Kooliaeg (august 2021)

KOOLIAEG Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

August 2021

JUTUPLIIATS JUHATAB NUTILAPSED RAAMATUTE JUURDE! Jutupliiats on ekraanivaba digiseade, mis näeb välja nagu pliiats. Kui sellega puudutada sobiva raamatu pilti või teksti, hakkab nutikas pliiats rääkima – loeb tähti, sõnu ja lauseid, esitab laule või luuletusi, küsib küsimusi.

Nii muutuvad paberraamatud lapse jaoks elavaks ning õppimine põnevaks.

iiats on “Jutupl riv ja ha lapsele a , nutik v a t i v u h abiga seadme s õpib lap ut” palju u ma

. laste e

3 ja 8a

Jutupliiatsi raamatud ja mängud valmivad koostöös teadlastega. Lahendus on tänaseks jõudnud sadadesse lasteaedadesse ning tuhandetesse kodudesse.

Jutupliiatsiga avastamiseks on olemas raamatud tähtede ja numbrite õppimiseks, lugemisoskuse arendamiseks ja teadmiste omandamiseks.

“Põnev tegevus lapsele, kerge reisile kaasa võtta, lapsel lihtne kasutada, arendav ja lõbus” 2a. lapse isa

Järjest lisandub uusi raamatuid ning mänge, mida saab mängida nii üksi kui mitmekesi.

Uuri lisa: jutupliiats.ee

KÕNERAVI.EE

KOOLIAEG

Lihtsad interaktiivsed harjutused

kõne arendamiseks ja raviks

Lastele, lapsevanematele, logopeedidele, õpetajatele ja haridusasutustele suunatud esimene omataoline platvorm kõneravi.ee koondab endas interaktiivseid kõne arendamise harjutusi, et aidata vastavate probleemidega õpilasi ning vältida nende hariduslikku mahajäämust.

Erinevaid kõnehäireid võib teadaolevalt esineda umbes 10–25 protsendil lastel. Kõnehäirete alla kuuluvad näiteks kogelus, düsleksia, düsartria, düsgraafia, afaasia ning alaalia. Ilma asjakohase abita võivad lastel ja noortel kooliealistel tekkida probleemid üleüldises hakkamasaamises, psühholoogilised probleemid ning tõrjutus, mis mõjutavad negatiivselt nii enesehinnangut kui ka õppeedukust.

Aita oma last ja korda harjutusi ka kodus

Logopeedide loodud interaktiivseid kõneharjutusi sisaldavat platvormi kõneravi.ee kasutavad nii lapsevanemad kodudes kui ka õpetajad erinevates haridus- ja kasvatusasutustes. Kõneprobleemidega kimpus oleva lapsega tegeleb koolis tavaliselt logopeed või eripedagoog, kes tuvastab tema täpsed vajadused ja koostab asjakohase harjutuskava. Samas on tagasilanguse vältimiseks ja kiiremate tulemusteni jõudmiseks oluline lapsega erinevate harjutuste toel ka kodus tegeleda. Kõneravi interaktiivne keskkond võimaldab logopeedi määratud harjutuskava ja -graafikut viia lapsevanemal läbi ka kodustes tingimustes, säästes seeläbi palju aega. Platvorm sisaldab muu hulgas ka kõne hindamise materjali, mille abil saab lapsevanem vastavalt lapse vanusele kõne iseärasusi hinnata ja temaga suhelda.

Pikaajalise kogemusega haridustöötaja, eripedagoog ja logopeed -

Foto: Shutterstock

Ruuda Lind, kes kõneravi.ee platvormi oma igapäevatöös kasutab, on öelnud:

“Olen keskkonda kasutanud kolm aastat, olen väga rahul. Praegu ja ka eelmisel aastal COVIDi olukorras on see osutunud asendamatuks. Tore on see, et lapsed juba ootavad seda hetke, kui tunnis siseneme keskkonda ja teeme seal harjutusi.”

Kõneravi platvorm sisaldab teemade ja tasemete järgi jaotatuna üle 100 harjutuse ning üle 1000 erineva ülesande. Kunagi varem pole kõneraskustega lastele sobiva meetodi valimine olnud sedavõrd lihtne. Erinevate harjutuste sisu ja variatsioonid on liigitatud vanuse, keele valdkonna ja tasandi teemade järgi, samuti on olemas eraldi kogeluse moodul. Hiljuti lisandunud võimalusena saab logopeed või õpetaja otse läbi platvormi ka lapsevanemaga suhelda, mis on teinud selle kasutamise distantsõppe ajal veelgi tulemuslikumaks.

Kõneravi platvormi arendanud

meeskonnal on positiivne koostöö paljude kohalike omavalitsustega, kuna just omavalitsustel on seaduse järgi kohustus tagada koolilastele vähemalt eripedagoogi ja sealhulgas logopeedi tasuta kättesaadavus. Hetkeseisuga kasutavad Eestis Kõneravi platvormi ligi 400 kooli ja lasteaeda, millele lisandub umbes 5000 erakasutajat.

Pilootuuringu ja kasutajate positiivne tagasiside

Kahekümnes Tallinna lasteaias läbi viidud pilootuuring näitas, et ligikaudu iga neljas laps vajab oma kõnes tuge ja abi. Uuringu lõpus uskus 100% logopeede ja 95% õpetajaid, et laste kõne on tänu kõneravi.ee keskkonnale arenenud. Samuti hinnati kõrgelt platvormi pakutavat tuge ja võimalust selle abil aega säästa.

AUGUST 2021

3

Ütlus "kõik on uus septembrikuus" peab eriti koolilaste puhul paika vaid osaliselt. Tegelikult toimub nende elus ja tegemistes pidevalt midagi uut ning huvitavat ja just kooliaasta algusele eelnevad nädalad kipuvad olema see aeg, kus kõik vajalik hoolega üle kontrollitakse. Seda kõike ikka selleks, et algav kooliaasta võimalikult turvaliselt ja uute teadmiste rohkelt kulgeks. Paratamatult annab just lähenev kooliaasta vanematele lisamotivatsiooni, et vaadata üle lapse koolitarbed, teha plaane trennide ja huvihariduse osas ning õpetada hoolikalt ja turvaliselt kasutama nutimaailma võlusid. Mõistagi lisandub siia ka meid kõiki puudutav olukord koroonarindel ning

mure sellepärast, et see laste heaolu ja hariduse omandamist võimalikult vähe häiriks. Lühidalt öeldes on lapse heaolu ühtne tervik, milles üht teisest lahutada ei saa ja sellest lähtub ka see väljaanne.

Niisiis leiab lugeja järgnevatelt lehekülgedelt mitmes mõttes aegumatuid, kuid ikka ja jälle meeldetuletamist vajavaid soovitusi ning tänu uudsele olukorrale ka nõuandeid õpetaja pilgu läbi, kuidas vanemate ja ühise koostöö kaudu lapsi koroonastressist võimalikult palju säästa. Kuidas aga hoolitseda nutimaailmast võlutud laste turvalisuse eest veebiavarustes? Ka selles osas jagavad spetsialistid hüva nõu. Head lugemist ja turvalist kooliaasta algust!

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee

Foto: Shutterstock

Uuele kooliaastale rõõmuga vastu

Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

LAPSEL MÕTTED HAJEVIL? ESPRICO - kasvava ja õppiva lapse keskendumisvõime ja tähelepanu parandamiseks.

Hambad puhtaks lõbusalt!

Philips võitleb hammaste heaolu eest! Sonicare For Kids hambahari koos mobiilirakendusega teeb pesemise kordades tõhusamaks ja lõbusamaks.

