Issuu

kooliaeg! 27. august 2014

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

Kõik kooliks vajalik esimesel katsel käes. Brunnen PINAL "Esperanto" tühi, tekstiilist 20 x 5,5 x 3,5 cm

Toy Color VÄRVIPLIIATSID 12 värvi, Ø 3 mm

099

45 Lands KIIRKÖITJA A4 värvivalik: bordoopunane, punane, kollane, tumeroheline, oranž, must, tumesinine, roosa, hele-sinine, türkiissinine

Luch VEETOPS KAANEGA

059

019

Tavahind 0.69

Erich Krause

jkei 8г

029

15 г

035 Hermess Loomad VIHIK 12 lehte, jooneline või ruuduline

Koh-I-Noor PLASTILIIN 10 värvi, 200 g

004

Tavahind 0.85

Smiltainis JOONISTUSPLOKK A3, 20 lehte, 120 g Color&Co RASVAKRIIDID/ VAHAKRIIDID 16 värvi, läbimõõt 8 mm

099

Tavahind 1.25

099

Tavahind 1.85

Üle 400 vajaliku koolikauba Prismast!

“Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist”

Rahvusraamatukogus näeb Tutanhamoni aardeid

Mikkeli muuseumis Kadriorus on kuni 7. septembrini avatud näitus “Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist”. Väljapanek toob vaatajate ette ühe märkimisväärseima erakogu ning armastatuimate eesti kunstnike loomingu 20. sajandi esimesest poolest. “Kuldaja värvid” seab fookusesse aastad 1910–1945. Mikkeli muuseumi kahel korrusel paikneval näitusel on väljas pea 50 teost eesti maalikunstnike paremikult (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Ado Vabbe, Endel Kõks, Richard Uutmaa jpt). Eksponeeritud tööd jaotuvad mõtteliselt kolmeks: kodumaa maastikud, võõrsil valminud loodusvaated ning inimesi kujutavad teosed. Enn Kunila on kunstikollektsionäär, kelle kogu sai alguse mitukümmend aastat tagasi. Selle tuumiku moodustab eesti klassikaline maalikunst 20. sajandi esimesest poolest, kus eriti suur rõhk on Konrad Mäe loomingul – Mikkeli muuseumis on kunstnikult väljas lausa 11 teost. Kunila on aastate jooksul korraldanud arvukalt näitusi mitmetes Eesti paikades, Herbert Lukk. “Tänav, plangud ja aga ka Helsingi Taidehallis majad”, 1918. Enn Kunila kogu ning mullu sügisel Brüsselis Euroopa Parlamendi hoones. Eriti menukas oli 2010. aastal toiminud näitus Tallinna Kunstihoones. Lisaks on Kunila avaldanud oma kogu põhjal üle kümne kunstiraamatu ning aidanud välja anda eesti maalikunstnike monograafiaid. Oluliseks näitusega kaasnevaks aspektiks on haridus – esimest korda Eestis pakutakse külastajatele interaktiivset multimeediumprogrammi, mis on üles ehitatud tahvelarvutitele, mida soovijad muuseumis laenutada saavad. Programmi “Rännak kuldajas” eesmärk on avada näituse tagamaid, pakkudes huvitavat lisateadmist igas vanuses kunstihuvilisele. Näitust saadab kuraator Eero Epneri koostatud kunstialbum ning lastele mõeldud jutu- ja värviraamat “Kalavõrk ja piimamannerg”.

Eesti Rahvusraamatukogus saab kuni 20. septembrini vaadata näitust “Tutanhamoni hauakambri aarded”. Teave Tutanhamoni kohta oli ajaloolaste eest varjul aastatuhandeid. 1332–1323 eKr valitsenud Egiptuse vaarao sai laiemalt tuntuks alles 1922. aastal, kui Howard Carter avastas tema hauakambri Kuningate orust. Sealt tuli lagedale tuhandeid aardeid, mille kataloogimine ja Kairo muuseumisse toimetamine võttis aega üle kaheksa aasta. Tehnoloogia arenedes tehakse arheoloogiliste leidude kohta üha uusi avastusi ning Tutanhamon on põnevaks pähkliks ka tänapäeva teadlastele ja ajaloolastele. Tutanhamoni aare oli ja on siiani mitte ainult Egiptuse, vaid kogu maailma arheoloogia üks tähtsamaid leide. Näitusel on eksponeeritud üle kahekümne olulisema ja visuaalselt pilkupüüdvama leiu, sealhulgas Tutanhamoni kuldne surimask, millest on saanud Egiptuse tuntuim sümbol. Mõistagi on tegu koopiatega, sest paljud originaaleksponaadid pole kunagi Egiptuse pinnalt lahkunudki ning egüptoloogide üldsus on juba pikka aega habraste originaalide transportimise vastu. Sellelaadset kogu näeb Baltikumis ja Skandinaavias esimest korda. Näitusele on oodatud õpilased, nende vanemad, õpetajad ja kõik ajaloo huvilised. Ekspositsioon on avatud iga päev augustis E–P 12–18 ning septembris E–R 10–20, L–P 12–19. Üksikpiletid hinnaga 8 eurot (õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele soodushind 5 eurot, alla 6aastased lapsed tasuta) ning perepiletid hinnaga 20 eurot on saadaval kohapeal ja Piletilevis. Grupikülastused (üle 10 inimese) palume enne kokku leppida e-aadressil info@travelmedia.ee. Näitus jõudis Kairost Eestisse Egiptuse turismiministeeriumi toel ning seda korraldab rahvusvahelisteks koostööprojektideks loodud Travel Media Group. Näituse koostööpartner on Eesti Rahvusraamatukogu.

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Toimetaja: Piret Tamm, tel 669 8191 Reklaam: Helen Silts helen.silts@lehed.ee, tel 669 8061 Kujundus: Tuuli Prees. Korrektuur: Marilin Look. Trükk: Printall

Töötool, mis kestab algkoolist doktorikraadini...

