MAITSED (november 2016)

16. november 2016

Espressomasina vahetuskuud Vahetame. Vana meile, uus Sulle.

Kohvinauding -

värskelt jahvatatud, mitte kapslis.

Roger Federer Innustav eeskuju, suure slämmi maailmarekordi hoidja, kõigi aegade parim tennisemängija – ja kohvisõber.

Too oma vana kohvimasin meile ja saad uue täisautomaatse JURA espressomasina vähemalt 15% soodsamalt!* *Täpse allahindlussumma määrab kampaanias osalev edasimüüja.

Kampaania kestvus 21.11.2016 - 31.01.2017 järgmiste JURA edasimüüjate juures:

Parim espresso tänu impulss-tõmbeprotsessile (P.E.P.®). JURA E8 avaldab oma kohvijookide valikuga muljet ka kõige nõudlikumale kohvisõbrale nagu Roger Federer. Ühepuutefunktsiooniga täisautomaatne espressomasin valmistab kahtteist erinevat kohvijooki professionaalsete baristade standardite järgi. Masinal on täiusliku ristretto ja espresso valmistamiseks esmakordselt maailmas impulsstõmbeprotsess (P.E.P.®) ning TFT-ekraan muudab kasutamise lihtsaks ja mugavaks. Kõik juhtseadised paiknevad käepäraselt esipaneelil ja nutikas veesüsteem (I.W.S.®) tuvastab automaatselt filtri olemasolu.

JURA – If you love coffee. www.jura.com

sisuturundus

juhtkiri

• Legendaarses karahvini moodi viinamarjalehtedega pudelis • Segu enam kui sajast eri vanusega eaux-de-vie’st, mis on tammevaatides laagerdunud 12–30 aastat • Hennessy konjakile omase täidlase maitse ning kerge, peenekoelise ja rikkalikku buketi saamiseks kasutatakse eaux-de-vie’sid vaid neljast parimast kasvupiirkonnast Cognaci ümbrusest

Maitserännakud Hennessyga Novembri alguses külastas Eestit AS-i Prike kutsel Hennessy kaubamärgi saadik Guillaume de Guitaut.

T

änavu ametisse asunud Guillaume de Guitaut on üks kuuest Hennessy saadikust, kes seisab maailmakuulsa konjakimärgi eest USAst Venemaani.

Kuigi enam kui 250 aastase ajalooga Hennessy on juba aastakümneid maailma juhtiva luksustoodete grupi LVMH (Louis Vuitton Moët Hennessy) osa, on ettevõttes endiselt säilinud pereettevõtte vaim ja väärtused. Jutukas konjakisaadik räägib selle ilmestamiseks ühe loo. „Meie praegune peakeldrimeister Yann Fillioux alustas Hennessy juures tööd 1966. aastal. Kutsujaks oli tema onu, kes oli Hennessy peakeldrimeister kuuendat põlve. 19-aastane Yann alustas nullist, viinamarjadest ega konjakisegamisest ei teadnud ta midagi. Aga see ongi Hennessy viis – kutsuda enda juurde õige mõttelaadiga inimesed, andes neile võimaluse areneda ja end näidata. Minuga oli niisamuti,“ ütleb juristiharidusega Guillaume de Guitaut, kelle teekond konjakifirmas algas 21 aastat tagasi. Tema ülesandeks sai lobby-töö Hiina turul, et sealne valitsus alandaks alkoholile seatud makse.

Kaubamärgi saadikuna seob de Guitaut Hennessy kaks põhimõtet: austuse traditsioonide vastu ja kire muutuda.

4

16. november 2016

Aastatepikkune täppistöö

Konjaki valmistamine on äärmiselt peen protsess. „Alustame põhilisest, konjak on valmistatud viinamarjadest,“ meenutab Guillaume de Guitaut. „Kui alkohol põhineb viljadel – olgu selleks siis viinamarjad, õunad, ploomid, pirnid –, tähistab see alati puuviljasust ja tohutut maitseküllust.“ Tootmise kohustuslikud osad on laagerdumine tammevaatides ja konjakipiirituste segamine. Seejuures tuleb kõigel silm peal hoida. „Ei saa nii, et unustad vaadi 30 aastaks keldrinurka ja mida vanem, seda parem – oo ei! Nähtud hoolt ja vaeva tajud sa hiljem joogi maitses,“ kinnitab de Guitaut.

Degusteerimiskomitee ülesandeks on kogu oma kirglikkuses ja kannatlikkuses luua midagi erakordset. Näiteks kokku segada Hennessy X.O, mis on juba 145 aastat olnud traditsioonilise konjaki sümboliks. „Iga piisk Hennessy X.O konjakit viib teid otsekui Odüsseia rännakule,” öeldakse enam kui sajast konjakist koosneva meisterliku lõpptulemuse kohta.

3. novembril Tallinna kunstihoones toimunud maitserännakuks koostas NOA Peakoka Poole chef Orm Oja menüü, mille maitsed ja meelelised elamused aita-

Fotod: Maksim Toome

sid tabada Hennessy X.O konjaki seitset nüanssi: magusad noodid, kuumus, vürtsikad varjundid, voolavad leegid, šokolaadiunelm, puidune toon, püsivalt kajav järelmaitse. Guillaume de Guitaut’ lemmikuks osutus tšilline oakreem viinamarjalehes, mis viitas väga peenetundeliselt konjaki õrnale vürtsikusele.

Mitmekülgne konjak

Konjakit võib juua aperitiivina, digestiivina või sobitada erinevate roogadega.

Samuti pakutakse järjest enam konjakil põhinevaid kokteile. „Ei ole reegleid, kuidas on õige konjakit juua,“ lisab de Guitaut. Tema eelistus – puhtalt. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on täiesti sobilik nautida konjakit ka jää või tilga veega – see aitab joogi maitserikkust esile tuua. „Konjak on alati väga individuaalne elamus, olenedes iga inimese maitsemeelest, kogemusest ja kujutlusvõimest,“ lisab asjatundja.

TEKST: TIIU OGA

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. Kui jood, ära sõida! www.prike.ee

Talv teeb toidu osas nõudlikuks November saabus suure lume ja tuisuga ning sigitas hinge üsnagi tugeva jõulutunde. Selleks aga, et verivorstist, seapraest ja pohlamoosist jõulukuuse tuppatoomise ajaks kardinaalselt kõrini poleks saanud, lükkame jõuluteemad veel kuukese võrra edasi. Pakkisime aga ajakirja täis mõnusat lugemist, millega vähemalt paar õhtut öösse veeretada.

Talv on selline kummaline aeg, mil inimene külma ilma, pimeda kliima ja vähese liikumise tõttu vajab kõige enam õigeid toitaineid, vitamiine, mineraale ja nii edasi. Samas on talv aga just see osa aastast, kus oluliste toiduainete ja eluks vajalike riistvaraliste vahendite muretsemine on ülimalt keeruline kui mitte võimatu. Keerulise jutu kokkuvõte: talvel on nälg suurem, aga põllult ei ole midagi tulemas. Ehk siis me peame saama hakkama suvel ja sügisel kokku korjatuga.

Ajakirja uues numbris vaatamegi otsa sellele, mis on need road ja toidud, kooslused, mis sobivad meie külma ja kargesse talve paremini inimesi aktiivsena hoidma. Seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Näeme, mis liha tasuks ja tuleks süüa, et tunda end talvel tugevana. Uurime, millised juurviljad teevad inimesed ilusaks ja hoiavad noorena. Vaatame aga ka seda, millised joovastavad joogid võiksid olla sõbrad kerget talve- või külmastressi lõhustama.

Aasta on olnud ka tüüne uutest pealehakkamistest. Läheme uurime tegijatelt, millises seisus on praegu Eesti tänavatoit ja kuhu võiks tänavatel sündinud gastronoomia mõne järgmise aastaga areneda.

Veel lõikame lahti uue eesti käsitöölihuniku Matsimoka Butchery vorstid ning uurime, kas on võimalik teha ausat lihavorsti ja see maitset hindavatele inimestele Eestis maha müüa.

Eelmise neljapäeva õhtul selgusid ka taas ellu kutsutud gastronoomiavõistluse Silverspoon 2016 parimad. Restoranide omavahelise jõukatsumise lükkas särasilmse Marje Halllik-Wilsoni juhtimisel käima väike grupp inimesi, kes soovivad edendada söögi- ja joogikultuuri Eestis. Räägime Halllik-Wilsoniga, miks on võistlust Eestile vaja.

Ega muud olegi – sööme korralikult, liigume palju ning talv on Eestis vägagi mõnusaid elamusi pakkuv aastaaeg. Tehke õues süüa, katsetage külmutatud juustukookide loodusliku külmaga valmistamist. Võimalusi enda (gastronoomseks) lõbustamiseks on palju!.

Foto: Ilmar Saabas

Hennessy X.O

Rikkalik peolaud kodus, tööl ja puhkehetkel Roosta Cateringilt!

LID L E T KUI LAUA PEO BRIS, EM NOV ME 10% !

PAKU USTUST b D SOOHinnaltejalisteaenndiundus. por

trans

MARTIN HANSON, toimetaja

Väljaanne valmis AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakonnas EM-i lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Gerli Aasmaa, gerli.aasmaa@ekspressmeedia.ee, tel 5880 3319 Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall

Lisainfo: catering@roosta.ee, tel 525 6699

persoon

persoon

Hõbelusikas suus Neljapäeva õhtul selgusid gastronoomiavõistluse Silverspoon 2016 parimad. Restoranide omavahelise jõukatsumise lükkas särasilmse Marje Halllik-Wilsoni juhtimisel käima väike grupp inimesi, kes soovivad edendada söögi- ja joogikultuuri Eestis ning võimaldada restoranidel end läbipaistaval konkursil proovile panna.

R

äägime Marjega lähemalt, mis ajendas teda ürituse korraldamist ette võtma ja mille poolest on Silverspoon eriline.

Fotod: Silverspoon.ee

Miks otsustasite hakata korraldama Silverspooni?

Silverspooni konkurssi korraldavasse meeskonda paluti mind selle aasta alguses. Kaalusin seda võimalust ning olin rõõmuga nõus, kuna söögitegemine on läbi aegade minu kirg olnud ja see teema tundus põnev. Olin juba pikalt huviga jälginud, mis Eesti kulinaariamaastikul toimub ja nüüd tekkis võimalus sellesse põnevasse maailma veelgi sügavamalt sukelduda.

Silverspooni korraldab MTÜ Gastronoomia Auhindade Eesti Selts, mis loodi 2004. aastal eesmärgiga edendada ja premeerida kulinaarseid saavutusi Eesti toitlustusmaastikul. Ühing on sõltumatu organisatsioon, mis ei saa riigi poolt toetust.

Milliste kriteeriumite alusel valisite restoranide hindajad?

Silverspooni teeb eriliseks see, et konkursil on hindajateks väga erinevate eluvaldkondade ja maitse-eelistustega inimesed ehk läbilõige Eesti ühiskonnast.

Hindajate hulgas on nii toidunautlejaid kui ka lihtsalt sagedasi restoranikülastajaid. Kohtunikud on erineva taustaga ja eri rahvustest inimesed, kuid keda ühendab kolm joont: nad elavad Eestis, soovivad edendada Eesti kokandusalaseid saavutusi ja käivad sageli väljas söömas nii pere ja kolleegide kui ka sõpradega.

Mille võtsite aluseks võistluse reeglistiku koostamisel?

Kuna Silverspooni konkurss toimis juba varasemalt, kuid tegevuses oli olnud vahepeal paus, siis päris nullist me alustama ei pidanud. Esmalt vaatasime üle juba varasemalt kasutusel olnud reeglid ning seejärel konsulteerisime meie heade partneritega Soraineni advokaadibüroost. Lõplikult said Silverspooni 2016. aasta reeglid paika selle aasta aprillis toimunud juhtmeeskonna arutelul.

Kuidas kujuneb lõplik tabel? Kas Teil korraldajana on selles sõnaõigus?

Selleks, et kogu hindamisprotsess oleks läbipaistev ja sõltumatu, oleme Silverspooni häälte lugejaks kaasanud audiitorfirma PrisewaterhouseCoopers. Nende audiitorid loevad kokku kõik kohtunike antud punktid ning sellest kujuneb välja lõplik tabel. Ainult audiitorfirma PwC teab enne auhinnagalat, kes on Silverspoon 2016 võitjad.

