TERVE PERE (juuni 2016)

Terve Pere Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

15. juuni 2016

uudised

2 JUUNI 2016 Terve Pere

Sügisest jõuab ETV ekraanile tervise arengu instituudi ja Eesti rahvusringhäälingu koos­ töös valmiv televõistlus „Eesti parim kooli­ kokk”.

Televõistlust võib pidada konkursi „Parim koolisöökla” järglaseks. Nii nagu tervise arengu instituudi varasema konkursi puhul, on ka seekordse telesaate eesmärk väärtus­ tada koolikoka ametit ja pöörata suuremat tähelepanu koolisöögile.

Soovi konkursil osaleda avaldas 25 koo­ li, kellest saatesse valiti 12: Saku güm­ naasium, Loksa gümnaasium, Tallinna Arte gümnaasium, Palupera põhikool, Paiku­ se põhikool, Sõmeru põhikool, Koeru kesk­ kool, Surju põhi­kool, Parksepa keskkool, Euroo­pa kool, Aseri kool ja Audru kool.

Võistlus stardib koos kooliaasta algusega septembri 3. nädalal, filmimas käiakse kõigis 12 koolis. Stuudiovoorudesse pääsevad eda­ si kuus paremat.

Saadet hakkavad juhtima Eero Reinu ja Kaidor Kahar. Eero on muude ametite kõrvalt teinud ka kokatööd ning omab vastavat kva­ lifikatsiooni, Kaidor on osav kodukokk. Mõle­ ma mehe peres kasvavad lapsed, kellest esi­ mesed asuvad sügisest kooliteele.

Saatega on plaanis jätkata ka järgmisel aastal – siis juba uute koolidega, et võima­

siberiseeder.ee

Puhastuse esimesel päeval võtke preparaadi 5 ühikut (1 ühik = 0,025 ml) tühja kõhu peale.

Peale seda ei tohi 15 minutit midagi süüa ega juua. Kui te ei kannata mõru maitset, siis võite vett peale juua, kuid parem on lihtsalt hambaid pesta. Teisel päeval jooge 10 ühikut, kolmandal 15 ühikut ja nii iga päev, lisades juurde 5 ühikut. Neljakümnendal päeval jõuate 200 ühikuni.

Järgmisest päevast hakake vähendama doosi 5 ühiku võrra. Kokku kestab puhastus 79 päeva.

Esimestel 40 päeval jõuate energeetika uuele Palsami kulu “Siberi Puhastuseks” tasemele, sellel ajal avaneb ja taastub rakkude Kehakaal kuni 80 kg 80 -100 kg üle 100 kg mälu, taastamisprotsessid käivituvad väga sügaval ühikud 5 7 10 DNA tasemel. Tavaliselt sellel ajal hakkab inimene kulu kokku 200 ml 280 ml 400 ml tundma puhastuse mõju.

Järgnevalt käivitub organismi kõikide kudede ja rakkude regeneratsioon, st. uuenemine ja puhastumine kõigest vanast, millest rakkudel oli varem raske vabaneda.

“Siberi puhastus” on lihtne ega valmista tavaliselt organismile stressi, kuid käivitab pehmelt ja aeglaselt puhastus- ja tervenemisprotsessid raku tasandil.

Puhastuse ajal toimub mao ja veresoonte puhastamine. Veresooned muutuvad elastsemateks ja selle tagajärjel toimub vererõhu isereguleerimine. Väga tõhus liigeste valu korral.

SIBERI PUHASTUS SEEDRIPALSAMIGA

Seedriõli kutsuti vanadel aegadel 100 haiguse ravimise aineks. Selle kasulikke toimeid tunnistab mitte ainult rahva- vaid ka ametlik meditsiin.

Katsete tulemused, mis viidi läbi Venemaa Meditsiinteaduste Akadeemias, räägivad seedriõli kõrgest efektiivsusest paljude haiguste ravimisel.

Seedriõli toodetakse puhastatud pähklituumast külma pressimise meetodil.

Ilmar Saabas

Eesti parimat koolikokka hakatakse valima telesaates

S IBERI SEEDRIÕLI

SIBERI TERVIS

eesti ekspress

Televõistlust võib pidada konkursi „Parim koolisöökla” järglaseks. Pildil 2012. aastal parimaks koolisööklaks valitud Tabasalu ühisgümnaasiumi söökla kokk.

likult paljud särasilmsed ja hakkajad kooli­ kokad jõuaksid oma tegemistega Eesti ini­ meste ette.

Terve Pere

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee, tel 680 4567 Reklaam: Sirle Kübar, sirle.kybar@ekspressmeedia.ee, tel 5684 5555 Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

Uus käsiraamat „Isetervendamine: kunst ja praktika”, tooted eestimaisest mahedast toortatrast (küpsised, krõpsud, halvaad, tangud, jahud), tatramesi jt.

Müügil kauplustes üle Eesti ja e-poes: www.remedyway.ee

Terve Pere JUUNI 2016 3

UUDISED

eesti ekspress Tervise Paradiisi veekeskuses on midagi kogu perele:

Lastel on tervislikum süüa liha, mitte viinereid ja sardelle likus nitritite koguse arvestuses erilist osa­ kaalu ei omanud.

Kuna käes on grillimise aeg, süüakse roh­ kem lihatooteid ning lapsed võivad seetõt­

Sutterstock

Eesti maaülikooli teadlased hindasid maaelu­ ministeeriumi tellimusel toidus kasutatava­ te nitrititega (E249 ja E250) seotud riske kuni 10aastaste laste puhul. Uuringu eesmärk oli teada saada, kas Eesti lap­ sed tarbivad nitriteid kogu­ ses, mis ületab ohutu päe­ vase määra. Lisaks selgitati välja peamised nitritite tarbi­ mise allikad ja anti soovitusi lihatoodete tarbimiseks, va­ hendab terviseinfo.ee Uuringu käigus kasu­ tati kuni 10 aasta vanus­ te laste lihatoodete tarbi­ mise andmeid, mis saadi 2013.–2015. aasta rahvasti­ ku toitumise uuringust. Kok­ ku kasutati 1087 lapse toi­ tumise andmeid. Analüüsil selgus, et enim nitriteid said lapsed viineritest ja sardelli­ dest, millele järgnesid keedu­ vorst ja kuumtöötlemist va­ javad lihatooted. Joogivees oli nitritite keskmine sisaldus väga madal ning need tervik­

Ira Lember

Heino Pedusaar

HEA KASVATUSEGA MEES

UUT MÖÖDUNUST

Romaan

Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest

Kõva köide 186 lehekülge

Kõva köide 630 lehekülge

Tunnustatud, edukas ja erakordselt menukas krimikirjanik Nordon Rosenberg, hea kasvatusega mees oma parimates aastates, kelle sõna jääb alati peale ja kellel on igas asjas alati õigus, istub oma vanaisa ehitatud eestiaegse maja keldris ja on võib-olla esimest korda oma elus tõelises kimbatuses.

Saatus on mänginud talle kurja vingerpussi, sokutades tema teele kirjavahetuse, mida on ilma Nordoni teadmata pidanud omavahel tema mõlemad seaduslikud abikaasad. Nii algab romaani 2. osa.

Mis nendest kirjadest aga kirjanduslike mõrvade kavandamisel ja lahendamisel ilmeksimatu vaistuga, kuid igapäevaelus harvanähtavalt saamatule, ent kõikide arvates siiski hea kasvatusega kirjanikuhärrale vastu vaatas, rääkimata juba sellest, kuidas asjad üldse niikaugele arenesid, siis avastamisrõõmu selle teadasaamisest ei tahaks me hea lugeja eest mitte mingi hinna eest ära võtta...

www.canopus.ee

4 JUUNI 2016 Terve Pere

Koguteos «Uut möödunust» sisaldab 60 avalikkusele adresseeritud rikkaliku fotomaterjaliga varustatud esseed-vestet, mis kirjutavad elavaks kogu Eesti möödunud sajandi muusikaajaloo (klaveri- ja viiulimeistrid, heliloojad, pianistid, ooperi- ja operetisolistid, koorijuhid, organistid, pedagoogid jmt). Tõeline tähtede paraad algab klaverimeister Ernst Hiisi ja helilooja Cyrillus Kreegiga ning lõpeb Arvo Pärdiga, nende vahele jäävad Gustav Ernesaks, Artur Lemba, Erika Franz, Tooni Kroon, Helmi Puur, Roman Matsov, Aleksander Arder, Jenny Siimon, Hugo Lepnurm ja paljud, paljud teised. Otsekui kirsi tordile lisavad raamatu viimased peatükid Enrico Carusost, Beniamino Giglist ja Jussi Björlingist. See raamat on sündinud Eesti Raadio kauaaegse helirežissööri Heino Pedusaare peaaegu 60 aasta jooksul salvestatud intervjuude temaatilisest avardamisest ja kirjanduslikust järeltöötlemisest.

Sama nime kandis ka selle osava sõnasepa läbi paljude aastate ülimenukaks osutunud saatesari Eesti Raadios.

tu saada lubatust suuremaid nitritikoguseid.

Ohutut päevast kogust on laste puhul kerge ületada nende väiksema kehakaalu tõttu ning ka seepärast, et lapsed kipuvad eelistama vii­ nereid ja keeduvorste.

Nädalas ei tohiks 1–3aastane laps süüa üle 55 grammi nitriteid sisaldavaid lihatooteid. 4–6aas­ tane võib nädalas süüa kuni 90 grammi ja 7–10aastane ku­ ni 155 grammi nitriteid sisalda­ vaid lihatooteid. Näiteks kaalub üks viiner keskmiselt 25 grammi ja singiviil 10 grammi.

Kui ka vahel tarbitakse nit­ rititega töödeldud lihatooteid suuremas koguses, ei tähenda see kohe terviseohtu. Problee­ miks võib kujuneda pikaajaline suures koguses nitrititega töö­ deldud lihatoodete tarbimine.

Nitriteid seostatakse N-nitroosoühendite tekkega, mis tõstab teatud vähiliikides­ se haigestumise tõenäosust.

Nitriteid kasutatakse eeskätt säilitus­ainena.

veekeskus,

spaa-hotell & veekeskus

kus koos lastega möllata ...

KOGU PERE ON RAHUL

UUS SAUNAKESKUS

*

William Somerset Maugham

KUIDAS SAADA PÜHAKUKS Romaan Tõlkinud Mare Lepik

Pehme köide 282 lehekülge Inglise kirjandusklassiku William Somerset Maughami intensiivne ja värvikas noorpõlveromaan Kuidas saada pühakuks ilmus aastal 1898, kui tulevane kirjanduskorüfee oli kõigest 24-aastane. Pühak on juba 29. kirjastus Canopuse poolt eesti keeles välja antud W. S. Maughami raamat. Žanrilt võiks seda liigitada ajalooliseks seiklus- või ka armastusromaaniks, sarnanedes oma hoogsuses paljuski Alexandre Dumas' vanema romaanidele Kolm musketäri või Krahv Monte-Cristo.

