EE MAITSED (September 2016)

21. september 2016

Maitsesaadikud Eestist.

Tippkokad tutvustavad maailmale Eesti kÜÜki.

promo

2

21. september 2016

promo

21. september 2016

3

LILLEPOOD

Pakume kõike lilledega seonduvat koos professionaalse teenindusega: lõike- ja potililled, pulma-ja matuseseaded, lillekuller, ruumide dekoreerimine, sise- ja välishaljastus.

www.lilleois.ee Kas sul on tulemas tähtis päev ja vajad lõikelilli, erilist kimpu, lilleseadet, kaunist pruudikimpu, ruumi-või autokaunistust?

Tule meie juurde!

Külasta meie uuenenud Lasnamäe Centrumi lillepoodi Öis

ÖIS LILLEPOED –TALLINNAS: Sikupilli Öis - Tartu mnt. 87, Tel. 6006 750, 53 33 1001 Mustika Keskuse Öis - Tammsaare tee 116, Tel. 586 03011 Ülemiste Keskuse Öis - Suur-Sõjamäe 4, Tel. 603 4760 Läänemere Selveri Öis - Läänemere tee 28, Tel. 53 03 8080 Lasnamäe Centrumi Öis - Mustakivi 13, Tel. 58 55 1987 Tallinna Bussijaama Öis - Lastekodu 46 , Tel. 53 52 1042

ÖIS LILLEPOED - SAAREMAAL - KURESSAARES: Ferrumi Öis - Tallinna mnt. 8, Tel. 453 6853 Saaremaa Kaubamaja Öis - Raekoja 1, Tel. 453 0565

ÖIS KINGITUSTE PAKKIMISE LETID TALLINNAS

TEL. 50 16 556 Kingituste pakkimine, postkaardid, pakkematerjal, õhupallid ja nende täitmine heeliumiga.

Rocca al Mare keskus - Paldiski mt. 102 Sikupilli Keskus - Tartu mnt. 87 Lasnamäe Centrum - Mustakivi 13

juhtkiri

Sügisel. Seenele. Purki. Kooli. www.kaupmees.ee Foto: Ilmar Saabas

Taas oleme sügises, mis tähistab kõiki pealkirjas mainitud mõnusaid alguseid, kuid ühtlasi ka maitsvaid lõppe.

Kindlasti ei tohi aastaringi võtta nii fataalselt, et sügis on eeldus ainult talvisele kõikide asjade unne vajumisele. Sügisel toimub väga palju elujaatavat ja põnevat.

Näiteks ajakiri Maitsed on saanud uue väljanägemise, mis tähendab peale klantsima välispildi ka palju rohkem asjalikumat lugemist ja tihedamat käe pulsil hoidmist Eesti toidumaastikul. Me otsime sama järjekindlusega uusi tegijaid, taastutvustame vanu ja proovime mõtestada ka kohalikku toidukultuuri.

Erand ei ole ka seekordne ajakiri. Ei hakka aga siinkohal ära rääkima, mida just alanud numbrist lugeda saate. Uurige ise järele. Selge on aga see, et püüame Teieni tuua pigem kasulikku ja positiivset. Häid Maitseid!

Nagu öeldakse, sügisel uue hooga: ajakirjade vahepealne aeg on pakkunud palju huvitavaid üllatusi ka kodusel kulinaariamaastikul. Suvel mööda kodumaad ringiseiklejad avastasid ehk enda jaoks gastronoomsete sihtkohtadena näiteks Hiiumaa ja Lõuna-Eesti, kuhu on viimastel aastatel tekkinud palju põnevaid ja tasemel restorane. Turule tuli uusi väike- ja käsitööettevõtteid, kes ei löö risti ette uute maitsete loomisel. Suvi andis ka võimaluse nautida aedades kasvanud köögiviljakraami ja metsast toodud head-paremat. Õnneks on, millest järgmistel kuudel kirjutada.

Kuna kohalik klimaatiline olukord on meil juba kord selline, et vihmata ja päiksega ilmad on rariteet, siis pistke ajakiri kaenlasse, võtke teekruus näppu ning minge õue. Lugema ja nautima!

Martin Hanson, toimetaja

Lugejamäng

Seeneeeeleeeeee: jäädvusta oma parimad seenelkäigud

Sügise esimene lugejamäng viib meid metsa seenele.

Ajakirja toimetus ootab oma lugejatelt kõige hämmastavamate seeneleidude ülesjäädvustamist ja meile saatmist.

Pistke kummikud jalga, haarake sõbrad või pere kaasa, riputage korv kaenlasse ja minge uurima, mida metsal sellel sügisel pakkuda on. Parimad leiud pildistage üles ja lähetage ka teistele seenehulludele uurimiseks.

Saada pildid meile aadressile info@maitsed.ee enne järgmise (oktoobri) ajakirja ilmumist. Maitsed.ee toiduportaalis loosime pildisaatjate vahel välja seeneraamatu Rahva Raamatult!

Brüggen Gourmet krõbe müsli – olulised toitained, energia ja hea tuju kogu päevaks!

Proovi uusi maitseid: banaani-šokolaadi või kirsi-mandli müslit jogurtinööpidega või naudi ammuseid lemmikuid: müslit metsamarjadega või šokolaaditükkidega.

Küsi hästi varustatud kauplustest!

Väljaanne valmis AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakonnas

EM-i lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee

Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee Reklaam: Gerli Aasmaa, gerli.aasmaa@ekspressmeedia.ee, tel 5880 3319 Keeletoimetaja: Kairit Lehtpuu Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall

facebook.com/KaupmeesKO

23. märts 2016

5

persoon

Kristallkümli 150 aastat pudelis Eesti vanim endiselt valmistatav liköör Kristallkümmel tähistab mõne aasta pärast oma 150. sünniaastat. Nende 150 pudelis loksutud aasta jooksul on tulnud üle elada nõukogude võim, tootmise lõppemine ja ka uuestisünd.

Ees ootab suur tulevik.

6

21. september 2016

V

eendunult võib öelda, et kõik Eesti inimesed on mingil ajal oma elus käes hoidnud suhkrukristallilise põhjaga pudelit ning imetlenud selle esteetilist ilu. Pitsi on seda köömnelikööri aga valanud vähesed ja kokteile on sellest kangest joogist valmistanud ainult üksikud. Kahjuks on üks hea Eesti asi, mis kannab häid minevikutraditsioone, jäänud peitu uue elu kultuurkihi

persoon

Kristallkümmel on Eesti kõige vanem siiani toodetav liköör ja see on läbi ajaloo täitnud väga eriilmelisi pudeleid.

Kristallkümli taaselustaja Ago Tamm leiab, et meie vanimast napsist võiks saada Eesti saadik ka välismaal.

Kuus aastat tööd ja sadu katseleotiseid

alla. Kristallkümmel olekski võinud ajalooks jääda, kui entusiast Ago Tamm ei oleks 1990-ndatel alkoholipoodi pidades saanud inspiratsiooni, et nõukogude ajal väljasurnud jooki taaselustada. „Nõukaaja tulekuga kaotati meil siin ära kõik, mis oli saksapärane, ning Kristallkümmel oli otseselt tolle kultuuriruumi pärand meile. Järgnevate aastate jooksul ei valmistanud seda jooki keegi ning ka retsepte ei jäänud kellelgi alles. Kui ma 1990-ndatel Tallinnas alkoholipoodi pidasin, tuldi minult pidevalt Kännu Kuke pudelit silitades küsima, et ega Kristallkümlit pole taastootma hakatud. Ühel hetkel sai neid küsijaid nii palju, et mõtlesin katsetada, kas oleks võimalik jook ajaloost uuesti ellu äratada,” mainib Tamm.

Koostöös Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi juhataja professor Raivo Vokiga sai katsetuste tulemusel loodud mõned retseptid ja nende alusel ka esimesed uue Eesti aja kümlitõmmised.

Kuna olemas oli vaid üks vana retsept, aga puudusid oskused seda õigesti kasutada, lennati suhteliselt tundmatutel aladel. Kinnituse, et tegemist on õige joogiga, sai Tamm siis, kui andis seda oma poes kümlit otsinud inimestele maitsta. „Mäletan selgelt, kuidas prouadel läksid silmad märjaks, kui nad meie kümlit maitsesid. Nad küsisid silmad suured peas, et „kas see on tõesti see sama vana hea kümmel, mida nooruspõlves sai joodud”. Jook osteti mul kohe käest ära, olgugi et need eksperimentaalmahud olid äärmiselt kallid,” mainib Tamm.

Edasi kulus Tammel kümli taasloomiseks kuus aastat ja esimene müügiks mõeldud pudel tuli tootmisest 20. det­­­ sembril 2001. aastal. Sellest ajast peale on muutunud pudeli sildikujundus ja vaheaastatel ka pudel, kuid jook ise on jäänud truuks vanadele maitsetele. „Tegin enne selle viimase ja õige maitse saamiseks kümneid kui mitte sadu katsetõmmiseid. Uurisin, kuidas kristall kasvab ning millistel temperatuuridel on vaja seda jooki kokku segada. Ütlen ausalt, et ka praegu on tegemist täielikult käsitööga. Paljuski on selle joogi ülesehitamine ja taaselustamine tulnud pere ning muu elu kõrvalt,” mainib Tamm.

Vähjasöömise kõrvale ja terviseturgutuseks

Kristallkümmel on naturaalne köömneliköör, mida valmistatakse ainult kolmest osisest: köömneseemnetest, alkoholist ja suhkrust. Kümmel valmib ligikaudu viie nädala jooksul pideval jälgimisel. Selle aja jooksul kasvab kümli pudeli põhja ka selle joogi visiitkaart ehk kaunid suhkrukristallid.

Köömneleotist kasutati Lääne-Euroopa kloostrites juba 11. sajandil, kuid liköörina sai jook tuntuks 500 aastat hiljem Hollandis. Köömnelikööri võeti kaasa jahiretkedele ja merele, joodi vähjatoitude kõrvale ning tarvitati üks-kaks pitsi päevas, mis tekitas hea enesetunde ja soodustas seedimist.

Teadaolevalt valmistas kristallkümlit A. W. Werncke juba 1870. aastal Viljandis. Kokku valmistati seitset sorti kümlit − näiteks vähjakümlit või -köömlit, Bürgerkümlit, Hamburgerkümlit ja Einfach Kümlit (st Lihtkümlit). Enne 1940. aastat oli Kristallkümmel tänu oma naturaalsusele, erilisele väljanägemisele ja maitsele Eesti üks eelistatuim jook. „Pätsuajal” peeti sellest joogist väga lugu. See oli inimestel kapis külalistele pakkumiseks ja pidusöökidel tarvitamiseks. Hindki oli toona praegusega üsna sarnane – vanu hinnakirju uurides saab selgeks, et pindise kümlipudeli eest küsiti esimesel Eesti ajal kolm rubla, mis ümber arvutatult on ligilähedane 15−16-eurose hinnaga selvehallides. „Kümmel oli peen jook ja igaühele seda ei pakutud. Isegi kui inimestel pudel likööriga kapis ootamas oli, pakuti 21. september 2016

7

persoon

„Pätsuajal” peeti sellest joogist väga lugu.

See oli inimestel kapis külalistele pakkumiseks ja pidusöökidel tarvitamiseks.

seda ainult parimatele kaaslastele. Võis olla kindel, et kui kümmel lauale serveeriti, olid suhted lähedased ja soojad,” ütleb Tamm

Kristallkümmel hoiab keha soojas ja seedimise korras

Kristallkümlil on üsna tugev ja vürtsine maitse, millele lisandub ka 45%-ne alkoholi kähestav mõju. Samal ajal hoiab aga magusus suu hellana ning kokku tekitabki kümli joomine täiesti unikaalse sensatsiooni – ihu läheb soojaks, suu õhkab ja pea vajub kergesse vinesse.

Kristallkümli tarvitamisel on palju nippe. Loomulikult saab seda juua puhtalt,

sisuturundus

Vutiliha on eestlaste seas järjest populaarsem gurmeetoit Järveotsa Vutifarmis, mis tegutseb 1977. aastast, kasvatatakse nii muna- kui ka lihatüübilisi põldvutte, mille tootmisel on märksõnaks käsitöö: see kehtib nii munade pakendamisel kui ka tapamaja tööoperatsioonide sooritamisel. Farmi eesmärk on pakkuda ausat, puhast ja kodumaist toodangut.

Farmis toodetakse oomegarasvhapetega rikastatud vutimune ja hõrgutavat 8

21. september 2016

vutiliha ning terviseteadlikud tarbijad oskavad hinnata väärtuslikku väikest vutimuna. Üha enam leiab see vähese rasvasisaldusega delikatess tee eestlaste toidulauale. Kodukokad leiavad jaelettidelt nii toorest vutirümpa ja -fileesid kui ka klassikaks saanud suitsuvutti, samuti küpsetatud vutiliha snäkki ja vutiliha omas mahlas.

Iga päevaga lisandub restorane, mille menüüs on omal kohal ka vutiliha, mis

Nii vähe on õnneks vaja

on väga toitva koostisega. Hõrku maitseelamust pakuvad Tallinnas Restoran Ö, Leib Resto & Aed, Umami, Farm, Lusikas, Klaus Kohvik ja Tchaikovsky. Tartus pakub vutti Lydia hotelli restoran Hõlm ning Tartumaal Alatskivi Lossirestoran.

