Eesti ettevõtted 25

Väljaandja AS Ekspress Meedia

25 EESTI ETTEVĂ•TLUST

aastat

Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee | Reklaam: Merit Saribekjan, merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee, tel 5331 0253 | Kujundaja: Marju Viliberg | Keeletoimetaja: Riina Palmiste

MAJANDUS

KROONI TULEK LÕPETAS VALUUTAPOODIDE TRIUMFI 1990. aastate alguses Eestit kummitanud sularahamure arenes aastaga kibedaks kriisiks.

Ihaldatud krooni ootuses tuli nentida, et kallimaks kui nõukogude kullakatteta rubla koormad muutus välisraha. Lendsõnaks sai konksuga küsimus: mis on naela, rubla ja dollari suhe?

Vastus kõlas: üks nael hästi kuivatatud rublasid maksab ühe dollari.

TEKST: LOONE OTS

N

ali naljaks, aga eestlaskond jagunes ootamatult nendeks, kel taskus dollarid, Soome margad, Rootsi kroonid või muu “kõva raha”, ja neiks, kelle rahapung pakatas järjest suuremast hulgast järjest väiksema väärtusega rubladest. Saabus aeg, mil needki kättesaamatuks muutusid: raharonge saabus Moskvast aina hõredamalt. Pensionärid võtsid ööl enne pensionipäeva toolid-termosed kaasa ja kolisid hoiukassade uste ette. Kell kolm öösel ulatus Tartu saba jõeservast raekojahooneni välja.

Kell seitse seisti juba äsja tagasi nimetatud Lossi tänaval nagu Balti ketis. Kell üheksa tehti luuk lahti ja esimesed sada said kätte oma lepalehed, ülejäänud sajad aga pika nina.

Uudse leiuna tutvustati töörahvale kapitalistlikest filmidest tuntud tšekiraamatuid,

FOTO: EERO VABAMÄGI

Aastaid hiljem viidi need Eesti kroonid uuesti vahetusse, nüüd juba eurode saamiseks.

mida mõni eestiaegne seltskonnatala isegi oli omanud. Needsinatsed kladed anti pihku ka tudengeile stipendiumiraha katteks. Kuueteistkümne kopika eest leiba ostes tuli täita formular kahes eksemplaris, müüja käristas ühe lehepoole välja ja pani tallele. Eestlase eeslikannatus lubas kilplasetööd, sabad vingerdasid kuulekalt igas tühjade lettidega kaupluses. Müüjatel vedas: vaatamata kaubanappusele immitses poodi sularaha, poerahvas sai palgad kätte ka raamatuteta.

Enne suurpäeva, mil kaunis ja väärtuslik kroon kapsaks kulunud rubla lõplikult seljatas, selgus tõik, et vahetuskõlblik on ainult 1500 rubla. Selle eest anti välja üks koidula ja üks tobias, mis tegi kokku 150 uut Eesti krooni. Rubla langus oli palgad peadpööritavalt kõrgele upitanud ja tuhandeid jagus vaesemategi taskusse. Nurisesid need, kel oli hoiukassa seifis elutöö hool ja vaev, mis nüüd paraku eimiskiks pidi hajuma – kümnendikuks endisest nimiväärtusest. Veel mõrum oli nende meel, kes olid igaks juhuks sularaha sukasäärde kogunud: üle lubatud piiri vahetati rublasid kroonideks kursiga viiskümmend ühele.

Kõik see sai ametlikult teatavaks alles üks päev enne rahavahetust. Isegi kõige nutikamad ei jõudnud enam rahavahetuseks tulusamaid nippe välja mõelda. Ent Eesti Panga president Siim Kallas lubas AK teleesinemises, et vähemalt krooni tulevik on kindel ja helge – kroon on igaveses abielus Saksa margaga ning kaheksa krooni on ja jääb üheks Saksa margaks. Rubla vaba langemise seadus krooni puhul ei kehti.

25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST AUGUST 2017 3

MAJANDUS FOTO: EPLI ARHIIV

Rahavahetuse hetk oli osale inimestest pidulik ja ülev, riietuski vastas meeleolule.

Nõuti sissekirjutust Kõige krooniks, õigemini öelda tipuks, oli nõue vahetada raha seal, kuhu kroonitaotleja on sisse kirjutatud. Õnneks oli see tingimus ette teada. Olnuks tollal juba mobiiltelefonid, saanuks teha huvitava rändlusuuringu selle kohta, kas vahetuse eelne päev tingis vastses Eesti vabariigis tavalisest suurema liikuvuse.

Ka allakirjutanul puudusid säästud,

kuna magistriõpe ei lubanud söögi kõrvalt maist vara koguda. Lisaks õppisin ja töötasin Tartus, kuid olin sisse kirjutatud Tallinna. Nii et ametlikult ma rubla Tuhkatriinu-imet, moondumist kaltsupaberist väärt rahaks, näha ei saanukski.

Juhuslikult helistasin Pärnus elavale isale ja mainisin jutu sees, et mina kroone taotlema ei lähe, sest pole, mille eest taotleda.

Isa pahandas boheemliku suhtumise üle ja teatas, et saadab mulle vajaliku poolteist tuhat. Liinibussiga.

Seisin siis kokkulepitud ajal Tartu vana bussijaama ees ja sain ümbriku pihku. See oli õhuke. Veel viis aastat varem olnuks võimalus hoida peos ehtsat tuhanderublalist sama ulmeline nagu Mark Twaini humoreskis, kus kerjus sai rikkurilt miljoninaelase rahatähe ja pidi end sellega kuu aega üleval pidama. Twaini kangelane tegi katse läbi ja leidis helde annetaja kodust isegi abieluõnne. Nõukogude tütarlaps ei hoolinud aga tuhande- ja viiesajarublasetest enam üldse – nii mahakäinud oli nende ostujõud. Pigem oli küsimus, kus ja kuidas neid elukohaväliselt ära anda. Kuid ma töötasin ju koolis, mis oli määratud raha vahetama. Olin üks neid, kes võisid suures pöördes lausa käe külge panna. Ja ehk võis sealt midagi üle jääda ka minu, ametliku tallinlase jaoks.

20. juuni hommikul vooris rahvas nii koolimajadesse kui ka mujale, kus vahetus algama pidi. Liikumine meenutas mingil määral ülemnõukogu valimisi, kuhu samuti püüti jõuda võimalikult vara: äkki näkkab apelsini või tursamaksakonserviga. Nüüd oli

mängus palju rohkem, lausa 150 krooni, ja neid, kes uskusid, et hommikutunnil on kuld suus, jagus sadadena.

Juhuse tahtel olid paljudes koolides just samal päeval lõpuaktused. Meie Tartu 12. keskkoolis tõusis kroonihimuliste saba trepist üles, jättes abiturientidele nende elu tähtsal päeval vabaks ainult ahta raja. Pärast aktust alla tulla oli veelgi raskem, sest nüüd tuli justkui salakaubana manööverdada sabast mööda ka lillesülemid.

Õpetajad tulevad appi Nagu öeldud, kandsid krooni tuleku põhiraskust mitte Eesti panga palgasõdurid, vaid ühiskondlike kohustustega harjunud teadlik õpetajaskond. Abistasin kroone jaotavates klassiruumides kolleege nii-öelda varumängijana, et tegelikud jagajad saaksid kohvile või kempsu minna. Töö polnud raske, tuli rublad üle lugeda ja võtta pakist uued, siledad ja lõhnavad kroonid. Seda tunnet, mis valdas näpuotstega üle Hurda või Tammsaare libistades, ei unusta. Sentimentaalsus oli omal kohal: ka vastuvõtjate palged hiilgasid, ettevaatlikult ja aupaklikult võeti kupüürid pihku ja uuriti neid mõni hetk enne kotti paigutamist. Oli lausa näha, kuidas va krabisevat hellitati – ja krabises see raha tõepoolest, erinevalt vanade ja väsinud rublade sahinast.

Minu viimane rublaost oli 26-kopikane keefiripakk. Olin arvestanud, et elan kolm stipendiumini jäävat päeva makaronide ja konservi varal üle. Nüüd osutusin hiliseks rublaomanikuks. Üllatuseks selgus, et päris

paljudel Tartu suurima magalarajooni asukail polnudki vajalikul hulgal rublasid. Nende kvooti jäi piisavalt üle, et anda mulle vajalikud 150 krooni ja aidata teisigi, kel vana raha ülearu.

Tartu Kaubahalli jõudsin järgmisel päeval, 21. juunil. Pood oli üllatavalt tühi, osalt ehk suveaja tõttu. Ent veidi vaadates oimasin märgilist erinevust. Kadunud olid valuutakauba letid. Eelmisest päevast peale oli Eesti ainus lubatud ja käibiv raha Eesti oma kroon! Meie endi oma. See joovastas.

Uim läks peagi üle, saabus argipäev.

Mõni sattus hätta, nagu üksinda lapselast kasvatav vanaema, kel samuti tagavarasid polnud, aga pensionipäevani aega lausa pool kuud. Tema sai abi katoliku kirikult: kilo jahu ja preestri isiklikust taskust ühe hurda ehk punase kümnekroonise. See oli tol ajal suur raha.

Hinnad jäid esialgu samaks. Enne 125 rubla maksnud banaanikilo hind oli 12 krooni ja 50 senti. Banaani varjus hiilisid senthaaval kõrgemale pulgale aga esmatarbekaupade maksumused, sinna pidid kerkima palgadki, muidu oleks inimesed nälga jäänud.

Väga ruttu tehti tühjaks ennustus, et jakobsonist kuutasu ei hakka uues riigis saama ükski vaimse töö proletaarlane. Hakkas, kuid ka elukallidus hüppas ülespoole nagu vedrust visatud. Kapitalism maandus majandusse nagu võõra galaktika kosmoselaev ja põhjustas sama palju segadust. Ent meie oma krooni ilu ja lumm aitas ka neist aastaist läbi murda.

SISUTURUNDUS

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

KUIDAS ÜHEST KOLHOOSILABORIST SÜNDIS SÜDAMEST EESTI ETTEVÕTE Tundub suisa ulmeline, kuid NSVL-i esimene personaalarvuti Juku ja alkoholitootja AS Remedia kolm aastat tagasi Londonis alkoholiolümpial International Spirits Challenge hõbemedali saanud džinn Reval London Dry Gin Premium Edition on servast sugulased.

Mõlemaid seob kunagise Kuusalu kolhoosi eksperimentaalettevõte Estron.

K

uusalu kolhoos asus 36 kilomeetrit eemal Tallinna kesklinnast. Kuna kolhoosiesimeestel olid majandustegevuse korraldamisel tunduvalt vabamad käed kui riigiettevõtete direktoreil, oskasid paljud neist seda eelist kasutades paigutada kolhoosi raha märksa kasumlikumatesse tütarettevõtetesse. Selleks tuli siiski saada luba n-ö ülevalt poolt.

Luba saadud, loodi 1969. aasta sügisel ettevõte nimega Estron, esimene omataoline Eestis. Kontoriks sai Kiiu mõisa saal ja tegevusalaks Eesti põllumajanduses kasutatavate elektroonikaseadmete tootmine. Kuid mitte ainult. On teada, et vähemalt 1970-ndate alguses tehti seal ka ülipopulaarseid plastnokaga suvemütse ja siiditrükis T-särke, millest Piilupart Donaldi omi aeti taga suisa tikutulega. Vähemalt 1972. aastal teadis ettevõttest kogu NSVL ja tellimusi, tõsi, mitte just särkidele ja nokamütsidele, sadas sisse kõikjalt, isegi kosmoseuuringute instituudist. Estronis pandi kokku ka esimest nõukogude personaalarvutit Juku. Kuigi tänapäeval naeraks selle ilmaime välja iga mobiiltelefon, sisustati “Jukudega” arvutiklasse üle kogu Nõukogude Liidu.

Aasta-paar enne Moskva olümpiamänge hakati Estronis tegelema biotehnoloogiliste uuringutega. Loodi omaette üksus Bioestron, millest sai biotehnoloogiliste ja üleliiduliste uuringute katsebaas. Vadakupõhise söödapärmi väljatöötamise eest pudenes ettevõttele ka NSV Liidu riiklik preemia. Söödavalgu kõrval toodeti erinevatel ajajärkudel muuhulgas nii ravimeid kui ka kosmeetikat. Esimesed alkoholitootmise katsetused tehti täiesti ootamatul hetkel – Mihhail Gorbatšovi kuiva seaduse ajal, kui kõikjal keerati kinni kraane nii õllesaalides kui ka baarides ning aeti buldooseritega maatasa sajandite vanuseid viinamarjaistandusi suure kodumaa veinipiirkondades. Tootmine kui selline praktiliselt seiskus ja viidi hävingu äärele.

Just sellel perioodil otsustas Bioestron hakata tegelema alkohoolsete jookide tootmisega. Hullumeelne mõte, kuid esimese ette-

võttena saadi n-ö liköörilitsents riikliku monopoltehase kõrval. Saanud esialgu litsentsi üksnes lahjade alkohoolsete jookide tootmiseks, tõi ettevõte 1990. aasta suvel turule munalikööri Kiiu Torn, mille algupärane retsept töötati välja koostöös Tallinna tehnikaülikooliga. Jooki tehti naturaalsetest munakollastest ja tõe huvides olgu öeldud, et ka praegune Kiiu Torni munaliköör valmib päris munakollastest ja käsitööna. Sellele järgnes jõhvikaliköör ja aeg Eesti esimese erakapitalil põhineva alkoholitootja sünniks oli küps.

AS Remedia sünnipäev on 17. jaanuaril 1992.

Remedia sortimendi osas toimus oluline muutus 1994. aastal, kui saadi litsents valge viina tootmiseks. Esimene viin, mis turule toodi, kandis nime Monopol, märkides monopoolse riigiviina ajastu lõppemist kodumaises viinatootmises. Praegu on Remedia sortimendis viinad, maitseviinad, džinnid, marja- ja puuviljaliköörid, ürdiliköörid ja palsamid. Ka juba mainitud munaliköör ning kooreliköör. Lisaks imporditav alko-

hol, mis lihtsalt peab alkoholitootja pakutavas tooteportfellis olema, et paremini jaemüügiettevõtetes toodetega jutule saada.

Remedia on Eesti suurematest alkoholitootjatest pea ainus, kelle kogu toodang on valmistatud 100% Eesti piiritusest.

Ettevõtte napsud on võitnud rahvusvahelise tunnustatuse ja saanud nimekatel alkoholivõistlustel kõrgeid kohti. Iga-aastasel Londonis toimuval n-ö alkohoolsete jookide olümpial International Spirits Challenge, on Reval Gin tulnud pronksile ja 47-kraadine Reval London Dry Gin Premium Edition koguni hõbedale. Võrdluseks: sama kaugele jõudis Chivas Brothersi Beefeater London

ANDRES VILJUR, müügiesindaja.

Remedias 25 aastat „Põhjus, miks üks inimene nii pikalt samas ettevõttes töötab, on paljude pisikeste asjade summa. Üsna oluline asi – töökoht on olnud kogu aeg mu kodu lähedal. Kuigi sõidan palju ringi, siis kontor on ikkagi kodust ainult kuue kilomeetri kaugusel. Algusaegadel oli see kindlasti uue firma tegemise õhin ja mõningane osalus ettevõttes, mis kinni hoidis, praegu aga üha rohkem inimesed, kellega koos töötan. Meil on äärmiselt hea meeskond.”

Dry Gin aasta hiljem. Hõbedamehi on Revalial teisteski kangetes kategooriates – Stön Vodka, World Spirits Competition 2014.

Viimase valis samal aastal kümne maailma parima viina sekka majandusajakiri Forbes.

Nii hästi aga ei läinud kartuliviinal MOR Vodka, mida müüdi USA turul ainult mõned konteinerid ja mille hind ulatus üle ookeani jõudes 150–350 dollarini. Eesti kohalik keskealine vast mäletab MORi, aga kindlasti mitte nii radikaalse hinnaga. Muidugi leiab Remedia ajajoonelt teisigi tagasilööke.

Müügidirektori Helen Pähkelmanni sõnul on nende käekäik olnud nagu sõit Ameerika mägedel. „Masu ajal tuli meilgi lühendada töönädalat ja kärpida 20% palku. Aga inimesed suutsime kõik alles hoida. Pehmelt öeldes on põnevad ajad ju praegugi – ekspordime oma tooteid Lätti eestlastele ja soomlastele. Aktsiisita müük ehk eksportimine vähendab maksukohustusi, aga tegelikult tahaks, et eestlane ostaks Eestist ja raha tuleks meie riigi kassasse. Selle üle võiksid inimesed ise ka mõelda, tehes poeriiuli ees oma valikuid. Kuidas sa muidu ikka kohalikku ettevõtjat toetad kui kohalikku kaupa ostes.”

Kuid õnnestumisi on Remedial siiski rohkem ja tahtmine uusi asju ette võtta on kõva.

Olgu need siis Kiiu Torni ja Saare Gini värsked pakendiuuendused või kunagi soiku jäänud maailmavallutused. „Kartuliviinaga tahaks kangesti uuesti katsetada,” räägib Helen naeratusega Remedia tulevikuplaanidest.

HELEN PÄHKELMANN, müügi- ja turundusdirektor.

Remedias viis aastat „Oleme püüdnud säilitada seda joont, et meie tooted oleksid maksimaalselt Eesti omad. Tahame teha asju Eestis, Eesti toormest ja müüa siinsamas kohalikele inimestele. Oleme säilitanud tootmise Kuusalu vallas, andes tööd just oma valla inimestele. Meil on väga-väga tublid inimesed! Väga staažikad inimesed, väga truud inimesed. Aitäh neile! Just tänu toredatele inimestele ongi Remedia nagu üks ühine tööpere.”

6 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

Saare Gin – uues kuues ja valmis vallutusteks.

Munaliköör Kiiu Torn on juba 27. aastat tootmises ja valmib endiselt käsitööna.

AS Remedia aktsionärid ja juhatus tänavad südamest oma inimesi ning koostööpartnereid, kes on olnud suureks abiks nii toredatel kui ka raskematel aegadel.

Sügav kummardus ja suur aitäh!

SISUTURUNDUS

IM ARVUTID TÄHISTAB SEL AASTAL OMA 25. SÜNNIPÄEVA 1993. aastal, kui loodi ettevõte IM Arvutid, ei teadnud tavainimene Apple’ist suurt midagi. Tolleaegsed tooted polnud mõeldud tavakasutajale, vaid pigem oma ala professionaalidele töö tegemise lihtsustamiseks. Kui 1998. aastal tulid müügile esimesed iBookid ja iMacid, jõudis info Apple’ist ka tavakasutajateni ja Eestisse hakkas tekkima aina rohkem praeguseks juba ikooni staatusesse tõusnud brändi austajaid. 25 aasta pikkune IM Arvutite pärand ennustab ettevõttele ka tulevikuks kõrget lendu.

“T

ehnoloogia valdkond tegi perioodil 2011–2017 tohutu hüppe,” meenutab ettevõtte endine tegevjuht Jaanus Treilmann aega, mil tema ettevõtet juhtis. “2011. aastal ei olnud Eestis iPadi, Macid olid veel ühte värvi ja iPhone’ide müük käis ainult ühe operaatori kaudu, kuhu telefonid olid ka lukustatud. Uutele klientidele Apple’i maailma tutvustades oli põhitooteks hoopis iPod.” Viimasel kümnendil on põhirõhk olnud pigem tavakasutajatel, kes soovivad oma arvutiga saavutada samasuguseid tulemusi nagu professionaalid.