6

16. november 2016

Meid teeb eriliseks see, et meie konkursi hindamine toimub erinevates kategooriates, et oleks võimalik hinnata sarnase eesmärgiga toitlustusasutusi. Konkursil osaleda soovivad ettevõtted annavad ennast ise üles ning esitavad vastavasisulise avalduse meie veebilehe kaudu, valides ise kategooria, milles nad soovivad konkureerida. Sel hooajal oli meil rekordarv osalejaid ehk pea 100 erinevat toitlustusasutust üle Eesti.

Silverspooni hindamisstrateegia on absoluutselt läbipaistev. Sõltumatud kohtunikud külastavad Silverspooni konkursil osalevaid toitlustusasutusi nii kevadel-suvel kui ka sügisel, et tagada võimalikult täpsed ja mitmekülgsed hinnangud.

Silverspoon on Eesti esimene g a s t ro n o o miakonkurss, mille eesmärk on väärtustada ja arendada toidukultuuri Eestis. Võistlusest olid oodatud osa võtma kõik a’la carte menüüga toitlustusettevõtted üle Eesti.

Toiduentusiast Marje Hallik-Wilson tõmbas taas edukalt käima varjusurmas olnud Eesti olulisema gastronoomiavõistluse.

Kuidas saite Michelini tähega pärjatud Soome koka Pekka Terävä nõusse Tallinna auhindu üle andma tulla?

Kui sa midagi väga soovid, pead selle nimel palju pingutama – siis hakkavad asjad juhtuma. Nii ka seekord. Suvel võtsin kätte ning kirjutasin Pekka Teräväle, et sooviksin temaga Helsingis kohtuda ja rääkida Eestis korraldatavast Silverspooni konkursist. Pekka oli kohe väga positiivselt meelestatud ning nii saigi käed löödud. Olin juba varasemalt mitmel korral tema OLO restoranis einestanud ning tema tegemistega kursis. Pean tunnistama, et OLOs einesta-

mine on elamus omaette ja igal juhul tasub Pekka Teräva söögikohti külastada.

Milline on tagasiside restoranidelt?

Kas plaanite edaspidi midagi muuta?

Silverspoonil oli sel aastal rekordarv osalejaid ja kogu konkursi vältel on olnud äärmiselt palju personaalset suhtlemist ja tagasisidet, sealhulgas ka restoranidelt, kes seekord finaali ei pääsenud. Silverspooni taaskäivitamine on saanud sooja vastuvõtu ning loodan, et need restoranid, kes sel aastal jäid äraootavale seisukohale, tulevad 2017. aasta konkursiga kaasa. Kui hooaeg on ametlikult läbi ja auhinnad jagatud, siis on ka aeg pikemaks analüüsiks, et kas ja millised muutused oleksid konkursi puhul vajalikud.

Kuidas aitab Silverspoon kaasa Eesti restoranimaastiku paremaks muutmisele ja arendamisele?

Silverspooni puhul on eriline ka veel see, et kõik konkursil osalenud toitlustusasutused saavad meie hindajatelt reaalset ta16. november 2016

7

persoon

Fotod: Silverspoon.ee

persoon

2016. aastal võistles kuues kategoorias parimatele kohtadele enam kui 100 restorani ja einelat kogu Eestist.

gasisidet ning see annab neile võimaluse ennast võrreldes konkurentidega hinnata. Tagasiside jõuab PWC-lt restoranideni hiljemalt detsembri keskpaigaks.

Kas käite ise palju väljas söömas ja milliseid kohti eelistate?

Käin ise sageli väljas söömas ja sõltuvalt meeleolust saavad valitud ka söögikohad. Armastan Aasia maitseid ja vürtsikust. Kindlasti kuuluvad lemmi-

kute hulka Chedi, Noa, Chakra, Ribe ja Gianni.

Kas teete ka ise kodus süüa?

Kokkan kodus rõõmuga ja katsetan võimalusel uusi retsepte. Eriti meeldib mulle Jamie Oliveri ja Gordon Ramsey käekiri. Kuna sööme ju ka silmadega, siis on minu jaoks hästi olulisel kohal toidu presentatsioon. Ise kokates lähtun palju hooajalistest saadustest ning ee-

listan kohalikku toorainet. Püüan alati nädala menüü enam vähem läbi mõelda, sest niiviisi tegutsedes on ka kiiretel tööpäevadel võimalik perele tervislikku einet pakkuda.

Millega Te igapäevaselt tegelete?

Olen olnud viimased 15 aastat ettevõtja ning tegutsenud väga mitmes valdkonnas sealhulgas tegelenud nii moekaupade, köögitarvikute kui ka kosmeeti-

LINDT ŠOKOLAADIMEISTRITE ARMASTUSEGA LOODUD MAIUSTUSED PANEVAD SU KODU PÜHADEMEELEOLUS SÄRAMA. Võta hetk iseendale, et nautida siidiseid, suussulavaid LINDOR palle ja võlu oma lähedaste südameid LINDT MÕMMIGA. LINDT – kirg ja armastus šokolaadi vastu aastast 1845.

8

16. november 2016

katoodete jae- ja hulgimüügiga. Olen konsulteerinud mitmeid boutique haute couture moeloojaid, aidates neil Euroopa turule laieneda. Samuti olen olnud prantsuse päritolu André Verdier Laguiole’i nugade ja söögiriistade maaletooja. Ettevõtjana tegin algust Tai päritolu Thann Natural Home Spa & Wellnessi toodete Baltikumi turustaja ja maaletoojana, olles ise ka ettevõtte kaasomanik ja tegevjuht.

Kes on ülejäänud Silverspooni korraldajad - millega nad tegelevad? Kuidas saite kokku?

Silverspooni konkurssi korraldavasse meeskonda kuuluvad peale minu Joakim Helenius, John Wilson, Mahesh Ramnani ja Anders Hedman. Konkursi patroon on Eesti Gastronoomia grand old man Dimitri Demjanov. Nagu näha, kuuluvad meie juhtmeeskonda väga erinevate elualade esindajad, kuid neid kõiki seob

kirg toidukultuuri vastu ning soov anda oma panus Eesti gastronoomiamaastiku arengusse. Enamik juhtmeeskonnaliikmeid oli ka Silverspooni konkursi sünni juures ning selle taaskäivitamine tundus hea mõttena.

SILJA LUIDE

Toiduajakirjanik ja -blogija

P.S. Pikemalt loe Silverspoonist portaalist Maitsed.ee!

fookus Fotod: Shutterstock

Eesti tänavatoidueksperdid ootavad uuelt aastalt Aasia maitsete tulemist kohalikele tänavatele. Burgeri kadumist pole aga karta.

Quo vadis, Eesti tänavatoit?* Mõned viimased aastad on arendanud kohaliku tänavagurmee tasemele, kus seda saab kutsuda kohaliku gastronoomia uueks suunaks. Paljudesse ratastega masinatesse on köögi kaadervärgid sisse ehitatud, toimuvad uulitsatoidule pühendatud kogunemised ja isegi tuntud peakokad on leidnud tee tänavatoiduni.

Kuhu aga edasi?

Uurisime seda kolmelt tänavagurmee eksperdilt.

T

allinna Tänavatoidufestivali korraldaja Raimo Matvere hinnangul areneb üldiselt turg ja tänavatoit jõudsalt – pakkujaid tuleb järjest juurde ning igal hooajal on lisandunud hulganisti uusi food truck’e. „Hea meel on selle üle, et tervislike ja vegetaarsete toitude pakkujaid on 2016. aastal juurde tulnud ning osa neist pakuvad suurepäraseid maitseid. Ka tänavatoidule pühendatud üritusi on järjest lisandunud ning võiks öelda, et sel aastal muutus see totaalselt mainstream’iks – tänavatoidualad olid paljudel üritustel, osturallil ning food truck’id pakkusid sööki isegi presidendi vastuvõtul. Vabariigi aastapäeval oli kokkade seas näiteks Hungry Karli kokk, 20. augusti vastuvõtul olid presidendilossi aias food truck’id reas. Tundub, et tänavatoit on nüüd leidnud selle positsiooni, et jääda ja Eestis edasi areneda,” mainib Matvere.

Murekoht ehk selle arengu juures on see, et burger on ikka valitsev toit tänaval. Samamoodi on jätkuvalt väga ohtralt ringi liikumas lihtsama kebabi pakkujaid. Hea on jällegi tõdeda, et taimetoidu fookus on Eesti tänavatoidus kas-

vanud ning ka igal tunnustatud tänavatoitlustajal on üldiselt vähemalt üks vegetaarne roog valikus. „See on isegi juba natuke murekohaks muutunud, et burger on turul endiselt niivõrd valitsevas seisus. Isegi toitlustajad ise on aeg-ajalt neljasilmavestlustel n-ö „moka otsast” maininud, et natuke hakkab burgerihullus ära tüütama. Samas on see rahva lemmik ning äriliselt on kahtlemata oluline neid pakkuda. See suvi oli kindlasti taimse tänavatoidu esilekerkimise aeg,” mainib Matvere.

2017. aastal kasvab ilmselt nende taimetoidu fookusega tänavatoidu pakkujate hulk veelgi ning kvaliteet paraneb.

Burgerid ei kao kuhugi, aga tahaks küll väga-väga, et sinna tekiks kõrvale midagi uudset, põnevat.

MARTIN HANSON

Maitsed.ee toimetaja

* - Kuhu lähed, Eesti tänavatoit?

NB! Pikemalt loe Eesti tänavatoidu olukorrast veebilehelt Maitsed.ee.

16. november 2016

11

fookus Oliver Rist Food truck’i Roheline Rakett peakokk Tänavatoidukultuuri on Eestis nüüdseks juba paar aastat kultiveeritud ja esimesed viljad on küpsed maitsta – turul on oma koha leidnud mitu toredat ja eriilmelist tegijat, mõned on tulnud ja läinud. Eks see seisab püsti entusiastide õlgadel ning on olnud siiani pigem ürituspõhine. Eraalgatuse korras on tänaseks toimunud teatud konsolideerumine Telliskivi linnakus, ent edasiseks arenguks oleks kindlasti tarvis ka omavalitsuste soojemat vastutulekut. Kuivõrd praegu on valdkond food truck’ide osas reguleerimata, siis ametnikud ses vallas vastuseid, liiati siis luba, anda ei julge. Üle lahe Helsingis on linn paika pannud mitmed tsoonid, kuhu inimesed juba oskavad minna, kus tegeletaksegi tänavatoidu pakkumisega.

Ise üritame pisut vastuvoolu ujuda, see tähendab projekti- või ürituspõhisest siiski aastaringselt toimetavaks tegijaks hakata. Oleme just praegu ennast pisut püsivamalt sisse sättimas Viimsisse, Viimsi lihapoe kõrvale, kus oleme siiani turgu testinud ning väga sooja vastuvõtu ja tagasiside osaliseks saanud.

Novembrikuus avame ennast seal püsivalt regulaarsete lahtiolekuaegadega, praegu käsil veel viimased seonduvad asjatoimetused.

Tänavatoidu arengutega võib muidugi väga rahul olla – festivalidel pakutud toit on tasemel. Valdkond ise seab oma piirangud, sest toit peab olema kiiresti

12

16. november 2016

fookus

kättesaadav ning seega ka suhteliselt lihtne. Niisamuti ei ole piiratud tingimustes võimalik kogu supermarketit endaga kaasas kanda, sestap peab toimuma spetsialiseerumine – kohapeal valmistatud suhteliselt lihtsale värskest toorainest toidule. Neid, kes sellega hakkama saavad ja teistest pakkujatest eristuda suudavad, saadab ka edu.

Valmistame oma kastmed-tainad ise ja kasutame ainult kvaliteetset toorainet.

Meie puhul tähendab see Itaalia jahu, turul levinud sinkidest oluliselt kallimat prosciutto sinki, mõnusalt vürtsist chorizo vorsti kuni selleni välja, et keedame oma pitsakastme ise. Aeganõudev, ent see on see „miski eriline”, mis kliendi ikka ja jälle meie juurde tagasi toob. Food truck’i burgeripoistele tähendab see küllap omaküpsetatud burgerisaiakesi, iseaetud hakkliha ja burgeripihvikesi ning oma „salakastet”.

Ilmselt ei pea keegi tänastest food truck’i pidajatest toiduplatsi burgerit otseseks konkurendiks. Et aga justnimelt selline tänavagastronoomia saaks ka areneda, peaks seal raamistik pisut selgemaks muutuma, et saaks festivalilt tänavale jõuda. Muidu jääb tänavatoit ilmselt põhiosas siiski kevad-suviseks projektiäriks, kuhu siseneb ja lahkub uusi tegijaid. Küllap suureneb ka osa tegijate omavaheline koostöö, kuivõrd üksi on regulatsioonide puududes raske toimetada.

