MOODNE KODU (MAI 2106)

AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakonna väljaanne

25. mai 2016

4 aastat garantiid!

K ö S Kö na n

hi

-

4 aastat garantiid esimesena Eestis Lai siseviimistluse ning lisavarustuse valik Selver 4minuti jalutuskäigu kaugusel Kakumäe rohelus

- Rohkelt sportimisvõimalusi - Mererand 8minuti kaugusel - Usaldusväärne arendaja

Müügiinfo: Siim Kadak • +372 5340 0031 • siim.kadak@ncc.ee / Olga Fjodorova • +372 5356 1381 • olga.fjodorova@ncc.ee / www.ncc.ee

www.BlueSky.ee

Uued ning kvaliteetsed eramud Peetris 10-15 minutit Tallinna kesklinnast - ajakohane disain ja avarad eluruumid - kvaliteetsed viimistlusmaterjalid - madalad kommunaalkulud (maak端te)

M端端giinfo: Marko Rink 516 9730 www.BlueSky.ee

Selles numbris

Juhtkiri

Hendrik Osula

Tool Breeze al. 280 eur / Laud Go al. 340 eur / Latern Lighthouse al. 155 eur

H

ea ilm mõjub meile hästi ja ilus kevad paneb roh­ kem tegutsema – tahame avastada uusi kohti, veeta aega sõprade ja lähedastega, olgu siis lin­ nas ringi käies ja uudistades või loodusesse välja­ sõite tehes. Ikka selleks, et ammutada kogemusi ja head energiat.

Just õueruum on osa, mida püüame maksi­ maalselt kevadest sügiseni ära kasutada. Kuidas seda luua toimivaks nii meie enda koduaias kui ka avalikus ruumis? Kuidas kujundada mõistlik õueruum? Lehe viimases sisuloos toob noor maastikuarhitekt Minea Kaplinski meieni kolm kujunduspõhimõtet ja suunda moodsas maas­ tikuarhitektuuris. Märksõnadeks on inimväärne, säästlik ja uue hingamisega ruum.

USAs elav sisearhitekt-arhitektuurimagistrant Bella Mang on samuti suunanud pilgu kindlalt tulevikku – karjääri lõ­ puks soovib naine pakkuda ühe hea võimaliku lahenduse probleemile, kui­ das ehitada väheste vahenditega palju­ dele, kvaliteetselt ja nii, et indiviid en­ nast sellest infrastruktuuris kehtesta­ da saaks. Huvi disaini vastu tekkis Bel­ lal lapse­põlvekodus. Lähemalt saame noore arhitekti kohta teada rubriigist „11 küsimust”.

Kui plaanid sel kevadel-suvel oma välikööki uuendada, laiendada või sui­ sa uut ehitada, annab sisearhitekt Raul Tiitus nõu, mida tasuks enne asja kal­ lale asumist arvesse võtta.

Põhiloos astume sisse meie pealinna peatänava-äärsesse, 1930ndatel ehitatud korterelamusse. Mõni aasta tagasi re­ konstrueeritud hoones asub üks terviklikuks kujundatud kodu, mille loomisel on järgitud maja väärikat joont.

Disaini- ja uudisnopetes on fookuses õueruum ja väli­ köök – neid saab täita hea disainiga, olgu see praktiline või silmale ilus.

Mine toast välja, külast linna ja linnast maale!

Head avastamist!

Irmeli Karja peatoimetaja

Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee, tel 5666 1049 EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

EESTI KODU

1930ndatest tiivustatud Lk 10–14

RUUM

Sisearhitekt Raul Tiitus: Kuidas kujundada välikööki?

Lk 17–18

INTERVJUU

11 küsimust: Sisearhitekt Bella Mang Lk 22–23

AVALIK RUUM

Kolm kujunduspõhimõtet moodsas maastikuarhitektuuris Lk 29–32 5

UUDISNOPPED

Stiilinäide Taanist – mugav nii toas kui ka õues

Selle suve asendamatu kaaslane aias, terrassil ja rõdul on abilaud On The Move Taani välimööbli ja õueakses­ suaaride tootjalt Cane-line. Äravõe­ tava lauaplaadist kandikuga saab liht­ salt ja mugavalt toast head-paremat õue tuua. Kuna laud on kerge ja va­ rustatud käepidemega, on seda mu­ gav ringi tõsta.

Laud on saadaval kahes suuru­ ses ja mitmes värvitoonis. Õuehoo­ aja lõppedes võib lauda edasi kasuta­ da toas. Abilaua On the Move ja teis­ te Cane-line’i õuetoodetega saab tut­ vuda ELKE Mööbli salongis või kodu­ lehel. Hind alates 269 eurost. www.elkemoobel.ee

Stiilne uudistoode aia eri osade piiritlemiseks, nagu köögiviljaaed, puhketsoon ja muud istutusalad. See sobib ka kogukate püsikute toestamiseks, selle abil saab juhatada kulgemist ning teeradu.

Mustaks peitsitud postid on männipuust, kvaliteetne ja vastupidav must köis viimistleb lõpptulemuse.

Metallist ääris aia eri piirkondade ääristamiseks ja piiritlemiseks. Stiilse ja painduva äärisega on hõlbus piiritleda kaarjaid moodustisi.

Betoonmoodulitest väliköök

Aiapiirde-loogikal põhinev ja ka aiana kasutatav betoonmoodu­ litest väliköök WWOO on hollandlaste loodud ja põhimõtteli­ selt hooldusvaba. Mitmefunktsioonilistes tööpindades on või­ malik kasutada keraamilisi grille, gaasipõleteid (vokk), gaasi­ grille ja valamut. Võimalused on loodud ka kaminale ja väliduši­ le. Hea näide funktsionaalsest, kuid lihtsast köögist, mis sobib nii moodsa eramu kui ka klassikalise, maalähedase villa taga­ hoovi. ulaelu.ee

6

Stiilne ja ergonoomiline lahendus taimede kasvatamiseks rõdul või terraassil. Jalgade Kasvatuskasti komplekti abil rajad oma kodu rõdule või terrassile väikese aia vähese vaevaga.

UUDISNOPPED

UUDISNOPPED

Lebolasse lebotama

Kergelt ulmelise väljanägemisega lebola Anroid on vahva koht, kuhu mahub vajadusel terve pere. Hu­ bane ja madala põhjaga, nii et ka väiksemgi laps või lemmikloom pääseb kerge vaevaga sisse ja ilmselt välja tulla enam ei ta­ hagi. Hea teada: aiamööbli pu­ hul tasub jälgida, et sellel oleks alumiiniumist raam, sest erine­ valt terasraamist see ei roos­ teta ja peab vastu kõik vihmad-­ niiskused ehk on ilmastikukindel.

Hind 790 eurot. www.Home4you.ee

Valgust puu otsast

Itaalia firma Arese valgusti Skylight koosneb kolmest kohtvalgustist, mis on eri­ neva vihulaiusega – 20kraadise kitsa ja 40kraadise laiema valgusvihuga. Moo­ dulite valgus on suunatud üles ja alla. Lisaks saab valida sooja 3000K ja külme­ ma 4000K valguse vahel. Hea näide sellest, kuidas tehnilisi välisvalgusteid on võimalik õues ka puu külge riputada, kuid kindlasti peaks need olema IP65 niis­ kuskindlusega. Hind alates 450 eurost. www.valgustus.ee

8

Stiilne rõdukast jalgadel

Kekkilä taimekasvatuskomplekti abil rajad oma kodu rõdule või terrassile väi­ kese aia vähese vaevaga. Lihtsalt kokkupandav tervik sisaldab kõike, mida vajad köögiaia või õiteilu rajamiseks: jalgadega kasvatuskasti, ronitaime tuge, tarviku­ riiulit ja kolme märgistuspulka. Vöökoha kõrgusele tõstetud jalgadega kasvatus­ kast tagab mugava tööasendi. Kasvatuskasti all oleval riiulil võid hoida aia hool­ damiseks mõeldud tarvikuid.

Märgistuspulkadele on võimalik kirjutada kasvatuskomplekti taimed, samu­ ti saab nendega märgistada külviridu. Metallraamiga ronitaimetugi laseb kas­ vatada efektseid ronitaimi, näiteks lillhernest või elulõnga. Rõduaed sobib häs­ ti ka ruumijagajaks ja millegi varjamiseks. Kasvatuskast on valmistatud soojus­ töödeldud männist ega sisalda immutusaineid. Nii on see turvaline valik söö­ davate taimede kasvatamiseks. Värvid: must ja valge. Hind 169 eurot. www.hansaplant.ee

Itaalia päikese alt

1960. aastatel Itaalias Vestones tööd alustanud FAST S.p.A. on kes­ kendunud õuemööbli tootmisele. Valatud alumiiniumist lauad ja too­ lid on kaetud spetsiaalsete värvidega, mis tagavad mööbli vastupida­ vuse nii paduvihmale kui ka eredale päikesele.

Lauasarja „Grande Arche” kuuluvad nii fikseeritud suurusega kui ka pikendatavad lauad, viimaste puhul on pikendamiseks kasutata­ vad plaadid mugavalt hoiustatud lauaplaadi all paiknevas panipaigas.

FASTi valikust leiab ka samanimelised, laua disainiga sobituvad pingid.

Loodusest inspireeritud kujustusega toolisarja „Forest” kuulu­ vad käetugedega ja -tugedeta mudelid, millele saab valida eemalda­ tavaid istme- ja seljatoepatju. Laudu ja toole on võimalik tellida ka­ heksas värvitoonis.

