EE MEES (10.05.2012)

10. mai 2012

UUS & HUVITAV

PÄIKESEPRILLID

PROOVISÕIT

TERVIS

MAITSENAUDING

Kujuta pilti!

VOLVO HOOLDUS- JA REMONDITÖÖD Töötunni hind ainult Lisaks anname hoolduse ja keretööde ajaks

tasuta asendusauto

BRONEERIMISKESKUS 663 0636 NB! Garantiijärgsetele Volvodele lisagarantii ostmise võimalus.

NB! Tasuta kliendivedu kesklinna ja tagasi.

Inchcape Motors Estonia OÜ Läike tee 38, Peetri küla, Harjumaa

Reserveeri parkimiskoht laual 50 € .

3

164 lk

Maailma populaarseim autoajakiri

Nüüd eesti keeles!

Telli ja võida auto

www.ajakirjad24.ee irjad24 ee irjad24.ee www.ajakirjad24.ee kirjad24.ee

Uus & huvitav

„Maalehe viinamarjaraamat” Jaan Kivistik Viinamarju on Eestis kasvatatud sajandeid.

Nimelt on Eesti üks maailma põhjapoolsemaid riike, kus soodsa mikrokliimaga kasvupaiku valides saab väljaspool kasvuhoonet viinamarju kasvatada kogu territooriumil. „Maalehe viinamarjaraamatusse” sorte valides ja neid kirjeldades on autor kasutanud tähelepanekuid Eesti viinamarjakasvatajatelt, kelle aiad asuvad erinevates ilmastiku- ja mullastikuoludes. Raamatust leiab Eestis kasvatamiseks sobivate viinamarjasortide ja -liikide kirjeldusi ning detailseid kasvatusjuhiseid, mis on selged ja kasulikud nii algajale kui ka juba kogenumale viinamarjakasvatajale.

1970. aastast Räpina aianduskooli puu­ viljanduse õppejõuna töötanud Kivistik on üks Eesti juhtivaid eksperte siinsete viinapuude ja nende hoolduse alal. Jaan Kivistiku sulest pärineb 12 puuviljandusteemalist raamatut, muu hulgas õpikuid ja teatmikke.

„Tõnis Vint ja tema esteetiline universum”

Üks eriline päev Pühapäeval on emadepäev. See on üks eriline päev. Kõigile ju meel­ dib, et neid lillede ja lauluga hom­ mikul tervitatakse, restorani lõu­ nale kutsutakse ja hellitustega üle külvatakse.

Mis seal salata, mind on meesperega õnnistatud ja neid hel­ litusi jagub ka teistele päevadele.

Olen õnnelik ema, sest mul on kaks poega. Kaks vahvat poissi, kes mul­ le päevast päeva komplimente jaga­ vad. Tore on ju olla maailma kõige parem, ilusam, toredam ja targem.

Sest just seda kõik emad oma poe­ gadele on.

Poegade ja emade suhe on eri­ line. Poja suhe emaga on tema esi­ mene suhe naisega, tundesuhte mu­ del ja eeskuju. Poiss, kellele on osaks saanud ema hellus, naudib tulevi­ kus ka oma naise hellust. Poeg, kes näitab välja oma tundeid ema vas­ tu, julgeb hiljem neid avada ka oma naisele. Ma vähemalt loodan, et see nii on, ega väsi poegi hellitamast (loe: kasvatamast).

Loomulikult on poja jaoks tähtis isa. See on mees, kelle moodi olla, kelle sarnaseks kasvada. Ema ees­ kuju vajab poeg selleks, et selgeks saada oma soo väärtused.

Isa pakub turvalisust, ema elu­ rõõmu. Vähemalt nii väidavad asja­ tundjad raamatutes ja koolitustel.

Lapsed vajavad, et ema tunneks elust rõõmu. Ema elurõõm on sama nakkav kui -kartus. Aga kuidas ema elurõõmu saavutada ja säilitada?

See on tegelikult lihtsamast liht­ sam – olge talle hea poeg või tütar.

Ilusat emadepäeva!

Külli Värnik toimetaja

18. maist saab Kumus vaadata 20. sajandi teise poole eesti kunsti ühe mõjukama isiksuse Tõnis Vindi (s. 1942) isikunäitust. Vindi kunstikontseptsioon on olnud tõukejõuks paljudele eri põlvkondade kunsti- ja kultuuritegelastele. Kunstniku esteetiline universalism ja taotlus luua harmooniline visuaalne keskkond on leidnud väljenduse tema graafilistes sarjades, raamatu-, plakati-, lava- ja interjöörikujundustes, Tallinna linnaruumi ümberkujundamise visioonides, aga ka visuaalsete märgisüsteemide uurimises ja tutvustamises, mille üks haripunkte on legendaarne film „Lielvarde vöö” (1980).

Näitus vaatleb Tõnis Vindi kunstipraktikaid omapärase tervikkunstiteosena, mis pakub vahendeid nii pildisisese kui ka -välise ruumi, reaalse keskkonna korrastamiseks. Kumus saab tutvuda Tõnis Vindi vabagraafika mahuka läbilõike kõrval ka tema graafiliste ja ruumikujundustega ning märgisüsteemide võrdleva käsitlusega. Ühendades esteetilist ja psühholoogilist aspekti funktsiooniga, on nende loominguliste väljundite taotluseks positiivne mõju tegelikule ruumile ja selles viibivatele inimestele. Hoolimata oma formaatide ja teostuse mitmekesisusest, moodustavad need tervikliku Tõnis Vindi esteetilise universumi.

Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud raamat.

Maahärra rikkaliku kattega pannipitsad Maahärra sügavkülmutatud pitsade sarja on lisandunud tõeliselt maitsvad ja uudse vormiga pannipitsad. Valikus on tuunikala- ja singi-seene­ pitsa, mille mõnusalt paks põhi on eelküpsetatud kiviahjus, katteks rikkalikult lisatud peekonit või tuunikala, Gouda juustu, seeni jm köögivilju. Pitsad küpsevad ahjus valmis 10–15 minutiga!

