KoolitusEskpress / FirmapeoEkspress (mai 2021)

KoolitusEkspress Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MAI 2021

INNOWISE KOOLITAJA KOMPETENTSIKESKUS INNOWISE KOOLITAJA KOMPETENTSIKESKUS 16.09.2021-18.02.2022 16.09.2021-18.02.2022 TALLINN TALLINN

TÄ I S KA SVA N U T E TÄ I S KA SVA N U T E KO O L I TA JA VÄ L JAÕ P E KO O L I TA JA VÄ L JAÕ P E Praktiline, andragoogikal põhinev, Praktiline, andragoogikal põhinev, kõiki koolitaja kompetentse läbiv kõiki koolitaja kompetentse läbiv KOOLITAJAD KOOLITAJAD Katrin Karu, Halliki Põlda, Sigrid Aruväli, Veronika Tuul, Katrin Halliki Põlda, Sigrid Veronika Tuul, JaanaKaru, S. Liigand-Juhkam, Anu Aruväli, Harjo, Signe Ventsel, Jaana S. Liigand-Juhkam, Signe Ventsel, Jaanus Kangur,Anu LiinaHarjo, Sieberk Jaanus Kangur, Liina Sieberk WWW.INNOWISE.EE WWW.INNOWISE.EE Innowise Innowise on on Eesti Eesti Töötukassa Töötukassa koolituskaardi koolituskaardi partner. partner.

Innowise on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.

KoolitusEkspress

EESTI TÖÖTUKASSA

Tööalal kannapöörde teinud Anne-Ly: miks peaks tegelema aastakümneid millegagi, mis sind ei sütita? „Mind on ajendanud uut õppima kerge rahulolematus, samuti soov paljudest asjadest teada saada. Võib-olla on olnud tunne, et minu töö ei inspireeri mind piisavalt? Nii ma katsetasin ja proovisin ning jõudsin viimaks füsioteraapia juurde,“ räägib tööalases elus kannapöörde teinud Anne-Ly Kasemaa (44).

Anne-Ly koolipäevade ajal jäävad lapsed koos enda isaga koju. „Oluline on, et kõik lapsed on oma issiga hästi lähedased. Nad saavad aru, et mina pean vahepeal ära minema, aga isa on olemas. Läheduses on ka üks vanaema, kuid üldiselt saame ise hakkama,“ seletab värske tudeng. Kuna abikaasa on iseenda tööandja, saab ta Anne-Ly koolinädalatel oma graafikut vastavalt sellele kujundada.

AUTOR: LIINA METSKÜLA

Anne-Ly kinnitab, et esmamulje füsioteraapia õpingutest on väga positiivne. „Loomulikult on kõik veel värske, kuid praegu olen oma valikuga rahul. Iseenesestmõistetavalt on päris keeruline keskenduda, kui kolm väikest last ringi silkavad.

Kuidas leida aega õppimiseks? „Vahepeal lepime abikaasaga kokku, et tema kantseldab lapsi ning võimaldab mulle rahu ja vaikust. Mõnikord lähen õppimise ajaks hoopis kodust ära,“ toob Anne-Ly välja. Õhtul ja öösel õppimist ta veel katsetanud ei ole. „Arvestades materjali keerukust, ei jää see väsinud peaga ilmselt meelde. Pole ju mõtet lugeda ainult lugemise pärast.“

Kodus tuleb palju iseseisvat tööd teha

FOTO: ALAR TRUU

A

nne-Ly õppis pärast gümnaasiumi lõpetamist klassiõpetajaks, lisaerialana põhikooli ajalugu. Vahepeal tudeeris ta veidi visuaalkunstiteraapiat, kuid see eriala jäi siiski lõpetamata. Nüüdseks on ta otsustanud oma tööalases elus uue lehekülje pöörata ning õpib füsioteraapiat.

Õpetajaamet pole üldse nii kerge

Anne-Ly meenutab, et pärast keskkooli lõppu kaalus ta mitmeid elukutseid. Peale õpetajaameti oli päevakorral näiteks medõeks õppimine. „Äkki laskus otsus õpetajatöö peale, sest ka minu ema ja vanaema on õpetajad olnud? Mulle oli see tuttav ning ehk väikestviisi mugavusvalik,“ mõtiskleb Anne-Ly. Ta tunnistab, et õpetajaamet pole teps mitte kergete killast. „Olin põhikoolis ajalooõpetaja ning klassijuhataja kuuendale klassile, kus oli palju raske perekondliku taustaga lapsi. Noore ja rohelisena oli tunne, et tahaks tervet maailma ära parandada. Kuna mul see ei õnnestunud, tekkis pettumus ja kurbus. Tahtsin nii väga, aga ei suutnud! Pidin ühel hetkel mõistma, et kõik ei ole minu võimuses,“ seletab Anne-Ly.

Lastega kodus olemine lubas tuleviku peale mõelda

Anne-Ly toonitab, et otsus õpetajatööst loobuda ei tulnud järsku. „See oli areng, tasapisi ammendumine.

Töökoht, kus ma viimati töötasin, oli

minu õpetajakarjääri kõige lemmikum. Kindlasti ei tekkinud mul emotsioon, et nüüd aitab ja olen täiesti tüdinud. Tahtsin lihtsalt midagi muud,“ selgitab Anne-Ly. Kuna viimasena oli ta ametis erivajadusega lastega, kelle põhiliseks diagnoosiks oli liikumispuue, tekkis huvi teraapia ja eripedagoogika vastu. „Tundus, et võiks sellega edasi minna,“ nendib Anne-Ly. Vahepeal tuli aga pereelu vahele ning üsna lühikese aja jooksul sündisid kolm last. Kõige pisem põnn on hetkel alles kolmene. Tööalase pausi ajal sai Anne-Ly aga pikemalt mõtiskleda, millega edasi minna – loomulikult nii palju, kui väikesed lapsed seda võimaldasid. „Jah, paus tuli kasuks. Kui eraelus poleks muudatust olnud, siis pidanuksin tööl käima. Sel ajal ei oleks mul olnud aega muule mõelda ning analüüsida, mis meeldib ja mis mitte,“ leiab Anne-Ly.

Abikaasa saab lastega hästi hakkama

Aja jooksul keerutaski Anne-Ly oma peas mõtet füsioteraapiat õppida. Et seda ideed teostama hakata, oli loomulikult vaja abikaasa toetust. „Arutasime mehega ja mõtlesime teema hoolikalt läbi. Tundus, et see plaan sobib meie ellu.

Kuna osakoormusega õpe on tasuline, pidime ka arvestama lisaväljaminekuga,“ räägib naine.

Abikaasa oli õpingute poolt ning nii astuski Anne-Ly tänavu veebruaris Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapiat õppima.

Nagu mainitud, siis õpe toimub osakoormusega – see tähendab, et iga kuu üheks nädalaks peab Saaremaal elav Anne-Ly sõitma Tartusse või Tallinnasse. Kolme aasta pikkune õppekava läbitakse nelja ja poole aastaga.

Millist nõu teistele anda?

Kes pole oma praeguse ametivalikuga rahul, neil soovitab Anne-Ly rahulikult asjad läbi mõelda – kas tahad oma elus muudatust ning kui jah, siis millist? „Kui tunned, et vajad muutust, siis tuleb hakata väikeseid sammukesi sinnapoole tegema. Kindlasti tasub uurida, mida sinu lähedased mõttest arvavad,“ ütleb Anne-Ly. Lõpetuseks viskab Anne-Ly aga õhku olulise mõtte: „Inimeste tööiga pikeneb järjest – miks sa peaksid aastakümnete kaupa tegelema asjaga, mis sind enam ei sütita?“

Sooviksid ka midagi uut õppida?

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Selle aasta alguses toetus tõusis ning on nüüd 292 eurot kuus.

Töötukassa toetab just nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega inimesi napib. Erialade valik on lai, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles.

Toetatavate erialade valikuga saab tutvuda aadressil www.töötajaõpi.ee, kus saab broneerida ka aja karjäärinõustaja juurde.

MAI 2021 3

KoolitusEkspress

Lugemine ja digiõpe käsikäes Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) toetab koole ja lasteaedu digiõpetuseks vajalike seadmetega u 300 000 euro eest aastas.

TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: SHUTTERSTOCK

H

ITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum selgitab, miks varajane digiõpe on Eesti tulevikule oluline: "Tehnoloogia ümbritseb meid igal pool ja seda on vaja praktiliselt igal elualal. Et praegused õpila-

sed saaksid olla targad tehnoloogia rakendajad, mõistaksid, kuidas see töötab, ja omandaksid oskused ise tehnoloogiat edasi arendada, luua uusi lahendusi, on oluline kasutada tehnoloogiat õppetöös, omandades vajalik digipädevus, mis aitaks kaasa õppimisele, aga ka edaspidises elus toimetulemisele."

Salumi sõnul on oluline alustada varakult, sest mänguliselt alustades on tehnoloogilise kirjasoskuse arendamine lihtne ja õpilastele meeldiv ning hiljem, kui jõutakse juba keerukamate oskuste arendamiseni, ei valmista see raskusi, sest põhi on all.