Juba 2000. aastate keskpaigas oli IM Arvutite poe külastamine justkui palverännak, sest tavapärasest unikaalsemad olid nii nende poodide inimesed, interjöör, teenindus kui ka muidugi tooted.

“Just suhtlus kliendi ja müüja vahel oli see, mis mind ennast kõige rohkem hämmastas, kui 2011. aastal IM Arvutite tiimiga liitusin,” meenutab Treilmann. “Tihti paistis kõrvaltvaatajale müügisituatsioon justkui kahe sõbra kohtumine, kes mõlemad fännasid sama toodet ja sellest sun-

dimatult omavahel vestlesid. Muu hulgas leidis aset ka müük.”

Treilmann tunnistab, et see tegi ühtlasi töötajate värbamise ettevõttele lihtsamaks.

“Said inimesega kokku ja lasid tal kümme minutit oma kogemustest Apple’i toodetega rääkida. Kui jutt oli veenev ja inimene ilmselgelt Apple’i fänn, võis edasi vestelda. See oli minu jaoks värbamisel kindlasti olulisem kui tugev CV.”

Kõrgeim võimalik jaemüügitase Apple Premium Reseller Praegu on IM Arvutid ainus Eesti Apple’i edasimüüja, kellele on omistatud siinse regiooni kõrgeim võimalik jaemüügitase Apple Premium Reseller. Järgmiseks sammuks oleks juba Apple Store, mida regiooni väiksuse tõttu ka tulevikus suure tõenäosusega Eestis ei näe.

IM Arvutid on ainus Apple’i edasimüüja, kellele kuuluvad Apple Premium Reselleri kauplused Eestis ja Lätis. Lisaks omab ettevõte APR kauplusi ka Leedus ja Soomes. “iDeali kauplusi külastades võib klient olla veendunud, et saab professio-

naalseimate teadmiste ja teeninduse osaliseks,” tunnistab ettevõtte praegune tegevjuht Antti Adur. “Lisaks on meil parim valik Apple’i tooteid ja Apple’i seadmetega ühilduvat lisavarustust ning vajadusel teeme ka personaalseid koolitusi uute seadmete maksimaalseks ärakasutamiseks. iDeali kauplustest leiab alati eri tooteid ja värve, mis on müügil üksnes APR-i kauplustes. Ära ei tasu unustada ka järelteenindust, sest iDeali salongid on ametlikult hoolduskeskused ja klient võib kindel olla, et meil hooldatud seadmel kehtib alati tootjapoolne garantii ning seadmed on hooldatud originaalvaruosadega. Tartu näitel on iDeal Apple ainus ametlik hoolduskeskus selles regioonis.”

Mida toovad järgmised 25 aastat?

“Järgmised 25 aastat ei saa olema võrreldavad ei ajalises mõõtes ega ka olemuses,” tunnistab Adur. “Aastast aastasse on tunne, et iga järgnev toode on justkui kaks korda kiirem ja vähemalt kaks korda ägedam. Järgmise viie aasta jooksul kujunda-

takse ümber kogu autotööstus ja sama võib eeldada ka meie sektoris. Järgmiste aastate võidukäik kuulub intelligentsetele (mitte nutikatele) seadmetele, nagu isesõitvad autod, intelligentsed meeldetuletused sõltuvalt liiklusummikutest, targa kodu lahendused, liitreaalsus, isemõtlevad pakidroonid/robotid, virtuaalsed assistendid jne. Apple’i brändile oskan ennustada ainult helget tulevikku, sest maailm on kolimas üha rohkem virtuaalseks ja Apple on üks innovaatilisemaid ettevõtteid, kes juba praegusel momendil arendab fokusseeritult liitreaalsuse lahendusi.”

Kuna iDeali esindussalongid on ametlikuks Apple’i käepikenduseks Eestis, sõltub IM Arvutite edu väga paljuski Apple’i tegemistest. “Kuna Apple Premium Reselleri kontseptsioon on tugev ja elujõuline ning tulevikutrendid kaubamärki soosivad, julgen väita, et praeguseks 25-aastane IM Arvutite pärand on ka 50-aastaselt endiselt Eesti Apple’i fännide eelistatuim kohtumispaik,” väidab Adur kindlasõnaliselt. “Mis iganes tulevik ei too, on selles kindlasti väga huvitav ja põnev elada.”

25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST AUGUST 2017 7

SISUTURUNDUS

K

ohati värvikalt möödunud 25 aastat tõid Katrinile vestluse ajal korduvalt ka pisarad silma, sest ühte poodi armastusega juhtides tuleb ette ka rohkem emotsionaalsemaid aegu. Aastate jooksul on üle elatud nii 90ndate algusajal normaalsuseks olnud “katuse pakkumine”, õnnetu tulekahju kui ka suurte kaubanduskeskuste pealetung, aga püsima on kõigele vaatamata jäädud.

Katrin, 25 aastat on Salocenteri avamisest möödas. Kuidas see kõik alguse sai?

See on olnud üks väga kihvt kogemus. Kui aus olla, siis ma ei mõelnudki kunagi tegelikult kaubanduses tegutsemise peale, turismiettevõtluses tegutsedes sain aru, et ettevõtlus võiks olla minu rida. Koos abikaasa Jorma Kalevi Antosaloga lõimegi 1992. aasta 1. aprillil Salocenteri ja ega me siis mõelnud, et see kõik võiks nii pikaks venida. Tol ajal ei mõelnud keegi nii, nagu praegu mõtlevad kõik homse peale. Alguses oli kõik minu jaoks väga võõras ja samal ajal huvitav, kuigi sarnaselt paljudele teistele eestlastele ei teadnud ma tol ajal ärist mitte midagi. Olen õppinud läbi väga suurte vigade ning vaatamata sellele, et Jorma oli 30 aastat tagasi enne Eestisse tulekut Soomes väga tuntud ja tunnustatud ärimees, lasi ta mul kõik need vead ise läbi elada. Ta lasi mul astuda ämbrisse ja ise õppida, sest nagu ta ütleb, sai ta aru, et ma olen võimeline tehtud vigadest õppima. See on praeguseks loonud mulle ärimaailmas tugeva selgroo, mida ma murda ei lase.

SALOCENTERI ASUTAMISEST MÖÖDUS TÄNAVU 25 AASTAT! Tõenäoliselt ei ole ühelegi elupõlisele tallinlasele võõras juveeltooteid ja pidulikke rõivaid ning palju muud müüv kauplus Salocenter. Nii mõnigi on just sel lasknud endale ja oma tütrele teha esimesed kõrvarõngaaugud ning paljud naised on just Salocenterist leidnud endale kleidi kõige tähtsamaks päevaks. Sel aastal möödus Salocenteri loomisest 25 aastat ning sel puhul vestlesime kaupluse looja ja juhataja Katrin Vorbiga minevikust, olevikust ja tulevikust.

1990ndatel oli ju hoopis teistsugune aeg. Meenuta seda.

Tol ajal ei olnud mitte mingisuguseid reegleid ega riiklikke seaduseid. Oli rohkem selline mustlaslaager ja igaüks proovis kuidagi oma asja ajada. Alles hiljem hakkasid tekkima mingisugused tollisüsteemid ja muu, aga Salocenteri loomine oli ikka väga katsetamine ja kunagi ei teadnud, mis homne päev toob. Kiiresti hakkas lokkama ka n-ö katusesüsteem ja kuritegelik maailm, mis haaras tugevalt ettevõtjatel sarvist. See oli võitlus, kas jääd ellu või ei jää.

Kui ma praegu kõiki möödunud aastaid võrdlen, julgen öelda, et kõik need 25 aastat on olnud täielik Ameerika raudtee ja nii siiani. Kõik muutub pidevalt ja kui Eestis räägitakse ettevõtlusmaastikust, siis sageli unustatakse ära, et väikeettevõtlusmaastik on täiesti teine kui suurettevõtlusmaastik. Ka väga headel aastatel on väikeettevõtjad pidanud alati palju pingutama ja ega ma imestagi, et paljud, kellega koos sai omal ajal alustatud, on kadunud.

Mis aitas teil ellu jääda?

Eks neid asju, mis aitasid, ole palju. Kindlasti see, et julgesime nii suurelt alustada ja panime tol ajal ka palju raha reklaami.

Kõik, mis vähegi teenisime, panime uuesti firmasse. Julgesime riskida, sest kaota8 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

tunud kõigi nende inimestega. Kõigilt neilt on mul olnud midagi õppida.

Aeg on edasi läinud. Millised väljakutsed teil praegu on?

Kindlasti ainult ellu jääda, sest väikeettevõtja elu on praegu väga raske. Põhjus, miks me üldse veel elus oleme, on tänu sellele, et meil ei ole võlga ega laenu. Meil on kõik enda oma. Aga sellegipoolest on raske, sest kaubanduspinda on nii palju ja inimesed ei jõua igale poole. Meil on omad nišid, kuhu oleme tahtnud jõuda ja millega praegu tegeleme. Armastame väga just seda n-ö tavalist inimest ega püüagi suurt rahakotti. Tahame, et ka kaugematest kohtadest leiaksid inimesed tee meie juurde. Salocenter ongi lihtsate inimeste jaoks loodud ja soovime, et nad tunneksid end siin hästi. Me ei saagi kõikidele meeldida ega meeldigi. Eks inimene ju ise valib, kuhu ta tahab minna, aga hea tunne on, kui klient tuleb nädala pärast meie juurde lilledega tagasi ja soovib teenindajat kallistusega tänada.

Salocenter ei järgi interjööris viimase aja trende. Miks olete lihtsuse kasuks otsustanud?

Eks tarbija ikkagi natukene dikteerib. Kuigi ka meil oli mõned aastad tagasi plaanis luua moodsad disainletid ja kõik hästi uhkeks teha, siis vaatasime, kuidas Skandinaavias väiksemad poed ellu jäävad ja selgus, et paljudes kohtades ongi täpselt nii nagu meil. Üpris sageli kuuleme ka oma klientide käest, et nad käisid mujal, aga seal oli liiga peen ja tulid hoopis meile. Seetõttu panimegi pidurid peale ja ei näinud muutusteks vajadust. Eks mingi aeg tuleb kindlasti midagi taas muuta, aga praegu las olla nii.

Milline Salocenteri tulevik võiks olla?

Ega meil midagi pahasti minna ei saa, sest teeme kõike täielikult Salocenteri oma rahakoti peal. Kui ühel päeval on tõesti nii kehv seis, siis tuleb lihtsalt uksed kinni panna, lõpetada ja ruumid rendile anda. Olen ise veel niivõrd heas toonuses, et võiksin midagi täiesti nullist alustada ja viimastel aastatel on ka väga huvitavaid pakkumisi tulnud.

Seda, mis homne päev toob, näitab küll aeg, aga seni, kuni kliendid meid sellisel kujul tahavad, oleme veel siin. 25 aastat tegutsemist on näidanud, et ükskõik kui head plaanid ka ei ole, võivad need homme täiesti teistsugused olla. Las aeg näitab, kas me siis kohaneme või mitte.

da ei olnud meil ju mitte midagi. Rahaga ei saa elus kõike mõõta.

Oma rolli mängisid kindlasti ka need vähesed head inimesed, kes on mulle alati head soovinud. Kui nad omal ajal mulle ütlesid, et “katusepakkujatele” ei tohi järele anda, siis ma uskusin seda. Istusin vene rahvusest meeste vastas, kes lükkasid pintsakuhõlmade tagant sujuvalt vöö vahel olevad püssid nähtavale ja panid lepingud allkirjastamiseks lauale, aga suutsin vaatamata noorusele leida endas julguse öelda, et mina ei maksa. Eks nii tekkis meie vastu mingisugune respekt, sest kui sa neile midagi ei lubanud, ega nad sind siis tapma ega hävitama ei tulnud. Aga eks ümberrin-

gi väga paljud pidid maksma ja selle kätte hiljem suridki.

Kas teil oli tol ajal ka tugevaid konkurente?

Ma ei saagi öelda, et oli mingisugust konkurenti. Mind ei ole kunagi häirinud, kui naaber teeb sama asja, sest olen algusest peale selgeks saanud, et konkurents viib ainult edasi. See paneb pingutama ja vaatama enda maja sisse, et mida teha, et klient eelistaks meid. Üks kuldne reegel, mis tihti ära unustatakse, on see, et igat klienti ei saa endale tahta ja pole vajagi ning teise kausi kallale pole ka vaja minna. Ma ei ole kunagi läinud naabrit mustama, vaid ajan oma asja ja seda olen ka oma töötajatelt palunud.

Meie majas ei ole olnud väga suur kaadrivoolavus, aga ikkagi on palju inimesi siit läbi käinud. Mul on hea meel, et minu tee on ris-

Kui sa saaksid esimesse päeva tagasi minna ja kõike uuesti teha, kas teeksid?

Muidugi! See on kõik hästi huvitav olnud ja mina oma iseloomuga alustaksin kindlasti uuesti. Ma olen praegugi nõus alustama nullist ükskõik mida. See käib minuga kaasas.

Julgen üle korrata, et ettevõtjaks sünnitakse, selleks ei ole võimalik õppida. See peab tulema sinu seest, sest ettevõtjaks olemine on pidev võitlus. Võitlus ka iseendaga, milleks peab valmis olema. Ettevõtlus ei tohi inimest haigeks teha, aga kui oled ettevõtjaks sündinud, siis anna minna!

SALOCENTER Narva mnt 9 Tallinn 10117 Telefon: 6607 272

Kellaajad: E-R 10–19 L 10–17

SISUTURUNDUS

DONE HALDUS Ärikinnisvara haldus aastast 2002 Üle miljoni ruutmeetri ärikinnisvara haldust/korrashoidu Üle 100 hallatava ärihoone üle Eesti Esimesed 8 objekti Vilniuses Hoone omaniku ja üürniku vaheline „hea haljas” Kolm põnevat lisateenust, mida DONE Haldus klientidele pakub Haldusaudit Ühishanked hoone haldajaga Töökoha säästuplaan

DONE. HALDUSFIRMA, MIS ON EESTI ÄRIKINNISVARA HALDMISE SUUNANÄITAJA Pole just palju ettevõtteid, mis on spetsialiseerunud ainult ärikinnisvara haldamisele. Üks neist on haldus-, hooldus- ja puhastusteenuseid pakkuv DONE Haldus, mille töötajad hoolitsevad igapäevaselt enam kui miljoni ruutmeetri äripinna eest rohkem kui sajal objektil. See teeb ettevõttest meie ühe suurema ärikinnisvara haldaja ja oma ala suunanäitaja.

„T

egeleme ainult äripindadega, olles need jaganud põhimõtteliselt kolmeks: kaubanduspinnad, ärija büroohooned ning lao- ja logistikakeskused. Kõik segmendid nõuavad vastavalt oma otstarbele erinevat lähenemist, sest nende iseloom, turvanõuded, inimeste käidavuse tihedus ning haldus- ja hoolduspõhimõtted on erinevad,” tutvustab tänavu 15 tegevusaastat tähistava DONE Halduse asutaja ja juht Janek Hintsov.

Ettevõtte eesmärk on algusest peale olnud olla ärikinnisvara halduskeskus, kus kinnisvaraomanik saab vastuse kõigile tema kinnisvara puudutavatele küsimustele, mis lahendab hooneomanike mured märkamatult ja operatiivselt ning annab võimaluse saada kõik kinnisvara haldamisega seotud teenused mugavalt ühest kohast. „Ühe hoone haldamine võib olla seotud 50 erineva tööga alates torumehest ja puhastusettevõttest kuni raamatupidamisteenuseni ning omaniku jaoks on äärmiselt mugav, kui tal on 50 kontakti asemel üks, kes tema eest kõik korda ajab. Meile tähendab see aga, et kõik need 50 erinevat inimest kujundavad meie mainet. Seega on koostöö ja tihe suhtlus erinevate poolte vahel meie töös väga olulised,” selgitab Hintsov.

Sageli on ärikinnisvara omaniku suurimaks mureks, kui tema ruumid on üür10 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

nikuta ega too raha sisse, või kui üürnikul tekivad makseraskused. Üürnike probleemiks on aga tavaliselt haldurite ebakompetents majas toimuva osas ja see, kui haldur pole piisavalt kättesaadav. Haldusettevõtte ülesanne on aidata lahendada nii majaomaniku kui ka üürniku muresid, sest kui meie klientidel läheb hästi, läheb ka meil hästi.

Haldusteenus sisaldab ka projekteerimis- ja turvaalast nõustamist „Kõige tähtsam on Hintsovi sõnul tegelikult, et hoone üürnik end seal hästi tunneks. „Kui kliendil on ebakompetentse majahalduri tõttu kehv äri ajada ja ta lahkub, pole ka meil pole enam millegi eest raha saada.

Seetõttu peame oluliseks, et meie haldurid oskaksid nõustada omanikele lisaks üürnikke – alates sellest, millised punktid peavad olema üürileppes ja erinevad turvalisuse koolitused, kuni sinnani, kuidas käituda turvakoodide ja võtmetega töötaja lahkumise korral.”

Kui DONE Haldus tegevust alustas, oli aeg, mil ärihoonete omanikud arvasid suutvat oma maja ära hallata ühe hea organisaatoriga. Praeguseks on mõistetud, et tehnilised lahendused ja väga hästi planeeritud projekt on need, mis toovad nii raha-

list säästu kommunaalkulude pealt kui ka südamerahu.

Järjest enam kaasatakse DONE Haldust kui haldusspetsialisti juba hoone projekteerimisfaasis, et saada head nõu soodsamate ja lihtsamate otsuste tegemiseks. Näiteks on saamas ajalooks büroohoonete sissepääsu juurde rajatud kohad maja administraatorile, sest seda on mugavam lahendada tehniliselt. Samuti on näiteid, kus haldusettevõtte sekkumiseta oleks ehitatud kaubanduskeskuse estakaadid ja liftid nii väikesed, et koristajad ei mahuks oma seadmetega seal liikuma ning spetsiaalsete puhastusseadmete ost oleks tähendanud suurt lisakulu.

Janek Hintsov, olles töötanud aastaid turvasektoris, on toonud vastavad teadmised ja kogemused üle ka ärikinnisvara valdkonda. „Haldus- ja hooldusnõuannetele lisaks oskavad meie haldurid leida üles hoonete turvariskid varguste ja vandaalitsemiste osas. Olen selleks tarbeks käinud tegemas vanglas intervjuusid tippvarastega, kellelt saime suurepärast infot, kuidas ja mille alusel valitakse välja vargusobjektid ning mis on majade nõrgad kohad. Kõiki neid teadmisi saame edukalt oma töös klientide vara kaitsel ära kasutada.”

Lisaväärtustest on saamas standard

Janek Hintsov, tegevjuht

„Haldus- ja hooldusnõuannetele lisaks oskavad meie haldurid leida üles hoonete turvariskid varguste ja vandaalitsemiste osas. Olen selleks tarbeks käinud tegemas vanglas intervjuusid tippvarastega, kellelt saime suurepärast infot, kuidas ja mille alusel valitakse välja vargusobjektid ning mis on majade nõrgad kohad,” ütleb Janek Hintsov.

Eestis on DONE Haldusel kliente kõigis suuremates linnades ja eelmisel aastal avati esindus ka Leedus Vilniuses. Sealgi hallatakse juba esimest kaheksat ärihoonet.

