ETTEVÕTLUS (september 2013)

DIGIPAKET T

DIGIPAKET T DIGIPAKET T

DIGIPAKET T

ETTEVÕTLUS PERSOON

I N N OVAT S I O O N

DIGIPAKET T

DIGIPAKET T DIGIPAKET T

LÄBIRÄÄKIMISED

TA S K U R A H A

12. september 2013

DIGIPAKET T

Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus isejatahad!

Eesti Ekspress Eesti Päevaleht Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas - on nüüd alati Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati ja kaasas arvutis, tahvlis mobiilis. arvutis, tahvlis ja mobiilis. arvutis, tahvlis ja mobiilis.

Loe seal, kus ise tahad!

TellijaEkspressi ja Päevaleheon digipakett Eesti Ekspress Eesti Päevaleht nüüd alati kaasas Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett ja võida Peugeot 2008 terveks aastaks a võida Peugeot 2008 terveks aastaks Loe seal, kus ise tahad! arvutis, tahvlis ja mobiilis. võida Peugeot 2008 terveks aastaks ja linnaratas või lahe linnaratas Amservilt!!

Loe seal, kus ise tahad! või lahe Amservilt!!

Loe seal, kus isejatahad! või lahe linnaratas Amservilt!!

Eesti Ekspress Eesti Päevaleht Alates 2.99 €/kuus Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas - on nüüd alati AlatesEesti 2.99 €/kuus Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati ja kaasas AlatesEesti 2.99 €/kuus arvutis, tahvlis mobiilis. arvutis, tahvlis ja mobiilis. arvutis, tahvlis ja mobiilis.

WWW.DIGILEHED.EE / TELLI WWW.DIGILEHED.EE / TELLI WWW.DIGILEHED.EE / TELLI

seal, kus ise tahad!

Telli Ekspressi ja PäevaleheLoe digipakett

Isetegijate aeg

“K

ui tahad, et miski tehtud saaks, tuleb seda ise teha.” See ütlemine on nii tihedas kasutuses, et pole enam lootustki kindlaks määrata, kust see alguse on saanud. Ehkki endiselt tabav, tahaksin selle natuke ümber sõnastada: oma unistusi saad teoks teha ainult sina ise.

Me kõik tegeleme päevast päeva millegagi – enamik täidab tööülesandeid, mis on meie lauale jõudnud teiste inimeste kaudu, soovitusel või käsul. E-kiri e-kirja, koosolek koosoleku, projekt projekti järel saavad asjad muudkui tehtud. Hästi sooritatud töö toob mõnusa rahulolutunde ja motivatsiooni veelgi pingutada. Vahel tekib siiski küsimus: kui teadmised ja uued ideed tulevad minult ning mina teen põhimõtteliselt kogu töö, siis miks ei võiks ma teha seda täpselt nii, nagu ise tahan, oma reeglite ja parema äranägemise järgi?

Võttes ise vastutuse ja nautides oma töö ja edu vilju.

Oma asjaga alustamine ei ole lihtne – lisaks julgusele on vaja häid kriitikuid, kontakte teiste ettevõtjatega, kogenud nõuandjaid ja kasvõi algtasemel teadmisi väga mitmest valdkonnast. Sõltuvalt ärivaldkonnast ka väiksemal või suuremal määral raha, aga kõige selle jaoks leidub lahendusi.

Esimene soovitus igale alustavale ettevõtjale: ära alusta üksi, vaid loo meeskond, kellega asju arutada ja kellele toetuda. Pole mõtet arvata, et oled ühtaegu hiilgav müügimees, tootearendaja, finantsist ja turundaja.

See taktika võib alguses isegi töötada, aga kui sind saadab edu ja avanevad võimalused kiireks kasvuks, oled üksi ikkagi plindris.

Võib vaadata ka sedapidi: kui suudad leida mõtte­kaaslasi oma ideed ellu viima, on lootust, et suudad veenda ka inimesi oma toodet või teenust ostma.

Teine soovitus: ära lepi üksnes ettevõtlus­ õpikute ja videoloengutega. Teoreetiline teadmine on vajalik, aga tähtis on õppida ka neilt inimestelt, kes ise ettevõtjana tulest ja veest läbi käinud, ebaõnnestunud ja uuesti pinnale ujunud. Just praktikutelt õppimiseks, kontaktide saamiseks ja teiste alustajatega suhtlemiseks ongi mõeldud seitsmendat hoo­aega alustav “Ajujaht”. Tegu on Eesti suurima ettevõtluskonkursiga, mille võitja saab oma ette­ võttele tõeliseks arenguhüppeks 50 000 eurot. Žürii terav pilk hindab eelkõige suure kasvupotentsiaaliga ideid, mille kiire käivitamise üheks katalüsaatoriks on ka raha.

Samas ei ole “Ajujahil” kaotajaid – kõik osalejad saavad hindamatu kogemuse juba sellega, et õpivad oma äriideed süsteemselt läbi mõtlema. See kõlab lihtsalt, aga eelmised aastad on näidanud, et juba alguses pealtnäha selge ärimudel võib konkursi käigus hoopis teise kuju võtta ja lõplikult paika loksuda alles üsna finaali eel. Uskumatult kerge on jääda unistama turu suurusest ja jätta sisuliselt vastamata põhiküsimus: kes ikkagi on valmis minu toote või teenuse eest maksma?

“Ajujahil” on tagatud, et seda küsimust küsitakse uuesti ja uuesti, kuni iga äriettevõtte põhiküsimus – kust tuleb raha? – saab vastuse.

Isetegijate aeg oma ettevõttega alustada on käes, “Ajujaht” ootab uuenduslikke äriideid 13. oktoobrini.

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

koolitusmaterjalide trükk kasutusjuhendite trükk suureformaadiline fototrükk plakatite trükk jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine bännerid, sildid, objektitahvlid visiitkaardid flaierid, voldikud messistendid, roll-up stendid kapale, pvc-le trükk

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

Krõõt Kilvet, EASi juhatuse liige

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9 ETtEvõtlus Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Reklaam: Egle Leisner, 669 8099, 5656 5082, egle.leisner@lehed.ee; Kujundus: Tuuli Prees

Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

3

www.koopia3.ee

persoon

Kaidi Ruusalepp loob üleilmset uute äriideede idudroomi Funderbeam

Tallinna börsi endisel juhil on plaan ühendada maailma rikkad kogemusi ja finantse vajavate noorte iduettevõtjatega ning lahendada keerukas küsimus, kuidas uusi ideid ja meeskondi hinnata ja omavahel võrrelda.

R

uusalepp töötas kapitaliturgudel pea kümme aastat. Algselt vedas ta kogumispensioni projekti, hiljem juhtis Tallinna börsi.

Novembris 2011 keeras naine aga elus täiesti uue lehekülje, lahkus palga­töölt ning hakkas iduettevõtjaks.

Miks jätsid palgatöö?

Igav hakkas. Kui oled ühes süsteemis tegutsenud nii kaua, et hommikul tööle asudes peaaegu miski enam ei üllata, on aeg hakata mõtlema millegi muu peale.

