KEHALINE KASVATUS (september 2016)

SEPTEMBER 2016

www.gadox.ee

TALLATOED

Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00

ORTOPEEDILISED ABIVAHENDID

Kaelatoed  Õlatoed Puusaortoosid  Põlveortoosid Randme- ja küünarliigese toed Seljatugi-korsetid Hüppeliigese- ja labajalaortoosid Ortopeedilised tallatoed Laste ortopeedilised jalatsid Invaabivahendid

AS Gadox  Türi tn. 10C  Tallinn 6 501 322  info@gadox.ee  E-R 9.00-16.00

Keha ja vaimu harides

S

Margit Aedla

Anu Hammer

portimine ning oma keha ja vaimu vormis hoidmine ei tähenda ainult jõusaalis rasket rassimist. Liikumisega võib tegeleda väga erineval moel − näiteks treenides oma koera. Selles erilehes toome teieni toreda loo koerasportlasest, kes agility-fännina on viinud oma koera maailma tippu.

Oma lugudega tahamegi näidata, et spordile võib vaadata laiema pilguga ja leida enda jaoks just see sobiv väljund.

Nagu ütleb personaaltreener Rauno Rikberg, siis kõige olulisem on muuta oma suhtumist. Kui sellega juba hakkama saad, tuleb ülejäänu palju lihtsamalt. Alustada võiks sellest, et lihtsalt rohkem liikuda. Näiteks diivanil istumise asemel võiks õhtul rahulikult väljas jalutada.

Miks mitte alustada joogast, mis sobib kõigile: nii lastele kui ka juba vanemaealistele, sest see ei nõua alustamiseks eelnevat ettevalmistust ega head füüsilist vormi. Peale füüsilise koormuse saab siit ka meelerahu. Kindlad tehnikad aitavad keskenduda hingamisele ja vaigistada pidevat mõtete virvarri.

Spordi ja liikumise saab kenasti ühendada ka reisides. Maailmas on nii palju põnevaid kohti, mida reisides külastada võiks. Näiteks kui Dubais hakkab kuumus liialt häirima, siis võib minna suurde sisetingimustesse ehitatud suusakeskusesse. Keda aga kuumus ei häiri, see võib lumelauatada Namiibia liivadüünidel.

Liikumise ja sportimise kõrval on väga tähtis ka toitumine. Selles numbris anname nõu, mida peaksid erinevate spordialade harrastajad enne ja pärast pingutust sööma, et taastumine hiljem lihtsam oleks.

Loodame, et leiate siit põnevat lugemist ja innustust kohe täna midagi oma tervise heaks ära teha.

Terves kehas terve vaim!

Toimetaja: Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kätrin Murumets katrin.murumets@ekspressmeedia.ee Makett: Tarmo Rajamets Kujundus: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Kairit Lehtpuu Trükk: Printall

Sisukord 5

Sporditoit ehk kuidas toiduga oma vormi parandada

9

Eesti mees: tahaks olla vormis, aga ilma raske trennita

12

5 nippi, kuidas jõusaalist kaaslane leida

14

Õige toiduga nikotiin organismist välja!

16

Pärast sünnitust: millal ometi taastub endine figuur?

18

Koeraspordiga maailma tippu

21

TOP 5 ekstravagantset spordireisi

24

CATWALK /

Õige spordirinnahoidja tagab mugava treeningu

28

10 suurepärast põhjust, miks harrastada joogat

30

5 maailmakuulsat näitlejat, kes alustasid sportlastena

Väljaanne valmis AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakonnas Kaasa lõid: Maitsed.ee, Elutark.ee, Igav.ee, Homme.ee, Reisijuht.ee, Catwalk.ee, Alkeemia.ee, Kinoveeb.ee. Perejalaps.ee, Lemmikloom.ee.

Sporditoit ehk kuidas toiduga oma vormi parandada Igale jooksuringile või jõusaalitreeningule minnes tuleb peale õige riietuse ja varustuse võtta kaasa ka täislaetud energiapaagid oma kehas. See tähendab, et on äärmiselt oluline teada, mida süüa ja millal süüa, et oleks mõnus trenni minna ning toiduga oma vormi parandada.

Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock

K

ui teha kas kestusalasid või raskejõustikku, on toitumises väikene erinevus. Üldine printsiip on aga üks – treening sujub paremini, kui kehas on energiat ja jõudu, mida on võimalik oma kehale anda ainult hea ning kvaliteetse toiduga. Enne trenni on soovitatav süüa toitu, milles on vähe rasva ja kiudaineid ehk toitu, mis on kergesti seeditav. Paar tundi enne treeningule siirdumist tuleks tarbida süsivesikuid, proteiini ja rasva vahekorras 40−40−20. Üks on aga kindel − enne trenni tuleb alati süüa, sest keha vajab tööks energiat ja keha peab ka treeningu käigus tegelema oma energiavarude taastamisega.

Tundmaks aga mõnu maratonil jooksmisest, pikemast rattasõidust või suusatiirust, jõusaalitreeningust, maadlusmatil müramisest või pikast pallimängust, tuleb nii eelmisel õhtul, enne trenni ja ka pä-

4 SEPTEMBER 2016

Jogurtismuuti aitab kiirelt pingutusest taastuda.

rast seda teha mõned kulinaarsed ette- ja järelvalmistused.

Kui järgmisel päeval on tarvis täiega joosta

Tavapärane toidualane ettevalmistus nõuab suhteliselt suurt süsivesikute laadimist, et vastu pidada pikad jooksumaad ja jõusaalitreeningud.

Selleks on sobilik süüa eelneval õhtul pastat − palju pastat ja mitmel toidukorral järjest. Samas soovitab veebileht livestrong. com ihusse laadida ka kiirelt omandatavat proteiini, mis aitaks viga saanud ja viga saavat lihast ka treeningu ajal kiirelt parandada. Ühtlasi hoiaks see ka veresuhkru trenni ajal kontrolli all.

Süsivesikute laadimine eelmisel õhtul

Glükogeen on inimkeha põhiline energiaallikas, mis ladustatakse

lihastes ning mis jooksmise ajal vallandatakse. Süsivesikute laadimisel on ainult üks eesmärk: täita maksimumini keha glükogeeni varud, et oleks jooksu ajal, mida võtta. Varude täitmise saavutamiseks tuleks süüa päev enne jooksmist ühe kilogrammi kehakaalu kohta 10−12 grammi süsivesikuid. 75 kilogrammine jooksja peaks kehasse laadima ligi 525 grammi süsivesikuid.

Milliseid süsivesikuid siis tarbida?

Parimad on kartul, riis, pasta ja teised kiirelt seeduvad süsivesikud, näiteks kinoa. Sööge neid koos tomatipasta baasil valmistatud kastmega − tomat seedub kiiremini ja see ei tekita liigset täiskõhutunnet, nagu kreemiste koorekastmetega võib juhtuda.

Laadige enne trenni ka piisavalt proteiine

Loomulikult on proteiinid üliolulised pärast jooksu, et parandada ära kõik need musklites tekkinud purunemised, kuid selleks, et jooksu ajal ei langeks veresuhkru tase liiga madalale, võiks juba päev enne jooksmist kuni 15% söödud kaloritest tulla proteiinide kujul. Kuna proteiinid on ebaefektiivsemad energia pakkujad kui süsivesikud, ei tasu liiga palju neile panustada. Peale selle võib

joostes tekkida ka veepuudus, sest neerud vajavad seda rohkem, et väljutada proteiini jääkprodukte. Jooksueelsel õhtul söö pastat ja muud süsivesikurikast toitu koos kergema kala, kanaliha, munade või jogurtiga.

Millisest süsivesikust tasuks aga hoiduda?

Hoiduda tuleks neist toitudest, milles leiduva energ ia saamiseks kulutab keha rohkem kütust, kui neist saab.

Nii ei saa keha keskenduda jooksmisele, vaid seedimisele. Ehk siis süsivesikud, mis tulevad toitudest, mis on ka kiudaineterikkad, tekitavad kõhuvalu. Need süsivesikud aga, mis pääsevad kehasse koos suhkrurikaste toitudega, võivad tekitada kõhulahtisust. Samuti tuleks hoiduda rasvasest toidust, sest rasv seedub aeglasemalt ja energia koondub jalgade asemel kõhtu.

Pärast pikka jooksupingutust või raskejõustiku trenni

Vaevalt, et finišisse jõudnuna või kohe pärast trenni paljudel suurt isu on, kuid kindlasti tuleks jätkata isotooniliste vedelike joomist, kuhu sekka süüa ka mõni banaan ja kiireid süsivesikuid pakkuv energiabatoon. Oluline on hakata kohe

taastama oma keha glükogeenivarusid, samuti aitab kaalium vältida lihaskrampe. Kui kõht kannatab midagi tugevamat, sobivad tuunikala või kanafileega võileivad, jogurtismuutid ja muu kiirelt omastatav proteiin, vahendab veebileht The Conversation.

Pikemas perspektiivis tuleks süüa jällegi seda sama toitu, mida sporditegemiseks valmistudes ehk süsivesikuterikast ja kiirelt seeduvat maitsvat toitu − pastat, kanafileed, kala või muud tailiha.

Oluline on mitte anda kehale toiduga lisakoormust, vaid kiireid toitaineid. Selge on ka see, et pärast jooksu on fookus sellel, et anda kehale kõik vajalik, vältimaks järgnevate päevade väsimust ja valu.

Sööge midagi kohe pärast trenni lõppu

Sportijad võiksid ideaalis tarbida 50−100 grammi süsivesikuid umbes tunni jooksul pärast pingutuse lõppemist. Seda siis kas vedelal või tahkel kujul − spordijoogid, energiabatoonid, leib või banaanid. Seda on vaja peamiselt selleks, et taastada lihastes ja maksas olevad glükogeenivarud.

SISUTURUNDUS

Sul on aktiivne eluviis?

Eelista janukustutajana mineraalvett!

I

nimese keha koosneb rakkudest, mis omakorda koosnevad suuresti veest.

