ETTEVÕTLUS (31.05.2012)

ettev천tlus TULEVIK | AJUJAHT | DISAIN | KINDLUSTUS

31. mai 2012

WWW.RSA.EE

KINDLAM KUI RANNAILM! KINDLUSTUSE NUMBER ON

Tutvu kindlustustingimustega www.rsa.ee, vajadusel pea n천u RSA kindlustusn천ustajaga.

Kindlustusandja on Codan Forsikring A/S Eesti filiaal, mis kuulub rahvusvahelisse RSA kindlustusgruppi.

Ideed turvalises rüpes

P

aar kuud tagasi ühel noorte ettevõtlikkuse edendamisele suunatud üritusel esines eelmise hooaja noorte ettevõtlikkuse programmi Entrum võitja – nooruke neiu Ida-Virumaalt. Ta rääkis sellest, kuidas enne programmis osalemist ootas ta koos sõpradega kooli lõpetamist, et põrutada läände tööd otsima. Programmi jooksul sai ta aga aru, et võib-olla on tema jaoks võimalusi ka siin. Vaat kui palju võib maailmapilt muutuda, kui anda inimesele võimalus end kehtestada!

Noortel on Eestis aastatega tekkinud üha rohkem variante ise katsetada, oma julgust ja oskusi proovile panna. Algkoolist alates on selleks ettevõtliku kooli projekt Ida-Virumaal, hilisemas etapis Junior Achievementi õpilasfirma projekt, Eesti Energia ellu kutsutud Entrum, mitmed projektid ja algatused ülikoolides (nt TTÜ Mektory jms).

Täiskasvanuna tuleb hakkama saada ilma kooli turvaliste seinteta ning võimalusi oma ettevõtlikkust n-ö testkeskkonnas katsetada on juba vähem. Arvestades, et alles pärast hariduse omandamist ja mõningast töökogemust sünnivad enamasti kõige ambitsioonikamad, ent realistlikud ideed, on kahju, et neid mänguliselt läbi ei saa teha, kui need just IT valdkonnast ei pärine. Selleks on olemas nii Garage48, Seedcamp kui ka muud algatused.

Seda olulisem ja väärtuslikum on võimalus, mida pakub innovaatiliste ideede konkurss „Ajujaht”. EAS on seda nüüd juba mitu aastat korraldanud ning tuleb tõdeda, et aasta-aastalt lähevad ideed paremaks ja teostused küpsemaks.

Lisaks saab värske ettevõtja küsida abi mentorilt – EASi mentorprogramm ja -klubid töötavad kõikides maakondades, et toetada ettevõtlikkust üle Eesti. Jah, oma äri saab ajada ka väljaspool pealinna, ja eriti tore, kui noored, kes oma kodukandi vajadusi tunnevad, need just sinna rajavad.

Tänavune aasta on ettevõtlusega alustamiseks Eestis eriti hea. Lisaks juba harjumuspäraseks saanud tasuta nõustamisele, toetustele, koolitustele, mentorlusele tuleb sel ja järgmisel aastal palju üritusi, mis avavad alustavatele ettevõtjatele ukse maailma. Kaks väga heal tasemel ärikiirendit, rahvusvahelised konverentsid (nt Latitude 59 juunis), rahvus­ vaheline koolitus Bootcamp, järgmisel aastal Tallinnas toimuv, üks maailma mainekamaid üritusi oma valdkonnas, MIT Global Startup Work­ shop – maailm ei ole Eesti alustavale ettevõtjale kunagi olnud nii avatud kui täna. Ettevõtlikkus tasub ära!

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

koolitusmaterjalide trükk kasutusjuhendite trükk suureformaadiline fototrükk plakatite trükk jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine bännerid, sildid, objektitahvlid visiitkaardid flaierid, voldikud messistendid, roll-up stendid kapale, pvc-le trükk

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

Dmitri Burnašev EASi alustavate ettevõtete direktor

ettevõtlus Väljaanne ilmub koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048 Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

KOOSTÖÖPARTNERid AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal LHV Pank AS

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

3

www.koopia3.ee

Fotod: Andres Putting/Delfi

intervjuu

Bill Payne:

„Ka elustiiliettevõtted on majandusele väga kasulikud.”

Hiljuti Eestit külastanud USA tuntumaid äriingleid Bill Payne leiab, et Eestil tuleks kõigiti ära kasutada asjaolu, kus riigi IT-renomee on suurejoonelisem kui siinse tarkvaratööstuse reaalsus.

Eest is on start up -k u lt uu r võrdlemisi noor. Mida arvad siin praegu tekkinud suurest entusiasmist, kus paljud tahavad saada startupper’iks?

See tähendab ju, et paljud inimesed on otsustanud endale ise töö­ koha luua, selle asemel et palgatööle minna. Praeguses majandusolukorras on selline käitumine igati kasulik ka majandusele tervikuna, olgu need loodavad firmad või ühe-kahe inimese elustiiliettevõtted.

Entusiasmist sündivate kasvu­ ettevõtete tähtsus seisneb töökohtade loomises. Ameerikas näiteks lõid alla viie aasta vanused firmad

Mis on sinu põhisõnum eestlastele?

Ettevõtjal tuleb mõista kapitali toidu­ahelat ja allikaid, enne kui hakata oma firmasse kaasama investoreid väljast. Ingelinvestorid, keda mina esindan, ei investeeri tavaliselt firmasse, millel pole kliendibaasi. Tahame teada, et „koerad söövad koeratoitu”, ja ainus viis selle tõestamiseks on klientidega suhelda.

Nad ei pea olema sinu toodet veel ostnud, kuid vähemasti seda testinud. Minu põhisõnum investoritele on see, et ingelinvesteeringud on meeskonnasport: lihtsam on tegutseda gruppides.

4

Ettevõtjal tuleb mõista kapitali toiduahelat ja allikaid, enne kui hakata oma firmasse kaasama investoreid väljast.

intervjuu

30 aasta jooksul 40 miljonit uut töökohta, vanemad ettevõtted lisatöökohtadega ei panustanud. Ettevõtlus on tänapäevases majandusolukorras võtmetähtsusega.

Kui Skype oleks Eestis ainus edukaks kujunenud startup, oleks teil vaid üks seesugune eeskuju.

Aga kuna teil on tublisid tegijaid rohkem, on ka eeskujusid rohkem.

See toidab idufirmade ökosüsteemi justkui iseenesest.