Arsti sõnul on selles süüdi kiire elutempo, mille tõttu nii lapsed kui ka täiskasvanud ei pööra suuõõne hügieenile piisavalt tähelepanu. Teiseks ei ole laste käeline tegevus veel nii arenenud, mistõttu ei saa kõik hambad võrdselt puhtaks. Sageli kipuvad lapsed pesema ainult tagumiste hammaste põsepoolseid pindu või vaid esihambaid, ent hambaaukude vältimise üks eeldus on kõikide hambapindade pesemine. Philips Sonicare’i hambahari eemaldab võrreldes tavalise hambaharjaga kordades rohkem kattu ning tagab efektiivse hambaaukude ja igemehaiguste ennetuse.

Info ja sooduspakkumised:

KOOLIAEG

10 põhjust, miks jälgida oma lapse internetitegevust 1. Küberkiusamine. Suur osa kiusamisest on tänapäeval seoses sotsiaalmeediakontodega kolinud internetti.

Kuidas valida lapsele esimene nutivahend?

Kooli minev laps siseneb tahes-tahtmata nutimaailma – juba arvestatav osa õppest on sellega seotud. Rääkimata siis klassikaaslastest, kel uhked nutitelefonid näppude vahel helkimas. Kas esimese klassi lapsel peaks olema juba isiklik nutitelefon, on küsimus omaette. Kui kõigil eakaaslastel on, siis ilmselt ikkagi peaks ... Kuidas lapsele esimene nutivahend valida ja miks peaks turvalisuse mõttes tema nutitegevust jälgima?

Toimetas: Taavet Kase Foto: Shutterstock

Tahan versus vajan

Kõige uuem iPhone, viimase peal Samsung ... Suure tõenäosusega näeb laps enda nutitelefonina just neid kõige-kõigemaid mudeleid. Pole kahtlust, et paljudele eakaaslastele just sellised ka hangitakse, ent nutivahendi soetamisel tuleks eristada tahtmist vajadusest. Millist telefoni lapsel tegelikult vaja on? Ja kui palju peaks sellele kulutama, arvestades võimalusega, et see võib puruneda või kaduda?

Vajaduse põhjal tuleks paika panna ka reaalsed tehnilised näitajad – kui võimast telefoni lapsele vaja on?

Võib-olla võiks alustada enda vanematest mudelitest, mis aastate jooksul sahtlipõhja tekkinud on?

Miks laps nutivahendit tahab?

Küsi lapse käest, miks ta üldse nutitelefoni või mõnd muud nutivahendit nii hirmsasti tahab. Tegelikult loob selline vestlus lapse ja vanema vahel hea pidepunkti, kus selgub tõeliselt, mis ajendab last üht või teist asja tahtma.

6

AUGUST 2021

On see eakaaslaste mõju? Isiklik huvi?

Hoopiski vanemate mõju? Äkki tahab laps kiiremini suureks kasvada, kui aastad talle lubavad. Igatahes on lapsega tema soovidest hea rääkida – seeläbi jõuate paremini ka ühisele otsusele.

Kasvata digikodanik, aga kaitse teda

Lõppude lõpuks ei saa nutimaailma ikkagi vältida – võid lapsele osta küll nuppudega telefoni ja kodus interneti välja lülitada, kuid laps jõuab ühel või teisel moel sinna ikkagi. Seetõttu tasub seda maailma lapsele tutvustada ja selgitada, kuidas see tema elule kaasa saab aidata.

Teisest küljest on nutitelefoni ees kasvavat last üsna hirmus vaadata: mida ta seal küll teeb? Kogu internet on ühe guugeldamise kaugusel ja selles maailmas on palju sisu, mis pole lastele mõeldud. Et oma lapse ohutuse eest seista, toome välja ka mõned soovitused, miks võiks tema nutitegevust jälgida.

Allikas: parents.com

2. Niinimetatud sextimine. Sextimine ehk endast alasti piltide saatmine võib teismeliste jaoks tunduda seksikas ja tärkav inimene saadab oma möllavad hormoonid läbi nutiseadmete eakaaslastele.

3. Ahistajad. Interneti kaudu otsivad ohvreid pedofiilid, kes erinevate suhtlemisvõrgustike kaudu lastega vestlust alustavad.

4. Ohumärgid käitumises. Kui sinu laps räägib internetis enesetapust või elab kellegi depressioonile kaasa, on aeg vahele astuda.

5. Halvad sõbrad. Jälgides oma lapse vestlusi ja suhtlusringkonda, saad üsna kiirelt jälile, kes last kurjale teele suunavad.

6. Laste kaitsmine. Tihtipeale avaldavad noored internetis rohkem isiklikku informatsiooni kui tarvis.

7. Maine. Paljud pildid või postitused võivad rikkuda lapse väljavaateid tulevikus.

8. Identiteedivargus. Kurjategijad, kes tegelevad identiteedivarguse ja pettusega, muutuvad koos tehnoloogia arenguga järjest kavalamaks.

9. Viirused. Tihtipeale ei suuda lapsed hinnata, millised rakendused või internetileheküljed võivad sisaldada viiruseid.

10. Ekraani taga veedetud aeg.

Vanemad, kes jälgivad oma lapse internetitegevust, on teadlikumad, kui palju nende laps tegelikult nutiseadmeid kasutab.

Allikas: uknowkids.com

KOOLIAEG

Stilist õpetab, mida kooli selga panna Kooliriietest võib saada üks suurimaid kuluartikleid, aga see võib olla ka väga taskukohase eelarvega ettevõtmine. Kuidas osta kooliriideid nii, et kõik osalised oleksid rahul, õpetab personaalne stilist ja moenõustaja Jane Mändsoo.

Tekst: Teele Teder Foto: Shutterstock

Jane ütleb, et kool on harjumuste ja tõekspidamiste tekkimise koht. "Olenemata vanusest võiksid koolilapsed kanda riideid, millega neil oleks eelkõige mugav ja hea olla. Tuleks jälgida, et valitud esemed annaksid liikumisvabadust, tagaksid turvalisuse, oleksid kergesti puhastatavad ja tehtud looduslikest materjalidest.

Iga noor soovib käia trendidega kaasas, kuid kindlasti ei tohiks unustada, et kool on siiski asutus, kus kujunevad paljud noorte mõtlemis- ja käitumisharjumused ning ka riietus on sellest üks oluline osa. Juba kooliajal on oluline kujundada suhtumist enda riietumisse – kanda rõivaid, mis poleks liialt paljastavad ja mõjuksid viisakalt ning teisi austavalt. Harjumused, mis kujunevad koolis, kasvavad edasi ka noore edasises professionaalses maailmas."

Selle asemel, et osta pidevalt uusi riideid, soovitab Jane eksperimenteerida rohkem juba olemasolevate riietega.

"Näiteks heledamatele riideesemetele, mis on juba mitmest pesust tuhmunud või saanud mõne tõsisema pleki, võiks anda uue elu. Kasutadades erinevaid riidevärve, võiks sündida vanast uus ja tuus mustriline, täiesti unikaalne T-särk, dressipluus, püksid või lausa sokid. Internetiavarused on täis kõiksugu põnevaid õppevideosid, mille järgi on lihtne ja lõbus lasta oma loovus valla." Vanad riided, millele enam kasutust ei leita, kuid mis on siiski kandmiskõlblikud, soovitab Jane viia Uuskasutuskeskusesse või annetada läbi Facebooki gruppide abivajajatele. "Lisaks on teatud H&Mi poodides olemas kogumiskast, kuhu võetakse vastu rõivaid (ka katkisi või määrdunud asju) tekstiilide ümbertöötlemiseks," lisab ta.

Hea võimalus teenida

Aga on ka võimalus oma vanad riided läbi internetiportaalide, nagu yaga.ee, maha müüa või osta neist ise taskukohase hinnaga nn teise ringi riideid. "See on suurepärane võimalus panna oma vanad esemed raha teenima, et saada tulu uue eseme jaoks. Teise ringi riideesemeid on võimalik soetada kauplustest, nagu Humana, Paavli Kaltsukas, Bazaar, RiiSaikel Elustiilipood, Kilomax, Sõbralt Sõbrale või USA Today."

