INVESTEERI TARGALT (september 2016)

SELLES NUMBRIS: PENSIONIFONDIDE VÕITLUS TURUL  KINNISVARA OST ÜÜRIMISEKS ON HEA INVESTEERING  12 INVESTEERIMISTARKUST

INVESTEERI TARGALT Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond

Toimetaja: Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee Reklaam: Andreas Hõlpus andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Tegevtoimetaja: Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee

Sinu rahal on tulevik Nordea pensionifondid on näidanud esmaklassilisi tulemusi nii headel kui halbadel aegadel. Meie edu aluseks on pensionifondide vara investeerimine globaalselt ja läbipaistvalt.

Fondide käekäiguga saad tutvuda: nordea.ee/tootlus

Nordea Bank AB Eesti filiaal on finantsteenuste pakkuja. Penisonifonde valitseb Nordea Pensions Estonia AS. Tutvuge enne pensionifondidega liitumist fondide prospektide ja tingimustega aadressil www.nordea.ee ning vajadusel konsulteerige asjatundjaga telefonil 628 3300.

28. september 2016

LHV-s on Balti v채채rtpaberite hoidmine tasuta lhv.ee/aktsiad-ule Finantsteenust pakub AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee/aktsiad-ule ja k체si n천u meie asjatundjalt.

2

Investeeri Targalt 28. september 2016

Pensionifondide võitlus turu pärast on elavnenud Pärast seda, kui pensioniühistu Tuleva andis teada plaanist hakata pakkuma väikse haldustasuga II samba pensionifonde ja hakkas ühistule aktiivselt liikmeid värbama, teatasid ka kaks tegevat fondivalitsejat neljast – LHV ja Swedbank – uute ja madalama haldustasuga fondide välja toomisest. SEB ja Nordea veel ootavad.

Foto: Shutterstock

S

wedbank kaotab kõik III samba fondidesse sissemaksetega seotud kulud, langetab II samba K1 fondi haldustasu 0,61%-lt 0,29%-le ning lisab 2017. aastast II samba fondivalikusse 0,49% haldustasuga elutsüklifondi. Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla, miks otsustasite need muudatused teha just nüüd?

Esiteks, meie pensioniturg on kasvanud (II samba maht on viimase kahe aasta jooksul paisunud umbes kahe miljardi euro pealt umbes kolme miljardi euroni), aga turult on lahkunud mõned teenusepakkujad (Ergo ja Danske). Suurem turg ja mõnevõrra kahanenud konkurents võimaldavad turule jäänud teenusepakkujatel uute ning soodsamalt hinnastatud toodetega välja tulla.

Teiseks, üha suurem hulk kliente andis märku, et nad on nii kaubanduskeskuses varrukast sikutamise kui ka pensioniteemade päris tiheda meedias kajastamise tõttu pensionifondidest rääkimisest väsinud. Märkimisväärne hulk inimesi ütles, et nad on juba II sambaga liitunud ja ei soovi sellel teemal enne pensioniiga enam vestelda.

See tekitab probleemi, et inimesed ei soovi kuulda ka näiteks sellist nõu, kus neil soovita-

takse pensioniea lähenedes oma sääste vähem riskantsemasse pensionifondi suunata. Seetõttu otsustasimegi turule tuua elutsüklifondi, kus fondi riskiprofiil alaneb koos kliendi vanusega – klient võib seega terve kogumisperioodi olla ühes ja samas fondis.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing, miks SEB ei ole veel kuulutanud uute ja madalama tasuga pensionifondide välja toomisest?

Tegelikult ei ole praegu veel ükski väljareklaamitud passiivne madalate tasudega kohustuslik pensionifond turul saadaval.

Mõned fondivalitsejad on ainult rääkinud oma lähiaja plaanidest.

SEB-l pole plaanis konkurentsis alla jääda, aga me ei näe vajadust arutada avalikkuse ees oma tootearendusega seonduvat. Laskmata karu naha jagamine ei ole hea tava.

Indeksifondide madalad valitsemistasud võivad inimesi meelitada, kuid peamine küsimus ei ole tasudes. Indeksifondi investorilt eeldatakse, et ta teab, mismoodi turud käituvad ning on valmis turgude languse korral ise vastutuse võtma. See ei pruugi sobida kõikidele investoritele. Tõsi on see, et investorite teadlikkus ja turgudest arusaamine on aastatega paranenud

ning aeg võib olla küps neile selliste toodete pakkumiseks.

LHV toob sügisel turule II samba fondi LHV Pensionifond Indeks ja III samba fondi LHV Pensionifond Indeks Pluss. Mõlema haldustasu on 0,39% aastas ja mõlemad on passiivselt investeerivad fondid. LHV Varahalduse fondijuht Andres Viisemann, miks just sel sügisel ja miks indeksifondid?

Kaalusime indeksifondide tegemist umbes kaks aastat tagasi, kui olime minu konservatiivse investeerimisstrateegia tõttu konkurentidest tootluste poolest maha jäänud. Olen olnud juba kolm aastat väärtpaberiturgude tõusupotentsiaali teemal väga skeptiline.

Peaaegu kõik varad (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara) on ebamõistlikult kallid ja seetõttu olen viimastel aastatel märgatavalt vähendanud LHV pensionifondide riskitaset.

Kliendid, kes tahtsid rohkem riski võtta, lahkusid.

Siis me kaalusimegi esimest korda indeksifondide tegemist, et anda klientidele võimalust võtta

rohkem riski, kui mina sel hetkel mõistlikuks pidasin.

Indeksifondid on alati ligi 100% investeeritud, sõltumata sellest, kas väärtpaberite hinnad on madalad või kõrged. 2015. aastal võis aga tõdeda, et LHV fondide ettevaatlik investeerimisstrateegia oli õigustatud ja meie fondid olid taas esimesed.

See võttis ka indeksifondide teema ajutiselt maha.

Ka tänavu on meie fondid olnud konkurentidest parema tootlusega, kuid pensionikogujate hulgas

Angelika Tagel Foto: Terje Lepp

on tekkinud arvestatav hulk inimesi, kes soovivad investeerida oma pensionivara fondidesse, mis kasvavad või kahanevad koos turuga ning mille tootlus ei sõltu fondijuhi otsustest. Soovime anda kliendile reaalse võrdluse ja võimaluse indeksifondi või aktiivselt juhitud fondi vahel. Eksitav on väita, et üks on parem kui teine – mõlemal on omad plussid ja miinused.

Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel, millal tuleb Nordea välja uute ja madalama tasuga pensionifondidega?

Praegu on Eestis ettevalmistamisel uus investeerimisfondide seadus, mis reguleerib ka pensionifondide investeerimistegevust. Meie arvates on mõistlik oodata kõigepealt ära uus regulatsioon, mis seab uued raamid. Seejärel otsustame, kas ja milliseid muudatusi või täiendusi oleks mõistlik tootevalikus teha.

Loomulikult jälgime ka seda, mida konkurendid plaanivad.

Samas oleme seisukohal, et

Investeeri Targalt 28. september 2016

3

valitsemistasud tänu turu avamisele langenud 0,2%-le.

Kuigi turuosa ei ole meile esmatähtis, ei taha me jääda ka väikeseks elitaarseks varahaldusklubiks, kuhu tavalistel inimestel asja pole.

ennekõike peaksid muudatused ikkagi klientidele lisaväärtust looma. Lihtsalt niisama või pildis olemise eesmärgil ei pea me vajalikuks kiirustades tegutseda.

Ajalugu kinnitab, et madala valitsemistasu ja hea tootluse vahel ei ole otsest võrdusmärki. Edu võti on ikkagi kvaliteet, mille pealt liigne kokkuhoidmine ei pruugi klientidele üldse kasulik olla.

Pensioniühistu Tuleva asutaja Tõnu Pekk, mida teete, et Tulevale ei jääks ainult vanade tegijate liikuma löömise au, vaid päriselt ka nimetamisväärne turuosa saada?

Turuosa pole meile esmane, sest kõik Eesti fondivalitsejad on niikuinii liiga väikesed, et maailma finantsturgude mõistes mastaabisäästu saavutada. Peamine on vabaneda vahemeestest ja kuludest, mis väärtust ei loo. Kui kohalikud vahendajad ära lõigata, saavad ühistu liikmed osta otse rahvusvahelisi fonde palju parematel tingimustel. Peale II samba fondide otsime koos liikmetega viise, kuidas oma muid

Tõnu Pekk Foto: Madis Veltman

sääste (III sammas, lastele kogutav raha jne) paremal viisil investeerida.

Teine asi, mida me oma liikmete huvides teha saame, on hoolitseda selle eest, et Eesti pensionisüsteem muutuks laiemalt inimestele soodsamaks. Suuremat osa meie ettepanekutest Investeerimisfondide seaduse muutmiseks võttis rahandusministeerium juba kuulda. Kahjuks ei võimaldata veel rahvusvahelistel teenusepakkujatel Eesti turule tulla. Rootsis on pensionifondide

Kummale peaks inimene oma pikaajaliste säästude paigutamisel esimeses järjekorras keskenduma – sellele, et kulud oleksid võimalikult väikesed või varade jaotusele?

TÕNU PEKK: Kui sa pole tädilt suurt pärandust saanud, tuleb muretu pensionipõlve saavutamiseks teha kolme asja.

Esiteks, säästa nii vara kui võimalik.

Teiseks, säästa iga kuu ja võimalikult palju. Kolmandaks, hoia kulud madalal.

Nende algtõdede järgimisega võrreldes on varade jaotus vähem tähtis.

Varaklassidest on Eesti inimesed kõige suurema osa

 RAAMATUPIDAMISTEENUS VÄIKEFIRMADELE

säästudest paigutanud kinnisvarasse, ostes oma kodu. Pensionisambad on valdavalt paigutatud aktsiatesse, võlakirjadesse ja paraku ka pangadeposiiti. Neid valikuid teevad pensionifondid sinu eest – saad valida, kas sinu pensionifondis võib olla aktsiaid 0% kuni 25%, 50% või 75%.

Aga agressiivse fondi valimine ei taga, et kolmveerand sissemaksetest aktsiatesse paigutataks. Näiteks praegu LHV XL fondi panustatud rahast läheb 40% hoopis pangadeposiiti, üle

Kristjan Tamla Foto: TERJE LEPP

Investeerige magusatesse kingitustesse, mis on alati positiivne üllatus klientidele, koostööpartneritele ja muidugi oma töötajatele.

Aitame leida parima magusa lahenduse, oleme paindlikud ja kiired.

