TEEVIIT (22.11.2012)

Rajaleidjas on läbimõeldud ja uuendatud info Karjääriplaneerimist toetav portaal Rajaleidja on kümmekond aastat sihtgrupi tagaside põhjal edasi arenenud. Portaalil on kindel koostööpartnerite võrgustik ja infolaekumise süsteem, mis tagab pideva ajakohasuse ning kindluse, et sealt saadud info ka tegelikkusele vastab. Rajaleidja käib ajaga kaasas Rajaleidjas on fookuses info, mis hetkel päevakajaline. Kui kõik noored tegelevad koolidesse sisseastumisega, siis on esiplaanil erialaotsingud koolide kaupa ning nõuanded erialavalikuks. Samuti leiab Rajaleidjast juba infot selle kohta, mis muutub seoses kõrgharidusreformiga 2013/2014. õppeaasta alguses. Rajaleidja lähtub sihtgrupist Rajaleidja on esmalt jagatud kolmeks (noor, täiskasvanu ja suunaja) ning info on esitatud lähtuvalt sihtgrupist talle omases sõnakasutuses. Noore osas saab õppimisvõimaluste kohta infot vaadata lähtuvalt oma haridustasemest: põhikooli-, gümnaasiumi-, kutsekoolilõpetaja või on kool hoopis mingil põhjusel pooleli jäänud. Esitatud on näiteks põhikoolilõpetajale lõpueksamite ajad, varasemad lõpueksamite materjalid, eksamite ettevalmistuskursused, gümnaasiumid maakondade kaupa, kutsekoolid erialade kaupa jms. Rajaleidjas on väärtuslikke andmebaase Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ning Rajaleidja kaudu leitavast kutseharidus.ee portaalist saab otsida sobivat kooli erialade

2

Teeviit 22. november 2012

10 põhjust, miks teha elukutse valik Rajaleidja portaali abil

kaupa. Tasub teada, et kooli sisseastumisinfo juurde viivad andmebaasides ka otselingid. Ametikirjelduste andmebaas sisaldab üle 400 kirjelduse, kust saab iga ameti kohta teada, mis töö see on, millised on töötingimused, nõuded tervisele ning haridusele, sobilikud iseloomuomadused jms. Rajaleidja toetab välismaale tööle või õppima minekut Välismaale minek võib anda elule sootuks uue suuna – saab tutvuda uute kultuuride ja keeltega, kohata uusi inimesi ja avardada oma silmaringi. Rajaleidja Euroopa osast leiab vajaliku info, mida vaja teada välismaale suundumisel ning naastes. Rajaleidjast saab teada, mis hetkel toimub Rajaleidja noore osa esilehelt leiab kalendri, kust saab infot toimuvate infomesside, teabepäevade, konverentside, koolituste, kutsemeistrivõistluste, karjääripäevade jms kohta üle terve Eesti. Konkursside alt saab infot käimasolevate foto-, video-, jutu-, idee-, stipendiumi-, essee-, loovtöö-, teadustöö-, pro-

jektikonkursside jms kohta. Rajaleidja uudi­ sed kajastavad hariduselu ja töömaailma Eesti meedia vahendusel – neid saab ka uudiskirjana endale e-postile tellida. Rajaleidja on interaktiivne Lisaks vajalikule infole leiab Rajaleidja noore osast enesetundmise, töömaailma ning edasiõppimise teemalised töölehed. Leiab nii vastusevariantidega kui ka vabade lahtritega töölehti, kus saab Rajaleidjast leitud info enda jaoks läbi mõelda. Töölehtede tulemused saab saata koos Rajaleidja kommentaaridega enda e-postile või välja printida. Lisaks leiab mitme teema juurest lühikesi videoklippe, mis aitavad infot kasutajale paremini edasi anda. Kolm korda aastas toimuvad ka Rajaleidja nännipäevad, mis kutsuvad külastajaid lahendama väikesi ülesandeid ning võitma Rajaleidja sümboolikaga auhindu. Rajaleidja ei ütle, mida teha, vaid annab juhiseid Rajaleidja ei ütle kasutajale, milline peaks olema tema edasine suund – kas minna edasi õppima gümnaasiumi või kutsekooli või kõrg-

kooli või hoopis siseneda tööturumaastikule –, vaid annab infot ja juhiseid võrdväärselt kõikide võimaluste kohta. Lõpliku otsuse teeb inimene ise. Rajaleidja sõbrad on Rajaleidja keskused üle Eesti Igas Eesti maakonnas (Harjumaal kolm) on Rajaleidja keskused, kus töötavad karjäärinõustajad ja -infospetsialistid. Keskuse poole võib julgesti pöörduda, kui on soov kellegagi rääkida oma elukutse või kooli valimisest, töö otsimisest ning enda tundma õppimisest. Minna võib üksi, koos sõpradega või näiteks hoopis koos ema või isaga! Soovitatav on eelnevalt aeg kokku leppida, teenus on kuni 26aastastele noortele tasuta. Rajaleidja on tuntud Rajaleidja lööb kaasa mitmete koostööpartnerite tegevustes, et endast kogu aeg märku anda. Näiteks võib juba kaks aastat kõikide Valemivihiku vihikute vahelt leida Rajaleidja rubriigi. Kõik, mis on uus ja huvitav, kajastatakse Rajaleidja Facebooki ja Twitteri kontodel, kus aeg-ajalt toimuvad ka põnevad kampaaniamängud. Rajaleidja.ee on koos oma keskustega esindatud kõikidel suurematel ja väiksematel infomessidel. Teeviidal võib Rajaleidja karjäärikohviku leida kohe sissepääsu juurest, kus üheskoos Rajaleidja keskuste töötajatega ühist võrgustikku tutvustatakse. Ega muidu külasta Rajaleidjat keskmiselt 21 000 inimest kuus. *Rajaleidja portaali haldab ja arendab SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus ning toetab Euroopa Sotsiaalfond. Kati Raudsaar, SA Innove

Meediat mõistmata ei saa edukalt tegutseda Meediast on saanud meie elu loomulik osa, nii et sageli unustame selle olemasolu enda ümber, rääkimata selle võimalike mõjude teadvustamisest. Meedia aga mõjutab suuresti seda, mida me maailma asjadest arvame. Kristi Vinter Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi meediahariduskeskuse juht

T

änaste inimeste kogemuste hulka kuuluvad märksa enam meediast pärinevad vahendatud kogemused ning oluliselt vähem reaalsed, “päris elu” kogemused, milles ise osaletakse. Digitaaltehnoloogiate kiire areng on viinud olukorrani, kus praktiliselt kogu meediasisu – tekstid, pildid, helid, videod – saab kokku eri ekraanidel. Viimased on tänastele gümnaasiuminoortele paberist märksa tuttavamad. Ekraanidelt tulvav informatsioon ei satu sinna aga kunagi juhuslikult. Ekraanile jõudmise ja meedia sisu loomise protsessis osalevad inimesed, kes kujundavad ekraanimaailma oma arusaamadest, soovidest, huvidest, motiividest jms lähtuvalt, mistõttu on sel alati väärtuseline ja mõju-

tav mõõde. Ekraanipilt pannakse kokku tekstidest, piltidest ja helidest ning need valikud pole juhuslikud, vaid kindla eesmärgiga meie arusaamu, hoiakuid, suhtumisi ja mõtlemist ühel või teisel moel emotsionaalselt mõjutada ja suunata. Meedia informeerib, lahutab meelt, rõõmustab ja ärritab meid ning lisaks kõigele sellele kujundab meie arusaamu maailmast. Ehkki võib tunduda, et digitaalseks põlvkonnaks nimetatud lapsed ja noored toimetavad uute tehnoloogiatega justkui iseenesest, ei sünni nad teadlikena sellest, kuidas meedia sisu digitaalsetele vahenditele luuakse. Meediahariduse eesmärk Meediahariduse abil soovitakse kujundada selliseid noori, kes on tekstilistest, pildilistest ja audiovisuaalsetest stiimulitest vähem manipuleeritavad, oska-

vad informatsiooni adekvaatselt ja kriitiliselt hinnata ning omavad uuri­v at eluhoiakut, mille olulise osa moodustavad ka eeti­ lised standardid. Teadlikkus sotsiaalsetest ja päevakajalistest teemadest, keskkonnaprobleemidest, teadmised kultuurist ja kodanikuühiskonnas osalemine on vaid mõned näited meedia positiivsetest ja õppimist toetavatest külgedest, kuid kõige selle saavutamiseks peaks meediaharidus pakkuma noortele “tööriistad”, taustateadmised ja looma eeldused uuriva eluhoiaku kujunemiseks. Kriitilist suhtumist meedia sisusse ei maksa segamini ajada anonüümsete kommentaatoritega. Pigem vastupidi, meediaharidus kujundab muuhulgas ka väärtushoiakuid, mis suunavad noori tarbima kvaliteetset meediat ning käituma meediamaailmas väärikalt ja läbimõeldult.

Meediaharidus ja tulevikuoskused Tänased noored ei ole enam passiivsed meediatarbijad, vaid osalevad sotsiaalmeedia vahendusel aktiivselt nii meedia sisu loomises kui infovahetuses. Mõlemad vajavad sotsiaalseid oskusi, vastutustunnet ja eetilisi otsustusi – mida, kelle kohta, kuidas ja kui palju avaldada, kuidas tehnoloogia kaudu teistega arvestavalt suhelda. Internet teatavasti mäletab kõike. Tulevikuoskustest, mis on rohkemal või vähemal määral seotud meediahariduse abil saavutatavate pädevustega, võib välja tuua ka sellised oskused nagu rahanduslik, majanduslik ja ettevõtlikkust puudutav “kirjaoskus”, kodanikuteadlikkus, teadmised tervist, keskkonda ja globaalseid probleeme puudutavatest teemadest. Nimetatud teadmiste kujunemisele aitab kaasa see, kui noored oskavad tohutult rikkalikku ja vastulolulist meediasisu kriitiliselt analüüsida, teavad, kust ja kuidas usaldusväärset informatsiooni hankida ning kuidas informatsiooni usaldusväärsust konstrueeritud meediamaailmas hinnata. Võimalused õppimiseks Ehkki üldhariduskoolides pööratakse meediale ja meediaõpetuse-

le veel võrdlemisi tagasihoidlikku tähelepanu, huvi valdkonna vastu kasvab, mistõttu oleme Tallinna ülikoolis õpetajakoolituses meediahariduse arendamisega aktiivsemalt tegelema asunud. Meediaõpetuse korraldamiseks üldhariduskoolides saavad juba õige peatselt tunduvalt põhjalikuma ettevalmistuse Tallinna ülikooli õpetajakoolituse üliõpilased. Lisaks sellele on Tallinna ülikoolis mitmeid põnevaid meediaja kommunikatsioonivaldkonna erialasid, nagu suhtekorraldus, ajakirjandus, reklaam ja imagoloogia, mida võib omandada bakalaureuseõppes. Magistriõpe annab omakorda võimaluse ka muu omandatud eriala kõrvale koguda meediaühiskonnas edukaks tegutsemiseks vajalikke lisateadmisi. Kuna meediat õpitakse kõige paremini tundma ise kaasa lüües, julgustaksin gümnaasiuminoori osalema kursustel, mis annavad praktilisi oskusi digitaaltehnoloogiliste vahendite kasutamiseks loomeprotsessis. Lisaks sellele saavad gümnaasiumiõpilased võtta juba sel kevadel osa TLÜ Õpilasakadeemia kommunikatsiooni kursusest “Kommunikatsioon: reklaam, suhtekorraldus, ajakirjandus”.

Teeviit 22. november 2012

3

Sõjaväes on elu lihtne ja selge

Kadett Põder (vasakul) Balti riikide merepääste­ õppuse Baltic Bikini 2012 eelõppusel, mis oli osa õhuväe praktikast. Õhuväe päästeteenistus peab vajaduse korral teostama ka veepäästet ning abistama merehädalisi.

Selle loo kirjutamise ajal valmistub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli õhuväe kadett Bert Põder kooli lõpetamiseks ning nooremleitnandi auastme saamiseks. Paras aeg koolile tagasi vaadata! Anne-Mari Alver

K

õrgem Sõjakool annab võimaluse saada rakenduskõrgharidus kolmel sõjaväelise juhtimise erialal – ette valmistatakse maaväe, mereväe ja õhuväe ohvitsere. Õppeaeg KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli maaväe põhikursusel on kolm aastat, mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereaka­ deemiaga kolm aastat ja õhuväe põhikursusel koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat. Kursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Bert, miks te valisite just sõjaväelise hariduse?

Otsustasin selle kasuks ajateenistuse käigus, Kuperjanovi Jalaväepataljonis. Sain kaitseväes aru, et see temaatika istub mulle, et ma tunnen end siin hästi.

Mis ajateenistuses nii meeldivat oli?

Distsipliin ja selgus. Käsk on käsk. Lahtisi otsi ei ole, kõik ülesanded on kindlad ja selged. See mulle meeldiski ja ma tahtsin, et minu edasine elu kulgeks samamoodi. Enne ajateenistust olite jõudnud lõpetada keskkooli...?

Sain kutse ajateenistusse kaks aastat pärast keskkooli lõppu, seega olin jõudnud enne ka tööl käia. Olin töötanud mööblipaigaldajana ja pangas tellerina. Kas Kõrgemas Sõjakoolis õppimine on teie jaoks olnud kerge või raske?

Kindlasti on see olnud huvitav. Mis raskusesse puutub, siis erinevalt teistest ülikoolidest meil valikaineid ei ole – kõik, mis õppekavas on, on kohustuslik. Seega tuleb igaühel enese jaoks õppimine ise huvitavaks teha, midagi valida ega vaheta-

da pole võimalik. Samas on võrreldes teiste ülikoolidega meil võimalik (kohustuslik ka!) ainult õppimisele pühenduda. Kadettidel pole vajadust tööl käia ega enese ülalpidamise pärast muretseda. Kool tagab kõik vajaliku, lisaks stipendiumi. Ühiselamu on tasuta, sööklas on suurepärane toit sümboolse hinnaga. Õppimis-, elamis- ja treenimisvõimalused on meil suurepärased. Aga miks just õhuvägi?