Milline oli sinu plaan lahkudes?

Konkreetset plaani, kuhu minna või mida teha, polnud. Enam kui kindel oli vaid see, et lähen ettevõtlusesse.

Tegin vahepeal paar peatust – nõustasin mõnd ettevõtet ja vedasin aasta aega Teenusmajanduse Koda.

Koos algsete partneritega koostasin pika nimekirja äriideedest, mida

sib midagi uut. Mida ta vajab? Kohta, kust saab infot sellest, mis toimub maa­ilmas nn uute ideede maastikul.

Millised idufirmad tegutsevad, kuidas neil läheb, kuidas on neid hinnatud ja millist tagasisidet antud.

Järgmisena vajab ta lihtsat töö­ vahendit selleks, et mõne uuendusliku ideega tegeleva meeskonnaga suhtlema hakata. Lõpuks võib ta jõuda selle start-up’i meeskonna liikmeks või investoriks.

võiks ellu viia. Paari tuttava investoriga vaatasime nimekirja läbi ning üks idee osutus kõikide jaoks võitjaks. Sellega hakkasingi edasi tegelema.

Algselt asusime ehitama investeerimismängu hilisteismelistele, et nad ellu astudes ja väärtpaberitega kaubeldes ei teeks neid lollusi, mida nii-öelda päris maailmas tehakse. Mänguideest kasvas välja Funderbeam.

Mis on Funderbeam?

Funderbeam on uute ettevõtete hindamise, jälgimise ja finantseerimise keskkond. Igal aastal tuleb juurde miljoneid idufirmasid, kelle potentsiaalne turg on terve maailm. Selleks et maailma jõuda, ei ole esmalt tarvis raha, vaid kogemusi ja kontaktivõrgustikku. Üks võimalus on sukelduda startup-maailma inkubaatorite, kiirendite, konkursside ja riskiinvestorite abil. Aga on ka teine tee – teha seda kogenud jõukate inimeste abil üle maailma. Nad ei ole riskiinvesteeringute alal küll igapäevaselt kodus, aga neil on tugev oma valdkonna teadmine, väga lai kontakti­ võrgustik ja huvi uute­ideede toetamise vastu. Kõige kiiremini kasvab jõukate ettevõtjate kontsentratsioon Aasia­ja Vaikse ookeani piirkonnas. Meie proovime need trendid kinni püüda.

Kirjutasid idufirmadest ka oma diplomitöö.

See oli ettevõtjaks hakkamisele hea eeltöö. Uurisin teadmistepõhiste start-upettevõtete edutegureid, mida on vaja selleks, et maailmas läbi lüüa. Järeldasin, et kaks suurimat edutegurit on meeskond ja targa kapitali kätte­ saadavus. Start-up’id, kus meeskonnas on võrdselt esindatud nii sektori­ teadmine kui ka juhtimisoskus, kolistavad esimesel aastal vähem ämbreid ja neil on võimalik kiiremini eesmärgi poole edasi liikuda. Tark kapital tähendab, et koos investori rahaga tulevad turuteadmised, võrgustik, juhtimiskogemus.

Mida oma firma asutamine sinult eeldas?

Ainult hullumeelsust ja tahtmist. Minu elus tekkis hetk, kus mingi teekond oli juba läbi käidud. Olen väga noorelt saanud teha väga suuri asju.

Nüüd mõtlesin, et kapitaliseeriks saadud kogemuse.

Too mõni näide.

Võtame ühe noore inimese, kes on kasvatanud oma ettevõtte suureks ja rahvusvaheliseks ning müünud sellest jämeda otsa mõnele rahvusvahelisele tegijale. Tal on nüüd kapitali ja ta ot4

Kaidi Ruusalepp: “Alustan teekonda otsast peale end uuesti üles ehitades, uksi avades ja igalt poolt sisse murdes.”

Kas annad endale ikka aru, et õnn saadab väheseid idufirmasid?

Muidugi. Siiski mõtlesin, et kui pensioniikka jõuan, ei tohi kahetseda, et ei proovinud. Vabalt võin ebaõnnestuda ja olla sunnitud taas palgatööle minema.

Milline on Funderbeami meeskond?

Tiimis on investeerimissektori inimesed, sõnasepp, disainer, kapitaliturgude jurist ja muidugi IT-seltskond. Lisaks on Eestis tohutult suur privileeg kogu idusektori kommuun ümberringi – ükskõik kellega räägin, kõik on valmis aita­ma ning viima järgmiste ja järgmiste kontaktide juurde.

Kui Eestis osata kontakte ja võimalusi ära kasutada, siis kõik, mis siit tuleb, oleks justkui meie idukommuuni ühislooming.

Meeskonna komplekteerisin oma endistest partneritest. Üritustel ikka küsitakse, et mis teed. Vastasin, et startup’in. Rääkisin idee ära ja need, kes sellest põlema läksid, on ka minu meeskonda jõudnud. Mõned kutsusin ise. Me sobime, tiksume samal lainel ja huumor on terav. See on väga tähtis.

Palka alguses kellelegi ei maksta – kogu raha kulub arendusele. Aga tööd tehakse tulevikuootuses, osalusega motiveeritult.

Millest alustate?

Esimese asjana ehitame tagasiside ja hindamise rakenduse avalikele esine-

foto: tiit blaat

persoon mistele (pitching), kus meeskonnad oma uusi äriideid esitlevad. Seni on tagasisidet andnud vaid professionaalne žürii. Meie anname tervele auditooriumile kätte nn äpi, et kõik saaks hinnata.

Kui seda äppi kasutatakse globaal­ selt üle kõikide kontinentide ja tähtsamatel üritustel, hakkab meile tekkima info sellest, milliseid uusi ärisid maailmast tuleb ja milline on neile antav tagasiside. Selle peale on võimalik ehitada juba järgmised lahendused.

Tagasisiderakendus on valmis, praegu testime seda üritustel maailma eri nurkades. Eesmärk on jõuda algavasse “hooaega”.

Abivahendeid investorite ja idufirmade kokkuviimiseks on ju teisigi.

On küll, aga enamasti on need suunatud professionaalsetele start-up-maailma investoritele – äriinglitele ja riskikapitalistidele. Start-up-maailma mõistmiseks, nii veider kui see ka pole, on vaja rääkida nende keelt. Seetõttu on väljastpoolt tulijatel esialgu raske. Üritame start-up-maailma rohkem avada, tuua investeerima ka teisi jõukaid inimesi. Lugesin äsja “World Wealth Managementi” raportit, mille kohaselt

nevus ka selles, kuidas ja kuhu oma raha paigutatakse. Vanemad investeerivad vara traditsioonilistesse väärtpaberitesse või kinnisvarasse, uuem seltskond otsib innovatsiooni, tahab rohkem riske võtta ja aidata kaasa ideede suureks kasvamisel. Riigipiirid, erinev keel ja kultuur ei ole enam teema.