Ka Pärnus restoranis Raimond ja Viljandis Fellini kohvikus saab nautida gastronoomilist rooga põldvutist.

persoon Ago Tamm on ostnud ja leidnud kokku üsna väärtusliku Kristallkümli vanade pudelite kogu.

pika jalaga klaasist ja näiteks aperitiiviks või digestiiviks õhtusöögil. Kange naps sobib hästi ka kokteilide valmistamiseks.

Tamme sõnul saab kümlit kasutada paljudes kokteilides mõne muu alkoholi asendajana, kuid parima tulemuse annab lihtne segamine mahlaga. „Parim segujook tuleb, kui segada üks-ühele kokku külm kümmel ja külm värskelt pressitud greibimahl. Sobib ka sidrunimahl. Happeline mahl lahustab väga hästi likööri magusust ja jooki saab nautida pika aja jooksul. Jääd ma ei soovitaks lisada, küll aga jahutada joogid enne segamist,” õpetab Tamm kokteili segama.

Kui aga rääkida toitudest, siis on ajalooline jook eriti hinnatud pärast rikkalikku õhtusööki, sest köömneleotis soodustab seedimist. Toitudest sobib Kristallkümmel kokku eestlaste jaoks traditsiooniliste külmade kalaroogadega nagu heeringas ja külmsuitsulõhe. Harvad pole ka juhud, kui seda jooki serveeritakse magustoidu kõrvale.

sitööettevõtet üsna rängalt. Arvestades et Kristallkümmel on suuremas osas suhkrust valmistatud, tõstab selline riigi käitumine nii tooraine kui ka lõpptoote hinda. „Kuna käsitööna valmiva joogi puhul ei ole tegu väga odava joogiga, on hirm, et kümmel muutub veelgi rariteetsemaks valikuks alkoholi leti ees seisjate hulgas või toiduga sobitajate leeris. Samas, see, kes on maitsnud meie jooki, pöördub alati tagasi. Küsimus on nüüd selles, et kas neid vanast ajast selle joogi maitset mäletavaid inimesi on veel alles ja kuidas võtavad Kristallkümli vastu nooremad joojad,” räägib Tamm.

Koos edasimüüjatega on Kristallkümmel liikunud ka piiride taha ja seal on see väga hästi vastu võetud. Samuti on see jook tänu oma efektsele välimusele väga hinnatud ka turistide seas.

Tamm teab aga lugusid, kus pudelilt ei ole korkigi maha võetud, kuid jooki uudistatakse nagu kunstiteost läbi klaasi.

Suhkrumaks lööb jalad alt

Martin Hanson Maitsed.ee toimetaja

Argiste asjade juurde naastes on Ago Tammel ka väikene mure. Peale pidevate aktsiisitõusude on mure ka kavandatava suhkrumaksu pärast, mis lööb kä-

21. september 2016

9

sisuturundus

Eesti toidu saadikud laias ilmas?

Pikka aega on tundunud, et aeg on küps saata Eesti toit laia maailma ringlema ja lasta ka teistel meie köögipoolt avastada.

10

21. september 2016

U

swkumuse järgi oleks meiekandi toidul austajaid Aasiast Ameerikani. Nad tunneksid mõnu meie siiakalast, kukeseentest, mustast leivast ja tahaksid pärast kõhutäit ka teada, mis koht see Eesti on. Võimalik, et isegi uuriksid, kus see riik asub ja kuidas sinna saada.

Eesti toit on maailmas eriskummaline ja eksootiline. Meile endile siin lamedal maatükil istudes ja iga päev seda maarjamaalaste kasvatatut ning korjatut tarbides ei pruugi sellist muljet jääda, aga maailmas on unikaalsed eestlaslikult puhtad maitsed, metsaannid ning asjaolu, et me suitsutame oma liha ja kala.

Eesti kokad, meie toidu saadikud laias ilmas, ei pea silmi maha lööma ka kõige kangemas konkurentsis ning nende köögipealike noad ootavad juba mõnda aega, et saaks Eesti lipuga ehitud restoranil uksed lah-

ti lükata näiteks Singapuris, Tokyos, Pariisis või koduses Helsingis. Restoranide NOA, OKO ja Tuljaku peakokad Tõnis Siigur, Lauri-Alvari Vahemaa, Joonas Koppel ja Mihkel Rand on mehed, kellel keerlevad need mõtted juba mõnda aega peas. Küsimus ei ole niivõrd ahnuses ja soovis maailma vallutada, vaid pigem soovis kohalikku Eesti kööki maailmale tutvustada. Seda, mida näidata, meil on.

Näiteks munavõiga soolasiig rukkileival, marineeritud kukeseened trühvlijuustu ja -meega, rummi ja jõhvikatega „Kirju koer” või minivahvel kukeseene toffee’ ja valge šokolaadiga.

Järgmine restoran avab uksed Singapuris?

Viimastel aastatel on armastus toidu vastu viinud NOA, OKO ja Tuljaku kokad Eesti kööki tutvustama ja õhtusööke valmistama nii Singapuri, Saksamaale, Norra, Rootsi kui ka Venemaale ning paratamatult peegelduvad need koge-

sisuturundus

mused ja maitstu ka nende kodurestoranide menüüdes. Peegeldusena on need samad mehed suutnud aga jätta Eesti toidu jälgi ka kohtadesse, kus on õnnestunud toidukunsti õppida ja praktiseerida. Kokale ja teda õppima saatnud restoranile ei saa olla paremat tagasisidet, kui pidev pakkumine avada oma Eesti menüüga restoran mõnes lähemas või kaugemas välisriigis. Äsja saabusid kokad Singapurist, kuhu viis kutse Eesti aukonsulilt tulla EAS-i esinduse avamisele väiksemale investorite ringile õhtusööki korraldama.

Kuna huvi ürituse vastu oli aga ootamatult suur, kasvas väikesest õhtusöögist välja galaõhtusöök kahesajale külalisele. Kui galaõhtusöök möödas, varuti mõned päevad ka kohaliku toidumaailmaga tutvumiseks. Singapuri inimesed peavad end väga suurteks foodie’deks, mistõttu oli huvi sealse toidu vastu suur ja läbi käidi mitmesugused turud, poed, tänavatoidu- ja muud restoranid.

Enesetäienduslikel söögireisidel külastatakse maailma parimaid restorane, tänavatoidukohti, veinimõisasid, turge ja isegi kodusid. Sel teekonnal on külas-

tatud nii Taani, Hollandi, Belgia, Austria, Prantsusmaa, Hispaania (Kataloonia ja Baskimaa), Itaalia, Indoneesia, Filipiinide, Vietnami, Tai, Türgi, Soome ja Läti kööke ning kõike seda võib mingil määral avastada nii OKO, NOA kui ka Tuljaku menüüdest. Järgmiseks viib toidugurmaanide teekond Indiasse ja Jaapanisse. Kuid miks mitte avada Eesti kokkade ja Eesti juurtega restoran mõnes välisriigis? Kokkasid me saadame väljapoole end näitama ja kogemusi tagasi tooma. Miks mitte võtta kogu restoran – koos kokkade, teenindajate, menüüde, toorainete ja keelega – ning avada uksed kasvõi Singapuris? Paremat reklaami riigile – nii selle inimestele, loodusele kui ka toidukultuurile – vist teha ei saa kui selle maitsva toidu ja joovastava joogi kaudu.

Lubada ei julge seda praegu veel keegi, kuid vaadates ringi meie toidumaastikul ning otsa selles põlevate silmadega ringi toimetavatele kokkadele, ei pruugi enam küpsemat aega tulla.

Järgmine restoran avab oma uksed juba Singapuris?

Kokkade lemmikud Restoranide peakokk Tõnis Siigur Põnevaima köögiga riik: Kagu-Aasia riigid Sinu lemmikrestoran: Oude Sluis Hollandis Sinu lemmikkokk: Sergio Herman Tuljaku peakokk Lauri-Alvari Vahemaa Põnevaima köögiga riik: Singapur Sinu lemmikrestoran: Relae Taanis Sinu lemmikkokk: Christian Puglisi OKO peakokk Joonas Koppel Põnevaima köögiga riik: Tai Sinu lemmikrestoran: Geist (Taani) Sinu lemmikkokk: Bo Bech NOA peakoka poole peakokk Mihkel Rand Põnevaima köögiga riik: Taani Sinu lemmikrestoran: Frantzen Rootsis Sinu lemmikkokk: Christian Puglisi

21. september 2016

11

Shutterstock

fookus

Koolitoit ei ole ammu enam midagi kahtlast ja maitsetut.

Koolitoit paneb lapsi toitu austama Enamikul inimestel on väga selge seisukoht ja mälestus koolitoiduga – kindlasti mäletatakse ilgeid tingimusi kooliköökides, kus pakuti esmaspäeviti nahaga piimasuppi ja neljapäeviti peaaegu et surnult leitud kala. Paljuski arvatakse, et seis on selline ka praegu. Milline eksimus!

Merlin Sonn

KLP Toit teeninduse ja personali juht Koolilõuna juures on kõige olulisem, et laps või õpilane tuleks sööki sööma − et see oleks maitsev, täidaks kõhtu ning annaks jõudu ja energiat. Sageli on koolilõuna ainus soe söök päevas ja see ei ole tingitud mitte vaesusest, vaid asjaolust, et kogu aeg on kiire.

Trennid, kool ja õppimine võtavad kõik oma aja. Tihti peab kokk mõtlema peale maitsva söögi valmistamise ka sellele, kuidas õpilane selle kiirelt ja ladusalt kätte saab, et seda siis süüa ja nautida. Suurtes koolides on see paras väljakutse.

On kahju, et kalatoitudest on noor sööja võõrdunud. Kui menüüs on nimetus kala, siis olgu see kasvõi õrnsoolalõhe – ikka kirtsutatakse nina.

Koolides on populaarsed pastaroad – näiteks pasta Bolognese ja chilli con carne. Samuti punast värvi supid, näiteks borš või seljanka. Võidukäiku teevad pajaroad, näiteks hakkliha-kap-

12

21. september 2016

sahautis, ühepajatoit jne. Hoolimata oma noorusest ja uljusest on lapsed väga konservatiivsed sööjad.

Tänu koolikokkade aastatepikkusele südamega tehtud tööle, koolitustele ja enesetäiendamistele, korralikule järelevalvele ning koolide ja vanemate teadlikkusele ei võrdu koolitoit enam halva kogemusega. Hakklihakaste kartuli ja peedisalatiga on ikka populaarne, kuid kartul pole enam sinine ja kaste hall mögin. Makaronid hakklihaga on ikka lemmikute esireas nagu vanasti, aga pasta pole tükki keedetud ja hakkliha pole enam rasva sees ujuv aine.

Kvaliteet on paranenud ja õpilast koheldakse kliendina, kelle eest tuleb võidelda ja püütakse olla talle meele järele. Söögivahetund on osa haridusest. Maitsev ja tervislik toit on õpilasele väga oluline, sest nagu öeldakse − tühi kott ei seisa püsti.

M

ustamäe ühes tavalises põhikoolis väikest toiduinspektsiooni tehes ei olnud üllatav, et lapsed jooksid lõunavahetunni ajal sööklasse ja ummistasid sekunditega toiduleti esise. Kõigile serveeriti ühte toitu ja kooli kokkade sõnum lastele oli selge – sööge taldrikult, kui palju sööte, aga kindlasti proovige. Proovige nii tollel esmaspäevasel päeval menüüs olnud makaroni ja kreemjat kanakastet kui ka peedisalatit ja klassikalist porgandi-kapsa salatit. Samuti õpetavad koolikokad lapsi, et ära tuleb süüa kõik see, mis on endale ette tõstetud. Üllataval kombel oli suures söögisaalis ainult üksikuid toitu nokkivaid lapsi. Enamik peaaegu et „hingas” toitu ja seejärel kihutati oma järjekordsetele asjatoimetustele.

Koolitoit ei ole enam ammu õudusfilmides kasutatavate rekvisiitide stiilis jubedus, mis jäeti paljuski järgi, sest maitse polnud sarnane ühegi varem suhu pistetud roaga. Praegu on koolides pakutav toit kaunis, maitsev ja ka toitev. Mälestused oma kooliaegsest lõunamenüüst ei pääse ligiläheda-

promo

Köögid, garderoobid ja eritellimusmööbel 16 a kogemusega tegijatelt!

Top Conceptus OÜ, Ringtee 37, Tartu tel 5552 1273, Rannet Kodar tel 5563 3244, Aimar Avvald

www.conceptus.ee

Top Conceptus OÜ on EVULi liige.

21. september 2016

13

fookus Eret Rennig

pakkumiseks. Praegu oleme menüüs kalasuppide osakaalu vähendanud ning pakume lastele kala paladena koos eraldi kastmega. Selline serveerimisviis on lastele rohkem meeltmööda.

järgima etteantud määrust. 2016/2017. õppeaastal toitlustab Daily 43 koolis üle Eesti. Toitlustame Tallinnas, Harjumaal, Raplas, Märjamaal, Koerus, Tartus ja Tartumaal, Viljandis ning Võrus.

Mis on koolimenüüde koostamisel kõige olulisem?

