Kooliaeg (August 2022)

KOOLIAEG Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

August 2022

SISUTURUNDUS

Kui lapse töö on mängida, siis on vaja ka korralikke mänguasju

Õige väikestena meil palju kohustusi ei ole. Nagu öeldakse, on väikese inimese töö mängida, ja selleks, et seda tööd korralikult teha saaks, on vaja kvaliteetseid mänguasju, mis ühteaegu nii lahutaksid kui ka arendaksid värskete ilmakodanike meeli.

Mängimine on loomulik osa iga lapse elust. See arendab nii kognitiivseid, füüsilisi kui ka sotsiaalseid võimeid. Uuringud on näidanud, et mängides õpivad lapsed tundma iseend ja maailma enda ümber ning saavad iseseisvaks eluks vajalikud oskused. Just seetõttu on oluline leida mänguasjad, mis lapse meeli tõeliselt stimuleeriksid ja neil areneda aitaksid.

teid. Seepärast on oluline hoolitseda selle eest, et ka iseseisva mängu käigus oleks keeleline element olemas. bo. toodete puhul on veel erilist tähelepanu pööratud detailidele.

Mänguasjad on erksavärvilised, selgete joonistustega ja neid ehivad toredad illustratsioonid, mis lapsel sõnade tähendust mõista aitavad.

Sõnad selgeks

Eesti oma kaubamärk bo. ongi enda eesmärgiks seadnud ühendada laste jaoks lõbusad tegevused hariva momendiga. Nende mänguasjad aitavad kaasa laste kognitiivsele ja intellektuaalsele arengule ning mis kõige tähtsam – räägivad selges eesti keeles!

Lapse keelelise arengu jaoks on väga oluline kuulda emakeelset kõnet. Just kuulmise ja kordamise järgi õpivadki imikud uusi sõnu ja mõis-

Igale vanusele oma

bo. valik küll täieneb pidevalt, kuid juba praegu leiab nende toodete seast midagi igas vanuses mänguhimulisele.

Kõige pisemate jaoks sobib hästi näiteks vahva tähestiku- või numbripusle, kus tähti ja numbreid selgeks saada aitavad kõiksugu karvased ja sulelised loomariigi esindajad.

Kui paljud kooliminejad saavad esimesse klassi astumise puhul pihku oma esimese nutiseadme, siis bo. hoolitseb selle eest, et ka nooremad õed-vennad nukrutsema ei peaks.

Väikelastele mõeldud bo. nutitelefon ja nutitahvel küll internetiga ei ühendu, kuid õpetavad lõbusate eestikeelsete laulude ja mängude abil selgeks nii numbrid kui ka sõnad.

Kui aga tähed, numbrid ja sõnad juba ammu selged ning koolitee õige pea jalge ees, tuleb lapsele iseseisvat liiklemist õpetama hakata. Koolide ümbrused püütakse küll võimalikult ohutuks muuta, kuid ohtude ja reeglitega kursis olemine muudab lapse teekonna kindlasti turvalisemaks. bo. „Liiklus“ on hariv mäng, mille käigus õpivad lapsed lõbusa tegevuse kaudu sõidu- ja kõnniteedel liiklemise põhireegleid. See on suureks abiks nii neile, kes ilma ema-isata kooli ja trenni seigelda tahavad, kui ka neile, kes jalgratturi juhiloa saamiseks eksamiks valmistuvad.

AUGUST 2022

3

Foto: Shutterstock

KOOLIAEG

On aeg end kooliks valmis sättida Sügis on ukse ees ja muidugi toob see iga koolilapse ja vanema pähe koolimõtted. Mõne jaoks on need põnevad, teise jaoks ärevust tekitavad. Mis tahes tunded lähenev september esile toob, kindel on see, et kooliaeg jõuab kätte kiiremini, kui arvata oskame.

Kuidas ennast siis terendavaks septembriks ette valmistada? Esimese asjana tasub meeles pidada, et kõige tähtsam on säilitada rahu. Eriti tähtis on see nõuanne neile vanematele, kes tarkusepäeva sel aastal oma lastega esmakordselt tähistavad. Kooli minnes muutub lapse jaoks nii mõndagi – uus keskkond, uued inimesed, uus rutiin – ja just seetõttu on tähtis,

et vanemad olemasolevale ärevusele midagi ei lisaks.

Kõige paremini aitab rahu säilitada korralik ettevalmistus. See tähendab, et kõik kooliks vajalikud toimetused võiksid tehtud olla juba nädal või isegi rohkem enne õppetöö algust. Viimased augustipäevad veedetakse tihti rahvast täis ostukeskustes koolikotti ja -jalanõusid otsides. Kõigi närvidele oleks aga parem, kui see saaks tehtud juba varem.

Selle ajakirja kaante vahelt leiad mitmeid soovitusi ja nõuandeid kooliajaks valmistumiseks. Näiteks vaatame üle, kuidas valida lapsele huviring, mis oleks nii hariv kui ka lõbus, uurime, missugune võiks olla ühe kooliteed

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee

4

AUGUST 2022

alustava ilmakodaniku tuba, ja aitame kooliriiete ostmise nii vanemate kui ka laste jaoks veidi põnevamaks muuta.

Muidugi ei jää tähelepanuta ka õppurite endi heaolu. Selleks et nii õppimiseks, mängimiseks kui ka muuks vaba aja veetmiseks aega ja energiat jätkuks, jagame vahvaid retsepte, millega iga koolijüts vanemate tööloleku ajal ise oma kõhtu täita saaks, ning selgitame välja, kui pikk peaks olema ööuni ja milliseid vitamiine noored enim vajavad. Veel proovime leida lahenduse „nutiajastu“ lastele, kes liiga vähe liiguvad, paneme hamba- ja silmaarsti juurde ajad kinni ning mõtiskleme lemmikloomade teemadel.

Ettevalmistused alaku!

Toimetaja: Mariann Vilbre, mariannrenee.vilbre@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

KOOLIAEG

Lapse imuunsüsteemi tugevdamise reeglid on samad kui täiskasvanul – alates kätepesust, söömisest kuni õige pikkusega ööuneni välja.

Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock

Kuidas koolis püsti püsida?

Tarkuse ja semude kõrval pakub uus kooliaasta kuhjaga tervislikke väljakutseid, millega saab edukamalt hakkama, kui – nagu vanasti öeldi – kere kõva ehk vastupidav nii külmetusele, viirustele kui ka väsimusele.

Täisväärtuslik toitumine on koolilapse tervise alus. Just sealt ammutab noor organism vajalikus koguses vitamiine ja toitaineid. Väga laialdaselt levinud immuunsüsteemi tugevdajad on C-, A- ja E-vitamiinid ning oomegarasvhapped. Arvatakse, et lapsed, kes söövad rohkem vitamiini- ja mineraaliderikkaid toite, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt. Kõige rikkamad on C-vitamiini poolest puu- ja köögiviljad, samuti leidub neis E-vita-

MUDILASTE VÕIMLEMINE al. 3a.