Omajagu räägib DONE Halduse mainest ka see, et kõik viimased valminud Tallinna ärihooned on nende kliendid, teiste hulgas näiteks Navigatori büroohoone (Laeva 2), Arsenali kaubanduskeskus, Stroomi kaubanduskeskus, Jaamamõisa ja Veeriku Selverid, Tallinki logistikakeskus. Portfelli kuulub lisaks üks Eesti esimestest LEED-sertifikaadiga hoonetest, mis näitab selgelt hoone vastavust kindlatele kvaliteedinõuetele. „Lisaväärtused on saanud standardiks.

Näiteks on täiesti tavaline, kui hoone haldusadministraator tellib ettevõttele sünnipäeva puhul lilli või viib üürniku auto pesulasse. Samuti pakume huvitatutele parkimisteenust ja liigsete kulude väljaselgitamiseks kõrvalkulude analüüsi,” räägib Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt mullu parima haldusettevõtte tiitliga pärjatud DONE Halduse juht. Kvaliteedimärgiks on ka see, et ettevõttes töötavad haldurid on kutsetunnistusega ning esimese Eesti kapitalil ärikinnisvarafirmana juurutas DONE Haldus sel aastal ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi.

TOIDUAINETÖÖSTUS

TOIDUAINETÖÖSTUS OTSIB JÕUDSALT TEED VÄLISTURGUDELE Toiduainetööstus on üks olulisim haru Eesti töötlevas tööstuses, oli seda nõukogude ajal ja on nüüdki. Samas on sektoris aastate jooksul paljugi muutunud – nii ärikombed, seadusandlus kui ka tarbimisharjumused.

TEKST: SIGRID SÕRMUS

E

esti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp on veendunud, et meie toidutööstus on teinud viimase 25 aasta jooksul läbi suure arenguhüppe – sektor on edukas eksportija, tooted on maitsvad ja tervislikud. “Tihti kuulen ütlemist, et mis teie sektoril viga, süüa ju ikka tahetakse. Vastab tõele, kuid oleme suuresti sõltuvad inimeste eluolust ja majanduses toimuvast. Kui inimeste sissetulekud langevad, valitakse tooteid hinna järgi ja meie tootjad peavad valmis olema sellised kaupu ka pakkuma,” ütles Potisepp.

Murekohaks on lihttööjõu nappus. “Tööjõupuudus on toidutootmises jätkuvalt suur, eelkõige lihttööliste osas. Seadmetesse investeerimine nõuab suuri summasid, mis kõik väljendub ka toodete lõpphinnas. Teiselt poolt on hea meel selle üle, et toodete kvaliteet pole kunagi varem olnud nii heal tasemel kui praegu ja eestimaise eelistamine on tarbijate seas kõrge.”

FOTO: SVEN ARBET

AS-i M.V.Wool kalatööstus Harkus. Tänu ekspordile on ettevõtte areng olnud jätkusuutlik. Selle aluseks on olnud toodangu kõrge kvaliteet ja tarnekindlus.

25 aastat tagasi erastati enamik toonaseid toidutööstusi. Mõned jätkavad senini, mõni on pildilt kadunud. Potisepp sõnul kannatasid ühest ühiskonnakorrast üleöö üleminekuga teise eelkõige need ettevõtted, kus vanad juhid ei suutnud kohe uuendustega ja uue konkurentsituruga kaasa minna ning kus ei leidunud ka kohe uusi eestvedajaid. “Eelkõige kadusid riigile kuuluvad ettevõtted, mis sageli enne erastamist lasti võimalikult põhja, et siis need väga odava hinnaga erastada. Võitsid inimesed, kes olid õigel ajal õiges kohas või õigel ametikohal. Meenuvad ka Eesti erinevates piirkondades olnud lihatööstused, piimatööstused, mida lihtsalt enam ei olegi olemas. Eriti täbar lugu on Pärnuga, kus kunagi olid nii leiva-, liha- , piima- kui ka õlletööstus ja praegu on nendes kohtades majad või korterelamud, tootmisbaase polegi. Nimeliselt meenuvad ka Tallinna piimakombinaadi pankrotistumine ja Liviko erastamine,” meenutas ta.

TOIDUAINETÖÖSTUS Praegusele ajahetkele mõeldes on toiduliidu juht karmi ütlemisega. “Olukorras, kus valitsus tegeleb riigieelarve täitmiseks uute maksude kehtestamisega ja olemasolevate tõstmisega, ei saa kahjuks kuidagi rääkida meie sektori arengu toetamisest. Ühtlasi on võetud hoiak, et mikro- ja väikeettevõtted, kellest suurem osa meie sektoris ei loo töökohti ega too riigile maksude kaudu täiendavat tulu, vajavad riiklikku toetamist, mis seab turuosalised ebavõrdsesse positsiooni,” pole Potisepp toimuvaga rahul.

Piimajõed voolasid siis ja voolavad nüüdki Piimatöötlejal Valio Eesti AS-il on viimasele paarile aastakümnele tagasi vaadates läinud väga hästi. “Meil on stabiilselt tugev positsioon piimanduses ja oleme suutnud luua püsivad usaldusväärsed suhted kõigi oluliste koostööpartneritega. Ostame päevas 600 tonni toorpiima ja toodame kvaliteetseid piimatooteid nii Eesti kui ka eksporditurgudele, millesse panustab iga päev üle 450 töötaja,” ütles Valio Eesti AS-i juhatuse esimees Maido Solovjov. “Võib öelda, et iga kord, kui toome turule mõne uudistoote, on meie jaoks tegu järjekordse tipphetkega – see võimaldab meil hoida oma positsiooni turul ja investeerimisvõimekust. Kahtlemata oli üks olulisemaid hetki meie ettevõttele Võru juustutööstuse ostmine 2004. aastal ja sellele järgnenud ettevõtete liitmine.”

Solovjovi sõnul pole kõik saavutatu kergelt tulnud. “Rasked ajad on paratamatult ettevõtte elu lahutamatu osa. Head ajad ei kesta igavesti ning tõusud ja mõõnad käi-

12 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

vad ikka käsikäes – kriisideks tuleb valmis olla ning osata neist õppida,” sõnas ta. “Meie jaoks oli suurim kriis 1998. aastal, kui kaubandussuhted Venemaaga katkesid. Nii nagu ka kõigi järgmiste kriiside ajal, tuli Valio sellest tervena välja seetõttu, et ei jäänud kokkuhoiurežiimil kriisi möödumist ootama, vaid asus uude liini investeerima – see aitas tootmist jätkata ja uutele turgudele toodangut pakkuda. Ka viimane Venemaa embargo ei löönud meid jalust seetõttu, et olime valmis leidma kiirelt uusi võimalusi oma toodete müümiseks muudes riikides. Selle kriisi puhul oli raskendavaks asjaoluks, et turg oli embargo järel pikalt languses ja toorpiima ülepakkumine haavas kõiki sektori osapooli.”

Solovjov lisas, et kahtlemata on igale tööstusele väga valusaks kogemuseks tehase seisakud ja neist pole Valio pääsenud ega pääse ka tulevikus. “Peamine murekoht on, et meie enda turg on liiga väike, et ainult siinsele turule tootmine suudaks tagada ühe tööstuse jätkusuutliku investeerimisvõime ning seetõttu on lisatulude teenimine eksporditurgudelt hädavajalik. Ettevõtete investeerimisvõimekus on seetõttu küllaltki väike ja pikas perspektiivis oleme Kesk-Euroopa riikide impordi poolt küllaltki haavatavad,” selgitas Solovjov.

Valio juht on kindel, et võidavad need tootjad, kes on suutnud teha edukat tootearendust ja kes investeerivad pidevalt. “Kuna paljud tööstused tegutsevad tootmiskompleksides, mis on rajatud nõukogude ajal, siis paratamatult on vajadus uuenduste järele kõikjal väga suur. Investeerimisvõimekust on aidanud tagada see, et paljud tööstused on läinud väliskapitali kätte.”

ÜKS KÜSIMUS: KAS RIIK PIGEM AITAB SEKTORI ARENGULE KAASA VÕI PIDURDAB SEDA? Pidevad muutused räsivad Eksporti panustav töötlev tööstus on traditsiooniliselt olnud üks peamistest majanduskasvu mootoritest, mis areneb seda jõulisemalt, mida rohkem lastakse sellel orgaaniliselt kasvada ning mida vähem sellesse sisuliselt sekkutakse. Praegu näeme, et riik on asunud töötama välja erinevaid maksusüsteeme, mis kahtlemata raskendavad ettevõtete tegevust ja teeb ettevõtted investeeringute planeerimisel ettevaatlikuks.

Maido Solovjov, Valio Eesti AS

Kalatööstuse edu alus on eksport Kalatöötleja M.V. Wool on olnud Eesti turul juba 23 aastat. Ettevõtte juhatuse liikme Mati Vetevoolu sõnul on nende firma tipphetkeks olnud uue tehase valmimine 2010. aastal, mis võimaldas toota rohkem ja asuda eksportima.

Kaupa jagub koduturule ning lisaks läheb aastas üle 200 tonni kalatooteid Jaapanisse, Taani, Belgiasse, Hispaaniasse ja mujalegi.

“See on see, mis hoiab meid elus. Need on edukohad, millest võib rõõmu tunda ja mis peaks kestma. Otseselt pahasti ei ole midagi olnud nende aastate jooksul, aga igast asjast oleme teinud oma järeldused ja õppinud,” ütles Vetevool.

Kalatöötleja alustas ekspordiga Venemaale 1999. aastal. Kaup läks lennukiga Moskvasse. Aga poliitilised tuuled pöördusid, sanktsioonide tõttu ei saanud sinna enam müüa ja seega võeti vastu otsus loobu-

Aidata tuleb neid, kes on aitamist väärt Mõtlema peaks, kuidas saaks riik ettevõtjatega koostööd teha. Meie maksukoormus on väga suur, äkki on abi erinevatest laenusüsteemidest, finantsinstrumentidest.

Kindlasti oleks abi lihtsast, selgelt tõlgendatavast seadusloomest. Igal juhul peaks riik väga tõsiselt mõtlema, kuidas aidata. Aidata tuleb aga neid, kes on aitamist väärt – kes on jätkusuutlikud, arenevad ja tegusad.

Mati Vetevool, M.V. Wool

da Vene suunal pingutamast ja vaadati uute turgude poole Euroopas. Ja Vetevool on toonase otsusega siiani väga rahul.

Viimasele 25 aastale mõeldes meenus Vetevoolule toonane erastamiste aeg.

“90-ndatel toimus suur erastamine, tehased saadi võileivahinna eest ja erastajateks olid toonased tippjuhid, poliitikud, kel teadmisi ärist ja tootmisest vähe. Kui omal ajal oleks erastatud natuke targemalt, siis ma arvan, oleks meie toiduainete tööstus mitu suurt sammu eespool,” mõtiskles Vetevool.

Praeguse aja suurimaks probleemiks peab ta tööjõu kvaliteeti. “Toidusektoris on väga suur inimressurss. Tootmist on automatiseeritud ja mehhaniseeritud, kuid inimfaktor on ikkagi piisavalt suur. Raske on leida ja hoida kvaliteetset tööjõudu, aga hakkama tuleb saada ja saabki, kuigi energiat kulub palju,” rääkis Vetevool.

SISUTURUNDUS

AMSERV ON SUUTNUD KASVADA IGAL AJAL „Äri ja elu 1990ndate alguses oli habras. Kandsime mõlemad aastaid kaasas revolvrit,” meenutab Raivo Aavisto, viidates sõber Raivo Kütile, kellega koos sai loodud automüügifirma, millest on saanud Baltimaade suurim autoesinduste kett.

E

rinevalt paljudest teistest toonastest äripartneritest on Raivod jäänud sõpradeks tänaseni ja toimetavad ettevõttes koos, üks nõukogu, teine juhatuse esimehena. Relvad, mida mehed ärevatel aegadel kaasas kandsid, jäidki õnneks kasutamata.

Nagu paljude teistegi edukate Eesti ettevõtete saamise juures, mängis Amservigi puhul rolli juhus ja veel enam julge pealehakkamine. 1991. aastal juhtis Raivo Aavisto valuutakaupluste ketti Amerest Trading, mille Jaapani päritolu partner Sumitomo Corporation otsis impordivõimalust Eestisse. Nõukogude kitsikusest end üha rohkem lahti rebiv riik lausa janunes lääne toodangu järele. Sumitomo Corporation on kaubandushiid, kes kaupleb praktiliselt kõigega, alates pisividinatest kuni kosmosetehnoloogiateni. Aavisto müüs esimese hooga Sumitomo nimel kümme Toyotat. Sellega oli usaldus jaapanlaste silmis teenitud ja nende järgmine ettepanek vahendada Eestisse pea sada autot ilma mingi ettemaksuta näis juba tõelise lotovõiduna. Nii suunduski Aavisto, firmamõtted peas, külla naabrimees Raivo Kütile, kelle Mustamäe korteris otsus peaaegu et sündimata oleks jäänud, sest head töökohad olid mõlematel meestel. Õnneks läks kõik siiski teisiti.

Amserv, lühend sõnadest „auto”, „marketing” ja „service”, registreeriti 1992. aasta jaanuaris, algkapitaliks 12 000 rubla, mis toona oli sama suur summa kui koolijuhi kuupalk. Samal aastal loodi ka Järvele esimene Toyota müügisalong, mis seisab seal praeguseni. Juba järgmine aasta oli Amservile aga suisa plahvatuslik – uue omaniku leidis kokku 840 uut Toyotat, mis firma jaoks tähendas pea kümnekordset müügikasvu. „Kui paljudel ettevõtetel on kõige raskem koguda esimest miljonit, siis meil vedas ja teenisime selle juba aasta pärast asutamist,” meenutab Raivo Kütt. Järgmised kümme aastat investeeriti kasum ettevõttesse laiendamaks haaret nii Eestis kui ka Lätis, ja dividende maksti esimest korda alles 2002. aastal.

Järgnesid Läti ja Leedu Läti turule sisenes firma tänu 1997. aasta aktsiaemissioonile, mille käigus õnnestus Amserv Grupil koguda 620 000 eurot.

Raha aitas järgmiste aastate jooksul saada üle nii Vene kriisist kui ka laieneda lõunanaabrite juurde koostöös kohalike ettevõtjatega. Kui esimesel aastal pakuti Lätis ainult liisingut, siis juba järgmisel aastal osteti ära 70% sealsest Toyota diilerist MSR ning 1999. aastal asutati Amserv Motors Toyota müügiks ja Hansa Auto Opeli müügiks, mis Eestis juba neli aastat nende tootevalikusse kuulus. Lätis siiski nii ladusalt ei läinud – kasumisse jõudmise nimel tuli

KES NAD ON? Raivo Aavisto Amet: nõukogu esimees Vanus: 57 Perekonnaseis: abielus, neli poega Haridus: Tartu Ülikool, õigusteaduskond (cum laude), välismajandus Töökogemus: väliskaubanduskoondise Estimpex peadirektori abi, Eesti-Ameerika Ü/E Amerest Hotels peadirektori asetäitja, Eesti-Hollandi-Taani Ü/E Amerest Trading direktor Teised töised seotused: Folkefinans (Norra krediidiasutus, nõukogu liige) Ühiskondlik tegevus: AMTELi juhatuse esimees, Tallinna Rotary Klubi president (2013–2014), Viimsi vallavolikogu liige (2002–2005), Balti Toyota Diilerite Liidu president, XO Tenniseklubi president (2014–2016) Hobid: tennis, golf, mäesuusatamine Hüüdnimi kolleegidele: Väike Raivo

Raivo Kütt Amet: juhatuse esimees

Järve esindus 1995. aastal

Vanus: 54 Perekonnaseis: abielus, kolm poega

AMSERV 25 ARVUDES Müünud Eestis kokku 40 000 uut sõidukit.

• 25 000 Toyotat • 9000 Opelit • 1500 Hyundai’d • 4500 Peugeot’d

Toyota mudelivaliku tutvustamine Raekoja platsil 1990-ndate keskpaiku

Amservis on 25 aasta jooksul iga päev leidnud uue omaniku 2,7 autot.

Amservi läbi ajaloo müüduim mudel on Toyota Corolla – ligi 5200 tk.

Kokku tehtud umbes 40 000 hooldust ja müüdud õli pea 700 000 tonni. Üle 20 aasta on ettevõttes töötanud 14 inimest (seisuga 31.12.2016).

teha tööd seitse aastat alates äritegevuse alustamisest Lätis. Praeguseks kuulub Lätis Amservile Toyotat ja Lexust müüv Amserv Motors ning Opelit ja Peugeot’d müüv Hansa Auto. Leedu vallutamine jäi siiski üksnes episoodiliseks ja kripeldab Raivode hingel tänaseni. „Aga küll see tuleb. Ootame vaid õiget hetke,” kinnitavad mehed kui ühest suust, andes mõista, et nende hasart tegutseda autoturul pole kadunud siiani.

Leedu turule suunduti 2001. aastal, kui omandati Vilniuse Toyota-müüja Tokvila aktsiatest 20,4%. Kuigi Leedu äritegevuse puhul lepiti kokku, et Amserv saab endale enamusosaluse, ei soovinud teine aktsionär oma osa loovutada. Nii müüdigi oma aktsiad talle 155 000 dollari eest, teenides kiiresti suure kasumi ja Amserv lahkus Leedu turult.

2009 – aasta täis tormi Kui 2007. aastal alanud majandussurutis lõpuks Baltimaadesse jõudis, mõjus see ka automüügile laastavalt. Isegi väga laastavalt! Lätis kukkus autoturg 80% ja Eestis 70%. Amservi käive langes poole võrra, kaotati mitu tosinat töökohta ning laovarude mahakandmise tõttu oli aasta kahjumiks neli miljonit eurot. Ettevõte restruktureeriti. Kuna jaotamata kasumit oli Amservil selleks hetkeks kogunenud kümme miljonit eu-

Amservi tragid inimesed – tööjuubilarid

rot, elati üle seegi kriis. Tõsi, reservi jäi alles veidi üle nelja miljoni. „Pärast seda ei oska õieti midagi karta. See kriis oli raske,” meenutab Aavisto.

Siiski lõid masu mullistused eeldusi ka arenguks. Kärpimise kõrval tekkis hea võimalus laiendada äri. Nii tehtigi, ostes raskustes ettevõtteid Eestis ja Lätis ning suurendades margivalikut. Amservi kaubamärkide hulka lisandusid sel ajal Toyota, Opeli, Chevrolet’ ja Lexuse kõrvale ka Hyundai ja Peugeot. Pilk hoiti tulevikus ja Amserv läbis rebranding’u – teatavaks tehti uus logo, kaubamärk ning hüüdlause „Rohkem kui ootad!”.

Oodata ei lasknud end ka tulemused.

2011. aastal laieneti taas lõunanaabrite juures.

Lisandus kolm esindust Riias, Ventspilsis ja Liepajas ning Läti Amserv tõusis sõidukite müüginumbrite järgi turuliidriks. Viimast tehti ka kodumaal, kus oli korraks esikoht loovutatud Volkswagenit ja Škodat müüvale Talleks Grupile.

Kuigi aastate jooksul on mitu korda üritatud ettevõtet Aavistolt ja Kütilt ära osta, on mehed otsustanud siiski ühiselt jätkata. „Sohval istumine ja aktsiahindade jälgimine pole meie jaoks. Tahame olla autoäri sees kogu aeg,“ on Aavisto kindel, uskudes, et ükskord see Leedu ka ette võetud saab.

Mis muud kui edu sulle, Amserv, selles!