Vajadus kustutada janu on aisting, mille organism saab rakkudelt ja mis on tingitud refleksist, et tasakaal on paigast ära. Kõige kiirem moodus seda taastada on juua vett.

Erinevaid joogivalikuid on palju, aga eelistades lisanditega jooke (mahl, spordijook, kohv vms), viid organismi lisaaineid, mille ümbertöötlemiseks kulutad energiat. Need jääkproduktid tuleb organismist välja viia vedelikuna, mille tagajärjeks on taas vedelikukaotus. Seega kõige kiirem moodus tasakaalustada vedeliku puudujääki on eelistada vett.

Meie organism vajab mineraale ja vee kaudu on organismil neid lihtsam ja kiirem omandada. Mida rohkem me end füüsiliselt liigutame, seda suurem on vedelikukaotus, millega koos kaotame ka mineraale. Häädemeeste looduslik mineraalvesi on väga rikkalik oma mineraalainete poolest, sisaldades just neid mineraale – naatrium, kaalium ja mag-

6 SEPTEMBER 2016

neesium −, mida inimese luud ja lihased vajavad ning mida me sportides kõige rohkem kaotame. Peale selle on Häädemeeste mineraalvesi viibinud maapõues üle 25 000 aasta, olles väga puhas ja saastest rikkumata. Samuti ei ole veele lisatud suhkruid ega säilitusaineid.

Tarbides Häädemeeste mineraalvett treeningutel ja ka pärast neid, hoiad vedeliku ja mineraalainete sisalduse organismis tasakaalus, sul on jõudu rohkem, sa oled aktiivsem ja väldid ka vigastuste teket. Pärast aktiivse spordi tegemist aitab mineraaliderikas mineraalvesi kiiremini taastuda. Looduslikud soolad ja mineraalid on suureks abiks ka sapi-, maksa-, mao- ja seedeelundite probleemide ravimisel. Pideval kasutamisel on mineraalveel üldtugevdav toime ja teed oma tervisele teene, kui vahetad tavalise lauavee tervisliku mineraalvee vastu.

Uuri vee kohta lähemalt www.haademeestevesi.ee.

Esimesed 30−60 minutit pärast trenni või võistlust on see aeg, mida kutsutakse „võimaluste aknaks” ehk siis on keha kõige altim omastama süsivesikutest aineid ning taastama keha jõuvarusid. Pärast esimest tundi on soovituslik tarbida järgneva nelja tunni jooksul pidevalt süsivesikute- ja proteiinirikkaid toite − väikestes kogustes, kuid pidevalt.

Salapärane vedelikupuudus

Trenni tehes ei tohiks kindlasti unustada väikestes kogustes joomist.

Enamik treenijaid ei ole võimelised adekvaatselt hindama oma tegelikku vedelikukaotust jooksmise, suusatamise või pallimängude ajal.

See tähendab, et juua tuleks samuti pidevalt, kuid vähestes kogustes, et keha suudaks seda omistada. Parim marker keha õige vedelikusisalduse hindamiseks on inimese uriin − kui kusi on hele, heinakõrre värvusega, on vedelikutase normaalne.

Teine liigutus, mis tuleks teha pärast sportimist või võistlust, on süüa midagi soolast. Tõmmake keelega üle oma naha − mida soolasem maitse, seda rohkem olete soola kaotanud ja seda kiiremini oleks vaja seda taset taastada. Sool aitab kaasa ka näiteks vedelike imendumisele kehas.

Piim ja punapeet aitavad taastuda

Huvitaval kombel sobivad piim ja muud piimatooted ideaalselt kehale pingutusejärgseks taastumiseks. Seda muidugi juhul, kui piimatooted Teile sobivad. Piimast saab keha süsivesikuid, proteiine, mitmesuguseid vitamiine ja mineraale.

Peale selle leidub piimas ka naatriumit ja vedelikuna aitab piim ka keha vedelikutaset parandada.

Samuti on leitud, et kui juua 30 minuti jooksul pärast sportimist pool liitrit piima, aitab see leevendada järgmise 48−72 tunni jooksul tekkivat lihasvalu ja väsimust.

Kui aga piim ja piimatooted ei ole Teie pärusmaa, lisage oma menüüsse punapeet − sellel magusal juurviljal on palju samasuguseid omadusi nagu piimal.

Peale selle aitab pärast nii pikemat kui ka lühemat spordipingutust enesetunnet parandada tunnine kuumas vannis lesimine, saunatiir ja hea ööuni.

SISUTURUNDUS

Jodeeritud vesi aitab ära hoida

lihaskrampe ja annab lisaenergiat!

I-vesi ehk jodeeritud vesi on joodiioonidega rikastatud vesi, mis on ammutatud 689 meetri sügavusest Tiché kaevust ning mis sisaldab olulisi looduslikke mineraalaineid. Milleks eelistada jodeeritud vett ka sportimisel?

S

portides tuleks eelistada vett, sest meie organism koosneb 75−80% veest, mitte suhkrust. Organismis tuleks vee taset hoida võimalikult stabiilsena, et tagada hea enesetunne ka sportides.

Jood on oluline mikroelement, mis koguneb meile kilpnäärmesse, kus reguleeritakse inimese organismi ainevahetuse talitust. Jood aitab paremini omistada vitamiinide ja mineraalide imendumist, tugevdab immuunsüsteemi, parandab mälu ja tähelepanuvõimet, nor-

maliseerib seedefunktsioone ning parandab juuste, naha ja küünte struktuuri. I-vees sisalduvad mineraalained toetavad aktiivse eluviisiga inimese keha iga päev vajalike mineraalidega. Sportides aitab I-vesi hoida tasakaalus organismi vedeliku ja mineraalainete taset, et vältida hilisemat väsimustunnet. CaMg ideaalne vahekord aitab ära hoida lihaskrampe.

I-vesi on oma sisu poolest turul ainulaadne toode. Temas peituvad olulised looduslikud mineraalained (mg/l): Ca²+ 220; Mg²+ 73; K+19; SO4²-834; Cl-46; HCO3108; F-0,3; Na+ 76, jood 150 µg/l; pH 7,6–8,0.

I-vett saab osta Tallinna kaubamajast, Stockmannist, Solarise toidupoest, Viimsi Delice’ist, Kaupmehest, Ylikooli apteekidest ja hästi varustatud spordiklubidest. Samuti saab tooteid tellida koju või kontorisse aadressilt www.veekuller.ee.

Loe veel www.ivesi.ee.

SEPTEMBER 2016 7

Eesti mees: tahaksin olla vormis, aga ilma raske trennita Millest võiks alustada üks keskmine Eesti mees, kes viimati tegi trenni oma 30 aastat tagasi?

Esialgu ikka suhtumise muutmisest ja mõistmisest, et alustama ei pea üldse intensiivse higistamisega.

Tekst: Einar Ellermaa Fotod: Marilin Leenurm, Shutterstock

K

eegi ei taha, et teda nimetataks keskmiseks. Ütleme siis nii, et Tõnu mõtted on sügavalt omapärased, aga tema 1.80 pikkust ja 105 kilo raskust on 50. eluaastale lähenevate meeste seas üsna keskmised.

Tõnule ei ole võõras mõte, et eks see kõhuke on aastatega aina ümaramaks läinud, aga kingapaelte sidumiseks ei pea veel pingi peale istuma, nagu mõni sõber on juba kurtnud.

Tõnul on ka selles mõttes vedanud, et teda ei kimbuta ükski krooniline haigus.

Vererõhk ja kolesterool on kõrgemad, kui vaja oleks, aga veel mitte midagi ohtlikku. Vahel on kael arvutis istumisest kange ja vahel teeb selg valu, aga üldiselt lasevad need hädad elada.

Tõnu viimane tõsine sporditegemine jääb 1980. aastate keskpaika ehk 30 aasta taha, kui ta koolidevahelistel kergejõustikuvõistlustel oli korralik keskmik ja oma koolis lausa paremate seas. Pärast seda on Tõnu oi kui palju kordi mõttes treenima hakanud, kehakaalu peaaegu ideaalsesse normi saanud ja jooksurajal lausa lennanud!

Ta ostis aastaid tagasi isegi korralikud kallid liibuvad dressid, aga esimene trenn on siiamaani tegemata jäänud. Ta ei saagi aru, kuidas need aastad niimoodi läksid, et kord oli ta väsinud, kord oli telekast palju vaadata, kord olid külalised ja kord oli väljas jube ilm.

Praegu Tõnu neid dresse enam selga pole proovinud. Need toovad kõhu liiga reljeefselt esile. Aga midagi peaks tegema. Ta ei taha kindlasti minna n-ö ametlikku trenni ja teistega koos jõuvõi võimlemissaalis rassida.

„Isegi kui väga aeglaselt liikuda, on see ikkagi parem, kui diivanil istuda.

Kui suudate kõndida, suudate ka kepikõndi teha.”

Eesti kepikõnni liidu asepresident Rene Meimer, BENU ajakiri Ilu ja Tervis Abi võiks küsida: treener näitab suuna kätte

Tõnu lühema aja mure on see, et suvi lõppes ära, koos sellega ka aiatööd enda ja äia suvekodus ning sellega ka kehaline tegevus. Ta tahaks mingit niisugust koormust, et võiks enda üle rõõmu tunda ja füüsiline enesetunne oleks hea.

Tõnu pikema aja mure on see, et ta trepist üles astudes enam hingeldama ei hakkaks ja et kehakaal rohkem ei suu-

reneks. Kaalulangetamisest ta esialgu ei unista.

Personaaltreener Rauno Rikberg treenib ülekaalulisi mehi TV3 saates „Tõelised Eesti mehed”. Ka telesaate kõhukad mehed kaaluvad üle 100 kilo, aga nad on Tõnust aastaid nooremad ja nende trenn on ikka tõsine. Palusime Rauno Rikbergil soovitada Tõnule niisugust treeningut, millega ta saaks oma usinuse üle uhke olla, aga mis ei nõuaks suurt eneseületust.

Rauno ütleb alustuseks, et Tõnu on tegelikult täiesti keskmine tema kui treenerini jõudnud inimene. „Tegelikult võikski inimene, kellel spordist paus sees, võtta ühendust mõne treeneriga, kes oskab suuna kätte näidata. Iga inimene on ikkagi erinev ja see väike investeering tasub ennast väga ära.”