Jane sõnul on taaskasutus õnneks ka noorte hulgas populaarsust kogumas. "Kui jälgida kuumimaid trende, sotsiaalmeedia influencer’eid ja teisi kuulsusi, jääb üha rohkem kõrva-silma teadlik tarbimine. Kuna hetketrendid ühtivad väga palju moega, mis on olnud trendikas ka aastaid tagasi (hetkel on eriti trendikad 90ndad), siis on näha, et paljudele noortele pigem meeldib käia taaskasutatud riiete poodides.

Nutikamad juba teavad, millisest taaskasutuspoest on võimalik leida soodsa hinnaga, äärmiselt omanäolisi, silmapaistvaid, trendikaid rõivaesemeid."

Kui rääkida kooliriiete praktilisemast poolest, siis soovitab Jane pigem vältida heledamaid toone. "Värvide va-

Mida arvata valgete tossude kandmise trendist?

Olenemata soost ei ole midagi halba selles, kui kantakse tosse nii pidulikumatel üritustel kui ka vabal ajal. Tänapäeva vabamad piirid riietumisel ja rõhk mugavusel annavad võimaluse leida sobiliku disainiga tosse igaks elujuhtumiks. Siinkohal rõhutaksin, et kui soovitakse pidulikumal üritusel just tosse kanda, siis kindlasti võiksid need olla väga puhtad ja korralikud.

Vaba aja tossud ja pidulikud tossud jäägu kapis eraldi puhkudeks.

8

AUGUST 2021

Kas sinu kodu on kooliaastaks valmis?

Käes on sobilik aeg, et vaadata üle oma koduukse ning luku seisukord.

Kui ukselukk on hooldatud ning lapsel oma võti olemas, saab ta koolipäeva lõppedes muretult koju tulla.

Lapse koduvõtmed valmistab turvaliselt ABLOY volitatud edasimüüja. abloy.ee

KOOLIAEG

lik riietumisel on puhtalt isiklik valik ja seal konkreetseid reegleid ei ole. Pigem vältida valgeid ja muid heledamaid toone, kuna need kipuvad väga kergesti määrduma. Kuid praeguses kaasaegses maailmas ei peaks kindlasti valima ilmtingimata igivanat värvikombinatsiooni – tüdrukutele roosa ja poistele sinine. Värvidega katsetamisel pole midagi halba ja see peakski olema lõbus protsess."

Ära sekku liialt!

Siiski soovitab Jane vanematel mitte liialt sekkuda lapse rõivavalikusse. "Igal lapsel on juba üsna varakult kujunenud oma iseloom ja isiksus ning rõivaste valikust võib saada tähtis osa enesemääratlusest. Iseseisev riiete valimine on suurepärane viis kasvatada individuaalsust ja enesekindlust. Lapsevanemal on kindlasti oluline roll lapse stiili väljakujunemise juures, aidates teda suunata ja valida esemeid, mis oleksid ühelt poolt kvaliteetsed ning teiselt poolt lapse isikupärast stiili hoidvad. Lapsele valikuvabaduse andmine on suurepärane

Millised materjalid toetavad lapse koolipäeva kõige paremini? Milliseid materjale võiks vältida?

Enne riiete ostmist tuleks vaadata hoolega riiete etiketti, kust saate vajalikku infot nii rõivaeseme koostise kui ka hoolduse kohta. Just naturaalsetest materjalidest tooteid peetakse kõige kvaliteetsemaks, kuna need on kõige nahasõbralikumad, juhivad hästi kehatemperatuuri, on üldiselt kergemini hooldatavad ja hästi hingavad. Siia kuuluvad puuvill, lina, siid, vill jne.

Kiire elutempo juures on siiski väga oluline rõivaste kerge hooldamine. Naturaalne materjal ei pruugi alati seda tagada. Siinkohal tuleb mängu sünteetiline kiud, näiteks fliis. Fliisil on palju eeliseid: see on vastupidav, kergesti pestav, kuivab kiiresti ega deformeeru. Samuti ei põhjusta fliis allergiat. Üldiselt võiks kindlasti vältida materjale, mille etiketti lugedes pole tegelikult arusaadav, millega tegemist on. See on juba märk, et materjal ei pruugi tagada lapsele ohutust. Sünteetilised kangad on töödeldud keemiliste ainetega, mis võivad tekitada tõsiseid allergilisi reaktsioone, samuti võib lapsel sünteelisest kangast rõivastes ebamugav olla.

viis kasvatada tema iseseisvust ja enesekindlust. Väärib märkimist, et paljud lapsed tõmbuvad riiete poole, mida teised lapsed kannavad. Teatud eeskujude järgimine on igas vanuses normaalne. Sellegipoolest on oluline julgustada

KOOLIRIIDED MÜÜGIPÄEVAD: 24.08-04.09

Tammsaare tee 47, Tallinn Vaata lähemalt:

www.vormivabrik.ee • SEELIKUD • KLEIDID • KARDIGANID • TRIIKSÄRGID • PLUUSID • TEKSAD • VESTID

10

AUGUST 2021

lapsi arendama oma individuaalset stiilitunnetust ja aidata neil valida esemeid, mis panevad neid tundma end suurepäraselt ja enesekindlalt," ütleb ta, soovitades lapsevanemal võtta pigem suunaja kui otsustaja või keelaja roll.

KOOLIAEG

Koolilapse tervisekontrolli ABC

Heale tervisele pannakse alus just lapse- ja koolieas. Enne kooliminekut tehakse lapsele perearsti juures põhjalik tervisekontroll, sealt edasi jagunevad läbivaatused juba kooliõe ja perearsti vahel. Anname ülevaate, mida arstid eri vanuses põhikoolilaste puhul jälgivad ja mida lapsevanemad võiksid tähele panna, et tervise vundamenti liiga vara mõrasid ei tekiks.

Tekst: Helina Koldek Fotod: Pexels, Shutterstock

Koolieelne tervisekontroll

6–7-aastase lapse koolieelse tervisekontrolli teeb perearst, kes hindab lapse arengut, terviseseisundit ja koolivalmidust. Muu hulgas kontrollitakse ka nägemis- ja kuulmisteravust ning kõne arengut. Samuti peaks koolieelne laps külastama hambaarsti. Levinud on arvamus, et laps peab enne kooli minemist kindlasti ka silmaarsti vastuvõtul käima. Tegelikult on see vajalik üksnes siis, kui perearst märkab läbivaatuse käigus kõrvalekaldeid, mille tõttu

on vajalik täiendav konsultatsioon. Silmakontrolli saadetakse kindlasti lapsed, kes vajavad kooliajaks prille. Tervisekontrolli võiks minna aegsasti enne kooli, siis jääb aega näiteks prillide hankimiseks või muude võimalike probleemide lahendamiseks.

Koolilapse tervisekontroll

Kooliaasta alguses küsib kooliõde lapsevanema nõusolekut tervisekontrollide tegemiseks. Nende toimumisest teavitatakse eelnevalt ka perekon-

da. Tavaliselt antakse pärast tervisekontrolli lapsele ka teatis kontrolli tulemustest ja soovituslikest tervist edendavatest tegevustest.

Iga tervisekontrolli käigus tutvutakse lapse arengu ja tervisliku seisukorraga, jälgitakse lapse kasvu, kaalu, kontrollitakse kuulmist ja nägemist ning tehakse üldine kehaline läbivaatus. Tähelepanu pööratakse ka lapse vaimsele tervisele, käitumisele ja meeleolule ning tehakse vajalikud vaktsiinid.