Müügisalong Tallinnas Pärnu mnt 160D www.intera.ee 3

ril. b m e t p e d 8. s a v a g l a ud Treening

Foto: Shutterstock

Ehk ei peakski laps iga päev matemaatikaõpikut kaasas tassima – ülesandeid saab õpetaja ju ka tahvlile kirjutada.

Koolilapsel peab silm särama Selleks et koolilaps oleks terve ja õpihimuline, peaksid olulisi muudatusi tegema nii koolid kui ka lapsevanemad.

gal aastal seatakse augus tis erilisse fookusesse koolilapse tervis. Üht äkki annavad kõik korra ga nõu, kuidas peaks laps toituma, kui palju istuma- astuma, mismoodi oma sil mi hoidma ning kui kerge või raske ranitsaga koduu ksest välja minema. Merekivi perearstikesku se pereõde Katrin Poom üt leb, et paberile võib ju igasu gu asju kirja panna, aga te gelik elu on tihti teistsugune. Näiteks 5. klassi õpilasel võib olla päevas seitse ainetun di. See tähendab seitset õpi kut, töövihikut ja tavalist vi

hikut. Ja kuigi seadusega on ära määratud, et 4.–6. klas si õpilastel võib ranits (kooli kott) kaaluda kuni 3,5 kg, ei saa ju laps sel põhjusel mõn da raamatut maha jätta. Poomi sõnul on koolikoti raskuse teemal kõige enam välja pakutud lahendust, kus õppeasutuses on teine komp lekt õpikuid, aga see jääb tih ti finantsprobleemide taha. Mõni õppeasutus pakub ka võimalust töötada pingi naabriga ühest õpikust, tu leb vaid enne omavahel kok ku leppida, kes millise raa matu järgmiseks päevaks kaasa võtab. “Ideaalis võiks

see variant ju töötada, aga 4.–5. klassi poistel on pea nii laiali otsas, et nad unustavad kohe ära, millise õpiku kot ti peab panema. Samuti on elu näidanud, et tüdrukud ei võta sellise pakkumise pea le üldse vedu, sest nemad on juba loomult korralikumad ja igaüks tahab oma õpikut.” Ühe võimalusena näeb Poom seda, et koolid koosta vad tunniplaane laste suut likkust järgides, seda eriti nooremate klasside hulgas. Ehk ei peakski iga päev ma temaatikaõpikut kaasa tassi ma – võrrandeid või ülesan deid saab õpetaja ju tahvlile kirjutada. Loodusõpetuses võib teadmisi jagada ka ilma õpikuta vabas looduses. Samuti on Poom seda usku, et nooremates vanuse

klassides poleks kõikides õppeainetes sugugi vaja iga päev kodutöid anda. “Laps peab koolist ja õppimisest rõõmu tundma – seda ei tohi vastumeelseks muuta.”

Koolilõuna kell kümme hommikul? Katrin Poom ütleb, et igiva na teema on ka kooliõpilase tervislik toitumine. Me kõik teame, et laps peaks hom mikust sööma iga päev kas või natukene, koolilõunat võiks pakkuda kella 12.00– 12.30 ajal. Paraku on Tallin nas arvukalt neid koole, kus just väiksemate klasside las tele antakse lõunat juba kell 10.00. “Sellise korralduse juu res ei tahagi laps hommiku sööki kodus, sest teab, et

kooli jõudes ootab teda üsna kohe ees tubli kõhutäis.” Siin võiks ühe lahendu sena pista lapsele kotti õuna või banaani. Ehk tuleb kooli teel või pärast esimest tundi siiski millegi järele isu. Vara se koolilõuna teine suur mii nus on see, et kella kahekskolmeks on kõht juba väga tühi. Kui nüüd juhtub, et laps pärast tunde kohe koju min na ei saagi, vaid peab rutta ma huviringi või trenni, haa rab ta tee pealt kaasa saiake se, küpsised või paki kartuli krõpse. Ka selliste ebater vislike vahepalade vältimi seks võiks kaasa panna top si jogurtit, puuvilju või kar bi värskete ja puhastatud köögiv iljadega. Nii on üsna tõenäoline, et õhtul seitsmekaheksa ajal koju jõudes ei vohmita püstijalu külmkapi ees seistes end kurguni täis, vaid istutakse koos vanema tega rahulikult õhtusöögi lauda.

SOOVITUSI LAPSEVANEMATELE • Võtke rahulikult, kui laps ei tulegi iga päev koju viitega – ka neli ja kolm on head hinded. • Ärge suruge lapsele peale huviringe kui enda täitumatuid unistusi. • Huvi lapse töötingimuste (valgustus, koolilaud ja -tool, liiga raske koolikott) vastu koolis ei pea häbenema. Vastupidi, neid tuleb uurida ja vajadusel koos hoolekoguga parandada. • Märgake ja teadvustage lapse kaaluprobleeme või söömishäireid. Püüdke talle iga päev tervislikku toitu valmistada. Kuigi aja kokkuhoiu mõttes on valmistoitude lett mugavam, pole see õige tee.