See tundus olevat midagi sellist, mida ajateenistuses üldse kogeda ei saanud. Kooli tulles õhuväe kasuks otsustades tundsin, et olen teinud õige valiku, ma pole seda kordagi kahetsenud. Mida õhuväelased õpivad?

Esimene aasta ja ligi pool teisest õppeaastast õpitakse üsna samu asju nagu maaväeski. Siis algavad õhuväe- ja lennundus-

Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool rahvusvaheline filmi, televisiooni ja meedia kool Vastuvõtt 2013: Audiovisuaalne meedia BA Ristmeedia tootmine BA Filmikunst MA Muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad MA Ristmeedia tootmine MA

Täiendkoolitused 2012/2013: Tee lühifilm nelja päevaga! - 6.12.−9.12.2012 Audiovisuaalsete õppevahendite loomine (sihtgrupp: õpetajad) - 17.11.2012−30.03.2013 Animatsiooni loomine pedagoogilise õppemeetodina (sihtgrupp: lasteaia ja algklasside õpetajad) - 3.01.−4.01.2013 Motion 5 - 12.01.−14.01.2013 Final Cut Pro X - 17.01.−19.01.2013

bfm.ee/koolitused

Lisainfo: bfm.ee 4

Teeviit 22. november 2012

Veidi elust sõjakoolis Elamine ja õppimine Kõrgemas Sõjakoolis on korraldatud lähtudes lihtsast, kuid olulisest eesmärgist: luua kadettidele elukeskkond, mis võimaldab neil pühenduda täielikult õppimisele. Kadettidele on lisaks igakuisele riiklikule stipendiumile (485 eurot) tagatud tasuta majutus ja riietus, nende käsutuses on hästi varustatud jõusaal, võitluskunstide saal ning saun. Kooli poolt antakse kadettidele kõik vajalikud õppevahendid ning kaitseväelasele laienevatest sotsiaalsetest garantiidest lähtuvalt on tagatud ka tasuta arstiabi ja hambaravi. Õppetööst vabal ajal saavad kadetid aega veeta hubases kadetikasiinos, kus on võimalus mängida piljardit ja lauamänge, vaadata televiisorit ja kinnitada keha. Just kadetikasiino on koht, kus korraldatakse näiteks kadettide hulgas populaarset mälumänguturniiri ja käib koos taktikaring, kus jagavad kogemusi välisoperatsioonidel teeninud vanemad kolleegid. Kadettide tegevus ei piirdu siiski ainult KVÜÕA Kõrgema Sõjakooliga seotuga: kadetikogu kuulub Eesti Üliõpilaskondade Liitu, mille kaudu ollakse tihedas suhtluses ka teiste Eesti kõrgkoolide üliõpilastega.

alased loengud, millest suurem osa toimub Lennuakadeemias.

dib, on Kõrgem Sõjakool parim koht õppimiseks.

See kõlab meeldivalt turvaliselt...

Mis koolist kõige enam meelde on jäänud?

Mitte ainult ei kõla, see ongi turvaline. Täiendavat kindlustunnet lisab seegi, et kool garanteerib lõpetajatele töökoha. Seega pole meil, erinevalt teistes ülikoolides õppivatest noortest, vaja muretseda sellepärast, kus me oma haridust rakendama hakkama ning millest tulevikus elame. Üks suur stress seega elus vähem... Olen kindel, et kui eriala meel-

Tartu Ülikool kutsub osalema    

majandusarvestuse majandusõiguse kinnisvara projektitöö jt

KAUGKOOLITUSKURSUSTEL

Tegelikult väga palju. Hiljutistest asjadest näiteks lennuakadeemia loengud. Viimati oli meil lennuväljaõpe – lennuvälja ehitus ja paigutus, millistele tingimustele peab lennuväli vastama, et see toimida saaks. Hästi on meelde jäänud ka metsanädalad. Sõjandust ei ole võimalik õppida ainult teooriana – kõik, millest auditooriumis on

S

l

ti es

E

o Ko

u

as

ig La

m

o To

93

19

2/

/0

20

3 39

4

23

01

2 02

3 12

räägitud, on tulnud ka praktikas läbi teha. Metsanädal tähendab, et esmaspäeva hommikul liigutakse metsa ning see, mida seal tehakse, sõltub sellest, mis valdkonna õpe on enne läbitud. Kui lõputöö kaitstud, mis saab edasi? Kas töökoht ongi ootamas?

Lähen tööle Ämari Lennubaasi, aga kuna hetkel on valida kahe töökoha vahel, siis ma päris täpselt ei oska öelda, mida ma tegema hakkan. Laiemas plaanis küll, õhuväe ohvitseri ülesanne on hoolitseda maa peal selle eest, et lennukid lennata saaksid ning lennuväli tõrgeteta toimiks. Tihti arvavad inimesed, et piloot lendab – ja ongi kõik. Tegelikult see päris nii ei ole: selleks, et lennuk saaks lennata, on vaja, et see oleks hooldatud, et maandumis- ja laskumisrada oleksid korras, et lennuvälja tuled töötaksid korralikult... Olin Ämari lennuväljal neli kuud praktikal, maist septembrini, ning see oli minu jaoks väga huvitav aeg. Kellele soovitaksite Kõrgemasse Sõjakooli õppima tulekut?

Siin õppimine sobib inimestele, kes on avatud uutele kogemustele ning kes ei karda vajaduse korral ohje enda kätte haarata ja juhirollis tegutseda. Kõik meie lõpetajad saavad nooremleitnandi auastme ja tulevane töö tähendab päris suurt vastutust. Kuna kooli astumisel on eelduseks ajateenistuse läbimine, saab igaüks ajateenistuses mõelda – kas see on see elu, mida ta tahaks tulevikuski jätkata. Kui on, siis on tulijal ilmselt piisavalt motivatsiooni nii koolis kui ka hilisemas elus hakkama saada.

Head õp purid ja õpeta jad! Taotled e 6 45

12

90

78

X

s endale w perioodil 22.1 1.-06.0 ww.minu 1.20 koo kaardi ja sisestad l.ee ISIC või IT 13 es kamp lahtrisse IC aa märksõn a "TEE niakoodi 1000 VIIT“ v kodu- ja õite lisa 1 soodustu ks sele võit 26 000 välis maisele a Multipad tahvelar vut 5080C Bürooma i Prestigio ailmalt! Kohtumis eni Tee viidal!

Tallinnas. Talvesemester 11.12.2012 – 8.06.2013 Registreeruda saab kuni 3.DETSEMBRINI

www.finance.ut.ee

22.11.12–06.01.13 BÜROOMAAILMAS

5€

Rutta Büroomaailma ja saad selle kupongiga kõikidelt jõuluostudelt tagasi!

Nutikad gid jõulukin Büroo- ast! maailm

Kupong kehtib alates 25€ ostust ning ainult ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele. Ühe ostu kohta kehtib üks kupong ja teisi allahindlusi ei rakendata. Kampaania reeglid ja täpsem info www.byroomaailm.ee ISIC/ITIC

Teeviit 22. november 2012

5

6

Teeviit 22. november 2012

fotod Timothy Henry Charles Tamm

Orgaanilise keemia kursuse tund. Pildil on sünteesitud nailoni kiudu.

Taime evolutsiooni kursuslased biokeemia laboris.

XLAB – Disneyland noorele teadlasele Eelmise aasta sügisel kuulsin teaduslaagrist Saksamaal. Kohe olin ma entusiasmi täis, kuna laager hõlmas minu kahte kirge – teadust ja reisimist. Timothy Henry Charles Tamm

Ökoloogia kursuslased mõõtmas jõevee happelisust.

A

lgne entusiasm aga suri peagi, kui sain teada laagri maksumusest. 1850 eurot pluss transport Göttingeni ja tagasi. Lootust ma siiski veel ei kaotanud. Nii algas mu paari kuu pikkune sponsorite otsing, mis kulmineerus tänu kuuele Eesti ettevõttele seiklusega Saksamaal. Keskkooli ja ülikooli vahel XLAB on eksperimentaallabor Saksamaal Göttingeni ülikooli juures. Labori eesmärk on täita tühimik keskkooli ja ülikooli vahel, pakkudes kursusi, teaduslaagreid ja teisi võimalusi noortele teaduse tegemiseks. Kõige populaarsemad on kaks korda aastas korraldatavad kolme ja poole nädalased teaduslaagrid, kuhu tullakse igal aastal kohale üle terve maailma. Laagreid on toimunud nüüd juba 10 aastat, mille jooksul on osalenud noori 41 riigist. Eestist olin mina kolmas osaleja. Viiekorruselises värvilises majas on igal ainel oma korrus. Oranž – füüsika, kollane – keemia, roheline – bioloogia ja sinine – informaatika. XLABi laborites on kõik modernne ja kvaliteetne. Eestis leidub neile väärilisi laboreid väga vähestes kohtades. Puudust XLABis millestki ei tunta. Ligipääs on ka kõige kallimale teadusaparatuurile, kuna XLABist vaid paari minuti tee kaugusel asuvad Göttingeni ülikooli moodsad füüsika-, bioloogia- ja keemiahooned. Nii sain ma näiteks kasutada

õpitakse küll reaalainetes teooriat, aga praktikani ei jõuta, on kõik laagri kursused laboratoorsed. Kursus lõppeb alati teadusliku esitlusega, kus õpilased tutvustavad, mida nad nädala jooksul tegid. Pärast päeva laboris on õhtud sisustatud mitmesuguste tegevustega, nagu näiteks linnaga tutvumine, teaduslikud loengud ja ekskursioonid. Nädalavahetustel toimusid väljasõidud. Esimesel nädalavahetusel sõitsime Harzi mägedesse, kus tegelesime geopeitusega, mis on ka meil tuntud – loodusesse peidetud “aarete” leidmine GPSi abil. Teisel nädalavahetusel veetsime päeva Kasselis, kus külastasime nüüdiskunsti näitust dOCUMENTA (13). Pärast kolme intensiivset õppenädalat võtsime suuna Berliini, kus kolme päeva jooksul külastasime vaatamisväärsusi ja muuseume ning veetsime aega linna peal.

väga kallist elektronmikroskoopi ja keerulise nimega aparaati – tuumamagnetresonantsspektroskoopi. Mitte ainult varustus, vaid ka personal on tipptasemel. Kõik ­XLABi õpetajad on oma ala eksperdid, kes naudivad õpetamist. Seega võib öelda, et XLAB on noore teadlase Disneyland.

Kolm ja pool nädalat kestev teaduslaager koosneb kolmest õppenädalast ja kolmepäevasest reisist Berliini. Iga nädal läbitakse üks enda valitud kursus. Valida sai kolme-nelja kursuse hulgast eri valdkondadest, nagu näiteks laserfüüsika, anatoomia ja neurofüsioloogia. Kuna enamikus keskkoolides

Kolm nädalat, kolm kursust Minu valitud kolm kursust olid orgaaniline keemia, laserfüüsika ja mageveeökoloogia. Keemias tegime nädala jooksul läbi mitmeid sünteesireaktsioone. Näiteks sünteesisime palju polümeere, estreid jne. Minu jaoks oli kursus äärmiselt kasulik, kuna saadud laboratoorsest kogemusest on mul kindlasti abi tulevastel keemiaolümpiaadidel. Füüsikas õppisime tundma mitmesuguste laserite ehitust ja tööpõhimõtteid, valmistasime hologramme ja katsetasime laserpintsette. Laserpintsettide katse oli

minu meelest terve laagri kõige ägedam eksperiment. Kõlab absurdselt, kui keegi ütleb, et ta suudab tavalise laserkiire abil asju liigutada, kuid see on võimalik! Kolmanda nädala tegelesin millegi enda jaoks uuega – ökoloogiaga. Ka see kursus ületas mu ootusi. Nädala jooksul analüüsisime eri veekogusid, mõõtes nende vee parameetreid (PH, juhtivus jne), hinnates olukorda ja uurides veekogus elavaid putukaid ja vetikaid. Kuna kolmas nädal oli augusti keskel, olid väljas väga ilusad ilmad, mistõttu oli ökoloogia kursus veel eriti hea, kuna sel ajal kui teised olid palavates laborites, said ökoloogid soojades järvedes ujuda. Laagrisse oli kohale tulnud noori üle terve maailma. Saksamaalt, Hispaaniast, Taist, Lõuna-Koreast, Ungarist jne. Kindlasti oli laagri üks lahedamaid kogemusi just kõigi nende erinevate inimestega tutvumine ja nende kultuuritaustade tundmaõppimine. XLAB on laager sulle, kui sind huvitab teadus. Hind on küll kallis, kuid see kogemus on seda väärt. Need kolm ja pool nädalat Saksamaal olid ääretult lõbusad, kuid ka harivad. Ma sain uusi kogemusi, teadmisi, sõpru ja ma kogesin korraga mitut eri kultuuri. Noore teadlase Disneyland on suurepärane viis suve veetmiseks. Isegi kui sulle tundub, et sa ei saa seda endale lubada, ära kaota lootust. Mina ei kaotanud ja seetõttu soovin tänada neid, kes tegid mu unistuse reaalsuseks: Eesti Energia, Silberauto, Tigma, Skype, Orient Kontoritarbed, Alfa-Omega Communications. Teeviit 22. november 2012

7

foto ebs

Lisaks teadmistele annab EBSis õppimine hindamatu kontaktide­ võrgu nii kodumaal kui ka kaugemal.

EBS ootab suurte eesmärkidega noori 2013 tähistab EBS oma 25. tegutse­misaastat. 25 aasta jooksul on ­EBSis õppinud üle 4000 inimese, kellest paljud on täna juhtivatel positsioonidel nii valitsusasutustes kui Eesti ettevõtluses.