Tegevus toimub 15.ndal sajandil väikesteks vürstiriikideks killustatud Itaalias, kus käimas äge võimuvõitlus, kroonitud päid tõugatakse troonilt, sekka vandenõud, duellid, õukondlikud intriigid, kuramaažid..., ja kõige selle taustal tõuseb esile üks suur ja kirglik armastuslugu.

Huvitav on märkida, et Maugham pidas seda romaani oma mustaks lambaks, püüdes selle kordustrükke isegi veel küpses eas igati takistada. Tema hoiakust pole kerge aru saada, sest raamat nautis juba ilmudes suurt lugejamenu ja on teinud seda jätkuvalt rohkem kui saja aasta jooksul.

Niisiis, aasta 1488, iidne Forli linn Itaalias, San-Marino lähedal.

Aadlisoost nooruke härrasmees Filippo Brandolini satub linna saabudes otsekui vandenõudest, kirgedest ja intriigidest kubiseva herilasepesa keskpunkti. Lugu, mis siit alguse saab, on aga enam kui mõtlemapanev...

saunad

... ja , kus rahulikus tempos puhata. * sissepääs saunadesse vaid teenuse valinud klientidele

Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskus Side 14, 80010 Pärnu Tel 445 1666 (veekeskus) www.terviseparadiis.ee

Terve Pere JUUNI 2016 5

UUDISED Enne laagrit on asjakohane laps selleks ette valmistada

Sutterstock

Kui vanem ja laps on ühiselt otsustanud, et laager on tore ja meelepärane koht suvi­ seks ajaveetmiseks, tuleks täiskasvanul en­ ne laagri algust oma laps ette valmistada, kirjutab lastekaitse liidu lastelaagrite juhata­ ja Alar Tamm ajakirjas Märka Last.

Enne laagrivahetuse algust peaks tähele­ panu pöörama järgmistele aspektidele.

Tutvu laagriprogrammi ja selle sisuga.

Tee valikud koos lapsega, kooskõlas tema soovide ja huvidega.

Veendu, et lastelaagri kor­ raldajal oleks tegevusluba.

Küsi ja võimalusel külas­ ta koos lapsega laagripaika esma­mulje saamiseks, vaa­ ta infot laagri kodulehelt.

Aruta lapsega läbi eelne­ va ja järgneva perioodi plaa­ nid, et lapsel oleks oma su­ vest ja puhkustest ülevaade.

Vii lapsega läbi kodune ettevalmistusperiood, mil­ le käigus kohanege päeva­ režiimiga (äratus, söök kind­ latel kellaaegadel, hügieeni­ reeglid).

Kaasa laps vajalike asja­ de pakkimisse, et tal oleks ülevaade kaasa pandavatest esemetest ja arusaam nen­ de funktsioonidest.

Pane lapsele kaasa piisav varu riide­ esemeid, arvestades erinevaid tegevusi ja ilmastiku­muutusi.

Vii laps isiklikult laagisse kohale või laag­ risse sõitjate kogunemise kohta.

Teavita kasvatajat lapse eripäradest ja või­ malikest terviseprobleemidest. Selleks on vaja enne täita ka osalejakaart.

Anna lapsele kaasa mõni tema lemmik­ asi, mis aitab kodust eemal olles turva­ tunnet luua.

Veendu, et laps teab vanemate ja lähe­ daste inimeste andmeid, kellega vajadusel ühendust võtta.

Pane lapsele kaasa väike taskuraha (u 10 eurot) ning selgita talle, milleks ja kui­ das seda kasutada.

Kui laps läheb laagrisse esimest korda, on hea enne temaga kokku leppida, millal tal­ le helistad ja teda võimalusel külastad. Ko­ duigatsus võib lapsel tekkida viiendal või kuuendal päeval. Ära kiirusta last laagrist koju tooma, vaid toeta teda ja motiveeri koos teiste laagrilistega tegutsema.

Barbie teeb sel suvel läbi evolutsiooni

SISUTURUNDUS

Kevadel oma 57. sünnipäeva tähistanud Barbie teeb evolutsiooni.

M

aailmas valitseva välise ilu kultusele ja nutiseadmete-­mängude ideaaltegelastele pakuvad tasa­ kaalu Fashionistad. Samanimelise sarja nukkudel on neli inimkeha tüüpi, seitse naha­tooni ning paarkümmend silmavärvi ja soengut. Juunist Eesti poodidesse saabunud nukkude hind jääb 15 euro kanti.

Barbie uueneb ajas

„Meie unistused on kõikvõimalikes värvides, vormides ja suurustes, seetõttu uueneb ka Barbie-maailm,” on kollektsiooni loovmeeskonna sõnum. Lapse töö on harjutada täiskasvanuks olemist, kombata piire ja teha teoks oma fantaasiaid. Rolli­ mängud annavad kogemusi, empaatiat ja eneseusku – lapsed arenevad eelkõige just mänguliste olukordade kaudu.

Virtuaalsõber ja nutiseade on loomulikult toredad asjad ning tänapäeval tihti lausa paratamatud, kuid nukkudega mängimise eelis peitubki just puudutus­ aistingute ja näpuosavuse abil ajumotoorika arengus, loovtegevuses ja päris­maailma simuleerimises. Kui lapse ema või õde on kurvikam, võiks seda olla ka nukk, kes teda sümboliseerib. Laps õpib erinevusi

aktsepteerima, veelgi enam samastuma, stilistina käituma ning iga keha eripärast lähtuvaid lahendusi looma.

Uuenev Barbie-universum inspireerib ja innustab väikeseid tüdrukuid unistama suurelt. „Sa võid olla kes tahes” on mõtteviis ja valikute maailm, mille abil kehastub laps mängu kaudu merineitsist haldjani, ent võib olla ka kosmoseteadlane, võimleja, sisekujundaja, kunstnik ja salaagent.

Fashionistad jätkavad seda mõtteviisi: julge olla tõeline ning mängi välja oma maksimum – nii ongi just huvitav.

Kehakultus ja sallivus on elulised teemad

Barbie on meie pärismaailma peegeldus – muutuv välimus, elustiil, mured ja rõõmud toovad täiskasvanute maailma laste ellu. Tegelikult on Barbie muutumisel inimesega sarnasemaks elulised tagamaad. Arengupsühholoogia ütleb, et inimese enesearmastus ja positiivsus on õnnelikuks olemise eeldused. Madal enesehinnang ja negatiivne hoiak on aga käitumismallid, mis takistavad meil olemast iseenda parim versioon, et tegutseda julgelt ja loovalt.

Teisalt on kurb, et mingi osa inimesi orjastab end oma keha lõksu või, hullem veel, arvustab teisi ning teeb sellega ligimestele haiget. Sõltuvused ja äärmused on paraku üsna igapäevased nähtused, tõestuseks arvutud dieedinipid, pidev välimuse lihvimine juustest küünteni ning selfikultuur või selle vastanditena ülesöömine ja enese kehaline minnalaskmine. Barbie-­ evolutsioon sai tõuke just mõtteviisist, et inimkeha ehitusega ja eri nahatüüpidega nukk õpetab nägema ilu selle igas vormis, olema salliv erinevuste suhtes ning leidlik kehatüübist maksimumi väljamängimisel.

Barbie on alati trende loonud ja ajaga kaasas käinud. Lisaks positiivsele ees­ kujule unistuste ja püüdluste täitumisel on tema maailm lihtsalt imeilus – rõivaste kujundamisel on kaasa löönud sadakond moekunstnikku. Ent Barbie on midagi enamat kui lihtsalt moetüdruk, sest tema tegelaskujud on ka kirurg ja teadlane, olümpia­võitja, ratsutaja ja õpetaja.

Seekordne sari „Fashionistas” paneb mõtlema kehalistele vormidele ja eelarvamusvabadusele. „Sa võid olla kes tahes” on ka sõnum lapsevanemale: lase oma lapsel olla see, kes ta olla tahab.

Meie unistused on kõikvõimalikes värvides, vormides ja suurustes – uuenenud Barbiekollektsioon „Fashionistas” on Eesti poodides saadaval juba alates juunikuust.

6 JUUNI 2016 Terve Pere

Terve Pere JUUNI 2016 7

PERE

PERE

Signe Kalberg

Eveli, Allan, Arabella ja Janari oma koduõuel. Veel mõned aastad tagasi jättis räämas talu nii halva mulje, et ehitusfirmad keeldusid vana maja remontimisest. Tööd on pere siin teinud väga palju, seitse aastat käisid nad Järvamaalt Jõgevamaal asuvale Kaavele, aga nüüd asub nende kodu siin.

Arabella ja Janari oma liumägi.

Kivisaare talu pererahvas toob külaellu värskeid tuuli Väike küla ei pruugi alati inimestest tühjaks jääda, vahel juhtub ka vastupidi. Neli aastat tagasi täienes pisike Kaave küla ühe noore pere võrra. Eveli (30) ja Allan (34) Leego koos tütar Arabella (10) ja poeg Janariga (8) leidsid Kivisaare talu 11 aastat tagasi, püsielanikeks said nad aga seitse aastat hiljem.

8 JUUNI 2016 Terve Pere

Ü

htekokku elab selles Jõgeva maakonnas Pajusi valla külakeses neli püsivat peret, suvel lisandub ka suvitavat linnarahvast. Kivisaare talust tee enam edasi ei viigi. Aias hakkavad silma lopsakad rabarberipuhmad ja suured kivi­

mürakad, mille vahele on istutatud taimi, palju puuviljapuid ja marjapõõsaid. Lastele mängumaja ja liumägi, tünnisaun… Milline padrik siin enne seda oli, võib vaid aima­ta pererahva juttu kuulates. Nüüd asub siin ühe armsa pere hubane kodu.

100aastane talu sai uue elu

Veel mõni aasta tagasi jättis see kokkuvarisenud katusega räämas talu nii halva mulje, et ehitusfirmad keeldusid vana maja remontimisest. „Kui maakler meid siia esimest korda tõi, keeldusin autost välja tulemast: nii

trööstitu oli avanev vaatepilt. Kui aga õhtul uuesti kohta vaatama tulime, olime mõlemad juba üsna kindlad, et meie koduotsingud on lõpule jõudnud,” meenutab Eveli.

Naine on see, kes annab kodule hinge ja loob selle oma mõtetes, mees realiseerib naise ideed. Allani sõnul otsisid nad omale kodu ligi aasta aega. Soov oli minna Järvamaalt Tartu poole, kus on rohkem künkaid.

Kodu ootas pererahvast aga Jõgeva- lapsed hommikul Kaave külast 7 kilomaal. „Mul tekkis üsna kiiresti nägemus, meetri kaugusele Siimustisse kooli sõidumilline meie kodu olema peaks. Muidu- tada, pärast seda ise 15 kilomeetri kaugugi on tööd tulnud väga palju teha, seitse sele Vaimastverre edasi suunduda. Sealt aastat käisime Järvamaalt siia. Kiiremaks veel vajadusel noorte huvikeskusesse, siis toimetamiseks läks siis, kui Arabella pidi pärast tunde tuleb lapsed viia kolm korda kooli minema. Kõigepealt sai elamiskõlbli- nädalas Jõgevale – Arabella huviringi ja Janari jalgpallitrenni. kuks aidahoone, kus on nimVaimastvere koolis on me suured aknad – sellest Veel mõni aasta Eveli huvijuht – tema jukujuneb hiljem minu ateljee,” hendamisel saavad tüdrutagasi jättis see pajatab Eveli.