 MAJANDUSAASTA ARUANNETE KOOSTAMINE  MAKSUKONSULTATSIOONID

viiendiku läheb võlakirjadesse ja ainult veidi üle kolmandiku aktsiatesse. Samamoodi käituvad ka teised pensionifondid.

Pangahoiuse ja võlakirjade olematu tootlus ei suuda kunagi katta Eesti pensionifondide teenustasusid.

Tegelikult ei ole mingit põhjust, miks investor peaks valima madalate kulude või varaklasside jaotuse vahel. Investor peaks valima endale sobiva varade jaotuse vähimate võimalike kuludega.

KRISTJAN TAMLA: Üldiselt näitavad mitmesugused rahvusvahelised uuringud seda, et erinevus haldustasudes on üks väheseid selgitavaid muutujaid, mis määrab fondide tootluse erinevuse pikemal perioodil. Samas on mõistlik analüüsida, et mis põhjustel esinevad pensionifondide tasudes erinevused. Nii näiteks kehtib üldjuhul seaduspära, et väiksema riskitasemega fondides (fondides, kus on suurem võlakirjade ja likviidsete varade osa-

8 aastat kogemust!

Nüüd üle 50 uue toote!

www.sinihobu.ee Laki 11b, Tallinn 12915 Tel. 53 458 293 e-post: info@sinihobu.ee 4

Investeeri Targalt 28. september 2016

Tulge tutvuma: www.magusaekspert.ee

kaal) on ka haldustasu madalam kui suurema riskitasemega fondides.

Seetõttu arvan, et peale tasude tuleks püüda analüüsida ka fondi riskiprofiili ja mõelda, kas see on kooskõlas kogumisperioodi pikkusega. Mida noorem on inimene (pikem kogumisperiood), seda suurem võiks olla säästude osakaal kõrgema riskitasemega fondides ja vastupidi.

Tasusid tuleks eelkõige võrrelda sarnase riskitaseme ja investeerimisstrateegiaga fondide vahel. Seal peaks tasude erinevus olema oluliseks muutujaks, mis võiks määrata nende fondide oodatava tootluse erinevuse tulevikus.

SVEN KUNSING: Õige vastus oleks, et mõlemale, aga kui peab valima, siis ma julgen väita, et varade jaotus on ikka olulisem.

Meie fondijuht Endriko Võrklaev arvutas välja, et kui Eesti pensionikogujatel oleks 2002. aastal olnud võimalik valida selline passiivne indeksitesse investeeriv pensionifond, mida Tuleva on oma näidetes kasutanud (koosneb kahest fondist: Vanguard

Sven Kunsing Foto: SEB

Global Stock Index Fund ja Vanguard Euro Government Bond Index Fund – toim), siis teise samba 14-aastase ajaloo vältel oleks kümme aastat eduseisus olnud olemasolevad aktiivse strateegiaga pensionifondid. Passiivne fond on ette rebinud alates 2013. aastast ja mitte tänu madalatele haldustasudele, vaid USA aktsiaturu suure osakaalu tõttu maailma aktsiaturu indeksites.

ANDRES VIISEMANN: Kõik fondide juhtimisega seotud kulud tehakse fondi ja fondivalitseja ku-

lul ning tootlused, mida fondid avaldavad, on lõplikud ja täielikud. See tähendab, et sarnaseid fonde võrreldes tuleks valida kõrgema tootlusega fond. Kahe võrdse tootlusega fondi vahel kaaludes tuleks valida fond, mille väärtus on minevikus vähem kõikunud – risk on madalam. Riski juhitakse varade jaotuse (raha ja võlakirjad on madalama riskiga kui aktsiad) kaudu. Mina ise pean ennast eelkõige riskijuhiks ja järgin põhimõtet, et kõrge pikaajalise tootluse saavutamiseks tuleb vältida suuremaid kaotusi.

NORDEA PENSIONS ESTONIA PENSIONIFONDIDE FONDIJUHT OLLI ENQVIST: Kindlasti ei peaks vaatama ainult fondi tasusid, vaid ka seda, mida nende tasude eest saab. Oma koht on nii passiivsel strateegial oma mada-

late tasudega kui ka aktiivsetel strateegiatel, mille tasud on kõrgemad. Ühe põhjusena, miks passiivse strateegia kasutamine on juba pikka aega suurenenud, nimetakse seda, et turud on muutunud efektiivsemaks ja läbipaistvamaks.

Kui valesti hinnastatud aktsiaid ja võlakirju on vähem ning ekstratulu saamist võimaldavad hinnad ei püsi kaua, on aktiivsete strateegiatega raskem ekstratulu teenida ja kõrgemat tasu õigustada. Teisalt: kui juba väga palju investoreid valib passiivse Andres Viisemann Foto: Priit Simson

strateegia, siis on turgu analüüsivaid investoreid vähem ja ekstraturu teenimise võimalusi peaks tekkima jälle rohkem.

Sellest punktist, kus keegi enam ei analüüsi, vaid kõik ainult indekseerivad, ollakse maailmas siiski veel väga kaugel. Eriti väiksematel turgudel − näiteks Põhjamaades −, kus passiivse strateegia kasutamine on väiksema likviidsuse tõttu keerulisem.

Samuti Baltimaades, kus selle kasutamine on peaaegu võimatu.

Kui suur vabadus peaks inimestel pensionifondide vahetamiseks olema? Kui suur fondide valik oleks optimaalne? Kas vabaduse ja valiku suurendamine parandab pensionisäästude isikupõhist tootlust?

ANDRES VIISEMANN: Ma usun inimese võimesse teha ise valikuid ja võtta ise vastutust. Ka siis, kui tehakse vigu, sest vigadest on võimalik õppida. Aga oluline on ka vastutuse pool. Inimene peab aru saama, et koos õigusega ise otsustada tuleb kaasa vastutus. See eeldab, et enne otsuse tegemist tehakse endale valikud kor-

Investeeri elektriautodesse

Soovid mitmekesistada oma portfelli ja panustada elektriautode revolutsiooni?

Teeni 12% intressi aastas

Alates 500 eurost

Tagatiseks registerpant

Elektritransport OÜ tegeleb elektriautode pikaajalise rendiga ja võimaldab igaühel elektriautodesse investeerida.

Investeeringuid kasutatakse elektriautode ostmiseks. Tagasimaksed toimivad iga kuu.

Uuri lähemalt: www.elektritransport.ee

Elektritransport

Investeeri Targalt 28. september 2016

5

Foto: Shutterstock

Kõik me soovime muretut pensionipõlve.

Mida rohkem liigub maailm selle poole, et inimene ise peab tegema pensioni puudutavaid otsuseid, mitte riik ei tee neid tema eest, seda rohkem läheb inimesel vaja finantsteadmisi.

OLLI ENQVIST: KÕIGE TÄHTSAM ON FONDI NETOTULEMUS Nordea Eesti pensionifondide fondijuht räägib, millega on aktiivselt juhitud fondide ja fondifondide haldustasud õigustatud.

Kriitikud heidavad teise samba pensionifondidele ette, et need võtavad suurt tasu õigustusega, et tegu on aktiivset strateegiat kasutava fondiga. Tegelikult see nii ei ole. Ka näiteks Nordea Pensionifond A võtab aastas 1,59% haldustasu. Kui õigustatud see on? Kui aktiivselt te seda fondi õigupoolest juhite?

Fondi aktiivset juhtimist ei tohi samastada kauplemise aktiivsusega.

Aktiivne juhtimine tähendab vaate võtmist – mõnikord pikaajalise – finantsturgude liikumise suunale.

Aktiivne juhtimine võib tähendada ka otsust portfelli mitte muuta. Portfellihalduri töö ei väljendu alati portfelli koosseisus toimuvates suurtes muutustes. Ideaalses maailmas tahaksingi, et mul oleks portfell, mida pole vaja kunagi muuta, sest tehingute tegemisega kaasneb tavaliselt kulu.

Kui palju inimesi on seotud Nordea pensionifondide juhtimisega?

ralikult selgeks ning halva valiku puhul ei süüdistata tagantjärele teisi – ei riiki ega fondivalitsejaid.

Kui inimesed ise ei võta vastutust ega tee ise otsuseid, siis ei suurene pensionifondide vaheline konkurents ka kümne uue fondivalitseja lisandumisel.

OLLI ENQVIST: Mina arvan, et kui inimene jõuab kaalutletud otsusele, et ta tahab fondi vahetada, peab tal olema küllaltki lihtne fondi vahetada. Fondi vahetamise kulud ei tohiks olla väga piiravad. Mida rohkem erinevaid valikuid pensionikogujatel on, seda parem. Aga mida rohkem liigub maailm selle poole, et inimene ise peab tegema pensioni puudutavaid otsuseid, mitte riik ei tee neid tema eest, seda rohkem läheb inimesel vaja finantsteadmisi – raha aegväärtuse, lühi- ja pikaajalise investeerimishorisondi jne kohta.

Need teadmised aitavad inimesel mõista, mis õigupoolest põhjustab tema rahulolematust praeguse fondiga ja kas teises või kolmandas fondis oleks tema rahal parem. Ma pean silmas seda, et vahetamise põhjus peaks olema paremini põhjendatud kui lihtsalt fondide viimase aasta toot6

lus. Küllalt sage lugu on ju see, et eelmise aasta võitja tänavusel aastal ei võida. Ja otsus fondi vahetada on liiga tihti juhuslik − näiteks mõjusa müügiesindajaga kohtumise tulemus, mitte läbimõeldud otsus.

TÕNU PEKK: Sellele, kui targalt Eesti inimesed fondivalikul käituvad, oleks statistikale toetudes lihtne vastata pensionikeskusel, sest minul neid andmeid ei ole.

Kehva tootlusega fondist tasub loomulikult lahkuda esimesel võimalusel, aga juhuslikud impulssotsused fondivalikul võivad muidugi osutuda kehvaks.

Kui Eestis on probleemiks, et inimesed vahetavad liiga tihti ja

Investeeri Targalt 28. september 2016

Olli Enqvist Foto: Nordea

läbi mõtlemata fonde, siis kõige lihtsam oleks ära keelata see, et ilma vastava litsentsita müügiagendid neid selleks kaubanduskeskustes ja pangakontorites meelitavad.

Kui eeldada, et inimesed ei suuda ise mõistlikke valikuid teha, siis oleks minu meelest ainus mõeldav lahendus, et turul on ainult üks riiklik indeksipõhine pensionifond. Kui aga riik on otsustanud avada pensionisüsteemi erasektori pakkujatele, siis ma ei näe põhjust piirata seda, kui palju neid pakkujaid võiks olla.