Airi Razumova

Ü

likooli eesmärk on aidata inimestel elus läbi lüüa, on öelnud EBSi asutaja Madis Habakuk. Just seda eesmärki silmas pidades peab EBS oluliseks, et igal ülikooli lõpetanul oleks võimalik leida

kuulutab välja vastuvõtu 2013/14. õppeaastaks

bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele Dokumente võetakse vastu 12.–26. juunil tööpäeviti kell 10–16 Rävala pst 16, ruumis A103. Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini. Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA kodulehelt www.ema.edu.ee, telefonilt 667 5709 või 667 5762 ja e-posti aadressilt vastuvott@ema.edu.ee.

8

Teeviit 22. november 2012

hea töökoht tänasel rahvusvahelisel konkureerival tööjõuturul. Väikesed õppegrupid ja personaalne teenindus EBS on väike ülikool, kus õpib korraga umbes 1500 üliõpilast, kuid mida võib julgelt nii sisu kui tudengite arvu poolest võrrelda mõne Eesti riigiülikooli majandusteaduskonnaga, sest EBS on spetsialiseerunud vaid majandus-, juhtimis- ja ettevõtlusõppele. Just õppegruppide väiksus on see, mida tudengid EBSis ise suureks plussiks peavad. Väikestes õppegruppides on tulevastel ärijuhtidel ja ettevõtjatel võimalik teha õppetööd interaktiivsemalt ja praktilisemalt – loengud ei ole tudengitele ainult kuulamiseks, vaid võimalus teha praktilisi ülesandeid erinevate kaasustega, grupitöid, esitlusi ning miks mitte ka minna terve grupiga ettevõttesse kohapeale. Väga suureks eeliseks peavad EBSi üliõpilased ülikooli klienditeenindust ehk õppeosakonna töötajaid, kes on tudengitele nõuandjateks kogu õpingute aja jooksul. Igal üliõpilasel on oma õppekonsultant, kes annab õppetööalast nõu ning püüab koos tudengiga leida parimaid lahendusi, et õpingud saaks edukalt lõpule viidud. Ega ilmaasjata ei hinnanud 2012. aasta kevadel lõpetanud magistritudengid EBSi suurimaks plussiks oma õppekonsultanti Triin Sillaotsa. Rahvusvahelisus ja välisõpingud EBS on aasta-aastalt muutunud üha rahvusvahelisemaks. 2011. aasta sügisel avati Helsingis EBSi filiaal, kus õpib rahvusvahelist ärijuhtimist praegu üle 150 Soome tudengi. Sel sügisel moodustas ülikooli vastu võetud välistudengite hulk koguni ligi 45% kõikidest vastuvõetutest, mistõttu lisaks eesti keelele kuuleb EBSi koridorides nii inglise, itaalia, prantsuse, soome, saksa keelt kui ka paljusid teisi. EBSil on üle 70 partnerülikooli üle maailma, kuhu on igal EBSi tudengil võimalik semestriks või aastaks õppima

minna ja mille tudengid tulevad EBSi vahetusõpinguteks. Tõeliselt rahvusvahelise kogemuse saamiseks pakub EBS bakalaureusetaseme üliõpilastele võimalust saada õpingute lõpetamisel topeltdiplom EBSist ja Lancasteri ülikoolist Inglismaalt. Topeltdiplomi saamiseks õpib tudeng kaks aastat EBSis ning seejärel kaks aastat Inglismaal, kus ülikooli lõpetab. Magistritasemel avatakse 2013. aasta sügisel ühisõppekava Nottingham Trent Universityga, mille tudengid õpivad osa õpingute ajast Nottinghamis. Üha rahvusvahelisemaks muutub ka üldine õppetöö. Alates 2012. aasta sügisest õpetatakse bakalaureuseõppes täielikult inglise keeles päevaõppe rahvusvahelist ärijuhtimist ning 2013. aastast alates ka võõrkeelte ja ärikorralduse eriala. Magistriõppes on ingliskeelseid õppekavasid tulevast õppeaastast samuti kaks – rahvusvaheline ärijuhtimise MA ning ühisõppekava Nottingham Trent Universityga. Kontaktid edasiseks eluks ja karjääriks Kõige olulisem on see, mille saab tudeng kaasa ülikooli lõpetades. Kõik loengutest saadud teadmised ja oskused sulanduvad aja jooksul kogunevate teadmiste ja kogemuste hulka, mistõttu on 15–20 aasta pärast raske öelda, milline teadmine täpselt oli see, mis just ülikoolist tuli. Kuid paljud EBSi vilistlased saavad kindlalt välja tuua selle, mida neil ilma EBSita ei oleks. Need on kaasõpilaste ja õppejõudude kontaktid ja võrgustik. EBSi aktiivsetest ja ettevõtlikest tudengitest saavad õppetöö jooksul sõbrad ja tihti ka äripartnerid kogu edasiseks eluks. Seetõttu ootab EBS oma majja just eelkõige neid, kes tahavad ja julgevad suurelt mõelda, kõrgeid eesmärke seada, koostööd teha ning ka oma kogemusi jagada. EBSi eesmärk on pakkuda nendele inimestele elus läbi löömiseks parimat keskkonda, häid võimalusi ning vajalikke kontakte.

foto vallo kruuser

Tartu ülikooli vastuvõtutingimused ja kõrgharidusreform Nii nagu kõikides Eesti kõrgkoolides, mõjutab ka Tartu ülikooli 2013. aasta vastuvõttu kõige enam kõrgharidusreform. Kaja Karo Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist

Ü

liõpilane, kes asub õppima eestikeelsel õppekaval täiskoormusega, saab järgmisest õppeaastast alustada õpinguid õppekulusid hüvitamata ehk tasuta. Alates teisest semestrist sõltub õppekulude hüvitamine juba läbitud õppekava mahust. Vastuvõtt ülikooli hakkab toimuma õppekavati ühtse lävendi või pingerea alusel sõltumata sellest, kas üliõpilased hüvitavad oma õppekulusid või mitte. Ülikoolil on õigus hakata õppekulude hüvitamist nõudma üliõpilaselt, kes õpib osakoormusega või võõrkeelsel õppekaval. Samuti üliõpilaselt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale või kes on õppinud kauem kui pool nominaalset õppeaega samas kõrgharidusastmes tasuta. Täpsed numbrid, kui palju järgmisel suvel

üliõpilasi Tartu ülikooli vastu võetakse, selguvad loodetavasti järgmise aasta alguses. Õppekohtade arv tõenäoliselt ei vähene, pigem on see suurem kui senine ülikooli riiklik koolitustellimus. Milliseks kujunevad aga üliõpilaste käitumismudelid uutes oludes, sõltub juba nende endi nõudlikkusest enda suhtes ning soovist omandada ülikoolis pakutavat teadmist maksimaalselt. Vastuvõtutingimused ei muutu Vastuvõtt 2013. aastal Tartu ülikooli vastuvõtutingimuste osas märkimisväärselt ei muutu. Peamine tingimus on jätkuvalt riigieksamid ning umbes kolmandikul õppekavadest ka sisseastumiseksamid. Ennekõike toimuvad sisseastumiseksamid õpetajakoolituses, loomingulistel õppekavadel ning sotsiaalteadustes. Eksamivormiks on kõige sagedamini test, kirjalik eksam või intervjuu. Sotsiaalteadustes on üks sisseastumiseksam akadeemiline test, mille sooritamine on kohustus-

lik vaid ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, psühholoogia, riigiteaduste või sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekavale kandideerimisel. Eritingimused ja lisapunktid Vaatamata sellele, et akadeemiline test on teatud õppekavadel sisseastumiseksamiks, on testi eduka sooritamise korral võimalik Tartu ülikooli sisse saada ka eritingimustel ehk muid vastuvõtutingimusi arvestamata. Tartu ülikooli vastuvõtu eesmärk lähiaastatel on tagada üliõpilaskandidaatide ühtlaselt kõrge akadeemiline tase ning soodustada võimekate ja motiveeritud üliõpilaskan-

didaatide vastuvõttu. Seetõttu on vastuvõtul loodud ka mitmeid eritingimusi ja soodustusi. Vabalt valitud õppekavale võetakse vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes sooritavad akadeemilise testi 80 punktile või rohkem ning ka üleriigiliste aineolümpiaadide viis paremat abiturienti ja rahvusvahelistel aineolümpiaadidel osalenud. Gümnaasiumi parimale lõpetajale (kuld- või hõbemedaliga või parima keskmise hindega lõpetajale) lisatakse vastuvõtu punktisumma arvutamisel kolm lisapunkti. Täpsemat infot Tartu ülikooli vastuvõtutingimuste kohta saab lugeda www.ut.ee/ sisseastumine.

Teeviit 22. november 2012

9

Tüdruk, kes koristab maailma Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilane Anne Ruusmann tegutseb nii koolitöös kui ka vabatahtlikuna selle nimel, et maailm puhtamaks ja paremaks paigaks muutuks.

T

allinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend tunnustas kõrgkooli aupäeval, 9. novembril teiste üliõpilaste seas ka tehnoökoloogia III kursuse tudengit Anne Ruusmanni. Millega Anne tunnustuse pälvis? Anne on vabatahtlikuna aktiivselt tegutsenud Teeme Ära talgute korraldamisel ja jõudnud otsaga maailmakoristuse meeskonda. Seoses Teeme Ära Maailmakoristusega viibis Anne 16.–18. novembrini El Salvadoris, kus toimus Maailmakoristuse Ameerika konverents, mida Anne aitas ka korraldada. El Salvadori meeskond on Anne sõnul tegutsenud vaid aasta, kuid selle aja jooksul juba väga palju ära teinud. Tähelepanuväärne on, et meeskond koosneb ennekõike tudengitest ja sinna kuuluvad väga erinevate erialade üliõpilased – arhitektuuri, marketingi, bioloogia, majanduse jt erialadelt.

“Vaatamata keerulisele olukorrale riigis on olemas uus põlvkond noori haritud inimesi, kes tahavad kujundada tulevikku enda tõekspidamistele vastavaks. Ehk siis kohandumise asemel on nad otsustanud reaalsuse endale sobivamaks muuta,” selgitab Anne. Teeme Ära Maailmakoristuse meeskonda jõudis Anne 2011. aasta augustis, kui otsiti koordinaatoreid eri riikidele. Annet kõnetas see sõnum kohe. Vabatahtliku tegevuse peale oli ta mõelnud juba varem, kuid see sobis ka väga hästi õpitava erialaga Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Eesti kaardistamistalgute vedamiseni jõudis ta alles hiljem. Eestiga seotud asjadest korraldas Anne Eestis prügikaardistamise talguid sel kevadel ja prügivaba Eesti teemalisi mõttetalguid 4. novembril. Nüüdseks on 2008. aasta talgupäevast välja kasvanud ülemaailmne liikumine, millega on

Kes teeb, see jõuab: Anne Ruusmanni missiooniks on puhtam planeet.

liitunud juba 96 riiki kõigilt kontinentidelt. Kõige inspireerivam on vabatahtlikuna Teeme Ära projektides osalemise juures see, et Anne on kohtunud toredate aktiivsete keskkonnast ja oma ümbrusest hoolivate inimestega eri riikidest, kes usuvad nagu temagi, et me kõik saame muuta maailma paremaks. Õppimisega seotud Otsus asuda Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehnoökoloogiat õppima oli Anne Ruusmanni jaoks väga tead-

lik valik, sest ta usub, et keskkonda tuleb hoida ja kaitsta, kuna sellest sõltub otseselt meie kõigi heaolu ja elukvaliteet. “Inimühiskonnas on tootmise ja tarbimise tulemuseks tohutud hulgad jäätmeid. Kuidas viia keskkonnaprotsessid tasakaalu nõnda, et säiliks inimestele elamiseks sobiv keskkond, et me ei mattuks jäätmete alla? Need on küsimused, millega tegelevad tehno­ ökoloogid,” selgitab Anne. Tehnoökoloogia õppekava süvatähelepanu on suunatud inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäät-

mete normaalsesse aineringesse tagastamise võimaluste tundmaõppimisele, kasutades selleks tänapäevaseid teadmisi ainete töötlemise võimaluste kohta, sealhulgas uusimaid jäätmekäitluse tehnoloogiaid. Suurt tähelepanu pööratakse keskkonnaga seotud probleemidele ning neile lahenduste otsimisele. Üliõpilased osalevad aktiivselt rahvusvahelises koostöös, näiteks NordPlusi programmi raames korraldatud õppekäikudel on nad tutvunud Islandi ja Soome energiatootmisega ja sellega seotud keskkonnaprobleemidega. Mitmed on õppinud Erasmuse programmi raames semestri või kaks välismaal (Soomes, Saksamaal, Taanis, Portugalis ja Türgis) ja avardanud oluliselt oma maailmapilti. Pärast lõpetamist on enamik leidnud endale erialase töö. Kolmandik lõpetanutest on aga kohe ­jätkanud õpinguid magistrantuuris, osa neist välismaal (Taanis, Portugalis). Mida Anne pärast kõrgkooli lõpetamist tegema hakkab, näitab aeg. Kindel on, et kuna keskkonnaprobleemid ei kao kuskile, siis on kogu maailm tema ees lahti! Malle Jürves

Meie loome tulevikku. Praktilised erialad, teaduspõhised lahendused.

10

Teeviit 22. november 2012

Eesti Maaülikooli arhiiv

Eestlased ja sakslased on üsna sarnased

Vaimustunud: Steffenil lähevad tööst rääkides silmad särama.