Loe lähemalt: www.premia.ee

KIRJUTA meile!

Aitäh kõikidele kirjasaatjatele. Eelmise numbri lemmiklugudeks olid „Trendika mehe look on tasakaalus” ja „Kaks päeva veinimehe elust”. John Varvatos ARTISAN EdT 75 ml (56 ¤) parfüümi omanikuks saab loosi tahtel Marek Vilipuu.

Milline lugu meeldis sulle EE Mehe mainumbris? Milline lugu jäi silma, millest leidsid enda jaoks midagi huvitavat või millest sooviksid lugeda järgmises numbris?

Kõikide kirjasaatjate vahel loosime välja uue Kenzo Homme Sport EdT 50 ml (54 ¤) parfüümvee.

Teie kirju ootame kuni 3. juunini 2012 aadressil eemeesSMS@ekspress.ee.

EE MEES Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Timmo Lilium, timmo.lilium@lehed.ee, tel 669 8309

3

Kenzo Homme Sport on kerge ning värske piparmündi-greibiaroomiga parfüüm, mille lõhnasüdame moodustab värske apelsini ning ingveri särtsakas kooslus.

Puulõhnaline põhjanoot lisab tualettveele mehelikku energiat.

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, Trükk: AS Printall

Uus & huvitav

Avati Kreeka ja Vahemere restoran Kalimera Tallinnas avati uus Kreeka ja Vahemere restoran Kalimera, mis võõrustab külastajaid terve päev. Uuenenud söögikohta (sisekujunduse autor on Kati­Sihvre) on oodatud toidunautlejad, kes peavad lugu Vahemere ja Kreeka köögist ning kes hindavad personaalset restoranielamust.

Alates varavalgest oodatakse külastajaid hommikusöögile – pakutakse omletti, värskelt küpsetatud Kreeka pirukaid ja pannkooke. Lõuna ajal serveeritakse sealsamas päevasuppi ja -praadi, kuhu kuulub alati midagi Kreeka köögist, ning kunagi ei puudu laualt Kreeka salat. Õhtuti saavad külastajad nautida roogasid Vahemere ja Kreeka köögi menüüst. Samuti pakutakse toidu kõrvale Kreeka veini, mille maaletoomisega Kalimera tegeleb.

Restoranist saab maitsva õhtusöögi ka kaasa osta. Lastega külastajate tarbeks on sisse seatud põnev lastenurk.

Kalimera asub Mustamäel Akadeemia tee 15a.

Galaxy S III kuuleb sind, näeb sind ja suhtleb sinuga Samsung pakkis eelmisel neljapäeval Londonis lahti nutitelefonide Galaxy S kolmanda generatsiooni – telefoni, mida oli kaua oodatud ning millest levitati rohkelt kuulujutte. Nüüd on „saladus” avalikustatud. „Lahtipakkimisüritus” oli tänavustest üritustest suurejoonelisim.

Londoni Earls Court Exhibition Centre’isse oli kutsutud üle 2000 külalise, taustamuusikat mängis London Metropolitan Orchestra, õhtut juhtis spordi- ja tehnikahuvilistele tuntud saatejuht Suzi Perry.

Loodusest inspireeritud Galaxy S III tuvastab kasutaja näo, hääle ja liigutused. Samsung Galaxy S III on Euroopas saadaval alates 29. maist ning Eestis juunist.

Kummardus loodusele tehti ka avaüritusel. Iga avamisel osalenud inimese kohta annetas Samsung 100 dollarit WWFile. Ürituse asukoht London on omakorda sümboolne. On ju London suvel olümpialinn, Samsung aga üks mängude suursponsor ning Galaxy S III suviste mängude ametlik nutitelefon.

Koduosakonnas 12.-13.5 kõik normaalhinnaga tooted püsikliendile -20%.

Kogu Stockmanni kaubamaja on täis emadepäeva kingitusi.

Päikselist emadepäeva!

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

Võrgud

2,5G (GSM/GPRS/EDGE): 850/900/1800/1900 MHz 3G (HSPA + 21 Mbps): 850/900/1900/2100 MHz 4G (sõltuvalt turust)

Ekraan

4,8tolline HD Super AMOLED (1280 x 720)

OS

Android 4.0 (Ice Cream Sandwich)

Kaamera

Põhikaamera: 8 MP autofookusega, viivituseta päästikuga, BSI Teine kaamera: 1,9 MP, HD-salvestus @30fps viivituseta päästikuga, BSI

Video

Koodek: MPEG4, H.264, H.263, DivX, DivX3.11, VC-1, VP8, WMV7/8 Salvestus ja esitamine: täis-HD (1080 p)

Heli

Koodek: MP3, AMR-NB/WB, AAC/AAC+/eAAC+, WMA, OGG, FLAC, AC-3, apt-X

Ühenduvus

WiFi a/b/g/n, WiFi HT40, GPS/GLONASS, NFC, Bluetooth® 4.0 (LE)

Sensorid

Akseleromeeter, RGB-valgusandur, digitaalne kompass, lähedusandur, güroskoop-baromeeter

Mälu

16/32 GB sisemälu (64 GB peagi saadaval) + Micro-SD võimalus (kuni 64 GB)

Mõõdud

136,6 x 70,6 x 8,6 mm, 133 g

Aku

2100 mAh

Lisafunktsioonid S Beam, Buddy photo share, Share shot, AllShare Play, AllShare Cast, Smart stay, Social tag, Group tag, Face zoom, Face slide show, Direct call, Smart alert, Tap to top, Camera quick access, Pop up play, S Voice, Burst shot & Best photo, Recording snapshot, HDR, Google’i mobiilsed teenused

4

Uus & huvitav

5

Luxottica Group

PÄIKESEPRILLID

Persol Ray-Ban

Ralph Lauren

Päikeseprillid – tarbeese või moevidin?