Tarmo Mustonen Toiduauto Hungry Karl asutaja Kuidas on sinu meelest Eesti tänavatoit arenenud?

Tänavatoidukultuur on väga mõnusalt pead tõstmas. Võiks lausa öelda, et Eestis on hoogu kogumas kerge tänavatoidu revolutsioon. Paari viimase aastaga on tekkinud rida omanäolisi tänavatoitlustusega tegelevaid ettevõtteid ning arvata võib, et 2017. aastal lisandub neid veelgi.

Mõnus on see, et tegijad pakuvad seinast seina maitseid ning erinevaid kööke. Ise ootame, et lisanduks veel põnevaid Aasia mõjutustega toitlustajaid ning et toidupakkujad julgeksid oma telgid toiduautode ning -treilerite vastu vahetada. Endiselt ei saa rahul olla suurürituste korraldajatega, kes kipuvad minema lihtsama vastupanu teed ning kostitavad publikut pannikartuli ja grillvorstiga. Erilise toiduelamusega oma üritusele lisaväärtuse andmine võiks olla pigem tava kui erand.

Mis asi on üldse Eesti puhul rääkides tänavatoit?

Milles see lisaks burgerile väljendub?

Tänavatoidu kõige olulisemad omadused on küllaltki universaalsed ja ei erine riigiti. Õige tänavatoit võiks olla maitsev, pärast serveerimist kohe käigult söödav

ning valmistatud kohapeal mobiilses köögis. Vahetu suhtlus sulle toitu valmistava inimesega ning kvaliteetsed toorained pole samuti vähetähtsad. Kuigi burger on Eestis pea tänavatoidu sünonüüm, on see vaid väike nišš globaalses tänavatoidumaailmas.

Tänaval saab valmistada väga erinevaid eineid ning Eestiski on juba olemas erinevate maailmamaitsete pakkujaid – pitsast sushi’ni.

Mis on järgmise aasta tänavatoidu trendid Eestis?

Tahaks loota, et jätkub senine erinevate maailmaköökide tänavatele toomise trend. Peale selle võiks veelgi enam õitsele lüüa toiduautode (food truck) kultuur. Kolmanda trendina leiab üha enam, sarnaselt muule maailmale, tipprestoranide kokkade tee tänavatele. Toidufännile tähendab see üha paremat kvaliteeti, põnevamaid maitseid ning tippkvaliteediga toidu taskukohast hinnastamist.

Unistus Tallinna oma tänavatoidupiirkonnast on endiselt õhus, kuid vaevalt järgmisel aastal veel midagi juhtuma hakkab.

Mis on Hungry Karlil järgmisel aastal plaanis?

Karlid plaanivad järgmiseks aastaks burgerite osakaalu menüüs vähendada ja toiduvalikut pea täielikult uuendada. Kahe aasta eest, kui tulime välja oma rebitud liha burgeriga, oli see uudne. Täna on rebitud liha igas menüüs ning see on ilmselge vihje, et meil on aeg edasi astuda.

veini pimetest

Uute maitsete jahil

Karm, aga loogiline: üldjuhul osutuvad suurema skoori kogunud veinid olema pigem kallimad joogid.

O

lles proovinud mitu aastat pimetestidel meil pakutavaid veine teemade kaupa läbi närida (õigem on öelda – läbi juua), otsides tuntud märksõnade (Pinot Grigio, Gavi, Barolo, Pinotage, Chablis jne) tagant erisusi, palusime veinide maaletoojatel pakkuda asjatundjate seltskonnale tutvumiseks paari viimase kuu jooksul esmakordselt Eestisse saabunud veine. Mitte vanade tuttavate uusi aastakäike, vaid uusi nimesid, segusid, viinamarju ja maitseid. Huvi oli suur, panime ukse 30 peal lukku. Ega see esimene kord viimaseks jää.

Veinide hindamisest

Uus veiniseriaal Saksamaalt Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Veinitootja soovib peale teenimise, et tema looming jõuaks inimesteni, kes igatsevad just tema loodud lõhnade ja maitsete kooslust. Maaletooja tahab lisaks uhkele tundele, et esindab ühte või teist kuulsust (olles justkui veinimaja suursaadik või midagi taolist), et midagi teeniks ka. Poekülastaja proovib kulutada nii vähe kui võimalik, kuid viia koju kõige parema veini. Gurmaan unistab leida veinikaardilt elamuse, mille puhul muutub ebaoluliseks restoranis kulutatud (hiigel)arve.

Majaka või tõlgina seisavad unistuste ja reaalsuse ristteel veinitundjad, ostujuhid, sommeljeed – inimesed, kelle kogemustest sõltub, kas ja kuidas Eestise saabunud vein jõuab selleni, kellest veini valmistaja on unistanud nii, et maaletooja õuele pargiks end jõukus ja veini tarbija jääks rahule. Panime restoranides ja poodides töötavate igapäevaotsustajate tarbeks veinid mustadesse kottidesse.

Mitte keegi hindajatest ei teadnud, mis veini maitstakse. Hinnati veinide terviklikkust, tasakaalu ja joodavust. Koostasime ka antud ajahetkel sobiva kirjelduse, sommeljeede toidusobivussoovitused ning iga veini parameetritest koosneva unikaalse ID, nn maitseroosi.

Punktiskoore vaadates ärge siiski unustage, et vaatamata saadud punktidele on iga veini jaoks oma koht ja mõni teine seltskond oleks sama „edetabeli” üsna teistsuguse saanud. Ühtegi sellist veini, mida uuesti ei avaks, meie lauale ei sattunud.

Kokkuvõtteks

Karm, aga loogiline: üldjuhul osutusid suurema skoori kogunud veinid kalli-

maks, kuig i loomulikult juhtus sageli, et hästi tehtud lihtsat veini arvati kuulsaks ja hinnaliseks.

Neid veine, mille kohta öeldakse „hea hinna ja kvaliteedi suhe”, ootab ilmselt ees helge tulevik. Kallist ja head ootab ka, aga seda peab oskama müüa ja osta.

See kõik toimub õnneks meie testimisruumist väljas.

Palju otsimis- ja kogemisrõõmu teilegi!

KALLE MÜLLER sommeljee

Terviklikku veinitesti tulemust vaata portaalist Maitsed.ee!

Fotod: Shutterstock, Kalle Müller

Aastas saabub Eestisse sadu uusi veine, kuigi kõrvaltvaatajale tundub, et see tramm on nii täis, et vajub varsti rööbastest läbi. Aasta jooksul on lisandunud ka mitmeid uusi importööre, mis tähendab mõistagi veel ja veel uusi veine …

Eestit väisavad külalised ahmivad siinsetes veinipoodides õhku – on teil ikka valik! Kuigi aeg-ajalt imestavad sama elavalt selle üle, miks mõni asi jaburalt kallis on või kommenteerivad ühe või teise valiku väärtust või väärikust.

veini pimetest Uudisveine hindasid Tallinna restorani Spot šampanjakeldris: Jüri Viital, Swisshoteli peasommeljee Kalle Müller, sommeljee, veiniajakirjanik Marika Tikas, Baltimaade parim noorsommeljee 2017, restorani Leib Resto ja Aed sommeljee Tanel Türk, restorani Ribe sommeljee Sander Kink, restorani Art Priori sommeljee Helari Tamm, veinibaari Shvips sommeljee Matti Timmermann, veinikoolitaja Tiina Linna, restoran Spot Kristina Tiitus, Kaubamaja ostujuht

veini pimetest

Hindajate lemmikud: VAHUVEIN

VALGE VEIN

PUNANE VEIN

Simonsig Cuveé Royal 2011, 12,5%, Simonsig Estate, LAV

Vendetta Viogner 2015, 13%, Cavalli, LAV

Beeslaar Pinotage 2014, 14,5%, Abrie Beeslaar, LAV

Aroom: Algul veidi kinnine, kuid avaneb kiiresti põnevaks tammevaadi vaniljekreemiseks ja üleküpseks-troopikaviljaseks.

Pehmet mineraalset pesa torgib alkohol, seal on kaneeli ja Vendetta Viogner 2015, Cavalli valge pipra vürtsikust ning puuviljade mahlast küllust: düšessi, meloneid, luuviljalisi ja mandariine.

Massiivsusele vaatamata jääb aroom elegantseks.

Maitse: Keskmise täidluse ja mineraalsusega tugeva happega vein, mis võlub peene ja väljapeetud tammevaadilaagerdusega. Põnevust pakuvad nii troopikaviljane keskmaitse kui tammevaniljene lõpp ning kogu veini läbiv happega tasakaalustatud võisus, mesi ja kuivatatud mõrkjad õunakoored. Osavalt ehitatud gastronoomiline vein. Väga-väga pikk järelmaitse.

Toit: Mandlijahus paneeritud magusama kastmega tursk, valge praekala. Võikastmed. Juustukoogipõhised desserdid, makroonid. westcape.net 4,2

Aroom: Keerukas, kompleksne ja lopsakas bukett lagritsast, vaniljest, mustadest ploomidest, punastest kirssidest, kibuvitsamoosist, üleküpsenud Beeslaar Pinotage 2014, Abrie Beeslaar maasikatest. Külluslik ja ohjeldamatu, kuid kindlasti mitte pealetükkiv.

Maitse: Struktuurne, värske ja peen CruPinotage, mille hape, pehme jõuline tanniin ja kirsside rohkus põimuvad lagritsa, piimakakao, mustasõstramoosi, mustapiprašokolaadi ja Aasia vürtsidega. Laitmatu tasakaal ja harvaesinev sügavus, eriti, kui arvestada, et tegu on väga noore veiniga.

Toidusoovitus: Tugevad uluki- ja veiseroad, metslinnud, lambapraad, suitsuliha, tugevad juustud ja šokolaadidesserdid. westcape.net 4,3

Aroom: Klassikalise meetodi ehk pärmisettel laagerdumise kõiki võlusid nautiv aroomistik lubab lisaks sidruniküpsiste pehmele võisele aroomile vihjeid kohvile, mustale leivale, pähkSimonsigpirnidele Cuveé Royal ja 2011 litele, brioche’ile, kollastele puuviljadele, Simonsig Estate vaagnatäiele troopikaviljadele. Liites siia juurde karge mineraalsuse ja roheliste murunüanssidega flirtiva aromaatse lillelisuse, on pilt üsna šampanjalik.

Maitse: Kompleksne tsitrustega ääristatud küpsete õunte ja troopikaviljade valik. Loomulikuna tunduv küps võisus mängib mineraalsusega, erk ja elav happesus tasakaalustab asjakohaselt mõrkja järelmaitse kerget magusust.

Toit: Siia-carpaccio, sidrunivinegrett, vutt, kergsuitsu seafilee või grillitud kalad ja mereannid. Väga mitmekülgne vahuvein, mida tasuks kõigega proovida. carpevinum.ee 4,2

ResQ Club tuli ka Eesti restoranidele appi!

sisuturundus

Soovid hästi süüa ja samal ajal päästa maailma?

Uus nutirakendus aitab teil kiirelt ja mugavalt äraviskamisele minevad road osta läbi äpi ning endale sobival ajal need koju või kontorisse tuua.

R

esQ Club on iPhone’i ja Androidi põhine nutirakendus ning internetilehitsejas toimiv teenus, mille abil saavad tarbijad päästa restoranidest, kohvikutest ja pagaritöökodadest samal päeval valmistatud toiduportsjone normaalhindadest soodsamalt.

Portsjone ostetakse ja nende eest tasutakse nutirakenduse kaudu. Ostetu saadakse kätte toitlustusettevõttest vastavalt pakutud ajal takeaway’na.

Ettevõtetele suunatud ResQ teenus muudab ülemäärased toidujäätmed võimaluseks, teenides niimoodi lisatulu minimaalsete lisakuludega. Koos-

töös osalevad ettevõtted saavad säilitada oma kõrgeid standardeid ja usaldusväärset teenindust, minimeerides jäätmeid, leides uusi kliente ja saades lisatulu toidust, mis vastasel juhul visatakse lihtsalt minema. „Seeläbi aitab teenus ja selle pakutud võimalused nii keskkonda, tarbijaid kui ka toitlustusettevõtjaid,” selgitab ResQ Clubi tegevjuht Parkkinen. ResQ Club on asutatud Soomes ning on hiljuti laiendanud tegevust Rootsi, Hollandisse ja nüüd ka Eestisse.