Sakslasest matemaatik ning taimeteadlane Steffen M. Noe töötab Eesti Maaülikoolis ja tunneb suurt rõõmu Eesti põlismetsadest. Kariina Tšursin

K

ui ma vestluseks taimefüsioloogia osakonna teaduri Steffen M. Noega kohale jõudsin, oli ta veel hõivatud Eesti Televisiooni meeskonnaga, kes oli äsja lõpetanud taimefüsioloogia labori filmimise teadussaate “Püramiidi tipus” tarvis. Saate üks juhte Astrid Kannel oli ilmselgelt elevil ning ma saan aru, miks. Kui ma esimest korda kuulsin Ülo Niinemetsa, meie taimefüsioloogia professorit, taimede stressist rääkimas, tundus mõte sellest, et taimed lenduvate ühendite abil omavahel “suhtlevad”, ülimalt võluv. Maaülikoolis on aga terve osakond inimesi, kes uurivad, kuidas taimed reageerivad muutustele valguse intensiivsuses või niiskustasemes ning isegi kahjuritele! Steffen Noe on üks osakonna teaduritest. Kuigi teema on juba iseenesest paeluv, ei saa ma jätta küsimata, mis on kõigist neist uuringutest kasu. Selle peale Steffen Noe kohmetub veidi ning vastab, et eelkõige on tegu teadusliku huviga, kuid möönab siiski, et taimede ning nende reaktsiooni uurimine keskkonnamuutusele on tähtis, kuna nad moodustavad olulise osa meie toidulauast. “Näiteks, kui õhus on rohkem süsihappegaasi, kasvatavad taimed endale suuremad lehed, kuid lehtede suurem pindala tähendab ühtlasi suuremat aurumist, õhuniiskuse suurenemist.” Võimalik, et rohkem süsihappegaasi tähendab ühtlasi rohkem toitu – teravili hakkab kiiremini kasvama –, kuid Noe sõnul võib see omakorda tähendada seda, et taimed muutuvad suuremaks ja raskemaks ning ei pea enam nii hästi tugevale tuulele vastu ja langevad maha Pigem matemaatik kui taimeteadlane Teadusliku huvi juurde tagasi tulles selgitab Noe, et modelleerijana on tema huvi arendada ja luua uusi mudeleid ehk lõppkokkuvõttes ennustada, kuidas süsteemid käituvad. “Lihtsustatult öeldes on taim nagu toru, mis kulgeb mullas asuvatest juurtest õhus asuvate lehtede või okasteni. Samas on ta osa komplekssest ökosüsteemist, mille tingimusi – kuidas päike paistab, kuidas tuul puhub – ei ole meil võimalik reguleerida, kuid mõõtes laboris taime reageerimist eri teguritele, on võimalik luua mudeleid, mis aitavad ennustada ökosüstee-

mi reaktsiooni.” Modelleerijana huvitab teda, mis läheb “süsteemi” sisse, mis tuleb sealt välja ning miks see nii on – sõltumata sellest, kas tegemist on raku või ökosüsteemi tasemega. Kuigi oma proovimaterjali käib Steffen Noe Järvselja katsemetskonnast ise korjamas, on tema töö pigem matemaatilist laadi. Ülikoolis õppiski ta matemaatikat ning bioloogia oli kõrvaleriala, kuid magistritöö kirjutas ta juba taimebioloogiast, kasutades uuri­misobjektina vetikaid, mis on üherakulised organismid, ning uurides nende reageerimist valguse, temperatuuri ja niiskuse muutumisele. Doktorantuuris lisandus lenduvate ühendite teema, ning doktoritöö teema oli lenduvate ühendite modelleerimine taimede fotosünteesi kaudu. Lapsepõlv möödus viinamarjaistandustes Edela-Saksamaal Frankfurdist 60 kilomeetrit lõunas asuvas Laudenbachi külas sündinud Steffen Noe kasvas üles vanemate veiniistanduses, mis tootis 700– 1000 liitrit veini aastas. “Pidime teadma, kuidas taim kasvab, kuidas teda kaitsta – neil on ju omad haigused.” Ehkki Noel on ka Eestis väike aed, ei ole ta siin viinamarjade kasvatamisele veel tõsiselt mõelnud – kohalikud kuivad marjaveinid pidavat olema niigi head ning maaülikooli teadlaste pingutused kohalikku viinamarjaveini valmistada on tema arvates paljutõotavad. Kuigi Saksamaal algasid põllutööd juba veebruaris, kui meil Eestis veel krõbedad talveilmad, ei ole Steffen Noel meie kliimale midagi ette heita – tegelikult talle meeldibki pigem jahe kui palav ilm. Ja suusatada meeldib talle ka. Lapsena, kui Edela-Saksamaal talvel mõneks nädalaks veidi lund maha tuli, tavatses ta ikka koos sõpradega külavaheteedel ning viinamarjaistanduste vahel võidu suusatada. Kavatseb Eestisse jäädagi “Mulle meeldib, et saan minna metsa ja seal üksi olla, nii et ei näe seal kedagi peale iseenda,” räägib Noe lausa heldinult, kui pärin temalt selle kohta, kuidas talle Eestis meeldib. Saksamaa on ju niivõrd tihedalt asustatud, et põlismetsa, kuhu saaks ära eksida, on sinna jäänud väga vähe. Nüüd, kui rahvaarv on kasvanud, on maa niivõrd hinda läinud, et inimesed ei saa endale suurt maalappi lubada ning elavad tihedalt üksteise

kõrval. “Privaatsust ei ole enam üldse,” ütleb Steffen Noe. “Kui olin väike, asus meie kodu küla serval, nüüd võib öelda, et küla keskel, sest küla on nii palju kasvanud.” Eestisse sattumise kohta ütleb Steffen Noe, et see oli juhus. Teaduskeskus, milles ta doktorantuuris olles Saksamaal töötas, võttis suuna rakendusuuringutele ehk sellele, mis tegelikult raha sisse tõi. Steffen Noe huvi oli aga mujal – alusuuringutes, nii et kui ta kuulis, et Eestisse otsitakse modelleerijat, otsustas ta võimalusest kinni haarata ning pärast Ülo Niinemetsaga kohtumist ühel Itaalias toimunud konverentsil tuligi ta koos naise ja lapsega Eestisse tööle. “See ei olnud raske otsus, kuna olen juba lapsena palju reisinud – koos vanematega võtsime ette kämpingureise koguni diktatuuriaegsesse Hispaaniasse,” selgitab Noe, kelle arvates on see aidanud paremini toime tulla teadlaste rahvusvahelises seltskonnas. “Eri kultuuridest pärit inimesed saavad mõnikord asjadest eri moodi aru.” Samas möönab ta, et eestlased ja sakslased on üsna sarnased. Muide, vestlen Steffen Noega eesti keeles. Õigupoolest ei jõuagi ma tema käest küsida, kas võiksime rääkida mõnes muus keeles, sest ta jõuab viivituse pärast seoses saate filmimisega sulaselges eesti keeles vabandada. 2004. aastast Eestis elanud teadur naljatab, et tema 12aastane tütar heidab talle mõnikord ette, et ta ütleb eesti keeles asju valesti. “Kuid mul ei ole õpetajat, nagu sinul,” on tal vastus Tartu Kommertsgümnaasiumis õppivale tütrele varrukast võtta. Tütar on üle poole elust elanud Eestis ning kipub Noe sõnul teinekord saksakeelseid sõnu eesti keele moodi kirjutama. Kui Steffen Noel ja tema saks-

lannast abikaasal tuli viimati ID-kaarte uuendada, otsustasid nad, et on piisavalt kaua Eestis elanud, et taotleda alalist elamisluba. “Võib öelda küll, et me ei kavatse Eestist kusagile minna,” ütleb teadlane, naeratus näol.

KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT Tule õpi kommunikatsiooni: suhtekorraldus ajakirjandus reklaam ja imagoloogia BA, MA, PhD

tlu.ee/komm

Leia meid ka Facebook’ist! TLÜ Kommunikatsiooni Instituut TLÜ Reklaami ja imagoloogia osakond TLÜ ajakirjanduse õppesuund

Teeviit 22. november 2012

11

14

Teeviit 22. november 2012

Kas noortel on võimalik varasema töökogemuseta tööle saada? Eesti on Euroopa Liidus ikka veel üks suurema noorte tööpuudusega riike, kus 15–24aastastest noortest on töötu iga kolmas, kusjuures pooled neist on pikaajalised töötud. Ingrid Väravas Eesti Noorsootöö Keskus

P

õhjuseid selleks on mitmeid, kuid tööandjate silmis võib olla üks suurimaid miinuseid noorte tööle palkamisel varasemate töökogemuste puudumine. Eesti Noorsootöö Keskuse poolt loodud noorteportaal Stardiplats (www.stardiplats.ee) võimaldab noortel oma õpi- ja töökogemused kokku koguda, neid analüüsida ning tööandjale meelepäraselt CVs kirjeldada.

Millega rikastada oma CVd Noorte jaoks võib tööturule sisenemine olla raske seetõttu, et oma varasemaid kogemusi ei osata piisaval määral rõhutada või hinnata. On loomulik, et kooli lõpetanud noorel puudub töökogemus, kuid samas võib tal olla kogemusi projektide juhtimisega noortekeskuses, vabatahtliku töö kogemus noorteühingust või rohkelt esinemisvilumust näiteringist, mis kõik on kirjeldatavad kasuliku kogemusena, ent noored ise ei oska seda märgata. Samuti ei pea noored tihti oluliseks esitleda tulevasele tööandjale oma kooliaja töökogemusi, näiteks õpilasmalevas töötamist. Oma karjääri kujundamisel ja tööotsingutel on aga sellised kogemused plussiks ning loovad konkurentsieelise. Selliste vilumuste saamiseks on loodud soodne pinnas noorsootöö kaudu, mis võimaldab noortel koolivälisel ajal tegelda meelepäraste tegevustega ning saada väärtuslikke kogemusi, mis võivad osutuda oluliseks ka tulevase tööandja silmis. Osalemine noorsootöös annab noortele tulevase tööandja poolt kõrgelt väärtustatud oskusi, nagu näiteks hea suhtlemisoskus, meeskonnatöö kogemus, enesekehtestamise, probleemide lahendamise, protsesside ja inimeste juhtimise kogemus. Näidetena võib tuua, et noorsootöö projektide eestvedajad puutuvad kokku noor-

CV koostaja meelespea • CV peaks olema hästi struktureeritud ning ei tohiks sisaldada kirjaega faktivigasid.

• Ära loetle kõiki läbitud koolitusi, projekte ja kursusi, mis teatava töökoha kontekstis olulist rolli ei mängi.

• Koosta igaks kandideerimiseks vastavalt kandideerimise nõuetele eraldi CV.

Ulvi Vallimäe-Lahtein, OÜ Kontaktikeskuse ärijuht Kui palju arvestate noorte töölevõtmisel nende varasemaid väljaspool kooli omandatud kogemusi (osalemine huviringis, õpilasmalevas, vabatahtlik töö jms)?

Foto: erakogu

Kindlasti on eeliseks, kui noor tööotsija toob oma CVs välja huvialad, millega ta tegeleb või on tegelnud. See näitab tema suhtlemisoskust, mis võib olla eeliseks teatud ametikohtadel, näiteks kandideerimisel klienditeenindajaks. Küll aga ei ole tööotsija varasem kooliväline aktiivne tegevus eeltingiteürituste planeerimisega ja ressursside kavandamisega. Nii projektis kaasalööjad kui ka liidri rollis olijad saavad hulga koostöökogemusi nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning õpivad suhete loomist ja hoidmist. Areneb noorte meeskonnatöö oskus. Samuti saadakse rahvusvaheliste projektide käigus hea võõrkeelepraktika. Noored saavad projekte juhtides tõestada ennast liidri ja juhi rollis, omandatakse juhtimiskogemust. Malevas osalemine kasvatab noortes tööharjumust. Noortevolikogudes osalemine võimaldab kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad noorte elu. Sealt saab noor oskuse ja julguse kaitsta oma seisukohti ning ka argumenteerimisoskuse, kindlasti aitab volikogudes osalemine kaasa suhtlusoskuse arengule. Noorsootöös osalemine arendab loovust – noor saab väljaspool kooli, vabatahtlikult ja mitteformaal­ses keskkonnas tegelda oma huvialaga või projektiga, mis talle tõesti korda läheb ning on algatatud noore enda initsiatiivil. Stardiplats aitab alustada Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud, Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” raames valminud noorteportaal Stardiplats on unikaalne tugi noorele tööotsijale. Portaalis on võimalik kokku koguda kõikvõimalikud õpi- ja töökogemused, analüüsida oma õpitulemusi ja lisada juurde tunnistused, sertifikaadid, diplomid vms tõendamaks õpitut.

• CVs ei ole sobiv kajastada palgasoovi, kui see pole tööandja poolt nõutud.

• Pildi lisamine CV-le võib olla nii kasulik kui ka kahjulik (võib kujundaja tööandjas sinu välimuse põhjal subjektiivse eelarvamuse, kuid pilt annab CV-le personaalse lähenemise). • Lisa CV-le kindlasti ka eraldi kaaskiri (motivatsioonikiri). Paljud tööle

museks tööle saamisel. Noorte puhul, kellel puudub eelnev töökogemus, on kõige olulisemaks nende suhtumine töösse ja isiksuseomadused. Kas noored oskavad CVs mitmesuguste kooliväliste tegevuste kasulikkust tööandjale esitleda?

Kahjuks puudub paljudel noortel oskus ennast “müüa”. Kirjutavad nad ju tihtipeale oma esimest CVd ja veel pole omandatud “nippe”, kuidas ennast paremini presenteerida. Samas ei kehti ka reegel “mida rohkem, seda uhkem” ehk päris kõike, kus käidud ja mida tehtud, ei pea CVsse kirja panema. Siinkohal saavad noortekeskused olla abiks ja aidata noortel oma CVd koostada. Enam kui 4400 noort on avanud konto Stardiplatsis ning alustanud oma väärtuslike kogemuste analüüsimist ja talletamist. Kuigi Stardiplats on loodud eelkõige noorte vajadusi silmas pidades, sobib portaal kasutamiseks ka juba vanemas eas inimestele, kes soovivad talletada oma varasemad kogemused. Lisaks leiab Stardiplatsist palju põnevat ning vajalikku informatsiooni tööle kandideerimise kohta, portaal vahendab vabatahtliku töö, praktikate, projektides kaasalöömiste, koolituste, seminaride ja muudes noortele huvipakkuvates üritustes osalemise võimalusi. Kogemustest on kasu, kui neid osatakse väärtustada Stardiplats aitab juhtida noorte, aga ka haridustöötajate ja tööandjate tähelepanu noorte väga arvestatavatele kogemustele, mis on omandatud mitteformaalse õppimise teel formaalse hariduse või töökogemuse kõrval või ka asemel, ning õpetab noori oma väärtuslikke kogemusi hindama ja esitlema. Tagamaks tööandjate teadlikkust noorte varasematest kogemustest on suur roll noortel endil, kes eelkõige ise peavad oma kogemusi väärtustama ning need kogemused tööturul maksma panema.

kandideerijad ei lisa CV-le motivatsioonikirja, kuid just hea motivatsioonikiri aitab saada positiivset tähelepanu ning jääda silma kõikide CVde hulgas. Motivatsioonikirja eesmärk on rõhutada sinu kogemust ja sobivust just sellele kohale ning vastata tööandja küsimusele: miks just sina oled sellele kohale sobilik?