Rauno rõhutab, et kõige olulisem on muuta oma suhtumist: „Kui sellega saad hakkama, tuleb ülejäänu palju lihtsamalt.

Esimese asjana peaks inimene hakkama lihtsalt rohkem liikuma. Selle asemel, et õhtuti diivanil vedeleda, võiks ette võtta jalutuskäike.” „Käia võiks esialgu täiesti rahulikult,” rahustab Rauno. „Eesmärk ei ole panna rõhku sellele, et särk peab higist nõretama ja pulss peksab nii, et süda hüppab rinnust välja. Nagu ütlesin, algul oleks vaja lihtsalt kehale harjutada uut korda, et diivanil lesimise asemel peab midaSEPTEMBER 2016 9

gi muud tegema. Kui on olemas pulsikell, võib sellega jälgida pulssi, mis ei tohiks kindlasti algul minna üle 140 löögi minutis.”

Kui juba treeningutest rääkida, siis pakub treener, et esialgu võiks alustada treenimist kaks korda nädalas ja üldse mitte intensiivselt. Keha harjumine füüsilise tegevusega võtab aega. Pigem vähem korraga, aga regulaarselt.

Esimesed kaks nädalat

„Esimesed kaks nädalat võiks käia näiteks kaks korda nädalas kas rattaga sõitmas, ujumas, jalutamas või kepikõndi tegemas.” Et rutiini ei tekiks, saab ala vahetada, aga iga tegevus peaks kestma korraga vähemalt 40 minutit.

Kas selle tegevusega peaks selg ikka märjaks minema? „Ütleme nii, et algul ei ole see isegi oluline,” rõhutab Rauno taas. „Iga liikumine, mis diivanil istumise asemel tehakse, on juba puhas võit. Isegi kui sa liigutad end nii, et selg märjaks ei lähe, siis kaloreid kulutad sa igal juhul. Intensiivsus võiks kasvada järkjärgult ja pigem aeglasemalt kui kiiremini.”

Kolmas−neljas nädal

Kolmandal ja neljandal nädalal soovitab Rauno tõsta samade tegevuste kestust 45 minutile.

Pärast esimest kuud

Teise kuu algusest alates soovitab Rauno panna juurde ühe treeningu ja proovida käia liigutamas kolm korda nädalas. Ja ikka nii, et teha täiesti erinevaid asju – näiteks esmaspäeval sõita rattaga, neljapäeval ujuda

LOOMULIKULT

HEA TERVIS

Pajumäe Talu OÜ Pajumäe talu, Abja-Vanamõisa küla, Abja vald, Viljandimaa, Eesti

www.pajumae.ee

„Teate, mis on kõige raskem distants tervisesportlase jaoks?

Diivanilt välisukseni! See on ülekaalukalt kõige raskem. Sealt edasi on juba lihtne!”

Esimesed pool aastat võikski jääda kolme treeningu peale nädalas, leiab personaaltreener Rauno Rikberg.

ja laupäeval minna kõndima või siis teha kõigil kolmel päeval ainult seda, mis kõige rohkem meeldib.

Esimesed pool aastat

Esimesed pool aastat võikski jääda kolme treeningu peale nädalas, soovitab Rauno. „Kui mingist hetkest tundub koormus juba liiga lihtne, siis võiks tõsta ajalist kestust kuni tunnini välja, aga kindlasti mitte korraga. Seega mitte 40 minuti pealt kohe 60 minuti peale, vaid pigem viie minuti kaupa.”

Kes teeb, see ka jõuab rohkem

Aga kui tuleb suvi, aias on tööd küll ja tundub, et koormust on niigi küll? Selline mõte võib ju Tõnul tekkida.

Rauno Rikberg ütleb, et mingil määral võib muu koormuse suurendades oma trennikoormust vähendada, aga kaks korda nädalas kirjeldatud treeninguid teha on miinimum. „Kui oled juba sügi-

Kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool, Tervis Pluss

sest kevadeni regulaarselt liikumist harrastanud, siis võid kindel olla, et paljud aiatööd tunduvad eelmise aastaga võrreldes märksa lihtsamad. Ei tea küll miks, onju?

Pealegi on sügisel aiatööde lõppedes mitu korda lihtsam jälle üks trenn juurde panna, kui täiesti nullist alustada. Keskmise tervisesportlase suurim viga kipubki olema see, et treeningud jäävad katki esimeste soojade ilmadega ja alustatakse suure hurraaga alles sügisel. Vahepealse pausiga toimub aga korralik vähikõnd ja igal aastal ollakse sügiseks täpselt samas punktis, kus eelmisel sügisel.”

Rauno lõpetab humoorikalt, et kui ikkagi tekib küsimus, kuidas aiatööde kõrvalt leida aega ja tahtmist veel rattaga sõitmas käia, siis võiks helistada tema emale, kes seda suve otsa ilusasti teha jõuab. „Ja kelle aiast pärit tomatitest ma täna salatit valmistan. Kes teeb see jõuab!”

SEPTEMBER 2016 11

5 nippi, Eks ütleb rahvatarkuski, et meeldiva võiks ühendada kasulikuga. Vormis keha, hea tervis ja enesetunne on põhjused, miks me sporti teeme. Sportides võib aga boonusena sülle kukkuda meeldiva kaaslase leidmine.

Tekst: Maily Mau Foto: Shutterstock

Ü

sna suur pingutus on oma istmik diivanilt püsti ajada, mugavustsoonist väljuda ja lõpuks ometi midagi oma keha jaoks teha. Teinekord ei pruugi aga sale figuur või hea tervis olla piisav motivatsioon, et jõusaalis tunde rassida. Kui oled vallaline ja parajasti kaaslase otsinguil, on väga hea ettekääne just jõusaali külastada.

Veebilehe DailyMail andmeil reageeriks jõusaalis külgelöömisele positiivselt koguni 69% mehi ja 64% naisi tunneks end sellest meelitatult. 36% inimesi tunneks end ujedalt − kes see ikka on harjunud märja ja higisena komplimente saama! Küll aga ei tunne keegi säärase käitumisviisi vastu põlgust. Seega, miks mitte ühendada kasulik ja hea meeldivaga? Vaatame üle erinevad nipid, kuidas jõusaalist endale kallim leida, muljet avaldada või huvi tekitada.

1. Kõige mõjuvam ja tõhusam on silmside

12 SEPTEMBER 2016

Kui märkad, et huviobjekt ignoreerib igal võimalusel su puurivat pilku, ei naerata ega heida sama tungivat pilku vastu, tunneb ta end tõenäoliselt hoopis ebameeldivalt ega soovi sinuga mingit tegemist teha. Kui teie silmside kestab aga kauem kui kuus sekundit, on suure tõenäosusega huvi mõlemapoolne. Inimesed kipuvad sagedamini ka silmi pilgutama või kulme tõstma, kui nad vaatavad midagi, mis neid sümpatiseerib. Kui pilk on aga väga tugev, fokuseeritud ja keskendunud, siis näitab see väga tugevat seksuaalset iha.

2. Paku või palu abi Mitte ükski alfaisane ei taha ega kavatse jõusaalis oma nõrkusi välja näidata.

Sama reegel kehtib üldiselt ka õrnema soo puhul − tänapäeva naised on piisavalt iseseisvad ja harjunud kõike omal jõul ära tegema. Küll on aga inimloomusse sisse kirjutatud hädasolijale appi tõtata. Miks mitte seda inimlikku nõrkust veidi enda huvides ära kasutada?

Muidugi mõista on oluline, et kogu tegevusprotsessi vältel enesehinnang ei kannataks ja inimlik väärikus säiliks.

Seepärast võid vabalt teeselda väikest vigastust või paluda abi mõne masina seadistamisel − see on juba piisav algus, et näha, kas te üldse saate jutusoonele.

Võib juhtuda, et saatuse tahtel kukub võimalus sulle ise sülle. Niisiis, kui märkad oma huviobjekti jagelemas või abitus olukorras, püüa päeva!

tab ja kes ndit on e ku iis sid lm us se us, s se i si Ku ui ku aerat tutvu k n a ka em seg ne. kau ks on äosu pool a en tja m saa ure tõ mõle su huvi

Absoluutselt kõige lihtsam viis kellegi tähelepanu võita on püüda tema pilku.

Süütu flirt silmadega annab vastassugupoolele edasi selge signaali sinu huvi kohta. Silmside loomisel tuleb olla aga veidi ettevaatlik ja pidada kinni mõningatest klassikalistest reeglitest, et jääd murda.

kuidas jõusaalist kaaslane leida 3. Pane ta proovile Pole midagi halba selles, kui otsustad oma ihaldusobjekti piire katsetada. Selleks säti end trenni tegema tema lähedusse ja esita talle mõistlik, kuid huvipakkuv väljakutse. Isegi kui see kõlab paraja julgustükina, pesitseb meis kõigis võitlushimuline hing, mis aeg-ajalt mõõtu tahab võtta. Anna siis selleks võimalus − ka lihtne väljakutse, kus paned oma silmarõõmu piire ületama, tekitab temas heaolu ja enesekindla tunde.

4. Tee komplimente läbimõeldult Tõenäoliselt tundub esmapilgul hea mõttena kiita seda kaunilt treenitud keha, kuid see annab väga vale signaali. Isegi kui sa ka päriselt ja ilma siivutute kavatsusteta imetled tema kehavormi, jäta see enda teada. Komplimentide tegemiseks vali muu moodus. Näiteks kiida oma silmarõõmu tugevaid jõupingutusi või tee kompliment tema riietuse kohta.

Olukorda saad välja mängida mitut moodi. Sa võid ka küsida, kust ta nii lahedad treeningriided soetas ja vabanduseks tuua mõne sõbranna või sõbra, kes ammu midagi sarnast otsib. Sarnane maitse liidab teid.

5. Õige ajastus on võtmetähtsusega Kõige tähtsam on ajastus. Sellepärast säti oma treeningud nii, et satuksid jõusaali ajal, kui seal on rohkelt inimesi.

