KOOLITUSEKSPRESS (veebruar 2016)

17. veebruar 2016

V채ljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

* * *

Revit Architecture töötuba: Perekonnad

3ds Max baaskursus

Sihtrühm: Arhitektid, sisekujundajad, kes on juba Reviti kasutajad. Samuti on teema kasulik ehitusmaterjalide tootjatele, kes soovivad oma elementidest luua arhitektidele Reviti valmisobjekte ehk perekondi.

Sihtrühm: Visualiseerijad, kõik kes soovivad anda oma joonistele fotolaadset välimust.

Kuidas luua ise Revit Architecture valmisobjekte ehk perekondi

Kursuse sisu: Reviti põhitõed on juba selged, kuid kuidas luua ise valmisobjekte e perekondi (Family)?

Millega peab arvestama, mis on nende loomisel olulised aspektid? Teeme läbi näidisülesandeid lihtsamate ja keerulisemate objektidega: modelleerimine, parameetrite lisamine, räägime kataloogidest.

Juhendaja: Meelis Vanker - praktiseeriv arhitekt, 8+ aastat Reviti Architecture kasutaja ja Autodeski poolt heaks kiidetud instruktor.

Kursuse maht: 6 akadeemilist tundi Läbiviimise koht: Usesoft’i arvutiklass, Tobiase 8, Tallinn Toimumise aeg: 3. märts 2016 Hind: 149€ 119€ + km

2

KoolitusEkspress 17. veebruar 2016

REGISTREERU USESOFT.EE

Kuidas luua 3ds Max-iga 3D mudel ning valmistada fotorealistlikke kujutusi

Kursuse sisu: Kursus annab ülevaate kasutajaliidesest, baasmudelitest ja mudeldamisest, kaameratest, valgustamisest, materjalidest ning mudeli realistlikust visualiseerimisest (renderdamine). Peamine rõhk on tänapäevase ehitatud keskkonna kujutamisel. Kursus on kombinatsioon esitlustest ning praktilistest, iseseisvalt instruktori juhendamisel täidetavatest ülesannetest.

Juhendaja: Ivo-Ott Hirvesoo - tunnustatud arhitekt, 3D visualiseerimisproff ja Autodeski poolt heaks kiidetud instruktor.

Kursuse maht: 20 akadeemilist tundi Läbiviimise koht: Usesoft’i arvutiklass, Tobiase 8, Tallinn Toimumise aeg: 21. ja 28. ja 31. märts ning 4. aprill Hind: 480 € 384€ + km

REGISTREERU USESOFT.EE

fotod ttü

TTÜ majandus­ teaduskond sai 75aastaseks Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond asutati 28. septembril 1940. aastal. See tähendab, et 75 aastat ehk rohkem kui kolme neljandiku TTÜ olemasolu aja jooksul on siin kõrvuti inseneriharidusega antud ka kõrgemat majandusharidust. Üllas Ehrlich TTÜ majandusteaduskonna dekaan

I

nimese elu perspektiivis on 75 aastat sedavõrd pikk aeg, et teaduskonna roh­ kem kui 5000 vilistlase jaoks on majan­ dusteaduskond Tallinna Tehnikaülikoolis ala­ ti olemas olnud. Ja kindlasti on arusaam ma­ jandusteaduskonnast kui TTÜ lahutamatust osast levinud ühiskonnas ka palju laiemalt kui ainult vilistlaste hulgas.

Vilistlased, kes mõjutavad ühiskonda Kolmveerand sajandi jooksul on nähtud pa­ remaid ja halvemaid aegu, elatud üle II maa­ ilmasõda ja okupatsioonid, kuid vaatamata vaba akadeemilist mõtet ahistavatele oludele ja välisele poliitilisele survele on majandus­ teaduskond, nii nagu kogu Tallinna Tehnika­ ülikoolgi, talitanud võimaluste piires oma pa­ rema äranägemise järgi ja andnud oma panu­ se Eesti ühiskonna kestmisse ja edenemisse.

Iga kõrgkooli parimaks visiitkaardiks on vilistlased. Ka TTÜs on alates 1996. aastast traditsioon valida aasta vilistlane. See tii­ tel omistatakse ühiskonnas kõige enam sil­ ma paistnud ja seda mõjutanud vilistlasele.

Majandusteaduskonna rollist nii TTÜs kui ka Eesti ühiskonnas laiemalt annab tunnistust tõsiasi, et 19st seni valitud TTÜ aasta vilist­ lasest on tervelt 8 lõpetanud majandustea­ duskonna. Olgu nende nimed siinkohal ära mainitud (et nimetatud isikud ei vaja Eesti lugejale tutvustamist, teeme seda ilma tiit­ lite ja ametinimetusteta): Jaak Leimann, Jüri Mõis, Indrek Neivelt, Tiina Mõis, Tarmo Noop, Erkki Raasuke, Sandor Liive, Hannes Tamjärv.