Suvi on kätte jõudmas – päike käib aina kõrgemalt ja särab eredamalt.

Sahtlipõhjast tuleb välja otsida päikeseprillid.

K

ui naised on moe suhtes nõud­ likumad ja soovivad uusi silma­ kaitseid vähemalt iga aasta tagant, siis praktilise meelega mehed võik­ sid panustada kvaliteedile ja soetada endale üks või kaks aegumatut paari.

olla silmadele sama häiriv kui auto­ sõit hämarast tunnelist päikeseval­ guse kätte. Eriti oluline on kanda päikeseprille aga suvel, kui UV-kiir­ gus on talvisest ajast mitu korda tu­ gevam. Kindlasti tasub prille kanda rannas või veekogu lähedal, samuti mägedes.

Päikeseprillidel 260. sünnipäev Persol

Oakley

Päikeseprillide tuntumad nimed

1752. aasta paiku tutvustas optilis­ te prillide disainer James Ayscough kahekordsete hingedega prille. Läät­ sed olid valmistatud toonitud klaa­ sist, kuid siiski selgesti läbinähta­ vad. Ayscough tundis, et läbipaistva­ te klaaside puhul oli päikesevalgus silmale liiga ere ja häiriv ning soovi­ tas kasutada rohelist või sinist klaa­ si. Ayscough’ prillid olid esimesed päikeseprillid, kuid loodud nägemisprobleemide korri­ geerimiseks, mitte selleks, et kaitsta silmi päikese eest.

1929. aastal patenteeriti Edwin Landi tsellofaanisarnane polarisee­ riv filter, mis oli esimene moodne valgust jaotav filter. Polariseerivast tselluloidist sai tähtis element, mis aitas luua valgust vähendavat päi­ keseprillide läätse. 1936. aastaks oli Land eksperimenteerinud mitmete polaroidmaterjalidega päikesepril­ lide ja teiste optiliste seadeliste juu­ res, pärast mida said polaroidfiltrid päikeseprillide lahutamatuks osaks.

Samal kümnendil muutusidki päi­ keseprillid populaarseks ja on seda tänini.

Millal tuleb päikeseprille kanda?

Spetsialistid soovitavad hoida paa­ ri päikeseprille alati enda lähedu­ ses, olgu siis autos, kotis või koduja kontorisahtlis. Talvel võib lumi

Kui salaagendist hurmur James Bond keerab kinolinal Aston Mar­ tini rooli, siis kaitsevad tema silmi väärikad Persoli päikeseprillid. Per­ sol on Itaalia kaubamärk, mille tõe­ liselt tipptasemel tootmise juures pööratakse erilist tähelepanu detai­ lidele ning kus disaini ja tehnoloo­ gia kooslus on viidud täiuslikkuse­ ni. Persoli-usku on paljud maailma­ kuulsad näitlejad, lauljad ja riigi­ mehed, teiste seas Johnny Depp, George Clooney, Pierce Brosnan ja Justin Timberlake.

Prillimaailma üks vaieldamatult kõige populaarsem nimi on aga RayBan, mille ajatud mudelid sobivad igas vanuses mehele ja naisele. RayBani mudelid on usutavasti parima hinna-kvaliteedi suhtega päikese eest silmi kaitsvad prillid, mida leida võib. Ray-Banid on alati taskus Tom Cruise’il, Will Smith’il ning Ameeri­ ka presidendil Barack Obamal.

Sportlaste üks lemmikuid on 1975. aastal Lõuna-Californias asu­ tatud Oakley, millest on tänaseks saanud juhtiv spordivarustuse toot­ ja maailmas. Prillide alal on Oakley välja töötanud mitu tehnilist uuen­ dust: meelekohad, mis ei libise, tu­ geva kaarega korrektsioonklaasid, 6

klaasid, mis ei moonuta, ja toonimi­ ne. Oakley prillid teenivad tippsport­ lasi ja sind eeskujulikult nii tänaval, mägedes kui ka pargis.

Kõrgem hind = mugavus ja vastupidavus Prille võib leida mitmes hinnaklas­ sis ja sageli ei pruugi ka odavate vä­ limus erineda nendest, mille hind on kümme korda kõrgem. Milleks siis rohkem maksta? Erinevus on tehno­ loogias, mis pakub suuremat muga­ vust ja vastupidavust.

Kui sõidad autoga või teed lühike­ se jalutuskäigu kontorist kohvikusse, piisab tegelikult ka soodsamast paa­ rist. Kui tegeled aktiivselt õuespordi­ alaga (näiteks rattasõiduga), maksab investeerida selle jaoks mõeldud kal­ limatesse päikeseprillidesse.

Selleks et su prillid oleksid kaits­ tud ja kestaksid kauem, võiksid mõelda ka aksessuaaridele. Kui pril­ le ostes ei tule nendega kaasa kõva või polsterdatud karpi, tuleks see osta lisaks. Karp kaitseb prille krii­ mustuste ja purunemise eest.

Kindlasti läheb sul puhastami­ seks tarvis lappi, mille üldiselt ka prilliostuga kaasa saab. Puidupõhi­ sed materjalid, nagu pabersalvräti­ kud, on läätse ohutuks puhastami­ seks liiga tugevad. Kasutada tasub ka spetsiaalset pihustit või lihtsalt puhast vett, sest kuivad läätsed on hõõrumisel kriimustustele vastuvõt­ likumad.

Selleks et oma prillide eest pa­ remini hoolitseda, küsi näpunäiteid prillipoest.

