EE SPORT (november 2011)

SUUSATAMINE | RAHVASPORT | TREENING 17.11.2011

Ainult üks rahvas sünnib suusad jalas − kõiki teisi aitab HAWAII EXPRESS

www.

.com/hawaiiexpress

HAWAII EXPRESS TALLINN Hawaii Express Pirita 639 8507, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Lao 8, 447 8495, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Leola 61, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Vabaduse 2/4, 53 333 106, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541.

www.hawaii.ee

Sisukord 4 Jürgen Ligi: Tartu maraton on talvine vormikontroll triatlonihooaja eel 6 Veikko Tääri armastus kolme lumise asja vastu 8 Muuda tuuline ilm oma lemmikuks 10 SEB Tartu neliküritus: neli korda rohkem elamusi!

13 Suusakalender 14 Suusad talveks sõidukorda 18 Alpidesse? Miks ka mitte!

20 Vigastuste vältimine. Nõuandeid jooksuharrastajale 22 Rattahooajaks valmistumine algab just nüüd 24 Talv saabub peagi 26 Ujuma õppida pole kunagi hilja 28 TriStar Estonia 2012

EE SPORT

Aasta lõpp on tagasivaatamise aeg. Heidame pilgu kõigele, mis möödunud aastal tehtud sai, ning tunneme rahulolu õnnestumiste üle. Paraku on elus alati nii, et ei ole head ilma halvata, ja oleme sunnitud leppima ka ebaõnnestumistega. Kõik kokku annab vastuse küsimusele, kuidas meil läinud on. Meil on põhjust rõõmustada. Hoolimata keerulistest sündmustest on aasta 2011 olnud Eesti spordis edukas. Oleme saanud kaasa elada Eesti jalgpallurite edule ja Gerd Kanteri saavutustele, tervitanud uusi spordiüritusi ning püstitanud rekordeid juba tuntud võistlustel.

Ilmatargad ennustavad lumerohket talve. Selle aasta viimane ja neljas EE Sport toob teieni põnevad artiklid suusatamisest ja inimestest, kes on sellele alale pühendunud. Loodan, et leiate endale meelepärast lugemist, mis haarab sedavõrd, et tegelete uuel aastal ka ise talviste spordialadega senisest rohkem.

Lumi ja külmad ilmad seavad piirid suviste spordialade harrastajatele, kes nüüd on sunnitud vormi säilitamiseks leidma nutikaid treeningvõimalusi. Üks huvitav näide on Eestis alles populaarsust koguv ja tublisti närvikõdi pakkuv lohesurf jääl ja lumel.

EE Spordi teises pooles toome teieni artiklid jooksmisest, rattasõidust ja triatlonist, et ka lumistel talveõhtutel oleks motivatsiooni suvistele treeningutele ja võistlustele mõelda. Need ootavad meid üsna pea jälle ees.

EE Spordi meeskond on rõõmus, et sai aasta jooksul tuua teieni lugusid jooksmisest, rattasõidust, triatlonist, ujumisest, tennisest, autorallist ja teistest spordialadest. Lisaks oleme tänulikud kõikidele inimestele ja ettevõtetele, kes on panustanud rahvaspordi arengusse ning seeläbi pakkunud mitmekümnetele tuhandetele Eesti inimestele rõõmu ja inspiratsiooni ning aidanud ellu viia sportlaste unistusi. Suuri unistusi järgmiseks olümpia-aastaks!

Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, 660 8148 Kujundus: Virge Ilves Korrektuur: Marilin Look

Nele Laev

Koostööpartnerid Klubi Tartu Maraton At Devorex Kõrvemaa Matka- ja perespordikeskus Alpiexpress

Austria: Sölden, Ischgl, Serfaus, St Anton, Mayrhofen, Söll, Saalbach

Rootsi: Åre, Sälen, Vemdalen

Prantsusmaa: Val Thorens, Val d’Isere, Meribel, Les Arcs, Chamonix

Norra: Trysil, Oppdal, Lillehammer, Hemsedal

Itaalia: Livigno, Val Gardena, Cervinia, Monte Rosa

Kanada: Whistler

Soome: Himos, Tahko, Levi, Ylläs, Pyhä, Salla

Gruusia: Gudauri

… ja kõik muud suusakuurordid üle maailma, ainult küsi!

Mainor Meelis, Raua 39 • tel 6117 000 • www.meelis.ee

www.suusareisid.ee

elustiil

Jürgen Ligi:

Tartu maraton on talvine vormikontroll triatlonihooaja eel

Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Paar suusamaratoni ja kümmekond triatloni (duatloni) aastas iseloomustavad Jürgen Ligi kui vastupidavat ja sihikindlat meest. Tema noorusaegade jooksutulemused püsivad aga siiani Eesti kõigi aegade edetabelis. keegi ei osanud tehnika kohta nõu anda ning kui saabusid 1970. aastate lumevaesed talved, jäidki oskused omandamata. Tegelesin pallimängude ja keskkoolis kergejõustikuga. Ülikooli lõpus otsisin suusad välja, sest jooks oli läinud traumade nahka ning koormusest oli puudus. Alates 1981. aastast käin maratonidel, suurem lünk tuli vaid Saaremaal elamisest.

R

ahandusminister Jürgen Ligi on üks Eesti silmapaistvamaid poliitikuid. Möödunud aastal nimetas rahvusvaheline majandusväljaanne Emerging Markets Jürgen Ligi areneva Euroopa 2010. aasta parimaks rahandus­ ministriks. Ta on valitud viiel korral riigikokku, aastatel 2005–2007 oli ta kaitseminister.

Aga silmapaistev pole Jürgen Ligi mitte ainult poliitikas. Pea­ aegu sama silmapaistvad on ka tema sportlikud saavutused. Euroopa meistritiitlit ega olümpiavõitu tal ette näidata ei ole, küll aga on ta mitmekordne oma vanuseklassi Eesti meister triatlonis.

Olete varasemates intervjuudes öelnud, et treenite iga päev. Kas talvel asendub jooksmine suusatamisega? Palju suusakilomeetreid hooajaga koguneb?

Sisuliselt asendab ratast ja jooksu talvel tõesti suusatamine. Kilomeetritest ei tahaks rääkida, aga need sõltuvad võimalustest, mitte tahtest. Äkki õnnestub sel talvel ka joosta, nii on mitmekülgsem ja aitab suusa­ tunde kokku hoida. Peale selle veel ujun ja kõige süngemal ajal sügisel käin pisut jõusaalis.

Lapsepõlves unistas Jürgen Ligi hoopis korvpallurikarjäärist. See­ järel sai tema lemmikuks kergejõustik. 20aastaselt jooksis Ligi välja aja, mille on kodumaal selles vanuses väga vähesed saavutanud (1500 meetris 3:50.4), ja võitis Eesti koondise katsevõistlused. Kahjuks tulid traumad – sinna see jooksjakarjäär läkski.

Ülikooli lõpus otsisin suusad välja, sest jooks oli läinud traumade nahka ning koormusest oli puudus.

Olete rohkem tuntud jooksu- ja triatlonimehena. Mis ajendas suusatamist proovima?

Peretraditsioonid, juba pisikesena. Tartu kodu asus Tähtvere pargi kõrval, sealt edasi oli lauluväljak, Emajõe luht ja Vorbuse. Aga mitte 4

Kas treenite oma lõbuks ja vormi hoidmiseks või on tähtis püstitatud eesmärk ja tulemus?

Alati on naljakas kuulda, kui keegi ütleb tagasihoidlikult, et teeb „enda jaoks”. Kelle jaoks siis veel? Riigi?

Mina teen küll lõbu ja vormi pärast.

Mulle meeldib asi eluviisina. Lisaks püstitan treeningeesmärke, mille õnnestumine pakub hinge­rahu.

Talvel kontrollin end Tartu maratonil, aga suvel juba tõsiselt – Eesti triatloni karikasarjas. Seal kogun ikka veel palju noori „skalpe” , omavanustest rääkimata. Suusatamises paraku olen hakanud kiiresti positsiooni kaotama.

Foto: Kristo Nurmis / EPL

elustiil

Kolm suusatavat poliitikut Kui meedias tuleb juttu suusatavatest poliitikutest, siis jooksevad läbi kolm nime: Andrus Ansip, Jürgen Ligi ja Meelis Atonen. Üllatuslikult on nad kõik erakonnakaaslased.

Möödunud aasta Tartu maratonil olid nende tulemused järgmised: Jürgen Ligi 3:47 (569. koht), Andrus Ansip 4:04 (902. koht) ja Meelis Atonen 4:28 (1530. koht). Võrdluseks võitja aeg Ahrlin Jerry (Rootsi) 2:41.23, parim eestlane Janek Vallimäe 2:46, järgmise loo kangelane, näitleja Veikko Täär 3:35 (360. koht), M45 võitja 3:05, M50 võitja 3:15, M55 võitja 3:20.

Worldloppeti meister Andrus Ansip Kui suusataja on läbinud vähemalt kümme Worldloppeti maratoni, neist vähemalt ühe teisel kontinendil, võib ta taotleda Worldloppeti meistriks saamist. Eestlastest on Worldloppeti meistri tiitlini jõudnud 74 suusa­tajat, peaminister Andrus Ansip on kahekordne Worldloppeti meister.

Foto: Ilmar Saabas / Delfi

Suusatamise ABC

Olümpiakulda mul veel pole, aga lepin ka mitmekülgse vormiga.

Kas plaanite talvise võistlus­ kalendri varakult? Milline näeb välja tänavune hooaeg?

Peale Taru maratoni ei plaani muud kui mitmekülgset harjutamist. Mu tehniline pagas on liiga kehv, et Estoloppetit veel kord kaasa teha – Neeruti laskumised käivad üle jõu ning isegi Aegviidus ja Haanjas läheb tuju laskumiste pärast ära.

Aega on samuti vähemaks jäänud ja enam pole mul väikesi poegi, keda kaasa võtta.

Abikaasa on juba palju suurem entusiast kui mina. Tema mullune aeg Tartus oli 4:51, kusjuures vaba­ stiilis on ta veelgi tugevam. Trenni keeldun temaga koos tegemast, ta ei jää maha, kui mina enda meelest hirmsasti kihutan. Mu tase treeningul on tunni jagu nõrgem kui Tartu maratonil.

Kas eelistate vabastiili või klassikat?

Mida põhiliselt teen, meenutab rohkem klassikat.

Kas teil on treener? Hooldemees?

Kõige rohkem on olnud kasu Meelis Atoneni kunagi töö juures poetatud lausest, et suusk ei tohi plaksu teha.

Pärast seda sõitsin aastaid Tartu maratonil 200 piirimaile, korra ka alla.

Elu teine õpetus oli eelmisel talvel, käisin korda viis Mati Alberti juures. See oli juba keerulisem jutt, aga ma pole enam 40, et suurt õppust võtta. Maratonil olin jälle kiire ainult teisel poolel.

Määrdemeeste pealik on Risto Roonet, kodus kuulen ka abikaasa õpetust, kes seesugusele asjale palju rohkem tähelepanu pöörab.

mist rõõmu ja naudingut – noorusaja isikliku rekordi üle jooksus, üksikala tulemuse üle triatlonis, vanuseklassi võitude, eneseületamiste või võõral alal saavutatud tulemuste üle. Oma jooksutulemustega jõudsin 20aastaselt Eesti koondisse, triatlonis olen saanud Eesti veteranide kulla. Aga vastupidavusala puhul on tore enda ees uhkustada ka võitudega palliviskes, sõudeergomeetril või jõuharjutustes.

Mäletate ehk oma esimest suusavõistlust?

Ju see oli kooliaja 10 kilomeetrit koperdamist, kus endast palju kehvemas füüsilises vormis sportlasele kaotasin umbes kümme minutit. Ülikooli ajal polnud pilt parem, aga praeguses ministeeriumimajas 1980. aastatel oli suusatamine tööst tähtsam. Toda teist polnud teha vaja, aga esimesele viidi mikrobussiga ja selle eest sai ka diplomi.

Millist saavutust peate tähtsamaks?

Olümpiakulda mul veel pole, aga lepin ka mitmekülgse vormiga. Sellega olen olnud Haanjas korra saja sees ning Tartus 177. See kõik on ju tühine, aga tegelikult on harrastaja võitudel rohkem dimensioone kui profi omadel. Lihtsalt tekib palju sise-

Külli Värnik

5

• Spordiala harrastamine on pikaajaline protsess.

• Suusatamisse peab lähenema väga individuaalselt.

• Harjutatakse mõnust liikuda, soovist pingutada, end proovile panna jmt.

• Kui soov on suusatada harrastuseks, on tähtsaim hea kehaline üldseisund.