Sarja „Forest” tool 274 eurot, tugitool 372 eurot, sarja „Grande Arche” lauad alates 2358 eurost. www.intera.ee

9

EESTI KODU

1930ndatest tiivustatud Pealinna ühe peatänava ääres, 1930ndatel ehitatud ja mõni aasta tagasi rekonstrueeritud majas on säilitatud vanad väärtuslikud detailid, sisearhitektuur järgib sõjaeelse Eesti aegset disainikeelt. Samas võtmes on ka ühe sealse kodu omaniku Lena väike ja armas ning kaunilt terviklikuks kujundatud korter.

10

oli ideaalne ja linnainimesele sobiv ning ehitus võis alata.

Eesmärk oli punuda oma pesa nii, et kui see jääb viimaseks koduks, on seal ka hea vanane­ da. See tähendab optimaalset planeeringut – et kõik 53 ruutmeetrit oleks maksimaalselt ära ka­ sutatud –, funktsionaalsust ning muidugi stiili­ puhast ja aegumatut interjööri, mis oleks silma­ le ilus ka aastate pärast.

Varsti sai selgeks, et kodu kujundamiseks on vaja tohutut ajalist ressurssi. Sisekujundus on Le­ nale väga meeltmööda – nii mõnelegi tuttavale oli ta juba kodu kujundanud ja sisustanud. Oma ela­ mise loomine algusest lõpuni oli mõnusaks välja­

Fotod: Hendrik Osula

L

ena soov oli leida kodu kesklinna, kus kõik on käe-jala juures. Linnas tööl käies on hea vali­ da elamiseks koht, mis täidab kõik igapäeva­ sed vajadused: jalutuskäigu kaugusele jäävad poed, turg, kaubanduskeskused, kinod ja teatrid.

Vaatamas sai käidud mitut korterit, samas majaski näidati veel mõnda, aga just kõnealune tundus olevat õige tunde ja hea auraga. Para­ ku oli see juba broneeritud ja otsinguid tuli jät­ kata, kuid paari nädalat pärast helistati kinnis­ varafirmast tagasi ja maakler uuris, kas huvi on endiselt olemas. Huvi oli vägagi olemas! Korteri numbergi mängib siin ehk tähtsat rolli, sest ül­ latusena on tegu Lena õnnenumbriga. Asukoht

11

PROMO

EESTI KODU

kutseks. Jah, vahel tuli nõnda suur hoog sisse, et sai öösitigi internetis surfatud ning inspiratsioo­ ni ja ideid otsitud.

Korteri 1930ndate veidi Skandinaavia-­pärane stiil sobitub hoone arhitektuursesse lahendusse – oli selge, et kõrgläige majaga kokku ei lähe, ja sel­ lest Lena ka lähtus. Planeering tehti samuti vei­ di ringi ja üks tuba muutus seetõttu väiksemaks, aga elutuba vastupidi suuremaks. Sundventilat­ sioon toodi mujalt, et poleks näha koledat karpi.

Põrandalauad on ehtsad ja vanad, lihvi­ tud ja õlitatud. Kahju on sellest, et korterit esi­ mest korda külastades olid ehitajad juba vanad

12

aknad-­uksed eest võtnud ning need minema vii­ nud. Nõnda pidi panema uue ukse ja aknad, aga kui needki oleksid ehedad, oleks kõik perfektne!

Lena nendib kahjutundega sedagi, et Eestis on väga keeruline leida hea hinna ja kvaliteedi suhtega mööblit ning muid sisekujunduselemen­ te. Paljud asjad on üle hinnatud või puuduvad tu­ rult üldse. Teadliku naisena investeerib Lena kva­ liteeti, et asjad kestaks ja püsiks.

Sisekujunduselementidena on julgesti ka­ sutatud ka vana, palju on kokku pandud sellist, mis on kogunenud ajaga. Näiteks köögilaua ko­ hal olev lamp on ostetud veebioksjonilt. Ajastu

hõngu kandev valgusti oli mitu kuud ostuportaa­ lis üleval. Lena hoidis sel pidevalt silma peal ja lootis saada paremat hinda, aga omanik ei taht­ nud kaubelda. Viiekümne euro eest sai lamp en­ dale uue kodu.

Teise näitena võib tuua aastaid tagasi suvali­ se prügikasti kõrvalt leitud õmblusmasina. Lena tassis selle endaga kaasa ja jättis oma aega oota­ ma. Uue kodu jaoks tehti masin korda (puhastati ja värviti) ning nüüd täidab see uhkusega köögi­ laua aset.

Veel kvaliteedist rääkides – Lena üheks kireks on vaibad. Vaip lisab soojust ja hubasust. Korda

13

Moodne Kodu

lähevad autentsed käsitöövaibad, villast ja serti­ fikaadiga. Mitte et tal vaipu kodus palju oleks, aga kui juba, siis villane ja käsitsi valmistatud, mis on naturaalne ja kestab, muutudes ajaga vaid pare­ maks – see on ühekordne investeering aastaküm­ neteks. Vaipadest võib Lena rääkima jäädagi, kuid ütleb, et kvaliteeti ostes tuleb tähelepanu pööra­ ta sõlmede arvule ja seda mitte ruutmeetri, vaid ruutsentimeetri kohta.

Kogu korterisse sai valitud valge tooni kõr­ vale rahustav sinakashall värvigamma, sekka akt­ sendiks lillat-roosat-punast ja muidugi puitu.

Sinine ja hall aitavad lõõgastuda. Magamistup­ pa oli ehitusfirma tapeedi jõudnud juba ära pan­ na – õnneks ka silmas pidades korrusmaja ajaloo­ list tausta. See pole küll päris ideaalne, aga sobib hästi korteri stiili ja Lena enda maitsega ega va­ janud väljavahetamist. Elutuppa sai valitud tapeet nõudega, et see oleks pestav, kuid samas peaks ajale vastu.

14

Moodne Kodu

Köögimööbli joonised tegi ja mööbli ehitas-­ paigaldas kuldsete kätega Andres Kõiva (Con­ tal OÜ). Mööbel on täpselt Lena soovide järgi pai­ ka pandud. Alguses tahtis naine panna köögi töö­ tasapinna taha seina mõne enda tehtud kunsti­ lise foto, aga lõpuks otsustas ikkagi tapeedi ka­ suks, sest köök on osa elutoast ja nõnda tekkis köögi-elutoa terviklahendus.

Mööbel on kogu korteris enamjaolt eritellimu­ sel valmistatud või ostetud Skanost. Kuna Skanos ei olnud just sellist riidekappi, nagu Lena oleks taht­ nud, tegi naine ise joonised ja lasi endale nende jär­ gi sobiva kapi valmis ehitada. Nii on magamis­toas justkui terviklik komplekt ühest sulest.

Väga tähtsal kohal Lena elus on kunst. Kuigi tema kodus pole kunsti praegu veel palju, oskab ta seda hinnata. Elutoa seintele mahuvad näiteks Evald Okase maal ja India graafika. Kunagi, aas­ taid tagasi ostis naine ka ühe Evald Okase suure maali, aga selle eksponeerimiseks ei jagu praegu

pinda. Lena lisab muiates, et see on tema pen­ sionifond.

Seintele-kappidele-ustele jagub fotokunsti­ gi – sõnumiga või lugu jutustavad piltpostkaar­ did ja fotod on peamiselt reisidelt kaasa toodud või saadetud. Olles ise hea silmaga hobifotograaf, on Lenal plaanis paar enda pilti tulevikus kuhu­ gi ära mahutada. Ühe õige kodutunde loomine võtab aastaid.

Lena jaoks on see tõeline looming, mis lõpuks pää­ dib kunstilise tervikuna. Ta ei kujutaks end ette ela­ mas kodus, kuhu poleks saanud panna oma hinge ja südant ning mille kujundamisel on lähtutud vaid sise­arhitekti nõuannetest ja ettekirjutustest.

Kodu peab olema koht, kuhu pärast tööpäeva sisse astudes viskad korvi maha ja oled sina ise.

Naerdes lisab Lena, kelle sülle on kass end mõ­ nusasti kerra sättinud, et kodu ilma kassita on lihtsalt maja.

Irmeli Karja 15

RUUM

RUUM Forno

Andres Putting

Sisearhitekt Kärt Tähema stiilsesse välikööki mahub ka bassein Mõnusal õueruumil on täita mitu funktsiooni. Kärdil oli väliköök plaanis juba siis, kui aeda kavandati – just sellesse ossa, kuhu paistab terve päev päike, eriti maaliliselt õhtupäike.

M

aterjalidest kasutati betooni, klaasi ja puitu, veelgi täpsemalt musta betooni, liimpuitu, kirgast klaasi ja lehist. Erisoo­ viks oli paigutada välikööki kümblus­ tünn, samas ei tohtinud see kogu aeg näha olla ja liialt ruumi võtta. Nõnda süvistati tünn maa sisse ja peale tehti ratastel voodi, mida sooje­ matel suveõhtutel ka magamisasemena kasu­ tada saab.

Asukoht võimaldas väliköögi ees kahe kõr­ vuti asetseva puu vahele paigutada kinoekraa­

ni, seega sai elektri planeerimisel arvestatud projektori asukohaga laes. Ülejäänud asjad sai läbi mõeldud selliselt, et rahuldada söögitegemisvajadused: grill, suitsu­ ahi, gaasipliit, valamu, külmik ning mööbel tar­ vikute paigutamiseks. Lähedal on ka ürdipeenar.

Kärt Tähema soovitused enne väliköögi rajamist

•

takse. Nii saab kavandada paigutuse ja kommu­ nikatsioonid, lisaks arvestada päikese liikumi­ sega. Mõelda võiks ka sellele, kas ruumi haka­ takse tarvitama ainult ilusa ilmaga või elab seal üle ka väiksemat sorti vihma ja tuule.