TANTSULINE VÕIMLEMINE RÜHMVÕIMLEMINE ILUVÕIMLEMINE AKROVÕIMLEMINE DAAMIDE VÕIMLEMINE

Igale lapsele jõukohane treening!

www.piruett.ee tel 6463 659 Tatari 58 Tallinn

KOOLIAEG

miini, folaate ning teisi B-grupi vitamiine.

Puu- ja juurvilju peaks sööma päevas vähemalt viis portsjonit. Toitumine.ee toob välja, et üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku hulga paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest.

Ranitsas kaasa tervislik amps

Pikad koolipäevad ja trenn otsa tekitavad hundiisu. Saiake, krõps ja limps mõjuvad oma koostise tõttu immuunsusele aga halvasti. Hoopis parem valik magusamaiale on viilutatud õun, pirn või kaasa pandud ploomid. Veresuhkru taset tõstavad edukalt ka porgand, isetehtud hummus, kirsstomatid, kuivatatud puuviljad või juustupalad. Väga mõnusad on lapsele kaasa panna ka maitsestamata riisileivad või -krõpsud, mida on saa-

daval nii valgest kui ka pruunist riisist ja seemnetegagi. Suupärasemaks võib viimaseid teha mõne meelepärase võidega.

Uni teeb tugevaks

Kooliealiste laste une pikkus peaks ööpäeva jooksul vanuses 6–12 aastat olema 10–11 tundi ja vanuses 12– 18 aastat 9–9,5 tundi. Selleks et

Unevõlg võetakse kodust kooli kaasa

oma unetunnid täis magada, peaks 6–12-aastane laps hommikul kell 7 ärgates igal õhtul uinuma hiljemalt kell 9, noorukid aga kell 10. Ka lasteaiapõnne võib kimbutada unevaegus, eriti siis, kui nad päeval lasteaias ei maga.

Väiksematel põngerjatel on päevane unevajadus 12–13 tundi, koolieelikutel 10 tundi. Piisav uni on hädavajalik nii tugeva immuunsuse kui ka üldise enesetunde ja vaimse tervise tagamiseks. Uni aitab päevastest tegemistest välja puhata, organismil taastuda ning ennetada stressi ja sellest tulenevat immuunsuse langust. Eriti oluline on piisav uni haiguse ajal, mil on vaja kosuda ja organismi ainevahetust turgutada. Niisiis tuleb lapsed õigel ajal voodisse saada, sest lisaks immuunsuse nõrgenemisele toob pidev unevõlg koolilastel kaasa meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsuse, jonni ajamise ja tujukuse.

Allikas: Pere ja Kodu

KÕIK LASTELE VAJALIKUD VITAMIINID leiab Sinuteek.ee e-poest, tasuta transport alates 10 € tellimusest

–25%

Kooliealistele hästi sobiv FLORADIX KINDERVITAL MULTIVITAMIIN soodustusega

Puuviljamaitseline Floradix Kindervital on eelkõige lastele mõeldud maitsev toidulisand. Sisaldab D-vitamiini ja kaltsiumi, mis aitavad hoida luid normaalsetena. Lisaks A-, C-, D-, B6- ja B12-vitamiini, mis aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Tähtis on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis. Ei sisalda alkoholi, säilitusaineid, värvaineid ega tehislikke lõhna- ja maitseaineid.

Laktoosi- ja gluteenivaba ning sobilik ka taimetoitlastele.

Ekspressi lugejatele kehtib perioodil 01.08.– 30.09.2022 sooduskood EKSPRESS

KOOLIAEG

Selge silm ja terav pilk „Kõik suured ja väikesed peaksid teadma, et iga poole tunni tagant tuleb pilk ekraanilt või vihikult tõsta ja kaugusesse vaadata,“ tuletab optometrist uue kooliaasta alguses peredele meelde.

Tekst: Eve Kallaste Fotod: Just See Optika

Kui lapsevanem on ise julgustav ja rahulik, siis üldjoontes lapsed on ka väga koostöövalmis, rõõmsameelsed ja head suhtlejad. Alati muidugi on ka pisut häbelikumaid lapsi, püüame siis varuda rohkem aega ja kannatust.

Tuleks kasuks, kui vanem informeerib optometristi suguvõsas esinenud silmahaiguste ja prillikandjate osas.

Kooliaasta algusele peaks eelnema ka lapse silmade kontrollimine ja alates lapse kuuendast eluaastast teostab tema nägemiskontrolli optometrist. „Vajadusel suunab optometrist lapse edasi laste silmaarsti juurde,“ selgitab Just See Optika optometrist Margit Peebo. Margit räägib, kuidas näeb välja lapse silmade kontrollimine, missugused on esimesed märgid silmaprobleemidest ja kuidas valida lapsele prille.

Kuidas lapsevanem võiks üldse aru saada, et lapsel võib olla nägemisega probleeme?

Siinkohal tasub tähele panna järgmisi märke: kui laps kolmeaastaselt kõõritab; kui väikelapsest välguga tehtud pildil paistavad pupillid eri värvi või eri tumedusega; kui laps kissitab telerit või koolis tahvlile vaadates silmi või istub telerile väga lähedal;

Prilliraamid võiks olla lapsele võimalikult mugavad Kuidas see silmade kontrollimine siis välja näeb?

Kogu kontroll on valutu ja võimalikult mänguline. Kuna selles vanuses enamasti lapsed tunnevad numbreid ja tähti, siis nägemisteravuse hindamiseks neid näitamegi.

Arvutiait EST. 1999

€389.

-

Lenovo ThinkPad T560 suure 15.6" ekraaniga äriklassi sülearvuti

Intel i5-6200U 240GB uus SSD 15.6" HD ekraan | ID-lugeja Windows 10

Lenovo ThinkPad T480s Windows 11-ga kerge ja nobe äriklassi sülearvuti

Intel i5-8250U | 256GB NVMe SSD kaal vaid 1.4 kg 14" Full HD ekraan Windows 11

€549.-

SOODSAD & TÖÖKINDLAD KOOLIARVUTID!

€199.

INTRESSIVABA JÄRELMAKS KUNI 6 KUUD!

-

379.-

€

Dell 7450 All-in-One kõik kontoriarvutile vajalik mugavalt ühes korpuses

Intel i3-6100 256GB uus superkiire NVMe SSD 23" Full HD IPS-ekraan Windows 10 | kõlarid

€79.HP EliteDesk 800 G1

HP EliteDisplay E232

uue SSD-ga äriklassi lauaarvuti

suurepärase pildikvaliteediga äriklassi monitor

TASUTA TRANSPORT LÄHIMASSE PAKIAUTOMAATI! Garantii kuni 3 aastat! Transport pakiautomaati alates 100.- € tellimusest tasuta!

14-päevane tagastusõigus. Arvutiait müüb põhjalikult hooldatud (n.ö. taastoodetud) kasutatud kvaliteetarvuteid. Meie valikus on vaid töökindlad äriklassi mudelid.