Kui eesmärk on võistelda…

• Millal, millistel distantsidel ja mis tehnikaga?

• Kas on kindla tulemuse soov (koht, aja parandamine, kellegi edestamine)?

• Alusta plaani võistluse ajast ja liigu sealt tagasi tänasesse päeva.

• Kui on varasemad kogemused, siis analüüsi eelmist perioodi. Hea oleks oma tegevus kirja panna, siis on hiljem parem analüüsida.

• Kuldreegel: pigem treeni 10% alla kui 3% üle võimete.

• Ülimalt kerge on üle pingutada rühmatrennis.

• Tähtsaim on regulaarsus, pausideta treenimine. Kui pole võimalik suusatada, asenda treening muu aktiivse liikumisega.

• Ei saa treenida ette ega takka­järele.

Ettevalmistus pikamaasuusatamise sarjas sõitmiseks • Rohkem madalama intensiivsusega tööd, ajanappuse tõttu kiputakse tegema liiga tugevat treeningut.

• Harjuta ja viimistle just neid suusatamisviise, milles läbitakse distantsist enamik.

• Harjuta erineva raskusega tõusude tehnikat.

Väljavõte loengust „Suusatamine liikumisharrastusena”. Dotsent Kaarel Zilmer, Tallinna Ülikool

Fotod: erakogu

elustiil

Veikko Tääri armastus kolme lumise asja vastu

Näitleja Veikko Täär taasavastas enda jaoks suusatamise kümme aastat tagasi.

Suusatamisega seob teda kodulinn Otepää.

Või oli see vastupidi?

E

i kujuta ette Otepääd ilma suusatamiseta ega suusatamist ilma lumeta. Möödunud aastal avatud restoranile pani Veikko nimeks L.u.m.i. Eks ikka selleks, et Otepääl aasta ringi lumi oleks.

Suusaande taasavastamine 25 aastat hiljem Põliseks otepäälaseks võib Veikkot pidada 11 aastat. Oli see põhjus või tagajärg, aga umbes sinna aega jääb ka tema suurenenud huvi suusatamise vastu. „Suusatamine on parimaid füüsilisi koormusi, mida talvisel ajal harrastada,” tunnistab armastatud näitleja, kelle suusasammu võib talviti Tehvandi radadel üsna tihti imetleda. „Kui tahad talvel suusarajal ennast hästi tunda, tasub natuke vaeva näha. Harjutades tuleb vilumus ja suureneb nauding.” „Olin ema sõnade järgi kolmene, kui mulle esimest korda suusad alla pandi. Tegime väikese matka, mille kestel ema end ära külmetas ja mina aastateks kerge suusapisiku külge sain,” meenutab näitleja Veikko Täär oma suusatee algust. „Laste­aias, arvatavasti viiesena, võitsin suusavõistluse 60 m distantsil. See on olnud ka minu mõõdetavate tulemustega sporditegemise karjääri kirkamaid hetki.”

Veikko oli rohkem muusikakooli­ poiss, aga see ei tähendanud, et ta spordist kõrvale oleks hiilinud.

Kooli­ajal lõi ta kaasa kõigil võistlustel, aga konkreetselt trennis pole ta kunagi käinud. „Minu treeningud olid õues müramised. Paar päeva käisin maadlustrennis ja keskkooli alguses paar kuud sulgpallis.” Sellisest taustast hoolimata on Veikko kadestamisväärselt heas vormis. „Treenin iseseisvalt,” ei tee ta oma füüsilise vormi päritolust saladust, „hommiku­ jooksudega alustasin 15aastaselt.”

Tehvandi rajad on parimad Ka suusatamises on Veikko iseõppija. Esimene teadlikum kokkupuude selle alaga oli tal alles 2002. aastal, kui Veikko ostis endale moodsa suusa­varustuse. „Otsustasin proovida, kas parema varustusega on ka meeldivam suusatada, ja nõnda oligi. See andis innustust ja lusti suuskadel rohkem aega veeta. Kodulähedased väga head rajad olid samuti põhjuseks, miks üha rohkem lumiste metsade vahele suundusin,” tunnistab otepäälane.

Kui antakse valida rahvarohke maraton või suusamatk sõpradega, on kindlasti eelistatum viimane.

Veikko eriline lemmikaeg algab märtsis, kui suusatamiseks on päevad pikemad ja valgust rohkem.

6

elustiil oli positiivne ja seega tegime kaks hooaega.”

Saatega jäi Veikko ise väga rahule. „Õppisin päris palju ning minu suur õnn oli saada näpunäiteid maailma tippsuusatajatelt, kes juhuslikult ka Eestimaa suusasangarid olid.

Teinekord vaatan praegugi mõne osa vahel üle, et teatud nippe täpsustada,” tunnistab ta pisikest omakasu. „Loodan, et saade innustas paljusid lumelaudadelt tolmukorda maha lükkama ning värskesse, kargesse õhku loodust nautima ja kehale toonust saama minema.”

Kas igaühest võib saada suusataja? „Kuna suusatamine on vahendi­ ala, on eelduseks, et oleksid suusad, mil klambrid peal, saapad, mis nende klambritega sobivad, ning ilmale ja harrastusplaanile kohane riietus. Eeldus, et jalg ei ole kipsis, on samuti teretulnud,” naljatleb Veikko.

Teletreener teab omast kogemusest, et suusataja, kes naudib talviselt kaunist loodust, võib saada jagu kõigist. „Kellel on ambitsiooni ja soovi võtta suusatamist kui treeningut, peab rohkem innustuma. Treenerit otseselt palkama ei pea, piisab ka sellest, kui vaadata „Veikko Tääri suusapäevikuid”,” teeb ta reklaami saate põhjal välja antud DVD-le. „Abi võib otsida ka internetist, vaadata, kuidas teised suusatavad ning küsida julgelt nõu.”

Suusaõpetaja ametit jätkab Veikko ka pärast „Suusapäevikuid”. Ta jagab suusakogemusi algajatele suusatajatele koostöös Jolos Adventures’iga. „Suusakilomeetreid saab mõõta minuga koos, samal ajal jagan näpunäiteid ja soovitusi. Treeningplaani koostamiseks suunan inimesi spetsialisti poole,” tutvustab Veikko oma järjekordset projekti. „Viimastel aastatel on huvi suusa­spordi vastu tõusnud. Lumerohked talved on kindlasti andnud oma osa,” teab põline otepäälane. „Siiski eelistavad noored murdmaaradadele slaalominõlva ja paljude jaoks on suusatamine paraku vaid sport, mida saab telepurgist vaadata,” tunneb Veikko noorema põlvkonna pärast muret. „Kes aga on kodust või koolist suusatamisharjumuse külge saanud, sellele meeldib enamasti talvel ikka suusad alla saada.

Vähemalt mõnel korral.”

Lumi on põhjus, miks suusatama minna. Möödunud aastal avatud restoran L.u.m.i. on põhjus, miks Veikko harvemini suusatama jõuab.

Veikko püüab talvel suusatada nii tihti kui võimalik, aga oma aja nõuavad ka töö teatris, teles ja isiklikus äris. „On olnud talvesid, kus suusatan 2000 kilomeetrit. Viimastel talvedel, kuigi need on olnud lume­rohked, on kilometraaž jäänud 1500 kanti. Eriline lemmikaeg algab märtsis, kui päevad on pikemad ning valgust rohkem, enamik tulemusele orienteeritud harrastajaid vahetab siis suusad juba ratta vastu.”

Häid radu pole Veikkol vaja kaugelt otsida – Eesti parimad algavad koduväravas. Suusaseltskonna üle ka kurta ei saa. „Enamasti tuleb mul leppida iseendaga, aga teinekord satun kõvade meestega rajal kokku ja kui neil just raske trenni päev pole, saan kilomeetreid nende meeldivas seltskonnas mõõta,” toob Veikko välja Otepää eelise.

Sõidustiilidest saab ta hakkama mõlemaga. „Kui ei jõua kiire elutempo juures määrimisega tegelda ning ilm on nullis või plussis, haaran vaba­ tehnikasuusad. Klassika on, nagu nimigi ütleb, klassika – selles stiilis on midagi kuninglikult kaunist.”

Kolm kursavenda suusarajal Suusatamise on enda jaoks (taas)avastanud ka näitlejad Jan Uuspõld ja Tiit Sukk. Kas kursavendade vahel käib tihe konkurents? „Seda kindlasti mitte.

On suur rõõm ja isegi ime, kui koos rajale satume. Teeme tihti tööd eri linnades ja meie ajagraafikud ei ole ligilähedasedki, seega on raske koos sporti teha,” toob Veikko välja ühe põhjuse.

Võistlemise peal Veikko väljas ei ole. Kui antakse valida rahvarohke maraton või suusamatk sõpradega, on kindlasti eelistatum viimane. „Osalen mõningatel kodustel suusasõitudel ja olen silmaringi avardamise mõttes käinud ka vägevatel maailma suusapidudel, ent suuri rahvahulki ma väga ei armasta.”

Ometi võib Veikko nime kohata mitme maratoni protokollis. Ta on osalenud Estoloppeti sarja maratonidel ning Vaasaloppetil, Birke­ baineril ja Marcialongal. „Kõige rohkem olen sõitnud Tartu suusamaratoni, sest see algab mu koduõuelt. Esimene maraton oli alles 2004. aastal ja tulemusena sai kirja koht kuskil kolmandas sajas. Alustasin rivi lõpust. Ajaliselt sõitsin nelja tunni kanti,” meenutab Veikko. „Parimad elamused ja tulemused on ikka Tartu maratonilt,” ütleb ta, kui maratone omavahel kõrvutada palun, aga ega Otepää patrioot ei saakski ju teisiti vastata.

Suusakursus telesaatest Veikko on propageerinud suusasporti ka teleekraanil. Kaks hoo­aega juhtis ta ETVs koos Raul Ollega populaarseid „Suusapäevikuid”. „Suusatamist teles õpetada oli minu idee ning pakkusin selle ETV-le välja. Nemad olid päri, et mõte ja eesmärk on õilsad ning projekt teostatav,” meenutab saatejuht sarja tekke­l ugu. „Muidugi vedas ka sajandi muinasjutulisemate talvedega, sest planeerimine algas soojal ajal. Vastukaja

Külli Värnik

7

Suusatamine on tervisele kasulik • Sõltuvalt tempost kulutatakse suusatamisega 400– 1000 kcal tunnis.

• Tugevdab südant ja vereringet, korrastab hingamist ja ainevahetust.

• Suurendab organismi vastupidavusvõimet.

• Parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme­lihaseid.

• Korraga on koormatud ligi 90% lihastest, aga koormus liigestele on väiksem kui jooksu puhul – seega sobib ülekaalulistele ja kõrges vanuses inimestelegi.

Kasulikke nõuandeid • Aktiivsemat suusatamist oleks tark alustada klassika­ stiiliga, sest nii on kergem suusatehnikat ja tasakaalu omandada.

• Suusatamine on vahendisport – sellest saadav nauding sõltub palju varustusest. Mõnu kaob, kui suusad on liiga pikad või lühikesed või valesti määritud.

• Uusi suuski ostes peab otsustama, kas sõidad ainult klassikat või on plaanis ka vabatehnika ära õppida.

Klassikavarustusega (mitte kõigiga) saab sõita vabatehnikat, kuid vabatehnika omaga klassikat mitte.

• Suuski tuleks korrapäraselt hooldada. Hooaja jooksul peaks spetsialist vähemalt korra suusakeskuses või -poes suusad üle vaatama.

Fotod: Indrek Ahun

lohesurf

Muuda tuuline ilm oma lemmikuks

Lohesurf on lahe ala – seda saab harrastada nii noor kui ka vana, nii suvel vee peal kui ka talvel lumel. Lisaks on varustus väike ja kerge, õppimine ei võta kaua ja adrenaliin on garanteeritud.

U

urime Surfhouse’i purje- ja lumelaua- ning mäesuusaja lohesurfiinstruktor Indrek Ahunilt, mis ala see täpsemalt on, kus seda harrastada saab ning millist varustust ja ettevalmistust nõuab.

Kus ja millal talvist lohesurfi harrastada saab?

Eesti on selles mõttes hea koht, et lohe­surfi saab harrastada aasta ringi – suvel merelahtedel ning talvel järvedel ja suurematel põldudel.

Kui järved on jääs ja põldudel natuke lund, saab lohetada juba väikese tuule olemasolul. Minu jaoks on talvel parimaks kohaks Haapsalu ümbruse lahed, merel on ühtlasem tuul ja avarust rohkem. Suvehooaeg kestab aprillist novembrini ja talvehooaeg, kui on vähegi lund, detsembrist märtsini. Aprillis on isegi selliseid päevi, kus saab surfata nii lumel kui ka vees samal päeval.