Laske lapsel laps olla Üheks kõige muret tekitava maks asjaoluks peab Katr in Poom laste läbipõlemist üha suureneva vaimse pinge tõt tu. Kahjuks ei juleta sellest veel avalikult rääkida ja abi otsimise asemel peituvad va nemad koos lapsega nelja sei na vahele. “Näen juba 1. klas si õpilastele tervisetõendeid väljastades, et mõni põnn ei tahagi kooli minna. Teda

hirmutavad näiteks vanema õe või venna raskused kooli kohustuste täitmisel. Või on latt kodus väsitavate eel koolide ja katsetega juba eos väga kõrgele seatud. Või ei sobitugi laps tavakooli raa midesse, sest on lihtsalt loo mult teistsugune.” Poom lisab, et vahel võib laps vaimse pinge all murdu da juba sel põhjusel, et peab armsaks saanud algklasside

majast välja kolima või uuel õppeaastal võõraste õpetaja tega silmitsi seisma. Sellis tel puhkudel soovitab Poom lapsele igati toeks olla ja võt ta teda sellisena, nagu ta on. Samuti tasub kohe alternatii ve otsima hakata, kuigi nen de leidmine pole Eestis sugu gi kerge. Poom tahab kõigile vane matele südamele panna, et vähemalt esimestes klassi des ei tohiks last koolivälis te huviringidega üle koorma ta. Mõelgem niipidi, et laps, kes veel veidi aega tagasi oli päev otsa kasvatajate silme all, peab ühtäkki hakkama saama väga paljude uute as jadega. Ta peab ise kooli mi nema, ise koolist koju tule ma, ise sööki soojendama ja koduste ülesannete kallal pu sima. Kui nüüd last veel mit me huviringi vahel rebitakse, ei saagi tema loovus mõistli kus tempos areneda. Vilve Torn

Foto: Marju Tulva

Harku valla huvikooli batuudihüpped on laste seas väga populaarne treening.

Huviringi valik sõltugu eelkõige lapse soovist Huviringides on lapsel võimalik saada nii vaimset kui ka füüsilist pingutust, samuti julgust eakaaslastega suhtlemiseks.

“M

eie koge mus ütleb, et huvir ingi va lik peaks ikkagi lähtuma lap se enda soovist. Tihti on küll vanem valiku tegemisel eest vedaja ja suunaja, kuid laps peab ringis käima vabataht likult ja huviga,” ütleb Tallin na huvikeskuse Kullo direk tori asetäitja Kairi Kaugema. Kullo on vanim ja suu rim huv ikool Eestis, mis loodi 1941. aastal ja mille ligi 50 huviringis osaleb üle 2300 õpilase. Mõistetav, et nii suur hulk võib teha õige valiku tegemise raskeks, kuid Kaugema soovitab jul gelt ka mitut ringi proovi

da. “Kui kohapeal tegevuses kaasa lüüa, saab ka laps üle vaate, mida ring endast ku jutab ning kas see võib talle huvitav olla.” Enne lõplikku otsustamist tasuks veendu da, kas lapsele sobib ka õpe taja ja teised kaaslased – see mängib suurt rolli just noo remate puhul.

Sundida ei ole vaja Kuigi lapsevanematel on va hel tahtmine järeltulijate kaudu oma teostamata jää nud unistusi ellu viia, siis huvir ingi valikul on tarvis arvestada peale lapse soovi ka tema andeid. Vanem tun neb oma last, teab eeldusi ja

Kuidas valida huviringi? • Las laps ise ütleb, mida ta teha tahab. • Võta arvesse lapse isikuomadusi. • Arvesta huviringi kaugust kodust. • Huviring aitab lapsel rahuldada tähelepanuja tunnustusevajadust. • Laps leiab huviringist uusi sõpru ja mõttekaaslasi. • Arendada tasub seda, mida lapsele teha meeldib. • Huviringis käimine distsiplineerib last, õpetab vastutus- ja kohusetunnet. • Käi huviringides vaatamas, mida seal tehakse, millised on õpetaja ja ringikaaslased. • Kui laps tüdineb ringi tegevusest, ära sunni teda jätkama, vaid innusta. • Üks huviring võiks olla seotud liikumisega. • Mõtle, kas tahad lapsele kvaliteeti või tegevust. Allikas: Kairi Kaugema, Elina Siilbek

võimeid. Kui põnnil on näi teks huvi tehnika või joo nistamise vastu, miks mitte seda annet edasi arendada. Arvesse võiks võtta ka lapse iseloomuomadusi. Loo gika ütleb, et elava loomuga lapsele ei tasu soovitada kes kendumist ja paigalpüsimist nõudvat tegevust. “Ma pole sellega päris nõus, sest vahel on hea, kui laps õpib kesken duma. Eelduseks on muidu gi, et tegevus on tema jaoks huvitav,” ütleb Kaugema. “Vastasel juhul tundub rin gis käimine juba sundusena ja siis pole ka tulemusi loo ta,” lisab ta. Kui selline hetk kätte jõuab, on vaja vanema toetust ja oskust taas huvi äratada. “Sundides huvi ei teki. Lapsele on suureks stii muliks ekskursioonid, suvi sed laagrid, esinemised. See innustab pingutama ja osale ma ka esialgu raskena tundu vates tegevustes.” Tuleb veel arvestada, et lastele meeldib füüsilist pin

gutust nõudev tegevus. See tõttu on just algklassilas tele vaimse pingutuse kõr val olnud füüsiline tegevus heaks treeninguks ja puhku seks. Koordinatsiooni nõud vad alad on näiteks ujumine, iluvõimlemine, pallimängud.

Koos on ühesuguse huviga lapsed Huviring pole kasulik ainult lapse ande arengu jaoks. “Linn rahastab huviringi, kus on vähemalt 12 last. Kok ku saavad seega ühiste huvi dega lapsed, tekivad uued sõbrad, saadakse tunnus tust ja tähelepanu, millest tavakoolis võib puudus olla,” ütleb Kaugema. Omasugus te seas muutub laps seltsiva maks, õpib suhtlema ja saab juurde enesekindlust. Kauge ma sõnul arendab huviringis käimine kohusetunnet, õpe tab planeerima oma aega ja tegevust. “Huviringi valides tuleb lisaks lapse soovile arvesta