• Kui koostad CVd arvutis, kasuta lihtsaid, kergesti loetavaid kirju (nt Times New Roman).

Foto: Liis Kuusk

Johanna Hink Avastasin Stardiplatsi tänu sellele, et mulle anti võimalus seda aastal 2011 Teeviida messil esitleda, ja minu jaoks oli loomulik, et olen lähemalt tutvunud sellega, mida tutvustan. Seega tegingi sinna kasutaja. Mulle meeldib Stardiplatsi puhul väga see, et seal on alati olemas tööpakkumised noortele ja ka pakkumised vabatahtlikele nii Eestis kui välismaal. Veel meeldib mulle see, et Stardiplats kajastab uudiseid, mis on seotud noorte tööturuga. Tänu Stardiplatsile olen avastanud, et leidub palju võimalusi välismaal töötamiseks ja lisaks saab tänu artiklitele ja “Küsimuste-vastuste” rubriigile end “tööturukõlblikuna” hoida. Foto: erakogu

Annely Veidik Stardiplatsi portaali kasutajaks registreerusin mina, kuna seal on palju huvitavaid pakkumisi, kasulikke materjale ja head informatsiooni. Ma ise olen koostanud CV Stardiplatsis olevate juhiste järgi ja lugenud ka eri materjale näiteks noorsootöö kohta. Soovitan kindlasti selle portaaliga tutvuda.

• CVs ei ole kohustuslik märkida oma vanust, perekonnaseisu, sugu ega rahvust! • Hoidu kindlasti CVs vale informatsiooni esitamisest, sest informatsiooni võidakse kontrollida.

• Lõpuks lase kellelgi tuttaval (vanemal, õpetajal, karjäärinõustajal) oma CV üle lugeda, et kontrollida, kas selle sisu ja ülesehitus on selgesti ja kergesti mõistetavad. Teeviit 22. november 2012

15

fotod Anna Turoka

Üks maailma kuulsamaid looduslikke vaatamisväärs­ susi: Niagara juga asub umbes tunnise bussisõidu kaugusel Torontost.

Maailma kõrguselt viies vabalt seisev ehitis: teletorn CN Tower Torontos.

Loendamatute võimaluste Kanada

Kui otsid oma rada ning tahaksid end kodust kaugel proovile panna, uusi olusid, inimesi ja võimalusi avastada. Detsember on sobiv aeg mõnda Kanada ülikooli sisseastumisavaldus kirjutada. Anne-Mari Alver, Greta Kaupmees

Mõni põhjus, miks õppida Kanadas

K

anada on imeline maa – täis võimalusi nii õppijatele kui ka praktikategijatele, töötajatele või lihtsalt noortele seiklejatele, selgub vestluses suursaadik John Morrisoniga. “Tegu on suuruselt maailma teise riigiga, see aga tähendab, et Kanadas on võimalik kogeda väga palju,” selgitab suursaadik. “Seda nii klimaatiliselt, looduse mitmekesisuse mõttes kui ka lõpmata erinevate inimeste poolest.” Kanada on maailma pikima rannajoonega riik ning John Morrisoni sõnul erinevad ida- ja läänekallas teineteisest suuresti. Kanadas on käibel kaks riigikeelt – inglise ja prantsuse. Kanada idaosas, Québeci piirkonnas on valdavaks prantsuse keel ja kultuuriruum, lääneosas, näiteks Vancouveri piirkonnas, aga räägitakse peamiselt inglise keelt ning see piirkond on kõige multikultuursem, sealhulgas ka aasiapärasem. Kokku on Kanadas kümme provintsi ning kolm territooriumi. John Morrison mainib, et Toronto piirkond on Eestiga klimaatiliselt ja kultuuriliselt kõige sarnasem – ning just sinna on kogunenud suurem osa Kanadas elavatest eestlastest. Suursaadiku enda silmadesse tekib eriline sära, kui ta meenutab oma tudengipõlve aegseid suvesid, mil ta käis tööl arktilises põhjas. “Meie põhjala on imeliselt kaunis,” ütleb ta. Tänu Kanada kahele riigikeelele võiks see võimas, kaunis ja südam-

16

Teeviit 22. november 2012

Kvalifikatsiooni­ raamistik, mis on hinnatud üle terve maailma Mitmekultuuriline ühiskond Tervislik ja ohutu ühiskond

Suursaadik John Morrison julgus­ tab noori Kanadasse õppima ja tööle tulema.

lik riik saada ülikoolimaaks nii inglise kui ka prantsuse keelt rääkivatele õppijatele. Kõrgharidus on võimalik omandada mõlemas keeles. Kanadasse ülikooli Ülikoolid ootavad õppureid kõikidesse astmetesse. Bakalaureuseõppesse minnes tasub uurida stipendiumivõimalusi huvipakkuva ülikooli kodulehelt, doktorantide töö rahastamiseks on aga loodud ka riiklikud stipendiumid. John Morrison mainib, et mitme Kanada ülikooli tase kuulub maailma parimate hulka, samas on aga õppimiseks ja elamiseks kuluvad summad Kanadas märksa väiksemad kui näiteks Ameerika Ühendriikides või Suurbritannias. Kanadas on välistudengitele rohkem kui 10 000 bakalaureuseja magistriõppe tasemel programmi ning 95 avaliku ja erasektori mittetulunduslikku ülikooli ja kraadiõppe

Maailmatasemel keeleõpe

1, 2, 3 – ja õppima! Alltoodud aadressilt võid hõlpsasti leida endale sobiva kooli kas eriala või nime järgi. Uuri välja, mida on vaja, et õppida Kanadas. See on sama lihtne nagu 1-2-3! www.educationau-incanada.ca lehel on väga lihtne otsingu tööriist 1-2-3. www.educationau-incanada.ca/educationau-incanada/template-gabarit/step-etape.aspx?view=d. Sealt leiad kõik esialgsed vastused küsimustele, mis võivad tekkida Kanadas õppimise kohta, alates sellest, millised programmid on olemas, ja lõpetades sellega, kui palju see koolitus maksab ja milliseid dokumente on vaja. Samm 1: vali programm või kool, mis sind huvitab.

Põnev üliõpilaselu

Samm 2: uuri välja, kui palju see maksab.

Palju uuenduslikke teadusasutusi

Samm 3: uuri välja, milliseid dokumente on vaja, et Kanadasse õppima suunduda.

Võimalus sisserändeks

Tee taotlus.

tasemel kolledžit. Lisaks on üle 8000 kolledži tasemel õppeprogrammi. “Õppima võib tulla kohe ülikooli, ent on võimalus ka enne aasta või paar mõnes kolledžis õppida ja nii oma keeleoskus paremaks arendada,” soovitab ta. Toimib ka keskkoolinoortele mõeldud vahetusprogramm. Ülikoolide sisseastumistingimused on erinevad, kindlasti kuulub nõuete hulka korralik keeleoskus, head hinded keskkoolis ning sageli ka varasem erialane tegevus, näiteks süvendatud õpe, osavõtt olümpiaadidest vms. Kanadasse praktikale ja tööle Kanadas töötamine eeldab tööviisat, mille saamiseks on vaja eelne-

vat töölepingut. Noorte jaoks on aga Kanada ja Eesti riigil tore kahesuunaline programm International Experience, mis kutsub 18–35aastasi noori vabalt reisima ning enesele praktika- või töökohti otsima. Kanada-Eesti noortevahetus on suurepärane võimalus oma inglise ja/või prantsuse keele arendamiseks ning silmaringi avardamiseks. Töö leidmine pole ­kohustuslik. John Morrison ütleb, et mõned leiavad töö kohe, mõned paarikuulise otsimise peale, mõned aga tahavadki rohkem seigelda ja näha ning raha selleks on neil endal olemas või siis teenitakse seda väikeste tööotsadega lisaks. Noortevahetuse ajaks on aasta ning ühel noorel on võimalik selle raames Kanadas viibida kaks korda. Kellele see maa

aga väga meeldima hakkab ning kes sealsel tööturul kanda kinnitada tahab, peab kahe aasta möödudes tööviisa vormistama. Suursaadik kinnitab, et töövõimalusi on Kanadas tohutult palju, enim hinnatud on aga need praktika- või tööotsijad, kelle pagasis on konkreetsed kutseoskused. Paljud noored on leidnud unistuste töö näiteks mõnes Kanada spaas või suusakuurordis. Maa on hiiglaslik – kes leiab oma väljakutse mõnes suurlinnas, kes aga hoopis mõnel looduskaitsealal, põllumajanduses või tööstuspiirkonnas. Teeviida messil on Kanada saatkonna boks. Kes selle põneva maa vastu suuremat huvi tunneb, on teretulnud lähemalt uurima ja infot koguma.

X-faktoriga tippsekretär 2011. aastal võitis Triinu Maksim kutsevõistlused Parim teenindaja ja Tippsekretär. “Võidud tulid ausalt öeldes suure üllatusena,” tunnistab ta.

T

riinu loomuses on soov üha enam ja enam õppida. Tänu sellele ta teenindusvõistlustele sattuski. Teenindajate võistlus kuulutati välja just siis, kui Triinu oli otsustanud osa võtta sekretäride võistlusest. “Minu nõrk külg on see, et ma kipun avalikult esinedes paanikasse sattuma,” räägib Triinu. “Seepärast tahtsingi võistlustel osaleda, et sellest hirmust üle saada. Oleks ju piinlik, kui tekib vajadus teiste ees midagi teha või rääkida, minul aga hajuvad mõtted laiali...” arvab tippsekretär. Triinu ainsaks eesmärgiks oli osalemiskogemus, üllatusena tuli Triinu Maksimile võit kõigepealt Tallinna, seejärel Eesti parima teenindajana. “Pärast võistlust kuulsin, et žürii oli minu kohta öelnud, et ma võitsin tänu X-faktorile. Aga mida selle all täpselt mõeldi, seda ma ei tea,” naerab Triinu. Ka tippsekretäri aunimetus tuli talle suure üllatusena, sest praegu Tallinna Majanduskoolis õppiv neiu läks võistlustele peamiselt uut kogemust saama. Esmalt rõivakorralduse eriala Kui Triinu Maksim Tallinna Ühisgümnaasiumi lõpetas, astus ta Tallinna Tehnikakõrgkooli, kus asus õppima rõiva- ja tekstiiliala

ressursikorraldust. “Mõtlesin, et müümist ja ostmist on elus ikka vaja...” põhjendab ta. Õppimine edenes ülimalt hästi ning neiu diplomil ilutsevad sõnad “cum laude”. Kahjuks ei osutunud valitud eriala kõige õigemaks. Kui Triinu hakkas tööd otsima, siis maandus ta hoopis sekretäritoolil. “Tagantjärele tunnistan, et ma ei teadnud siis veel sekretäritööst mitte midagi,” räägib Triinu. “Arvasin, et see töö tähendab alati ilus olemist ja kohvikeetmist. Täna ma tean, et see ei ole üldse nii.” Triinu esimeseks töökohaks sai EHTE ehk Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, kus tema ülesanded olid õpilaste probleemide lahendamine ja andmebaaside korrashoid. Triinu mõistis üsna pea, et tahab oma tööst märksa enam teada saada ja palju rohkem osata, ning järgmine samm oli sisseastumine Tallinna Majanduskooli. Uus kooliring Triinu kiidab kooli ja õpetajaid, öeldes, et õpetajad on seal kõik oma ala profid ja neilt oli väga palju õppida. Ta on veendunud, et ühel erialal õppimine ja töötamine on hea mõte, nii praktika ja teooria toetavad teineteist. “Kui ma töötan sekretärina, siis ma mõis-

tan väga hästi, miks midagi õpetatakse, ja oskan seda järgmisel päeval oma töös kasutada. Suur pluss on see, et ma ei pea praktikakohta otsima, vaid kogu praktika on oma töö juures.” Tõsi küll, õhtune õpe tähendas Triinule olulisi loobumisi eraelus ja mujal. “Päeval käisin tööl, õhtuti koolis ja nädalavahetustel tegin koolitööd ning millekski muuks enam aega ei jäänudki,” ütleb ta. Triinu on veendunud, et raskused on end ära tasunud, nüüd veidi vanemana tundub kooliminek arukam kui kohe pärast keskkooli. “Keskkooli järel oli mul tunne, et ilmtingimata tuleb võimalikult kiiresti kuhugi kooli sisse saada. Nüüd, kui olen saanud ennast proovile panna, olen aru Triinu Maksim on kogenud, et samal alal töötamine ja õppi­ mine on arukas mõte.

saanud, mis mind tegelikult huvitab.” Olles saanud sekretärikutse, kaalub Triinu Maksim taas edasiõppimist ja neiul on tekkinud huvi personalitöö vastu. Millised omadused peavad olema parimal noorel sekretäril? Triinu Maksimil on vastused kiirelt olemas. “Peab olema avatud uutele proovikividele,” sõnab ta. “Sekretäritöös tuleb täita väga erinevaid ülesandeid: täna abistan riigihangete koostamisel, homme aga võõrustan tähtsaid külalisi ning kindlasti peab olema positiivne suhtumine! Ma ei suuda ette kujutada mossis sekretäri – selline visiitkaart ei sobiks ühelegi edukale ettevõttele. Töös arenetakse koos ettevõttega, niisiis peab sekretär olema avatud kõigele uuele ja mõistma firmasaladuste olulisust.” Kuigi sekretäridena ollakse harjunud nägema naisi, sobib Triinu arvates see töö ka härrasmeestele. Sekretäritöö Xfaktor pole enam midagi müstilist. Tõepoolest – teadmised, hoiak ning avatud ellusuhtumine. Anne-Mari Alver

Teeviit 22. november 2012

17

S

elle aasta suvel rõõmustasid kutseõppurid Paunküla hooldekodu elanikke, muutes vanaaegse mõisa tänapäevasemaks. Saates osalenud noorte arvates võib telesaadet “Tuuni mu mõisa!” lugeda kordaläinuks. Esialgu oli küll veidi kahtlusi, kuid lõpuks puhuti hooldekodule uus vaim sisse ja noored kutseõppurid said väärtusliku kogemuse. Valitud ametite vajalikkust tõestati kaamerate vahendusel kogu Eestile.