Esimese klassi õpilase tervisekontroll. Kuna esimese klassi õpilase jaoks on olukord täiesti uus, siis on väga oluline tähele panna tema käitumist ja meeleolu, millised on tema suhted kaaslastega ning kuidas ta tuleb toime õppetööga. Kooliõde tutvub lapse arengu ja tervisliku seisukorraga, lapse päevarežiimi ning kehalise aktiivsusega, samu-

AUGUST 2021

13

KOOLIAEG

ti lapse ja pere toitumisharjumustega. Lisaks tavapärastele mõõtmistele-kaalumistele kontrollitakse nägemist, mõõdetakse vererõhku ja pulssi, hinnatakse rühti ja hammaste seisundit. Põhjalikumaks hammaste kontrolliks suunatakse laps hambaarsti vastuvõtule.

Kolmanda klassi õpilase tervisekontroll. Ka kolmanda klassi õpilase tervisekontrolli teeb kooliõde ja see on küllaltki sarnane esimese klassi läbivaatusega. Kuna aga 8–9-aastaste laste koolikogemus võib olla juba tunduvalt stressirohkem ja väsitavam, siis pööratakse rohkem tähelepanu ka riskikäitumise ennetamisele ning koolikiusamise märkamisele. Väga oluline on, et laps magaks piisavalt ja toituks õigesti. Külastada tuleks ka hambaarsti. Kuna selles vanuses hakkavad paljud lapsed kasutama ka nutiseadmeid ja kõrvaklappe, siis on tähtis nii silmadele kui ka kõrvadele piisavalt puhkust anda. Samuti võiks lapsevanem silma peal hoida sellel, et laps ei pistaks koolikotti midagi üleliigset, sest ka kooli-

koti kaal on selleks ajaks märkimisväärselt kasvanud.

Viienda klassi õpilase tervisekontroll. Viienda klassi õpilase tervisekontrolliks tuleb laps viia perearsti juurde. On oluline jälgida, et see tervisekontroll vahele ei jääks, sest varateismeeas toimuvad muutused vajavad erilist tähelepanu. Suurt rõhku pannakase silmanägemise kontrollile, kasvule-kaalule, rühile, lülisambaprobleemidele, aga ka südame ja hingamiselundite kontrollile ning sugulise arengu hindamisele. Lapsevanemal tasuks kindlasti jälgida ka lapse päevarežiimi ja toitumist. Laps peaks viibima piisavalt värskes õhus ja olema kehaliselt aktiivne. Taas on vajalik hambaarstivisiit.

Seitsmenda klassi õpilase tervisekontroll. Tervisekontrolli teeb kooliõde. Seitsmendas klassis tuleks erilist tähelepanu pöörata õpilase vaimsele tervisele ja murdeeaga seotud muutustele (tüdrukute puhul näiteks menstruatsioonitsükkel).

Luubi all on lapse õppetööga hakka-

masaamine ja suhted kaaslastega, samuti suguline areng. Tähtsal kohal on ka nahahooldus ja hügieen ning riskikäitumise ja õnnestusjuhtumite en-

KOOLIAEG

ratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste ja HIVi suhtes. Kooliõde suunab õpilase ka hambaarsti vastuvõtule. Üheksanda klassi õpilase tervisekontroll. Üheksandas klassis tuleb jälle ette võtta käik perearsti juurde.

Hinnatakse õpilase kehalist aktiivsust, stressiga toimetulekut. Väga oluline on lapse enesehinnang ja vaimne areng. Taas hinnatakse õpilase üldseisundit ja kasvunäitajaid, puberteeditunnuseid ning rühti, kontrollitakse nägemist ja kuulmist, mõõdetakse vererõhku ja pulssi, jälgitakse südame ja hingamiselundite tööd. Samuti tuleks külastada hambaarsti.

Vaktsineerimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek

netamine. Rangel taimetoidul olevate noorukite puhul hinnatakse võimalikke söömishäireid. Samuti on oluline nõustamine seksuaaltervise, sh kont-

Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja btüübi hemofiilusnakkuse vastu. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Kui last

vaktsineeritakse koolis, peab kooliõde enne igat vaktsineerimist küsima vanemalt kirjaliku nõusoleku, mis antakse lapsele kooli kaasa. Vaktsineerimise korral ei piisa ka sellest, et kooli tulles on nõusolek varem juba antud. Samas on kooliõel õigus laps vaktsineerimata jätta, kui vanemad pole selleks soovi avaldanud ja kui nendega pole võimalik ühendust saada. Kui pere ei soovi last vaktsineerida, peab ka seda kirjalikult kinnitama.

Laste hambaravist

Ehkki nii perearstid kui ka kooliõed suunavad lapsi regulaarselt hambaarsti juurde ennetavate läbivaatuste tegemiseks, on hambaarsti poole pöördumine siiski pere enda ülesanne. Kindlasti tuleks jälgida, et hambaarstil oleks leping haigekassaga, sest vaid sel juhul on teenus lapsevanemale tasuta.

Allikad: haigekassa.ee, Eesti haigekassa teabematerjal "Lapse tervise jälgimise juhend"

KOOLIAEG

Koolilapsed teevad endale ise süüa ...

Koolitoit kui selline sai alguse Euroopa mõne linna, mõne kooli, mõne konkreetse inimese altruismist, soovist natukenegi vähendada lokkavat vaesust, mis väga tugevalt just laste kõhule mõjus. Kloostri- ja kirikukoolid koostöös mõne heategevust harrastava metseeniga hakkasid õppuritele toitu pakkuma.

Kuid enamasti oli koolitoit noil aegadel pigem tasu kui boonus.

Koolitoitu sööb enamik hommikul kooli minevatest lastest. Aga mida süüa siis, kui õppurid koju jõuavad? Õpetame neid iseseisvalt kokkama.

Retseptid Koolis pakutav toit on oluline päevasel ajal energia taastamiseks, aga lapsed ja noored peavad sööma ka koolist koju jõudes. Selleks on vaja õpetada neile köögis toimetmist ja pakkuda välja mõned lihtsad retseptid.

Pannipasta kana ja köögiviljadega Vaja läheb Pakk kanafileeribasid Pakk külmutatud köögivilju Purk hakitud tomateid Pakk spagette Purk toidukoort Meresoola Musta pipart Kanapuljongit Värsket basiilikut Parmesani Oliiviõli Valmistamine Võta kõrge äärega, kuid lai pann ja pane tulele. Pane oliiviõliga madalale tulele praadima kanafileeribad, mõne minuti pärast lisa pannile ka köögiviljad, maitsesta soola ja pipraga ning sega. Prae veel mõned minutid ja lisa siis korraga pannile spagetid, purk tomateid ning kanapuljong ja lase kaane all madalal tulel haududa. Iga 3–4 minuti järel vaata, mis pannil toimub, ja sega pastarooga. Maitsesta pannil olev pastaroog ka soola ja pipraga, lase edasi haududa. Nüüd lisa pannile ka toidukoor ja sega pastaroog pannil läbi.

Serveerimisel raputa pastaroale parmesani ja hakitud basiilikut. Head isu!

16

AUGUST 2021

Koolipäevapitsa

Kolmekihiline lasanje

Vaja läheb Pakk paprikapüreesuppi Purk suitsuribilihaga seljankat Purk salsasalatit Pakk pitsapõhjapulbrit Allikavett Purk oliive Riivjuustu

Vaja läheb Pakk veisehakkliha Pakk suitsusinki Purk hakitud tomateid Pakk tomatipastat Suurem suvikõrvits Suurem kollane paprika Lasanjelehti

Valmistamine Kalla pitsapõhjapulber kaussi, lisa pakendil kirjas olev kogus vett ja maitseaineid ning sega segu taignaks. Lase seista, kuni paned pitsa jaoks valmis muu vajaliku. Sega teises kausis kokku supid ja salat. Viiluta oliivid. Nüüd võta ahjuplaat, pane sellele küpsetuspaber ja laota sinna kogu pitsapõhi. Kata pitsapõhi supiseguga, lisa oliivid, riputa peale riivjuust ja küpseta ahjus 180 kraadi juures nii kaua, kuni pitsapõhi on valmis ja juust kuldpruun. Enne söömist lase pitsal 10–15 minutit jahtuda. Head isu!