Vaata lisa www.resq-club.com 16. november 2016

17

debatt

debatt

Fotod: Shutterstock

maailma meetoodang on umbes 1,7 miljonit tonni, Eestis keskmiselt tuhat tonni aastas. Meetootmise ajaloost puuduvad täpsemad andmed.

Räägitakse suhkru halvast mõjust tervisele.

Kuidas on lood meega?

Erinevalt suhkrust, mille peamised koostisosad on sahharoos ja selle puhastamiseks kasutatavate kemikaalide jäägid, sisaldab mesi rohkem kui 400 keemilist ühendit, laialdast valikut vitamiine ja mineraalaineid. Mesi on kergesti omastatav meie organismile, kuna mees on ka mesilase poolt lisatud ensüüme, mis teeb mee seedimise ja omastamise inimese organismile lihtsamaks.

Mesi vs. suhkur: kumba eelistada?

Oleme palju rääkinud ja lugenud suhkru kahjulikkusest, mee positiivsusest ning sellest, et lähiajal tulevate maksudega lõpeb üldse eestis magusasöömine ära. Milline magustaja aga on kõige parem meie teesse, kooki ja lauale. Paneme debatiringi mee ja suhkru pooldajad ning vaatame, mida uut me teada saame.

ru asemel kasutada, ka toitude valmistamisel. Peab arvestama, et mesi säilitab oma täiusliku aktiivsuse kuumusel kuni 40 kraadi, seega ei ole hea lisada mett kuumadesse jookidesse ja kasutada toidu kuumutamisel. Tasub meeles pidada, et sageli annab mesi toidule kerge kõrvalmaitse, ehkki meeldiva, pole inimesed sellega harjunud.

Suhkrumaks on teine aktuaalne teema Eestis. Kuidas mõjutaks see maks nii positiivselt kui ka negatiivselt mee tootjaid ja tarbijaid?

Kindlasti mõjutaks see mingil määral mee hinda. Ühe mesilaspere talvesöödaks kulub mesinikul ca 22 kg suhkrut, seda söödasiirupi valmistamiseks. Peale selle spetsiaalne suhkrupuder ehk kandi, mida kasutatakse pika talve järel mesilaspere näljaohu korral ja mesilasemade kasvatusel. Loodame aga, et tarbija eelistab mett suhkrule teadlikumalt.

Kui vaadata ajalukku, siis milline piirkond maailmas on olnud kõige suurem meetarbija?

Maailma suurim meetarbija on Hiina, 2012. aasta andmetel toodetakse seal 436 000 tonni mett, millest ca 300 000 kulub sisetarbimiseks. Tootmismahtudelt järgnevad Türgi 88 000, Argentiina 76 000 ja Ukraina 70 000 tonniga. Kogu

Põhjendage ausalt, miks tasuks alati mett oma toidulauale valida?

Mesi on mesilaste tarkuse abil loodud imeline eliksiir, mille kasulikke omadusi ja mõju teadlased alles avastavad. Mee sisse on salvestatud päikeseenergiat ja paljude taimede tervistavat väge. Samuti on meetootmine kordades loodussäästlikum tegevus kui suhkrutootmine.

Head eksperdid, lava on Teie!

Marianne Rosenfeld Eesti Mesinike Liidu (EML) tegevjuht

Miks peaks sööma oma menüüs ka mett?

Mees olevad suhkrud, aminohapped, vitamiinid, mineraaalaineid, alkaloidid, eeterlikud õlid ja paljud teised ühendid on loodusliku päritoluga, seega organismile hästi omastatavad ning mesi tugevdab organismi immuunsüsteemi, parandab ainevahetust, soodustab kudede taastumist ja on põletikuvastase toimega.

Kas mett saab alati kasutada suhkru asemel?

Mett saab alati suhkru asemel kasutada, küsimus on pigem maitses – kes eelistab suhkrut, kes mett. Mett võib alati suhk18

16. november 2016

Kas mesi võib inimkonna päästa ka julmalt peale tulevast rasvumisest?

Tõenäoliselt mitte. Kuigi mee energiasisaldus on suhkru omast väiksem, 330 kcal ja 400 kcal 100g kohta, on suurim probleem ikkagi kaasaja inimeste väheses füüsilises koormuses. Kui inimene saab toiduga päevas näiteks 2300 kcal ja kasutab sellest ära 2100, siis hakkab paratamatult organism ülejäävat kogust talletama.

Eve-Liin Salumäe Nordic Sugar AS Eesti müügikontori juhataja

Miks peaks sööma oma menüüs ka suhkrut?

Suhkrut ei pea tegelikult sööma, selles mõttes ei saa küsimust päris niimoodi esitada. Mida peaks tarbima ja mis on osa tervislikust toitumisest, on tegelikult süsivesikud.

Toitumisspetsialistid soovitavad tervislikult toitumisel jälgida oma menüüvalikutes järgnevat päevase energiatarbimise tasakaalu: süsivesikuid 55–60%, valke 10–20%, rasvu kuni 30%. Muude tegurite hulgas suurendab ülekaalulisuse ohtu enim just selle tasakaalu rikkumine.

Kas suhkur on alati põhiline magustaja või võiks kasutada ka muid vahendeid?

Magustamiseks on moodsas maailmas palju erinevaid aineid, nii looduslikku päritolu kui ka kunstlikke. Ka tavatarbijad kasutavad oma toitude ja jookide maitsestamisel üsna erinevaid magustajaid. Tavaline valge suhkur on siiski enamlevinud ja ikka seetõttu, et see on universaalne, odav ja igas poes saadaval.

Kui vaadata ajalukku, siis milline piirkond maailmas on olnud kõige suurem suhkrutarbija?

Suurimad maiasmokad kipuvad olema meist teisel pool maakera Ameerika mandril elavad inimesed. Sõltuvalt piirkonnast ulatub seal suhkru tarbimine elaniku kohta mõnedes riikides suisa 60 kiloni aastas. Euroopas on suhkrutarbimine viimasel 10–15 aastal püsinud enamvähem samal tasemel ehk 16–17 kg vahel elaniku kohta aastas.

Räägitakse suhkru halvast mõjust tervisele. Kuidas on lood tegelikult?

Suhkur on süsivesik. Süsivesikud on inimorganismile vajalikud, kuid kas see peab olema just suhkur, millest süsivesikuid saadakse, see on igaühe enda otsustada. Suhkur on lihtsalt üks võimalikest süsivesikutest, mis on lihtsasti kättesaadav ja mille manustatavat kogust on suhteliselt lihtne jälgida. Suhkrutarbimisest ja just sellega liialdamisest räägitakse väga palju ja see on kindlasti hea, sest teadlik toitumine on tervisliku toitumise alus.

Kas näiteks suhkru meega asendamine võib inimkonna päästa ka julmalt peale tulevast rasvumisest?

Kuna rasvumist tekitab eelkõige siiski tasakaalust väljas toitumine versus energiakulu, siis paraku suhkru asendamine meega inimkonda ei päästaks. Ennast liigutamata mõõdutundetult toitu tarbides ei ole vahet, kas panite oma täisteraküpsise sisse mett või suhkrut, kaloraaž on see, mis loeb.

Kalorisisalduselt on mesi tegelikult suurem energiaallikas kui suhkur, teelusikatäies mees on 22 kalorit, samas koguses suhkrus aga 16 kalorit.

Kuidas mõjutaks suhkrumaks suhkru tarbijat ja müüjat?

Suhkrumaks on vahend, millega mitmed riigid, kus on suur ülekaalulisuse probleem, on püüdnud tarbijakäitumist mõjutada.

Oma olemuselt tundub see justkui lihtne ja loogiline vahend – tarbija peaks hakkama nn „rahakotiga hääletama“, valides letilt odavamaid väiksema suhkrusisaldusega tooteid. Paraku näitavad suhkrumaksu kehtestanud maade tarbijauuringud, et maks ei ole tarbijakäitumist kuidagi tervislikkuse suunas mõjutanud.

Põhjendage ausalt, miks tasuks valida suhkur oma toidulauale?

Ennekõike on suhkur siiski maitseaine. Kui kohelda seda just nimelt maitseainena ja rakendada tervet mõistust oma toitumisharjumustes, on suhkur kahtlemata oluline ja ka vajalik osa meie igapäevasest toidusedelist.

MARTIN HANSON Maitsed.ee toimetaja

P.S. Pikemalt loe debatti portaalist Maitsed.ee!

on valmistatud väga

sobivaimas

Parim suhkur T JA KOHVI SI E

Biingtonsi suhkrud

Lase end inspireerida: facebook.com/BillingtonsEesti

16. november 2016

19

TULE PROOVI MEIE UUT MENÜÜD! www.hiiupubi.ee Broneeri laud: 652 5290 info@hiiupubi.ee

viljar@finebrands.ee

VÄRSKE ✦ KODUMAINE ✦ MAITSEV

Kõik Aravuse kalatooted on säilitusaineteta.

20

16. november 2016

Zenato veinimaja alustas tegelikult hoopis Garda järve ääres valgete veinidega ja läheb kindlasti ajalukku Lugana veinitüübi loojana. Hea ärivaist viis Zenato perekonna Valpolicella viinamarjaväljadele ja üsna uue tulijana suutis kiiresti kindlustada oma hea positsiooni parimate Amarone-majade hulgas. Seda kinnitavad iga-aastased auhinnamedalid lugematutelt rahvusvahelistelt konkurssidelt ja ka esikoht Eesti Ekspressi gurmeelisa pimetestilt, kus jooke hindavad Eesti parimad veiniasjatundjad.

Zenato on ilmselgelt suutnud nii oma Amarone kui ka lihtsamate veinidega hästi tabada Valpolicella-sõprade maitset: kõik Zenato veinid on mahlased, lopsakalt puuviljased ja just nii happesed, kui vaja, et suu juba esimese lonksu järel vett jooksma hakkaks ja vein toiduga kokku läheks. Teades, kui väga itaallased süüa armastavad, tasub meilgi silmas pidada, et hea toit (kokata me ju oskame!) ootab enda kõrvale head veini.

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!

väiketootja

Lihakeskne pereäri: nii noored kui ka vanad jätsid oma igapäevaametid maha, et arendada Matsimoka lihatootmist.

Foto: Matsimoka

Matsimoka Butchery Väiketootmise revolutsiooni harjal ei ole ellu ärganud sugugi ainult õlut, leiba ja jäätist tootvad edukad ettevõtted. Arusaam, et enamik inimesi on nõus maksma tiba kopsakamat hinda hea ja kvaliteetse maitse eest, tõi mõned aastad tagasi turule ka Matsimoka ehk uue Eesti lihuniku, kes avab oma väikepoode nagu ähmis laps jõulukuuse all kingitusi.

L

igi 35 aastat suitsuahju ees veedetud aeg päädis 2014. aastal uue käsitöö lihakarni ja poeketi loomisega, kui ühendati mitme generatsiooni teadmised ja jõud. Perekond Inno – isa Aivar, pojad Jan ja Sten ning minia Maiken – lõpetas üsna üksmeelselt kõik oma varasemad tegevused, lahkusid ametipostidelt ja keskendusid pereäri ja uudse lihaniši arendamisele. Kes võttis üle tootearenduse, kes paberimajanduse, kes turunduse ja müügi, kes juhib karni igapäevast tööd. Täna toodab Matsimoka kuiselt 8 tonni erinevaid lihasaadusi, müüb neid kokku kolmes oma brändiga poes – Tallinnas, Tartus ja Rakveres – ning plaanib sellel aastal veel kaks kvaliteet lihapoodi avada.

Firma paberimajanduse eest vastutav Jan Inno selgitab, et Matsimoka idee on tulla tagasi juurte juurde, sellesse aega, kui tootja müüs oma kaupa 22

16. november 2016

ise ning oskas kõiki kliente iga ostu ja soovi osas adekvaatselt juhendada. „60 aastat kestnud nõukogude periood kaotas selle olukorra, kus lihunik oleks olnud ka lihaekspert, mitte lihtsalt müüja. Matsimoka mõte ongi jõuda oma kogutud tarkuste, maitsevalikute ja soovitustega otse toote sööjateni.

Nii õpib inimene ehk midagi ning ostab meilt asja, mida on soovinud või oodanud,” mainib Inno.

Sortimendis ainult suitsused valmislihad

Toorest liha Matsimoka ei paku, selles suhtes on ehk laiendsõna lihunik kergelt ekslik. Selles osas jällegi mitte, mis puutub liha käitlemisse – Innod ei oma ise lihakarja ega tapamaja, kuid kogu tootmisjada on ehitatud üles sellele loogikale, et mehed võivad minna ja silitada nende sigade ning veiste pead, kes järg-

misel päeval pisikesse vabrikusse jõuavad ja vorstiks moonduma hakkavad.