Elukestev õpe ja rahvusvahelisus Üks kaasaegse hariduse märksõnu on elukes­ tev õpe, mida on juubilarist teaduskond pida­ nud enda peal rakendama juba ammu enne selle põhimõtte üldtuntuks saamist. Muu­

„TTÜs antava majandushariduse väärtusest on maailmas aru saadud,” nendib dekaan Üllas Ehrlich.

tus ju taasiseseisvudes mitte ainult poliiti­ line taustsüsteem vaid ka majanduslik for­ matsioon koos majandusteadusliku paradi­ gmaga. Nii tuli taasiseseisvunud Eestis alus­ tada kui mitte just täiesti tühjalt kohalt, siis igatahes mitte ka sealt, kus sotsialismi poliit­ ökonoomiaga lõpetati. Muljet avaldab kiirus, millega teaduskonna õppejõud majandusha­ riduse sisu muutunud oludele vastavaks ku­ jundasid ja uued õppematerjalid välja tööta­ sid. Kiirel ümberorienteerumisel majandus­ hariduse andmisel on kindlasti oma roll sel­ les, et Eestil on võrreldes paljude sarnasel stardipositsioonil asunud riikidega majan­ duslikult pigem hästi läinud.

Majandusteaduskond ei rahuldu enam ammu sellega, et olla Eesti tuntuim ja tun­ nustatuim majandus- ja ärialast kõrghari­ dust andev institutsioon. Eelneva väite tões­ tuseks on Teadus- ja Haridusministeeriumi poolt TTÜle pandud ainuvastutus ärindu­ se ja halduse õppekavagrupis. Teaduskon­ na strateegiliseks eesmärgiks on olla võrd­ ne partner maailma juhtivatele majandusja äriharidust andvatele kõrgkoolidele. Selle nimel algas ligikaudu kümne aasta eest sihi­ kindel töö teaduskonna rahvusvahelistumi­ seks. Alguses pigem visalt edenenud prot­ sess on viimastel aastatel hoogsalt arenenud ja välismaalastest üliõpilaste arv moodustab juba üle 25 protsendi teaduskonna tudengi­ te koguarvust ning seda vaatamata asjaolu­ le, et kõik teaduskonna ingliskeelsed õppe­ kavad on tasulised. Praegu õpib majandus­ teaduskonnas ligi 600 välisüliõpilast tervelt 49st riigist (nende hulka ei ole arvatud Eras­ muse vahetusõpilased).

Tunnustatud üle maailma Majandus- ja ärialast kõrgharidust andvaid ülikoole tuntakse maailmas ja reastatakse paremuse järgi rahvusvaheliste akreditee­ ringute omamise alusel, kusjuures pole olu­ line, kas tegemist on iseseisvate ärikoolidega või avalik-õiguslike ülikoolide majandustea­

Majandusteaduskonna uus maja on osa TTÜ linnakust.

duskondadega. Eelmisel aastal omistas ma­ janduse- ja ärivaldkonna kõrgharidust and­ vaid institutsioone ühendav organisatsioon CEEMAN (International Association for Ma­ nagement Development in Dynamic Societi­ es) TTÜ majandusteaduskonnale rahvusvahe­ lise IQA (International Quality Accreditation) akrediteeringu. Seega on TTÜ majandustea­ duskond praegu ainus kehtivat rahvusvahe­ list akrediteeringut omav kõrgemat majan­ dus- ja äriharidust andev institutsioon Eestis.

TTÜs antava majandushariduse väärtu­ sest on maailmas aru saadud ja konkurss siia õppima asuda on suur. Viimaste aastate saavutuseks tuleb pidada ka seda, et teadus­ konna töösse on õnnestunud kaasata prakti­ liselt kogu Tallinnas olemasolev erialane po­ tentsiaal, teaduskond teeb tihedat koostööd Eesti Panga, Eesti Audiitorkogu ja Eesti Raa­ matupidajate Koguga.

Teaduskonna partnerite hulka kuuluvad Eesti suuremad kommertspangad ja rahvus­ vahelised konsultatsioonifirmad nagu KPMG ja PWC. Enesestmõistetavalt teeb teaduskond koostööd ministeeriumide (näiteks Keskkon­ naministeeriumi ning Majandus- ja Kommu­ nikatsiooniministeeriumi) ja nende allasu­ tustega. Kõikides eelpool mainitud asutus­

tes töötab ka rohkesti majandusteaduskon­ na lõpetanuid ning seal käivad praktikal tea­ duskonna üliõpilased.

Tegelik sünergia Kindlasti on teaduskonna populaarsuse üheks põhjuseks kuulumine Tallinna Tehnikaülikoo­ li, paiknemine TTÜ linnakus ja sellega kaas­ nev võimalus aktiivselt osaleda oma haridu­ se sisu kujundamisel, valides õppeaineid ja mooduleid teiste teaduskondade õppekava­ dest. See ongi inter- ja transdistsiplinaarsu­ sest tekkiv sünergia tegelikkuses! Seoses TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory aktiivse tegevusega viimastel aastatel on uue­ le tasemele tõusnud ka koostöö ettevõtete­ ga, mis on maailma tipptasemele lähenemi­ sel kindlasti üks võtmeküsimusi.

Raske on uskuda sellisesse kõrgharidus­ mudelisse Eestis, kus peamiselt välismaa õp­ pejõud õpetavad välismaalt pärit üliõpilasi.

(Kuigi mõistlikus proportsioonis on mõle­ maid väga vaja!) Olen veendunud, et ka tule­ vikus jääb TTÜ ja ühes sellega majandustea­ duskonna kõige tähtsamaks ülesandeks Ees­ ti ühiskonna teenimine, kvaliteetse (sh ema­ keelse) kõrghariduse andmine ja selle kaudu omariikluse kindlustamine.