Daily lähtub menüüde koostamisel tervisliku toiduvaliku peamistest põhimõtetest, laste eelistustest, hooajalisusest, värskusest ning koolitoitlustusele seatud normidest ja määrustest. Samuti eelistame eestimaist toorainet.

Mis on praegu koolitoidu hind ehk millistesse raamidesse peab mahtuma?

Need hinnad on piirkonniti täiesti erinevad – näiteks Tallinnas on koolitoidu hind 1,34 eurot, Tartus 1.−4. klassi õpilastele 1,10 eurot päevas ning 5.−9. klassi ja gümnaasiumi õpilastele 1,36 eurot päevas. Kõik koolilõuna hinnad sisaldavad riikliku koolilõuna arvestuslikku maksumust ühe õpilase kohta. See summa on 78 senti. Sellest ülejäänud maksab siis kas lapsevanem või linn/ vald ning see osa on piirkonniti täiesti erinev.

Kuidas on Eesti laste toitumisharjumused ajas muutunud ning kas toit on parandanud ka hindeid ja aktiivsust?

Laste toitumisharjumused on kindlasti ajaga muutunud. Lapsed on palju teadlikumad ning oskavad kvaliteetset ja naturaalset toitu hinnata. Nad teavad, et päevas on oluline sooja ja tervislikku koolilõunat süüa. Ka kiirtoitu välditakse, kuid loomulikult ei ole selle austajad täielikult kuhugi kadunud. Ma ei oska kahjuks kommenteerida, kui palju on see parandanud hindeid ja aktivsust, sest me ei ole sellist uuringut teinud.

Eesti ühe suurima, 43 kooli toitlustamisega tegeleva koolitoidupakkuja Daily turundusjuht

Millised on koolides kõige populaarsemad ja millised vähempopulaarsemad road?

Kõige populaarsemad toidud on lihakastmed, punased supid, mitmesugused kanaroad ja kõrvale pakutavad erinevad soojad lisandid – kartul, riis, tatar, pasta. Vähempopulaarsemad toidud on ikkagi kalatoidud. Aastatega on siiski asi paranenud ja laste teadlikkus kala kasulikkuse kohta on suurenenud. Daily on otsinud uusi väljundeid lastele kala

Kuidas erineb koolitoit näiteks Tallinnas, Elvas, Orissaares ja Narvas?

Kuna Daily neis piirkondades ei tegutse, siis ei oska konkreetset kommentaari anda. Kõik koolitoitlustajad peavad

Elu tähistamisel ei ole vaja määrata kindlat kuupäeva ja kellaaega.

Elu tuleb nautida iga päev!

Scheeli Restoranis Tallinna vanalinnas saad unustamatu toiduelamuse. Viime sind tagasi aega, kui toit oli naturaalne ja maitsed puhtad! Meie menüü sisaldab ajatuid klassikuid, mis on inspireeritud traditsioonilistest toiduvalmistamisviisidest, tehtud värskest ja kvaliteetsest toorainest ja vürtsitatud kokkade loominguga. See on terviklik restoranikogemus!

Avasta 1920ndate ning art nouveau ajastu romantika ning glamuur Tallinna vanalinnas!

– Romantilised õhtusöögid – Pikad lõunad ärisidemete kinnitamiseks – Aja mahavõtmine sõpradega veiniklaasi kõrval

14

21. september 2016

Broneeri laud juba täna!

Scheeli Restoran

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Vana turg 2

tel 5692 8134

info@scheeli.eu

www.scheeli.eu

fookus legi sellele, mida nüüd koolides pakutakse. Põhiline märksõna, mis eristab ligi 20 aasta tagust aega praegusest, on laiskus – koolisööklates toimetavad kokad, kes võtavad oma tööd väga tõsiselt.

Paljudes pealinnakoolides on köökidesse meelitatud tipptasemel kulbiliigutajad. See aga tähendab, et toidutegemisest on välja võetud ükskõiksus ja sellesse on lisatud kirg. Ega makaron, riis, kala, hakkliha ja kana pole viimaste aastatega muutunud, muutunud on suhtumine ja see, kuidas toitu valmistatakse. Ning see peegeldub neis tühjades taldrikutes, mis pärast 20-minutilist pausi kööki tagasi liiguvad.

rahulolu, näitab, et õpilastel on toidu söömisel oluline selle välimus, maitse ja temperatuur.

Huvitaval kombel mängivad laste sõnul kõige väiksemat rolli sõprade eeskuju või see, et kodus sellist sööki ei pakuta. Olenevalt vanusegrupist sööb iga päev vähemalt poole koolilõunast 49−72% õpilasi, kõige kehvemad sööjad on 6. klassi õpilased.

Uuringus osales 1300 õpilast, kes jagunesid võrdselt 3., 6., 9. ja 12. klasside vahel. Samuti osales 49 toitlustajat ja 49 kooli juhtkonna esindajat.

Põhimõtteliselt selgus sellest uuringust tõsiasi, et toidu puhul on sööjatele kõige olulisemad toidu maitse ja lõhn.

Samuti see, et toit oleks soe ning et seda kõike saaks süüa puhtas ja healõh-

Koolis pakutav toit ei ole ainult kõhutäide, et saaks matemaatika tunnis paremini arvutada või kehalises kasvatuses kaugushüppele sentimeetreid juurde.

Toidu välimus ja maitse määravad söömise

Kevadel avaldatud Tervise Arengu Instituudi uuring, mis käsitleb koolinoorte toitumisharjumusi ja koolitoiduga

Tee süües ise targemaid valikuid!

Tervislik toitumine tähendab menüüs valitsevat tasakaalu ehk enda jaoks tasub üles leida kõige sobivam viis keha energiaga varustamiseks.

Süüa tuleks regulaarselt ja täisväärtuslikku toitu ning tarbida tuleks võimalikult vähe rafineeritud toiduaineid, milles on alles jäänud vähe väärtuslikku. Eelistada tasuks kodumaist päritolu ja võib-olla lühema säilivusaja, kuid kõrgema toitaineväärtusega toite. Söömise eesmärk peaks olema energia ammutamine, et oleksid valmis uuteks tegudeks. Siiski tuleb arvestada, et teatud toiduainete koostarbimine võib mõjuda seedimisele koormavalt ja pead pärast söömist hoopis puhkama. Kuidas teha õigeid valikuid?

Tihti seab kiire elutempo meid valiku ette, kas süüa lõunat püstijalu või jätta see üldse ära. Siin tulevad abiks n-ö snäkid ehk vahepalad, mida on kerge kaasas kanda ja tarbida. Sellised on näiteks

tervislikud Ampstüki batoonikesed, mille maitsed ja suur osa kasutatud tooraineid on eestimaised, pärinedes täielikult mahepõllumajandusest, mis tagab toote puhtuse ja parimad maitseomadused. ­K ülmpressimeetodil valminud batoone on võimalikult vähe töödeldud ja koostisest puuduvad lisatud suhkrud. Magus maitse pärineb hoopis kuivatatud puuviljade loomulikust suhkrusisaldusest.

Ampstükid on erilised kõrge kiudainesisalduse poolest, mis aeglustab suhkrute imendumist ja millel on positiivne efekt seedimisele. Peale selle on neil ka kõrge mineraalainete ja vitamiinide sisaldus ning looduslikud komponendid, millele pole lisatud kahtlase väärtusega lisaaineid. Tegemist on ka hea magneesiumi, kaaliumi, fosfori, raua ja E-vitamiini allikaga. Külmpressimise tulemusel sisaldavad tooted väärtuslikke mineraale ja vi-

nalises ruumis. Ehk siis ka kõige nooremad sööjad soovivad täpselt seda sama, mida täiskasvanud ootavad restoranides istudes. Kuid lapsed ei vaja kelnereid, kerget džässmuusikat ega joovastavaid jooke lihatüki alla kulistamiseks.

Kehtib vana reegel, et lastega tuleb rääkida nagu täiskasvanutega ja neile tuleb pakkuda ka süüa samal moel.

Koolis pakutav toit ei ole lõpuks ainult kõhutäide, et saaks matemaatika tunnis paremini arvutada või kehalises kasvatuses kaugushüppele sentimeetreid juurde. Koolitoit on noorte esimene kokkupuude tervisliku ja laiavalikulise toidulauaga. Paljuski määrab koolitoit ära inimeste toitumisharjumused ka tulevikus – koolitoidul on võime jätta toidusedelist halva kogemuse tõttu ära paljud head maitsed.

Martin Hanson Maitsed.ee toimetaja

sisuturundus

tamiine, mis kuumtöötlemisel kaotsi läheksid. Tooted teeb eriliseks ka see, et kasutatakse teravilju, mis päriselt kõhtu täidavad.

Boonusena on batoonikesed erivärvi lõbusates pakendites ja neid valmistades on mõeldud ka lastele – nii et valikust leiab igaüks enda lemmiku. Olgu selleks siis rohelises pakendis õuna-kaneeli-kaera batoon, lillakas datli-kakao-tatra batoon, punane mustsõstra-pohla-kaera batoon või hoopis helesinine kookose-mandli-datli batoon – need on mõnusad kooslused, kus kasulik teravili on kombineeritud magusate kuivatatud puuviljadega.

Ampstükke on hea kotti pista või jätta näiteks kontorilauale või autosse, et aeg-ajalt kosutav ja toitaineterikas tükike haarata. Haara siis, kui nälg näpistab, kuid korraliku söögi tegemiseks pole aega – see on 100% muretu maiustamine!

21. september 2016

15

promo

“Hästi tasakaalustatud ja kestev aroom ning küpsete puuviljade ja tamme nüansid loovad täiusliku maitseelamuse.”

16

21. september 2016

Shutterstock

vein

Sügisel tasuks oma maitsemeeled taas keskendada sooja andvatele veinidele.

2016. aasta veinitrendid sommeljeede silme läbi Aeg on orienteeruda suvelt külmematele ilmadele ning see toob kaasa ka vähe tummisema ja rasvasema toidulaua, mis omakorda muudab ka seda veinisedelit, mida me sügisel/talvel jooma hakkame.

E

nam ei saa kõige juurde kergemat valget või ainult mulliga veini valida. Punased ja tugevamad viinamarjaveed jõuavad tagasi. Millised on aga need trendid, millel tasuks veel 2016. aasta lõpus silma peal hoida? Millised veinid võiksid aina sagedamini leida tee meie pokaali? Milline konkreetne vein võiks saada uuesti meie lemmikuks?

Esitasime kolmele Eesti tippsommeljeele kolm küsimust.

Urvo Ugandi Sommeljee, Liviko fine wine-kategooria juht Kerged valged veinid ja vahuveinid toimivad kindlasti ning Pro-

seccost ei saa inimestel nähtavasti ka järgmisel aastal isu otsa. Siiski paistab Eestis olema trendiks crafted/öko/orgaaniline/biodünaamiline vein, millest rohkem räägitakse ja millest rohkem ka teada saada tahetakse. Reaalseid Eesti müüginumbreid vaadates on seis kommertslikult mainstream – lõviosa rahvast joob taskukohast ja kergelt magusat-poolmagusat ning eelistatult valget igapäevaveini, mis laiutab kõikidel poeriiulitel. Teadlikust veinitarbimisest on Eesti üldkontekstis veel vara rääkida ja seda teeb ehk mikroskoopiline protsent elanikkonnast.

Maailmas on trend tegelikult sama – hinnatakse biodünaamilist veiniviljelust, jälgitakse astroloogilist kalendrit ja puhtust ehk minnakse tagasi juurte juurde. See tähendab, et viinamarju üri21. september 2016

17

vein tatakse kasvatada nii, nagu seda tegid vanaisad. Murtakse ka traditsioone ehk katsetatakse rohkem ebatavaliste marjasortide ja nende segamisega. Uuesti istutatakse ka unustusehõlma vajunud pärisomaseid marjapuid. Julgen meie ja maailma veinitrendid võtta kokku sõnaga crafted.

Kui rääkida aga konkreetsemalt, siis Lõuna-Itaalia punased veinid on varsti popid – näiteks Negroamaro ja Primitivo. Heledatest klaasitäidetest on veinisõbrad omaks võtnud näiteks Grillo. Arvan, et Grüner Veltlineril on veel kindlasti ressurssi ning ise julgustan võimaluse korral proovima mitmesuguseid Ida-Euroopa veine – Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Bulgaaria ja Horvaatia erinevaid piirkondi ning marjasorte. Minu meelest on veinisõpradel seal veel väga palju avastamisrõõmu.

Kui peaksin soovitama valget veini, siis pakun kuiva Furmintit Somlö piirkonnast Ungarist – kahtlemata üks top 5 hulka kuuluvaid parimaid valgeid veine, mida sel aastal üldse maitsenud olen. Somlö piirkonna vulkaaniline pinnas ja Furminti elav iseloom kombineerivad keskmise täidlusega mineraalse ning puuviljaselt tsitruselise veini, mille maitse ja aroomiomadused ei jää alla Rheingau kuivale Rieslingule ning Austria põhjapoolsete piirkondade maitsekale Grünerile. Peale selle on sel aimatav chablilik merenoot juures − no tõesti on äge vein.