Arvutiait - 23-aastane kogemus!

Tallinn, Luha 19 Tel: 6461 341

Intel i5-4570 | 8GB DDR3 240GB uus SSD Windows 10

Arvutiait.ee

kui laps ei suuda lähitööle üle 10 minuti keskenduda või kui tal on keskendumisraskused koolis, hoiab raamatut silmadele väga lähedal; kui lapse silmad on kuivad, punased, valulikud või kui esineb peavalusid.

Samuti soovitan tähelepanu pöörata sellele, kui laps vaatab imelikult pea viltu. Näiteks see, kui laps keerab ühte pea poolt või silma ettepoole, võib viidata, et üks silm näeb paremini.

Nn laiska silma ehk amblüoopiat on avastada raskem, sest kõõrsilmsust ei pruugi olla ja silmad on otse. Tavaliselt avastatakse selline asi juhuslikult, näiteks piraadimängus, kui silm, mis näeb paremini, kinni pannakse ja laps ei näe. Siit ka hea soovitus, mängige lapsega piraati ja katke vaheldumisi ta silmi kinni. Nii on võimalus avastada lapsel amblüoopiat, mille õigeaegne ravi (enne kuuendat eluaastat) annab häid tulemusi.

Missuguste omadustega on lastele sobivad prillid?

Laste prillide puhul on väga tähtis, et prilliläätsed oleksid kriimustuskindlad ja

raamid vastupidavast materjalist. Kindlasti peavad prilliraamid pidama vastu kukkumisele ja kergematele traumadele.

Prilliraamide valikul tuleb arvesse võtta ka retsepti ehk seda, kui tugeva pluss- või miinuskorrektsiooniga on tegemist.

Väikelastele soovitame pigem plastraame. Raamid peavad olema mugavad ja kerged, istuma korralikult ninajuurel. Väga oluline on jälgida sangade pikkust, et prill ei hakkaks ninal vajuma.

Kui sobiv mudel on koos spetsialistiga välja valitud, siis prilliraami värvi üle võiks laps ise otsustada. Prilliraame valides tasub alati arvestada lapse soovidega – need peavad eelkõige meeldima temale endale!

Kas laste ja noorte prillide puhul on ka moetrendid?

Moetrend on hetkel endiselt suureraamilised mudelid ja noorukid tihti just selliseid soovivadki. Tasub aga teada, et mõnikord ei pruugi prilliretseptis olevad klaasitugevused sin-

Koolieelne silmakontroll on lapse jaoks lihtne ja lõbus

6–7-aastastel lastel kontrollib optometrist enne kooli minekut: silmalauge pupillireflekse nägemisteravust värvusnägemist stereonägemist kontrastitundlikkust silmade koostööd na sobida. Sellised raamid võivad olla ninal rasked ja kandmiseks ebamugavad. Moest tähtsam on siiski prillikandja igapäevane enesetunne.

KOOLIAEG

Duolingo

Kindlasti kõige populaarsem keeleäpp, mida laaditud alla üle poole miljardi korra. Duolingo ühendab keeleõpet mängulisusega ja pakub lõbusaid minitunde, milles saab harjutada rääkimist, kuulamist, lugemist ja kirjutamist. Parandada sõnavara ja hääldust. Suurimaks plussiks kogu asja juures võib pidada seda, et rakendus on täiesti tasuta. Miinuspoolele võib panna nagu pea kõikide äppide puhul personaalse tagasiside vähesuse ja liigse sõnavarale keskendumise.

Memrise

Keeleäpp pigem õpetab kui ei õpeta Äpp ei asenda füüsilist tundi ja keelt klassikalises mõttes selgeks ei tee, kuid võib olla abiks uue suhtlusvahendi õppimisel.

Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock

Parim koht uue keele omandamiseks on endiselt klassiruum, mille auväärseimal kohal seisab filoloogiateadust ja pedagoogikavõtteid valdav õpetaja. Keelekümblus on endiselt tõhus. Viimast pakuvad ka keeleäpid, mis paraku ei õpeta looma uue infoga nii tugevaid emotsionaalseid sidemeid ja lähenema keelekasutusele loovalt. Isikupäratud äpid annavad õige/vale vastuse kõrval vähest tagasisidet või ei anna seda üldse. Õppur vajab ka raudset enesedistsipliini, et mõni sõbra sõnum või uuenduse 10

AUGUST 2022

teadaanne teda keset „tundi“ ei eksitaks. Seega olgu laps kui tahes andekas, kuid päris õpetajaga tunnis tasub tal siiski usinalt kaasa lüüa.

Keeleõppeäpid pole siiski saatanast. Kõigi puuduste kõrval kaaluvad nende eelised vead siiski üles ja digiõpetajad on head oma teadmiste kontrollimiseks-kinnistamiseks, ununema kippuva keele juurde tagasi pöördumiseks, aga ka meelelahutuseks, sest kiita saab kamaluga. Vaatame siis mõnd rakendust, mille oma nutividinasse vedada võiks.

Tuntuse poolest järgmine keeleõppeplatvorm on hea neile, kes eelistavad lõbusat sõnavara harjutamist näiteks meemide ja mängude abil. Standardiseeritud õppetükid põhinevad populaarsetel õpikutel või enimkasutatava sõnavara sagedusloenditel. Memrise on ainulaadne – tekitab uute sõnadega naljakaid või omapäraseid assotsiatsioone. Reaalsetesse situatsioonidesse viiakse õppur videoklippidega, milles osalevad õpitavat keelt emakeelena kasutavad inimesed.

Memrise’i kogukonda kuulub üle 35 miljoni kasutaja, kelle loodud võõrkeelne sisu on üsna kõikuva iseloomuga ja seetõttu ei paku keele omandamise teekonnal vajalikku kasvavat raskusastet. Päris õpetaja sellist apsu juba läbi ei laseks.

50Languages

Rakendus pakub keeleõppeks nii heli kui ka teksti. Tasuta allalaadimiseks on tunde, fraasisõnastikke, helifaile, pilte, mõistatusi ja tõlkematerjale.

Nii nagu toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist, ei asenda kõnealune rakendus täisväärtuslikku keeleõpet. Kuigi oma keeleoskust saab testida mitmetes keeltes ja lugematutes kombinatsioonides, ei ole pakutav sisu eeskujulikult süstematiseeritud ja soovida jätab ka kasutajakogemus. Proovimist väärt? Seda kindlasti. 50Languages on 100% tasuta, välja arvatud mõned raamatud.

Otsides endale sobivat keeleäppi, tasub kindlasti uurida ka kodumaist Lingvisti. Aga nagu ikka – päris õpetaja on päris õpetaja.

Allikas: Forbes

Iga Windowsi arvutiga

tasuta Microsoft 365 Iga Windowsi arvutiga tasuta kaasa Microsoft 365 Personal.

Sisaldab programme Word, Excel, PowerPoint, Outlook ja 1 TB OneDrive.