Haridus: Tallinna Reaalkool, Tallinna Tehnikaülikool (tööstuse planeerimine ja juhtimine), Eesti Kõrgem Kommertskool (rahvusvaheline ärijuhtimine), University of San Francisco (MBA) Töökogemus: ETKVL Koondis „Auto” kommertsdirektor, ETK Peadirektori I asetäitja, kaubandusdirektor, EV Kaubandusministri asetäitja Teised töised seotused: ETK Maksimarket, ETK Koondis Auto, ETK Konsum, ETK Hulgikeskus, ETK Ostukeskus, RAS Tallinna Mööblimaja, RAS „Eesti Kütus”, AS Tallinna Soojus, AS Eesti Lennuliiklusteenindus ja AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liige/esimees Hobid: Motomatkamine, enduuro, väikelaevandus, rattasõit, ujumine, sõudmine sõudeergomeetril Ühiskondlik tegevus: Eesti Karate Föderatsiooni aupresident, Viimsi Rotary Klubi, Taurus Klubi, ESS Kalevi Jahtklubi, Tallinna Jahtklubi, BMW Estonian Motoclub ja GS Motoklubi liige Hüüdnimi kolleegidele: Suur Raivo

25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST AUGUST 2017 13

SISUTURUNDUS

25 VÄRVILIST AASTAT: EDU VÕTI ON TOODETES Teknos OÜ ajalugu on üllatavalt sarnane meie riigi ajalooga, kätkedes nii tõusu- kui ka mõõnaaegu ning väga suurt õppimist ja arenemist.

T

änapäevane Teknos OÜ on modernne ettevõte, mis pälvis 2016. aasta gaselli tiitli. Teknose arengut võib tõesti gaselliga võrrelda – ettevõte on laienenud pealinna külje alt üle Eesti ning lisaks oma tuntuimale teguvusalale, tööstusvärvide müügile, kasvatab hoogsalt turuosa ehitus- ja remondivärvide turul.

Enese ümber vaadates tuleb nentida, et Teknose tooteid on peaaegu kõikjal – nii kodudes kui ka ettevõtetes, suurtes ühiskondlikes hoonetes ning möödasõitvatel autodel-trammidel. Laululava, teletorn, Muuga ja Paldiski sadamad ... Loetelu võiks täita selle loo, kuid siis jääks Teknose põnev ajalugu sootuks rääkimata.

Nüüd aga ajas tagasi – perioodi, millest nooremad lugejad teavad ainult raamatute ja lugude vahendusel.

Teejuhtideks on Teknose sertifitseeritud inspektor Jan Dobrjanski, kes on ettevõttega seotud juba peaaegu selle algusaegadest, ja juhatuse liige Marko Kübarsepp, kes liitus 2004. aastal.

Värv valuuta eest 1990. aasta 17. oktoobril alustas toonase Kemiflora kaupluses tööd Nõukogude Liidu esimene värvitoonimismasin. Sotsialistliku suurriigi üldises halluses olid nii toonimismasin kui ka Kemiflora ise ülikõvaks innovatsiooniks – nimelt oli Kemiflora loodud Nõukogude Liidu, Soome ja Rootsi ühisettevõttena ning selle eesmärk oli toota värvi Venemaa autotehastele.

Valuuta eest said toonitud värvi osta ka omamaa inimesed. Polnud haruldane juhus, kus näiteks edukas sportlane tuli värvipurki ostma, taskus mitme maa valuutamündid.

Ametlikult käibis Eestis rubla.

1990. ja 1994. aasta vahel keskendus Kemiflora suuresti ehitus- ja remontvärvidele, mida toodi sisse erinevatelt tootjatelt. Aeg on teinud huvitava pöörde – praegu on ehitusja remontvärvid taas see, mis Teknose turuosa suurendab, nüüd aga müüakse ainult oma kontserni tehastes toodetud kvaliteetseid värve.

Eelmise sajandi 90-ndatel tähendas tavaline värvipood riiuleid ja kassat, kus istus eemalviibiva pilguga vanem proua. Kemiflora erines – toonimismasinale lisaks askeldasid seal abivalmid müüjad, kes tõid meie kaubanduse argipäeva täiesti uue mõõtme, mida tänapäeval nimetatakse professionaalseks teeninduseks. Kodumaal seda ei õpetatud, kogu oskusteave tuli teiselt poolt lahte. Õppida oli kõigil, nii müüjatel kui ka juhtidel. Sai mõne kliendi objektil värv ootamatult otsa, tuli Kemiflora varustajal kiiresti tegutseda – ta peitis valuuta rõivaste erinevatesse taskutesse laiali, lükkas Žiguli 05-le hääled sisse ja sõitis laevaga Soome värvi järele. Tagasi tulles tiirutas tükk aega autoga linna vahel, et võimalik „saba” maha raputada.

14 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

Riik ja majandus arenesid loomulikult ka väljaspool Kemiflorat. 1989. hakkas ilmuma Eesti Ekspress. 1995. aasta 20. jaanuaril avaldas Kemiflora Eesti Ekspressis oma esimese printreklaami, mis oli toona suhteliselt pisike ja maksis 6,95. Raha oli siis Eesti kroon.

Tõusu ja masu lainetel Praeguses Teknos OÜ-s töötab mitmeid inimesi, kes on ettevõttes olnud üle 15 või 20 aasta. Nullindate algus oli üha tõus ja tõus ja tõus ... Uued töötajad käisid Soomes koolitustel, saades hea ülevaate nii toodetest kui ka teeninduskultuurist, lisaks mõnusast koolituskultuurist, kus meeskonna liitmiseks kasutatakse muu hulgas ühiseid sportlikke ettevõtmisi.

Kogu Skandinaavia ja Eesti majandus üha arenes. Eesti eripäraks oli allhangete tegemine Soome ja Rootsi turule – kes oli saanud head allhanked, võis end rahuga tegijaks pidada.

Ettevõte arenes ja laienes koos muu majandusega. Üha enam sai selgeks, et üksnes Tallinnas asuvast ettevõttest jääb väheks.

2005. aastal avas Kemiflora filiaali Tartus, aasta hiljem Jõhvis.

Ent igale tõusule järgneb kord ka langus. Majandussurutis lõi valusalt Soome ja Rootsi ettevõtteid, veel valusamalt aga nende Eesti allhankijaid.

2009. ja 2012. aasta vahel lõpetasid tegevuse paljud Eesti ettevõtted. Kemiflora jäi püsima.

Tagantjärele vaadates hindavad juhid, et kriis muutis nende allesjäänud kliendid märkimisväärselt tugevamaks, tugevdades sellega ka neid endid.

Kui varem tegeleti peamiselt Skandinaavia allhangetega, siis praegu on eksportijate pilgud ja tegevus suunatud märkimisväärselt kaugemale – Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, Singapuri ning Aafrikasse. Ühe piirkonna majanduslangus on sellise haarde juures märksa kergemini üleelatav.

Majandussurutise eel loodud filiaalid Tartus ja Jõhvis jäid samuti püsima ning 2012. aastal avati ettevõtte esindused juba ka Pärnus ja Rakveres.

Kemiflorast sai Teknos 2013. aasta tõi uue arengu: Kemiflora Kaubanduse ostis Soome värvitootja, sealne suurim perefirma Teknos. Selle tulemusel keskenduti oma tehaste toodete müügile ning loobuti teiste kaubamärkide vahendamisest.

Tulemus on olnud hea – Teknos on üks kiiremini kasvavaid värvifirmasid Eestis.

Teknose tehased toodavad metallitööstuse vedel- ja pulbervärve, puidutööstusvärve ning ehitus- ja remontvärve. Muljetavaldav on ka Teknose värvide ajalugu: aastal 1949 loodi korrosioonitõrjevärv Ferrex, 1960. aas-

tal valmis esimene vesialuseline värv puidule ning 1987 läks kontserni ajalukku lahustivaba sisevärvi Biora sünniaastana.

Eesti turul on Teknose värvid olnud esindatud aastast 1994. Üheks esimeseks kliendiks oli toonane Viking Window, kellega on usaldusväärne koostöö kestnud praeguseks juba üle 23 aasta.

Eesti filiaal on suutnud Teknose edule lisada oma panuse. Aastatepikkune Kemiflora kogemus tagas ettevõtte töötajaile suurepärase värviturul orienteerumise võime, ka oma tugevused ja nõrkused olid selgelt teada. Uued omanikud andsid Eesti filiaalile vabad käed ja nii sai ettevõte keskenduda arengule.

Marko Kübarsepp hindab, et edu on on taganud hästi läbimõeldud strateegiad, paindlikkus, klientide vajadustest lähtuvad uued lahendused ning võimalus rakendada kontserni oskusi ja kogemusi Eesti turul. „Edu võti on meie toodetes, sest Teknose toode on värv, mida saab usaldada,” on ta veendunud.

Kübarsepp on rahul ka sellega, et tootearendusega tegeletakse maailma eri paigus asuvates tehastes igapäevaselt ning Eesti filiaali töötajatel on võimalus osaleda oma klientidele vajalike uuenduste ja lahenduste väljatöötamisel. „Ettevõtte edukus sõltub meeskonnatööst.

Teknose meeskonnas on kõigile antud võimalus ettevõtet puudutavates küsimustest kaasa rääkida. Eelmise aasta kohta võib öelda, et iga liige meeskonnas tegi tööalases arengus suure sammu edasi. Tänu sellisele tiimile muutus aastavahetusega Teknose jaoks palju ning uus logistikakeskus Jüri tehnopargis ja kontserni tarkvaralahendused annavad võimaluse arengut jätkata. Ainus piirang meie ettevõtte arengule on Eesti turu suurus, kuna oleme keskendunud kohalikule värviturule,” arutleb Marko Kübarsepp.

Kuhu värvitööstus liigub?

Meenutuste ja tänapäeva võrdlustest võiks tuua välja, et kui 25 aastat tagasi oli oluline kauba olemasolu ja asjatundlik teenidus, siis praeguseks on värvifirma üheks märksõnaks vastutustunne. „Meie kõige suuremaks väljakutseks on leida muutuvas keskkonnas lahendusi, et meie värvid ja pinnakatted oleksid erinevates tingimustes vastupidavad ja samas ka keskkonnasõbralikud. Maailm liigub üha enam lenduvate orgaaniliste ühendite vähendamise suunas, mille peaeesmärk on nii keskkonnatingimuste kui ka töötervishoiu parandamine,” selgitab Marko Kübarsepp.

ANNE-MARI ALVER

PÕLLUMAJANDUS

PÕLLUMAJANDUSES JÄÄVAD ELLU NEED, KES ARENEVAD Viimase 25 aastaga on põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenenud seitse korda, jäädes 17 000 tegutseja kanti. Looma- ja taimekasvatuse ettevõtted otsivad pidevalt uusi arenguvõimalusi, et jääda ellu pidevas muutumises.

TEKST: SIGRID SÕRMUS

T

artumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra meenutab, et kui taasiseseisvumise järel anti talud tagasi ja Laari valitsus lubas neid toetada, siis oligi palju tagasivõtjaid, kuid enamik neist ei teadnud põllumajandusest midagi ja raha investeeringuteks polnud. Lubatud valitsusepoolset toetust ei tulnud ja talud hakkasidki hääbuma, ka Vene turg kukkus ära.

“Me peame olema Laarile tänulikud, sest väiketalud poleks olnud konkurentsivõimelised.

Ka kolhoosid erastati ja seal, kus oli tark juht, kes suutis muutustega kaasa minna, toimus ka areng. Nüüd on Eesti põllumajandus tänu suurtootmisele EL-is üks konkurentsivõimelisemaid. Aga näiteks Läti, Leedu ja Poola kohta, kus on veel valdavalt väiketalud, seda öelda ei saa. Kuid ka neis riikides toimub põllumajanduses kontsentreerumine,” selgitas Sõrra ja täiendas, et see vähenemise tendents on jätkuv, sest tasuvust on raske saavutada. “Väiketalu ei võimalda äraelamist. Mõned küll jätkavad põllumajandust muu töö kõrval, kuid 50– 100 hektaril teraviljakasvatus ei tasu ära, nii nagu alla saja lehma pidaminegi. Ainus võimalus on – arene, muutu suuremaks või sure.

Väiketalud kindlasti ei kao, kui leiavad oma niši – mahetootmine, lambad, küüslaugu- ja marjakasvatus jne. Kuid juba praegu annavad põllumajanduslikud suurtootjad 80% toodangust, sh 95% piimast.”

Need, kes olid edukad varem, on seda nüüdki Küsimusele, miks erastamise ja iseseisvumise ajal moodustunud põllumajandusettevõtetest on paljud turult kadunud, vastas Sõrra, et asi on kinni juhtides. “Kõik olenes juhist ja võimest omaks võtta uus turumajanduslik mõtlemine. Algul oli ettevõtetel väga palju omanikke, sest endistele töötajatele jagati osakuid. Need taheti ruttu teenima panna ja raha saada. Vaja oli aga vahetada välja kogu Vene tehnika ja laudatehnoloogia. Edukad olid majandid, kus osakud osteti väiksema grupi poolt kokku, ei makstud dividende, vaid kogu teenitud raha suunati arengusse. Ilma EL-i poolsete investeeringutoetusteta poleks arengut olnud ja võidumehed olid need, kes kõik toetused maksimaalselt ära kasutasid. Võiks öelda, et need majandid, mis olid nõukogude ajal tipus, on seda ka nüüd, näiteks Estonia, Tartu Agro ja Väätsa.”

Põllumajandus peab olema kutsumus Sagro AS-i juht Kalle Reiter leiab samuti, et inimeste hõivatuse arvu vähenemine on loomulik. “Põllumajandussektor on suutnud investeerida tänu toetustele ja pankade abile uutesse tehnoloogiatesse ning tehnikasse.

Palju on üle mindud teenusepõhisele tarbimisele. Teenusepakkujad on enamasti suur16 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

FOTOD: MEELIKA SANDER-SÕRMUS

Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul mõjub pidev seaduse muutmine ja täiendamine põllumeestele heidutavalt. Riigil peaks rohkem stabiilsust olema.

Nurmiko juht Jaak Ungerson ütles, et lillekasvatus on maailmas suur tööstusharu, kus kõik pidevalt muutub ja areneb.

mised valdkonnast ja oskused, kogemused, tes linnades või asulates. Kui midagi ette heituru olukord ning kindlasti piisav rahakoti ta, siis pigem meie riigi põllumajanduspoliisuurus. Meil on olnud häid ja halbu aastaid. tikat, mis ei ole soosinud elu ja arengut maal Ei saa nimetamata jätta, et suurt rolli selles ning kui areng toimub, siis liiga hilja. Enamängivad aastaajad ning pidevalt muutuv mik noori on juba maalt ära meelitatud, samas süveneb oskustööliste nappus. Koolitamajanduspoliitika. Eesmärk on püstitatud, tud noore ahvatlus ja vaba tuleb selleni jõuda. Meesvõimalus asuda tööle väkond on selleks olemas ja ÜKS KÜSIMUS: MIS lismaale on selle protsesüheskoos püüdleme edasi.

HOIAB TUJU RÕÕMSANA si jätk,” põhjendab Reiter.

Tulemusi on ja see annab JA TÖÖISU ALLES? Reiter on kindel, et aianjõudu,” näeb Reiter tuledus ja põllumajandus laievikku positiivsena.

Jaan Sõrra, Tartumaa malt peab olema kutsuPõllumeeste Liidu juht mus, muu tuleb pisitasa.

Efektiivsus on Need põllumajandusettevõt“Arstiks ei õpita, vaid peab märksõnaks ted, kes on jalad alla saanud, olema kutsumus ja siseminaudivad oma tööd ja tunnevad Nurmiko AS-i juht Jaak ne tunne, samuti võib öelsellest rõõmu. Eriti nüüd, kui Ungerson peab viimase 25 da agronoomi kohta. Etuus koalitsioon taastas riigiaasta olulisimaks märksõtevõtjaks ei saada kohe, poolsete otsetoetuste lisamaknaks efektiivsust. “Põlluvaja on samuti kogemusi sed, mida me polnud juba viis majanduslik tootmine on ja tunnetust. Meil pakuti aastat näinud. Nende põhimuläinud nii palju efektiivvõimalust kõigile. Võimare on aga, kas järglased võtasemaks. Nii on ka traktovad tööjärje üle. Kui ei, siis polus ahvatlusteks oli suur, rid, farmid, aiandid suulegi muud teha, kui oma ettesamas puudus reaalsuse võte maha müüa, nt piimatootred ja efektiivsed – vatunnetus. Eestlasele omamises kuulub väliskapitalile jujatakse palju vähem iniselt, kes püüdis naabrit ba ligi kolmandik. mesi,” ütles Ungerson. ikka üle trumbata, olid tuKuid ikkagi ei kaalu misJa ära ei tasu unustada lemuseks probleemid. Sa ki üles, kui näed voogavat vilka õnne, seda on äris alati võid olla tubli tootja, kuid japõldu või aasal mäletsevaid vaja. Lisaks sellele on olukui sa ei suuda oma tooveiseid. line sihikindlus. “Kui sul det müüa, siis tulemust See ongi rõõm tehtud tööst on eesmärk ja eeskujud, ei ole. Paljud ei tähtsusja pisike uhkuski hinges, et sisiis on lihtsam. Minu eestanud toona müügitööd,” nu toodetust saavad söönuks kujud on Soomes, Hollanrääkis Reiter sellest, miks paljud eestimaalased. dis, Saksamaal ja Taanis. ebaõnnestuti ja lisas, et Oma liidu näitel võin öelda, kui praegu peaks alustaLillekasvatus on maailmas et igal aastal astub välja kümmekond väiketalunikku, kes on ma, siis tema puhul saaks väga suur tootmisharu, on tootmise lõpetanud. Meie liisee valdkond olla ikka ja innustav, kuidas kõik aredu 250 liikmest on väiketalusid ainult aiandus või aiasaaneb ja muutub. Uued sor200, kes toodavad ainult 10% duste töötlemine. “Alustadid, tehnoloogiad jne,” likõigi liikmete toodetust. miseks on vajalikud teadsas ta.

Ungersoni sõnul on aiandussektorisse tulijal keeruline alustada, sest on vaja palju investeerida. “Kui mina peaksin alustama praeguste oskuste ja teadmistega, siis oleks see oluliselt lihtsam ja kergem. Praeguseks on turg välja kujunenud ja me teame, kellele ja mida toodame. 90-ndatel ei olnud meil turgu, oskusi ega teadmisi, kõik oli alles kujunemise ja väljaarenemise faasis. Praegu investeerides kasutaksin kõige tänapäevasemat tehnoloogiat, mis omakorda vähendab sektoris töötavate inimeste arvu,” arutles Ungerson.

Ungersonide eestvedamisel on Nurmikol läinud hästi. “90-ndatel olime ju vaesed ja pangaintress laenule oli 23–28%. Alustasin Nurmikoga täitsa nullist 1989. aastal. Praeguseks on meil oma tootmis- ja tegevusala, kvaliteetsed teenused ja tooted, mida tuntakse nii Eestis, Soomes kui ka Lätis,” on ettevõtja tehtuga rahul.

