Maamelu (juuni 2022)

Maamelu Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

JUUNI 2022

PUHKUS ALGAB

Jääda kodumaale?

Kui juhtub nii, et Eestisse jõuab see tõeline suveilm koos nende õigete lõhnade, helide ja tunnetega, siis pole paremat kohta maailmas oma puhkuse veetmiseks. Või üldse kohta, kus oma väärtuslikku aega – tööaega, puhkeaega, pereaega, olmeaega, peoaega – täie võimsusega veeta. Päevade lõputu pikkus, soojast rammestunud olek, parimas mõttes minnalaskmise meeleolu – liialt paremaks ei saaks olukorda ka muinasjutus mõelda. Niisiis tuleb vaid loota, et ka 2022. aasta suvi tuleb selline, mida lapsepõlvest mäletame.

Muretu, värvikas, täis tegevusi, mida hiljem mõtet mäletada.

Tekst: Martin Hanson Foto: Ekspress Meedia

P

idev hinnatõus, kõigele raskelt mõjuv inf latsioon on muutnud kodumaal puhkamise isegi rikkale raske südamega vastu võetud otsuseks. Kuid kui vähegi võimalik, siis tasuks siiski kaaluda suvepuhkuste Eestis veetmist. Kõik see,

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

mida läbi järgmise kolme kuu erinevates riigi otsades pakutakse, on muljetavaldav. Pole nädalavahetust, mida ei saaks veeta sportlikult, kultuurselt, maitsvalt või perekeskselt. Pole nädalat, mida ei sisustaks mõni laat, suvepäevad, jooks või simman. Kuid kui

neist kärarikastest, loomulikult aga lõbusatest üritustest pausi vaja, siis pole midagi lihtsamat, kui minna lähimasse randa, rabasse või metsa.

Aina enam võtab Eestiski tuure üles matkaautodega ringi liikumine ja põnevuse otsimine. Nii võetakse võrrandist välja öömajakulu, mis varieerub vastavalt ajale ja sündmusele kuni kümme korda. Aina enam seiklevad eestlased ka mööda merd, mis lisaks öömajale võtab võrrandist välja ka transpordiprobleemi. Sadamast sadamasse, sündmuselt sündmusele lihtsalt kulgetakse. Variant on ka rentida suvila, kui endal sellist pelgupaika veel pole. Tõenäoliselt peaks aga alustama sellest, et mõtlema üldse läbi, millist puhkust otsitakse – aktiivset, passiivset, lugemisele või seiklemisele keskendunut, sellist, kuhu saab minna kahekesi või perega, miks mitte aga üksi.

Võimalusi on Eestis mustmiljon, mõned neist on inspiratsiooniks ka selle ajakirja vahele koondatud. Head Eesti puhkust!

Toimetaja: Martin Hasnon, martin.hanson@ekspressmeedia.ee Reklaam: Janelle Koel, janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

JUUNI 2022

3

ÕUES!

Mine metsa!

Käitumisjuhised matkalistele Suur suvi on käes. Ilmad on soojad, päevad näivad lõputud, loodus kutsub. Suvi on ideaalne aeg lähemate ja kaugemate matkaradade avastamiseks ning looduse ilu nautimiseks. Kuid enne teele asumist on kasulik looduses käimise põhitõed meelde tuletada.

Toimetas: Mariann Vilbre Foto: Shutterstock

SA Eesti Kaevandusmuuseum Jaama 100, Kohtla-Nõmme www.kaevandusmuuseum.ee Ettetellimisel info@kaevandusmuuseum.ee või tel 332 4017 • ekskursioonid nii maa all kui maa peal • koolidele haridusprogrammid • konverentsi- ja seminariruumid • hostelimajutus • kohvik (toitlustamine nii maa all kui maa peal) • territoorium suurürituste korraldamiseks SEIKLUSED NII MAA ALL KUI MAA PEAL!

ÕUES! Mõtle teekond läbi ja valmistu vastavalt

Matka planeerides mõtle alati läbi, kuhu lähed ja mida teed.

Tutvu eelnevalt piirkonnaga ning seal kehtivate reeglite ja soovitustega.

Pea kinni igaüheõiguse põhimõtetest ja piirangutest.

Eelista olemasolevaid matkaradu, telkimisalasid, lõkkekohti ja teisi rajatisi, et mitte tekitada lisakoormust keskkonnale.

Säästmaks fossiilseid kütuseid eelista võimalusel kohale jõudmiseks rongi või liinibussi, sõiduautosse mahuta mitu inimest.

Paki oma toit ja muu vajaminev korduvkasutusega karpidesse ja kottidesse, et vähendada tekkivaid jäätmeid Arvesta tuleohuga metsas! Vii end kurssi Riigi Ilmateenistuse kodulehel, päästeala infotelefonil 1247 või lähimas RMK teabepunktis.

Hoia loodust ja arvesta teistega

Tekkinud prügi võta loodusest endaga alati kaasa. Järgi põhimõtet „kõik, mis jaksan kaasa tuua, jaksan ka ära viia“.

Püsi rajal. Liikudes jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa, eelista olemasolevaid teid ja radu.

Veekogu ääres pese nõusid ja ennast veepiirist eemal kuival maal. Pesuvahendeid kasuta äärmisel vajadusel, enamasti piisab puhtast veest.

Tule tegemisel kasuta valmis puid või maha langenud oksi.

Telkimiseks kasuta ettevalmistatud kohta, selle puudumisel eelista võimalusel varem kasutatud paika. Väldi tallamisõrna pinnast. Ära liigu ega sõida koduõuedes, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal. Ära häiri kaaskodanike ega metsaelanike kodurahu, tekitades lärmi ja müra.

Arvesta, et telkimis- ja lõkkekohtades kehtib üldtunnustatud öörahu aeg kella 23-st õhtul kuni 6-ni hommikul.

Järgi tuleohutusnõudeid

Lõket tee ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas tuletegemist lubaval ajal.

Põlevat lõket ära jäta valveta. Lahkudes kustuta lõke korralikult. Ühekordset grilli kasuta ainult mittesüttival ettevalmistatud alusel. Selle

Igaüheõigus Eesti loodus on meie kõigi rahvuslik ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. Samas asetab see nii matkajale, puhkajale kui ka maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärsena, puhtana ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema elustikku ja häirimatust, nii säilib ta ka meie järglastele. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest loodusega seovad, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui ka tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad.

Allikas ja lisainfo: loodusegakoos.ee

puudumisel mineraalpinnasel. Söed kalla lõkkeasemesse. Olmeprügikasti pane jahtunud ühekordne grill.

Tähistamata ja ettevalmistamata kohas kasuta vaid priimust.