Oled sa kuulnud „Eesti maffiast”?

Ei ole.

Selle terminiga tähistatakse meie uuemat ettevõtjate põlvkonda.

Väga lahe. Las Vegases, kus mina elan, on midagi sarnast. Mõne aasta eest ei olnud seal iduettevõtteid üldse. Nüüd on interneti- ja tarkvarastartup’ide kogukond justkui õide puhkenud ning see on imeline. Inspiratsiooni on saadud kingafirmast Zappos ja selle tegevjuhist – samalaadsel moel nagu Eestis on start­ up-kogukond inspiratsiooni saanud Skype’ist.

Ometi näeme väga paljusid äriideid, mis on järjekordsed Facebookid, LinkedInid või Grouponid?

Elujõuetumad ideed roogib süsteem ise välja. Nad ei saa rahastust ja omanikud lähevad uutele jahimaadele. Mõtete rohkus ei ole halb.

Iseenesest on ju tore ettevõtet arendada ja vigu teha, kui ei riski kellegi rahaga peale enda oma. Sööd aasta aega ainult ube ja üritad firmat käima saada – kui ei õnnestu, annad alla, lähed palgatööle või proovid midagi uut. Ainus, kelle jaoks see traagiliseks võib kujuneda, on ettevõtja perekond.

Kas me elame startup-mullis?

Mull on täiesti olemas, aga väike.

Kui vaatan, mismoodi investorid väga varajase faasi ettevõtteid hindavad ja kuidas neid rahastatakse, on intensiivsus aastal 2012 kindlasti kõrgem kui oli aastal 2010. Pole mingit kahtlust! Ent sellegipoolest oleme umbes 2005. või 2006. aasta tasemel. Kindlasti mitte veel seal,

kus oldi suure mulli ajal aastatel 1999 või 2000.

Mõningaid küsitavaid börsile­ minekuid on samuti esinenud – mina näiteks ei saa aru, mida institutsionaalsed investorid Grouponis nägid –, aga aktiivsus pole veel kaugeltki suure buumi tasemel.

Bill Payne Insener, ettevõtja, investor, koolitaja ja kirjanik.

Valitud 2009. aastal USA aasta parimaks erainvestoriks.

Väisas hiljuti Eestit, jagades siin Arengufondi kutsel tarkust nii ettevõtjatele kui ka investoritele.

Investeerinud rohkem kui 50 iduettevõttesse ning kogunud investeerimistarkust üle 30 aasta.

Kuidas hindad, milline on hea investeering?

Erilist maagiat seal pole, üksnes raske töö. Hinnata tuleb firma juhtkonda, meeskonda, turuvõimalust, toodet või tehnoloogiat, konkurentsi­ eeliseid, ettevõtja ausust – käid terve nimekirja asju üksipulgi läbi.

Mõningad superinvestorid väidavad, et on võimelised investeeringu suhtes hinnangu kujundama ühe lõunasöögi käigus ettevõtjaga. Mina arvan, et see on võimalik ainult juhul, kui ettevõtja tegutseb mingis väga spetsiifilises valdkonnas, millest investor hästi aru saab. Tavaliselt nii asjad siiski ei käi.

Mõned arvavad, et ettevõtetesse tuleb investeerida põhimõttel „Pritsi ja palveta”: investeerid sajasse firmasse vaid natuke, lootuses, et ehk tuleb neist üks-kaks Facebooki. Ent seegi pole tüüpiline.

Ka väiksusel on omad plussid: saate olla kiired, efektiivsed ja toimekad.

Millised on Eesti eelised ja puudused?

Eelis on see, et Eestil on teatud määral tarkvaratalenti, mis teile maailmas pisutki kuulsust toob.

Ka väiksusel on omad plussid: saate olla kiired, efektiivsed ja toimekad.

Kui kusagile astub sisse ettevõtja, öeldes, et on pärit Eestist, ei tekita see erilisi negatiivseid emotsioone.

Eesti ei ole just väga hästi tuntud, kuid siiski palju rohkem kui kümne aasta eest.

IT-tööstus alles hakkab Eesti majanduses tooni andma – numbriliselt…

Eestil pole ilmselt väga hea maailmale öelda, et teete militaartooteid. Aga just neid te 30 aastat tagasi usinalt valmistasite. Tarkvara tootmine seevastu on väga ligitõmbav – sinna läheb kolmandik maailma varajase staadiumi investeeringutest, ja see osakaal kasvab.

Tehnoloogia on see valdkond, kuhu liigub raha: see on hõlpsasti

skaleeritav ning kasvab palju kiiremini kui teised sektorid.

Eestil tasuks kõigiti ära kasutada fakti, et tema renomee IT-riigina on võib-olla suurem kui reaalsus.

Kuidas teha väike riik maailmakaardil „suuremaks”, kui ta pole just Singapur?

Peate välja nuputama, mismoodi Eesti firmad maailmas läbi lööksid ja kasu lõikaksid: koduturult välja läheksid, investeeringuid ja kliente hangiksid. Kasvuettevõtted peavad saama kiiresti areneda. Kui neil see Eestis ei õnnestu, tuleb hankida raha ja talenti väljast.

Milline on olnud sinu senine parim investeering?

Andsin ühele firmale pool miljonit dollarit ja see kasvas pika ajaga 50 miljoni dollariliseks ettevõtteks.

Ta polnud kõrgtehnoloogia-, vaid hoopis tööjõufirma nimega Vista Staffing Salt Lake City’st. Samas on mul olnud IT-ettevõtteid, mis on kasvatanud oma väärtust 20 korda kiiresti, 18–24 kuuga.

Toivo Tänavsuu

5

intervjuu

Fotod: Tiit Blaat

Indrek Nuume: „Praegu võib toimuda Eesti kapitali teine tulemine.”

LHV privaat- ja ettevõtete panganduse juhi Indrek Nuume hinnangul võiks Eestist saada disainimaa nagu Itaalia. Tema hinnangul on praegu kodumaise ettevõtluse arenemiseks pinnas soodne.

Millise hinnangu annad praegusele Eesti ettevõtluskliimale?

Väikesed ja keskmise suurusega ette­v õtted aastakäibega alla 5–6 miljoni euro on majanduslangusest päris hästi läbi tulnud, sest nende puhul tihti omanikud ja juhid kattuvad, nad pole võtnud liiga suuri riske.

Millised on ettevõtete suurimad väljakutsed?