Sedasi on sul ka valikuvõimalus palju laiem ja kui ühega ei näkka, siis küllap teisega ikka. Kui lähened kellelegi keset pingelist treeningut või mõttemulli, saad tõenäoliselt korvi. Kui lähened aga pärast trenni, on suurem tõenäosus, et jutu peale saate. Pärast aktiivset rassimist on hea oskusi kiita või ka asjalikku nõu küsida. Ka siis, kui juba tead vastuseid.

Õige toiduga nikotiin organismist välja!

Suitsetamisest loobumine on teadagi väga raske üritus. Kui see ennastületav samm on juba ette võetud, siis võiks ühtlasi mõelda ka sellele, kuidas mürkaineid kiiresti organismist välja viia.

Siin on abimeheks mõned kasulikud toiduained.

Tekst: Lennart Madisson Fotod: Shutterstock

V

ererõhk tõuseb ja südame jõudlus on vabalanguses. Kui valges kitlis kardioloog viimast korda ultimaatumi esitab, tõmbab see kriitilisel mõistusel kuuli rauda. Sa kas tapad oma harjumuse või tapab tema sind. Täna veel jõuab, homme on hilja – ükskõik kui vältimatu see suitsetamine ka ei tundu. Pärast viimast sigaretti hakkab kõik iseenesest ülesmäge minema.

Nikotiin on alkaloid, putuka- ja närvimürk, inimtaju stimulant. Esimene mahv jõuab ajju sama kiirelt, kui Audi TT nullist sajani kiirendab – seitsme sekundiga. Niko-

tiin blokeerib atsetüülkoliini retseptorid. Sellele järgnev ahelreaktsioon on keeruline nagu kahe siduriga käigukast, mis pärast kokkujooksmist veidi nõutuks võtab. Õnneks on olemas töökoda – kümmekond toiduainet, mis süsteemi puhastavad, tervist turgutavad ja täiesti toimiva tuuninguna töötavad.

1. Brokoli sisaldab suures koguses B5ja C-vitamiini ning kogu B-vitamiinide kompleksi. Nende vitamiinide vaegus võib põhjustada tõsiseid häireid elutähtsates

organites. Brokoli hoiab toitaineid metabolismi jaoks vajalikul tasemel ja sisaldab ka mürgistuste eest kaitsvat ainet Nrf2. Viimane päästab hapnikuvaegusest ja ravib suitsetamisega kaasnevaid põletikke.

2. Apelsin on suur C-vitamiini pomm.

See maandab ka stressi, kui suitsetamisest loobumine seda tekitama peaks.

Granaatõun puhastab verd ja turgutab pärsitud vereringet

3. Spinat annab jõudu ja jaksu, sest sisaldab foolhapet – B9-vitamiini allikat. See vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja vereloomet. Spinatisalat roogib nikotiini kehast välja kiiremini kui ükski teine toiduaine. Lisapaketina saab spinatiga kaasa normaalse unerežiimi ja värske hingeõhu.

4. Ingver ei ole mitte ainult kasulik, vaid ka maitsev. Kahvatukollane lihakas risoom hävitab põletikke ning kurgu- ja suuõõnehädasid. Suitsetajatel aitab ingver alandada lipiidide taset veres, mis on südame-veresoonkonna tervise seisukohalt vägagi oluline – eriti pärast aastatepikkust suitsetamist.

5. Jõhvikas oli, on ja jääb vitamiinihittide edetabelisse. Nagu nikotiin, tõstavad marjad vere suhkrutaset ja sobivad seega koduseks võõrutusraviks.

6. Sidrun kujutab endast taktikalist relva suitsetamisest loobumisel tekkiva stressiga.

Suitsetajail püsib nikotiin vereringes keskeltläbi kolm ööpäeva ning tegeleb selle aja jooksul peamiselt immuunsüsteemi lammutamise ja naha rikkumisega. Sidrunitee ja sidrunilimonaadi vahele jääb loendamatu hulk

kasutusvõimalusi, mis tähendab, et sidrunit võib lisada kõikidele toitudele.

7. Porgand leevendab suitsetajate A-vitamiini põuda. Kui organismis A- ja C-vitamiinide tase langeb, hakkavad närvirakud surema, verevarustus läheb paigast ära ja edasi on järjekord juba ajutegevuse käes. Või teisisõnu: beetakaroteen on tugeva immuunsüsteemi betoonkarkass.

8. Granaatõun pakatab mikro- ja makroelementidest ning sisaldab kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi ja mangaani. Ta puhastab verd ja turgutab pärsitud vereringet, kui veresooned on kokku tõmbunud ja rakud hapnikunälga jäänud. Granaatõunamahl leevendab kehvveresust ja maovaegusi, mille käes suitsumehed alatihti kannatavad.

9. Nisuidud on vitamiinitankla. Nad sisaldavad suures koguses E-vitamiini – võimsat antioksüdanti, mida läheb vaja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Nisuidud noorendavad organismi ja stabiliseerivad selle tööd.

10. Kapsas takistab vähirakkude kasvu ja sisaldab isotsünaate – bioaktiivseid ühendeid, mis kaitsevad organismi bakterite kahjuliku mõju eest.

Pärast sünnitust: millal ometi taastub endine figuur?

See, et üheksa kuud kasvanud kõht ei kaogi üleöö, on tulnud üllatusena paljudele äsjasünnitanud naistele.

Kadedakstegevad fotod kuulsustest, kes on pärast sünnitust kohe supervormis, ei ole enamasti reaalsus, vaid kõige lihtsam pilditöötlus.

Päriselus käivad asjad siiski teisiti.

Allikas: Perejalaps.ee Foto: Shutterstock

24 tundi pärast sünnitust

Keskmiselt on selleks ajaks kadunud viis ja pool kilogrammi. Peale beebi kaotad sa ka verd, lootevedelikku, platsentat, samuti higistad vedelikku kehast välja. Juba siis näed ja tunned, kuidas kõht hakkab tagasi tõmbuma ja muutub väiksemaks kui enne. Seega vastab tõele, et suur osa rasedusega lisandunud kaalust jääbki sünnitusmajja. Siiski tuleb arvestada ka karmi tõega, et veel suurem osa lisakilodest tuleb sinuga koju kaasa.

Nädal pärast sünnitust

Veel ei ole mõtet kaalu peale minna. Jälgi parem seda, kuidas sa ise ennast tunned ja kuidas sulle riided iga päevaga järjest paremini selga lähevad. Kõht on küll väiksem, aga siiski märgatav. Sa kaotad endiselt vedelikku. Rinnaga toitmine aitab kaalulangusele tavaliselt kõvasti kaasa, kuid see ei pruugi kehtida kõikide naiste puhul. Kindlasti peaksid sa endale veel puhkust lubama. Treening ei ole praegu veel sinu jaoks!

Kaks nädalat pärast sünnitust

On parem, kui värsked emad ei keskendu esimestel nädalatel üldse oma kaalule, vaid uuele rollile. See on aeg, kui hormoonid möllavad tuhinal ning ebameeldiv number kaalul võib sulle kergesti pisarad silma tuua ja meele pikaks ajaks mõruks teha.

Pealegi ei näita kaalunumber sel perioodil veel eriti õiget asja, sest su kehas on endiselt palju üleliigset vedelikku. Selle asemel, et end kehakaalu pärast kehvasti tunda ja maha teha, mõõda parem vööümbermõõtu − see väheneb kindlasti jõudsasti.

16 SEPTEMBER 2016

See, mis on 9 kuud kasvanud, ei kaogi hiljem sõrmenipsust.

Kuu aega pärast sünnitust

Tavaliselt on selleks ajaks kadunud kuni kümme kilogrammi! Kuna enamik naisi võtabki raseduse jooksul juurde 10−15 kilo, siis järelikult on tõenäosus suur, et juba kuu pärast sünnitust oled oma normaalkaalus tagasi. Kui sul nii hästi pole läinud, ära muretse − imetamine, tervislik toitumine ja pikad jalutuskäigud beebiga garanteerivad selle, et peagi on ka viimased ülekilod läinud.

Vöö ümber olev „päästerõngas” on suure tõenäosusega siiski veel alles. Kui suured ja pehmed voldikesed on, sõltub su eelnevast treenitusest, toitumisest ja keha eripärast, kuid suure tõenäosusega ei kuulu sa nende väheste õnnelike hulka, kes kuu pärast sünnitust pesumodellina üles astuda julgeks.

Kuus nädalat pärast sünnitust

Nüüd on emakas oma normaalsuurusesse tagasi tõmbunud ning su kõht paistab lõpuks ometi väiksema ja lamedamana. Seda muutust märkad sa kindlasti ka ise ja oled rõõmus, et saad peagi jälle süümepiinadeta ja häbitundeta bikiine kanda, kui striiad lubavad. Ka kõik haavad ja rebendid peaksid selleks ajaks paranenud olema, nii et võid uuesti treenima hakata. Algul tasapisi ja siis vaikselt koormust suurendades.

Kolm kuni neli kuud hiljem

Kui toitud tervislikult ning teed trenni või käid kasvõi iga päev beebiga õues jalutamas, peaksid nüüdseks normaalkaal ja kehakuju enam-vähem taastunud olema. Millal su keha lõplikult endised vormid saab, on väga individuaalne ja sõltub paljuski ka sellest, kui palju sa raseduse ajal juurde võtsid.

Üheksa kuud hiljem

Öeldakse, et mis üheksa kuud kogu­ nenud, see üheksa kuud ka kaob. Ehk siis praeguseks hetkeks peaksid ülekilod unustatud olema ning treeningu tulemusel ka kõht uuesti sile ja kena välja nägema.

Sa ei peaks sugugi muretsema ka siis, kui veel aasta pärast sünnitust lisakilod kukil on. Imetamise ajal ei soovitata kaalukaotuse eesmärgil ühtegi dieeti pidada.