Kui populaarne see ala Eestis on?

Lohesurf kogub maailmas väga kiiresti populaarsust ja on isegi olümpiamängude nimekirja ootele pandud. Eestisse jõudis ala 2000. aastal ja praeguseks on harrastajaid umbes viissada. Tegutseb ka Eesti lohesurfi liit ja toimub palju võistlusi: free­ style, race, wave (lainesõit).

Suvel läheb liiklus merel juba üsna tihedaks, aga õnneks on meil randu palju ja kõik mahuvad kenasti ära. Avanev pilt kaldalt on muidugi ilus, kui lohed merel lendavad. Eriti vaatemänguline on see, kui mõni tegija surfaja hüppab ja trikitab.

Ala populaarsust lisab seegi, et varustus on kokkupakitult väike ja mahub väikesesse sõiduautosse.

Kellele see ala sobib?

Kuna lohesurfi on üsna kerge ära õppida, eriti talvel, sobib see pea­aegu kõigile. Minu õpilaste seas on olnud lapsi alates 7. eluaastast, vanim üle 60aastane. Kõige vanem surfaja, keda tean, on 75aastane meesterahvas. Ujumisoskus on kindlasti tähtis eeldus. Ülekaalulisus ei ole takistus, kui ainult õige varustuse leiab. Õppi8

mise algus on raske, aga kui asi vähegi juba selgem, siis suurt füüsilist koormust enam teki. Näiteks purjelauasport on palju rohkem füüsilist jõudu vajav ala.

Mis varustust tarvis on?

Kindlasti on paljudel olemas mäesuusad või lumelaud, mis seisavad enamiku ajast lihtsalt keldris. Lohe­ surfi harrastades on need talvistel nädalavahetustel kindlasti töös.

Juurde on vaja soetada ainult lohe ja trapets.

Lohede hinnad algavad 400 eurost (kasutatud) ja 1000 eurost (uued), trapets lisaks ning võibki lohetama hakata. Suviseks harrasta­ miseks on vaja loomulikult juurde lohe­lauda ja kalipsot.

Tänapäeva lohed sobivad nii algajatele kui ka proffidele, selles suhtes on asi lihtne. Algajale ei soovita lohesid, mis on mõeldud freestyle’i harrastamiseks, kõik muud tüübid sobivad hästi. Seega talvel alustades ei pea väga suurt väljaminekut tegema. Isegi autot ei pea olema, võtad koti selga

lohesurf

“

INDREK AHUN:

Surf on sõltuvus – kui sellesse nakatud, siis enam lahti ei saa.

”

A

ja lumelaua kätte, sõidad trolliga Õismäele Harku järve äärde ja hakkad surfama – nii lihtne see ongi.

Millised on ohutusnõuded?

Ohutus ennekõike, sest lohesurf on ikkagi ekstreemne sport, mida harrastades võib juhtuda õnnetusi. Eestis on päris mitmed surfarid oma luid ja konte murdnud ning mõned isegi merelt kaldale metsa lennanud.

Kui on huvi hakata alaga tegelema, soovitan kindlasti võtta kogenud instruktorilt koolitus. Ise pusides võib nii mõndagi juhtuda. Kõige hullem on see, kui keegi teine viga saab. Tugeva tuulega on lohel väga palju jõudu ja kui siis midagi valesti läheb, ei pruugi osata õnnetust ära hoida. 10 m/s tuulega teevad kogenud surfarid u 5–7 m kõrguseid õhulende, tugevama tuulega on võimalik isegi 15 m kõrgusele lennata.

Talvel peab kindlasti olema kiiver peas ja ka muud kehakaitsmed ei tee paha. Lohesid tuleks lennutada võimalikult ohutus kohas, st eemal

igasugustest objektidest, mis võivad sportlast ohustada.

Eesti on selles mõttes hea koht, et lohesurfi saab harrastada aasta ringi – suvel merelahtedel ning talvel järvedel ja suurematel põldudel.

Kus seda Eestis õppida saab?

Põhilised koolituskohad suvel on Tallinna ümbrus ja Pärnu. Talvel ei ole vahet, sest nii surfata kui ka koolitada saab suurematel põldudel.

Praegu on Eestis instruktoreid 25 ringis. Paljud teevad talviti koolitusi mõnel soojal maal. Neljatunnise kursuse hind on umbes 100 eurot, mis sisaldab varustust ja koolitust.

Mina tegin rahvusvahelise instruktori tunnistuse (International Kiteboarding Organsation IKO) seitse aastat tagasi ja olen siiamaani Eestis koolitusi korraldanud nii suvel kui ka talvel.

Talvel on alustada lihtsam, sest surfaja on kogu aeg „vee peal” ehk lumel. Ka tuult vajab harrastaja vähem ja seega on õppimine ohutum. Oma koolituskogemusest võin öelda, et suvel õpib lohetama umbes seitsme päevaga ja talvel nelja tunniga.

Eve Kaljusaar

9

lustasin surfamist 1995. aastal purjelauaga.

Kui esimesed lohed Eestisse jõudsid, haarasin sellest alast kohe kinni ja hakkas meeldi­ ma. Esimesed triibud sai teh­ tud 2001. aasta talvel Harku jär­ vel. Panin ka oma pojad Joose­ pi ja Johannese sama ala har­ rastama. Nüüd surfavad mõ­ lemad nii purjelauda kui ka lo­ het. Vanemast pojast Johanne­ sest (www.est99.eu) on saanud purje­lauasportlane ja ta käis võistlemas ka Pekingi olümpial.

Kuna töötan kaupluses Surf­ house, olen iga keharaku­ ga surfiga seotud. Praegu on mu lemmikstiilid lohe-race ja -wave (lainesõit) ning -kohad Ristna Hiiumaal ja La Torche Prantsusmaal.

Kuna surf on minu jaoks töö, siis harrastuseks pean foto­ graafiat. Tuulevaiksetel ilmadel käin kaunites Eesti metsades ja rabades loodust jäädvusta­ mas. Tuuliste ilmadega üritan teisi surfareid merel pildista­ da. Jäädvustusi näeb aadressil www.surfoto.eu.

Surf on sõltuvus – kui sellesse nakatud, siis enam lahti ei saa.

Tuult ja päikest!

Indrek Ahun

Surfhouse’i koolitusinfo: www.surfhouse.ee Instruktorite info Eesti Lohesurfi Liidu kodulehelt www.lohesurf.ee.

Fotod: Tarmo Haud

neliküritus

SEB Tartu neliküritus – neli korda rohkem elamusi!

S

2012. aasta jätkub rahvaspordivaimus.

SEB Tartu neliküritus pakub juba 13. korda võimalust veeta terve aasta aktiivses rütmis.

ari stardib veebruarikuise suusamaratoniga, kevadel toimuvad jooksu- ja maan­ teerattamaraton ning hooaja lõpetab traditsiooniliselt septembri­ kuine maastikurattasõit. Veelgi põnevamat programmi eelistavaid ootab ees veel suvine rulluisumaraton ning uuest aastast ka oktoobrikuine linna­maraton ja sügisjooks.

Registreerudes 2012. aasta SEB Tartu neliküritusele hiljemalt 9. detsembril 2011, saad omal valikul osaleda tasuta kas Tartu rulluisumaratonil või Tartu linnamaratonil/sügisjooksul!

Sobib igal tasemel spordi­ sõpradele

Pane end kirja kodulehel www.tartumaraton.ee.

Kõik sarja üritused sobivad erineva sportliku ettevalmistusega inimestele. Maratonidel saab valida pikema ja lühema distantsi vahel. Lisaks on jooksuüritustel alati võimalus otsustada kepikõnni kasuks. Kes harrastajatest aga erilisemaid väljakutseid ootavad, neile on mõeldud uuest aastast esimest korda Tartu maratoni raames korraldatav suusatamise teatemaraton, aga ka augusti­kuine rulluisusprindi võistlus.

Laulupidu neli korda aastas Tartu nelikürituse neljakordne võitja Rait Pallo ütleb, et möödunud hooajast pakkus talle kõige enam rõõ10

mu suusamaraton. „Ettevalmistus ja suuskade määrimine õnnestusid ning tulemuski polnud ju paha – 51. koht. Füüsiliselt olid kõige lihtsamad rattasõidud. Samas olid aga just needsamad vaimselt jällegi kõige raskemad: maanteesõidu puhul vähene kogemus ja maastikurattamaratoni puhul liidrikoha kaitsmine.”

Miks Rait Pallot ikka ja jälle maratonistardis näeb? „Maratonil osalemine annab mulle sama enesetunde mis laulusõpradel laulupeol käimine. Minu õnneks on aga laulupidu mitte üks kord viie aasta tagant, vaid neli korda aastas,” põhjendab mees.

Hooaja suurim enese­ ületamine „Esimest korda Tartu neliküritusel osalemine on minu selle hooaja suurim eneseületus,” ütleb Alma Sarapuu, kes uustulnukana hiilgava tulemuse saavutas. „Olin päris esimest korda nii suusamaratoni, ratta­ralli kui ka rattamaratoni stardis. Varasematel aastatel olen osalenud ainult Tartu jooksumaratonil,” räägib ta. „Tartu maratoni päeval oli

neliküritus

Kas teadsid?

2011. aastal sportis kõigil MTÜ Klubi Tartu Maraton viiel üritusel rekordiliselt 30 490 osalejat, nendest 701 SEB Tartu nelikürituse kõikidel etappidel. Lasteüritustel osales kokku 9302 last, neist 400 läbisid Tartu Mini nelikürituse kõik etapid. Tartu nelikürituse võidukarikad rändasid sel aastal Harjumaale, meestest võitis sarja Rait Pallo ning naiste arvestuses Alma Sarapuu.

Sportlikud kogu pere nädala­lõpud Selleks et sportlikku aastaringi oleks võimalik veeta terve perega, toimub lastele Tartu Mini neliküritus. Päev enne põhisõite ootavadki alati kõige pisemaid rajale Tillusõidud ning juba kooliealisi lapsi Minimaratonid.

Tartu maraton 19. veebruaril Tartu jooksumaraton 13. mail Tartu rattaralli 27. mail

Mitmed maratoniprogrammi lisa­üritused, mis suunatud tippvõistlejatele, on aja jooksul saanud publiku maiuspalaks. Nii näiteks saab Tartu rattaralli raames elada kaasa kogu Põhjamaade ühele esinduslikumale profiratturite võidusõidule ning toetada sellel loomulikult kohal olevaid Eesti tuntud sõitjaid – olgu lemmikuks Rein Taaramäe, Jaan Kirsipuu või näiteks Erki Pütsep. Samuti pakuvad pealtvaatajatele põnevat ja vaatemängulist ette­astet augus­ti­ kuine rulluisusprint ning septembrikuine maastikuratta­sprint.

Tartu rulluisumaraton 12. augustil Tartu rattamaraton 16. septembril Tartu linnamaraton / Tartu sügisjooks 6. oktoobril Lisainfo: www.tartumaraton.ee

Foto: Ardo Säks

vist küll üks möödunud hooaja kaunimaid talveilmasid ning tänu parimatele suusaradadele kulges võistlus ainult positiivsete emotsioonidega,” toob ta välja eredaimad hetked.

Kuid oli ka raskemaid momente. „Rattaralli ja -maratoni eel oli võistluseelne stress päris suur. Ent kui pärast esimest stardirüsinat aru sain, kus olen ja et kõik osalejad liiguvad ühise eesmärgi poole, tekkis sära silmi ja rõõm hinge,” räägib Sarapuu, kellele on sarjas osalemine ühteaegu mõnusaks vahelduseks, uueks väljakutseks ning väga heaks ettevalmistuseks triatlonihooajale.

Tuntaksegi ju Alma Sarapuud pigem triatlonivõistlustelt, talle kuulub ka Eesti naiste rekord täispikas triatlonis.

Klubi Tartu Maraton 2012 rahvaspordikalender:

Sõpradega maratonirajale Tartu nelikürituse ning kõikide üksikute maratonide raames peetakse ka klubide ja firmade arvestust.

See annab võimaluse kollektiividel, klubidel ja miks mitte ka lihtsalt sõprus­kondadel üheskoos sportima tulla ja omavahel jõudu katsuda.

2011. aasta parimate firmade hulka kuuluvad SG Weber, G4S Eesti ja Saint-Gobain Glass Eesti AS. Seekordsete parimate klubidena särasid Areal Team, Haanja Ratta­klubi I ning Suusahullud.