Kokkuvõttes on väliköök hea ja mõttekas siis, kui see pole tehtud lihtsalt tegemise või ilu pärast, vaid leiab ka kasutust ning tahet seal olla ja mõnuleda.

•

Kasulik on läbi mõelda, mis otstarbel väli­ kööki kasutatakse ja mida seal teha soovi­

SISEARHITEKT RAUL TIITUS:

Kuidas kujundada välikööki?

Kevad on juba käes ning kaugel pole ka aeg, kui saab nautida suurepärast Eesti suve. Pikad soojad õhtud, nädalavahetused pere ja sõpradega, puhkus ning värskest eestimaisest toorainest valmistatud toit – ideaalne taust kvaliteetsele suvisele ajale.

V

äliköök ei ole juba ammu enam pelgalt söögi­ tegemise koht, pigem suvine kodu süda, kus toitu koos valmistatakse ja nauditakse. Kui oled mõelnud sel kevadel oma välikööki uuendada, laiendada või suisa uus ehitada, an­ name sulle mõned nõuanded, mida tasuks enne asja kallale asumist arvesse võtta.

16

Vali asukoht ja funktsioonid Kõik saab alguse asukohast ja põhihoone arhitek­ tuurist. Väliköök kui arhitektuurne element võiks sobituda olemasoleva hoone mahuga, tekitades harmoonilise terviku. Mõtle läbi, kas köök peaks olema statsionaarne või mobiilne, et vajadusel saaks seda siia-­sinna nihutada. Ülemäära keeru­

liseks ja seadmete­rohkeks ei maksa välikööki ku­ jundada. Logistiliselt ei teeks paha, kui väliköök ei jääks kaugele majas olevast põhiköögist. Ta­ valiselt tuleb käia mõlema köögi vahet sagedasti, isegi rohkem, kui esialgu arvatakse.

Enne ehitama hakkamist kaalu, kas vajad seadmetele elektrit. Kasuks tuleb ka veevõima­

17

PROMO

3x ulaelu.ee

Forno

RUUM

Maailma tipptasemel katused tulevad Tartust Tallinna vanalinn võib ju oma punaste viilkatustega maailmakuulus olla, aga reaalsus on see, et enamikul Eesti korterelamutel ning ühiskondlikel ja ärihoonetel on lamekatus – vanemad neist vajavad kiiremas korras korralikku renoveerimist.

lus. Väliköögi puhul piisab, kui saad vajaliku vee tuua kastmisvoolikuga ja ühendada see segistiga või võtta voolik kasutusele segistina, nagu pakub Ulaelu oma väliköögilahenduses.

Mitmele inimesele tavaliselt süüa tehakse?

Kas korraldad ka suuremaid üritusi? Tähtis on veel köögi paiknemine ilmakaarte suhtes – päi­ kese eest varjatud kohta ära kööki kavanda.

Kui maht on teada, tasub läbi mõelda funkt­ sioonid, mida välikööki soovitakse. Võimalusi on palju: söegrill, gaasigrill, teppenyak, plancha, pitsa­ahi, gaasipõleti (vokk), pliit, valamu, maitse­ taimede kasvatamise võimalus, suitsuahi, külmik, kamin, panipaigad, varikatus, valgustus, soojus­ kiirgur. Lähtu oma eelistustest!

Väliköögi võlu on eelkõige see, et erinevalt tava­köögist on seal võimalik valmistada toite, mida toas tavaliselt teha ei saa. Klassikaliste või­ maluste nagu söe- ja gaasigrill kõrval tasub mõel­ da uutele võimalustele, näiteks pitsa-grillahjule, teppenyak’ile (grillimine ülikuumal terasplaadil) ja keraamilisele grillile (toitu valmistatakse ühtlasel kuumusel tunde).

18

Pitsa-grillahjud on enamasti mitmefunktsioo­ nilised: peale pitsa küpsetamise saad ka toitu gril­ lida, pajarooga valmistada ning õhtu lõpetuseks magustoitu teha. Ahjuga kaasnev kamin on meie kliimas tänuväärne – nii emotsiooni kui ka soo­ ja mõttes.

Panipaikade, sahtlite ja kappide plaanimisel ja paigutamisel lähtu pigem põhimõttest „mida vähem, seda parem”. Mõtle hästi läbi, mille jaoks soovid neid kasutada ja mida neis ladustada. Tih­ ti kipuvad kapid-sahtlid koguma tolmu, problee­ miks saab ka niiskus.

Pikemas perspektiivis – mida lihtsam ja vä­ hem hooldust nõudvam köök, seda parem.

Materjalid Väliköögi puhul mängivad suurt rolli õiged mater­ jalid, mis peaksid olema ilmastikukindlad ja ker­ gesti hooldatavad. Kõikuv temperatuur, vihm, tolm ja päike seavad materjalidele kõrged nõudmised.

Soovituslikult võiks kasutada termo­töödeldud ja õlitatud puitu, looduskivi, betooni, roostevaba te­ rast, tsingitud terast, alumiiniumi ja malmi.

Kui statsionaarse väliköögi järele tarvidus puudub, võib kaaluda mobiilset lahendust, mis annab võimaluse õueala vajadusel ja ilma arvesta­ des ümber kujundada. Taanlaste malmist Morso pitsaahju saab kasutada ka grillahjuna ning õhtu lõpetuseks kaminana – ideaalne kaaslane pike­ mateks suveõhtuteks parimate sõprade seltsis.

Mobiilseid lahendusi leiab ka Eestist. Ula­ elu loodud minimalistlik moodulköök võimaldab komplekteerida just endale meelepärase lõpp­ tulemuse. Valikust leiab tööpinnad loodus­kivist ning termotöödeldud ja õlitatud saarest, lisaks söegrilli ja valamu.

Ulaelu idee on selge ja konkreetne: söögival­ mistamine õues peab olema mugav, lihtne ja nau­ ditav. Läbimõeldud disainiga stiilne õuemööbli­ seeria kutsub isegi meie napis suves aiaelu täiel rinnal nautima.

OÜ

Evari Ehitus juhataja ja vastutava spet­ sialisti Rein Kala sõnul on Eestis umbes 24 000 lamekatusega korterelamut, li­ saks suur hulk muid hooneid, sealhulgas kõikvõimalikud kaubanduspinnad, spordiasutu­ sed, koolid, bürood, laod, logistikakeskused, ar­ hiivid ja muuseumid.

Igaüks, kes omab kinnisvara või on seda ostnud-­müünud, teab, et viimase korruse korterite esimene suur oht on just nimelt katus: kas see on korralikult soojustatud ning kuidas on lood hoone­ piirete külmasildade ja ruumide ventilatsiooniga?

Enne Eesti taasiseseisvumist nappis igasugu­ seid ehitusmaterjale, lisaks puudusid efektiivsed soojustusmaterjalid. Eriti andis see tunda lame­ katuste soojustamisel. Kindlasti peab nõukogu­ de ajal tehtud lamekatused kriitilise pilguga üle vaatama. Toona rajatud hoonetel tõsiseid ehitus­ konstruktsioonide kandeprobleeme reeglina ei ole – ehitati piisava tugevusvaruga.

Suurt tähelepanu lamekatuste renoveerimi­ sel tuleb pöörata soojustusele, eriti sõlmelahen­ dustes. Vajadusel peab parandama katuse kallet, korrastama karniisid, parapetid, korstnad, luu­ gid, aknad ning ehitama tuulutuse, et viia välja katusekonstruktsiooni sattunud niiskus. Uuem

trend on paigaldada lamekatustele turvapollarid koos turvatrossidega. Paljudes Euroopa riikides on nende kasutamine kohustuslik.

Kui lamekatus on korralikult ehitatud ja hool­ datud, on sel mitu eelist. Rein Kala põhjendab, et lamekatus on mõõtudelt piiramatu ja seepärast paljudel suurtel objektidel tegelikult ainus lahen­ dus. Lamekatuse konstruktsioonilahendused on teistest katusetüüpidest lihtsamad ja enamikul juhtudel seetõttu ka soodsamad. Eriti märkimis­ väärne on see asjaolu suuremate katuste puhul.

Evari Ehitus on mitmete põnevate ja tunnus­ tatud objektide katuste looja. Näiteks on nende tehtud Eesti esimese veekeskuse Aura katus Tar­ tus. Ahhaa teaduskeskuse katuse tunnistas maa­ ilma katusemeistreid koondav organisatsioon IFD 2011. aastal koguni maailma parimaks katu­ seks. Ette­võtte portfooliosse kuuluvad muu hul­ gas ainulaadne Tehvandi hotelli mätaskatus Ote­ pääl, äsja Tartus valminud Eesti rahvusarhiivi ka­ tusetööd, Tartu südalinnas Riia 2 tervet kvartalit hõlmava mitmefunktsioonilise äri- ja vabaajakes­ kuse katuste ja tunnelite ehitus ning Eesti rahva muuseumi katusele turvapollarite paigaldamine.

Selliste suurte objektideni ei jõutud üleöö.

Evari alustas ettevõtlusega 1991. aastal. Rein Kala

meenutab, et lamekatuseid ehitati vaid ühe bri­ gaadiga. Oskusteavet nappis, palju tuli ise avas­ tada ja vigadest õppida. Nüüd töötab Evaris 25– 30 spetsialisti. Järjepidevalt toimuvad töötajate täienduskoolitused.

Nüüdseks on Evari põhitegevus lamekatuste ehitamine, remont, renoveerimine, rekonstrueeri­ mine kogu töö juurde kuuluva kandva profiilp­leki, soojuse, aurutõkke paigaldamisega ning hüdro­ isolatsiooni, korstende, karniiside, parapettide ning vihmavee- ja tuulutussüsteemide ehitami­ sega. Evari soojustab vundamente ja keldriseinu, hüdroisoleerib vundamente, põrandaid, terrasse, rõdusid, korrusparklaid, sildasid ja viadukte. Te­ hakse lamekatuste ülevaatust, hooldust ja liiglume koristust. Töid teostatakse üle Eesti ja aasta ringi.