KRISTJAN TAMLA: Toon näite Rootsist, kus pensioni koguvatel inimestel on laias laastus võimalik valida kahe lahenduse vahel: fondijuhtide juhitud riiklik fond AP7 (sinna suunatakse ka inimesed, kes jätavad valiku tegemata) või oma pensioni iseseisev aktiivne juhtimine sadade fondide vahel valides.

AP7 veebilehel on leitav huvitav uuring, mis võrdleb AP7 tootlust keskmise iseseisvalt oma pensioniraha juhtiva kliendi tootlusega. Sealt on näha, et viimase kümne aasta jooksul on AP7 tootlus ületanud keskmise iseseisvalt oma pensionivara juhtiva kliendi tootlust pea kaks korda.

Seega ei ole vähemalt Rootsis sisuliselt piiramatu fondide arv koos inimeste omapoolse juhtimise võimalusega taganud keskmisele kliendile paremat tootlust kui fondijuhtide pakutav lahendus.

SVEN KUNSING: Mida tihedamaks teha vahetamise tsükkel, seda likviidsemad peavad olema fondide portfellid. Juba praegu, kui teise samba fonde saab vahetada kolm korda aastas, tekib suuri küsimusi kinnisvara ja erakapitali investeeringute tegemise asjus.

Jah, me võime ju eeldada, et ükski fond ei „jookse investoritest tühjaks” aastaga.

Aga samamoodi ei näinud pea keegi ette ka 2008. aastal tekkinud globaalset likviidsuskriisi ja selle järellainetusi, mille tagajärjel lõpetas investeeringute ja fondiosakute likviidsuse ebakõla tõttu tegevuse nii mõnigi fond ning isegi fondivalitseja.

Mida likviidsemad on portfellid, seda vähem riski saavad nad võtta ja seda madalamad on tõenäoliselt väga pika perioodi tootlused. Lisame siia veel asjaolu, et jaeinvestorid, kellega meil praegusel juhul tegu on, kipuvad kaotama pea ja närvid tavaliselt turu põhjas (ning olema liigses eufoorias turu tipus).

See viib emotsionaalsete otsustusteni, millega kiputakse enda investeeringutele ise liiga tegema.

Igal Nordea investeerimisfondil on juht. Peale selle on Nordea grupis umbes nn multi-asset team, kus töötab umbes 15 inimest. Osa neist on Soomes, osa teistes riikides. Nemad annavad fondijuhtidele nõuandeid erinevate varade kohta. Fondide portfellis algab muutuste tegemine makrovaadetest, mille alusel teeme otsuse, milliseid varaklasse parajasti eelistada.

Pensionifondide investoreid häirib tihtipeale veel see, et fondi portfellis on teiste fondide osakud – kahtlustatakse, et nõnda koorib fondivalitseja neilt mitmekordset tasu. Nordea Eesti pensionifondide portfell koosneb samuti põhiliselt teistest fondidest, sealhulgas Nordea enda fondidest… Kuidas nende mitmekordsete tasudega on?

Sellistel juhtudel on üldiselt kokku lepitud palju madalamad haldustasud, kui oleks fondi koosseisus olevat fondi eraldi omades. Nii ka Nordeas.

Kujutlegem inimest, kes tahab koostada hajutatud portfelli Euroopa aktsiatest ja võlakirjadest neisse otse, mitte fondide kaudu investeerides. Ma ei ole eriti näinud inimesi, kes oleksid eksperdid kõikide Euroopa väärtpaberite küsimustes üksikute aktsiate-võlakirjade tasandil. Eksperdist kogu maailma ulatuses ei tasu rääkidagi. Ekspertteadmised on ikka palju kitsamate sektorite lõikes.

Sellest tulenebki fondifondide mõte – iga sektori eest hoolitseb spetsialist või spetsialistid, kes seda sektorit põhjalikult tunnevad.

Fondifond saab olla hea lahendus.

Tähtis on netotulemus – et pärast tasude maksmist järele jääv tootlus oleks atraktiivne.

SISUTURUNDUS

Kas Forexil kauplemine on tulus?

Ainult siis, kui teate tähtsaid Forexil kauplemise saladusi

P

aljud on seda küsimust arutanud ja selle üle mõelnud juba päris pikka aega.

Põhjuseks on asjaolu, et paljud investorid on Forexil kaubeldes oma näppe kõrvetanud ja nende kogemused näivad heitvat kahtlusevarju Forexi turu mõttekusele investeerimisvalikuna.

Kuid Forexi turu päevane kauplemismaht on umbes viis triljonit USA dollarit, seega on loogiline arvata, et kindlasti teenib päris suur hulk inimesi Forexil kasumit. Vastasel korral oleks Forexi turg kaotanud oma külgetõmbejõu. Seetõttu ei peaks küsima, kas Forex on kasumlik, vaid kuidas Forexil kasumlikult kaubelda.

Nagu iga teisegi investeeringu puhul, kaasnevad ka Forexil

võimalik. Järgnevalt toome ära Forexil kasumlikult kauplemise tähtsad faktorid, mida tuleks silmas pidada.

Kas Forexil kauplemine sobib teile?

Forex on kahtlemata kõrge riskiga turg ja kuna risk on suur, siis on seda ka Forexi kasumi potentsiaal. Kõige olulisem küsimus, mille peate endale esitama – kas ma olen riskialdis või mitte? Kõik tehingud ei päädi kasumiga ja peate olema valmis ka kaotusteks.

Olete te valmis ikka ja jälle panustama, isegi pärast järjestikuseid ebaõnnestunud tehinguid?

Ka kõige edukamad kauplejad lõpetavad mõnikord kahjumis.

Seega, kui te ei kannata kuu-

guid. Soovituslik on, et Forexil kauplemine ei ületaks 20% kogu teie investeeringuportfellist.

Kas teil on oma kauplemisstrateegia?

Kasumlikuks Forexil kauplemiseks vajate kindlat strateegiat, mida järjekindlalt rakendada. Ei ole olemas kauplemisviisi, mis oleks õige või vale, pigem on teile oluline neist üks välja valida. Mõnikord avastate, et teatud valuutapaariga konkreetsel turul toimib hästi üks strateegia, samas aga teisel turul või teistes turutingimustes toimib sama paariga hästi hoopis teine strateegia.

Kasumlik Forexil kauplemine nõuab ranget distsipliini ja strateegia aitab keskenduda ning vältida emotsionaalset kauple-

neil tuleb turgu võita, kuid kui nad hakkavad mängu kaotama, siis veavad närvid neid alt. Esiteks, kauplemine ei ole mäng ja te ei peaks sellesse kunagi nii suhtuma. Forexil kauplemine on põnev tegevus, mis kujutab endast analüüsi ja enesevalitsemise segu. Ärge saage turu peale vihaseks, ärge muretsege oma kahjumis olevate positsioonide pärast, proovige kõigest lihtsalt aru saada, usaldage oma analüüsi ja järgige endale kehtestatud reegleid. See on ainus ja õige viis Forexi turul kasumit teenida.

Emotsioonid võivad ära rikkuda kogu kauplemise, seepärast ongi niivõrd oluline need kauplemisel kõrvale jätta. Kui tunnete end rusutuna, ärge kaubelge. Tunnete end liiga õnneliku ja ootus-

sündmustele. Sellised sündmused on peamiseks turuliikumiste tõukejõuks. Teisisõnu, kui teil on usaldusväärne kauplemisstrateegia ja kõik tehnilised indikaatorid osutavad pikale positsioonile, siis heitke pilk Forexi kalendrisse ning uurige, kas teie tehing on kooskõlas jooksvate uudistega.

Kuigi teie tehniline seadistus võib töötada nagu kellavärk, võivad fundamentaalsed uudised olla tõelised mängurikkujad. Lisateabe saamiseks vaadake ka fundamentaalse analüüsi rubriiki.

Kui kasumlik on Forexil kauplemine?

Üldjuhul oleneb see teie kauplemisstrateegiast ja riskivalmidusest või riskivõimest. Forexil toimub kauplemine võimendusega,

Teekond investeerimiseni

ALGAB SIIT!

TULE TASUTA KOOLITUSELE

www.admiralmarkets.ee

Tutvu finantsteenuste tingimustega ja konsulteeri asjatundjaga. Kauplemistegevuse kogukahjum võib ületada esialgset investeeringut kauplemisega riskid. Kasumlikkuse või kahjumlikkuse potentsiaal on suur ja riskide maandamise oskus on pikk samm edasi teel, mis otsustab teie Forexil kauplemise kasumlikkuse või kahjumlikkuse. Mõnikord lasevad inimesed end ahvatleda teiste kauplejate, kes said Forexil kauplemisest kasumit, edust, ja paiskavad oma raha turule varem välja selgitamata, mil viisil kasumi teenimiseni jõuti.

Selleks, et teil oleks väiksemgi võimalus Forexil kasumit teenida, tuleb kõigepealt sellest ärist aru saada ja mõista, millised tegurid on olulised edu saavutamiseks. Kas Forex on kasumlik? Kindlasti on see

must, siis on mõistlikum köögist eemale hoida.

Investeerige targalt

Tehke turu toimimise põhitõed endale korralikult selgeks ja kui teile ei sobi selle dünaamilisus, siis ärge oma raha sinna paigutage. See kehtib ühtviisi nii Forexi kui ka muude äriliste ettevõtmiste kohta.

Kui tunnete, et olete valmis Forexi turul kauplemiseks, siis liikuge edasi, kuid siinkohal üleskutse ettevaatusele: kaubelge ainult riskikapitaliga, see tähendab rahaga, mille kaotamine ei mõjuta teie elukvaliteeti.

Samuti kandke hoolt, et teil oleks muud tüüpi investeerin-

mist, mis on paljudele nuhtluseks. Oma strateegia kujuneb välja kasutamise ja lisanduvate kogemuste abil. Algajatel soovitatakse kaubelda mõnda aega demokontol, et harjutada ja saada aru turu toimimise põhimõtetest. Kui olete lõpuks omandanud õige suhtumise, riskide haldamise võime ja töötanud välja enda jaoks toimiva strateegia, olete juba tükk maad lähemal kasumlikule Forexil kauplemisele.

Jätke emotsioonid kõrvale

Kõlab liiga lihtsalt, aga see on tõsi. Emotsioonid on kaupleja vaenlane number üks. Mõned inimesed proovivad tajuda kauplemist mänguna, milles

ärevana? Samuti ärge kaubelge.

Liigne enesekindlus oma kauplemistehingute suhtes võib põhjustada suuri kahjusid.