50 g võid (82%) 50 g jahu 600 ml piima 300 g riivjuustu Meresoola Musta pipart

Valmistamine Haki suitsusink ja paprika peeneks, riivi suvikõrvits. Prae nüüd pajas kokku hakkliha, sink, tomatid, paprika ja suvikõrvits. Maitsesta kogu segu. Nüüd pane tulele pott ja sulata selles või, lisa jahu ja sega kokku kastmepõhi ehk roux.

Vaikselt piima juurde niristades sega kokku kreemine valge kasta. Maitsesta soola ja pipraga (arvesta ka sellega, mis juustu sa kasutad ja kas see juust on ka soolane). Hauta 3–4 minutit, siis tõsta tulelt ja sega sisse riivjuust.

Lõpeta vispeldamine, kui segu on kreemine, voolav ja ühtlane.

Nüüd hakkame laotama: võiga määritud ahjuvormi pane esiteks kiht lasanjelehti, selle peale kiht lihasegu, siis kiht lasanjelehti, siis kiht juustukastet, siis kiht lasanjelehti, siis kiht lihasegu, siis jälle lasanjelehed ja siis jälle otsast peale. Kõige viimane kiht olgu juustukaste.

Nüüd tõsta lasanje nii 45 minutiks 180-kraadisesse ahju. Lõpuks lase grilliga juust pealt krõbedaks.

KOOLIAEG

Huviharidus -

meeldivad tegevused, mis sillutavad teed karjäärivalikule

Eestis osaleb huvihariduses ühel või teisel moel üle 200 000 noore ja selle laiad võimalused koos tulevikuperspektiiviga annavad ka selgelt aimu, miks. Lisaks meeldivale ajaveetmisele siin ja praegu sillutab see tihtipeale teed ka läbimõeldud karjäärivalikule.

Tekst: Uku Adrian Ilves Foto: Shutterstock

Huvihariduseks nimetatakse väljaspool üldhariduskooli riiklikke õppekavasid toimuvat vabatahtlikku harivat tegevust, mis toimub süsteemse programmi alusel ning vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga juhendaja käe all. Selle alla kuuluvad muu hulgas jalgpalli- ja korvpallitrennid, robootika ning tehnoloogia huviringid, muusika- ja kunstikoolid või ka näiteks linnuvaatlus.

Eesti puhul saab huvihariduse kohta väita, et iga noore (ja tegelikult

mitte ainult noore) jaoks leidub kusagil sobiv. Spetsialistide sõnul on riigi ja kohalike omavalitsuste otsused huvihariduse osas selgelt soosivad, mis tähendab muu hulgas, et ka lapsevanemate endi initsiatiiv uue huviringi algatamisel ning läbiviimisel on väga kõrgelt hinnatud. Toimivad täiendkoolitused ja tugiprogrammid võimaldavad uue kutsumuse leidnud inimesel endale uues valdkonnas arvestatava pädevuse omandada.

Milleks jaguneb, kuidas eristub?

Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Rasmus Kits ütleb, et huvihariduse saab laias laastus jagada kolme rühma.

Vabahuviharidus (tuntud ka kui huvitegevus) keskendub mehe sõnul lihtsas mõttes huviharidusele, mille raames käib laps kusagil – näiteks

enda kooli läbiviidavas – huviringis.

See võib, kuid ei pea olema süsteemne õpe. "Näiteks koolis toimuv robootika või koorilaulu huviring kuuluvad mõlemad vabahuvihariduse kategooriasse. See on organiseeritud ning toimub üldjuhul kvalifitseeritud ja kõrgharidusega juhendaja läbiviimisel. Selle tasandi huvihariduses osaleb umbes 81 000 last," selgitab Kits.

Põhihuvihariduse puhul saame rääkida juba süsteemsest huvikoolides toimuvast huviharidusest. Ühest huvikoolist teeb huvikooli vastav koolitusluba ja ministeeriumi kinnitatud õppekava, mille järgi huvikool tegutseda tohib. Õpe on reeglina mitmeaastane, mitte vaid üks aasta kestev tsükkel. Sinna alla kuuluvad näiteks pikkade traditsioonidega huvikoolid, nagu kunsti- ja muusikakoolid ning spordikoolid, aga uute tulijatena ka tehnoloogiavaldkonna huvikooAUGUST 2021

19

KOOLIAEG

lid. Ka siin toimub kõik vaba tahte alusel, kuid süsteemsemalt, vastava erialase ja pedagoogilise kvalifikatsiooniga õpetajate käe all, kelle kvalifikatsioon on võrreldav üldhariduskoolide õpetajate omaga, kuid kes tegelevad lihtsalt mingi konkreetse valdkonnaga. Näiteks mõni pilliõpetaja või jalgpallitreener.

Kolmas ja kõige vähem levinud, aga kindlasti mitte selle võrra vähem tähtis valdkond on eelprofessionaalne õpe. Teatud huvihariduse valdkondades on tugevalt kanda kinnitanud ja äärmiselt oluline veelgi kõrgemal ning süvendatud tasemel eelprofessionaalne õpe, mille kaudu valmistab noor ennast ette juba kõrgharidusse sisenemiseks ning oma kutse ja suuna ettevalmistamiseks. Sellist õpet pakuvad näiteks muusikakoolid ja tantsukoolid, mille õpilastest saavad tihti kõrgharidusega tantsupedagoogid või professionaalsed muusikud. Enamasti on see mõeldud õpilastele vanuses 15 ja üle selle.

Noorte erinevad huvid ja riigi abistav käsi

"Ei saa öelda, et noored eelistavad ühte või teist, nad on endiselt erinevate huvidega ja kõik valdkonnad on ilusti kaasatud. Aga kindlasti köidab noori tehnoloogia ja sellega tuleb ilmselgelt ka tegeleda," ütleb Kits,

20

AUGUST 2021

täpsustades, et loodus- ja tehnikateaduste valdkonna osakaal on hetkel alla 15 protsendi kogu huvihariduse osakaalust, kuid kümmekond aastat tagasi oli see protsent vaid kolme juures. "Avalikkuses on palju räägitud ka tehnoloogia negatiivsetest mõjudest.

Just huviharidus on see, mille kaudu on võimalik suunata noort tehnoloogiateadlikuks tulevikukodanikuks."

Siiski on Kitse sõnul noorte huvide suunamisel oluline osa ka trendidel ja muudel mõjutajatel. Vahetult enne laulupidu ei maksa koorilaulu ja tantsu populaarsuse kasvu üle imestada. Samuti on tulnud ette, et pikkade traditsioonidega huvialad ja -koolid saavad rohkem tähelepanu ning nende suurema toetusega ollakse rohkem harjunud. Ka pole erinevate omavalitsuste panus huviharidusse ning haridusja noorsootöö tegevusse alati ühtlane.

"Loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia (LTT) valdkond ei ole väga kaua esindatud olnud. Selle uudsuse tõttu ei ole selle toetusmeetmed olnud alati sama suured."

Lapse huvid esikohale

Lapsevanemaid peab Kits üldjuhul väga teadlikeks. Nad oskavad olla nõudlikud, eeldada kvaliteeti ja soovivad ka ise nii rahaliselt kui ka sisuliselt panustada. "Lapsevanem on huvihariduse juures väga oluline, sest kui-

gi tegutsetakse lapse nimel, siis lapsevanem aitab ja toetab."

Katsetamine tuleb kasuks

Selge on aga see, et laste ja noorte huvid on tihtipeale muutlikud ning huvi ja õhinaga ettevõetud ala võib nende jaoks ennast mõne aja jooksul ammendada. Kitse sõnul pole selles ka midagi halba, sest iseenda arendamise protsessis on katsetamine pigem loomulik nähtus.