"Nii arenevad samm-sammult loogiline mõtlemine, koostööoskus, probleemide lahen-

damise oskus, tekib arusaam, kuidas tehnoloogia töötab, ja areneb loovus. Sedasi alustatakse tulevaste leiutajate ja tarkvarainseneride ettevalmistust, aga tekitatakse ka mõistmine, mis aitab hiljem igal elualal toime tulla. Mitmed uuringud on näidanud, et lapsepõlveharrastused mõjutavad ka täiskasvanuea valikuid. Ja mitmed lasteaiaõpetajad on märganud, et lasteaias mänguliste robotitega mängides suureneb ka tüdrukute tehnoloogiahuvi," selgitab ta.

Robootika algab juba lasteaias

"Programmeerimist hakkame õppima juba lasteaias. Kõige vanemad rühmalapsed on suured sõbrad Blue-Boti, Sphero, Codey Roc-

KOOLITUSED KOOLITUSED SOTSIAALVALDKONNATÖÖTAJA TÖÖTAJA --SOTSIAALVALDKONNA BAASDIGIOSKUSED BAASDIGIOSKUSED ARVUTIRIISTRIIST-JA JATARKVARA TARKVARAHOOLDUS HOOLDUS --ARVUTI DIGITAALSEDKÖÖGISEADMED KÖÖGISEADMED --DIGITAALSED paljumuidki muidkikasulikke kasulikke jajapalju kursusi kursusi

SÜGIS SÜGIS

2021

põnevate,e, tutvud põnevat Õppides tutvud Õppides ga! Täpsem inimestega! jagavatee inimeste huvisid jagavat Sinu huvisid Sinu Täpseminfo: info:

www.hkhk.edu.ee/koolitused www.hkhk.edu.ee/koolitused koolitused@hkhk.edu.ee koolitused@hkhk.edu.ee Telefon:508 5081016 1016 Telefon:

KoolitusEkspress

ky, Dashi ja mitmete teiste haridusrobotitega. Kui eelmisel õppeaastal said 5–6-aastased lapsed robotitega tuttavaks, siis nüüd paneme lapsi ja roboteid juba keerukamate ülesannetega proovile. Sel aastal lisandusid õppevahendite hulka Matatalab ja kõige pisematele mudilastele programmeerimise algtõdesid tutvustav Lego Coding Express," räägib Kose-Uuemõisa lasteaed-algkooli robootikaõpetaja Leila Lehtmets.

Ta viitab Maailma Majandusfoorumi veebilehele, kust võib lugeda, et prognoosi järgi 65 protsenti ametikohtadest, kus praegused lasteaialapsed tulevikus tööle hakkavad, ei eksisteeri isegi meie mõtetes veel mitte.

Digiõpe laiendab võimalusi

"Mulle meeldib digiõppe kohta pigem väljend piirideta õpe. Õppimine ei sõltu enam kohast, ajast, õpilase vanusest ega tema klassikomplekti kuuluvusest. Enam ei ole õpetaja klassi ees kõige targem, kellel on kõik teadmised. Kui on teadmised, kust mida otsida, suudab teadmishimuline õpilane omandada faktiteadmisi õpetajast rohkem," arutleb Ardu kooli direktor Ülle Pässa.

Enamik Ardu kooli õpetajatest kasutab oma ainetunnis traditsioonilise õppe kõrval digimaterjale erinevatest keskkondadest, nagu Opiq, Foxcademy ja e-Koolikott, samuti kasutatak-

se tundides peale paberkandjal olevate õpikute e-õpikuid, mis sisaldavad interaktiivset lisamaterjali videote ja piltide kujul. Ülle Pässa on rahul, et Eestis on juurutatud ja lisandub järjest rohkem digiõppe jaoks materjali sisaldavaid keskkondi, kirjastused on lisanud õpikutele e-õpikud, HITSA õppevara lehel leidub palju materjali, mis abistab õpetajat tundide ettevalmistamisel.

Uuringud on näidanud, et lapsepõlveharrastused mõjutavad täiskasvanuea valikuid.

Matemaatika ja füüsika saavad selgemaks

Üle 100 kooli katsetab praegu digiõpet neljas valdkonnas: robomatemaatika, mobiilne õuesõpe, tark koolimaja ja digimatemaatika.

Ardu kool ei kuulu ametliku testgrupi hulka, kuid koolis rakendatakse digiõppe tähenduses robomatemaatikat ja ainete digiõpet.

Robootikat hakatakse õpetama esimesest klassist alates, räägib Ülle Pässa. "Kasutades

esiti ehitamiseks legoklotse, lisades aja möödudes sinna mootori ja pannes ehitatud eseme liikuma, on laps teinud oma esimesed sammud tehnikamaailmas. Kui ta soovib panna seda eset liikuma sinna, kuhu ta tahab, tulebki talle appi juba digitehnika oma algoritmide ja programmidega. Meie esimese klassi õpilased, kes ei olnud veel midagi õppinud nurga kraadide suurustest, said suurepäraselt aru, kui juhendaja soovitas, et vajaliku toimingu sooritamiseks on vaja robotil pöörata umbes 30 kraadi. Lapsed täiustasid robotit ja see tegi toimingu. Samuti lugesid lapsed mängleva kergusega ratta pöördeid ja arvestasid välja, esialgu küll kõhutundega, aga õigesti, läbitava tee pikkuse. Esimese klassi õpilased, kes sügisel kooli tulles lugesid veel vaevaliselt, said suurepäraselt aru töökäskudest code.org-i programmis.

Esimesed digiõppekogemused tulevadki mängu ja avastusrõõmu kaudu."

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Heigo Eslas, heigo.eslas@ekspressmeedia.ee Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

TULE ÕPPIMA TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MEIE TEEME ASJAD LIHTSAKS!

Pärnu mnt. 57 Tallinn tel 610 3601 info@tptlive.ee

Dokumentide vastuvõtt: Põhikooli baasil: 7. juulini Keskkooli baasil päevaõppesse: 19. augustini Keskkooli baasil sessiooniõppesse: 17. septembrini

VAATA ERIALADE KOHTA LÄHEMALT WWW.TPTLIVE.EE MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA AUTOMAATIKA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

KoolitusEkspress

Õige koolitus aitab liikuda äriliste eesmärkideni

T

Koroonakriisi lõppu oodanud firmad mõistavad üha enam, et pikalt vajalike koolitustega venitada ei tasu, sest nii kannatavad töötajate vaimne tervis ja meeskonna produktiivsus. Koolitus on harva kasutu, küll aga on selle edukaks rakendamiseks oluline nii juhtide toetus kui ka uute oskuste süsteemne kinnistamine.

äienduskoolitus ja ümberõpe on Juunika Koolituse juhtivpartneri Raul Ennuse sõnul üks ettevõtete väga olulistest arengumootoritest, sest hea täienduskoolitus toob raha ettevõttele mitmekordselt tagasi. Praegu seda aga tema sõnul kõik veel piisavalt hästi hinnata ei oska.

"Rääkides elukestvast õppest, ongi suur roll ka täienduskoolitustel, mis on üks väga oluline vahend," ütleb Ennus ning toob näite, et selle alla kuuluvad ka oskused uutes ja ootamatutes olukordades hakkama saada. Eelmisel suvel sooviti meditsiinivaldkonna organisatsioonist koolitust, kuidas hajutatud meeskonna motivatsiooni ja innovatsioonivõimet tõsta. "See ei olnud

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTOD: SHUTTERSTOCK

Terve ja koolitatud töötaja on investeering ettevõtte edusse!

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID teostame erinevaid tervisekontrolle: • • • •

Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele Mootorsõidukijuhi tervisetõend Toidukäitleja tervisetõnd Haridustöötaja tervisetõend

• • • •

Hooldus – ja sotsiaaltöötaja tervisetõend Ilu ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend Meremehe tervisetõend Väikelaevajuhi tervisetõend

•

Töötervishoiu arsti otsus välismaal töötamiseks ( nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd)

Õismäe tee 179, Tallinn 13517 • registratuur@tkhaldus.ee • Tel 5693 1828; 661 6812

Töökeskkonna Haldus OÜ pakub järgmisi teenuseid: • Töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks • Tööohutuse- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine

• Töökeskkonnaspetsialisti teenus • Töötervishoiu- ja tööohutusalased koolitused • Töötajate tervisekontroll

• Terviklahendus töötervishoiu ja tööohutuse teenuse osas • Tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 ak t, hind 75 € 09.–10.06.2021 vene keeles SOODUSHIND 70 € 01.–02.06.2021 eesti keeles SOODUSHIND 70 €

Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus, 8 ak t, hind 90 € 31.05.2021 eesti keeles SOODUSHIND 85 € 08.06.2021 vene keeles SOODUSHIND 85 €

Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 ak t, hind 55 € 09.06.2021 vene keeles SOODUSHIND 50 € 02.06.2021 eesti keeles SOODUSHIND 50 €

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak t, hind 155 € 16.–18.06.2021 eesti keeles SOODUSHIND 150 €

Tuletööde tegemise koolitus, 6 ak t, hind 75 € 31.05.2021 eesti keeles SOODUSHIND 70 € 08.06.2021 vene keeles SOODUSHIND 70 €

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 217809) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, hind 90 € 18.06.2021 eesti keeles SOODUSHIND 85 €

Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf

Korraldame ettevõtete/asutuste siseseid eesti, vene ja inglise keelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.