Ettevõtjad jätkuvalt kardavad investeerida. Kui ärilehtede esikaantel räägitakse pidevalt kriisist, siis see investeerima ei innusta.

6

Majanduskriisi tagajärjel kukkunud ärimahud ei ole veel ka täielikult taastunud, et ettevõtted peaks investeerimisele mõtlema hakkama. Äriühingute laenude maht vähenes eelmisel aastal kümme protsenti.

Häid kliente, kellele laenu anda, otsivad kõik pangad praegu tikutulega taga.

Viimasel ajal kipuvad Eestis vastanduma noored startupettevõtjad ja vanad nii-öelda mägrad.

Nad pigem ei vastandu, kuid nende ärifilosoofia erineb. „Vanad mägrad" võiksid oma ärisid rohkem ja-

intervjuu

gada ja tegelikult oleks see neile kasulik, kuid nad ei taha seda teha.

LHV on läinud osaluste jagamise teed, LHV töötajatest enam kui kolmandik on ka ettevõtte aktsionärid. Isiklik suhe firmaga aitab edasi, aga see ei ole saanud veel Eesti majanduses trendiks, sest selle kasu valdavalt ei nähta.

kem väärtust. Meie inimeste arv on piiratud ja me ei saa tööjõumahukale tootmisele keskenduda. Midagi väga hullu ei ole, kui me end naaberriikidega võrdleme, pigem oleme ikka hästi hakkama saanud. Aga kui ma ei saa poest osta Eesti õunu või köögivilju, on midagi siiski viltu. Olgu need kas või kallimad, kuid nad oleks kindlasti värskemad ja kvaliteetsemad. Miks peaksin ostma Eestis Hiina küüslauku?

Kui palju tehakse LHV pangas Eesti majanduse visioone?

LHV panga põhilised visionäärid on meie nõukogu liikmed. Juhatus teeb strateegiaid 3–5 aasta peale ette, kuid arvan, et viis aastat ette näha on tänastes oludes keeruline, keskkond muutub väga kiiresti.

Kui palju on LHV puhul õig ustanud arg ument „Eest i pank”?

Müügiargumendina töötab see hästi, kuid seda ei saa üle kasutada. Mul on hea meel, kui meie pakutavad finantseerimistingimused on laias laastus samad mis konkurentidel – siis kipub Eesti ettevõtja eelistama meid. Samas ei tohiks pangatöötajad ise uskuda, et see on ainus tähtis eelis. Turule peab olema pakkuda midagi enamat kui lihtsalt kohalik Eesti kapital. Arvan, et Eesti kapital on oluline selles mõttes, et kes teeb otsuseid ja kui kiiresti need sünnivad – see meid konkurentidest eristabki.

Kurdetakse, et Eesti kapital on kokku kuivanud, kõik on välisinvestoritele müüdud.

Ettevõtete müüki ei saa ette heita.

Samas olen veendunud, et kuigi kapitalil pole rahvust, siis kapitalistil see kindlasti on. Kui välisinvestoril on raskel valida, kas teha äri Eestis või kodus, viiakse kapital pigem tagasi koju.

LHV omanikud on öelnud, et pärast Hansapanga müüki võeti neilt võimalus Eestile olulistes asjades kaasa rääkida ning müük oli pigem viga. Mulle meeldib, kui Ees-

Millise kännu taga on eestlaste ettevõtlikkus?

Erinevalt Eestist on näiteks Ameerikas arusaamine, et ka äris võib eksida, ja see antakse andeks. Neile, kes riskivad, tuleks anda vajadusel teine võimalus. Meil naelutatakse eksijad aga pikaks ajaks häbiposti. Arvestamata, et riskijulgete inimeste peal püsib tegelikult päris palju.

Erinevalt Eestist on näiteks Ameerikas arusaamine, et ka äris võib eksida, ja see antakse andeks. Neile, kes riskivad, tuleks anda vajadusel teine võimalus.

Kas euro on Eestisse toonud välisinvesteeringute kasvu?

Välisinvesteeringutest räägitakse palju. Keskendutakse liialt sellele, kuidas väliskapitali Eestisse tuua, eristamata sealjuures, millise mõjuga see olla võib. Pigem tuleks rohkem luua võimalusi kodumaise ette­ võtluse arendamiseks. Välisinvesteeringud olid õiged 1990. aastatel, kuid ma pole kindel, kas peaksime sama auruga praegu edasi laskma.

ti kapital kontsentreerub. Äkki õnnestub teha midagi sarnast nagu 1990. aastate alguses. Praegu võib toimuda Eesti kapitali teine tulemine.

Milles see peaks väljenduma?

Selles, et võib-olla täna mõeldakse rohkem, enne kui ettevõtteid ära müüakse. See on ikkagi otsustuse käestandmine. Ei tahaks näha, et Eestisse jäävadki ainult palgatöö tegijad ning meid puudutavad tähtsad otsused langetatakse meie eest kusagil mujal teiste inimeste poolt.

Mul on tunne, et täna oskavad Eesti ettevõtjad oma kauba eest õigemat hinda küsida ning ettevõtteid ei müüda uutele omanikele enam nii kergekäeliselt.

Kuidas luua Eestisse kõrge­ palgalisi töökohti?

Uueks Šveitsiks me ei saa, aga meie üks nišš võiks olla tootedisain.

IT valdkonnas ei pea meie eeliseks olema mitte niivõrd lihtsam programmeerimine, kuivõrd kasulike ja nutikate lahenduste väljatöötamine.

Sel juhul ei ole meie piiratud töö­käte arv enam oluline. Itaalia, näiteks, on suurepärane disainimaa. Eesti võiks olla uus Itaalia!

Aga finantskeskus?

Me asume liiga äärealal. Finantskeskuse jaoks on tähtis lennuühen-

Mis on Eesti majanduses praegu fundamentaalselt mäda?

Vajame töökohti, kus luuakse roh7

duste arv, mis jääb meil ilmselt madalaks. Finantsteenuste osakaal võiks majanduses kasvada küll, kuid uue Luksemburgi tekitamine pole väga lihtne. Ka Vene kapital, mis tahab riigist välja, on suuresti juba leidnud tee Luksemburgi või Šveitsi, mitte aga Eestisse. Kuigi Šveitsi ja Luksemburgi teenus on võrreldes Eesti omaga kallis.

Milliseid reforme ootad haridussektoris?

Mul on kohati tunne, et haridust on Eestis liiga palju kõigutatud. Ehk oleks aeg midagi ka kõigutamata jätta ja lasta tal settida.