Funderbeam Meeskond: Kaidi Ruusalepp – Nasdaq OMX Tallinna endine juht Mihhail Kööts – Nasdaq OMX Tallinna endine arendusjuht Janno Siimar – Velveti disainer Villu Arak – Hill & Knowlton Eesti endine juht + inimesed investeerimispan­ gandusest

Kuidas seda äri globaalseks kasvatad?

Tagasisiderakendus on ehitatud kõikidele äriideesid või idufirmasid tutvustavate ürituste korraldajatele üle maailma – neid on 250 ringis, lisaks ülikoolide “ideelaborid”. Kui nemad seda tarbima hakkavad, toovad nad Funder­beami kasutajaid ja andmeid üle maailma. Selle andmebaasi pinnalt saab juba järgmisi suuri asju teha.

Eesmärk on võimalikult palju osalisi kokku viia, et tekiks andmebaas ja reitingud, kes või mis on “popp”. Kuna me ise oleme pärit kapitaliturgudelt, oskame ehitada ka indeksid, mille alusel ideid, meeskondi, sektoreid ja üritusi võrrelda.

Tööplaan: • Pitching – tagasisiderakendus – valmis.

• Iduettevõtete reitingud ja ana­ lüütika – novembris 2013.

• Töövahend, ühendamaks wealth manager’e ja rikkaid ini­ mesi idufirmadega – jaanua­ ris 2014.

• Rahastusplatvorm, mille va­ hendusel idufirmadesse inves­ teerida – kevadel 2014.

toimub jõukate inimeste seas praegu põlvkonnavahetus. Üle 60aastased eelis­ tavad personaalset kontakti nende varanduse eest vastutava kliendihalduriga, ent noorem generatsioon eelis­ tab elektroonilisi vahendeid, tahab ise oma kapitali juhtida.

Kahe seltskonna vahel on suur eri-

Milline on Funderbeami visioon?

Praegu tahaks äriideede hindamise

5

keskkonna nii heaks saada, et iga inkubaator, kiirendi ja ürituste korraldaja seda kasutama hakkaks ning andmed seeläbi koguneksid. See avaks palju uusi võimalusi.

Rakendus on juba osutunud meilegi üllatusena sedavõrd populaarseks, et me ei ole pidanud müügitööd eriti tegemagi. Kui algselt mõtlesime, et pakume äppi tasuta, siis USA kliendid küsisid kohe, kui palju see maksab.

Mida oled algaja ettevõtjana õppinud?

Kõige raskem on see, et liigun enda jaoks uues seltskonnas – start-up-maailmas. Kõik, mida olen seni teinud, on vaid üks linnuke pikas nimekirjas. Alustan teekonda otsast peale end uuesti üles ehitades, uksi avades ja igalt poolt sisse murdes.

Eesti start-up-seltskond on nagu üks suur pere. Soovitan kõigil, kellel on mingi äriidee, alguses nendega lihtsalt suhelda: läbi käia ja vaadata, kes nad on ja millega tegelevad, ning oma äriideed nende peal testida. Kui mõte, meeskond või tahe on hea, aitavad nad pika sammu edasi.

Toivo Tänavsuu

läbirääkimised

Spikker läbirääkimiste võitmiseks.

Või kaotamiseks foto: Margus Johanson

Valiku tüüpvigadest ja lahendustest, mida peenes kunstis nimega “läbirääkimised” praktikas enim tehakse, ulatab alanud õppeaasta puhul spetsiaalselt Eesti Ekspressi lugejale koolitaja Georg Merilo, kel turjal 12 + 3 aastat õpetamise kogemust.

T

änane artikkel ei peatu läbirääkimiste ettevalmistamise olulisusel, meetoditel ja tüüpvigadel, vaid sellel, kui pooled juba kohad sisse on võtnud.

Laua taga Toimugu läbirääkimised silmast silma, telefonitsi, Skype’is või konverentskõnena, ka siin on omad tüüp­ olukorrad, mis taas ja taas korduvad, olenemata osalejate rahvusest.

Päevakord – on iseloomulik, et kes käib päevakorra esimesena välja ning saavutab selles poolte nõustumise, haarab enda kätte kuidagi auto­maatselt ka läbirääkimiste nn jutujuhi rolli. Lisaks ei tohi unustada, et päevakorras – mida soovitan alati hoida pigem suurte tähtedega ja tahvlil – üksmeele saavutamine on esimene vastastikune nõusolek, omamoodi hea alguse märk.

Faasid – iga läbirääkimiste pidaja ja selles osaleja peab aru saama, kus ehk millises punktis parasjagu ollakse. Läbirääkimistel on oma raudkindel neljaosaline järjekord: ette­ valmistus, informeerimine, pakkumine ja kokkuvõte. Asja käigus on põhifaas mõistagi informeerimine ja alles seejärel, kui kogu vajalik info pooltelt viimse komakohani käes (lisaks kodutöö käigus omandatule),

Sissekodeeritud konfliktita – ei pea silmas tülliminekut, vaid olukorda, kus üks pool soovib enamat või paremat, kui teine pool on valmis andma – pole läbirääkimist olemas.

saam, et tegu on läbirääkimisega.

Rõhk on siiski sõnal “läbi”, mis tähendab risti ja põiki kõikide tahkude, võimalike arengusuundade ja tagajärgede üle mõtlemist ning alles seejärel rääkimist. Boonusena, muide, arvab sageli teine pool, et vaikimine on märgiks, justkui peab nüüd midagi ütlema või täiendama,

on võimalik asuda pakkumise tegemise juurde või siis lasta endale pakkumine teha.

Pausid jutus – kui pole midagi öelda, tuleb vait olla. Pause jutuga täita pole vaja. On täiesti normaalne vahepeal järele mõelda: mida juba räägiti, kuidas protsess kulgeb, mida järgmiseks teha. Väär on aru6

mida sageli ka tehakse, andes seega infot juurde.

Kvaliteetne küsimus – pole möödunud ühtki läbirääkimiste koolitust, kus mõni osaleja poleks kaasust lahendades ja kerges ummikus olles küsinud “aga mis te ise mõelnud olete?”. Nali naljaks, ent kvaliteetset vastust on võimalik anda ikkagi sama­väärsele küsimusele. Küsimus olgu kui snaiprilask, mitte huupi paugutamine.

Juba esitatud küsimuse selgitamine – tuntud ka kui Anu Välba sündroom. Kõneleja esitab küsimuse ning hakkab pärast seda viivitamatult selgitama, mida ta küsimusega üleüldse silmas pidas ja miks selle esitas ning sada muud kaudselt seotud asja, mis on kokkuvõttes müra ega lasegi teisel poolel vastamisele keskenduda.

Terava vastasseisu tekkides – tuleb aru saada, kas teine pool provotseerib või mis on konflikti põhjus. Selleks on hädavajalik omada teatud standardseid valmisküsimusi, kuivõrd keerulise olukorraga silmitsi olles ei pruugi õige ja efektiivse lause moodustamine isegi emakeeles silmapilk õnnestuda, näiteks “Mis teile meie ettepaneku juures ei meeldi?”, “Kui muudaksin selle punkti ära, kas see aitaks meid kokkuleppele lähemale?” jms.