Kädi Eelmaa

Uus & huvitav

e n a l s a ik k a

l s u i ta visteks su

s k e t s u l k i e S

PENTAX WG-2: TÕELISELT VASTUPIDAV DIGIKAAMERA Veekindel Põrutuskindel 16 Megapikslit Full HD video

Hind Photopointis 299€ GPS vastuvõtjaga mudel 349€

7

www.pentax.ee

Urmas Oja

PROOVISÕIT

Sinu esindusauto – Kia Optima Kia on muutunud vägevaks. Kuulub see küll Hyundaiga samasse perekonda, ent nendest kahest margist näib just Kial olevat silme ees selgem siht ning kehas tuksumas konkreetsem ja tugevam identiteet.

Uus Optima on Kia parimate omaduste kvintessents aastal 2012 ning sellest võiks saada sinu esindusauto.

O

ptimat müüdi siinmail kuna­ gi varemgi, kuigi Magentise nime all. Magentis oli aga Optima­ ga võrreldes ikka päris mage masin.

Optima on midagi hoopis uhkemat ja esinduslikumat, igati paremat ja kindlasti mitte pelgalt optimaalset, mida Kia sõidukid veel mõned aas­ tad tagasi eelkõige olema kippusid.

sõnu Jaguar XJ-i omi ning tagumiste uste sees äkitselt tõusev õlajoon samu­ ti. 18tollised veljed on imekenad, ent meie teedele veidi liiga ebamugavad.

Vaid pakiruumi sees on asjalood ülejäänud autoga võrreldes kuidagi toppama jäänud. Seal polegi mida­ gi, materjalid on prostad ning kuigi ruumi vägevalt, puuduvad igasugu­ sed konksukesed kottidele. Küll aga saab tagumiste istmete seljatugesid otse pakiruumist alla lasta. Hea seegi.

Väline stiilne silmailu Optima on väljast nagu Jaguar XJ ning seest nagu BMW, Alfa Romeo ja Lancia. Teisisõnu on auto lihtsalt kena ning järjekordne näide sellest, kuidas Kia lisaks seitsmeaastasele garantiile ja heale hinnale väga tu­ gevalt disainile panustab.

Kia disainikeskuses Frankfur­ dis töötab ju ka üks meie mees, eest­ lane Björn Koop. Pole teada, kas ja mis on Optimale tema sule alt jõud­ nud, ent nooruslik ja jõuline on selle disain küll. Auto koon on pikk ja te­ rav, agressiivsete peenikeste tuledega, mille nurkades valgete dekooriruutu­ de rida. Tagatuled meenutavad otse­

Luksusauto detailid Tagumised istmed ise on väga muga­ vad ja kenad. Kuna Optima on tehni­ liselt ju tegelikult sama värk mis pal­ ju kiidetud Hyundai i40 – see prak­ tilisest praktilisem säästlik ja ruu­ mikas volask, millel raske sidur ja kerge rool –, on ka Optimas tagais­ tujail jalaruumi peaaegu sama pal­ ju kui Škoda Superbis ehk siis üle­ liiagi. Istmed ise meenutavad ku­ nagiste Lanciate või Alfa Romeote sisu, mõjudes silmale šikilt ja jättes juba eemalt soliidse ja mugava ilme.

8

Nagu ka juhi ja kaassõitja tugitoolid.

Soojendatavad on nii need kui ka ta­ gumised istmed, mis meie kliimas iseäranis marjaks ära kulub ning mis samuti i40-lt päritud. Aga sel­ les autoklassis ainulaadsena annab juhiistet ka jahutada, sest selle sisse on ehitatud kaheastmeline ventilat­ sioon nagu tõelistes luksusautodes.

Nagu tõelistes luksusautodes, ei piirdu ka nahakasutus üksnes istme­ tega. Seda leiab nii ustelt kui ka arma­ tuurilt, kus see väga hoolikalt ja detai­ lideni tähelepanu forsseerides kujun­ datud klahvide ja nuppude ala palis­ tab. Kenasti läbiõmmelduna nagu tõelises luksusautos. Lisaks nuppu­ de ala kokkupiiramine ja viis, kuidas see veidi juhi poole pööratud on, tu­ letab meelde vanu häid BMWsid, kus see­sugune sisearhitektuur tavaks oli.

Täna BMW enam nii kahjuks ei tee.

Aga Kia ei ahvi ka otseselt BMWd. Usun siiralt, et seos on ju­ huslik, sest Kia on ahvimisest juba ammu prii, luues puhast originaal­ toodangut. Seda seisukohta tõestavad

PROOVISÕIT

kõik tänased Kia mudelid: Optima, uus cee’d, uus Rio, Picanto, Soren­ to, Sportage, Venga... Mis saab eda­ si? Kas tuleb uus Carnival ja Carens?

Mikrobussi ega mahtuniversaali Kial ju praegu ette näidata pole ning ka kastikas võiks Kia kandilise ja äre­ va disainiga päris efektne välja näha.

Kvaliteetne ekraan ja graafika Aga Optima juurde tagasi. Niisiis on see väga kena, ruumikas ja peenelt vormistatud detailideni välja. Just see detailideni ulatunud tähelepanu on kindlasti üks momente, mis Kia juures viimasel ajal alati imestust ja kiitust tekitab. Kuigi norida on siiski millegi kallal kah. Näiteks võiks rooli kattev nahk olla päris nahale läheda­ sem materjal, mitte nii kõva ja plas­ tine, nagu see praegu on. Ning kui­ gi Optima oskab ennast ise parkida, suudab ta seda teha üksnes parem­ poolsesse külgboksi ehk siis piki täna­ vat parkivate autode vahele. VW too­ ted oskavad end manööverdada mõle­ male poole teed ja nii sellesse nn külg­ boksi kui ka teega risti parkivate auto­ de vahele ehk n-ö garaažiboksi.