Kas pankurina oled valitsuse tegevusega rahul?

Pensionifondidele võiks anda rohkem võimalust Eesti majandusse investeerida. Piirangud, mis varahaldajatele ettevõtete aktsiatesse investeerimisel pandud on, ei ole enam asjakohased.

Viimase viie aasta jooksul nähtud 75 aasta suurim majanduskriis on vähendanud otsustajate ja seadusandjate riskijulgust.

Eestis on ettevõtteid, kuhu pensioniraha suunata. Nad ei ole börsil ja tõenäoliselt sinna ka ei lähe. Suuremaks kasvamisel vajavad nad aga lisaraha, kuid see tuleb praegu pigem välismaalt, sest Eestis arvestatavat riskikapitali veel tekkinud ei ole. Pensionifondid oleksid tulevikus sellistele äridele hea rahastamisallikas.

Kuidas on pankurite elu kriisijärgselt muutunud?

Regulaatorid soovivad pidevalt suurendada pankade omavahendite hulka. See tähendab paratamatult, et laenud muutuvad kallimaks.

Pankurid ja kliendid on jätkuvalt konservatiivsed, samas eelmisel aastal hoiuste koondmaht suurenes kümme protsenti ja see loob head eeldused.

tulevik

Tulevik: robotteenindajad, prinditud kaup ja tätoveering-sensorid?

Milline on maailm 10–15 aasta pärast, kui tehnoloogiline areng jätkub? Eriti ulmelise visiooni pakub kolumnist ja innovatsiooniguru Vivek Wadhwa.

Fotod: Wadhwa.com, John Rogers / Illinois' ülikool, Google

W

adhwa tegi sel teemal ettekande Las Vegases kuu aja eest toimunud IBMi tehnoloogiakonverentsil „Impact 2012”. Tema nägemus on täiesti pöörane! Business­Weeki ja Washin­ gton Posti kolumnistina ning äriliidritele tulevikutehnoloogiaid tutvustava USA õppeasutuse Singularity University asepresidendina tegutsev Wadhwa lükkab resoluutselt ümber Garri Kasparovi levitatava „rumala müüdi”, et maa­ilmas on tehnoloogiline areng seisma jäänud ning midagi fenomenaalselt uut pole leiutatud juba aastakümneid (või koguni sada aastat). „Lausvale!” põrutab Wadhwa usutluses Ekspressile. „Praegu elame kõige pöörasema kiirusega arenevas tehnoloogiamaailmas, mida inimajalugu tunnistanud on.” Mida see tähendab? 10–15 aasta pärast, võib-olla varemgi, näeme Wadhwa vaimusilmas maailma, mida kirjeldab järgnev.

Selle asemel, et käime regulaarselt arsti juures tervist kontrollimas, on meie naha alla paigaldatud sensorid. Need näevad välja, nagu tätoveeringud ning edastavad tohtrile pidevalt vajalikku infot aju ja organite toimimise ning enesetunde kohta. „Inimkehast saab tarkvara!” teatab Wadhwa.

Kui meil on tarvis uut jäset, organit või nahka, saab need hõlpsa vaevaga 3D-printeris välja printida. Keegi ei sure enam selle tõt-

LENNUKAS VISIONÄÄR: Vivek Wadhwa rõhub asjaolule, et praegused peened ja kallid tehnoloogiad odavnevad vaid mõne aastaga drastiliselt.

8

tulevik

UUE AJA AKSESSUAARE: Tätoveering-sensorid ja tehisreaalsuse prillid – kas juba meil või meie lastelastel?

tu, et ei leidnud elundidoonorit. Ka meie organismile vajalikke tüvirakke tehakse laborites tellimuse peale.

Kui meil on mõni haigust põhjustav geen, vahetatakse see välja.

Ravimitööstus keerab pea peale, sest enam ei pea medikamente mitu aastat testima, enne kui nad apteeki jõuavad. Nüüd disainivad ravimeid insenerid. Selleks pole neil tarvis kusagile suurde teadusasutusse sõita – kuna laborid „kolivad” kiipidele, saab neid kaasas kanda taskus.

Haiglates hakkavad inimesi opereerima robotid, kes ei tee inimlikke eksimusi ega tüdine. Kirurg võib kõike mugavalt arvutiekraanilt jälgida.

Kohtutes enam valetada ei saa, sest valedetektorid on suutelised meie ajulainete järgi tuvastama luiskamise sajaprotsendilise täpsusega.

3D-printerid on odavad ja masskasutuses, paljudel meist koduski olemas. Nendega prinditakse kõike: nii tarbe-, toidu- kui ka luksuskaupa, elektroonilisi vooluringe, printereid endid, isegi maju! 17. sajandist pärineva Stradivariuse viiuli saame samuti hõlpsasti teha, kas või sada tükki. Nad ei ole küll ehtsad, kuid näevad välja nagu ehtsad.

Massiline 3D-printimine jätab hätta hiinlased, sest enam ei pea lääs kõiki vidinaid Hiinast tellima.

Tööstus- ja tarbekaupa prinditakse mitte Shanghais, vaid Harjumaal – 3D-printeritega. Tootmine ei sõltu mingil moel tööjõukulust ega töö­käte arvust, mis tähendab, et paljud ini-

elusaid mammuteid, mis neile laborist saadetakse.

Energiamajanduses oleme tunnistajaks vähemalt kolmele revolutsioonile. Esiteks läheb taastuvenergeetika nii odavaks, et asendab fossiilsed kütused lõplikult.

Indias näiteks olevat päikeseenergia juba praegu soodsam kui diisli­ kütuse tootmine. Lõviosa maailma energiast tuleb päikeselt. Teiseks hakkame energiat mitmel moel ette salvestama, ning kolmandaks kütust alternatiivsetest allikatest tootma, näiteks vetikatest. Uusimad tuuma­reaktorid kasutavad praeguste tuuma­jaamade poolt juba kasutatud tuumakütust. Elektriautod sõidavad ühe „paagitäiega” rahulikult 1000 kilomeetrit.

Täiesti uue tähenduse saab tehis­intellekt ehk masinate intelligentsus. Võistlustel, kus tuleb infomürast erinevaid mustreid tuvastada, võidab ta inimest. Temast saab teadusartiklite kaasautor ning ta võib vabalt inimesi õpetada. Tal on võime teha üldistusi ning seltskonnas paistab ta silma oma emotsionaalse intelligentsusega.