Allikas: loodusegakoos.ee

Puhkpilliorkester Tartu palub kuulama:

16. RAHVUSVAHELINE PUHKPILLIFESTIVAL

„MÜRTSUB PILL“ KOLMAPÄEVAL, 10.08.2022 KELL 19.00 SUUR KÜLALISTE ÕHTUKONTSERT ERMI SUVELAVAL NELJAPÄEVAL, 11.08.2022 KELL 19.00 FESTIVALI AVAKONTSERT ERMI SUVELAVAL REEDEL, 12.08.2022 KELL 16.00-23.45 TARTU RAEKOJA PLATSIL FESTIVALI PEALAVAL ORKESTRITE JA SOLISTIDE ESINEMISED LAVAL, VIDEOESINEMISED EKRAANIDEL, SUUR TANTSUÕHTU; PALJU PÕNEVAT MUUSIKALIST TEGEVUST TERVE PÄEVA JOOKSUL

LAUPÄEVAL, 13.08.2022 KELL 16.00-23.45 TARTU RAEKOJA PLATSIL FESTIVALI PEALAVAL ORKESTRITE JA SOLISTIDE ESINEMISED LAVAL, VIDEOESINEMISED EKRAANIDEL, SUUR TANTSUÕHTU; PALJU PÕNEVAT MUUSIKALIST TEGEVUST TERVE PÄEVA JOOKSUL

PÜHAPÄEVAL, 14.08.2022 KELL 13.00-18.00 TARTU RAEKOJA PLATSIL FESTIVALI PEALAVAL ORKESTRITE JA SOLISTIDE ESINEMISED LAVAL, VIDEOESINEMISED EKRAANIDEL; PALJU PÕNEVAT MUUSIKALIST TEGEVUST TERVE PÄEVA JOOKSUL; KELL 16.00 FESTIVALI GALAKONTSERT JA PIDULIK LÕPETAMINE MEIE FESTIVALI PEAESINEJAD: Concert Wind Band Private Music School Makó (Ungari); Maestro Di Cerbo Band (Itaalia); Maestro Doktor József Csikota (Ungari); Maestro prof Kanat Akhmetov (Kasahstan); Maestro Volodõmõr Runtšak (Ukraina); Maestro Darius Ledzion (Poola); Maestro Nikolaos Chrysochoou (Kreeka); Wind Orchestra Kybartai (Leedu); Wind Band Ogre Horizonts (Läti); Liepājas Mūzikas un Mākslas Skola puhkpillimuusikud (Läti); Krāslavas Mūzikas un Mākslas Skola puhkpillimuusikud (Läti); Lobezi Linna Kultuurimaja Puhkpilliorkestri muusikud (Poola); Eesti Dirigentide Akadeemia Puhkpilliorkester (Eesti); Kaitseliidu Pärnu Maleva Orkester Saxon (Eesti); Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkester (Eesti); ansambel Estraadiraadio (Eesti); Puhkpilliorkester Forte (Eesti); ansambel EmeriitBrass (Eesti); Väike-Maarja Pasunakoor (Eesti); Puhkpilliorkester Saku (Eesti); Kunda Linnaorkester (Eesti); Pärnu Noorte Puhkpilliorkester (Eesti); Puhkpilliorkester Tartu ja Airi Allvee (Eesti); Tartu Rivitrummide Ansambel ja õpetaja Helen Kasemaa (Eesti); festivali ühispuhkpilliorkester, festivali pillikoorid ja festivali sümfooniline ühispuhkpilliorkester.

FESTIVALI KUNSTILINE JUHT MARGUS KASEMAA.

MERELE!

Merematkajad Britt ja Viljar: vabadus merel on märksa suurem kui maismaal Kes armastab reisida maad mööda, kes rohkem mereteitsi. Sadamast sadamasse. Just nagu merematkajad Britt ja Viljar, kes läbisid mõned head aastad tagasi 37 549 meremiili pikkuse ringreisi mööda maailma, kuid kellele pole võõrad ka kohalikud väikesadamad. Tegime kogenud reisisellidega lähemalt juttu.

Tekst: Riina Palmiste Fotod: erakogu

K

uidas ja millal teie merearmastus ja merd mööda reisimise pisik alguse sai?

Koolipõlves tegelesime matkamisega ja nautisime loodust NSVL-i avarustes. Siis tuli Eesti Vabariik. Endine NSVL ei läinud otseselt lukku, aga muutus varasemaga võrreldes palju kallimaks ja lääs oli veel liiga kallis.

Nii veetsime mõned aastad üsna kodumaiselt. 2000ndate alguses alustasime taas matkamist, sedapuhku lääne poole. Ühe matka lõpus Barcelona jahtsadamas jalutades sündis unistus merematkamisest. Mõned aastad hiljem käisime väikelaevajuhi kursustel, ostsime oma esimese jahi ja abikaasa Viljar sai Kalevi jahtklubi (KJK) liikmeks. 2011. aastal tõime Rootsist järgmise jahi, millega plaanisime Soome lahest kaugemale seilata.

See plaan viis teid vist päris pikaks ajaks päris kaugele? Rääkige põgusalt sellest ettevõtmisest.

2015. aasta augustis andsime otsad oma kodusadamas K JK-s Pirital ja

Uduga merel

täpselt kaks aastat hiljem, 2017. augustis olime seal tagasi. Nende kahe aasta sisse mahtus ring ümber ilma enam-vähem kõige mugavamat marsruuti mööda ehk siis üsnagi ekvaatori lähedalt. Läbisime 37 549 meremiili, külastasime 21 riiki (neist mõndagi korduvalt). Peatuspaiku, kus jala maha panime, oli 103. Lisaks oli veel peatusi ankrul, poil või kai ääres, kus puhkasime või ööbisime kaldal käimata. Enim meeldisid ja jäid meelde Vanuatu saarestik, St Helena ja Ascensioni saared Lõuna-Atlandil, safari Lõuna-Aafrika Vabariigis, Hiva Oa, Bora Bora saared Prantsuse Polüneesias, Austraaliale kuuluvad Ashmore ja Jõulusaar, Terceira (Assoorid) ja sealsed jaanipäeva pidustused.

Olete küll palju laias maailmas ringi vaadanud, aga tublisti ka kodumaal seigelnud. Kuhu on siinsed merereisid teid viinud?

Idapoolseim sadam, mida oleme oma jahiga külastanud, on Eisma, kõige lää-

nepoolsem Abruka ja kõige lõunapoolsem Ruhnu. Kuna me kodusadam on Pirital, siis kõige sagedamini satume Eesti saartest Naissaarele. Muud lähedasemad lemmikpaigad on Lohusalu ja Dirhami. Samuti on Piritalt hea purjetada Soome, näiteks Porkkalasse või Byxholmi.

Meeldejäävamad sadamad meil ja mujal.

Ruhnu on tore ja Eesti mõttes üsnagi eksootiline koht, aga üldiselt kõik väikesaared on toredad – ka need, kuhu jahiga päris sadamasse ei pääse. Soome saarestikud, eriti Turu saarestik, on tõeline purjetamise paradiis – lühikesed vahemaad, hulgaliselt nii loodus- kui ka teenustega sadamaid. Saared kaitsevad ka liigsete lainete eest.

Kas on ka mõni paik, mis on jätnud eriti kustumatu mulje?

Põhjalahe keskosas on koht nimega Mjältön, kauni loodussadamaga laguun.

JUUNI 2022

7

MERELE!

Ruhnu sadamas

Kevadine põhjahooldus

Miks siis ikkagi reisida just merd mööda? Mis on see, mida maad mööda reisides sellisel kujul ei koge?