Millises vanuses alustada sporditreeninguid? vanus

spordiala

iluvõimlemine, iluuisutamine, riistvõimlemine (tüdrukud)

akrobaatika, riistvõimlemine (poisid), tennis, lauatennis, ujumine, vettehüpped

korvpall, jalgpall

kergejõustik, käsipall, võrkpall, suusatamine, kiiruisutamine, jäähoki, maahoki, purjetamine

jalgrattasport, maadlus, vehklemine, moodne viievõistlus, aerutamine, sõudmine, poks Allikas: Filin

da vahemaaga ehk kui kau gele jääb ringi toimumiskoht kodust,” ütleb Harku valla huvikooli direktor Elina Siil bek. “Üks uuring näitas, et last ei kurna mitte huvirin gide rohkus, vaid pikk sõit ühest kohast teise,” lisab ta. Siilbek soovitab rahulikult suhtuda sellesse, kui laps en dale sobivat ringi kohe ei leia, vaid käib kord ühes, kord tei ses. “See on omane algkooli õpilastele, kes pole oma huvi des ja oskustes kindlad. Va

nemad peaksid sellise võima luse oma lapsele andma.” Veel soovitab Elina Siil bek enne lapse huvir ingi saatmist hoolikalt järele mõelda, kas tahetakse kvali teeti või tegevust. “Kui ikka loodetakse, et lapsest sir gub tulevikus tippsportla ne, peab ta saatma trenni spordik lubisse. Kui nähak se teda muusikuna, tuleb ta panna muusikakooli.” Kõige a r ma st at u mad Kullo huviringid on Kau

KUTSUME KÕIKI UISUTAMA! Kooliaasta alguse puhul kõigile koolilastele (kuni 18. eluaastani)

SEPTEMBRIS sooduspilet 4 € (sisaldab 1 tundi jääl + uiske)

Täpsem info vaba jää kohta: www.icearena.ee või 660 0500

gema sõnul tüdrukute pu hul tantsu- ja liikumisringid ning poiste puhul tehnika ring. Populaarsed on ka mu dilasringid, kus osales eelmi sel õppeaastal 530 last. Muu sikat õppis 652 last, kellest koorides osales 345, pilli õppes oli 307 last ja tant simist õppis 500 õpilast. Kunstih uvilisi noori käis huvir ingides 380. “Sel õp peaastal avame 59 huvirin gi, täiesti uued on klassika line laul ja ukuleleorkester; aksessuaarid, disain ja sti listika; tähe- ja kunstiring ning 5–7aastastele mõeldud motoring. Harku valla huvikoolis on 14 ringi, kus osales eelmi sel õppeaastal üle 200 lapse. Siilbeki sõnul on kõige popu laarsem valik trampoliining ehk batuudihüpped, kus osa les seitsmes vanuserühmas ligi 70 last. Meelistegevus teks on veel sulgpall, kerge jõustik ja aeroobika.

Eesti Tervishoiu Muuseumi uus anatoomiateemaline püsinäitus “Avameelselt sinu kehast” Uus ja värvikas püsiekspositsioon tutvustab inimkeha kui terviksüsteemi põnevate teematubade, käed-külge-eksponaatide ja harivate arvutiprogrammide kaudu. Näitlike vahendite mitmekesisus võimaldab saada ülevaatliku pildi inimese sisemusest. Näitus “Avameelselt sinu kehast” paikneb 524 ruutmeetril, moodustades kolmveerandi kogu loodavast püsiekspositsioonist. Täielik ekspositsioon valmib kevadeks 2015, kui käimas on muuseumi 90. tegevusaasta. Seejärel hakkab muuseumil olema 670 ruutmeetrit püsiekspositsioonipinda. Eesti Tervishoiu Muuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 30 ning on alates 31. maist külastajatele avatud järgnevalt: T, N–P kl 10–18, K kl 10–19, E suletud.

Signe Kalberg

• tantsutossud ja -kingad • balleti- ja tantsuriided • balletisussid • tantsutarbed

Freesport Trading OÜ Kaupmehe 7-A7 10114 Tallinn

tel 603 2567 info@freesport.ee www.freesport.ee

REGISTREERIMINE JA INFORMATSIOON: Kristjan Palusalu Spordiklubist telefonil 509 2127 Mare Vooglaid, marevooglaid@gmail.com info@palusaluklubi.eu, www.palusaluklubi.eu

Koolistress kiusab lapsi ja vanemaid Esimese klassi lapsed ja nende lähedased teevad läbi tohutu elumuutuse. Paljudele osutub see katsumuseks, mis võib jälje jätta terveks järgnevaks kooli- ja eluteeks.

Brita lugu “Emme, mu kõht valutab! Emme, see valutab nii kõvas ti, et ma ei saa kooli minna!” “Nonii. See jõudis kätte kiiremini, kui oleks osanud arvata,” nendib seitsmeaas tase Brita ema Ave. Ei ehma tust ega nõutust, ta oli seda tegelikult isegi oodanud, kui gi mitte kohe septembrikuus. Luges aegsasti vastavat kir jandust, kuidas last aidata, kui kooliväsimus peaks kal lale tikkuma. Rõõmsa ja elava tüdru kuna jaksas Brita käia eel koolis ja kõigil koolikatse tel. Kesklinna koolidesse ta sisse ei saanud ning läks suure heameelega koos las teaiakaaslastega kodukoo li. Iga päev ärkas laps vara kult, pakkis ise asjad – ta oli ju nüüd suur! – ning ootas kannatamatult, millal ema patsidega ühele poole saab ja ta kooli viib. Ema Ave oli rahul, koha nemine kooli ja uue elukor 10

raldusega läks lapsel ladu salt (ladusamalt kui tal en dal), tüdruk oli õhevil ja põ nevil. Kuni septembrikuu vii mase nädala kõhuvalu-hom mikuni. Enam Brita koo li minna ei tahtnud. Päeva edenedes poetas laps, et ei jaksa iga päev sirgelt istuda ja “kogu aeg ei tule numbri te kirjutamine hästi välja ja üldse – kõik karjuvad nii kõ vasti seal koolis”. Nädala pärast läheb Bri ta teise klassi ja aastatagu seid sündmusi meenutades muretseb Ave juba ette, mis saama hakkab. Terve esi mese kooliaasta tuli võidel da Brita eituste ja närvili susega. Suvevaheaeg tõi lee vendust – siis magas laps üle hulga aja taas hästi, söögiisu naasis, tekkis uuesti huvi lu gemise ja ristsõnade vastu.