Striiad ei kao päris ära kunagi, kuid aja jooksul muutuvad nad lihtsalt vähem märgatavaks. Sa võid avastada, kui palju on ilusaid trikoosid, mis küll varjavad kõhtu, kuid seda paremini toovad esile kauni rinna. Kui jälgid, mida suhu pistad, ja teed õhtul telerit vaadates mõned harjutused kõhule, seljale ja jalgadele, kaovad ülekilod kui nõiaväel ning sina saad jälle oma kehast rõõmu tunda!

SISUTURUNDUS

Pilates on ülim investeering iseendasse!

Pirita jõe äärde imelise vaatega ruumidesse on end sisse seadnud omanäoline ja privaatset treeningut lubav stuudio Pirita Pilates Stuudio, kus lõõgastava treeningu kaudu on võimalik viia oma keha ja meel tasakaalu, nautides samal ajal vaadet Pirita jõele ning seal sõudvatele SUPitajatele või paatidele.

P

ilatese trenn loob teadliku liikumise kaudu nii füüsilise kui ka jõudis selle juurde soovist jõusaalitrennidele ja muudele vaimse tasakaalu, lähaktiivsetele tegevustele ka midagi muud kõrvale leida. tudes just sinu vaja„Mõte pilatest proovida oli uitmõte ja tuli välja, et pädustest ja soovidest. ris äge on,” meenutab Villu. „Mulle hakkas see meeldiTegemist on toetama, sest nägin potentsiaali inimeste igapäevaelu pava trenniga, mis aitab randamiseks − pilatesel on nii palju praktilisi väärtusi!” ravida näiteks istu„Pilatese põhilised plussid kehtivad nii naistele kui vast elustiilist tekkika meestele,” teab treener. „Mehed aga tahavad elus nud vaevusi või taastukõiki asju jõuga ühendada ja eelistavad pigem jõusaalis da traumadest. See sobib suuri raskusi tõsta. Tegelikult on pilatest harrastades otharrastamiseks ka muude sekontakt kehaga suurem. Tunnetad nii oma kehaasendit ja treeningalade kõrvalt, nagu -hoiakut kui ka seda, kuidas ta ruumis mõjub. Ilma tasakaatennis, golf või purjetamine. Pilustamata raskusi tõstes on võimalik, et lõhud end pälatesel on lihastele tasakaalustav toiris korralikult ära ja järgnevad vigastused.” me ja nii harrastavad seda ka paljud tippsportlased.

Villu usub, et pole olemas ühte õiget treePirita Pilates Stuudio arvestab iga inimese perningviisi, ja kasutab pilatest raskustreeningu sonaalsete vajadustega, sest tänapäevases stuutoetamiseks. „Pilates annab baasi ja teadmise dios on peale matitreeningute võimalik trenni ning jõusaalis saab vajalikku koormust juurde,” Personaaltrenni teha ka spetsiaalselt pilatese jaoks loodud kvaselgitab ta. „Pilatese seadmed on imehead asliteetsetel seadmetel, mille leiutas treeningstiili jad, aga kombineerides seda jõusaali ja muude looja Joseph Pilates ise. Trenni tehes arvestataktrennidega, moodustan terviku. Mehed on akse nii sinu eelnevat taset kui ka kehalisi vajadusi, tiivsed – kolmapäeval jalgpall, neljapäeval bowsamuti vanust ja individuaalseid soove. Stuudio plusling ja siis veel jõusaal või jooks −, aga kui panna siks on, et rühmatreeningud toimuvad väikeses grupis, nad pilateses matile lihtsaid venitusi tegema, ei suumisläbi saab treener igale kliendile piisavalt tähelepanu pöödeta end kuidagi sirgeks venitada, sest kehas on tohutud rata. Soovi korral on võimalik valida ka personaaltrenn või duo- pinged. Pilates sobib seetõttu väga hästi ja on ideaalne kaasja triotrenn, et treener saaks keskenduda just sinule. Sarnaseid lane teistele hobidele. Tuleb lihtsalt aru saada, kelle jaoks sa stuudioid on pealinnas ainult mõned üksikud. elad: kas enda või sotsiaalse surve nimel? Pilates on ülim investeering iseendasse.”

hind 35€

Pilates sobib ideaalselt ka meestele

Palju levinud müüt on, et pilates on pigem naiste trenn ja mehed sealt piisavat koormust ei leia. Seda müüti purustab juba kasvõi Pirita Pilates Stuudio meestreener Villu Viikholm, kes

Broneeri treening www.piritapilates.eu või Facebookis Pirita Pilates Stuudio.

SEPTEMBER 2016 17

Koeraspordiga maailma tippu Eesti tiimis võistles viimastel agility maailmameistrivõistlusel koerasportlane ja agility-kohtunik Elika Salonen. Kolme lapse emana, kahe koera ja kassi omanikuna õnnestus tal oma koer viia maailmatippude sekka. Uurime lähemalt, kuidas see tal õnnetus.

Tekst: Triin Vasli Foto: Martti Vaidla

M

is on koeraspordiala agility ja millal see Eestis alguse sai?

Agility on hasartne, lõbus, põnev ja vaatemänguline koeraspordiala, kus koer läbib aja peale mitmesugustest takistustest koosneva raja.

Koerajuht võib koera suunata ainult hääle ja kehakeele abil. Eesmärk on läbida takistused kindlas järjekorras, vigadeta ja võimalikult kiiresti. Selle juures on peamine inimese ja koera omavaheline koostöö ja kontakt – koerajuht kasutab juhtimisstiili ja -võtteid, mis sobivad neile kõige paremini ning mida koer mõistab.

Agility (ee liikuvus, väledus) sai alguse 1978. aastal Inglismaal ja idee põhineb hobuste takistussõidul. Tänapäeval on see rahvusvaheline spordiala levinud kiiresti üle maailma ja seda harrastatakse peaaegu igas arenenud riigis. Agility’ga tegelemise eelduseks on nii inimese kui ka koera hea tervislik seisund.

Peale huvitava ajaveetmisvõimaluse on agility ka võistlussport, kus tulemuste peale võisteldakse kohalike klubide tasemel, rahvuslikel ja rahvusvahelistel võistlustel ning ka Euroopa ja maailmameistrivõistlustel.

Agility märksõna on FUN. See on võimalus aktiivselt ja lõbusalt koos oma koeraga vaba aega veeta ning nii trennis kui ka võistlustel suhtlusringkonda laiendada. Eestis hakati agility’ga tegelema 1991. aastal.

Kuidas ja millal Sa selle spordialani jõudsid?

Kui ma 2003. aastal endale oma esimese isikliku koera Cavalier King Charle-

18 SEPTEMBER 2016

si spanjeli Charlie võtsin, ütles kasvataja koera üle andes, et Charlie on nii aktiivne ja tubli koerake, et pean temaga kindlasti agility trenni minema. Ma ei olnud kunagi sellest kuulnud, kuid võtsin kasvatajat kuulda. 2005. aasta kevadel võistlesime juba oma esimesel ametlikul võistlusel Riias.

Mis on Sinu saladus? Kuidas Sa oled jõudnud niivõrd kaugele?

Eelmisel nädalavahetusel võistlesin Hispaanias agility maailmameistrivõistlustel Eesti meeskonnas kuuendat korda.

Mul on praegu kodus kaks agility-koera, kellest vanem, seitsmeaastane Troy võistles MM-il seekord teist korda. Sel aastal jäi meil puudu üks punkt, et võistelda nii individuaalsetes jooksudes kui ka meeskondlikult.

Aga oleme uhked ka meeskonna koha üle, kuna ärkasimegi sel hooajal liiga hilja. Olime möödunud kevadel minu vigastuse ja elukoha vahetuse tõttu seisus, millest ennast MM-ile joosta tundus mulle veel sügiselgi täiesti lootusetu. Kui ennast lõpuks kokku võtsin ja aru sain, et millegi suurema saavutamiseks pean kõik mängu panema, et kasvõi 2017. aasta MM-i ajaks põhimeeskonda saada ja ka individuaalselt maailma parimatega võistelda, hakkasin kõhklematult ja süstemaatiliselt tegelema tehniliste trennide, koera füüsilise vormi, enda füüsilise vormi ja ka mentaalse ettevalmistusega. Olen ennast järjest rohkem usaldama hakanud ja see paistab ka tulemustes.

Milline näeb välja sinu nädalaplaan koeraga sportides?

Praegu käin koertega viis korda nädalas hommikuti jooksmas. Kolm kuni neli korda teen üldfüüsilisi harjutusi ja kaks korda nädalas püüan teha jalgpalliharjutusi endale, sest liikumine on agility-platsil väga sarnane. Koertega teen kolm korda nädalas tehnilist trenni, peale selle hommikuti ning vahel ka õhtuti koduhoovis poomi ja slaalomit, eraldi teeme harjutusi kiirenduse jaoks. Kogu aeg jälgin, et koeral ei tekiks ületreenimise ohtu. Looma meeleolu on ülioluline. Iga nädal on vähemalt üks täiesti trennidevaba päev.

Sul on veel ka kolm last ja perekond.

Kuidas Sul õnnestub oma hobi ja sporti eraeluga balansseerida?

Läbi raskuste tuleb see tasakaalustamine. Tunnen alati süüd, kui teen midagi ilma lasteta või ilma koerteta. Treeningutega on lihtsam, sest sinna saab lapsi ikka kaasa vedada. Ka jalutuskäikudele tulevad nad nüüd ratastega meelsasti kaasa. Õnneks on mul koduhoovis suur plats täitsa mõistliku agility-varustusega, kus treenida ja kus ka lapsed hullata saavad. Hoolimata sellest, et võistlustel on alati mõnus ja tore nii lastel kui ka endal, ei soovinud ma vahepeal neid üldse kaasa võtta, sest aeg-ajalt tuli mitmesuguseid intsidente ette.

Mis takistab paljusid agility’ga alustavaid sportlasi tippu jõudmast?

Raske on rääkida kõigi eest, eks iga lugu on isesugune. Mulle tundub, et edasi jõuavad need, kes võtavad oma tulemuste eest vastutuse, ja need, kes ei karda kuulata ka kõige võhiklikumat kriitikat, sest igas väljaütlemises võib olla iva. Kõige lõpuks on aga vaja lihtsalt ette tulevatele probleemidele järjekindlalt lahendusi otsida ja tööd teha. Siin kehtib vana tõde: mida rohkem ma harjutan, seda rohkem õnne mul on.