Põllumajanduses koged tegude ja tagajärgede seost Saidafarm OÜ juht Juhan Särgava ütleb, et kõige alus on põllumajanduspoliitika. “Iga revolutsioon on mõnes mõttes kallis. Võrreldes paljude teiste erialadega jäi üleminekuajal põllumeeste kanda suur osa valulisest ettevõtete ümberstruktureerimisest. Lisaks liikus hulk tegijaid erialadele, kus sissetulek tundus pisut hõlpsam olevat. Minu meelest suurima hoobi andis meie turgude avamine enne adekvaatse toetuste skeemi rakendamist nende maadega, kellele turud avati. Edasised vigade parandused küll leevendasid mõndagi, kuid maalt lahkumise otsus oli paljude jaoks juba tehtud ja paratamatu,” ütleb ta.

Särgava sõnul on põllumajandus riskiderohke, ilma- ja tururiskidele lisaks üritab iga mees, kes vähegi ligi pääseb, seadusloomet parandada. “Aastatega on lisandunud nõudeid, piiranguid ja keelde, mis järjest ahendavad võimalusi üleüldse põllul miskit kasumlikku korda saata. Naljakas on seegi, et iga uus nägu seadusloomes arvab, et ta tegi miskit väga head põllumeeste jaoks ära. Lühenevad sõnniku põldu andmise ajad, suurenevad kohustuslikud kulud mittetootlike rajatiste ehitamiseks.

Nõuete koostajad on ammugi kuskil kõrgel pilvedes uutel väljakutsetel, meie peame aga siin maastikul edasi elama ja uut tarkust ootama.

Siis nuputame, kuis sellest mõistliku vaevaga üle või ümber saab,” sõnas piimatootja.

Särgava võtab elu maal tabavalt kokku ning ütleb, et igal tööl ja tegemisel on oma ilu, valu, rõõm ja mure. “Need ongi põhitoidused, mida hing ihkab. Põllumajandus on äärmiselt rikas tegude ja tagajärgede kogemise võimalus. Mõtled hetke küll, et nüüd on kõik nähtud, kuid ikkagi tuleb uus päev oma uute naljadega. Sageli olen nagu teatris, kord laval näitlejana, teinekord publikus vaatlejana.”

SISUTURUNDUS

TEHNIKAMÜÜJA A.TAMMEL AS ON KUJUNDANUD JUBA 25 AASTAT EESTI PÕLLUMEESTE MASINAPARKI „K

Ametlikult tänavu 25. tegevusaastat tähistava A.Tammel AS-i äriidee sai alguse 1989. aastal toimunud künni maailmameistrivõistlustelt Norras, kus esmakordselt osalesid Eesti kündjad koos eestvedaja ja treeneri Arvi Tammeliga. Võistluste käigus loodi sidemed kuulsate Norra atrade tootja Kvernelandi esindajatega ja alguse sai aastakümneid kestnud koostöö.

ui olin ka tehases ära käinud, oli mulle selge, mis on Kvernelandi ader ja millest on ilma jäänud meie põllumehed. Kurb oli mõelda, milliste masinatega meil põldu haritakse ja vaeva nähakse, et mitte jääda n-ö põllunarrijaks. Sealt tekkiski kinnisidee tuua Eestisse kas või üks selline ader,” meenutab ettevõtte asutaja Arvi Tammel.

Kolm aastat hiljem külastasid tehase esindajad Eestit ja vormistati esimesed tellimused. Kõnekas on fakt, et kõige esimene tellimus kirjutati toona Tallinna lennujaama restoranis lendu oodates piltlikult öeldes salvrätiku peale. Kuu aega hiljem oli adrakoorem Norrast ukse ees ja seda ilma igasuguse ettemaksu või garantiikirjata. Sellest sai alguse partnerite vaheline usaldus, mis on A.Tammel AS-i märksõnaks olnud juba enam kui veerandsada aastat.

1992. aasta septembris registreeris Arvi Tammel firma, mis hakkas importima ja müüma Eesti turul tuntud Norra firma Kvernelandi atru, külvikuid, niidukeid ja teisi masinaid. A.Tammel AS on olnud mitmete uudsete masinate ja tehnoloogiate esmamaaletooja, olgu selleks siis rullsilotehnoloogia masinad 1993. aastast, Case’i rootorkombainid 1997. aastal või esimesed täppisviljeluse saagikus- ja väetamiskaardid.

25 innovatiivset aastat võib kokku võtta nii • 1992 – esimesed Norra adrad Eestis • 1993 – esimesed rullsilomasinad Eestis • 1994 – Taarupi ja Orkeli silomasinad

• 1997 – Case’i traktorid ja rootorkombainid • 2000 – täppisviljeluse saagikus- ja väetamiskaardid • 2000 – Merlo teleskooplaadurid • 2001 – Einböcki ökoäkked • 2006 – minimeeritud harimine, Eckomat • 2012 – Elho rohusöödamasinad • 2015 – Belarusi traktorite uus tulek • 2016 – Elho hüdraulilised kivikogurid Eesti põllumees on töökas, edumeelne, nõudlik ja kalkuleeriv. Ta väärib parimaid atru, külvikuid, kombaine ning muid hea töö tegemiseks vajalikke masinaid. Sellist tehnikat on A.Tammel AS aastate jooksul ka klientidele pakkunud. Praegu imporditakse, müüakse ja hooldatakse ligemale 25 Euroopa tuntuma tootja põllumajandusmasinaid Eestis, aga juba aastaid ka Lätis ja Leedus. Kusjuures ettevõtte valikus on ka spetsiifilisemat tehnikat, nagu masinad küüslaugu ja juurviljade kasvatamiseks, koristamiseks ja muud.

Edasi tuleb liikuda ka rasketel aegadel A.Tammel AS-i areng on olnud nende aastate jooksul märkimisväärne. 2000. aastal asutati ettevõtte esindus Saaremaal, kolm aastat hiljem valmis uus müügikeskus Jõgeval. 2005. aastal osteti Leho Kaubandus OÜ Viljandis, kaks aastat tagasi Türi Bel-Est OÜ ning valikusse tulid taas Belarusi traktorid.

2015. aastal valmis Jõgeval uus laohoone ja ehitamist ootab Bel-Esti müügihall.

„Paigalseis on tagasiminek, seetõttu arenevad edasi meie tarnijad ning koos nendega pakume ka meie uusi ja paremaid masinaid oma klientidele. Tulekul on uued Elho kombipressid, uued traktorimudelid McCormickust ja Minskist,“ räägib Arvi Tammel, lisades, et ühtlasi on käsil turu laiendamine naabrite juures ning alatest sellest aastast ollakse Belarusi traktorite ametlik esindaja Soomes.

„Kogu meie äri, investeeringud, tootevalik ja laienemine sõltub otseselt sellest, kuidas läheb põllumajandustootjatel.

Elame koos tootjatega üle raskemaid ja paremaid aegu ning loodame, et tulevikus läheb meil kõigil paremini!“ A.Tammel AS-i juhatuse liige ja tegevjuht Indrek Tammel nendib, et masinate ja varuosade müügi kõrval on väga tähtis ka seadmete hoolduse ning remondi tagamine. „Oleme perefirma, kus kõik otsused tehakse siinsamas ja kiiresti. Meie tugevuseks on nii meie tarnijate kui ka klientide usaldusväärsus. Oleme põllumajandusturul üks pikema ajalooga masinate müüja, kes on orienteeru-

nud pigem kvaliteetsele tehnikale kui odavale hinnale.“

Rasked olukorrad toovad esile ettevõtete tegeliku näo Praegu töötab A.Tammel AS-i grupis kokku 28 inimest – kaks Saaremaal, viis Türil, viis Viljandis ja 16 Jõgeval. Traditsiooniliselt peetakse kõik koos jõulupidu ja suvepäevi, samuti peetakse alati meeles sünnipäevalapsi. Müügi- ja hooldusmeestel on hea võimalus käia tehaste koolitustel end täiendamas ja uue tehnikaga tutvumas ning sageli korraldatakse ka tootjate koolitusi ettevõttes Jõgeval.

Arvi Tammeli sõnul on 25 aasta jooksul olnud põllumajanduses vähemalt kolm katsumusperioodi, mis on olnud ellujäämiskursuseks ka A.Tammel AS-ile. Siiski on suudetud suuremate või väiksemate kaotustega pinnale jääda. „Sellises olukorras selgub, kes on kes! Mõnigi klient on n-ö otsad andnud ja ikka midagi ka kaasa viinud.

Raskel ajal on vaja partnerite, eriti pankade tuge ja mõistmist, kahjuks on elu näidanud ka vastupidist suhtumist. Seetõttu oleme kogenud ja püüame mune jagada mitme korvi vahel.“ „Kogu meie äri, investeeringud, tootevalik ja laienemine sõltub otseselt sellest, kuidas läheb põllumajandustootjatel. Elame koos tootjatega üle raskemaid ja paremaid aegu ning loodame, et tulevikus läheb meil kõigil paremini,“ ütleb Indrek Tammel, tänades kõiki kliente ja partnereid usalduse ning tegusate koostööaastate eest.

25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST AUGUST 2017 17

SISUTURUNDUS

ADVOKAADIBÜROO, KUS IGA PROBLEEM LEIAB LAHENDUSE E

estis tegutseb üsna suur hulk advokaadibüroosid ja iseenesest on see õigustatud, sest tavainimesel on erinevaid seadusi päris keeruline mõista ning advokaadid saavad siinkohal kindlasti abiks olla. Teisalt võib see aga tekitada parajalt segadust, sest kui tõesti läheb advokaadi nõu vaja, siis kuidas valida seda õiget, kelle poole pöörduda? Kuidas leida büroo, kus klient ei ole pelgalt järjekordne sissetulekuallikas, vaid reaalne inimene, kellele pööratakse tähelepanu ja kelle murega tõesti tegeletakse? Esimene valik oleks ehk pöörduda mõne suure ja tuntud büroo poole, kuna need tunduvad olevat usaldusväärsemad, aga teisalt võivad nende hinnakirjad tavainimese sõnatuks võtta. Vahest oleks mõistlikum minna oma murega mõne väiksema advokaadibüroo poole, sest kvaliteedi poolest ei jää need suurtele büroodele sugugi alla.

Advokaadibüroo LMP tegutseb alates 2011. aasta jaanuarist. Esialgu oli bürool teine ärinimi, ent 2014. aastal otsustati seda muuta ja uueks nimeks sai LMP (Lindeberg Melk Partners). Tegevust alustati ühe töötajaga, ent praeguseks on meeskonnas 13 inimest, kes on valmis pakkuma klientidele parimat teenust. Esimene kontor avati Tartus, praegu tegutsetakse veel Tallinnas ja Valgas.

Juhtivpartner ja vandeadvokaat Keijo Lindeberg ütles, et kontorite avamisel on lähtutud põhimõttest, et nad suudaksid pakkuda oma teenuseid kõikjal Eestis. „Kui advokaat

ADVOKAADIBÜROO LMP info@lmp.ee 18 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

peab sõitma kohtuistungile sadu kilomeetreid, siis on see kliendile kulukas,” selgitas Lindeberg. Praegu olemasoleva kolme kontoriga suudetakse tagada, et kohtumajad on kontoritele piisavalt lähedal.

Kui algusaastatel oli advokaadibürool rohkem eraisikutest kliente, siis praegu on Lindebergi sõnul kasvanud äriklientide osakaal. Viimastel aastatel on LMP tegelenud palju meditsiiniõigusega – seda nii praktikas kui ka teoorias. Keijo Lindeberg annab meditsiiniõiguse teemal koolitusi, sealhulgas käib sõna võtmas haiglate sisekoolitustel, samuti esindab kliente meditsiinivaidlustes. Lindeberg rääkis, et praegugi on pooleli kaks keerulist vaidlust haiglatega, kus väike laps on arsti vea tõttu saanud üliraske ajukahjustuse. Meditsiiniõigusalaste teadmiste laiendamiseks tehakse koostööd ka Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga. Nimelt alustati 2014. aastal koostööprojektiga, mille raames korraldatakse Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengitele tasuta loenguid ja aruteluõhtuid, kus on teemaks meditsiiniõigus ning sellega seonduv.

Ent ei tasu arvata, et LMP tegeleb üksnes meditsiiniõigusega. Advokaadibüroo teenuste nimekiri on võrdlemisi pikk – meditsiiniõigusele lisaks pakutakse muuhulgas maksu- ja perekonnaõiguse teenust, tegeletakse riigihangete, litsentside, kohtumenetluste ja palju muuga. LMP eesmärgiks on katta ära kõik peamised õiguse valdkonnad, TALLINN Kentmanni 6, II korrus tallinn@lmp.ee 62 52 000

et pakkuda oma teenuseid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. „Paljud kliendid vajavad nõustamist mitmes erinevas valdkonnas – näiteks ärinõustamist ja lepingute koostamist –, aga ka esindamist ühisvara jagamisel ning laste hooldusõigusega või pärimisega seotud vaidlustes,” tõi Lindeberg näiteks. LMP pakub klientidele n-ö täisteenust – klient saab kõigi probleemide osas abi ühest büroost, ega pea iga vaidluse jaoks otsima eraldi advokaadibürood, kes tema murega tegeleks. LMP on ka Eesti esimene advokaadibüroo, mis omandas 2017. a alguses jätkusuutliku ettevõtluse indeksis kuldtaseme. Näiteks on LMP teinud koostööd telesaatega „C-Komando”, kus vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Piret Pallo nõustasid saates abivajajaid tasuta.

Kui rääkida sellest, mida peab üks advokaadibüroo tõeliseks kordaminekuks, sõnas Lindeberg, et temal on eriti hea meel selle üle, kui nende kliendiks on tulnud mitmed Eesti suurettevõtted, kes on varem kasutanud mõne suurema advokaadibüroo teenuseid. „Ettevõtjad on näinud, et suudame pakkuda neile sama kvaliteediga teenust, kuid personaalsemalt ja enamasti ka soodsamalt,” ütles Lindeberg. Mitmed nende poole pöördunud kliendid on väljendanud rahulolematust suuremate büroode töökorralduse ja tasude üle. Lindeberg tõi näiteks olukorra, kus üürnik soovis muuta üürilepingus mõningaid punkte ja üürileandTARTU Soola 8 (Emajõe Ärikeskus), VII korrus tartu@lmp.ee 7 300 400

ja oli sellega nõus, ent viimase advokaadist esindaja ei julgenud muudatusi teha, sest ta polnud kindel, kas büroo välja töötatud üürilepingu muud sätted pärast seda enam toimivad. „Meie büroos selliseid olukordi ette ei tule, sest läheneme iga kliendi soovidele ja vajadustele personaalselt ning kliendid hindavad seda,” nentis Lindeberg.

VALGA Vabaduse 26, II korrus valga@lmp.ee 7 300 400

EHITUS

EHITAJA SUURIM ÕPETAJA OLI MAJANDUSKRIIS Ehitusturu stabiilsus on suuresti näiline, praegu on elavnenud elamuehitus. Eurorahade saabumise viivitus on ehitajad pannud olukorda, kus suurte insenerrajatiste mahud on langenud.

TEKST: JUULI NEMVALTS

N

ordeconi juhatuse esimehe kohusetäitja Erkki Suuroru sõnul muudab Eesti ehitusturu arengut ebastabiilseks riigipoolse ühtse nägemuse puudumine.

“Ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidus, mille juhatusse kuulun, on ootused riigile suured, et ei arendadaks ainult e-lahendusi, vaid säiliks riiklik vaade. Ehitusettevõtted tunnevad teravat puudust ühtsest riiklikust hankeplaanist, kus oleks selgelt kirjas tegutsemissuunad. Sellega võiks tegeleda riigiülene hankeamet, kes tegutseks kasvõi ministeeriumi tasandil ja vastutaks riigi ehituste eest. Sellelt institutsioonilt saaks infot, kuidas planeeritakse ehituskrunte, või arutada tehniliste lahenduste üle,” rääkis Suurorg. “ Nad võiksid jälgida, et ehitushanked ei langeks ühte perioodi, eriti kui mingil ajahetkel ongi vähem hankeid. Soovime rohkem sisulist dialoogi riigi ja ehitussektori vahel, kus lisaks riigi nägemustele ja rahastusplaanidele saame vastuseid lihtsamatele küsimustele. Näiteks, mis mahus planeeritakse haridusasutuste ehitusi või rekonstrueerimisi – praegu vastused puuduvad.”

Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal ütleb, et linnapildis kraanasid vaadates võib Eesti ehitusturu seisu hinnata stabiilseks ja tööd jätkub praegu kõigile. “Viimastel aastatel on Eesti ehitusturu maht tõepoolest püsinud võrreldavas suurusjärgus, muutunud on küll valdkondade struktuur: kui mingil perioodil andsid suure osakaalu insenerrajatised ja torustikud, siis praegu eeskätt korteriarendus ja eratellijate hoonete tellimused. Riigihankeid on viimastel aastatel vähemaks jäänud,” nõustus ta.

Suuroru sõnul on erasektoris investeeringuid vähem, kui arvata võiks, näiteks võiks tööstussektor olla oluliselt aktiivsem.

“Ida-Virumaal ringi sõites on näha palju tootmis- ja tehasehooneid, mis vajaksid hädasti renoveerimist või lausa uusi ehitisi. Imestan, et neis käib praegu tootmine, ometigi ei vasta renoveerimata hooned ühelegi nõudele,” mõtiskleb ta. Elamuehituses on olukord palju positiivsem, seal on trend tõusuteel. Suurorg lausub, et kuigi paljud ehitajad saavad seal väga palju tööd, toi-

Tartu Postimaja ja Ühispanga hoone Vanemuise tn 7. Praegu tuntakse seda rohkem Playtechi majana.

Selle ehitas Tartu Ehitus aastatel 1993–1995 ja see läks maksma praeguses rahas ca 10 miljonit eurot.

EHITUS mahud pole veel realiseerunud. Ma ei näe, et oleks massiliselt hankeid tulnud. Põhjusi võib olla mitmeid, ehk on paljud hanked seotud mingite objektide parendustega, kus eeltööd alles käivad. Igal juhul pole läinud töösse nii palju, kui lootsime,” rääkis Suurorg.

Masuaja õppetunnid

Piltidel tasub tähelepanu pöörata omaaegsetele tellingutele, piirdeaiale ja objekti siltidele.

Muidugi ei saa tähelepanuta jätta Moskvitshi ja BMW 3.

mub elavnemine mingi teise valdkonna arvelt. “Kohati on märke, mida saab isegi võrrelda ehitusbuumiga. Ehitatavate objektide sisetööde osakaal on suur ja töökäsi napib,” selgitas ta.

Eurorahade toel Paali sõnul mõjutavad Eesti ehitussektorit kindlasti eurorahad. “Konkreetsemalt võib öelda, et kindlaid valdkondi, näiteks insenerrajatisi ja torustikke, mille projektide tellimiseks pole ilma eurorahade toeta ressurssi,” selgitab ta.

Suurorg toob välja, et enim on Euroopa Liidu rahastusest võitnud teedeehitus.

Toetusi on saadud keskkonna-, vee- ja kanalisatsiooni arendusse juba lõppenud ja sellele eelnenud perioodil. “Käesoleva perioodi eurotoetuste rahad viibivad. Arusaamatuks jääb, miks need suured lubatud

Suurorg hindab tagantjärele ettevõtte reageerimiskiirust majanduskriisis heaks. Kõige suuremaks õppetunniks oli see, et mida kiiremini ettevõte lõpetas ebavajaliku tegevuse ja tõmbas oma tegevust tohutult koomale, säilitades minimaalselt vajaliku tegevuse, seda paremini elati periood üle.