Väärtus 69.99 € Kampaania algab 15.08.2022

E IN M U K K A IP R E E S U G L IA KOOL

S P A L V E IN M I S S A L 1. KT E L A L A M E U T T N O L 8 I A 28.0

A J 8 0 27. 2022!

TASUTA!

Vaata täpseid tingimusi:

www.lottemaa.ee

KOOLIAEG

Sügis on juba silmapiiril ja kooliaeg läheneb meeletu kiirusega. See tähendab, et taas on vaja üle vaadata lapse riidekapp, eemaldada sealt kõik, millest suve jooksul välja on kasvatud, ja hankida asendused väikseks jäänud rõivastele. Enne ostukeskusesse tormamist võiks see aasta aga hoopis suunduda poodidesse, mis on keskkonna ja taaskasutuse enda südameasjaks võtnud.

Tekst: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Aitab igavast kiirmoest

Põnevam valik

Suured kiirmoodi pakkuvad riidekauplused järgivad alati uusimaid trende ja müüvad seetõttu enamasti üsna sarnaseid riideid. Selleks et leida midagi omapärasemat, tuleb vaa-

data poodidesse, mis kiirmoodi ei järgi. Taaskasutusega tegelevatesse poodidesse jõuavad riided eri aegadest ja stiilidest, mis tähendab, et valik on väga värvikas. Ja kuna noored muutuvad järjest iseteadlikumaks, siis ei

Kooli- ja kunstitarbed

papiir.ee

Alates 35€ ostuga tarne pakiautomaati TASUTA üle Eesti!

pruugi nad enam tahtagi kõige uuemat trendi järgivaid pükse, vaid rõivaid, mida iga teine tänaval ei kanna. Viimastel aastatel on taaskasutus tõesti moodsaks saanud ja sellega tegelevad nii suunamudijad kui ka

KOOLIAEG

nende jälgijad. Kaltsukatest leiab tihti esemeid, mis on täiesti ainulaadsed ja panevad seetõttu paljudel stiiligurmaanidelgi silmad särama.

Üüratud summad jäävad kulutamata

Üks taaskasutuse suurimad plusse on muidugi hind. Sekkaritest leiab tihti uueväärseid rõivaid, mis maksaksid tavapoes vähemalt poole rohkem.

Eriti kasulik on vintage- või teise ringi riideid osta lastele, kes kasvavad pea-

aegu et silmanähtavalt ja kelle maitse muutub mõnikord vaid päevadega. Kui ühel nädalal pannakse roosa pluus meeleldi selga, võib järgmisel nädalal selguda, et roosa on nõme värv.

Muidugi saab lisaks riietele taaskasutatuna osta ka kõiksugu muud kaupa. Mööbel, raamatud, käekotid, ehted – valik on tohutu suur.

Pane ise käed külge

Taaskasutusest soetatud riided ja muu vajalik ei pruugi küll esialgu olla täpselt see, mida vaimusilmas ette kujutasid, kuid nii avanebki võimalus neile lisada omapära. Asjade oma käe järgi ümber tegemises peitub teatud võlu ja varem omatud esemed on selles aspektis suurepäraseks käeharjutuseks.

Praegu on noorte seas käsitööprojek-

tid väga populaarsed ja paljud võtavad suurima hea meelega ette särgi värvimise, pükste lühemaks tegemise või väikese disainielemendi lisamise. Samuti on suur tõenäosus leida vintagepoest kummut, mida terve elu otsinud oled, kuid mis värvi poolest sinu koju üldse ei sobi ... veel.

Parem kvaliteet

Tõestust selle kohta, et sekkarites müüdavad riided peavad kauem vastu, saame juba sellest, et need on üldse nii kaugele jõudnud. Vintageriided on mõnel juhul vastu pidanud juba kümme aastat või veelgi rohkem, sest varasematel aastakümnetel valmistati riideid kvaliteetsematest materjalidest ja kogu protsess nõudis korralikumat käsitööoskust.

Praeguseks on kiirmood riiete kvaliteedi suuresti alla viinud, sest rõhku pannakse ainult kiirusele ja kogusele. Kasutatud riiete puhul võib aga kindel olla, et need on ilusad ja värsked ka viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast.

I S A TAG E L A RAJ 022 2 .

9 0 .

1 1 8 22.0

KOOLIAEG

Lapsed köögis:

mida süüa, kui ema pole kodus?

Tuled koolist koju, toad on tühjad, oled esimene, kes päevaga on lõpetanud. Kiiresti tekib aga küsimus, mis nüüd edasi. Sööks midagi, kuid ema pole midagi valmis teinud. Eileõhtune lasanje ei tõmba, hommikuks pakutud võileival kaardub juustuviil. Midagi aga ju sööks! Algab elukooli uus aastaring, köögi stuudium: valmistame endale ise parima õppetööjärgse ampsu.

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock

Järgnevad soovitused on mõeldud neile noortele (umbes 13–18-aastastele), kes oma toitumist jälgivad. Uskuge, hea toitumine on noorte hulgas popim, kui arvate. Enam ei lenda kapist taldri-

kule lastevorstimäed või makaronivirnad, ei … ja veel kord ei. Praegune koolinoor teab, mis on hea, mis teeb ajule pai ja annab lihasesse jõu. Noortel pole aega aega viita, toit peab andma kiires-

ti jõudu, sest vaja on minna veel trenni, toitu kullerdama, õue jooksma. Niisiis … ärme viida nende tiheda ajagraafikuga laste ja noorte aega, sööme maitsvalt, tervislikult ja kiirelt.

Marjane jõupuder

Kogupäevaomlett

Roheline risoto

Vaja läheb Kaerahelbeid Chia-seemneid Maapähkleid Datleid Külmutatud kirsse Mandlipiimajooki

Vaja läheb 3–4 muna Riivitud juustu Rohelist sibulat Oliiviõli Meresoola Musta pipart

Vaja läheb Arborio risotoriisi Kanapuljongit Parmesani Värsket spinatit Musta pipart

Kuidas valmistada?

Lihtsaim söök hommikuks või lõunaks: pane kaussi kõik kuivad koostisosad, sega ja vala üle piimajoogiga. Sega uuesti läbi. Vedelikku peaks olema sentimeeter rohkem kui kuivaineid. Pane kausile kaas peale ja tõsta külmikusse. Hommikusöögiks tee puder valmis eelmisel õhtul, lõunasöögiks paar tundi enne söömist.

Tervislik, maitsev, toitev ja lihtne!

Kuidas valmistada?

Tegime klassivennaga seda alati, kui pärast kooli tema juurde läksime. Klopi vahuseks 3–4 värsket muna. Riivi sisse pisut head juustu, maitsesta soola ja pipraga. Pane pannile oliiviõli ja selle soojenedes kalla pannile ka munasegu. Lase munal madalal kuumusel kaane all küpseda. Kui muna on poolenisti valmis, raputa peale roheline sibul ja veel riivjuustu. Lase kaane all valmis küpseda.

16

AUGUST 2022

PS. Omletile võib lisada ka peekonit, kartulit, juurvilju. Kuid siis tuleb need enne praadida, kui muna pannile läheb!