"Ma arvan, et katsetamine ja proovimine on huvihariduse juures täiesti normaalne protsess. Laps tegelebki iseenda arendamisega ja otsib iseenda teed. IT valdkonna tudengite seas tehtud uuringust selgus, et umbes 40 protsenti õpilastest teevad oma tuleviku ja erialavaliku huvihariduse põhjal. Huviharidus on noore tuleviku valimisel oluliselt tähtsam, kui me seda võib-olla teadvustada oskame. Mul on väga häid näiteid just noortest robootikutest, kellest on saanud kümme aastat hiljem Eesti tasemel tippspetsialistid näiteks küberturbe või automaatika ja mehhatroonika valdkonnas."

Eesti Teadushuvihariduse Liidu ellu kutsutud keskkond huviring.ee koondab endas huvihariduse pakkujaid, tehes lapsevanemal oma lapsele sobiva huvihariduse leidmise võimalikult mugavaks.

E IN M U K K A IP R E E S U G L IA KOOL

S P A L V E IN M I S S A L 1. KT E L A L A M E U T T N O L 8 I A .0 A 29

J 8 0 . !

8 1 2 2 0 2

TASUTA!

Kampaania täpsed tingimused

www.lottemaa.ee

Foto: Shutterstock

KOOLIAEG

Tegevusplaan: kuidas lõpetada küberkiusamine Internet ja sotsiaalmeedia pakuvad ägedaid võimalusi aja veetmiseks. Siiski ei pruugi internetiavarused vaid häid elamusi pakkuda.

Kuidas küberkiusamist vältida ja kuidas sellega toime tulla, kui see juhtunud on, õpetab veebikonstaabel Karmen Raud.

Tekst: Teele Teder Foto: Shutterstock

Kiusamine veebis ei erine kuidagi kiusamisest reaalses elus – igaüks võib sattuda kiusamise ohvriks. Põhjuseks võivad olla kaaslastest erinevad huvid, välimus, tõekspidamised jne. On kiusajaid, kes teevad seda teadlikult ja tunnevad sellest lõbu. Nad võivad olla agressiivsema temperamenditüübiga, aga ka nõrgema empaatiavõimega, ebakindlad, viha täis või sooviga silma paista ja näida tugevamad.

38% ja kehakeelest ehk mitteverbaalsest suhtlemisest 55%. Töökogemus on näidanud, et noored vabandavad kiusamist eelkõige naljaga. Eeltoodud numbritest võime järeldada, et keeruline on veebis teha head nalja nii, et kõik osalised sellest aru saaksid ja naeraks, sest igaüks tõlgendab sõnu ja pildikesi omamoodi – puudu olev 93% asendatakse oma peas varasemate kogemuste ja eeldustega.

Kõige sagedasem põhjendus kiusamisele

Lihtne võimalus kiusamist vältida

Kui rääkida päriselus suhtlemisest, siis kehakeelel on tähtis osa. Psühholoogide sõnul sõltub meist jääv mulje öeldu sisust (sõnadest) kõigest 7%, väljenduslaadist (hääle toonist, valjusest)

Kiusajad püüavad varjuda interneti anonüümsuse taha, kuid internet annab ka kiusatavale võimalusi. Näiteks saab enda konto teha privaatseks, et võõrad inimesed ei näeks sinu pos-

titusi ega saaks neid kommenteerida ja sul oleks võimalus suhelda vaid enda tegelike sõpradega. Lisaks saab ka valida, kellele enda sõbralistist postitusi näitad. Selline seadistamine võtab küll rohkem aega, kuid võib pikemas perspektiivis postitajat siiski kaitsta.

Ära vasta samaga

Kui keegi proovib sind solvata, siis ära allu provokatsioonile ehk ära vasta samaga. Näiteks TikTokis on suure jälgijaskonnaga sisuloojad selgesõnaliselt väljendanud oma videotes, et neile ei meeldi ja nad ei tolereeri lugupidamatut käitumist oma lehel. Ehk ebameeldivat olukorda tuleb väljendada, ent jääda sealjuures võimalikult neutraalseks.

Tee kuvatõmmiseid

Teiseks – salvesta kõik solvangud, sest need on tõendid. Seejärel blokeeri kiusaja ja teavita moderaatoreid pahatahtlikust tegelasest, et selAUGUST 2021

23

KOOLIAEG

le keskkonna administraatorid saaksid eemaldada või külmutada kiusaja konto.

Jaga inimestega, keda usaldad

Kolmandaks – kindlasti räägi juhtunust enda vanematega või inimestega, keda usaldad. Otsustage koos, kuidas edasi tegutseda. Kiusamisvormid on erinevad ja tuleb ette, et päris elus tekkinud konflikti otsustatakse lahendada hoopis internetis.

Hirmutamine ei ole lahendus

Kiusamist lahendatakse selle põhjuse väljaselgitamisega. Tavaliselt toimub see vestluse vormis lapse, tema vanemate, politseiniku, pedagoogi ja psühholoogi osalusel. Kiusamisega seotud probleeme ei lahenda hirm menetluse ja karistuse ees, vaid see, kui kiusaja päriselt endale teadvustab, et tema käitumine põhjustab teistele valu ega ole vastuvõetav. Siinkohal on ka äärmiselt tähtis lapsevanemate tugi, kes

Kuidas käituda kiusamise korral ja kuhu pöörduda? Õnnetuste ja kuriteo ohvriks langemise eest pole keegi täielikult kaitstud.

Last tuleb julgustada, et mure korral tuleb alati pöörduda mõne täiskasvanu poole, keda ta usaldab.

Nõu selle kohta, kuidas lastega ühist keelt leida ja erinevatel teemadel rääkida, leiab veebilehelt www.tarkvanem.ee.

Lapsed või need, kes kiusamist märkavad või selle tõttu muret tunnevad, võiksid kirjutada kas veebikonstaablitele või lasteabi.ee vestlusesse või helistada numbril 116 111.

ei pruugi esmalt üldse teadlikud olla, et nende laps kedagi kiusab. Kiusaja vanem peab sellistes olukordades lapsega kindlasti rääkima ja selgitama, et selline käitumine ei ole õige.

Nõuanded lapsevanematele

Lapsevanemad peaksid samuti teadma, mille vastu laps internetis huvi tunneb, kuid teadmine võiks tekkida igapäevavestlusest lapsega, mitte tema järel n-ö nuhkides – siis on lootusetult hiljaks jäädud. Mida rohkem laps sind usaldab, seda paremini oskad ka reageerida, kui tal mure peaks tekkima.

Panen siinkohal ka lapsevanematele südamele, et laps on tõesti kodu peegel ehk laps õpib kiuslikke sõnu, väljendeid ja suhtumist ka kodust. Kui vanemad ei hoia end halvustavate kommentaaridega tagasi, arvabki laps, et see on tavapärane, ega mõista, mida ta valesti tegi. Täpselt nii on ka sotsiaalmeedias, kus ta näeb, mida ja kus tema vanem kommenteerib või millist sisu üles laadib. Enda lapsele tuleb eeskujuks olla igal pool, sealhulgas ka kübermaailmas.

KOOLIAEG

Mida teha, kui last koolis või veebis kiusatakse?

Fo t o :

Ru

ud

uR

ah um ar u

Kertu Leesmaa, City Tervisekliiniku psühholoog

Kiusamine on üks agressiooni vormidest ja sel on mõju nii ohvriks langenu füüsilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele kui ka akadeemilisele toimetulekule. Kiusatud laps kipub teiste lastega võrreldes olema ärevam, vaoshoitum ja ettevaatlikum. Tal on raske keskenduda koolitöödele, kui kunagi ei tea, mis saabuv koolipäev tuua võib. Kannatada saab nii lapse õppeedukus kui ka minapilt. Kiusatuna on raske mõista, miks nii tehakse, tähelepanu suunatakse endale ja "veidrana" teiste hulgas nähakse vaid iseend.