Lisaks oli masuaja alguses ehituses inerts väga suur, heal ajal sõlmitud lepingud olid head ja võrreldes kaubanduse olukorraga ei tuntud nii suurt pitsitust. “Hiljem aga oli masu lõppedes olukord vastupidi, isegi aeglasemalt tulime kriisist välja kui teised ärivaldkonnad. Usun, et praegu mõtlevad kõik osapooled rohkem asjad läbi – nii tellijad, ehitajad kui ka alltöövõtjad. Arvestades, et tehnoloogia arenedes on ehituses kõik nõudlikumaks läinud ja jälgitakse igat pisiasja. Arvan, et masu kogemus oli kõigile väga värskendav ja virgutav kogemus,” ütles Suurorg.

Paali sõnul aitas ettevõttel masuajaga toime tulla Merko tugevus – ehitusteenuste lai ulatus. “Kui üks valdkond on madalseisus, on me eesmärk kompenseerida seda muude valdkondadega. Nii on meil praegu insenerrajatiste projekte vähe ning seda aitavad kompenseerida korteriarendusprojek-

tid ja hoonete ehitus. Paindlikkus ja teenuste lai ulatus aitab paremini kohaneda muutuva turuolukorraga,” selgitas ta. “2011. ja 2012. aasta aitas meil üle elada tollane eurorahastusega projektide suur maht – toona andis meil väga olulise osa tulemusest just insenerehituse valdkond.”

Paal selgitab, et kui enne masu arvati ehitusturul tihti, et peamine on kätte saada leping ning alles seejärel hakati mõtlema, kuidas töö tehtud saab, siis praegu tehakse oluliselt tugevam eeltöö enne hinnapakkumist ja lepingu sõlmimist. “Võimalikud riskid kaalutakse nüüd teadlikumalt läbi, kontrollitakse põhjalikumalt nii telli-

jate kui ka koostööpartnerite tausta. Odavaim hind on otsustamisel peamiseks kriteeriumiks eeskätt siis, kui hinnaerinevused on suured. Eratellijate puhul näeme õnneks seda, et väiksema hinnavahe korral eelistatakse tihti usaldusväärsemat koostööpartnerit, et võimalikke riske ennetada,” selgitas Paal. “Lisaks otsivad ettevõtted praegu rohkem võimalusi, kuidas tellijale vastu tulla ja samas ise efektiivsem olla. Pakume tellijale n-ö võtmed kätte terviklahendusi, mis teeb tellija elu mugavamaks ja võimaldab meil anda kogu tervikule oma garantii.

Meie ülesanne on asi kvaliteetselt ja efektiivselt ära juhtida.”

KOMMENTAAR: ELAMUTURG VÕIB MINNA KREENI Tartu Ehitus AS-i juhatuse esimees ja finantsjuht Aado Kivi Võib öelda, et viimasest suurest langusest aastatel 2008–2010 taastusid ehitusmahud suhteliselt kiiresti ja stabiliseerusid mõnevõrra madalamal tasemel 2012. aastaks. Viimased viis aastat on olnud suuresti paigaltammumine. Erahangete turg, seda eriti elamuehituse osas, on olnud aktiivne, aga riigihangete turul on olnud suur eurorahade ootus. Paigaltammumine muutus kiireks elavnemiseks aastavahetuse paiku, kui hakkasid turule tulema olulised infrastruktuuri hanked. Praegune olukord on küllaltki prognoosimatu. Jätkuvalt on aktiivne erahangete turg ja seda eriti korterelamute ehitamise osas. Kuna on hakanud tõusma tööjõukulud, allhanked on kallinenud, siis on oodata ehituse jätkuvat kallinemist. See omakorda võib viia nende mahtude kasvu aeglustumiseni või kui ehitus jätkub sama tempoga, siis ostujõuline klient kaob. Nii et ees ootavad põnevad ajad, mis võivad viia turu rahunemiseni või lõppeda suure kukkumisega. Viimane on siiski tõenäolisem.

Jah, eurorahadel on oluline tähtsus meie väikese riigi ehitusmaastikul. Ja seda mitte alati positiivse märgiga. Lühiajalised mahukad rahasüstid väikesele turule ei ole head, kui ehitusturul osalejate hulk kõigub tõusude ja mõõnade vahel 20–30 tuhande inimese ringis. See ei ole hea meie ehituse oskustööliste kaadri tekkimisele ja see omakorda viib alla ehitustööde kvaliteedi.

Ja ei kao mitte ainult konkreetsed ehitustöölised, vaid ka spetsialiseerunud firmad tihti koos toetusrahadega. Firmad kaovad, aga probleemid jäävad. Seda olukorda aitaks leevendada riigihangete osatähtsuse suurendamine kriisiperioodidel, kuid seni on olnud see viljatu mõttevahetus.

SISUTURUNDUS

K

itsarööpmeline raudtee rajati 19. ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus piirkondlike tööstusettevõtete majandustegevuse huvides. Struktuurist, mis lookles kunagi üle kogu Eesti, on alles vaid riismed, mida näeb veel vähestes paikades. Nende hulgas Lavassaares kitsarööpmelise raudtee muuseumis, mis on ainus Eestis, kus eksponaatide hulka kuulub töötav auruvedur. Muuseum kajastab ka Eesti tööstus- ja militaarraudtee ajalugu.

Muuseum sündis üle kivide ja kändude 1970. aastatel oli võimalus luua Eestisse unikaalne kitsarööpmelise raudteeveeremi muuseum. Raudtee juhtkonna huvi projekti vastu oli leige ja muuseum jäi tegemata. 1980. aastate keskel otsustasid entusiastid rajada muuseumi omal käel, abiks Soome kolleegidelt saadud info ja näpunäited. Kuna alles oli veel võimalus taastada mingi lõik endisest kitsarööpmelise raudtee taristust, pöörduti riigiraudtee juhtkonna poole. Vastus oli eitav. Ei mingit kitsarööpmelist, ei mingit muuseumi!

Selles osas on praegu olukord selline, et ettevõttete huvi kitsarööpmelise raudtee muuseumi vastu on laias laastus sama suur kui aastakümneid tagasi. Eesti ongi ainus riik Euroopas, kus raudtee-ettevõtted (eriti riigi) ei toeta nende ajalooga tegelevat muuseumit.

Tuli hakata looma muuseumi selleks käepärases keskkonnas – Lavassaare turbatööstuses, kus oli küll turbatööstuse raudtee infrastruktuur, aga puudusid veeremi säilitamiseks vajalikud hooned, jaamahoone jne. Ühtlasi polnud geograafiline asend kõige sobilikum. See ongi põhjustanud edaspidi 20 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

LAVASSAARE RAUDTEEMUUSEUM ON RÕÕMUS IGA TOETAJA ÜLE „Eesti raudtee ajaloo olulise ajastu, kitsarööpmelise raudtee mälestuse säilitamine ei ole arvestatavalt huvitanud viimasel kümnendil kahjuks kedagi – ei riiki, ei eraettevõtteid,” kurvastab Mehis Helme, viidates asjaolule, et ainult omavahenditest kaugele ei jõua. Kõigi takistuste kiuste on temal ja ta mõttekaaslastel õnnestunud siiski aastatega luua koht, mis viib külastaja raudsete teede kuldaegadesse.

kõik muuseumi olulisemad probleemid, mis oleksid võinud olemata olla. Muuseumi loomiseks Lavassaares moodustati seltsing, mis hiljem liitus Eesti Muinsuskaitse Seltsiga.

Algas eksponaatide kogumine. Kollektsiooni täiendamisel olid abiks nii Muinsuskaitse Selts kui ka Tallinna Veduridepoo, palju on omandatud ka muuseumi enda teenitud summadest. 1992. aastal avati muuseum suvisel hooajal. 1996. aasta 17. oktoobril tähistati seal Eesti kitsarööpmelise raudtee 100. aastapäeva ning avati siseekspositsioon.

Mida praegu Lavassaares näeb?

Muuseumil on üle 80 erineva veeremi, sealhulgas viis auruvedurit ja rida tehnilisi seadmeid.

Enamik neist paikneb õues ja pakuvad vähemalt lastele suurt avastamisrõõmu. Töötavad liiklusvahendid seisavad 1924. aastal ehitatud depoos, mis on riiklik mälestis. Näha võib unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20.– 30. aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939.

Täies mahus on muuseumis esindatud ka nõukogude ajastu veerem.

Endises turbatööstuse elamus on esitletud üle 500 erineva ajaloolise foto, eseme ja dokumendi Eesti kitsarööpmelistest raudteedest. Tähelepanu väärivad raudteejalgratas, käsi-tuletõrjeprits, sauaparaadid, tööriistad, mundrid ning vanad fotod ja dokumendid.

Kuigi hooaeg hakkab tasapisi lõpule jõudma, on muuseum avatud septembris veel nädalavahetustel. Kokkuleppel on gruppidel võimalik muuseumi külastada ka oktoobris. Detsembris sõidab aga jõulurong.

Lisainfo: www.museumrailway.ee

SISUTURUNDUS

RAAMATUPIDAMISTEENUS – KELLELE JA MIKS? Kvaliteetse raamatupidamisteenuse tunnused on kõrge pädevus, läbipaistvus ja head soovitused, kirjutab OÜ WinVara EU juhatuse liige, MSc Airi Laks.

K

uigi raamatupidamise seadus ei kirjuta täpselt ette, kuidas peaks juriidiline isik raamatupidamist korraldama, on raamatupidamise kohustus kõikidel Eesti ettevõtetel. Võib palgata raamatupidaja, kasutada raamatupidamisbüroo teenuseid või kombineerida kahte eeltoodut, kasutades näiteks bürooteenuseid ainult kindla lõigu raamatupidamise teostamiseks. Ka ettevõtte juht ise võib piisava pädevuse korral raamatupidamist teostada.

Alustava või väikese suurusega ettevõtte puhul on kindlasti otstarbekam sisse osta raamatupidamisteenust. Seda põhjusel, et nii jäävad ettevõttel ära kulutused raamatupidaja palgale, töökohale, koolitustele, tarkvarale jne, ning ettevõtjal endal on võimalik keskenduda põhitegevusele. Keskmise suurusega ettevõtetel, kus müügitegevust toetav personal toimetab igapäevaselt müügi- ja ostuarvete haldamisega, on mõistlik sisse osta kindlat lõiku raamatupidamisteenusest, näiteks pearaamatupidaja teenust või maksuarvestuse teenust. Pearaamatupidaja teenuse sisseostmist tasuks kaaluda ka ettevõtetel, kus töötab sekretär-raamatupidaja, et pakkuda tuge keerukamate küsimuste lahendamisel ja anda juhtkonnale kindlust, et ettevõtte majandustegevuse on üle vaadanud kolmas, sõltumatu pool.

Büroost teenuse ostmisel on oluliseks eeliseks, et ühe kliendiga tegeleb mitu inimest ning kui raamatupidaja jääb haigeks või läheb puhkusele, on teenuse osutamine tagatud sujuvalt.

FOTO: KERSTI NIGLAS

OÜ WinVara EU on raamatupidamisteenust, finantskonsultatsioone, maksualast nõustamist ja juriidilisi teenuseid osutav ettevõte.

Kuidas valida?

Raamatupidamisteenuse osutajate hulk on väga suur. Kohustuslikud nõuded raamatupidamisteenuse osutajate kvalifikatsiooni, hariduse ja kogemuse osas puuduvad ning töid teostatakse hea usu ja hea tava põhimõtetel, mis tähendab, et arusaam osutatava teenuse sisust ja kvaliteedist võib olla väga erinev.

Büroo pädevusest annab hea ülevaate tegevusajalugu ja kliendibaas ehk millise tegevusalaga ja kui suuri kliente igakuiselt teenindatakse. Tasuks välja valida kolm-neli bürood ja enne otsuse langetamist teenuseosutajaga kohtuda ning uurida, kuidas toimub teenuse osutamine, millised on kliendi kohustused, kas ettevõttel on piisavalt pädevust maksualastes küsimustes nõustamiseks. Ühtlasi teha kindlaks, millised on lisandväärtused, mida büroo täiendavate teenustena pakkuda suudab – kas on võimalik abi saada personali, investeeringuid, õigusteemasid ja ettevõtte arengut puudutavates küsimustes.

Huvi tasuks tunda büroo töötajate hariduse ja nende arvu vastu. Ühe töötajaga büroost teenust ostes ei pruugi sujuv teenuse osutamine olla alati tagatud, teisalt liiga suurest büroost teenust ostes võib olla infovahetus raamatupidajaga komplitseeritum. Uurimist väärib, kuidas on dokumendid hoitud, kellel on neile ligipääs, kuidas on andmed varundatud ja säilitatud ning kui-

OÜ WINVARA EU WWW.WINVARA.EE

das on tagatud klientide ärisaladuse hoidmine. Kindlust lisab, kui raamatupidamisbürool on sõlmitud vastutuskindlustusleping.

Kohtumise käigus tasub pilk heita ka teenuse osutaja tööruumidele – kui jutt on ilus, aga kontoris on virnade viisi lahtiseid pabereid, seab see kahtluse alla dokumentidega ümberkäimise korrektsuse. Hea, kui teenuse osutaja oleks valmis paberivabalt teenust osutama ning pakuks välja oma lahendused dokumentide vahetuseks ja haldamiseks.

Usalduslik kliendisuhe ei teki üleöö, see tuleb välja teenida. Kindlasti on tuttavate-äripartnerite soovitused siinkohal oluliseks võtmesõnaks, samuti klientide referentsid ja tegevusaastate pikkus, mis annab märku jätkusuutlikkusest. Usaldusväärsust aitab tekitada, kui klient tunneb, et ta on alati oma küsimustega teretulnud, ta teab, et tema ettevõtte raamatupidamine on hoitud ning efektiivselt ja asjalikult korraldatud. Oluline, et raamatupidaja mõtleks ettevõttega kaasa, oskaks juhtida tähelepanu kitsaskohtadele ja võimalikele maksuriskidele, pakuks välja uusi lahendusi, peaks kinni tähtaegadest ja temaga oleks meeldiv suhelda.

Ohumärgid Raamatupidamisteenuse osutajaid on turul väga palju – alustades arvukatest ühe raamatupidajaga firmadest ning lõpetades suurte büroodega ja rahvusvaheliste ettevõtete filiaalidega. Ka töökultuur ja rutiinid on erinevad. Pealtnäha võib kõik justkui sujuvana näida, aga haruldased ei ole juhud, kus raamatupidaja lihtsalt arvutabki maksuinfo välja, esitab deklaratsioonid, aga jooksev raamatupidamine on tegemata või tehtud „kuidagimoodi”. Kindlasti ei pea olema kliendi ülesanne raamatupidaja töö kontrollimine, aga mõningaid nüansse tasub siiski tähele panna.

Kui kliendil on pidevalt raske saada kontakti oma raamatupidajaga ja vastused kliendi probleeme puudutavatele küsimustele on ebaselged või raamatupidaja ärritub, kui klient täpsustusi palub, annab see märku, et raamatupidaja ei pruugi olla oma valdkonnas pädev. Ka see, kui kliendile jõuab igakuine maksuinfo pärast maksu tasumise tähtaega, olgugi et klient on oma dokumendid aegsasti esitanud, seab kahtluse alla raamatupidaja kohusetunde ja hoolsuse. Kui klient palub raamatupidajalt aru-

Büroo tugevusteks on töötajad, kogemused ja töökorraldus. Pakume igale kliendile personaalset lähenemist ning arvestame kliendi soove ja ettevõtte spetsiifikat. Me ei ole kinni oma raamides ja ei suru ka kliente neisse, vaid nagu iga inimene ja ettevõte on erinevad, proovime läheneda igale kliendile loovalt.

Eesmärgiks efektiivsem finantstegevuse juhtimine. Soovime, et raamatupidamine ei oleks kliendile mitte ainult tüütu bürokraatia, vaid klient oskaks interpreteerida raamatupidamisest väljundina saadavaid numbreid ja mõistaks nende sisu, häbenemata küsida meilt selgitusi. See on oluline, sest aitab ettevõtet ja ettevõtte rahavooge ning finantstegevust paremini juhtida.

Sujuv, kiire ja asjatundlik. Paljudes raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes tegeleb kliendiga üks raamatupidaja, isegi kui tegemist on suurema bürooga. Meie büroos on tagatud minimaalselt kahe inimese järelevalve ja asjadega kursis olek, mis võimaldab meil büroosiseselt hõlpsasti tagada kliendile sujuva teenuse osutamise.

Lisandväärtus. Pakume koostöös oma partneritega klientidele ka muid äritegevuseks vajaminevaid teenuseid, näiteks juriidilisi toiminguid, õigus- ja maksualast nõustamist, audiitorteenuseid jms, et kliendil oleks võimalik mugavalt kõik tegevuseks vajalik saada ühest kohast. Tänapäeva ärikultuur nõuab kiiret infovahetust ja reageerimist ning seda kõike proovime oma klientidele maksimaalselt pakkuda.

andeid ja neid ei suudeta saata mõistliku aja jooksul, võib see tähendada, et ettevõtte raamatupidamine on tegelikkuses tegemata.

Samuti, kui klient palub raamatupidajal selgitada, millest koosneb üks või teine number aruannetes ning saab vastuseks valangu tundmatutest terminitest, ei pruugi tegemist olla kõige koostöövalmima raamatupidajaga. Kõiki neid juhte võib ette tulla ka paremates büroodes ja kliendisuhetes, aga oluline on, et need ei muutuks rutiiniks.

25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST AUGUST 2017 21

SISUTURUNDUS

SCANWELD – IGA TEHTUD TÖÖ AITAB MÜÜA JÄRGMIST Eriehitusettevõte Scanweld AS alustas tegevust 25 aastat tagasi. Asutaja ja juhi Indrek Küttise sõnul töötatakse põhimõttel, et iga eelmine peab aitama müüa järgmist ning tänu sellele pole Scanweldis kunagi olnud eraldi müügiinimest, vaid kogu meeskond tegeleb ka müügiga.

„H

eas mõttes oleme kõik ju müügiinimesed, sest paremini ükskõik millisest reklaamist müüvad referentsid ja klientide kiitus. Meie ala on ka piisavalt spetsiifiline, nii et siin on olulised pikaajalised kogemused ja pidev teadmiste arendamine. Lisaks on meie põhimõtte see, et Scanweld ei tingi tähtaegade ega kvaliteedi üle. Mida oleme lubanud, seda klient peab ka saama,” räägib Küttis.

Sellise elukooli sai ta ise oma eelmisest töökohast, kus ülemus ei tunnistanud väljendit „ei ole võimalik”. „Ta hüüdis juba ukselt, et seda suudaks ta ise ka välja mõelda, kuid tarvis on lahendust,” meenutab mees ja lisab, et just selline isetegemise rõõm ja hasartsus on tegelikult eluaeg tedagi tema tegemises saatnud. „Oluline pole saada väljakutse eest rahatähte või auhinda, vaid tulemust. Ja mida keerukam ülesanne, seda parem, sest inimese aju peab töötama.”