Tõstukijuhi koolitus (teooria), 8 ak t, hind 97 € 28.06.2021 vene keeles SOODUSHIND 90 € 29.06.2021 eesti keeles SOODUSHIND 90 € Tõstukijuhi koolitus, 16 ak t, hind 165 € 28. ja 30.06.2021 vene keeles SOODUSHIND 150 € 29. ja 30.06.2021 eesti keeles SOODUSHIND 150 € Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus, 8 ak t, hind 87 € 11.06.2021 vene keeles SOODUSHIND 80 € 21.06.2021 eesti keeles SOODUSHIND 80 €

Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner Töökeskkonna Haldus OÜ • Õismäe tee 179, Tallinn 13517 • info@tkhaldus.ee • Tel 553 2238; 654 1050

Lisainfo: www.tkhaldus.ee

Hobuhooldaja 3a

kontoritarkvara kasutamise õpetus, vaid innovaatiline meeskonnatöö treening."

Paljud koroonakriisi lõppu oodanud firmad on hakanud Ennuse sõnul mõistma, et lõpmatuseni ju oodata ei saa ja kui inimeste koolitamist pikalt edasi lükata, on kahju hiljem seda suurem. "See teadmine on järk-järgult paranenud, aga just viimasel ajal on seda rohkem paista."

Koolitus on kulu vaid siis, kui tegu on vale koolitusega.

Teine oluline aspekt puudutab vaimset tervist. "Sellest on palju räägitud, et vaimse tervise tagasilöök saab olema pikaajaline ja oluliselt suurem, kui me oskame praegu arvata. Ega praegune kriis täielikult ära ei lõppe ja erinevad probleemid ühiskonnas tõenäoliselt ainult süvenevad. Sellega seoses on hakatud ka rohkem juhtide koolitamisele tähelepanu pöörama. Koroonakriisi ajal on mees-

kondade motivatsioon ja heaolu langenud, meeskonnatöö on hakanud "logisema" ja asjad ei toimi enam nii hästi kui enne kriisi. Kui kriisi ajal seni lükati juhtimisalaseid koolitusi rohkem edasi, on suhtumine muutumas ja juhtimiskoolitused on enam fookuses.

Juhid loovad firmas õhkkonna ja on motivatsiooni ning efektiivsuse veduriteks."

Kuidas otsustada, kas töötaja vajab täienduskoolitust?

"Tegelikult küsitakse seda küsimust liiga vähe," ütleb Ennus koolitusvajaduse kohta. Tema sõnul on demokraatliku ja kaasaegsema organisatsioonikultuuri puhul tavapärasem, et töötajad ise koolitusvajadusele tähelepanu juhivad, kuid endiselt on märkimisväärne hulk organisatsioone, kus juhid ei väärtusta töötajate personaalset arengut. "Igal ettevõttel on ärilised eesmärgid — soovitakse kasvada, liikuda uuele turule, parandada klienditeeninduse kvaliteeti või tulla välja uue tootega vms. Nendest suurtest eesmärkidest saab tuletada igale meeskonnale või organisatsiooni osale omad alameesmärgid. Ja seejärel tuleks küsida, kas ettevõt-

KoolitusEkspress

te erinevad meeskonnad ja iga töötaja eraldi selle eesmärgi poole liiguvad ning kas nende oskused ja teadmised toetavad seda või mitte. Sealt edasi saab järeldada ka seda, millist koolitust või lisaoskusi meeskond või üksik töötaja vajab. Seda ei tehta üldjuhul nii süsteemselt. Pigem juhuslikumalt ja aktuaalsest vajadusest lähtuvalt," ütleb Ennus.

Autoritaarsed juhid kipuvad Ennuse sõnul sagedamini väärtustama tehnilist poolt, investeeringuid seadmetesse ja formaalset haridust, mille kõrval tundub täienduskoolitus liiga ebapraktilisena. "Tihti kohtab mõttemalli, et kõigepealt investeerime masinatesse ja siis väljaõppesse ning sellega ka piirdutakse. Kui ei väärtustata inimesi, ei väärtustata üldjuhul ka kaasavat juhtimisstiili ja töötajate arengut."

Kui koolitamist pikat edasi lükata, on kahju suurem.

Kõige rohkem viivad firmad Ennuse sõnul läbi riigi poolt ettenähtud kohustuslikke koolitusi, Sellele järgnevad osakaalu mõttes konkreetsete oskustega seotud koolitused ning 8 MAI 2021

seejärel on pooleks juhtimis- ja meeskonnatöö koolitusi.

Millal on koolitus siiski ainult kulu?

Koolitus on Ennuse sõnul kulu vaid juhul, kui tegu on täiesti vale koolitusega. Seda juhtub harva, et koolitus ise on sobimatu ja piltlikult öeldes kokk keevitaja kursustele saadetakse.

Koolitus ise on aga vaid üks samm. "See on valdav probleem, et pärast koolitust teadmiste juurutamise ja rakendamisega ei tegeleta. Paljudes firmades käib inimene koolitusel ära ja jääb seejärel oma uute teadmistega ilma organisatsiooni toeta. Kui ettevõtted ja koolitajad õpivad koolitusel saadu juurutamisele rohkem tähelepanu pöörama, on see väga suur võit. Siinkohal on oluline ka märkida, et ka kõik koolitajad ei pööra koolitusjärgsele muutuste rakendamisele piisavalt tähelepanu. Nii jääbki muudatuste läbiviimine täielikult organisatsiooni kanda," ütleb Ennus. Kuigi koolitaja võib pakkuda lisatuge ja abi, on Ennuse sõnul ikkagi ettevõtte või meeskonnajuhi esmaseks kohuseks pärast koolitust 3—6 kuud uute teadmiste kinnistamise ja juurutamisega tegeleda. See ei ole üldjuhul sugugi lihtne ja ka paljud juhid vajavad siin tuge.

Määrab nii edukus kui ka üldine suhtumine

Kõige suuremat huvi ilmutab koolituste vastu tehnoloogiasektor, muu hulgas seetõttu, et neil on rohkem raha. "Tõenäoliselt tehakse seal lisaks ka väga palju koolitusi ise ära. Kui on vajalikud inimesed ja teadmised olemas, ei osteta alati kõike sisse. Üsna aktiivsed on ka kohalikud omavalitsused ja nende allasutused. Väga palju loeb firma edukus ja juhtimiskultuur, sest sel juhul

ollakse ka laiemas mõttes eesrindlikumad. Muidugi ei ole asi ainult rahas ja samuti ei saa öelda, et teatud sektorid ainult kohustuslikke koolitusi teeksid ning muu neid ei huvita," ütleb Ennus ja lisab kokkuvõtvalt, et asi on üldises suhtumises.

Samuti rõhutab ta, et kui vaadata vastusaadavat kasu, ei ole koolitus firmadele rahalises mõttes kuigi suur kulu. "Kui seda mõistlikult valida, kasutada ja rakendada, on see tasuv investeering, sest see toob tagasi. Koolitusi saab tellida väga efektiivselt ka suurtele gruppidele ja koolituse rahaline väärtus on tihti võrreldav väikese osaga ühe kuu ettevõtte palgafondist.

Koolitus tööellu naasmise abistamiseks

Uutest Juunika Koolituse koolitustest rääkides toob Ennus välja tööellu naasmise ja bioloogiliste ohutegurite koolituse. Inimesed hakkavad tasapisi kontoritesse tagasi tulema, kuid viirus pole siiski kadunud ja organisatsioonid peavad kohanema uute oludega ega saa eeldada, et olukord on sama, mis enne pandeemiat. Teisena mainib Ennus täiesti uut ja põhjalikku juhtide arenguprogrammi, mis koosneb üheksast moodulist ja kestab pea aasta. Selle eesmärk on arendada juhtide oskusi mitmes erinevas valdkonnas ja tutvustada kaasaegseid juhtimismetoodikaid, nagu coach’iv juhtimisstiil. Iga kuu läbitakse üks moodul. Iga moodul kestab kaks päeva ja sisaldab erinevaid alateemasid. Moodulit viivad läbi erinevad koolitajad. Populaarsed on viimasel ajal ka uued mahukad IKT koolitused, nagu teenusedisain ja programmeerimise algõpe. Viimaste ostmisel toetab ettevõtteid ka riik, mis on Ennuse arvates erasektorile ja kohalike omavalitsuste asutustele praegusel ajal eriti hea uudis.