SISUTURUNDUS

Mäesuusatamine –

harrastus kogu eluks!

Mäesuusatamine − kellele?

Mäesuusatamine sobib igas vanuses inimesele. Hea füüsiline vorm ei ole esmatähtis, piisab täiesti tahtmisest ja pealehakkamisest. Omandades elementaarse tehnika, on mäest laskumine kergem kui põhjamaalasele harjumuspärane murdmaasuusatamine.

Kus ja kuidas alustada?

Mäesuusatamisega on nagu autosõiduga − esimestel sõidukordadel oleks mõistlik kõrvale võtta kogenud õpetaja. Kohe õigete sõiduvõtete omandamine teeb alustamise lihtsamaks, valed liigutused ei harju sisse ja ka vigastuste oht on väiksem.

Miks minna Alpidesse?

Alpides on paljude aastakümnete jooksul välja arendatud parim radade ja tõstukite võrgustik. Endale sobiva raja leiavad igal tasemel sõitjad. Teine põhjus on kindlasti päikeseline ilm. Eesti inimene vajab talvel valgust ja päikest, mida põhjamaal napib. Kevadistel reisidel on võimalik edukalt suusatamine päikesevõtuga ühendada!

Millal minna?

Mäesuusahooaeg kestab Alpides detsembrist aprilli lõpuni. Tipphooaeg on jõulud ja aastavahetus, kui suurel osal inimestel on puhkus. Seetõttu sebib mäel palju rahvast. Jaanuari ja veebruari alguses on hea sõita, sest rahvast on vähem ja lumeolud on talve parimad.

Veebruari teine pool ja märtsi algus on jälle tipphooaeg, sest paljudes Euroopa riikide koolides on suusanädalad. Märtsi teine pool sobib neile, kes üritavad päikest ja lund ühte puhkusereisi mahutada.

20 SEPTEMBER 2016

Kuidas minna?

Minna võib auto-, bussi või lennukiga ja nii omal käel kui ka organiseeritult.

Grupiga reisimise eeliseid on palju, eriti kui omal kogemusi napib.

Grupireisija puhkus algab juba Tallinna lennujaamast. Mugav otselend, bussisõit mägikülla, hotelli jõudmine ning küla ja mägedega tutvumine on stressivabad – selle kõige eest hoolitseb reisikorraldaja.

Ko h a l i k k e o l u sid ja nüansse tundev grupijuht aitab uute oludega kiiresti tuttavaks saada. Samuti teeb grupijuht algajatele tasuta suusaõpet, aitab leida huvitavaid sõidukohti neil, kes ise kaarti lugeda ei viitsi ning korraldab õhtuseid üritusi, mis tutvustavad kohalikke traditsioone ja eluolu.

Grupireisil käiakse ka hea seltskonna pärast, sest mäesuusatamine on vägagi seltskondlik tegevus. Reisile võib tulla ka täitsa üksi, kartmata üksinda igavleda.

Alpiexpress

on Eesti suurim suusareiside korraldaja, kes on viinud kliente Alpidesse juba üle kahekümne aasta.

Meie lennukid lendavad Alpidesse igal nädalal 25. detsembrist kuni 1. aprillini.

Ainukesena Eestis pakume lastele spetsiaalseid reise, kus kolmel päeval nädalas võtame lapsed kogu päevaks hoida. See tasuta lastekoolitus on väga

mugav vanematele, kes saavad ise samal ajal suusamõnusid nautida.

Alpiexpressi populaarne noortereis on mõeldud kuni 25-aastastele noortele, kes nüüdseks aastast aastasse juba osaliselt tuttava seltskonnaga mägesid vallutavad.

Kes mägedesse südame on jätnud, see seda naljalt tagasi ei saa. www.alpiexpress.ee

Sukeldu maailma sügavaimasse basseini Itaalias.

Itaalias Padova lähedal asuv bassein Y-40 on maailma sügavaim sisebassein, kus saab sukelduda 40 meetri sügavusele.

Basseini disainis arhitekt Emanuele Boaretto ja ehituse korraldas Boaretto Group Hotel and Resort.

Y-40 on täidetud sooja termaalveega. 4300 kuupmeetrit vett hoitakse temperatuuril 32−34°C, et ujujatel poleks vaja kalipsot selga tõmmata. Põhja mõõtmed on 21 x 18 meetrit, kuid selleks, et saaks harjutada sukeldumistehnikaid, on eri sügavustele loodud ka platvormid.

Maailma sügavaima basseini tiitel kuulub Itaalia ujumiskohale, mis on fikseeritud ka Guinnessi rekorditeraamatusse. Seal on täpselt mõõdetud sügavus lausa 42 meetrit.

Viie meetri sügavusel kulgeb läbi basseini klaastoru, kust hotellikülastajad saavad läbi jalutada ja veealust elu jälgida. Torus olevatele pealtvaatajatele korraldatakse basseinis ka allvee-etendusi. Peale akvalangistide ja vabasukeldujate käivad basseinis seansse võtmas ka vesivõimlejad ja veetantsu harrastajad.

TOP 5

Maailm pakub palju võimalusi väga omapärastes paikades sportimiseks.

Järgnevalt mõned kohad, mida tasuks külastada, kui juhtute lähikonnas reisima.

ekstravagantset spordireisi Tekst: Silvia Pärmann Fotod: Shutterstock

Uju maailma pikimates basseinides järjest üle kilomeetri!

Maailma suurim bassein, kus saab otse üle kilomeetri ujuda, asub Egiptuses Sharm el-Sheikhis. Enne selle valmimist hoidis rekordit väga pikalt enda käes Tšiili puhkekeskuse San Alfonso del Mari 1013 meetri pikkune bassein. Ehkki Egiptuse bassein CityStars, mille ehitas sama Tšiili firma, on mõni meeter pikem ja selle pindala on 120 000 m², pole Egiptus ehk nii stabiilne ja turvaline riik, et pikkuselt teise basseini kasuks otsustamine mõistlik ei tunduks.

SEPTEMBER 2016 21

Sõida lumelauaga Namiibias – liivadüünid on selleks justkui loodud!

Namiibia ei ole hakanud endale sisetingimustesse suusanõlvu rajama. Milleks, kui lumelaual võib alla kihutada ka liivadüünidelt. Lumelauaga liivadüünidelt alla sõitmine või siis sandboarding on Namiibias populaarne nii kohalike kui ka turistide hulgas. Üks parimaid kohti selleks on Swakopmundi lähedal asuv 100 meetri kõrgune liivadüün, millest alla kihutades on jõutud kiiruseni 80 km/h. Seikluslikke sandboarding'u reise korraldab kohapeal mitu firmat.

Suusata Dubais – maailma suurim sisetingimustes tegutsev suusakeskus ootab!

Dubai on kahtlemata maailma kõige dekadentlikum koht ja maailma suurim sisetingimustes asuv suusakeskus ainult kinnitab seda fakti.

Suusakeskuse Ski Dubai pindala on 3000 ruutmeetrit ning mäesuusatamist saab harrastada viiel erineva pikkuse ja raskusastmega nõlval. Mõeldud on ka neile, kes armastavad sõita lumelauaga.

Ja kui sport ära väsitab, saate tõtt vaadata pingviinidega.

SISUTURUNDUS

Nakata laps spordipisikuga juba esimestest elukuudest!

Liikumine mõjub hästi lapse kasvamisele ning närvisüsteemi ja lihaste vahelisele koostööle. Samuti arendab liikumine südame ja hingamiselundite tööd ning aitab kaasa sotsiaalsete oskuste arendamisele. Miks tasuks väikelapsega koos trenni minna?

22 SEPTEMBER 2016

E

simesel eluaastal on tähtis, et laps läbiks kõik arenguetapid. Oluline ei ole see, kui kiiresti erinevad oskused tulevad, vaid et kõik tähtsamad arenguetapid oleksid läbitud. Kuna beebi areng on seotud oma keha tundma õppimisega, siis iga uue oskuse omandamine viib edasi järgmise, keerulisema oskuse omandamiseni. Samas on vale arvata, et liikumine arendab last ainult kehaliselt, sest sageli on käelise kohmakuse ja kõnearengu hilistumise põhjuseks just kehalise liikumise vä-

hesus või mõne olulise oskuse omandamata jäämine esimesel eluaastal.

Babysport on üks mõnus koht, kus emmed ja issid saavad koos beebide ning väikelastega omandada uusi kogemusi ning õppida uusi harjutusi ja oskusi nii individuaalses teraapias kui ka liikumis-, laulu- ja loovustundides. See on koht, kus laps nakatub spordipisikuga juba esimestest elukuudest alates, sest ta õpib ja avastab maailma tunnetuse ja kogemuse kaudu.

Näiteks on Babysportis loodud spetsiaalsed lastejooga tunnid, kus iga laps leiab endale jõukohase ja meeldiva tegevuse. Tegemist on kundalini joogal baseeruva mängulise tunniga, kus õpitakse üksteist ja ennast kuulama, tasakaalu ja harmooniat üles leidma, keskenduma ja loovast eneseväljendusest rõõmu tundma.

Babysporti on soojalt oodatud ka erivajadustega lapsed, kes osalevad koos tavalastega ringide töös. Laste individuaalsete oskuste arenemisele aitavad kaasa füsioterapeudid, logopeedid ja eripedagoogid.

Kõik lastele organiseeritud aktiivsed tegevused kestavad 30 minutit. Pärast tundi on alati võimalik mängida, suhelda või spetsialisti käest nõu küsida.

Uuri lähemalt www.babysport.ee.

Sõida Ho Chi Minhist Hanoisse – jalgrattaga!