Mihkli lugu Poisi suured ehmunud sil mad esimesel koolipäeval ei lähe ema Tiia-Leenil meelest.

Muidu rahmeldaja ja elav suhtleja ei poetanud terve esimese koolipäeva jooksul mitte ühtegi sõna. “Hoidsin tal kõvasti käest, olin kogu aeg kõrval ja aitasin klassis kohta leida, kuid mul oli tun ne, et poiss on otseses mõttes šokis,” meenutab Tiia-Leeni. Ometi oli Mihkel käinud eelkoolis ja aegsasti ka kooli majaga tutvumas. Kära ja inimeste hulk treppidel aga ehmatas seda juba 1,5aas taselt lastekollektiiviga har jutatud väikemeest 1. sep tembril tõsiselt. “Me ei osa nud seda oodata,” tunnistab Tiia-Leeni. Mihkel nuttis igal hom mikul, sest ei tahtnud koo li võõraste juurde minna. Ta nuttis ka koolis, kui ei õnnes tunud kapiust avada või kui ranits ei läinud kinni. Kord tuli poiss pärast teist tundi lihtsalt ära koju. Õpetaja pi das seepeale loengu, kus sel gitas koolikohustuse täitmi se tähendust ja rõhutas, et

tuleb harjuda, midagi pole teha. See tegi asja veel hul lemaks. Mihklile olid toeks kaks klassiõde, kes vaikselt poisi kõrval püsisid, kui tal nutt taas peale tuli – kõigil nii ei vea. Õppimisest ei tul nud kodus midagi välja, lap sel puudus kooliasjade vastu igasugune huvi. Sel lool õnnelikku lõp pu pole. Vähemasti ei ole see veel kätte jõudnud. Esi mene kooliaasta osutus suu reks katsumuseks kogu pe rele ja nüüd, teise kooliaasta eel valmistub perekond just kui sõtta minema. Mis saab sel aastal?

Eveliina lugu Positiivne stress paneb asjad käima – nii võib öelda Evelii na kohta. Ent kas ikka võib? Ema Kairi meelest muu tus tüdruk esimesel kooli aastal hüpikuks (hellitus nimi hüperaktiivsele lapse le – toim.). Kogu aeg oli vaja kuhugi minna, mõnd uut hu

Foto: Shutterstock

viringi proovida, sõbranna dega mängida, koolihoovi tagasi joosta, sest äkki seal toimub midagi. Kodutööd said nii muuseas valmis vi satud, sest need olid Evelii na meelest igavad nagu tun nidki. “Ega ta ilmselt muidu kooli minna ei tahakski, kui seal pidevalt midagi ei toi muks,” nendib Kairi. Ja toi mub: kodukooli huvijuht ja klassijuhataja on väsimatud ettevõtmiste organisaatorid. Paraku tõi uue põneva elu algus lapsele kaasa ra hutu ööune koos märgade linadega. “Tahaks teda kui dagi maha rahustada, aga ei tea, kuidas,” ütleb Kairi. Ema loodab, et ehk teisel õppe aastal süveneb laps rohkem ka õppetöösse – pea lõikab tütrel hästi, enne istus juba nelja-aastaselt lugema haka nud Eveliina huvitavate raa matute või tegevuste juures tunde. Koos suure elumuu tusega see kõik kadus.

Mis nende lastega toimus? Jääb mulje, et Brita on ambitsioonika ema laps, kes tajub kõrgeid ootusi ja on seadnud endale kõrged eesmärgid. Ta tunneb, et ei saa kõigega hästi hakkama – vihje lärmi kohta, mis ilmselt ei lase õpetajat kuulata, just sellele viitabki. Tüdruk on pinges ja pinge toob stressi. Mihkli puhul tundub, et poiss pole veel sotsiaalses mõttes kooliküps. Pea lõikab hästi, kuid uute olukordadega kohanemine on liiga vaevaline – ta pole valmis emast lahti laskma. Eveliina jällegi näib olevat näide andekast lapsest, kelle jaoks on õppetöö lihtsalt igav. Tüdruk püüab kõigest muust leida kinnitust sellele, et kool on siiski tore koht. Selge on see, et kõigi nende lugude ühisnimetaja on suurest elumuutusest tingitud stress. Kuidas last aidata? Jääge enesekindlaks ja rahulikuks. Täiskasvanu on see, kes kogu protsessi juhib. Mis omakorda ei tähenda kõikehõlmavat sajaprotsendilist kontrolli ja lapse eest otsustamist. Jälgige ja olge kursis, juhendage, kuid laske ohje tasapisi lõdvemaks – laps peab õppima ise vastutust võtma nii koduses õppimises kui ka suhete loomisel ja hoidmisel. Usaldage teda, ta saab hakkama. Ärge kandke oma halbu koolimälestu-

si lapsele üle – tema ei ole teie. Ema-isa halb kogemus enamasti ongi see, mis lapse pärast muretsema paneb. Siin aitab, kui endalt küsida: mida ma toona oleksin oma emalt-isalt vajanud? Ilmselt enda kõrvale rahulikku ja enesekindlat inimest, kes oleks toetanud ja kellega oleks saanud rääkida. Pakkuge nüüd seda tuge oma lapsele. Esimene klass on elus väga tähtis aeg, seda ei saagi liiga kergelt võtta. Olge lapse jaoks olemas, küsige, kuidas ta päev möödus, kellega ta koolis suhtleb, mis oli toredat, mis ei olnud nii tore. Püüdke päevarutiin paika saada ja hoidke sellest kinni. Kui märkate, et last midagi häirib ja ta käitumine on muutunud, pidage nõu klassijuhatajaga. Kui vaja, pöörake õpetaja tähelepanu juhtunule, mida ta ise ehk ei näinud, kuid millest laps kõneleb. Mitte mingil juhul ärge halvustage õpetajat ega kahelge temas lapse kuuldes, sest sel ajal on õpetaja lapse jaoks mõnikord suuremgi autoriteet kui ema – asi, millega emad peavad õppima toime tulema. Lapse aitamine kohanemisel on paras kunst, peame lootma oma kogemusele ja tervele mõistusele. Katrin Kaljula Viimsi keskkooli psühholoog