KoolitusEkspress

EESTI TÖÖTUKASSA

Tööalal kannapöörde teinud Kaisa: algul tundus taas kõrgkooli astumine võimatu, kuid olen hakkama saanud „Mõtisklesin lapsega kodusolemise ajal, mis ametit tahaksin tulevikus pidada. On see kontoritöö või midagi muud? Hakkas tunduma, et õendus on selline vaheldusrikas töö, mis mulle meeldiks,“ tunnistab Kaisa Kallikorm (31), kes tegi oma tööalases elus täieliku kannapöörde.

see osa absoluutselt kontrolli all. „Kui saad lapse, siis võtab sinu planeerimisoskus hoopis teise taseme,“ muigab Kaisa. Kuna põnn käib juba lastehoius, siis saab värske tudeng päeval mugavalt töö- ja kooliasjadega tegeleda. „Tõesti, mulluse karantiini ajal, kui püsisime kõik kodus, oli märksa keerulisem,“ sõnab ta.

Kooliülesanded võtab Kaisa ette siis, kui tütar juba magab. „Püüan pärast lapse magamapanekut ikka paar tundi kooliasjadega tegeleda.

Samas on ka neid õhtuid, kui olen päevast täiesti läbi – siis ei hakka isegi proovima. Pigem võtan hetke, et puhata või midagi muud teha,“ jutustab Kaisa.

AUTOR: LIINA METSKÜLA FOTO: TIINA KÕRTSINI

P

ärast gümnaasiumi lõpetamist läks Kaisa õppima hispaania keele ja kirjanduse erialale. „Elasin teismelisena vanemate töö pärast neli aastat Hispaanias ning mulle väga meeldis seal. Nii ma siis mõtlesin, et enne Hispaania ülikooli kandideerimist õpin korralikult keele selgeks,“ ütleb Kaisa. Pärast bakalaureuseõppe läbimist olid aga tekkinud teised mõtted ja plaanid ning alaliselt Hispaaniasse ta ei kolinudki.

Kaisa tõdeb, et küllap polnud idee hispaania keelt ja kirjandust õppida juba eos kuigi hästi läbi mõeldud.

Seda enam, et tõlgiks või keeleõpetajaks ei soovinud ta hakata. „Eks vanus oli ka selline, kus ei osanud elu väga pikalt ette planeerida. Samas ei muudaks ma praegu midagi, sest iga asi juhtub põhjusega. Viis aastat on meie elus üsna lühike aeg, nii et kahetseda pole küll mõtet,“ arutleb ta.

Teleseriaal aitas kutsumusele lähemale

Ülikooli lõppedes otsustas Kaisa hoopis pausi teha ja Austraaliasse lennata. „Tahtsin lihtsalt aja maha võtta, reisida ja maailma näha. Tagasi tulles oli mul värsket hingamist ja indu tunduvalt rohkem,“ lausub ta.

Juba nädalake pärast naasmist avastas Kaisa tööpakkumise, milles otsiti kedagi hispaaniakeelset klienditeenindust tegema. „Kandideerides selgus, et nad tahavad siiski igasuguse keeleoskusega inimesi ja minu hispaania keele oskus oli neil kahe silma vahele jäänud. Seega sattusin ing10 MAI 2021

Tulevikus tahaks haiglas töötada

liskeelse klienditeeninduse peale. Minu ülesandeks oli kliente telefoni või e-posti teel aidata,“ seletab ta.

2018. aasta suvel sai Kaisa emaks ja jäi lapsega koduseks. Beebiga tegelemise kõrvalt oli tal just nüüd aega mõtiskleda, milline võiks olla tema tulevane amet. Üht teadis ta kindlalt: emapuhkuse lõppedes oleks õige hetk tööalases elus uus lehekülg pöörata. „Mul oli toona harjumus hommikuti „Terevisiooni“ vaadata ning mingi vahe tuli pärast seda telekast Soome seriaal „Pulss“ – see rääkis kiirabi erakorralise osakonna õdedest. Kuna olen alati huvitunud meditsiinist, tekkis mõte, et võiksin õendust õppida,“ meenutab Kaisa.

Lapse sündides võtab planeerimisoskus teise taseme

Internetist õenduse eriala kohta uurides avastas Kaisa, et juba õige pea on Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis järjekordne tudengite vastuvõtt. „See muutis minu plaanid märksa konkreetsemaks,“ nendib Kaisa ja lisab: „Huvitavate asjaolude kokkulangemisel mõtles sama eriala peale üks minu hea sõbranna Tartust.

Nii me innustasime teineteist ning otsustasime proovida sisse astuda. Nüüd õpimegi mõlemad õendust, tema Tartus ja mina Tallinnas.“ Kaisa märgib, et ega niisugust kannapööret pole lihtne teha – veelgi enam, alguses tundus see sootuks võimatu. Kuidas mahutada oma ajagraafikusse õppimine, töö ja pereelu? Kaisa jaoks tegi olukorra kergemaks tõik, et õpe toimub tsüklitena ning töötab ta praegu poole kohaga.

Mis puutub lapsega tegelemisse, siis on ka

Nüüdseks on Kaisa õendust õppinud veidi enam kui aasta, kogu õpe kestab aga kolm ja pool aastat. „Tunnen, et see tõesti on minu teema. Esimene aasta oli hästi sissejuhatav ja üldine, kuid tänavu veebruaris algasid eriti põnevad ained. Õpime näiteks, millised on erinevad haigused, kuidas neid ravitakse ning millised on nendega seonduvad õendustoimingud,“ selgitab Kaisa.

Praeguseks on tudengid käinud ka ühel haiglapraktikal, mis Kaisale eriti sümpaatne oli. „Antud hetkel tunnen küll, et tahaksin tulevikus pigem haiglasse kui näiteks perearstikeskusesse tööle minna. Samas lõpetamiseni on palju aega ja mu mõtted võivad ses osas veel muutuda,“ räägib ta.

Mida aga soovitada neile inimestele, kellel praegune töö enam silma särama ei pane?

Kaisa arvab, et siis on aeg muutusteks. „Kui sa ei taha teha 30 aastat tööd, mis sulle ei meeldi, siis on ju kergem kolm ja pool aastat natuke vaeva näha.“

Sooviksid ka midagi uut õppida?

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Selle aasta alguses toetus tõusis ning on nüüd 292 eurot kuus.

Töötukassa toetab just nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega inimesi napib. Erialade valik on lai, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles.

Toetatavate erialade valikuga saab tutvuda aadressil www.töötajaõpi.ee, kus saab broneerida ka aja karjäärinõustaja juurde.

KoolitusEkspress

Elukestev õpe hoiab vormis Elukestev õpe tähendab pidevat enesetäiendamist, et tänapäevases kiirelt muutuvas ühiskonnas konkurentsis püsida.

TEKST: JANA RAND FOTO: SHUTTERSTOCK

E

lukestva õppe tarvis on loodud riiklik strateegia, milles on paika pandud olulisemad eesmärgid, mille poole järgnevatel aastatel hariduses püüelda. Selle järgi on toimitud juba viis aastat ja käesoleva aastaga peaksid ideaalis need eesmärgid ka juba täidetud olema. Strateegia hõlmab haridusküsimusi alates alusharidusest ja põhiharidusest kuni erialase hariduse ning täiskasvanute hariduse ja täiendusõppeni.

Strateegia üldeesmärk on luua kõigi Eesti inimeste jaoks nende vajadustele ja võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.

Teisest küljest vajavad tööandjad sobivate oskustega töötajaid, kes oleksid valmis uusi asju õppima. Üsna tüüpiline on, et lisaks varasemale haridusele ja töökogemusele omandatakse ühel hetkel uued kutsed, et olla tööturu vajadustega pa-

remini kooskõlas. Oskuste ja teadmiste värskendamine suurendab ka inimese eneseusku, et teadmisi saab tööturul rakendada.

Õppimine on popp

Viimastel aastatel teevadki Eesti kutsehariduses ilma täiskasvanud õppijad. Statistika kohaselt on praegu üle 25-aastaste kutseõppurite osakaal ligi 40 protsenti. Võib öelda, et keskealiste hulgas on kursustel käimine lausa trendikas. Kellel on tärganud aiandushuvi, suundub õppima Räpinasse; kelle kireks on söögivalmistamine, läheb Olustverre. Viljandis õpitakse käsitööd, Koplis restaureerimist ja mõnest usinast kursandist on saanud lausa sariõppija, kes pottsepakursustelt suundub otse kleitide modelleerimisse või graafilisse disaini.

Õpime läbi elu

Kutseharidus peakski olema elukestev, et iga inimene saaks oma võimetele ja vajadustele vastavat õpet just sellel eluhetkel, kui tal seda kõige rohkem vaja läheb.