Matkapurjetamine on võrreldav automatkamisega, oma koormat ega varustust ei pea otseselt oma rammuga vedama nagu jalgsi-, suusa-, ratta- või süstamatkal. Samas on vabadus merel märksa suurem kui maismaal, kus liikumise määravad teed ja puhkepeatused sõltuvad sageli kämpingute olemasolust, kui mujal ei tohi parkida või telkida. Merd mööda matkates tuleb peatuskohti valida peamiselt loodusest lähtuvalt, arvestades siiski eraomandi ja looduskaitsealade piiranguid ning oma jahi süvist. Teisalt ei jõua merd mööda seikleja tavaliselt kuigi kaugele sisemaale.

Vahel on siiski võimalik rentida auto või jalgratas (viimase saab ka ise kaasa võtta) ja seigelda veidi rohkem ka sisemaal.

Mis on see unistuste sihtkoht või marsruut, kus pole veel käinud, aga tahaks?

Tore oleks kunagi Teravmägedele jõuda, isegi kui mitte oma jahiga. Lähematest kohtadest Põhjalahele võiks vett mööda täisringi peale teha.

Sageli kardetakse, et merereisimine eeldab päris paksu rahakotti. Kas merd mööda reisimine ongi ainult rikaste pärusmaa või ikkagi kättesaadav kõigile?

Purjetamine ja merematkamine on igati kättesaadav enamikule, kel selle

Kuressaare

LOSSIPÄEV 2.07.2022

lossihoovis

SISSEPÄÄS ON KÕIGILE PRII! KA NELJAJALGSETELE! ÕHTUL PILETIGA KONTSERT. ESINEB TANEL PADAR www.saaremaamuuseum.ee

facebook.com/kuressaarecastle

MERELE!

vastu huvi. Soome lahel ja Läänemerel purjetamiseks sobivaid jahte saab Soomest ja Rootsist alates mõnest tuhandest eurost ja Eestiski muutub kasutatud purjekate turg üha laiemaks.

Alustuseks on kasulik minna purjetamiskursustele või käia sõprade-tuttavatega kaasas lühematel sõitudel. Kui tekib tõsisem huvi, siis juba minna väikelaevajuhi kursustele ja hakata mõtlema oma jahi hankimisele – kas ainult endale ja oma perele või paari sõbraga ühiselt. Mõelda tuleks sellelegi, kus soovitakse seilata, kus võiks olla kodusadam jne. Jahi omamine tähendab püsikulu sadamamaksu jms näol, ajakulu nii jahi hooldamiseks kui ka sellega aja

veetmiseks. Loomulikult on ka võimalus jahti rentida.

Mainisite püsi- ja ajakulu. Mis on veel need ootamatused, millega peab merereisija arvestama või mis teinekord tuleb paljudele üllatusena?

Dwight D. Eisenhower on tabavalt öelnud: „Plaanid on tühised, aga plaanimine on peamine.” Purjetamispuhkust plaanides tuleb arvestada sellega, et viimane sõna on alati öelda ilmal. Kui tuul ikka üldse ei soosi plaanitud suunda minekut, tuleb kas oodata või minna teise suunda. Tuleb harjuda end ilmaennustustega kursis hoidma ja ühtlasi arvestama, et usaldada saab tavaliselt

ainult väga lähipäevade ennustusi. Pikema sõidu puhul tuleb valmis olla muutusteks nii sihtpunkti jõudmise ajas kui ka täpses kohas.

Matkapurjetamisel mugava pikkusega päevadistants on mõnikümmend meremiili (1 nm = 1,852 km). Sellise vahemaa läbimine on jõukohane nii üksi kui ka pere või sõpradega purjetades. Kui on vaja läbida pikemaid vahemaid ööpäevas, siis on suureks abiks tehnilised abivahendid (tuulerool, autopiloot). Ses mõttes on merd mööda matkamine näiteks auto- või jalgrattasõidust erinev, et matkaja peab küll olema valvel ja valmis kiirelt reageerima, aga ei ole vaja tingimata kogu aeg „roolis” olla.

MIDA TEHA?

Kui otsid adrenaliinirohkeid

SEIKLUSI ...

Kas võtta rahulikult aeg maha või otsida hoopis teravamaid ja hoogsamaid elamusi? Kuidas kellelegi.

Teise variandi eelistajatele ehk adrenaliiniotsijatele pakub Eesti ametlik turismiinfot koondav leht Puhka Eestis välja huvitavaid ja peadpööritavaid seiklusi, mida Eesti erinevates nurkades õnneks jagub.

Tekst: Puhka Eestis Fotod: Shutterstock

E

esti ei pruugi esmapilgul seostuda ekstreemsemate seikluste sihtkohana, aga lähemalt vaadates näeme, et põnevatest seiklustest siin puudust ei tule.

Kärde ExtremeParki paintball

Kärde ExtremeParki on kokku sobitatud romantika, kaunis loodus ja ekstreemsus.

Paintball’i mängimine on täis adrenaliini ja elamusi. Võimalus on tulla koos sõpradega, mängida Euroopa tipptasemel väljakul ja kogeda tõelisele lahingule ligilähedasi elamusi. Sarnasel Millennium Seriese väljakul korraldatakse Euroopa meistrivõistlusi paintball’is. Pakutakse ka paintball’i mängimise võimalust lastele ja tõelisi lahinguid kohapealses looduses.

Eesti pikim trosslaskumine Kiviõli Seikluskeskuses

Kiviõli Seikluskeskuse üks elamusterohkem atraktsioon on kindlasti Eesti pikim trosslaskumine. Sõit käib mäe tippu ehitatud tornist 600 meetri kaugusele kulgevat trossi mööda, mille jooksul võib laskumiskiirus tõusta kuni 80 kilomeetrini tunnis. Laskumise lõpus on turvaline pidurdussüsteem. Trosslaskumise rada asub uues kogu pere elamuspargis, kus tegemist jätkub terveks päevaks nii noortele kui ka vanadele.

Lange Motokeskus

Tartu maakonnas Lange külas asuvas Lange Motokeskuses on teie käsutuses mitmeid mainekaid võistlussarju võõrustanud maailmatasemel motokrossirada ja rahvusvahelistele nõuetele vastav looduslike tõusude ja langustega kardirada.

Keskuses saavad elamuse nii harrastajad kui ka professionaalsed võistlussportlased. Väikestel lastel on võimalik teha oma esimesed ringid turvalisel kummiäärtega piiratud KTM-rajal.

CCCP Põgenemistoad – põgenemine Pärnu vanast vanglast

2007. aastal avatud pika ajalooga legendaarsesse Pärnu vanglasse loodi põhjamaade ja Ida-Euroopa suurim mõistatusi täis põgenemistubade kompleks. Vangla, kust tuleb põgeneda, varjab endas kõi10

JUUNI 2022

ge psühhopaatsemate kurjategijate saladusi. Peate suutma vanglast põgeneda kolme tunni jooksul. Hätta jäädes on kohapeal ka vangivalvurid, kes pistise eest vihjeid jagavad. Vangla külastamine sobib nii väiksematele kui ka suurematele seltskondadele. Võib tulla ka üksinda, soetada pääsme ja liituda teiste „vangide“ grupiga.