Untsumineku ilmnedes – mingil juhul ei tohi teist pool solvata, süüdistada, emotsionaalseks minna. Läbirääkimised pole kes-keda-lahing.

Peaaegu alati saab aja maha võtta.

On olukordi, kus teisele poolele saab ja tulebki öelda “Me oleme veidi ummikus, loodame, et mõistate, et peame omavahel/peakontoriga konsulteerima.” Kui aja soovib maha võtta teine pool, tuleb samuti haista võimalust ning viisakalt küsida “Milliseid punkte soovite aja mahavõtmisel arutada?”. Ausalt küsimust esitades saab ka ausa vastuse.

läbirääkimised

Edu korral – ei tohi anda ennast hääle või miimika muutmisega ära.

Küll ja küll on olukordi, kus läbirääkija on juubeldamise või jess-hüüdmisega teise poole valvsaks teinud. Enne kui lepingule alla kirjutatud pole, ei ole tähistada midagi. Ega väljend poker-face asjatult sündinud.

Otsustamise ajastamine – võtke ajast viimast. Otsustage siis ja ainult siis, kui selleks on tõesti vajadus. Põhjus lihtne – pidevalt lisandub infot ja märke (turu)olukorra muutumisest, ka läbirääkimiste pooltelt, mistõttu võimalikult täpseks ja kasulikuks otsustamiseks sobib moment, kui “selja taga on Moskva”, nagu Nõukogude väejuhid 1941. aastal selle väljendi ajalukku raiusid.

Pärast läbirääkimisi Olenemata eufooriast – kui läks hästi – või norutamisest – kui maksimaalne jäi saavutamata –, on mõned protseduurid ennast ajas õigustanud.

Rahupiibu pakkumine – kui võimalik, ei tee paha teha teise poolega väike jalutuskäik, ühine suits, pokaal

ei kasutata, nagu ka “vastast” mitte – huvid on ju ühised.

Kokkuvõte – läbirääkija peaks tegema enese jaoks kirjaliku armutu analüüsi, mis õnnestus ja miks ning mis läks untsu ja millisel teadaoleval või arvataval põhjusel. Selle põhjal tuleb kasuks arutada ülemuse või mentoriga läbi – soovitavalt informaalselt –, miks nii läks ning millist lööki veel harjutada, kui laenata väljendit distsipliinist “tennis”. Tõeline läbirääkimiste proff suudab mõõta toimunu edukust Exceli tabelis.

Memo toimunust – hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast läbirääkimisi (ideaalis enne, kui teine pool seda jõuab) on otstarbekas saata osalenutele räägitust kokkuvõte. Kasulik mitmel põhjusel: detailid ei unune, korrektsus ei kannata, näitab huvitatust ja teemasse süvenemist, samuti annab võimaluse fikseerida edasised lepitud sammud. Lisaks, kui mingil põhjusel peab järgmisel korral sama partneriga asju ajama mõni teine kolleeg, on imeline avastada kaustast nimega “Klient X” alakaust pealkir-

veini või saata ta hotelli või lennujaama. Kõik see on vajalik inimliku sillaehituse jätkamiseks ja võimalu-

“

Enne kui lepingule alla kirjutatud pole, ei ole tähistada midagi.

Ega väljend poker-face asjatult sündinud

”

se tekitamiseks, et olenevalt olukorrast ametlike kõneluste haardest vabanenuna heas mõttes südant puistata või ka lootust süstida. NB! Hea lugeja on ilmselt märganud, et väljendit “vastaspool” läbirääkimistel

jaga “Läbirääkimiste ajalugu”, kus sees viimane dokument “Memo 2013 kohtumistelt I–V”.

Koputus juhtide südametunnistele Sissekodeeritud konfliktita – ei pea silmas tülliminekut, vaid olukorda, kus üks pool soovib enamat või paremat, kui teine pool on valmis andma – pole läbirääkimist olemas. Sel juhul on tegu lihtsalt viisakuste vahetamise, jutuajamise, konstateerimise ja kokkuleppega. Laua äärest lahkuja arvab, et pidas edukalt läbi­ rääkimisi, ning raporteerib vastavalt ka tööandja juures – kus ei aimatagi, et tegelikult oldi oma huvide eest maksimaalsest väljasolemisest väga kaugel.

Kas teie põhilised läbirääkijad – olgu nad müüjad, ostjad, personali-­ või logistikajuhid – ikka on lisaks oma valdkonnale kompetentsed läbi­ rääkimiste struktureerimise mõttes ning toovad teie kastanid eurodes, jeenides või dollarites läbirääkimiste halastamatust tulest välja?

7

s

in

ku

its

ia

tii

v

us

lik

ind

gav

mu

ut

ed

ne d

ldus

pa

tulemu

orra töök usa sed

ok õ

g

us

d

egi

le kol

ldu

vid e

pu

äärt

ioon

in

lisav

motivats

individuaalsus

Lisainfo ja registreerimine: http://www.eas.ee/ettevotlusnadal

on tsio ova töö g

l oolep

„Mõtle suurelt!“ 10.oktoobril Tallinna Sokos Hotell Viru konverentsikeskuses

ur

ltu

ku

töö

u ka

kasvuettevõtjate päevale

us

tle urelt!

Miõ s tu su

e id

kok kk u

Tee endale päev vabaks ja tule

n

em

tehnoloogia

ika panus

ed

tsioo

ko g

ss

prakt

sur

im ht u aj aj inimesed

inn

res

ekommunika

in

kodukonto s r

s

aalsu

ssion

profe

Taskuraha fotod: shutterstock

Taskuraha –

millal, kui palju ja kui sageli?

Mida ja millal lapsele rahast õpetada? Üldjuhul saavad lapsed teadmisi rahast ja rahaga toimetulekust kodust ja lähedastelt. Järeltulijad suhtuvad rahasse nii nagu vanemad kodus, sest pere pisemad matkivad oma käitumises just neid ja teisi lähedasi.

Tallinna lasteaia Päikene õpetaja Merilin Hääl selgitas, et rahaga

Taskuraha andmine lapsele tuleb iga vanema jaoks päevakorda varem või hiljem. Siis tekivad ka küsimused, millal on õige aeg taskuraha andma hakata, kui palju seda anda, kui sageli ja kas selle eest peab laps ka midagi tegema?

8

seotud mängulised õpetused algavad juba lasteaias. “Üks lihtsamaid ja samas laste suur lemmik on vana hea poemäng. Nooremad saavad teadmised poes käitumise ja ka selle kohta, et kaupade eest peab maksma. Vanemad lasteaiarühmad õpivad poemängu kaudu arvutamist, aga ka lihtsamat mõõtmist-kaalumist. Selgemaks saavad muidu nii keeruli-

EAS koostöös Marketingi Instituudiga kutsub ekspordivaldkonna töötajaid omandama

rahvusvahelist ekspordikvalifikatsiooni.