Kui peaksin soovitama punast veini, siis tasub silm peal hoida Carignani marjasordil, mis on kindlasti alahinnatud. Lõuna-Prantsusmaal tehakse väga ägedaid ja lihtsa talupoegliku stiiliga elegantseid veine, ka Uue Maailma eksemplarid pole kunagi alt vedanud. Carignanist valmistatud veinid on keskmise täidlusega, marjaselt vürtsikad-ürdised ning neil on elegantne vaoshoitud happesus, mis loob järelmaitses hea tasakaalu ning tekitab tahtmise pärast maitsmist kohe uuesti proovida.

Hea on nentida, et eestlaste teadlik veinitarbimine suureneb − mida põlvkond edasi, seda rohkem tahetakse teada joogi valmistamise viisist, tooraine päritolust jne. Siiski läheb sinnamaani veel viis kuni kümme aastat aega, et rahvas jooks vähem, aga kvaliteet-

semalt. Ja see ei puuduta ainult veini, vaid ka teisi alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke. See kehtib ka toidule, mida ostetakse ja süüakse.

Kristjan Markii Carmen Gruppi sommeljee Aasta viimases osas on vahuvein igal kujul ja igas vormis aina populaarsem − Champagne ja Prosecco eelkõige, kuid nende tuules ka erinevad Cremantid ja Cavad, mis pakuvad tihti paremat hinna ning kvaliteedi suhet. Ise näeks sügisesel toidulaual ka Portugali veine oma autentsete ja eriliste viinamarjadega. Loomulikult leiab ka mujalt palju uut ja huvitavat. Näiteks tasuks uurimiseks võtta Austria ja Saksamaa punased veinid – need pakuvad palju avastamisrõõmu.

Mõeldes saabuvale sügisele ja talvele, võiks proovida mitmesuguseid kangestatud veine − peale portveini on veel Sherry, Madeira, Marsala, Banyuls ja Maury. Ka vermutite tarbimine on maailmas tõusuteel, eriti väiketootjate peenemalt häälestatud joogid.

Toidukõrvaseks ja lihtsalt nautimiseks soovitaks mina isiklikust kogemusest Grenache’i marjasordil baasnevaid veine − mõned nimed on meile juba hästi tuttavad. Näiteks Cotes du Rhone, mis pakub head hinna ja kvaliteedi suhet. Peale selle on veel Hispaania Garnachad, Itaalia Cannonau’d. Kõige tuntumad ning paraku juba kallimad on punavenid Priorati piirkonnast ja Châteaneuf du Pape.

Ne i l o n j o o j a l e soojendav efekt ja need veinid sobivad sügisel toidulauale jõudvate tummisemate roogadega.

Vein on juba mõnda aega olnud söögilaua osa ja meie inimestel on tekkinud mingid kindlad lemmikud, mida siis kuni tüdinemiseni tarbitakse. Siis tekib uus lemmik ja jälle ei pea mõnda aega pead vaevama, millist veini poest valida. Teadlikku tarbimist veel väga palju ei ole, kuid me liigume selle tihedamini eksperimenteerimise poole.

Hea on nentida, et eestlaste teadlik veinitarbimine suureneb − mida põlvkond edasi, seda rohkem tahetakse teada joogi valmistamise viisist, tooraine päritolust jne.

18

21. september 2016

Kristjan Päeske Leib, Resto & Aed sommeljee Eesti liigub ka veinitrendide puhul maailma olulisemate veiniriikide kiiluvees.

Usun, et selle aasta lõpu ja järgmise aasta alguse üks trende on naturaalsed, orgaanilised ja maheveinid. Meie oleme oma restoranides nende jookide usku ja meie külastajad tulevad kenasti selle ideega kaasa.

Teine trend, mis on juba alguse saanud ja mis aina süveneb, on tõdemus, et külastajad usaldavad oma restorani sommeljeed. Nii veider, kui see ka ei tundu, on usaldus sommeljee vastu suurenenud ja palju lihtsam on praegu lauas veine pakkuda. Loomulikult peab inimene, kes veini soovitab – enamasti sommeljee − asja jagama, kuid seda usaldust on näha. Meil on lihtne ka veini soovitada, sest enamasti pakume toitude juurde eraldi pokaaliga veine. Kolmas trend on jätkuv käsitööõllede ja -siidrite võidukäik.

Kui ma pean soovitama paari veinitüüpi, mida tulevasel sügisel lähemalt tundma õppida, siis riisling on alati see mari, millel silma peal hoidmine ei peta joojat kunagi. See on küll väga sügavalt minu isiklik arvamus, kuid Riesling on alati huvitav, uudne, kuid samas kergesti joodav. Sommeljeede puhul ei ole üldse eriline Rieslingit kõrgelt hinnata, eriti kuna see valge vein on väga toidusõbralik.

Kui nüüd soovitada ühte veini, mida kindlasti peaks maitsma, jooma ja armastama, siis minu soovitus oleks Johann Josef Prümi Riesling Kabinett. Tegemist on väga mõnusalt happelise, kuid samas magusate nootidega veiniga, mida on hea ka toiduga sobitada – tõeline võitja koos Aasia toitudega. Meil on millegipärast arusaam ja hirm puuviljaste ning kergelt magusamate veinide ees. Arvame, et need on mingid odavad pläustid. Tuleb sellest sissekodeeritud arvamusest üle olla.

Punastest veinidest võiks siis sügisesi jahedusi silmas pidades soovitada Itaaliast tulevaid Primitivosid. Nendel veinidel on moosine ja soe noot sees, nad on väga amaronelikud veinid. Meie restoranis on need väga populaarseks muutunud.

Eestis on praegu väga tugev suund kvantiteedilt kvaliteedile ja seda on väga hea tõdeda. Inimesed on avatumad ning soovivad kogeda uusi maitseid, kooslusi ja marju.

Martin Hanson Maitsed.ee toimetaja

sisuturundus

Elegantne ja õdus hotell Antonius loob imelise puhkuse otse Tartu keskmes Tartu vanalinnas otse Tartu ülikooli peahoone vastas asub elegantne ja luksuslik hotell Antonius.

Hotelli õdus atmosfäär ja personaalne lähenemine sobivad romantilise puhkuse nautimiseks, samuti pakuvad need meeldivat äraolemist ka nõudlikumale külastajale.

Privaatne restoran sobib meeldejääva sündmuse korraldamiseks elu kõige ilusamatel hetkedel.

V

äärika ajalooga hoone, mida esimest korda mainiti juba 16. sajandi ürikutes, sai oma praeguse ehitusliku lahenduse 1811. aastal. Läbi aegade on hoones tegutsenud kübarameistri töökoda, Liivimaa Aadlimõisade Krediidiselts, Püha Antionius Gild ja isegi politseikontor. Hoone on arhitektuurimälestisena kaitse all ning seetõttu on ajaloolisest interjöörist ja eksterjöörist hoole ja armastusega taastatud nii palju kui võimalik. Augustikuus lõpule jõudnud laienduse käigus avati hoone ajalooline läbipääs kõrvalmajja, mille sisekujundus on harmoonias kogu hotelliga.

Hoonet iseloomustab 19. sajandi lõpu arhitektuur ja läbiv karge-romantiline kujundusstiil. Avastamisrõõmu pakuvad paljud põnevad ajaloolised elemendid. Hotelli siseruumid on sisustatud väärika antiikmööbliga, mida täiendavad tänapäevased lahendused vannitubades ja magamistubades, moodustades hubase interjööri. Hotelli neljal korrusel on kokku 27 tuba, millest üheksa avarat numbrituba koos luksuslike vannitubadega lisandusid laienduse käigus. Ülikooli tänavapoolsete tubade akendest avaneb vaade Tartu ülikooli väärikale peahoonele ja selle kuulsatele sammastele. Teises tiivas asuvate tubade akendest saab nautida postkaardivaadet vanalinna punastele katustele. Hotelli esimesel korrusel asub stiilse antiikmööbliga hubane raamatukogu-kaminasalong, kus saab elava tule soojuses raamatut lugeda, sõpradega aperitiivi juua ja lihtsalt mõnusat puhkehetke veeta.

Hoone soklikorrusel asub iidsete võlvlagedega privaatne restoran, mille haruldane laemaaling ja aatrium loovad elegantse roosiaia miljöö. 42-kohaline soliidne restoran pakub avastamisrõõmu ka kõige nõudlikumale toiduhu-

vilisele. Peakokk Ketlin Pekko on loonud isikupärase menüü, kombineerides eestimaiseid maitseid klassikaliste euroopalike retseptidega. Samuti on ta eeskujuks seadnud kohaliku aadelkonna sajanditetagused traditsioonid. Kõigele sellele on lisatud pisut Antoniuse-pärast hõngu ja lõpptulemus sobib restorani miljöösse nagu valatult. Toidu valmistamisel kasutatakse enamasti kodumaist toorainet ja erilise tähelepanu all on koostöö väiketootjatega. Võimalikult palju toite valmistatakse käsitööna − näiteks külastajate seas legendaarseks saanud Antoniuse mustikaleib, mida on võimalik ka koju kaasa osta. Roogade hoolikas ja kaunis serveerimine on samuti tähelepanuväärne. Vali eelroaks näiteks Eesti põdraliha tartar musta küüslaugu sepiku, safrani-aioli, Antoniuse marineeritud kurgi ja männikasvupulbriga ning pearoaks Vorbuse küla küülikurisoto portobello seene, rohelise spargli ja porgandikrõpsudega.

Magusameelte hellitamiseks on sobiv Antoniuse kompvekitrio või jäätiste ja sorbettide valik, mis kõik valmivad käsitsi kohapeal. Lummav miljöö, maitseelamusi pakkuv köök, esmaklassiline valik Vana Maailma veine ja tähelepanelik teenindus loovad soovi peagi tagasi tulla.

Hotell Antonius ootab külalisi ka privaatseid ja väljapeetud sündmusi korraldama, olgu nendeks siis pulmad, sünnipäevad, ärikohtumised või nõupidamised. Väikese hotelli ja restoranina saab Antonius oma külastajatele pakkuda kliendikeskset lähenemist ja terviklikke lahendusi. Soovi korral hoolitseb hotelli meeskond ka kõige pisemate detailide eest. Külastaja õlult võetakse kogu sündmuse korraldamisega kaasnev planeerimine ning tema ülesandeks jääb vaid tulemust ja meeldejäävat üritust nautida.

21. september 2016

19

lähme sööma

NÕMME PUBI kutsub lõunale!

Toidud on maitsvad ja hinnad taskukohased.

Võimalus on valida kahe päevaprae vahel: 3.30 või 3.60 eurot

Tööpäeviti on Katusekohvikus võimalik nautida supibufeed Iga päev on valikus kolm maitsvat leemekest: üks kerge, üks tummine ja üks püree.

Enda maitse järgi saab veel lisada hapukoort, krutoone ja rohelist ning lõigata kõrvale hommikul värskelt ahjust tulnud pikka saia.

Päevasupp 1.70 eurot Päevamagustoit 1.50 eurot Supp+Praad+magustoit +Jook = 5.80 eurot

Hind inimese kohta on 4,50 €.

Täida kaussi nii mitu korda, kui soovid!

Igale päevapraele on morss või maitsevesi tasuta.

Jaama 2, Tallinn Tel 650 4123 www.nommepubi.ee

Võimalus suppi ka kaasa osta!

Katusekohvik www.katusekohvik.ee Viru 13/15, Tallinn tel 644 0145

Tänavatoidurestoran Hotokas

20

Millal sa viimati lõunaks sellist hot dog’i sõid?

Maitsev lõuna Hiiu Pubis E-R 11.00-15.00 Pärnu mnt 325, Tallinn

Toompuiestee 16 tel 600 7896

www.hiiupubi.ee www.facebook.com/hiiu.pubi

21. september 2016

promo

ŠO

KO

LAA

DIPOO

D - CHOCOL

AT E

SH

OP

Pärnu mnt 139, Tallinn E–R 10–18, L 11–15 tel 628 3895 e-post karamelle@hot.ee Facebookis: Karamelle

Seesamihalvaa: seesamiseemnemass, suhkur, glükoosisiirup, šokolaad, seebilillejuure ekstrakt, aroom ja maitseained.

Punase veini marmelaad: punane vein, suhkur, tardeaine, piimhape.

21. september 2016

21

promo

Ei ole teist sellist kohta kui Island.

Ei ole teist sellist õlut kui Einstök.

Islandi põhjaosas Akureyris asuvas pruulikojas ühendatakse maailma parimad koostisosad puhtaima Islandi liustikuveega – tulemuseks sama unikaalsed käsitööõlled nagu riik, kuskohast nad pärinevad.

Drink. Conquer. Repeat.

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

22 21.Una september Maaletooja Cerveza 2016 OÜ, www.cerveza.ee, cerveza@cerveza.ee

väiketootja

Fotod: Madis Veltmann

Noored lubavad vaid 3-4 minutiga sulatada kommist kakao.

Neli noort ja seitse maitset kakaod Eesti selle aasta parim õpilasfirma Spoony surus sulavasse šokolaadi lusika ning selle tulemus on kiire ja efektne käsitöökakao valmistamise lahendus. Teie poolt kruus kuuma piimaga ja nende poolt lusikaotsa meisterdatud kakaošokolaadikomm – mõni minut ning erimaitseline kakao ongi valmis!