Kui jalgrattasõit ja rannas päevitamine kõlavad nagu täiuslik puhkus, siis ei maksa piirduda suvise rattamatkaga ümber Hiiumaa. Vietnam pakub võimalust teha seda 1200 kilomeetrit järjest − alustades ja lõpetades riigi suurimates linnades ning veetes vahepeal aega idüllilistes randades. Päris rannapuhkus see paraku küll ei ole. Pigem on see ikka sport ning tõusud ja langused ning kohati üsna huvitavad teeolud muudavad selle meeldejäävaks rattamatkaks. Kogu maailma jalgrattamatkajate imetlus on garanteeritud.

Tennise- ja sulgpallitreeningud lastele ja täiskasvanutele Eratreeningud Sulgpalli- ja tenniseväljakute üürimine Info: tel 5624 2282 (sulgpall) kristo@sulgpallikool.ee

tel 5622 0314 (tennis) info@tennisekool.ee

KUTSUME KÕIKI UISUTAMA! Korralda oma töötajatele, sõpradele või perele meeldejääv üritus jääl uisudisko saatel või hoopis hokit mängides!

Pärast uisutamist saab meie kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.

SEPTEMBER 2016 23

CATWALK /

Külmal ajal asendamatu Ülemiste keskuse kaupluse MATKaSPORT juhataja Jana Põldveri sõnul peaks soe pesu kuuluma iga inimese riidekappi. Veelgi enam, soe pesu on mõnikord nii kirev, et me ei pane pahaks, kui tahad selle väel pärast suusareisi ka näiteks terve nädalavahetuse ringi käia – särgid sarnanevad ju pusadele ja püksid retuusidele!

Tekst: Mari-Liis Helvik Tootefotod: MATKaSPORT

Foto: Shutterstock

CATWALK /

S

tilist kiudu Meraklon aabunud süPolüpropüleen (väga gis ning peathea niiskusjuhtivuse sed rõsked ja ja vastupidavusega) külmad ilmad kui ka meriino lamtingivad vajaduse sooba villa. Sünteetiline jemate rõivaste järele. materjal tagab väga Hea enesetunde eelaktiivsel liikumiduseks on targalt valisel hea kuiva tuntud riided ning hooaja de ja meriinovillane üks märksõna on kindpesu on asendamalasti kihiline rõivastus tult mõnus nii vahel– nii saab õuest tupPolo 73,95 €, Särk ja püksid.

Polo 67,95 €, duva aktiivsusega kui pa tulles riideid „maha püksid 62,45 € Mõlemad 67,95 € püksid 62,45 € ka passiivsetel tegevuskoorida” ja taas õue tel,” lisab Jana. minnes kihte juurde lisada. Ka soe pesu võiks külmal ajal keha hendab Jana. Kuna erinevad tegevusoojendamas olla. sed nõuavad erinevat liikumist, siis on Vajab teadlikku hooldust tark valida ka vastav pesu – et ei hak- Nagu iga tehnilisem toode, vajab ka kaks liiga külm ega ka ebamugavalt kvaliteetne pesu hooldust. „Aclimal Kuidas seda valida? palav. „Eks palju sõltub inimesest en- on oma pesu hooldamiseks välja tööKui vaadata kauplustes ringi, on soodast ja sellest, kui külmakartlik keegi tatud ka spetsiaalne villapesu aine. ja pesu valik väga lai. Millest lähtuda? on. Alati saab parima tulemuse saa- Loomulikult võib kasutada ka teisi „Esialgu tuleks selgeks mõelda, milliseks otstarbeks on pesu vaja. Kas vutamiseks ka erinevaid pesutükke villaseks pesuks loodud vedelaid pesugeele,” õpetab Jana, soovitades kaväga sportlikuks ja aktiivseks tegevu- kombineerida.”

MATKaSPORD-i kauplused müü- sutada just vedelat pesuvahendit, mis seks (jooksmine, suusatamine, rattasõit), vahelduva aktiivsusega tegevu- vad Norra brändi Aclima pesutooteid, ei riku villakiudu ja mis toimib pehseks (matkamine, mäesuusatamine), mis on väga kõrge kvaliteediga ja mida memalt kui pulber. „Pesumasinas üle kus intensiivsem tegevus vaheldub on testitud karmis Norra kliimas. Acli- 30−40 kraadi samuti mitte pesta ja looduse ilu nautimisega, passiiv- ma pesu teeb eriliseks ka fakt, et seda valida tuleks õrnpesu või villapesu reseks tegevuseks (kalastamine, jaht) toodetakse Eestis – Valgas. „See Norra žiim.” Vastasel juhul võib pesu lihtsalt või hoopis niisama kandmiseks,” ju- bränd kasutab pesu puhul nii süntee- kokku tõmbuda.

SISUTURUNDUS

Meiega meistriks!

Just nüüd on parim aeg teha valik ja kasutada ära oma võimalus saada meistriks. Kui tahad tunda tõelist mängurõõmu, siis Eesti suurim sulgpalliklubi Triiton Tartus kutsub sind tasuta proovitreeningutele.

Sobivuse korral võimalus liituda klubi tegevusega.

O

odatud on kõik 6-16-aastased tüdrukud ja poisid. Soovi korral leiame sulle sobiva treeningrühma, aja ja koha. Pakume mänguvõimalust A.Le Coqi spordimajas, Sarapuu sulgpallihallis, Visa spordihoones, Eesti maaülikooli spordihoones, Raatuse kooli võimlas, Karlova kooli spordisaalis.

Reketid ja pallid on meie poolt.

Tartus asuvas klubis on meistriks sirgunud juba Raul, Victoria, Heiko, Laura, Mihkel, Liisa, Tauri, Catlyn, Artur, Mikk,

Laura-Liis ja veel paljud teised. Headel sulgpallimängijatel on võimalus ka piiramatult reisida. Viimase aasta jooksul oleme osalenud võistlustel Indoneesias, Austraalias, Kanadas, USA-s, Brasiilias, Soomes, Taanis, Saksamaal jne. Meie esimängija Raul Must on osalenud lausa kolmedel olümpiamängudel − Pekingis, Londonis ja Rios.

Sulgpallitreeningutel osalemine aitab kaasa ka heade õpitulemuste saavutamisele. Näiteks Eesti noortemeister Mikk

Õunmaa lõpetas sellel aastal gümnaasiumi kuldmedaliga. Treeninguid annavad professionaalsed treenerid Rainer, Liis, Silja, Reimo, Kadi, Sander, Robert, Martin. Hea nõuga aitab ka meie parim sulgpallur Raul Must. Mitmekülgse kehalise arengu ees seisab hea Rio OM-il kergejõustikus võistelnud Jaak-Heinrich.

Info ja registreerimine telefonil 514 8121 või triiton@hot.ee SEPTEMBER 2016 25

SISUTURUNDUS

Triatlon kõik on võimalik

Triatloni (ujumine, rattasõit, jooks) harrastamine pakub mitmekesist liikumist ning vaimset ja kehalist kasvamist igas vanuses, olgu siis harjutamiseks või võistlustel osaleTanel Padar on hea eeskuju – sportlik rokkar, miseks. kes triatloni mõttes treenis nullist poole aas­ taga ning läbis Otepääl poolpika distantsi ehk Ironman 70.3 triatloni, kus tuleb ujuda 1,9 km, sõita rattaga 90 km ja joosta 21,1 km.

Eesti triatlonisuvi 2017 pakub piisavalt erine­ vaid võistlusi, kus ennast proovile panna. Hea võimalus on osaleda triatlonil ka meeskon­ naga, kus kolm ala on omavahel ära jaotatud.

Sellel aastal oli Otepääl üle 60 võistkonna – ettevõtted, spordiklubid, riigiasutused, sõbrad ja sugulased, kes nautisid Baltimaade suurima triatlonifestivali melu. Kindlasti leiad sõprade või töökaaslaste seast kolm osalejat, kelle va­ hel jagada ära ujumine, ratas ja jooks igaühe eelistuse ja tugevuse järgi. See on emotsio­ naalne ja vaimne kasvamine, nagu motivat­ sioonikoolitus või koostööharjutus.

Triatloniga tegelemiseks on vaja üle saada müüdist, et see ei ole võimalik. Eesti rahva­ spordiüritustest võtavad osa tuhanded inime­ sed ning igaüks saab hakkama. Tuleb lihtsalt valida ettevalmistuseks sobilik treeningu­ plaan, tegeleda veidi rohkem nõrgemate ala­ Minu isiklik kogemus endise profina ning prae­ dega (paljude jaoks on see ujumine) ja valida guse treenerina ja võistluste korraldajana üt­ leb, et kõik on võimalik ning võistlusteks sobilik distants. triatlon pakub mitmekesist kehalist ja vaimset koor­ must. Tule triatlonitrenni ja pane ennast või oma võist­ kond kirja.

Ain-Alar Juhanson

10 J suurepärast põhjust, miks harrastada joogat Jooga sobib kõigile, nii lastele kui ka juba vanemaealistele, sest see ei nõua alustamiseks varasemat ettevalmistust ega head füüsilist vormi.

Tekst: Katrin Oidra Foto: Shutterstock

oogat harrastades saad saavutada keha ja meele harmoonia, muutud paindlikumaks ning parandad oma lihaste toonust ja tugevust.

Tänu lihastoonusele paraneb ka sinu rüht ning vähenevad pinged ja valud. Siin on veel kümme head põhjust, miks võiksid alustada joogaga juba täna.

1. Jooga annab meelerahu.

Joogas kasutatakse kindlaid tehnikaid, et keskenduda hingamisele ja vaigistada pidevat mõtete virvarri. See suurendab organismis märgatavalt serotoniini ehk heaoluhormooni taset ning vähendab kortisooli ehk stressihormooni taset. Rahunenud meel aitab sul tunda end mõnusalt ja lõdvestunult ning säilitada kriisiolukordades rahu.

2. Parem uni. Rahunenud meel ning sügav ja teadlik hingamine lõõgastavad sinu keha ja annavad organismile märku, et on turvaline uinuda.

3. Toonuses lihased. Jooga aitab sul oma keha paremini tunnetada ja tasakaalustada.

Joogas tehtavad liigutused on küll rahulikud ja kontrollitud,

kuid ometi annavad need sulle piisava koormuse ja parandavad sinu vastupidavust. Sooritades harjutusi mõõdukas tempos, väheneb ka vigastuste oht ja võimalus end üle pingutada.