ATV-matk Aidu karjääri aladel

ATV-matk toimub Aidu karjääri piirkonnas sellistel teedel ja radadel, kuhu ka off-road-džiibiga ei saa. ATV-safari rada valitakse vastavalt grupi oskustele.

Enne sõidu algust toimub väike väljaõpe ja tutvustatakse ohutusnõudeid. Kõik osalejad saavad kohapeal kiivri, kindad ja ATV. Kogu sõidu on instruktor grupiga kaasas. Sobib väiksematele seltskondadele, et koos elamusi kogeda ja ennast proovile panna.

Adrenaatori enduromatk Aidu karjääris

Sõit toimub endurotsiklitega karjääri tehismaastikul. Enne sõitu on äärmiselt tähtis määrata raja raskusaste, et kogu grupp saaks sõiduga hakkama. Kui on soov tulla Aidusse oma tsikliga, tasub küsida pakkumist kaheks päevaks koos majutuse, toitlustuse ja saunadega. Kui aga endal kaherattalist ei ole, siis on soovitatav see rentida. Sobib sõpruskondadele!

ELAMUSTEROHKE PUHKUS SAAREMAAL Võta aeg maha ja naudi hetke!

Merevaatega apartemendid koos lõõgastavate saunadega kaunil liivarannal

TehumardiLaguun

www.laguun.eu

I S U M A TUNDI ELERELE! KOGU P

S A M I R U U S E D A A BALTIM GIS PÄRNUMAAL! TEEMAPAR 2022 su eriprog vine ramm :

DR AVE ja JÄNES MIHKLI PULMAD!

OLEME1.061 AVAT0UD8.2022 28. PÄEV IGA 18!

10-

www.lottemaa.ee

KUHU MINNA?

Neli parimat paika Eestis,

kus sel suvel perega lõbutseda Ole sa mudilane, teismeline või täiskasvanu – lõbutseda tahad suvel ikka. Need neli paika pakuvad lusti, meelelahutust ja närvikõdi nii väikestele kui ka suurtele.

Eve Kallaste

Vudila – päev läbi lustimist tervele perele!

Kui otsid vahvat kohta, kuhu suvel lastega minna, siis oled Vudilasse minnes õigel teel, sest võimalused meelelahutuseks on seal väga mitmekesised.

Näiteks ootab Vudilas vinge väline veepark! Liumäed asuvad kolmel eri tasandil ja kiire liutoru on 60 meetri pikkune. Lisaks suplemiseks bassein voolava jõega ning väikelastele ja mudilastele eraldi alad. Jaheda ilmaga pakuvad sooja torusaunad.

Lapsele meeldib õues rahmeldada ja sulle ka? Vudila territooriumil ootavad lisaks kümmekond erinevat hüppebatuuti, seiklusrajad, ronimisatraktsioonid, vaatetorn, skyjump, discgolf’i korvid, tasakaaluliinid, fitnessirada, paadid ja vesijalgrattad, 4D-kinokapsel ja palju muud.

Tahaks mootoritega põristada? Vudilas on kaks erineva raskusastmega motorada, kus nii pisemad (alates viiendast eluaastast) kui ka täiskasvanud saavad ägedate ATV-dega adrenaliinitaset tõs-

Leiutajatekülas on igal elanikul oma maailmavaade, temperament ja roll

ta. Sajab vihma? No ja mis siis, ka sisealal on ohtralt tegemist.

Elektrooniliste mängude majas saab näpuosavust proovile panna Xboxi ja PlayStationi mängudega, autodroomil aga avaneb võimalus põrkeautodega sõita.

Kõikide tegevuste vahel ei tasu jätta külastamata Vudila loomaperet, kellele vudilased saavad pai teha ja päevamuljeid jagada. Lambad ja kitsed on parimad kuulajad ning keegi ei saa sealt mööduda ilma küülikutele pai tegemata.

Lottemaa – tutvu sooja südame ja naljaka käitumisega leiutajatega!

Lottemaa on lõbus koht nii väikestele kui ka suurtele. Siin liiguvad ringi Leiutajateküla elanikud, mängides, meister-

Foto: Lottemaa

dades, sportides ja suheldes küllatulnud laste ja nende vanematega.

Tahkurannas asuv Leiutajateküla on vahvate värviliste majadega mereäärne kogukond, kus elavad sooja südame ja naljaka käitumisega leiutajad: jänesed, koerad, kassid, suslikud ja paljud teised.

Lottemaal tehakse tublisti teatrit.

Kokku mängitakse platsil päeva jooksul umbes kümme suuremat ja väiksemat teatrietendust.

Kuna Leiutajatekülas on igal elanikul oma maailmavaade, temperament ja roll, siis õpetavad tegelased lapsi keerukatest asjadest sotti saama läbi oma suu, silmade ja huumori.

Lottemaal jagub tegevust terveks päevaks ja rohkemgi. Sel suvel on külas-

Vudila

JUUNI 2022

13

KUHU MINNA?

Estrella Wakepark

Foto: Männiku Wakepark

tajatele varuks ka üks üllatus: lustakas koguperemuusikal „Leiutajateküla ununenud unistused”. Lotte ja tema sõprade fännid, pange ennast valmis, sest Lottemaa suurel teatrilaval on kavas vaid neli etendust!

Männiku Wakepark ja Funpark – veesõprade paradiis!

Suvi kutsub vee peale! Männiku Wakepark on veelaua kaablipark Tallinnas.

Koha teeb eriliseks Valdeku järve kristallselge ja puhas vesi ning ilusad liivased kaldad.

Veelauasõit kaablipargis ehk cable wakeboarding on väga kiiresti arenev spordiala, kus veelaudurit veab paadi asemel edasi spetsiaalselt ehitatud kahest mastist koosnev süsteem. Lisaks on see kindlasti ohutum kui paadi taga veelauatamine. Selle spordialaga võivad tegeleda igas vanuses inimesed.

Männiku Wakepark ja Valdeku järve ümbrus ei ole ainult veelauapark, seal on lisaks veelauatamisele võimalus külastada Eesti suurimat veepealset takistusrada ehk Funparki. Eesti suurim veepealne takistusrada ootab. Kõigil on Funpargis fun!

Asva Viikingiküla – seikluslik elamus tervele perele!

Linnus-seikluspark-loomapark ootavad sind Asva Viikingikülas!

Põnevat ja seiklusrikast tegevust tervele perele! Ajalugu, tegevuskojad, vibulaskmine, kirvevise, osavusmängud, hobusõidud, laste mänguala ja palju muud!

Asva Viikingiküla, Nõmme, Kahtla küla, Saaremaa vald

www.saaremaaviikingid.ee

KUHU MINNA? Otepää Seikluspark – närvekõditav põnevus ja füüsiline väljakutse!

Kui sinu pere meelistegevuseks on just aktiivne vaba aja veetmine, siis lisage selle suve külastamist ootavate kohtade listi kindlasti Otepää Seikluspark. Seiklusrikas ronimine kõrgustes on suurepärane kooslus füüsilisest, ekstreemsest ja mängulisest tegevusest, mis pakub elamusi igaühele!

Aga meeles tuleb pidada seda, et suurimat põnevust naudivad selles pargis suuremad lapsed ja alaealised lapsed peavad olema koos täiskasvanuga, kes kontrollib last terve raja ulatuses – seda saab teha kaasa ronides või maapinnalt.