Ametikoolid pingutavad väga tublisti selle nimel, et õpilasi, nii noori kui ka vanemaid, jätkuks. Üsna tavaline on, et koolijuhid sõidavad mööda Eestit ja käivad ettevõtetes pakutavaid erialasid tutvustamas ning kutsuvad töötajaid kooli oma taset tõstma või teadmisi täiendama. Õppida ja ennast täiendada või sootuks tegevusala vahetada ei ole kunagi liiga hilja. Nii on töötukassal näiteid eakamatest töötajatest, kes on muutnud erinevatel põhjustel oma eriala. Näiteks 61-aastane elektrik, kes soovis teadmisi värskendada, osales ka arvutialasel kooli-

tusel, mis keskendus AutoCAD-i keskkonnale ja 2D-joonestamisele. Üle 15 aasta massöörina töötanud 51-aastane naine õppis töötukassa toel õeks, et tagada endale ametikoht ka siis, kui enam massöörina töötada ei suuda. 58-aastane ehitusmasinatel töötanud kutsekeskharidusega spetsialist õppis aga tarkvaraarendajaks.

Õppima peab vanuigigi

Tiina Tambaum on Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja haridusteaduste instituudi haridusgerontoloogia lektor, kes kirjutab 2017. aasta 27. oktoobri Õpetajate Lehes, et 21. sajandil on inimesel vaja koguda teadmisi, õppida uusi oskusi või ümber kujundada hoiakuid elukaare kõikides etappides. Rahvastiku vananemine ühelt poolt ning kiired muutused ühiskonna ja tehnoloogia arengus teiselt poolt osutavad vajadusele jätkata õppimisega ka vanas eas. Tehtud uuringud viitavad tõsiasjale, et õppiv inimene on keskmiselt tervem, mistõttu õppimine vanemas eas võib vähendada riigi kulusid sotsiaalhoolekandele. Õppimine takistab ka lühiajalise mälu probleemide süvenemist ja vähendab depressiivsuse sümptomeid.

Eesti elanikest iga viies on vanem kui 65 aastat. Aktiivsest tööelust kõrvale jäänute osakaal on ja jääb suureks. Samas ei peaks vanemate inimeste elu sisu moodustama üksnes tsirkus ja leib. Vanakeste kinno ja kontserdile saatmise asemel võiks hoopis mõelda, kuidas on neil võimalik oma oskusi ja teadmisi kogukonnas arendada ja rakendada, pälvida selle eest tunnustust ja tähelepanu ning võimalust segada oma mõtteid ja ideid nooremate omadega.

MAI 2021 11

KoolitusEkspress

TALLINNA MAJANDUSKOOL

Kolm uut võimalust ja tulevikuperspektiivi Tallinna Majanduskoolist Tallinna Majanduskool kui üks Eesti vanimaid kutseõppeasutusi on kool nõudlikele õppijatele, mis ühendab endas ärinduse, halduse ja administratiivala professionaalid. Koolis töötatakse igapäevaselt selle nimel, et rohkem kui 1600 õppija karjäärialased ootused ja erialased eesmärgid saaksid täidetud. Üle 160 õpetaja ja spetsialisti hinnalised kogemused töötavad õppijatega ühes rütmis ning toovad mõlemale poolele rahulolu ja õnnestumisi.

H

etkel 16 eriala ja erinevaid koolitusvõimalusi pakkuvas Tallinna Majanduskoolis stardib 2021. aasta sügisel kolm täiesti uut tasuta täienduskoolituse kursust. Sarnaselt tasemeõppe erialadega lähtuvad ka need reaalsetest tööturu vajadustest, võimaldavad õppijatele praktilist lisakompetentsi ja ka reaalset potentsiaali omandatud oskustega tu-

12 MAI 2021

levikus tööd saada. Igal uuel täienduskoolituse kursusel on küll mõnevõrra erinevad nõudmised ja tingimused, kuid laias plaanis pakuvad need juba töötavale inimesele võimalust õhtuses või sessioonõppes koos teiste motiveeritud huvilistega oma erialane kompetents uuele tasemele viia või siis hoopis tööelus suurem kannapööre teha. Tallinna Majanduskoolis õppimise eest maksma ei pea, küll aga makstakse majanduskoolis omandatud teadmiste eest tööturul.

Müügijuht – kas positsioon kahe tule vahel?

Sügisel avatavale müügijuhi koolitusele saavad kandideerida kõik keskharidusega inimesed. Õppetöö toimub õhtustel aegadel esmaspäevast neljapäevani ning kestab oktoobrist maini. Nagu majanduskoolis juba tavaks saanud, tekib soovijaid tõenäoliselt ka siia vabadest kohtadest rohkem ning 15-minutilise vestluse käigus selgitatakse välja 30 kõige kõrgema õpimotivatsiooni ja pühendumisega inimest. See aga ei tähenda kindlasti, et eelneva müügitöö kogemuseta tasuks kandideerimisest loobuda, sest müügivaldkonnas töötavate inimeste vanus ja eelnev haridustee ongi tihti erinev. Kuigi müügijuhtideks kasvatakse sageli vastavas organisatsioonis töötamise käigus või pärast ärikorralduse eriala lõpetamist, on paljud jõudnud selle ametini ka teistelt erialadelt.

KoolitusEkspress

TALLINNA MAJANDUSKOOL

Müügijuhi õppekava on praktiline ja mitmekesine ning koosneb viiest moodulist: müügikorraldus; müügimeeskonna juhtimine; tarbimispsühholoogia ja turundus; isiklik müük ning läbirääkimised ja kliendihaldus. Õppekava keskendub eelkõige müügimeeskonna juhtimist nõudvatele oskustele, kuid kindlasti ei jookse see mööda külgi maha ka müügivaldkonna teiste aspektide osas, näiteks müügi kui protsessi ja klientide juhtimisel, millel on müügiga tegelevas ettevõttes võrdväärselt oluline tähtsus.

Oskus erinevate inimtüüpidega suhelda ja neid kuulata, kliendivajaduste mõistmine, turundusstrateegiad ning eelarved ja kogu numbriline pool — müügivaldkond nõuab laia kompetentsi. Eriti oluline on see aga just müügimeeskonna juhi puhul, kes peab olema vahendajaks juhtkonna ja oma meeskonna vahel, suunama protsesse ning omama tervikpilti ettevõtte edukast toimimisest.

Finantsvaldkonna klienditoe spetsialist kui ettevõtte visiitkaart

Teine Tallinna Majanduskoolis sügisel avatav täienduskoolitus on finantsvaldkonna klienditoe spetsialisti aastane kursus, mille alustamise tingimuseks on vähemalt keskhariduse olemasolu ja vene keele oskus algtasemel.

Finantsvaldkonna klienditoe spetsialist on laia ampluaaga ning suudab aidata klienti erinevates panganduse ja kindlustusega seotud valdkondades — annab vastuseid igapäeva pangandust puudutavatele küsimustele, omab laia pilti finantsvaldkonnast ning suudab eeskätt olla kliendile hea tugi. Õppekava annab piisavalt põhjalikud teadmised töötamiseks nii pangas kui ka finantssektoris laiemalt.

Sarnaselt müügitööga saadakse ka finantsvaldkonna klienditoe spetsialistiks erinevaid teid pidi ja ühtset õppekava selle tarbeks varem ei olnud. Seetõttu otsustas majanduskool vastavalt tööjõu vajaduse kasvu prognoosidele selles osas eristuda ja hakata selle valdkonna huvilisi vajalike oskustega ette valmistama. Uus õppekava loodi koos heade koostööpartneritega Swedbankist ja LHV pangast.

Finantsvaldkonna klienditoe spetsialisti täienduskoolituse kursus koosneb viiest moodulist: kliendivajadustest lähtuv finantsnõustamine; arvelduslahenduste ja sobivate tee-

nuste pakkumine; finantseermislahenduste pakkumine; säästmis- ja investeerimislahenduste pakkumine ning kindlustuslahenduste pakkumine. Õppimine finantsvaldkonna klienditoe spetsialisti täienduskursusel toimub õhtuses õppevormis esmaspäevast neljapäevani ajavahemikul 17.15–20.30.

Töötavale inimesele on tegu suurepärase lahendusega tulla pärast traditsioonilist tööpäeva koolituskursusele ja omandada teadmisi valdkonna praktikutelt.

Õigusteadmised KOVi teenistujatele

Kolmas Tallinna Majanduskoolis sügisel avatavast täienduskoolituse kursusest on loodud ametnikele ja teistele omavalitsuste töötajatele õigusalase kompetentsi pakkumiseks. Õpingute alustamise tingimus on vähemalt keskhariduse olemasolu ja kehtiv teenistussuhe kohaliku omavalitsuse üksusega. Õigusalase täienduskoolituse õppekava koosneb viiest moodulist: üldained, millega antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse toimimist puudutavatest regulatsioonidest; sotsiaaltöö ja -teenused; arenduse, teede, keskkonna ja maaplaneerimine; korrakaitse; hanked. 2021/2022. õppeaastal avatakse õpe sotsiaaltöö ja -teenuste ning hangete suunamoodulites.