EMi lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Toimetaja Anne-Mari Alver Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundus Tuuli Prees

Projektijuht Kerli Kiidma, kerli.kiidma @ekspressmeedia.ee, tel 52 43 002

KoolitusEkspress 17. veebruar 2016

3

foto erakogu

lemilastele, mosleminaistele kui ka mitte-moslemitele. Koolitusfirma­ dest on A&Alif Studium OÜl kooli­ tusluba araabia keele õppekavale, pakkudes Moodle-põhist araabia ühiskirjakeele algajate kursust. Li­ saks on uue teenusena võimalik tel­ lida araabia keele algajate kursust eraõpetajaga.

Tunnistagem ausalt – Eesti pole suutnud 25 aastaga integ­ reerida venelasi. Kuidas teha lihtsamaks eestlaste ja araa­ bia keelt kõnelevate inimeste lõimumine pagulaskriisi tingi­ mustes?

14

sajandit lukus keel

Kätlin Hommik-Mrabte on Eestis ilmselt üks väheseid, keda võib õigustatult pidada araabia keele asjatundjaks.

Raivo Kaer

M

itmekordse, rahvusva­ helise kõrgharidusega naise sulest on ilmu­ nud ohtralt araabia ja islami maa­ ilma puudutavaid teoseid. Värskelt ilmus “Araabia keele vestmik-sõ­ nastik,” mis on koostatud nii eest­ lastele kui ka araabia keelt kõnele­ vatele inimestele (sh pagulastele), kes soovivad õppida eesti keelt, tut­ vuda Eesti kultuuri ning ajalooga.

Islami võtsid vastu vabatahtli­ kult. Muslimiks hakkamise loo­ giline jätk oli arabistika õppi­ mine?

Olles uurinud, omavahel võrrelnud mitmeid Koraani tähenduse tõlkeid, sai selgeks, et tõlgete varal ei jõua kuigi sügavale. Hakkasin otsima või­ malust, kuidas araabia keelt õppi­ da, et oleksin suuteline Koraani ning muid islami raudvarasse kuuluvaid teoseid originaalis lugema. Eestis on selline ettevõtmine pea võima­ tu, seetõttu olin vaimustuses, kui kursusekaaslane ja parim sõbran­ na ütles, et tahab minna tagasi Pa­ riisi sotsioloogiaõpinguid jätkama.

Aasta varem olime juba kaks se­ mestrit Pariisis õppinud, sedapuhku küll keeltekoolis. Uurisime, puurisi­ me, sooritasime keeletasemeeksa­ 4

KoolitusEkspress 17. veebruar 2016

mi, saatsime paberid. Saimegi mõ­ lemad sisse – mina Sorbonne’i üli­ kooli arabistikasse.

Sorbonne on Prantsusmaa pa­ rim arabistikat õpetav asutus, mil­ le õppejõud käivad vahetuse kor­ ras isegi araabia maades loenguid andmas. Prantsusmaa omakorda aga on oma koloniaalajaloo tõttu Suurb­ritannia kõrval parim araa­ bia keele õppimise koht Euroopas.

Kui lihtne on eestlasel araabia keelt omandada?

Araabia tähtede selgeks saamine on vaid paari nädala töö. Meid hir­ mutab see, et neid tähti ei tunne.

Samas, neid ei ole nii palju, et neid selgeks õppida ei saaks.

Julgen väita, et araabia keele grammatika on imelihtne. Näiteks – meil on 14 käänet, araablastel on 3. Araabia keel on kaupmeeste keel, st 1+1 on alati 2, mitte kunagi 2,5 või 3. Reeglid on lihtsad ja loogili­ sed, erandeid on vähe.

Kõige raskem osa on sõnava­ ra. Araabia keel on üks maailma kõige rikkama sõnavaraga keel – õpid ja õpid, aga ikka on tunne, et tead vaid väikest osa tohutust hul­ gast. Samas, reaalselt igapäevases elus kirjutades või rääkides ei ole­ gi oluline kõiki sõnu või isegi sõna­ tüvesid tunda.

Araabia keele eripäraks on fakt, et sisuliselt ühtainust kõ­ nekeelt ei eksisteeri. Seleta pa­ lun araabia keele dialektide (neid on 27 – R.K) eripära.

Araabia kirjakeel on põhimõtteliselt 14 sajandit “lukus” olnud. Seda on küll siit ja sealt vastavalt tänapäe­ va elu vajadustele kohendatud, aga üldjoontes on tegu sama keelega, mis 14 sajandit tagasi. Iga eestlane võib nüüd võrdluseks endale ette kujutada, mitu sajandit meie eesti keelt on kirjutatud ja kui palju täna­ päevane eesti kirjakeel erineb näi­ teks sellest algsest, mille gramma­ tikat kunagi koostama hakati. Me itsitame isegi sada aastat vana ees­ tikeelset teksti lugedes.

Inimeste keelekasutust iseloo­ mustab üle maailma see, et kirja­ keelt muudetakse aeglasemalt kui suulist keelt. Araabia maailm on to­ hutult suur. Näiteks Maroko dialekt on Lähis-Ida dialektidest nii erinev, et lähis-idalased ei pruugi maroko­ laste omavahelisest kõnest eriti mi­ dagi aru saada.