Katuste eluiga sõltub katuse asukohast, ots­ tarbest, hooldusest, materjalist, lahendustest ja paigaldusest. Tänapäeval ehitusnormide järgi ehi­ tatud lamekatuste elueaks loetakse 20–40 aastat.

OÜ Evari Ehitus Riia 130, 51014 Tartu 738 0927, 506 0579 evari@evari.ee www.evari.ee

19

Moodne Kodu

Moodne Kodu

ERAMAJA PRIVAATSUS PAARISMAJA HINNAGA UUED PAARISMAJA BOKSID SUSI TÄNAVAL JÄRVEKÜLAS

20

Susi tee 18, Susi tee 12 (+372) 5114476 www.raekodu.ee

21

intervjuu Urban Works Agency

intervjuu

11 küsimust:

USAs San Franciscos elav noor sisearhitekt-­arhitektuurimagistrant Bella Mang sai disainihuvi kaasa kodust ning on suunanud pilgu kindlalt tulevikku – karjääri lõpuks soovib naine pakkuda ühe hea võimaliku lahenduse probleemile, kuidas ehitada väheste vahenditega paljudele, kvaliteetselt ja nii, et indiviid ennast sellest infrastruktuuris kehtestada saaks.

•

Milliste sõnadega ennast tutvustaksid?

Olenemata sellest, kas konkreetne lõpp­ tulem on linn, maja, tuba või mööbel, mõtlen en­ dast üldjoontes kui disainerist. Ruumilised prob­ leemid, ükskõik kas väljas või sees, on tihtipea­ le niivõrd seotud, et mulle meeldib tegeleda mõ­ lemaga paralleelselt. Olen uudishimulik ja üritan üha rohkem oma mugavustsoonist välja astuda.

•

Kust kõik alguse sai ja mis on teinud sinust selle, kes oled?

Ilmselt algas ikka kõik minu emast Tiina Man­ gist, kelle suurtel mööblijooniste kalkadel lapse­ na mängisin. Kodust sain kaasa kriitilise ja tundli­ ku meele kõige visuaalse suhtes, olgu tegu toote­ disaini või maastikuarhitektuuriga. Ruum köitis mööblist rohkem, ehk selle teatud hoomamatu ja dünaamilise iseloomu tõttu. Erinevalt tootest on seda keerulisem määratleda ja kontrolli all hoida – see teeb loomeprotsessi eriti huvitavaks. Võimalik, et oleksin sisearhitektuurist arhitektuuri valda lii­ kunud ka muidu, aga Põhja-Ameerikasse kolimine andis selleks kohese lükke.

•

Kuidas on alanud sinu sisearhitektikarjäär?

Arhitektuurikoolid on olnud väga töömahukad nii Eestis kui ka USAs – kogu see pikk aeg on pea­

22

miselt möödunud kateedris katsetades. Professio­ naalselt ei ole veel palju otsast lõpuni viia jõudnud.

Prioriteediks on olnud valida töid peamise eesmär­ giga õppida midagi uut, võimalikult palju reisida ja aktiivselt teiste disainerite tegemisi jälgida.

lineaarselt projekti joonistan, on väga vähe. Pi­ devalt eksperimenteerides on keeruline rutii­ ni arendada, sest protsess on tihti veel teadma­ tu. Põhimõte, mida viimasel ajal järgida püüan, on lihtne: „Alusta kõigega varem, kui plaanis oli”.

•

•

Milliste raskustega oled erialaselt silmit­ si seisnud?

Raske on olnud kohaneda uute keskkondade­ ga. Vahetult pärast EKAs sisearhitektuuri lõpe­ tamist Kanada läänekaldale jõudes avastasin, et sellist eriala seal naljalt ei ole. See pani korrali­ kult proovile. Ehitatakse kiiresti ja odavalt, sise­ arhitektuur on tihti pelgalt arhitektuuri jääknäht, sisedisainerid töötavad pigem turunduse kui ehi­ tuse valdkonnas. Tuli oma oskused ümber män­ gida ja puuduv juurde õppida. Tuli teha nägu, et „oi, arhitektuur – jah, oskan küll!”, ja õhtuti müs­ tikaga vundamendidetaile dešifreerida, et hom­ mikul oskaks tööl üht-teist joonestada. Mul oli õnn õppida väga kannatliku ülemuse käe all, kes joon joone haaval kõik lahti rääkis.

•

Kas on välja kujunenud efektiivne töö­ rutiin? Milline?

Selle arendamisega tegelen ikka päevast päeva.

Neid päevi, kus kaheksa tundi laua taga istun ja

Kas mõtled tööd tehes keskkonnasäästlik­ kusele? Kuidas?

Jah, kindlasti. Kuigi mitte niivõrd materjalide pärit­olu või koostise, vaid pigem jätkusuutlik­ kuse mõttes. Meie vajadused on muutunud pal­ ju kiirema tempoga kui arhitektuuri eluiga. See­ ga on mulle väga tähtis luua ruum, mis on üht­ aegu paindlik ja kestva väärtusega. Ruum, mis ei takista ja mida oleks lihtne ümber organiseerida.

Nagu öeldakse: kõige keskkonnasäästlikum auto on kasutatud auto.

•

Mis või kes inspireerib?

Pühendunud ja vastutustundlikud inimesed, ükskõik mis alal. Olin siiralt õnnelik selleaasta­ se Pritzkeri auhinna võitja Alejandro Aravena üle.

See näitab teatud meelestuse muutust arhitekti rollis, kes ei saa olla enam pelgalt muudest vald­ kondadest eraldunud autonoomne looja, vaid peab tegelema laiemate probleemidega, otsides neile võimalikult mõjusaid lahendusi.

Urban Works Agency

sisearhitekt Bella Mang

•

Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovid meelde jääda?

Mul on olnud õnn ja luksus kasvada üles ilusa­ tes kodudes, nautida valgust, avarust, puhtust.

Kodu on olnud hea baas kõigeks, mis on teh­ tud sellest väljaspool. Sellest on välja kasvanud soov teenida arhitektina, kes annaks panuse elu­ asemete parandamises. Kui ma oskaks karjää­ ri lõpuks pakkuda ühe hea võimaliku lahenduse probleemile, kuidas ehitada väheste vahendite­ ga paljudele, kvaliteetselt ja nii, et indiviid en­ nast sellest infrastruktuuris kehtestada saaks, oleks küll hästi.

•

Kuidas elab meie sisearhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu?

Niipalju kui ma distantsilt jälginud ning Ameeri­ kaga võrrelnud olen, ehitatakse väikese riigi koh­ ta väga-väga palju ja kvaliteetselt. Just see, kui palju uusi avalikke ruume igal aastal luuakse, on märkimisväärne. Üha enam tehakse toredaid asju Tallinnast väljas, mis on igati positiivne.

Olen märganud, et kasutajate arvu ja ruumide suuruse suhe näib vahel tasakaalust väljas. Pal­ ju on üpris vähe kasutatud kohti, ja ükskõik kui lahe restoran või kohvik ka pole, tühjana on ta ikka kohmetu. Näeksin hea meelega rohkem väi­

keseid ja ehk ka robustsemaid kohti, mis ei töö­ ta efektiivselt ainult tipphooaja tipptunnil, vaid kogu aasta.

•

Mis on su enda loomingu lemmikobjekt?

Miks?

Iga projekt on olnud siiani pigem õppeprot­ sess, kui töötav lahendus. Kui peaksin mida­ gi esile tooma, siis Lava Mae – väljakandmise­ le läinud liinibuss, mille konverteerisime mo­ biilseks pesuruumiks San Francisco kodutute­ le. Tegu oli projektiga, millele ei olnud näidis­ lahendust ja mille kogu protsess oli tervele tii­ mile suur mõistatus – kuidas ehitada veesüs­ teemi ratastel ja mismoodi linnalt sellisele asja­ le luba saada? Seda enam on tore, et idee sai ellu viidud ning buss sõidab iga päev San Francisco naabrus­kondade vahet.

•

Mis on sinu jaoks praegu aktuaalne ja mil­ lega tegeled?

Rahvastikutihedus linnades ja sellest tulenevad probleemid-võimalused. On positiivne näha uue generatsiooni linnatungi – aina aktiivsemad ko­ danikualgatused ja nn hipsteritrend ju tegelikult töötavad täiesti ülla eesmärgi nimel linnast uuesti inimestele normaalne elukeskkond luua.

Arvan, et sisearhitektuurselt tekib lähitulevi­ kus väga palju huvitavaid väljundeid – kuidas ka­ sutada ära kogu juba olemasolev linnaruum uute vajaduste kohaselt? Kuidas saaksime hakata taas tihedamalt koos elama, ilma et näeksime seda vaeva või tülina? Kuidas panna vanad parkimis­ majad ja laiad tänavad teistmoodi käiku, kui tu­ levikus isesõitvad autod linnas tunduvalt vähem ruumi võtavad? Kõik need on väga huvitavad kü­ simused just sisearhitektidele.

Alustasin praktikat New Yorgi firmas nime­ ga SsD ja valmistun vaikselt magistritööks. SsD-s teeme uurimistööd nn mikrourbanismi kohta – vaatame, kuidas planeerida linna väikeste lüke­ tega suurte pintslitõmmete asemel. Meie hüpo­ tees on, et planeerides väikeste elementidega (mikroaiad, väikesed eluasemed, tihedam infra­ struktuur), saab korraga efektiivselt ja vastutus­ tundlikult katsetada, aga samas lahendusi korra­ tes suurt mõju avaldada.