Hoidke end kursis jooksvate turusündmustega

Kuidas Forexil kauplemisega kasumlik olla? Kahtlemata on siin võtmesõnaks pidev uudiste jälgimine. Paljud turuliikumised toimuvad uudiste ja teadaannete ilmumise või nende peatse saabumise ootuse ajel. Seda nimetatakse ka fundamentaalseks kauplemiseks. Isegi kui olete veendunud tehniline kaupleja, peaksite siiski pöörama piisavalt tähelepanu fundamentaalsetele

mis tähendab, et teie tehingu maht võib olla teie sissemakse summast mitu korda suurem.

Ehk, te saate kaubelda rohkemaga, kui teil tegelikult olemas on. Potentsiaalselt võivad sellega kaasneda ülisuured kasumid.

Paraku kehtib sama ka kahjumite kohta. Üldiselt öeldes: Forexi turu kasumid ja kahjumid on samahästi kui piiramatud ning suuresti sõltub see teie riskivalmidusest, kauplemisstrateegiast ja toimuva mõistmise tasemest.

Alustage kauplemist oskuste omandamise, mitte kasumi saamise nimel ja aja jooksul tulevad kasumid koos oskustega. Õnn kaasa!

Investeeri Targalt 28. september 2016

7

Korteri ostmine üürile andmiseks – endiselt hea investeering Juba kaks aastakümmet põhiliselt Soomes elav Maret (47) tegeleb korterite välja üürimisega 2003. aastast. Ta ei saanud selleks tõuget Robert Kiyosaki raamatute lugemisest või mõnelt muult gurult, vaid omaenese kainest mõistusest ja võimalustest, mis elu tõi.

Foto: Shutterstock

V

äga finantsjuhilikult – kas mu investeeringu netotootlus ületab võimalikke alternatiive, kui palju laenu ma saaks järgmiste kinnisvarade ostmiseks juurde võtta jms – ei lähene ta asjale praegugi, vaid piirdub kolme korteriga Tallinnas. Samuti jälgib ta, et üür vastaks enam-vähem turuhinnale ja et see ikka makstud ka saaks. „Minu ettevaatlikkust arvestades on üürile andmiseks ostetud kinnisvara ainus viis, mis raha paigutamiseks kõne alla tuleb,” ütleb ta. „Aktsiad ja muu sarnane on minu jaoks liiga kauged ja riskantsed.”

Selle kohta, kuidas ta korterite ostmist rahastas, räägib Maret ainult seda, et 2000-ndate esimeses pooles olid siinsed korterid Soomest vaadates väga odavad. Nüüdseks on laenud üürist ammu tagasi makstud (rääkimata sellest, et korterite väärtus on kõvasti tõusnud).

Maret märgib, et nii mõnedki soomlased on Eestis kinnisvara ostmiseks kasutanud ja kasutavad ka siiani Soome pankadest oma sealse eluaseme renoveerimise või ümberehitamise põhjendusel laenatud raha – Soome kodulaenude intress on ju odavam kui Eestis, praegu lausa nullilähedane. Teisalt on aga kinnisvara hinnad tõusnud ja ostusid peab palju hoolikamalt kaaluma. Kui varem tundsid soomlased peale Tallinna suurt huvi ka Pärnu, Haapsalu ning Kuressaare korterite ja majade vastu, siis nüüd märksa vähem, ütleb ta oma tutvusringkonna põhjal. Nii mõnedki on otsustanud nüüdseks hea väärtuse saavutanud kinnisvarast tükikese müüki lasta.

Üürnikud soovivad pikemalt ühte kohta jääda

Üürile andmise otstarbel kinnisvara ostmist praktiseerib viimasel ajal ka järjest rohkem eestla8

Kelle jaoks on aktsiatesse investeerimine liiga keeruline ettevõtmine, see paigutab hea meelega oma raha kinnisvarasse.

si. Mareti sõnul ei näe ta, et see oleks üürnike leidmise raskemaks muutnud, pigem on nõudlus üürikorterite järele suurem kui aasta-kaks tagasi. „Neil aastatel, kui pangad veel kodu ostmiseks kerge käega laenu andsid, vahetusid üürnikud pidevalt,” räägib Maret. „Praeguseks on olukord muutunud – üüriperiood on pikenenud, tihti jäävad üürnikud samasse korterisse aastateks.”

Maret lisab, et ka halbu üürnikke on viimasel ajal palju vähem.

Ta peab üheks põhjuseks seda, et tõusnud üürid ja tagatismaksud hoiavad halba kontingenti tõhusalt eemale. Samas ei anna näiteks üürniku soliidne töökoht kaugeltki garantiid, et tegemist on ka hea üürnikuga. Enda kogemusi meenutades ütleb ta, et kõige hullemas seisukorras korteri jättis maha üks vägagi soliidse ametiga noormees – aga vähemalt maksis ta ilma suurema pealekäimiseta kinni korteri põhjaliku puhastamise.

Halbade üürnike vältimiseks kasutas Maret mõned aastad tagasi Krediidiinfo ja inkassofirmade abi, aga siis leidis, et Google’i

Investeeri Targalt 28. september 2016

Üürniku soliidne töökoht ei anna kaugeltki garantiid, et tegemist on ka hea üürnikuga.

ja üürniku isikukoodi abil saab pahad välja praakida sama edukalt, aga odavamalt. Sarivõlgnikud ja muud kahtlased tegelased on ju tihtipeale kohut käinud ning kohtulahendid saab lahendite andmebaasist hõlpsasti kätte.

Kommenteerides maksuameti jõulisi püüdeid üüriäri põranda alt välja tuua, ütleb Maret, et tema on asju ajanud alati seaduskuulekalt ja osaühingu kaudu.

Ent üürnikel ei paista tema hinnangul olevat ei sooja ega külma, kas üürileandja maksab oma tulult ausalt makse või mitte.

Renoveerimisega ei maksa üle pingutada

Üüriärisse siseneda kavatsevatel inimestel soovitab Maret mitte liialdada korterite renoveerimisega. Tema kogemus ütleb, et üürniku leiab kiiresti ka siis, kui korter pole aastaid remonti näinud.

Paremas seisukorras korteri eest võib saada küll veidi suuremat üüri, aga mitte nii palju suuremat, et see suurele remondile või renoveerimisele tehtud kulutused ära tasuks. Ruumide seisukord võib Mareti sõnul rolli mängida kehva

asukohaga ja kesklinnast kaugele jäävates korterites, aga kesklinna puhul mitte.

Muide, Tallinna kesklinnas elutsevad soomlased peavad sealsete korterite hinna ja kvaliteedi suhet endiselt väga heaks, eriti ilusasti renoveeritud korterite puhul. „Tallinna kesklinnas asuva ilusa korteri üür on ligikaudu sama, mis Soome provintsilinna korteril,” selgitab Maret.

Veel Soome ja Eesti üüriturgusid võrreldes nimetab Maret üürisumma väljendamise tava, mis on üsna erinev. Eestis öeldakse üürnikule üürihind, millele lisanduvad veel kõik kommunaalkulud. Seevastu Soomes sisaldab üürihind ka kommunaalkulusid, millest jäävad välja vesi ja elekter, sest nende kulu sõltub täiesti otseselt üürniku tarbimisharjumustest.

See, kui palju maksab korteri omanik näiteks kütte eest, ei ole Soomes üürniku asi – see kulu sisaldub üürihinnas ja on terve aasta peale laiali jagatud, mitte ei paisuta üürniku väljaminekuid üksnes külmadel kuudel.

VILLU ZIRNASK

Rohkem eestlasi omab kinnisvara kui autot Heidame pilgu eestlaste varadele. Müüt autohulludest eestlastest, kellel on kallis auto, aga kes elavad vanemate kapi taga või üürikorteris, seisab statistiliselt nõrgal alusel. Vähem eestlasti omab autot kui kodu.

E

esti Panga korraldatud leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmetel on Eestis 77% leibkondadest oma eluaseme omanikud, aga sõidukeid on veidi rohkem kui pooltel (52%) leibkondadest.

Euroalal keskmiselt on lugu vastupidi: kodu on 60% leibkondadest, auto 76% leibkondadest.

Muud kinnisvara peale kodu on 32% leibkondadest, aga euroalas keskmiselt 23% leibkondadest.

Soomes omab kodu ja autot võrdselt 68% leibkondadest, teist kinnisvara 30%. Läti kohta võrreldavad andmed praegu puuduvad, sest Läti läks eurole üle pisut hiljem kui Eesti ja tema kohta pole kõnealust uuringut veel tehtud. 2011. aastal esimest ja 2013. aastal teist korda korraldatud uuringu koordinaator on Euroopa Keskpank, kes loodab, et elanikkonna varalise seisundi kohta käivate andmete abil saab paremat rahapoliitikat teha. „Näiteks avaldab intressimäärade muutus erinevat mõju netosäästjate ja netolaenajate tarbimisele. Kui esimesed kalduvad intressimäärade alanemisel tarbimist pigem vähendama, siis teised suurendavad seda. Lähiminevikust võib leida näiteid, kus väike osa elanikkonnast, kellel on olnud suur võlakoormus, on avaldanud turul toimuvale märkimisväärset mõju,” seletavad Eesti Panga majandusteadlased Jaanika Meriküll ja Tairi

Rõõm, viidates 2007.−2008. aastal USA-st alguse saanud ulatuslikule finantskriisile.

Noorematel koduomanikel on kallim eluase

Uuringust nähtus, et kõige väärtuslikum leibkondadele kuuluv reaalvara on leibkonna peamine elukoht. Selle mediaanväärtus on Eesti leibkondade puhul 44 900 eurot. Väärtuselt järgmine vara on muu kinnisvara, mille mediaanväärtus on 27 200 eurot. Muude reaalvara liikide (sõidukid, väärisesemed, ettevõtlusvarad) väärtus on märgatavalt madalam.

Nagu öeldud, siis koduomanike osatähtsus on Eestis suur. See on seotud 1990. aastate üleminekuperioodiga, kui enamikul leibkondadest avanes võimalus oma eluruume erastamisväärtpaberite eest erastada. Kahes teises postsotsialistlikus riigis, mida uuring katab, Slovakkias ja Sloveenias, kus 1990-ndatel samuti kortereid

Mida suurema sissetulekuga ja kõrgema haridustasemega leibkond, seda suurem on kodu omamise määr.

erastati, on koduomanike osakaal suuremgi veel kui Eestis.

Ent eluasemete erastamise jälg ei ole enam ainumäärav Eesti elanike varanduslikul seisul. Uuringust selgus, et nii peamise eluaseme kui ka muu kinnisvara väärtus on negatiivses seoses leibkonnapea vanusega. See tähendab, et nooremate koduomanike kodu kaldub olema suurema väärtusega.