Veel ei saavat toore liha müügiga piisavalt eristuda. „Meil on sortimendis 30 erinevat toodet sinkidest suitsu- ja keeduvorstideni ning verivorstidest viineriteni. Kõik retseptid on minu heas mõttes „hullu teadlase” mõistusega venna Steni poolt loodud. Tema paneb kokku mõtted ja maitsed ning siis hakkame katsetama – nii konsistentsi kui ka aroomide, meki ja hinnaga. Välja arvatud üks sardellitoode, mille tegime, ei ole ükski meie idee sortimendist välja kukkunud,” mainib Inno.

See, et sardell – 100% tailihast valmistatud – lihapoe letilt kadus, ei ole seotud kehva kvaliteedi või maitsega. Sardelli ei ostetud, kuna see oli liiga odav. Inno sõnul soovisid nemad teha pigem rahvatoote, tarbijad aga kartsid, et odavama hinna tõttu pole vorstis piisa-

Kõige suuremad ja maitsvamad!

Germund lõi Premiumi tootesarja just Sulle, kes Sa hindad vaid kõrgeimat kvaliteeti ja puhtaimaid maitseid.

Musta värvi Premium-pakki jõuavad suurimad pähklid ja kuivatatud puuviljad, mille oleme kodumaale toonud planeedi eri paigust: metspähklid Gruusiast, mandlid Californiast, rosinad ja jõhvikad Tšiilist, India pähklid Vietnamist.

Kuid ainukese täielikult eestimaise suure pähklifirmana röstime ja soolame, segame maitsvateks segudeks ning pakendame oma koostisained siinsamas Eestis.

Kõik Germundi Premium-sarja tooted, mis sisaldavad röstitud pähkleid, on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt autasustatud Tunnustatud Maitse kvaliteedimärgiga ehk ristikumärgiga.

Kui Sa pole enda jaoks Premiumit veel avastanud, mine lähimasse hästi varustatud poodi, vali endale meelepärane musta värvi pakk välja ja veendu, et tegu on tõesti ühe väga väärt maiuspalaga.

Külasta ka meie e-poodi: www.germund.ee

väiketootja

Fotod: Rauno Volmer, Matsimoka

väiketootja

Ka Innode vanaema on võetud „tööle”: kõikidel vorstidel on enda punutud aasad küljes.

valt liha. Sardelli asemel valiti omale hoopis mõni eurot kallima kilohinnaga viiner.

Matsimoka üheks motoks, mida mingil juhul ei rikuta, on see, et kõik vorstiks ja singiks minev peab olema Eestis kasvanud. Erandiks on mõned maitseained ja piprad ning huvitaval kombel vorsti ümber olevad soolikad, kuna neid pole lihtsalt Eestis kuskilt piisava kvaliteediga võtta. Teine suur ja oluline moto on lihunikel valmistada kõik oma tooted traditsioonilisel meetodil ehk siis reaalses suitsuahjus, ainult liha ja maitseaineid kasutades.

Kõik algas igavusest, vajadusest ja huvist

1982. aastal alustas veterinaarina töötanud Aivar Inno ise liha suitsutamist, mida käis koos naabruskonna sama huviga meestega Karjala turul müümas. Mindi lihast lookas Žiguliga, lihast saadi lahti ainult paari tunniga ning tagasi kodumaale tuldi teenistuse ja naeruse suuga.

Nõukogude ajal tegeles igaüks oma põhitöö kõrvalt lisateenistuse teenimisega ning Innode peres oli selleks liha ja just suitsuliha tootmine, samuti müük. „Tean, et minu tänaseks meie hul-

gast lahkunud vanaisa toetas isa 80-ndatel peamiselt teadmiste ja tarkusega, vähem ehk suitsutamisel. Suitsuliha kvaliteet oli nii hea, et seda osteti palju ja kiirelt. Kui Eesti vabariik taastati, siis lihasuitsutamine jätkus ning algas laatadel käimise ja turul müügi periood. See kestis üsna kaua aega, kuni selleni, et tundsime vajadust end ära defineerida, brändida,” mainib Inno.

Sisuliselt tähendab 35 aastat lihasuitsutamist, et kogunenud on ka piisavalt tarkust, mis on lisaks lihadele omaette väärtusega. Noorem põlvkond

seda tarkust nüüd perefirmas ka koondab ja edasi arendab. Kas lihunike brändi nimi ehk Matsimoka on osa sellest teest üksikust lihasuitsutajast laialt tuntud lihapoodnikuks? Täpsemalt on Matsimoka Innode vanaisa lapsepõlvetalu nimi. „Meile tundub see nimi hea – sellel puudub valehäbi ning annab aimu, et tegu on ausa Eesti kaubaga, kus ei püüta müüa inimesele poolfabrikaate või -tõdesid. Meie süsteem töötab ka selles osas, et kui keegi ka tuleks välja mõttega kasutada mõnes tootes lisandeid või täiteid, siis teised osalised lükkaksid need

ideed kohe kõrvale. Me teeme liha soola ja pipraga, mõne maitseainega ja ausa suitsuga. See aga tähendab, et meie toodetel on ka õige maitse – õige liha maitse,” mainib Inno.

Tulevik toob ehk HoReCa huvi?

Hetkel toimetab Matsimoka lihatootmisega 16 inimest ning selles vallas laienemisplaane pole. Pigem on oluline, et lihatootmisega seotud inimesed oleksid oma brändi fännid ning Inno sõnul söövad kõik lihavabriku töötajad heal meelel oma toodet – teavad, et tegu on hea

kraamiga, kus on liha sees. Heas mõttes „liiga hea kvaliteet” on näiteks ka põhjus, miks Matsimoka lihad ei ole jõudnud – ning tõenäoliselt ka ei jõua kunagi – suurte poekettide lettidele. Need vorstid kaoksid seal ära, oleksid liialt kallid ning lörtsiksid lihunike mainet. „Müüme oma tooteid ikka ise, nii saame olla kindlad, et inimene saab alati värske vorsti selle parimal maitsetipul.

Samal ajal oleme vaatamas restoranide ja teiste toiduasutuste suunas. Hetkel me selles suunas veel tööd ei tee, kuid need, kes on meid soovinud, on ka tooteid saanud,” mainib Inno näiteks restorani Farm, kuhu tarnitakse igal kuul risotosse mõnikümmend kilo sinki ja vorsti.

HoReCa oleks tõenäoliselt see valdkond, kus saaks mõnusalt oma kvaliteeti eksponeerida ja lisaväärtust pakkuda. Eks kõik sõltub sellest, kuidas turujõud toimib ehk kas tavatarbija ostab kogu Matsimoka liha koju söömiseks ära või jääb ka midagi restorani pakkuda. Aeg näitab.

MARTIN HANSON

Maitsed.ee toimetaja

P.S. Loo videot, lisapilte ja pikemat arutlust lihunike kohta vaata portaalist Maitsed.ee!

sisuturundus

Rebaseonu.ee EESTI ESIMENE ja seni AINUS

tunnustatud, kodus TRADITSIOONILISEL viisil maasuitsuliha valmistav ettevõte.

Meie missioon on valmistada hoole ja armastusega lisaaineteta suitsuliha, rukkileiba ja teisi kodutooteid, mis koosnevad päris toidust.

Saadaval Rebaseonu Talupoes Tabasalus ja müügiletis Kristiine keskuses, Tallinna Kaubamajas, Tallinna ja Tartu Selverites, Rimide lettidel „Talu toidab”, Stockmannis, NOPi gurmeepoes ja väiksemates talupoodides.

Parima firmapeo korraldab Argentiina!

Lõunamaise hõnguga Argentiina restoran on lihasõprade firmapidusid korraldanud juba pea 20 aastat.

Pole mingit kahtlust, et Argentiina restoran on tõeline grilliparadiis, viies sind põnevatele maitserännakutele lihasõprade paradiisis.

Argentiina restorani peakokk Konstantin Kisseljov on tuntud kui suurepärane lihaekspert, kes valdab kõiki saladusi, kuidas steiki eriti mahlaseks ja maitsvaks grillida. Tema missioon on kõigi lihasõprade maitsemeelte piiride avardamine. Suus sulavad steigid valmivad elava tulega säriseval grillil otse klientide silme all. Põnevaid valikuid jagub nii liha- kui ka kalasõpradele. Toidu maitse toovad veel paremini esile hoolikalt valitud Argentina ja Tšiili veinid ning klassikalised Prantsuse, Itaalia ja Hispaania veinid.

Hubase sisekujundusega restoran pakub mõnusat äraolemist nii privaatsuse soovijatele kui ka suurematele seltskondadele. Külalised on soojalt oodatud, et korraldada restorani teise korruse privaatses saalis lõbusaid jõulupidusid, meeleolukaid koosolekuid, koolitusi, seminare, koosviibimisi, sünnipäevi ja muid tähistamist väärivaid sündmusi. Maitseelamusi täiustavad õdus interjöör, oma ala parimad teenindajad ja vaimustav muusika.

Peale maitsva toidu saab nautida professionaalsete baristade valmistatud kohvi.

Just restorani teise korruse tantsuplatsiga privaatsaalis saab korraldada ettevõtte jõulupidusid, seminare või koolitusi. Saali mahub kuni 60 istekohta.

Peakokk Konstantin Kisseljov muljetab: „Argentiina restorani peakokana on mul võimalus kasutada kõiki omandatud teadmisi ja kogemusi, pakkumaks suurepäraseid maitseelamusi.

Meie köögis segunevad Euroopa ja Argentina kokandusstiilid, mis teineteist täiendades loovad suurepärase maitseelamuse. Grillimine on minu jaoks sama loomulik nagu hingamine: kui lased meeled vabaks, tead täpselt, mida tegema pead, et kõik oleks täiuslik.”

16. november 2016

25

sisuturundus

sisuturundus Millisest rukkijahust küpsetatud leib on parim?

Leivategu - valmib täisterarukkijahust küüslaugune seemneleib Nädalavahetusele võid plaanida ühe mõnusa leivateo pere või sõprade seltsis. Seekordses retseptiklipis küpseb tervislikust täisterarukkijahust küüslaugune seemneleib. Määri soojale leivale lihtsalt taluvõid või hoopis enda valmistatud ürdivõid ning naudi!

Miks on maheviljakasvatajate lemmik spelta parem kui tavaline nisu?

Spelta on teravilja-, täpsemalt üks nisu sorte, mille toiteväärtus on kuni kaks korda suurem kui tänapäevastel nisusortidel. Speltanisu teras on kõik kasulikud ained jagunenud tera ulatuses ühtlasemalt kui kultuurnisu omas. Seega on kooritud teradest speltajahu peaaegu võrdne tavanisu täisterajahuga ja küpsetamisel võiks eelistada just viimast.

Speltanisu sisaldab rohkesti B-grupi vitamiine, tsinki ja fosforit, väärtuslikke amino- ja rasvhappeid, süsivesikuid ja kiudaineid. Temas sisalduv tärklis seedib hästi, rukist ja nisu ületab spelta tsingi ja fosfori sisalduse poolest. Kleepvalk on tavanisu omast veidi nõrgem, mistõttu küpsetised kerkivad vähem.

Kuidas spelta ära tunda? Õige speltanisu saab vaid mahepõllunduse meetodeid kasutades, keemiliste väetiste ja tõrjevahendite toimel terade biokeemiline koostis muutub. Õige spelta äratundmiseks tuleb teri veidi aega närida. Kui mass muutub suus närimiskummitaoliseks, on tegu õigesti kasvatatud nisuga. Speltat müüvad meil nii ökopoed kui ka mahepõllundusega tegelevad talud. Speltat müüakse täisteriste, kliide, helveste, kruupide, tangude, manna ja mitut sorti jahuna.

AUHINNAMÄNG

Iga kahe nädala tagant korraldab Veski Mati tuntud inimestega lugejamängu — auhinnaks kaunis puidust kast täis Veski Mati tooteid ja õhtusöök kahele restoranis RIIS. Mängus tuleb ära arvata, kelle käed valmistavad retseptiklipis süüa.

Retseptidel saab silma peal hoida Delfis, Maitsed.ee veebilehel ja Facebookis, TV3 Seitsmestes uudistes ja kodulehel, muidugi ka Veski Mati kodulehel, Facebookis ja Youtube`is.

Võimalusi heale retseptile pihta saada on palju! Löö mängus kaasa!

