KOOLIAEG (august 2015)

KOOLIAEG

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

26. AUGUST 2015

POISTE TRIIKSÄRK pikkade varrukatega värvivalik 122-170 cm

995 Tavahind 11.95

LASTE VEST must, 122-170 cm

15

90

LASTE TEKSAD tumesinised, mustad 110-164 cm Nike LASTE DRESS

35

95

LASTE JALATSID suurus 22-35, roosad, tumehallid

995

1695 LASTE SANDAALID 25-35, fuksia tumesinised,

995

KOOLIKATALOOG

Puma SELJAKOTT

22

90

Timer PÄEVIK A5 kõvaköide

239

Kõik kooliks vajalik esimesel katsel käes.

eesti ekspress

2 AUGUST 2015 KOOLIAEG

uudised River Islandi lasteosakond nüüd ka Ülemiste keskuses

Moekaubamärk River Island avab 28. augustil oma Ülemiste keskuse kaupluses lasteosakonna. Avamise puhul ootavad suuri ja väikeseid külastajaid mitmed magusad üllatused.

Kauplusesse jõuavad müügile River Islandi laste­ kollektsioonid nii väikestele beebidele kui ka moe­ teadlikele teismelistele. Disainimeeskond on loonud kollektsioonid kolmele vanuse­rühmale. „Mini Me” kollektsioonist leiab ohtralt armsaid ja praktilisi rõivaid kuni kolmeaastastele. Teismelistele mõeldud kollektsioonis „Teen” on rõivad vanusele 13+. Saadaval on ka vahepealsele vanusele mõeldud moekas ja omanäoline valik nii rõivaid kui ka aksessuaare poistele ja tüdrukutele.

Essence’i uued sügistalvised tooted ja toonid

Essence Cosmeticsi tooted inspireerivad noort tarbijat olema julge, stiilne, enesekindel ja lõbus. Soodne hind ja lai tootevalik annab võimaluse katsetada uusi stiile kasvõi iga päev.

Sügistalvises valikus annavad tooni matid põsepunad, vedelhuulepulgad (ühendavad huulepulga sügavad toonid ja huuleläike sära), lauvärvide paletid matist sädeleva ja metalseni, küünelakkide valiku loomulikust nude’ist kuni sügavläikeliste geelisarnaste lakkideni.

KOOLIAEG

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee, tel 669 8191 Reklaam: Merit Saribekjan, merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee, tel 669 8061

Ku:lsa:l tõi turule kaubamärgi MUUUV

Seni Tallinna kesklinnas tegutsenud Ku:lsa:l laienes Viimsisse, kus avati peale bowling’u- ja piljardikeskuse ka uudse kontseptsiooniga lastele suunatud Viimsi seiklusmaa MUUUV. Viimsi keskuses üle 2000 m² suurusel pinnal paiknev meelelahutusala pakub põnevat tegevust kogu perele. „Viimsi seiklusmaa MUUUV on 5–12aastastele loodud mängukeskus, kuhu mahub lõbusalt aega veetma kuni 150 last,” kinnitab Viimsi Ku:lsa:li ja MUUUVi tegevjuht Riin Raie.

Seiklusmaa on interaktiivne ja mänguline keskus, mille paljude atraktsioonide hulgas on näiteks eri raskus­astmega ronimisrajad, kaljuronimise sein, liu- ja ronimis­torudega batuudimaastik, võrkpüramiid, saladuslikud kookonkiigud, inter­aktiivsed mängud ning palju muud põnevat. Ainulaadses siseseikluspargis on tegevusi nii maa peal, maa all kui ka õhus.

Sünnipäevi ja muid üritusi saab pidada viies lustlikus erivärvilises mängumajas, keskuses on ka oma köök ja kohvik.

Lisaks sünnipäevadele saab korraldada firmaüritusi, klassiväliseid tunde ja mängupäevi.

Viimsi seiklusmaa MUUUV kõrval asub Ku:lsa:ali bowling’u- ja piljardikeskus. Lisaks ainulaadsele rajaprogrammile muudab bowling’u-saali eriliseks salaaken tehnikaruumi ning väikelastele mõeldud mänguala.

Kujundus: Advig Stahl. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall

Rõõmusta oma koolilast kvaliteetsete Bose® kõrvaklappide või kaasaskantava Bluetooth® -kõlariga.

Kooli alguse puhul paljud tooted soodushinnaga. Kõik tavahinnaga kõrvaklapid 15% soodsamalt.

Kasuta koodi „KOOL”.

Pakkumine kehtib kuni 30.09.2015.

www.bose.ee

Laste Mood

Trendikalt ja isikupäraselt kooli Stilist ja lastemoe blogi Sand in Your Shorts looja Kirsi Altjõe tutvustab saabuva hooaja lastemoodi ning annab nõu, kuidas kooli minevale noorele vajalikke rõivaid ja aksessuaare valida.

4 AUGUST 2015 KOOLIAEG

MOLO

Taanist pärit trendilooja MOLO pakub kihilisi lahendusi ning suuri lillemustreid, mis on selle sügistalve suurim hitt.