11

12

kalender

Suusakalender 26.12.2011

Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises

Holstre-Polli

10 ja 15 km V

30.12.2011

ETV - Swedbanki noorte suusasarja I etapp

Mammaste

1–10 km KL

7.1.2012

ETV ja Swedbanki noorte suusasarja II etapp

Jõulumäe

Suusakross

8.1.2012

Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlused

Jõulumäe

5 ja 10 km V

15.1.2012

Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlused

Holstre-Polli

5 ja 10 km KL

15.1.2012

Swedbanki perespordisarja maraton

Albu

21.1.2012

Otepää MK-etapp

Otepää

Sprint KL

22.1.2012

Otepää MK-etapp

Otepää

10 ja 15 km KL

26.1.2012

XI E. ja H. Abeli mälestusvõistlused

Lähte

Algus kell 17.00

27.1.2012

Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises

Otepää

Sprint KL

27.1.2012

Harjumaa koolidevahelised MV teatesõidus

Kõrvemaa

Teatesõit

Harjumaa meistrivõistlused

Kõrvemaa

Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises

Otepää

5 + 5 ja 10 + 10 km SVS

29.1.2012

28. Viru maraton

Mõedaku

V

4.2.2012

Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlused

Otepää

Sprint V

4.2.2012

SEB Kõrvemaa suusamaraton

Kõrvemaa

38/19 km V

5.2.2012

ETV ja Swedbanki noorte suusasarja III etapp

Otepää

ÜS V

5.2.2012

15. Tamsalu-Neeruti maraton

Tamsalu

V

11.2.2012

Skandinaavia karikavõistlused murdmaasuusatamises

Albu

Sprint KL

11.2.2012

14. Alutaguse maraton

Alutaguse

KL

12.2.2012

Skandinaavia karikavõistlused murdmaasuusatamises

Albu

10 ja 15 km KL

12.2.2012

41. Tartu maratoni avatud raja sõit

Otepää/Arula

63/31 km

18.2.2012

41. Tartu maratoni Tillusõit ja Minimaraton

Tähtvere spordipark

19.2.2012

41. Tartu maraton

Otepää

24.2.2012

Põhjamaade noorte meistrivõistlused

Mammaste

25.2.2012

Põhjamaade noorte meistrivõistlused

Mammaste

25.2.2012

40. Haanja maraton / Eesti MV pikamaasuusatamises

Haanja

26.2.2012

Põhjamaade noorte meistrivõistlused

Mammaste

63/31 km KL

KL

2.3.2012

XX Eesti valdade ja linnade talimängud

Haanja ja Kuremaa

3.3.2012

XX Eesti valdade ja linnade talimängud

Haanja ja Kuremaa

4.3.2012

Jaak Mae karikavõistlused

Albu

4.3.2012

XX Eesti valdade ja linnade talimängud

Kuremaa

4.3.2012

15. Tallinna maraton

Kõrvemaa

7.3.2012

Eesti Koolispordi Liidu meistrivõistlused

Haanja

Eesti noorte meistrivõistlused murdmaasuusatamises

Haanja

KL

10.3.2012

Suusahunt 2012

Kääriku

8 tundi KL

10.3.2012

Swedbanki perespordisarja suusamaraton

Valgehobusemäe

10.3.2012

V

11.3.2012

Eesti noorte meistrivõistlused murdmaasuusatamises

Haanja

Teatesõit

17.3.2012

ETV ja Swedbanki noorte suusasarja IV etapp

Tallinn

Sprint KL

17.3.2012

Haanja Suusa 100

Haanja

100 km

19.3.2012

Noorte Suusatuur

Otepää

20.3.2012

Noorte Suusatuur

Otepää

21.3.2012

Noorte Suusatuur

Otepää

23.3.2012

Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises

Jõulumäe

Teatesprint V

24.3.2012

Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises

Jõulumäe

3 x 5 ja 3 x 10 teatesõit

25.3.2012

Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises

Jõulumäe

30 ja 50 km KL eraldistart

31.3.2012

ETV ja Swedbanki noorte suusasarja V etapp

Albu

1–10 km V

V – vabatehnika

KL – klassikaline tehnika

ÜS – ühisstart

13

Fotod: Suusaliit

28.1.2012 29.1.2012

suusahooldus

Õ

ige pea on saabumas paljude eestlaste lemmikaastaaeg – talv. Seega võib julgelt oma suusad välja otsida ja lund ootama jääda. Hästi hooldatud suusad kindlustavad mõnusama suusasõidu ja ka varustuse pikema eluea.

Enne hooaega tasuks oma suuskadele kriitilise pilguga otsa vaadata ja otsustada, kas hakata ise katsetama või kasutada spetsialisti abi. Teema on keeruline ja tekitab palju küsimusi – miks, millal, kuidas peaks oma suuski hooldama ja millist määret kasutama? Nõuandeid selle kohta jagab Anti Arak A&T Spordist.

Hooldusvajadus sõltub suusast Suuskade hooldamise vajadus sõltub eelkõige sellest, kui aktiivselt alaga tegeleda. Kui paar korda kuus vaikselt matkata, siis selleks sobivad ka kõige odavamad suusad, mida ei olegi vaja hooldada. Neil on ekstrudeeritud põhi, kuhu ei jää parafiin alla. Klassikasuuskadel on pidamisalasse pressitud n-ö kalasabamuster, mis takistab suuskadel tagasi libisemast, seega ei ole ka pidamismääret tarvis kasutada.

Siiski võib vajadusel parandada ka odavate suuskade libisemist ja selleks on olemas kiirmäärded.

Kiirmääre on vedelal kujul madala fluorisisaldusega geel, mis kantakse suusa tallale svammiga. Selle määrde kohta võib öelda, et lihtsalt ja kiiresti alla, aga sama kiiresti kulub ta sealt ära.

Kui suusatada aktiivselt juba vähemalt paar korda nädalas, tuleks kasutada sintratud põhjaga suuski, mida peab kindlasti hooldama. „Sintratud” tähendab, et suusa põhjale on lihvitud muster ehk mikrosooned, kuhu jääb parafiin pidama.

Erineva hinnaklassiga suuskadel on oma põhjamaterjal. Kallimatel on kasutatud rohkem grafiiti, mis teeb suusa libedamaks, võistlussuuskadel vastab põhjalihv kas külmale või soojale ilmale, tipptasemel suuskadel on oma mustrid kõikvõimalike lume- ja rajaolude jaoks.

Kui suusapõhi on saanud kahjustada või sellel on pika aja jooksul kasutatud kõrge fluorisisalduse-

Fotod: Tiit Blaat

Suusad talveks sõidukorda ga määrdeid, on kasulik teha lihvimismasinaga uus muster. Fluor kuivatab suusapõhja ja kuiv põhi ei libise enam nii hästi.

Klassika- ja uisusuusk on erinevad Suuskade määrimise peamine eesmärk on tõsta libisemiskiirust ning kaitsta põhju kulumise ja kahjustuste eest, klassikasuuskade puhul saavutada ka pidamine.

Uisusuusad on jäigemad ja neile kantakse määre kogu talla ulatuses. Klassikasuuskadel kantakse libisemismääret ainult libisemisalale, suusa keskel on aga n-ö pidamisala (50–70 cm kannast), kuhu kantakse pidamismääret.

Klassikasuusad on pehmema paindega ning õige pikkusega pidamisala on eriti tähtis, sest libisemise ajal ei tohi pidamismääre olla rajaga kokkupuutes. Äratõuke korral surutakse pidamisala vastu rada ja suusk ei libise tagasi. Kui suusk ei libise, on pidamisala liiga pikk, ja kui suusk ei pea, on pidamisala liiga lühike. Õige paindega klassikasuusa leidmine ongi kõige keerulisem. Painet ja pidamisala on võimalik lasta mõõta spetsialisti juures vastavate mõõteriistadega.

A&T Spordi lihvimisspetsialist Janek Halliväli suuski lihvimas.

Hooldemees Riho Noormets suuskade libisemisomadusi parandamas.

Võistlussuuskade ettevalmistamisel kantakse suusale mitu eri kihti parafiini, et suusk libiseks kogu distantsi. Seda tehakse kuuma määrde­ rauaga ning pärast jahtumist eemaldatakse. Seejärel harjatakse suusa põhi ja kantakse peale järgmine kiht määret. Esimese kihina ilma fluorita määre ja reeglina külmema ilma oma, mis niisutab ja puhastab põhja vanast määrdest. Seejärel madala fluoriga määre ning sellele kõrg­ fluor. Viimase kihina kantakse suusale pulber, mis viimistletakse samuti harja või fiiberpaberiga.

Kui suusad jäetakse pikemalt seisma, on kasulik kanda neile hoolde­ parafiin. Kasutada võib ka tavalist fluorita parafiini, mis oleks järgmisel korral juba esimeseks kihiks.

Kuidas, mida ja millal kasutada?

Hea libisemise annab suusale fluor.

Saadaval on erineva fluorisisaldusega määrdeid: madalfluor, kõrgfluor, fluoripulber ning muidugi määre ilma fluorita. Iga päev treenides on mõistlik kasutada madalfluori või siis fluorita määret. Kui aga võistlema minna, siis sõltuvalt ilmast võiks kasutada kõrgfluori või pulbrit. Erandina väga külma ilma puhul ei anna fluormääre fluorita määrde ees suurt eelist.

Klassikalise stiili puhul kantakse suusa keskossa pidamismääre, et suusk ei libiseks tagasi. Ka pidamismäärdeid on palju: fluori sisaldavad, tõrva sisaldavad ja ilma fluorita. Lisaks jagunevad need n-ö tahketeks ja vedelateks ehk kliistriteks. Kliistermääre toimib, kui rada on jäine või sula­lumene, tahket kasutatakse tavalise külma ilma puhul.

Määrimisel tehtavad põhivead Legendaarsematel juhtudel on pidamismääret kantud kogu suusa põhjale ning parafiin jäetud sikeldamata.

Tähtis on ka määrderaua õige kraad, sest liiga kõrge temperatuur võib suusapõhja kahjustada.

14

Normaalne temperatuur on 100– 140 kraadi. Mida külmema ilma parafiin, seda kõrgem võib olla raua temperatuur. Reeglina on määrdepakendil kirjas, mis temperatuuri kasutada.

Vajaminev atribuutika Selleks et ise suuski edukalt määrida, on tarvis endale soetada terve hulk asju: triikraud, puhur, suusa­ pukk, sikkel, sooneraud, määrdemask, kork, harjad ning muidugi suur kogus määrdeid. Kindlasti võiks määrimiseks olla eraldi ruum, sest tegevus tekitab tossu. Eriti tähtis on ventilatsioon fluorisisaldusega määrete puhul, sest fluor eraldab mürgist auru. Fluoripulbri puhul tuleb kindlasti kasutada määrdemaski.

Korralik suusamehekott sisaldab nelja paari suuski: kaks paari uisusuuski külmale ja soojale ilmale ning kaks paari klassikasuuski kliistrile ja tahkele määrdele.

Kuna kogu hooldusvarustust omada on üsna keeruline ja kulukas, on mõistlikum lasta suusad määrida kellelgi, kes omab spetsiaalset varustust ning ka teavet sobivate määrete kohta.

Enamik maailma suusatippe eelistab.

Proovi Sinagi!

2010/11 hooaja MK etappide saak: 149 medalit, neist 48 kuldset.

M端端gil: Sportland, Maratonsport, Popsport, Rix Ratas, Livis Sport, Matkasport, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Paide Kaubamaja, Saaremaa Kaubamaja, Velopluss, Anka pood, Anome, kpl Author, kpl D端namo, Keila Rattapood, Siljasport, A2K Sport.

Maaletooja:

www.a2k.ee

e m o o S uusatama! s V

iimasel kahel aastal on lumerohke talv Soome suusatama meelitanud senisest veelgi enam eestlasi. Seda aastat jääb meenutama erakordselt soe sügis, mille tõttu tuli üle mitme aasta tühistada Levi mäesuusatamise MK-etapp. Aga tali siiski taeva ei jää ning detsembris saab elu Lapi suusakeskustes juba hoo sisse.

Võttes arvesse ennustusi taas üheks lumerohkeks talveks, peaks tegevust jätkuma suusakeskustes Helsingi lähiümbrustest Lapimaa nõlvadeni.

Eestis teatakse-tuntakse vast kõige enam Kesk-Soome suusakeskusi Himost ja Tahkot. Kes üldse (Soomes) suusatamas käinud pole, võikski alustada Himoselt.

Suureks plussiks on see, et kohale saab mugavalt oma autoga ning hea hinna ja kvaliteediga suusamajade valik on suur. Nõlvad on pigem lihtsad, väga head algajale. Neil, kel suuskadel juba rohkem kogemusi, pakub head väljakutset Tahko, kus nõlvad on järsemad ja pikemad ning

suusakeskustesse, kaotades nii kaks väärtuslikku suusapuhkuse päeva. Kui soov on kindlasti oma autoga minna, tasuks kaaluda autorongi. Lähed õhtul Helsingist rongile, veedad seal öö ja hommikul sõidad juba Lapimaal oma autoga maha. Autorongi pileteid saab osta mitmest suuremast reisibüroost, sh Baltic Toursist.