Euroalas tervikuna see nii ei ole – kinnisvara väärtus saavutab tipu vanuserühmas 45–64 aastat. Eesti teistsugususe taga on see, et paljud nooremad

leibkonnad on soetanud laenuga kvaliteetsemat kinnisvara. Paljuski on see toimunud rahvastiku ümberpaiknemise tõttu pealinna ümbrusse.

Nooremad leibkonnad elavad nüüd suurtes linnades, kus ka kinnisvarahinnad on kõrgemad.

Samas on noorte leibkondade (16−34 aastat) hulgas peamise kinnisvara omamise määr palju väiksem kui vanemates vanuserühmades – 47,5% ja 80–90%.

Mida suurema sissetulekuga ja kõrgema haridustasemega leibkond, seda suurem on kodu omamise määr. Peamise eluaseme ja muu kinnisvara omamise määr on positiivses seoses ka leibkonna suurusega.

Sõidukid ja väärisesemed

Eestis on sõidukite omamise tõenäosus kõige suurem vanuserühmas 35–44 aastat. Eesti leibkondade omanduses olevate sõidukite mediaanväärtus on 4000 eurot. See on ligi kaks korda madalam kui euroalal keskmiselt, kus see väärtus on 7000 eurot.

Leibkondadel paluti uuringu käigus loetleda ka esemeid või esemete kogumeid, mille väärtus on suurem kui 500 eurot – näiteks väärisehteid, antiikesemeid ja kunsti. Selliseid esemeid omab 8,6% Eesti leibkondadest.

Euroala vastav näitaja on märgatavalt kõrgem − 44,4%.

Kõige tõenäolisemalt omab Eestis väärisesemeid vanuserühm 35–44 aastat. Seevastu euroalal omavad väärisesemeid suurema tõenäosusega vanemad leibkonnad. „Niisugune erinevus peegeldab asjaolu, et nooremad leibkonnad on Eestis vanematest paremal järjel,” selgitavad Rõõm ja Meriküll. Leibkonnale kuuluvate väärisesemete mediaanväärtus on Eestis 2000 eurot, euroalal 3400 eurot.

Ettevõtlusvarad ja pangahoiused

Foto: Shutterstock

Ettevõtlusvarasid omab 12% Eesti leibkondadest, mis on sarnane euroala keskmisega (11%).

Nende varade mediaanväärtus on Eestis 11 700 eurot, mis on euroala keskmisest (30 000 eu-

EESTLASTE PEAMINE VARA ON KINNISVARA Põhiosa Eesti leibkondade koguvaradest moodustavad reaalvarad (90%). Kõige olulisem reaalvara on leibkonna peamine elukoht, mis moodustab 50% koguvaradest. Koos muu kinnisvaraga, mis hõlmab nii peamist elukohta kui ka muud kinnisvara, moodustab 67,5% varade koguväärtusest.

Muu reaalvara osakaal on 22%. Finantsvaradest on põhiline hoiused, mille osakaal koguvarades on 7%. Muu finantsvara (sh aktsiad, investeerimisfondid jms) osa on alla 3%.

Allikas: Eesti leibkondade varad, kohustused ja jõukus: leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu tulemused, Eesti Panga Teemapaberid 1/2016

rot) ligi kolm korda madalam.

Ettevõtlusvarade mediaanväärtus saavutab Eestis tipu vanusegrupis 45–54 aastat. Euroala elanike ettevõtlusvarade väärtus hakkab kahanema hiljem, alates 65–74-aastaste vanuserühmast.

Rõõmu ja Merikülli hinnangul võivad erinevuse taga olla tormilised 1990-ndad, kus nüüdne 45–54-aastaste vanuserühm oli oma karjääri alles alustamas, nad rajasid suurema tõenäosusega isiklikke ettevõtteid ja osalesid peamiselt sellel kümnendil toimunud riigiettevõtete erastamisel.

Sisuliselt kõik Eesti leibkonnad (99%) omavad pangahoiuseid.

Eesti mediaanmajapidamisel oli 2013. aastal arveldus- ja säästukontodel 1200 eurot. Euroala keskmine oli 6100 eurot.

Vanuserühmas 16–34 aastat oli hoiusel 500 eurot, aga vanima vanuserühma (75+ aastat)

hoiuse mediaansuurus oli palju suurem – 4000 eurot.

Investeerimisfondid ja väärtpaberid

Fondiosakuid ja väärtpabereid omab ainult väike osa (6%) Eesti leibkondadest. Euroala keskmine näitaja on 11%, aga Soomes koguni 27%.

Fondiosakute ja väärtpaberite omamise osakaal suureneb suhteliselt järsult koos leibkonna viiteisiku haridustasemega. Leibkondadest, mille viiteisik on põhiharidusega, osaleb aktsia- ja võlakirjaturul ainult 0,7%, aga kõrgharidusega viiteisiku leibkondadest 11%. III samba pensionifondidesse või elukindlustusfondidesse kogub sääste 20% leibkondadest. Euroala vastav näitaja on 33%, selle ala tippriigis Hollandis 50%.

VILLU ZIRNASK

Indeksifondide leiutaja 12 investeerimistarkust 8.

Foto: Shutterstock

Edukas investeerimine ei olevat raske – tuleb ainult teha mõned asjad õigesti ja vältida suuremaid vigu, ütleb John C. Bogle. Kimbatuses olles tuleb eelistada alati lihtsust.

9.

M

ida suurem haldustasu, seda väiksem tootlus, ütleb 1975. aastal maailma esimese indeksifondi loonud John C. Bogle. Tema rajatud Vanguard Groupi, praegu umbes 3,6 triljonit dollarit haldava ettevõtte indeksifondidesse on lubanud hakata raha panema ka loomisel olev pensioniühistu Tuleva. „Suurem haldustasu tähendab alati suhteliselt madalamat tootlust rahaturufondide puhul ja enamasti ka võlakirjafondide puhul. Aktsiafondide asjus aga puuduvad usaldusväärsed tõendid, et kõrgema haldustasu maksmise tulemuseks on parem tootlus,” kirjutab ta klassikaks saanud raamatus „Bogle on Mutual Funds: New Perspectives for the Intelligent Investor”.

Selle mulluse väljaande eessõnas sõnab Bogle, et 2014. aastal oli keskmise aktiivselt juhitud fondi haldustasu aastas 1,35% varadest. Paljud indeksifondid võtavad ainult 0,05−0,10%, aga indeksifondide keskmine on 0,57%. „Investori jaoks tasude mõistlikule tasemele surumiseni on veel pikk tee,” tõdeb investeerimislegend.

dab, et pärast ajaloolisi keskmisi oluliselt ületanud tootluse perioodi on oodata keskmistele alla jääva tootluse perioodi. Ja vastupidi. Sama lugu on eri fondijuhtide tulemusega – neidki tõmbab pikas perspektiivis keskmise lähedale kokku. Ära ülehinda oma võimet noppida parimaid aktsiafonde ja ära alahinda oma võimet noppida parimaid võlakirjafonde. Ükskõik kui põhjalik analüüs ei kindlusta teisi ületava aktsiafondi valimist, aga hea võlakirjafondi saab edukalt valida kulude järgi, eelistades odavamate tasudega fondi.

Valida on põhisumma stabiilse väärtuse ja stabiilse jooksva sissetuleku voo vahel, mõlemat korraga ei saa. Tark investeerimine tähendab valikute ja kompromisside tegemist, lähtudes oma finantsolukorrast.

Hoiduge „eelmise sõja pidamisest”.

Liiga paljud investorid teevad otsuseid lähiminevikus või veidi pikemas minevikus saadud õppetundide põhjal.

Minevikku ei tohiks ignoreerida, aga ei tohiks ka eeldada, et mõni tsükliline trend kestab igavesti. Ükski ei kesta.

Harva (kui üldse kunagi) tead sa midagi, mida finantsturg veel ei tea. Kui sulle teeb muret majanduse seisukord, eesseisvad valimised jms, siis väga suure tõenäosusega turud juba peegeldavad neid arvamusi. Arvamuse põhjal, mida sa arvad olevat ainult sinu, aga mida tegelikult jagavad miljonid teised, ei tasu tegutseda.

Mõtle pikaajaliselt. Ära lase aktsiahindade kõikumisel oma investeerimisprogrammi segada, püsi oma kursil. Rahu ja püsivus on targa investori väärtuslik vara.

10.

Kunagi ära unusta, et investeerimises on siiski risk: tootlus, kulud ja tulud nagu kolmnurga kolm külge.

Oma raamatu lõpus esitab Bogle 12 investeerimistarkust.

1.

Investeerimine ei ole nii raske, kui paistab. Tark investeerimisfondidesse investeerija võib efektiivsetel turgudel tervet mõistust kasutades saavutada sama häid tulemusi kui profid. Edukas investeerimine seisneb mõnede asjade õigesti tegemises ja suurte vigade vältimises.

Kui te ei tea, mida teha, valige lihtsus. On lõputu hulk võimalusi, mis on halvemad kui see: pange pool rahast aktsiaindeksifondi ja pool võlakirjaindeksifondi. Hoidke ja ärge laske ennast häirida fondiosakute väärtuse kõikumistest.

2.

3.

Aeg töötab teie heaks, laske tal töötada nii palju kui võimalik.

10% tootluse puhul saab 10 000 dollarist esimese aasta lõpuks 11 000 dollarit, kümnendaks aastaks 24 000 dollarit ja 24. aastaks 108 000 dollarit.

Kui ei riski, siis ei võida. Suurema pikaajalise tootluse nimel tasub võtta mõistlikke riske. 10% tootluse puhul saab 10 000 dollarist 25 aastaga 108 000, aga 12% 170 000. Vahe on alginvesteeringust üle kuue korra suurem.

Hajuta, hajuta, hajuta. Nõnda vabaned riskidest, mis kaasnevad üksiku aktsia või võlakirja omamisega – et too ettevõte

4.

5.

käib alla või läheb päris pankrotti. Hajutatud portfelli omaniku kanda jääb ainult terve turu kõikumise risk.

Kunagi ära unusta, et investeerimises on risk, tootlus ja kulud nagu kolmnurga kolm külge.

Suuremad kulud võivad ära süüa suure tüki tulust, mis saadakse suurema riski võtmisega. See ei tähenda, et alati peaks valima kõige väiksema haldustasuga fondi. See tähendab ainult jälgimist, et suurema haldustasu maksmine oleks millegagi õigustatud.

Keskmine on tugev magnet, mille poole tõmbuvad kõik finantsturgude tootlused. See tähen-

6.