S

el sügistalvel joonistub lastemoes line jope paistab ka liikluses hästi silma. selgelt välja mitu joont. „Üks ak­ Üsna pea tuleb lastele helkurid külge ri­ tuaalseim on kindlasti ekstrasuurte putada – needki saavad olla isikupärased lillemustrite trend. Need lilled pole suve­ ja anda riietusele lisaväärtust.” õied, vaid tumedamates hallides, musta­ des ja lillades toonides. Lillemustrit leiab Oh, kooliaeg! nii pluusidelt, pusadelt, mantlitelt kui ka Kooliteed alustavate laste vanematel soo­ jalanõudelt. Aina enam levib ka jogger vitab Kirsi kõigepealt kuulata ära koo­ jeans’i kontseptsioon, kus teksad on mu­ list tulev info ja lisada sellele oma näge­ gavad ja stiililt pisut jooksudresside moo­ mus. „Lapsed on erinevad, universaalseid di. Liibuvad teksad on moest lahkumas, tõdesid, et olema peab nii või naa, ei ek­ uus trend annab võimaluse end koolis sisteeri. Kui koolil on oma vorm, ongi see mugavalt tunda,” kirjeldab Kirsi. „Disai­ tõde, mida järgida. Kui mitte, võiks lähtu­ neridki on selleks hooajaks loonud pal­ da põhi­mõttest, et kooliriietus on viisakam ju kamuflaažmustriga rõi­ kui tavaline hoovis vaid, eriti just teksakan­ „Riietusest enamgi läheb või trennis käimise gale. Endiselt lööb laineid lastele korda soeng – oma, sest oma vä­ mini me stiil, kus lasterõi­ limusega peegelda­ vad on täiskasvanute oma­ neil on selles osas üsna vad lapsed austust tugev arvamus.” dega identsed.” kooli ja õpetajate Uudisena kasutavad vastu. Dressid, tek­ paljud disainerid (ka sellised suured tegi­ sad või velvetpüksid – rüht ja sellega koos jad nagu Lindex ja H&M) kudumeid – nii ka olek muutub seljas kantava järgi,” selgi­ kootud pükse, pullovere kui ka kardigane. tab stilist. „Mul võttis peaaegu aasta jagu „Need pole karupükste stiilis paksud, vaid aega, et oma pojale selgeks teha, et koolis ei õhukesed, mugavad ja masinas pestavad.” käida dressis-tossus. Nüüd võtab ta ise riiu­ Sügistalviste üleriiete puhul soovitab list kraega polosärgi ja velvetpüksid,” soo­ Kirsi teha värvilisi valikuid. „Erksavärvi­ vitab Kirsi kannatlik olla.

Mood Eraldi lugu on jalanõudega. „Kui rii­ taaskasutusse väga hästi, kuid jalanõude deid saab lapsele osta ka ise (ilma proovi­ puhul eelistab soetada uusi, sissekandma­ mata), siis jalatsite valikul on määrav lap­ ta versioone. „Kahe poja emana tean, et se sõna. Jalanõud peavad olema mugavad, vanemalt nooremale ei saa peaaegu mida­ gi üle anda. Jalanõud on loo­ ei tohi ajada higistama dud liikumiseks ning liikuda ning neis peab olema lapsed armastavad. Mis lii­ hea olla kogu päeva,” „Kooliriietus võiks gub, see kulub ning nõnda ei ütleb Kirsi. olla viisakam jäägi lemmiksaabastest mida­ kui tavaline gi järele.”

Milline on hea

hoovis või trennis käimise oma, sest oma välimusega peegeldavad lapsed austust kooli ja õpetajate vastu.”

Stilist ei soovita osta kooliminejale lii­ ga laste­p äraste pilti­ dega värvilist kotti, sest teise klassi algu­ seks on see tõenäoli­ selt juba liiga titekaks muutunud. „Sama lugu on pinaliga – vali pigem neutraalne kui multika­kangelase piltidega variant.” „Üldiselt on koolikottide valikul pari­ mateks soovitajateks õpetajad. Ise usun, et esimese klassi lapsele sobib kott, millel on palju sahtleid, et asjad ei läheks väga sas­ si ja oleksid kergesti leitavad – et vihiku­ tel, võtmetel ja mobiilil oleks oma „kodu”.”

Välimust kroonib trendikas juukselõikus

Kirsi ütleb, et riietusega saa­ vad ka lapsed palju öelda ja end väljendada, sobitades kokku eri värve ja kandes ki­ hilisi rõivaid. „Olen aga tähe­ le pannud, et riietusest enam­ gi läheb lastele korda soeng. Neil on selles osas üsna tugev arvamus, mis tihtipeale on seotud teles nähtuga. Praegu on poiste seas popid Stig Rästa ja Daniel Viinalas­ si soengud, tüdrukutele meeldib katsetada kriidivärvidega, soovides toonida juukse­ otsi vikerkaarevärviliseks.”

Katrina Tang

koolikott?

Mari-Liis Helvik

Lastekaup netist?

Üha populaarsem on osta lastekaupu ka­ sutatult netifoorumitest. Kirsi suhtub

Eesti disaineri Xenia Joosti versioon koolivormist. Praktiline ja stiilne.

Active koolikott, pehmendusega seljatugi erinevad

loosi läheb:

Peaauhind

Mängukonsool Xbox One 500 GB + mäng Kinect Sports Rivals

3x

Samsung Galaxy Grand Neo Plus DS, valge

3x

10 euro väärtuses s ETK Grupii kinkekaarte

ja malt 15 euro eest osta korraga vähe i. ol ko os ko e/ Loosis osalemiseks etk.e kk veebilehel www. KOOLI kampaania toodet. registreeri ostutše malt ühte KOOS

sisaldama vähe Sinu ostukorv peab

-35%

27.90

17.99 Pinalid tõmbelukuga erinevad suurused, Littlest Pet Shop, Monster High, Transformers Movie, Seventeen

-32%

5.15

3.49 Vaata ka teisi kampaaniapakkumisi etk.ee Toodete tavahinnad on Laagri Maksimarketi põhjal 13.07.2015 seisuga. Piltidel on illustreeriv tähendus.

KOOLIAEG AUGUST 2015 5 Pakkumine kehtib kuni 13.09.2015 või kuni kaupa jätkub.

RÕÕM JA MURE

Esimene kooliaasta on paras katsumus lapsele ja vanematele Paraku kipub koolielu alguskuudel muret olema rohkem kui rõõmu. Lapse ja vanema enda kohanemisraskused, mure turvalise koolitee ja -suhete pärast jms – loetelu on pikk. Seda suurem on kodus rõõm esimese päris viie või oma õpetaja hea sõna pärast.