Otepää Seikluspargis on kuus erinevat seiklusrada, mis asuvad metsas puude otsas. Ronimist alustatakse kõige lihtsamast ja madalamast rajast. Iga järgneva rajaga liigutakse kõrgemale ning takistused lähevad üha raskemaks.

Rajad lõppevad maapinnal, mis võimaldab otsustada, kas on jaksu, julgust ja tahtmist edasi ronida. Õhusõidud üle ajaloolise Linnamäe oru on pikkustega 300 ja 350 meetit. Linnamäel asuvad 12.–13. sajandist pärit vana ordulinnuse varemed, kust

Otepää Seikluspark

avaneb ilus vaade Otepää kuppelmaastikule. Kes ei taha seiklusradadele ronima minna, saavad õhusõite ka eraldi osta.

Olete juba Otepää Seikluspargis käinud? Isegi öösel? Kui nüüd sellele küsi-

Foto: Timo Arbeiter

musele järgnes eitav vastus, tasub teada, et ronida saab ka öösel! Öine ronimine erineb päevasest ainult selle poolest, et seigelda tuleb pimedas – juhendatakse, antakse turvavarustus ja otsmikulambid ning seiklus alaku!

Pokukoda, matkarajad ja Puuko toidutare ootavad teid suvel iga päev kell 11–18.

POKUMAAL SAAB FANTAASIA TIIVAD!

pokumaa.ee info@pokumaa.ee

2 2 -2 3 . J U U LI VALGERAND, PÄRNU

DJ SET

5MIINUST WATEVA SHANON

KOIT TOOME & GETTER JAANI DANIEL LEVI, SIIMI ALIKA MILOVA, AG PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS JA KOHAPEAL!

SISUTURUNDUS

FOLKLOORIST POLE PÄÄSU KELLELGI TEKST: SILVI JANSONS

Üks tuttav väitis, et teda ei huvita folkloor.

- Kullake, folkloorist pole kellelgi pääsu. Elad sa linnas või maal, oled vallaline või pereinimene, erak metsaonnis – ikkagi jääd inimeste vaatevälja. Ühel heal päeval avastad: sind on laulu sisse pandud. Sinust levivad kuulujutud.

Kullake ei nõustu. Hakkab vaidlema.

- Kui mina kedagi sõnaga ei puutu, siis…

- No mida? Alles eile naersid naabrit, kes petukõne ohvriks langes.

- Aga tema on erakordselt rumal hani.

- Ja Loosipere autoostust pajatasid päris sarkastiliselt.

- No see autoost on päris anekdoot.

- Puhas folkloor!

- Hoopis midagi muud.

- Pole see midagi muud. Varsti mõni kellab, et oled üks latatara, kes klatši levitab.

- Soovitad mul siis vait olla, käia silmad-kõrvad kinni, omaette hoida, kodus kurvalt konutada.

- Sedasi mässid end veel hullemini fol-

kloori sisse. Inimesed ütlevad, et oled üks kentsakas uhke ullike, kellel ei kõlba teiste hulka tulla.

- Mis neil minuga asja?

- Kõigil on kõigiga asja. Erakutest levitatakse neid kõige magusamaid jutte.

- Seda arvad sina.

- Jaa! Kõige rohkem äratavad rahva huvi just salapärased omaette hoidjad.

- Las räägivad!

- Muidugi räägivad... ja naeravad.

- Mind ei koti.

- Kindel. Kurb ei hakka?

- Mis sa mulle siis soovitad: ringi tõmmata, lõhverdada, kaasa karata?

- Midagi ei soovita. Tahan öelda, et folkloorist pole pääsu kellelgi.

- Ah, mine metsa oma jutuga. Jäta mind rahule. Karga oma kaerajaani!

- Just! Kaerajaani! Oli ikka mees, see Kaera Jaan, keda tantsuga igavesti meenutada. Põlvest põlve! Kullake, igaüks rikastab folkloori!

VANA MOODU PERRÄ!

XXVII VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVAL TULEBKI VANA MOODU PERRÄ JA KAERAJAANIGA 7.–10. JUULIL 2022.

Oodatud on kõik pärimuse-, tantsuja muusikahuvilised, kellel on soov näidata oma tantsu- või pillimänguoskust, nautida teiste esinemisi, veeta mõnusaid päevi ja õhtuid tantsutubades ning tantsingutel, elada kaasa lõõtsamängus mõõduvõtjatele, sõlmida uusi tutvusi, kohtuda sõpradega või lihtsalt nautida toredat suve tantsupealinnas. Tegevust jagub nii suurtele kui väikestele. Lisaks tantsu- ja muusikaelamustele saab mekkida kohalikku toitu, osaleda laadamelus ja avastada Võru linna. Igal aastal leiab festivali programmist ka midagi uut ja üllatavat.

MIDA SÜÜA?

Purtse sadam

Foto: Jaanus Lensment

Parimad merevaatega restoranid Eestis vaade ümbruskonnale ja päikeseloojanHõrgutised Kirde-Eestis Kui saad lisaks heale 2017. aastal avati Liimala rannas Purt- gule. Menüüs on nii kohalikke roogasid toidule nautida restoranis se jahisadama lähedal restoran Tulivee, kui ka Skandinaavia ja Ida-Euroopa veimille terrassilt ja suurtest akendest ava- di eksootilisemaid toite. ka hingematvat vaadet, on neb imeline vaade merele. Tulivee toikülastus märksa suurema dud on valmistatud kohalikust ja hoo- Gastronoomia põhjarannikul ajalisest toorainest, nendes saavad Harjumaal ja Tallinnas on samuti mittähenduse ja emotsionaalse kohalik kalastamise traditsioon meid mereandidele ja -vaatele keskenlaenguga. Panime kirja Eesti kokku ning slaavipärasus. dunud söögikohti. Neeme sadama läparimad restoranid, kust Restoranist Mereresto avaneb vaade hedal on kalarestoran Ruhe, mis pakub avaneb ilus vaade veekogule, Toila rannale. Seal saab nautida lähedalt eranditult värskest kalast ja mereandipüütud kalast ja kohalikust toorainest dest valmistatud roogasid idüllilises ja olgu selleks meri, jõgi või valmistatud Vahemere stiilis toite. Nar- erakordse vaatega kohas. Menüü on seal va-Jõesuu poole minnes leiab aga res- inspireeritud vanade kalurikülade trahoopis järv. torani Romantic Garden, kust avaneb

Restoran Ruhe

ditsioonidest.

Foto: Restoran Ruhe

JUUNI 2022

19

MIDA SÜÜA? vaariumi. Ka nende kokteilibaar kuulub vaieldamatult Eesti paremikku.

Valkla Rand on mugavalt ja avaralt sisustatud Skandinaavia stiilis rannarestoran ning sellel on suveterrass, kust avaneb imeline vaade merele. Tallinnas ja selle ümbruses on muidugi veel mitmeid häid ilusa vaatega kohti. Esile võiks tuua veel restorani Sardiinid, restorani Tuljak, Lore Bistroo Noblessneris, Wicca Laulasmaal, kohviku Pakri Parun jne.