7.

11.

12.

VILLU ZIRNASK

Robotnõustajad toovad säästupersonaalpanganduse Foto: Shutterstok

Kuidas valida robo advisor’it? Milline robo advisor on parim? Selliseid küsimusi arutatakse USA investeerimismeedias viimasel ajal tihti. Robo advisor – see on robotnõustaja.

I

T-revolutsioon on jõudnud varahaldusteenuse ühte viimasesse lõiku ehk personaalsesse nõustamisse, kus domineerib veel inimtöö.

Inimnõustaja teenus läheb jõukatele inimestele maksma üle ühe protsendi haldamisel olevate varade väärtusest. Robotnõustaja teenuse hind on

12

aga umbes neli korda väiksem.

Ja erinevalt traditsioonilisest privaatpangandusest või personaalsest varahaldusest on see kättesaadav ka mitte eriti varakatele inimestele – nõutav minimaalne varade maht on suurusjärgus mõnisada dollarit või puudub üldse.

USA investeerimisvaradest

Investeeri Targalt 28. september 2016

Kliendi andmete põhjal koostab robotnõustaja algoritm personaalsed investeerimiseesmärgid ja portfelli.

haldasid robotid eelmise aasta seisuga siiski ainult 0,1% ja Euroopasse pole see trend veel üldse jõudnud. Aga nõustami sfirma A. T. Kearney ennustab sektorile kiiret kasvu ja seda, et näiteks 2020. aastaks on USA-s rohkem kui kahe triljoni dollari väärtuses varasid selle haldamise all.

Kui algul oli see idufirmade mängumaa, siis nüüdseks on ka paljud suured investeerimisfirmad oma robotnõustajatega välja tulnud. Kliendi andmete põhjal koostab robotnõustaja

algoritm personaalsed investeerimiseesmärgid ja portfelli ning edaspidi annab soovitusi eesmärkide ja portfelli muutmiseks, kui kliendi majanduslik olukord selleks alust annab.

Nõuanded on muidugi just nii head, kui roboti algoritm ja tema käsutuses olevad andmed.

Robotnõustajate tulek ei vabasta inimesi vajadusest ka ise finantskirjaoskaja olla.

VILLU ZIRNASK

Kuidas investeerida ühisrahastusse Investeerimisblogi RahaFoorum eestvedaja Taavi Pertman avaldas äsja e-raamatu „Eesmärgipärane investeerimine 2.0”, mis tutvustab investeerimisvõimalusi neile, kes soovivad investeerimist alustada väikeste summadega. Autori loal avaldame lõigu peatükist, mis puudutab ühisrahastusse investeerimist.

E

nne kui saad ühisrahastusse investeerimisega alustada, peaksid otsustama, millistesse võimalustesse sa investeerida soovid, kui palju riski oled valmis võtma ja selle järgi valima ka sobiva(d) platvormi(d).

Mida teha sobiva portaali leidmiseks?

Vaata üle eri tüüpi portaalide riski-tulu graafik, mille põhjal mõtle järele, kas tahad pigem suuremat tootlust või madalamat riski. Selle kaudu saad mõned platvormid välistada juba selle järgi, millist liiki võimalusi need pakuvad.

Hinda portaaliriski. Portaaliriski hindamisel tasub vaadata näiteks portaali ajalugu ehk kui kaua nad on tegutsenud ja milline kogemus neil laenuäris on.

Mõne portaali puhul tasub silmas pidada, et kuigi portaalid ise on uued, siis portaali asuta-

jatel või laenude väljastajatel on aastate jagu laenuäri kogemust olemas. Mida vähem kogemust, seda riskantsemaks võiks üldjuhul portaali pidada.

Hea oleks teada portaali asutajate/omanike tausta üleüldisemalt ja ka laenuäri kogemusi konkreetsemalt. Kui paks rahakott neil olla võiks ja kas nad on usaldusväärsed või mitte? Kui omanikud või juhid on varem kahtlase tegevusega silma jäänud, siis ilmselt on risk suurem, et nad seda kordavad.

Abiks on platvormide enda kodulehtedel tiimi või „meist” leheküljed, LinkedIni profiilid, äriregister ja vana hea Google’i otsing.

Taas, mida vähem kogemust ja mida kahtlasem taust juhtkonnal/ omanikel on, seda riskantsem.

Uuri kogenumatelt investoritelt tagasisidet ja senist kogemust portaaliga. Selleks sobib näiteks RahaFoorumi Facebooki kom-

muun, platvormiAUTORIST de enda või mõne Taavi Pertman on õppinud kolmanda osapoole psühholoogiat ja muu hulFacebooki grupp gas töötanud ühisrahastusvõi foorum. Samuti portaalis isePankur (nüüd võib otse küsida ka kannab nime Bondora). mitme sõbra-tuttaPraegu on ta investeerimiva käest, kellel seal sele, rahaga ümberkäimiportaalis kogemus sele ja raha psühholoogiaon. le pühendatud blogi RahaFoorum autor ning interneTeatud juhtutiraadio RahaRaadio eestvedel võid kohata ka daja. Pertamani raamatuga liialdatud negatiivsaab tutvuda aadressil rahasust mõne portaali foorum.ee/rfraamat. Vaata kohta. Üldjuhul on ka ühisrahastusplatvormide sellise negatiivsuse andmebaasi aadressilt rahataga reaalsed põhfoorum.ee/p2p/. jused. Täiesti tühja koha peale see ei tule.

Püüa võimalusel neist aluspõhjustest aru saada ja seejärel otsusEsialgu võiks kogemuse saamiseks ta, kas see on midagi, mis sinu inpiirduda ühe platvormiga ja investeerida pigem väiksemaid vesteerimisotsust peaks mõjutama summasid. Õppetundi võiks alustavõi mitte. Ideaalis on platvormil da näiteks kümne euroga. ka tugev ja rahulolev investorko-

SISUTURUNDUS

Pilates on ülim investeering iseendasse!

Pirita jõe äärde imelise vaatega ruumidesse on end sisse seadnud omanäoline ja privaatset treeningut lubav stuudio Pirita Pilates Stuudio, kus lõõgastava treeningu kaudu on võimalik viia oma keha ja meel tasakaalu, nautides samal ajal vaadet Pirita jõele ning seal sõudvatele SUP-itajatele või paatidele.

P

ilaese trenn loob teadliku liikumise kaudu nii füüsilise kui ka vaimse tasakaalu, lähtudes just sinu vajadustest ja soovidest. Tegemist on toetava trenniga, mis aitab ravida näiteks istuvast elustiilist tekkinud vaevusi või taastuda traumadest. See sobib harrastamiseks ka muude treeningalade kõrvalt, nagu tennis, golf või purjetamine. Pilatesel on lihastele tasakaalustav toime ja nii harrastavad seda ka paljud tippsportlased.

Pirita Pilates Stuudio arvestab iga inimese personaalsete vajadustega, sest tänapäevases stuudios on peale matitreeningute võimalik trenni teha ka spetsiaalselt pilatese jaoks loodud kvaliteetsetel seadmetel, mille leiutas treeningstiili looja Joseph Pilates ise. Trenni tehes arvestatakse nii sinu eelnevat taset kui ka kehalisi

14

nule. Sarnaseid stuudioid on pealinnas ainult mõned üksikud.

Pilates sobib ideaalselt ka meestele

vajadusi, samuti vanust ja individuaalseid soove. Stuudio plussiks on, et rühmatreeningud toimuvad väikeses grupis, misläbi saab treener igale kliendile piisavalt tähelepanu pöörata. Soovi korral on võimalik valida ka personaaltrenn või duo- ja triotrenn, et treener saaks keskenduda just si-

Investeeri Targalt 28. september 2016

Palju levinud müüt on, et pilates on pigem naiste trenn ja mehed sealt piisavat koormust ei leia.

Seda müüti purustab juba kasvõi Pirita Pilates Stuudio meestreener Villu Viikholm, kes jõudis selle juurde soovist jõusaalitrennidele ja muudele aktiivsetele tegevustele ka midagi muud kõrvale leida. „Mõte pilatest proovida oli uitmõte ja tuli välja, et päris äge on,”

ruumis mõjub. Ilma tasakaalustamata raskusi tõstes on võimalik, et lõhud end päris korralikult ära ja järgnevad vigastused.”

Villu usub, et pole olemas ühte õiget treeningviisi, ja kasutab pilatest raskustreeningu toetamiseks. „Pilates annab baasi ja teadmise ning jõusaalis saab vajalikku koormust juurde,” selgitab ta. „Pilatese seadmed on imehead asjad, aga kombineerides seda jõusaali ja muude trennidega, moodustan terviPersonaaltrenni ku. Mehed on aktiivsed – kolmapäeval jalgpall, neljapäeval bowling ja siis veel jõusaal või meenutab Viljooks −, aga kui panna lu. „Mulle haknad pilateses matile lihtkas see meeldima, said venitusi tegema, ei suusest nägin potentdeta end kuidagi sirgeks venitasiaali inimeste igapäevaelu parandamiseks − pilatesel on da, sest kehas on tohutud pinged.

Pilates sobib seetõttu väga hästi nii palju praktilisi väärtusi!” „Pilatese põhilised plussid ja on ideaalne kaaslane teistele kehtivad nii naistele kui ka hobidele. Tuleb lihtsalt aru saada, meestele,” teab treener. „Mehed kelle jaoks sa elad: kas enda või aga tahavad elus kõiki asju jõu- sotsiaalse surve nimel? Pilates on ga ühendada ja eelistavad pigem ülim investeering iseendasse.” jõusaalis suuri raskusi tõsta. Tegelikult on pilatest harrastades Broneeri treening otsekontakt kehaga suurem. www.piritapilates.eu või Tunnetad nii oma kehaasendit Facebookis ja -hoiakut kui ka seda, kuidas ta Pirita Pilates Stuudio.

hind 35€

ja valida ühisrahastusplatvormi?

Foto: Shutterstock

gukond, sest kui keegi laene ei rahasta, ei saa kasv toimuda ega platvorm tulu teenida. Ühesõnaga suur ja levinud negatiivne sentiment investorkogukonnas on pigem negatiivse mõjuga ning viitab suuremale riskile nii otse kui ka kaude.

Oluline on hinnata platvormi finantsilist stabiilsust ja ärimudeli jätkusuutlikkust. Kui platvorm läheb pankrotti, siis tähendab see üldjuhul ka sinule vähemalt mingil määral kahju. Samas on ärimudeli jätkusuutlikkust sageli kõige keerulisem hinnata.

Kuidas hinnata ärimudeli edukust?