Täienduskoolituse eesmärk on kohaliku omavalitsuse teenistujate ehk ametnike ja töötajate õigusalase pädevuse tõstmine. Tihtipeale on KOVi töötajatel piisav pädevus enda konkreetses valdkonnas, mille kõrval vajavad avaliku sektori õigusaktides orienteerumine ja menetluse läbiviimine veel täiendamist. See ei tähenda kindlasti teadmiste ja oskuste

puudumist, kuid eesmärk on nende tõstmine uuele tasemele, et seeläbi oma erialase töö tulemuslikkust parandada. Elu on muutunud multivajaduste keskseks ja vajab rohkem kompetentsitükke, mida õppekava kavatsebki täita. Lähtuvalt KOVi teenistuja vajadustest õpitakse eelkõige haldusmenetlust. Kohalik omavalitsus on kohaliku elu juhtimise süda ning eesmärk on parimal ja kvaliteetseimal moel selle väljundeid täita. Selleks ühtlustatakse kõikide õppijate baasteadmisi õigusest ja liigutakse seejärel edasi konkreetsete valdkondade juurde, et oskused haldusakte koostada ning omavalitsuse süsteemi suurest pildist aru saada oleksid piisavalt detailsed. Õppimine õigusalasel täienduskoolitusel kohalike omavalitsuse teenistujatele toimub vastavalt sessioonigraafikule 3–4-päevaste õppetsüklitena iga 2–3 nädala tagant, mis tagab paindliku õppimise töö kõrvalt.

tmk.edu.ee info@tmk.edu.ee

MAI 2021 13

KoolitusEkspress

EESTI TÖÖTUKASSA

Tööalal kannapöörde teinud Kristina: lisaks teadmistele ja diplomile saab kõrgkoolist toreda tutvusringkonna „Magistriõpingute lõppedes töötasin maksukonsultandina ning tundsin, et see on valdkond, kus tahan olla ja millega tahan ka tulevikus tegeleda. Ühel hetkel jõudis siiski argipäev kätte.

Ma ei ütleks, et asjad muutusid igavaks, kuid tajusin, et midagi on puudu.

Soovisin veel ringi vaadata ning näha muud kui finantsmaailm ja numbrid,“ tunnistab tööalal kannapöörde teinud Kristina Milistver (30).

abiväge kui ka hetk kooliasjadega tegeleda,“ seletab Kristina.

Ometi manageerib naine oma tegemisi piisavalt hästi, et sinna mahuvad ära nii õpingud, täiskohaga töökoht kui ka pereelu. „Tööpäeval teen tööasju, koju tulles tegelen lapse ja koduste asjadega ning püüan ka endale aega leida. Kooliasjad võtan enamasti ette siis, kui laps on magama pandud. Olen algusest peale teadnud, et õpingud ei saa tulla pere arvelt. Pean selleks võtma eraldi aja. Kui ei ole õhtuinimene, siis on päris keeruline,“ jutustab Kristina.

Vahepeal on Kristina kolinud perega Tallinnast Tartusse ning alustanud tööd ühes logistikaettevõttes. „Ma tõesti tunnen, et mulle meeldib see, mida teen. Ma ei kirjuta ega analüüsi, vaid minu tegemistel on päris väljund,“ on Kristina rahul.

AUTOR: LIINA METSKÜLA FOTO: ALDO LUUD

P

ärast gümnaasiumi lõpetamist läks Kristina avaliku sektori majandust õppima, magistriõppes jätkas aga majandusarvestusega. „Et ma ülikooli lähen, oli küll kindel – seda teadsin juba põhikooli lõpus. Kuna õpitulemused olid head, oli mul tegelikult valida mitmete erialade vahel,“ kinnitab Kristina.

Et valik viimaks majanduse peale laskus, võis tema hinnangul olla seotud ülemaailmse majanduskriisiga. „Ma ei tea, kuivõrd ma sellest toona aru sain, kuid see paistis tulevikku vaadates hea valikuna. Lihtsalt matemaatikast mulle ei piisanud ning järelikult tundus loogilise variandina just majandus, kus on nii numbreid kui ka nn „pehmeid“ teemasid,“ seletab Kristina.

Aastaid pärast ülikooli lõpetamist otsustas ta aga uue lehekülje pöörata ning hakata õppima transpordi ja logistika erialal.

Pooleaastase lapse kõrvalt kooli sisseastumiskatsetele

Juba bakalaureuseõppe ajal käisid Kristinal töö ja õpingud käsikäes – nimelt oli ta pangas ametis tellerina ja hiljem finantstehingute osakonna spetsialistina. Kui saabus aeg magistri peale mõelda, siis noor naine ei kahelnud: õpingute jätkamine oli loomulik jätk. „Kuna suur osa minu 14 MAI 2021

kursusekaaslastest õppis edasi, andis see mullegi rohkem indu. Pealegi mõtlesin, et kui kohe magistrisse ei lähe, siis võib-olla jääbki minemata,“ avaldab Kristina.

Viimaks said ka magistriõpingud läbi ja Kristina tundis, et nüüd on koolidega (vähemalt mõneks ajaks) ühel pool. „Tundus, et aitab. Terve elu on koolipingis istutud ning lähiaastatel ei taha küll midagi uut õppida,“ tõdeb Kristina.

Tolleks ajaks töötas ta juba maksukonsultandina ja oli oma eluga rahul. Kui välja arvata väike rahutus, mis aeg-ajalt hinge kriipis.

2017. aastal jäi Kristina lapsehoolduspuhkusele – ning see oli aeg, mil mõtiskleda oma tuleviku ja valikute üle. „Kodusena olid kõik päevad kuidagi ühesugused. Mõistsin, et mul on vaja mingit hobi ja tegevust, millega enda aega sisustada, ning eesmärki, mille poole liikuda,“ meenutab ta. Laps oli kõigest pooleaastane, kui Kristina läks kõrgkooli sisseastumiskatsetele.

Lähedased on väga suureks abiks

Kristina muigab, et tema otsus taas õppima minna ei tulnud perele ja sõpradele liigsuure üllatusena. „Kõik on harjunud, et mulle meeldib õppida ning neile tunduski juba imelik, et ma pole mitu aastat koolis käinud. Loomulikult oli ka seda küsimust, et milleks – koolid on ju lõpetatud ja töökoht olemas,“ nendib ta.

Siinkohal kiidab Kristina oma lähedasi kui suurepärast tugivõrgustikku. „Kuna pean vahel koolis kohapeal käima, ei saaks ma teha seda kõike üksi. Mulle on suureks abiks pereliikmed.

Eks see on tohutu ajaplaneerimine, et leida nii

Miks teha muutusi?

Kristina on väga õnnelik, et tegi oma tööalases elus kannapöörde. Samas tunnistab ta, et see oli keskmisest julgem samm. „Hästi lihtne, turvaline ja mugav on mõelda, et sul on eriala ja püsiv töökoht olemas. Kindlasti on tõuge midagi uut õppida suurem, kui töökoht kaob ära ning hädaolukorras on vaja leida uus väljund. Mina arvan, et isegi kui see kõik on olemas, võib ju oma elu huvitavamaks muuta,“ mõtiskleb Kristina. „Ega kooliga ei tule kaasa ainult diplom ja teadmised, vaid ka uus tutvusringkond ja huvitavad inimesed. See on mind motiveerinud oma kooliteed jätkama,“ lisab ta.

Sooviksid ka midagi uut õppida?

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Selle aasta alguses toetus tõusis ning on nüüd 292 eurot kuus.

Töötukassa toetab just nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega inimesi napib. Erialade valik on lai, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles.

Toetatavate erialade valikuga saab tutvuda aadressil www.töötajaõpi.ee, kus saab broneerida ka aja karjäärinõustaja juurde.

KOOLITUSKESKUS IDEE TURG PAKUB AVALIKKE NING SISEKOOLITUSI JÄRGMISTES VALDKONDADES: Ettevõtlusega alustamine ja äriplaani koostamine Raamatupidamine Turundus Kodulehekülje ja e-poe loomine ning haldamine Töötervishoid ja -ohutus Kaubakategooria juhtimine Personalitöö Võõrkeeled Projektijuhtimine Pakume koolitusi nii klassiruumis kui ka reaalajas veebikeskkonnas.

Idee Turg väärtustab inimese igakülgset arengut, elukestva õppimise kaudu õpime ise ja õpetame teisi. info@ideeturg.ee • tel 5348 4803 • www.ideeturg.ee

Telgid | Lavad | Mööbel | Lauanõud

KÕIGE SUUREM PEOINVENTARI VALIK EESTIS Valikus üle 500 erineva rendi- ja müügitoote!

Kõik peoks vajalik ühest kohast!

Pakume kaasaegseid renditooteid ning meie valik suureneb iga päevaga.

Turu parimad hinnad kõikidele renditoodetele!