25 ekspordivaldkonna töötajal on ainukordne võimalus osaleda Kanada (The Forum International Trade Training) või Suurbritannia (The Institute of Export) distantsõppe programmis ja saada rahvusvaheline ekspordikvalifikatsioon, mis aitab tõsta ettevõtte usaldusväärsust maailmas.

Osalejat ootavad: • 18 kuud õpet • rahvusvaheliselt tunnustatud ekspordi tasemeõppe e-moodulid koos kõikide materjalidega • vaheseminarid, mis aitavad mooduleid Eesti konteksti tuua • mentortugi, mis aitab oma ettevõttes õpitut rakendada • iseseisva õppe planeerimise juhendamine • tugiisik, kes aitab programmi korralduslike küsimustega • vahvad grupikaaslased ja põnevad arutelud õpingute ajal Programmi läbimisel omandad rahvusvaheliselt tunnustatud ekspordikvalifikatsiooni Sertified International Trade Professional (CITP) või Diploma in International Trade.

Kandideerida saab kuni 15. oktoobrini 2013.

Rohkem infot : www.eas.ee/e-ope www.mi.ee/rahvusvaheline-ekspordikvalifikatsioon

Koos loome tulevikku 9

taskuraha

Kui laps on piisavalt vana, siis õpeta teda: • raha väärtustama – tajuma, mis on as­ jade tõeline väärtus ja hind;

• raha teenima – aru saama, et raha tee­ nimine on töö ja ka ainus võimalik viis, kuidas seda teha;

• raha kulutama – mõistma, et raha saab otsa, niipea kui oled asja ostnud.

Samuti selgita, et vanemate rahakott ei ole põhjatu; • raha säästma – seadma lühiajalisi ja pika­ajalisi eesmärke; • raha laenama – tajuma raha laenami­ se ning selle hilisema tagasimaksmise seost ja vajadust.

sena tunduvad mõõtühikud. Lisaks arvutusoskuse arendamisele annab see mudilastele näiteid, mida neile antud mänguraha eest osta saab.

Mida reaalsem on mäng, seda enam kasu see neile annab,” tõdeb Hääl.

Vanemate kohus on lastele selgitada, kust raha tuleb, ja anda neile juba varakult märku, kas, mida ja kui tihti neile osta on võimalk. “Selle asemel, et ütelda “Meil ei ole raha, et seda asja osta” või “Sul ei ole seda asja vaja”, tuleks koos arutada, kas lelu on üldse ostmist väärt. Ehk tasub koguda veel veidi ja osta hiljem kallim, aga kvaliteetsem asi,” lisab Merilin Hääl. Läbi oma käitumise, kust ja kuidas raha teenida, säästa, millele kulutada jne, on võimalus anda oma lastele vajalikud teadmised hilisemateks iseseisvateks ja tarkadeks otsusteks.

Millal tuleks taskuraha andma hakata ja kui tihti?

Pereterapeut ja perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Meelike Saarna selgitab, et lapsed hakkavad tasapisi raha väärtust mõistma juba 4–5aastaselt, kui nendega sel teemal rääkida. “Sageli on juba 4–5aastasel oma hoiupõrsas ja enamasti ka mõni unistus, mis kogutava summaga seostub. Põrsas olev raha on tihti väike summa, kuid ainult täiskasvanulikus mõttes.

Summa pole oluline, tähtis on, et laps mõistab, et tegeleb millegagi, millel on eesmärk. Pingutamine mingi tulemuse nimel on tähtis, nagu seegi, et selle tegevuse juurde kuulub planeerimine, alustamine ja lõpetami-

ne, rõõmu tundmine õnnestumise või kurvastamine ebaõnnestumise üle – nt kui ei saadud piisavalt raha kokku. Need on tähtsad kogemused tulevaseks eluks. Vanemad ei tohiks seda alahinnata ega ka last summade väiksuse tõttu välja naerda,” ütleb Saarna.

Mitmete ülemaailmsete uuringute järgi on kõige sagedasem esimese taskuraha andmise iga 5–7 eluaastat. Tegu on vanusega, kui lapsed oskavad üldjuhul juba veidi arvutada.

Aduvad, et poest ostmiseks on vaja raha ja kui kulutada ära kõik veeringud, siis raha saabki otsa. Samuti tekivad neil soovid ja teadmised, mille peale raha kulutada tahetakse, või ilmneb reaalne vajadus midagi osta.

Austraalia lastekasvatuseksperdi ja seitsme lastekasvatusteemalise raamatu autori Michael Grose’i arvates võiks lastele taskuraha anda alates 4. eluaastast kuni 15. sünnipäevani, misjärel on lapsel võimalik iseseisvalt raha teenima hakata, näiteks poole kohaga töötades.

Meelike Saarna selgitab, et tasku­ raha summast tähtsam on vajadus.

“Näiteks koolilapsega võiks läbi rääkida, kuidas tema asja näeb: mida ta ise osta tahaks ja palju see maksab.

Vanem saab kaasa arutleda ja seejärel kokkuleppe sõlmida. Kui ülevaade hindadest puudub, võib käia koos hindu uurimas ja võrdlemas (see võib olla päris põnev mänguline ühis­tegevus) või teha selgeks, kui palju asjad maksavad koolipuhvetis või koolilähedases kioskis, kus lapsed pärast kooli käia armastavad. Sage-

li juhtub, et kui laps ise oma taskurahavajaduse kokku arvestab, võib summa koguni lapsevanema pakutust väiksem tulla,” tõdes Saarna.

Oma raha kasutuse üle otsustagu laps Meelike Saarna arvates võiks lapsel olla suurelt jaolt vabadus, kas ostab taskuraha eest kommi, saiakest, nätsu, limpsi või tillukese auto – või ei osta ta kuude kaupa midagi, pannes raha kõrvale. “Just seesugused kogemused õpetavad last oma rahaga ringi käima ja enda otsuste eest vastutama. Kui vanem rahakasutust kritiseerib ja oste heaks ei kiida, ei õpi laps ka raha kasutamise eest vastutama – vastutab ikka see, kes kontrollib. Loomulikult võib vanem koos lapsega arutleda ühe või teise ostu mõistlikkuse üle, kuid taskuraha on ikkagi lapse oma ja on loota, et ka halb kogemus on hea õpetaja,” selgitab ta. Saarna sõnul ei tohi raha andmine sõltuda vanema tujust või lapse lunimisoskusest, sest see õpetab manipuleerimist.

Erinevad lastekasvatuseksperdid üle maailma kinnitavad, et tasku­raha summa sõltub eelkõige pere võimalustest ja vanemate arusaamast, mis on tema lapse jaoks mõistlik ja vajalik. Samuti toonitatakse, et lähtuda võiks ikka ka laste vanusest: väikestel on väiksemad vajadused ja suurtel suuremad. Seega pere pisemad peaksid saama ka ea vajadustele vastavaid summasid.