Roboteid hakkab olema hulgaliselt. Nad mõistavad meie tundeid, näoilminguid ja kehakeelt.

Rahva­massist leiavad oma „peremehe” hääle järgi üles. Robotid on ka võimelised orienteeruma mitte ainult linnatänaval, vaid ka metsarägastikus. Nad mõistavad kasutada tööriistu ning on võimelised ta-

Kui meil on tarvis uut jäset, organit või nahka, saab need hõlpsa vaevaga 3D-printeris välja printida.

mesed jäävad töötuks – aga pole viga, tööd polegi enam vaja nii palju teha!

Tomatid ei pea olema punased ning redised roosad. Tänu printimistehnoloogiale võime poes kohata ka näiteks siniseid tomateid ja kollaseid rediseid. Need on värskemad ja tervislikumad, kui me täna eales unistada oskame.

Loomaaiad valmistuvad vastu võtma „ajaloolisi eksponaate” – 9

juma lõhnu ja maitseid. Neist saavad suurepärased abilised vanuritele (põetajad ja hooldajad jäävad kahjuks töötuks).

Tänapäevalgi kasutuses Google’i isesõitvate autode varustus maksab 100 000 dollarit, varsti aga ainult kümnendik sellest. Taksodest kaovad juhid, autod sõidavad ise.

Internetti on 10–15 aasta pärast ühendatud triljoneid seadmeid. Tahvelarvutid maksavad tublisti alla saja USA dollari. Enamikus tihe­asustustes levib vabalt 1 GB kiirusega internet. Miljardid inimesed on pidevalt online. Videokonverentsi pidades ei ole enam võimalik aru saada, kas vestluskaaslane istub sinu kõrval või hoopis ookeani taga.

Paljud käivad tänaval ringi kentsakate Google’i prillidega, mis näitavad neile pärisreaalsuse peal veel üht „kihti” – tehisreaalsust. „Mis mõttes pole maailm arenenud?” küsib Wadhwa. „Minu iPhone on täna arvutina võimekam kui terve maailm sel päeval, kui ma sündisin. Ta hakkab mõõtma minu EKGd ja vererõhku, tuvastama haigusi jne.”

Kes tulevad sellises tulevikumaailmas Wadhwa arvates võitjateks, kes kaotajateks? Luuserid olevat need, kes muutustele vastu seisavad ja vanadest ärimudelitest kinni hoiavad. „Minu arvates on arukas muutustes osaline olla, selle asemel et nende vastu võidelda.”

Toivo Tänavsuu

ajujaht

„Ajujaht” paneb unistusi teoks tegema

N

oorena oleme kõik täis idealismi maailma muuta ja usku, et see ootab muutmist. Täiskasvanuks saades teeb elu omad korrektuurid ning nii loobume unistamast. Riske võtta on isegi keeruline: pere, kodulaen, igapäevane rutiin ja teatud mõttes mugavus ei lase enam unistada maailma muutmisest, veel vähem selle poole liikumisest.

Kõige lihtsam viis saavutada taas julgus unistamiseks, on proovida maailma muuta usaldusväärses n-ö inkubatsioonikeskkonnas, kus ebaõnnestumisega kaasnev kulu on väike, kuid tugi ja hüva nõu, mida hilisemas elus kasutada, suur. Just sellist võimalust pakub potentsiaalsele ettevõtjale EASi konkurss „Ajujaht”. „Ajujaht” sai ellu kutsutud viis aastat tagasi ja selle eesmärk on julgustada noori inimesi genereerima ja ellu viima revolutsioonilisi ideid, millega maailma muuta. Aastatega selgus, et eriti häid võimalusi annab enamasti koostöö nooremate ja kogenenumate vahel, mistõttu saavad „Ajujahil” osaleda meeskonnad,

tab „Ajujahil” osalema proffidest koosnev mentorvõrgustik ja žürii, kes hindab plaanide realistlikkust ning julgustab lahendama probleeme, mis esialgu põlved nõrgaks võtavad. Tegelikult ei midagi erinevat EASi mentorprogrammist, kuid „Ajujahi” teeb osalejate jaoks põnevaks mängulisus ja võistlusmoment.

Vähem tähtis pole ka kopsakas auhinnaraha, millega oma plaani ellu viia ning ehk ankur päevatöölt lahti võtta, keskendumaks oma äri ülesehitamisele. „Ajujaht” juurutab ka mõtteviisi, mis on Eestis veel võõras: ebaõnnestumine on tulevase edu alus ja algus. Selle heaks näiteks on üks „Ajujahi” võitja, kes on konkursil osalenud erinevate ideedega mitu aastat järjest. Tänavuse edu tõigi õppimine varasematest vigadest ning julgus oma mõtet edasi arendada. „Päris elus” on seda palju keerulisem ja kulukam teha.

Seega, kui on tunne, et praegune töö ei inspireeri ja sõbrad on mitmesuguste äriideedega juba ära tüüdatud, tasub mõelda „Ajujahi” peale ning püüelda oma unistuste ellu-

„Ajujaht” pakub ideede testimiseks soodsat pinnast, kus ebaõnnestumise kulu on väike, ent võimalus oma unistuste teostamisega raha teenida – suur.

kuhu kuuluvad eri vanuses ettevõtjad. Samuti näitasid aastatega kogutud kogemused, et maailma muutmiseks ei pea alati mõtlema teiste galaktikate vallutamise peale, vahel piisab üksnes lahendusest, mis teeb mõne igapäevase tülika rutiini lihtsamaks. „Ajujahi” siht on tuua kokku head ideed ning nende teostajad, äriinimesed ja oma valdkonna asja­ tundjad ning pakkuda neile mentori tuge, kes aitab üles leida äriidee nõrkused, et saada jalg maailma ukse vahele. Paljusid innus10

10. mail toimus konkursi „Ajujaht 2012” suurejooneline finaalgala, mille võitis ainu­l aadse juhtimissüsteemiga kolmerattaline tõukeratas Raybike. Autorid said oma äriidee edasiarendamiseks 20 000 eurot.

Teise koha ja 14 000 eurot võitis loodussäästlik grillsöekarp Grillcube.

Kolmanda koha ja 6000 eurot pälvis aga kohalike toimetajate kokku pandud interaktiivne reisijuht „Like A Local Guide”, mis sai ka parima Tallinna äriprojekti, sotsiaalse ettevõtluse ja publiku lemmiku tiitli.