Restoranihitid Haapsalus

NOA

Maailma kuulsaimalt restoranigiidilt Michelin äsja ühe tärni teeninud restorani 180° by Matthias Diether asutas ka varem tärne omanud peakokk Matthias Diether oma peene köögi põhimõtete järgi ja seda peetakse praegu Eesti parimaks restoraniks. See asub ajaloolises Noblessneri sadamas ning pakub suurepärast vaadet merele, avatud kööki ja elegantset õhkkonda. Restoran ei ole

Foto: NOA

kiirsööjatele, seal tuleb võtta aega nautimiseks.

Samuti Michelini giidilt äsja ühe tärni teeninud restoranis NOA avaneb suurepärane vaade Tallinna siluetile. Nende suurepärased toidud on tuntud üle riigi, kuid heale maitsele lisaks teevad nad tublisti tööd selle nimel, et toit näeks ka suurepärane välja. Samuti leiab sealt Tallinna ainukese mereandidega ak-

Haapsalus on viimastel aastatel toimunud söögikohtade arvu kiire kasv. Ainuüksi sel põhjusel tuleb linna külastamiseks võtta lausa paar päeva! Dirhami Kalakohvik on mõeldud mereandide austajatele, sest menüü keskendub kohalikule kalale. Pole viga, et kohvik on peateest natuke kõrvale jäänud, sõit sinna on seda väärt, sest see asub otse rannas, vaatega Osmussaarele ja kaunile päikeseloojangule.

Haapsalu Kuursaalis asub suverestoran (avatud 1. septembrini), mis on Eestis tõeliselt ainulaadne. Restoran on säilinud algsel kujul 19. sajandist. Menüüs leidub igaühele midagi, alustades maitsvatest küpsetistest ja mereandidest ning lõpetades kohalike roogadega. Wiigi

RATSA- JA KALESSIMATKAD ALGAJATELE 1–2 tundi PERE PISEMATELE PLATSIRINGID HOBUSEGA RATSAMATKAD OSKAJATELE RATSUTAJATELE 1–3 tundi ja lisaks KOGUPÄEVAMATKAD: 4–5 tundi ratsutamist + piknik Meie Muinaskultuuri kohvik ja hobused ootavad Teid!

NB! Kõik matkad eelneva broneeringu alusel

www.tihuse.ee tel +372 514 8667

MIDA SÜÜA? söögikohti, mis suurveekogu lähedust väga hästi ära kasutavad. Restorani Raimond köök on inspireeritud Põhjala selgetest maitsetest, see asub Pärnu ajaloolises suplushoones ja pakub oma külalistele söögi kõrvale killukest kohalikku ajalugu.

Lisaks rannale võib meeletut naudingut pakkuda mereäärne männimets oma puhta aluspinna ja imehea lõhnaga. Just sellises kohas asub restoran Eagle, kus on hingematvalt ilus vaade merele ja golfiväljakule ning mekkida saab Euroopa köögi päikeselisi maitseid.

Ka voolava jõe vaatamine on meditatiivne tegevus. Seetõttu sooviFoto: Sven Arbet Dirhami Kalakohvik tame ka Pärnu Jahtklubi restorani, kus saab söögi kõrvale kuulata kohvik pakub laias valikus roogasid – head muusikat ja kogeda ehtsat Pärnu ateelroogadest kuni magustoitudeni väl- mosfääri. ja. Kohviku hubane terrass kutsub teid pikutama ja lõõgastuma ning sealt ava- Merevaatega restoranid saartel neb vaade merele.

Väike, hubane ja suurepärane restoran Hafen asub Kuressaare linnasadamas.

Imeline vaade merele mõjub rahustaPärnus mereäärest puudu ei tule Suvepealinnas Pärnus on ilmselt Eesti valt ja täiendab suurepäraselt maitsvaid üks parimaid randasid. Ja just seetõttu roogasid. Pädaste mõisahoones asuv on seal ka mitmeid ilusaid mereäärseid restoran Alexander pakub oma küla-

listele põhjamaiseid roogasid. Köök on inspireeritud Muhu ja seda ümbritsevate saarte toiduvalmistamise traditsioonidest. Alexander on kaksteist aastat järjest võitnud White Guide Nordicu tiitli Global Masters Level. Restoran Ungrus on rahulik rannikuäärne atmosfäär, mida täiendab suurepärane köök. Traditsioonilisi saareroogasid esitatakse siin kaasaegses versioonis – ja muidugi on need valmistatud saare värskest toorainest.

Söögielamused Eesti järvede ääres

Kohvik Ruup asub Võrtsjärve lähedal Oiu sadama ääres. Avatud 1. maist kuni 31. augustini. Menüü muutub vastavalt aastaajale, kuid on siiski keskendunud kohalikule Võrtsjärve kalale ja selle piirkonna toodetele. Peipsi ääres asuv kohvik Anna pakub oma külalistele vaiksemat ja hubasemat õhkkonda kui enamik restorane. Kallaste linna maalilises kohas saate proovida maitsvaid kohalikke kala- ja muid toite. Kui te ei saa kauaks jääda, peaksite siin vähemalt peatuma, et juua tass kohvi ja mekkida maitsvat kodust kooki!

Allikas: Puhka Eestis

KIREGA LOODUD KÄSITÖÖVEINID HAANJAMAALT! • • • • • •

Veinituur Degustatsioon Toitlustus Loodusmatk Seminariruum E-pood

www.uuesaaluseveinitalu.ee • Tel 518 3249 • info@uuesaaluseveinitalu.ee

SAARELE!

Lähme saari avastama!

Kes ei tahaks suvel mõnele saarele sõita ja korraks argielulise rapsimise unustada?

Eesti on saarte poolest väga rikas ning valikus leidub lisaks Hiiu- ja Saaremaale veel palju põnevat.

Fotod: Shutterstock

E

estis jagub saari igale maitsele: meresaari on meil tervelt 2222, millele lisandub 133 saart siseveekogudes. Nii suurele hulgale saartele mahub ka tohutult erinevaid kogemusi ja vahvaid elamusi leiab kindlasti ka meie väiksematelt saartelt.

Lääne-Eesti saarte unikaalne ja mitmekesine loodus, mis on säilinud tänu siinsete inimeste oskustele elada kooskõlas tundliku saare keskkonnaga, on põhjuseks, miks Lääne-Eesti saared valiti UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ alaks. Siin kohtud pärisloodusega, naudid saarte traditsioonilist toitu ning koged eripärast loomingut, mis inspireeritud merest, maast ja metsast!

Ka suuruselt seitsmenda saare Kihnu elustiil on kantud UNESCO pärandi hulka.

Suuruselt neljas saar Vormsi võib uhkeldada maailma suurima rõngasristide koguga. Suuruselt teine saar Hiiumaa arvatavalt maailma vanima lakkamatult töötanud majakaga. Rääkimata pikkade traditsioonide ja tasemel spaadega kuurortlinnast Kuressaarest Eesti suurimal saarel Saaremaal.

Allikas: puhkaeestis.ee

22

JUUNI 2022

Miks mitte minna Vormsile?

Kui tahaks saarele, aga Saaremaal on juba käidud, siis sobib puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile puhkusepaigaks Vormsi. Huvitavat leiavad sellelt väikselt saarelt ka rannarootsi ajaloost huvitujad.