L

usika otsa pistetud erimaitseliste lisanditega šokolaadikomm ei ole kuigi ainulaadne toode ega äsjane noorte eestlaste uuendus. Suured šokolaadimaad − Šveits ja Belgia − on need tembud ära teinud juba ammustel aegadel. Õpilasfirma, nende toote ja selle edu juures on aga unikaalne see, kuidas 18-aastastest noortest koosnev seltskond sisenes äärmise edukusega karmile toiduaineturule ning lõi otseses mõttes „karbid lahti” ka neil, kes otsustasid neile anda Eesti õpilasfirmade võistluste esimese ja Euroopa parimate hulgas neljanda koha. Samuti said nad Ajujahi ja SEB panga innovatsioonipreemia ning parima toote preemia.

Noorte ettevõtmine osutus kohe väga edukaks.

Ainult pool aastat pärast tegutsemise algust tuli Spoony registreerida õpilasfirmast ümber OÜ-ks ja hakata reaalselt ettevõtjateks, sest maksuametilt antud 16 000 eurone käibepiir sai ületatud. Pole ka ime, sest noored tabasid väga hästi ära selle nüansi, et

edu tagab toode, mida saab müüa hulgi, suhteliselt madala hinnaga, üsna odavalt ja kiiresti. Samuti asjaolu, et kakao ja šokolaad tekitavad meis kõigis sooja, meeldiva ja kutsuva tunde. Turunduse, müügi ja hea äritegemise kuldne triumviraat. „Mõte on see, et šokolaadikuubiku sisse on asetatud puulusikas, mis tuleb panna kuuma piima sisse ja seejärel valmib magus kakaojook,” ütleb kevadel Ringvaate stuudios esimest korda toodet laiemalt tutvustanud õpilasfirma üks tegija Kaspar Kuus. Maikuu keskel Eesti parimaks õpilasfirmaks pärjatud Spoony sõitis 25. juulil ka Šveitsis toimuvale Euroopa õpilasfirmade võistlusele, kust toodi koju teine koht.

Kurioosumina ei saanud Spoony ka Euroopas kõrgeimat tiitlit, sest ühele žüriiliikmele ei meeldinud šokolaad. C’est la vie…

„Mõte on see, et šokolaadikuubiku sisse on asetatud puulusikas, mis tuleb panna kuuma piima sisse ja seejärel valmib magus kakaojook,”

21. september 2016

23

väiketootja Spoony missioon on teha iga maiasmoka suu magusaks!

2015. aasta õpilasfirmade võistluseks said kokku neli noort eestlast – kolm noormeest ja tütarlaps – Vanalinna hariduskolleegiumist ja Gustav Adolfi gümnaasiumist ning nad hakkasid mõtlema, mis on see teema, millest oma toode välja arendada. Pundi ainus naisterahvas Hannah Caroline Segerkrantz oli käinud just Belgias ja vaimustunud sealsest šokolaadikultuurist. Ta pakkus välja, et võiks katsetada just kakao segamiseks mõeldud lusikaga šokolaaditükkide tootmist. Ettevõtmise meespool − praegune tegev- ja tootmisjuht Juhan Kokla, turundusjuht Kaspar Kuus ja finantsjuht Christopher Roosla − haaras mõttest kinni ning esimesed katsetused tehti valmis. „Alustasime katsetamist sellega, et ostsime tavalist Kalevi ja muude tootjate šokolaadi ning sulatasime seda kodus.

Niisama ja ka piimas, et saada aru, kuidas šokolaad käitub ning kuidas sulab.

Tegime nii-öelda uurimistööd. Meie esimesed Spoony-tooted olidki tegelikult Kalevi šokolaadist. Siis läksime edasi juba muude köögi- ehk küpsetusšokolaadide kallale. Ütleme ausalt, et ega see

valmisšokolaad tahtnud eriti piimas sulada,” selgitab Roosla, kes lisab, et edasi hakati maaletoojatelt tooršokolaadi, šokolaadivõid, maitseekstrakte ja muid lisandeid tellima, et parandada nii „lusikate” maitset kui ka sulavust.

Näidised valati alguses proovipartiina suurtesse jääkuubikuvormidesse, kuid kuna need vormid pakkusid ilusa kuju ja lameda põhja, et lusikaga kommid ilusti püsti seisaksid, on nende vormide juurde jäädud praeguseni. Juba esimesed müüki paisatud tooted läksid letilt nagu soojad saiad. Noored ettevõtjad said sellest vaid julgust ja tootmine läks lahti suurema hooga.

Seitse maitset kakaod

Roosla sõnul on nad aruandluse järg i välja töötanud üle 250 retsepti erimaitselisi Spoony-lusikaid. Selle numbri all on aga mõeldud ka kõiki neid katsetusi, mis on ühe lõpptoote saamiseks tehtud. Laias laastus kulubki ühe toote valmistamiseks 25 pisut erinevat retsepti. „Tavaliselt me valmistasimegi mitukümmend erinevat maitsekooslust ja siis katsetasime neid nii maitse, välimuse kui ka sulavuse aspektist. Nagu ikka toote-

arenduse puhul, panime kokku katsetuste parimad maitsed ja saime toote, mida müüa,” selgitab ettevõtte finantsjuht.

Praegu on Spoony valikus seitse „lusikat”: vaarika ja tumeda šokolaadi, rummi ja tumeda šokolaadi, kohvi ja tumeda šokolaadi, iirise-piimašokolaadi, piparmündi-piimašokolaadi, maasika ja valge šokolaadi ning vahukommi ja valge šokolaadi. Neid lusikaid on nad kokku müünud üle 10 000 ja kui arvestada, et kodulehel on Spoony müügihind ühe toote kohta 2,9 eurot, ei ole tegu nõrga ärilise algusega.

Oodatavalt on Spoony’ kõige populaarsem maitse klassikaline piparmündi-piimašokolaadi „lusikas”. Samas on väga populaarsed ka kohvi ja iirise kakaod pakkuvad Spoonyd. Noorte tarkust ja arukust toote loomisel näitab ka see, et pooltel „lusikatel” on kiri „vegan”.

Täpsemalt on need kommid mõeldud kas siis mandli-, soja- või kookospiimaga joomiseks. Tänapäeval ei ole võimalik ilma vegantooteta mingit gastronoomiasarja turule tuua.

Spoony on selle aastaga jõudnud peale poelettide ka Eesti presidendi, peaministrini ja ka Yorki hertsogini, kellega noortel ettevõtjatel oli võimalus

viljar@dylandistribution.ee

Zenato veinimaja alustas tegelikult hoopis Garda järve ääres valgete veinidega ja läheb kindlasti ajalukku Lugana veinitüübi loojana. Hea ärivaist viis Zenato perekonna Valpolicella viinamarjaväljadele ja üsna uue tulijana suutis kiiresti kindlustada oma hea positsiooni parimate Amarone-majade hulgas. Seda kinnitavad iga-aastased auhinnamedalid lugematutelt rahvusvahelistelt konkurssidelt ja ka esikoht Eesti Ekspressi gurmeelisa pimetestilt, kus jooke hindavad Eesti parimad veiniasjatundjad.

Zenato on ilmselgelt suutnud nii oma Amarone kui ka lihtsamate veinidega hästi tabada Valpolicella-sõprade maitset: kõik Zenato veinid on mahlased, lopsakalt puuviljased ja just nii happesed, kui vaja, et suu juba esimese lonksu järel vett jooksma hakkaks ja vein toiduga kokku läheks. Teades, kui väga itaallased süüa armastavad, tasub meilgi silmas pidada, et hea toit (kokata me ju oskame!) ootab enda kõrvale head veini.

24 21. september 2016

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!

väiketootja kohtuda hertsogi Eesti visiidi ajal. „Lusikatele” on tellimusi tulnud ka väga paljudest riikidest: need on rännanud näiteks Norrasse, Ühendkuningriikidesse, Itaaliasse, Kanadasse ja USA-sse.

Noored tahavad Spoonyga laia maailma jõuda

Praegu on noored astunud ülikooli − kes Tartus, kes Tallinnas ja kes Eestist väljaspool. See tähendab, et firma juhtimine ja tootmine toimub peamiselt internetis. Roosla on ainsana veel Tallinnas ning vaatab, et tootmine toimuks, tooraine oleks olemas ja et kaup oleks poodides lettidel. Praegu saab Spoonysid osta kahekümnest erinevast käsitööpoest üle kogu Eesti. „Sügise jooksul laiendame edasimüüjate hulka veelgi. Kõige rohkem soetavad Spoony kliendid tooteid Krunnipea butiigist, Muusa käsitööpoest, Taluturu kohvikust ja meie Facebooki lehelt,” mainib Roosla.

Praegu toimub tootmine ühe ettevõtte omaniku kodus, mis on saanud veterinaarametilt kõik korrektsed koduköögis tootmise load ja on legaalne.

Peale selle on ettevõttes juba mõnda aega ka üks töötaja, kes „lusikaid” too-

dab. Nagu arvata, on selleks ühe noore ettevõtja ema, kes juba algusest saati oma köögitarkustega abis oli. „Päevaga on võimalik toota umbes 200 „lusikat”, mis on praegu üsna mõistlik kogus. Kuna me toodame praegu tellimuste või nõudluse järgi, siis suuremaks pole seda tootmist mõtet ajada.

Praegu näeme ka seda, et igas järgnevas kuus võiksime müüa umbes 1000 ühikut kakaolusikaid. Detsembris loodame selle numbri kahekordistada,” selgitab Roosla.

Aasta pärast nullist alustamist on noortel toode, toimiv ettevõtmine ja kindlasti ka nälg millegi suurema järele. Mis saab nüüd edasi? „Oleme välja töötanud näiteks uue disaini, mida saab juba alates oktoobrist poodides näha. Kaugemasse tulevikku vaadates näeb 2017. aasta plaan ette tootevaliku suurendamist, business-to-business müügi arendamist ja välisturule sisenemist,” ütleb Spoony finantsjuht väga professionaalselt.

Martin Hanson Maitsed.ee toimetaja

Vaata Maitsed.ee portaalist videot, kuidas Spoony „lusikast” kakaod valmistada.

sisuturundus

Parima firmapeo korraldab Argentiina!

Lõunamaise hõnguga Argentiina restoran on lihasõprade firmapidusid korraldanud juba pea 20 aastat.

Pole mingit kahtlust, et Argentiina restoran on tõeline grilliparadiis, viies sind põnevatele maitserännakutele lihasõprade paradiisis.

Argentiina restorani peakokk Konstantin Kisseljov on tuntud kui suurepärane lihaekspert, kes valdab kõiki saladusi, kuidas steiki eriti mahlaseks ja maitsvaks grillida. Tema missioon on kõigi lihasõprade maitsemeelte piiride avardamine. Suus sulavad steigid valmivad elava tulega säriseval grillil otse klientide silme all. Põnevaid valikuid jagub nii liha- kui ka kalasõpradele. Toidu maitse toovad veel paremini esile hoolikalt valitud Argentina ja Tšiili veinid ning klassikalised Prantsuse, Itaalia ja Hispaania veinid.

Hubase sisekujundusega restoran pakub mõnusat äraolemist nii privaatsuse soovijatele kui ka suurematele seltskondadele. Külalised on soojalt oodatud, et korraldada restorani teise korruse privaatses saalis lõbusaid jõulupidusid, meeleolukaid koosolekuid, koolitusi, seminare, koosviibimisi, sünnipäevi ja muid tähistamist väärivaid sündmusi. Maitseelamusi täiustavad õdus interjöör, oma ala parimad teenindajad ja vaimustav muusika.

Peale maitsva toidu saab nautida professionaalsete baristade valmistatud kohvi.

Just restorani teise korruse tantsuplatsiga privaatsaalis saab korraldada ettevõtte jõulupidusid, seminare või koolitusi. Saali mahub kuni 60 istekohta.

Peakokk Konstantin Kisseljov muljetab: „Argentiina restorani peakokana on mul võimalus kasutada kõiki omandatud teadmisi ja kogemusi, pakkumaks suurepäraseid maitseelamusi.

Meie köögis segunevad Euroopa ja Argentina kokandusstiilid, mis teineteist täiendades loovad suurepärase maitseelamuse. Grillimine on minu jaoks sama loomulik nagu hingamine: kui lased meeled vabaks, tead täpselt, mida tegema pead, et kõik oleks täiuslik.”

21. september 2016

25

Millist tera ja miks süüa - huvitavaid fakte teraviljade helvestest

Pasta ei tee paksuks – mitu kalorit sisaldab tassitäis keedetud pastat?

Kvaliteetset pastat valmistatakse kõvanisujahust ehk durumjahust (semolina), mis on valgurikas, kõrge gluteenisisaldusega ja suhteliselt madala tärklisesisaldusega jahusort. Kõvanisu jääb jahvatamisel kergelt sõmeraks, mis on keetmisel eeliseks, sest valmis pasta on parajalt tihke ega kleepu.

On palju kirjutatud sel teemal, kas pasta teeb paksuks või mitte.

Siinkohal on hea teada, et pastas on alla 1% rasva, kaloreid annavad hoopis pastale lisatud komponendid ja kastmed.

Kas teadsid, et keskmine tass keedetud pastat sisaldab umbes 200 kalorit? Kuid need pole tavalised kalorid, nendel pastakaloritel on tõeline jõud! Pasta sisaldab palju süsivesikuid, natuke valku, väga vähe rasva ja mitte üldse kolesterooli. See teeb pasta väga suure toiteväärtusega toiduks, mis annab kehale palju energiat.