Esimene mure – kas ta saab hakkama?

Tõenäoliselt kujuneb esimesel kooliaastal suurimaks katsumuseks uue elukorralduse­ ga kohanemine ning õpiharjumuse kujun­ damine. Kui mõtlen tagasi oma lapse kahe aasta tagusele kooliminekule ja vaen teiste perede kogemusi, siis vähemal või suure­ mal määral elab kohanemisraskusi üle iga laps ja vanem. Kunagi soovitas üks psüh­ holoog ajaleheveergudel kujutada ette, et olete esimest kuud uuel töökohal – täiesti uues keskkonnas – ega saa hästi aru, mida peate tegema ja mida üldse selles ettevõt­ tes tehakse. Inimesed on võõrad ja lärma­ kad, maja suur. Kui suudate sellesse pilti sisse minna, suudate enam-vähem ka ette kujutada seda, mida tunneb üks väike laps oma päris esimestel koolikuudel.

Mõnikord läheb asi päris hulluks. Pere­ kooli foorumis kirjutas murelik ema aas­ ta eest nii: „Laps läks nüüd esimesse klas­ si. Esimesel nädalal läks õhinaga, aga nüüd läheb iga päevaga asi hullemaks. Hommikul üles ei saa, laps lihtsalt ei tule voodist välja, ütleb, et ei taha kooli minna. Õppida ei taha, ütlebki, et ei taha ja kõik. Kui me ta kuida­ gi laua taha saame, siis istub niisama, viidab aega ja püüab muid asju teha. Väga närvili­ ne on, iga asja peale hakkab nutma või pau­ gub vastu. Kahjuks pole ma ise ka väga ra­ hulik ja kannatlik inimene. Täna hommikul nuttis, et miks ma teda teise kooli ei pannud, kuhu üks lasteaia­sõber läks.”

Mäletan, kuidas mu väike koolilaps umbes kolmandal koolikuul nuttis, kui üh­ täkki taipas, et nii jääb pikkadeks aasta­ teks – igahommikune varajane tõusmine ja minek, igapäevane õppimine, ei mingi­ sugust võimalust hoopis nädalaks maa­ le vanaema juurde minna või veeta päe­ va nii, kuidas ise tahab. Umbes esimese pool­aasta lõpus võis märgata kooliharju­ must, umbes kolmandal veerandil kooli­ tüdimust ja neljandal veerandil kooliväsi­ must. Rütm ju täiesti teine kui lasteaias.

Kuid paanikasse ei maksa sattuda: mit­ te kõik lapsed ei kohane raskelt. Tavaliselt on teine poolaasta palju edukam, teisest 6 AUGUST 2015 KOOLIAEG

kooliaastast rääkimata. Õpetajat, klassi­ kaaslaste vanemaid ja vajadusel psühholoo­ gi ei maksa karta, vestlused neil teemadel aitavad endal rajal püsida ning last toetada.

Mis puutub igapäevase õpiharjumu­ se kujundamisse, siis siin pole muud ret­ septi kui kannatlikkus, järjekindlus, sõb­ ralikkus. Proovi ülesanne lapsele huvita­ vaks muuta, kiida teda. Kust seda aega töö kõrvalt võtta? Midagi pole teha, tuleb võt­ ta. Laps käib esimeses klassis (loodetavas­ ti) vaid korra elus.

Teine mure – turvalisus

Kuidas laps kooli ja koju jõuab, tasub pe­ res varakult läbi mõelda. Juba nüüd võt­ ke kooli­tee koos ette, jätke meelde keeru­ lised teeületuskohad, kui tarvis, harjuta­ ge trammi- ja bussisõitu. Rüblikul kipu­ vad manitsused ühest kõrvast sisse ja tei­ sest välja minema, pole liiast elementaar­ seid tänaval liikumise reegleid üha üle kor­ rata. Nagu sedagi, et ühegi võõraga kaasa ei minda, midagi vastu ei võeta ja koolist tul­ lakse otse koju, kui pole vanematega teisi­ ti kokku lepitud. Hea, kui ka naabrid tea­ vad, et majas on algaja koolijüts. Varusta­ ge laps vajalike numbritega. Õpetage teda toitu soojendama nii, et köögikardin ei süttiks. Ongi vist kõik.

Olmemuredest suurem on mure kooli­ suhete turvalisuse pärast. Taas – niipea kui märkate lapse käitumises muutusi, rääki­ ge õpetajaga. Küsige lapselt koolis toimu­ nu kohta iga päev. Kahelauseline dialoog „Kuidas koolis läks?”– „Hästi!” siinkohal arvesse ei lähe.

Esimene kokkupuude pisaratega sel­ les valdkonnas oli meie lapsel siis, kui pä­ rast tunde võttis suur poiss kooliuksel väi­ keselt tüdrukult õuna ära. Teine siis, kui suur poiss võttis lapse klassiõelt ranitsa ja kallas selle koridori põrandale tühjaks.

Täiskasvanu, kelle poole lapsed abi saami­ seks pöördusid, vastas: „Aga mida mina teha saan?” See oli tüdrukule suurem šokk kui poiste käitumine. Sellisteks asjadeks tuleb paratamatult valmis olla. Tuleb rää­ kida ja toetada.

Esimene rõõm – toredad sõbrad

„Emme, tead, see tüdruk, kes mu taga is­ tub, elab meie tänaval! Kas ma tohin talle külla minna? Ta ema lubab.” Miks ei tohi, kui laps leiab uusi sõpru ja ühtlasi saab toetuda ka juba olemasolevatele. Üks kodukooli suuri eeliseid on kind­ lasti see, et paljude klassikaaslastega saab käia igapäevast ühist kooliteed. Meie laps näiteks teab, et igal hommikul kindlal kella­ajal möödub majast klassiõde Mar­ ta Mia. Ja kohe samal ajal ilmub ristmiku­ le Katrina ja teiselt poolt lähenevad kaksi­ kud. Kord õnnestus jala välja väänanud tüt­ rel panna klassivennad oma ranitsat tassi­ ma, otse koduukseni välja. Üks soovitus siiski on: vastastikused külaskäimised ei tohiks venida ülemäära pikaks, kuid mõistlik on neid mitte keela­ ta. Meie väikese kodu uksed on lapse sõp­ radele alati lahti, uskuge, see tasub end ära.