Kuidas araabia ühiskirjakeel jaguneb?

Esiteks – modernne araabia ühis­ kirjakeel: meedia ja raamatute keel, mis on Euroopa sõnavara ja gram­ matika üle võtnud. Samas püütakse

oma sõnatüvedega uusi sõnu moo­ dustada, kuid see ei ole väga oluline.

Teiseks – klassikaline araabia keel: klassikalise kirjanduse ja Koraani keel, mis on “lukus” olnud ligi 14 sajandit. Kolmandaks – dialek­ tid: nendes tehakse äärmisel juhul vestlussaateid ja kirjutatakse näi­ dendeid. Dialekte kirjutatakse tä­ napäeval üles ladina tähtedega.

Araabia kirjakeelt hoitakse väga.

Dialektide “puhtusest” reeglina ei hoolita – räägitakse nii nagu on mu­ gav ja vajalik. Tavaliselt võtab erine­ vate riikide kodanike omavahelises vestluses üks osapool teise dialek­ ti üle, räägitakse ühiskirjakeelt või hoopis inglise või prantsuse keelt. Ühiskirjakeele kasutamine eeldab koolis käimist ning õppimist.

Kuidas ja kus on võimalik õp­ pida heal tasemel araabia keelt Eestis?

Õppevõimalusi pakutakse eri tasan­ ditel, vastavalt huvi suunale. Õppi­ da on võimalik tasulistes keeltekoo­ lides, rahvaülikoolides (Tallinn, Tar­ tu), ülikoolides (TLÜ ja TÜ), Vanalin­ na Hariduskolleegiumis tasulise va­ likkursusena.

Tallinna ülikool on Eestis ainus kõrgharidust jagav õppeasutus, kus araabia keelt on võimalik eraldi eri­ alana õppida. Kõige enam on araa­ bia keele huvilised oma teadmiste­ janu kustutada saanud islami kul­ tuurikeskuse Turath loengutel. Seal on õpetatud araabia keelt nii mos­

Minu meelest on väga oluline kõi­ gepealt mõista, et kui meil midagi 25 aastaga õnnestunud pole, siis me ilmselgelt läheneme sellele as­ jale valesti. Esimene samm paren­ damise suunas oleks seega endale tunnistada, et oleme läbi kukkunud.

Teiseks sammuks oleks mõtlemine, kuidas siis saaks paremini.

Immigrandid on Euroopasse tööle tulnud mitme põlvkonna väl­ tel. Eesti jaoks on see midagi suhte­ liselt uut, samas kui näiteks Prant­ susmaa sai peale laastavat II maa­ ilmasõda just tänu immigrantidest tööjõule üles ehitatud.

Loomulikult on loodreid ja ära­ kasutajaid, aga kui iga immigrant oleks vereimeja, oleks Euroopa juba ammu põhjas. Suur enamik neist inimestest ei saa looderdamist ja vereimemist endale sugugi luba­ da, kuna nad ei pea toitma mitte vaid ennast ja oma peret asukoha­ riigis, vaid tihti ka poolt suguvõsa vaeses koduriigis. Ükskõik millisest riigist tuleva­ te immigrantide lõimumise esime­ ne võti on kindlasti keel. Eesti riik peaks seisma selle eest, et iga ini­ mene, kes Eestisse tuleb ja siin elada soovib, õpiks ära meie keele vähe­ malt B2 tasemel. See ei peaks olema kuidagi soovituslik, vaid seadusega määratud kohustus, mille eiramisel oleks ka motiveerivad tagajärjed.

Riik peaks ka ise aktiivselt selles­ se keeleõppesse panustama – tule ja me õpetame; mitte kas-sa-oleksidnii-kena-ja-paneksid-end-keelekur­ sustele-kirja. Teine väga oluline as­ pekt on see, et lõimumiseks peaksid immigrandid end tundma vajaliku­ na, osana oma uuest ühiskonnast.

Eriti oluline on see nende im­ migrantide puhul, kes saabuvad siia mitte kvalifitseeritud tööjõuna (nad tunnevad end head palka saa­ des ja kõrgeid makse makstes juba niikuinii panustajatena) või tuden­ gitena vaid just kõige haavatavam kontingent – pagulased.

Praktika on näidanud, et nad on äärmiselt tänulikud iga võimaluse üle midagi n-ö tagasi anda, olgu sel­ leks siis vabatahtlik töö nende elu­ piirkonna vaestele kohalikele toi­ du keetmisel ja jagamisel või prob­ lemaatilistest kodudest pärit noor­ tele ürituste korraldamisel.

fotod Eesti Rahvusvaheline Iluteenindajate Erakool

Järjekordne lend Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli lõpetajaid on valmis tööd alustama.

Iluteenindajate õppes uued trendid

Eesti Rahvusvaheline Iluteenindajate Erakool võtab üha enam arvesse seda, et õpilaste tulevased kliendid soovivad võimalikult kaua noored ja kaunid välja näha.

V

eebruar ja märts on hea aeg kõigi nende jaoks, kes on plaaninud mõnd ilu­ teeninduse eriala õppima hakata, kuid pole seda senimaani veel teinud.