Tartu parimaks äriprojektiks kuulutati aga uppumatu purje­paat Dolphin.

viimise poole. „Ajujaht” pakub ideede testimiseks soodsat pinnast, kus ebaõnnestumise kulu on väike, ent võimalus oma unistuste teostamisega raha teenida − suur.

Dmitri Burnašev EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor

disain

SAAB, akrüül 100 x 100 cm.

Autodisain kui moodsa kunsti ja tehnika sümbioos

A

sjatundlik disain annab esemele isikupära ja kujundab tarbija individuaalset maitset. Niisamuti võiks läheneda autodisainile, kui jätta kõrvale üks väga tähtis märksõna – tööstus­ disaini interdistsiplinaarsus. Autodisainer ei lähtu üksnes esteetilisest tunnetusest, vaid püüab töösse sünteesida ka tehnoloogia võlujõu. Selliselt mõjub 20. sajandi Weimaris kritiseeritud mõtteviis l’art pour art (’kunst kunsti pärast’) taas tühja ja iganenuna, sest juba tollal püüti disainerite tegemised siduda praktilise maailmavaatega. Autodisain ongi ehe näide sellest, kus tehnika tõepoolest kunsti ei vaja, küll aga saab kunst kasu tehnikast. Meta­ foore auto­d isaini analüüsimiseks võiks leida teisigi, kuid just kunsti ja tehnika kooslus annab iseloomuliku võrdlusmomendi meie oma eesti autodisaineri Björn Koobi igapäevatööle Frankfurdis.

Autodisain kui loovuse rakendamine Puhtast kirest autode vastu jääb mõistagi üksi väheks, et tuleviku­ autod järjest atraktiivsema väljanägemisega meie linnapilti liikuma panna. Vastupidi, disainimisvõime peidab endas väga mitmeid isiksuse­omadusi. Hea disainer peab oskama välja pakkuda uudseid ja ootamatuid lahendusi, rakendama oma kujutlusvõimet ja konstruktiiv-

Alfa Romeo 33 Stradale, akrüül 90 x 120 cm.

set vaistu ning peale selle tundma graafilist ja ruumilist visandamist paljude teiste vormimisviiside kõrval. Ja seegi pole kaugelt mitte kõik, et omal käel Euroopa autotööstuses kanda kinnitada.

Autodisain kui järjekindlus ja õppimine

BMW R32, akrüül 70 x 100 cm.

Selleks et oma rada väljaspool Eestit iseseisvalt sisse tallata, on vaja julgust ja pealehakkamist end võõras kultuuris ja keeleruumis proovile panna. Mõistagi veel suurt teotahet ja ideerikkust, et meistrite tähelepanu pälvida. Björn on edukalt läbinud õpingud disainiõppeasutustes Pariisis ja Torinos, kus tekkisid ka esimesed kontaktid disainerite ja õppejõududega. Hea suhtlusoskus ja tulemusrikas õppetöö tasusid heldelt, mis omakorda aitas jala autotööstuse ukse vahele saada. Ka praktikalkäik mitmes autodisainikeskuses oli heaks proovikiviks end maailmatasemel tõestada. Kuna igapäevatöö juba kogenud autodisainerina hõlmab paljuski meeskonnatööd, siis kunstnikuna laseb Björn fantaasial vabalt kõrgustesse lennata, ja seda kõike moodsas teibimaalingus.

autod. Linnapilt pakub meist kõigile midagi uut ja iseäralikku: iga hetk tõmbab kaasa uude tegelikkusesse, mis on alati kordumatu ja harva ette­aimatav. Björni loominguski avaldub enamik moodsaid sõiduvahendeid läbi linnaarhitektuuri, mis pakub uusi võimalusi või hoopis varjatusi. Kunstnik on sobitanud linnaruumi ka üliinimese ning

seadnud ta leidlikult oma meele­ kujutusviisi järgi. Nii aimleb näituse külastaja võimalikust maailmast, mida annab mõista kui miskit tulevikus olevat või olevaks saavat. Sedamoodi põimub tema töödesse ka aegruum, mis on vankumatu vaatega tulevikuühiskonna ellu. Avatud ruumi ja lihtsate geomeetriliste vormide taustal patseerivad robot­ ufolikud naisolevused, kelle bravuur, ekstravagantsus ja erotism käsitlevad kohta ja kuju kui tegelikku olemust.

Näituse eksponaate saab galeriis Vaal uudistada juuli lõpuni. Maalid on näha ka veebisaidil www.vaal.ee.

MERIT PÄRNPUU

Ilmar Taska – filmiprodutsent, lavastaja, perekonnatuttav Mul on alati hea meel, kui eestlased ka raja taga silma paistavad. Kodus on seda lihtsam teha. Rahvusvaheline kogemus tuleb alati kasuks. Björn on arvestatav autodisainer ka Saksamaal. Tore on näha tema näitust galeriis Vaal, kus tema töid iseloomustab omapärane arhitektooniline käsitlus – maalimine disaineri pilgu läbi, kasutades selleks huvitavat moodsat tehnikat.

Pole ime, et kujundikeeles prevaleerivad autod ja selle erootiline sublimatsioon. Arhitektuur, disain ja mood kohtuvad Björni maalidel minimalistlikus sümbioosis.

Riho Pärn – sõber Tartu lastekunstikooli päevilt Mõne aasta tagusest vestlusest Björniga meenub mulle, kuidas ta mainis, et on mõned maalid valmis saanud. Sel hetkel tuli mulle silme ette tema esimene õlimaal, mis sai tehtud umbes kümme aastat tagasi ja millel oli kujutatud omaaegset Lancia Diagolose ideeautot. Björn oli selle disainist nii vaimustunud, et pildil ei olnud enam sõiduk, vaid selle disain. Nüüd näitusel tema töid vaadates tärkas peas sama järeldus: Björni maalid on puhtal kujul disain ja arhitektoonika.

Autodisain kui lõputu mänguruum linnaruumis Björni töid iseloomustab lapselik mängukihk, mis seob osavalt ühte elamusrikka linnamiljöö ja idee­ 11

tööandjapension

Tööandjapensioni rakendamise ja nõustamise kogemusest Kulude kokkuhoid, tööjõu lojaalsus, lisamotivatsioon või hoopis avalik kuvand?