Meelike Saarna selgitab, et see on kokkuleppe küsimus, kas taskuraha saab laps kord nädalas või kord kuus, kas sularahas, pangakontole või arvele. “Mis tahes kokkulepe ka ei oleks, sellest peaks vanem kindlasti kinni pidama –, on see siis kindla

nädalapäeva hommik või kokkulepitud kuupäev ülekandeks. Kui juhtub, et ülekannet kokkulepitud ajaks teha ei saa, tuleb last sellest teavitada. Nii õpib lapski, et kokkulepped on täitmiseks,” lisab ta.

Pereterapeut Meelike Saarna kinnitusel ei tohiks taskuraha vähendamist või äravõtmist kasutada karistusena, sest taskuraha on vastavalt lapse ja vanema kokkuleppele lapse oma. Ta selgitab ka, et tubli, hea ja hooliv olemine võiks olla lapse sisemine väärtus ja vajadus, mitte midagi, mida ollakse lihtsalt raha pärast. “Sageli juhtub see siis, kui last premeeritakse kodutööde või heade hinnete eest. Tähtsad pole ju hinded, vaid teadmised. Pingutus kodutööde tegemisel on väärtuslik eelkõige seetõttu, et kõik pereliikmed end ühises ruumis mugavalt ja üksteise poolt hoolituna tunneksid,” tõdeb Saarna.

Sama kinnitavad mitmed lastekasvatus- ja finantseksperdid. Näiteks Suurbritannia finantsajakirja MoneyWeek peatoimetaja Merryn Sommers-Webb arutleb oma kirjatükis taskuraha ja kodutööde tegemise üle, kus mainib, et kui keegi meist ei saa oma kodu korrashoidmise eest tasu, siis miks peaksid vanemad maksma lastele nende korralageduse koristamise või igapäevase õppetöö tegemise eest. Ta tõdeb, et tegu on igapäevaste kohustustega, mis kuuluvad pereliikmeks olemise juurde.

Merryn soovitab lastele selgitada enda järelt koristamise tähtsust juba varakult. Samuti ütleb ta, et kui lapsed on natuke vanemad,võiks neile hakata andma regulaarselt veidi tasku­ raha. Ta mainib, et järjepidevus raha andmisel, kokkulepitud kindel aeg ja summa on tähtsad, et laps õpiks ra-

Rahasumma väljaselgita­misel tuleks lähtuda järgmisest: • kui palju pere eelarve lubab tasku­ raha anda; • mida eeldatakse, et laps taskuraha eest ostab; • kui palju annavad taskuraha teised lapsevanemad, et siis lapsele võimalu­ sel ja soovil ligilähedane summa anda (siinkohal oleks mõistlik lähtuda ikka keskmisest taskuraha summast).

10

taskuraha ha säästma ja koguma. Merryn manitseb ka, et kui laps on soovitud asja ostmiseks kogutud raha millelegi muule raisanud, ei tohiks ka vanemad lapsele antud asja osta. Ta selgitab, et lapsed peavad ise õppima vahet tegema oma soovidel ja vajadustel. Samas soovitab ta vanematel aeg-ajalt teha erandeid ning lasta järeltulijatel teenida ekstra taskuraha mõne mitte tavapärase ja igapäevase kodutöö juures abiks olles.

Raha vs. pereväärtused Pereterapeut Meelike Sarana ütleb, et sageli võrdlevad lapsed tasku­raha suurust ka omavahel, millest võib saada narrimise või imetlemise teema. “Lapsevanema asi on siin nii lapse muret ja arvamusi kuulata kui ka oma väärtusi välja tuua. Realismi ei ole ju mõtet peita: ikka on ühiskonnas inimesi-ameteid, kus teenitakse palju vähem või palju rohkem – perede võimalused on erinevad. Lapsel võiks kujuneda arusaam, et raha on küll tähtis mõõdupuu paljudes asjades, kuid kaugeltki mitte kõiges.”

Lasteaia õpetaja Merilin Hääl sel-

Nõuanded taskuraha andmisel: • selgita lapsele, milleks taskuraha mõel­ dud on ja milleks mitte; • anna lapsele niipalju, kui tegelikult en­ dale lubada saad; • maksa taskuraha kokkulepitud ajal. Kui see võimalik ei ole, selgita miks, sest see on lapse sissetulek, millega ta on arves­ tanud; • säästmiseks mõeldud raha kogu­ ge klaasist purki või topsi – siis näeb ka laps, kuidas tema säästud kasvavad; • kui taskuraha on mõeldud ka meele­ lahutusteks, leppige lapsega kokku, mil­ listeks; • proovige taskuraha summat asjata mit­ te suurendada. Kui laps soovib taskuraha juurde, paluge tal selgitada ja oma kulu­ tuste suurenemist põhjendada.

jääda lapsepõlv ja lastemured, täiskasvanutele omad probleemid. On juhuseid, kus vanemad või ka heasoovlikud vanavanemad on lapsele öelnud, et tal on mänguasju juba nii

gitab, et lapsevanemad ja pereliikmed peaksid jälgima, et nad oma nooremat pereliiget rahaajasidega liialt ei koormaks ega probleeme suuremaks ei puhuks, kui need on. “Las lastele

11

palju ja vanematel pole ka raha kogu aeg uusi osta, neil ju suured laenud kaelas. Nii võibki juhtuda, et laps hiljem muretseb, kas emal-isal ikka üüriraha jätkub,” nendib Hääl.

Avameelsus, partnerlus ja ausus on pereterapeut Meelike Saarna sõnul tähtsad pereväärtused. “Kui vanemad kaasavad lapsi (mõistagi laste iga arvestades ja vastutust endale jättes) olulistesse pereteemadesse, sh eelarve aruteludesse, räägivad avameelselt ka näiteks eelseisvast olulistest pere-eelarve muutusest (näiteks tuleb kulutusi kärpida ühe vanema töötuks või koduseks jäämise tõttu jms), kulutuste või kärbete tähtsusjärjekorrast, siis õpivad lapsedki rahaga seotud teemasid paremini mõistma.”

Meelike Saarna tõdeb, et laiemalt on kõik see, kuidas perekonna sees toimetatakse, laste jaoks mudel nende tulevaseks eluks. “Ka raha kulutamise osas saame oma käitumisega luua eelduse selle mudeli sünniks, mille kasutamist me oma laste tulevastes eludes meelsasti näeksime,” lisab ta.

Ann Asser

INNOVATSIOON

IFA 2013 – Sony uusi mõttei Eile lõppenud olmeelektroonika messil “IFA 2013” Berliinis esitlesid kõik tootjad oma uuemaid seadmeid ja võimsamaid lipulaevu. Tuleviku ja oleviku parimad palad olid suurejooneliselt esitletud.

Ettevõtluse toimetaja Piret Tamm tegi kiire ülevaate mõnest Sony uuest tipptootest.

Vaio Fit multi-flip PC 15A / 14A / 13A / 11A Jaapani origamikunstist inspireeritud ainu­ laadne, mitme pööramisvõimalusega kujundus võimaldab kiiret vahetust süle­arvuti, tahvelarvuti ja vaatajarežiimi vahel. Silma rõõmustab täiskõrglahutusega ekraan Triluminos Display, mis tagab rikkalikud ja loomulikud värvid.