Kuna SsD ehitab ühtlasi Aasias, kus linna­ planeerijad tegelevad just vastupidi meeletult suurte otsustega, on eesmärk mikrourbanismi põhimõtteid teostada just seal.

23

DISAININOPPED

Moodne Kodu

Mitmefunktsiooniline redel-lillekast Tipitiri redel-lillekast on suvehooajal igati praktiline ese terrassile või suvekööki. Redelile on antud ruumiarvestusel praktilised mõõtmed ja mitu kasutusvõimalust. Näiteks saab riiuleid soovi korral ümber paigutada.

Redel on valminud käsitööna kuuse- või männipuidust, mille mustri rõhutamiseks on pinnad harjatud. Võimalik on tellida endale sobiva tooni ja töötlusega toode, viimistluseks saab valida värvitud, peitsitud, vahatatud või töötlemata variandi. Juurde sobivad uued denimkangast tooted, mis on valminud teksatööstuse tootmisjääkidest ning on pesupähklitega läbi pestud ja vabas õhus kuivatatud.

Redel maksab 75 eurot, suur hoiukott 55 eurot, padjad 35 eurot. www.tipitiri.ee

Nopime Eesti disaini õueruumi

Tool YES – kui sõbrad tulevad külla Disain: Toivo Raidmets Tool tõmbab. Ta on inimese esmane, kõige vahetum kokkupuude ehitatud keskkonnaga. Ta on väljakutse – keeruline, aga kõige huvitavam ristsõna.

Neid aspekte, mida tooli loomisel arvestada tuleb, polegi tegelikult nii palju: istemugavus, valmistamise ratsionaalsus, materjalipärane mõistlikkus ja esteetiline külg. Siiski on päris tülikas neid kõiki õiges vahekorras silmas pidada. Tavaliselt on nii, et viimati nimetatu, esteetiline nägusus, tekib iseenesest, kui eelnevad punktid on täidetud.

Karbis olev iste kompab minimalismi piire kasutatava materjali hulga ja konstruktsiooni lihtsuse poolest. Head istumist!

24

Suviselt valge Meie lemmiku, Ulaelu valikust – valge väliköök!

Sellel on raam, millele saab peale asetada erinevaid tööpindu, valamu ja grilli. Töötasapind moodustub eri suuruses moodulitest.

Raami tööpinnaks on puit, mis sobib hästi abitööpinnaks või söökide-jookide serveerimiseks. Nii raam kui ka puidupind on ilmastikukindlad. Raam on valmistatud alumiiniumist – nii on sellega lihtne manööverdada. Puidu asemel saab tööpinnaks valida ka kivi või muu materjali. Must graniit ja valge

komposiitkivi on ilmastikukindlad ega karda vihma, veini ja leivanuga. Kivipind sobib hästi näiteks gaasi­ põleti aluseks, sest on kuumakindel ja mittesüttiv.

Soonega kivi sobib toidu ettevalmistamiseks, sest plaadi servades olev soon kogub kokku hakkimisel tekkiva vedeliku ega hakka voolama üle tööpinna ääre.

Tööpind on ilmastikukindel, ei karda sidrunit, sõstraid ega hakkimisnuga. Hind alates 1829 eurot. ulaelu.ee

25

DISAININOPPED

Piknikult piknikule piknikutekiga

Ilmus Karin Pauluse raamat „Sajand sisearhitektuuri”

Grillipeolt grillipeole sõites, välikontserte väisates või rannamõnusid nautides soovitab Eestietno kasvõi autosse hankida üks piknikutekk. See on kompaktselt kokkupakitav ja käe otsas kantav, etnomustriga ja ilmastikukindla alusega.

Tekke on saada kahes suuruses (90 x 140 cm ja 140 x 180 cm) e-poes www.eestietno.ee, hind alates 31,90 eurost. Eestietno.ee-st leiab ka väliköögis toimetavale kokale Eesti etno mustritest inspireeritud põlle, pajalapi ja pajakindad, lisaks saab tellida lauale rahvarõiva seelikust inspireeritud triibulise laudlina, kohalinikud ja salvrätikud. www.eestietno.ee

Eesti Sisearhitektide Liidu egiidi all ilmus Karin Pauluse „Sajand sisearhitektuuri”. Teosega visandatakse ülevaade enam kui saja aasta vältel sündinud sisearhitektuurist ehk ajastust, mil professionaalide seas hakkasid järjest enam domineerima Eesti spetsialistid.

Ajas püsiva arhitektuuriga võrreldes on sisekujundus olnud õrn ja kaduv. Meisterlikud sisekujundused tasuvad säilitamist, ent ometi võiks ideaalis olla seda tahet inimestel endal, sest on raske sundida kedagi toimetama vastumeelses keskkonnas. Kas hea disain on seega ühtaegu paeluvalt moodne ja vastupidavalt ajatu? Raamatuga tahetaksegi väärtustada sisearhitektuuri, õpetada nägema ja hindama nii vana kui ka uut interjöörikujundust, lisaks pannakse mõtisklema, milline on õieti sisearhitekti roll.

Valdava osa raamatust moodustavad enam kui sajandi vältel valminud interjööride näited. Koondatud on kohalike autorite põnevad interjöörid ehk nende majade sisemused, millel on selge kontseptsioon ja õnnestunud sisustus ning mille omapära on olnud võimalik esitada ka pildikeeles.

Assortiisse on mahtunud Endla teater ja riigikogu hoone, kohvikud-restoranid, pühamud ja bürood, koolid, haiglad, kaubandus- ja kultuurikeskused, muuseumid, sportimis­ paigad, näitusekujundused ja klubid. Teos pakub võimalikult mitmekesist valikut, et näidata paljusid stiile ja lähenemisi.

Raamatu autor Karin Paulus (snd 1975) on tunnustatud sisearhitektuurist, disainist ja ehituskunstist kirjutaja, kes õpetab nende valdkondade ajalugu nii Eesti kunstiakadeemias, Tartu kõrgemas kunstikoolis kui ka Tallinna tehnikaülikoolis. Paulus on kureerinud mitmeid näituseid.

Raamatu hõrgu kujunduse autor on Maarja Roosi Disainijaamast. Teos sisaldab hulgaliselt uusi pilte, aga ka haruldasi ajaloolisi fotosid ning jooniseid erakogudest ja muuseumidest.

Pikendatav söögilaud Nam Nam – et sõpru mahuks rohkem Pikendatav söögilaud Nam Nam on läbinud suure uuenduskuuri. Nüüdseks on tegu tõeliselt pehmejoonelise söögi- või koosolekulauaga kontorisse. Lihtsa liigutusega saab laua teha tervelt ühe meetri jagu pikemaks, et rohkem külalisi ära mahuks. See on ka hea variant sellisesse kontorisse, kus iga päev pole suure laua jaoks tarvidust ega ruumi, kuid vajadusel on see võimalus olemas.

Kasevineerist valmistatud ja õlivahaga töödeldud vaheklapid on kokku volditavad ja neid saab mugavalt hoida lauaplate all. Viimane on tehtud valgest filmivineerist, jalad kasepuidust.

Pikendatav söögilaud Nam Nam on saadaval mitmes värvitoonis (valge filmivineer, tammekarva, pähklitoon, wenge, naturaalne, mustalt või valgelt õlitatud) ja kolmes mõõdus, kõrgus alati 75 cm. Hind alates 490 eurost. www.radis.ee

Birgit Püve

DISAININOPPED

Konkurss „Eesti kauneim maakodu” ootab osalema Eesti vanim kodu- ja aiandusajakiri Maakodu jätkab traditsiooni otsida üles kõik kaunid maakodud, suvilad ja aiad ning pärjata neist silmapaistvaim tiitliga „Eesti kauneim maakodu 2016”. Peale kauneima maakodu valitakse võitjad järgmistes kategooriates: kauneim suvekodu, kauneim aed ja kauneim kõrvalehitis. Kategooriate võitjad saavad koostöös toetajatega vääriliselt tunnustatud. Auhinnafondi väärtus on 4600 eurot. Konkursil osalemiseks saatke oma kodust pilt koos kaaskirjaga hiljemalt 15. juuniks 2016 Maakodu toimetusse. Täpsem info: www.maakodu.ee/konkurss

Soodnegarderoob OÜ – kvaliteet soodsa hinnaga! www.soodnegarderoob.ee

Garderoobid, liuguksed, köögikapiuksed, eritellimusmööbel SalOngid:

26

Mulla 1 (Mööblimaja) tel 650 9086 mooblimaja@soodnegarderoob.ee

Kadaka tee 70c (Kadaka keskuse iii korrus) tel 553 9263 kadaka@soodnegarderoob.ee

Projektimüük tel 5383 6700 27 andrus@soodnegarderoob.ee

Shutterstock

AVALIK RUUM

High Line’i pargist New Yorgis on kujunenud üks moodsa maastikuarhitektuuri mõjusamaid projekte.

Kolm kujundus­põhimõtet moodsas maastiku­ arhitektuuris Maastikuarhitektuur on eriala, mille täpsem sisu tekitab alatasa segadust ja tõstatab küsimärke. Üldine konsensus näib viitavat, et ilmselt on maastikuarhitektid need, kelle käest küsida, kuidas võililledest lahti saada või vaarikaid istutada.

28

29

Moodne Kodu

Ty Stange, copenhagenmediacenter.com

Hai Zhang

AVALIK RUUM

Shutterstock

Vanke Research Center on projekt, milles esteetika on ühendatud uute loodussäästlike tehnoloogiate ja materjalidega.