Olla iseendale tööandjaks kokkuvarisenud kud selgeks käsitöö ning 2. ja 4. klassi kunsti algon oma kodu unistuse kõrval katusega tõed. Arvutiõpetajana noore naise teine suur soov. räämas talu nii töötab Eveli ka. Vaimast­ Eveli näitab paari pilti, milvere noortekeskuses on lest üks on mõeldud Järva-­ halva mulje, et Eveli noortetöötaja. Iga Madise kirikuõpetajale kingiehitusfirmad päev veedab seal oma tuseks. Teised pildid on ta ära keeldusid vaba aega kümmekond kinkinud, aga mõte käib ikka vana maja last, parematel aegadel seda rada pidi, et mingil ajal isegi üle paarikümne; igal saaks kunstiga püsivamalt teremontimisest. nädalal toimub seal mingi geleda ja leiba teenida. üritus, mille mõtleb välVana rehielamu, millest tegi Eveli fotod kaks aastat tagasi, ja ja korraldab Eveli. Kõigele lisaks juon tundmatuseni muutunud nii seest kui hendab naine savikunsti-, fotograafia- ja ka väljast. Kunagise madala ja alandliku käsi­tööringi. „Kui noortekeskust poleks, oleks igav. moega talumaja kohta võib juba nüüd julgelt öelda „häärber”, sest hele maja oma Noored ei teeks siis midagi, vast ainult loluhke katuse ja külge ehitatud kumera osa- lusi,” tunnistab 16aastane Piibe-Laura, kes ga, kuhu tuleb suur söögilaud, on elegant- Leego perel parajasti külas viibib. Ta on ne, õhuline ja kodune. Sees on veel palju rahul, et noortekeskus korraldab väljasõiteha, kuid Allani sõnul tahavad nad sisse te, pidusid, huviringe – tegevust on piisakolida jõuludeks, kui majal täitub 100 aas- valt, et koht laste jaoks huvitav oleks.

Arvate, et nüüd on kõik? Oh ei! Eveli tat.

Lisaks pererahva enda kätetööle on on veel Vaimastvere kodutütarde ja noor­ maja juures abiks olnud Eveli isa, suure- kotkaste juht. Õpingud Tallinna ülikoomad tööd on teinud ehitusfirmad. Remon- li magistrantuuris on seetõttu praegu küll timine võtab aega, sest pererahvas on päe- peatunud, kuid kunstiõpinguid saab jätkata alati, sest kunsti on Eveli kogu aeg armastavad läbi palgatööl. nud. Rakveres õppis ta kunsti­klassis, sealt sai savikunsti ja joonistamise-­maalimise Sõitmata läbi ei saa „Mõlemad peame taksojuhiametit,” nae- oskuse. Tallinna ülikoolis omandas naine rab pereema Eveli, kelle kohustuseks on kunstiõpetaja kutse.

Terve Pere JUUNI 2016 9

PERE

PERE

Heast mehest tuleb kinni hoida

Palmse tüdruk Eveli oli 16aastane, kui kohtas Aravete noormeest Allanit. Eveli meenutab, et töötas koos sõbrannaga suvel kioskis müüjana, kui sõbranna püüdis raadiost kinni noormeeste hõike, leidmaks Võsule peokaaslasi. „Ei olnud kohest äratundmist, et oleme teineteise jaoks loodud. Mina olin tööst ja Allan pidutsemist nii väsinud, et läksime hoopis autosse uinakut tegema. Nädal hiljem helistasin talle ja saime uuesti kokku.

Olin 16, kui Allaniga koos elama hakkasime. Jätsin Rakveres kooli pooleli ja läksin algul Aravetele, hiljem Paidesse edasi õppima. Abiellusime siis, kui olin 18,” meenutab naine. Eveli ise ei mäleta seda, kuid tema ema tuletab ikka aeg-ajalt meelde, kuidas tütar olevat öelnud: „Häid mehi ei ole ilmas palju, mis ma ikka ootan.”

Allan läks pärast Aravetel põhikooli lõpetamist õppima Õisu tehnikumi pagariks. Pagariamet olevatki rohkem meeste pärus­maa. Allani sõnul õppis nende kursusel 25 noormeest ja vaid kaks neidu. „Tehnikumi ma siiski ei lõpetanud, muud tegevused tulid peale,” tunnistab mees.

Eveli aga meenutab, kuidas Allan teda küpsetistega poputas ja imemaitsvat keedu­kreemi tegi. „Küpsetanud olen lapsest peale. Ega ma kahetse, et minust pa-

Eveli enda maalitud piltidega. Kunsti on Eveli kogu aeg armastanud.

Piusa külastuskeskus ja Muuseumikoobas ootab teid 25. septembrini iga päev kell 11–18.

garit ei saanud. Tööpäev algab neil ju öösel,” ütleb Allan.

Kohane on uurida, kuidas ikkagi teha hästi õhulist pärmitainast. Allani sõnul ei tohi sellesse panna palju muna, piisab vaid poolest, ning tainast tuleb hästi palju sõtkuda – siis tulevad pirukad-saiakesed hästi kohevad.

Pagaripoissi Allanist ei saanud, hoopiski baarimees. „Olin siis 17aastane, kui minust sai baarimees, kellena töötasin kaks aastat. Siis tuli sõjaväeteenistus ja nüüd olen 14 aastat olnud Aegviidu saekaatris liinioperaator.”

Allani tööpäev kestab üsna kaua. Kell 4.45 stardib ta Järvamaa poole, pärast tööpäeva aga ei keera autonina kohe Piibe maanteed pidi Jõgeva peale, vaid hoopis Ahulasse, kus kahasse sõpradega kasvatatakse mahedalt austerservikuid.

Kohatu tundub küsida, kas vaba aega ikka jääb. Muidugi jääb. „Vabal ajal käime reisimas. Oleme autoga läbi sõitnud terve Euroopa, Janari oli kuue-seitsmekuune, kui ta reisile kaasa võtsime. Sel suvel on kavas minna Poola, üks sihtkoht on soola­ kaevandused,” ütleb Eveli.

Neli aastat tagasi käisid Allan ja Eveli koolitusel ning said mootorratta juhtimise õiguse. Allani BMW on 1100 cm3, Eveli Suzuki 660 cm3. Naine tunnistab, et talle üksi ei meeldi sõitmas käia, koos Allani-

ga on hoopis lõbusam. „Oleme koos osalenud StreetMoto orienteerimissarja üritustel,” märgib Allan. Mees on tsikliga ka vahel tööle, Aegviidu saeveskisse sõitnud – 92 kilomeetrit.

Laupäev on Eveli päev. See tähendab, et siis on Allani ülesandeks valmistada hommikusöök ning anda naisele vaba aega teha seda, mida too ise tahab. Pannkoogipäev pole veel traditsiooniks kujunenud, kuid Eveli sõnul on ta püüdnud pere igaks söögikorraks ühiselt laua taha saada. „Saunas käimisest on kujunenud tava koos hea söögi ja mõnusa seltskonnaga.

Allan ehitas lisaks pärissaunale tünnisauna. Talvel on neid saunaõhtuid isegi rohkem kui suvel,” pajatab Eveli. „Käime igal aastal ka Tenerifel,” täheldab seni vaikselt juttu pealt kuulanud Arabella. Tema on väga rahul, et saab koos vennaga kasvada kodus, kus on ruumi joosta ja paljajalu kastesel murul kõndida ning kus rebased, kitsed, jänesed kõnnivad nägemisulatuses ringi. „Me oleme isegi karujälgi näinud, ja rästikuid on siin palju,” märgib Eveli.

Tundub, et kõik on nii ilus ja laabub tõrgeteta. Ongi, ent Eveli tunnistab ausalt, et vahel on ikka väga raske. Kuid oma kodu oli neil Allaniga mõtteis juba siis, kui nad tosin aastat tagasi abiellusid.

Unistustel on kombeks täituda.

ELEKTRIJALGRATAS VÕIB OLLA IGAPÄEVASEKS ABILISEKS NII VANEMALE INIMESELE KUI KA LÕBUSAKS TEEKAASLASEKS NOORELE.

Külastuskeskuse kinosaalis saab vaadata filme Piusa loodusest, koos giidiga tutvuda muuseumiga ning külastada Muuseumikoopa piiratud ala.

Lapsi ootab Kagu-Eesti suurim liivakast, kus saab ehitada liivast linnu.

Looduskaitsealal on võimalik läbida Piusa maastikku tutvustavat matkarada. Raudteejaama vanas hoones on avatud Savikoda. Meile saab tulla Elroni rongiga.

Täpsem info kodulehel www.piusa.ee ja telefonil 5304 4120.

10 JUUNI 2016 Terve Pere

Ebike.ee on Eesti suurima mudelivalikuga elektrijalgrataste ja rollerite müüja.

Meilt saab naisterattaid, meesterattaid, maastikurattaid, tänavarattaid ja kokkupandavaid e-rattaid. Juhul kui kahtled endas või meie ratastes, pakume sulle võimalust teha proovisõitu Tallinnas Kadaka tee 70a – siin ootab kogu lai rattavalik.

Pakume ka ilma sissemaksuta järelmaksuvõimalust!

Rataste hinnad al 490 €.

RATTAID SAAB OSTA meie kodulehelt WWW.EBIKE.EE või E–R kl 9–17 aadressilt KADAKA TEE 70A, Tallinn, Ringomer OÜ.

Terve Pere JUUNI 2016 INFOT saab küsida ka telefonil 5650 1771.

11

Päikesekaitse tagab rõõmsa suve Inimene vajab päikest nii füüsiliselt kui ka ja emotsionaalselt. Enne päikesepatareide laadima asumist tasub naha kaitsmise nimel paari asja meeles pidada. Suve nautida ja samas nahka kaitsta on võimalik, kui päikesekaitsevahendeid kasutada õigesti.

eesti ekspress Shutterstock

TERVIS

Päikest võttes olgu kaitsevahend käepärast.

Kadri Sirkas Tõnismäe Südameapteegi proviisor

P

äike jõuab maapinnani nähtamatute lühilaineliste ultraviolettkiirtena (UVK). Keha vajab päikest D-vitamiini sünteesiks ja ööpäevase rütmi reguleerimiseks. Fototeraapiat kasutatakse ka mõningate nahahaiguste, nagu psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja vitiliigo (valgete nahalaikude), raviks. Tänapäeva meditsiin on ultraviolettkiiri rakendanud töö­ vahendite steriliseerimiseks.

Kolme lainepikkusega kiirgused

UVK jaotatakse lainepikkuse järgi ­UVA-, UVB- ja UVC-kiirguseks. UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ega jõua maapinnani. UVB-kiired neelduvad naha pindmises

hooaja peatoetaja

SUVEAPTEEK!