4. Jooga stimuleerib vereringet. Hemoglobiini ja punaliblede tase veres tõuseb ning väheneb südamerabanduse ja insuldi oht.

Peale selle aeglustavad meditatsioon ja rahustavad jooga aasanad sinu südamerütmi, mis omakorda alandab vererõhku. Seda seostatakse ka tugevama immuunsüsteemi ja väiksema kolesteroolitasemega.

5. Painduvam keha. Joogapooside võtmine ja nende hoidmine aitab turvaliselt su lihaseid venitada. Peale selle venitab jooga ka pehmeid kudesid, sidemeid ja kõõluseid, suurendades nende liikuvust ning võimaldades sul vabamalt ja kergemalt liikuda.

6. Kaunim rüht. Tugevnenud kõhu- ja seljalihased toetavad ja tasakaalustavad sinu kehahoidu ning parandavad seega sinu rühti ja väljanägemist. Peale ilusa kehahoiaku tagab hea rüht ka valude ja pingete vähenemise kehas.

D U G N I N E E R T I L JÕUSAA SULGPALL LAUATENNIS

Jõusaali kuukaardid alates 25 €!

Esmatreening 2 €!

Hoia oma vaim värske, tule trenni!

Tartu mnt 80d, Tallinn tel 681 0834 www.spordiklubi.zelluloos.ee zelluloosispordiklubi

7. Väiksem kehakaal. Jooga aitab vähendada kehakaalu, sest vähendab stressi ja sellest tingitud ülesöömist. Samuti aitab jooga parandada seedimist.

8. Parandab enesehinnangut. Jooga lõõgastab ja vähendab pingeid ning aitab sul end oma kehas enesekindlamana tunda. Kui tunned end hästi, siis paranevad ka sinu suhted ümbritsevatega. Sa saad positiivset tähelepanu ning sisemised ja välimised head impulsid suurendavad su enesehinnangut.

9. Jooga alandab kõrget vererõhku. Meditatsioon ja teadlik hingamine rahustavad südamerütmi, mis aitab alandada vererõhku ja seega leevendada kõrgest vererõhust tingitud tervisehädasid.

10. Rohkem energiat. Igasugune füüsiline tegevus annab energiat ja parandab keha verevarustust. Jooga ei õpeta mitte ainult energiat produtseerima, vaid ka seda suunama.

Kui lased energial voolata läbi kogu keha, parandab see keha igat rakku.

Pärast jooga tundi hakkab sinus liikuma elujõud ning saavutad parema tasakaalu vaimse ja füüsilise tervise vahel.

SISUTURUNDUS

SUPERTRENN CROSSFIT valmistab sind eluks ette!

Mida teada CrossFitist?

• CrossFit on treening, mis valmistab sind eluks ette ja hoiab heas vormis kõikvõimalike füüsiliste tegevuste skaala ulatuses.

• CrossFit pakub inimesele laias valikus tema kehale omaseid liigutusi – roni, hüppa, jookse, istu, tõuse püsti, viska, tõuka, vea.

• Füüsilist sooritusvõimet arendatakse võimalikult mitmekülgselt ja harjutuste tegemisel keskendutakse võrdselt järgmiste oskuste lihvimisele: liikuvus, vastupidavus, kiirus, plahvatuslikkus, jõud, koordinatsioon, täpsus ja tasakaal. Nii suurendatakse oma füüsilise sooritusvõime töömahtu eri harjutuste kompleksides ja seda nii lühemates kui ka pikemates katsumustes.

• Treening on unikaalne, mõeldud kõigile vanusegruppidele ja seda saab teha sõltumata varasemast treenituse astmest. Inimese järgi kavandatakse tema päevakava, raskused ja korduste arvud.

Foto: Maksim Aan

• Tavapärane treening kestab 60 minutit ja koosneb neljast osast: soojendus, tehnika või jõu arendamine, treeningkava läbimine ja lihashooldus.

• Sporditreeningu harjutused jagatakse tinglikult kolme gruppi: 1. Paindlikkust tõstvad ja arendavad võimlemisharjutused.

2. Lisaraskustega sooritatavad jõuharjutused.

3. Kestvustugevust ja aeroobset töövõimet suurendavad harjutused.

• CrossFiti saalist leiab mõne üksiku trenažööri, sest lõviosa harjutusi sooritatakse vabade raskustega. Treeningus kasutatakse kange, hantleid, sangpomme, köisi, hüppenööre, võimlemiskange ja -rõngaid, topispalle, liivakotte, rehve jpm.

• CrossFit pakub rohkelt vaheldust: iga järgnev treening erineb eelmisest ja ükski uus treeningunädal ei sarnane eelmisega. Treeningus osalejad peavad valmis olema kõikvõimalikeks ootamatusteks, sest iga trenni täpsed elemendid ja kava selguvad kohapeal.

• CrossFiti harrastajatel võivad olla erinevad eesmärgid − kas mingi kindla spordiala tulemuste või lihtsalt füüsilise vormi ja sooritusvõime parandamine ning oma elu võimalikult tervena ja täisväärtuslikuna elamine. CrossFiti tegija jõuab nii maratoni joosta kui ka suuri raskusi tõsta.

Lisainfo: www.crossfitim.com, www.facebook.com/crossfitim.

SEPTEMBER 2016 29

5

maailmakuulsat näitlejat, kes alustasid sportlastena

Professionaalsete sportlaste ja näitlejate elud on tegelikult väga sarnased – mõlemal elualal peab olema tervisliku eluviisiga, nägema hea välja ja leppima, et sind jälgivad tuhanded kui mitte miljonid andunud fännid.

Tekst: Ragnar Novod Fotod: Shutterstock

A

lljärgnevad viis näitlejat tegelesid kõigepealt spordiga ja siis otsustasid loobuda, et näitlejatööd proovida.

Jason Statham Briti löömamees Jason Statham ei soovinud nooruses saada mitte näitlejaks, vaid sportlaseks. Ta jõudis isegi nii kaugele, et esindas 1990. aasta Uus-Meremaa Briti Rahvaste Ühenduse mängudel Inglismaad ujumises, kuid ei võitnud kolmes võistluses mitte ühtegi medalit. Ujumistreeningud andsid mehele aga ideaalse vormi, mistõttu hakkas ta modelliks.

Just nii märkas teda briti režissöör Guy Ritchie, kes kutsus Stathami osalema kultusfilmis „Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne”. Sellest edasine on juba ajalugu.

Gina Carano

Kulturismi vahest kõige kuulsam ja tähtsam nimi on Austrias sündinud ameerika kulturist Arnold „Austria tamm” Schwarzenegger, kes võitis Mr. Olümpia tiitli lausa seitse korda (1970–1975, 1980) enne, kui temast sai maailma üks tuntumaid näitlejaid.

Schwarzeneggeri keha oli pikka aega põhjus, miks mees Hollywoodis populaarsust kogus, kuid üsna pea hakkas ta tähelepanu teenima ka näitlejatööga.

Sportliku vabavõitluse (MMA) staari Gina Carano esialgsed karjääriplaanid ei hõlmanud näitlejaks saamist, vaid vabavõitluse suurimaks staariks kujunemist.

Caranot peetakse MMA ajaloo parimaks naisvõitlejaks ja maailma vabavõitluse „naiste näoks”.

Kultusrežissöör Steven Soderbergh oli Carano isikust, ilust, esinduslikkusest ja karismast nii sisse võetud, et kutsus naist osalema märulifilmis „Plahvatusohtlik”. Kuid see oli alles algus – Carano sai osa ka maailma populaarsemast seeriast „Kiired ja vihased” ning 2016. aasta üllatushitist „Deadpool”.

Dwayne „The Rock” Johnson

Jean-Claude Van Damme

Kuidas jõudis professionaalne maadleja 2016. aasta enimteenivate näitlejate nimekirja tippu ja TIME’i 2016. aasta 100 mõjukaima inimese hulka? Nii nagu Rowdy Roddy Piper, André the Giant ja Hulk Hogan enne teda, vaatas ka Johnson alt üles paljudele eeskujudele nagu Chuck Norris ja Harrison Ford. WWE (World Wrestling Entertainment) taust ja andunud fännibaas andsid talle võimaluse osaleda populaarsete „Muumia” filmide eelloos „Skorpionikuningas”.

Tänu tema juba kasvavale staarijõule teenis ta filmiga 5,5 miljonit dollarit, mis on rekordiline summa debüütfilmi tegeva näitleja jaoks.

Jean-Claude Van Damme on öelnud, et Jumal andis talle suurepärase keha ja tema ülesanne on kohelda seda nagu templit. Seda silmas pidades ongi temast saanud üks kuulsamaid märulistaare, kes teeb senini läbi kõik võitlusstseenid ja trikid.

55-aastaselt on Van Damme sama aktiivne, kui ta oli 28-aastaselt filmiga „Bloodsport” Hollywoodi areenile tõustes. Näitlejakarjäärile aitasid kaasa 18-aastaselt teenitud must vöö karates, viieaastane kogemus balletitantsijana, kulturism, Shotokan Karate, kikkpoks, taekwondo ja Muay Thai – need on anded, mis lubavad Van Dammel olla senini suurepärases vormis nii päriselus kui ka kinolinal.

Arnold Schwarzenegger

30 SEPTEMBER 2016

MADE IN

ESTONIA

VALMISTAME LAIAS VALIKUS JÕUSAALI-, FITNESSI-, RAMMUMEESTE JA CROSSTRAINING’U SEADMEID Vaata lisaks: www.hantel.ee

Kiired tarneajad.

Garantii kuluosadele 2 aastat, raamidele eluaeg.

Professionaalne järelhooldus (ka remont).

Pehmenduste vahetus.

Lai värvitoonide valik (nii metallraami kui ka naha puhul).

Väga kvaliteetsed materjalid.

Võimalik toota kliendi soovide järgi.

Võtke ühendust tel 5813 6224 Hantel OÜ Ridala vald, Nõmme küla, Pullapää, 90439 Läänemaa paul@hantel.ee