Vormsi kadakavälju, mereäärseid aasasid, rändrahne ja majakaid on kõige parem avastada jalgsi või jalgrattaga. Auto võid jätta Rohuküla sadamasse ning ratta laenutada Sviby sadamast või turismitalust.

Rannikuäärsed rohumaad, roostikud, metsad ja lahed pakuvad elupaika haruldastele taime- ja linnuliikidele.

Miks mitte minna Vilsandile?

Hülged, veelinnud ja orhideed! Just need leiad Eesti kõige läänepoolsemalt asustatud saarelt. Kaks kolmandikku Vilsandi rahvuspargist moodustab meri koos enam kui 150 saare, laiu ja rahuga.

Vilsandil asub Eesti üks suuremaid hallhüljeste lesilaid ja siin peatub tuhandeid veelinde. Rahvuspargi eelkäija, 1910. aastal loodud Vaika linnukaitseala on Euroopa vanemaid looduskaitsealasid.

Kadakaste pärandkoosluste ja metsade taimestik on haruldusterohke. Siin kasvab üle 30 liigi orhideesid, endeemne saaremaa robirohi ja oma levikuala põhjapiiril ka luuderohi.

Geoloogiahuvilised leiavad Vilsandilt paekivipaljandeid, milles leidub rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle.

UUS REGIO EESTI TEEDEATLAS Põhjalikult uuendatud atlas on hea abimees reisi planeerimisel, sest näitab laiemat ala märksa selgemalt kui väike digiseade. Samuti on atlas kindel tagala: sellel ei saa kunagi aku tühjaks ja levi ei kao ära.

Ka äpp „Ole valmis!“ soovitab, et atlas võiks igas autos olemas olla.

© Candy1812

e.com

| Dreamstim

TEEDEATLAS ON MÜÜGIL:

www.regio.ee/pood Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes

MEELRAHU

Kus laadida akusid uueks töönädalaks Suvi tuli, oled märganud.

Just seetõttu võiks päevakspaariks lühipuhkust planeerides vahelduseks spaale mõelda hoopis loodusse pagemisele. Ilm seda ju lubab ja varsti on mereski vesi soe nagu mullivannis.

Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock

S

uvel on mõnel kalender tihedamalt täis kirjutatud kui talvel.

Piknik siin ja piknik seal, sekka pulm, klassikokkutulek ning oma aja võtab ka töö. Kuidas kõige selle vahel leida aega puhkuseks, teha nädalavahetustel sissejuhatus pikemale suvepuhkusele või korraldada pehmet maandumist tööellu aeg-ajalt linnast ära käies? Eks ikka päevade kaupa. Puhku-

sepaika saab ligi auto, laeva ja lennukiga ning nagu selgub selle loo lõpuks – isegi rongiga.

Uju või sõida või sõua

Nagu laulusalm ütleb, võib saarde saada mitmel moel. Peaasi, et kohale jõuad.

Saared ongi Eestis suvitaja meelispaiku ja neid veest ümbritsetud maalappe, kuhu lühipuhkusele minna, jagub omajagu: meresaari on meil tervelt 2222, neile otsa 133 saart siseveekogudes.

Kuna suuremad saared on enamasti läbi käidud, võiks sel suvel keerata ristmikult mujale ja suunduda mõnele väikesaarele, nagu Ruhnu, Prangli või Naissaar.

Eesti lõunapoolseimat saart Ruhnut, mida osa lätlasi liigagi omaks peab,

sest see asub Lätile lähemal, kutsutakse Riia lahe pärliks. Paras koht, kuhu teha paaripäevane pagemismatk. Saarel asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda, 1644. aastal ehitatud kirik. Saare kõrgeimas punktis, Haubjerre mäel, seisab kuulsa inseneri Gustav Eiffeli kavandatud tuletorn. See valmistati Prantsusmaal ja püstitati vana puust ehitise asemele 1877. aastal. Tegu on tänapäeval ainsa säilinud sellelaadse tuletorniga Läänemere piirkonnas. Ujumiseks on parim laulvate liivadega Limo rand. Tuuleliinid viivad su Ruhnu Pärnust, Munalaiust või Kuressaarest ja toovad tagasi ka.

Sootuks lähemal on Prangli, Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar, kus kolme küla peale umbes 100 elanikku ja säilinud aastasadade pikkune kaluriküla-kultuur. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, mis vaheldub kivikülvide ja rändrahnudega. Legendi järgi olnud Prangli mereröövlite saar ja röövlid elanud paksus kuusemetsas. Et nendest lahti saada, olevat see maha põletatud ja

Tööelust turvaliselt kaugel – Naissaarel

JUUNI 2022

25

RUBRIIK giidiga ekskursiooni jalgrattal, nõukogudeaegses kastiautos või maasturil.

Omari küün on igal suvel traditsioonilise Nargenfestivali toimumispaik, võõrustades kontserte ja teatrietendusi. Saarele saab 200-kohalise laevaga Venus, mis väljub Lennusadamast kailt A3. Sõiduaeg on 1 tund. Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga. Sadama lähedal on telkimisala, ööbida saad ka kämpingus ja mugavustega puhkemajades.

Tallinnast ja Tartust matkama ilma autota

Pranglile päris oma makaronidega minna ei pruugi

saarele kasvanud männimets. Mereröövlite varandus on siiani leidmata, matmispaigaks aga oletatavasti saare kõrgeim koht Kullamägi. Jalgrattal saab päevaga tervele saarele tiiru peale teha. Praam Pranglile väljub Leppneemest.

Tallinnast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar köidab ilusa liivaranna, matkaradade, militaar-

pärandi ja suvise kultuurifestivaliga.

Saare ida- ja lõunarannikul on puhta liiva ning looduslike rannaroosidega rannad. Enamik saarest on kaetud metsaga, kus juulis saad noppida värskeid mustikaid, augustis-septembris aga pohli. Naissaarel on kolm 10–13 kilomeetri pikkust matkarada: Militaarrada, Kultuurirada ja Loodusrada.

Jalgsimatka asemel võid tellida hoopis

Kui tallinlased matkama tahavad minna, on kõige kergem jätta kalli kütuse õgard kus see ja teine ning sõita rongiga Aegviitu, kus asub RMK külastuskeskus ja saavad alguse mitmed matkarajad.

Näiteks asub Kõrvemaa puhkealal Järvi-Aegviidu matkarada. 27 kilomeetri pikkusel matkarajal on palju võimalusi. Vahelduv maastik pakub elamusi kõigile. Rajal on ka mitmeid telkimis- ja lõkkekohti, nii et suuremad matkasellid võivad lausa mitmepäevase seikluse ette võtta. Selleks et keegi metsas ära ei eksiks, on rajaäärsed puud märgista-

tud punaste täppidega. Julgemad ei pea matkale isegi joogivett kaasa võtma, looduslikud järved pakuvad nii tarbe- kui ka joogivett.

Tallinnast vastassuunas sõites jõuab peagi Paldiski matkarajale. Sealgi jagub palju põnevat avastamist. Üle Muula mägede on võimalik rännata Pakri tuletornini. See 54 meetri kõrgune paekivist ehitatud torn rajati juba 19. sajandi lõpus. Militaarhuvilised saavad avastada tuletorni taga asuvaid rajatisi, mille varemed on säilinud I ja II maailmasõjast.