7

linna muusika

5.–10.07 Ida-Virumaa

T 5. juuli kell 19 Jõhvi kontserdimaja

“Mere džäss”

Holger Marjamaa (klahvpillid), Mairo Marjamaa (saksofon), Tanel Ruben (löökpillid), Heiko Remmel (kontrabass)

K 6. juuli kell 19 Jõhvi Mihkli kirik

Saara Kadak ja Rolf Roosalu Kogu festivali kava: eestikontsert.ee/johvi

12 JUUNI 2016 Terve Pere Eesti Kontserdi suurtoetaja

Ametlik autopartner

Alutaguse Seiklusklubi

Terve Pere JUUNI 2016 13

TERVIS

TERVIS

Stratosfäär UVC Sarvkiht

UVB UVA

Pärisnahk

teadmine, et läbi pilve pääseb maapinnani suisa 80% UVKst. Mõningane hulk UVAd pääseb läbi ka auto- ja aknaklaasist.

Päikese eest vajavad kaitset isegi juuksed, silmad ja huuled, seega on mõistlik kanda peakatet ning UV-kaitsega päikeseprille.

Soovituslik on kasutada laiaspektrilisi ehk UVA- ja UVB-kaitsega vahendeid, mille SPF on vähemalt 15. Näol ja kätel, mis jäävad päikese kätte teistest kehaosadest enam, võiks eelistada tugevama kaitsega kreemi kui ülejäänud kehal. Õrna ja heleda nahaga inimesed ning lapsed peaksid üldiselt tarvitama tooteid, mille SPF on minimaalselt 30. Arvestada tasub ka sellega, et osa ravimeid (teatud antibiootikumid, rasestumisvastased tabletid, diureetikumid, antihistamiinikumid, antidepressandid) suurendavad valgustundlikkust.

kihis, põhjustades nahapõletust, allergilist löövet ja mõningail juhtudel immuunsuse langust. UVA-kiired on küll vähem nahka kahjustava toimega kui UVB-kiired, kuid moodustavad kogu UV-kiirgusest rõhuva enamuse ning tungivad sügavamale päris- Sobiva vahendi aitab valida nahka. apteeker Liigne UVA-kiirgus põhjustab naha Peale SPFi tugevuse erinevad päikeseenneaegset vananemist, kortse, solaar­laike kaitsevahendid üksteisest ka konsistent(naha pigmendimuutuseid), sarvkihi pak- si ja lisa­o maduste poolest. Valikus on senemist ja fototundkreemid, geelid, pihulikku löövet. UVA-­kiiri sed, emulsioonid, ihuon seostatud ka nahapiimad ja päevituspulvähi tekkega. gad. Üldiselt peavad iniÕrna ja heleda Päiksekaitsevahenmesed nende puhul tähtnahaga inimesed di valimisel tuleb eessaks lõhna puudumist, kätt lähtuda päikesematistavaid-­t oonivaid ning lapsed peaksid kaitsefaktorist (Sun omadusi, lihtsat pealeüldiselt tarvitama Protection Factor, kandmist, kiiret imenvahendeid, mille SPF SPF). SPF näitab kaitdumist, kerget tekstuuri, set UVB-kiirguse vastu on minimaalselt 30. niisutavat toimet ja muehk tähistab aega, milgavat kaasas­k antavust. le jooksul võib päikese Sobivaima päikesekaitkäes viibida ilma põsevahendi aitab valida letust saamata. Keskapteeker. miselt annab üks SPF kaitse 20 minutiks, Päikesekaitsevahendi puhul tasub teakuid see sõltub konkreetsest inimesest – da, et apteegikosmeetika väärtus ja erinetundlikuma nahaga inimestel võib see aeg vus tavakosmeetikast seisneb peamiselt olla lühem. Alates SPF 8-st on päikesekait- tootmises, lähteainetes ja uuringutes. Apsevahendil ka mõningane kaitse UVA-kiir- teegikosmeetika töötatakse välja koostöös guse vastu. Täielikult ei kaitse UVK eest nahaarstide, allergoloogide, erialaarstide siiski ükski päikesekaitsekreem, seega ta- ja teadlastega. Võib kindel olla, et apteesub päevitamisega piiri pidada. gist saab turvalised tooted terve ja kauni naha säilitamiseks igas eas inimene.

Ujudes ja higistades SPF lahjeneb

Päikesekaitsevahend tuleb peale kanda pool tundi enne päikese kätte minemist ning seda peaks uuendama keskmiselt iga kolme tunni järel. Kreemi tuleb uuesti peale kanda pärast ujumist või intensiivsemat higistamist, sest SPF lahjeneb. Näole, kaelale ja kätele kulub ühekordsel pealekandmisel vahendit keskmiselt 2 mg/cm2 ehk ligi kaks supilusikatäit.

Päikesekaitsevahendi kasutamise vajadus suureneb liival, asfaldil või vee­kogu juures viibides, sest need pinnad peegeldavad UVKd tagasi. Vähem on levinud 14 JUUNI 2016 Terve Pere

Põlenud nahk vajab rahu ja niiskust

Päikesepõletus tekib UVK ülemäärasest toimest nahale. Sellisel juhul tasub anda nahale kohe esmaabi. Ravi eesmärk on nahka rahustada, niisutada ja valu leevendada. Selleks on olemas spetsiaalsed päevitusjärgsed piimad, leevendust pakuvad ka dekspantenooli sisaldavad aerosoolid ja kreemid. Tõhus looduslik vahend on aaloed sisaldav geel või värske lõik aaloetaime lehest. Tugevama põletuse korral aita­vad teepuuõliga geelid Burnjel ja Burn­shield.

Lapsega päikese kätte Alla aastased lapsed ei tohiks pikalt otsese päikesekiirgusega kokku puutu­ da, sest nende higinäärmed ei tööta veel täielikult ega paku higistamisega keha­ le jahutust. Ühtlasi puudub neil pigment­ ainet tootev melaniin, mis tagab nahale päikesekaitse. Seepärast võiksid beebidel olla põhikehaosad õues viibides rõivaste­ ga kaetud või vari pea kohal.

Alates 1. eluaastast võivad lapsed vii­ bida järjest päikese käes maksimaalselt 1–2 tundi, soovitatavalt varjulisemates kohtades. Juhuks kui looduslikku varju käepärast ei ole, pakuvad head lahendust kaasaskantavad telgid ja vihmavarjud.

Parim aeg õues mängimiseks on siis, kui päikesekiirguse intensiivsus on ma­ dalaim – enne kella 11 hommikul ja pä­ rast kella 15 pärastlõunal. Oluline on säi­ litada vedeliku tasakaal organismis ning pakkuda lapsele joomiseks vett 3–4 kor­ da tunnis.

Kui spetsiaalseid tooteid käepärast ei ole, saab abi ka sellest, kui asetada põletus­kohale jahe niiske rätik. Punetavat kohta leevendavad veel kurgi antioksüdantsed ja valuvaigistavad omadused – kasutamiseks sobib nii viilutatud kui ka purustatud kurk. Rahvameditsiinis sagedasti soovitatud hapukoore pealemäärimine võib aga tuua rohkem kahju kui kasu, sest hapukoor sisaldab suurel hulgal rasva, mis ei lase nahal hingata.

Päikesega tasub kohtuda mõõdukalt

Päikeseville katki teha ei maksa, sest nõnda suureneb nakkuste oht ning villidele peab tagama puhta keskkonna. Valu korral saab abi suukaudsetest valuvaigistitest (näiteks paratsetamoolist ja ibuprofeenist). Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata rohkemale vedeliku tarbimisele, sest päike langetab naha niiskussisaldust. Päikesepõletusele järgnevatel päevadel peaks vältima otsese päikese kätte sattumist. Kõige intensiivsem UVK aeg on kell 11–15.

Täieliku kaitse päikesepõletuse vastu tagab siiski vaid üks meetod – päikese vältimine. Kes seda teha ei suuda või ei soovi, peaks viibima päikese käes mõõdukalt ja kaitsma end sel ajal kreemiga.

Terve Pere JUUNI 2016 15

TERVIS

Kodused kiirtestid aitavad avastada terviseprobleeme Kodused rasedustestid on juba aastakümneid üldtuntud ja väga usaldusväärsed, kuid lisaks neile on apteegist võimalik osta teste paarikümne terviseprobleemi tuvastamiseks.

K

oduste testide abil saab kiirelt avastada näiteks puukborrelioosi, meno­pausi, rauavaegust, allergiat ja toidu­talumatust. Seejuures rõhutavad kõik testid, et positiivse tulemuse korral on vaja kindlasti nõu pidada apteekri või perearstiga.

Puugitestid on nõutud suvel

„Meie apteegis on pidevalt müügil neli-viis eri otstarbega kiirtesti. Kõiki teisi, mille järele on nõudlus väiksem, saame tellida ühe-kahe päeva jooksul, ja seda me ka teeme,” ütleb Paide Vee tänava apteegi proviisor Kai Kimmel. Suurem valik on

Isegi siis, kui kiirtestid oletatavat tervisehäiret kinnitavad, ei ole need mõeldud haiguse diagnoosimiseks, vaid annavad eelkõige kindla põhjuse arsti juurde minna ja laborianalüüsid teha lasta.

muidugi rasedusteste, mida Kimmeli sõnul müüakse kõige sagedamini.

Teistest testidest on Benu apteekide statistika kohaselt kõige nõutavamad tupe pH testid, eesnäärme funktsiooni PSA kiirtestid ja puukborrelioosi testid. Võrdlemisi populaarsed on ka allergiatestid. „Vajaduse üht või teist liiki testi järele dikteerib elu ise. Nagu arvata võibki, küsitakse teistest sagedamini puugitesti, seda muidugi suvel. Aasta läbi küsitakse ka eesnäärme põletikunäitaja testi,” ütleb proviisor Kimmel.

Nii nagu ostjatel on huvitav teada saada, mida kõike kodus testida on võimalik, tuleb üllatusi ette ka proviisoritel. „Meil on näiteks palutud tellida klamüüdia kiirtesti. Alles töö käigus saime teada, et see test sobib ainult naistele, mehed peavad ikka perearsti poole pöörduma. Nakkus võib olla küll mõlemal, aga kiirtesti saavad teha vaid naised,” meenutab Kimmel.

HENRIK NORMANNI USKUMATUD SEIKLUSED NEW YORGIS

Ilus elu mere res 2. o7 Orjaku külamaja, Hiiumaa 3. o7 Kuressaare kuursaal 6. 07 Pärnu jahtklubi 7. 07 Café Noble, Tallinn 8. 07 Rootsu Saare-Resto, Prangli 9. 07 Dirhami Suvekohvik,

(vihma korral sees!)

Algus kell 20 Piletid: Piletilevi, Piletimaailm, Selver, Rimi, Statoil ja kohapeal, eelmüügist odavam 16 JUUNI 2016 Terve Pere Soodushind: õpilased, tudengid, pensionärid.

Proviisor Kai Kimmeli sõnul on rasedustesti kõrval nõutud ka puukborrelioosi ja eesnäärme põletikunäitaja testid.