VAATA MAITSED.EE/100RETSEPTI

26

16. november 2016

KÜÜSLAUGULEIB TÄISTERARUKKIJAHUST Retsept: Terje Taal • juuretis • Veski Mati Täisterarukkijahu • sool • veidi suhkrut • palju seemneid • 4-5 küüslauguküünt (riivitud) Sega juuretis 1l leige veega, lisa nii palju jahu, et tekiks hapukoore paksune segu. Pane 12 tunniks sooja kohta käärima. Järgmisel päeval lisa 4tl soola, tunde järg suhkrut, seemneid ja riivitud küüslauk, sega.

Lisa Veski Mati Täisterarukkijahu nii palju, et oleks raske puulusikaga segada. Määri vorm seest võiga, pane tainast vormi 2/3 jagu, pane ahju 30-40 kraadi juurde paisuma.

Kui on servadeni paisunud, võta korraks ahjust välja. Eelkuumuta ahi 250 kraadini (ülevalt ja alt), pane leib ahju 25 minutiks, siis alanda temperatuuri 200 kraadini ja lase veel küpseda 30 minutit.

Kui leib on valmis, siis lase veidi jahtuda, määri peale lemmikmääret ja naudi!

Rukkijahu sobib väga hästi leiva küpsetamiseks.

Rukkijahu sisaldab palju kiudaineid, mitmesuguseid mineraalaineid ja vitamiine, eriti B-grupi vitamiine. B-rühma vitamiine vajavad meie närvisüsteem ja nahk.

Rukkijahu erineb nisujahust suure looduslike suhkrute sisalduse poolest ja seetõttu püsib näiteks rukkileiva söömisel veresuhkru tase pika aja jooksul stabiilsena.

Täisterajahu saadakse koorimata teradest. See on kliirikas jäme jahu, mida kasutatakse täisteraleibade valmistamiseks.

Kas teadsid, et rukis on maailmas üsna eksootiline ja haruldane teravili, moodustades vaid 1,5% kogu kasvatatavast teraviljast. Euroopa põhjaosas on aga teadupärast ajalooliselt kujunenud peamiseks teraviljatooraineks. Seega on hea teada, et jahu toiteväärtuseline omadus sõltub sellest, millistest viljatera osadest see on valmistatud.

Rukki hapendamisel saadakse leiba, mis on heade maitseomadustega ja toitaineterikas. Leib annab suhteliselt vähe toiduenergiat, põhiliselt sisalduvad temas süsivesikud ja valgud ning veidi rasva. Lisaks sisaldab rukkijahu mitmesuguseid mineraalaineid ja vitamiine, eriti B-grupi vitamiine, mida vajab inimese närvisüsteem ning nahk. Eriti hästi toimivad kõik selle grupi vitamiinid koos.

Täisterajahu saadakse koorimata teradest. See on kliirikas jäme jahu, värvuselt hallikasvalge, kliiosakeste ja purustatud endospermi tükikestega, kõrge kiud- ja mineraalainete sisaldusega. Kasutatakse täisteraleibade valmistamiseks.

Rukkilihtjahu saadakse lihtjahvatusel ja see on jämeda jahvatusega, sisaldades kuni 25 % kliiosakesi ja mitte üle 2,0 % mineraalaineid. Värvuselt hall, kliiosakeste tükikestega. Kasutatakse rukkileibade valmistamiseks.

Rukkikroovjahus on kliid osaliselt eemaldatud, nende sisaldus on kuni 15 % ja mineraalainete sisaldus mitte üle 1,5 %. Värvuselt hallikasvalge või hallikaskreemikas ja kliiosakestest tingitud tähnidega. Kasutatakse rukkikroovleibade ja juuretise valmistamiseks.

Rukkipüüli valmistatakse viljatera tuumast. Kõik kestakihid on eemaldatud, mistõttu on oluliselt vähenenud ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudainesisaldus. Jahu on peeneteraline, valge värvusega, hallika või kreemika varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks.

Lisaks jahule kasutatakse rukkiteri erinevates leivatoodetes tervelt, vähem või rohkem purustatult ja helvestena. www.veskimati.ee

16. november 2016

27

sisuturundus

kärakas Foto: Shutterstock

Alguses oli õun Kui näpuga täpselt järge ajada, siis lõi Jumal õuna kolm päeva enne inimest, juba kesknädalal, ja kui uskuda ka kõike järgnevalt kirjapandut, siis just õuna pärast kihutati üks armas paarike kenast hooldatud aiast minema ...

Ja siis oli siider

Tallinna sushi-restoranide lipulaev Sushi Plaza laienes Viimsisse!

Sushi Plaza avas oma uksed 2013. aastal esimese restoga kesklinnas, olles pakkunud avamispäevast alates külalistele meeldivat õhkkonda, kvaliteetset teenindust, head muusikat ja mis peamine, rikkaid maitseelamusi, kus on ühendatud uusimad maitsetrendid Jaapani köögi traditsioonidega.

Alates septembrikuust on suurepärast sushi’t võimalik nautida ka Viimsis!

E

nd pigem restoks kui restoraniks nimetav Sushi Plaza on nagu Madonna, kes käib ajaga kaasas ja muudab end vastavalt trendile. Resto menüüst leiab nii traditsioonilisi kui ka tõeliselt huvitavaid ja omapäraseid sushi-rulle, soolastest magusateni, aga ka veganluse sõpradele loodud spetsiaalse menüü. Kindlasti tasub ära proovida hitt-tooteks saanud Futomakid, Uramakid ja maailmatasemel Tempurad, aga ka pagaritalendiga teenindaja värsked koogid (näiteks suus sulav šokolaadikook või 28

16. november 2016

Jaapani toorjuustukook matcha ja kreemise musta seesamiseemnete kihiga) või kuulus banaanimagustoit krõbedate banaanide, marjade ja jäätisega.

Joogikaart peidab endas palju põnevat ja lõbusat. Nimelt on hiljuti jookide hulka lisandunud Pokemoni-nimelised tervislikud smuutid, aga sealt ei puudu ka matcha teed ja soojad latte’d, orgaanilised limonaadid ega kohapeal valminud värskendav Minni jäätee. Populaarsemate jookide hulka kuuluvad ka Jaapani ploomivein ja sake, mida saab juua kas külmana veinipokaalist või soojendatuna mõnusast jaapanipärasest teetassikesest.

ja hea emotsiooniga. Sushi’t nautima on oodatud kõik, noortest sushi-armastajatest suurte perede, vanaemade-vanaisade ja hipsteriteni välja.

Sushi Plaza nüüd ka Viimsis!

Enam ei pea maitsva sushi nautimiseks kesklinna sõitma, sest Sushi Plaza avas sügisest uksed ka Viimsi Keskuses.

Nüüdsest on imemaitsev sushi ja restole kohane lõbus teenindus kättesaadavam lühema ootejärjekorra, aga endiselt kõrge kvaliteediga. Järgmise aasta sügisest on plaan laieneda ka Kalamajja.

Soovi korral saab sushi’t ka koju või sõbranna juurde kaasa tellida!

Üllatused tagavad edu!

Sushi Plaza edu taga on nii juba avamispäevale eelnenud kõmu, aga ka resto looja, noore ja eduka ettevõtja Maksim Kartševski soov külalisi pidevalt üllatada. Olgu selleks siis kliendile pööratud tähelepanu, ilus kirjake taldrikul, ülimaitsev sushi või toredad kokapoisid, kes alati naeratavad ja kõikidele täis kõhuga lahkuvatele külalistele rõõmsalt „Homseni!” hõikavad – ikka selleks, et nad veel kord naerataksid ja tagasi tuleksid!

Teistest sushi-restoranidest eristab Sushi Plazat soov mitte olla kellegi moodi, vaid teadmine, et oma tööd tehakse hästi ja suurepärase maitseelamuse pakkumise nimel nähtakse iga päev palju vaeva. Suurimat rõõmu pakubki just see, kui klient lahkub restost naeratuse

Everyday we roll.

We will roll it the best we can!

Uuri lisa www.sushiplaza.com või tule kohe külla Viimsi Keskusesse!

3300 aastat tagasi olid armsa paarikese järeltulijad õunast põhjustatud jamad ammu unustanud ja Niiluse jõe deltas rohetasid õunapuuaiad. Kas vanad egiptlased tegid moosi või sisustasid miskil moel õhtuid ka käärima läinud ubinatega, pole teada, küll aga olid Euroopas militaarset ringreisi sooritavad Rooma sõdurid 55 aastat enne Kristuse sündi meeldivalt üllatunud, kui sattusid vanal heal Inglismaal peale keldi hõimudele, kes õuntest joovastavat siidrit valmistasid. Millal keldid õige asja ära ta-

basid, ajalugu vaikib, aga roomlased liitusid klubiga, sest külmas Põhja-Euroopas polnud viinapuudest asja ja milleski tuli ju sõduritele maksta.

9. sajandiks võttis käärinud õuntest viimast juba kogu Euroopa, 10. sajandil liitusid ka viikingid ning 1066. aastal sundis joovastava õunamahla järele tekkinud nõudlus inglasi juba spetsiaalseid õunaaedu rajama. Keskajal said siidrist õnnistust ja igapäevamuredele lohutust nii kloostreid kui ka jõukaid majapidamisi teenivad sulased ning 14. sajandil arutati avalikult, millistest õuntest saab

maitsvamat ja millistest kangemat siidrit ja kuidas neid kahte asja ühendada.

Oli aja küsimus, millal õunad satuvad 1. sajandil leiutatud, kuid alles tuhat aastat hiljem käraka tootmiseks rakendatud destillaatorisse.

Teenindajaid pole sellepärast, et nad kulutavad parasjagu oma aega ja jalgu saali ja köögi vahet jooksmisele, et uurida, kas järgmiste kundede toit on juba valmis. Nii teenindajate kui ka klientide elu muudaks palju lihtsamaks kutsungisüsteem – klient saab paluda teenindaja ühe nupuvajutuse abil lauda just siis kui vaja ning köögist saab teenindaja piiparile märku anda roogade valmimisest. Kliendi saab kutsuda toidu järele ühe nupuvajutusega.

Kutsungisüsteemist võidavad kõik. Teenindajale muutub töö lihtsamaks ja efektiivsemaks. Klient saab kiirema ja mugavama teeninduse. Kasu on sees ka omanikul, sest selle aja jooksul, mis teenindaja kulutas varem köögi ja saali vahet jooksmisele, saab ta nüüd saalis olla ja lisamüüki teha.

Eriti kuluvad kutsungisüsteemid ära suuremates söögikohtades, kus köök asub saalist kaugel või kus teenindajatel tuleb joosta eri korruste vahel. Ka väikeses kohvikus on kutsungisüsteem nii teenindajale kui ka kliendile vägagi väärt abimees.

KOLM KUTSUNGISÜSTEEMI 1. TEENINDAJAKUTSUNG Köök annab ettekandjale teada roogade valmimisest.

2. TEENINDUSKUTSUNG

Klient kutsub nupuvajutuse abil teenindaja.

3. KLIENDIKUTSUNG

Piipar informeerib klienti toidu valmimisest.

Sushi Plaza jõulupakkumine!

Jõulukomplekt: 50 tk komplektis (Philadelphia, California, Kutcharo, lõhetempura, kanatempura) 40 € Jõulurull: 10 tk komplektis (rebitud sealiha Teriyaki-kaneelikastmes, roheline sibul, Jaapani majonees ja pohlamoos) 7.90 €

KAS VAJATE KUTSUNGISÜSTEEMI? 1. Kliendid kaebavad, et lauda toodud supp või praad on jõudnud juba külmaks minna.

2. Saaliteenindajad kurdavad, et peavad liiga palju tarbetult köögi ja saali vahet jooksma.

3. Vahetusevanemad nendivad, et töökorraldus köögi ja saaliteenindajate vahel pole efektiivne.

4. Juhatajad tahaksid saaliteenindajaid juurde värvata, aga see on kulukas, ja häid teenindajaid tuleks nagunii tikutulega taga otsida.

Kui vastasite kas või ühele küsimusele jaatavalt, on teie ettevõttes teenindaja- või kliendikutsungisüsteemist kindlasti kasu! Veendumaks, et süsteem teile tõesti sobib ja kasu toob, võite enne seadmete rentimise lepingu sõlmimist kutsungisüsteemi mõnda aega proovida. Kogemus näitab, et kes kord seda kasutanud on, ei kujuta ilma selleta tööd enam ette.

Downbeat OÜ – Parema teeninduse nimel!

tel: 5558 4333

info@downbeat.ee

www.downbeat.ee

Foto: Shutterstock

Kalvados on naturaalsest magustamata siidrist destilleeritud õunabrändi, toodetud vaid Normandias.