Durumnisujahust Veski Mati kvaliteetpasta on hõrgu pasta maitsega, keetmisel hoiab hästi oma vormi ja ei lagune laiali. Pasta on parim, kui see on keedetud peaaegu pehmeks ehk al dente.

Head isu, pastasõbrad! www.veskimati.ee

26

21. september 2016

Süüa tehes valime ikka sellise teravilja, mis on kõige enam meie maitsemeele järgi. Tasub aga proovida ka teisi ja ehk aitab teadmisest, miks üks või teine teraviljahelves hea on. Uurime kaera, tatart, rukist, otra ja riisi!

KAERAHELBED on gastronoomilised kullatükid sinu köögikapis!

• Kas teadsid, et tänapäevases menüüs nii argist kaera kasutati esialgu meditsiinilistel eesmärkidel, alles hiljem sai sellest toit!

• Kaera (Avena sativa) töötlemisel jääb alles tuuma ümbritsev mineraalainerikas kest ja idu. Seetõttu sisaldab kaer nimetamisväärselt fosforit, kaaliumi ja magneesiumi ning vitamiinidest on kaer hea B3- ja B1-vitamiini allikas.

• Kaer on toitainerikas, väga kergesti seeditav ja kiudainerikkuse tõttu suurepärane soolestiku puhastaja. Naudi karehelvestest snäkke, putrusid ja küpsiseid.

• Kaerahelbepuder piima ja suhkruga on ka üks tõhusatest organismi taastavatest toitudest pärast treeningut.

• Kaerahelbepuder aitab alandada kolesteroolitaset ja vererõhku, ennetada veresoonte lupjumist ja diabeedi tekkimist, tasakaalustab veresuhkrut ning tugevdab immuunsüsteemi.

• Kuigi kaerahelbed sisaldavad suhkruid rohkemgi kui limonaadid, on need hammastele oluliselt sõbralikumad.

• Kaera (helbed, jahu) populaarsus teraviljade seas on olnud alati suur, kuna

hinnatud on nii valgu kui ka rasva hea kvaliteet. Märkimist väärib alati ka lahustuvate kiudainete sisaldus.

TATRAHELBED parandavad vereringe tööd

• Tatras on sama palju kiudaineid kui kaerahelvestes; samuti aitab see ennetada kõrget kolesteroolitaset, kõrget vererõhku ja südame-veresoonkonna haigusi. Kiudained alandavad ka vere glükoosi- ja insuliinisisaldust.

• Tatar on väga hea magneesiumiallikas. Magneesium aitab veresoontel lõdvestuda, parandades vereringet ja toitainete transporti.

• Osa uuringute järgi aitab tatar naistel ennetada ka sapikivide teket.

RUKKIHELBED – head tasakaalu loojad sinu menüüs

• Rukki tuntuim tervislik omadus on kiudainerikkus, kuid selles on ka külluslikult erinevaid mineraale, nagu magneesium, B-vitamiinid, fosfor, raud ja tsink.

• Piisavas koguses rukkileiva ja teraviljatoodete tarbimine tasakaalustab toitumist. Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde, vähendades nii rasva osakaalu toidus.

sisuturundus Rolf Roosalu pakub Aasia-pärast vokirooga praetud riis kana, muna ja köögiviljadega Aasiast pärit kiire ja kirju vokiroog sobib nii argipäevaõhtut ilmestama kui ka pühapäevalõunat täiendama. Rikkalikud kastmed muudavad riisi, muna ja kanaga vokitud köögiviljad hästi maitseküllaseks. Vokkimiseks sobib just korralikult jahtunud ning veidi aega seisnud riis, eriti basmatiriis.

Praetud riis kana, muna ja köögiviljadega Retsept Tuuli Mathisen Ajakiri Oma Maitse 4-le, valmistamisaeg: 20 minutit Kaste: • 2 sl kalakastet • 2 sl laimimahla • 2 sl pruuni suhkrut • 1 sl tšillikastet

• Rukkitoidud annavad ka mõistliku koguse naturaalvalku. Peale selle on rukkivalkude aminohappeline koostis võrreldes nisuvalkudega organismile soodsam – neis leidub rohkem asendamatuid aminohappeid lüsiini ja treoniini.

• Rukis tugevdab igemeid ja on seega kasulik hammaste tervisele. Rukkileiva söömine vähendab haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse ning pahaloomulistesse kasvajatesse. Eelkõige vähendab rukis aga jämesoolevähki haigestumise riski. Kiudained kiirendavad seedeprotsessi ja seega väheneb kantserogeensete ainete kokkupuuteaeg soolestikus. Oluline on tarbida ka piisavalt vedelikku, et hõlbustada organismil toidu seedimist.

ODRAHELBED

• Kas teadsid, et enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi!

• Odrahelvestest saab ka E-vitamiini, mis on tuntud antioksüdant ja hoiab ära enneaegse vananemise.

• Traditsioonilise Hiina meditsiini järgi kasutatakse otra neerude, põie ja maksa tugevdamiseks.

• Odrahelbed on rikkad väärtuslike valkude poolest ja need sisaldavad palju asendamatuid aminohappeid lüsiini ja trüptofaani.

RIISIHELBED

• Riisihelbed ei tekita allergiat ja on kergesti seeditavad.

• Riisihelbed sisaldavad rikkalikult organismile vajalikke taimseid valke, B-rühma vitamiine ja mineraalaineid.

Nuudliroog: • 2–3 peeneks hakitud šalottsibulat • pöidlasuurune jupp ingverit – hakitult • 1 punane tšillipar hakituna • 300 g tükeldatud kanafileed • 2 muna • 300 g Veski Mati basmatiriisi • 2 sl maapähkliõli • 2 porgandit peente ribadena • 1 punane paprika ribadeks lõigatuna • 4-5 vart hakitud rohelist sibulat • värsket koriandrit Sega kastmeaineid seni, kuni suhkur on lahustunud.

Kuumuta pliidil vokkpann ja siis aja seal õli tulikuumaks.

Prae kiirelt ehk umbes minutiga sibul, ingver ja tšilli läbi – sega pidevalt. Lisa tükeldatud kanafilee ja mõne hetke pärast ka köögiviljad ning prae mõne minuti jooksul läbi. Tee vokkpanni keskele ruumi ja löö sinna munad.

Lase munadel korraks küpseda ja sega siis läbi, et tekiks munapudrutaoline mass.

Sega kõik läbi, lisa riis ning vala peale ka kaste. Sega läbi ja prae 1–2 minutit. Vajaduse korral lisa veidi õli. Maitsesta ja vajadusel lisa veel kas soola või kalakastet, suhkrut või laimimahla, et maitsed paika läheksid. Serveeri kohe ja raputa peale hakitud rohelist sibulat.

Mõnusat maitseelamust!

Katseta uusi maitseid! www.veskimati.ee 21. september 2016

27

Fotod: Shutterstock ja Martin Hanson

hoidised

Vahel võiks katsetada sousti asemel seened ka pirukasse panna.

Sügisseened sobivad purki ja pirukasse Metsaminek puravike, pilvikute, kukeseente, riisikate, tatikate, heinikute ja kümnete muude seente järele on igipõline sügisene sakraalretk. Küsime, mida arvavad seeneaastast seenetargad.

28

21. september 2016

K

una maikuu oli meil väga kuiv ja kuum, siis kuivas muld metsas väga läbi ning seeneniidistikud said kannatada. See aga tähendas ka seda, et suvine seenelaadung oli metsades mitu korda kesisem, kui võinuks olla. Kui praegu metsa minna, saab sealt ikka sousti, piruka või purgi jao seentega tulema. Suurema koguse tarbeks tuleb metsas tehtavat tiiru aina pikendada.

Eestis on ligi 500 kuni 1000 liiki söögiseeni. Neist häid söögiseeni on umbes 100 liiki ja tihedamini korjatakse neist umbes veerandit. Seened on ju dieettoit − kõhtu ei kasvata, aga ega nad energiat ka palju just ei anna. Eks see seente söömine paras kõhu petmine ikkagi on. Tegelikult on maitset neis palju ja praegu ajavadki inimesed taga pigem maitset kui kõhutäit.

Seeneteadlase Veiko Kastanje hinnangul on praegu − ja tegelikult juba mitu nädalat − metsas näha väga palju seeneliike ning nende hulgas juba ka neid, mis on omased hilissügisele, näiteks valge heinik ja mitmesugused vöödikud. „Pilt võib Eesti eri piirkondades ja isegi eri metsades väga erinev olla – kohati pole peaaegu üldse seeni ja kohati on neid palju. Ilmselt on see seotud sellega, kus ja kui palju vihma on sadanud. Täpselt sama erinev on olukord

ka seeneliikidega – kui Põhja- ja Lääne-Eestis on söögiseentest leida väga palju näiteks kollakat kukeseent, siis Lõuna-Eestist on mingit lausa valitsevat seeneliiki raske esile tuua. Timpnarmikut, lambaseenikut ja kitsemamplit tundub olevat arvukalt kõikjal Eestis, kus sobivat metsa on. Samas on Lõuna-Eestis praegu oluliselt kuivem kui Põhja- ja Lääne-Eestis ning seeni tundub olevat ka märgatavalt vähem. Kuu aega tagasi sellist erinevust ei olnud,” lisab Kastanje.

Mükoloog Tõnu Ploompuu hinnangul oli septembri alguses üle Eesti seeneuputus, kuid seda mitte kõikide seente puhul – suveseeni on juba väheseks jäänud. „Viimane põuane nädal on jälle kahandanud seente indu maa seest välja tulla. Praegu on metsas rohkesti suuri seeni, kuid noori on vähevõitu peale tulemas,” mainib Ploompuu ja lisab, et pikaealisi seeni, näiteks kukeseeni, selline lühike ja vähene kuivenemine ei mõjuta. „Praegu on metsades riisikate tippaeg. Tulema hakkavad ka südasügise seened − väljas on juba paljud limanutid ning kohata võib ka sirgeid lehtrikuid ja ebaheinikuid. Soovitatav või lausa käsk on saama peal olles korjata ainult neid seeneliike, mida korjaja tunneb. Silmaringi laiendamiseks või huvi pärast võib muidugi kaasa korjata kõiki silmatorkavaid tundmatuid seeni, mida kodus

promo

IMELINE ÕUNAAEG! ÕUNA-VAARIKAKRÕBEDIK KOOSTISAINED: • 4–6 õuna (600 g) • 150 g vaarikaid • 2 tl kaneeli • 200 g võid • 180 g Dansukkeri Demerara suhkrut • 75 g Dansukkeri heledat siirupit

• • • • • • •

50 ml vahukoort 120 g nisujahu 60 g kaerahelbeid 2 tl küpsetuspulbrit 3 tl Dansukkeri vanillisuhkrut 50 ml kookoshelbeid 1 tl soola

Eelkuumutage ahi 175 kraadini. Koorige, puhastage ja viilutage õunad.

Laduge õunaviilud koos vaarikate ja kaneeliga pirukavormi põhja. Sulatage või koos suhkru, siirupi ja vahukoorega. Tõstke segu pliidilt ja lisage kaerahelbed, jahu, küpsetuspulber, vanillisuhkur, kookoshelbed ja sool. Laotage segu õuntele ja küpsetage 20–25 minutit. Laske jahtuda ning serveerige vahukoore, jäätise või vanillikastmega.

Maitsekatsetuseks vahetage retseptis hele siirup Muscovado siirupi vastu.

ÕUNAMOOS TÜÜMIANIGA U 1 L

ÕUNAMOOS INGVERIGA U 1 L

KOOSTISAINED: • 1 kg õunu • 1 dl vett • 6 dl Dansukkeri kristallsuhkrut • tüümiani

KOOSTISAINED: • 1 kg küpseid õunu • 1 tl värsket riivitud ingverit • 200 ml vett • 1 sidruni mahl ja koor • 500 g Dansukkeri moosisuhkrut

Koorige õunad, eemaldage südamikud ning tükeldage või viilutage. Keetke õunad vees pehmeks ja pressige pudruks. Lisage suhkur ja laske pidevalt segades keema tõusta.

Maitsestage värske või kuivatatud tüümianiga. Valage moos soojadesse, hoolikalt pestud purkidesse. Sulgege purgid, säilitage külmas. Tüümiani võite asendada mündi või riivitud mädarõikaga. Moosi võib esialgu ka maitsestamata jätta ja teha seda hiljem mitmes järgus.

Koorige õunad, eemaldage südamikud ja viilutage õhukeselt.

Segage keedunõus õunad ingveri, vee, sidrunimahla, -koore ja suhkruga ning keetke madalal kuumusel pidevalt segades 30 minutit. Tõstke keedunõu pliidilt. Eemaldage vaht.

Valage moos puhastesse soojadesse purkidesse, sulgege purgid ja säilitage külmikus.

Veel maitsvaid retsepte ja muud inspireerivat leiate meie kodulehelt www.dansukker.ee või õhinapõhisest kokaraamatust www.d-kokaraamat.ee.