Kiusaja, kes tunneb vajadust nõrgematele koht kätte näidata, on sageli ise raskes situatsioonis ja võimetu oma emotsioonidega toime tulema ning valab seda võimalusel teiste peale välja. Võib-olla on teda kunagi kellegi tugevama poolt kiusatud või on segased ajad toimumas kodukeskkonnas – põhjuseid võib olla mitmeid.

Lapsevanemana on oluline tähele panna ja märgata oma lapse emotsionaalseid muutusi ning uurida nende tõsidust, samuti lapse käitumise põhjuseid. On oluline teha vahet konfliktil ja kiusamisel: konflikt on võrdsete poolte omavaheline arusaamatus,

mis laste puhul võib tähendada võimalust suhtlus- ja probleemilahendusoskuste õppeks; tahtlik kiusamine aga järjepidev tugevama poole alandav käitumine nõrgema suhtes, kasutades selleks kas verbaalset või füüsilist vägivalda.

Kiusamise puhul on olulised märgid lapse käitumises tema endassesulgumine ja hinnete järsk langus, samuti äkiline protestikäitumine. Kiusatud lapsed on ebakindlad ja emotsionaalselt kergesti haavatavad. Pikaajaline kiusamise tagajärjel võivad esineda depressioonile ja/või ärevushäirele iseloomulikud sümptomid. Ohvrid kipuvad olema allaheitlikud ja madala enesehinnanguga ning tundma üksindust. Kaob ära teotahe ja suhtlemisprobleemid võivad tekkida ka kodus.

Lapsega sellistel teemadel vestluse arendamisel võib olla abiks mõni enda või mõne tuttava kooliaegse kogemuse näide, oma tunnete jagamine mingil sarnasel teemal.

Turvatunde loomine läbi täiskasvanu täieliku kohalolu annab lapsele kindluse oma probleemi jagada ja alles siis on võimalik üheskoos püüelda lahenduste leidmise poole. Kuna kiusamine leiab enamasti aset koolis, on mure tekkimisel lisaks perekondlikule toele soovitatav teha tihedat koostööd kooliga, sealjuures klassijuhataja, õpetajate ja/või tugispetsialistidega. Kui kiusamine on toimunud kaua ja tagajärgedega tegelemiseks näib olevat vaja spetsialisti abi, tuleks kahtlemata pöörduda psühhoterapeudi poole.

AUGUST 2021

25

KOOLIAEG

Sotsiaalainete õpetaja Helina Raal: iga järgnev

distantsõpe teeb motivatsiooni leidmise raskemaks

Tallinna prantsuse lütseumi õpetaja ja klassijuhataja Helina Raali sõnul oleksid koroonaajal mitmed laste probleemid ja murekohad välditavad, kui nende vanemad kõrvalekallete ilmnedes kooliga rohkem suhtleksid. Eduka vastastikuse koostöö käigus leitakse alati mingi lahendus.

Tekst: Uku Adrian Ilves

Seni hea õppeedukusega õpilasi mõjutas koroona vähem, aga suurema mahajäämusega õpilastel süvenes olukord veelgi ja kuna sugugi kõik õpetajad ei olnud digilahendustega piisavalt sina peal, kadusid paljud õpilased nende silme alt nädalateks või kuudeks täiesti ära.

Milliseid probleeme on koroonaaasta(d) lastele juurde toonud? Milliseid olemasolevaid võimendanud?

Eks vaimse tervisega seotud küsimused on laste seas kogu aeg foonil ol-

nud, aga praegune aeg on seda kindlasti võimendanud. Muidugi ka kogu see hirm ja teadmatus esimese koroonalaine ajal, kui jäime märtsi keskel koju ja naasesime alles pärast suvevaheaega. Sügisel oli neid probleeme just vaimse tervise osas rohkem.

Vanemad olid ärevil, töökohtade kaotus ja muu seonduv kajastus ja peegeldus ka lastes.

Lisaks vaimse tervise probleemidele süvendas distantsõpe ka hariduslikku ebavõrdsust, kuna tiiger, kes pidi hüppama juba paarkümmend aastat

MUSAMARI KOORIKOOL loodud selleks, et õpetada lapsi heast muusikast elukestvalt rõõmu tundma

• väikelaste rühmad, ettevalmistusrühmad • noorem mudilaskoor, mudilaskoor

Ootame sind!

• lastekoor, tütarlastekoor • kammernaiskoor „Musamari“

Info ja registreerimine: www.musamari.ee | koorikool@musamari.ee, tel 528 7227

Foto: Annela Samuel

KOOLIAEG

Tallinna prantsuse lütseumi sotsiaalainete õpetaja ja klassijuhataja Helina Raal

tagasi, polnud oma sooritust teinud igal pool ja ühtviisi. Seetõttu jäid digioskused kokkuvõttes siiski väheseks – erinevused olid nii õpetajatel, õpilastel kui lapsevanematel. Minu enda 13-aastane laps polnud oma elus enne esimest koroonakevadet veel ühtegi e-kirja saatnud ega faili üles laadinud. Juba algklasside lastel on küll nutitelefonid ja muud vahendid olemas, aga kõik ei oska peale mängimise, suhtlemise ja TikToki kasutamise sellega palju enamat peale hakata.

Seega lasus kodudel väga suur vastutus. Mina sain oma last õppetöös ja tehnika kasutamisel esialgu toetada, aga lapsevanematel on erinev tööspetsiifika ja oskused, kõik töökohad ei eelda ju arvuti kasutamise oskust, seetõttu ei saanud eeldada, et lastel on kodus tugi ja vahendid. Otseselt neid oskusi keegi ei jaganud ja need ei olekski saanud tekkida üleöö. See käib ka koolide kohta – tean, et osa omavalitsusi jagas tehnika ostuks

raha ja koolid said palju uut tehnikat, kuid kahjuks uute oskuste ja harjumuste õppimine ja kujunemine ei käi nii kiiresti.

Hiljuti tuli haridusministeeriumilt justkui rõõmusõnum, et kui esimese distantsõppe ajal viis iga kaheksas õpetaja läbi videotunde, siis nüüd tegid seda pooled. Aga see ei ole kindlasti piisav. Õpetaja ja lapsevanema vaatevinklist on see katastroof, kui pooled õpetajad kogu distantsõppe vältel ei vaadanud oma õpilastele silma – mis sest, et ekraani vahendusel, aga pedagoogiliselt on see hästi oluline! Õpetaja võib ju panna ülesandeid e-kooli, aga ilma videotundideta ta õpilasi ei näe ja kaob igasugune otsesem kontakt õpilase ja õpetaja vahel. Teise distantsõppe perioodil läks olukord siiski veidi paremaks.

Milliste klasside õpilastel oli rohkem probleeme?

Põhikooliõpilastele oli motivatsiooni leidmine kindlasti kõige keeruli-

Sügishooaeg HUVIRINGID

Loovkirjutamine al 06.09 Juhendajad Kätlin Vainola ja Liis Sein 18€ Kunstikamber al 07.09 KUUS Juhendaja Kertu Sillaste MUDILASTUNNID

Al 06.09 esmaspäeviti ja neljapäeviti

www.elk.ee

PEREHOMMIK

Al 25.09 laupäeviti

4€

VANEM + LAPSED

5€

PEREPILET

Tulge meile külla!

KOOLIAEG

sem. Kui sa oled kodus põnevate arvutimängude, haaravate YouTube’i videote ja TikToki keskel ning pead mingite "nõmedate" ajalooküsimuste peale mõtlema, siis võibki fookus kergesti ära kaduda. Neil ei istunud enamasti ka vanemaid kõrval. Suurt kiitust väärivad need, kes suutsid end põhikoolis motiveerida.

Kindlasti oli ka koolipsühholoogidel tööd rohkem?

Jah, meil on kaks psühholoogi, kes ei tööta küll täiskoormusega, aga nad olid väga hõivatud. Siin mängib suurt rolli ka vanemate suhtumine. Olukord on küll paranenud, kuid endiselt ei usalda osa lapsevanemaid koolipsühholooge ega luba oma lastel nende juurde minna. Psühholoog on ju spetsialist, kui lapsevanem ka teda ei usalda ja ise last aidata ei oska, jääb laps üksi.