Ja siis tuli kalvados

Normandide soost õpetlane Gilles de Gouberville, kes lisaks sellele, et oskas vabalt ka kreeka ja ladina keelt, oli muuhulgas suurepärane vibulaskur ja käsitles ühtviisi osavalt nii mõõka kui ka musketit, tundis elavat huvi teaduse vastu ning armastas õhtuid sõprade seltsis veeta, valas üsna lihtsalt aimataval põhjusel 28. märtsil 1553. aastal destilleerimispatta Normandia siidrit ja kalvadose kauge eelkäija oligi sündinud (kuigi mõistagi ei olnud sellelgi joogil alguses mitte mingit nime).

Ja inimesed nägid, et see on hea. 17. sajandil hakkasid kõik siidriõunu kasvatama. Ärge arvake, et see siidrijoojate pärast juhtus. Õunakasvatajate kasvavad identiteediotsingud lahenesid, nagu palju muudki, Prantsuse Revolutsiooni käigus, kui 1790. aasta 4. märtsil nimetati Normandia populaarseim õunakasvatuspiirkond Calvadoseks ja õuntest destilleeritud kärakas (eau de vie de cidre) kalvadoseks. Kõigi hilisemate õunakärakasõpradest seaduseandjate poolt lepiti kokku ka see, et tootenime calvados võib kasutada vaid Prantsusmaa põhjaossa jääva Normandia suurimas Calvadosi departemangus valmistatud õunabrändi kohta.

Mujal, muul viisil või teistsugusest toorainest destilleeritud samasuguste napsude puhul võib öelda, mida iganes, nt apple brandy või applejack.

Miks just Calvados? Ühe legendi põhjal olla Hispaania Võitmatu Armaada üks juhte, El Calvador, tormi ajal oma laevadega Normandias rannakaljudesse põrutanud ja tema luhtunud ürituse mälestuseks anti lähimale väikelinnale nimeks Calvador. Prantsuse keelepruugis muutunud see ajapikku Calvadoseks.

Kalvadose nägu

19. sajandi lõpul kogu Euroopat laastanud viinapuuhaigused tõid rikkuse õu30

16. november 2016

nakasvatajate õuele. Kalvadose kuldaeg saabus juba enne esimest ilmasõda, õunakärakat joodi kõigil rinnetel ja tootmine kasvas. Kvaliteet aga langes.

Et õunanapsi maitse ei oleks lõpuks sama hull kui Indiast toodud puukooreviinal, määrati ühiselt ära mingidki kalvadose tootmiseks vajalikud reeglid ja prantslastele omaselt kuulutati 1942. aastal välja kalvadose isiklik nn apellatsioonitunnus (Calvados Pays d’Auge AOC).

Lõppeva aasta õunasaagikus kantakse Maarjamaa ajalooraamatutesse eriti rasvaste tähtedega ja fantaasiarikkamad koduveinitootjad suutsid üle ääre ajavast toorainest osa ka siidrina ära katsetada. Väikekäraka tootmine on muidugi veel kauge unistus, sest koduste torusüsteemide õiguspärasus on veel vaieldav.

Aga ega igast antoonovkast maitsvat õunanapsi teha saagi – igast õunast ei sünni kalvadost teha Normandiaski.

Kalvadose jaoks sobivaid õunasorte on 48 (väljanägemiselt supermarketite kaubanduseks sobimatult inetud ja väga pisikesed pabulad), mis jagatakse maitse järgi hapudeks, mõrudeks, mõrumagusateks ja magusateks. Kui destilleerimiseks vajalik siider pole piisavalt hapu, lisatakse ka pisikesi hapusid rohelisi pirne. Korraliku kalvadosesiidri retseptides on täpselt määratud, kui palju mingit sorti kasutama peab.

Kalvadose tegu

Kalvadose tegemine vajab kannatlikkust: sõltuvalt siidri arendamisest enne destilleerimist ja sellest, kui palju kalvadosemeister tahab valmistoodangut tammevaatides siluda. Siidri tegemine on ju imelihtne: õunad korjatakse oktoobris, novembris; pestakse, purustatakse ja hoitakse koortesodil; pressitud mahl lastakse naturaalpärmiga ja ilma lisasuhkruta käärima ning sellest saab 4,5% puru-

kuiva siidri. Poole liitri kalvadose valmistamiseks kulub umbes 12 kg õunu.

Destilleerimine on peenem kunst ja sõltub õunanapsi tegemise kohast. Lõpuks lahjendatakse kärakas joodavaks, sest kangust peab olema vähemalt 42%, aga ka mitte palju rohkem.

Tänapäeval on Calvadose halduspiirkonna keskuseks Caen, kalvadose-metropoliks peetakse aga 50 km võrra kirde pool asuvat väikelinna Pont l’Évêque’i, mille lähiümbruses paiknevad ka kõik parimad cidrerie’d ehk tootmiskojad.

Nende hulgas on nii hiiglaslikke tööstuskomplekse, mis meenutavad pigem postmodernistlikke katedraale kui ka väiketootjaid, kellel kõigil „vaskpiipude kollektsioon” nagu Moskva Kremli sibulakobar õue peal säramas.

Litsentseeritud tootjaid on Calvadose piirkonnas umbes 6000, nende 11 miljonist pudelist läheb pool ekspordiks, millest osa, nii parem kui kehvem, on meilgi leitav – ole aga mees ja tee vahet. Kalvadosesõbrad, muide, on sama ustav ja oma joogile lojaalne punt, nagu konjaki- või viskisõprade omagi.

Ja ärge unustage, sõltumata sellest, kes tegi õuna, tohivad kalvadost teha vaid ühes õiges kohas toimetavad prantslased.

KALLE MÜLLER sommeljee

KALVADOSE KVALITEEDIKLASSID

Liimivaba rull-plaaster,

Kalvadost ostes tasub etiketilt lugeda, miks üks või teine kalvados odavam või kallim ehk siis kvaliteetsem on.

Ostes korraga 3 rulli – maksad beež/sinine/ lilla – hind: 15,50 € +km AINULT 36,00 € rull-plaaster, (koos käibemaksuga!)

Liimivaba KAMPAANIA! Kuni 30.11.2016 beež/sinine/ lilla – hind: 15,50 € +km Ostes korraga 3 rulli – maksad AINULT 36,00 € (koos KAMPAANIA! Kunikäibemaksuga!)

30.09.2016 Ostes korraga 3 rulli – maksad AINULT 36,00 € (koos käibemaksuga!)

Trois étoile, Fine, Trois Pommes, Originel – 2 aastat vana kalvados Vieux, Réserve – 3 aastat vana kalvados V.O. Vieille Reserve, V.S.O.P. Grand Solage – 4,5 aastat vana ja 4 aastat tammevaadis laagerdunud kalvados Napoléon, X.O., Extra, Hors d’Age, Age Inconnu – 6 aastat vana kalvados (enamasti küpetatakse kalvadost siiski kauem – 8, 12, 15, 20, või 25 aastat) Millésime – aastakäigukalvados (etiketil tammevaati laagerduma panemise, mitte korje aasta) Produit Fermier – kalvados on tehtud ühe tootja aia õuntest

beež/sinine/ lilla – hind: 15,50 € +km

KAMPAANIA! Kuni 30.09.2016 Liimivaba rull-plaaster,

Iga esmaabikohvriga Igakaasa esmaabikohvriga Iga mini– esmaabipakk esmaabikohvriga kaasa mini– esmaabipakk kaasa mini– esmaabipakk Kampaania kestab kuni

30.09.2016

Kampaania kestab kuni 30.11.2016

Meie müügisaalis palju sooduspakkumisi!

Hinnad all Kampaania kestab kuni 30.09.2016

kuni -50% TULE VAATA!

Meie müügisaalis palju sooduspakkumisi! Hinnad all kuni -50% TULE VAATA! Meie müügisaalis sooduspakkumisi!

Hinnad all kuni -50% TULE VAATA! NB!palju Koolid, lasteaiad ja spordiklubid!

KüsiKoolid, ERIPAKKUMISIsalong@superservice.eu NB! lasteaiad ja spordiklubid!

NB! lasteaiad ja spordiklubid!

KüsiKoolid, ERIPAKKUMISIsalong@superservice.eu Küsi ERIPAKKUMISI- salong@superservice.eu

sisuturundus

toimetaja veerg Foto: Shutterstock

Kapselkohv on võitnud kohviarmastajate südamed!

Kohvimaailma kõige suuremaid trende on vaieldamatult kapselkohv, mille masinad on geniaalne lahendus alternatiivselt automaatsele espressomasinale. Nõudlus seda tüüpi masinate järel aina kasvab nii kodutarbijate kui ka toitlustusettevõtluse HoReCa maailmas.

V

iimastel aastatel on kapselmasinaid hakanud ostma ja rentima aina enam büroosid, sest uued masinad võimaldavad pakkuda alati värsket maitseelamust vajadusel ka suurele arvule tarbijatele. Enamik huvilisi ostab kapselmasina koju või väiksemasse kohvikusse põhjusel, et nendega saab valmistada sama head ja värsket kohvi nagu automaatse espressomasinaga, kulutades masina soetamisele kordades vähem raha.

Kapselkohvimasina geniaalsus seisneb mitmes ainult neile omapärases originaalses lahenduses, nagu eelnevalt jahvatatud naturaalse kohvi säilimises õhukindlas kapslis. Iga kohvitassi saab valmistada just endale meelepärase maitsega kohvikapslit kasutades, mida espressomasin ei võimalda. Lisaks on kapselmasinad energiasäästlikud, sest neil puuduvad mitmed ainult automaatsele espressomasinale iseomased detailid, nagu kohviveski ja kohvipress, mida peab regulaarselt pesema ja mis võivad rikki minna. Kapselkohv valmib kiiresti ja vaikselt.

Kust leida head kapselkohvi?

Päikesekohv on HoReCa valdkonnas tegutsev kohviteenuse pereettevõte, mis on tegutsenud alates 1999. aastast. Päikesekohv müüb ja rendib professionaalseid kohvimasinaid, pakub imelist kohvi ja teed ning muud kohvilaua katmiseks vajalikku. Tegemist on ainukese kohviteenuse ettevõttega Eesti turul, mis pakub legendaarse Saksa kohvitootja TCHIBO rikkalikku kohvivalikut ja lisaks leidub maailmakuulsaid kohvibrände, 32

16. november 2016

Talvel tuleb süüa palju juurvilju, puuvilju ning kõike seda, mis reaalselt sisaldab meile kasulikku.

Toit, millega end talvel terve ja ilusana hoida

nagu DAVIDOFF, PIACETTO, EDUCHO. Juba viimased neli aastat on leidnud aina enam kodutarbijaid kapselkohvimasinaid just Päikesekohvist.

Ettevõtetele suunatud kohviteenusega pakub Päikesekohv professionaalsetele kohvimasinatele kuni viis aasta pikkust garantiid ja kodukasutusse suunatud TCHIBO kapselkohvimasinatele neli aastat garantiid. Professionaalseid kohvimasinaid saab rentida ka täisteenusena, kus Päikesekohv paigaldab ja hooldab kohvimasinat ning kasutajale jääb vaid rõõm kohvi nautimisest.

Kuidas Päikesekohv üles leida?

Päikesekohvi müügisalong asub aadressil Pirni 12, Tallinn, kuhu on kõik kohvihuvilised oodatud nautima rikkalikus valikus maitsvaid kuumi kohvijooke ja tutvuma uute kohvimasinatega.

Vaata ka www.kohvimasinad.ee

Suurepärane kingiidee jõuluvana kingikotti!

Päikesekohv müüb ainukesena Eestis naturaalse piimaga kohvijooke valmistavat täisautomaatset kapselkohvimasinat TCHIBO Cafissimo Latte, mis valmistab ühe nupuvajutusega sametise piimavahuga cappuccino või caffe latte.

Talv saabus kõikide ennustuste kohaselt kuu aega liiga vara ning olgugi et tegelikkuses ei nurise valge novembri üle mitte keegi, on meil sõltuvalt sesoonsest kliimast kohustus mugandada oma gastronoomset olukorda vastavalt ilmaoludele. See tähendab, et peab vaatama kriitiliselt otsa sellele, mida me sööme, et ka aasta külmimal hooajal olla terved, aktiivsed ja ilusad.