21. september 2016

29

hoidised gi valikule omad kriteeriumid. Kel kavas endale sirmikušnitsel praadida, ei taha kindlasti tatikute või riisikate korjamise ja puhastamisega vaeva näha. Kel kavas aga näiteks seenepirukas, võib korjata paljusid erinevaid seeni. Nii et ka sellel puhul sõltub kõik maitsest – toiteväärtuse poolest ei ole seened kuigi head. „Kui neid söödaks paljalt ja ilma lisanditeta, oleks neil jumet pigem dieettoiduna,” mainib Kastanje.

Vahel leiab metsast seeni, millest saab söögi kogu perele.

Parima söögiseene tiitel

määrata või millega kuskile seenenäitusele minna, et teadjamatelt nende kohta uurida. Tundmatute seente söömine on eluga riskimine ja haigekassa raha tuulde loopimise katse. Kasinate teadmiste korral tasub korjata ainult klassikalisi siitkandi söögiseeni – riisikaid, pilvikuid, kukeseeni ja puravikke-tatikaid. Nende puhul pole märgatavat riski tõsise seenemürgistuse saamiseks,” lisab Ploompuu.

Seenevalik on lai, mida võtta, mida jätta?

Maailma tippseeneteadlaste hulka kuuluv Leho Tedersoo soovitab korjata pigem kukeseeni, kuuseriisikaid ja puravikke, mida enamik seenelisi korjavadki. Vöödikuid ei tasu üldjuhul eriti korjata, sest paljud liigid on mürgised. „Kokkuvõtvalt võiks iga metsamineja korjata ainult maitsvaid seeni. Ise paigutan praadimise seened (kukeseened), kupatamist mittevajavad marineerimise seened (mahedad pilvikud, puravikud ja kuuseriisikad) ning kupatamist vajavad marineerimise seened (kibedad pilvikud ja kibedad riisikad)

korvi eri osadesse, et saaks kodus kiiremini sorteerida, puhastada ja seejärel valmistada,” lisab mükoloog. „Mina kui ainus Eesti mükoloog, kes ise seeni peaaegu ei söö, olen nüüd küll halb valik inimesi seente söömise asjus konsulteerima. Ma ise söön vähesel määral suurt sirmikut ja veelgi harvem lihatoitude koosseisus metsšampinjone. Väga huvitav maitse on kahtlemata ka noorel tanuseenel,” selgitab Kastanje.

Korjata soovitab Kastanje levinumatest liikidest erinevaid puravikke, šampinjone, kitsemamplit, erinevaid kukeseeni, timpnarmikut ja lambaseenikut. „Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on kindlasti ka maitseid – ja igaüks peab endale ise oma lemmiku või lemmikud leidma. Kindlasti soovitaksin ma seal, kus praegu seeni on, neid kindlasti kohe korjata ja mitte tulevikku ootama jääda – nii kuivus kui ka öökülmad võivad seentele mõlemad väga halvasti mõjuda ja pikaajalised ilmaennustused ei ole üldiselt usaldusväärsed,” selgitab seeneteadlane.

Kui juhinduda seenelkäikudel ikkagi maitse-eelistustest ja kodus kavas olevatest toitudest, seab see kindlasti saa-

Kasinate teadmiste korral tasub korjata ainult klassikalisi siitkandi söögiseeni – riisikaid, pilvikuid, kukeseeni ja puravikke-tatikaid.

30

21. september 2016

Parima söögiseene tiitlile pretendeerijaid on loomulikult palju ning suuresti on see väga isiklik arvamus ja maitse asi. Ploompuu isikliku arvamuse järgi tasub esile tõsta harilikku kivipuravikku koos talle lähedaste männi-kivipuraviku ja võrk-kivipuravikuga. „Neid seeni võib süüa lausa toorelt − nad maitsevad hästi nii toorelt kui ka kuumutatult. Kindlasti on väga head söögiseened paljud suvised pilvikud. Ise otsiksin praegu eelkõige porgandriisikat – männikutes kasvavat kuuseriisika moodi seent. See on palju maitsvam kui „päris” kuuseriisikas. Noored suure sirmiku pallid on samuti väga mõnusa maitsega.

Hiidmuna viilud, mis on praetud, pakuvad samuti naudingut,” lisab Ploompuu.

Kui varem mainitud seened on need, mida eelkõige kohe värskelt toidu valmistamise jaoks kasutada, siis ei saa mainimata jätta ka traditsioonilisi soolaseeni. Selleks sobivad kõige paremini paljud toorena kibedad olevad riisikad – kaseriisikad oma lähedaste liikidega, tõmmuriisikas, oliivriisikas, aga ka tavariisikas. Samad seened sobivad ka hapendamiseks – nii kupatatud kujul kiireks tarbimiseks kui ka isegi toorelt hapendamiseks. Toorelt hapendades on tarvitamise ooteaeg vähemalt kaks kuud.

Selle ajaga lagundatakse neis seentes nii kibedad kui ka mürgised ained. „Parimat seenekorjamise aega on väga raske ette ennustada. See sõltub tugevasti sellest, millal ja kui palju on vihma sadanud. Seente arvukus on suurim paraja vihma korral. Liigne vihm uputab mulla, seeneniidid ei saa enam hingata ja seente kasvamine peatub. Septembri lõpus on viimane aeg riisikate korjamiseks, samuti peaks olema hea aeg ka sirge lehtriku korjamiseks. Oktoobris on olulisemad söögiseened endiselt paljud heinikud ja ka limanutid. Mida sügise lõpu poole, seda rohkem hakkavad esile kerkima kännuseened – suits-kollanutid ja sametkõrgesed. Viimased on juba talve alguse seened,” lõpetab Ploompuu.

Martin Hanson Maitsed.ee toimetaja

promo

21. september 2016

31

Shutterstock

toimetaja veerg

Intrigeeriva pealkirja taga on tegelikult peidus üks restoranisektori suurimaid probleeme: millal ja mis põhjusel on sööja jaoks mõistlik toitu kööki tagasi saata ning mismoodi peaks köök reageerima.

Toit tuleb kööki saata tagasi konstruktiivse kriitikaga.

Miks on oluline restoranis toitu tagasi saata?

L

oogika ütleb, et kriitika aitab taset arendada, olgu selleks siis restoran, juuksur või advokaadibüroo.

Kuid see kriitika peab olema konstruktiivne. See peab aitama asju parandada ja olema kahepoolne läbirääkimine teemal, mis läks toiduloomel valesti.

Eriti oluline on saada aru sellest, et toidu tagasisaatmine ei ole kaugelt ainult kallite restoranide einelaudades esile kerkiv teema. Toitu tuleb konstruktiivsetel põhjendustel tagasi saata igal pool. Kuna tippköökides toimetavad kohalikud parimad kokad, siis võimalus saada vale või ebakvaliteetne toit on harv juhus. Sama ei saa kindlasti öelda muude toidukohtade kohta, just need kohad vajavad kriitikat kõige rohkem.

Sellel, miks restoranides ja muudes toidukohtades toitu kööki tagasi saadetakse, on palju põhjuseid, kuid ainult osad neist on sobivad. Näiteks on sobilik saata toit tagasi, kui liha on valmistatud valesti, kuid mitte siis, kui oled ise rumalusest vale liha tellinud. Normaalne on toitu tagasi saata siis, kui see on kõrbenud, mitte aga siis, kui oled ise rumal ega tea, et kõrbemine on toidu valmistamise lahutamatu osa. Samuti on mõistlik saata toit kööki tagasi, kui see pole küpsenud, kuid mitte siis, kui oled ise rumal olnud ning tellinud roa, mis on oma olemuselt toores. Mõistlik ei ole saata toitu tagasi ka siis, kui see on mahe, vähevürtsine või jahtunud, kuna ise oled lasknud toidul jahtuda.

Kriitika konstruktiivsus on see, mis aitab köögitoimkonnal areneda ning 32

21. september 2016

vigu vältida, samuti mõista, mida oma klientidele pakkuda ja mida mitte.

Kokk on süüdi, mitte kelner

Hotelli Palace restorani Konrad peakokk Andrus Laaniste hinnangul on suhteliselt suur probleem ka selles, et restoranides toimetavad teenindajad on meil enamasti kogemata sellele ametile sattunud − tavapäraselt on tegemist pigem toidu ettetassijatega. See tähendab seda, et teenindaja ei ole sellisel tasemel, et elimineerida kliendipoolsed vead ja halvad otsused. Samas möönab mitmekümneaastase kogemusega peakokk, et asjaliku põhjendatud probleemiga tagasi saadetud toit on köögile ülioluline − köögi arengu ja teatud tehnoloogiate muutmise ning arenduse jaoks.

Eestlased pidid olema sellised restorani ja toidukohtade külastajad, et söövad toidu ära ja siis saadavad taldriku tagasi lausega, et „ei sobinud”. „Mingil hetkel saatsid lõbusas tujus soomlased tagasi väga palju toite, mis olid tihti peaaegu lõpuni ära söödud, ja seda seepärast, et saada „korvaust” ehk asendust.

Viimasel ajal saadetakse toitu tagasi ikkagi adekvaatsete ja kööki arendavate põhjendustega. Vahel on põhjendused siiski seotud köögi tööst mitteolenevate põhjustega. Näiteks toidu temperatuur. Kui köök asub kliendist kaugel või on liiga hea ventilatsioon või tõmbetuul, siis pole see ainult köögi probleem,” mainib Laaniste.

Restorani Teletorn peakokk Priit Toomitsa arvab aga seda, et toit on väga

subjektiivne ja norida saab alati. Kuid kui köögist läheb välja tellimusest erinev lihatükk, mis on well done, on jama lahti. Toomitsa sõnul pole siis midagi muud teha, kui kiirelt ja küsimusi esitamata köögis uus liha teha.

Seitse tundi Bordeaux’ veinis hautatud veis

Toomitsa sõnul on olukord rumalate ja ülbete klientide seas kümne viimase aastaga märgatavalt paranenud. Peakoka sõnul on kõige suurem probleem nende klientidega, kes on kuulnud mõnda välismaist toiduga seotud sõna ja kes tulevad siis restorani sellega kelkima. „Mul on olnud juhuseid, kus menüüs oli kirjas seitse tundi Bordeaux’ veinis hautatud veise kaelaliha, kuid klient tellis seda medium’ina,” ütleb Toomits.

Mõlemad peakokad on aga seda meelt, et ideaalis võiksime ka Eestis jõuda selleni, et peakokk koos köögi ja sööma tulnud kliendiga on omavahel partnerid, kes teevad lõbusa ja maitsva õhtu nimel koostööd. Praegu on sinnani veel pikk tee.

Kui teil on konkreetseid põhjendusi, on kindlasti soovitatav toit kööki tagasi saata, kokk lauda paluda ja põhjuseid arutada. Ärge olge selles situatsioonis „eestlased”, et sööte toidu, maksate, nurisete habemesse ja iga kord, kui samast söögikohast möödute, läheb käsi taskus rusikasse.

Martin Hanson

Maitsed.ee toimetaja

promo

21. september 2016

33

debatt

Kohv või tee, selles on küsimus Hommikuste rituaalide hulka kuulub suuremal osal maailma inimestel ka tassi kohvi või kruusi tee joomine. Kumba jooki aga eelistada?

Sellele küsimusele polegi ehk nii lihtne vastata, sest mõlemad joogid virgutavad, ergutavad ja on maitserikkad.

A

nname sõna kahele inimesele, kes on heast ergutajast üdini läbi imbunud − üks siis kohvist, teine teest. Eksperdid palun:

Marta Piigli Paulig Professionali Baltikumi juht Kas sa tead, kuidas kohv avastati ja mis ajast seda juuakse?

Kohvitaime kodumaa on Etioopia, kus kohvitaim avastati ligikaudu 10. sajandil. Legende kohvi avastamise kohta on palju. Läänemaailmale on tuntuimaks legendiks kitsekarjus Kaldi, kes elas Kaffa piirkonnas Etioopias. Legendi järgi avastas Kaldi kohvi omadused pärast seda, kui tema kitsed sõid kohvimarju ja muutusid ülienergilisteks − nad kepslesid ringi ega tahtnud enam öösel magada. Kaldi viinud info omakorda kohalikku kloostrisse, kus munk tegi marjadest joogi, mis hoidis teda pikki palvetunde ärkvel. Esialgu kasutati islamimaades kohvi ravimina ja religioossetes rituaa-

on valmistatud väga

sobivaimas

Parim suhkur T JA KOHVI SI E

Biingtonsi suhkrud

Lase end inspireerida: facebook.com/BillingtonsEesti

34

21. september 2016

lides. Laiem kohvitarbimise kultuur saigi alguse alles 15. sajandil Jeemes ja Euroopasse jõudis see 17. sajandil. Esimesena alustasid kohviga kauplemist Veneetsia kaupmehed, kes hakkasid toorkohvi laevaga Mocha sadamast edasi toimetama.

Itaaliast eksporditi kohvi ka mujale Euroopasse: esimesena võeti kohv omaks Marseilles, Amsterdamis ja Londonis Milline rahvus joob maailmas enim ja milline vähim kohvi?

Kõige rohkem joovad kohvi soomlased ja seda lausa 12,2 kg inimese kohta. Üks kõige vähem kohvi tarbivaid riike on Paapua Uus-Guinea, kus inimese kohta juuakse ainult 0,02 kg kohvi. Võrdluseks: Eestis juuakse 5,3 kg kohvi inimese kohta aastas, mis paigutab meid esikümnesse. Kohvi kodumaal Etioopias aga juuakse näiteks 2,26 kg kohvi inimese kohta.