Siim Hio projektijuht +372 53 002 269 siim@funrent.ee

Birgit Tammel info ja broneerimine +372 53 570 560 birgit@funrent.ee

Betooni 14a, Tallinn ja Vinkli 2, Tartu

www.funrent.ee

FirmapeoEkspress

Heaks suvepeoks on vaja ka head tehnikat Kui firmaüritus tõotab tulla võimsam kui karaokega saunaõhtu, peab suure tõenäosusega küsima nõu audio-videotehnika spetsialistilt. Muudel juhtudel saab enamasti hakkama ka koduste vahenditega.

TEKST: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK

N

endeks kodusteks vahenditeks on enamasti suuremat sorti Bluetoothi kõlarid, mille kaudu peetakse maha YouTube’i disko ja kuulatakse niisama mussi. Võimekamad kõlarid lubavad endaga ühendada ka mikrofoni või kitarri, rääkimata CD-mängijast. Ja kui eriti hästi läheb, on komplektis ka pika kaabliga autolaadija, nii et kuhu auto sõita suudab, seal ka pidu peetud saab. Helikvaliteet on saunaõhtuks piisav ja selle üle keegi ei nurise. Kui juhtub olema veel teler, kuhu arvutist pilti suunata, võib vaadata sealt erinevaid esitlusi, kasutada

8 MAI 2021

Kahoot!-i või mõnd muud ägedat portaali. Ühesõnaga, pidu saab peetud ja polegi vaja nii võimsat stereot nagu Jesse Pinkmanil seriaalis "Breaking Bad".

Peo korraldamine muutub aga kordades keerukamaks, kui rahvas tuleb mahutada suuremasse saali või tegu sootuks väliüritusega. Siis pole pääsu professionaalsest heli- ja videotehnikast ning inimesest, kes kogu süsteemi püsti paneb ja kasutama õpetab või peab suisa vahti, et kõik kenasti toimiks ning isegi suvepäevadel lipsus jalutav tegevjuht näiteks Lätist kohale kutsutud äripartneri ees häbisse ei jääks. Niisiis mängivad erinevad seadmed firmapidude ja suvepäevade õnnestumises märkimisväärset rolli – masinad, mis edastavad heli ja pilti, efektset valgust ning kui tarvis, teevad ka tossu.

Kes aitab?

Kui pole teada, millist varustust ürituse jaoks täpselt vaja läheb, saate selle leidmisel abi oskajalt seadmete rendifirmalt. Enamjaolt on tehnikafirmal olemas standardlahendused ja ammu end tõestanud seadmete kombod igasuguste firmapidude jaoks. Üht asja tasuks siiski meeles pidada. Suvi on pidude aeg ja kui neljapäeva õhtul rendifirmasse kõne teha, et vaja juba homme õhtuks asju, siis pole kasu ka ettemaksust –

Enne rendifirmasse helistamist mõtle läbi, milliseid vajadusi peaks tehnika rahuldama Mikrofonid – juhtmega või ilma, põrandale või lauale.

Elektrivarustus – kas kohapeal on piisav võimsus tagatud? Äkki on vaja elektrigeneraatorit.

Helisüsteem – kasutatakse olemasolevat või on vaja juurde. Kaasaskantavat, ruumi või õue.

Videokaamerad – otsereportaažideks ja päevakokkuvõteteks.

Ekraanid ja projektorid – millised, kuhu, kui palju?

Raadiosaatjad – korraldajatele suhtlemiseks.

DJ-tehnika – mis saab edasi, kui esinejad on lahkunud?

seadmeid lihtsalt pole. Seega on tark planeerida pidu ja broneerida tehnikat juba varakult. Kohe tasub küsida ka vastutusega seotud küsimusi – kes maksab, kui midagi juhtub ja kas rendile antavad seadmed on näiteks kindlustatud? Ja veel, kui pole endal väga head tehnilist taipu, siis tasub paluda firmal ka tehnika üles panna ja seadistada nii, et midagi ei viliseks ega pläriseks ja et kogu jutt ka tagaridadesse kuulda ning laval või ekraanil toimuv kõigile näha oleks. Seda ka ereda päikesega.

FirmapeoEkspress

Suvepäevad aastal 2021 – kas ja kuidas?

Viirus on ilmselt pannud ettevõtteid sügavalt mõtlema, kas ja kus üldse sel aastal suvepäevi tähistada. Otsustamine ja planeerimine on seega lükatud viimasele minutile. Juba teist aastat rohkem koduseinte vahel kui üksteise seltsis viibinud kollektiiv ootab aga ilmselt ühisüritust pikisilmi. Mida selleaastaste suvepäevade korraldamisel silmas pidada?

TEKST: RIINA PALMISTE FOTO: SHUTTERSTOCK

A

lustuseks mõtle, kui suur teie kollektiiv on ja milline on olnud teie senine töökorraldus. Kui käite niikuinii igapäevaselt ühe ja sama seltskon-

naga ninapidi koos, ei kujuta te ilmselt tõepoolest suvepeol üksteisele kuigivõrd rohkem ohtu kui päeval kontoris. Kui olete seni viibinud rohkem eraldi, võiks mõelda, kuidas kor-

Paintball kõikjal Eestis!

Lõbus MEESKONNAKOOLITUS Värviline MOTIVATSIOONIÜRITUS Põnev KLIENDIPÄEV Sportlikud SUVEPÄEVAD LASE KoroonaAUR VÄLJA! www.paintballitakso.ee

info@paintballitakso.ee, tel 521 1140

FirmapeoEkspress raldada suvepäevi nii, et ühiskogunemine teie tervist ohtu ei seaks.

(Ohutu) peoplaneerimise ABC

Selleks et sündmus ei kujutaks kollektiivile ohtu, võiks peo planeerimisel mõelda järgmistele punktidele.

Kui palju inimesi? Enamasti on ikka olnud eraldi mõttekoht, kas korraldada pidu ainult töötajatele endile või kutsuda peole ka nende pereliikmed. Turvalisuse mõttes on sel aastal ilmselt targem, kui kaasatud on ainult kollektiiv ise.

Kus pidu pidada? Asukoht on mõistagi üks olulisemaid punkte, millele planeerimise juures mõelda. Kui kaugele võiks peokoht jääda? Kui suur see peaks olema? Kas inimesed on valmis pikaks autosõiduks? Kas tellida pigem buss või jagada inimesed autode peale?

Järgmine küsimus: kas koht peaks asuma pigem looduses, näiteks mõne veekogu ääres, või linnas? Kas on oluline, et peokoht pakuks ühtlasi majutusvõimalust? Need on punktid, mis õpetavad esialgu väga suurena näivat valikut järk-järgult kitsendama.

Sel aastal oleks muidugi hea valida peokoht, mis – kui ilm vähegi lubab – võimaldaks suurema osa tegevusi viia läbi värskes õhus. Samuti võiks arvesta-

da külalise kohta natuke rohkem ruumi, et saaks istumisplaani koostamisel võtta võimalikult palju arvesse hajutatust.

Ole ühistegevuste planeerimisel loominguline. Telefonimängu võib vist sel aastal igaks juhuks unustada. Küll aga on nii palju teisi põnevaid mänge ja ühistegevusi, kus füüsiline kontakt inimeste vahel miinimumini viidud. Kas või viktoriin Kahooti või mõnes muus online-keskkonnas. Pealegi jäävad aktiivsemad mängud niikuinii värskesse õhku. Kes ütleks ära vanast heast aardejahist? Kui ettevõttes on palju sportlikke hingi, võiks mõelda hoopis ettevõttesiseste olümpiamängude peale.

Suupistelaud olgu seekord pisut teistsugune. Suured vaagnad, kust kõik järgemööda sama viinamarjakobara küljest endale marju haaravad, ei ole ilmselt kuigi hügieeniline valik 2021. aastasse. Miks mitte teha sel aastal hoopis isemoodi ja katta väikestele taldrikutele valmis portsjonid, kust igaüks saab haarata endale oma. Looduslähedasel peol oleks aga iseäranis vahva see, kui igale saabujale antaks kätte isiklik hea-paremaga täidetud piknikukorv.

TÄISKASVANU PILET 10€

PÄRNU CRUISES KUTSUB SÕITMA Korraldame Pärnu jõel ja lahel huvilistele meeldejäävaid regulaar- ja tellimusreise suvisel hooajal reisilaeval M/S Pärnu. Laev mahutab sise- ja välistekkidele kokku kuni 80 reisijat.

LAEVA ASUKOHA LEIAD SIIT: Pärnu Cruises, Lai 2, Pärnu, Pärnu maakond

FirmapeoEkspress

Olgu pidu vee peal või maal, aga ikka vabas õhus Suvine firmapidu või suvepäevad toovad sel aastal ilmselt rohkem kui varasematel aastatel meelde vabaõhuürituse.

Igatahes sõltumata viiruskriisist on Eesti suvi lühike ja seda tuleb maksimaalselt kasutada, küll ülejäänud kolmveerand aastat saab tubastele ettevõtmistele keskenduda.