Uus Vaio Fit sisaldab rohkelt rakendusi, mis on mõeldud nii klassikalise kontoritöö hõlbustamiseks kui ka meelelahutuseks.

Kiireks tööks dokumentidega on arvutil Vaio Fiti uuema põlvkonna Intel® Core’i protsessor. Nvidia Optimuse tehnoloogia (ainult Vaio Fit 15A puhul) võimaldab filme ja mänge nautida sujuva ja paindliku Nvidia graafikaga. Aku kestab kaua.

Trükkimismugavust pakub tundlik tausta­valgustusega klaviatuur, mis võimaldab töötada/mängida ka siis, kui päevast on saanud öö.

Digitaalpliiatsi (võimalik lisavarustus Fit 14A ja 15A mudelitel) ja “paberiga” Vaio Paperi abil saad visandada, kritseldada või käsikirjas märkusi teha. Eraldi tuleb kiita digitaalpliiatsi kasutusmugavust.

Muusika jagamine on lihtne, kui omad NFC tehnoloogiaga varustatud kõlareid või kõrvaklappe. Lihtsalt puuduta oma kõlarite või kõrvaklappidega hetkeks Vaio Fiti arvutit ja see loob kohe Wi-Fi-ühenduse ilma tüütu seadistamiseta.

Skeptikuna uurisin, kaua Vaio sellisele “voltimisele” vastu peab. Arendajad kinnitasid, et ne-

mad olid kokku-­lahti voltinud 25 000 korda – siis saanud kannatus otsa, aga voltimine toiminud endiselt hästi ja ühendused pidasid.

Uued Vaio Fiti multi-flip-arvutid tulevad Eestis müügile 2013. aasta novembri keskpaigas, hinnad orienteerivalt: Vaio Fit 13A – 1499 eurot, Vaio Fit 14A – 799 eurot, Vaio Fit 15A – 999 eurot. Kevadel 2014 lisandub volditavate perekonda Fit 11A. Vaio Tap 11 Vaio Tap 11 on maailma kõige õhem (9,9 mm) Windows 8 tahvel, mille sees on Intel Core’i protsessor. Uuenduslikult katab magnetiga sulguv nn kaas tahvli. Magneti abil toimiv kinnitus on trimmitud täpselt sedamoodi, et see ei kahjustaks kotis olevaid pangakaarte.

Kui kaane avad, on see tegelikult juhtme­ vaba klaver. Nii nagu volditaval Vaiol, on ka siin NFC mugavused ja suurepärase digitaalpliiatsi rakendused. Vaio Tapil tundub olevat tulevikku. Tap 11 on turul sügisest.

12

Xperia Z1 Senisele lipulaevale Xperia Z-ile on lisatud telefoni ümbritsev õhuke metallraam, mis lisab korpusele tugevust ja parandab antennifunktsiooni. Veekindlus on endiselt lubatud ja tagatud. Kui Xperia Z-i kasutajad, kes armastavad kõrvaklappe, olid pahurad, sest nende sisend on peidetud klapi alla, siis Xperia Z1 puhul on sellega arvestatud ning sisend avatud ja veekindlaks muudetud hoopis telefonis seespool.

Xperia Z1 on natuke laiem kui tema eelkäija (144 x 74 x 8,5 mm). Protsessor on nelja­ tuumaline 2,2 GHz Qualcomm Snapdragon 800, ekraan 5tolline (1080 x 1920 pikslit) ja kaamera 20,7megapiksline. Telefon kaalub 170 grammi.

Xperia Z1-il on mitmeid sotsiaalse suhtlemise ja jagamise funktsioone, uuenduslikem neist ehk reaalajas video kuvamise võimalus Facebookis. Video jääb salvestatult telefoni ja säilib FB-s ööpäeva. See on taas “kastist välja” mõtlemine, mis loob võimalusi uuteks suhtlusvormideks. Ilmselgelt kuulub Xperia Z1 nuti­telefonide koorekihti, võibolla on isegi meister.

Kaameraga koos tutvustati PlayMemories Online’i, mis on pilvepõhine pildisalvestus­ süsteem. Paljudes riikides (sh Soomes) on seda teenust võimalik kasutada juba septembri lõpus, meie peame veel ootama.

id ja tooteid tÜ majandusteaduskond tallinnas: RAHANDUSJUHI SÜGISKLASS:

rahandus, õigus, arvestus Cyber-shot DSC-QX100 ja DSC-QX10 objektiivkaamerad Täiesti uus kontseptsioon. Oleme harjunud sellega, et fotokaameral saab objektiive vahetada, aga nutitelefonile objektiivi lisada? Jah, nüüd saab. Sony on mõelnud “kastist välja” ja tulnud turule täiesti uue tootelahendusega. DSC-QX100 ja DSC-QX10 näevad välja nagu objektiivid, kuid on tegelikult täiesti iseseisvalt toimivad kaamerad.

DSC-QX100 ja DSC-QX10 objektiivkaameraid saab kaasas oleva seadme abil hetkega nutitelefoni külge kinnitada, aga kasutada ka eraldi statiivil ning vabalt n-ö käsijuhtimisel. Telefon ja kaamera ei pea füüsiliselt ühendatud olema.

Seade sobib mitme populaarse nutitelefoni mudeliga (laius 54–75 mm, max paksus 13 mm).

Telefoniga ühendamine toimub Wi-Fi abil, Sony PlayMemories Mobile’i uusim versioon käivitub automaatselt. NFCga nuti­telefoni omanikele on ühendamine veelgi hõlpsam: ühe puutega ühendus luuakse lihtsate seadete abil. Nutitelefoni ekraanil kohendatakse kaadrit ja seadistusi ning vajutatakse pildistusnuppu.

DSC-QX10 kaalub kõigest 105 grammi (koos aku ja mikromälupulgaga). Objektiivkaameral on 18,2megapikslise Exmor R CMOSi andur ja Sony G objektiiv (kümnekordne optiline suum).

Cyber-shot DSC-QX100 objektiivkaameral on 20,2megapiksline suur 1.0-tüüpi Exmor R CMOSi andur. Objektiivkaameral on Carl Zeiss Vario-Sonnar T objektiiv, millel on 3,6kordne optiline suum, ja Optical SteadyShot, mis tagab pildikvaliteedi.

Uutmoodi kvaliteetpildistamine nutitelefoniga – absoluutselt uuenduslik idee. Milline hakkab selle rakendus olema tulevikus, näitab aeg. Kas see on hetkeline eksklusiivne veidrus või meie igapäevane argipäev? Sony tõestas selle tootearendusega, et ka kõige levinumat mõttelaadi on võimalik arendada uuest vaatenurgast. Maksimumpunktid idee eest.