Teine rõõm – sain hakkama!

Siiani on meeles lapse säravad silmad ja suur õhin, kui ta esimese viiega, õigemi­ ni küll hinnanguga „väga tubli” koju tuli.

Võin väita, et sellest päevast läks ka ko­ duste ülesannetega varasemast libeda­ malt. Seda, et esimese klassi lapsel on iga päev igaks aineks palju õppida, kar­ ta ei maksa. Pigem annavad õpetajad väi­ keseid ülesandekesi, et harjutada jütse ka kodus raamatusse-vihikusse vaatama. Lu­ gemist tuleb küll iga päev harjutada. Kel tunniplaanis võõrkeel, siis sedagi.

Lugemise harjutamine on parim, mida lapsega kodus teha saate. Sellest oskusest hakkab sõltuma, kuidas teie laps saab aru matemaatikas tekstülesannetest või loodus­ õpetuse töövihiku harjutusest. Kui lugemi­ ne lonkab, hakkavad lonkama ka kõik teised õppeained. Eirake ametnike juttu sellest, et enne kooli ei pea laps lugeda oskama. Kooli­ programmid on nii tihedad, et lugemisosku­ seta hakkama ei saa. Hakake kohe praegu lapsega lugemist harjutama, hiljem olete en­ dale tänulik.

Agne Narusk

eesti ekspress

, s A P S v e l a K 탑is d e l l o K e s i l Ing ! s u l a s a b a T ja

Ujumiskursused 4-18 aastastele Registreerimine on alanud! www.ujumiskool.ee aastast 1959 KOOLIAEG AUGUST 2015 7

OMA TUBA

Koolilapse toas peab olema mugav õppida ja hea mängida ShutteRstock

Koolilaps vajab korralikku töölauda ja -tooli, valgustit, riiulit või sahtlit kooliasjade hoidmiseks, voodit ja riidekappi. Ülejäänu võiks laps ise otsustada.

Hea lahendus väiksemasse tuppa. Koolilaud jääb voodi ja avatud riiuli vahele. Tool on reguleeritava kõrgusega – väga mõistlik otsus.

3 rusikareeglit 1. Oma tuba, oma luba Laps peab saama oma toas keskendunult õppida, tal peab olema mänguks piisavalt ruumi ja rahulik magamiskoht. Soov ja võime uusi asju õppida sõltuvad heast ööunest ja võimalusest endale huvipakkuvate asjadega mõnusalt tegelda.

2. Ruum tegutsemiseks ja suhtlemiseks Koolilaps ei vaja enam samasugust põrandapinda nagu väikelaps. Seevastu tuleks talle organiseerida tublisti töö- ja hoiuruumi, lisada võiks ka istekohti. Järidel ja põrandale paigutatavatel istumispatjadel on oma mõte, et noorukid võiksid koos aega veeta.

3. Põhiasjad paika Hoolitse selle eest, et põhilised asjad oleksid korras. Investeerida tasub töökohta ning töö- ja üldvalgustusse. Maksab hankida ka võimalikult kvaliteetne voodi ja madrats, mis on mõeldud toetama kasvava lapse luustikku ja lihaseid. Kui laps teeb koduseid koolitükke heas asendis ja piisavas valguses ning saab ennast päeva lõpuks korralikult heale madratsile välja sirutada, ei kipu ka kukla- ja õla­pinged kallale. Muretse voodile päevatekk, et laps harjuks iga päev voodit üles tegema.

Allikas: Ajakiri TM Kodu & Ehitus

8 AUGUST 2015 KOOLIAEG

„M

eil on lapse toas poolkõr­ ge voodi, mille all pole mit­ te laud, vaid ühel pool suured riidesahtlid ja teisel pool viis väiksemat mängu­asjasahtlit,” kirjeldab poja Kristja­ ni tuba ema Merje. Sel sügisel läheb Krist­ jan kooli, kuid erilisi muudatusi toa sisus­ tuses pole perel plaanis teha. Kõik män­ gud mängitakse toas suurel põrandavai­ bal, voodi on mõeldud ainult magamiseks.

Ja kuna sahtleid on voodi all rohkemgi, kui vaja, pole kappi või kummutit juurde tarvis muretseda. Kõik väiksemad vidinad on kenasti peidus. „Mingit titetapeeti me Kristjani toas seina ei pannud, seinad on neutraalselt si­ nised,” räägib Merje. Poja huvidest lähtu­ valt on toas hulganisti huvitavaid detai­ le, mida saab vajadusel eemaldada. Näi­ teks seinale on kleebitud suur maa­kaart, laest ripuvad alla planeedid ja raketid. „Kui poja huvid peaksid muutuma, saa­ me need asjad välja vahetada,” on ema va­ likuga rahul. „Minu lapse toas oli voodi, väike laud, riidekapp ning riiul,” meenutab poja esi­ mest kooliaastat Oti ema Annika. Kui Ott sai üheksa-aastaseks, valmistati talle eri­ tellimusel nurgaga kirjutuslaud, millel on suured sahtlid ja all riiulid. Lisariiu­ leid kinnitati ka seinale ning tuppa toodi suur lükandustega riidekapp.

Kuigi uus kirjutuslaud oli suur ja ruu­ mi seal õppida piisavalt, eelistas Ott teha koolitükke põrandal, lauale aga kogunes igasugust pahna. Ka suure riidekapi „hal­ damine” käis poisil üle jõu – sinna oli nii hea asju hunnikusse visata. „Ühesõnaga – väike kirjutuslaud ja väike riidekapp olid asjalikumad,” nendib Annika.