TOIMETAS: EINAR ELLERMAA FOTOD: KSENIA CHERNAYA / PEXELS

Merel

Pidu merel või üldisemalt vee peal on viimastel aastatel levinud. Suured laevafirmad pakuvad peosaale, restorane ja muid ajaveetmiskohti erineva suurusega ürituste korraldamiseks. Nii Tallink kui ka Viking Line korraldavad kruiise Ahvenamaale ja Gotlandile, Viking Line juulikuus ka ühekordsed kruisiid Turusse, Hankosse ja Kotkasse. Turust saab sõita ka Stockholmi nii, et maaleminekut ei toimu.

Tallink korraldab ka viietunniseid lühikruiise merel.

Loodetavasti suve keskel saab lähiriikides taas ka laeva pealt ilma suuuremate piiranguteta maale minna.

Väikesaartel

Kui juba merele minna, siis miks mitte korraldadagi pidu mõnel väikesaarel või laiul. Või siis vähemalt teha matk mõnel saarel ja sõita alles õhtusöögiks ja peoks mandrile tagasi. Kõik me teame Aegna saart, Naissaart, Pranglit, Kihnut, Manilaidu, Ruhnut, millega on hea laevaühendus. Ka Peipsi järves asuv Piirissaar on väga põnev koht.

Kui juba firmapeo organiseerimiseks läheb, siis tasub viia oma töötajad mõnele väiksele saarele, kuhu neil on oma pere või sõpradega raskem minna, sest tuleb ise transport tellida.

Jahil

Kui on väiksem ettevõte, kus ei tööta üle 50 inimese, siis töötajate jaoks kujuneb kindlasti põnevaks päev jahi pardal. 1926. aastal Lääne-Eestis valminud Hoppet on vanim eestiaegne säilinud ja ainus seilav purjelaev, mille praegune kodusadam on Kuressaare. Kahe

mastiga kaljase pardale mahub just kuni 50 inimest. Hoppetiga saab teha paaritunniseid lustisõite, seilata päikeseloojangus, nautida kontsertsõite või viia huvilisi loodusvaatlustele ja ööbida saarel. Hoppet saab silduda ka Abrukal või teistel piirkonna väiksematel saartel. Regulaarselt toimuvad "Suwitajate purjelaewareisid Abruka saarele". Pardal üllatab külastajaid Ehtsa Saaremaa tunnustusega Admiral von Bellingshauseni salongi proviant saarte oma mahemenüüga ning Skandinaavia mereandide, käsitöömärjukeste ja eksootiliste jookidega.

Kui pidu toimub maismaal, siis on ka palju võimalusi sellele lisapõnevuse andmiseks, et see ei kujuneks niisama istumiseks.

Rabamatk

Igas Eesti piirkonnas saab veeta toreda osa päevast rabamatkal. Põhja-Eesti elanikud teavad kõik Viru raba ja selle teid, aga teisele poole Tallinna-Narva maanteed jääv Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on nii suur, järvederohke, lõkkeplatsiderohke ja üldse võimalusterohke, et sinna võib jääda mitmeks päevaks. Rabamatkale tasub kutsuda ka giid, kes põnevate lugude ja faktidega selle rabapäeva palju rikkalikumaks teeb.

ATV-safari

olukordades – kes teeb julgemaid otsuseid, kes sõidab mööda turvalisemaid radu. Siiski, liigseid riske pole vaja võtta ja seda juhendajad ka ei luba.

Aardejaht

Seikluslik aardejaht on mänguline viis meeskonnaliikmed ühise eesmärgi nimel tööle panna. Miks mitte jagada inimesed rühmadesse mitte osakondade kaupa, vaid loosiga – nii saab omal moel välja selgitada uusi potentsiaalseid juhte.

Aardejahis tuleb aga võiduks ära kasutada iga liikme tugevamaid külgi.

Paintball

Värvikuulisõda ehk paintball paneb proovile kolleegide strateegia väljamõtlemise oskuse, aga on samal ajal lõbus närvikõdi pakkuv ajaviide. Mängus on väga oluline keskendumisvõime.

Selguvad nii seltskonna suuremad uljaspead kui ka targalt ja läbimõeldult tegutsejad.

Seikluspark

Eesti igas piirkonnas on ka seiklusparke, kus saab pakkuda kohati lausa äärmiselt mitmekesist tegevust, mis nõuab nii tugevat vaimu kui ka head kehavalitsemist. Sageli saab samasse jääda ka õhtusele peole ja ööbima.

ATV-safari on kogu seltskonnale vaheldust pakkuv seiklus. Kuigi krossi- ja metsaradadel kulgeb igaüks omas tempos ning oma rada, selguvad müriseva mootori ja piiratud vaatevälja tingimustes töötajate käitumisoskused keerukates

MAI 2021 5

www.karukella.ee +372 5184803 puhkemaja@karukella.ee

Kontaktivabaks väljasõiduks broneeri terve hotell!

Praeguse aja märksõnaks on väiksed turvalised hotellid- meil on vaid 24 tuba ja terve maja letihind on 2515 €. Salasõna “kontaktivaba” teadjale on soodushinnaks aga 2012 €, olgu teid siis 50 või 25- hotell on ainult teie päralt.

#discgolf #kirveviskamishall #karjäärisafari #seiklusmakt #kaevandusmuuseum #tõuksimatk #alutaguseseikluspark #kiviõliseikluspark #koduõlletöötuba #õnnelikkusekoolitus www.moisahotell.ee +372 55035436 info@moisahotell.ee Pargi 1, Mäetaguse, Alutaguse vald

FirmapeoEkspress

Sõidame bussiga firmaüritusele!

Kolleegidega firmapeole või seminarile jõudmine on tihtipeale tõeline katsumus. Kes sõidab? Mitmekesi sõidetakse?

Millega sõidetakse? Kuidas kütuseraha klapitakse? Kas keegi on nõus kaine juht olema? Küsimusi jagub! Kõige parem oleks ühine reis võtta ette bussiga.

TEKST: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

E

riti juhul, kui mõni autojuhtidest kännul ootama peab, kuni hingeõhk selge ja taas rooli taha istuda võib. Milleks seda jama vaja? Kui tellida buss, jääks see ja paljud muud probleemid olemata. Plusse on ühiselt liikumisel kaugelt rohkem kui miinuseid. Alustame nendest, mis tööandjale rohkem meeldivad.

1. Bussisõit hoiab meeskonda koos

Heakene küll, päris tööajaks seda nimetada ei saa, aga buss on suurepärane koht, kus ajada koos vabas vormis tööjuttu, tutvustada tulevikuplaane, häälestada kogu seltskonda ees ootavaks ürituseks või teha reisist koguni programmi osa, tuua sisse mõni oota-

matu peatus, mängida fiktiivne rike meeskonnakoolituse osaks jne. Pealegi, kus sa ikka inimest veel paremini tundma õpid kui ühisel reisil.

2. Kohale ja tagasi samal ajal

Korraldajale pole midagi hullemat kui ükshaaval kohale tilkuv osalejate seltskond. Bussiga minnes seda jama pole. Keegi ei saa öelda, et käis vahepeal vanaema juures, söömas või tegi teel Tallinnast Toilasse niisama 12 suitsupausi. Kõik on õigel ajal kohal, ei mingit aja- või veel hullem, rahalist kulu. Kojusõiduga on lugu sama. Ei mingit muretsemist, et muidu väärt töötaja kuskile võsa vahele maha jääb. Buss on õigel ajal kohal ja korraliku tellimusvedaja juht alati triksis-traksis. Ja veel, kokkuleppe korral viib bussijuht inimese ka kodule lähemale ning nii ei pea öises linnas

taksot taga ajama või sõpra tülitama, et koju kotile saada.

3. Bussiga sõitmine on turvalisem

See saab alguse eelmise punkti lõpust. Professionaalsed juhid on roolis kindlamad, sest ei pea sõidu ajal tegelema suhtlemise või meilidele vastamisega – tööväljasõidule minnes seda ju autodes tihti tehakse. Juht vast mitte, aga sõidukaaslased võivad vahel olla üsna agarad segajad.

Buss on rööprähkleja unelmate transpordivahend: käed vabad, suu samuti. Mõni üritus võib vahel toimuda ka näiteks Lätis-Leedus, proovi sa sinna ise roolida ja pärast puhanud näoga tööd teha. Bussiga jõuad kohale ilma igasugu stressita, mida pikk autosõit paratamatult endaga kaasa toob. Pane tähele – ka bussides on tänapäeval turvavööd!

4. Säästab raha ja loodust

Miskipärast mõeldakse bussi all sageli suurt liinireiside asfaldilaeva. Bussi võib tellida lähtuvalt meeskonna suurusest, olemas on ka 26-kohalised ja väiksemad bussid. Seega on kulude optimeerimine täitsa teemas ja üks mootor saastab alati vähem kui seitse-kaheksa. Nii ei ole vaja ka iga autojuhiga eraldi transpordi tingimusi läbi rääkida, kompenseerida kilomeetreid ega luua erijuhtumeid. Üks teenusepakkuja, üks maksmine ja kogu lugu.

MAI 2021 3

FirmapeoEkspress Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MAI 2021