Nüüd on aeg unistused teostada ning meelepä­ rane kursus välja valida.

Eesti Rahvusvaheli­ ses Iluteeninduse Erakoo­ lis saab õppida nii päe­ vases kui ka kaugõppes.

Algamas on ametiõppe kursused juuksuritele ja kosmeetikutele, kus parimate spetsialistide juhendamisel ning kaunis praktikabaasis harjutades kõik töösaladused selgeks saa­ vad. Kaugõpe on hea võimalus nende jaoks, kes tahavad (uue) ameti saada selgeks töö ja pere kõrvalt.

Kel aga õppimiseks aega vähem, ent ilualad pakuvad huvi, saab valida endale mõne meelepärase lühema kursuse. Kooli­ direktor Aimar Karu sõnul on kõige popu­ laarsemad mitut eriala õpetavad kursused, kus saavad selgeks maniküüri, pediküüri, jumestamise, ripsmetehniku töö ja depilat­ siooni põhitõed. Samas on kursus piisavalt põhjalik, et uute teadmistega mõnes ilusa­ longis kiiresti tööd leida.

Aimar Karu sõnul käib ilumaailm muu maailma ja ühiskonnaeluga üsna ühte jal­ ga. Kui demograafiliseks probleemiks on elanikkonna vananemine, siis üksikisiku ta­ sandil tähendab see muuhulgas ka seda, et iluteenindajalt oodatakse abi, et võimalikult kaua võimalikult noor ja kaunis välja näha. „See on teema, millega tegeleb ilutöös­ tus üle kogu maailma ja see on teema, mille­ ga tegelevad ka eesti iluteenindajad,” arut­ leb Aimar Karu ning lubab, et kool käib tren­ didega ühte jalga ning tagab õpilastele väl­ jaõppe, millest reaalses tööelus kasu on. „Paljude inimeste jaoks on hea välimu­ se säilitamine väga oluline, kuid ilulõiku­

sed tunduvad vastu­ võetamatud. Just selle­ pärast töötavad teadla­ sed laborites üle maail­ ma selle kallal, et leida leebemaid ja meeldiva­ maid viise vananemi­ se vastu võitlemiseks.

Nende töö on edukas.

Praegu on olemas juba palju võimalusi, kus hooldusvahendite ja te­ raapiate kombineerimi­ ne annab ilukirurgiaga sarnase efekti. Ka meie kosmeetikud õpivad eri­ suguseid hooldusi, kui­ das tagada nahale oluli­ selt kauasem noorus,” selgitab Aimar Karu.

Ent välimust ei ohusta üksnes vanadus, kaunis välisilme võib saada rikutud ka õn­ netuse tagajärjel. Kriitilisematel juhtudel on vaja taastavat kirurgiat, kergema õnnetu­ se tagajärjed võib korda saada ka kosmee­ tiku abiga. Soomes ja Rootsis korvab selli­ sed hooldused kindlustus, sest need on ini­ mese elukvaliteedi jaoks sageli sama oluli­ sed nagu mistahes taastusravi. „Me püüame Eestisse tuua maailma pa­ rimad vahendid ja tehnikad, et meie õpila­ sed oskaksid neid hiljem oma klientide ilu heaks kasutada,” lubab koolijuht.

Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse Era­ kool on tuntud oma suurepäraste praktika­ võimaluste poolest. Õppesalongid asuvad Tallinna vanalinna ja sadama vahel ning neis käib palju nii kohalikke kui ka turiste.

Sõbraliku hinnaga iluhooldus on lausa üks põhjustest, miks Tallinna kruiisile tullakse. Õpilaste jaoks tähendab see väga head võimalust puutuda kokku eri naha- ja juuk­ setüüpide ning mitmesuguste nõudmiste­ ga klienditeenindusele, eri keelte praktisee­ rimisest rääkimata.

Klientide jaoks aga tähendab õppesa­ longi külastus väga head teenindust kesk­ linna hindadest märksa soodsamalt.

KOOLITUS-, KONVERENTSI- JA PEORUUMID Maja külaliste kasutuses on 9 ruumi suuruses 28–267 m², mis oma ajaloolise sisekujunduse ja tänapäevaste võimaluste abil loovad siin toimuvatele sündmustele erilise meeleolu.

FIRMA TÄHTPÄEVAD JA -PEOD Korraldame sündmusi, pakkudes terviklikke, külaliste soove ja võimalusi arvestavaid lahendusi. Ühendada saab omavahel meeleoluka koolituse, firma-, laste- ja ka koguperepeo.