Keda sõjandus ei huvita, sel on võimalus lihtsalt Kloogaranda või Uuga paekaldale matkata. Kogu Paldiski matkaraja pikkus on 26 kilomeetrit.

Lõuna-Eesti pakub samuti palju huvitavaid kohti, kuhu ei pea tingimata autoga kohale sõitma. Piisab vaid Tartu rongijaamast rongile hüpata ja looduse poole teele asuda.

Näiteks Endla looduskaitsealale pääseb, kui minna maha Vägeva rongipeatuses. 10 161 hektari suuruse kaitseala keskus asub Tooma külas Jõgevamaal. Kellele ei meeldiks soos käia!

Endla looduskaitseala on justkui soine paradiis – see loodi Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte

Paar ööd telgis ja eelmist töönädalat poleks nagu olnudki

ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Alal on ka mitmed matkarajad, mis võimaldavad külastajatel tutvuda puisniidu ja soodega ning vaadelda erinevaid linde ja taimi.

Tartust pääseb rongiga ka Taevaskoja matkarajale, mis on kindlasti Eesti üks populaarsemaid loodusradu.

Ahja jõe ürgorus asuval maastikukait-

sealal on mitmeid eri pikkusega matkaradu. Kusjuures kuni Väikese Taevaskojani kulgeval rajal (edasi-tagasi umbes kaks kilomeetrit) saab liikuda ka ratastooliga. Siin võib imetleda paljandeid, allikakoopaid ja muid maalilisi vaateid. Taevaskojas liikudes võib näha ka jäälindu!

Allikad: Puhka Eestis, matk.ee

Majutus Pulmade ja teiste tähtpäevade korraldamine Seminarid Lõõgastav ÕlleSPA Kontakt ja broneerimine: Saku Mõis OÜ • tel 522 6068 info@sakumois.ee • www.sakumois.ee

JUUNI 2022

27

PROGRAMM: 11.00–16.00 Käsitöö ja aiasaaduste laat 11.00–16.00 Sõidud Valge Hobusega 11.00–16.00 Seppade tööd. HOBUSÕLG. Sepanaelad, sepised, õnneraud 11.00–16.00 Lastele Zorb-pallidega seiklemine ja batuut 11.00–16.00 Kepphobuste meisterdamise töötuba 11.00–16.00 Lastele sõidud poniga 12.00–12.30 Koerte agility show 12.30-13.00 Maailmakuulus Jaan Roose slackline show ning töötuba 13.00–13.30 Koolisõidukadrill (muusikaline hobuetendus hobustel ja ponidel) 12.00–16.00 Tandori grillmajas ja loodusterrassil Usbeki köögi masterclass: plov ja samsa lambalihaga. Chak-chak.

Käsitöömantõ. Šašlõkid lamba-, sea- ja kanalihast 14.00–14.30 Koerte agility show 15.30-16.00 Maailmakuulus Jaan Roose slackline show ning töötuba

19.00 Lumelauakrossirajal ansambli Vennaskond kontsert

Kontserdi pilet 18 €, kuni 7 a lastele tasuta.

Piletid müügis Piletilevis ja kohapeal.

Terve päeva on avatud kohvik Info tel 521 4270 info@valgehobuse.ee

TEADMISED

Varjatud muuseumipärlid

Eesti on täis salapäraseid paiku, mis lihtsal läbisõidul kõiki oma aardeid paljastada ei taha. Tihti juhtub, et kiire elutempo sunnib meid uhketest vaatamisväärsustest ja põnevatest paikadest mööda kihutama ning nii kogemuse võrra vaesemaks jääma. Kui aga aeg pisut maha võtta, avaneb võimalus näha ja teha palju rohkem. Vaatame otsa kolmele muuseumile, mis reisisellidel tihti kahe silma vahele kipuvad jääma.

Tekst: Mariann Vilbre Foto: Shutterstock

Mõniste Talurahvamuuseum

Võrumaa on alati olnud omapärase energiaga paik. Ürgse loodusega koht, kus kohtuvad kaks eriilmelist kultuuriruumi, pakub avastamirõõmu üksjagu. Kogu selle ilusa looduse vahele on ennast aga ära peitnud ka üks vahva muuseum, kus tegemist leidub nii suurematele kui ka väiksematele. Väikeses Kuutsi külas, endises Mõniste vallas, nii lõunas, kui üldse olla saab, asub Mõniste Talurahvamuuseum. Kuigi paljude jaoks on sõna vabaõhumuuseum tugevalt seotud pealinnaga, on Mõniste muuseumil au kanda Eesti vanima vabaõhumuuseumi tiitlit. Muuseum asutati 1948. aastal ja muuseumikogudes on üle 13 000 eksponaadi. Talurahva30

JUUNI 2022

muuseum annab ülevaate piirkonna elust-olust kiviajast kuni 20. sajandini välja. Saab näha, millist elu elati Mõniste piirkonnas sadu aastaid tagasi, külastada 1930. aastate talurahvakauplust, 19. sajandi ja 20. sajandi alguse taluhooneid ning tutvuda talu põllutöö-, hobuse- ja sepatööriistadega.

Eesti Muuseumraudtee

Suvepealinna Pärnuga oleme kõik hästi tuttavad. Kui paljud aga teavad, et Pärnust vaid 17 kilomeetri kaugusel on ennast sisse seadnud suurejooneline muuseumraudtee? Lavassaares asuv muuseum on ainuke kitsarööpmelise raudtee muuseum Eestis ja on ideaalne vaheldus rannapäevadele. Si-

seekspositsioon on üles seatud endise turbatööstuse aladele ja seal saavad külastajad tutvuda kitsarööpmelise raudtee ajalooga. Seda ümbritsev väliekspositsioon koosneb aga 80 eri veeremist ja tehnilistest seadmetest. Väliekspositsioonis võib näiteks näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid ja ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Veel on muusemikülastajatel laupäeviti ja pühapäeviti võimalus teha sõit muuseumirongiga, mis muudab elamuse veelgi kaasahaaravamaks.

C. R. Jakobsoni Talumuuseum

Pärnu jõe kaldal, Pärnu ja Järva maakondade piiril asuvas Kurgja külas avaneb ainulaadne vaatepilt – talumuuseum, mis endiselt taluna tegutseb.

C. R. Jakobson oli Eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja ja eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Temanimelises talumuuseumis saab tutvuda mehe elu ja tööga ning tema rajatud talu eluoluga.

Kõik muuseumi hooned on rajatud Jakobsoni enda jooniste järgi ning kuna talu endiselt karjakasvatuse ja põllupidamisega tegeleb, tervitavad külastajaid veised, lambad ja hobused. Lisaks saab talutöid ka omal käel proovida ja vanade kommetega lähemalt tutvuda.

Mee- ja MESINDUSPÄEV 2. juulil kl 11-17 Anija mõisas

Kogupereüritus töötubade, loengute ja laadameluga!

Esineb Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing Vaata lähemalt idaharjumesindusklubi.ee Piletid saadaval Piletilevis ja kohapeal