Hedvig Hansoni Trio

LISAETENDUSED VABAÕHULAVADEL 15.06 PALAMUSE LAULULAVA (RAHVAMAJA) 16.06 TARTU HANSAHOOV (ÕLLETARE) 19.06 KEILA LAULULAVA (KULTUURIKESKUS)

Signe Kalberg

TERVIS

 50 38 045

Läänemaa

Hedvig Hanson – laul Andre Maaker – kitarr Marti Tärn – löökpillid

10. 07 Viinistu kunstimuuseum 12. 07 Ruhe Rannamaja, Neeme 13. 07 Vormsi rahvamaja 14. 07 Haapsalu kuursaal 15. 07 Koguva sadama kohvik, Muhu 16. 07 Vilsandi paadikuur Kontserdi algus kell 20.00 Lisainfo www.kuula.ee Piletid Piletilevist Terve Pere JUUNI 2016 17

TERVIS

Kristiina Viiron

Signe Kalberg

Testijate kogemus: Signe Kalberg: Minule oli üllatuseks, et kodus on võimalik ise teha nii paljusid kiirteste. Tegin munaallergia-, õietolmu-, kassiallergia- ja kodutolmutesti. Kui­ gi ma enda teada ühegi toiduaine suhtes al­ lergiline pole, tuli väi­ ke ärevus munaaller­ giatesti tehes ikkagi sis­ se. Teise testi puhul oli ärevus suurem, sest ke­ vaditi, puude õitsemi­ se ajal, on mul nina vei­ Munaallergia ja di vett jooksnud. Kassi­ kassikarvade, de vastu ei tohiks aller­ tolmulesta ning õietolmu giat olla, samuti peaksin tuvastamise kiirtestid. taluma tolmulesta.

Punane triip näitab, et Juhend oli üsna test on nõuetekohaselt toiminud. Allergiat ei ole. mõistetav, kuid ikkagi lugesin seda kaks kor­ da. Panin kõik valmis, nagu õpetatud, puhasta­ sin näpuotsa ja võtsin tarviliku koguse verd pi­ peti sisse. Ausalt öeldes oskavad meditsiiniõed seda märksa valutumalt teha.

Edasi toimetasin, nagu manuaal ette nägi.

Panin tähele, et kuigi juhend ütleb, et tulemust hakkab test näitama juba 15 minuti möödu­ des, tuli rahulikult oodata 20–25 minutit, sest siis on selgelt näha, kas test on nõuetekoha­ selt toiminud.

Mina hakkasin testi tulemusi vaatama 15 minuti möödudes ja siis oli kõik väga sega­ ne. Jäi mulje, et test ei töötanud ja mul on kõik allergiad, mis olla saavad. Rahu ja veidi aega ning ilus punane triip ütles, et tegin testi korra­ likult ning ühtegi allergiat pole. Nüüd on huvi proovida ka teisi teste.

Kristiina Viiron: Mina testisin, kas mul võiks olla rauapuudust ja piimaallergiat. Kuna kumbki test koosnes mit­ mest sammust, kutsusin appi 17aastase poja, sest kartsin ise vigu teha.

Kõigepealt võtsime ette rauapuuduse testi ja kohe eksisime – nimelt oleks tulnud lantset­ ti tugevamalt vastu sõrme suruda, sest muidu verd kätte ei saagi. Kuna sellega saab torgata vaid korra, ei ole võimalik viga sama lantsetiga paranda­ Üks triip – test da. Õnneks saime kasutada näitab võimalikku piimaallergiatesti lantset­ rauapuudust. ti ning võtsime korraga ära vere mõlema testi jaoks.

Rauaproovis tuli veri panna väikese pudeli­ ga kaasas olevasse lahusesse ja seejärel test­ alusele. Tundub, et pean võtma ette käigu ars­ ti juurde, sest test ütles, et mul võib olla raua­ puudus.

Piimaallergiatest on veelgi mitmeetapili­ sem. Tuleb võtta veri, panna see testaluse­ le ning lisada ilmutuslahus, oodata 15 minutit, seejärel tõmmata aluse küljes olevat liugurit ja oodata veel 15 minutit (selle ajaga ilmub posi­ tiivne vastus), täiesti negatiivse tulemuse kinni­ tamiseks 30 minutit. Õnneks oli selle testi vas­ tus negatiivne.

Testid rosena.ee poest (www.rosena.ee/testid).

18 JUUNI 2016 Terve Pere

eesti ekspress Kodused kiirtestid, mida saab osta Eesti apteekidest: rasedustest

piimaallergiatest

puukborrelioosi tuvastamise test

maksafunktsiooni hindav test

veresuhkru määramise test (nõuab spetsiaalset aparaati)

maohaavanditele viitav test

kolesterooli määramise test (nõuab spetsiaalset aparaati)

klamüüdia tuvastamise test

eesnäärme funktsiooni PSA kiirtest tupe pH test uroinfektsioonitest gluteenitalumatuse (tsöliaakia) kiirtest allergiatest kolm ühes: tolmulest, õie­ tolm, kassiallergia

soolepolüüpide test neerufunktsioonitest võimalikule menopausi algusele viitav test kilpnäärme kõrvalekalletele viitav test toidutalumatuse test (46 levinumat toidu­ainet) kehakaalu geenitest

rauavaegusele viitav test ovulatsioonitest viljakate päevade kindlaks­tegemiseks

Allikas: tervisetestid.ee

Kes endal ise verd võtta ei karda, Viimastel aastatel on turule jõudnud paarkümmend uut testi, mille usaldus­ alustagu kasutusjuhendi lugemisest. See väärsuseks on tootjad andnud 88– on üsna lihtne ja mõistetavalt koostatud.

98 protsenti. Selliste testide plussiks on Ülioluline on juhendit täpselt järgida, vaskiirus ja mugavus, sest need annavad ena- tasel juhul on tulemus ebausaldusväärne masti vastuse loetud minutitega. Isegi siis, (näiteks veresuhkrut ei mõõdeta kunagi kui kiirtest oletatavat tervisehäiret kinni- esimesest veretilgast).

Peale veretestide tab, ei ole see mõeldud on ka selliseid koduseid haiguse diagnoosimikiirteste, mille analüüseks, vaid eelkõige anAhvatlusele kõiki sitavaks materjaliks on nab kindla põhjuse arsti teste proovida pole sülg, tupeeritus, uriin ja juurde minna ja labori­ mõtet järele anda. väljaheide. analüüsid teha lasta.

Ahvatlusele kõiki „Inimesed on üsna Naised võiksid teste proovida pole mõteadlikud, loevad palju, korrapäraselt tet järele anda. Naised eriti noored. Kindlasti kontrollida võiksid korrapäraselt oleme soovitanud puugi­ tupe pH-d ja mehed kontrollida tupe pH-d ja teste, üksikutel juhtudel mehed eesnääret, samuka teisi teste. Kiirteseesnääret, ti võiks aeg-ajalt mõõta tid ei ole sugugi odavad, samuti võiks aegvere rauasisaldust ning jäädes 17–35 euro vaheajalt mõõta vere veresuhkrut ja kolestele. Samas on hea teada rooli. saada, kas hirm tervisrauasisaldust ning Kui tervis annab liku seisundi pärast on veresuhkrut ja märku, et kõik pole korpõhjendatud või mitte,” kolesterooli. ras, võiks juba kasutaütleb proviisor. da ka teisi teste. Näiteks Apteekidest leiab kilpnäärmetöö häiretele veel teste maohaavandite avastamiseks ning neeru-, kilpnäärme-, ja rauapuudusele viitavad väsimus ja üldimaksa- ja sapipõieprobleemide tuvastami- ne nõrkus. Kui mõni toit põhjustab kõhuvalu, võib testida magu ja maksa. Toiduseks. talumatuse ja allergiateste peaksid tegema samuti vaid inimesed, kes tunnevad probTilk verd ja leemi olemasolu, pelgalt uudis­himust neid veidi aega Enamik koduseid kiirteste tehakse näpu teha pole vaja. Kuna kõigil testidel on oma otsast võetavast verest, mis on osa inimes- säilivusaeg ja kindlad säilitamise tingite jaoks lihtne ja valutu, osa jaoks keeruli- mused, puudub mõte osta neid koju taga­ ne ja ebamugav. Pakendis on küll olemas varaks. kõik vajalik proovi turvaliseks võtmiseks, aga kui inimene pelgab verd, võiks jätta Signe Kalberg selle töö meediku hooleks.

Nr 1 probiootiline ravim maailmas (2, 4) • aitab taastada normaalse soole mikrofloora (1, 3, 5, 6) • ennetab ja ravib antibiootikumidest põhjustatud kõhulahtisust(1, 3, 5, 6) Käsimüügiravim. ENTEROL 250 mg (Saccharomyces boulardii) 10 või 20 kõvakapslit pakendis ja 10 kotikest suukaudse suspensiooni pulbriga.

Näidustused: soole mikrofloora muutustest põhjustatud sooletalitlushäired, sealhulgas kõhulahtisus.

Antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse profülaktika ja ravi. Vankomütsiini või metronidasooli ravi korral täiendavalt Clostridium difficile poolt põhjustatud kõhulahtisuse retsidiivi vältimiseks. (5) Müügiloa hoidja: BIOCODEX, 7 Avenue Gallieni, 94250 Gentilly, Prantsusmaa.

Täiendav info müügiloa hoidja Eesti esindusest: Algol Pharma OÜ, Väike-Paala 1, Tallinn 11415, telefon 605 6014 või www.ravimiamet.ee Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

1. ESPGHAN: European Society for Pediatric Gastroenterology, Hepatology and Nutrition 2014.

2. Dinleyici, E. C. et al. Saccharomyces boulardii CNCM I-745 in different clinical conditions. Expert Opin Biol Ther 2014; 14 (11): 1593-609.

3. McFarland, L. V. Systemic review and meta-analysis of Saccharomyces boulardii in adult patsients. World J. Gastroenterol. 2010; 16 (8): 2202-2222.

4. Medline 12/2014.

5. Ravimi omaduste kokkuvõte, kinnitatud detsembris 2014.

6. Szajewska, H., Mrukowicz, J. Meta-analysis: non-pathogenic yeast Saccharomyces boulardii in the prevention of antibiotic-associated diarrhoea.

Aliment Pharmacol Ther. 2005; 22: 365-372.

Terve Pere JUUNI 2016 19

TOITUMINE

TOITUMINE

5. Vitamiinid ja mineraalained

V

itamiinid ja mineraalained on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise hoidmiseks.

Selleks et kõik organismile vajalikud vitamiinid ja mineraalained jõuaksid inimkeha rakkude käsutusse piisavas hulgas ja inimorganismile sobivas vahekorras, tuleks süüa toite kõikidest toidugruppidest: täisteratooteid, puu- ja köögivilju ning marju, piimatooteid, kala, muna, kana, liha, lisatavaid toidurasvu (nt pähkleid, seemneid, mandleid).

Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks (A-, D-, E- ja K-vitamiinid) ning vesilahustuvateks (C-vitamiin ja B-grupi vitamiinid).

Vitamiine vajame väikestes kogustes, kuid pidevalt. Inimorganism ise ja tema seedetrakti mikrofloora suudab sünteesida vaid teatud koguses üksikuid vitamiine ning neidki vaid siis, kui toiduga saadakse vajalikud eelühendid ja/või inimese soolestiku mikrofloora toimib normaalselt. Sellisteks vitamiinideks on näiteks D3- ja K-vitamiin, niatsiin, biotiin, pantoteenhape. Toidus olevatest karoteenidest suudab inimorganismi seedetrakt tekitada ka A-vitamiini ning päikesekiirguse toimel sünteesib inimese nahk mõningal määral D-vitamiini.