Agne narusk

7-12

LASTE ÄRIKOOL

MAJANDUS, ARVUTI, INGLISE KEEL, LOOVUS JA SUHTLEMINE

5-12

KUNSTIKOOL

JOONISTAMINE, MAALIMINE, VOOLIMINE, MEISTERDAMINE

7-12

TEATRIKOOL NÄITLEMINE, LAVALINE LIIKUMINE, OSALEMINE LAVASTUSTES

5-6

EELKOOL

EESTI KEEL, MATEMAATIKA, LOOVUS INGLISE KEEL, ARVUTIÕPETUS

3-4

MÄNGUKOOL

EESTI KEEL, MATEMAATIKA, INGLISE KEEL, MEISTERDAMINE

EELKOOLI, ÄRIKOOLI JA TEATRIKOOLI ÕPILASTELE KUNSTIKOOL TASUTA ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ERINEVATES VANUSE-JA TASEMERÜHMADES

Info ja registreerimine kooli kodulehel www.loovus.ee Tel 6600197 / mob 5011073 / kool@loovus.ee /aadress Tina tn 9 (Kadriorg) IV korrus Tallinn

Mis on telefoni valikul põhilised kriteeriumid? Telefoni valikut võib, minu praktikale tuginedes, kasu taja jaoks selgemaks teha mõne lihtsa küsimuse esita mise abil. Esimene küsimus, mil lele kasutaja peaks vastu se leidma, on seotud vara sema nutitelefoni kasutami se kogemusega. Kui tegu on esmakordse nutitelefoni ka sutajaga (näiteks lapsed või vanemad inimesed), võiks pigem valida mõne mude li, mis on vähemate funkt sioonide ja soodsama hinna klassiga. Sellisel juhul saab klient mõõduka investee ringu abil aimu, kas seade end tema jaoks õigustab või mitte. Selleks et kasutaja elu veelgi hõlpsamaks muuta ja nutitelefoniga kiiremat koha nemist võimaldada, on Sam sung lisanud paljudele funkt siooni “Lihtne režiim”, mille aktiveerimisel muutub me nüü veelgi kergemaks. Kui kasutajal on mõne nutifoniga kogemus juba ole mas, võiks edasi liikuda järg mise küsimuse juurde. Mida kavatsen nutitelefoniga teha? Kui vastus sisaldab interne tis surfamise, mängude män gimise, videote ja filmide vaatamise või, miks ka mit te, raamatute lugemise soo vi, tasub valida suurema ek raaniga seade. Samsungi va likus on nutitelefonid, mille ekraan ulatub kuni 6,3 tolli ni. Siinkohal on iga kasutaja enda otsustada, kui suur või väike üks või teine ekraan tema jaoks on. Enda kogemu sest võin öelda, et esmapilgul väga suure ekraaniga harjub kiirelt ära ning pärast näda lat või kaht see enam niivõrd suur ei tundugi. Seetõttu jul gustan otsustama suure te lefoni kasuks – see mahutab rohkelt infot ning on suure pärane abivahend igapäevas tes toimingutes. Lisaks võiks endalt küsi da: “Kas soovin, et mu nuti telefon hoolitseks minu ter vise eest?” Kui vastus on jaa 12

Meie igapäevased nutikad abimehed Nutitelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid, lauaarvutid, digitaalsed kellad – kõik on tänapäeva koolilapse igapäevased kaaslased. Mida milleks kasutada ja millest oma valikutes lähtuda? Esitasime teemakohaseid küsimusi Samsungi digitaalsete hariduslahenduste eksperdile Stanislav Voronovskile. tav, tasub kaaluda seadmeid, millel on rakendus S Health. Tegu on teatud mõttes kasuta jat pidevalt jälgiva personaal treeneriga, mis loendab astu tud sammude hulka, tarbitud või kulutatud kaloreid, sport likke saavutusi ning mitmete uuemate seadmete puhul ka südamelööke. Tõenäoliselt on iga inimese jaoks tähtis tema tervislik seisund ning nuti telefon võib selles küsimuses olla suurepärane abiline. Kokkuvõtvalt võib öel da, et loomulikult on kõiki del kasutajatel oma soovid ja vajadused ning konkreetse mudeli valik sõltub suuresti ka disainist ja emotsioonist, mida klient seadet käes hoi des tunneb.