Uusi Sony Cyber-shot DSC-QX100 ja DSC-QX10 objektiivkaameraid saab ette tellida leheküljel sony.co.uk. Eestis tulevad kaamerad müügile 2013. aasta oktoobris, DSC-QX10 hinnaga 200 eurot ja DSC-QX100 hinnaga 450 eurot.

5.10–14.12.2013 Registreerumine kuni 30. SeptembeR Rahanduse, arvestuse, majandusõiguse, kinnisvara ja projektitöö

KAUGKOOLItUSKURSUSeD 1.10.2013 – 8.03.2014 Registreerumine kuni 19. SeptembeR

Info: finance.ut.ee

uudised

E-õppe abil oma valdkonna parimateni Maailm on kiires muutumises, tehnoloogia areneb ja avab meile järjest uusi võimalusi. Üha enam räägitakse e-õppe tõusvast trendist hariduses.

K

indlasti on see ühelt poolt seotud tehnoloogia kiire arenguga, teisalt aga võimaldab kombinatsioonis muude meetoditega paindlikumat ja efektiivsemat õppimist, saada osa rahvusvaheliste tippkoolitajate teadmistest ja tutvuda õpikaaslastega üle maailma. Teiste koolitusmeetoditega kombineerituna annab e-õpe juurde uusi võimalusi, paindlikkust ja efektiivsust.

E-õpe võimaldab omas tempos õppida, kasutada ära näiteks oote­aega lennujaamas või hotellis õppimiseks ja enese täiendamiseks. E-õppe­aluseks on põhjalikud programmid, mida saab uuesti ja uuesti üle korrata ja läbi mõelda ning enda ettevõtte konteksti panna.

Järjest enam on tegu n-ö kombineeritud õppimisega, kus õpet toeta-

vad tugiisikud. Kaasõpilastega suheldakse virtuaalsetes õppekohvikutes ning mõnest saab koguni hea õppe­ paariline, kellega vahetatakse kogemusi nii koolituste vahelisel ajal kui ka hiljemgi.

töötajate teadmiste ja oskuste arendamisse ja konkurentsivõimesse panustada, toob EAS koostöös Eesti ja rahvus­vaheliste partneritega sel sügisel meie ettevõtjateni uue pikaajalise koolitusprogrammi. Ettevõtja saab koolitada oma eksporditöötajat just maailma juhtivates eksportijatele mõeldud e-õp­pe programmides. Lisaks rahvusvahelisele e-õppele toetab õppurit Eestis ekspordivaldkonnas kogenud mentor. Omandatud teadmisi kinnistatakse vaheseminaridel kolleegidega kokku saades ning vahepeal iseseisvalt omandatud teemadel arutledes. Kursuse läbinule antakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud diplom või sertifikaat, mis tõendab omandatud teadmisi ja kvalifikatsiooni.

Rääkides teadmiste omandami-

Õppima peab kogu aeg Praegu on murekohaks Eesti eksportijate süsteemne täiendusõpe, täpsemalt selle senine puudulikkus. Selleks et olla välisturgudel konkurentsivõimeline, tuleb ennast pidevalt täiendada ning õppida tasub ju ikka parimatelt. Koolitusklassi maailma tippe tuua on aga selgelt kallis ettevõtmine ja seda saavad endale lubada vähesed.

Selleks et need võimalused võimalikult paljude eksportivate ettevõteteni tuua ning meie ekspordi-

sest veebi teel, on üha populaarsemaks muutumas e-raamatute lugemine. E-raamatute turg kasvab praegu kordades nii maailmas kui ka Eestis ning see trend on jätkuv. Kõike seda arvesse võttes on EAS e-raamatuna­ avaldanud 2012. aastal trükisena ilmunud ekspordikäsiraamatu “Jah ekspordile!”, mis lähtub Eesti kontekstist ja koondab Eesti ettevõtete ekspordikogemuse tänasel päeval.

Olenemata sellest, kas tegu on e-õppe või auditoorse õppega, on igal juhul tähtis, et õpitu ei jääks ainult õppija pähe, vaid seda jagatakse kaastöötajatega nii, et kogu ettevõtte eksporditegevus muutub süsteemsemaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

Allar Korjas EASi ekspordidivisjoni direktor

Üle-eestiline ettevõtlusnädal kutsub ettevõtjaid suurelt mõtlema 7.–12. oktoobril toimub EASi eestvedamisel üle-eestiline ettevõtlusnädal. Tänavuaastase ettevõtlusnädala peateemaks on paindlikkus ettevõtluses.

Just sellest ja paljudest teistest teemadest ajendatuna leiab Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Viljandis, Võrus ning mitmetes teistes väiksemates piirkondades aset üle kahe­saja seminari, töötoa, ettevõtete külastuse ja muu ettevõtlusega seotud ürituse.

Ettevõtlusnädala peaeesmärk on tõsta ühiskonnas ettevõtlusteadlikkust – arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlusesse ning innustada kasvu­potentsiaaliga ettevõtjaid astuma järgmisi samme. Ettevõtlusnädalala üritustele on oodatud kõik, alates õpilastest kuni tegutsevate ettevõtjateni.

www.eas.ee/ettevotlusnadal

Eelmise aasta ettevõtlusnädalat juhtis moderaator Hannes Lents.

Ettevõtlusnädala suurüritused: • 8. oktoobril ettevõtjate päev “Liftiga tulevikku 2013” • 8. oktoobril “Ettevõtluse auhind 2013” • 10. oktoobril kasvuettevõtjate päev “Mõtle suurelt!”

14

Ettevõtlusnädalal leidub tegevusi ja kuulamist nii alustavatele ja kasvuettevõtjatele kui ka kogenud äriinimestele. Täpsemat infot kõigi linnade ja maakondade programmide ning üritustele registreerimise kohta leiab aadressilt www.eas.ee/ettevotlusnadal. Ette-

võtlusnädalal toimuvad üritused on osalejatele tasuta.

Ettevõtlusnädalat korraldavad lisaks EASile­Tartu linnavalitsus, Pärnu Ettevõtlus- ja Arendus­keskus, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet, Viljandi Arenduskeskus, Võrumaa Arengu­agentuur ning mitmed teised organisatsioonid.

Ettevõtlusnädalat kaasrahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist.

Info ja broneerimine: Tel. 55 58 89 21, faks 656 7702

KLINKBERG VENUE

VENUE

Ideaalne koht sündmuste korraldamiseks!

Konverentsid, koolitused, galaõhtusöögid, firmaüritused, esitlused, pulmad ja vastuvõtud; Loome Teile igaks sündmuseks keskkonna!

info@klinkberg.eu www.klinkbergvenue.eu

ERIPAKKUMINE!

Klinkberg Venue uus hooaeg 01.10.2013 - 02.06.2014 Mahutavus kuni 600 inimest

BRONEERI OMA ÜRITUS MEIE JUURES JUBA TÄNA!

VÕLGNIKUD IKKA SUVEPUHKUSEL? WWW.INTRUM.COM/EE

SISERIIKLIK JA RAHVUSVAHELINE VÕLGADE SISSENÕUDMINE

www.intrum.com

Better business for all