Juuksur Kaubi Koch: “Kutse omandamine on mu elu üks parimaid otsuseid”

Kutseharidus annab tööd ja aitab olla inimestele vajalik

Kui tahad teha midagi, mis on tõeliselt vajalik, vali eriala ametikoolist, siis pole põhjust muretseda, et omandatud kutse tulevikus töötuks jätab. pida. Töö muudavad eriti nauditavaks rahulolevad kliendid. Miks on kutseharidus vajalik?

Kaubi Koch alustas Tartu Kutsehariduskeskuses juuksuriõpinguid 2011. aasta veebruaris ja lõpetas kooli 2012. aasta juunis.

Kutse on see, mis avab minu ees rohkem uksi. Ma pean seda oma elu üheks parimaks otsuseks, et asusin õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse. Kuidas sattusid saatesse?

Miks just juuksuritöö?

Ma mäletan, kui olin laps, sain lõigata vanaema ja vanaisa juukseid, see mälestus on väga erksalt meeles. Olin siis kõigest kümneaastane ja tädi arvas, et minust saab juuksur. Sellega ma küll ei nõustunud, mina tahtsin saada ikka rohkem bussijuhiks või politseinikuks. Mu tädi on juuksur ja minu põhikooliaegsest heast klassiõest on saanud juuksur ning arvan, et kõik see mõjutas mu valikut. Mis sulle selle ameti juures meeldib?

Juuksuriamet on põnev ja samal ajal raske. Juuksuritöö ei ole kunagi üksluine, nii palju on erinevaid võimalusi ja veel rohkem on vaja õp-

Saatesse sattusin juhuslikult. Olin sellel ajal kooli õppesalongis tööl, kui tuldi küsima, kes sooviks osaleda. Algul jättis see ettepanek mind külmaks, sest minu ajagraafik oli tihe, kuid kui kuulsin, et tegu on eakate inimeste aitamisega, mu suhtumine muutus. Olen oma elus teinud vabatahtlikku tööd juba kümme aastat. Eredamad muljed saatest?

Osalejate otsing toimus septembris 2011 ja saate salvestus oli 2012. aasta aprillis. Selleks ajaks olin juba ära unustanud, et casting’ust osa võtsin, kui äkki avastasin Facebookis kirja, et olen saatesse valitud. Saates pidime n-ö tuunima filmilegend Leida Rammot. Tartu Kut-

sehariduskeskusest valiti kaks juuksurit – mina ja mu klassiõde Kristel – ja Tallinna Tööstushariduskeskusest ka kaks juuksurit, kes “tuunisid” operetiprimadonna Therese Raidet. Saime väga palju kasutada varem õpitud tehnikaid ja oskusi. Kindlasti olid kasuks ka salongis töötamisel saadud kogemused. Tänu headele õpetajatele saime eelnevalt kaasa palju soovitusi.

Kaubi Koch paneb Eestis saadud juuksurihariduse Londonis proovile.

Millised on su tulevikuplaanid?

Pärast kooli lõpuaktust kolisin kohe Londonisse. Üritan siin oma erialal n-ö jala ukse vahele saada. See on väga raske, kuna mul pole veel tööstaaži. Plaanid on areneda välismaal, saada kogemusi eri valdkondades. Siin on põnev – eri kultuurid ja erinevad juuksetüübid. On väga-väga palju õppida. Just eneseareng on kõige tähtsam.

Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse Erakool

Organisation Mondiale Coiffure School SOOdSaiM võiMaluS OSaleda kOOlituStel alateS jaanuariSt 2013: kosmeetik, juuksur ja massöör lühikurSuSed: maniküürija, pediküürija, küünetehnik, jumestaja, ripsmetehnik uuS kurSuS! Jumestaja-küünetehnik-ripsmetehnik (sisaldab jumestamist, maniküüri, pediküüri, depilatsiooni, kangas-, geel- ja akrüültehnikat ning ripsmete paigaldamist) Juuksurite intensiivõpe (õhtuti ja nädalavahetustel). OMC Organisation Mondiale Coiffure rahvusvaheline eksam juuksuritele, jumestajatele ja küünetehnikutele 100 €. OMC Organisation Mondiale Coiffure rahvusvahelise kohtuniku eksam juuksuritele, jumestajatele ja küünetehnikutele 350 €. NB! Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse

Erakool – Organisation Mondiale Coiffure School on OMC Organisation Mondiale Coiffure rahvusvaheline eksamikeskus ja Eesti Töötukassa koostööpartner. KÕIK KURSUSED ÜHEST KOHAST! Parimate hindadega kosmeetiku- ja juuksuriteenused Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli praktikakeskuses Lootsi 10, II korrus, tel 680 1665.

õismäe tee 24, ii korrus tel 641 2214, 506 6520

www.kursused.ee 18

Teeviit 22. november 2012

Filminäitljeja Leida Rammo oli üks neist, kes andis noortele kutseõppijatele võimalusi oskusi enese peal katsetada.

Liis Laadi: “Mulle meeldib ise asju teha.” Pärnumaa Kutsehariduskeskuse rätsepa eriala õpilane Liis Laadi valis kooli selle järgi, et see asuks kodule lähedal ning eriala seepärast, et talle meeldib käsitöö ning ise midagi valmistada. Kuidas sattusid saatesse?

Kooli kaudu, aga mitte n-ö vabatahtlikult, kuna too päev jõudsin kooli hiljem ja õpetaja oli otsuse siis juba vastu võtnud. Millised on muljed osalemisest?

Sain koostööd teha huvitavate ja toredate inimestega ning puutusin kokku sellise valdkonnaga, millest iga päev võib-olla väga ei räägita, seega sain uusi kogemusi juurde. Paunküla hooldekodu juhataja oli väga tore meesterahvas, selline omamoodi ja hästi sõbralik

Mida plaanid teha tulevikus? INTERNATIONAL SCHOOL

Hetkel on plaan minna välismaale vabatahtlikuks, kaugemaid plaane ei ole veel paika pannud. Leia oma amet ja ole kursis värskete kutsehariduse uudistega www.kutseharidus.ee

“Kas kosmeetikaõpilasest saab hea kosmeetik, selgub sageli alles töö käigus,” arutleb Eesti Iluteeninduskooli kosmeetikaõpetaja Liivia Ribelus. “Aga kosmeetikutöö õppimine annab midagi igale naisele.”

E

esti Rahvusvaheline Iluteeninduse Erakool pakub terve rea põnevaid õppimisvõimalusi. Kooli on oodatud nii vastselt keskkooli lõpetanud noored kui ka need naised, kes on varem millegi muuga tegelenud, siis aga tundnud soovi või vajadust uue eriala omandamiseks. Õppida saab kosmeetikuks, juuksuriks, maniküüri- ja pediküürimeistriks või masseerijaks. Olemas on nii pikad õppekavad, mis sobivad uue elukutse omandamiseks, kui ka lühemad kursused, mis on mõeldud eelkõige enesetäiendajatele.

Palju huvitavaid õppeaineid Eesti ja Soome kosmeetikakoole võrreldes märgib Liivia Ribelus, et teab kui suurt vahet nende vahel enam pole. “Õppekavad on riiklikult kinnitatud, neid järgitakse nii Eestis kui ka Soomes ning Eesti õppekava koostamisel on üsna palju toetutud pikema kogemusega tegijatele. Olen kindel, et meil pakutava haridusega on õige kerge läbi lüüa ka Soomes – või mujal maailmas. Loomulikult on siis lisaks erialateadmistele vaja keelteoskust. Lisaainetena on võõrkeeled ka meie koolis õpitavad.” Kosmeetikute pooleteistaastane õpe koosnebki üld-, eriala- ja lisaainetest. Esimesed kaks rühma on kõigile kohustuslikud, lisa-

paljud kliendid on otse laevalt tulnud soomlased, rootslased, venelased või mõne muu rahvuse esindajad. Aimar Karu toob välja, et juuksuri- ja kosmeetikaõpilaste jaoks on oluline töötada ka võimalikult erineva naha- ja juuksetüüpidega inimestega – nii näiteks erinevad afro­ ameeriklaste juuksed europiidide omast tugevalt. “Kui tahta tulevikus töötada ka mujal kui Eestis, on see kogemus väga kasulik,” kinnitab ta. Lisaks on praktikakeskuses linna parima hinnaga iluteenused. Liivia Ribelus märgib, et iluteeninduskooli noored on tugevad ka võõrkeeltes ning kõik praktikandid saavad ilusasti hakkama. “Juhtub sedagi, et soomlane, kes on aastaid Eestis käinud, suhtleb juba ka eesti keeles.”

Koolimisside kaunistamine on õpilastele hea väljakutse.

Iluteeninduse õppimine loob ellu palju võimalusi ainete hulgast võib igaüks valida neid, mida enesele kõige vajalikumaks peab. “Õppida tuleb meil siin palju,” kummutab Liivia sujuvalt müüdi, nagu oleks kosmeetika ainult beibede rida. “Beibelik välimus võib ju olla, aga õppimine ja töö peavad ikka olulised olema,” ütleb ta. Kosmeetikute üldained on näiteks anatoomia, nahahaigused, mikrobioloogia, majandus, arvutiõpe, psühholoogia alused. Erialatundides õpitakse kõike, mida töös vaja läheb – näo-, käte-, jalgade ja kehahooldust ja jumestamist. Lisaks on võimalik õppida keeli, aroomiteraapiat, kunstküünte hooldust ja paigaldamist ja paljut muudki. Kooli direktor Aimar Karu märgib, et kellele pooleteistaastane õpe tundub liiga pikk või liiga kallis, saab valida ka lühema, 320tunnise jumestaja-küünetehniku-ripsmetehniku kursuse. Koolitus sisaldab jumestamist, pedi-

küüri, depilatsiooni, kangas-, geel- ja akrüülkunstküünetehnikaid ja erinevaid ripsmetepaigaldamise võimalusi. Vajalikud ja nõutud teenused on need kõik. Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse Erakool on oma omaniku OÜ Iluteeninduse koolituse kaudu ka Eesti Töötukassa koolituskaardi partner. Suurepärane praktikabaas Ka kõige paremate õpetajate käe all õppides saavad ametioskused kõige kindlamalt selgeks siis, kui neid on võimalik praktikas ellu rakendada. Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli praktikabaas on mõnus ja avar salong otse kesklinnas, sadama D-terminali vahetus läheduses, ajaloolises ja kaunis Kochi Aitade kompleksis. Lisaks erialatööle saavad õpilased korraliku praktika ka võõrkeelses suhtlemises –

Talvine vastuvõtt keskhariduse baasil

Naiselik hoiak Liivia Ribelus arutleb, et ka sel juhul, kui kosmeetikuks õppinu selle eluala peale ei jää, on tal õpinguajast hilisemas elus omajagu kasu. “Kosmeetika on naistele igas mõttes hariv teema,” ütleb ta. “See kool annab hea kogemuse ja sellised väärtushinnangud, millega on ka muudel aladel kergem läbi lüüa. Näiteks oskus ja harjumus alati hoolitsetud välja näha, kenasti riides käia, ümbritsevasse positiivselt suhtuda ning inimestega nii suhelda, et nad end hästi tunnevad.” Liivia kinnitab, et kool tagab ka head klienditeenindusoskused, mida läheb vaja praktiliselt kõigil erialadel töötades. “Olen kuulnud arutlusi, et eestlased ei ole kliendisuhtluses väga tugevad, kuid tegelikult on see puhtalt õppimise ja treenimise teema,” on ta veendunud. Iluteeninduse erialadel on Eestis võimalik töötada nii palgatöölise kui ka ettevõtjana – ning mõlemaks suunaks annab Eesti Iluteeninduse Erakool hea ettevalmistuse. Koolitustele ja kursustele on võimalik registreeruda veebikeskkonnas www.kursused.ee. Anne-Mari Alver

Dokumente võtame vastu 25. jaanuarini 2013. Õppetöö algab juba veebruaris 2013.

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Kujundaja Tuuli Prees Keeletoimetaja Katrin Hallas Projektijuht Kerli Kiidma kerli. kiidma@lehed.ee, tel 669 8247

Päevaõpe

Sisseastumine keskhariduse omamist kinnitava koolilõputunnistuse, testi ja vestluse alusel.

www.tptlive.ee

MULTIMEEDIUM

(VEEBISPETSIALIST)

Sessiooniõpe

ELEKTROONIKASEADMETE KOOSTAJA

ÕPE KA VENE KEELES

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee

Tallinna Polütehnikum

EESTI HOTELLI- JA TURISMIKÕRGKOOL ehte@ehte.ee www.ehte.ee

Lahtiste uste päev 19. märtsil. RAKENDUSKÕRGHARIDUS º Hotellimajandus

KUTSEHARIDUS

º Hospitality Management

º Hotelliteenindus º Toitlustusteenindus º Reisikorraldus

(hotellimajanduse õpe, mis toimub inglise keeles)

º Toitlustusteenuste korraldus º Reisikorraldus

Peale kutsehariduse õppekava lõpetamist võimalik jätkata õpinguid rakenduskõrghariduse 3. kursusel.

SISSEASTUMISKATSED 11. juulil (s.h. tasuta kohtadele) ja 1. augustil

al!