Soliidseks esindusautoks sobib Optima suurepäraselt. Selle ostak­ sid inimesed umbes samade tunne­ te ajel nagu siis, kui langetavad ot­ suse Audi, BMW, Lexuse või Merce­ dese asemel Alfa Romeo või Jaguari kasuks. Optima on ühelt poolt emot­ siooniost, ent kuna see on tehniliselt Hyundai i40, ei saa keegi sellega vastu pükse. Siin pole ebameeldivu­ si, mida peaks alla neelama nagu va­ nadel Alfadel, mis nägid kenad väl­ ja, ent ei osanud korralikult käituda.

Loodetavasti ei ehitata Optimast ka universaali nagu i40-st, mis muudab sedaani veelgi eksklusiivsemaks.

Ainulaadsus on aga asi, mida Kia brändiga veel mõned aastad ta­ gasi küll kuidagi seostada ei saa­ nud. Nüüd saab, ja mitte silmi kis­ sitades või neid mingi momendi ees kinni pigistades, vaid tegelikult ka.

Soovitan kindlasti Optimaga proovi­ sõitu teha, sest just sellest võiks saa­ da sinu järgmine esindusauto, mis on kena, eriline, aga ka mõistlik ja praktiline.

Kiitust tuleb aga anda Kia suure­ le värvilisele ekraanile, mis väga hea pildiga tagurdamiskaamera nähtavat kuvab: näitab kenasti kujundatud kaarti ning pakub täitsa korralikult disainitud graafikaga menüüsid. See on lihtne asi, aga ikkagi erakordne, sest peaaegu mitte ükski autotoot­ ja pole viitsinud senimaani tegele­ da korraliku graafika kujundamise­ ga oma aina suuremaks muutuvatel ekraanidel. Peaaegu kõigi kuvatav pilt mõjub aina vanamoodsamalt.

Aga Kial mitte. Kial on see erandli­ kult kena ning lihtne hallata ka.

Soliidne esindusauto Laitust tuleb jagada Optima roolile veel kord. See on selgelt liiga ülevõi­ mendatud ja tundetu nagu i40-lgi.

Miks puudub siit võimalus roolivõi­ mendust reguleerida, mis on uuel cee’dil ja i30-l täiesti olemas? Seda oleks igatahes hädasti tarvis või siis peate rääkima augu pähe meie Kiamüüjaile, et need Optima elektri­ list roolivõimendust ümber prog­ rammeeriks. Muidu on nii põneva ja sportliku välimusega masinal hea kulgeda vaid rahulikult.

Urmas Oja TopGear Eesti peatoimetaja

9

Uus & huvitav

KAITSE ENNAST JA TEISI! Karske Eesti OÜ on asutatud 1993. aastal. Firma partnerid on maailmas tunnustatud isikukaitsevahendite tootjad paljudest riikidest.

Ettevõtte missioon on rikastada isikukaitsevahendite turgu. Eesmärk on tagada kvaliteetseid ELi normidele vastavaid tooteid ning ajaga kaasaskäivaid lahendusi.

Karske Eesti OÜ müügiesindajad on alati valmis andma kõigile huvitatuile professionaalset nõu ja asjalikke soovitusi.

KARSKE EESTI OÜ Part of Procurator group

www.karske.ee

Kadaka tee 185d, Tallinn • tel 672 0057 • faks 672 0055 • e-post karske_eesti@hotmail.com 10

TERVIS

Soola tähtsus meie organismile Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Sool ei ole ainult elu alalhoidja, vaid ka hea tervise allikas.

S

oolal on meie organismis täita mitmesuguseid elutähtsaid üles­ andeid, seepärast peame kätte saama oma igapäevase soolaannuse. Tugeva füüsilise pingutuse või soolata toidu­ valiku korral kaotab organism soola ja vett. Soolavaeguse tulemusel võib häiruda või aeglustuda rakkude tali­ tus, lisaks võib organism kuivada ja oksüdeeruda.

Sool on organismi elekter Naatriumi on vaja närviimpulsside edastamiseks, lihaste tööks, samu­ ti organismi vedelikutasakaalu re­ guleerimiseks. Soola elektrijuhtivu­ se tõttu suudame mõelda ja tegutse­ da. Soola leidub koevedelikus ja luu­ des. Meie veri on mereveega sarna­ ne elektrit juhtiv soolalahus, ja ka õnnetusjuhtumite puhul süstitakse kannatanule kõigepealt veeni soola­ lahust, et säiliks elektrivool.

Meresoolas on 84 elementi, sel­ les sisalduvad mineraalained ja mik­ roelemendid (sh jood) on inimorga­ nismile täpselt sobivas õiges tasakaa­ lus. Organism peab saama meile üli­ tähtsa joodi kätte ju toiduga.

Joodi kasutab ainukese orga­ nina kilpnääre. Üleliigne hulk joo­ di eemaldub soolestiku kaudu: or­ ganismist eraldub 90 protsenti toi­ duga saadud joodist. Kui kilpnäär­ mes on looduslikku joodi piisavalt, siis sinna radioaktiivset joodi enam ei „mahu” ja see eritub kehast nor­ maalset teed pidi. Kui inimesel on aga joodipuudus, siis selle „puuduva osa” täidab radioaktiivne jood. Kah­ juks pole radioaktiivsetel osakestel lõhna ega maitset ning keegi ei tea, kui suure kiirgusdoosi keegi saab. Ka kilpnääre ei saa aru, et tegu on radio­ aktiivse joodiga.

Lauasool on tervisele kahjulik!

Kunstlikku soola valmistatakse me­ haaniliselt vaakummenetluse abil.

Soolas looduslikult sisalduvad mi­

neraalid raskendavad selle mehaani­ list töötlemist, seepärast need eemal­ datakse ja müüakse ravimitööstusele toidulisandite tooraineks.

Soola kasutatakse tänapäe­ val paljudes valdkondades ja üle 90 protsendi läheb tööstuslikuks tarbimiseks. Laua- ehk söögisool on seega tööstuse kõrvaltoode.

99,9protsendilisele naatriumklorii­ dile lisatakse esteetilistel ja kauban­ duslikel põhjustel ka paakumisvas­ tast ainet ning muid kemikaale.