Värsket brokolit Värsket sparglit Oliiviõli Meresoola

Kuidas valmistada?

Pane keskmisele tulele suurem pott, vala selle põhja oliiviõlikiht ja lase sellel soojaks minna. Nüüd raputa potti pool joogiklaasitäit riisi ja prae seda kergelt segades ühe minuti jagu. Lisa potti ka väikseks lõigatud brokoliõisikud ja prae segades veel minuti jagu. Nüüd kalla potti ka klaas kanapuljongit ja jätka segamist.

Risoto valmistamine on imelihtne – peab pidevalt potis olevat segama. Nii küpseb kõik ühtlaselt ja riis annab välja selle mõnusa kleepuva aine, mis risotost risoto teeb. Lisa iga natukese aja tagant puljongit, et riis oleks pidevalt „vesine“. Maitse aeg-ajalt riisi, kui see on mõnusalt söödav, on risoto peaaegu valmis.

Nüüd lisa korraga potti paar peotäit spinatilehti, paarisentimeetristeks tükkideks lõigatud spargel ja paar peotäit riivitud parmesani. Sega kõik läbi, lase minut haududa ja tõsta tulelt. Maitsesta soola ja pipraga. 5 minutit tõmbamist ja söök on valmis!

STABILO Pen 68 tindipliiatsid sobivad hästi joonistamiseks, värvimiseks ja kirjutamiseks

KIRKAD VÄRVID • LÕHNATU VEEBAASIL TINT • KORGITA OLEKU AEG KUNI 24H

KOOLIAEG

VEHKLEMISKLUBI TALLINNA MÕÕK

Vehklemine –

sport, mis võlub ja haarab paljusid Vehklemist kui väärika ja pika ajalooga torkamise kunsti, aga ka olümpiamängude kavas olevat spordiala saab harrastada kasvõi terve perega! Vehklemine on igale huvilisele kättesaadav hobi.

Eesti vehklemise koolkond on maailmas väga kõrgelt hinnatud ja pea igal hooajal rõõmustatakse pöidlahoidjaid tiitlivõistlustel võidetud medalitega.

Nii ka sel aastal, kui Eestis toimunud U23 Euroopa meistrivõistlustel saavutas võistkondliku kolmanda koha Eesti noormeeste võistkond, kuhu kuulusid ka kaks vehklemisklubi Tallinna Mõõk noormeest – Markus Salm ja Kasper Tafenau.

Vahetult enne kooliaasta algust peetakse Taanis Kopenhaagenis Põhjamaade vehklemisfestivali, kuhu on sel aastal oodata rekordarv osalejaid. Eestist suurima delegatsiooniga on startimas vehklemisklubi Tallinna Mõõk, kust lähevad vehklemisrajale sportlased kõikidest vanuseklassidest, alustades kõige noorematest ja lõpetades veteranidega. Vehklemisklubi sportlased on esindatud ka Eesti koondise koosseisus ja medalilootused on suured nii individuaalselt kui ka võistkondlikus arvestuses.

18

AUGUST 2022

Vehklemine sobib kõigile huvilistele

Lisaks eeltoodule ei pea vehklemist siiski harrastama vaid saavutussportlase tasemel, sest päris paljude inimeste jaoks on vehklemise puhul tegu huvitava ja positiivseid emotsioone pakkuva harrastusega, mille abil oma keha ja vaimu vormis hoida. Vehklemisklubi Tallinna Mõõk korraldab harrastajatele ka eraldi vehklemisüritusi ja mõõduvõtmisi.

Väga populaarne on tulla vehklema koos sõpruskonna või töökollektiiviga, läbida vehklemise kiirkursus ja pidada maha miniturniir. Kõige populaarsemad on 8–12-liikmelised grupid, kuid vehklemisklubi poole võib pöör-

duda nii väiksemate kui ka suuremate gruppidega. Vehklemisüritusi on korraldatud ka 100-liikmelistele algajate seltskondadele.

Vehklemisklubi Tallinna Mõõk treenerid on oma ala spetsialistid, kes on juhendanud nii Eesti vehklemiskoondisi kui ka korraldanud Eestis kõige suuremat vehklemisüritust – MK-etappi Tallinna Mõõk. Seetõttu võivad huvilised alati kindlad olla, et saavad vehklemisklubist parima vehklemiskoolituse ja kõrgetasemelised vehklemisüritused. vehklemine.ee info@vehklemine.ee 5645 2775

KOOLIAEG

Huviharidus

sillutab teed läbimõeldud karjäärivalikule Eestis osaleb huvihariduses ühel või teisel moel üle 200 000 noore ja selle laiad võimalused koos tulevikuperspektiiviga annavad ka selgelt aimu, miks. Lisaks meeldivale ajaveetmisele siin ja praegu on huviharidusel oluline roll noorte sobiva karjäärivalikuni suunamisel.

Tekst: Uku Adrian Ilves Fotod: Shutterstock

Huvihariduseks nimetatakse väljaspool üldhariduskooli riiklikke õppekavasid toimuvat vabatahtlikku harivat tegevust, mis toimub süsteemse programmi alusel ning vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga juhendaja käe all. Selle alla kuuluvad muu hulgas jalgpalli- ja korvpallitrennid, robootika ning tehnoloogia huviringid, muusika- ja kunstikoolid või ka näiteks linnuvaatlus.

Eesti puhul saab huvihariduse kohta väita, et igaühe jaoks leidub kusagil sobiv. Spetsialistide sõnul on riigi ja kohalike omavalitsuste otsused huvihariduse osas selgelt soosivad, mis tähendab muu hulgas, et ka lapsevanemate endi initsiatiiv uue huviringi

algatamisel ning läbiviimisel on väga kõrgelt hinnatud. Toimivad täiendkoolitused ja tugiprogrammid võimaldavad uue kutsumuse leidnud inimesel endale uues valdkonnas arvestatava pädevuse omandada.

Milleks jaguneb, kuidas eristub?

Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Rasmus Kits ütleb, et huvihariduse saab laias laastus jagada kolme rühma.

Vabahuviharidus (tuntud ka kui mõiste huvitegevus) keskendub mehe sõnul lihtsas mõttes huviharidusele, mille raames käib laps kusagil – näiteks enda kooli läbiviidavas – huviringis. See võib, kuid ei pea olema süsteemne õpe. „Näiteks koolis toimuv robootika või koorilaulu huviring kuuluvad mõlemad vabahuvihariduse kategooriasse. See on organiseeritud ning toimub üldjuhul kvalifitseeritud ja kõrgharidusega juhendaja läbiviimisel. Selle tasandi huvihariduses osaleb umbes 81 000 last,“ selgitab Kits.