Teeviid i n e s i m

Kohtu

Sessiooniõpe

NÕRKVOOLUSÜSTEEMIDE PAIGALDAJA

Riigieelarvelised tasuta kohad

Puuvilla 19, Tallinn Telefon 668 8707

Teeviit 22. november 2012

19

fotod Hendrik Mägar

Tööhoos: lühimän­ gufilm “Viimane Romeo” peaks kinno jõudma veel selle aasta lõpul.

Filmida võib kas või püksi­ rihmale

Olen pool suve püüdnud kokku leppida kohtumist Ivar Taimega – noore operaatoriga, kes pälvis sel kevadel esimest korda välja antud Eesti suure filmimehe Jüri Sillarti mälestuseks loodud Püha Jüri preemia. Triinu Püvi

P RAKENDUSKÕRGHARIDUS • • • • • • • • • • • • •

Autotehnika Elektritehnika Hoonete ehitus Masinaehitus Rakendusarhitektuur Rakendusgeodeesia Raudteetehnika Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia Teedeehitus Tehnomaterjalid ja turundus Tehnoökoloogia Transport ja logistika

Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit!

TULE TUDENGIVARJUKS!

Registreeri TTK vastuvõtu kodulehel vastuvott.tktk.ee.

Lahtiste uste päev kevadisel koolivaheajal! www.facebook.com/tuletallinnatehnikakorgkooli

20

Teeviit 22. november 2012

www.tktk.ee

Pärnu mnt 62 tel 666 4569

laan oli maha istuda ning rääkida tema töödest-tegemistest, olevikust ja tulevikust. Olin juba veendunud, et kiire elutempo ja paljude projektide kõrvalt ei leiagi me kohtumiseks aega. Siiski leidus septembri alguses see hetk, kui saime Noku klubis kokku, et süüa koos hiline lõuna või siis varajane õhtusöök ning rääkida Ivarist – andekast ning lootustandvast noorest operaatorist, kel käsil õpingute lõpetamine BFMis. Et mitte sekunditki väärtuslikku aega kaotada, asun kohe küsimuste juurde ning uurin algatuseks Ivarilt tema erialavaliku kohta – operaatoritöö Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ivar muigab ja räägib loo sellest, kuidas erialavalikul mängis suurt rolli just Jüri Sillart. Nimelt oli Ivar lootnud BFMi tulla hoopis filmirežii erialale, kuid pärast esimestel loomingulistel katsetel käimist oli ta saanud kõne Jüri Sillartilt, kes veenis, et just operaatoritöö on tema jaoks see õige. “Nii läkski, et asusin hoopis operaatoriks õppima ja kusagil poole aasta pealt oli selge, et suunitlus oli ainuõige ja minust oleks tulnud elukogemuse ja ainese puudumise tõttu üks ütlemata kehv režissööritudeng. Kuid operaatorina on lootust.

Oleme jutuotsaga jõudnud Tallinna ülikooli juurde ning uurin, milliseks peab Ivar BFMi õpikeskkonda. Kas see on temasugusele loovale inimesele koht, kus võimetele ja võimalustele ei ole seatud piire?

Ivar aga vastab: “Mina suhtun piiridesse tegelikult väga positiivselt. Olen näinud paljusid, kes on tulnud filmikooli suure hurraaga – teha kalleid ja võimsaid projekte, kus piire ei seataks, mistõttu ongi filmikooli eesmärk olnud ka paljusid meist maa pea-

le tuua. Mingis mõttes on sellised juhatavad piirid olnud kasulikud, sest on loonud sooja ja turvalise ruumi, kus katsetada oma ideid ja mõtteid. Vahel oli aga selle soojuse saamiseks tarvis pea ees külma vette hüpata ja siis mõelda, et kas ujuda ka oskan. Samas olen taibanud, et need seinad on kui võrgud, kust suure tahtmise korral saad alati ka läbi pugeda ning teha esmapilgul lubamatut või võimatut.” Ivar vajub hetkeks mõttesse ja tõdeb: “Tegelikult jah, sa võid filmikoolis teha ükskõik, mida sa tahad. Samas on meid juhatatud ja juhendatud täpselt sellises mahus, nagu me ise oleme soovinud ja palunud. Meie loovust ei ole BFMis sugugi pärsitud, seda on pigem igal sammul soositud – lihtsalt võta kätte ja tee ära!” Palun Ivaril võrrelda BFMi teiste Euroopa filmikoolidega.

Ivar räägib: “Kohtudes teiste ülikoolide tudengitega, on saanud kiiresti selgeks, et väga paljudes ülikoolides on paremad tehnilised võimalused, kuid siinkohal meenuvad kohe Jüri Sillarti sõnad, kes selle teema peale tavatses ikka öelda, et filmida võib ka püksirihmale. Selline vastus tegi meile alguses küll nalja ja pisut ehk ka kurjaks, sest tahaksime ju ka paremat tehnikat ja õppevahendeid, kuid olen jõudnud arusaamale, et see ei ole õppeeesmärgil siiski esmatähtis. BFMi üheks suurimaks plussiks on erialane spetsialiseerumine esimesest päevast. Sisse astudes sa juba tead, kelleks õpid ja kelleks tahad saada – nii oleme saanud algusest peale keskenduda konkreetselt just oma alale. Väga paljudes ülikoolides see nii ei ole ning kõik õpivad esimestel aastatel kõike.” Ivar on siin-seal rääkinud Jüri Sillartist ja tema kui õpetaja rollist, edasi tulebki jutuks,

milline oli tema kokkupuutepunkt suure filmimehega.

“Puutusin Jüri Sillartiga väga palju kokku, kohe esimesest aastast peale, kui meil kõigil oli kohustuslik läbida üks tema kursus. See oli sisuliselt oleng Jüriga, kus tema rääkis oma filosoofilistest vaadetest ja meie püüdsime meeleheitlikult sellest sümbolite keelest midagi aru saada. Teiseks oli meil kõigil alati võimalus Jüri jutule minna. Ka mina käisin. Tema kabinet asus kohe meie õppeklassi kõrval, see oli selline müstiline paik, kuhu võis minna ükskõik millest rääkima ja ükskõik millal. Sinna mindi tihti ka väga segadusse sattununa ning välja tulles oli alati tunne, et saad maailmast taas aru. Eks filmikooli õppima minnes püstitame endale väga kõrged ootused ja seal on väga kerge ära eksida või kibestuda. Jüri aga oli niivõrd südamega asja juures ja lähenes meist igaühele väga personaalselt ning ta andis endast vist küll kõik, et meie kursus koos püsiks ja me maksimumi koolist kaasa võtaksime. Ta oli väga suur mees ja asendamatu õpetaja. Tagantjärele mõtlen, et Jüri töötas väga kavalalt meie nõustaja ja õpetajana, ning alles nüüd, kui teda enam ei ole, saan aru, kui suur on see täitmata jäänud auk.” Kas Jüri Sillarti nimelise Püha Jüri preemia võitmine tuli sulle üllatusena?

“Tuli ikka. See on tegelikult ka raske koorem kanda, sest tunnen, et pean oma töös ja elus selle vääriline olema. See tunnustus on tegelikult väga tore. Samas olen seisukohal, et meie ligi 40inimeseliselt kursuselt oleks selle preemia võinud anda väga mitmele nende

läks kasutusele sihtotstarbeliselt filminduse valdkonda?

Hetk mängufilmi “Risttuules” võte­ telt, kus Ivar Taim lõi kaasa valgustajana.

“See ei läinud otseselt filmitegemise alla, küll aga minu hariduse rahastamiseks. Kuna mul läheb veel õpingutele pisut raha, siis osa sellest läks sinna. Lisaks proovisin sel suvel ka Inglismaa filmikooli National Film and Television School sisse saada, ka selle reisi peale kulus natukene sellest rahast. Kahjuks jäid sel korral selle kooli uksed mulle suletuks, aga ma ei anna veel alla ja proovin ühe korra kindlasti veel.” Liigumegi edasi tulevikku ning küsin Ivarilt otse, mida ta plaanib pärast lõpetamist teha.

andekuse ja töökuse eest. Alati pärast meie kursuse tööde esilinastust on tunne, et mul on nii suur au olla seal, kus tehakse niivõrd häid filme ja kus on koos sellised suurepärased inimesed. Olen veendunud, et vähemalt pool uutest teadmistest olen omandanud tänu kursusekaaslastele. Ma arvan, et mul on kursusega väga vedanud, ja olen veendunud, et paljud neist teevad tulevikus suuri asju.” Kuidas on teie valdkonnas konkurentsiga: kas kursusekaaslased on sinu jaoks pigem konkurendid või elate te südamest teineteise kordaminekutele kaasa?

“Ei, konkurentsi küll ei ole, või kui, siis ikka selline positiivne ja edasiviiv konkurents. Kon-

MUUDA ELU,

SIIN ON

SINU VÕIMALUS!

Sulle võib see tulla üllatusena, kuid õppida on võimalik ka väljaspool kooli, seda nii Eestis kui ka välismaal. Reisida, õppida tundma teisi kultuure, suhelda erinevate noortega, töötada erinevates meeskondades, korda saata midagi olulist on see, mis arendab Sinu suhtlemis- ja meeskonnatöö oskusi, sallivust ja mõistmist, projektijuhtimis- jm eluks vajalikke oskusi. Programm Euroopa Noored toetab just sellist õppimist.

Programm Euroopa Noored rahastab 13-30aastaste noorte ideid rahvusvaheliseks koostööks ja kohaliku elu arendamiseks. Programmi toel saab minna ka välismaale vabatahtlikuks. Toetust saavad taotleda nii organisatsioonid kui noortegrupid ning taotlustähtaegu on kolm: 1. veebruar, 1. mai ja 1. oktoober. Eestis vahendab toetusi sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo. Vaata täpsemalt euroopa.noored.ee/voimalused

kurents on väga teisejärguline. Tegelikult on kõik üksteise suhtes väga toetavad. Näiteks, kui teen mõnd projekti ja vajan meeskonda inimesi, siis küsin esimesena ikka oma kursusekaaslastelt ja alles seejärel teistelt. Selline vastastikune abistamine ja just kursusekaaslaste kaasamine on meie alal väga levinud. Kõik see toimib sotsiaalse krediidi alusel.” Ivar mõtleb natukene ja tunnistab seejärel, et on viimasel ajal mitmel korral seda krediiti võtnud oma kursusekaaslastelt ning plaanib nüüd lähiajal seda tööalaste teenete kaudu tagasi andma hakata. Kui see saladus ei ole, siis mida sa tegid Jüri Sillarti preemiarahaga? Kas see

“Soovin magistrikraadi teha mõnes välismaa ülikoolis. Peamiselt seetõttu, et tahan kogeda teisi kultuure ning kohata uusi inimesi, kellega pole esmapilgul mitte midagi ühist. See aga ei tähenda, et ma Eestisse naasta ei plaaniks. Ära peab käima, et siis targemana tagasi tulla.” Millal võib Ivarit näha Jüri Sillarti jälgedes astumas just õpetaja rollis ehk noori tulevasi operaatoreid õpetamas?

Ivari suu kisub taas laiale muigele ja ta vastab: “Võib-olla kunagi kauges-kauges tulevikus. See eeldab kasvamist ja pedagoogiline külg minu erialal on mulle praegu veel väga tundmatu maa. Tegelikult on mitmed minu valdkonna inimesed pärast suurt ringi tagasi kodumaale jõudnud ning end ka õpetaja rollist leidnud. Kuna Eestis ongi see ringkond nii väikene, siis ei ole imekspandav, et paljud praktikud ka õpetavad.”

Sul on hea idee, aga Sa pole kindel, kas programmist Euroopa Noored saab sellele toetust? Vasta küsimustele ja saadki teada!

Vaata, kuidas noortealgatus võimaldab Sul oma idee ellu viia. Parem maailm – see on Sinu teha! euroopa.noored.ee/noortealgatus

Oled 13-30-aastane ja soovid korraldada projekti koos teistega?

Jah!

Jah! Ei, soovin üksi projektis osaleda

Jah!

Ei, soovin osaleda rahvusvahelises projektis

Kohalik noorteseminar aitab Sul kaasa rääkida oma elu puudutavates otsustes. Pane oma sõna maksma! euroopa.noored.ee/noorteseminar

Sel juhul mine välismaale vabatahtlikuks Euroopa vabatahtlik teenistuse kaudu. Hüppa ellu tundmatus kohas! euroopa.noored.ee/evs

Eesti oleks väga tore!

Korralda rahvusvaheline noortevahetus ja tšeki välismaa kultuure. euroopa.noored.ee/ noortevahetus

Noorte demokraatiaprojektiga saad proovida, kuidas otsustes kaasa rääkida. Pane oma sõna maksma! euroopa.noored.ee/demokraatiaprojekt

Teeviit 22. november 2012

21

Elu on parim karjäärinõ Elus on nii, et mõni teab kindlalt juba lapsest saati, kelleks tema saada tahab, ja nii ta oma rada tallab kindlas sihis. Teine proovib üht ja teist ametit ning teeb seda, mille saatus talle parasjagu teha annab, ning sealt süveneb tema tööarmastus ja koorub ametivalik. Ükski oskus pole üleliigne ja ükski töö ei anna häbeneda. Õppurid räägivad, kuidas kujunesid nende ametivalikud. Martin Semm (23 a). Lõpetas sel aastal Tartu Kunstikooli.