Strøgeti tänavapildis pole kohta autodele – tänavaruum on täidetud jalgratturite ja jalakäijatega.

Reaalsuses tegeleb maastikuarhitektuur aga enne­kõike laiema ruumikujundusega, analüüsi­ des, hinnates ja kujundades kogu välisruumi eri­ nevaid tahke. Nõnda hõlmab maastikuarhitek­ ti tööpõld nii linnakeskkonda, loodusmaastikke kui ka eraaedu ja kõike sedagi, mis jääb nende suurte kategooriate vahele.

Põhiline eesmärk kogu maastikuarhitektuu­ ri juures on see, et inimkonda ümbritsev ruum oleks ilus, funktsionaalne ja kasutajale mugav.

Selle kohta, mismoodi oleks kõige õigem kõne­ alune, objektiivselt hea ja ilus ruum saavutada, on arvamusi muidugi vähemalt sama palju kui inimesi. Kas tõeline ilu peitub betoonis või pui­ dus, geomeetrias või organiseeritud korratuses, julges tulevikudisainis või minevikutraditsiooni­ des, sõltub juba konkreetsest situatsioonist, ko­ hast ja inimestest.

Vaadeldes moodsat maastikuarhitektuuri aga märksa laiemalt, hakkavad väliste detailide kõr­ val välja joonistuma mõned laiemad põhimõtted.

Tegu on suunistega, millest paljud uued projektid

30

Jalutuskäik High Line’il annab võimaluse kulgeda piki pilvelõhkujatevahelist rohelist koridori.

ja planeeringud kontseptuaalselt alguse saavad ning mille mõistmine aitab ka kõrvalseisjal pa­ remini aduda, mis nüüdisaja välisruumis toimub ja mille poole üldised arengusuunad püüdlevad.

Inimväärne ruum Kogu tänapäevase maastikuarhitektuuri kõige liht­ samalt arusaadava ja samas tähtsaima eesmärgi­ na julgeksin nimetada soovi luua kohti, kus ini­ mesel oleks hea olla. Just nimelt inimesel endal, ilma et ta peaks end sulgema autosse, ühissõidu­ kisse või siseruumi nelja seina vahele. See tähen­ dab aga väsimatut tööd selle nimel, et muuta stiili­ kaanoneid, mis juba üle poole sajandi on ruumi­ keskkonda vaadelnud ja kavandanud kui masinat.

Nii ongi kujunenud kõledad, autokesksed ja üksluised linnad, mille sees on inimene kuida­ gi sootuks ära kadunud. Ei ole ta õieti leidnud kohta autoteede servadesse surutud kõnniteedel ega suurte majade vahele laiaks venitatud, oma mõõtmetelt hoomamatutel promenaadidel, välja­ kutel ja muruplatsidel.

Nüüd tahetakse linn masinate käest tagasi või­ delda ning anda inimestele. Tegu pole kaugeltki lihtsa ülesandega, sest igasugune püüe olemasole­ vat olukorda kardinaalselt muuta ja autodelt ruu­ mi ära võtta toob endaga kaasa tohutu vastusei­ su. Seda isegi hoolimata tõsiasjast, et üle maailma on lugematu hulk näiteid selle kohta, kuidas jala­ käijaid ja jalgrattureid esiplaanile seadev kujundus on toonud linnakeskkonda elu ja tegevusi ning er­ gutanud ettevõtlust ja koostegemislusti.

Sellise praktika klassikaliseks õpikunäiteks tuuakse ikka ja jälle Kopenhaageni vanalinnas kulgevat Strøgeti-nimelist tänavat, mis muu­ deti jala­käijate alaks juba 1962. aastal. Protses­ si saatis suur pahameeletorm, ent skeptikud pi­ did peagi oma sõnu sööma. Tänavast sai kiirelt kogu Kopenhaageni armastatumaid kooskäimis­ kohti, lisaks kasvas sealsete kohvikute, poodide ja teiste asutuste külastatavus ning õitsele tär­ kas tänavaelu.

Tulles hetkeks laiast maailmast kodusesse mõõtmesse, pole ehk liialt ennatlik tõmmata pa­

31

Moodne Kodu

2 x Shutterstock

AVALIK RUUM

Kopenhaageni jalakäija- ja jalgrattasõbralikku linnaruumi näidatakse eeskujuna kogu maailmas.

ralleele Strøgeti ja Tallinna peatänava konkursi vahel, mille eesmärk on samuti vähendada auto­ liiklust ning luua uus ruumikeskkond, kus esi­ kohale on seatud kergliikleja.

Jalakäijate eelistamine linnaruumis on vaid üks näide sellest, kuidas moodne maastiku­ arhitektuur ja linnaplaneerimine püüavad taga­ si tuua inimkesksust ja inimmõõdet. Samamoodi on päevakajalisteks märksõnadeks ruumi liigen­ datus (kus vahelduksid hooned, väljakud, platsid ja pargid), funktsioonide mitmekesisus (kus kõr­ vuti asetseksid poed, kohvikud, asutused, kor­ terid, töökohad) ning aktiivne tänavafront (kus tummade majaseinte asemel avaneksid tänava­ le uksed ja vaateaknad). Kõigi nende põhimõte­ te eesmärk on luua keskkond, kus inimesel oleks huvitav, turvaline ja hea olla.

Säästlik ruum Seda, et taastumatud loodusvarad ühel heal päeval otsa saavad, ennustab vääramatu jõuna ette juba nende nimi ise. Nii on ka maastikuarhitektuuris üha enam päevakorda tõusmas säästlikud ja jätku­ suutlikud, n-ö rohelised disainiprintsiibid. Õnneks või kahjuks on inimkonnal kasutada tehnoloogiad ja võimalused, et kujundada looduskeskkond üm­ ber oma suva ja äranägemise järgi. Igaühele peaks aga olema selge, et isegi kui kiviktaimla rajamine mülkasohu on teoreetiliselt võimalik, on selle eest hoolitsemine sama nagu võitlus tuuleveskitega.

Seetõttu püüabki moodne maastikuarhitek­ tuur läheneda asjale pieteeditundelisemalt – võtta arvesse looduslikke tegureid, kohaliku taimestiku-­ loomastiku vajadusi ja kliima iseärasusi ning ku­ jundada ruum lähtuvalt neist tegureist. Tähtsad on nii reljeef, mullastik, tuulesuunad, ilmakaared kui ka veetingimused ning selleks, et lugeda disain õnnestunuks ja kauapüsivaks, peab see olema kõi­ gi mainitutega kooskõlas.

Peamiseks märksõnaks on kujunemas põhi­ mõte, et lahendus hakkab olema võimalikult hool­ dusvaba ja isemajandav. Üks võimalus, mida siin­ kohal rakendatakse, on monokultuursete, nii ma­ janduslikult kui ka ökoloogiliselt ebaotstarbekate murupindade osakaalu vähendamine, asendades

32

need kas õitsvate niitude või teiste hooldusvaba­ de taimekooslustega. Üleliigse sademevee kana­ lisatsioonitorust allajuhtimise asemel proovitakse võimaluse korral kujundada vihmaaedu, kus liigvee kasutaksid ära puud ja põõsad. Materjalide puhul on esiplaanile seatud kohalik tooraine, kestvus ja hooldusvabadus. Ühe taolise suurprojektina, mis just eel­ nimetatud ideid reaalsuses katsetab, võib nime­ tada Hiinasse rajatud Vanke Research Centerit (Vanke uurimiskeskust), mille autoriteks on Z+T Studio maastikuarhitektid Dong Zhang ja Ziying Tang. Tegu on projektiga, mis eksperimenteerib säästlike maastikukujunduse võtetega, põimides kokku esteetika, ökoloogia ja tehnoloogia. Tule­ museks on tulevikku vaatav, oskuslikult materjale ja haljastust kombineeriv pargiala, mis selle ase­ mel, et loodusele vastu töötada, toimib vastavu­ ses looduslike protsesside loomuliku kulgemise­ ga. Ja lõpuks võidavad sellisest lahendusest kõik – võidab tellija rahakott, võidab ökoloogiline kesk­ kond ning võidab kasutaja, kellele on loodud har­ mooniline, kauapüsiv ja meeldiv välisruum.

Uue hingamisega ruum Viimase punktina, mille alusel võib kogu maastiku­arhitektuuri iseloomustada, nimetak­ sin põhimõtte, et mitte ükski paik ei ole puhas leht, vaid lugu, mida peab oskama lugeda. Pai­ ga vaim, ehk genius loci ei ole muidugi uue aja leiutis, vaid maastikukäsitluste keskse termini­ na kasutusel juba 18. sajandist. Selle põhimõtte olulisus pole aga sajandite vältel sugugi kahane­ nud, vaid ajalookihistuste lisandumisel üha täht­ samaks muutunud. Piltlikult tähendab see, et iga­ sugust tööd alustades peab maastikuarhitekt läbi analüüsima konkreetse paiga eripära ja selle tä­ henduse, et mitte olemasolevaid väärtusi lõhku­ da, vaid neid rõhutada ja vajadusel neile uus elu anda.

Just moodsas maastikuarhitektuuris on ise­ äranis jõuliselt esile kerkinud võimalus kinkida unustusse vajunud, koledaks ja väärtusetuks pee­ tud kohtadele uus elu. Jutt käib ennekõike va­ nadest tööstuskompleksidest, tehnorajatistest

ja jäätmaadest, mis on tekkinud tootmisüksus­ te koondumise ja kolimise või transpordikorido­ ride ümberpaiknemise tõttu.