Kui kahe lapse ema Ülle tütre kooli saatis, muretses ta ainsa uue asjana lapse tuppa sahtlitega kirjutuslaua. Praegu on algkoolilapse Liisi toas veel täispikk voo­ di, üks tool („Aga neid võiks olla kaks, sest kui näiteks sõbranna külla tuleb, tassivad mujalt teise tooli juurde,” ütleb ema), riide­kapp, kummut, kus hoitakse pesu, riideid, trenni- ja mänguasju, kõrge lah­ tine riiul raamatutele ja lauamängude­ le ning väike madal lahtine riiul mängu­ asjade jaoks, lisaks mõned nagid seinal. „Nagid on väga vajalikud kooliriiete, koti ja muu riputamiseks. Mina näiteks ei salli, kui asjad on toolil ja põrandal. Kui nagi­ sid polnud, nägi tuba palju korratum väl­ ja,” põhjendab Ülle.

Gümnasistist venna toas on suur, kahe töökoha ja rohkete sahtlitega kirju­ tuslaud, paar tooli, voodi, tervet seina täi­ tev suur raamaturiiul ja riidekapp. Ema hinnangul oleks vaja juurde kummutit või öökappi, kuhu korjata asjad, mis praegu vedelevad peamiselt põrandal. „Kirjutus­ laud võiks vist vabalt ka olemata olla, sest õppimine käib peamiselt voodis nagu ena­ mikul teismelistest, keda tunnen,” mär­ gib Ülle.

Iseloom, vajadused ja eelistused

Sisearhitektid Margot Laisaar ja Aet Piel on koduportaalis INKodu jaganud soovi­ tusi, milline võiks olla koolilapsele mu­ gav tuba. See võiks vastata seal elava­ noore iseloomule ja vajadustele, arvesta­ des tema värvieelistuste, hobide ja soovi­ dega. Oluline on, et laps ennast oma toas hästi tunneks, mistõttu peaks see sobi­ ma nii õppimiseks kui ka niisama puhka­ miseks ja mängimiseks. Sageli on laste­ tuba kõige pisem ruum kodus, mis tähen­ dab teatavaid piire mööbli ja muude as­ jade valikus. Parim lahendus lastetuppa on sisseehitatav mööbel, mis võimaldab iga sentimeetrit otstarbekalt ära kasuta­ da. Kui ei ole võimalik kasutada toa laiust, tuleb kasutada kõrgust, soovitavad sise­ arhitektid. Näiteks erinevate kõrgustega riiulid võiks planeerida põrandast laeni.

Mõistlik riiulite sügavus oleks seejuures 40 cm, võimaldades paigutada sinna mida tahes, alustades riietest, raamatutest kuni mänguasjadeni välja. Samas ei röövi kapp toast liiga palju ruumi ja asju on kerge ka­ pist kätte saada.

Mööbli sisse võib paigutada ka töö­ laua. Oluline on koolilapse tuppa planee­ rida ka arvutinurk ning koht inspireeriva­ tele ja loovust toetavatele esemetele, nagu pildid, kaardid, raamatud, tahvel jms.

Kapiuste asemel võib kasutada siini­ del liikuvaid tekstiilpaneele, mis võtavad vähem ruumi ja mida saab näiteks opera­ tiivselt segamini oleva riiuli ette lükata.

Erksavärviliste seinte ja tapeedimust­ ritega tasub olla ettevaatlik, pigem soovi­ tavad sisekujundajad värve lisada tekstii­ lide või muude detailidega, mida on lihtne vahetada. Samas on need ka rahakotisõb­ ralikumad kui kogu interjööri muutmine.

Signe Kalberg

eesti ekspress

KOOLIAEG AUGUST 2015 9

PROMO

Ühiselt veedetud aeg

10 AUGUST 2015 KOOLIAEG

PROMO Nii sumedate suvepäevade kui ka kargete talveõhtute möödasaatmiseks on imetore lauamängude taga aega veeta. Koos perega sisustatud kvaliteetaeg arendab nooremaid pereliikmeid ning tekitab ühiseid mälestusi kõikidele.

D

ada Fun pakub klientidele võimalust teha ostud mugavalt kodust lahku­ mata. Headeks koostööpartneriteks ja mängude edasimüüjateks on ka Apol­ lo ja Rahva Raamat. Mängud on jagatud veebi­lehel tähestikulises järjekorras ja eakohaselt. Mängude hulgas on nii õue-, laua- kui ka kaardimänge.

Kauba kättetoimetamiseks saab veebi­ lehel valida endale sobiliku variandi – kas tellitu toob mugavalt koju kuller või saabub see pakiautomaati. Üldjuhul kulub selleks kuni kolm tööpäeva, kuid vajadusel tullakse kliendile vastu, et saavutada muu kokkulepe.

Mängud tervele perele

Tegelikult ei ole mängimine vaid laste pä­ rusmaa. Hasarti tekitavad põnevad män­ gud toovad tihtipeale kokku ka täiskasvanud ning äratavad ellu nende sisemise lapse. Õue­

mängud annavad hea võimaluse veeta aega mööda maad ja koguda punkte eri numbri­ arvuti­vabalt – tegu on kaasakiskuvate män­ kombinatsioonidega. See sunnib mugavus­ gudega, mis tõmbavad ka suurima arvuti- või tsoonist väljuma ja end proovile panema. teleriarmastaja end proovile panema.