MEELEOLUKAD KOOLITUSED FIRMADELE JA SÕPRUSKONDADELE • Vanalinnamäng „Sajandeid põnev” • Grilling Akvaariumis • Sushi valmistamine kodusel viisil • Jaapani kodused toidud • Šampanjakoolitus • Veinimaitsmise kunst koos juustudega • Kokteilikoolitus • Veini ja juustu degusteerimine • Šokolaadi ja trühvlite valmistamise koolitus • Leivavalmistamise koolitus • Keraamika töötuba • Klaasikunsti töötuba • Akrüül-kollaažmaal • Maal ja grafiitpliiats – Hiina kollaaž • Salongiõhtu „Meigi-eri” • Häälekoolitus • Kontorijooga • Laste sünnipäevapidu „Meigi ABC” jpm

01.03 07.03 07.03 08.03 09.03 10.03 10.03 14.03 15.03 22.03 06.04 07.04 20.04 02.05 03.05 16.05

KURSUSED

Näitlejameisterlikkuse kursus Lõdvestumise kunst Kristallimaagia õpituba Meigikooli meistriklass Praktilise psühholoogia kursus „Teadliku paarisuhte kunst” Pingetest vabastamise kursus PhotoShopi kursus Psühholoogiakursus „Psühhoterapeudiks iseendale” Psühholoogiakursus „Avalik esinemine” Koduaia viljapuud ja marjapõõsad Häälekursuse „Sõna on tegu” jätkukursus „Taro – tõlgendamine ja ennustamine” jätkukursus Keraamika töötuba „Kannude meisterdamine” Kristallimaagia praktiline õpituba Keraamika töötuba „Jaapani Raku tehnikas esemete loomine” Lillemaal õlivärvidega

Anne-Mari Alver

KoolitusEkspress 17. veebruar 2016

5

Miks on vaja õppida esmaabi?

Esmaabi koolituse läbimine annab hea ettevalmistuse olukorraks, kus kiirest tegutsemisest võib sõltuda elu.

M

illegipärast on inimestel tekki­ nud esmaabist arusaam, et seda on vaja osata vaid autoõnnetus­ te puhul või olukordades, kus täiesti võõral inimesel on vaja keset tänavat abi. Tegelik­ kuses juhtub õnnetusi kõige rohkem kodus ja just kõige lähedasematega.

Esmaabi ei hõlma ainult õnnetusi, vaid kõiki olukordi, kus on vaja kuni kiirabi tule­ kuni inimese eest hoolitseda.

Kõige jubedam asi, mis võib juhtuda, on kannatanu jätmine üksinda ning abita. Kah­ juks on selline vaatepilt üsnagi tavaline, sest inimestel on hirm tundmatuse ees. Tuleb ette harjumatu olukord ja tehaksegi otsus mine­ ma jalutamise kasuks. Lisaks on täiesti tava­ pärane nähtus see, et ei osata esmaabi anda ning kardetakse oma oskamatuse tõttu olu­ korda hullemaks teha.

Igaüks võiks olla valmis aitama Tegelikkuses on aitamine juba seegi, et ollak­ se kannatanu juures ning helistatakse häda­ abinumbrile. Häirekeskuses on inimesed põh­

„Esmaabi võiks õpetada juba lasteaias,” soovitab instruktor Mirey Ulm.

jaliku väljaõppe saanud ning oskavad juhen­ dada telefoni teel. Esmaabi võiks hakata õpe­ tama juba lasteaias, aga tunduvalt lihtsamal kujul. Iga laps võiks peast teada hädaabi­ numbrit ning lihtsamaid võtteid, mis tule­ vikus aitaksid vältida hirmu abiandmise ees.

Tänapäeval õpetatakse esmaabi juba koo­ lides, kus kooli meditsiinitöötaja jagab näpu­ näiteid ühe või ka rohkema koolitunni jook­ sul. Autokoolides on tehtud vajalik koolitus kohustuslikuks ning üldjuhul peaks abiand­

jaid olema tänavapildis küll ja küll. Paraku jääb ühest koolitusest väheks ning ajapikku õpitu ununeb. Lisaks muutub ajaga nii mõnigi oluline detail ja õpitu kaotab oma väärtuse.

Iga inimene võiks igast võimalusest kin­ ni haarata, kui pakutakse esmaabiõpet, sest nii on õpitu meeles ning tunne on kindlam, kui peakski midagi juhtuma. Õppida saab ka Naiskodukaitses Esmaabi on võimalik õppida ka Naiskodu­ kaitses, kus õpe kestab kaks päeva (16 tun­ di). Esimene päev on teooria ja teine pigem praktiline. Selline õpe on mõeldud küll ko­ dukaitsjatele, kuid me ei ole kunagi teistele soovijatele ära ütelnud. Nii mõnigi autokool aktsepteerib meie paberit ega nõua enam täiendavat koolitust.

Koolitus on tunduvalt põhjalikum, kuid ka raskem. Oleme teinud keerulisi situatsioo­ nimänge, kus on mitu kannatanut. Inimesel tekib võimalus olukorda hinnata ning välja selekteerida hullemas olukorras kannatanud, kellele tuleb kõigepealt abi anda. Situatsioo­ nid on enamasti lavastatud üsna tõetruult, kus on mängus kunstveri, mulaažid ning väga hästi kannatanuid mängiv trupp. Reeg­ lina läheb esimene situatsioon ülesannete la­ hendajatel täiesti rappa, tekib krambistunud tunne ning kõik informatsioon jookseb peas kokku. Teine situatsioon läheb juba palju pa­ remini. Tagasiside on õppuritelt tulnud väga positiivne, igav ei olevat kunagi hakanud.