Sellest sügisest lisandus ka otselend Tallinnast Oulusse, mis on kahetunnise autosõidu kaugusel IsoSyöte ja Ruka keskusest. Ruka on üks naaberriigi lumerohkemaid keskusi, paljude kohalike arvates Soome parim. Ruka populaarsusele aitab kaasa suusamajutuste lai valik ning kogu talve kehtivad eripakkumised.

Näiteks saab broneerida neli ööd majutust kolme öö hinnaga või terve nädala viie öö hinnaga. Teatud perioodidel on võimalik majutusega kauba peale saada ka 1–2 mäepiletit.

Ruka on kuulus veel väga meeleoluka after-ski poolest.

Kes otsib uusi kogemusi, võiks sel talvel ära käia Iso-Syötel. Kui olete

võivad seepärast algajale liiga raskeks osutuda.

Kui talvel on nii palju lund, nagu viimasel kahel aastal, tasub nädalavahetusel Otepääle sõitmise asemel kaaluda Helsingi lähiümbruse suusakeskusi, kas või päevamatkana. Hommikul varajase laevaga Helsingisse, otse mäele ja soovi korral õhtul hilise laevaga tagasi. Võrreldes kohalejõudmisele kuluvat aega, on plussid Soome kasuks: 4 tundi laevasõitu versus 8 tundi roolis Eestimaa talvistel teedel. Kümne nõlva ja lauapargiga Messilä suusakeskus asub Helsingist tunnise autosõidu kaugusel. Lastega peredele on nädalavahetuse veetmiseks hea variant Serena, kus saab omavahel ühendada päeva veekeskuses ja päeva Serena Ski nõlvadel. Ööbimiseks sobib vahetus läheduses asuv hotell Korpilampi.

Kõige paremad Soome suusakeskused asuvad aga Lapimaal.

Eestlased võtavad tihtipeale ette pika autosõidu Helsingist Lapi

16

näinud postkaarte, kus peal Lapi tundras lumme uppunud kuused ja imeline talvemaastik, siis suure tõenäosusega on see pilt tehtud Iso-Syötes. Rajad sobivad pigem edasijõudnutele, ööelu siin väga aktiivne ei ole, kuid selle teevad tasa avanevad loodusvaated.

Suusamajutust on võimalik valida kas mäe jalamile või hoopiski tippu.

Soome suusakeskuse pakette koos majutuse ning laeva- ja rongipiletitega pakuvad suuremad reisibürood. Kõikide detsembrist veebruari lõpuni Baltic Toursist suusareisi ostute vahel läheb loosi suusakaamera Pentax Optio WG-1.

Triin Kallas Baltic Toursi tootearendusjuht www.baltictours.ee

suusareis

Itaalia Dolomiidid, St Christina küla.

Alpidesse? Miks ka mitte!

Talvepuhkus Alpides pole ainult suusatamine. See on fantastiline loodus, hea kliima ja suure tõenäosusega aasta esimesed tõelised päikesekiired.

A

lpidesse sõidetakse puhkama ja looduse ilu nautima, kedagi vägisi mäele ei aeta ning juhendaja karmi pilgu all kellast kellani treenima ei panda. Praktika näitab, et ka kõige suuremad pessimistid, kes igasuguse spordi välistavad, haaravad pärast mõnda raja veerel veedetud päeva suusad, et ikkagi proovida. Tihti saab sellest harrastus kogu eluks!

Eriti populaarsed on pühadeaegsed nädalad. Olgu tegu jõulude, aasta­vahetuse või lihavõtetega, ikka üritatakse kogu perega mägedesse minna. Siin on ka selge põhjus – lapse-­eas kergelt omandatud nipid kinnistuvad kogu eluks.

Kohti, kus mäesuusatamisega tegeleda saab, on palju. Alpid on mäesuusatamise sünnipaik. Hooaeg al-

St Anton, Ischgl, Maryhofen, Sölden, Söll, Serfaus, Saalbach, Flachau ja Schladming.

gab juba detsembri alguses ja lõpeb aprilli lõpus. Eestlase jaoks lihtsaim viis Alpidesse pääseda on Alpi­expressi igalaupäevaste tšarter­ lendudega otse Tallinnast.

Itaalia plussideks on omanäoline arhitektuur, ilusad panoraamvaated, suured kõrguste vahed, pikad rajad ja lõunamaale iseloomulik sõbralik teenindus. Keskmine mägede kõrgus on 1000–3200 meetrit. Nädalase lennureisi hind algab 800 eurost, kuue päeva tõstukipilet maksab 190–240 eurot, suusaõpe rühmas 200 euro ringis (Alpiexpressi reisidel sisaldub paketis), varustuse laenutus 120–200 eurot. Tuntumad keskused on Dolomiitide piirkond, Cervinia, Sestriere ja Monte Rosa.

Austria plussideks on stiilsed ja kompaktsed alpikülad, heal tasemel hotellid, hästi tähistatud ja hooldatud rajad, palju uusi ja kiireid tõstukeid, mõistlik hinnatase, kvaliteetne teenindus ja meeleolukas after­ski.

Keskmine mägede kõrgus on 1000– 3000 meetrit. Nädalase lennu­reisi hind algab 600 eurost, kuue päeva tõstukipileti hind jääb vahemikku 175–230 eurot, suusaõppe eest rühmas tuleb tasuta umbes 200 eurot (Alpiexpressi reisidel sisaldub paketis), varustuse laenutus maksab 70– 200 eurot. Tuntumad keskused on

Prantsusmaa plussideks on võimsad mäed, ilusad vaated, suured keskused, lai radade valik, suured kõrguste vahed ja Prantsuse köök. Keskmine mägede kõrgus on 1400– 3200 meetrit. Lennureisi hind nädalaks algab 800 eurost, kuue päeva tõstukipileti eest tuleb välja käia 200– 255 eurot, suusaõpe rühmas maksab umbes 220 eurot (Alpi­expressi reisidel sisaldub reisi­paketis) ning varustuse laenutus 150–250 eurot. Tuntu-

Alpid on mäesuusata­ mise sünnikoht.

Hooaeg algab juba detsembri alguses ja lõpeb aprilli lõpus.

18

Flachau. Austria.

mad keskused on Les 3 Vallees, (kolm orgu: Val Thorens, Meribel, Courchevel), Val d’Isere, Charmonix, Morzine ja Alpe d’Huez. Šveitsi plussideks on stressi­vaba elukorraldus, massiivsed mäed ja suur­ sugused vaated, suured kõrguste vahed ja hästi hooldatud rajad. Niigi kõrget hinnataset upitab enneolematult tugev Šveitsi frank. Keskmine mägede kõrgus on 1200–3200 meetrit.

Lennureisi hind nädalaks algab 1000 eurost, kuue päeva tõstukipilet jääb hinnavahemikku 200– 240 eurot, suusaõpe rühmas maksab 200 euro ringis, varustuse laenutus 120–200 eurot. Tuntumad keskused on St Moritz, Zermatt, Davos, Verbier.

Renee Tuul

jooksmine

Vigastuste vältimine.

Nõuandeid jooksuharrastajale Jooksuharrastus kogub populaarsust iga päevaga. Tegu on ühe vanima inimesele omase liikumisviisiga.

K

õndimine kui jooksmise lihtsam ja tihti jõukohasem alternatiiv on pea sama populaarne ning tähtis harrastus. Selline rahulik kehaline tegevus vähendab stressi, kiirendab ainevahetust, parandab vereringet jne. Jooksmisel on palju plusse, see on selgelt ka odavaim viis sportimiseks.

Samas võib märgata, et ka harrastusjooksjatel ja -kõndijatel ilmnevad tüüpilised vigastused. Jooksjatega tegelemise võlu ja väljakutse seisnebki selles, et iga sportlane on erinev. Tihti tuleb tunnistada, et teaduslikud tõestused kõigi kohta ei kehti. Alati on piisavalt inimesi, kes väljendi „keskmine” tähenduse piiresse ei mahu. Kindlasti on jooksjad erinevad niipalju, et pean vajalikuks rõhutada – see, mis toimib ühe harrastaja puhul, võib teise puhul hoopis vastu töötada.

Millised on tüüpilised jooksjate vigastused?

Valdav osa jooksmise ja tervisekõnniga tekkinud vigastusi on seotud liigestega – seda nii algajatel kui ka edasijõudnutel. Pöiad, põlved, puusad, selg, kael – need on esimesed piirkonnad, kus harrastaja tunneb, et midagi on korrast ära. Liigesed hakkavad valutama, sest luude pinnad kaotavad oma loomuliku liikuvusomaduse, algab nn liigeste taand­areng. Mis toimub? Üldistades võib öelda, et peamine vigastuste allikas on liigne stress. Paradoksaalne küll – ühest kül-

jest peaks jooksmine justkui stressi vähendama, nüüd aga väita, et stress tekitab vigastusi? Jah, nii see on – liigne stress tekitab meie hormonaal­ses tasakaalus muudatusi. Lühidalt, pärsitud on organismi võime tulla toime kortisooliga ning toota glükosamiini – siit tulevad ka jooksjale tüüpilised liigesehädad.

Järgmine vigastuste põhjus, mis biokeemilise tasakaaluga tihedasti seotud, on tervisliku ja mitmekülgse toitumise puudus. Mida tasakaalustatum ja tervislikum toit ning vähem stressi, seda tervem olete ise, seda tervemad on teie liigesed ja seda paremini saab tegeleda mitte ainult jooksmise, vaid kogu elukvaliteedi tõstmisega.

Kuidas vigastusi vältida?

Selleks et jooksmise või tervisekõnniga ei kaasneks vigastusi, tuleb kindlasti olla veendunud, et liigeseid ümbritsevad lihased töötaksid normaalselt. Luud peavad olema teineteise suhtes normaalses asendis. Siinkohal tuleks eraldi ära märkida, et kõik vanad vigastused peab enne välja ravima, kui uuesti intensiivsemalt treenima asutakse.

Lihaste ebaühtlane areng on tihti paljude liigesevalude põhjus.

Mis aga põhjustab lihaste ebaühtlast koormust? Lihtsustatult – meie ebaühtlase liikuvusega, nn tsiviliseeritud eluviis. Tihti ei tegeleta

Kõik vanad vigastused peab enne välja ravima, kui uuesti intensiivsemalt treenima asutakse.

20

jooksmine

liikumise või kehakultuuriga aastaid.

Siis tekib ühtäkki periood, kus tervisesporti harrastatakse nii ennastsalgava agarusega, et tagajärjeks on ebaühtlasest koormusest tingitud vigastused.

Soovitus kõigile, kes tervisejooksuga uuesti alustavad: kontrollige enne oma liikumisaparaati, pidage nõu spetsialistiga. Juba olemasolevate vigastuste või nõrkustega tuleb kursis olla, muidu võivad probleemid süveneda.

Toome ühe näite: naistel on tüüpiliselt probleeme säärelihaste, Achilleuse kõõluse ja puusadega. Põhjus: kõrgete kontsade kandmine nii tööl kui ka vabal ajal. Ärge nüüd valesti aru saage, kõrgete kontsade kandmist ei peaks ära keelama. Küll aga tasub kursis olla võimalike tagajärgedega ning tervise­häiretest hoidumiseks leevendada pingeid kindlate võtetega.

tus. Taluvuspiir ehk üks treenituse näitaja tõuseb kõige paremini siis, kui treeningule järgneb paras kogus puhkust.

Vigastuse põhjustajaks võib olla näiteks mingi erilise jooksutehnikanüansi pime rõhutamine. Võib päris kindlalt väita, et seda ideaalset jooksu­tehnikat pole olemas. Vaja on leida parim tehnika, mis sobib igale jooksjale individuaalselt ning tugineb tema anatoomiale, füsioloogiale ja muudele taustafaktidele. Me kõik oleme ju erinevad.

Tihti unustatakse, et heade jooksu­j alatsite kasutamine ei vabasta jooksjat kohustusest kontrollida oma jooksutehnikat igas uues olukorras. Kas teadmatusest või laiskusest kipub tavaharrastaja tihti jooksma liialt pika sammuga – tundub, et nii saab kiiremini edasi. Tõsi, saab küll, aga see toob lisaks liigsele energiakulule kaasa liigse koormuse põlve- ja puusaliigestes. Lõpuks võib valesti valitud jooksutehnikast saada juba selge vigastuste allikas.