Rafineerimis- ehk tootmisprot­ sessi käigus kuumutatakse soola kõrgel temperatuuril, mistõttu muu­ tub selle ainulaadne, elektrijuhtivu­ sega seotud molekulaarne struk­ tuur. Ka inimese leiutatud mineraa­ lsool ajab kilpnäärme segadusse ja võib mõnel põhjustada mineraalai­ nete rikutud tasakaalu tõttu süda­ merütmihäireid.

Lauasoola valmistades eralda­ takse meresoolast ülejäänud 83 ele­ menti ja järele jääb vaid naatrium.

Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, lisati juba eraldatud ained (kloor, jood) taga­ si, kuid lõpptulemus on elusolendi­ tele siiski kahjulik. Naatrium ajab jooma ja tekitab turseid, sest puhtal kujul ja suurel määral mõjub ta or­ ganismile mürgina. Organism kait­ seb ennast kahjuliku aine vastu, la­ hustades seda vedelikes. Seepä­ rast tekitabki tavaline lauasool ehk naatrium(kloriid) janu ja turseid.

Kõik see naatrium, mida organismil ei õnnestu lahustada, koguneb kris­ tallidena luudesse ja lihastesse.

On tõestatud, et kahest elemen­ dist koosnev söögisool naatrium­ kloriid tõstab vererõhku. Selle­ le teadmisele tuginedes keelatak­ se kõrge vererõhu alla kannatava­ tel patsientidel igasuguse soola tar­ bimine. Ent vererõhk ei tõuse, kui kasutada ehedat meresoola, sest see sisaldab ka vererõhku mõjutavaid magneesium- ja kaaliumsoolasid.

Mere- ja mäesool maitsevad paremini Kunstlikult toodetud soolal pole mi­ dagi ühist loodusliku soolaga. Loo­ duslik sool pärineb kas kuivatatu­ na merest või on kaevandatud iidse­ te sisemaiste merede põhjast, nagu Himaalaja sool. Mõlemal juhul ku­ jutab see endast looduslikku ühen­ dit naatriumkloriidist, mitmetest mineraalainetest, nagu kaltsium ja magneesium, ning elutähtsatest mikro­elementidest.

Just sellist soola ongi organism loodud tarbima: looduslik sool imen­ dub organismi vaid sel määral, nagu vaja, samas kui kunstliku söögisoola eemaldamiseks peab keha mõnikord kasutama koguni tähtsat rakuvede­ likku. Pealegi vastavad looduslikus soolas sisalduvad mineraalid koosti­ selt täpselt inimese vajadustele, nii et keha saab nendest kasu lõigata.

Tasakaalus soolasisaldus on eel­ duseks korras ainevahetusele, seedi­ misele, ensüümide toimimisele ja ül­ disele heaolutundele.

Suurema osa soolast saame toi­ duga. Kala, muna, pähklid, vähid ja koorikloomad sisaldavad juba ise soola (ja joodi). Kõige tähtsam on siiski pöörata tähelepanu sellele, mil­ list soola me oma toidule lisame: kas kunstlikult toodetud või looduslikku.

Soola tasuks tarbida jahvatama­ ta kujul või jahvatada seda vahetult enne kasutamist. Naatrium ja mere­ sool ei ole sama maitsega. Kui ha­ kata tarvitama mere- või mäe­soola, tunneb naatriumimaitse toidus pea­ gi ära, looduslik sool on tunduvalt meeldivam. Prantsusmaal kasuta­ vad gurmaanid eri piirkondadest pä­ rit soolasid eri roogade maitsestami­ seks, sest soolade aroomid erinevad tugevasti.

Seega tasuks naatriumi vältida, kuid tagada tuleks organismi varus­ tatus mere- või mäesoolaga.

Tiina Keldrima loodusarst

11

Solgar Kelp (250 kapslit) hind 9,80 eurot Cocovi Chlorella pulber 115 g / hind 15,30 eurot Cocovi Spirulina pulber 115 g / hind 11,50 eurot, tabletid 115 g / hind 15 eurot

Cocovi Kalahari sool 250 g / hind 3,70 eurot Rahvusvaheliselt tunnustatud, maitsev ja puhas sool on umbes 280 mln aastat vana.

Töötlemata päikesekuivatatud sool pärineb Lõuna-Aafrikast ja sisaldab 84 organismile tarvilikku mineraali.

Natura Media Sal Marina meresool 1 kg / hind 3,10 eurot Looduslik mineraaliderikas, ilma igasuguste lisa­ aineteta, sisaldab kõiki meresoola algupäraseid koostisosi.

Rohkem infot: www.eliksiir.ee Ökoapteek Eliksiir Järve keskuse II korrus E–P 10–21 tel 606 0811 Tooted on müügil ka: Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas Ökovankris Solarise toidupoes (Tallinn) Juukseakadeemias (Tallinn) Fitshopis (Tallinn) Rohujuures (Tabasalu) Tervisepesas (Tartu) Vianaturales (Tartu) Ökopoes Mahemark (Pärnu) Biore tervisestuudios (Rakvere) Terviselättes (Viljandi) Mahepoes Allikas (Haapsalu)

Uus & huvitav

NÜÜD ON KÕIK TÄIUSLIK – TULIUUS KIA CEE’D Oma klassi parim tuuletakistus.

Kia uurimis- ja arenduskeskuse kaasaaegses tuuletunnelis kujundatud uus voolujooneline siluett koos esiklaasi vähendatud nurga, mootoriruumi ja põranda pehmete katete, tagaluugi kohal asuva tagaspoileri ja hoolikalt profileeritud tagatuledega aitavad saavutada tuuletakistuse koefitsiendiks vaid 0.30, vähendada kütusekulu ja salongi mürataset, muutes sellega uue KIA Cee'di oma klassi parimaks autoks.