Soov kujundada neist klassikalistele ilukaano­ nitele mittevastavatest hääbuvatest aladest rohe­ lised puhkealad, jättes alles ka tehaseajastu kihis­ tus, on nõudnud üksjagu julgust. Näited, kus sel­ list lähenemist on oskuslikult rakendatud, on aga kiirelt saavutanud maailmakuulsuse. Nii kinnista­ vad need projektid põhimõtet, et igasugune vana ja olemasolev ajalookihistus, olgu selleks ülekas­ vanud põõsaviirg koduaias või roostetav raud­ teesõlm linnakeskuses, võib oskusliku kujundaja käe all muutuda omaette hindamatuks väärtuseks.

Hea näide maailmalinnast Üks kõige kuulsam seesugune uue-hingamise-­ projekt on New Yorgis asetsev High Line. Tegu on vana tõstetud raudteekoridoriga, mis kulgeb läbi Manhattani ning jäi kasutuseta juba 1980. aasta­ tel, mil tõusis tõsiselt päevakorda kogu struktuuri lammutamine. Raudtee jäi siiski püsti ja lagune­ ma kuni 2004. aastani, kui Diller Scofidio + Ren­ fo maastikuarhitektidele ja haljastusdisainer Piet Oudolfile anti ülesandeks kujundada selle pea­ le lineaarne park. Projekt ehitati valmis aastatel 2006–2014 ning seda on algusest peale saatnud tohutu menu – iga aasta külastavad parki miljo­ nid turistid. Koht on olnud eeskujuks teistele sar­ nastele projektidele üle kogu maailma.

Artiklis ära märgitud ideed, põhimõtted ja näi­ ted on muidugi vaid osa moodsa maastikuarhitek­ tuuri toimetamistest. Nagu öeldud, tegeleb maas­ tikuarhitektuur iga päev sellega, et muuta elukesk­ kond huvitavamaks, ilusamaks ja inimsõbraliku­ maks. Töö selles vallas ei näi küll iial otsa lõppe­ vat. Hea välisruumi eest seismine on omaette võit­ lus – sageli tuleb taluda kõhklusi ja vastuseisu ning otsida kompromisse. Eesmärk on aga üllas, head näited julgustavad ning parema elukeskkonna pa­ kutavad väärtused tasuvad kõik selle sünnivalud.

Minea Kaplinski maastikuarhitekt

33

PROMO

ENERGIA

Maaküttega säästad 75% oma kodu küttekuludelt Täielikult hooldusvaba maaküte on ökoloogiline lahendus, mis lõpetab sinu koormamise kopsakate küttearvetega ning suhtub säästvalt ümbritsevasse looduskeskkonda.

Maaküte varub soojust maast või veekogust selleks ette nähtud torustikuga, mille võib kaevata pinna­ sesse või lasta kaljusse puuritud kaevu. Torustikus ringleb jäätumatu, keskkonnasäästlik vedeliku­lahus, mida soojendab ümbritsev mass. Aurustis satub ­lahus kokku külmaainega ning kompressor tõstab gaasiks muutunud vedeliku temperatuuri. Kondensaatori kaudu siirdub soojusenergia maja küttesüsteemi ja akumulatsioonipaaki, et soojendada tarbevett.

Elektrit vajab maasoojuspump vaid kompres­ sori ja ringluspumpade tööks, seega saad ühe ka­ sutatud kilovati kohta keskmiselt kolm kilovatti soojusenergiat, optimaalsetes tingimustes isegi rohkem. Parima kasuteguri saab maasoojuspum­ bast vesipõrandakütte või muu sarnase, madalal soojusel toimiva süsteemiga.

Soe ja hingelähedane Skandinaavia-stiilis kodu Põhjamaine stiil on eestlastele alati hingelähedane olnud ja haakunud meie maitsega.

Skandinaavia stiilis eluase on hubane ja soe. Millest inspireeruda ja kust leida oma koju sobiv mööbel?

K

Lihtsalt selgitades on maasoojuspumba tööpõhi­ mõte sama nagu külmkapil, kuid ümberpööratud kujul: külmkapp juhib toiduainetest saadud soo­ juse väljapoole, maasoojuspump aga siirdab maas

ui unistad Skandinaavia-pärasest soojast kodu­kujundusest, tasub sel hooajal ammu­ tada inspiratsiooni 1960ndate Põhjamaade stiilist, mida iseloomustavad kõrgetel jalga­ del diivanid ja kapid, ümarad vormid, neerukuju­ lised lauad, pehme mööbli nööbitavus, etnomust­ rid tekstiilidel ning kulutatud moega vaibad.

Tänapäeva mööblitrendide juurde sobib näi­ teks naturaalse puidu ja värvitud MDF-plaa­ di kokku­sobitamine, mis lisab lihtsale üldmulje­ le modernse nüansi ning võimaldab mööblit ker­ gelt hooldada. Populaarsemateks värvitoonideks on valge, must ja hall. Nii diivani- kui ka söögilau­ dade puhul kasutatakse palju vintage-tammepui­ tu, mis oma olemuselt jätab kasutatud, vana mulje.

Uued diivanimudelid

Lihtsus, naturaalsus, ajatus

Skandinaavia stiilis kodu sisustajatel soovitame kindlasti külastada NordIni salongi, kust leiab nii diivaneid, tugitoole, kapisarju kui ka Euroo­ pas laineid löövaid eri värvitoonides tammejala­ ga plasttoole.

Paljud kliendid on kiitnud mööblikaupluse ühtset stiilivalikut ja võimalust sisustada korra­ ga ära terve kodu. Näiteks on NordInis müügil peale mööbli ka kodumaised käsitöö-kott-toolid ning Hollandist pärit sisustusdetailid, nagu koo­ tud padjad ja vildist tumbad, mille kõrval säravad Eesti fotokunstnike ja illustraatorite tööd.

NordIni salongist leiab ka täispuidust ehk õlitatud tammepuidust massiivseid sarju, mis sobivad häs­ ti nii palkmajadesse kui ka restaureeritud taludes­ se. Tegu on ajatu klassikaga, mis ei lähe iial moest.

NordInist saab endale soetada kvaliteetset korpusmööblit väga pika ajalooga Rootsi mööbli­ tarnijalt Torkelson, mis on populaarsust kogunud just oma kõrge kvaliteedi ja laia tootevaliku poo­ lest. Torkelson sobib hästi ka meie põhjamaise stiiliga. Selle aasta uusi sarju „Molly” ja „Lilja” ise­ loomustavad kõrged ümarad jalavormid ning na­ turaalse puidu miksimine värvitud MDF-plaadi­ ga. Sari „Nordik” jääb silma oma lihtsuse ja natu­ raalsusega.

34

Tööpõhimõte kui külmkapil, aga ümberpööratult

või vees oleva soojuse hoonesse. Saamaks tea­ da, kas sinu olemasoleva või alles plaanitava kodu kütte­lahenduseks sobib maasoojuspump, tuleks teha maja ümbritsevale maale hürageoloogiline uuring. Selle abil selgitatakse välja, kas parima tu­ lemuse annaks horisontaalselt paigaldatud maa­ kollektor, vertikaalse puurimise teel kaevu paigu­ tatud kollektor või hoopis kinnine kaev, kus soe vesi pumbatakse soojusvahetisse ühest kaevust ning jahutatud vesi suunatakse tagasi teise kaevu.

Maaküttelahenduse tasuvus oleneb eelkõi­ ge maja suurusest, kuid üldiselt tuleb arvesta­ da 3–7aastase tasuvusperioodiga. Üks ruutmee­ ter majapinda võrdub ühe meetri puurimisega ehk umbes 100ruutmeetrise maja puhul on tarvis puurida 100 meetrit. Ühe meetri puurimise hind jääb 35–50 euro vahele olenevalt pinnase geo­ loogilisest läbilõikest. Soojusvaheti ehk katlaruu­ mi mineva seadme hinnad algavad 5000 eurost.

Hooldusvaba aastakümneid Valmis ehitatud küttelahenduse puhul on tegu aasta­kümneid hooldusvabalt töötava süsteemi­

ga, mis selle omanikult rohkem jälgimist ei nõua.

Ruum, kuhu paigaldatakse maasoojus­pump, ei pea olema tulekindel ning maaküte ei vaja ka korstent.

Lisaks sellele võtab Gebwelli maaküttelahendus ruumi vaid paar ruutmeetrit.

Kuigi vertikaalsel puurimisel paigaldatav küt­ tesüsteem tuleb pinnasekollektoril põhinevast vei­ di kallim, annab puurimine aasta ringi 5–6 kraa­ di soojusenergiat, samal ajal kui pinnase­kollektor vaid 1–2 kraadi. Pinnasekollektor sobib kütma pi­ gem suurema kinnistuga maja, kuid tuleb arves­ tada, et haljastuse ja viljapuude vahele on süstee­ mi keeruline paigutada. Edaspidi peab loobuma ka kaevamist nõudvatest aiatöödest ja juurviljakasva­ tusest. Muru kasvab küttesüsteemi peal meelsasti.

Kuna maakütte planeerimine eeldab uurin­ guid ja projekti koostamist, on sobiv aeg alustada just sügisel. Nii on kevadeks kõik eeltööd tehtud ning maakütte paigaldamine võib alata.

Rohkem infot leiad: www.baltimaaküte.ee Harald Raid, tel 504 2999 info@baltipuurkaev.ee Balti Puurkaev OÜ Kadaka tee 82, Tallinn (Eesti Geoloogia Keskus)

Pehme mööbli puhul on kangast valides märk­ sõnadeks „samet” ja „vilt”. Skandinaavia stiilis pehme mööbel on mugav, nutikas, trendikas ja aegumatu klassika. Disainis kasutatavate mahe­ date ja maalähedaste värvide tõttu on mööblit lihtne sobitada igasse interjööri.