“M

ulle meeldib ruumi ja vormiga töötada. Teadsin erialavalikut tehes, mida ma kindlasti ei taha, ja see oli ühe töövahendiga samas paigas töötamine ehk kontoris arvuti taga istumine. Kunsti teha, midagi oma kätega teha on mulle alati meeldinud. Ei kujuta oma elu arvuti taga ette. Pärast põhikooli lõppu läksin Tartu Kutsehariduskeskusse ja õppisin seal pool aastat elektrikuks. Sain õppimise käigus aru, et see ala ei ole minu jaoks. Võtsin pool aastat akadeemilist ning mõtlesin järele, mida ma teha tahan. Mul oli teada, mida ma teha ei taha. Olin ka varem juba mõelnud minna kunstikooli, kuid magasin ühed sisseastumiskatsed maha. Kui ma veel Tartu Kutsehariduskeskuse nimekirjas olin, käisin kunstikooli katsetel ja sain sisse. Kui nägin kooli ja seda rahvast, sain kohe aru, et olen õiges kohas. Olen nendega ühes paadis. Kunstikool pakkus tol ajal kaht eriala. Nüüdseks on valik suurenenud. Ma pole sugugi kindel, et kui ma uuesti sisse astuksin, et siis sama eriala valiksin. Kui on valikut rohkem, on alati raskem otsust langetada. Alguses õpivad kõik kunsti üldaineid, siis aga ühed valivad kujundaja, teised dekoraatori eriala. Minule oli kohe selge, et arvuti taga ma ennast töötamas ei näe, tahan teha midagi oma kätega. Mulle meeldib ka väga maalimine ja joonistamine, seega saigi minu suund ruttu selgeks. Nüüd töötangi vabakutselisena ja teen dekoraatoritööd ning mulle meeldib väga. Tahan end kindlasti sel alal täiendada.” Kristi Saar (33), sekretär firmas OÜ Reiting PR, õpib Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis raamatupidamist.

“E

lu suunas mind sellele kutsevalikule, sest töötan sekretärina firmas, mis tegeleb koolituste korraldamisega ja sealhulgas raamatupidamise koolituste korraldamisega. Tundsin, et peaksin teadma natuke rohkem sellest, mida me müüme. 22

Teeviit 22. november 2012

Praegu mulle raamatupidamine meeldib. See tundub tohutult põnev. Tahan kindlasti tulevikus rohkem aega raamatupidamisele pühendada ja juurde õppida. Eks ole näha, mis siis saab, kui ma sellega igapäevaselt tegelema hakkan. 2010. aastal lõpetasin Elva täiskasvanute gümnaasiumi ja astusin kohe LääneArgo Kuusik on praegu prakti­ kal Itaalias.

Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestust õppima. Nii et praeguseks õpin juba viiendat aastat. Varem mul otsest ametit ei olnudki, olin pärast kooli lastega kodus ja tegin vahepeal maalrina tööd. Läbisin Töötukassa toel kursused, et saada juba omal käel omandatud praktilistele oskustele juurde ka teooriat. Kui aus olla, siis sel kursusel vaid teooria oligi, praktikat tegin omal käel töö käigus. Eks ametivalikuga ongi rohkem nii, et elu suunab, kuhu vaja, ja siis see hakkabki meeldima ja saab igapäevatööks. Mina küll ei teadnud lapsest saati, mis tööd ma teha tahan. Minu parim karjäärinõustaja on elu ise.” Anneli Tammaru (38 a), õpib Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis majandusarvestust ja koolitab end floristiks.

A

nneli on töötanud aastaid raamatupidajana, kuid viimased aastad on tundnud, et tahaks teha ka midagi loomingulisemat. Isa talus alustas ta abilisena maasikakasvatuse juures ja Peipsiäärsetele kohaselt ka sibula-küüslauguäriga. “Ma tahan oma oskusi niimoodi täiendada, et ühel hetkel oleksin vaba valima, mida teha ja mis suunas minna. Raamatupidamine ja majandusarvestus on ükskõik millise äritegevuse alus, seetõttu seda õppima asusingi. Varem olin küll raamatupidajana töötanud, aga eks see on ala, kus tuleb end pidevalt täiendada ja muutustega kursis hoida. Lilleseadet ja sisekujundust läksin õppima seepärast, et tundsin vajadust teha midagi ka ilma arvuti ja kalkulaatorita. Midagi reaalset ja oma kätega. Mine tea, võib-olla kunagi avan oma lillepoe ja maasikate kõrval hakkan ka lilli kasvatama. Kõik oskused tulevad kasuks.” Argo Kuusik (20), Tallinna Teeninduskooli III kursusel.

A

rgo on kokkamisega sina peal juba lapsest saati. Kui vanemad olid tööl, tuli endale ise süüa teha ja sealt see kokkamispisik külge jäi. Kokana on noormees kuulsust kogunud ka saates “Tuuni mu mõisa”, kus tal tuli ka puupliiti kasutades oma

kokaanded mängu panna. Hakkama sai ta sellega suurepäraselt. “Minu erialavalik tuli täiesti elu juhuste kokkusattumise tõttu. Pärast põhikooli lõpetamist jäi mul kooliteel üks aasta vahele, läksin proovisin hoopis tööalaselt kätt ja sain tööle kohvikusse Komeet, kus ma olin laopoiss ja sain ka koka abilisena natuke kaasa lüüa. Nägin, mida kokaamet endast kujutab, ja mulle hakkas see väga meeldima. Kokkamine on mulle kogu aeg meeldinud. Siis, kui mul oli taas koolivaliku aeg, kolisime Lasnamäele üsna Teeninduskooli lähedale ja loomulikult vaatasin erialasid ikka kodu lähedalt koolist. Eks ma vaatasin ka muid erialasid, näiteks isegi IT peale mõtlesin, aga see tundus liiga keeruline ja pikk õppeprotsess. Nüüd, kokaks õppides aga tundub mulle, et ma võikski ainult õppida, õppida, õppida, et ükskord tõeliseks professionaaliks saada. Hetkel õpin Itaalias, kus olen välispraktikal. Mulle nii meeldib see amet, sest hea on, kui saad klientidele maitsenaudinguid pakkuda ja kuuled rahulolevat tagasisidet ja näed rõõmsaid inimesi.” Merin Varendi (18 a) II kursus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, õpib ehitusviimistlust.

“M

inu ametivalik tuli lambist, nagu öeldakse. Ma lihtsalt tahtsin saada keskharidust ja vaatasin, kus seda kõige lihtsam omandada oleks. Leidsin, et Pärnumaa Kutsehariduskeskus on selleks õige koht. Kokata mulle ei meeldi, ma ei viitsi oodata, kuni see supp keeb. Tahan oma töö tulemust kohe näha. Pealegi, supp süüakse ära ja homme on jälle vaja hakata uut keetma. Seepärast siis valisingi mingi sellise ala, kus tulemus kohe silmaga näha ja püsib kauem. Mulle meeldis siseviimistlus, seda tööd olin veidi teinud ka, aga nüüd koolis õppides on natuke isu üle läinud, kui saan ehitusest kõike – vundamendist fassaadini. Olen aru saanud, et see ei ole ikka minu ala, aga ma siiski otsustasin lõpetada. Olen lisaks võtnud kursusi kosmeetiku erialal ja see meeldib mulle tõeliselt. Kosmeetikuna kavatsen tegelikult tööle hakata. Need on küll väga erinevad alad – üks naiselik ja teine mitte nii väga –, aga elus ei jookse ükski oskus mööda külgi maha. Ilmselt kodused remonditööd saan küll ise tehtud.”

õustaja

fotod mardo männimägi, erakogu

Liina Vahter

M

ul kujunes kindel eesmärk oma erialavalikul välja keskkoolis. Olin Taanis vahetusõpilane, tulin Eestisse tagasi ja siis olin juba enam-vähem otsustanud, et tahaks saada juuksuriks. Alguses olid vanemad mu valiku suhtes skeptilised, arvasid, et küll ma ümber mõtlen, ja siis olid nördinud, et lõpetasin heade hinnetega ega lähegi ülikooli. Aga mina olin tohutult uhke oma erialavaliku üle. Vennanaine viis mind kokku oma sõbrannaga, kes on üks Eesti tippjuuksureid Helen Heinroos. Sain Heleni kõrval tööle asuda administraatorina ja nägin, mida see töö endast kujutab. Natuke sain kätt proovida ka juuksuriabilisena. Pesin päid, sain selgeks, kuidas värve segada… Uurisin palju ja õppisin ise, olin selline aktivist. Minul läks küll väga lihtsalt see erialavalik. Lõpetasin keskkooli ära, tegin matemaatika lõpueksami ära ja juba järgmine päev kolisin Tallinna ning ülejärgmisel päeval läksin tööle. Terve suve töötasin Pireti ilusalongis ja sügisel läksin juuksuriks õppima Tallinna Tööstushariduskeskusse. Tööd ja kooli sai ilusti ühendada. Nüüd ülikoolis olles on hea, et juuksuritöö toob leiva lauale, ja seda tööd saab teha ka ülikooli kõrvalt. Olen enda peremees.

Liina Vahter (ülemisel pildil), Martin Semm (all vasakul) ja Kristi Saar töötavad eri ala­ del, kuid neid ühendab soov üha ja üha edasi õppida.

Greta Kaupmees

ÕPPIMINE VÄLISMAAL –

International Language and Education Centre EVENOR

KANDIDEERI ÜLIKOOLIDESSE VÄLISMAAL! Tasuta kõrgharidus Taanis ja Rootsis, õppelaenuga finantseeritavad erialad Inglismaal ja Hollandis, riiklikud ja eraülikoolid üle kogu maailma! See on hindamatu elukogemus, lisaks tekivad kasulikud ja huvitavad tutvused, samuti rahvusvahelised sõbrad.

A-level-keskharidus Suurbritannias! Võimalus omandada kõrgelt hinnatud inglise keskharidus nii riiklikes kui ka erakoolides.

SINU EDUKA KARJÄÄRI ALGUS!

Meie kontoris saab teha tasuta inglise keele testi! Dokumentide tõlkimine samuti tasuta! Veel on võimalik esitada dokumente, alustamaks õpinguid veebruaris 2013! KEELEKURSUSED: KEELEÕPE KEELEKESKKONNAS TAGAB PARIMA TULEMUSE! Aasta ringi alates 10. eluaastast. Suurbritannia, Iirimaa, Malta, Šveits, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Itaalia, Kreeka, Küpros, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Hiina, Jaapan jm. IELTS- või TOEFL-eksami ettevalmistavad kursused.

Tartu mnt 43 / F. R. Kreutzwaldi 24, Tallinn tel 648 5441, 648 5501 • mail@evenor.ee

The International Baccalaureate on rahvusvaheline keskharidusprogramm. Õppekeelteks on inglise, prantsuse või hispaania keel. KULTUURIVAHETUSPROGRAMM − IMELINE AASTA VÄLISMAAL! Maailma populaarseim õpilasvahetusprogramm 15−18aastastele noortele annab kordumatu võimaluse avastada maailma, õppides võõrkeeli ja tutvudes teiste rahvaste elustiiliga. Programmid aasta ringi kestusega alates kolmest kuust. Suurbritannia, Šveits, Kanada, USA, Malta, Hispaania, Itaalia, Austria, Saksamaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina, Hiina, LAV, Brasiilia, Mehhiko, Belgia, Soome, Holland, Norra, Taani, Jaapan, Prantsusmaa jm.

KORRALIK HARIDUS MAAILMA PARIMATEST KESKKOOLIDEST! Suurbritannias, Šveitsis, USAs, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Iirimaal jm. Riiklikud ja erakoolid elamisega peredes või ühiselamus al 12 a. Küsimuste korral võta julgesti ühendust.

Loe ka noorte kogemusi meie kodulehelt. Võimalus taotleda tulumaksu tagastamist!

Külastage meid TEEVIIDAL boksis nr 51!

www.evenor.ee

Teeviit 22. november 2012

23

Miks tulla Tallinna Ülikooli? Tallinna Ülikool – kõige tudengisõbralikum ja avatum ülikool Eestis! Üliõpilaste tagasisidele tuginedes on Tallinna Ülikool kõige tudengisõbralikum ja avatum ülikool Eestis, kus lisaks 10 000 Eesti üliõpilasele õpib igal aastal ka 500 välisüliõpilast. }

Tallinna Ülikoolis tegutseb 10500 üliõpilast, 1100 töötajat ning üle 15 000 täiendkoolitustel ja avatud tasemeõppes osaleja aastas.

}

Tallinna Ülikool pakub laia ja paindlikku erialavalikut - tipptasemel õppimisvõimalused 61 bakalaureuse-, 72 magistri- ja 14 doktoriõppe (neist 31 rahvusvahelised) õppekaval seitsmes erinevas valdkonnas.

}

Tallinna Ülikoolil on lepingud ligi 250 Euroopa ülikooliga, mis võimaldab õpingute täiendamist või jätkamist välisülikoolides.

}

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti õppejõudude ja tippteadlaste kõrval töötab ning peab Tallinna Ülikoolis külalisloenguid arvukalt välisõppejõudusid ja teadlasi.

}

Tallinna Ülikooli uhiuus ja atraktiivne õpikeskkond asub kesklinna kampuses, lisaks mobiiline võimalus õppida ülikooli regionaalsetes kolledžites Haapsalus ja Rakveres ning Helsingi esinduses.

}

Tallinna Ülikooli tudengid elavad aktiivset tudengielu. Ülikool pakub võimalust kaasa lüüa mitmetes huvialaühendustes ning professionaalsete kultuuri- ja spordikollektiivide tegevuses.

}

Tallinna Ülikool asub võimalusterohkes ja tempokas pealinnas, kus on mugav leida elukoht üliõpilaselamus või üürikorteris ning alustada karjääri juba õpingute ajal.

Mis toimub Tallinna Ülikooli kampuse seinte vahel? Uuri lisa Teeviidal! Tallinna Ülikooli boksis toimub mitmeid põnevaid tegevusi, mis kajastavad meie igapäevaelu: }

Jälgi BFMi paremaid palasid või osale Informaatika Instituudi interaktiivses veebipõhises fotoatraktsioonis, mis näitab Sind üheksast erinevast küljest!

}

Kujunda enda pildiga reklaam või artikkel! Küljenda see ajalehe esiküljeks ja prindi välja! Juhendab Kommunikatsiooni Instituut.

}

Konfutsiuse Instituut õpetab valmistama Hiina Pekingi ooperi maske, osale ka teetseremoonial või proovi kätt Hiina kalligraafias. Laval Hiina kultuuri teemaline mäng ja Wu Shu esinemine!

Toimub palju muudki õpetlikku ja kaasahaaravat! Täpsem info: tlu.ee/teeviit

tlu.ee/vastuvott

Uutmoodi akadeemiline!