Sageli on klient mugav ja ootab valmislahendust, kuid kui anda talle kasvõi veidikenegi oodatust rohkem, pole ta kiitustega kitsi. Scanweldi valdkonnad jagunevad tegelikult mitmeks: tegeletakse seadmete ja toruliinide montaažiga, terminalide ehitusega, metallkonstruktsioonide tootmise ning trasside projekteerimise ja ehitamisega. Uue suunana on viimastel aastatel lisandunud ka kinnisvara arendamine. Ettevõttes töötab üle 100 inimese ning 90% töödest tehakse ära oma jõududega. Kui aga on mõnes projektis abi vaja, kasutatakse kindlat ja läbiproovitud alltöövõttu. „Püüame eristuda konkurentidest kõrgtehnoloogia poole pürgides ning nii teostame enamasti selliseid töid, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud personali. Näiteks on meil vahendid ja kogemused gaasitrasside kõrgsurvetrasside töödeks ehk võime gaasitrassi sulgemata seal töid teha. Kliendi jaoks on see väga väärtuslik, kuna ta ei pea gaasivoolu torudes tööde ajaks sulgema,” kirjeldab Küttis. Lisaks on Scanweldil kogemused töödeks kõrgete rõhkude ja temperatuuridega, näiteks turbiini peaaurutorustik. Tõenäoliselt ainsana Eestis on neil litsents tegutsevas tuumajaamas töötamiseks. Esimene re-

22 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

Samuti on sotsiaalse vastutusega: ettevõte toetab palju sporti, sealhulgas näiteks korvpalli. Samuti lapsi, pannes käe alla suurperede jõuluüritustele, lastekodulaste hüvanguks ning Keila SOS Lasteküla toetuseks. Lisaks on spondeeritud vahetusõpilasi ja praegu ollakse sponsor tehnikateaduste tudengitele suunatud tootearendusvõistlusel Formula Student.

Ühes peres kaks 25-aastast ettevõtet

ferents tuumaelektrijaamas on ka juba edukalt sooritatud. Muide, sellise litsentsi saamine nõudis 4,5 aastat protsesside vastavaks viimist, auditeerimisi ja töötajate koolitust.

Scanweldi kliendid on näiteks Eesti Energia, Narva Elektrijaamad, Viru Keemia Grupp, Iru Elektijaam, Fortumi koostootmisjaamad, Wärtsilä, Neste, Eesti Gaas jne. 2016. aastal tuli umbes 50% ettevõtte käibest ekspordist, tänavu kerkib kõrgtehnoloogia eksportimine välisriikidesse tõenäoliselt 65 protsendini.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika Scanweld on soetanud paremaks töötegemiseks erinevaid arvutitarkvarasid. „Meie eesmärk on projektivead ja ebakõlad alati lahendada arvutis laua taga, mitte aga ehitusplatsil.

Selline lähenemine on oluliselt efektiivsem,” ütleb Küttis. „Ja kes tööd teed, saab ka tasustatud – samamoodi ka praktikandid. Võtame heal meelel noori praktikale, kuid soovime reaalse

töö tegijaid, mitte paberite tagaajajaid. Kui inimestest on kasu, maksame loomulikult neile ka palka ja rõõmuga pakume tublimatele võimalust meie juurde tööle jääda. Meil on omavahel nali, et Scanweld on sõltuvust tekitav töökoht – kes tuleb, siit enam naljalt ei lahku!”

Sellega seoses meenutab ta üht oma töötajat, keda ta 1993. aastal tööle kutsus: „Mees mõtles ja ütles, et jah, ta tuleb, aga tal on tingimus: ainult siis, kui ta saab Scanweldist ka pensionile jääda. Muutusin päris tõsiseks ja mõistsin, et see on suur vastutus, ikkagi ligi 20 aastat! Aga rõõm on tõdeda, et praeguseks on sel tublil töötajal küll juba pensioniiga käes, kuid ta on ikka veel meil igapäevaselt tegutsemas.”

Oma töötajaid Scanweld hindab ja hoiab: püüame teha kõik, et töö ei muutuks kella 8–17 kestvaks rutiiniks, vaid seal oleks ka midagi enamat. Korraldatakse suve- ja talvepäevi, koolitusi, toetatakse laste pidusid ning spordipäevi. Lisaks käib ettevõttes igal nädalal massöör ja kõigile töötajatele on avatud solaarium.

Nimi Scanweld tuleb ingliskeelsetest sõnadest Scandinavia ja welding ehk keevitus. Oma ettevõtte loomise idee sai Küttis Soomes töötades. „Olin tööl ühes ettevõttes, mis tegelikult teenis kenasti, kuid juhtkonna majandamine ei olnud kõige otstarbekam. Kui palkadega hakati viivitama, otsustasin neist lahkuda ja siis saatis mu ülemus kõigile meie koostööpartneritele kirja, et Indrek Küttisega ei tohi enam koostööd teha, sest ta lahkus firmast. Järgmisel hommikul oli mul postkastis üle 20 koostööpakkumise. Nad said aru, et olen vaba,” naerab mees. Ja nii läkski, et ühe partneri eestvedamisel sai ka asutatud oma firma – ühel oli igapäevatööks keevitus, teiselt lisandusid insenertehnilised lahendused. Ühtlasi oli partneril juba toimiv ettevõte, kes oli turul tuntud usaldusväärse tegijana ja see oli toeks ettevõtte stardiperioodil. Praeguseks on Scanweld AS täielikult Eesti kapitalil tegutsev ettevõte.

Samal ajal tekkis oma firma loomise idee ka Indrek Küttise abikaasal Sirjel, kes lõi oma Gersi Stiilistuudio, mis tähistab samuti sel aastal 25. tegevusaastat. „Koos on lihtsam, kuigi meil on täiesti erineva tegevusalaga ettevõtted,” möönab Küttis. „Oleme saanud läbi aastate üksteisele toeks olla nii kodus kui ka tööalaselt ning ka firmade ühisüritusi oleme koos läbi viinud. Olen õnnelik inimene, sest tahan hommikul tööle minna ja õhtul koju tulla.”

Väljavõte: „Püüame eristuda konkurentidest kõrgtehnoloogia poole pürgides ning nii teostame enamasti selliseid töid, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud personali.”

Marsh Kindlustusmaakler AS

20 AASTAT EESTI ETTEVÕTETE EDUKAT RISKIJUHTIMIST

www.marsh.ee

SISUTURUNDUS

25 AASTAT EESTIS TEGUTSENUD TIKKURILA: EDU TAGAB PIDEV TOOTEARENDUS JA INNOVAATIKA Juhtiv värvide ja pinnakaitsematerjalide tootja Tikkurila on pakkunud kaitset ja ilu juba 155 aastat. Väiksest õlipressitöökojast on kasvatud üheks värvimaailma juhtivaks ettevõtteks nii Põhjamaades, Ida-Euroopa riikides kui ka Venemaal. Eestis tegutseb AS Tikkurila läbi oma eelkäija ASi Eesti Värv juba 25. aastat.

„T

ikkurila pakub pinnatöötluseks ja kaunistamiseks laias valikus dekoratiivvärve ja pahtleid nii tarbijatele kui ka professionaalidele. Tootevalikusse kuuluvad sisevärvid, lakid ja efekttooted, välisvärvid puit- ja metallpindadele ning fassaadidele, lisaks värvid metalli- ja puidutööstuse jaoks,” loetleb AS Tikkurila tegevjuht Romet Pärn.

Tikkurila äritegevus paistab silma tugevate kaubamärkide poolest, mis on saavutatud tänu kvaliteetsele ja pikaajalisele tootearendusele ning olulistele turuinvesteeringutele. Ettevõte turustab Vivacolori ja Tikkurila värve, lakke ja pahtleid ning Anza maalritarbeid ning Tallinnas asuvas tehases toodetakse vesialuselisi ja silikaatvärve.

Vivacolor on jätkuvalt turuliider Eesti ja Baltikumi värviturul, olles tuntuim, eelistatuim ja ostetuim värvibränd, mida tõendavad ka mitmed uuringud. Vivacolori värvid, lakid, pahtlid ja lahustid on müügil enam kui 80 kaupluses üle Eesti.

Tikkurilale ja Vivacolorile lisaks on Tikkurila Grupp tuntud erinevatel turgudel kokku kaheksa erineva kaubamärgi poolest, nagu Beckers, Alcro, Teks. „Peale tugevate kaubamärkide on meie tegevuse tähtsateks teguriteks funktsioneeriv ja ulatuslik turustusvõrk, mitmekülgsed teenused ja efektiivne tarneahel,” ütleb Altjõe. „Meie toodete ja teenuste lõppkasutajateks on tarbijad ning professionaalid. Tallinnas valmistatud tooteid turustatakse Lätti, Leetu, Ukrainasse, Venemaale, Valgevenesse. Jätkame kindlal kursil oma brändide tugevdamisega ning uute ja innovaatiliste toodete väljatöötamisel, kus suurt rõhku on pööratud toote kvaliteedile.”

Oluline on keskkond, tervis ja teadlikkuse kasvatamine AS Tikkurila väärtustab tervist ja ümbritsevat keskkonda. Esimese värvitootmisettevõttena Eestis väljastati AS-ile Tikkurila 1994. aastal kvaliteedistandardi ISO9002 (nüüd ISO9001) sertifikaat.

1998. aastal anti ettevõttele keskkonnasertifikaat ISO14001. 2002. aastal liitus Eesti värvi- ja lakituru liider AS Tikkurila esimese värvifirmana Eesti Keemiatööstuse Liidu ja keskkonnaministeeriumi vahelise vabatahtliku programmiga „Hoolime ja vastutame” (Responsible Care).

Vivacolori sortimendis leidub suur hulk täiesti lahustivabasid ja peaaegu lõhnatuid tooteid, mis sobivad kasutamiseks ka allergikutele.

Vivacolori ja Tikkurila värvidega on värvitud Eestis ligi 100 suuremat ja olulisemat ühiskondlikku ehitist, nende seas presidendiloss, Stenbocki maja ja Estonia teater. Üheks oluliseks sammuks Tikkurila aja24 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

ettevõtte Kraski Teks 2006. aastal, sai Tikkurilast juhtiv ehitus- ja remontvärvide ettevõte Venemaal.

1982 – Ida-Euroopa turule sisenemine Tikkurila on eksportinud värve Poolasse alates 1982. aastast ja 1998. aastal asutati seal ettevõte koos kohaliku partneriga. Ettevõtte tee Poola värvifirmade esikolmikusse algas 2001. aastal, kui Tikkurila sai endale Debica tootmisüksuse ja Jedynka kaubamärgi ettevõtte Alcro-Beckersi omandamise läbi.

loos on olnud koolituskeskuse kontseptsiooni loomine, mis on tegutsenud juba 20 aastat. Modernse koolituskeskuse avamine toimus 2007. aasta detsembris ning sellest ajast alates on koolitatavate inimeste hulk ja nende huvi midagi oma kätega luua kasvanud iga aastaga. Üheks viimase aja kõige populaarsemaks koolituseks on vintage-värvimine, mis on eriti soositud just tavatarbijate seas.

Tikkurila ajalugu läbi 155 aasta

1862 – algas linaseemneõli ja laki tootmine Anders Lorentz Munsterhjelm rajas eriloa alusel õlipressitöökoja Keravanjoki jõe kallastel (Soomes Tikkurilas). Pressitud linaseemnetest valmistati loomasööta ja töötlemata linaseemneõli kasutati pindade immutamiseks. Laki tootmisega alustati 1867. aastal ning tooteid müüdi kohe algselt Tikkurila nime all.

1919 – asutati lakkide ja värvide tootmise tehas Tikkurilas Alustati Tikkurila värvide ja lakkide tootmisega ning kaubamärgi ehitamine jätkus karmis konkurentsis välisettevõtetega. Ulatuslik teadvustamine ja sihikindel tegevus algas 1920ndatel ning jätkub tänaseni, kuigi praegu nimetatakse seda turunduseks ja kliendi koolitamiseks. Punane krooniga logo võeti kasutusele 1948. aastal.

1953 – esimene vesialuseline toode oli Joker Tikkurila tutvustas oma esimest vesialuselist toodet Joker. Värvi sai pinnale kanda rulliga, seda oli lihtne kasutada ja võrreldes teiste värvidega oli sellel väga nõrk lõhn. Joker oli esimene värv Soomes, millele omistati Euroopa Liidu ökomärk ning see on siiani üks populaarsemaid sisevärve. Skandinaavias on Tikkurilal nüüd juba üle saja ökomärgisega toote.

1958 – Tikkurila ispireerib inimesi muutma oma elu värviliseks Tikkurila tuli välja täiesti uue teenusega, mis hõlmas värvikaartide arendamist ja värvialast nõustamist. Seda kõike juhtis disainer Yki Nummi, jättes jälje paljudesse Soome kodudesse, tehastesse ja avalikesse hoonetesse ning isegi tervetesse elamurajoonidesse 1950.–1970. aastatel.

1976 – Skandinaavia turule sisenemine Rootsi kaudu 1976. aastal omandas Tikkurila täielikult müügiettevõtte, mis oli loodud Stockholmis koos Soome partneriga. Alcro-Beckersi ettevõtte omandamisega 2001. aastal saavutas Tikkurila selge liidripositisooni Rootsis, kus Alcro ja Beckers on tuntuimad värvide kaubamärgid.

1970 – esimene toonimissüsteem Tikkurila Monicolori toonimissüsteem oli revolutsiooniline nii värvitootmise kui ka turustuse seisukohast. Värve ei toodetud enam valmistoonidena ega toonitud ainult tehases, vaid kliendil oli nüüd võimalus valida toon ning lasta värv toonida kohe kaupluses. Esialgu oli valikus 360 värvitooni.

1972 – perefirmast sai riigiettevõte Tikkurila omanikfirma Oy Schildt & Hallberg Ab läks üle riigi omandisse kuuluvale ettevõttele Kemira. See kindlustas finantseerimise, mida Tikkurila vajas, et suurendada tootmist ja ehitada välja täisautomaatne arvutiga juhitav tehas Vantaas. 1975. aastal nimetati ettevõte ümber Tikkurilan Väritehtaat Oy. Nimi Tikkurila Oy võeti kasutusele 1986. aastal.

1974 – sisenemine Venemaa turule Moskva olümpiamängude ajal 1980. aastal tunti Tikkurilat Nõukogude Liidus ka nime all Firma Miranol. Tikkurila asutas ühisettevõtte 1993. aastal ja ehitas esimese nn lääne värvitehase Peterburi 1995. aastal. Ostes

1990ndad – laienemine Baltikumi 1990. aastal jõudsid lõpule Kemira ja Flora läbirääkimised ühisettevõtte moodustamiseks, milleks sai Kemiflora värvikauplus.

Sama aasta oktoobris avati esimene värvistuudio, mis tähistas värvide toonimise algust Eestis. Varasema kümmekonna värvitooni asemel avanes nüüd täiesti uus võimalus valida tuhandete erinevate võimaluste vahel. Kuna valuutana oli käibel veel ebastabiilne rubla, siis sai kaupluses arveldada kõigis võimalikes maailma valuutades.

1992. aastal võeti koos Floraga ette Eestis järgmine samm ja asutati ühisettevõte Eesti Värv, mis alustas värvitootmisega Tallinnas.

1994. aastal omandas Tikkurila 100% omistuse Eesti Värvis.

1995 – Vivacolori kaubamärgi loomine 1995. aastal loodi Vivacolori kaubamärk, mille turustamisega alustati kogu Baltikumi territooriumil. Lätis alustati tootmistegevusega 1993. aastal Latvias Krasase nime all ja Leedus avati 1995. aastal logistikakeskus. Pärast seda sai 1995. aastal ettevõtte nimeks kogu Baltikumis Baltic Color. Vivacolor on üks Tikkurila kaubamärke ja omab eriti tugevat positsiooni Balti riikides, kus Tikkurila on juhtiv ehitus- ja remontvärvide ettevõte.

2010 – Tikkurila läks börsile Tikkurila noteeriti NASDAQ-OMX Helsingi börsil 26. märtsil 2010, kui Kemira jagas Tikkurila aktsiad dividendidena oma aktsionäridele. Enam kui 80% müügitulust tuleb praegu juba väljastpoolt Soomet. Tikkurila on juhtiv ehitus- ja remontvärvide ettevõte Soomes, Rootsis, Venemaal ja Balti riikides ning üks juhtivatest värviettevõtetest Poolas.

2017 – 155 aastat kaitse- ja dekoreerimislahendusi Juba 155 aastat on Tikkurila pakkunud ilu ja kaitset. Väikesest õlipressist on kasvanud üks juhtivaid värviettevõtteid nii Põhjamaades kui ka Venemaal ning mitmetes Ida-Euroopa riikides – Tikkurila inspireerib sind muutma oma elu värviliseks.

SISUTURUNDUS

CROWDESTATE AITAB EESTI ETTEVÕTETEL KIIREMINI ARENEDA Alates viimasest finantskriisist on traditsiooniliste pangalaenude kättesaadavus ettevõtjatele märkimisväärselt vähenenud ja see on ka üks ühisrahastusäri tekkimise põhjustest. Kuigi globaalsed laenumahud ei ole märkimisväärselt vähenenud, antakse enamik uutest laenudest pigem suurtele ettevõtetele, väikesed ja keskmised ettevõtted peavad aga oma äriprojektide rahastamisel pöörduma alternatiivsete kapitaliallikate poole.

K

õiki mune ei ole hea panna ühte korvi ja oma äri kapitalivajaduse katmisel ei peaks keskenduma ainult pangalaenu saamisele. Praegu ei pruugi see enam meeles olla, kuid viimase finantskriisi alguses lõpetasid kõik pangad laenuandmise sisuliselt ühe kuuga. Seetõttu on oluline hoida silm peal erinevatel rahastusallikatel ja neid ka regulaarselt kasutada. Pangalaenu taotlemine võib olla pikk ja keerukas projekt, mille tulemust on raske ennustada – võib juhtuda, et pangad ei soovi finantseerida ka heade ettevõtete kvaliteetseid projekte.

Crowdestate’i ühisrahastusplatvorm täiendab ja on alternatiiviks traditsioonilisele pangafinantseerimisele, viies kokku tuhanded investeerimisest huvitatud inimesed ja kapitali kaasata soovivad ettevõtted. Ettevõtetel on suur valik laenuvõimalusi alates hüpoteegiga tagatud ärilaenudest kuni mezzanine- ja omakapitaliinvesteeringuteni. Investoritel on omakorda võimalik investeerida Eesti ettevõtete arengusse kasvõi 100 € kaupa, vastavalt oma võimalustele ja soovidele ning teenida edukatelt projektidelt intressitulu.

tada. Ühisrahastusplatvormi kaudu investeerimisel ei pea omama suurt pangakonto saldot, vaid investeerida saab igaüks, kel on võimalik kõrvale panna kasvõi 100 €.

Projekti edukal lõppemisel teenib investor aga oma investeeringu suurusele vastava intressitulu.

Avades endale crowdestate.eu platvormil kasutajakonto, saavad kasutajad ligipääsu kõikide aktiivsete ja ka juba lõppenud projektide infole, mis võimaldab tutvuda platvormil pakutavate erinevat tüüpi investeerimisvõimalustega. Kasutajatele ja investoritele on Crowdestate’i kaudu investeerimine tasuta.

Nii saab investor mõelda, millised projektid võiksid talle sobivad olla, millist tootlust ta ootaks ja milline ristkitase on talle aktsepteeritav. Kindlasti tuleb tähele panna, et suurema tootlusega projektid on tõenäolisemalt kõrgema riskiga ja vastupidi. Kvaliteetse investeerimisportfelli loomiseks ja riskide hajutamiseks võiks investor investeerida mitmetesse erinevat tüüpi projektidesse.

ÜHISRAHASTUS – MIS SEE ON?