Vaja on leida parim tehnika, mis sobib igale jooksjale individuaalselt ning tugineb tema anatoomiale, füsioloogiale ja muudele taustafaktidele.

Sobiv jalats Nüüd samm edasi – sobiv jalats.

Võib öelda, et ka siin ei ole kõikidele jooksjatele ideaalset valikut. Kindlasti ei tohiks osta jalanõusid põhimõttel „sõber ütles, et see on parim”. Isegi kui sõber on sama pikk ning kaalub sama palju, isegi kui teie treeningmahud on sarnased, ei ole

Liiga ruttu liiga palju pole hea Nagu mainitud, on paljud jooksmisest tekkinud vigastused seotud ülepingutusega. On jooksjaid, kes muutuvad liialt entusiastlikuks ning n-ö keeravad vindi üle – vigastuse põhjustajaks on neil juhtudel „liiga ruttu liiga palju” . Treenides liiga suure mahu või intensiivsusega, tekivad tavaliselt ülepinged, mis on põhjustatud korduvatest liigutustest (jooksmise ja kõndimise tsüklilise iseloomu tõttu). Sellise tegevusega ületab jooksja oma keha taluvuspiiri ning tagajärjeks on vigas21

teie ettevalmistus tõenäoliselt ühesugune. Päris kindlasti ei ole ühesugune teie lapsepõlvest ning varasemast praktikast tulenev jalgade areng. Erinev on nii motoorika kui ka maapinna tunnetus.

Jalatsid võivad märkimisväärselt erineda, nt kanna kõrguse, talla paksuse, pehmuse, pronatsioonikontrolli jms poolest. Samavõrra võib jooksujalatsi ehitus muuta nn maatunnetust – viisi, kuidas jooksja saab eri pinnastel oma kehaasendi reguleerimisega hakkama. Puudulik maatunnetus aga viib jooksja ilma kahtluseta vigastuste ohutsooni. Üldiselt soovitatakse joosta maastikul. See vähendab tüüpilisel maanteejooksul tekkivat monotoonsust, teeb jalad tugevamaks ning vähendab tänu maapinna varieeruvusele tsüklilisest liikumisest tingitud vigastuste riski. Muidugi peab silmas pidama, et maastik on täis ootamatusi, mis omakorda nõuab vigastuste vältimiseks ekstra ettevaatlikkust.

Tarmo Torim

Autor Tarmo Torim töötab jooksuharrastajatega iga päev, aidates neid jooksujalatsite valimisel. Vaadake jalatsite valimise kohta lisainfot aadressilt www.jooksuekspert.ee.

Fotod: Vallo Kruuser

rattasõit

Rattahooajaks valmistumine algab just nüüd Profirattur Janek Tombaku mõtteid ja soovitusi rattasõidust, võidusõidust, varustusest ning treeningutest.

Miks valida rattasõit jooks­ mise, matkamise või kerge­ jõustiku asemel?

Rattaspordiga on väga lihtne end vormis hoida, lisaks ei saa viga liigesed. Kui kehakaal on veidi suur, soovitavad ka arstid rattaga sõita.

Kui umbes tund aega joosta, läbid kümme kilomeetrit, kui kaks tundi rattaga sõita, läbid 40–50 kilomeetrit. Selle aja jooksul ja distantsi peal näeb väga palju ning nähtut ei saa sõnadesse panna. Neile, kes seda tunnet esimest korda kogevad, hakkab see ala iseenesest meeldima.

Harrastajaid lisandub iga aastaga.

Kui eesmärk on Elion Cupi kaheksa etappi…

Treeninguid saab kombineerida ka spinningus käimisega.

… siis ongi hea alustada ettevalmistustreeningutega 2–3 korda nädalas. Treeningu pikkus peaks olema 45 minutit kuni 1,5 tundi. Üheks treeninguks soovitan jooksmist. Joosta tuleks pehmel pinnasel, et põlved ei põruks. Lisaks soovitan kindlasti ujuda, harrastan seda ala ka ise. Kui viimati väga hea rattahooaja tegin, siis tegelesin talvel poolteist kuud just ujumisega. Minu ujumisgraafik on kuskil 40 minutit madala pulsiga. See annab väga palju treenitusele juurde. Põhieesmärk on saada treening kätte. Et käsi saaks mahvi, selg, kõht ja natuke jalad. Konna ujudes lähed vee alla ja treenid kopsumahtu. Eesmärk on arendada aeroobseid omadusi, et pikal maal vastu pidada. Esimene kord on kindlasti raske. Kui mina ujumisega alustasin, treenisin 2 x 15 minutit ja 2 x 20 minutit.

Kui lumi maha tuleb, peaks kindlasti suusatama, 2–3 korda nä-

dalas ja mõõdukalt, maksimaalselt 2–2,5 tundi. Treeninguid saab kombineerida ka spinningus käimisega.

Seal aga tehakse see viga, et treenitakse liiga intensiivselt. Pulsomeeter võiks peal olla – siis saab jälgida, et pulss üle 140–150 ei läheks. Spinningus saab ka koormusega mängida ega pea kaasa minema kõikide harjutustega, mida treener ees teeb.

Paljud pooldavad jõusaali: kätele, seljale, kõhule jalgadele. Ratturitele pole seda musklit sinna maan­ teele ja metsa vahele vaja, see on vaid lisaraskus. Ujumisega saab kätte kõik, mis tarvis.

Kui minna jõusaali, siia alla kahe kuu pikkuse treeningtsükli pole mõtet harjutada. Kuu ajaga ei saavuta 22

midagi. Kindlasti tuleb kaasata professionaal, kes annab konkreetset nõu vastavalt sellele, millise spordialaga tegeletakse, ja aitab nädalatekuude lõikes eesmärke seada.

Kellel on raskusi mäest ülessaamisega või kes tahab finišikiirust kasvatada, võiks teha neli viis seeriat poolkükist üleshüppeid. Esialgu piisab 25 kükist ühes seerias, hiljem juba 4 x 30, 4 x 35 jne, kuni saavutatakse individuaalne maksimum.

Kui palju peaks treenima?

Nädalate lõikes peaks treeningkoormus kasvama. Kui kuu neljaks jagada, siis esimene nädal võiks treeningaega olla kokku viis tundi, teine nädal seitse ja kolmas üheksa tundi ning neljas nädal on taas puhke­ nädal ehk viis tundi. Järgmisel kuul tuleks alustada seitsme tunniga ja niimoodi tõusvas tempos, kuni neljandal nädalal saabub taas kuu alguskoormus. Esimene kuu tuleks treenida nii, et keskmine pulss on 120–130 vahel.

rattasõit Janek Tombak naaseb profimaailma „Jah, suures pildis on see comeback profimaalima,” tõdeb Tombak.

Klubi on Geofco Villed’Alger. „Täiesti uus klubi, täiesti nullist. Esimene võistlus on Tour de Egypt veebruari alul. Ma ei tea, kas ise võistlen.

Arvatavasti läheb sõitma kuuene võistkond. Kokku on klubis poisse 16, kõik esimesele võistlusele kohe ei pääse.”

Klubi värvides sõidavad kuus alžeerlast, kolm eestlast, üks prantslane, kuus belglast. „Hakkan Alžeeria poisse õpetama, noorematele kogemusi edasi andma ja ka ise sõitma. See on parim treenimisviis: trenni ajal vesteldes toimubki teadmiste, taktika, treenimise arutlus, mis peaks aitama noortel areneda võistlustel-treeningutel paremaks ja targemaks.

Kui autos olla, ei tunne tuult ega kiirust. Seega sõidan ka ise ja annan teistele sõitjatele kogemusi edasi. Olen kui meeskonna kapten, enne võistlusi ja ka võistluse ajal koostan vastavalt võistluse iseärasusele sobivaima taktika parima tulemuse saavutamiseks! Klubisse võtan kaasa ka kaks noort eestlast: Ivo Suure ja Carl-­Heinrich Pruuni.” „Kui saame asja reaalselt käima, hakkame tulemusi tegema, maitseme tehtud töö vilju. Siis on siht tõusta kraad kõrgmale, teise divisjoni.

Praegu oleme kolmanda divisjoni klubi. Aga ma ei tea, kas see juhtub aastal 2013, 2014 või 2015,” räägib Janek Tombak tulevikust.

Kuna nii palju aafriklasi pole korraga ühe klubi värvides Euroopas sõitnud, on üks Belgia telekanal sõlminud eksklusiivõigused klubisõitude filmimiseks ja näitamiseks (täiesti tasuta) Belgias, kus klubi reaalselt baseerub.

Enda vormi kohta nendib Janek, et praegu läheb üllatavalt kergelt. „Ju on need peaaegu kaks puhkuseaastat hästi mõjunud.”

Märtsi lõpust saab meie kliimas juba rattaga sõitma hakata. Paljud harrastajad lähevad enne soojale maale laagrisse. Mina arvan, et seda ei ole vaja teha, jõuab treenida ka siin. Need, kes on Elion Cupi esimesel etapil tippvormis, ei kesta septembri lõpuni. Piisab sellest, kui sõita aprillikuus Eestis korralikult – esimesteks võistlusteks saab hea põhja alla.

Vähemalt korra enne esimest maratoni peaks läbi sõitma maratoni pikkusele vastava (pool või täispikk) distantsi ja aja: 2–3,5 tundi.

Kuu koormus rattasõidu puhul peaks samuti olema tõusev ja puhke­nädalaga: 6–7, 8–9, 11–12 ja 6–7 tundi. Muidugi peab põhi olema talvel enne korralikult laotud.

Kui esimene võistlus on tehtud, tuleks järgmine päev sõitma minna.

Olgugi et oled väsinud, ei jõua, ei taha. Esimene päev pärast võistlust on taastumise seisukohalt väga tähtis. Sõita tuleks aeglaselt, tund-poolteist, ja puhata ülejärgmine päev.

Elu on näidanud, et see on kõige kasulikum.

Varustus Sõiduriietega on lihtne. Kui tahad tõsiselt trenni teha, on vaja kvaliteetset rõivastust. Korralikud püksid maksavad umbes 50 eurot. Hea sõidusärk ventileerib hästi, kehv imeb metsa vahel niiskust sisse ja

JANEK TOMBAK Esikohad: 2009 Boucles de la Mayenne 2008 Cholet – Pays de Loire

siis võib juhtuda, et lagedal teeb tuul tervisele liiga.

Pika varustusega on sama asi. Ei saa nii, et alla paned jalgratturi lühikese riietuse ja peale tavalise pika dressi. Sedasi koguneb niiskus, ei ole õiget ventilatsiooni, tekib oht haigestuda.

Korralikud rattapoed peaksid müüma kvaliteetset varustust. Kui harrastajal on oma punt – nt kamp naabrimehi, kes tahavad oma värvide-logodega kvaliteetset varustust –, pole mõtet poodi minna. Selle jaoks on firmad, kes teevad kõiki rõivaid, mis jalgrattasõiduks vaja. Toote­valik on suur.

Terve varustuse komplekti hind jääb 80–400 euro juurde. Vajadused on erinevad ja sõna „komplekt” võib tähendada ainult sõidusärk ja -püksi, aga ka tuulekindlaid pükse, termotagi, kindaid, sokke, kinga­ katteid jne.

2007 Tour de Picardie, 4. etapp Halle-Ingooigem Boucles de la Mayenne, 4. etapp 2006 E.O.S Tallinna GP

2004 Tour de Danemark, 4. etapp

Tour de France’i etappide tulemused:

2003 The Estonian Championship Route Du Sud, 1. etapp

2005 153. koht

2. koht: GP Stad Zottegem 2. koht: Stage 1 in Quatre Jours de Dunkerque 2. koht: Stage 1b in PostGirot Open 2. koht: Stage 5 in Tour de la Region Wallonne 3. koht: The Estonian Championship 3. koht: Stage 2 in Tour de la Region Wallonne 3. koht: Stage 3 in Tour de la

23

2001 The Estonian Championship Guldensporentweedaagse, 2. etapp 2000 Hessen Rundfahrt, 3 etapp Hessen Rundfahrt, 4. etapp Tour de l’Avenir, 6. etapp

Lisaks 2002:

Kui on soov lihtsalt sõitu proovida, ei tasu väga palju investeerida. Samas, vahe on tulemuses, mida saad 300eurose rattaga ja mida 1000eurose rattaga. Võistelda kõlbavate rataste hinnad algavadki 1000 eurost.

Väga hästi toimib ostumüügi- ja nõuandekeskkond velo.clubbers.ee – kellegi vana võib olla kellegi teise uus.

Võitude poolest klubi Cofidis aasta parim.