Mis võiks olla esime se klassi õpilase kooli kotis? Kas ja milline te lefon on vajalik? Esimese klassi õpilase koti sisu sõltub tõenäoliselt mõ ningal määral konkreetsest koolist, kuhu laps õppima asub (õppeainetes on tea tud erinevused), kuid telefo ni kuuluvus sinna komplek ti on iga lapsevanema otsus tada. Seetõttu on keeruline üheselt öelda, kas telefon on

lapsele vajalik või mitte. Pi gem tasub läbi mõelda, kas laps on piisavalt valmis tele foni omama. Kui ta saab sel gelt aru aegadest, millal te lefoni koolis kasutada tohib, ning teab, kuidas seda vas tutustundlikult teha (ei jäta tunni ajal helirežiimi pea le või telefoni ennast kuhu gi laokile), võib seadme soe tamist kaaluda küll. Siiski ta sub enne selgelt paika panna reeglid, kuidas, kus ja millal on telefoni sobilik kasutada. Selgitada tuleb ka, et seade ei ole mänguasi, vaid vahend, mille abil saab vanematega ühendust pidada. Telefoni valik sõltub ka sellest, mida peaks laps va nemate arvates sellega teha saama. Igal telefonil on he listamise funktsioon, kuid kõik teised mugavus- ja mee lelahutusfunktsioonid jäägu lapsevanema otsuseks. Siin kohal võiks soovitada tele foni, mida on lapsel mugav käes hoida ja kasutada: Ga laxy Trendi või Galaxy Youn gi seeria.

Milline võiks olla alg klassi- ja keskastme õppuri ning gümnasis ti arvuti?

A lgk lassi- ja keskastme õppuril ning gümnasistil võib olla üks ja seesama sea de, milleks sobib suurepära selt tahvelarvuti. Vahe peitub vaid selles, milliseid funkt sioone ja võimalusi kasuta takse.

Kas laua-, süle- või tahvelarvuti? Kelle le milline, mille jaoks ja miks? Praegusajal on pigem näha trendi, mille kohaselt kuu lub tulevik tahvelarvutite le ning seda eriti tänapäe va koolilaste puhul. Tahvli eelisteks sülearvuti ees võib pidada pikemat akukest vust, kompaktsemat vormi ning mugavamat kasutamist eri keskkondades (koolis, ko dus, bussis, trammis). Algklassiõppuri tahvel arvuti võiks olla üsna kom paktne, kuid piisavalt suu re ekraaniga, et sellelt hõlp salt ning silmi pingutamata informatsiooni lugeda. Sa muti võiks see olla kerge, et seadet oleks hõlbus kaasas kanda. Kindlasti ei tasuks unustada kaitseks ette näh tud kaante soetamist. Kaalu da võiks Galaxy TAB seeria tahvelarvuteid. Keskastme- ja gümnaa siumiõppuri jaoks on sobili kum tahvelarvuti, millel on suurem funktsionaalsus eel kõige tekstitöötluse konteks tis. Hea lisa on SIM-kaardi pesa, et olenemata asukohast saaks ligi õppematerjalide le internetist või kooli sise veebist. Rühmatööde suju vamaks organiseerimiseks (eriti siis, kui õppurid ei asu ühes ruumis) on võimalik kasutada videokonverent side jaoks mõeldud raken dusi, kus saab ühiselt arut leda etteantud teemal, teha märkmeid või lausa jagada enda koostatud õppemater jale. Selliseks otstarbeks so bib suurepäraselt Samsung Galaxy TAB S tahvelarvuti te seeria, mille ere ja detail ne ekraan Super AMOLED tagab laitmatu vaatamis

kogemuse. Alternatiivne va lik võiks olla Samsung Ga laxy Note 10.1 (2014 Edition), mille survetundlik pliiats S Pen tagab mugava, täpse ja kiire andmesisestuse ning on suurepärane abivahend ka konspekteerimisel.

Milline on tuleviku klassiruum ja millal see reaalsuseks saab? Tuleviku klassiruumi kesk seks komponendiks jääb ala ti õpetaja, kes jagab teadmi si ja korraldab õppeprotsessi, kuid usutavasti on tehni kal toetav roll – see muudab õpet põnevamaks ja interak tiivsemaks. Tuleviku klassiruumis on õpetajal mugav tunde anda, õpilaste teadmisi kontrol lida ning õppee dukust jäl gida. Õpilastel on omakor da võimalus saada osa inter aktiivsest õppest, mille abil on ka keerulisemate aine te, nagu füüsika, keemia või matemaatika, omandamine jõukohane igaühele.

Usutavasti annab juba peagi suure tõuke tulevikku suunatud hariduskeskkonna loomisele Samsungi algata tud projekt Digipööre.

Mis on Digipööre? 2014/2015. õppeaastat alus tavad Eesti koolid digipöör de lipu all. Selle aasta 29. ap rillil ametlikult väljakuuluta tud Digipööre on Samsungi algatatud Eesti koolide digi tulevikuks ettevalmistamise programm. See on kooskõlas Eesti elukestva õppe stratee giaga ning märkimisväärse tähtsusega kogu Eesti hari dussüsteemi edendamisel. Digipöörde all mõistetakse personaalsete nutiseadme te (tahvel- ja sülearvutite või nutitelefonide) laiapõhjalist ja igapäevast rakendamist eri ainete õppetöös. Digipöörde programmi raames õpetatakse piloot koolide meeskondadele digi innovatsiooni juhtimist koo li tasandil. Lisaks õpitakse, kuidas ise luua ja rakendada

digitaalset õppevara nuti seadmetel, koostada digi turvalisusega seotud reeg leid ning mõista ja rakendada Eesti hariduspoliitika ootu seid oma kooliuuenduspro jekti kontekstis. Pilootkoo lid saavad ise otsustada, kas võtavad digipöörde ette ühe kooliastme, ainevaldkonna või õppesuuna raames. T ä n av u te e v ad d ig i pöörde kaheksa pilootkooli: Konguta kool, Kuressaa re gümnaasium, Pelgulin na gümnaasium, Narva Sol dino gümnaasium, Põltsa maa ühisgümnaasium, Türi põhikool, Valga vene güm naasium ja Pärnu vanalinna põhikool. Koolitusi korralda vad Tallinna ülikooli infor maatika instituudi teadla sed digitaristu, õppevara ja meetodite arendamisel kooli enda valitud rakendusmudeli kohaselt. Digipöörde programmis toimub viie kuu jooksul kok ku neli koolituspäeva ja kolm veebiseminari pilootkoolide