Kuidas hindate kontakti ja suhtlust lapsevanematega?

Kahjuks peab tõdema, et õppetöös

mitteosalevate laste vanemad on ise samuti üsna passiivsed. Hästi suur roll ongi vanemate ja aineõpetaja või klassijuhataja vahelisel suhtlusel. Kui vanem ise probleemiga kooli poole pöördub ja toimub edukas koostöö, siis leitakse alati mingi lahendus. Aga kui lapsevanem on ükskõikne või töötab lausa koolile vastu, siis läheb lumepall suuremaks ja aeg mängib sel puhul lapse kahjuks. Mida rohkem aega on laps üksi ja maha jäänud, seda keerulisem on hiljem järele jõuda. Kui lapsevanem näeb lapse mahajäämust või tekivad muud probleemid, on sellest koolile teatamine tema kohustus. Õpetajal on märksa keerulisem hakata probleemide põhjuseid ise uurima ja lahti harutama.

Minu kindel nõuanne on, et alati kui on mõnes õppeaines, hindamises vms probleem, on mõistlik suhelda aineõpetaja või klassijuhatajaga, mitte kirjutada märgukirju haridusametisse, ministeeriumisse või kaasata mõnd intriiginäljas reporterit. Enamasti on

Foto: Shutterstock

olemas mõistlikud ja lapse huvidest lähtuvad lahendused.

Kuidas teie koolis kommunikatsioon pandeemia alguses toimis? Kas olete sügiseks paremini valmistunud?

Meie direktor saatis kõikidele lapsevanematele meili, mis nüüd ees ootab ja mida on vaja teha. Meil koostati distantsõppe eeskiri, mida õpi-

TULE TRENNI! E N I M E HKL !

VE

k

li a v e n Kuld

VEHKLEMINE.EE info@vehklemine.ee Mustamäe vehklemissaal, Vilde tee 71a, Tallinn

TREENINGUD: • lastele ja noortele alates 7. eluaastast • täiskasvanutele • harrastus- ja võistlussportlastele Vehklemiskoolitused ja -üritused sõpruskondadele ja firmadele.

Mis puudutab sügist ja kolmandat lainet, siis hetkel ei ole õpetajate tasemel arutelusid olnud. Läheme 23. augustil tööle ja ilmselt selleks ajaks on mingid otsused juba tehtud. Olen veendunud, et koolide kinnipanemist ei saa riik endale enam lubada, kui, siis ainult lokaalselt.

Paljudel õpetajatel, minul sealhulgas, oleks väga raske uut motivatsiooni leida, kui koolid taas distantsõppele saadetakse. Ühes ajas ja ruumis pidevalt kokk, koristaja, kloun ja õpetaja olla on üsna väsitav. Ka kõik huumorirubriikidesse kuuluvad kodu ja töö ühendamise seigad osutuvad lõpuks väga-väga kurnavateks. lased ja õpetajad pidid järgima. Kohe distantsõppe algusest toimusid meil tunnid tunniplaani järgi. Õpilane pidi olema valmis õigel ajal tunnis osalema ja ülesandeid täitma, isegi kui see ei toimunud Zoomi vahendusel. See oli minu meelest õige otsus, sest alguses me ju ei teadnud, kui pikalt koju jääme. Mõelge, kui palju on võimalik õppida kahe nädala jooksul!

Mida paneksite lapsevanematele kõige rohkem südamele?

Lapsed vajavad ekraanipuhkust. Tuleks jälgida, et laps teeks päeva jooksul ka midagi muud, mitte ei oleks kogu aeg nina vastu ekraani. Sel ajal on ka eriti oluline õpetada lapsele internetist saadavas infos orienteeruma. Ma alati räägin, et internetis saab aega raisata,

isegi elu rikkuda või siis hoopis midagi uut õppida. Distantsõppe ajal tuleb eriti hoolikalt kontrollida, mida lapsed seal teevad ja kellega suhtlevad.

Samuti peab nii kontakt- kui ka distantsõppe ajal lapsel olema klassis keegi tugiisik/sõber, et ta ei jääks klassis täiesti üksi. Kui laps on isoleeritud ja üksi, tuleb sellest kindlasti rääkida klassijuhatajaga.

Lapsevanemad peavad jälgima regulaarselt e-kooli või Stuudiumit. See on suurepärane infoallikas ka lapsevanematele ja aitab vältida ebameeldivaid üllatusi trimestri lõpus. Samuti jälgige oma lapse liikumisharjumusi, lisaks füüsilisele heaolule on liikumine hädavajalik ka aju tööks, see aitab ajul asju paremini meelde jätta ja samal ajal lõõgastab.

Meil on võimalik vaktsineerida põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi, kuna valitsus alles arutab, kes ja kuidas, siis palun võtke initsiatiiv ning vaktsineerige oma lapsed enne kooliaasta algust! See aeg on meile kõigile õpetanud rohkem isiklikku vastustust.

Arvutiait EST. 1999

369.-

€

NÜÜD ON ÕIGE AEG

€259.-

KOOLIARVUTI VÄLJA VALIDA!

€62.kuus* Dell 7440 All-in-One kõik kooliarvutile vajalik mugavalt ühes korpuses

 Intel Core i3-6100 protsessor  250GB uus superkiire NVMe SSD  24" Full HD IPS-ekraan  Kõlarid  Windows 10  Garantii kuni 3 aastat  ID-lugejaga klaviatuur vaid 5.- €

* ESTO intressivaba järelmaks 6 kuud!

HP ProDesk 600 G3 Mini

võimas kontoriarvuti, mis mahub peopesale

€62.kuus*  Intel Core i5-7500 €369.-

 250GB uus NVMe SSD  Windows 10 Pro  Garantii kuni 3 aastat

Transport pakiautomaati alates 100.- € tellimusest tasuta!

Arvutiait müüb põhjalikult hooldatud (n.ö. taastoodetud) kasutatud arvuteid.

€44.kuus* Lenovo ThinkPad X250  Intel Core i5-4300  240GB uus SSD  12.5" IPS-ekraan  ID-lugeja  Kerge & vastupidav  Windows 10 Pro  Garantii kuni 3 aastat

Tallinn: Luha 19 Tartu: Riia 128

Arvutiait.ee

Mida tähendab Ookami?

Ookami otsene tõlge jaapani keelest on hunt. Legendi kohaselt on valge hunt saadetud maa peale päikesejumala poolt, kes tuli appi inimestele kurjuse vastu võitlema. Samuti on hunt üks targemaid metsloomi, kes hoolitseb oma perekonna eest. Seega, on Ookami nimi pandud kindlal eesmärgil, et olla tugev perekond.

Seega meie moto: ÜHTNE PEREKOND | ÜHISED HUVID | ÜHISED EESMÄRGID

OOTAME ALGUSEGA 16.08.2021 UUSI JUDOHUVILISI LAPSI ALATES 3-NDAST ELUAASTAST TREENINGUTELE! Hundude rühmades on Ookami klubi kõige väiksemad lapsed ja vastavalt vanusele tõuseb rühma number.

Hundud 1 rühm - 3-4aastased poisid ja tüdrukud Hundud 2 rühm - 5-6aastased poisid ja tüdrukud Judo rühmad on mõeldud juba nendele judohuvilistele, kes soovivad hakata tõsisemalt judoga tegelema.

Judo 1 rühm on mõeldud algajatele, 7-9aastased Judo 2 rühm on mõeldud lastele, kes on eelnevalt judos juba osalenud ning tunnevaid reegleid.

Tunniplaan ja registreerimine:

www.ookami.ee/ryhmad Treeningud toimuvad Viimsi (Forus Spordikeskus) ja Keila (Tervisekeskus).

Tel 5664 1434 (Helen)