A

lates 2012. aasta algusest saab ettevõte maksta oma töötajate eest pensioni III samba makseid ilma, et peaks sellelt kinni pidama tulumaksu. Seega on selle hüve kulu ettevõttele 21 protsenti väiksem kui palga maksmine ja soodsam kui muu erisoodustusena käsitletav hüve. See on positiivne areng, sest annab meile mitmeid võimalusi juhtida nii tööjõudu, kulusid kui ka ettevõtte mainet.

Nordeas oleme otsustanud panustada oma töötajate pensionikogumisse, sest esiteks on see meie äri ja me soovime olla eeskujuks oma klientidele. Kuid vähem tähtis ei ole ka meie eesmärk olla hea ja väärtuslik tööandja ning teha seda vahendeid mõistlikult kasutades. Meil on oma otsuste tegemisel olnud eeskujuks ka meie gruppi kuuluvad ettevõtted Põhjamaades.

Nõustades kliente, oleme näinud, et ettevõtete eesmärgid maksusoodustuse kasutamisel on erinevad. On neid, kes tahavad jagada maksusoodustusena säästetud kulu töötajaga ja suurendavad seeläbi töötajale tehtavat väljamakset.

On ka neid, kes peavad kasutama maksusoodustust selleks, et parandada oma konkurentsivõimet.

Reaalsuses on ettevõtete vajadused nii majandusharust, konkurentsist kui ka konkreetsete ettevõtete kuvandist lähtuvalt väga erinevad.

Tööandjapension ei tähenda sugugi ühesugust lahendust kõigile ettevõtetele. Teame olukordi, kus tööandjapensioni käivitamine Eestis on välismaal asuva emaettevõtte toimimispõhimõtete rakendamise osa ning see ei ole otseselt tingitud kohalikust tööjõu või kulude juhtimise vajadusest. Samas oleme puutunud kokku ka ettevõtetega, kes näevad suurt võitu tööjõuturul konku-

rentsivõime tõstmises ja kriitilise tähtsusega töötajate hoidmises ning teevad seda tööandjapensioni kaudu, sest pelgalt palk ei ole piisavalt motiveeriv. Oleme nõustanud ka ettevõtteid, kel on vaja vastata töötajate ja turu ootusele palgatõusu osas ning viiendiku võrra madalam kulu avab selleks oivalise võimaluse.

Samas on ka ettevõtteid, kes juba pikka aega on teinud töötajatele erisoodustusi ning nüüd lisavad tööandjapensioni kui täiendava väljamakse formaadi oma personalipoliitika osaks, et värskendada senist preemiate ja tulemustasude skeemi, ning saavad sama kulu juures pakkuda suuremat hüve oma töötajatele.

Teadagi ei ole tööandjapensioni maksuvõit kogu ettevõtte kulubaasi arvestades suur, kuid on siiski olemas. Siinkohal tuleb muidugi kohe märkida, et töötajate ja tööandjate maksusoodne panus töötaja kolmandasse pensionisambasse ei tohi ületada 15 protsenti töötaja brutopalgast kalendriaasta jooksul ning kokku ei tohi penisonifondi makstav summa olla üle 6000 euro töötaja kohta.

Keegi suurematele maksetele kätt ette ei pane, kuid nimetatud piire ületavad summad ei ole enam maksusoodsad. Teiseks, ega pensionifondi kogutud kapital ei täida kõhtu ega maksa tagasi kodulaenu.

Seetõttu on enamik tööandjapensioni skeeme, olenemata oma eesmärgist, toonud töötajatele kaasa kogu hüvedepaketi suurenemise või püsimise vähemalt endisel tasemel.

Rääkides maksureeglite detailidest, on vast parim tuua paar näidet. Vaatame esmalt võimalust maksta tulemustasu või preemia maksena pensionifondi. Kokku on lepitud, et töötaja saab kätte 1000 eurot.

KULU TÖÖANDJALE Netopalk või makse fondi Tulumaksu osa

Kui makstakse palgana 1000,00 €

Kui makstakse pensionifondi

Kokkuhoid pensionifondi kasutamisel

1000,00 €

227,54 €

0,00 €

Sotsiaalmaksu osa

425,51 €

346,64 €

II samba makse Töötuskindlustus töötaja Töötuskindlustus tööandja KOKKU

25,79 €

21,01 €

36,10 €

29,41 €

18,05 €

14,71 €

1733,00 €

1411,76 €

-321,24 €

-19%

733,00 €

411,76 €

-321,24 €

-44%

sh maksud

Sama asja võib vaadata ka teise nurga alt, jagades saadud võitu töötajaga.

Oletame, et planeeritud tulemustasu kulu on kokku 1000 eurot.

KULU TÖÖANDJALE Netopalk või sissemakse fondi Tulumaksu osa Sotsiaalmaksu osa Töötuskindlustus tööandja Töötuskindlustus töötaja II samba makse KOKKU sh maksud

Kui makstakse palgana

Kui makstakse pensionifondi

590 €

708 €

119 €

20%

119 € 246 €

0€ 246 €

10 €

10 €

21 €

21 €

15 € 1000 € 410 €

15 € 1000 € 245 €

165 €

-40%

Oluline mõtlemiskoht on ka see, mida töötaja saab ettevõtte tööandjapensionist. Lõppeesmärk on parem pension. Seda on meil kõigil vaja. Keegi ei unista viletsast pensionipõlvest, kuid vaid väga üksikud inimesed Eestis on valmistunud selleks, et veeta materiaalselt kindlustatud vanaduspõlve. See asjaolu ei ole aga sageli juhtiv argument igapäevases töösuhtes. Seega tuleb ettevõttel kaaluda, mis on tema personalijuhtimise kriitilised tegurid ning kuidas enda positsiooni parandamine aitab kaasa töötaja isiklikule heaolule, motivatsioonile ja lojaalsusele. Nordea on kindlasti üks esimesi tööandjapensioni rakendajaid aastal 2012. Meie maksame tööta12

Võit pensionifondi kasutamisel

jate eest pensionifondi makseid iga kuu ja see on teatud protsent brutopalgast.

Kokkuvõtteks saame Nordea kogemusest öelda, et tööandjapension on osutunud heaks võimaluseks, mida saab kasutada ettevõtetes mitmel moel ja erinevatel eesmärkidel.

Mänguruum on piisav, et leida endale sobiv lahendus, mis aitab kaasa eesmärkide saavutamisele, olgu selleks siis kulude kokkuhoid, tööjõu lojaalsus, lisamotivatsioon, tugev maine või lihtsalt vastutustundlik mõtlemine töötajate ja Eesti tuleviku heaolu suhtes.