2005 E.O.S Tallinna GP Tour De Picardie

2002 Quatre Jours De Dunkerque, 2. etapp Tour of Poland, 3. etapp Gran Premio Minho, 2. etapp GP Mosqueteiros, 1. etapp GP Mosqueteiros, 2. etapp

Ratas

Region Wallonne 3. koht: Stage 3 in Gran Premio Minho 4. koht: Paris-Correze 5. koht: Tour de la Region Wallonne

2004 6. koht, 9. etapp 7. koht, 5. etapp 8. koht, 6. etapp 2003 10. koht MMil Hamiltonis www.janektombak.com

kõrvemaa

Talv saabub peagi Kõrvemaal on veel kuldne sügis – ideaalne võimalus nautida lehesahinat, astuda räätsadega rabale ja noppida viimaseid jõhvikaid.

Ü

teerumismängudest. Pärast aktiivset tegevust pakub keskus kuuma sauna, maitsvad talve- ja jõuluhõngulisi toite, muusikaõhtuid ning „Tantsupidusid suusabaasis”, soovijatele ka magusat und.

mbrus on imeline, värvid mängivad rabajärvedel ning puud on langetanud suure osa lehtedest, mis annab võimaluse silmata taamal loomi või tunnetada oosil Kõrvemaa üüratut loodust. Kui jalgratturid kõhklevad, kas tulla viimasele rattaringile või mitte, tasub ikka tulla.

Loomad valmistuvad talveks, enamik rändlinde on lennanud soojale maale. Spordimehed vaatavad juba keldris seisvaid suuski ja lapsed ootavad kelgulund.

Ainulaadne võimalus Eestis – 24 km pikkune suusarada Perenaine Eda vaatab aknast välja ja sõnab: „Kus need suusatajad nüüd on? Parklas autod seisavad, aga külastajaid ei kuskil.” Teenustejuht Sven koputab õlale ja nendib: „Suurel ringil ikka, mis sa siis arvasid – nad ei tule sealt enne kahte tundi tagasi.”

Tõepoolest, suurele ringile minnakse 2–3 tunniks. Söögimajas täidetakse enne veel termosed teega ning asutakse teele. See n-ö keskuse kõnepruugis „suur ring” on fantastiline, Eestis ainulaadne suusarada, mis läbib mitmekülgseid looduskauneid maastikuvorme: soid ja rabasid (Lagesood, Lillsood ja Riistkõrve raba) ning mägesid, seljakuid ja oose (Veriorja mägi, Lõuniku mägi, Katku mägi ja Venemägi). Raja lähedusse jäävad fantastilised rabajärved: Linajärv, Ännijärv, Harakajärv, Sillaotsa järv, Mustjärv ja Venejärv.

Neil, kes Kõrvemaa radadele esimest korda suusatama lähevad, soovitame enne osa võtta Kõrvemaa suusakoolist. Treener jagab nõuandeid vaheldusrikkama maastiku läbimiseks ning vajadusel lihvib tehnikat, mis muudab sõidu veelgi nauditavamaks.

Talveks valmistudes

Saabuvad sündmused ja võistlused: 3.–4. detsember Talvefestival ja perepäev, SEB heategevusüritus varjupaikade lastele 7. jaanuar Kõrvemaa klassika 15. jaanuar Xdreami talve­ võistlus 21. jaanuar Kõrvemaa talvemöll ja perepäev 4. veebruar SEB Kõrvemaa suusamaraton 26. veebruar Vastlapäev ja pere­päev. Lumelinna ehitus 4. märts Tallinna suusamaraton 10. märts „Tere, lumelinn” ja perepäev 31. märts, 1. aprill Talvehooaja lõpetamine ja perepäev

Tallinnast pea tunnise autosõidu kaugusel, kunagise kuurortlinna Aegviidu külje all asuv Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskus valmistub talveks. Kohe-kohe saavad suusarajad koostöös Eesti Terviseradadega uued märgistused, kohale on saabunud uued rendisuusad, suusakooli treener Pavo koostab treeningkavasid, Oja talu kokk lisab talvemenüüsse hõrgutisi ja kell tiksub seinal aega.

Igal aastal, kui suusalumi katab maa, muutub Kõrvemaa matka- ja suusakeskus tõeliseks, nii tervise­ sportlaste kui ka spordiga tõsisemalt tegelejate seas kõrgelt hinnatud suusamekaks. Siin ootavad fantastilised, huvitavad, vahelduva profiiliga ja hästi hooldatud suusarajad pikkustes 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ja 24 km, mõnus kelgumägi ning äkilisem lumerõnganõlv.

Külastajatel on võimalik osa saada suusakoolist, mis on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka koolilastele, põnevatest saanimatkadest puutumatus looduses, huvitavatest plaanilistest pühapäevastest perematkadest ning talvistest seiklus- ja orien-

Nauditavaks suusasõiduks õige varustus Sportland Kõrvemaa matka- ja suusa­keskus pakub ka sellel talvehooajal suusa­varustuse rentijatele 24

kvaliteetset suusavarustust – uusi Fischeri rendisuuski. Fischer on üks vanim ja tuntuim suusamärk maailmas, nüüdseks üle 80 aasta vana.

Tegemist on Austrias asuva pere­ ettevõttega. Tänapäeval teatakse Fischerit ennekõike väga kvaliteetse toodangu poolest.

Fischer on suuskade arendamise valdkonnas olnud innovatsiooniliider aastaid. Suuski leidub nii harrastajatele kui ka maailma parimatele. Näiteks eelmise hooaja Oslo MMil võideti üle 80 protsendi individuaalsetest murdmaasuusatamise medalitest just Fischeri kaubamärki kandvate suuskadega.

Paljudele on teadmata fakt, et kuni üle-eelmise aastani oli Fischeri perekonnal ka lennukitööstuse tehas, mis valmistas lennukiosasid paljudele juhtivatele lennufirmadele, sh Boeingule ja Airbusile. Kaks aastat tagasi otsustati üha kasvav tehas maha müüa ja veelgi enam suusa­ varustuse tootmisele keskenduda.

Keskus pakub kõikidele suusa­ huvilistele kohapeal laialdast Swixi hooldusvahendite valikut ning sellealast koolitust. Norra kaubamärk on üle 40protsendise turuosaga maailma suurim suusamäärete ja -keppide tootja. Ettevõte on suusamärkidest sõltumatu ja kindel turuliider.

Juba aastaid on Swix olnud enim kasutatud suusakepifirma maailma­ karikavõistlustel. Eelmisel hooajal võideti koguni üle 70 protsendi individuaalsetest medalitest Oslo MMil just Swixi kaubamärki kandvate keppidega. Swixil leidub varustust nii algajatele kui ka proffidele – igale oma vajaduse järgi.

Suusavarustuse valiku uuendamisel lähtuti eelkõige kvaliteedist ja kasutajamugavusest.

kõrvemaa

Õhtuseks ajaks huvitavaid aktiivseid tegevusi Lisaks kelgutamisele, lumerõngasõidule ja suusatamisele valgustatud rajalõigul julgustame külastajaid sportima õhtuti pealampidega varustatud metsa­ vahel. Selleks korraldame ühiseid öösuusatamisi. See on fantastiline elamus tähistaeva all vaikuses. Iga heli on ööpimeduses võimendunud, iga praks ergutab meeli ning suusad libisevad aina kiiremini.

Korraldame ka öömatku jalgsi, suuskadel, räätsadel ja mootorsaaniga. Lähme teele pimeduse saabudes ja uurime, mida öine mets endas peidab.

Talvised matkarajad Peale radadel suusatamise võimaldab keskus oma külastajatel minna ka iseseisvalt mõnusale jalutuskäigule. Sel hooajal valmistame ette rajad jalgsi või tõuke­kelkudega matkamiseks.

Väikestel lastel, kes ei ole enne suusatanud ja teevad oma esimesi samme, soovitame alustada crownpõhjaga suuskadest: põhja all on spetsiaalne muster, mis laseb suusal edasi liikuda, aga tagasi mitte. Algajate suusad on natukene laiemad, mis tagab ka suurema stabiilsuse.

Suusatamist peaksid lapsed alustama kindlasti ilma suusakeppideta, nii õpivad nad ise tasakaalu hoidma ja klassikasamm saab kiiremini selgeks.

Keskus pakub suusavarustust alates teisest eluaastast lastele, et kaasata neid varakult koos vanematega õues liikuma ja sporti tegema.

Esimene kogemus peab olema positiivne ning selles mängib suurt rolli õige ja mugav varustus.

Plaanilised pühapäevased perematkad Selleks talvehooajaks oleme koostanud perematkade plaani, kuhu saavad pered (lapsed, vanemad, vana­vanemad ja suuremad lapsed) omapäi tulla. Metsarahva ehk loomajälgede vaatlemise matka korraldame koostöös 360 Kraadiga ning hoogsaid tõukekelgumatkasid koostöös Reimann Retkedega. Matkasid kombineerime lustaka üheksakohalise mootorsaani sõiduga.

Discgolf’i rada 3. detsembril avame keskuses Talvefestivali ajal põneva harrastuse – discgolf’i raja. Tegevust saab harrastada nii jalgsi kui ka suuskadel. Talvefestivalil on kohal kogenud harrastajad, kes uut ala tutvustavad ning õpetusi jagavad. Huvilised saavad osa võtta ka esimesest võistlusest.

Lastele Sel hooajal ootame külla ka kõige pisemaid. Peale mängutoa, õueala ja kelgumäe on keskuses olemas ka väikelastele sobiv lauge suusarada. Seal saavad suusatamist alustada juba kaheaastased, keskuse suusarendis on neile pakkuda ka varustust.

Suuremaid suusahuvilisi ootab väikeste tõusude ja langustega õpperada. Kui suusakoolis ja õpperajal julgust kogutud, saab juba 1,5 või 3 km pikkusele ringile minna. Rõõmus uudis lastevanematele: sel hooajal pakume lastehoidu koos õue- ja tubase programmiga. Kõigepealt lapsed kelgutama ning pärast mängutuppa joonistama, mängima ja meisterdama.

Mootorsaanimatkad Kõrvemaa maalilist ja kohati tundramaastikku saab kõige ehedamalt nautida mootorsaanimatkal. Võimalus minna tunniks, kaheks, kolmeks või terveks päevaks talveloodusesse ning kaotada reaalsus­ taju – lumi, puutumatu loodus ja hea seltskond. Soovitame mootorsaanimatkadele broneerida aeg varakult. Võimalik minna keskuse lähipiirkonda ka poole­tunnisele proovisõidule. Matkasid korraldatakse 2- või 9kohalise mootorsaaniga.

Lõkkeplatsid ja grillikohad Pakume külastajatele võimalust pidada piknikku otse talvise looduse rüpes. Meie poolt on grillitarvikud, lõkkeplatsid, soojad istumisalused ja vajadusel sooja lisavad tekid.

Talvekohvik Kõrvemaal Talve tulekuga avame keskuse terrassil talvekohviku, kus pakutakse grillimenüüd ja kosutavaid jooke.

25

Nädalavahetuse suusalaagrid Pakume peredele ja koolilastele mõnusat talvepuhkuse paketti, mis sisaldab suusatreeninguid, kelgutamist või lumerõngaga sõitmist, saanisõitu, kuuma sauna, maitsvaid toite, põnevat õhtutegevust ja majutust.

Teemanädalad Kõrvemaal Sellel hooajal pakub keskuse Oja talu köök toidu­ valikut Eesti, Vene, Ungari, Itaalia, Vahemere, Hiina, India, Tai, Mehhiko jt rahvusköökidest.

Lumetakso rongile vastu või hoopiski matkatuurile Elamuste nautijatele pakume võimalust tulla meile külla rongiga, kutsuda endale vastu lumetakso ning nautida mööda talveteed keskusesse mõnusat mootor­saanisõitu. Samas pakume matkahuvilistele võimalust kasutada lumetaksoteenust, et minna räätsa- või suusamatkale Jussi kanarbikunõmmel või rabas.

Talvefestival 3.–4. detsembril Tule mõnusale perepäevale 3.–4. detsembril ning saa osa hoogsast programmist. Aktiivse programmi algus laupäeval kl 14 ja pühapäeval kl 12. Tutvustame Kõrvemaa suusakooli programmi ja talvist matkaprogrammi. Kohapeal toimuvad huvitavad ja lustakad võistlused. Discgolf’i raja avamine koos õpetuse ja võistlusega.

Lisaks korraldame saanisõite lastele. Saab harjutada vibu laskmist, minna pealampidega öömatkale ja palju muud. Kõik aktiivsed tegevused on tasuta.

Keskus pakub maitsvaid toite ja kuuma sauna. Laupäeva õhtuprogrammiks on „Tantsupidu suusabaasis”. Esimene talvehooaja avapidu toimub stiilis „Kuumad kuulsad suusatajad”. Täpsem info ja programm kodulehel www.korvemaa.ee.