Reeglina on rasvlahustuvate vitamiinide varu organismis vesilahustuvate vitamiinide varust pikemaajaline. Erand on aga B12-vitamiin, sest selle varud peavad vastu mitu aastat. Kui teda toiduga peaaegu ei saada, ilmnevad vitamiinidefitsiidi tõsised probleemid alles 2–5 aasta möödudes.

Enamikku vitamiine leidub mingil määral peaaegu igas toidugrupis, kuid Dja B12-vitamiini saab inimorganismile sobival ja kõige paremini omastataval kujul ainult loomset päritolu toidust.

Igal vitamiinil on inimkeha talituse juures oma roll. Milline täpselt ja millised on parimad konkreetse vitamiini allikad, vaata juuresolevalt jooniselt!

Mineraalained (nt kaltsium, magnee­ sium, raud, tsink) on meie organismile tähtsad luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närvi­ impulsse. Osa neist on inimorganismis ensüümide aktivaatorid või inhibiitorid.

Inimesed saavad mineraalaineid toidu ja veega ning õhust, organism neid ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ning nende kogused sõltuvad kasvukohast ja väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraal­

Florian Zelleri komöödia

TÕDE EHK VALETAMISE MEISTRIKLASS 7. juuli -12. august Ohtu tallisaalis

Mängivad: Roman Baskin, Elina Reinold, Helena Merzin, Riho Kütsar Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ja tund enne etendust kohapeal.

www.kell10.ee

aineid, mille hulk sõltub kohast, kust vesi pärit on.

Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides, mikroelemente millija mikrogrammides), ei ole inimorganismis piisavaid mineraalainete varusid, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Mineraalainete vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest.

Kestev liialdamine mineraalainetega võib viia organismitalitluse häireteni, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liigsuur kogus organismi regulatoorseid protsesse. Mineraal­ ainete ületarbimine ainuüksi toiduga on pea võimatu, küll aga võib seda juhtuda toidu­lisandite rohkel tarvitamisel.

Mineraalainete omastatavust võivad takistada liigne kohvijoomine, alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, mitmed ravimid, antibeebipillid ning mõnes toidus (nt rabarberis ja spinatis) leiduvad teatud ained.

Kaltsium on peamiselt vajalik luude ja hammaste tervise toetamiseks, vere hüübimisprotsessideks, lihaste kokkutõmbumiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks. Parimateks hästi omastuva kaltsiumi allikateks on piimatooted.

Kaalium on tarvilik närviimpulsside edasikandumiseks, happe-leelistasakaalu reguleerimiseks veres, süsivesikute normaalseks ainevahetuseks ja lihaskontraktsioonide tagamiseks. Kaaliumi saame peamiselt taimset päritolu toidust.

Magneesiumi on põhiliselt vaja süsi­ vesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks ja närvitalitluseks ning kaltsiumi rolli soodustamiseks inimorganismis. Magneesiumirikkad on pähklid, seemned ja täisteratooted.

Rauda on tarvis vereloomes hemoglo­ biini sünteesiks – raua kaudu seob ja transpordib hemoglobiin hapnikku, et viia seda kopsudest kudedesse. Parimaks hästi omastuva raua allikaks on liha.

Naatrium on ainuke mineraalaine, mille tarbimist peaks valdav osa inimesi vähendama. Naatriumi saame peamiselt keedusoolast (sh toodetes olevast), soola tohivad täiskasvanud saada maksimaalselt 6 grammi päevas. Naatriumi on peamiselt vaja närviimpulsside edasikandumiseks, normaalse veevahetuse tagamiseks vereja koerakkude vahel, õigeks happe-alustasakaaluks veres ja lihaskontraktsioonide tagamiseks, kuid enamik inimesi kipub seda tarbima liiga palju.

Toitumissoovituste põhjal koostanud Tagli Pitsi, TAI ekspert

Roman Baskini suvelavastused Alan Ayckborni komöödia

MILJONITE LEMMIK

14. juuli-7. august Otepääl Kaarna järve ääres Villa Müllerbecki õuel Mängivad: Marko Matvere, Merle Palmiste, Hendrik Norman jpt.

John Patricku koomiline triller

SKANDAALISALU

28., 29., 30., 31. juuli Ohtu mõisa tallisaalis Mängivad: Marta Laan, Roman Baskin, Alo Kõrve, Mart Toome August Strindbergi kiredraama

PREILI JULIE

18.-29. august Ohtu mõisa tallisaalis 20 JUUNI 2016 Terve Pere

Mängivad: Kersti Heinloo, Andres Mähar, Kati Ong

Terve Pere JUUNI 2016 21

PSÜHHOLOOGIA

eesti ekspress

Appi, mu laps jõi end purju!

Kell on juba kaugelt üle südaöö, kui kodu välisuks avaneb ja sisse vajub teismeline piiga, kelle saabumist ema juba ammu oodanud on. Sõna otseses mõttes vajub, sest lapsel on püstipüsimisega raskusi. Järgmine käik on WCsse, sest purjus tüdrukul on süda väga paha.

„K

ust sa tuled?” lahvatab viha lainena üle vanema pea. „Kellega sa koos olid? Kes sind jootis? Paras sulle, et sul nüüd halb on!” Stopp-­stoppstopp! Me kõik teame, kui mõttetu on asju klaarida purjus täiskasvanuga. Ega lapsega teisiti ole, ja kuigi vanem võib vihast ja nördimusest vahutada, jäägu jutuajamine siiski selleks hetkeks, kui laps on kaineks saanud.

Osuta lapsele abi

„Purjus lapsele tuleb tagada, et ta oleks kuivas ja soojas ning pestud, kui ta on must ja märg; vaadata, et tema tervisega on kõik korras, olla tema juures, hoida ta rahulikuna ja panna ta võimalusel turvaliselt magama,” nõustab Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg. Kui laps oksendab, peab talle andma esmaabi. Kui lapse teadvus on hägune, kui tal esineb meelepetteid või äärmuslikku rahutust, tasub igaks juhuks kutsuda kiirabi.

Peale alkoholimürgistuse ei saa välistada, et laps on võtnud veel narkootikume. Pohmelliga vaevlejat ei jäeta abita ette­käändel, et ehk saab ta sellest hea õppe­tunni. „Kui lapsel on palavik, siis me ju aitame teda, ehkki ta limpsis õues jääpurikat ja jäi haigeks,” märgib Kleinberg. „Lapsevanema roll on tuua laps õnnetusest välja. Asjakohane on teha talle näiteks sidruniga jook. Rohke vedeliku tarbimine on väga tähtis.” Kindlasti ei lähe arukas vanem pohmellis lapsele peaparandust pakkuma („Võta üks lonks, ma tean küll, mis tunne sul on.”).

Arutle, mis juhtus

Siis kui pea selge ja tervis korras, on aeg toimunu läbi rääkida. „Vanem peab andma lapsele sõnumi: ma ei soosi alkoholi tarbimist, see on ohtlik, ma ei luba sul juua,” õpetab dr Kleinberg, et lapse purjutamisele ei tohi mitte mingil juhul läbi 22 JUUNI 2016 Terve Pere

sõrmede vaadata. Mis siis, et me kõik ole- nud. „Lapsele tuleb rahulikult järele minme kunagi noored olnud ja ehk samamoo- na ja teistele pidulistele öelda, et ma viin oma tütre/poja nüüd koju, ja kui keegi di teinud.

Veel vähem võib last kodust eemale veel tahab, võin temagi koju viia,” soovitab tõrjuda: mine sinna, kust tuled; ära purjus­ dr Kleinberg. Ta kiidab rootsi emade-isade päi oma nägu kodus näita. Lapsel säiligu n-ö kogukondlikku valvet, kus lapsevanejulgus tulla koju ema-isa juurde ka siis, kui mad jälgivad noortekampasid, nende kogunemiskohti ja tegemisi ning vajadusel ta on mingi jamaga hakkama saanud. „Mõistlik vanem üritab lapsega juhtu- sekkuvad. Eestis seda millegipärast peljanut arutada,” ütleb doktor. „Mida rohkem takse ning võõra lapse peale naljalt „kaesaab laps aru, et vanem tahab teda mõis- bama” ei kiputa, sekkumisest rääkimata. ta, seda kindlam on, et laps temaga räägib. Hukkamõist stiilis „oled oma elu ära Pöördu spetsialisti poole rikkunud” läheb lõpuks mõttetuks vaidlu- Üldse ei saa heaks kiita sootuks vastu­ seks või uste paugutamiseks. Vanem peaks pidi käituvaid vanemaid, kes arvavad, et lapsele rääkima, mis las laps joob minu silvõib purjuspäi juhtume ees, siis ma vähemalt da – noorte pead on tean, mida ta teeb ja mu „Mõistlik vanem ju täis naiivset enesesüda on rahul; ega neid, üritab lapsega kindlust.” Anne Kleinkes ostavad lapsele poest juhtunut arutada,” berg tõdeb, et jutuajaisegi joogi ära. ütleb doktor. mine sujub paremini „See kinnitab pseudo­ vanematel, kes lastega tõdesid, nagu võiks ala„Mida rohkem sageli oma käekäigust ealine turvaliselt alkoholi saab laps aru, kõnelevad ning nentarbida. Pigem hoiab niiet vanem tahab dega hästi läbi saavad. sugune käitumismudel teda mõista, seda Kui alaealine on ülal eestlaste liigset sala­ end korra või paar armastust alkoholi vaskindlam on, et laps purju joonud, ei tähentu,” tõdeb doktor. „Kui temaga räägib. da see veel katastrooon näha, et laps tembutaHukkamõist stiilis fi, mille pärast tuleks mist ei lõpeta ja kui kooli­ laps pikaks ajaks koelu hakkab pidutsemiste „oled oma elu ära duaresti jätta või teda tõttu allamäge minema, rikkunud” läheb mõnel muul ülirangel on vaja pöörduda spetsialõpuks mõttetuks moel karistada. Ühelisti vastuvõtule. Muiduvaidluseks või uste kordse purju joomise gi võib seda teha varempõhjus võis olla uudis­ gi, sest praktika on näidapaugutamiseks.” himu, meeleheide punud, et tihtipeale ei suurunenud armastuse da vanemad last ise tapärast või mõni muu üleelamine, mis on kistada. Vanemate kaasamine spetsialiselukogemuseta noore maailmas nii täh- ti ja lapse vestlusse on samuti ülioluline, tis. Selliseid olukordi läbiv laps vajab eri- sest ega võõras inimene – olgugi et spetti suurt toetust. sialist – üksi olukorda lahendada ei suuda.

Purjuspäi peol, tänaval või mujal selts- Lapse napsitamine on pere ühine mure.” konnas viibiva noore peaksid vanemad kindlasti koju viima. Seda saab teha mui- Kristiina Viiron dugi siis, kui vastav info on nendeni jõudTerve Pere JUUNI 2016 23

LAST OODATES Vesi on alati hea lõõgastusvahend, eriti raseduse ajal.