Missioonitundega õpetajad Esmaabi vastu hakkasin huvi tundma juba lapsepõlves. Millegipärast sattusin tihti olu­ kordadesse, kus kellelgi oli abi vaja. Kas oli

tegu traumaga või epilepsiahooga, abi ei jäänud kunagi andmata. Koolitusi olen läbi­ nud kümneid ja kümneid ning tänu Naisko­ dukaitsele avastasin, et selle õpetamine on saanud mu kireks. Kõik instruktorid teevad seda omast vabast ajast ning suurest missioo­ nitundest. Kõik me ju loodame, et meidki ai­ datakse, kui midagi peaks juhtuma.

Naiskodukaitses on igas malevas medit­ siini erialagrupp, mis peale koolituste tagab esmaabi ka õppustel ja võistlustel ning mit­ te ainult naistel, vaid ka kaitseliitlastel, noor­ kotkastel ja kodutütardel. Iga kahe aasta ta­ gant toimub suur meditsiini erialavõistlus, kus iga ringkond paneb välja oma võistkon­ na. Võistlus on väga raske ja juba ainuüksi sellel osalemine on suur võit.

Keerulised olukorrad elus Situatsioonide läbimängimine valmistab ette inimese igaks olukorraks, kus on vaja kiiret mõtlemist ning otsustusvõimet. Mul endalgi on elus tulnud ette üks väga raske juhtum, kus trammis kukkus kokku vanem meeste­ rahvas. Ma olin šokeeritud vaatepildist, kus terve trammitäis rahvast jooksis kiiresti laia­ li, selle asemel, et abi anda.

Tol korral andsime trammijuhiga ja ühe teise naisterahvaga kogu vajaliku esmaabi, kuid kahjuks meesterahvas tegi oma viima­ sed hingetõmbed minu käte vahel. Kiirabi jõudis täpselt samal ajal sündmuskohale, kuid kahjuks päästa enam ei õnnestunud.

Selline olukord innustab rohkem õpetama, sest see tõestas veel kord, et koolitusi peaks rohkem tegema.

Mirey Ulm

Naiskodukaitse Harju ringkonna esmaabi instruktor

Yumeiho® 1.–2. taseme kursus Yumeiho on Jaapani holistiline teraapia. 1.–2. taseme kursusel omandatakse kõik tehnikad.

Kursus toimub kokku kaheksal nädalavahetusel.

Rühma mahub kuni 10 inimest, võimaldades väga individuaalset ja praktilist õpet.

Väliskoolitaja on Yumeiho Shihan Maciej Dluski 7dan – reeglistikus kõrgeim meistritase. Yumeiho praktikat on Maciej Senseil üle 25 aasta, tema õpetajaks oli Yumeiho looja Saionji Masayuki.

SISSEASTUMISKATSED

toimuvad laupäeval, 14. mail 2016.

Ootame katsetele särasilmseid ja musikaalseid tantsuhuvilisi poisse ja tüdrukuid, kes lõpetavad sellel aastal 4. klassi.

Yumeiho on registreeritud kaubamärk Euroopa Liidus. Kaubamärgi kasutamine on lubatud ainult litsentsi omanikel ehk kaubamärgi omaniku loal. tel 516 3142 yumeiho@yumeiho.ee www.yumeiho.ee

Yumeiho Eesti on ainus ametlike sertifitseeritud kursuste korraldaja Eestis.

Järgmine kursus alustab 5. märtsil Tallinnas.

Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli õppesalongis kõik iluteenused SOODSATE HINDADEGA!

Jätkub vastuvõtt iluteeninduse erialadele!

Erialadega on võimalik tutvuda jooksvalt meie praktikakeskuses Lootsi 10 (2. korrus), Tallinn.

Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 14.03.2016, SAAVAD TASUTA esimese instrumentide komplekti (väärtus kuni 460 eurot).

www.iluteeninduskool.ee 6

KoolitusEkspress 17. veebruar 2016

REGISTREERIMINE JA INFO:

http://balletikool.edu.ee/vastuvott/ankeet 644 3387, kool@balletikool.edu.ee, www.balletikool.edu.ee LAHTISTE USTE PÄEV 2016 Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil kl 14.00 toimub kooli sisseastujatele lahtiste uste päev: koolimajas korraldatakse ekskursioon ja tutvustatakse õppetööd. Kogunemine 1. korruse fuajees kl 13.55.

Klassikalise balleti erialale võetakse õppima poisse ja tüdrukuid pärast põhikooli 4. klassi lõpetamist. Balletikoolis jätkub põhihariduse omandamine alates 5. klassist. Varem mujal balletiõpinguid alustanutel on võimalik astuda ka Tallinna Balletikooli 6. või vanemasse klassi või kursusele, kui sisseastuja erialased oskused vastavad kooli tasemele. Kaasaegse tantsu õppe-

suunale võetakse vastu õpilasi pärast 9. klassi kooli vanemasse astmesse. Õppeaeg Tallinna Balletikoolis kestab 8 õppeaastat ning on jagatud kaheks perioodiks. Noorem aste kestab 5 õppeaastat ning on põhikooli 5.–9. klass. Põhiharidust omandatakse põhikooli riikliku õppekava alusel, eriala õpitakse balletikooli õppekava järgi. Põhikooli järel on võimalus õppida kooli vanemas astmes edasi kahel õppesuunal: klassikaline tants ja kaasaegne tants.

Vanemas astmes omandatakse balletitantsija kutse ja keskharidus või kaasaegse tantsija kutse ja keskharidus. Õpe vanemas astmes kestab 3 õppeaastat.