Firma esindaja Krista Zeik kinnitab, Vastupidavad materjalid ja juhendid et 70 protsenti nende müüdavatest män­ Vahel juhtub, et mänguhoos võib juhend gudest on mängitavad toas. Seega ei tasu kaduma minna. Sel puhul pole vähem täh­ end eksitada nimetusest „õuemängud” – tis see, et kaasas olevad juhendid on inter­ tegelikult on need mõeldud mängimi­ netist kättesaadavad ning hõlpsasti välja­ seks kõikjal, kus vaid piisavalt põranda­ prinditavad. Nõnda ei lähe mängulust kaotsi pinda leidub. Mängud so­ ning ka keerulisemad mängud bivad tervele perele ning Mängud sobivad ei jää juhendi kadumise tõttu hoiavad pinget ülal viima­ Kõik mängud on tervele perele ning mängimata. se hetkeni. Koos veedetud pakitud kotikestesse, kus neid kvaliteetaeg lähendab pere­ hoiavad pinget ülal on mugav hoiustada. liikmeid, samuti arenda­ viimase hetkeni.

Pakutavate mängude seas vad mängud lastel arvuta­ Koos veedetud on klassikaks kujunenud män­ misoskust ja loogilist mõt­ gud, näiteks suureformaadili­ kvaliteetaeg lemist. Veebilehel on kõi­ ne memoriin, „Reis ümber gi mängude juures lühisel­ lähendab maailma”, hanemäng, doomi­ gitus selle kohta, kellele on pereliikmeid, no, backgammon ehk trikk­ mäng mõeldud ning milli­ samuti arendavad trakk, samuti kabe. Mängud seid osi see sisaldab. on tehtud materjalidest, mis Suur täringumäng on mängud lastel võimaldavad neil vastu pidada müügile tulnutest üks viima­ arvutamisoskust ja igasuguste ilmaoludega. Lisaks seid. Korraga saab mängida loogilist mõtlemist. on neid mugav sobivasse kohta kuni kuus inimest, komplekt transportida ja paigutada. sisaldab viit täringut, kustutusotsikuga va­ Dada Fun’i mänge saavad huvilised tel­ rustatud markerit ja märkimistahvlit. Tegu lida veebilehelt http://pood.ouemangud.ee. on mänguga, mille mängimiseks tuleb end väheke liigutada, veeretada pehmet täringut Kadri Penjam

KOOLIAEG AUGUST 2015 11

KOOLIKOTT

Hea koolikott säästab lapse tervist Algklassilapsele koolikotti valides tasuks eelistada kindla vormiga ranitsat, mis toetub seljale ja aitab ka raskemat koormat paremini taluda.

Kooliskäimist reguleerivad tervisekaitsenõuded,

mille põhjal ranitsa lubatud raskus koos sisuga on: 1.–3. klassi õpilastel maksimaalselt 3 kg, 4.–6. klassi õpilastel 3,5 kg, 7.–9. klassi õpilastel 4,5 kg.

Mõni aasta tagasi terviseameti korraldatud uuringu tulemustest selgus, et kui esimeses klassis ületas koti kaal lubatut 30% juhtudest, siis alates teisest klassist ei vastanud juba 72% õpilaste ranitsate raskus lubatud kaalule.

Allikas: terviseameti sihtuuringu „Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (koolikoti) raskus” kokkuvõte

ShutteRstock

Liiga raske seljakott mõjub halvasti lapse seljale ja kehahoiakule.

12 AUGUST 2015 KOOLIAEG

„P

oeg Kait läheb kooli oma hea algklassides tuleb lapsel päris palju asju sisse­k antud seljakotiga. Uut kaasas kanda. Koolikotti tasub põhjalikult kooli­kotti polegi me seepärast uurida nii seest kui ka väljast: mis mater­ ostnud, et Gaia koolis ei ole rasket aabit­ jalist see on, kui hästi puhastatav, kas ko­ sat ega mahukaid töövihikuid vaja. Nii til on sees taskuid ja sahtleid. Ranitsa kõi­ õigus­tab end täielikult poisi isiklik rännu­ kidel külgedel peaks olema helkurid, mis seljakott,” ütleb Türi Gaia kooli klassiõpe­ teevad lapse pimedal ajal liikluses hästi märgatavaks. taja Anneli Kirspuu.

Aga kui on vaja Lapsele tuleb lapsele koolikotti osta, 15% lapse kaalust osta eakohaselt peaks see olema mahu­ Uuringud on näidanud, ja kaalult sobiv kas ja lapse seljale hea. et ergonoomilised ranit­ koolikott. Õlarihmad olgu toeta­ sad aitavad vähendada vad ja kindlalt paigas koormust lapse seljale Sobilik koolikott algklassilapsele on ranits. ning neid peaks saa­ isegi kuni 30 protsen­ ma veel eest pandlaga ti rohkem kui tavalised Veenduge, et ranitsa suurus vastab teie lapse kasvule. kokku panna, on õpe­ seljakotid. Milline aga taja kindel. „Koolikott on ergonoomiline selja­ Ranits peab hoidma hästi peaks olema nagu hea kott? vormi ja olema stabiilne. matkaseljakott, millega Kvaliteetsete kotti­ Ranits ei tohiks olla laiem on mugav matkaränna­ de seljatoe ergonoomi­ lapse õlgade laiusest. kule minna. Laps peaks line kuju on vormitud Õlapaelad peaksid oleoma kotti juba poes ise inimese selgroo jär­ ma reguleeritavad ja ranitsa tunnetama. Hea, kui gi, toetades nii kand­ taga­osa peaks olema tugevsaaks mõned asjad ja ala- kui ka ülasel­ datud polstriga. juba enne ostmist kot­ ga. Neil on polsterda­ Selleks et lapsel oleks ti panna ning proovida tud, õhku läbi laskvast mugavam kooliasju kaasa sellega joosta ja kõndi­ materjalist seljaosa ja pakkida, võiks seljakotis olla vähemalt paar eraldi vahet. da. Ja kott peaks olema laiad pehmenduste­ ikka lapse kasvule vas­ ga õlarihmad. Parima­ Ratastega ranitsad potav,” nimetab Kirs­ tel mudelitel järgib tu­ le soovitatavad, sest need on raskemad. puu koolikoti gevduse reljeefne pind Allikas: terviseamet olulisi oma­ selja kuju, toetades nii dusi. lapse selga. Kindla ku­ juga ranits säilitab oma vormi ja on raa­ matutest täidetuna kergem kanda kui peh­ Kott olgu lapsele paras Kui laps ise valiks koolikotti pi­ me seljakott, mis jääb alaseljale rippuma.