T

oit on see, mis hoiab meid tervena ka väga suuri pingutusi tegemata. Talveks tuleb lihtsalt mõnede toiduainete osakaalu menüüs suurendada ja „tühja täidet” pakkuvad road välja visata ning ilus näonahk, aktiivne elu ja tervis pole mingi utoopia. Mis on aga need toiduained, mis võiksid leida tee talvisele toidulauale ja kõhtu?

Toitu tasakaalustatult ja mitmekülgselt

Immuunsus on organismi kaitsemehhanism, mis kaitseb inimese keha väliskeskkonna mõjude ja organismi jõudnud haigustekitajate eest. Immuunsussüsteemi tugevus sõltub paljuski soolestiku mikrofloora tasakaalust. Nõrka immuunsust põhjustavad seedeprobleemid võivad tekkida ka üksluise

ja tasakaalustamata toitumise tagajärjel. Näiteks kui ei sööda piisavalt köögivilju ja kiudaineid, vaid palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toidukraami, mis sisaldab tühje kaloreid.

Toitumisnõustaja Katri Merisalu hinnangul tuleks toidutaldrik veeranditeks jagada ja jätta toidukordade vahele 4–5 tundi. Taldriku kaks veerandit täida köögiviljade ja juurikatega, üks veerand taimse või loomse valguga ning viimane veerand pruuni riisi, tatra, kinoa, täisterapasta või kartuliga. Päeva jooksul söö kolm tõsist toidukorda ja kaks vahepala.

Talvisel ajal on õige rääkida sellest, et toit võiks olla pigem mahe ehk pestitsiidivabalt kasvanud. Veel võiksime minna talvel tagasi vanaemade aega ning süüa aeglaselt valminud roogasid, mille sisust on meil ülevaade ning toiteväärtus selge.

16. november 2016

33

toimetaja veerg Supertoidud – peet ja porgand

Need kaks juurvilja peaksid talvel meie toidulauale jõudma eriti tihedalt. Hoiavad tervise korras, annavad energiat ja toovad puna palgele. Mõlemad viljad on äärmiselt taskukohased ja võiksid leida tee taldrikule peaaegu igal toidukorral. Kui teisi mõtteid pähe ei tule, röstige muu toidutegemise ajal neid ahjus – kiire, maitsev ja tervislik.

• Punapeeti on tuntud hinnatud söögipoolisena juba Rooma impeeriumi aegadest. Peet on väga toitainerikas – selles tumepunases juurikas peitub mitmeid mineraale ja vitamiine – A-, C-, ja B-grupi vitamiine, magneesiumi, kaaliumi, mangaani, rauda, joodi ja vaske.

• Porgand jõudis Eesti taluaedadesse alles 19. sajandi lõpuks ja seda tänu mõisaaedadele. Praeguseks on porgand üks meie kandi olulisemaid ja armastatumaid köögivilju.

Porgandid sisaldavad B-, C-, E- ja K-grupi vitamiine ja hulganisti antioksüdante. Mineraalidest on porgandis esindatud kaalium, mangaan, kaltsium, raud ja magneesium.

Foto: Shutterstock

toimetaja veerg

Ära tuleks aga jätta söögilaualt need toorained, mis selgelt ei peaks talvel kasvama, olema rohelised või punased ehk siis näiteks spargel, mais ja mõningad kalad.

Talveks tuleb lihtsalt mõnede toiduainete osakaalu menüüs suurendada ja „tühja täidet” pakkuvad road välja visata ning ilus näonahk, aktiivne elu ja tervis pole mingi utoopia.

Hautised menüüsse, hooajaväline minema

Originaalitsemata tuleks talvist toidumenüüd tugevalt laiendada hautistega – kuumade roogadega, mis lisaks toitainetele, löövad kehasse kuumuse ning annavad võime olla aktiivsed. Me kõik oleme tundnud tühjast kõhust tulevat külma ja veresuhkru alanemist – aktiivsus langeb, teotahe kaob, tuju on halb. Kauss pikalt ahju näinud hautist ja kõik need mured on pühitud. Kuna aga hautised on tummised kõigest, mida keha vajab, tuleks modereerida koguseid. Ära tuleks aga jätta söögilaualt need toorained, mis selgelt ei peaks talvel kasvama, olema rohelised või punased ehk siis näiteks spargel, mais ja mõningad kalad. Neis toiduainetes ei ole maitset ega toitaineid. Toituge lokaalselt.

Selge on see, et ühel ajakirjalehel ei saa tuua välja kõiki vajalikke näpunäiteid, saab aga anda ühe ja ehk olulisema juhise: uurige edasi, mis on need talveväärilised road, millele keskenduda, jätke toidusedelist välja ebavajalik ning lähtuge loogikast, et soe kõhutäis hoiab ka pakasega mõnusa tunde.

Salat võib tunduda talvel „liiga külma” toiduna, kuid lisades teise käiguna salati juurde hautise, ongi toimunud supertoitumine.

MARTIN HANSON

Maitsed.ee toimetaja

Maitsev jõuluseminar ALTMÕISA KÜLALISTEMAJAS

LOOMULIKULT

HEA TERVIS

WWW.ALTMOISA.EE

Pajumäe Talu OÜ Pajumäe talu, Abja-Vanamõisa küla, Abja vald, Viljandimaa, Eesti

www.pajumae.ee

toidureis

Omnivoori paradiis Balkani poolsaare riigid, eesotsas Kreeka, Bulgaaria ja Horvaatiaga, kihutasid päikesekummardajate meelispaikade edetabelis sel suvel esikohale, kui Türgi päikeselised rannad enam väga turvalist ja muretut puhkust ei tõotanud. Ent gurmaanid on kogu aeg teadnud, et ehkki ka Türgi on paradiis, on Euroopa kõige paremini peidetud maitseelamused just seal poolsaarel.

Balkani poolsaare trühvlid Sellest ajast alates, kui üks itaallane avastas, et Horvaatia territooriumil asuvas Istrias (mis muide oli kuni II maailma sõja lõpuni Itaalia ala) leidub trühvleid, on trühvlite jahtimine põhi- või kõrvaltöö suurele osale Istria elanikest. Trühvlitest räägitakse kui mustast kullast või mustadest teemantidest, ehkki tegelikult on neid nii musti kui ka valgeid. Ent kui musti trühvleid võib leida aastaringselt, siis haruldasemaid valgeid ainult septembrist jaanuarini. Lisaks kõigele kasvavad need kuni meetri sügavusel ja vahel võib kuluda tund aega, et see teemant tervelt maa alt kätte saada.

Turist saab Istria trühvleid kohapeal proffidega jahtida ja loomulikult ka süüa. Aga igal nädalal lendavad need ka kõikjale üle maailma tipprestoranidesse laiali. Nii et San Franciscos trühvlirisotot tellides võite väga hästi ampsata Horvaatia mullas kasvanud mugulat.

MOVEMBER täis elaMUSI -50% Tallinn

B

alkani poolsaare riikide toidud on üsna konkreetsed – reeglina on taldrikule pilku peale visates võimalik kohe aru saada, mis ees ootab. Kõik koostisained on äratuntavad ja maitsete puhtuse nimel ei kuhjata neid üleliia palju ühele taldrikule. See on nii reserveeritud taimetoitlase kui ka apla omnivoori paradiis.

Tomatid, paprikad, baklažaanid, samamoodi ka erinevad pehmed valged juustud ja jogurt on pea iga söögikorra lahutamatu osa. Kuid ka rammus ja rasvane lambaliha ei tundu köögist kunagi lõppevat ning sellest saab teha suppe, kõikvõimalike kujudega hakklihapätsikesi, šašlõkki, vormiroogi. Ehkki muidu on võimatu selle poolsaare riike tervikuks 36

16. november 2016

al.

10 € suund

Helsinki

Fotod: Silvia Pärmann

liita, siis toidu kaudu on see lihtsamast lihtsam – nad kõik on osavad kokkajad ja kuigi kõik tundub seal kiiresti suureks ja maitsvaks kasvavat, ei lase nad loomast tavaliselt ühtegi osa raisku minna ning keel, maks ja kõikmõeldavad muud osad loomadest-lindudest lähevad pannile.

Ei koonerdata ka veini valades ning veinipiirkondades on oma koduvein lauale tõsta igal söögikohal. Ka selle regiooni veinidesse (küll mõnevõrra põhjendatud) reserveeritusega suhtuvad veinifriigid jäävad seal ellu ning kui nende suust enne head sõna kohaliku veini kohta ei kuule, siis arve saabudes naeratavad juba nemadki.

Muidugi ainult siis, kui neil on jätkunud mõistust magustoitu mitte tellida –

vastasel korral on neil ilmselt hambad ja huuled suhkrust ning siirupist nii kõvasti kokku kleepunud, et naeratuse näole venitamine nõuab aastatepikkust treenimist ja Balkani geene.

Arukas inimene tellib desserdiks lambapiimajogurti marjakeedisega. Või teeb ühe suitsu, sest tasakaaluks orgaanilisele, värskele ja traditsiooniliste retseptide järgi valmistatud toidule, on suitsetamine lahutamatu osa ükskõik millisest söögikorrast.

Sama elementaarne kui külalisele leiva pakkumine, on oma suitsude jagamine.

SILVIA PÄRMANN Reisijuht.ee toimetaja

NB! Pikemalt loe toidureisist Maitsed.ee!

Broneeri laevareis 7.–21.11, sõida kuni 18.12.2016 vikingline.ee/VUNTS

sisuturundus

Põnevad jõulukingid leiad Umamist! silmaga vaadata. Pealinna toidusõprade rõõmuks ja klientide palvel avame 2016. aastal Umami poe ka Tallinnas, Baltika kvartalis. „Valime iga toote tuhandete hulgast välja, testime, katsetame ja anname soovitusi, mida nendega ette võtta,” räägib Juta, kuidas Umami on omamoodi pereliikmeks saanud. Nii leiab Umami.ee lehelt üle 300 retsepti ja ka põhjaliku toidublogi. „Kuna head maitsed pole ainus, mis rännates meeli köidavad, leiab meilt ka iidsetel rahvatarkustel põhinevat looduskosmeetikat, põnevaid kingiideid ja erilisi toidunõusid, et autentsed elamused ei piirduks üksnes toidu endaga.”

Tead ju küll neid hetki, kui tuled reisilt ja tahaksid kaugel proovitut kodus järele teha, aga õigetest toorainetest jääb puudu.

Umamist saab!

J

Õnneküpsis Hind: 0,45 €

D MASIN E U

AD

Bodhi aroomihajutid ja aroomiteraapilised soja- ja mesilasvahast käsitööküünlad Hind: 17.90 €

Huilerie Beaujolaise õlide ja äädikate kinkekomplekt Hind: 22.90 €

PA

T

Šokolaadide komplekt “Šokolaadi ajalugu” Hind: 11.95 €

Vaata www.umami.ee

R

IM

38

16. november 2016

EE

Söödavad putukad, maitsestatud rändtirtsud ja tõugud Hind: 8.95–9.95 €

– maailma maitsed, vürtsid, ürdid, tervise- ja gurmeetooted, millest kodumaises kaubanduses kõige enam puudu on.

Peale e-poe on Umamil Tartus pood, kus saab ligi 1000 toodet käega katsuda ja

Talvisel ajal leiavad inimesed aina rohkem tee Umami kirjude vürtsiriiulite juurde ja olulised on ka tervist turgutavad ja immuunsüsteemi tugevdavad tooted. Kuna talv on ka aasta pidulikumate ürituste aeg, võib Umamist leida gurmeetooteid, mis muudavad toidulaua eriti pidulikuks või sobivad hästi kingikotti panekuks. Põnevatest kingiideedest Umamis puudu ei tule!

I

T

Himaalaja teemantsoola kivi Hind: 9.9–29.90 €

Hooajalisus loeb

U

uba alates 2011. aastast on Umami.ee olnud koht, kuhu minna, kui soovitakse põnevaid maitseelamusi, ise reisil proovitud maitsvaid roogasid kodus järele teha või saabuvaid külalisi millegi eriti efektsega üllatada. „Rändasime ümber maailma ja vaimustusime kohalikest roogadest ning uutest maitsetest,” räägib poe perenaine Juta Raudnask. „Kodus tagasi olles tahtsime eksootilisi roogasid ka oma koduköögis valmistada ja sõpradega jagada, aga siinses kaubanduses osutus see tihtipeale võimatuks ülesandeks. Siis otsustasimegi koos abikaasa Henriga sarnaste ‘hullude’ jaoks Umami poe avada!”

Umami on loodud neile, kelle jaoks toit ei ole pelgalt kõhutäide, vaid võimalus kogeda midagi uut, saada elamusi ja teha head nii kehale kui ka vaimule

K VA L

Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik