Issuu

AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakonna väljaanne

29. juuni 2016

Mis on kodu? On see koht, kus sa üles kasvasid ja millest sul on mustmiljon mälestust? Või on see koht ja sõbralik naabruskond, millele mõtled siis, kui sul on koduigatsus? Teame, et vastuseid võib olla tuhandeid. Meie jaoks on kodu midagi enamat kui maja, kus sa elad. Sellepärast loomegi kodusid ja naabruskondi.

Olles välja kasvanud NCC-st, on Bonava üks juhtivaid elamuarendusettevõtteid Põhja-Euroopas. Eestis on Bonava viimase üheteist aasta jooksul loonud neli terviklikku eluasumit enam kui 1300 koduga ning hetkel on valmimas Ketraja Pelgurannas, Pärnaõue Haaberstis ja Sinimäe Lasnamäel. Leia oma uus kodu bonava.ee

Selles numbris

Juhtkiri

K Hendrik Osula

FIORE KIVIVANN

eskkonnasäästlikkus ja taaskasutus võtavad üha suu remaid ja tõsisemaid mõõtmeid. Sellesse on haaratud ka kodune olemine ja vaba aeg – püütakse leida nu tikalt toimivaid lahendusi nii ruumis sees kui ka väl jas. Nendel teemadel seekordses numbris peatumegi, ikka omas võtmes. Põhiloos astume sisse ühte pealinnas asuvasse korterisse – sisearhitekt Ines Haak on kujundanud südalinna just südalinna näo ja olemisega kodu. Hea näide sellest, kuidas üks moodne perekond tänapäeva metro polis elab – mugavalt ja lihtsalt. 11 küsimusele vastab noor ja teadlik maastikuarhitekt Minea Kaplinski. Tema sõnul peab kõigesse olemasolevasse suhtuma maastikuarhitektina äärmise pieteeditundega, kau gelt liiga lihtne on kogemata ja mõtlematusest midagi väär tuslikku jäädavalt ära rikkuda. Minea annab endast parima, et kõigil oleks keskkonnas hea olla. On ju suveaeg ja ruumina fookuses aed. Kui loodusest sõl tub juba inimene, siis veelgi rohkem on sellele allutatud õue ruum. Aed ei saa kunagi päris lõpuni valmis, vaid on pidevas muutumises, ja ka loodus ei ole oma väljakutsetega kitsi. Mida tasub kaalu da nii enne aia kujundamist kui ka siis, kui aed juba valmis on? Asjaliku ülevaa te annab aiadisainer Merilen Mentaal. Juuni alguses korraldas eesti sise arhitektide liit kolmandat korda süm poosioni SISU. EKA sisearhitektuu ri osakonna arendustegevuse koordi naator Natalie Mets kirjutabki sellest kolmepäevasest rahvusvaheliste esi nejatega sündmusest põgusa ülevaa te. Erilise tähelepanu all oli kodumõis te laiem tähendus: kodu vahetamine, koos koduga rändami ne, kodutunde tekitamine. Kodutunde võib tekitada ka glamping’u ehk glamuurse tel kimisega – kogu maailma viimase aja trend, looduses matkami ne stiilselt ja glamuurselt. Sama mõtet võib rakendada kodu aiaski: kujunda sellest mõnus ruum, mis on sinu või sinu pere nägu ja tegu. Häid mõtteid saab meie uudis- ja disaininope te rubriikidest. Mõnusat suvist õuesolemist! Kohtume sügisel toas!

EESTI KODU

Metropoli näo ja olemisega kodu südalinnas Lk 10–15

AED

Aiadisainer Merilen Mentaal: Aiakujunduse põhielemendid Lk 17–18

INTERVJUU

11 küsimust: Maastikuarhitekt Minea Kaplinski Lk 22–23

Irmeli Karja peatoimetaja

VANNID

MÖÖBEL

AURUSAUNAD

VALAMUD

AURUSAUNAD VALAMUD www.balteco.ee

KODUSPAA

DUŠID

LISAD

Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee, tel 5666 1049 EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

SISEARHITEKTUUR

SISU sümpoosion „Welcome Stranger!” Lk 29–32 5

UUDISNOPPED

Sumedat suvevalgust!

Eestlane armastab küünlaid ja laternaid – need teevad olemise õdusaks igal aastaajal, nii toas kui ka õues. Hemtexi bambuslaternal on kaitseklaas ja metallist sang. Ohutusnõudeid ei tohiks siiski unustada. Hind 29,50 eurot.

www.facebook.com/hemtex.eesti

Lillekast võib olla nutikas panipaik

Elegantselt minimalistliku ja ajatu disainiga lille kast Ferm Living sobib edukalt peale lillede ka mänguasjade, raamatute ning muu hoiustami seks. Lisaks saab pulbervärviga viimistletud pee nikestel jalgadel kasti rakendada ruumijagajana. Sume roostevärvi lillekast annab paraja annu se värvi ja aktsenti igale minimalistlikule kodu le, jäädes sealjuures elegantseks ja diskreetseks. Lillekasti sisse sobivad ideaalselt nii Ferm Livingu lõikelillede vaasid kui ka toataimede sa vist potid. Lillekast on saadaval kahes värvitoonis.

homefromnorth.com

Voodi, mis sobib terrassile ja suvetuppa

TULEVIKULE DISAINITUD RUUMILAHENDUSED! Töötasapinnad | Kõrgsurvelaminaadid | Kunstkivi | Fassaadipaneelid

www.acrulam.ee | Tel: +372 5648 5756 | Peterburi tee 46-303 Tallinn, 11415, Eesti 6

Usume, et öösel uinudes alustame sala teekonda oma unistuste maailma. Kus olekski parem ringi reisida kui voodis, mis meenutab pilliroost meisterdatud paati – justkui kiigutab sind unele. Voodi alates 5256 eurost. Casa Studio, Kentmanni 10, Tallinn.

Katame laua suviseks

www.facebook.com/casastudio www.casastudio.ee

Hemtexi suvekollektsioonis on vahatatud laudlinad erineva värvigamma, mõõdu ja mustriga. Puuvillast laudlina on kaetud õhukese polüuretaankihiga, mis on mugav vaheldus vakstule. Lina on niiske lapi ga kerge puhastada, sobides terrassilaulegi. Õrn masinpesu 40 kraadi, pahempoolne triikimine. Hemtexi stiilsed plastist piknikunõud on kauakestvad iga suvepeo lauaeehted. Sarjas on veiniklaas, kann, kahes suuruses kausid ja joogi tops. Lubatud on masinpesu.

www.facebook.com/hemtex.eesti

UUDISNOPPED

Suviselt kutsuv!

Mõnusates liivakarva suvetoonides terrassimööbel. Mugav polürotangist tool on alumiiniumraamiga. Kui on soov toetada ka jalgu, teeb eriti mugavaks olemise samast komplektist tumba. Tool 499 eurot, tumba 199 eurot.

www.isku.ee

Kollektsioon, kus kohtuvad mugavus ja luksus

Manutti „Elementsile” on omased köitev vorm ja ahvatlev disain, mille on loonud disainer Gerd Couckhuyt. Uhke kollektsioon „Elements” on võitnud ka Red Dot Awardi disainiauhinna aas tal 2014. Sellel meistriteosel on lõputult paigutus võimalusi, õhuke LED-valgusriba lisab omakor da särtsakust, tekitades illusiooni kui hõljukist. Suurepärased värvikombinatsioonid, vaoshoitud disain ja veekindlad materjalid on kollektsiooni le pitseriks. Moodulite hinnad alates 4074 eurost. Casa Studio, Kentmanni 10, Tallinn.

www.facebook.com/casastudio www.casastudio.ee

EESTI KODU

Fotod: Märt Lillesiim

EESTI KODU

Metropoli näo ja olemisega kodu südalinnas Sisearhitekt Ines Haak (Ace of Space) on kujundanud konkreetse ja liigse ilustamiseta kodu väikese Eesti metropolis – meie pealinna südames. Omanikest noor ja sihikindel paar teab, mida elult soovib, ning kõnealune korter peegeldab nende suhtumist hästi.

orter asub Kentmanni tänaval, Merko ehi tatud uues äri- ja eluhoones, mille projek teeris 2013. aastal arhitekt Indrek Allmann. Suurust on ühe korteri kohta üsna palju – 120 m2, mille juurde kuulub ka 15 m2 rõdu. Kuna korteriomanikud pidasid kodu valides silmas vas tasmajade (sh teatri NO99) kõrgust, näeb 6. kor ruselt vastasmajast üle. Aknast avaneb vaade Rä vala pargile, mille taga on ühel pool suurlinnale omased kõrghooned ja teisel pool vanalinn. Õhtul avaneb rõdult eriti äge vaade: madal pu nane päikesevalgus maalib klaasfassaadiga hoone tele kogu loojangukoloriidi. Rõdu on seest vooder

Moodne Kodu

EESTI KODU

datud termotöödeldud puiduga, mis on väga il mastikukindel materjal ja lõhnab, muuseas, ime liselt siiani. Maja sisse nagu lõigatud rõdumahtu saab kehvema ilma korral katta klaasiga – kergelt liuglevad lükandaknad on väga mugav lahendus. Kuna tegu on uue majaga, sündis ka inter jöör nullist. Planeering ei ole tehtud standard lahenduse järgi – siin oli abiks arhitekt. Korteri võlu peitubki selle avatuses ning uus planeering peegeldab kindlasti hästi ideed läbipaistvusest ja avarusest, ent piisavast privaatsusest. Kogu mööbel on valminud eritellimusel, ise gi kõik väikseimad detailid on tehtud täpselt sel le korteri jaoks – vanast kodust uude ei võetud kaasa midagi. Pigem oli idee otsida kestvat, aja tut, funktsionaalset ja lihtsat joont. Kuna tellijad on väga konkreetsete soovide ga disainiteadlikud inimesed, sai koostöö sise arhitektiga alguse sellest, et neile meeldis just Ines tehtu. Kui tellija jõuab arhitektini tänu tema käekirjale, on üldjuhul koostöö viljakas. Seega oli olemas väga tähtis edufaktor – teineteise mõistmine selles, milline peab olema tulemus ehk kodu, kus tellijad iga päev elama hakkavad.

Inspiratsioonina nimetab Ines omanikke ja kindlasti hoonet oma asukohaga – kiire elutem po, millega kaasneb funktsionaalsus lahendus tes ja teadlikkus ajatust stiilist, lähtumata hooaja trendidest. Korterisse valitud koloriit on monokroomne. Kuna hoones endas on läbivaks tooniks meresinine (sisse toodud ka kõikide korterite pesuruumi plaati des), oligi sinine ainus lisaks kaalutav toon (tundus arhitektuuri seisukohalt loogiline). Pesuruumi pai galdatud sinise plaadiga kaasneb aga üks lugu. Ni melt selgus, et plaat pole põrandal piisavalt vastu pidav ning juba kolimise ja mööbli paigaldamise käi gus tulid selle nurgad maha. Inesele tundus küll al gusest peale, et olemasolev klaasmosaiik pole ehk päris tellija nägu, kuid selle vahetus ei olnud prio riteet ja rohkem sellele ei mõeldud. Lõpuks sai sei na valitud ikkagi matid täismassplaadid, mis sidu sid kogu interjööri tugevamini tervikuks. Plaadi valimisega kaasnes teinegi tore lugu. Viimasel hetkel selgus, et väljavalitud tooni enam ei toodeta ning nõnda pidi otsustama mõne tei se tooni kasuks. Nali ja risk seisnes aga selles, et tellijad viibisid samal ajal puhkusel teisel mandril,

nii et toon valiti vaid piltide põhjal otse kõrbest. Igatahes usaldas tellija sisearhitekti ning plaat sai kõigile meelepärane ja tulemus ilus. Mustreid ja kõrvaltoone interjööri elavda miseks on sisse toodud sisustustekstiilidega, mida saab suurema vaevata välja vahetada – eluja külalistetoa põrandat katavad sinistes tooni des Bonconceptist pärit mustrilised vaibad. Ma gamistoa voodil lamasklevad murtud toonides Kaubamajast pärit Hugo Bossi dekoratiivpadjad, millele pakub tuge neutraalne fooniks sobiv voodikate. Elutoariiulitele lisavad raamatute kõr val värvi merevaigutooni Iittala Ruutu klaasvaasid ja Nüüd Ceramicsi betoontooted, mida võib ilut semas näha ka magamistoa öökappidel. Interjöörilahenduses oli idee kaotada visuaal selt ära funktsionaalne mööbel, valides selle vii mistluseks sama tooni mis seintel ja rõhutada eraldiseisvaid esemeid – igas ruumis on raskus kese ühel detailil, muu on peidetud. Mööblivalikusse kuulub nii välismaist tipp disaini kui ka eesti disainerite loomingut. Näi teks elutoas on suur riiul, mis mahutab palju kir jandust. Selle viimistlus on seinaga sama värvi –

Moodne Kodu

EESTI KODU

valge –, luues võimaluse domineerida kodumaisel tammepuidust Warm Northi söögilaual ja spet siaalselt esimest korda üleni mustaks värvitud Toivo Raidmetsa toolidel John. Suur Rolf Benzi diivan oma meresinise tooniga seob detailid ter vikuks. Magamistoas on järgitud sama põhimõtet – seinte sisse „kaotatud” seinaga sama tooni garde

roobikapid loovad fooni voodile, mille kohal kõ neleb Märt Lillesiima foto „Linnutee”. Mustad Ar temide Tolomeo valgustid on funktsionaalsed lu gemiseks. Projekteerimisega kokku valmis kodu kuue kuuga. Eks oma osa mängis ka eritellimusmöö bel – seda ju poest ei osta ja kliendi soovide teos

tamiseks kulub tavaliselt mitu head nädalat, va hel isegi kuid, kui mahtu rohkem. Sisearhitekt Inese jaoks on see Kentman ni korter hea näide sellest, kuidas üks moodne perekond tänapäeval metropolis elab – muga valt ja lihtsalt.

Irmeli Karja

AED Fotod: Merilen Mentaal (MentaalMaastikud)

Moodne Kodu

Aiadisainer Merilen Mentaal:

Aiakujunduse põhielemendid Hea aiakujundamine on kui uue korteri või maja sisustamine. See on põhjalik töö, mis nõuab süüvimist ja paljude otsuste langetamist, rääkimata aktiivselt väljas veedetud tundidest. Üks suur erinevus tasub siiski mainimist – aed ei saa kunagi päris valmis, vaid on pidevas muutumises. Looduski ei ole oma väljakutsetega kitsi.

ida tasub kaaluda nii enne aia kujundamist kui ka siis, kui aed juba valmis on? Mida gi annab ju alati paremaks teha... Ühe lü hikese artikliga ei õnnestu aiakujunduse algtõdesid lahti seletada, kuid veidi mõtteainet saab ikka.

Skaala ja mõõdud Aiale annab skaala maja. Aed võiks olla kui kodu laiendus, mis avaneb ja areneb maja peamisest aknakompleksist või aeda viivast suuremast uk

sest. Aia kujundamist võikski alati alustada maja juurest ja liikuda sealt edasi aeda. Esimesena peaks paika saama terrassid ja põ hilised liikumised – aiaväravast majja ja terrassile. Kui maja ja aed on suured, võiksid ka teed ja alad olla julge joonega, tavapärasest veidi laiemad. Kui ruumi on vähe, tulevad ka erinevad alad väikse mat mõõtu, kuid väga funktsionaalsed ja kasuli kud, mitu korda läbi mõeldud. Sellest hoolimata peaksid aiateed olema vähemalt 1,1–1,2 m laiad, et kõrvuti saaks liikuda kaks inimest. Terrassi suu

rus peaks olema minimaalselt 4 x 4 m, et sinna ka midagi peale mahuks ja kõigest mugavalt möö da saaks.

Funktsionaalsus ja eesmärgid Aed peab olema eelkõige funktsionaalne. Oleme harjunud teatud mugavustega ja eeldame neid ka healt aialt. Elu aias käib enamiku ajast maja lähe dal, sest siis on hea korraks tuppa astuda. Mu gav on aias olla ka sama jalanõuga, millega toas käiakse, või siis lihtsalt paljajalu. See eeldab, et

AED

maja parimate, soojemate külgede vastas on ter rass või terrassiala, mis on toa tasapinnaga või malikult samal tasandil ja mahutab kõik vajaliku mõnusaks äraolemiseks. Enne terrassi rajamist võiks väikese pere koosoleku teha ja panna kirja kõikvõimalikud te gevused, mida keegi terrassil teha soovib. Mõt lema peaks sellelegi, kui palju sõpru-tuttavaid korraga keskmiselt külas käib. Neid nüansse ar vesse võttes tulekski terrassile vajalikud mõõ dud anda ja terrass aladeks jagada – samal või veidi erineval tasapinnal. Samal tasapinnal saab alasid jagada näiteks terrassi sisse ehitatud taimealade, väikeste piirete või lihtsalt erineva puidujooksu abil.

Aiaruumid Aed on visuaalselt suurem, kui ta aiaruumideks jagada. See ei tundu küll loogiline, ent vaadates terrassilt aeda, adumata, kus on selle piirid, tun dubki aed suurem. Lisaks jääb veel avastusrõõm kulgeda läbi ruumide, mis üllatavad oma olemuse, taimede, värvide ning mõne muu põneva või var jatud elemendiga (nt terrassiala, omaette olemi se ala, lasteala, grilliala, spordiala, lõkkeala, tar beaed). Lisaks võib välja mõelda palju muid te maatilisi aiaruume, mida nimetada ja kujundada nii, nagu fantaasia lubab: Jaapani aed, Vahemere aed, vanaema aed, sinine aed, aroomiaed, öötun dide aed jne.

Moodne Kodu

Hea ruumijagaja on ikka hekk, kuid hästi so bivad ka suuremad püsikud ja kõrrelised. Vahel piisab kolmest sümboolsest puust, mis visuaal selt väikese eraldatuse tekitavad. Põnevalt mõ juvad veel lihtsalt ukseavad, vaheseinad, sõresti kud, dekoratiivpaneelid jms.

Päike, vesi ja tuul Taimedega kujundamisel tulevad mängu tingimu sed, mis hakkavad määrama, millised taimed mil listel aladel vastu peavad. Või veel parem – millised taimed antud tingimusi armastavad, et end pari mast küljest näidata. Kui on paigas, kuhu ja kui suu red taimed tulevad, asu kaardistama: kui palju päi kest sinna jõuab, kui tuuline või külm seal on ja mil line on muld – kas pigem märg või kuiv – ning kui kiiresti valgub ära vesi? Tihti pole talviseks paha tegijaks paukuv pakane, vaid hoopis kõikuv tempe ratuur, liigne niiskus ning lõikav ja pidev tuul.

Taimedega kujundamine – õige taim õigesse kohta Õnneks on taimevalik väga rikkalik ja taimi leiab ka kõige keerulisematesse tingimustesse. Oluli ne on taime kohta võimalikult palju teada saada, sealhulgas tema eelistusi ja lõplikku suurust. Vii mane on tähtis, sest ühes heas taimealas peaksid taimed oma ala ära täitma nii, et mullapinda näha ei oleks. Samas peaks igale taimele jääma talle va jalik kasvuruum.

Massi, massi ja fookust Taimed pääsevad paremini esile, kui nad on istu tatud veidi suuremate kogustena kui 1–2 taime. Palju erinevaid üksikuid taimi annavad taimeala le pigem kaose mulje – ükski taim ei pääse esi le, kui ta just väga tugevalt teistest oma värvilt, mõõdult või olemuselt ei erine. Pigem vali ühte alasse vähem erinevaid taimi, otsusta oma lem mikute kasuks ja paiguta neid koguseliselt roh kem. Mõtle ka sellele, et eri kuudel oleks erinevad etteastujad, kes oma õite, viljade või sügisvärviga rohkem välja paistavad ning silma ja südant rõõ mustavad. Vali ka mõned fookustaimed ning pai guta nad sinna, kuhu tahad vaataja pilgu suunata.

Puud on aia hiilgus Puudes kajastub aeg. Puud on midagi, mis jää vad meenutama aeda ja nende istutajaid isegi siis, kui aia hiilgeajad on möödas. Puud annavad var ju, tekitavad mõnusalt turvalise kolmanda mõõt me aias, kus on hea olla. Puude istutamist väiksemasse aeda ei maksa karta, sest sinna saab istutada väiksemad puud. Väike puu ei tekita nii suurt varju, et aiast kogu päike ära kaoks, ning suvine päike käib ikka nõn da kõrgelt, et vari pakub kuumal päeval puu all istudes pigem meeldivalt jahutavat vaheldust. Ilusa võraga puu on kui skulptuur ning päi kese ja varju mängud annavad aiale erilise maa gia.

Moodne Kodu

SINU ELU LIHTSAIM KATUSEVAHETUS

RUUKKI PAIGALDUSPAKETT

Katuse seisukorra hindamine

2 3

Katusevahetuse eelarve koostamine

2 3

Uue Ruukki katuse paigaldamine

KOGU KATUS

KORRAGA ÜHELT TARNIJALT

Tasuta infotelefon

1914

KATUSEVAHETUS ALAKU TELLI KATUSEMEISTRI KÜLASTUS

www.ruukki.ee/meister

Katusetooted Paigaldus Garantii

- kuni 50 aastane tehniline garantii profiilidele - kuni 5 aastane garantii paigaldusele

Ruukki Express katusekeskused: Tallinnas: Tartus: Pärnus: Jõhvis:

Tartu mnt 98 Ringtee 78a Turba 7 Linda tee 15d 21

INTERVJUU

11 küsimust:

Maastikuarhitekt Minea Kaplinski Kõigesse olemasolevasse peab maastikuarhitekt suhtuma äärmise pieteeditundega. Kaugelt liiga lihtne on kogemata ja mõtlematusest midagi olemasolevat ja väärtuslikku jäädavalt ära rikkuda. Noor, kuid teadlik Minea annab endast parima, et kõigil oleks meid ümbritsevas hea olla.

•

Milliste sõnadega ennast tutvustaksid? Ennekõike olen vist mõtiskleja. Mulle on olu line vaadata ja märgata ümbritsevat, osata hinna ta ja ära tunda, mis on selles ilusat, ja panna tähe le ka seda, mis on halb ja mida saaks muuta. Hin gelt kipun pisut maailmaparandajaks, aga enne kõike katsun sellele lõputule ülesandele lähene da disaini ja ruumikeskkonna kaudu.

•

Kust sai kõik alguse ja mis on teinud sinust selle, kes oled? Arvan, et kõige rohkem on mind mõjutanud maal veedetud lapsepõlvesuved, loetud muinasjutuja loodusraamatud ning minu kergelt introvert ne perekonnaring, kus oli ruumi vaikseteks oma ette olemisteks ja nokitsemisteks. Maastikuarhitektuur kui selline jõudis minuni alles keskkooli lõpuaastail, enne seda arvasin edasi tegelevat bioloogiaga. Avastus, et on olemas eriala, mis ühendab kõik mulle südamelähedased asjad, tuli väga ootamatult, aga väga õigel ajal.

• 22

Kuidas on möödunud sinu loomingulised te gemised maastikuarhitektina?

Eks kõik algas ikka koolipingis kursuseprojektide, töötubade ja muude tegemiste käigus, mis andis võimaluse otsida, katsetada ning mõelda julgelt ja suurelt. Kooli kõrvalt aitasin kaasa mõningate dendroloogiliste hinnangute juures, kus muidu gi loovusele suurt kohta polnud – asju tuli vaa data pigem mõistuspäraselt ja rangelt, et pärast mõnele pargikülastajale puurondid pähe potsa tama ei hakkaks. Pärast kooli on tulnud ette igasuguseid töid alates mänguväljakutest, eraaedadest ja pargi projektidest kuni mõisaparkide hoolduskavade ni. Seda aga peangi maastikuarhitektuuri juures üheks kõige tänuväärsemaks osaks: eriala on nii võrd vaheldusrikas, et mingist rutiinist on ras ke rääkida.

•

Milliste raskustega oled erialaselt silmitsi seisnud? Kõige keerulisem on tajuda ja teadvustada vas tutust, et igasuguse väliruumi kujundamine peab lähtuma väga paljude inimeste vajadustest ja soo videst. Kõigesse olemasolevasse peab maastiku arhitektina suhtuma äärmise pieteeditundega,

kaugelt liiga lihtne on kogemata ja mõtlematu sest midagi väärtuslikku jäädavalt ära rikkuda.

•

Kas on välja kujunenud efektiivne töö rutiin? Milline? Ma ei ütleks, et tegu on otseselt konkreetse ru tiiniga, aga iseendale olen seadnud üsna karmid nõudmised. See tähendab, et kui ikkagi tähtaeg on lähenemas või lubadus antud, suudan vajadu sel tööle keskenduda niimoodi, et kipun unusta ma söömisegi. Kui aega on rohkem, meeldib mul le asjadele rahulikumalt läheneda. Üle kaheksa tunni järjest loomingulist tööd teha on kurnav ja tihti isegi võimatu. Tuleb leida hetki, et mõte va baks lasta ja end natuke koguda.

•

Kas mõtled tööd tehes keskkonnasäästlik kusele? Kuidas? Ikka mõtlen ja võimalusel proovin sellest võima likult palju ka lähtuda. Tööde iseloomust tulene valt võib see küll tähendada väga erinevaid asju. Parkide hoolduskavade koostamisel proovin seis ta selle eest, et muruplatside asemel jääksid alles ka mõned õitsvad ja liigirikkad niidud. Projekti

de juures pean silmas, et lõpptulemus oleks või malikult hooldusvaba, kasutatud materjalid na turaalsed ja kodused.

madel end teetassi kõrval kerra kerida ja vaada ta pildigaleriisid, kus järjest hüppavad ette uued ja põnevad projektid.

•

Kes on eeskujuks? Võib-olla on see pisut kummaline, aga oma kõige suuremaks eeskujuks ei pea ma mitte üht ki prominentset maastikuarhitekti, vaid hoopis Tove Janssonit, kelle elu ja looming on minu jaoks kuidagi äraütlemata inspireeriv. Maastikuarhitek tuuri vallast imetlen konkreetseid töid, mitte tin gimata kogu ühe autori loomingut. Mis või kes inspireerib? Ennekõike ikkagi maastik kogu oma värvi kirevuses ja elurikkuses. Minu jaoks on loo dus olnud alati väga tähtis. Kui ma iga natuke se aja tagant ei saa kuhugi võsa vahele põgene da, tunnen end üsna õnnetu ja väsinuna. Sama moodi on tähtsad reisimine ning võimalus avas tada uusi ja vanu kohti; näha seda, mis töötab ja mis mitte. Loomulikult on olulised ka teiste maastiku arhitektide huvitavad tööd. Tore on vihmastel il

Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovid meelde jääda? Eesmärk on ühelt poolt banaalselt lihtsakoeline ja teiselt poolt hulluks ajavalt keeruline. Teisisõnu tahaksin, et inimestel oleks keskkonnas hea olla. Proovin anda endast parima, et iga tööga selle poole püüelda. Kui hästi see välja tuleb, näitab ilmselt aeg. Kuidas elab meie maastikuarhitektuur? Kas on põhjust tunda muret või rõõmu? Eestis on maastikuarhitektuur veel üsna noor ja roheline, eriala paljuski alles otsib endale väljun deid ning proovib oma eksistentsi õigustada ja kinnitada. Eks need asjad liiguvad muidugi aeg laselt, aga olen oma loomult ikka optimist ning arvan, et küll kõik lõpuks paika loksub. Viimastel aastatel on palju ära tehtud ning ka linnapildis või vanades parkides hakkab järjest rohkem sil ma häid ja õnnestunud lahendusi.

•

Lemmikobjekt enda loomingust? Miks? Palju olen tegelenud hoolduskavade ja dendroloogiliste hindamistega, mis ei ole oma olemuselt just väga loomingulised tööd. Muidu gi on nendegi puhul vaja konkreetsesse objek ti süveneda ja otsuseid langetada, aga see ei ole tingimata koht, kuhu poetada julgeid või uuen dusmeelseid mõtteid ja lahendusi. Seetõttu pa kuvad loomingulises mõttes rohkem väljakut set ikkagi parkide, linnaruumi ja eraaedadega tegelevad projektid. Kõige huvitavamana neist julgeksin nimetada Kolga mõisa parki. Tegu on hiiglasliku alaga, mille lahendamine oli üks väga suur ja aukartustäratav ettevõtmine, samas põ nev kogemus. Oli tore tuhnida vanades arhiivi des, otsida fotosid ja plaane kunagisest pargi ruumist ning proovida jõuda parima lõpplahen duseni, mis arvestaks ja rõhutaks mitme ajajär gu kihistusi.

DISAININOPPED

Moodne Kodu

Kerge, virnastatav ja lihtsasti puhastatav DOT on praktiline ja lihtne taburet, millel on iseloomu. Selle selge vorm ja funktsionaalsus on sündinud põhjamaisest kargusest. Saarepuust treitud jalad koos tööstuslikust vildist istmega annavad taburetile sooja ja õdusa olemuse. DOTi taburette saab üksteise peale virna laduda kuni kaheksa tükki. Kerge ja lihtsasti puhastatav DOT leiab kasutust igas elamises. Disainerid Joonas Torim ja Mihkel Mölder ütlevad laheda tabureti kohta nii: „DOTis on kokku saanud lihtsus ja funktsioon. Taburetti saab kasutada väga mitmekülgselt – söögi- ja kontorilaua taga, virna laotuna külalisi ootamas, kohvilauana väikeses elutoas ja lillepoti alusena.” Hind 99 eurot, komplekti (4 tk) tutvumispakkumine 299 eurot. www.oot-oot.com

Tool ja valgusti ühes Disain: Margus Triibmann Cranberry tool-valgusti on seest valgustusega disainielement, mida sobib kasutada ka siseruumis – nii kodus kui ka avalikus kohas. Istepinki saab valmistada liuglaagritel pöörlevana, aga ka vabalt maapinnal või põrandal asetsevana. Cranberry tooli valgustab kas pinnasesse uputatud laia valgusvihuga autonoomselt installeeritud prožektor või mahu koorikusse installeeritud valgusallikas. Välitingimustes on iste varustatud läbiva avatud tunneliga vihma ja pesuvee ärajuhtimiseks. Hinnad alates 450 eurost (tavaline valgustuseta Cranberry). keha3.ee

Nopime Eesti disaini suvetuppa

Asjalik abiline õueruumis ja toas Disain: Aap Piho (2015) Inspiratsiooni abilaudade Colors väljatöötamiseks andis nagu paljude teistegi Warm Northi asjade puhul igapäevaelu. Disainer Aap Piho räägib lähemalt: „Nähes sisearhitektina paljusid interjööre, inimeste kodusid ja töökeskkondi, märkasin, et eestlaste mööbliesemetel puudub kasutajale mugav üleminek köögist elutuppa, kohvinurgast kabinetti, elutoast magamistuppa. Colorsi abilaud oma õhulise ja askeetliku ilme juures jääb ruumis pigem märkamatuks, lisades valitud metallraami värvitooni abil vaid õrnalt detailsust ja, mis veelgi tähtsam – pakub funktsionaalset panipaika meie igapäevastele pisiasjadele, mida on väga mugav käeulatuses hoida. Lauakese kerge kaal lubab seda hõlpsasti liigutada või ümber paigutada. Mitmed meie sõbrad ja kliendid kiidavad laua funktsionaalsust, eriti siis, kui kodus on külalised ja tuba täitub veiniklaaside, suupistetaldrikute ja kohvitassidega, või siis, kui päevane lugemisvara ajalehtedest ajakirjadeni leiab hoopis ühe väärika paiga elutoadiivani kõrval.” Valmib käsitööna ettetellimisel, hind 159 eurot. www.facebook.com/warmnorth

DISAININOPPED

Paljudel juhtudel on lamekatus katuse ehitamisel ainulahendus

Südamest tulev looming Soe ka suveõhtutel Kõik kaubamärgi Kelpman Textile pleedid on täisvillased ning valmistatud Euroopas väikeste partiidena ilma kemikaale kasutamata. „Terra” kollektsiooni neljas värvikoosluses pleedide disain on kui vaade lennukilt alla maapinnale, kus näeme erineva kuju ja värvitoonidega põllu- ja metsalaike. Kollektsioon „Warm up” ühendab mitmete mustritega (Herbal, Harlequin ja Zig Zag) väga

pehmeid pleede. Paljudes kasutatakse naturaalset, värvimata lambavilla halle ja pruune toone. Pleedid on müügil Kelpman Textile’i poes, Tellis kivi loomelinnaku poetänaval, Telliskivi 60a ning veebipoes shop.marekelpman.eu. Kollektsiooni „Terra” pleedide hind on 120 eurot, kollektsiooni „Warm up” pleedide hind on 190 eurot. www.marekelpman.eu

Lamekatusel on teiste katusetüüpide ees mitu eelist, mistõttu on see ka paljudel juhtudel ainuvõimalik lahendus. Lamekatus on seisvat vett pidav katus ning seda saab ehitada piiramatute mõõtmete ja kujuga. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab lamekatuseid ehitada aasta ringi ning valida nii soojustatud kui ka soojustamata variandi vahel. Kattematerjalina kasutatakse Eestis põhiliselt bituumenrulli, kuid märgata on ka plastrulli osakaalu kasvu. Materjali- ja värvivalik sõltub siiski katusest ja tellija eelistustest, olgu soovitavaks tooniks must, hall, valge, punane, roheline või hoopis kollane. Miks valida just lamekatus? Korralikust materjalist hästi ehitatud lamekatus on pikaealine ja kindel investeering. Lisainfo: www.evari.ee

Tegu pole küll kodumaise toodanguga, kuid Eestis loodud brändi Studio Living nime taga peituvad väga hoolikalt valitud tooted, mis sobivad oma lihtsuses iga eestlase koju. Masstootmine ja suured kaubamärgid standardiseerivad elukeskkonda, muutes kõik kiretult ühesuguseks. Nõnda on Studio Livingu eesmärk otsida üles ja tuua huvilisteni just väikeste, eriliste ning tundmatute käsitööliste ja väiketootjate elukondlikud tarbeesemed, mis on jätkusuutlikult valminud nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. Need on sageli väikelinnade väiketootjad, kelle looming sünnib südamest ja kelle töö on kogukondlikult väga tähtis nii käsitööoskuste ja kultuuri edendajatena kui ka tööandjatena. Päris asjad päris inimestele. Sageli esemed, mida poest ei leia ja mis meeldivad ainult meile. www.facebook.com/studiolivingtallinn

Valikus uued kangad!

Teeme ruumi uutele mudelitele! Salonginäidistele erakordselt soodsad hinnad! Decotex Sisustussalong 26

SISEARHITEKTUUR Fotod: Raul Mee

Moodne Kodu SISU sümpoosionile kogunesid nii noored kui ka kogenud valdkonnaesindajad ja huvilised.

TO O L I D, L A U A D, D I I VA N I D, K E L L A D, AKSESSUAARID JA LAUANÕUD Avaloenguga astus üles innovatsioonistrateeg ja arhitekt Marco Steinberg.

SISU sümpoosion „Welcome Stranger!” Kolmas Eesti sisearhitektide liidu ja kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna korraldatud sisearhitektuuri sümpoosion SISU toimus 1.–3. juunil Tallinnas Hobuveskis. Alapealkirja all „Welcome Stranger!” arutleti kolme päeva jooksul nomadismi ning ruumi ja inimese suhte ja vastastikuse mõju teemadel.

oliitiliselt korrektse pealkirja taga peitusid palju laiahaardelisemad arutelud kui esma se seosena tekkiv pagulaskriis. Võõraks ole mist ja omaks saamist füüsilises ja vaimses ruumis lahati nii emotsionaalsest, majanduslikust kui ka hariduslikust aspektist. Seda kõike raamis muidugi sisearhitektuur ja sisearhitekt, kelle pi dev väljakutsuv ülesanne on olukorras kohaneda

ning ruumiliste lahendustega vastata eriilmeliste le, ümberpaiknemist puudutavatele küsimustele. Sümpoosionil oli erilise tähelepanu all kodu selle mõiste laiemas tähenduses: kodu vahetami ne, koos koduga rändamine, kodutunde tekkimi ne. Alateema iseloomust tulenevalt käsitles ena mik esitlusi ka kultuurilisi erinevusi ja teises kul tuuris tegutsemisest.

SISU rahvusvahelised lektorid paistsid silma eriliste uurimisteemade, ainulaadsete kogemuste ja rikka teadmiste pagasiga. Jagatud kogemused va rieerusid Eesti venelaste kodusid uurinud kunsti akadeemia doktorant Eva Seppingu ettekandest kuni Bangladeshis kohaliku materjali ja impordi tud teadmistega kogukonna kooli ehitanud Ger rit Schilde ja Hill Scholteni ning Austraaliast Eesti

SISEARHITEKTUUR

Moodne Kodu

SISU ettekannete seas oli näiteid rände mõjust nii Bangladeshist, Singapurist kui ka siitsamast Tsooru kolhoosikeskusest. Piltidel: SchilderScholte arhitektid, Helen Oja ja Raul Kalvo ning Laura Linsi. kunstiakadeemiasse vahetusõpilaseks tulnud ning siit Palestiinasse jõudnud Monica Knollini. Avakõne pidas 2016. aasta Soome paviljoni ku reerinud innovatsioonistrateeg ja arhitekt Marco Steinberg. Rahvusvaheliste ettekannete seas oli mõnus osakaal välismaa-kogemusega eestlastel, teiste hulgas said sõna Delfiti ülikooli magistrant Laura Linsi, japanoloog Alari Alli, Helen Oja ja Raul Kalvo. Nii nagu möödunud aasta tel, kureeris mitmekesise ja läbi mõeldud SISU filmiprogrammi ka seekord Belgias resideeruv videokunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla. SISU raames oli päev enne ametlikku avamist kõigil huvilis tel võimalik osa saada EKA sise arhitektuuri osakonna magistri tööde kaitsmisest. Oma lõputööd kaitsesid edukalt ka SISU-l esinenud Helen Oja, uurimusteemaks munitsipaaltänavatoidu või malused Tallinnas, Kadri Tonto teemal „Sise arhitektuuri praktiseerimisvõimalusi väliskesk konnas” ning Annika Kaldoja, kes esitles oma al keemiliste sugemetega tööd kohvijäätmete taas

kasutamisest materjalideks. SISU toimumise ajal oli Hobuveskis üleval Herkki-Erich Merila fotonäi tus „Welcome to Estonia”. Ametliku alguse sai sümpoosion 1. juuni õhtul sisearhitektuuri liidu tervitussõnadega. Järgnes SISU esimene film „Symbolic Threats” – Mischa Leinkaufi, Lutz Henke ja Matthias Wermke koos töös valminud, kunsti ühiskondlikku ulatuse suu rust uuriv ekraniseering, mis sai inspiratsiooni linnakunstni ke aktsioonist „White American Flags”. Filmile järgnes Marco Stein bergi avakõne „From Border to Home”. Tuginedes Soome riigi näitele ja kasutades ohtralt aja loolisi võrdluspunkte, otsis Stein berg vastust küsimusele, kuidas lahendada kogu Euroopat puu dutav pagulasprobleem nii, et sellest saaksid kasu ka asjaga otseselt mitteseotud inimesed. Teemat väga kriitiliselt analüüsides püs titas Steinberg retoorilise, kuid ülitähtsa küsimuse: kas inimkond suudab kätte jõudnud ristimikul vali da õige suuna, kui ühel pool asub etem ja arenenum ning teisel pool katastroofiline Euroopa?

Rahvusvaheliste ettekannete seas oli mõnus osakaal välismaa- kogemusega eestlastel.

Esimese õhtu ametliku osa lõpetuseks esit leti ajakirja SISU_LINE #2. Eesti sisearhitektide liidu väljaande teine number keskendub ruumi teemadele ja tugineb 2015. aasta SISU sümpoo sionile. SISU teine päev algas legendaarse Eesti sise arhitekti Taevo Gansi tervitussõnadega. Muuhul gas ilmnes paeluv fakt, et Eesti oli Balti riikidest esimene, kus hakati pakkuma akadeemilisi sise arhitektuuri õpinguid (aasta 1939). Teise päeva esimene kõneleja oli Renaud Haerlingen materjalile keskenduvast arhitek tuurikollektiivist ROTOR. Humoorika ja šarmant se loengu keskne mõte oli materjali elukäik – kui das selle tõeline essents ilmneb alles pärast pa kendist väljumist ning esmast kasutamist. ROTOR on taaskasutatud ehitusmaterjale uurinud teoo rias ning kasutanud oma töödes ja projektides (Veneetsia biennaali paviljon, Bomel, „Tables et chaises and Parodi”). Järgmiseks tutvustas oma magistritööd silmapaistva rahvusvahelise kogemusega, Londo nis resideeruv Eesti päritolu Laura Linsi. Väga huvitav oli tema käsitlus otsestest vajadustest tekkinud tarkadest disainiotsustest Eesti vana de talumajade juures.

SISEARHITEKTUUR

Moodne Kodu

Hobuveski ümmargune saal lõi sümpoosionile õdusa aura kaasamõtlemiseks.

Esimese ploki viimase ning väga emotsionaal se ja tugeva ettekande tegi Monica Knoll, veri noor Melbourne’i RMITi ülikooli vahetusõpilane, kes rääkis oma isiklikust kogemusest Palestiinas. Monica kõne mõte oli esitleda, kui tähtis on rei sides kokkupuude kohaliku kultuuri esindajate ga ning kuidas ühised tegemised ja läbielatu teeb võõrastest sõbrad. Värskendavalt mõjus Gerrit Schilderi ja Hill Scholte ülevaade oma tööst Bangladeshis, kus arhitektipaar ehitas 25 km raadiusest saadud ehitusmaterjalidest kohaliku tööjõu abiga kogu konna kooli. Lisaks ilmselgele oskusteabele ilm nes esitlusest pühendumus ning soov teha mida gi hingelist ja tähendusrikast. Eeva Seppingu esitluses Venemaa eestlastest sai publik fotomaterjali kaudu tutvuda stereo tüüpse vene rahvusest inimese sisustusmaitsega (vaibad seintel, omavahel kokkusobimatud vär vid). Autor uuris, kas ja mismoodi mõjutab sise kujundust rahvus. Kolmanda päeva juhatas sisse EKA sisearhi tektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, kes tutvustas selliseid osakonna viimase aja silma paistvamaid projekte nagu õppereis Palestiinas se, rekahaagises asuv projektiruum ning rahvus vaheliselt armastatud kõlakoda RUUP.

Kõik viimase päeva ettekanded keskendu sid koduteemale. Japanoloog Alari Allik rääkis kodu hülgamisest ja koduga rändamisest, Eva Storgaard tutvustas ühiselamuhooneid ja -kujun dusi Taanis. Loengul tõstatus küsimus, kui suure

Kogu SISU saab iseloomustada sõbraliku ja tervitava meeleoluga.

Tänavuse SISU (kollase-musta-kirju) graafilise disaini autorid on Stuudio Stuudio disainerid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik (pildil all paremal).

osa ühiselamute sisekujundusest peaks üleüldse looma arhitekt ja kui suures osas võiks see jääda elaniku kujundada. Väga põnevalt tutvustas San Franciscos re sideeruv Bella Mang sealset elusituatsioo ni, kus lühikese perioodi jooksul on linna koli nud 50 000 elanikku, samal ajal on uusi elupai ku loodud vaid 8000 inimesele. Sellest tingitu na on tekkinud uued teenused ja senini mõtle matud ruumikontseptsioonid, nt ratastel köögid (food trucks), kohvikukontorid jms. Kogu SISU saab iseloomustada sõbraliku ja tervitava meeleoluga – vastab ürituse pealkirja le. Kui jätta välja tohutu palavus ruumis ning põ nevatest vestlustest tingitud ajakavanihked, oli tegu suurepärase sümpoosioniga nii korraldus likus kui ka sisulises plaanis. Siinkohal julgustan kõiki arhitektuuri- ja sise arhitektuuri ringkonna väliseid inimesi järgmise aasta sümpoosionil osalema. Arutatavad teemad on paeluvad ning intrigeerivad iga loominguli sest mõtlemisest, disainist ja ümbritsevast ruu mist huvitujat.

Natalie Mets EKA sisearhitektuuri osakonna arendustegevuse koordinaator 33

Sisuturundus

Moodne Kodu

Tark peremees hindab loomingulisust ja kvaliteeti Põnevate sillutuskivide abil saab oma fantaasia ja värvikirevuse kõrgustesse lennutada.

uvel pöörduvad kõigi pilgud õue. Lõpuks on käes istutamise-ehitamise aeg. Nüüd tasub väiksemate aiatööde kõrval mõelda ka uuele sillutisele, sest pakutavad võimalused teevad igaühest kunstniku. Sillutus- või tänavakivi pole enam ammu klassikaline arhitektuur koos hallide, tumeda te ja punakaspruunide toonidega. Hoopis vastu pidi! Väga laia värvigamma, mõõtmete ja pinna viimistlustega Penteri klinkersillutuskivide hul gast leiavad endale sobiva nii modernse, klassi kalise kui ka looduslähedase mõtlemisega aia omanikud. Penteri sillutuskivid ei kaota aasta te jooksul oma kaunist välimust ja pakuvad rõõ mu veel tulevastelegi põlvedele, sest klinker sillutuskivi ei kõdune. Erakordselt vastupida vaid ja loodussäästlikke sillutuskive on ka väga lihtne paigaldada.

Klinkersillutus kui pilgupüüdja Hästi ettevalmistatud aluspinnale saab sillutus tellist paigaldada vähese tööga. Ka kujundusvõi malusi on ääretult palju. Siiski – õige värvivali ku kõrval on väga tähtis ladumismuster – pinnad lasevad end huvitavalt liigendada ja omandavad uusi, võluvate vaatenurkadega proportsioone. Nii avanevadki piiramatud võimalused aedade, ter rasside ja trepiastmete, kõnni- ja sõiduteede ning väljakute kujundamisel. Huvitava tulemuse saab, kui sillutuskive ei laota sirgete joontena, vaid lai netena, kaares, ringikujuliselt või mitmesugus te kujunditena. Olgu paigaldus põiki-, piki- või traditsioonilise mustriga – klinkersillutus püüab alati pilke!

Parim Saksa kvaliteet Suurem osa Penteri klinkersillutuskivide toote valikust toodetakse Wienerbergeri tehastes Saksamaal. Eestis Aseri tehases toodetakse sillutuskive neljas värvitoonis ja kahes pinnaviimistluses: Punane kare ja sile, Terrakota kare (pruunikirju) Terra kare (tumepruun) ning Grafiit kare (tumehall). NB! Sel aastal lisandusid tootevalikusse uued Aseris toodetud tumehallid kareda pinnaga sillutuskivid Grafiit mõõtmetega 200 x 100 x 45 mm ja 200 x 100 x 52 mm ning punase-pruunikirjud kareda pinnaga sillutuskivid Terrakota mõõtmetega 250 x 60 x 52 ja 200 x 100 x 71 mm.

Klinkersillutuskividega sillutise ehitamise etapid • Kandekiht peab olema vastupidav ja külmu miskindel ning laskma läbi vett. Selleks on vajalik u 25 cm paksune kiht killustikku (tera suurusega 8–16 mm) või kruusa (tera suurusega 0–35 mm). Mitme killustikukihi korral peab vähemalt üks u 15 cm paksune kiht olema vee kapillaartõusu vältiv (ilma peenosisteta). • Tasanda paigaldatud killustik või kruus korra likult. • Tihenda paigaldatud ja tasandatud killustiku kihid plaatvibraatori või käsitambiga. • Tee 3–5 cm paksune sängituskiht 0–5 mm terasuurusega sillutusliivast või 3–7 mm pak