Kuidas kindlustamisega tagada pere turvalisust?

Mis on ühe hästi toimiva pere saladus? Kas selleks on ühine eesmärk või hoopis üksteise usaldamine ja turvatunne? Mis loob tänapäeva ühiskonnas turvatunde, kui meid ümbritseb terrorism ja kiire stressirohke elutempo?

Iizi kindlustusspetsialistid annavad nõu ja juhivad tähelepanu, kuidas igapäevaseid probleeme ja pingeid maandada peredele sobivaimal viisil.

Kodukindlustus

Kui vaadata statistikat, siis eestlastele meeldib pigem oma kodu (kinnisvara) omada, mitte rentida. See tuleb selgelt välja ka euroala riikides korraldatud uuringutest.

Koos ostmiseks vajaliku kodulaenu võtmisega kohustavad pangad vara kindlustama. Tagaplaanile jääb tihti kodukindlustuse sisu ja tingimused. Kui peres kasvavad lapsed või kui ollakse suur lemmikloomasõber, võib majapidamises tulla ette mitmesuguseid olukordi, mille puhul on abi kindlustusest. Purunenud akna­klaas, kraaps naabri autol, õnnetused nuti­ seadmetega on vaid mõned näited esinevatest juhtumitest.

Õnnetusjuhtumi kindlustus

Pere kindustamisel tuleks meeles pidada enda ja teiste pereliikmete huve. Õnnetus­ juhtumi kindlustus on abiks olukorras, kus ootamatu sündmus toob kaasa keha­ vigastuse, haiguse või mõne muu igapäevaseid toimetusi segava, tervisega seotud seisundi, näiteks sportides saadud luumurru, tõsisema venituse, rebendi või haava.

Kui oled pere peamiseks sissetuleku tagajaks, aitab kindlustus kergemalt hakkama saada ja võimaldab rahulikult kodus taastuda. Lisaks soovitame mõelda laste kindlustamisele, kes on tublid sportimisel ja julged seiklejad maailma avastamisel. Kõige laialdasema kindlustuskaitse 24 JUUNI 2016 Terve Pere

annab õnnetusjuhtumi kindlustuse ja elukindlustuse kombineerimine, kuid abiks on seegi, kui vaadata üle oma pere jaoks tähtsad kaitsed õnnetusjuhtumi kindlustuse juures.

Reisikindlustus

Perega puhkuseplaane pidades ei tohi unustada reisikindlustust. Sellele tuleb mõelda kohe, kui on teada reisi täpsed kuupäevad ja reisile minejad ning tehtud esimesed maksed piletite ja majutuse eest.

Tihti mõeldakse kindlustusele alles vahetult enne reisi või väljalendu, kuid ootamatud reisitõrked (lennuettevõtte pankrott, streik või ettenägematud kriisi­ olukorrad) võivad tekkida varem ning nõnda võib plaanitud reis osutuda oodatust kulukamaks, näiteks ka juhul, kui laps jääb vahetult enne väljasõitu haigeks. Seetõttu soovitame osta kindlustuse kohe pärast reisi soetamist. Tähtis on, et kindlustus kehtiks kogu perioodi alates päevast, mil Eestist lahkutakse, kuni päevani, mil tagasi koju jõutakse.

Kõige tähtsam on meeles pidada, et kindlustamisel vaataksite hindadest kaugemale. Kindlustusseltside pakkumised on väga erinevad, kiiresti ja lihtsalt saab neid võrrelda Iiizi kodulehel www.iizi.ee ning leida just endale sobivaima lahenduse. Lisaküsimuste või murede korral võtke ühendust Iiizi spetsialistidega e-postil info@iizi.ee või helistage telefonil 16 660.

Kindlustusvahenduse pakkuja on Iizi Kindlustus­maakler AS.

Ettevalmistus sünnituseks tuleb ainult kasuks Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemand Diana Leht soovitab beebiootuse ajal külastada nii perekooli loenguid kui ka praktilisi jooga-, võimlemis- ja ujumistunde. Mida aktiivsem naine raseduse ajal on, seda turvalisemalt lapseootus kulgeb.

K

ui varasematel aegadel olid vanaemad või teised vanemad lähedased ja sugulased lapseootel naist õpetamas ja toetamas, siis tänapäeval ei elata mitme põlvkonnaga koos ega suhelda nii tihedasti, et nõu ja abi kohe käepärast võtta oleks. Ühtlasi on paljud suhtumised uuenenud ning võivad kunagistest aegadest suuresti erineda. „Perekool on mõeldud tulevastele vanematele teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste saamiseks. Hea on muidugi lugeda raamatuid ja artikleid, aga perekoolis peavad loenguid enamasti ämma­ emandad ja arstid, kes igapäevases töös ja praktikas näevad ära vajadused, mis last saades ja pereks kasvades esineda võivad.

Väga head näited tulevad elust enesest – need on värvikad ja jäävad seetõttu paremini meelde,” nimetab Leht pere­kooli eeli­se raamatute ees. Ämmaemandad soovitavad käia kõigis loengutes kahekesi. Leht põhjendab, et isadel on teine vaatenurk juba üksnes

seetõttu, et nemad ei sünnita ja neil ei ole sünnituse ees võimalikku hirmu, mida naistel suuremal või vähemal määral esineb. Isad saavad perekoolis kuuldut võtta ratsionaalsemalt. Tihti märkavad naised, et neil on mõni asi täiesti ununenud, kuid loengutes kaasas käinud partner tuletab vajadusel räägitut meelde. „Kindlasti soovitame perekooli külastada nii esimese kui ka teise ja miks mitte ka kolmanda lapse saamisel. Meditsiin areneb kiiresti ning raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi kohta tuleb samuti infot pidevalt juurde. Tihti ütlevad korduvsünnitajad sedagi, et teise ja kolmanda lapse saamise ajaks on spetsialistide soovitused uuenenud,” räägib ämmaemand.

Millist abi perekoolist saab?

Perekoolil on kolm põhieesmärki. Esiteks aidata naistel ja nende tugiisikutel rasedusega kohaneda. Teiseks valmistada naisi ja nende tugiisikuid ette sünnituseks ning toimetulekuks sünnitusjärgse ajaga. KolTerve Pere JUUNI 2016 25

Shutterstock

SISUTURUNDUS

LAST OODATES

eesti ekspress

Sutterstock

MA ARMASTAN “OMA PALMER’SI

KÕHTU” - KRISTI ROOS

Palmer’si müügiesindaja, ootab kolmandat last

VENITUSARMIDE VASTASTE TOODETE LOODUSLIKUD KOOSTISAINED:

• argaaniaõli • mandliõli • shea-või • elastiin • kollageen

Rasedusaegsel aktiivsusel on mitu plussi: see aitab leevendada seljavalusid ja hoiab lihased heas toonuses.

mandaks soodustada rasedate füüsilist tegevust neile sobival koormusel.

Diana Leht soovitab naistel rasedusega arvele võttes esmalt kuulata lapseootuse ning raseda toitumise loengut, hiljem võiks lisanduda sünnituseks valmistumise loeng. Siinkohal nendib ämmaemand, et on neid, kes kuulavad sünnituse loengut korra 30. rasedusnädala paiku, kuid on ka neid, kes teevad seda korduvalt – sel juhul tasub loengus osaleda 25. nädala paiku, mil sünnituseni on veel aega, ja taas vahetult enne sünnitama minekut.

Peale teoreetilise baasi on kasulik ka perekooli praktiline pool, mis tugevdab keha ja vaimu, leevendab raseduseaegseid vaevusi ning aitab kasvava koormusega sujuvalt kohaneda. Ida-Tallinna keskhaiglas on rasedatel võimalik käia loomulikuks sünnituseks ettevalmistavas võimlemises, joogas ning taastusravikliinikus vesivõimlemises.

Diana Leht selgitab, et rasedusaegsel aktiivsusel on mitu plussi: see aitab leevendada seljavalusid ning hoiab lihased heas toonuses. Jooga ja võimlemise eesmärk on treenida lihaseid, samuti õppida nende lõdvestamist ning sünnituseks ettevalmistavat õiget hingamist. „Sünnitus on füüsilist pingutust nõudev tegevus, mille tõttu on rasedusaegne treenimine, toonuse lisamine, ääretult tähtis. Liigutamisest saadav heaolutunne 26 JUUNI 2016 Terve Pere

annab energiat ning puhastab pea igapäevastest mõtetest,“ lisab Leht.

Rasedusaegsele aktiivsusele ei ole ämmaemanda kinnitusel piiranguid – iga naine tunnetab ise ära, kui palju ta jaksab ja suudab. Kui midagi vältida, siis ekstreemspordialasid, samuti olukordi, mis võivad kaasa tuua põrutus- ja kukkumisohu.

Vesivõimlemine lõõgastab

Vesivõimlemisse on oodatud igas rasedusstaadiumis naised, erilisi vastunäidustusi ei ole. Enamasti jõuavad beebiootel naised kohale alles pärast emaduspuhkusele jäämist – siis on rohkem aega ise­enda heaolule keskenduda ning sünnituseks nii kehaliselt kui ka vaimselt valmistuda, märgib võimlemist juhendav füsioterapeut Aira Saar.

Saare sõnul on vesi alati hea lõõgastusvahend, eriti raseduse ajal, mil üheksa kuu jooksul tuleb kehakaalu juurde kuni 20 kilogrammi. Vees on võimalus end taas kordades kergemana tunda, samas lõõgastada lihaseid, mis on ülekoormatud, ja treenida neid, mis vajavad aktiveerimist.

Vesivõimlemine sobib rasedatele just seetõttu, et lapseootuse ajal nihkub naise keha raskuskese ettepoole, mistõttu on tasa­kaalu hoidmine senisest raskem. Suurema koormuse saavad alaselg ja labajalad.

Uuringute järgi on kuni 70 protsenti nais-

test mingil rasedusetapil tundnud alaseljavalusid, samuti võib esineda turseid kätel ja jalgadel. Vees võimeldes aitab vee surve organismil tursetega paremini toime tulla. „Kaebustest hoolimata ei ole rasedus haigus, seega soovitan neil, kes vett armastavad, vesivõimlemisest kindlasti osa võtta – seda võib teha kuni sünnituseni. Vees harjutusi sooritades on traumaoht väiksem. Basseinivee temperatuur on umbes 30 kraadi, nii et see peaks sobima ka külmakartlikele naistele,” märgib Saar.

Tempo omas rütmis

Füsioterapeudi sõnul ei tasu peljata, et treening üle jõu käiks. Igaüks saab valida oma tempo – just sellise, nagu õige tundub. Treeningu vältel on abiks juhendaja, kes toetab ja annab nõu.