Tee selgeks, kuidas portaal tulu teenib – kas võetakse tasu laenude väljastamise eest, laenude haldamise eest, investoritelt vms. Abiks on näiteks hinnakiri, KKK jms leheküljed ning portaali tingimused ja lepingud.

Kui portaal teenib raha näiteks laenude väljastamise pealt, siis tasub vaadata igakuist laenude väljastamise statistikat, mille leiad üldiselt portaali statistika lehelt. Kas see on kasvanud, püsinud paigal või sootuks kahanenud?

Kas ja kellelt on portaal kaasanud omakapitaliinvesteeringuid? Näiteks pane portaali nimi TechCrunch.com kodulehel sisse ja vaata, millisel platvormil on mõni suur investor taga − kui palju raha ja millal neilt saadud on ning kui suure investoriga tegemist on. Kahjuks ei ole see info alati avalik.

Ideaalis võiks suurinvestori olemasolu omanikeringis tähendada, et rasketel aegadel on suurem tõenäosus, et portaal saab kaasata lisaraha kas siis omakapitali või parematel tingimustel laenu kujul. Seda eeldusel, et see investor näeb äris endiselt potentsiaali.

Millised on portaali kulud? Kas need on aja jooksul kasvanud, kahanenud või jäänud samaks?

Kuidas on see võrreldes tulude poolega? Seda on jällegi keeruline kontrollida, kuigi eelmiste aastate kulud võiks majandusaasta aruannete abil vähemalt Eesti platvormide puhul kätte saada.

Samuti jagavad mõned platvormid seda infot üldjuhul ka oma kodulehel informatsiooni all. Üldiselt on kasvufaasis et-

tevõtete puhul normaalne, et meist ei viitsi väga lepinguid teenitakse kahjumit, sest raha lugeda ja sealne tekst on kuiv ja paigutatakse investeeringuteks, keeruline, siis tuleb kasuks, kui et kiiremini kasvada. Kui aga seda siiski teed.

Kui nüüd on sobiv platvorm tundub, et kulud suurenevad ja tulud pigem vähenevad või pü- leitud, siis registreeri omale konto, tee esimene sivad paigal, siis ilmsissemakse ja selt ei ole selline muPortaaliriski väike alusta investeerimidel väga jätkusuutlik hindamisel sega. ning kasvust rääkida soovitakei saa. tasub vaada- sinEsialgu piirduda ühe Samamoodi ei ole ta portaali platvormiga ja injätkusuutlik see, kui kulud püsivad samad ajalugu ja vesteerida pigem väiksemaid summaja tulud kahanevad kogemust sid. Viimast isegi või püsivad paigal laenuäris. siis, kui sul on näining firma teenib teks kogutud 10 000 kahjumit. Ehk lühidalt, kui kasvufaasis ettevõte ei eurot, mille tahaksid kõik ühisrakasva, siis ta ilmselgelt ei ole hastusse investeerida.

Miks? Sest peaaegu alati tekasvufaasis, vaid on pigem lihthakse alguses vigu või saadakse salt kahjumlik ettevõtmine. näiteks portfellihaldurit seadistades millestki valesti aru. Kui Viitsi tutvuda sa viskad suure summa korraga kasutamistingimuste sisse, siis saad kalli õppetunni. lepingutega Tutvu portaali kasutustingimus- Kui aga paned alguses väikeste te ja lepingutega, et aru saada, summade kaupa, saad õppetunkuidas asjad käivad. Seal on pea- nid tunduvalt odavamalt kätte. le ärimudeli kirjelduse tavaliselt Milleks maksta sadu või tuhankirjeldatud ka erinevaid protses- deid eurosid, kui sama õppetunse − näiteks mis saab probleem- ni võib kätte saada ka kümne sete laenudega. Kuigi enamik euro eest?

Sinu võimalused. Meie pühendumine.

iScala – Suurte võimalustega majandustarkvara äriotsuste langetamiseks

Finantsjuhtimine Hankeahela haldus Tarneahela haldus Laohaldus Tootmise juhtimine

Võta meiega ühendust juba täna! tel 677 6790

info@andares.ee

www.andares.ee

Investeeri Targalt 28. september 2016

15

Helsinki börsi uued staarid Igaüks on kuulnud, et Soome majanduses on raske aeg. Aga vähesed teavad, et Soomes on viimasel kahel aastal olnud ka börsil noteerimise buum.

Foto: Shutterstock

2

015. aastal tuli Helsingi börsile 12 uut ettevõtet – viimati nähti seal sama tormilist noteerimist 2000. aastal, kui käis esimene internetibuum.

Tänavu esimesel poolaastal noteeriti seitse ettevõtet, mis tekitas Helsingi börsil lootuse, et 2016. aasta tuleb rekordiline. Pärast suve ei ole küll rohkem uusi ettevõtteid börsile tulnud, aga aasta pole veel läbi.

Millised ettevõtted on tänavu Helsingi börsile tulnud ja kuidas neil läheb?

Aprillis lisandus börsi põhinimekirja keskmise suurusega ettevõtete gruppi 560 töötajaga ehitus- ja kinnisvarafirma Lehto Group. Ettevõte IPO märgiti kuus korda üle. Lehto sai IPO-ga 60,5 miljonit eurot ja ligi 4600 uut aktsionäri.

IPO käigus oli aktsia hind 5,10 eurot ja esimestel noteerimisjärgsetel nädalatel kaubeldi sellega umbes euro võrra kallimal tasemel. Augusti lõpus hüppas Lehto aktsia hind pärast poolaastatulemuste avaldamist peaaegu kümne euroni ja on sellel tasemel praegugi – kolme kuu tootlus on 40%! NASDAQ OMX Helsinki indeks tõusis sama ajaga ainult 10%.

Ainsana pole üllatanud logistikafirma

Aprillis tegi IPO jaekaubandusfirma Tokmanni Group, millel on Soomes üle 150 kaupluse ja üle 3000 töötaja. Ettevõte sai IPO-ga 96 miljonit eurot, mis kasutati

Helsinki börs elab lootuses, et 2016. aasta tuleb seal rekordiline.

aktsionäridelt võetud laenude tagasi maksmiseks, pärast mida saab ka pangalaene odavamalt refinantseerida. Pärast uute aktsiate müüki vähendasid oma osalust olemasolevad aktsionärid, kellest suurim on 2012. aastal omanikeringi tulnud Nordic Capital Fund.

Tokmanni aktsia IPO-hind oli 6,7 eurot ja selle ümber jäi hind mitmeks kuuks võnkuma ka börsil. Aga augustis hakkas hind jõudsalt tõusma ja see oli septembri keskel 8,5 euro juures.

Kolme kuu tootlus on 30%.

Kaks ettevõtet tulid börsi põhinimekirja Nasdaqi vähem reguleeritud turult First North.

IT-firma Siili Solutions aktsia hind tegi pärast seda kiire tõusu 7,35 eurolt 8,9 eurole, aga langes

sama kiiresti endisele tasemele kirjavahetust tuli küll üle 10% tagasi. Aga sügisel on Siili aktsia hinnahüpe, kuid pärast on aktsia jälle veidi tõusnud. langenud aegamisi Viimase kolme kuu madalamale, kui see Näiteks tootlus on selle tuleaasta alguses oli. Ent aprillis bör- kolme aasta perspekmusel korralik 15%.

Väga muljetavalon ettevõte toosile tulnud tiivis dav on aga aktnud investoritele 32% Lehto aktsia aastatootluse. sia kolme viimase aasta tootlus – kui Juba varem põhiniviimase kololeksite Siili kol- me kuu toot- mekirjas olnud IT-firme aasta eest First ma Digia ühe üksuse lus on 40%, tükeldamise tulemuNorthilt ostnud, oleksite praeguseks aga NASDAQ sel lisandus mais börteeninud keskmiQt Group. Selle OMX Helsinki sile selt 46% aastas. aktsia on ka tänavu Teine First Nort- indeksil 10%. tublisti tõusnud, viihilt põhinimekirja mase kolme kuu toottulnu, varahaldusfirma Taaleri, lus on 40% ehk neli korda parem ei ole investoritele tänavu head kui NASDAQ OMX Helsinki intootlust pakkunud. Pärast nime- deksil.

NASDAQ TALLINNA BÖRSI JUHT: FIRST NORTH OLEKS KA EESTI ETTEVÕTETELE HEA HÜPPELAUD

Helsinki First North, eriti aga Stockholmi First North näitavad, et Nasdaqi alternatiivturud on kasvada soovivatele ettevõtetele hea hüppelaud.

Sama saab olla Tallinna First North, kaks senist näidet – Linda Nektar aktsianimekirjas ja Mainor Ülemiste võlakirjanimekirjas – tõendavad seda. Kapitali kaasamine ei ole ainus põhjus First Northile tulla. Paljud emitendid on mulle rääkinud, et uutele turgudele minekul kulub enese tutvustamisele palju vähem energiat, kui oled börsi põhi- või alternatiivturul noteeritud ettevõte.

Kolmest eeldusest kaks on ka Eestis olemas. Ainult spin-off’id ei ole Eestis eriti päevakorras, sest meil ei ole selliseid täielikku restruktureerimist vajanud suurfirmasid nagu Soomes Nokia. Aga rahastamise küsimused ja idufirmade buum on ka Eestis teema, millest seoses börsiga, eriti alternatiivturuga First North on põhjust rääkida.

16

Investeeri Targalt 28. september 2016

VILLU ZIRNASK

havoog ei ole panga jaoks küllalt kindel. Pangad ei saa ja ei peagi selliseid projekte rahastama. Selles olukorras saab ettevõtja toetuda alternatiivsetele rahastamisviisidele – võlakirjade emiteerimisele ja omakapitali saamiseks äriinglite, riskikapitalistide või börsi poole pöördumisele.

Nasdaq Helsinki seletab noteerimiste arvu suurenemist kolme põhjusega: pangalaenude karmistunud tingimused, innovatsioonist ja uutest ärimudelitest tulenevad spin-off’id suurfirmadest ning idufirmade ehitamise palavik. Nasdaq Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots, kuivõrd need eeldused ka Eestis eksisteerivad ja võivad Tallinna börsile uusi ettevõtteid tuua?

Võtame rahastamise. Keskmiste ja väikeste ettevõtete jaoks on laenutingimused pigem raskemaks muutunud. Ma ei pea silmas niivõrd raha hinda kui nõudeid, mida pangad ettevõtte bilansile, omakapitalile ja tagatisele esitavad. Eestis räägitakse palju vajadusest luua rohkem lisandväärtust, kuid see eeldab investeeringuid, mille jaoks on pangalaenu raske saada, sest ra-

Helsinki First North sai kevadel täiendust hooldekodusid ehitava ning omavalitsustele ja eraettevõtjatele rendile andva kinnisvarafirma Suomen Hoivatilat kujul.