Keskmine kütusekulu alates 4,2 l/100 km CO2 väljalase alates 110 g/km

Tule proovi sõitu!

TALLINN: KIA Tallinn, Ülemiste tee 1. TARTU: Autospirit, Turu 47.

PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 64c. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73.

KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere AT, Rägavere tee 42a.

NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael, Tallinna tn 97.

KURESSAARE: Kuressaare AT, Kalevi põik 2.

12

maitsenauding

Sõnumid vana telegraafitorni alt Iga kord, kui näen, kuidas Lõuna-Prantsusmaal Chateauneuf-du-Pape’is viinamarjaväät rusikasuuruste munakate vahelt tõuseb, imetlen viinapuude visadust ja inimeste tarkust neile kõige ebatavalisemaid kasvukohti leida. Aastasajad on tõestanud, et mida raskemad olud, seda maitsvamad marjad ja kosmilisem vein.

veiniajakirjanik Kalle Müller

E

simesed istikud torkas Hippolyte Brunier 19. sajandi lõpul maas­ se Crau platool, kus viinapuid oli te­ gelikult kasvatatud juba 14. sajandist ja kuhu 1792. aastal oli optilise tele­ graafi leiutaja Claude Chappe püsti ajanud ühe oma telegraafitorni. Selle järgi pani veinimõisa rajaja poeg Jules Brunier hiljem veinile nimegi – Vieux Telegraph (Vana Telegraaf). Põlvkon­ dade vältel on mõis edenenud, põl­ de juurde tulnud ja tänaseks kasva­ tatakse viinamarju 70 rajult kivi­sel ­hektaril.

13

Veinid paremad paarkümnend aastat hiljem Veiniseadus lubab kuulsat paavsti­ veini Chateauneuf-du-Pape’i val­ mistada 13 viinamarjasordist, Vieux Telegraph’ile annavad jõu ja tulisuse üle 60 aasta vanused „Grenache Noiri” viinapuud. See on mari, mis ühendab nii päikese, kuumava kivipinnase, jõu­ liste alpituulte – mistraalide – külma hinguse kui ka veinimeistri geniaal­ suse ja viinamarjakasvataja lootused.

Maailma tippveinide hulka kuulu­ vasse Vieux Telegraph’i on 13 viina­

maitsenauding marjasordist valitud „Mourvèdre”, „Syrah”, „Counoise”, „Cinsault”, „Clairette”, „Roussane”, „Bour­ boulenc”, „Picpoul” ja „Grenache Blanc” – igaüks annab maitsesse ja aroomi oma osa. On tavaline, et kva­ liteetne Chateauneuf-du-Pape saa­ vutab parima headuse 20–25 aastat pärast korjet, muutes maitse keeru­ liseks kogumiks, kus marju või puu­ viljanüansse on isegi kogenud asja­ tundjal raske eristada.

Vana Telegraaf jõuab laagerduda vaid aasta, kui vaadid korraks ava­ takse. Pimemaitsmisel valitakse väl­ ja parimad ja kokku segatakse cuvée, mis läheb veel aastaks suurtesse tam­ mevaatidesse küpsema. Just suurtes­ se, et vein ei muutuks ülearu vanilli­ pehmeks ning alles jääksid kõik kar­ mist kliimast ja kivipinnasest tulene­ vad jõujooned, mis looduslike säili­ tusainetena veini pudeli­arengule ai­ nult kasuks tulevad.

Vana Telegraaf jõuab laagerduda vaid aasta, kui vaadid korraks avatakse. Pimemaitsmisel valitakse välja parimad ja kokku segatakse cuvée, mis läheb veel aastaks suurtesse tammevaatidesse küpsema. Just suurtesse, et vein ei muutuks ülearu vanillipehmeks ning alles jääksid kõik karmist kliimast ja kivipinnasest tulenevad jõujooned, mis looduslike säilitusainetena veini pudeliarengule ainult kasuks tulevad.

Suured tammevaadid ja betoonmahutid Hilisküpsetest marjadest tehtava Gigondas’ puhul uurisid Brunierid oma istandust viis aastat, enne kui otsustati, mismoodi kohalik veini­ kelder sisustada. Oma koha leidsid nii puust kui ka betoonist mahutid.

2007. aastal löödi Les Palliers’ vei­ nid lahku: noorema istanduse äkili­ sem ja robustsem Terrasse du Diable pudeldatakse eraldi sametisest Raci­ nes’ veinist. Kumbagi ei filtreerita, et aroomid ja maitsed paremini säilik­ sid.

Vana Telegraafi tegemisel end õigustanud võtted on kasutusel ka 1986. aastal Brunieri omaks saa­ nud La Roquète’i veinimaja toodan­ gus, mille valgeid veine on võrreldud Burgundia omadega.

Veinimeister, Burgundias õppi­ nud argentiinlane Leo Marcelo Pel­

Vieux Telegraph’ile annavad jõu ja tulisuse üle 60 aasta vanused „Grenache Noiri” viinapuud. See on mari, mis ühendab nii päikese, kuumava kivipinnase, jõuliste alpituulte – mistraalide – külma hinguse kui ka veinimeistri geniaalsuse ja viinamarjakasvataja lootused.

Le Vieux Télégraphe Rouge „La Crau” 2008 Grenache Noir 65%, Mourvèdre 15%, Syrah 15%, Cinsault, Clairette ja teised 5% 14,5% vol hind 55 ¤ Ploomikirsiselt puuviljane, lõhnab pigi ja suitsu järele.

Tunda on lagritsat, kuivatatud ürte ja natuke rohelist pipart. Vein on noor ja aroom üsna lilleline. Noorus avaldub ka kinnises maitses, kus on lopsakalt kirsse ja musti sõstraid. Tugevalt tanniinise ja happelise veini järelmaitse on Chateaueuf-du-Pape’ile iseloomulikult piprane ja tuline, tammevaadilaagerdust pole peaaegu tundagi. Ideaalne ulukilihaga. Eelmisel õhtul avatud pudel jäi ööseks jahedasse ja kõlbas hästi ka päev hiljem. Aastad – vähemalt 20 – teevad sellele võimsale veinile keldris ainult head.