Vajadus professionaalse rahastuspartneri järele „Olen oma üle 20 aasta pikkuse panganduskogemuse jooksul kohtunud paljude ettevõtetega, kes ei ole rahul oma kodupanga pakutavate finantseerimisvõimalustega. Crowdestate’i platvormi asutasin algselt selleks, et olla professionaalseks rahastuspartneriks kinnisvaraettevõtetele, võimaldades neil edukalt teostada kinnisvaraarendusi,” selgitab Crowdestate’i asutaja ja tegevjuht Loit Linnupõld platvormi loomise vajadust. „2016. aastast alates on aga Crowdestate’i platvormil võimalik ärilaenu taotleda kõigil ettevõtetel, kes vajavad finantseeringut projektide teostamiseks, uutele turgudele laienemiseks, laovarude soetamiseks või muul viisil oma äritegevuse laiendamiseks.”

Crowdestaste’i investorite kaasabiga on rahastatud mitmeid kinnisvaraarendusi Eestis, näiteks valmisid Tööstuse 47B asuvad loft’id osaliselt sealsete investorite toel. Samuti on valmimas massiivne Vega Residence’i elamuarendus endises Mereakadeemia hoones, kuhu Crowdestate’i investorid investeerisid rekordilised 1,5 miljonit eurot.

26 AUGUST 2017 25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST

Crowdestate’i asutaja ja tegevjuht Loit Linnupõld

2016. aasta teises pooles rahastasid investorid ettevõtte Click&Grow hooajaliste laovarude soetamist. Ettevõte soovis jõuluperioodiks turule tuua mitmed uued tooted ja saavutada piisav laovaru hooajalise müügi toetamiseks. Omavahenditest ei oleks piisanud, mistõttu otsustas ettevõte kaasata Crowdestate’i investoritelt ärilaenuna 500 000 eurot. Ettevõtte valitud strateegia on olnud edukas. 2017. aasta esimesed viis kuud tõid ettevõttele eelmise aasta sama perioodiga märkimisväärse käibe kasvu: 1,4 miljonit eurot vs. 509 000 eurot samal perioodil eelmisel aastal. Just uute toodete lansseerimine ja toodete parem kättesaadavus on aidanud kaasa eespool mainitud käibe kasvule. Samuti on ettevõttel olnud võimalik alustada koostööd mitmete uute klientide (jaemüüjatega) Lääne-Euroopas. „Kui arenevad Eesti ettevõtted, areneb

ka Eesti majandus ja tööhõive,” teab Linnupõld. „Tihtipeale kipub omavahendite nappus äritegevust pärssima. Ühisrahastus on ettevõtetele kättesaadavaks teinud uue rahastuse leidmise viisi. Investeerides äritegevusse läbimõeldult, võivad kasud ettevõtte ja Eesti majanduse jaoks olla märkimisväärsed.”

Võimalus teostada informeeritud investeerimisotsus Ühisrahastusplatvormi kaudu investeerimine on ka investorile mugav ja taskukohane. Crowdestate’i professionaalne meeskond teeb projektidele taustauuringu ja valib välja ainult kõige elujõulisemad projektid. Investor saab projekti juures ligipääsu väga põhjalikule infole, mis võimaldab tal informeeritud investeerimisotsuse teos-

Ühisrahastus (inglise keeles crowdfunding) on viimasel kümnendil arenenud uus finantseerimismeetod, millega saadakse projekti teostamiseks vajaminev investeering suure inimhulga pealt väikseid summasid kogudes.

Kui senimaani tähendas investeerimine tavakodanikule midagi ulmelist ja põhjalikke spetsiifilisi teadmisi vajavat, siis ühisrahastus on investeerimise teinud võimalikuks põhimõtteliselt igaühele, kes saavad projekte valitud summaga toetada ja oma investeeringult teenida. Ühisrahastusega, nii nagu ükskõik millist tüüpi investeerimistegevusega, kaasnevad riskid, mistõttu võiks iga huvitatud isik alustuseks selle investeerimisviisi kohta põhjaliku uurimistöö teha.

Kindlasti tasub teostada taustakontroll platvormidele, mille kaudu investeerida soovitakse, hinnata iga projekti sisu ja finantsmudeli realistlikkust ning samuti inimesi, kellele oma raha usaldatakse. Ühisrahastus on niivõrd populaarne, et ülemaailmselt suunati 2015. aastal ühisrahastusse 34 miljardit dollarit. Ka Eestis on investeerimine üha populaarsemaks muutumas tänu suurenenud säästude hulgale ja ühisrahastuse taskukohasusele.

SISUTURUNDUS

OÜ PAAR – VEERAND SAJANDIT HINDAMATUID KOGEMUSI Eesti inimesele meeldib lugeda. Me armastame lugeda kohvi kõrvale paberit sahistades hommikust lehte, me armastame lugeda paberist raamatuid. Viimased 25 aastat on OÜ Paar seda teadnud ja märganud ning trükiteenuseid soovijatele osutanud.

Vajadus oli, tuli luua pakkumine Mõte luua ettevõte hakkas Peeter Adamsoni peas keerlema vajadusest, kuna suures trükikojas, kus ta juhtkonnas töötas, pühenduti suure päevalehe trükkimisele.

Kuid tajuda võis klientide kasvavat vajadust ka teistsuguste toodete vastu. Üheksakümnendate alguses avanesid inimestel võimalused tegeleda ettevõtlusega ja kuumaks kaubaks muutusid väiketrükised. Nõudlus oli ja seega oli vaja tekitada ka pakkumine.

Erinevate asjaolude kokkulangemisel tekkis võimalus omandada väike trükikoda. Sisustust ja tehnikat ei olnud ettevõttel küll palju (kolm ühevärvitrükimasinat), kuid see-eest oli ind suur. Osaliselt tuli kaasa ka trükikoja personal, kes oli nõus pingutama, et raskes seisus ettevõte taas pinnale tõmmata. Üle võeti ka mäesuurune trükitööde järjekord. Vaikselt ja järjepidevalt tutvuti tootmise, klientide ja töökultuuriga, mis selles valdkonnas aastatepikkuse edu on taganud.

Ettevõte pidevas arengus Praeguseks on töö jaotunud nii, et umbes 35% toodangust läheb ekspordiks. Tänu sellele, et piirid on lahti, on väiksematel ettevõtetel üha rohkem võimalusi. Ka geograafiline asukoht on OÜ Paarile tulnud läbi 25 aasta rohkem kasuks kui kahjuks. Tellimusi suudetakse täita kiirelt lähedalasuvatesse riikidesse. Trükikojale pole vahet, kas tellija asub naaberlinnas või üle lahe, sest ärikul-

tuur on sarnane ja trükikodade murekohad riigiti sarnased.

Seda viimast võib ettevõtte juht Peeter Adamson väita kindlameelselt, sest suure reisihuvilisena on tema üks eesmärke igat uut riiki külastades astuda läbi ka mõnest kohalikust trükikojast. Huvi, kuidas toimetavad teised sama valdkonna tegijad ja kuidas on lahendatud sarnaseid probleeme, on sageli andnud ettevõttele uusi ideid uueks hingamiseks. Paar OÜ töötajad võivad kindlad olla, et pidev enesearendamine ja lahtiste silmadega valdkonna uurimine on juhile andnud ampluaa ideid, kuidas erinevate probleemidega silmitsi seistes neid lahendada.

Karastavad õppetunnid Kuid mis annaks veel parema teadlikkuse kui isiklikud valusad õppetunnid? Nii on ka Paar OÜ veerandsajandi jooksul olnud silmitsi karmide valikutega. „Kuidas ja kas edasi” oli juhtkonnal kõige teravamalt laual 13 aastat tagasi, kui ettevõte sattus olukorda, mida juhtkond siiani õlgade väristades meenutab. Kui me mõtleme Austriale, siis seostub see meile külluse ja hea ärikultuuriga, kuid see ei olnud OÜ Paari kogemus, kes sai Austria kliendilt tellimuse 800 000 krooni ulatuses ning 600 000 krooni oli summa, mis tuli väikesel trükikojal korstnasse kirjutada. Loomulikult oli tegemist suure löögiga ja sellest väljatulek võttis ettevõttel aega. Igast ebaõnnestumisest on aga võimalik õppida ja tänu suurematele ning

väiksematele tagasilöökidele on OÜ Paar stabiilne ettevõte, mis käib ajaga kaasas. Üle sai elatud masuperiood, kus klientide finantsraskuste tõttu jäid ka ettevõtte enda finantsid eri põhjustel toppama. Siiski on ettevõtte strateegia olnud laieneda eri suundades, et ühe turu ärakukkumine ei põhjustaks suuremat peataolekut. Ka Vene turu äravajumine ei ületanud trükikoja valuläve ning jagatud riskid võimaldasid ettevõttel tegutseda oluliste käibelanguste ja kahjudeta.

Veerand sajandit progressi Tähtis on ajakohasus. Konkurentsi kasvades on aina olulisem valdkonnasisene know how. Sageli ei tea klient täpselt, mida tahab ja siin on koht, kus meeskond peab klienti aitama, jagama soovitusi. Aastatega oleme suutnud tõsta ettevõtte toodangu kvaliteedi nii kõrgele, et uued kliendid jõuavad meile tänu soovitustele. Seda peab trükikoja juhataja väga tähtsaks reklaamikanaliks.

Maine ja positiivsed kogemused räägivad ettevõtte eest.

Trükikoda annab praeguseks tööd 28 inimesele ja kui ettevõte on 25 aastat toiminud, siis kõige pikema staažiga on ettevõttes töötaja, kel täitub sel aastal 25 aastat. Kuna valdkond on spetsiifiline ja oma ala professionaale tuleb hinnata, siis on OÜ Paar suutnud aastaid säilitada tuumikut, kes annavad ettevõttele näo.

Kuigi masinatesse investeerimist peab ettevõtte juhataja Peeter Adamson üliolu-

liseks, siis veelgi tähtsamale kohale seab ta inimesed, kellega koos iga päev ettevõtet töös hoida.

Kindlasti ei tohi alahinnata tänapäevase tehnika osatähtsust trükikojas, sest mida moodsamad on seadmed, seda lihtsam on leida tööle teotahtelisi inimesi, kellega koos pakkuda klientidele üha lühemate tähtaegadega, mitmekesisemaid ja kõrgema kvaliteediga trükiseid.

OÜ Paar peab oluliseks pikki kliendisuhteid ja kogemus näitab, et ka kliendid hindavad seda, mida ettevõttel pakkuda.

Ettevõte ei karda kasvada ja ootame endaga liituma kõiki uusi kvaliteetset trükiteenust vajavaid kliente. OÜ Paar on trükinduse valdkonnas tegutsenud veerand sajandit, mis ütleb sellisel heitlikul turul nii mõndagi.

Eduka jätkusuutlikkuse aluseks tuleb pidada mõistvaid kliendisuhteid, paindlikkust, järeleandmatust kvaliteedis ja innovatiivsust. Nii nagu turg, on ka ettevõte pidevas arengus ja just see on miski, mis ettevõtte juhtkonnal veel praegu, 25 aastat hiljem, silma särama paneb – näha progressi milleski, millele sai kunagi ise alus pandud.

25 AASTAT EESTI ETTEVÕTLUST AUGUST 2017 27

TÖÖSTUS FOTO: RAUNO VOLMAR

TÖÖSTUSETTEVÕTTE EDU ON EKSPORDIS Viljandi Metall ja ETS NORD AS on Eesti tööstusettevõtted, kellel on head majandusnäitajad ja kes ekspordivad enamiku toodangust Skandinaaviasse. Samuti on mõlemad firmad üle elanud majanduslanguse ja nendivad, et praegu on probleemiks hoopis tööjõupuudus.

TEKST: KARL-MARTIN IDOL

M

Välisturule minek on suurim väljakutse. Urmas Hiie sõnul on Soome laienemise otsus ennast igati õigustanud.

õlema firma toodangust eksporditakse 75% Skandinaaviasse ja ülejäänud 25% jääb Eestisse. ETS NORDi juhatuse esimehe Urmas Hiie sõnul on peamised tellijad hulgifirmad ja suurpaigaldajad. “Meie toodangust 60% läheb Soome, 10% Rootsi ja 5% Taanisse,” täpsustab Hiie.

Viljandi Metalli gruppi kuuluva ehitusettevõtte VMT Ehituse Soome divisjoni juht Indrek Jõgisoo lisab: “Üldiselt on meie põhituruks Skandinaavia ja väiksemal määral Kesk-Euroopa. Eesti turule jäänud 25% toodangust läheb piimakarjafarmide ja kõiksuguste tööstushoonete ehitamiseks, milleks on näiteks viilhallid ja tehasehooned.”

Kuigi mõlemal ettevõttel läheb praegu hästi ja tellimusi tuleb järjest juurde, on juh-

tidel üht-teist meenutada majanduslanguse perioodist, mis kahtlemata jättis oma jälje.

Firmade kogemused on aga erinevad. Hiie sõnul oli masu ETS Nordile valus löök. “Eestis kukkus turg 65%. Seetõttu oleme praegu Soome turul nii suur tegija, sest ostsime Soomes ühe väikese ettevõtte, et ellu jääda. Eesti poolelt pidime koondama aga üle 30 töötaja ja tõmbama kulusid kokku, kuid Soome turule sisenemine tasakaalustas selle ära,” märgib Hiie.

Viljandi Metallil õnnestus masu üle elada märksa kergemini. “Meie kliendibaas oli väga lai ja suutsime tehastootmismahtu säilitada. Masu läks meist kergelt mööda ja proportsioon jäi samaks – 75% toodangust eksporditi ja 25% jäi Eestisse. Kõige parem õppetund oli hoopis tõdemus, et raskel ajal

Rahvusvahelised ülegabariidilised veod Projektijuhtimine Tungimisoperatsioonid

Loe lisa: www.kaarlaid.ee Kaarlaid OÜ Aruküla tee 51, 75301 Jüri Harjumaa, Estonia Tel: +372 6000 200 kaarlaid@kaarlaid.ee

TÖÖSTUS on võimalus mobiliseerida tööjõudu ja suuta toota väiksemate kuludega,” ütleb Jõgisoo.

Lisades, et tehti küll teatud muudatusi, milleks oli peamiselt odav tööjõud. “See omakorda võimaldas meil püsida konkurentsis. Mõned töötajad tuli koondada ja meistrid tegid sama palga eest rohkem tööd. See

hase poolel kõikvõimalikesse tootmisabivahenditesse, mis võimaldavad toodet kiiremini pöörata ja liigutada.

Mõlema firma jaoks on tähtsal kohal logistika, sellest sõltuvad tootmismahud ja müügid. Hiie sõnul on praegu väljakutseks pigem tootmise logistika eesmärkide täitmine, et jõuda tellimustele järele, sest järpäästis aga ettevõtte ja säilitas mahud.” sult on tekkinud olukord, kus müük on 10– 15% kasvus. Ta lisab, et selle aasta kasv on 30%. Jõgisoo ütleb, et “Tänu paremale VMT Ehitus on samuti panustasiselogistikale on keevitajatel nud siselogistika parendamisele.

“Tänu sellele on keevitajatel reaalreaalselt igal tööpäeval selt igal tööpäeval rohkem keevitustunde ja see on langetanud toorohkem keevitustunde te omahinda ning tõstnud konkuja see on langetanud toote rentsivõimet sise- ja välisturul,” sõnas ta. omahinda ning tõstnud Olenemata suurtest tellimuskonkurentsivõimet sisetest ja logistika arendamisest, on ettevõttel erinevaid väljakutseid ja välisturul.” ka muudes valdkondades. Nii on Indrek Jõgisoo küsimuseks välisturgudele sisenemine ja seal püsimine. Samuti tuleb vaeva näha, et kodumaal konkurentsis püsida.

Võtmeteguriks tõuseb logistika Hiie sõnul on firma omal erialal ainuke Praegu pole firmadel ülesannete nimekirjas suurtootja Eestis ja seetõttu praegu turu liiesimesel kohal klientide leidmine, vaid eelder. Küll aga peavad nad väljakutseks kinnikõige logistika ja tootmistehnoloogia arentada kanda Rootsi ja Taani turul. “Seal oledamine. “Tootlikkuse tõstmiseks on meil vame aasta-kaks kohal olnud ja võime tõdeda, hetustega töö ja koolitused töötajatele. Saet uustulnukaid ei oodata ning idast Skandimuti viimistleme tehnoloogiat, et püsida naaviasse minek pole lihtne. Küll aga on igal konkurentsis. Mida suuremaid seeriaid toomaal oma kohalik müügimeeskond. Soomes oleme olnud 2009. aastast ja täitsa omaks dad, seda parem on tootlikkus,” sõnab Hiie. võetud,” lisab Hiie.

VMT Ehitus on samuti investeerinud te-

Jõgisoo sõnul on peamine ülesanne Eesti tööstusmaastikul kindlustada oma positsioon ehituskonstruktsioonide ja masinaehituse turul. “Väljakutseks on ehitada üha enam suuremaid hooneid, mis põhinevad teraskarkassil,” ütleb Jõgisoo.

Tööjõud on hinnas Jõgisoo ja Hiie ütlevad, et häid töölisi tuleb tikutulega otsida ja praegu on tööjõupuudus. Suurem osa töötajaid on vanad meistrid ja noori tuleb vähe peale. Samuti on uutele töötajatele vaja kohapeal väljaõppekoolitusi teha.

“Põhiliselt oleme siiani suutnud hakkama saada nii, et oma töötajad soovitavad inimesi ja vahepeal otsime ka tööportaalidest. Teeme koostööd ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega. Samuti maksame keskmisest kõrgemat palka ja otsime eelkõige püsivaid töötajaid,” lisab Hiie.

Jõgisoo sõnul on nad läinud tööjõupuuduse tõttu välismaise renditööjõu peale, kes tulevad Ukrainast ja Lätist. “Nad teevad väga head tööd. Noored vajavad aga rohkem väljaõpet ja pärast koolitusi saab mõnedest asja, teistest mitte,” lisab ta.

ETS NORD AS on 1998. aastal asutatud erakapitalil põhinev aktsiaselts, mis toodab ja müüb ventilatsiooniseadmeid ja -tarvikuid. Alates 2009. aastast tegutseb firma ka Soomes, kus toodetakse nii ümmargust kui ka kandilist toru ja fassooni.

HEA TEADA Masina- ja metallitööstus on suurim töötleva tööstuse tööandja.

Umbes 7000 tööstusettevõttest ca 2200 tegelevad masina- ja metallitööstusega.

Masinatööstuse valdkond teeb ligikaudu 10% Eesti ekspordimahust ja sektori toodangust 80–90% eksporditakse välismaale.

Töö muutub järjest rohkem tehnoloogiapõhiseks ja töökeskkond mugavamaks.

Masina- ja metallitööstuse sektoris on tööjõupuudus, mistõttu on see hea valdkond noortele, kes soovivad iga päev midagi huvitavat teha, saada hästi tasustatud ja olla oma ala meistrid.

Eesti Masinatööstuse Liidu eestvedamisel on noortel võimalik külastada Tartu juhtivaid masinatööstusettevõtteid, nagu IAC Tartu, Tarmetec ja Hanza Mechanics Tartu. Liit soovib masinatööstust noorte seas populaarsemaks muuta.

Allikas: Eesti Masinatööstuse Liit

Viljandi Metall AS on välja kasvanud Viljandi KEKi tootmisüksusest, mis tegi teraskonstruktsioone. Seetõttu on firmal rohkem kui 30-aastane kogemus teraskonstruktsioonide valmistamisel. Firma esimesed ekspordipartnerid olid Soomest ja Rootsist ning aastate jooksul on loodud mitu tütarettevõtet. Viljandi metall toodab 400 tonni teraskonstruktsioone kuus ja paigaldab suurema osa nendest ise.

EESTI ETTEVÕTETE EEST!