5 nõuannet

Anu-Mall Naarits Marketingi Instituut

O

leme viimaste aastate jooksul katse­ tanud eri nippe mitmesugustel kon­ verentsidel ja ka maikuus teist kor­ da toimuval Tallinn Marketing Weekil ning jagan meeleldi meie retsepti.

Kui plaanite koolitusürituse korralda­ mist, siis soovitan teha see hariv, aga sa­ mas lisada ka üht-teist lõbusat ja toredat, et inimesed suurema innuga osa võtaksid.

Ma toetun nõu andmisel oma kogemu­ sele, mille olen saanud eri konverentside ja Tallinn Marketing Weeki korraldamise käi­ gus, viimane on Eesti üks suuremaid ja pi­ kema traditsiooniga turundusüritusi.

Lühikesed ettekanded Esiteks, võib teema olla ükskõik kui põnev, aga kui ettekanne on pikk, siis kuulajad väsivad ja tä­ helepanu hajub. Selle tagajärjel haaravad ini­ mesed tavaliselt oma telefoni, arvuti või lu­ gemismaterjali järele ning tähelepanu laval toimuvalt kaob. Üldjoontes suudavad inimesed mõtteid koondada kümmekond minutit ja seejärel hakkab keskendumine kaduma. Seega esi­ mene nõuanne on: hoidke ettekanded lü­ hikesed, et inimesed jaksaksid uut infot vastu võtta.

1

tulemuslikuks koolitusürituseks Paljud koolituste korraldajad tegelevad probleemiga, kuidas muuta koolitusüritused mõjusamaks.

diskussiooni osa, kus võib juhtuda, et ette­ kande lõpetanud esinejale saalist küsimusi ei tule ja moderaator näeb ränka vaeva, et piinlikust olukorrast välja rabeleda.

Selle asemel tasub teha ettekanded lü­ hemaks ja panna osalejad istuma “paneeli”, kus nad saaksid arutada teema üle nii oma­ vahel, publikuga kui ka moderaatoriga. See paneb inimesi tunduvalt rohkem kaasa mõt­ lema ja koos arutama.

Anu-Mall Naarits

Omavaheline suhtlus Teine põhimõte, mida tasub ka­ sutada, on valmistada päeva al­ guses ette nn “jäämurdja”, mil­ le abil panna inimesed omavahel suhtlema.

See võib olla väga erinev – näiteks võib lasta kokku lugeda aastates oma valdkon­ naga seotud kogemused või jagada saadud häid kogemusi teistega. See on kiire harju­ tus, mis paneb mängu kaudu inimesed oma­ vahel suhtlema. On oluline, et inimesed, kes üksteist ei tunne, saaksid suhtlemiskrambist üle, siis on nad kindlasti ka palju altimad eda­ sistes vestlustes ja diskussioonides osalema.

muvat suhtlemist oluliseks ja hindavad aru­ telusid, millest nad õpivad palju.

Olukordi, kus osalejad omavahel suhtle­ vad, ei tasu alahinnata, neid tuleb teadlikult sisse tuua. Tark on teha neid ka pisut struk­ tureeritumalt ja andagi gruppidele teatud ülesandeid. Ülesanded ei pea olema väga ajamahu­ kad, piisab omavahelisest suhtlemisest, mille käigus pannakse head mõtted paberile. Olu­ line on mõtete vahetamine eri gruppide va­ hel, parimate ideede välja valimine ja kind­ lasti parimatele auhinnad. See on hästi liht­ ne moodus anda juurde energiat ja rõõmu, lisada positiivsust.

Energiat andvad pausid Kolmas asi, mida elu on näidanud, on pauside vajalikkus. Inimesed peavad tavaliselt pauside ajal toi­

Kaasamõtlemise võlu Veel üks asi, mille vastu tavaliselt eksitakse, puudutab diskussioone.

Tihti on seminaridel murekohaks

2

3

4

Veidi aega oma mõtetele Viimane asi, mida soovitan ning mida meie üritustel väga harva kasutatakse, on whitespace, ot­ setõlkes “vaba hetk”.

Seda saab korraldada näiteks nii, et iga bloki lõpus jääb mõni minut, kus saab rahu­ likult kõik need mõtted, mis tekkisid, kirja panna ja läbi mõelda. Vastasel korral tuleb järgmine ettekanne peale ja ideed jäävadki lõpuni läbi töötamata.

5

Need on minu viis peamist soovitust koo­ lituste ja seminaride korraldamiseks.

Praktikas saab seda kõike näha, jäl­ gida ja kaasa lüüa turundusnädalal Tal­ linn Marketing Week, mis toimub 16.–20. mail Tallinki laevadel. Lühikesed interak­ tiivsed seminarid, selged ja sisutihedad et­ tekanded ning aktiivsed arutelud. Semi­ narilt lahkute selge tundega, mis peaks sealt sõelale jääma.

Naudi õppimist, naudi suhtlemist!

Õppida saab 18 keelt.

Uued suhtluskeele kursused algavad 7. märtsil.

Registreeru soodushinnaga www.multilingua.ee

Multilingua Keelekeskus | Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn +372 640 8540 | info@multilingua.ee

KoolitusEkspress 17. veebruar 2016

7

8

KoolitusEkspress 17. veebruar 2016