susest killustikust. Kiirema veeäravoolu tagab peenosisteta killustik. • Tasanda paigaldatud sillutusliiv või killustik. • Rihi juhtlatid vesiloodi ja rihtlati abil. • Tasanda sängituskiht juhtlattide abil, arves ta katte vajalikku kallet (vähemalt 2,5%). Silu liiv või killustik rihtlatiga ühtlaseks, seejärel eemal da juhtlatid ja täida tekkinud vaod peenliiva või killustikuga. • Sängituskihti võib siluda ka rihtlatti juba pai galdatud sillutuskividele toetades. Muul juhul tee silumislaua otstesse sobilikus suuruses sisselõi ked. • Silu ja paigalda sillutuskive u 2 m lõikudena. Alusta paigaldamist sirgest küljest silutud liiva alusele (viimasele astumata) 3–5 mm vuugiga. Iga nelja rea järel täida vuugid liivaga. • Alusta sillutuskivide paigaldamist sirgest kül jest, millele tuleb täisnurga all sirge põikvuugi saamiseks tõmmata nöörid. • Sobituskivide lõikamiseks kasuta vesijahutu sega kivisaagi või nurklihvijat. • Täida laotud sillutise vuugid peene liivaga. Kuiv liiv terasuurusega 0–2 mm täidab vahed hästi ja seda on hea suure liivaharjaga laiali püh kida. • Tihenda sillutiskate kummikaitset omava pinnavibraatoriga. Alusta servadest, lõpeta sillu tise keskel. • Pärast tihendamist pühi vuukidesse veel vuugiliiva, et kõik vuugid oleksid korralikult täi detud. • Uhu vuugiliiv kastmise abil vuukidesse tihkelt kokku. Seejärel pühi sillutise pind veel kord üle.

Sisuturundus

GA? A R R O K ÖÖD T K I Õ K TEEME KSUGA! A JÄRELsM al. 15,9% • i n t re s k s e a l. 0 € • sissema

Kodu pealinna peidetud kuurordis Uut kodu otsides peaks arvestama perele sobivaima asukohaga, ent mõtlema ka sellele, millises keskkonnas mängivad edaspidi sinu lapsed ning kus oleks hea elada ka sinul endal.

õigest mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Stroomi rannast, Pelguranna asumis valmi vad sel suvel Ketraja läbimõeldud lahendus tega kortermajad. Mereäärne piirkond sobib täiuslikult pere ja sõpradega aja veetmiseks ning sportimiseks, olgu selleks värskendav ujumine või lõbus pallimäng. Suvel mõjub Stroomi ranna piirkond justkui kuurordina, kus on mõnus puhata ja argielust pääseda. Lisaks mitmekülgsetele sportimis võimalustele asub seal suur rannaäärne mängu väljakute kompleks ja mitmed muud vaba aja veetmise võimalused. Pelguranna puhul on tegu areneva piirkonna ga, kuhu kolivad järjest rohkem noored pered, kuhu tekib põnevaid keskuseid ja söögikohti ning kus on

Printech

hea transpordiühendus nii kesklinna kui ka Kris tiine ja Mustamäega. See on hubane kant, kus kõik sujuvaks elukorralduseks vajalik asub kodu lähedal. Ketraja kujutab endast kolme moodsat elu maja, millesse on peidetud läbimõeldud lahen dustega valgusküllased ja kvaliteetse siseviimist lusega korterid. Majad moodustavad haljastatud hoovialaga terviku. Aiaga ümbritsetud hoovis on lastel mõnus mängida. Majad asuvad kõrghaljas tatud vaikses sisekvartalis, mis arvestab elanike privaatsusvajadustega.

Bonava NCC kontsernist välja kasvanud Bonava on juh tiv elamuarendusettevõte Põhja-Euroopas. Alates 2004. aastast on Bonava rajanud Eestis üle 1400 kodu: Viimsisse Tammeõue, Kadrioru ja Lasna mäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla ja Haaberstisse Pärnaõue. Pikaajaline kogemus ning kuuluvus Põhjamaade suurimasse ehitus kontserni annab kindlustunde, mida vajad uue kodu soetamisel.

Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.

Sisuturundus

Köök on sooja kodu südameks Eesti inimesel on väga hea maitse ning seda on näha ka oma rajatud kodudes. Köögi puhul peetakse silmas selle kaunist väljanägemist ja kasutusmugavust, aga ka kvaliteeti ja hinda.

änapäeva köökides domineerivad heledad toonid, kuid viimasel ajal on hakatud sisse tooma laiemat värvigammat, mida kombi neeritakse naturaalse puiduga. Millest üld se alustada, kui soovid kujundada uue ja värske väljanägemisega kööki? Köögi soetamisel tuleks sulgeda silmad ja mõelda ennast vähemalt viis aastat edasi tulevik ku. Miks nii? Tihti kiputakse rajama kööke, kus on liiga vähe kappe ja ülearu palju riiuleid, aga pere kasvades nõude ja tarvikute hulk kahekordistub, mille tulemusena pole kappe, kuhu asju panna – tuleb taas hakata kööki ümber kujundama. Köögi keskmine eluiga on 10–15 aastat. Juba maja planeerides peab korralikult läbi mõtlema, mismoodi võiks unistuste köök paikneda ning kus asuda kraanikauss, pliit ja külmkapp – selle järgi saab vedada torud ja juhtmed. Pea meeles, et täp selt enda vajaduste järgi loodud köök on koht, kus veedad perega ühiselt kvaliteetaega. Sa ju ometi sooviksid, et sind ümbritsev sulle meeldiks? Mõtle läbi, milline võiks olla köögi värvigam ma ja materjalid, kui palju kapipinda vajad praegu ja tulevikus ning millist köögitehnikat tarvitama hakkad. Parima tulemuse saamiseks pöördu spet sialisti poole – nii säästad aega ja raha. Idema Köögid on 1991. aastal loodud esimene eritellimusena valmivaid disainkööke ja mööblit pakkuv salong Eestis. Tänu pikale tegutsemisajale on Idemal unistuste köögi rajamiseks vajalik ko gemus, professionaalne meeskond ja seetõttu ka kvaliteetne toode. Idema köök valmib konkreet

se meistri käe all, mis tähendab, et üks inimene veab protsessi algusest lõpuni, pakkudes kliendi le suure eelise – valmib kvaliteetne, unikaalne ja väga personaalne köök, millele võiks peale kirju tada kindla meistri allkirja. Idema Köögid on pika tegutsemisaja jooksul omandanud väga suure kogemuse kodude sisus tamisel. Lisaks on olemas lai ja paindlik toote valik, mida pidevalt koostöös sisearhitektide ga arendatakse. Kööki planeerima asudes aita vad kogenud konsultandid teha valiku nii mater jalide kui ka stiilide maailmas kliendi vajaduste järgi ning muuta kogu protsess võimalikult liht saks. Nõnda leiab igaüks endale täiuslikult läbi mõeldud ja stiilse köögi, mille paigaldab profes sionaalne meeskond. Nüüdseks on Idema sisustanud kööke pea le Eesti ka Inglismaal, Prantsusmaal, Skandinaa vias ja Venemaal. Kaugeim koht on olnud Jaapan, kuhu eritellimusena valmistati köögi puhveti kapp. Tervelt 85 protsenti Idema klientidest on need inimesed, kellel on meiega varasem koos töökogemus olemas – uut kodu sisustades tullak se Idemasse tagasi. Idema teeb oma tööd armastusega, väärtus tades ja austades oma klienti kõrgelt ning saades hakkama ka keerukate soovidega. Nii on Idema Köögid muutunud 25 aastaga kliendi silmis usal dusväärseks partneriks, keda saab kodu sisusta misel täielikult usaldada.