Põhihuvihariduse puhul saame rääkida juba süsteemsest huvikoolides toimuvast huviharidusest. Ühest huvikoolist teeb huvikooli vastav koolitusluba ja ministeeriumi kinnitatud õppekava, mille järgi huvikool tegutseda tohib. Õpe on reeglina mitmeaastane, mitte vaid üks aasta kestev tsükkel. Sinna alla kuuluvad näiteks pikkade traditsioonidega huvikoolid, nagu kunsti- ja muusikakoolid ning spordikoolid, aga uute tulijatena ka tehnoloogiavaldkonna huvikoolid. Ka siin toimub kõik vaba tahte alusel, kuid süsteemsemalt, vastaAUGUST 2022

19

KOOLIAEG

va erialase ja pedagoogilise kvalifikatsiooniga õpetajate käe all, kelle kvalifikatsioon on võrreldav üldhariduskoolide õpetajate omaga, kuid kes tegelevad lihtsalt mingi konkreetse valdkonnaga. Näiteks mõni pilliõpetaja või jalgpallitreener.

Kolmas ja kõige vähem levinud, aga kindlasti mitte selle võrra vähem tähtis valdkond on eelprofessionaalne õpe. Teatud huvihariduse valdkondades on tugevalt kanda kinnitanud ja äärmiselt oluline veelgi kõrgemal ning süvendatud tasemel eelprofessionaalne õpe, mille kaudu valmistab noor ennast ette juba kõrgharidusse sisenemiseks ning oma kutse ja suuna ettevalmistamiseks. Sellist õpet pakuvad näiteks muusikakoolid ja tantsukoolid, mille õpilastest saavad tihti kõrgharidusega tantsupedagoogid või professionaalsed muusikud. Enamasti on see mõeldud õpilastele vanuses 15 ja üle selle.

Noorte erinevad huvid ja riigi abistav käsi

„Ei saa öelda, et noored eelistavad ühte või teist, nad on endiselt erinevate huvidega ja kõik valdkonnad on ilusti kaasatud. Aga kindlasti köidab noori tehnoloogia ja sellega tuleb ilmselgelt ka tegeleda,“ ütleb Kits, täpsustades, et loodus- ja tehnikateaduste valdkonna osakaal on hetkel alla 15 protsendi kogu huvihariduse osakaalust, kuid kümmekond aastat tagasi oli see protsent vaid kolme juures. „Avalikkuses on palju räägitud ka tehno-

20

AUGUST 2022

2020. aastal valminud tööjõuturu uuringu järgi on tulevikus 80 protsenti töökohtadest ühel või teisel moel seotud tehnoloogiaga ja huviharidus on see, mis nende oskuste arengut väga palju toetab. loogia negatiivsetest mõjudest. Just huviharidus on see, mille kaudu on võimalik suunata noort tehnoloogiateadlikuks tulevikukodanikuks.“ Siiski on Kitse sõnul noorte huvide suunamisel oluline osa ka trendidel ja muudel mõjutajatel. Vahetult enne laulupidu ei maksa koorilaulu ja tantsu populaarsuse kasvu üle imestada. Samuti on tulnud ette, et pikkade traditsioonidega huvialad ja -koolid saavad rohkem tähelepanu ning nende suurema toetusega ollakse rohkem harjunud. Ka pole erinevate omavalitsuste panus huviharidusse ning haridusja noorsootöö tegevusse alati ühtlane. „Loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia (LTT) valdkond ei ole väga kaua esindatud olnud. Selle uudsuse tõttu ei ole selle toetusmeetmed olnud alati sama suured.“

Lapse huvid esikohale

Lapsevanemaid peab Kits üldjuhul väga teadlikeks. Nad oskavad olla nõudlikud, eeldada kvaliteeti ja soovivad ka ise nii rahaliselt kui ka sisuliselt panustada. „Lapsevanem on huvihariduse juures väga oluline, sest kuigi tegutsetakse lapse nimel, siis lapsevanem aitab ja toetab.“

Katsetamine tuleb kasuks

Selge on aga see, et laste ja noorte huvid on tihtipeale muutlikud ning huvi ja õhinaga ettevõetud ala võib nende jaoks ennast mõne aja jooksul ammendada.

Kitse sõnul pole selles ka midagi halba, sest iseenda arendamise protsessis on katsetamine pigem loomulik nähtus. „Ma arvan, et katsetamine ja proovimine on huvihariduse juures täiesti normaalne protsess. Laps tegelebki iseenda arendamisega ja otsib iseenda teed. IT-valdkonna tudengite seas tehtud uuringust selgus, et umbes 40 protsenti õpilastest teevad oma tuleviku ja erialavaliku huvihariduse põhjal. Huviharidus on noore tuleviku valimisel oluliselt tähtsam, kui me seda võib-olla teadvustada oskame. Mul on väga häid näiteid just noortest robootikutest, kellest on saanud kümme aastat hiljem Eesti tasemel tippspetsialistid näiteks küberturbe või automaatika ja mehhatroonika valdkonnas.“ Eesti Teadushuvihariduse Liidu ellu kutsutud keskkond huviring.ee koondab endas huvihariduse pakkujaid, tehes lapsevanemale oma lapsele sobiva huvihariduse leidmise võimalikult mugavaks.

Koolitee algus mugavaks ja meeldejäävaks ainulaadsete ning ergonoomiliste ijƑĿIJǶNJ ƥūūēĚƥĚijîɊ

AlUsTa nUtIkAlT! pelikan.com/griffix

KOOLIAEG

Kuidas

HAMBAARSTIHIRMUST

üle saada?

Millest tuleb hirm hambaarsti ees ja kuidas sellest vabaneda, selgitab Sakala Hambaravi suuhügienist Brigitta Kulberg.

Tekst: Teele Teder Foto: Shutterstock

Brigitta sõnul pelgavad hambaarsti umbes pooled lapsed. „Ühtset vastust, miks, on keeruline anda. Mõned on kuulnud vanematelt või eakaaslastelt, et hambaarstil käik on hirmus. Mõned on saanud ise hambaarstil käies mingil hetkel halva kogemuse. Samuti võib olla lapsel iga, kus ta lihtsalt kipubki asju kartma,“ selgitab ta.

Ära anna oma hirmu edasi

Selleks et lapsel hirmutunnet vähendada, saab lapsevanem päris palju ära teha. Esimese asjana soovitab Brigitta mitte anda oma hirmu edasi. „Näiteks kui laps tuleb esimest korda hambaarsti juurde, siis kindlasti mitte öel22

AUGUST 2022

da lapsele: ÄRA KARDA HAMBAARSTI. Laps ei oskagi hambaarsti karta ja tihti tekib tal küsimus, et miks vanem nii ütleb. Kas siis peaks kartma?“ Pigem võiks enne esimest hambaarsti külastust keskenduda positiivsele. „Lapsele võiks rääkida, kui palju huvitavaid aparaate ja instrumente kabinetis on, äkki saab ka arst nendest lähemalt rääkida.“ Brigitta soovitab hea nipina väikelapsi hambaarsti visiidiks ette valmistada multikaga „Jänku-Juss ei taha hambaauke“, samuti soovitab ta hambapesu ajal lasta Suukooli hambapesulaulu.