Clos La Roquète 2009 Rousanne 25%, Bourboulenc 10%, Grenache Blanc 30% ja Clairette 35% Blanc, 13,5% vol hind 32 ¤ Neljast viinamarjast segatud peen valge vein, mille mineraalses lõhnas on valgeid lilli.

Järelmaitseski meeldiv puuviljasusega tasakaalus hape on kokku sidunud hästi eristatavad aprikoosid ja virsikud. Tunda on pirni ja pisut aniisist õhetust. Järelmaitse on pikk, veidi suitsune ja mõnusalt magushapu.

14

leriti Borsi, kes on Prantsusmaal ela­ tud 14 aastast viimased seitse tööta­ nud Brunieri veinimajas, tunnistas oma Tallinna-visiidil, et viimasel ajal on ta tõesti väga palju eksperimen­ teerinud. „Näiteks pumpame veini vahepeal mõneks nädalaks neutraal­ setesse betoonmahutitesse ja siis jälle tagasi, kasutame nii suuri kui ka väik­ seid tammevaate. Siis segame kokku nii väikeste kui ka suurte vaatide ja betoonmahutite veine. Igal aastal on ilmast sõltuvalt marjade maitse erinev ja et kasvukoha eripära esile tuua, peab vastavalt käituma.”

Mullustest eksperimentidest saa­ me teada alles aastate pärast. Leo Borsi kolme-nelja aasta tagune loo­ ming, mida saab osta Tallinnast Rotermannis asuvast Veinitoast, (www.manipenny.ee) kinnitab, et tegu on maailmaklassi veinimeistriga, kel on tänapäevane ja põnev käekiri.

Les Palliéres 2009

Gigondas hind 32 ¤ Mahlane ja marjane, keskmise täidlusega ja mõistlikult happeline. Lõhnab peaasjalikult värske kirsikoogi järele, aga sekka viskab ka metsaaluse niisket sammalt ja veidi vürtsisemaid toone. Maitse on äkiline ja tubakane, rohkelt musti kirsse, murakaid ja mustikaid. Üldmulje on üsna tanniinine ja lõppmaitse vürtsisus jätab suu veidi õhkama. Vein on noor ja kannatab keldrilaagerdumist veel tosin aastat.

Uus & huvitav

TONNINE KOOREM

LITATAV LENNULT LÜ 2WD-4WD

ford.ee

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee facebook.com/infoautoford 15

M KLASSI PARI IME VÕ VEELÄBIMIS

ED TAMREXI KVALITEETSED TOOTED TAMREXI TOOTED MÕISTLIKU HINNAGA! MÕISTLIKU HINNAGA! Kõrge krae, mis kaitseb tuule eest

Kõrge krae, mis kaitseb tuule eest

Kvaliteetne OPTI tõmblukk

Tamrexi tööjakk Tamrexi tööjakk

Kvaliteetsed õmblused

Suured rinnataskud

art 670-1804

Suured rinnataskud

HIND 55.- EUR HIND 55.- EUR

Töötõenditasku Suitsupakitasku

Suitsupakitasku

Lõige, mis Mobiilitasku tagab vaba liikumise

Mobiilitasku

Pliiatsitaskud

Pliiatsitaskud

Mahukad lukuga Põuetasku küljetaskud

Põuetasku

Õli ja mustust Pikendatud hülgav kangas seljaosa

Õli ja mustust hülgav kangas

Tamrexi töökindad art 44-315

HIND 4.20 EUR

Tamrexi töötunked

Tamrexi töötunked

art 672-1804

art 672-1804

Reguleeritavad HIND 69.- EUR HIND 69.- EUR takjakinnitusega

Hea puutetundlikkus

õlarihmad

Nahaga kaetud nimetissõrm Kvaliteetne ja vastupidav kitsenahk

Kvaliteetne OPTI tõmblukk Elastsest ja hingavast võrkkangast seljaosa

Mugav lõige Hingav käeselg

Cofra Score tööjalanõud HIND 70.- EUR

Torkekindel vahetald Libisemist takistav välistald

Kerged ja painduvad

Elastsest ja hingavast võrkkangast seljaosa

Kvaliteetsed Mobiilitasku õmblused

Mobiilitasku

Pliiatsitaskud

Pliiatsitaskud

Vööaasad Funktsionaalne reietasku

Vööaasad

Praktilised ja mahukad ripptaskud

art 335050

Hingav võrknahk

art 670-1804

Õli ja mustust hülgav kangas

Hingav ja lööki summutav sisetald Tugevast Cordura-kangast põlvekaitsmete Täisnahast pealsed taskud ja altservad

Praktilised ja mahukad ripptaskud

Õli ja mustust hülgav kangas

Tugevast Cordura-kangast põlvekaitsmete taskud ja altservad

Alumiiniumist turvanina

nnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad Hinnad sisaldavad kuni käibemaksu 31.08.2012 20% ja kehtivad kuni 31.08.2012 Tel 654 TAMREX9900 OHUTUSE OÜ Faks 654 9901

NDI TALLINN TARTU JÕHVI nt 42aLaki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi Aardla 114, Ringtee 37a Tartu35mnt 30

e-post: tamrex@tamrex.ee Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: www.tamrex.ee tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU VÕRU Riia mnt 169a, Piiri 2 Savi 3

RAKVERE VALGA VILJANDI JÕHVI Pikk 2 Vabaduse Riia mnt 42a 39 Tartu mnt 30

VALGA NARVA VÕRU NARVA Vabaduse 39 mnt Tallinna 19c mnt 19c Piiri 2 Tallinna