Koolikotti ostes võib lapsevanem raha gem selle värvi või piltide ja muude kaunistuste järgi, siis lapse­vanem kokkuhoiu nimel osta suurema ranitsa, peaks jälgima, et tervist silmas pi­ mida laps saaks kanda mitu aastat. Kuid dades peab kott eelkõige olema lap­ see ei ole kuigi mõistlik otsus, sest liiga suur sele paras. See tähendab, et kind­ seljakott vajub raskuse tõttu alla ning mõjub lasti tuleks kotte poes selga proo­ halvasti lapse seljale ja kehahoiakule. Jälgi­ vida, et teada saada, milline neist da tuleks ka ranitsa kaalu: tühi kott ei to­ õigesti õlgadel istub. Kui vane­ hiks kaaluda üle 1,3 kilogrammi. Täidetuna mad kooli­jütsid eelistavad kooli­ ei tohiks koolikoti kaal ületada 15 protsen­ kotina ka üleõla- ja pehmeid selja­ ti lapse kaalust. „Rasked ning suured seljakotid võivad kotte, siis algklassilapsele tuleks osta kindla vormiga ranits, mis ei vaju lös­ tekitada selja-, õla- ja kaelavalusid. Rühi­ si ja kus vihikud-­raamatud ei lähe kort­ le laastavalt mõjuvad üleõlakotid,” ütleb su. Kott peab olema nii suur, et mahu­ massöör Kelli Palmiste. „Risk päeva jook­ taks vabalt A4-suuruses raamatuid ja vi­ sul kukkuda ja ennast vigastada on selle võrra suurem, mida raskem ja ebakvali­ hikuid.

Väga tähtis on koti seljaosa, mis teetsem on kott. Samuti pitsub raske koti peaks olema tugev ja polsterdatud. Rih­ puhul õlanärv kinni ning pea- ja kätevalu mad olgu laiad, siis ei sooni need õlgu. ei ole sugugi harv tagajärg.”

Hea, kui need on samuti polstriga, sest Signe Kalberg

eesti ekspress

t a s u g a M a t s a a i ko ol ! t s u g l a

Werneri kohvik Ăœlikooli 11, Tartu cafe@werner.ee

Gustav Cafe Estonia pst 9, Tallinn Vabriku 6, Tallinn Solarise aatrium Kalamaja cafe@gustav.ee cafe@gustav.ee KOOLIAEG AUGUST 2015 13

SILMAD

Lapsed ja nägemine

Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade kaudu saame ligi 90 protsenti informatsioonist. Eriti hoolikas tuleb olla lapse nägemise kontrollimisel, sest tema oma nägemise halvenemist üldjuhul ei tunneta. Udune pilk tundub normaalne, sest laps ei oska seda millegagi võrrelda.

K

ui laps sünnib, ei ole tema nägemine piisavalt terav ja alles kujuneb välja.

Kasvades areneb ka nägemine. Kolme­ aastase nägemine peaks olema 80 protsenti ja eelkooliealise oma juba 100 protsenti täis­ kasvanu nägemisteravusest.

ShutteRstock

Parim vanus esimeseks nägemiskontrolliks on kolmas eluaasta

Kolmeaastane laps on piisavalt suur, et nägemiskontrolli tabelist pilte vaada­ ta, ning koostöövalmis ka kõõrdsilmsuse vaatluseks. Selles vanuses saab nägemi­ se ja silmade arengu võimalikke kõrvale­ kaldeid veel ravida.

Järgmine nägemiskontroll peaks toi­ muma enne kooliminekut. Kui laps tahv­ lile kirjutatut hästi ei näe, kui lugedes-­ kirjutades lähevad tähed sassi või kui laps kurdab pea- ja silmavalu, võivad need

e s m a ab i võt te d Läheneva kooliaasta puhul tasuks meelde tuletada lihtsamaid esmaabivõtteid ja neid ka lastele õpetada.

mürgistused ® Püüdke välja uurida, mida ja kui palju laps võttis. ® Helistage mürgistuskeskusse 16 662 ja küsige nõu. ® Seisundi halvenemisel kutsuge kiirabi.

LõiKehaavad ja Kriimustused ® Pange laps võimalusel istuma. ® Peske kriimustus/lõikehaav ettevaatlikult veega puhtaks. Igaks puhastamiseks tuleb kasutada uut puhastuslappi. ® Puhastamisliigutused tuleb suunata vigastusest eemale. ® Asetage haavale piisavalt suur haavaplaaster, millel on riidepolster. ® Vahetage plaastrit, kui see on saanud märjaks või mustaks. ® Juhul kui lõikehaav on sakiliste servadega, viige laps kindlasti EMOsse, sest haava võib olla tarvis õmmelda. ® Pöörduge perearsti poole, kui haav läheb paiste, punetab ning tekib palavik.

KuKKumised ® Sagedamini piirdub kukkumine ehmatuse või mõne sinikaga, sest kukkudes võivad puruneda väikesed veresooned ja tekkida verimuhk. ® Kui laps on kukkumise järel täiesti vaikne, nutab nõrgalt või kiljuvalt, jääb ootamatult uniseks või hoopis magama, tuleb ta viia läbivaatuseks lähimasse haiglasse. ® Valutavat kohta saab leevendada külmaga (külmakoti või jaheda veega). ® Kui muljuda saanud jäse on liigutamisel valulik või ebaloomulikus asendis, viige laps meditsiinilise ravi saamiseks arsti juurde.