Brigitta juurde satuvad tavaliselt lapsed, kelle suuhügieenis on puudujääke. „Tihti ei ole neil kodune suuhügieeni rutiin järjepidev ning toidukordade vahel kipub olema liigset näksimist,“ ütleb ta ja lisab, et üldine Eesti laste suuhügieen on varasemaga võrreldes kindlasti paranenud. „Täna

on meil palju parem juurdepääs infole, kuidas oma hammaste eest hoolitseda. Samuti käiakse rohkem koolides ja lasteaedades infot jagamas, näiteks Suukooli programmi kaudu.“

Esimene visiit

Esimest korda võiks lapsega hambaarstile minna juba ühe- või kaheaastaselt. „Laps saab siis juba varakult harjumuse kätte. Nii pisikesi lapsi sõidutatakse tavaliselt toolis üles ja alla, antakse katsuda imureid ja näidatakse muid aparaate, et ta harjuks nende helide ning inimestega. Loomulikult harjutatakse ka seda, et laps harjuks suud lahti tegema.“ Ideaalis võiks hambaarsti külastada iga poole aasta tagant. „Suu tervis on väga otseselt seotud meie üldtervisega. Kui suuhügieen on halb, võib see viia südame ja veresoonkonna haigusteni ning suurendada riski ka diabeedi tekkeks.“

Usalda oma naeratus

KOOLIAEG

Kas tasub tuua koju

karvane sõber?

Karvased neljajalgsed on ainulaadsed seltsilised, kes armastavad tingimusteta ja kuulavad hukka mõistmata. Kuigi uuringud inimese ja loomade vahelise suhtluse alal on veel lapsekingades, on esialgsed tulemused näidanud, et koduloomad suudavad vähendada stressi, leevendada üksildustunnet, tõsta tuju ja pakkuda emotsionaalset tuge.

Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Maandab stressi

Aeg-ajalt on meie kõigi elus stressirohkemaid perioode. Eriti tundlikud selle suhtes on aga lapsed ja teismelised. Õpiraskused, mured sõprussuhetes, surve koolis häid tulemusi saada – need on kõik raskused, millega

koolilapsed igapäevaselt tegelevad ja mõnikord võib see koorem nende jaoks liiga raske olla. Sellistes olukordades on lemmikloomad suurepärased stressi maandajad. Lisaks sellele, et nad pakuvad lapsele seltsi, leia-

vad noores lemmikuga mängides või teda paitades aset ka psühholoogilised muudatused. Neljajalgsega suhtlemisel on täheldatud stressihormooni kortisooli taseme langust ja dopamiini ning oksütotsiini (õnnehormoonide) vabanemist.

Leevendab üksildustunnet

Paljude laste jaoks on lemmikutest sõbrad, kelle truuduses ega armastuses ei pea kunagi kahtlema, need kõige paremat sorti sõbrad. Karvased kaaslased ei haava kunagi lapse tundeid, ei jäta teda mängust välja ja pööravad talle alati tähelepanu. Just seepärast ongi lemmikloom üksilduse vastu üks parimaid ravimeid. Eriti nende laste jaoks, kel on veidi keerulisem sõpru leida või kes elavad naabruskonnas, kus mängukaaslasi nõnda palju ei ole. Lisaks ei ole loom lapsele mitte ainult sõbra eest, vaid ka suur

KOOLIAEG

Õpetab vastutustunnet

paar kõrvu. Paljude laste jaoks, kes tunnevad, et neil ei ole kedagi, kellele oma muresid kurta, muutuvad lemmikud usaldusisikuteks. Just nooremate seas on see eriti levinud, et tunded ja mõtted arutatakse koera, kassi, jänese või deeguga läbi ning tuuakse sedaviisi enda sisemaailma selgust.

Arendab empaatiat ja kaastunnet

Lemmiklooma heaolu sõltub tema omanikest. Inimese abita ei saa ta süüa, tema veekauss jääb tühjaks ja isegi meelelahutuse ja treeningu koha pealt peab lemmik inimesele lootma. Kuna

lemmikloomad sõltuvad otseselt omanikest, kes nende eest hoolitsevad, äratab see lastes sageli empaatiat ja kaastunnet. Lemmikuga koos elades õpivad lapsed märkama teisi elusolendeid enda ümber ja neil avaneb võimalus ette kujutada, mis tunne oleks olla kellegi teise kingades, olgu see teine siis kasvõi neljajalgne. Veel loob kodune karvapall mugavad tingimused rääkimaks, kuidas teine elusolend end tunda võib, kui talle liiga tehtaks või kui teda ignoreeritaks. Teiste peale mõtlemine on esimene samm empaatia suunas ja lemmikloomad aitavad emotsionaalsele intelligentsusele suuresti kaasa.

Iga lapsevanem teab, et lastele vastutustundlikkuse õpetamine ei ole lihtne ülesanne. Tihtipeale on neile sedagi keeruline selgeks teha, et nemad vastutavad oma koolikoti pakkimise või hammaste pesemise eest. Lemmiklooma omamine on aga suurepärane motivaator vastutuse õpetamisel, sest nüüd on lastel veel üks elusolend, kelle heaolu nendest sõltub.

Lemmikloom aitab neil mõista, et nende tegudel või tegemata jätmistel on tagajärjed, ja näitab, et looma omamine ei ole midagi, millesse kergekäeliselt suhtuda. Muidugi peavad siinkohal ka vanemad aeg-ajalt mängu astuma. Lemmikut ei saa võtta eeldusega, et kogu vastutus jääb lapse kanda. Kohustuste jagamisel peab arvestama lapse võimetega ja teda mitte üle koormama. Samuti on tähtis, et teatud vanuseni vanemad last lemmikuga jälgiksid ning vajadusel õpetussõnu ja tuge jagaksid.

Allikas: verywellfamily.com

KOOLIAEG

Jätame auto koju:

kooli, trenni ja tööle võiksid viia jalad, ühistransport või ratas Palju räägitakse sellest, kuidas lapsed aina vähem liiguvad ja aina vähem aega värskes õhus veedavad. Tihti põhjendatakse seda nutisõltuvusega. Selle asemel aga, et nutitelefone ja arvutimänge süüdistada, tasuks kogu pere liikumisharjumustele otsa vaadata.

Tekst: Mariann Vilbre Foto: Shutterstock

Laste füüsilise aktiivsuse suurendamiseks ei ole vaja neilt väevõimuga nutitelefoni käest võtta ega neid võimalikult paljudesse trennidesse või vastu tahtmist õue saata. Lihtne lahendus kogu pere igapäevase liikumise suurendamiseks on autosõidu vähendamine või sellest sootuks loobumine.

Paljude vanemate jaoks on mõte autosõidu vähendamisest kindlasti ebapopulaarne, kuid just vanemad ongi need, kes uute ilmakodanike harjumusi eeskuju näitamisega kujundada saavad. Niisiis on aeg autovõtmed varna riputada ja koos lapsega väikesele jalutuskäigule suunduda, sest kondimootori kasutamisel on mitmeid eeliseid.