Ujuma õppida pole kunagi hilja Ujumine on eluks vajalik oskus ja ujuma õppida pole kunagi liiga hilja. Õpingutega alustada võib ka täiskasvanuna, kas või 70aastaselt.

Ü

hest küljest peaks ujuda oskama lihtsalt sellepärast, et vette sattudes ära ei upuks, aga teisest küljest on regulaarne ujumine ka tervisele hea. Ujumine parandab veresoonkonna toimimist ja koormab mõõdukalt südant, sest vees on inimene kergem ja ujudes ollakse mugavas horisontaalasendis. Ujumine annab korraliku koor-

vad veekartusest lahti saada ja vee peal püsimise selgeks õppida, kui ka edasijõudnutele, kes oma ujumis­ stiili lihvida soovivad.

Ujumisega on nagu rattasõiduga – kes kord on selle oskuse omandanud, ei unusta seda kunagi. Kui vanemas eas enam jooksmine ja hüppamine ei sobi, tuleb aktiivseks liikumiseks ujumisoskus vägagi kasuks.

muse kõikidele peamistele lihasgruppidele ning seetõttu on heaks täienduseks ja/või vahelduseks jõusaali- ja rühmatreeningutele.

Ujuma õppida võib iseseisvalt, selleks on õppevideoid ja õpikuid.

Siiski on õigem seda teha treeneri valvsa pilgu all. Paljudes ujulates pakutakse täiskasvanute ujumiskursuseid, seda nii algajatele, kes taha-

UJUMISE ÕHTUKOOLIS

VALIK TÄISKASVANUTE UJUMISKURSUSI

Veega pole mul kunagi probleeme olnud, see meeldib kangesti. Ujumisoskus oli aga minust alati mööda hiilinud. Ei teagi, miks ja kuidas. Õpetajakandidaate ikka aeg-ajalt tuli, aga tavaliselt lõppes asi sellega, et iga üritamise peale kaotasin veepinnal püsimise võime ja tagumik teadis hästi, kus põhi on. „Pepu põhjas, varbad ja nina pinnal” ei klassifitseerunud ühegi stiili alla ja liikumist ei toimunud ei varvaste ega nina suunas.

Võtsin kogu oma häbi ja oskamatuse kokku ning läksin ujumise õhtukooli. Õpetajaks oli vanem proua, särtsu ja südikust täis, kokku kogunenud õpilased pöördvõrdeliselt vaiksed ja arglikud. Kellelgi oli ka korralik veehirm ühes.

Algus oli naljakas ega lubanud küll kümne tunniga kuskile jõuda. Harjutasime, et näo võib vette panna ja midagi hullu ei juhtugi. Basseiniserval kuiv vehklemine pakkus rohkem piinlikku nalja kui usku. See puristamine ja vigaste luikede tants võttis oma aja, aga vette lubati siiski ka.

Et saaks seda aerutamist vee varjus ja väiksema tähelepanu all harjutada.

Proovisime mitmeid uhkeid stiile, nõtke delfiinini välja, mis on küll kole kaunis, aga nii põrgulikult raske, et andsin kiirelt loobumisvõidu.

Konna aga sain kergesti kätte. Tõsi, seda prouade konna, et lokid veest puutumata ja soeng korda jääks, ei oska ma tänini. Igatahes saan nüüd vees punktist A punkti B tunduvalt kiiremini ja sõltumata sellest, kuhupoole järvevesi parasjagu loksub. Isegi too tüüp, kellel veehirm alati püksikummi vahel ühes oli, pandi vähemalt koera moodi vees liikuma.

Advig Stahl

Arctic Sport

Nõmme ujula

K 19.00 ja R 17.45 Kursus alustas oktoobri keskel.

Uued rühmad uuel aastal.

Kursuse hind 40 eurot (10 x kaart), klubiliikmetele 5 eurot.

Eesti Tervise Fondi ujumiskursused algajatele.

T ja N. Uued rühmad uuel aastal.

Kursuse hind 50 eurot (10 x kaart).

Kalev SPA Veekeskus Ujumiskursused algajatele T 20.00 ja P 16.00, edasijõudnutele T 19.00 ja P 17.00.

15. novembrist 18. detsembrini.

Kursuse hind 120 eurot (10 x rühmatreening).

My Fitness Rocca al Mare Uued rühmad moodustamisel.

Kursuse hind 45 eurot + igakordne sissepääs 5 eurot (või 10 x sissepääs 32 eurot).

26

Tabasalu ujula R 19.00 nii algõpe kui ka stiiliõpetus.

Kursus kestab kaks kuud.

Kursuse hind 35 eurot (8 x kaart).

Viimsi SPA Ujumiskursused algajatele T 17.45.

Stiilikursus edasijõudnutele T 18.45 või K 8.00.

Uued kursused algavad 29.11.

Kursuse hind 109 eurot (10 x kaart).

Ujumaõppimise ABC Esimese harjutusena õpitakse nägu vette panema. Seda saab harjutada ka kodus vannis.

Veepinnal püsimiseks alusta harjutamist rinnasügavuses vees. 1. Kummardu vee alla ja hoia mõni aeg hinge kinni.

2. Harjutus „Kork”. 3. Harjutus „Meritäht”. 4. Püüa lamada veepinnal. Mida lõdvemalt suudad kogu kere lihaseid hoida, seda kergemini pinnal püsid.

Edasiliikumiseks on tähtis meelde jätta, et kui tõukad ennast libisemisse, siis ikka liikumise suunas, mitte põhjast üles. Libisemise ajal hoia käsi väljasirutatult ees kõrvuti koos ning kogu keha koos jalgadega sirgelt.

Jalgade tööd (krool) on hea harjutada, istudes basseini äärel. Harjutust õigesti sooritades ei pritsita kuigi palju vett.

Väldi jalgade põlvest kõverdamist (samas ei pea need põlvest jäigalt sirutatud olema) ning liiga suurt liigutuste amplituudi. Jalgade töö käib vee all, lõhkudes veepiiri kandadega (selili ujudes varvastega).

Käte töö õppimist alusta kuival maal. Käte liikumise trajektoor on ringjoonesarnane, käed on sirged ja vältida tuleb üla­keha kallutamist külgedele. Selleks et tagada paremat haaret vees, peavad peopesad olema püsivalt liikumissuunaga risti.

Seliliujumise käte töö õppimist vees on kõige lihtsam alustada, hoides ennast varvastega kinni basseiniääre torust. Vaade peaks olema suunatud lakke ning kõrvad peaks olema vees. Vii käed vette rahulikult, väldi lahmimist.

Foto: stockxching

Foto: iSotockphoto

ujumine

27

triatlon

TriStar Estonia 2012 Triatlon noor ala, kui seda võrrelda teiste olümpiaaladega. Aga selle napi 33 aastaga on see suvine kolmiksport teinud läbi suure arengu.

K

neys krooniti esimeseks triatloni olümpia­võitjaks Simon Withfield.

Praegusajal toimub maailmas väga palju eri formaatides triatloni­ võistlusi ning neid kõiki ühendab kolme, suvel kõige harrastavama ala kooslus: ujumine, rattasõit ja jooks.

Muidugi ka teadmine, et triatlonist võivad osa võtta kõik, olenemata vanusest ja sportlikust vormist.

ui 1978. aastal esimesed julged Hawaii saarel Ironmani tiitli nimel võistlema hakkasid, ei osanud keegi neist ilmselt aimatagi, millise sportliku eluviisi rajajaks nad tegelikult olid. Nüüd, 33 aastat hiljem saame triatloniharrastajaid mõõta miljonites ja ainuüksi Hawaii Ironmani 1800 stardikohale pretendeerib iga aasta kvalifikatsioonivõistlustel üle 70 000 inimese. Lisaks suutis rahvusvaheline triatloni liit murda spordiala 2000. aastal olümpiakavva. Syd-

Triatlon Eestis Triatlon Eestis on just viimasel kolmel aastal teinud läbi vägagi mär28

Allan Oras oma esimesel triatlonil.

triatlon

Triatlonist võivad osa võtta kõik, olenemata vanusest ja sportlikust vormist.

kimisväärse arengu. Harrastajate arv on kasvanud 227-lt (2008. a) 1300-le (2011. a). Praegu on alaliidu hingekirjas kokku 23 liikmesklubi ja 23 kutselist treenerit.

Korraldajana olime endile juba aastaid varem seadnud eesmärgiks jõuda rahvusvahelisse triatlonisarja.

Meie pingutused väikeses Eestis jäid silma Star Eventsi meeskonnale, kes on maailma tasemel triatloni suur­ üritusi korraldanud juba üle kümne aasta. Star Events oli just turule tulnud uue ja põneva TriStar-formaadiga.

Oma olemuselt sobis 1 km ujumist, 100 km ratast ja 10 km jooksu ideaalselt meie visiooniga suurendada triatloni harrastajaskonda ning anda kohalikele võimalus võistelda õlg õla kõrval maailma tippudega.

Nii toimuski esimene TriStar111 Estonia üritus 2010. aasta augustis Pühajärvel. Esimesel aastal oli triatlonil osalejaid kokku 618, mis tegi võistlusest selgelt aasta sündmuse kogu regioonis. Korraldusmeeskonnaga võisime kindlasti rahule jääda.

Selleks et areng ei seiskuks, oli tarvis suurendada nii rahvusvaheliste osalejate arvu kui ka kohalikku harrastajaskonda.

Tänavune Triatloni Festival 2011. aastal õnnestus TriStar Estonial saada Euroopa struktuurifondide toetust, mis on suunatud just välisturgudele. See aitas palju kaasa meie nähtavusele kirjus triatloni­ maailmas. Tulemuseks oli rohkem kui 177 välisvõistlejat 17 riigist. Seda võib vaadelda kui üle 105protsendist kasvu!

Otsustasime juba populaarseks saanud TriStar111 ja lastele mõeldud TriStar11.1 distantsidele lisada ka TriStar33.3, mille läbimisega peaks hakkama saama igaüks.

Kuna spordi­ü rituste korraldamine on hea võimalus avalikkuse tähelepanu suunata, siis oleme alati läbi viinud heategevuslikke aktsioo-

Gerly finišeerumas koos Contra, Rein Kahro ja kaasaelajatega.

29

ne. 2011. aastal osutus selleks Hea­ eeskuju Project, kus osalesid Gerly Padar, Urmas Kruuse, Rein Kahro ja Contra, kes koos Veikko Tääriga terve suve kestnud saatesarjas „Täär treenib triatloniks” TriStar111 distantsiks valmistusid. Kõikide projektis osalenute varustus müüdi vahetult pärast võistlust avalikul heategevusoksjonil ning koos StarRun5 heategevusjooksus kogutud toetustega õnnestus meil annetada üle 4000 euro Tallinna lastehaigla toetusfondi.

Tänavu kavas olnud kolmepäevane Triatloni Festivali formaat õigus­tas ennast täielikult, sest tegemist jätkus kõikidele spordihuvilistele ning mõeldud oli ka kaasaelajatele, kes said nautida laupäeval ja pühapäeval toimunud rokk-­ kontserti. Kokku osales 2011. aasta Tr­Star Estonia festivalil 909 sportlast ja umbes 8000 pealtvaatajat.

Korralduse poole pealt oli kõige keerukam koordineerida 270 vaba­ tahtliku tööd kolmel järjestikusel päeval. Tänu neile tublidele inimestele said kohalolnud nautida tõelist triatlonipidu. Siin minu kui peakorraldaja suur kummardus kõigile abilistele.

Uuel hooajal vanamoodi ja uutmoodi ka 2012. aastal on TriStar Estonia Triatloni Festival kavas 3.– 5. augus­t il ikka Pühajärve SPA pargis. Programm jääb samaks mis 2011. aastal ja taas kord teeme koostööd Tartu rulluisumaratoniga, mille raames autasustatakse ühisarvestuse parimaid.

Lisaks oleme plaaninud 22. juuliks esimese Tartu City triatloni. Seega jõuab Eestisse maailmas ülipopulaarne City triatloni formaat, kus võisteldakse klassikalisel olümpiadistantsil: 1,5 km ujumist, 40 km ratast ja 10 km jooksu. Võistlus on ühtlasi Balti karika etapiks ja osaleda saavad kõik huvilised. Eriliseks teeb ürituse see, et kogu võistlustrass on plaanitud Tartu südamesse, kasutades ära linna tähtsamaid vaatamisväärsusi: Emajõge, Võidusilda, Toomemäge, vanalinna, Emajõe kallastel olevaid parke ja raekojaplatsi.

Ain-Alar Juhanson TriStar Estonia peakorraldaja

32