14kukkumise AUGUST 2015 KOOLIAEG ® Iga järel peaks laps rahulikult lamama, kuni on selge, et vigastusi ei ole.

Koerahammustus ® Peske haava rohke sooja vee ja seebiga, seejärel puhastage desinfitseeriva lahusega. Katke haav nii puhtalt kui võimalik.

Kui haav jookseb verd, siduge rõhksidemega ja minge lähimasse haiglasse. ® Võtke kaasa lapse vaktsiinipass, sest tarvis on teada, kas talle on tehtud teetanuse kaitsesüst. Tundmatu looma hammustuse korral tuleb arvestada võimalusega, et last peab vaktsineerima marutaudi vastu. ® Iga loomahammustuse korral küsige alati arstilt nõu.

NiNaverejooKs ® Ninaverejooks algab tavaliselt üsna ootamatult. Verd võib tulla kas tilkadena või pideva nõrgema/tugevama vooluna. ® Ninaverejooksu ajal võib kannatanu rohkesti verd neelata või hingamisteedesse tõmmata, mis võib põhjustada oksendamist, köha ja hingamisraskust. ® Ninaverejooks võib olla ohtlik, kui kannatanu verekaotus on suur.

Kui ninaverejooks järgneb peatraumale, võib erituv veri olla vedel, veetaoline – see on väga tõsine haigusnäht ja vajab kiiret abi. ® Kallutage kannatanu pea ja ülakeha ettepoole. Käskige kannatanul hingata läbi suu ning suruda sõrmede ja pöidlaga ninasõõrmed kinni (vajadusel peate seda tegema ise) vähemalt 10 minutiks. ® Kuklale ja otsmikule võib asetada külma. Külmakoti alla tuleks asetada rätik või mõni muu riideese. ® Juhul kui 30 minuti pärast ei ole verejooks lakanud või algab uuesti, viige kannatanu haiglasse või helistage numbril 112 ja kutsuge abi. ® Pärast ninaverejooksu lakkamist ei tohi tugevalt nuusata, vältida tuleks ka füüsilist pingutust.

Turvalist kooliaastat!

EllEn StErnhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

SILMAD sümptomid viidata nägemishäirele. Nä­ gemisehäire tundemärk võib olla ka liiga lähedalt televiisori vaatamine. Sagedami­ ni esinevad laste nägemisprobleemid on kõõrdsilmsus, amblüoopia ehk laisk silm, kaugnägevus, lühinägevus ja astigmatism.

Koolilaste silmamured

Eelkooliealistel ja algklassilastel tekib peamine probleem just lähedale vaatami­ sega. Laps näeb silmade kontrollimise ta­ belit probleemideta, samas lugemisel vä­ sivad silmad kiiresti ja tähed muutuvad uduseks. Nii võib laps kaotada lugemise vastu huvi. Sellisel juhul vajab ta õppe­ tööks nõrkasid plusstugevusega prille.

Hilisem peamine nägemishäire kooli­ laste seas on lühinägevus ehk müoopia.

See tähendab, et laps ei näe hästi tahv­ lile. Selleks et hästi näha, hakkab ta sil­ mi kissitama. Lühinägevus võib tekki­ da igas vanuses. Kõige sagedamini tekib müoopia koolilastel 9–12aastaselt ja are­ neb kuni 20. eluaastani välja. Pärast seda müoopia enamasti stabiliseerub.

Millised prillid?

Lapsele prille ostes seisab lapsevanem paljude nüansside ees. Kuidas valida

prilliraame, milliseid prilliklaase eelista­ lega kannab. Lastele, kes ei soovi prille da ning kuidas meelitada tõrkuv laps pril­ kanda, tuleks näidata, millistes meel­ le kandma? Oluline on jälgida, et prilli­ divates tegevustes neist kasu on. Kind­ raamide raskus toetuks ninale ja kõrva­ lasti aitavad siin kaasa lemmikvärvid ja laste­p ärased mustrid. dele ühtlaselt. Toetus peab Norman-­Optika valikus jaotuma võimalikult suu­ on palju ilusaid prilli­ rele pinnale, et see ei takis­ Kui prilliraamid taks lapse nina normaalset lapsele meeldivad, raame nii poistele kui ka tüdrukutele kauba­ arengut. on suurem märkidelt Kenzo, Jul­ Mida suurem kor­ tõenäosus, et ta bo, Chevignon, Levi’s ja rektsioon, seda väiksema Columbia. klaasi­avaga prilliraame tu­ neid hea meelega Selleks et lapse sil­ leks eelistada – nii jäävad kannab. Kindlasti mi säästa, on vajalikud klaasid õhemad ega vajuta aitavad siin kaasa õiged töötingimused, ninale. Suurema tugevuse lemmikvärvid hea valgustus ning pii­ korral on soovituslik telli­ sav loomuliku valguse da õhendatud klaasid. Las­ ja lastepärased käes viibitud aeg. Eestis te prilliraamidesse paigal­ mustrid. kontrollivad lapsi üld­ datakse kergest ja purune­ juhul arstid, optomet­ miskindlast plastmaterja­ list klaasid – nii on lapsele mugavam ja ristid tegelevad väljaarenenud nägemi­ se uuri­misega. Optometristil on lubatud ohutum.

Vanemad peaksid hoidma silma peal määrata prille lastele alates kaheksandast sellel, kuidas lapse prillid ees püsivad, kas eluaastast. ninapadjad istuvad sümmeetriliselt või on äkki raamid väändunud. Prilliraamide pai­ Norman-Optika optometristid nutamisel saab alati abi prillipoest.

Katrin Vikkisk ja Evelin Rohtlaan Kui prilliraamid lapsele meeldivad, on suurem tõenäosus, et ta neid hea mee­

KOOLIAEG AUGUST 2015 15