meeskondadele. Koolituspäe vad leiavad aset nii Tallinna ülikooli haridusinnovatsioo ni keskuses kui ka Samsungi akadeemias Mektory. Kool, kes viib muutuse digitaal se tuleviku suunas läbi kõi ge edukamalt, saab aasta lõ pul auhinnaks 10 000 euro väärtuses Samsungi digi seadmeid. Eesti õpilaste edu tule viku tööturul sõltub koolide valmisolekust muuta õppe protsessi digitaalse ajas tu nõudmiste ja võimalus te järgi. Selleks aga on vaja, et õpetajad oleksid motivee ritud ja digitaalselt koolita tud ning koolide juhid olek sid avatud muutustele ja tehnikal põhinevatele uute le õppekogemustele. Mul on hea meel tõdeda, et Eesti koolide meeskonnad on tõe poolest muutustele avatud, nende tulevikuvisioonid on kiiduväärt ning nad kõik on valmis sellesse koolitusprog rammi tublisti panustama. Piret Tamm

Spordiklubi REVAL-SPORT kutsub LAPSI vanuses 4–11 aastat

UJUMISTREENINGUTELE

UJUMINE ON OSKUS KOGU ELUKS! Registreeru kohe: www.revalsport.ee/veekeskus Kiirusta! Kohtade arv on piiratud.

Mugav ja viisakas kooliriietus Eesti lastemoe ja disaini blogi “Sand in Your Shorts” looja ning lastemoe stilist Kirsi Altjõe annab nõu, milline on lihtne ja muretu kooliriietus.

Happy Bows (Katrina Tang)

10 soovitust kooliriietuse ja jalanõude valikuks

 Koolipäev on üsna pikk ja seepärast on tähtis, et lapse riided

oleksid võimalikult mugavad – et püksid istudes ei pigistaks ja jalanõud higistama ei ajaks.  Tavaliselt soovitab kool käia maja peal heleda tallaga sisejalanõudes. Parim valik on sobiliku tallaga sandaalid, sest neis saavad jalad hingata.  Riieta last kihiliselt, et tal oleks võimalik T-särgi või kleidi pealt kampsun ära võtta, kui palavaks läheb, või vastupidi – et ta saaks jahedamate kraadidega midagi lisaks peale panna.  Hea on hoida koolikapis või -kotis varupluusi ja pükse. Igaks sajaks elujuhtumiks! Kui seljas olev ese mustaks läheb, märjaks saab või katki käriseb, ei pea laps piinlikkust tundma või koolist seepärast lahkuma.  Jope võiks olla võimalikult erksavärviline – et laps sügiseses pimedas liikluses hästi silma paistaks.  Müts ja kindad võiksid olla pigem odavamast hinnaklassist, sest neid kaob pidevalt ja sellest ei tohiks kodus suurt probleemi tekitada. Esimestes klassides on asjade müstiline kadumine paratamatu.  Eesti kliimasse sobivad hästi kummikud. Neid ei kanna ainult loomaaiatöötajad ja põllumehed, vaid need on suurepärased ka vihmase-porise ilmaga linnas ringi müttamiseks.  Kui lapsel pole vastava eriarsti soovitust, ei pea jalanõud “igaks juhuks” ortopeediliselt heaks kiidetud olema.  Meie kliimas sobib nooremate klasside õppuritele sügisel ja talvel koolis käimiseks ka kombinesoon. See ei ole ainult suusakostüüm, vaid külma ilmaga praktiline ja vajalik riietusese.  Kui midagi lapsele väga meeldib ja sobib, osta neid kaks, sest väga paha lugu on hommikul avastada, et ainsad püksid või seelik, mida ollakse nõus selga panema, on eelmisel päeval supipleki peale saanud ja peaks pigem pesumasinasse kui kooli rändama.

una nimekiri, mille klassijuhataja enne 1. septembrit laiali jagab ning kus on kirjas kõik kooliks kindlasti- kindlasti vajalik, on niigi pikk, ei tahaks seda järjekordsete kohustustega koorma ta. Riietusest rääkides võiks olla hoopis loomingulisem ja järgida lihtsaid tõdesid. Noorte seas levivad ikka omad rõiva trendid, mida lapsed tahaks ka kooliriie tuses järgida, aga põhiline reegel on, et koolis võiks laps käia riides mugavalt, ent piisavalt viisakalt, sest oma välimusega peegeldab väike õppur ka suhtumist koo li, klassikaaslastesse, õpetajatesse ja õp pimisse. Seega – kooliriietus võiks olla komplekt mugavast ja praktilisest, sa mas korrektsest riietusest. Paljudes õppeasutustes on oma koo livorm, mis teeb lapsevanema (aga ka lapse) elu valikute mõttes lihtsamaks. Seal, kus vor mi pole, saab kokku panna enda loodud komp lektid, millega on mõnus koolis käia ning mis hommikust valikuteringi liiga suureks ei aja. Laps võiks teada, milliste riietega ta tavali selt koolis käib, et hommik keeruliseks ei muu tuks: hallid, tumesinised või -rohelised teksa sed, lühikeste varrukatega ja kraega polosärk, õhem kampsun, viisakas seelik või kleit jne. Kirsi Altjõe

5 potentsiaalset eksimust

 Valged riided ja jalanõud vajavad iga päev pesemist. Arvesta sellega!

 Ära pane lapsele jalga jalavarje,

millega ei tohi palli lüüa, puu otsa ronida või poriloigus seigelda. Laps võib unustada, et kannab lakk-kingi või seemisnahast mokassiine.

 Dressipüksid, olgu need nii ägedad kui võimalik, pole kooliriietus.

 Retuuse kantakse kas kleidi või

pikema pluusiga, mitte pükste asemel.

 Ära tee riietusest lapse jaoks suurt

probleemi – ole ise valmis tema muresid lahendama, nii varahommikul kui ka hilisõhtul.