NordIni valikusse kuulub Taani mööblitootja Theca diivanite ja tugitoolide kollektsioon. Theca oli esindatud kevadisel Kölni messil oma uute dii­ vanimudelitega, millest kuus tulevad müügile ka NordInisse. Uut stiili iseloomustab tänapäevane ja tõeliselt stiilne välimus, lisaks on rõhku pan­ dud pikaajalisusele.

Ühtne stiilivalik

Keilit Aedma

Diivani ostuga kaasa kingitus! Ja nii juuni lõpuni!

35

KINNISVARA

Uus kodu Pirital – see on õige valik!

AS TTP on Pirital loonud uusi kodusid juba üle 20 aasta, seega tunneme selle kandi võimalusi põhjalikult ja piisavalt, et pakkuda kõigile huvilistele sobivat kodu.

Tervisliku magamistoa

ABC

T

TP pakutavad kodud Pirital on mõnusalt hu­ based ning hea asukohaga. Kogu vajalik infra­ struktuur, nagu koolid, lasteaiad, bussipea­ tused ja sportimisvõimalu­ sed, on lähedal. Ja muidugi ar­ mastatud Pirita mererand asub vaid mõneminutilise jalutuskäi­ gu kaugusel.

Iga arendusprojekti tarbeks on loodud just konkreetsele pro­ jektile sobiv elukeskkond, mida inimesed hindavad. Kõik huvili­ sed võivad kindlad olla, et TTP pakutavate kodude üle saab küll vaid uhkust tunda.

Pirital saab valida kolme koduvariandi vahel.

Kui soovitakse endale või perele ruumikat kodu ja merevaadet, on väga hea valik Ranna tee 46a korterid (http://merivaljakodu.ee).

Kes aga ihkab elada roheluses ja eramajade rajoonide vahel, on hea variant Padriku tee ko­

dud (http://ttp.ee/pirita). Kolmas ja kõige uuem võimalus on iidsete tammede ümber ehitatud Põõsa tee 1 korterelamu, mille korterid valmi­ vad 2016. aasta süg iseks (www.poosakorterid.ee).

Kõigis nimetatud projek­ tides on kliendile jäetud või­ malus ise kaasa rääkida sise­ viimistlusmaterjalide vali­ misel. Muidugi saab soetada ka juba valmis ehitatud kor­ tereid. Pakutavate valiku­ te seast peaks igaüks leidma endale meelepärase variandi.

Pirital on igal juhul hea ja mõnus elada!

Sinu võimalused Pirital!

Armastatud Pirita ­mererand asub vaid ­mõne­minutilise ­jalutuskäigu ­kaugusel.

Küsimuste korral võib julgesti pöörduda Rainis Nageli poole: tel 522 2407, e-post rainis@ttp.ee

www.meriväljakodu.ee

www.ttp.ee/pirita

Silmad on rähmased? Nina kinni?

Kas sinu voodi ”parim enne”on juba möödas?

Me veedame voodis kaheksa tundi ööpäevas, seetõttu on voodi puhtus väga oluline asi.

Korrapärane pesemine ja puhtana pidamine lisavad voodiriiete ja voodi kasutusiga.

Tulenevalt hügieenist on meie soovituslikud kasutusajad järgmised:

Padi: 2 aastat

Pealismadrats: 5 aastat

Voodi: 10 aastat

Nõuanne: Ära unusta, et pealismadratsi kate on kergelt ära võetav ja pesumasinas pestav.

Kas sinu magamistoas on need asjad korras?

Tuba saab pimendada Õhk on puhas Toas on vaikne Voodiriided ”hingavad” Voodi on puhas Padi ja madrats on sobivad

X

25.5. - 30.6.2016 voodi ostjale pealismadratsid -50% Sooduspakkumine kehtib vooditele LEVEL 2, LEVEL 3 ja LEVEL 4, ega laiene teistele pakkumistele.

Järve Keskus, Pärnu mnt. 238, 11624 Tallinn, tel. 666 1106, unikulma@unikulma.ee

36

www.poosakorterid.ee

!

S VALMIMA

Tel 5222 407

KINNISVARA Peeter Uusmaa

• NCC on on rajanud 11 aastaga Tallinna üle 1200 uue kodu.

• NCC uutes kodudes on Eesti suurim siseviimistlusmaterjalide valik.

• NCC on keskendunud kodude rajamisel moodsatele lahendustele, et uus kodu oleks säästlik ja turvaline.

Vaata lisa: www.ncc.ee

Kirss tordil!

• Korterite hind sisaldab köögipaketi maksumust.

• Pärnaõue Premiumi kodudel on nelja-­ aastane garantii.

• NCC rajab piirkonda uusi mänguväljakuid ja kõnniteid, selle aasta kevadel valmib veel üks pargiala.

• Pärnaõue Premiumi uued kodud kannavad kõrget B-energiamärgist.

Uudne samm korteriturul: NCC nelja-aastane garantii Oma kodu – äärmiselt mõnus mõte! Tegelikult on selle oma ja õige leidmine suur töö: kas uus või vana, kas kesklinnas või roheluses? Mis saab siis, kui pere kasvab? Kas lastel on õues kusagil mängida? Millised on piirkonna tulevikuplaanid ja mida arvab sellest kõigest pank?

K

ui eespool esitatud küsimused on paljuski seotud inimese elustiili ja vajadustega, siis üks asi on tähtis alati – kodust peab olema rõõmu, mitte muret, seega tuleb kindlasti uurida kinnisvaraarendaja ajalugu ning otsida hea ja mainekas tegija.

Kui NCC Elamuarendus üle kaheksa aasta tagasi Tallinnas Haaberstis Pärnaõue elurajoo­ ni rajama hakkas, oli kahtlejaid piisavalt – kas nõnda suur arendus ikka elujõuliseks osutub?

Aeg näitas, et kahtlejatel polnud õigus. Pärna­ õuest on kujunenud mõnus, elav ja igati kodu­ ne keskkond.

300 kodu on olemas, uued saavad kohe valmis Pärnaõuet iseloomustab kõrge ehituskvaliteet, terviklik kontseptsioon ja soodne asukoht. Pikas perspektiivis peaks Rannamõisa ja Vana-Ranna­ mõisa tee vahel asuma uus ja moodne linnakvar­ tal kokku enam kui 40 kortermajaga.

Nüüdseks on Pärnaõuel üle 300 uue kodu.

Selle aasta juunis saavad valmis järgmised: Noorkuu 1 ja 3 Pärnaõue Premiumi elamud, kok­ ku 38 korterit. Mõlemas neljakorruselises majas on vaid 19 korterit. Äärmiselt meeldiv on see, et kõik korterid on avarate rõdudega. Mis oleks veel

38

mõnusam, kui suvehommikul oma rõdul värsket mere­õhku naudida?

NCC on astunud veel ühe erakordse sammu: iga korteri juurde kuulub panipaik hoone esime­ sel korrusel – tihtilugu tuleb koduostjal selle eest juurde maksta. Ja mis veelgi üllatavam – kõikide korterite hind sisaldab autokohta, seega unusta­ ge parkimispaanika!

Julge pakkumine – nelja-aastane garantii Uusarendustega käivad kaasas hirmujutud vilet­ sast kvaliteedist. NCC on aga nii julge, et on välja tulnud nelja-aastase garantiiga, mis peaks maha rahustama isegi suurimad pabistajad.

Koduotsijate murekoht on ka ülalpidamis­ kulud. Üks asi on osta korter, teine asi seda üle­ val pidada. Hirmu küttearve ees võib Pärnaõuel unustada – majades on gaasiküte, mis tagab ma­ dala küttekulu.

Premiumi kodud on varustatud ventilatsiooni­ seadmega, millel on auto­noomne soojustagastus ja mille töö intensiivsust saab iga korteriomanik soovi korral ise reguleerida.

Kasutusel on kolme­kordsed aknad, kolme­ toalistes korterites on garderoob, kuhu pääseb magamistoast. Valmivad korrusmajad ehitatak­

se B-energiaklassi nõuete järgi, ruutmeetri ar­ vutuslik energiakulu ulatub vaid 108 kilovatt-­ tunnini aastas.

NCC Pärnaõue Premiumi korterid esindavad kõrgeimat kvaliteeti. Standardviimistluses on ka­ sutusel naturaalsed materjalid. Hoonete puhul on pööratud suurt tähelepanu soojustuse ja ventilat­ sioonisüsteemi töö tõhususele, mis tagab kõrge kasutusmugavuse ja madalad kommunaalkulud.

Kodu ei alga uksest Eesti keeles on olemas sõnad „kodu” ja „maja” – nii mõneski teises keeles on kummagi mõiste jaoks vaid üks sõna. Kodu on midagi enamat kui maja või korter ning kodu ei alga esikust, vaid tänavaotsast, bussipeatusest, pärnapuust rist­ mikul.

Pärnaõue elurajooni iseloomustavad ava­ rad haljasalad koos mänguväljakute ja puhkevõi­ malustega. Lähiümbrus pakub palju viise vaba aja veetmiseks nii looduses kui ka spordiklubis.

Kergliiklusteed pidi pääseb jalutades või rattal Kakumäe randa, vabaõhumuuseumisse, mitmes­ se spordiklubisse. Otse uue kodu kõrval asuvad bussipeatused ja toidukauplus, lähedusse jääb Rocca al Mare keskus. Võib-olla on see sinu tu­ levane kodupood?

Müüa kaks korterit detsembris 2016 valmivas uues kolme korteriga majas. Esimene korrus sobib ka kontoriks, kohvikuks või ateljeeks.

Hind 2800 eurot/m²

Naudi suve Iskuga

TALLINN Pärnu mnt 139F I Avatud: E–R 10–19, L 11–17 655 6055 I e-post: isku@isku.ee I www.isku.ee