Mõnus algus hommikule

Ükskõik milline füüsiline tegevus mõjub hästi meie vaimsele tervisele. Täpselt sama käib ka laste kohta. Hommikune jalutuskäik kooli või kasvõi bussipeatusesse annab kogu päevale energilise alguse ning võib aidata leevendada kooliga seotud stressi ja ärevust. Tavaliselt suudavad lapsed, kes kooli jala, ratta või ühistranspordiga tulevad, tundides paremini keskenduda ja on koolipäeva jooksul rahulikumad. Pärast väikest jalutuskäiku jõuavad noored õppurid kooli rahuli-

28

AUGUST 2022

ku ja õnnelikuna, valmis uusi teadmisi vastu võtma.

Tervislikum elukeskkond

Jala liikudes võib hüvasti jätta ummikus istumisega. Rattaga, jala või ühistranspordiga liigeldes pole paremat tunnet kui pikast ummikus seisvate autode rivist mööda tuhisemine. Argument, et autoga jõuab tööle, kooli ja trenni kiiremini, ei päde, kui pool reisile kuluvast ajast ummikus istutakse. Veel tasub mõelda sellele, kui palju ohutum ja puhtam oleks keskkond koolide ja lasteaedade ümber, kui igal hommikul ei toodaks hulka lapsi suurte linnamaasturitega otse kooli treppi.

Iseseisvus ja vastutustunne

Tihti tahavad vanemad laste eest kogu nende elu ära korraldada, jätmata lapsele endale ühtki kohustust. Teatud vanuseni vajavad lapsed muidugi vanemate tuge pea kõiges, kuid koo-

li minek on kindlasti hea aeg iseseisvusega alguse tegemiseks. Iseseisvalt kooli kohale jõudmine annab lastele võimaluse vastu võtta otsuseid, õppida oma vigadest ja nautida eduka sooritusega kaasnevaid rõõme.

Võimalus perena koos aega veeta

Jala, ratta või ühistranspordiga liiklemine ei ole mitte ainult tervisliku ja keskkonnasõbraliku eluviisi küsimus, vaid loob ka suurepärase võimaluse vanematele oma lastega kvaliteetaega veeta.

Hommikune ühine jalutuskäik on aeg, mil vanemad saavad keskenduda oma lapsele, temaga juttu ajada ja õpetada talle ohutu liiklemise põhimõtteid. Autodes istudes sukelduvad vanem ja laps tihti eri maailmadesse või oma mõtetesse. Aktiivse jalutuskäigu jooksul tekivad aga ühised jututeemad, jagatud mälestused ning vanema ja lapse vaheline side muutub tugevamaks.

Mugavad ja ergonoomilised koolikott-ranitsad aktiivsetele lastele!

Herlitz koolikotid on saadaval suuremates kauplustes ning veebipoodides.

KOOLIAEG

Kuidas luua ruum,

kus saab nii puhata, mängida kui ka õppida?

Lastetoa sisustamine on üsna keeruline ettevõtmine. Sellest peab saama koht, kus laps saab mõnusalt vaba aega veeta, puhata ja mängida, kuid mis samal ajal mahutab ära ka koha tõsisemate tegevuste jaoks, nagu kodutööd. Nõuandeid lastetoa sisustamiseks annab sisearhitekt Brit Tamme.

Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

„Kõik, mis on lapse magamistoas – mänguasjad, raamatud, isegi voodi –, võib koolitööst kõrvale juhtida,“ ütleb Tamme. Seetõttu soovitab ta lapse tuppa luua tsoonid erinevate tegevuste jaoks. „Funktsioonipõhine ruumijaotus on lihtne viis igapäevaellu rutiini ja järjepidevust lisada.“ Erinevaid alasid tuppa on hea tekitada näiteks sirmide, ruumijagajate või riiulitega.

Mänguala. Kindlasti peab värske koolijütsi tuppa jääma ruumi mängimiseks. Koolitee algus ei tähenda veel, et mänguasjad kohe kõrvale jäetakse.

Avatud riiulite või hoiustamissüsteemiga mänguala aitab ära hoida mänguasjade laialivalgumise üle terve ruumi ja kui mängimisest välja kasvatakse, saab teismeline juba ise otsustada, mida mängunurgaga toas peale hakata.

Magamisala. Kuna tegu on siiski magamistoaga, peab sinna ära mahtuma hubane voodi, kus laps end pä30

AUGUST 2022

rast pikka päeva välja saaks puhata.

Eriti oluline on mõnus magamisnurk juhul, kui tuba jagatakse õdede-vendadega. Voodi ja selle ümbrus võiks sellisel juhul funktsioneerida eraldi ruumina, mis on lapse enda oma. Magamis- ja puhkamisala eraldamine on

Kuidas lapsi lugema saada?

Hea nipp laste lugemuse suurendamiseks on sisse seada spetsiaalne lugemisnurk. Lugemisnurk peaks olema hubane ja hästi valgustatud koht, kus olemine on tehtud võimalikult mugavaks. Lugemisnurga võiks täita lapse lemmikraamatutega ja miks mitte lisada ka raamatutegelastest kujukesi või fotosid, et muuta lugemine elavamaks.

oluline ka kvaliteetse une tagamiseks, sest aitab ära hoida voodis mängimise või õppimise. Õppimis- ja lugemisala. Kindla õppimiskoha olemasolu on väga tähtis, ideaalis võiks see asetseda akna lähedal või kohas, kus on palju naturaalset valgust. Nooremate laste puhul ei pruugi oma toas õppimiskoha olemasolu isegi nii oluline olla, sest tihti õpitakse koos vanematega köögilaua taga või mõnes muus kohas. Vanemate laste puhul tuleb mängu juba privaatsuse soovimine ja siis on enda toas kindla õppimiskoha omamine tähtsam. Seega ei tähenda õppimiskoht kindlat kirjutuslauda ja tooli enda toas, vaid kohta, kus tegeletakse ainult õppimisega ning muud segavad faktorid on selle juurest eemaldatud. Üldiseks nõuandeks ütleb Tamme veel: „Lastetubade kujundamisel ei tasu kasutada toone ega mööblit, mis aasta-paari pärast lapsele enam meeldida ei pruugi ja siis ümbertegemist vajavad.“ Näiteks ei soovita ta investeerida multikategelaste teemalisse mööblisse või tapeeti, samuti väsitakse kiiresti erksatest seinavärvidest. „Selle asemel võib lapse lemmiktemaatikat või -värve tuppa tuua vaipade, kardinate, patjade või voodipesu näol – asjad, mida on kerge muuta või asendada.“

Kas sinu kodu on kooliaastaks valmis?

Käes on sobilik aeg, et vaadata üle oma koduukse ning luku seisukord.

Kui ukselukk on hooldatud ning lapsel oma võti olemas, saab ta koolipäeva lõppedes muretult koju tulla.

Lapse koduvõtmed valmistab turvaliselt ABLOY volitatud edasimüüja. abloy.ee