Harjutuste sooritamiseks kasutatakse abivahendeid, näiteks hüdronuudleid, palle ja vahtplastist hantleid, mis aitavad hoida tasakaalu ning seeläbi parandada harjutuse kvaliteeti. Paljude naiste lemmikharjutuseks on kõhulilamang – vette saab ju kõhuli heita, diivanil ja voodis pole seda kasvava kõhu tõttu võimalik teha. „Rinnuli ujumise asend aktiveerib selja süvalihaseid, tasakaalustades korseti­ lihaste tööd ning andes puhkust alaseljalihastele,” lisab füsioterapeut.

www.felicity.ee palmers.eesti

HÜPOALLERGEENNE • PARABEENIDE JA FTALAATIDE VABA DERMATOLOOGILISELT TESTITUD

Kadri Penjam

IRI INFOSCAN 52 WEEKS ENDING 7/12/15 F/D/Mx UNITS

Terve Pere JUUNI 2016 27

LEMMIKLOOM

eesti ekspress Eero Vabamägi

Rihma valikul mängib rolli looma kasv, karva pikkus, rihma kasutamise eesmärk jms.

Koerale rihm kaela – miks ja milline?

K

ui teie lemmik on veel kutsikas, pole mõttekas haarata esimesena letilt kallis ja kaunite kivikestega nahkrihm, vaid pigem korralik reguleeritav tekstiilrihm, mis n-ö kasvab koos loomaga – kutsika sirgudes saab muuta rihma pikkust.

Kui koer enam hoogsalt kasvu ei kogu, on aeg muretseda püsiv rihm. Kindlasti ei sobi selleks isekeriv rihm, kuigi see võib tunduda mugav. Kui kutsikas harjub vabalt 5 meetri raadiuses kontrollimatult toime­tama, on hiljem temaga korralikult kõrval kõndimist väga raske harjutada.

Tänaval jalutamiseks sobib 120– 150 sentimeetri pikkune jalutusrihm ning kindlasti peaks nimetissõrm mahtuma rihma ja kaela vahele. See on vajalik, et rihm koera pooma ei hakkaks.

Temperatuuritundlik metallrihm

Lemmikloomapoodides müüakse ka metallist kaelarihmu, kuid need sobivad siiski lühikesekarvalistele tõugudele. Metallrihm, eriti mitmekordne, rikub pika karva ja kipub tihti karvast sikutades haiget tegema.

Kindlasti ei sobi metallist rihm õues elavatele koertele, sest see reageerib temperatuurimuutustele. Kes sooviks pakaselisel talvel omale kaela ümber jääkülma keed? Õuekoerale on paslik korralikust nahast laiem rihm. Hea, kui nahk oleks altpoolt kaetud kvaliteetse niiskuskindla tekstiiliga, mis ei lase rihmal venida ja on koeral kaelas mugavam.

Müügil on ka ogadega metallist n-ö karistusrihmasid, mida tihti soovitakse osta koertele, kes armastavad jalutus­ 28 JUUNI 2016 Terve Pere

käigu ajal sikutada. Neidki ei maksa soetada ilma spetsialistiga nõu pidamata, sest karistusrihma vale kasutus võib teha koerale hoopis karuteene. Tegelikult on õige võtta ühendust koerakoolitajaga, kes oskab pakkuda lahendusi ilma igasuguste karistusvahenditeta. Koera pole vaja karistada, vaid õpetada!

Mitut sorti treeningurihmad

Kui plaanite oma neljajalgse pereliikmega hakata koolis käima, soovitavad Urri & Nurri loomakauplused jätta rihma valik koolitaja pärusmaaks. Eestis on palju koeratreenereid, kes kasutavad eri meetodeid. Sel juhul teavad nad täpselt, millise kaela- ja jalutusrihmaga nad trenni tulijaid näha tahavad.

Sama soovitus käib sportkoerte kohta. Minnes agility- või kelgukoerte trenni, on alati tark küsida nõu treenerilt. Siinkohal veel üks tähelepanek: koera ei tohi panna kelgu ette või suuskadel peremeest vedama tavaliste jalutustraksidega, üksnes spetsiaalsete veotraksidega. Kuna veo raskus kandub valesti, võivad valed traksid koera vigastada.

Traksid on muutumas üha populaarsemaks, kuid looma anatoomiliste eri­ pärade tõttu need igale tõule ei sobi.

Mõistlik on enne trakside ostmist kasvatajaga konsulteerida – nemad teavad ju oma aretatavast tõust ja tõuliinide erisusest kõige rohkem.

Peletava või hävitava toimega kirburihmad

Eraldi teemaks kaelarihmade puhul on kirburihmad, mida pakutakse nii kassi-

dele kui ka koertele. Tasub meeles pidada, et tavalised lemmikloomapoed müüvad peletava toimega kirburihmu. Hävitava toimega preparaatidega kauplevad looma­kliinikud.

Loomapoes saada olevad kirburihmad on toodetud eeterlike õlide baasil ning tõrjuvad peale kirpudele ka puuke ja teisi parasiite. Selle rihma puhul on oluline just õige kasutusviis. Nimelt hakkab rihm tööle kokkupuutes looma naha, mitte karvaga. See tähendab, et pikakarvalise looma puhul tuleb karv rihma alt ära tõsta, et saavutada kokkupuude naha pinnaga.

Foto: imgstocks.com

Enne ostu sooritamist peaks arvestama mitme teguriga, sealhulgas looma vanuse, karva pikkuse ja kaelarihma materjaliga, nõustab lemmikloomakaupluse kett Urr & Nurr.

Milline rihm valida kassile?

Kassidele on jalutamiseks mõeldud spetsiaalsed traksid. Nende kasutamist tuleks alguses harjutada ilma rihmata. Selleks laske kassil mõne päeva jooksul iga natukese aja tagant traksidega toas olla. Kui on näha, et kiisu on nendega juba harjunud, harjutage teda ka jalutusrihmaga.

Kassile kaelarihma ostes tasub veenduda, et sellest ei saaks kallile nurrumootorile surmalõksu. Nimelt armastavad kassid kitsastest kohtadest läbi pugeda ja puu otsas okste vahel turnida. Kui rihm kusagile kinni jääb, võib loom hukkuda. Selle vältimiseks on kiisude kaelarihmad venivast materjalist: kinnijäämise korral saab loom oma pea rihmast välja pusida. Kassidele on olemas on ka spetsiaalsete kinnitustega safety-kaelarihmad, mis looma kinnijäämisel lahti tulevad. Seetõttu ei tohiks kassil kunagi kasutada väikestele koertele mõeldud kaelarihma!

Mariann Prooses Terve Pere JUUNI 2016 29

KUHU MINNA?

eesti ekspress

Teatrid mängivad sel suvel hulgaliselt kogupereetendusi Tänavu suvel on teatrite mängukava tõeli­ selt mitmekesine ning valikust ei puudu ka lastele mõeldud tükid.

Juba kolmandat suve mängib Tartu Emajõe Suveteater muusikalist kogupere­ etendust „Üle linna Vinski”. See on lugu poi­ sist, kes saab apteekrilt nähtamatuks te­ gevat pulbrit, mille sissevõtmisega algavad lustakad seiklused. Etendus on kavas 8., 9., 14., 15. ja 16. juulil Tartu laulupeomuuseumi siseõuel kell 18.

Teater jätkab ka eelmisel suvel esieten­ dunud „Vinski ja Vinsetti” mängimisega.

Nähtamatuks tegev pulber on küll sedapuh­ ku otsas, kuid see-eest tutvustab apteekri­ härra Vinskile uut pisut kentsakat mängu­ kaaslast – rääkivat harakat nimega Vinsentti.

Tükk on mängukavas 22., 23., 28. ja 29. juulil algusega kell 18.

Fotod: Tartu Emajõe Suveteater

„Vinski ja Vinsetti”

teatri­talus Põlvamaal kanepi vallas Kaagna külas kell 14.

MTÜ Temufi mängib Tartu seiklus­ pargis muusikalist koguperelavastust „Tom Sawyeri seiklused” 3., 7., 11., 12., 13., 14., 18., 19., 20. ja 21. augustil algusega kell 13 ja 19.

Hea võidab kurja

„Üle linna Vinski”

Klounid hoos

Klounid Piip ja Tuut on teinud jätkulavastu­ se eelmise aasta tükile „Elu õied, mis lõppes pöörase Karulooga”. Kogu pere stand-up’is „Loomad” kehastuvad Piip ja Tuut looma­ deks, kes peegeldavad inimloomust. Vaataja võib mõneski loomas tunda ära oma naabri, lapse õpetaja, abikaasa või sootuks iseenda.

Etendust mängitakse Lohusalu sada­ mas 17. ja 29. juulil ning 1., 3. ja 10. augus­ til; Viljandi kaevuõue laval 19. juulil; Pär­ nu Kentuki pubi õuel 22. juulil; Viimsi ranna­ rahva muuseumi õuel 24. juulil ning Tar­ tu Hansahoovis 31. juulil ja 8. augustil, Tal­ linna Linna­teatri lavaaugus 2. augustil, Võ­ 30 JUUNI 2016 Terve Pere

ru Kandle aias 9. ja Haapsalu piiskopilinnuse väikses õues 11. augustil. Etendused algavad kell 15 või 19.

Teisegi tükiga – „Hamletiga” – astuvad klounid sel suvel vaatajate ette, iseloomus­ tades etendust järgmiselt: „Sobilik vaata­ miseks täiskasvanutele ja noortele alates 10. eluaastast. Pakub emotsioone seinast seina.” Mängumajas Piip ja Tuut mängitakse „Hamletit” 16., 17., 18. 19., 23., 24., 25., 26., 29. ja 30. augustil. Etendus algab kell 19.

Alle-Saija Teatristuudio toob sel suvel la­ vale muusikalise kogupereloo „Kardemo­ ni linna rahvas ja röövlid”. Etendus on ka­ vas 9., 10., 16. 17., 23. ja 24. juulil ning 20. ja 21. augustil ning seda mängitakse Alle-­Saija

Üksildane ja eraklik Pettsoni-taat ja tema elavaloomuline kass Findus lähevad reba­ se käest kanu päästma muusikalises kogu­ pereetenduses „Pettsoni ja Finduse rebase­ jaht” Teatri Kodu sisehoovis 12,. 16., 17., 18., 19., 21., 23., 24., 25., 26. ja 27. augustil algu­ sega kell 18. Tükki mängib Teatribuss.

Teatribussi etendust „Imedepuu” saab 24. juulil kell 16 näha Vango Imedemaal Pärnu­maal Saarde vallas Laiksaare külas.

See muusikaline kogupereteos räägib elus olulistest väärtustest, nagu julgus, lahkus ja koostöö. Võlurite maal on valitsemas nuk­ rus ja pimedus, sest head omadused on ka­ dunud. Etenduse peategelasteks on võlurid, kes juhuslikult avastavad võlumetsas ühed erilised kastid.

Tallinna merepäevadel 16. juulil kell 11.30 ja 13.30 toob Teatribuss lavale laulu­ dega kogupereetenduse „Aardejaht”. Tükk kõneleb lastest, kes on külas maal vana­ isal. Lapsed avastavad enda jaoks palju uusi teadmisi, mida rõõmsameelne ja mängu­ line taat neile jagab. Nad saavad teada, et hommikuti on vaja võimelda, õigesti ham­ baid pesta ja korralikult süüa, ning kui vana­ isa nendega aarde otsimise retkele suundub, avastavad nad, et kala, mida nad muidu süüa ei taha, võib olla maailma parim toit.

Kristiina Viiron

Terve Pere JUUNI 2016 31