Angelika Tagel Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees

riskide juhtimine

Riskide juhtimine – kuidas kulusid kokku hoida?

Puidukoja tulekahjus põles ligi kahe tunniga 1800 m2 tootmist

A

eg-ajalt saame kuulda ja näha, kuidas ettevõtetel esineb õnnetusjuhtumeid.

Sõltumata nende ulatusest on tegu ootamatu olukorraga, mis mõjutab ettevõtte rahakotti suuresti. Seesuguseid olukordi vältida ning seega ka kulusid kontrolli all hoida aitab riskide maandamine ettevõtte juhtide poolt ning riskide kindlustamine koostöös kindlustusandjaga.

AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal on alates 2005. aastast pakkunud kindlustuslahendusi nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. „Meil on ettevõtete riskide juhtimise kogemust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel (Läti, Leedu, Taani ja Norra) tasemel. Seetõttu usume, et suudame olla väärtuslikud partnerid väga erinevas valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele,” ütles Gjensidige Eesti filiaali juhataja Raul Järve.

Iga ettevõtte juhtkond saab tegeleda töökeskkonna võimalikult õnnetustevabaks planeerimisega. „Kindlasti soovitame kehtestada ohutusest lähtuvad protseduurid töötajatele juhiste andmiseks ja tööandja vastutuse piiramiseks.

Näiteks üle 60 protsendi toimunud tulekahjudest saavad alguse inimlikest vigadest – väärast tegevusest, tegemata jätmisest või lihtsalt vigadest, mille tagajärgi ei osatud ette näha. Järgides tuleohutuse ja seadmete kasutamise nõudeid, on võimalik ennetada väga palju õnnetusi. Ja distsipliin ei nõua ju investeeringuid!” annab nõu mitmeaastase riskijuhikogemusega Rain Tõn-

son Gjensidigest. Lihtsad tegevused, nagu töökeskkonna regulaarne puhastamine, õiged töövõtted ning seadmete hooldus, on vähe rahalist kulu nõudvad, kuid tõhusad õnnetuste ennetamise meetmed.

Peale selle on olemas mitmesuguseid tehnilisi vahendeid (sprinklerid, tuletõkked, sädemedetektorid jm), mis aitavad riske maandada, õnnetusi ennetada või nende mõju vähendada, kuid nende rakendamine eeldab investeeringuid. „Lisaks tasub treenida personali õnnetusjuhtumi korral käituma, sest esimesed kümme minutit on tavaliselt määrava tähtsusega. Üldistades võib öelda, et ohutuse nimel tehtavad investeeringud jaotuvad järgmiselt: 95 protsenti tehnikale ja 5 protsenti töötajate koolitusele. Kuid riskide maandamise efektist jaotub nende vahel võrdselt 50-50,” lisab Rain Tõnson.

Varast tähtsamad on ettevõtte töötajad, keda tasub kaitsta nii kriisisituatsioonis kui ka igapäevases töös. Õnnetuste ennetamise parandamisega kaitstakse inimesi, kes viibivad töökeskkonnas või selle läheduses.

OÜ Puidukoda on Karksis puidutöötlejana oma tegevuse riskidega juba aastaid tõsiselt tegelenud.

Kahjuks on neil tulnud kogeda ka õnnetuste tagajärgede likvideerimist ja kindlustushüvitise taotlemist. „Pean riskide juhtimist ja juhi rolli ning suhtumist sellesse väga oluliseks, sest vastasel juhul ei täht-

Personali tasub treenida õnnetusjuhtumi korral käituma, sest esimesed kümme minutit on tavaliselt määrava tähtsusega.

susta seda ka töötajad. Õnnetusjuhtumi tagajärjed võivad ohustada ettevõtte jätkusuutlikkust, mistõttu on riskide maandamisega mõistlik tegeleda. Ja seda koos partneriga, kes päikeselise ilmaga ulatab sulle vihmavarju ja vihmasajus ei hakka seda tagasi küsima, vaid pakub professionaalset tuge, et ettevõte saaks igapäevast normaalset tegevust kiiresti jätkata.

Tean oma kogemusest, et kindlustuse riskijuhte tasub kuulata, sest nemad käivad päevast päeva ettevõtetes ning omavad tunduvalt laiemat pilti sellest, mis ja miks võib juhtuda. 12.05.2011 oli Puidukojas tulekahju, milles ligi kahe tunniga põles 1800 m² tootmist. Sellises olukorras on ülitähtis, et sinu kindlustuspartner on usaldusväärne,” jagab oma kogemust OÜ Puidukoja tegevjuht Peeter Matson.

Tõhus riskidega tegelemine annab tunda ka kindlustusele tehtavates kulutustes – madalama riskitaseme kindlustamine maksab alati vähem. Ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks tasub lisaks vara14

de (hooned ja sõidukid) kindlustamisele maandada omaniku ja juhtkonna riske majandustegevuse katkemise või vastutuskindlustusega ning töötajatega seotud riske õnnetusjuhtumikindlustusega. Näiteks majandustegevuse katkemise kindlustuse olemasolu tagab omanikule planeeritud kasumi ja püsikulude korvamise, mis omakorda aitab säilitada töökohti ning jätkata tegevust minimaalsete kuludega. „Kindlustuskaitse kokkuleppimisel tuleb enda jaoks ära hinnata riskid, mis võivad suure tõenäosusega realiseeruda või kuskil mujal juba realiseerunud on. Sel teemal tasub kindlustusfirma soovitusi kuulata. Lisaks varakindlustusele peame ülitähtsaks majandustegevuse katkemise kindlustamist, sest kui näiteks hoone tules hävineb ja seadmed koos sellega, siis ettevõtte äritegevus katkeb osaliselt või täielikult. Kui aga olete kindlustanud ainult vara, siis kuidas katate kulutused, mis kaasnevad äri katkemisega, näiteks suurenenud kulud tootmise ümberpaigutamise tõttu või töötajate põhipalga väljamaksmine?” arutleb Peeter Matson.

Gjensidige varakindlustuse meeskond julgustab endalt nõu küsima, et riskide st kulude vähendamises edu saavutada. Selleks on võimalik kokku leppida kliendikülastusi riskide kaardistamiseks nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist. Ja kui nendest kontaktidest midagi reaalselt muutub, võidavad sellest nii kliendid kui ka kindlustusandja.