Esialgu liikus selle aktsia vähe, aga augustis, pärast majandustulemuste avaldamist tõusis hind peaaegu kahekordseks.

Ainsana tänavu noteeritud firmadest pole investoritele seni positiivset elevust pakkunud Ahola Transport, mis pakub logistika- ja transporditeenuseid Põhja- ja Baltimaades, Poolas, Tšehhis ning Slovakkias. Ahola aktsia hind on püsinud märkimisväärse kauplemiskäibeta ühe euro lähedal.

Börsi uus juht Kaarel Ots

Foto: Priit Mürk

Ma usun, et First Northil on ka Eestis palju rohkem potentsiaali, kui seda võimalust järjekindlalt tutvustada. Tagantjärele vaadates sattus selle avamine – 2007. aasta – halvimale võimalikule ajale, sest peagi algas finantskriis.

Suurettevõtetele on üks-kaks börsi tutvustavat ringi peale tehtud, aga kõikide alternatiivturule sobivate ettevõteteni ei ole me veel jõudnud. Minu hinnangul on Eestis 2000−3000 või rohkemgi ettevõtet, mis võiksid olla vähemalt kursis First Northi võimalustega, sest börs saaks neil aidata kasvada.

Psühhoteraapia abil paremate tulemusteni Foto: Shutterstock

Praeguse intressitsükli faasis võivad konservatiivsete pensionifondide tootlused osutuda hoopiski negatiivseks.

Vähima riskiga pensionifondidest on saanud suure riskiga fondid Teise pensionisamba sünnist saati on meile õpetatud, et fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse ja vähem võlakirjadesse, on üldjuhul riskantsemad kui need, mis investeerivad suuremas jaos või ainult võlakirjadesse. Nüüd ongi kätte jõudnud aeg, kus see „üldjuhul” enam ei kehti.

P

18

samba konservatiivsete pensionifondide tulu-riski suhte parandamise võimalused ülimadalate intressimäärade keskkonnas” uuris seda teemat lähemalt, jõudis päris ehmatava järelduseni: „Pidades silmas konservatiivsete fondide oodatavat madalat tootlust lähiaastatel ja suurenenud intressiriski, on oluline kaaluda kehtival kujul fondide loosimise muutmist ja avalikkuse teavitamist, et käimasoleva intressitsükli faasis on konservatiivsete pensionifondide negatiivsed tootlused ootuspärased.”

Loosimise põhimõtteid võiks muuta

Asi puudutab Eestis umbes 45 000 inimest – nii paljude inimeste pensionimaksed on suunatud konservatiivsetesse fondidesse. Konservatiivseid fonde on seni soovitatud inimestele, kellel on pensionini jäänud vähem kui kolm aastat.

Konservatiivsete fondide investorid on ka noored inimesed, kes pole ise fondivalikut teinud ja on saanud fondi loosiga.

Noori saaks päästa loosimise põhimõtete muutmisega, kuid riski vähendamine pensionieelikute jaoks nõuab muutuste tegemist konservatiivsete fondide investeerimispiirangutesse.

Investeeri Targalt 28. september 2016

VILLU ZIRNASK

H

üpnoteraapia aitab inimesel negatiivseid või häirivaid mõtteid ümber hinnata, foobiatest ja halbadest kommetest üle saada ning sõltuvusi kontrollida. Neurolingvistiline programmeerimine (NLP) aitab inimesel mõista, kuidas ta mõtleb, tunneb ja käitub. Samuti aitab see inimesel oma toimimismustreid muuta, kui ta senistega rahul ei ole.

Kuidas võiksid hüpnoteraapia ja NLP kaupleja tulemusi parandada? Võtame näiteks kahjumiga lõppenud tehingud, mida igaühel ette tuleb. Häirivalt suure kahjumiga lõppenud tehingute põhjuseid on erinevaid – panite mängu liiga suure summa (oma rikkusega võrreldes), ei pannud varem paika sobivat kahjumi peatamise strateegiat, seadsite tulemusele eberealistlikke ootusi, saboteerisite ise ennast (liiga vähese eneseusu või enesekindluse tõttu), tegutsesite liiga impulsiivselt vms.

Mõistlik oleks kaotuse põhjus välja selgitada, käitumist korrigeerida ja edasi minna. Ent sageli takerdub inimene mõnda leinaprotsessi etappi, mida 1960. aastatel defineeris sadade surmahaigete patisentidega vestlemise põhjal psühhiaater Elisabeth Kübler-Ross. Stott on need seadnud börsikauplemise konteksti.

Leinaprotsessi etapid

Esimene etapp on eitamise etapp.

Kas olete vältinud vaatamist, kui palju te täpselt kaotanud olete või kui palju teie portfell parajasti päriselt väärt on?

Teine etapp on viha etapp.

Kas olete ümbritsevate inimestega järsk? Kas peksate rusikaga lauda, sõrmedega ägedalt arvutiklahve või kiirgate muul moel frustratsiooni?

Kolmas etapp on depressioon.

Inimene tunneb abitust ja tahtmist kõige eest peitu pugeda – kas teil on raske partneritele oma kahjumlikest tehingutest rääkida?

Neljas etapp on tingimine.

Kaupleja laseb toimunul veel ja veel peast läbi käia „kui ainult” ja „mis siis, kui” tüüpi mõttekäikude kujul. Samuti teeb kaupleja endaga kokkuleppeid laadis „kui ma selle kahjumi tasa teenin, siis hakkan teisiti tegema” vms.

Viies etapp on leppimine. Kaupleja teeb endale selgeks, mis juhtus, miks juhtus ja kuidas sellest õppida. Sellesse etappi peaks kaupleja kiiresti jõudma, kuid paraku kõik ei jõua. Fakt, et selle ja muude psühholoogiliste probleemidega toimetulekuks on tasunud kirjutada spetsiaalselt börsikauplejatele suunatud psühhoteraapia raamat, viitab, et neid on päris palju.

VILLU ZIRNASK

TEGELE OMA PSÜÜHIKAGA ENNE HÄIRETE TEKET Hannes Kuhlbach, psühholoog

Teadlikkus oma tunnetest, mõtetest ja tegutsemise ajenditest on küpsele inimesele omased. Aegajalt aga läheb inimene piltlikult öeldes tagasi oma lapsepõlveunistustesse, kus fantaasiamaailm segunes tegelikkusega ja kõik oli võimalik. Iseenesest ei ole selles midagi halba − oma sisemise lapse säilitamine võimaldab elust rõõmu tunda ja muu hulgas loob põlvkondadeüleseid sidemeid.

Aga elus peaks olema kõike parajalt − nii reaalsust kui ka regressiooni. Kui tasakaal saab kestvamalt häiritud, siis on isiksuse eksistents sisetunde järgi ohus ja rakenduvad mitmesugused kaitsed. Näiteks leina puhul kirjeldatud staadiumites on need vajalikud kaotusest ülesaamiseks ja oma kaotatud lähisuhte tähenduse sisemiseks ümbertöötamiseks.

Omalaadne lähisuhe võib olla ka suhe välisega, sh rahaga, väärtpaberitega jne – nende tähendus on inimesiti aga erinev. Üldiselt tähistab varakus või rikkus kontrolli, võimu ja ihade täitumise võimalikkust. Nende subjektiivse vähenemise tunne võib olla tõesti raske.

Sellisel juhul tuleb küsimus püstitada mõneti teise nurga alt: mis on investeerimisel minu eesmärk, kas sellest tegevusest on saanud minu põhiline ning valdav aja- ja tähelepanuröövel ning kas sel on mõju minu lähisuhetele?

Kui valdav vastus on jah, siis on ehk tõesti psühhoteraapiast abi, et tasakaalu taastada. Või psühhoanalüüs, mis on tõsisem oma sisemaailma vaatlus ja avastamine − selle isiksust muutev potentsiaal on vägagi suur.

Parim aeg enesega tegelemiseks on enne psüühiliste häirete teket. Läbipõlenuna, rahakaotust leinavana ja kibestununa ei ole kellegi psüühilise energia ressurss peeglisse vaatamiseks just parimal nivool. Vaimne tervis ning psüühiline tasakaal on meie parimad tööriistad elus ja äris.

Kaotuse puhul ei tohiks takerduda leinaprotsessi, vaid tuleks kaotuse põhjus välja selgitada, käitumist korrigeerida ja edasi minna.

Foto: Shutterstock

robleem on selles, et võlakirjade hinnad (need määravad pensionifondi osaku hinna) liiguvad intressimääradele vastassuunaliselt. Kui intressimäärad tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad. Ja vastupidi: kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad.

Pikka aega on intressimäärad Euroopas ja Ameerikas langenud, tagades konservatiivsetele pensionifondidele umbes sama suure tootluse kui riskantsematele.

Näiteks parima konservatiivse pensionifondi (LHV Pensionifond S) kümne aasta keskmine aastatootlus oli möödunud nädalal 5,1%, aga parimal progressiivsel fondil (need võivad kuni 50% varadest panna aktsiatesse) − LHV Pensionifondil L − oli see 4,8%.

Kui väikese riskiga võlakirjade intressimäärad edasi langeksid, siis saaks asi samamoodi edasi minna. Aga kuhu on neil langeda? Paljude Euroopa riigivõlakirjade tootlus on ju juba miinusmärgiga – kes neid praegu ostab, maksab raha nendes hoidmise eest natuke peale. Veel suurema miinusmärgini?

Arvestades Euroopa Keskpanga kimbatust majanduse elavdamisel, ei saa enam midagi välistada, kuid palju usutavam on siiski stsenaarium, et intressimäärad enam eriti ei lange ja mõne aasta pärast hakkavad isegi tõusma.

Ester Toomenurm, kes tänavu EBS-is kaitstud magistritöös „II

Börsikauplemine kuulub maailma kõige konkurentsitihedamate ja stressirohkemate tegevuste hulka. Hiljuti ilmunud raamatus „HypnoTrading” õpetab psühholoog Catherine Stott, kuidas saavutada paremaid kauplemistulemusi hüpnoteraapia ja neurolingvistilise programmeerimise abil.

Kõikidel Ekspressi sõpradel on võimalik saada ostukorvilt 15% allahindlust, kasutades koodi SSOEKSPRESS15 (kupong aegub 31.10.2016).

INVESTEERI ISEENDASSE

Investeeri Targalt 28. september 2016

19