Millist kohvisorti ja millise maa kohvi tasuks eelistada?

Kui kohvijoomise tähtsaim eesmärk on ergutus, siis tasub juua kõrge kofeiinisisaldusega kohvi − kõrgeim kofeiinisisaldus on just robusta kohvisordil. Lemmikkohvide leidmiseks soovitan aga kindlasti proovida ja katsetada paljusid erinevaid kohvisegusid, erinevate riikide ja piirkondade kohvisid ning miks mitte ka ühe kohviistanduse kohvi erinevaid aastakäike.

Samuti annavad maitsele erinevuse röstimisaste ja ka erinevad valmistusmeetodid. Kohvisordist, -segust ja päritolumaast ehk olulisem ongi just õige valmistusviis.

Mismoodi peaks kohvi jooma?

Kohvi võib juua kuumalt ja külmalt, külmpruulitud kohvikokteilidena või piimaste kohvijookidena, mõnuledes või teel olles − oluline on kohvi nautida. Mõtle, millal sa viimati kohvi tõeliselt nautisid… Usun, et paljudel meist seostub kohvimaitse naudingu kõrval vähemalt samatähtsana olustik ja meeleolu.

Ausalt ja põhjendatult: kohv või tee?

Minu jaoks eelkõige kohv. Peamiselt seetõttu, et mulle väga maitseb kohv ja kohvi maitsepalett pakub nii tohutult avastamisrõõmu erinevatest kohvisortidest, piirkondadest, valmistusmeetoditest ja nüanssidest sõltuvalt. Lisarõõmu pakub võimalus kohvi röstimisega ise maitsekunsti luua. Kui teelehed saavad valmisproduktiks juba istanduses, siis kohvist kujundab tõelise kohvi röstmeister alles röstikojas. Teemaailm on aga samaväärselt põnev ja maitsenüansirohke.

debatt Mahesh P. Ramnani Cha teebrändi looja Kas sa tead, kuidas tee avastati ja mis ajast seda juuakse?

Milline rahvus joob maailmas enim ja milline vähim teed?

Tee avastamise ajaks arvatakse üldiselt 2737 enne Kristuse sündi ja selle kohta on palju legende. Ühe legendi kohaselt avastas tee kui joogi Hiina imperaator, kes puu all mediteeris ja janu kustutamiseks vett keetis. Tema veepotti langes kolm lehekest ja vett maitstes tõdes ta, et tegemist on harukordse taevaliku kingitusega. Arvatakse, et suurimad teejoojad on türklased, venelased ning kindlasti iirlased ja inglased. Väidetavalt joovad kõige vähem teed ameeriklased, mehhiklased, brasiillased.

Miks eelistada hommikuti just teed, mitte näiteks kohvi või külma dušši?

Tass teed hommikul on kui soe kallistus, mis hellitab meeli ja keha ning äratab hea ja sooja tundega.

Milist teesorti ja millise maa teed tasuks eelistada?

Igal päritolumaal on oma isikupäraga

Camelia sinensis’e teetaimed, spetsiifilised tee kasvukohad ja teeliigid, samuti tee käitlemise viisid. India, Hiina ja Jaapani teed − neil kõigil on oma eripära ja lummav iseloom, mille avastamiseks tuleb lihtsalt leida usaldusväärne teekaupleja, kelle abiga erinevaid teesorte proovida ning siis juba ise maitse meeldivuse üle otsutada.

teed aga loomulikult Aasia- ja India-päraste vürtsikamate roogade kõrvale.

Millistel tingimustel ei tasu teed juua − nii tervislikel kui ka tee kvaliteedi mõttes?

Ma arvan, et teed ei tohiks juua siis, kui sa tee vastu allergiline oled. Kvaliteet on üks väga oluline osa teest. Kui me räägime teest, siis me räägime teepõõsa (Camellia sinensis) töödeldud lehest, mitte kuivatatud taimedest, lilledest või puuviljadest. Samuti on oluline tee ettevalmistamine, sest see määrab joogi kvaliteedi.

Mismoodi peaks teed jooma? Suhkruga? Piimaga? Mida arvata jääteest?

Teed võiks juua võimalikult naturaalsel kujul. Suhkruga ei tasu liialdada. Tee maitsestamiseks võiks pigem kasutada mett. On teesid, mida juuakse piimaga. Näiteks ka meie valikus olev Masala Chai, mis on must tee vürtsidega. Jäätee on väga hea alternatiiv kuumale joogile, eriti suvel − värskendav ja maitserikas.

Milliste toitudega tee sobib? Milliste toitudega tee ei sobi?

Teed saab juua kuumana, külmana, teha frappe’sid või kokteile. Tee võimaldab valmistada lõputult variante erinevaid jooke, mida saab sobitada mitmesuguste toitudega. Polegi vist ühtegi rooga, mille kõrvale tee ei passiks. Paremini istuvad

KOHVIEKSPRESS avas uue kaupluse Mustamäe ja Õismäe piiril!

Kas tee tekitab sõltuvust? Kas selle vastu on vaja võidelda?

Tees leidub kofeiini ja muid ühendeid, mis enamasti tekitavad sõltuvust. See sõltuvus on aga pigem selline, mille vastu pole vaja võidelda.

Öelge nüüd ausalt ja põhjendatult: kohv või tee?

Kindlasti tee. Tee on kerge jook, mis pakub mitmesuguseid maitseelamusi. Cha teebrändi tunnuslause ütleb, et „Tea for All” ehk siis tee sobib kõigile. Tee on nagu hea sõber. Soe ja kosutav.

Martin Hanson

Maitsed.ee toimetaja

sisuturundus

Kuigi enamikke KOHVIEKSPRESS-i tooteid saab soetada ka kohvipadi.ee veebipoe vahendusel üle Eesti, on kliendil võimalik kõiki tooteid osta ka nende endi spetsiaalsetest kauplustest ja ametlikelt edasimüüjatelt.

Kohvipoed eristuvad omanäolise kontseptsiooni poolest, kuna on spetsialiseerunud just padjakohvile. Selles vald-

konnas omatakse pikaajalist kogemust ja suurt kaubavalikut nii kohvimasinate kui ka kohvi osas. Tootevalikus on kõi-

ge laiemalt esindatud Cafe Rene tooted, mille esindajaks on KOHVIEKSPRESS Eestis juba 2012. aastast.

KOHVIEKSPRESS-i kaks kauplust asuvad Mustamäel, millest üks Mustika keskuse esimesel korrusel, olles suunatud täielikult lõpptarbijale. Teine, suurem Fast in-Fast out põhimõttel rajatud kauplus asub äsjavalminud Stockoffice-tüüpi hoones Järveotsa teel Mustamäe ja Õismäe piiril, sobides hästi kiire elutempoga inimestele ning äriklientidele, kes soovivad ostukeskuse tipptunnimelust hoiduda.

21. september 2016

35

toidureis Martin Hanson

Musta mere äärse linna kitsastel uulitsatel ringi tuiates, Potjomkini treppidel trampides ja linnalebrast tugevalt läbitungivaid restode, kohvikute ja söömamajade aroome ninasõõrmetes tundes võib täiesti kindlalt öelda, et Odessat saab pidada ka piirkonna kõige olulisemaks gastronoomia sihtkohaks.

Odessa sadamas toimub rikkaliku valikuga tänavatoidufestival.

Odessas uurimas, mis tähendab olla rikas

E

rinevatel kontinentidel restoranides käimine ja kogu maakeralt parimate einelaudade otsimine on täiesti konkreetne nišiturismiharu, mis areneb valguskiirusel. See pidev parima õhtusöögi otsimine viib inimesi sööma vulkaanide veerele, tundmatute koduaedadesse, üksikutele saartele või vee alla, samuti saab süüa ka linnade kohal rippudes. Nagu me teame, siis tuju, keskkond, lõhnad ja maitsed on üks tervik elamusest, millel nimeks einetamine.

Linnad ja nende ajalugu ning kultuur ja minevik lisavad sellele oma keerme, mis annab ka toidule uue ja parema maitse.

Eesti on planeedi üks kallimaid riike

Pretensioonika pealkirja taga ei peida ennast aga ülbus kunagise vennasvabariigi ühe uhkema ja ajaloorikkama linna aadressil. Kohe kindlasti mitte. See on austus selle paiga rikkaliku gastronoomse pärandi ja uuendi vastu. Noh, natukene on mõeldud ka seda, et hinnad on Odessas poole võrra mugavamad, kui nad on seda Tallinnas. Ka valikuvõimalusi on rohkem ja maitsed on huvitavamad. Loomulikult tuleb odavam hind esiteks sellest, et kogu elu on Musta mere ääres odavam, mis aga tähendab, et ka palgad on väiksemad ja restos prassitakse kahjuks kellegi teise kulul. Aga palju rohkem tuleb hinnaerinevus sellest, et kodune Eesti on elatustaset arvestades planeedi üks kallimaid riike.

Kuna aga inimene peab oma eksistentsi säilitamiseks vähemalt kolm korda 36

21. september 2016

päevas sööma, sobib toidukultuuri uurimine igal reisil väga hästi selleks kõike punase niidiga kokku hoidvaks traagelduseks. Ning süüa saab alates Lõuna-Euroopast tõesti hästi − alustades Kreeka salatist ja grillitud kalmaaridest kuni Doonaust püütud särje ehk pigo’ni ning Tšernihivis söödud vareenikutest ja Kiievi kiirteesöökla boršist kuni parima Odessas söödud Ukraina veiselihani.

Musta mere riigid, nagu ka nimi ütleb, on mereriigid, kus kala peetakse au sees nii viksides kohvikutes kui ka tipprestoranides. Kala ja mereannid on alati värsked ning maitstes ei ole kahtlustki, et sama päeva varahommiku veetsid need kalad veel vabas vees. Ühest küljest võib tunduda, et kala on kala ja kuidas selle uimelisega erinevate riikide toidukultuuri näidata, kuid teisest küljest erinevad nii serveerimisviisid kui ka maitsed.

Restoranis prassimine kui loomulik osa päevast

Alustasin seda juttu ideega, et kui tahame näha, kui pikk on iga meie raskelt teenitud euro tegelikult, tuleb selleks minna Ida-Euroopasse. Kaks nädalat ainult parimates restoranides toitumist ja hotellides ööbimist ei ole suuremale osale eestlastele meie kodumaal taskukohane. Kaks nädalat ainult parimates restoranides toitumist ja hotellides ööbimist meie endistes vennasvabariikides on aga lõbus puhkus argipäevast, milleks ei pea teenima peaministri palka.

Meie keskendume söömisele ja restoranidele ning seetõttu vaatame hindu ja olukorda selle reisi parima sihtkoha järgi. Kõige vingem linn, kus Musta mere ääres praegu toidunaudinguid koguda, on kultuuriliselt, ajalooliselt ja sotsiaalselt rikkalik Odessa. Musta mere kõige suurem sadam, kus kaisid mitu kilomeetrit, võtab iga uudistaja vastu ning annab peavarju, kõhutäidet ja head vestlust.

Odessa asutati Katariina II käsul 2. septembril 1794 Venemaa sõjasadamana. Teises maailmasõjas ilmutatud linnaelanike mehisuse eest nimetati Odessa 1965 kangelaslinnaks. Laiade bulvarite ja kitsaste linnatänavate vahele on end ära peitnud tõeline gurmaanisihtkoht, kus restorane igas värvis ja maitses. Enamasti on hinnad ligikaudu kaks korda odavamad kui Tallinna parimates restodes. Samamoodi nagu Tallinnas, leidub ka Odessas Michelini tärnide väärilist toitu peaaegu igas laudade, toolide ja köögiga avalikus ruumis.

Peale selle oskavad odessiidid nii ise end hästi tunda kui ka teisi samamoodi tundma panna. Kohalik teeninduskultuur on miski, millest võiksid õppida ka meie toidukohad. Aga see selleks... Odessa on peale Potjomkini treppide, klassitsistliku arhitektuuri, umbes tuhande ratastel kohviauto ja kaunite naiste selgelt ka järgmise kümnendi Euroopa toidudestinatsioon. Ma nägin sellist und vähemalt!

Martin Hanson Maitsed.ee toimetaja

Pikemat Odessa reisikirja loe portaalist Maitsed.ee!

promo

KASUTAD TOIDUVALMISTAMISEL PARIMAID KOOSTISOSI, MIKS MITTE KASUTADA KA PARIMAT VETT?

www.britaprofessional.ee 21. september 2016

37

maitsed soovitab

Luksuslik ja peen Lusikas ning stiilne Trühvel kutsuvad külla!

Pealinna on end ära peitnud kaks imelist restorani, millest üks võrgutab tõeliselt laia mereannivalikuga ja teine on võitnud klientide südamed tänu kvaliteetsele kohvile.

T

egelikult ei puudu ka viimasest hõrgutav valik mereande ja muud head-paremat. Trühvel ja Lusikas − mis neid kahte kohta ühendab ning mis eristab?

Lihtne aga geniaalne Lusikas

Lusikast saab lihtsa aga geniaalse toidupoolise, mis ammutab inspiratsiooni meile omasest ümbruskonnast ja kargest põhjamaa kliimast. Ühtlasi leiab sealt kerge puudutusena ka parimaid noppeid muu maailma köögist − näiteks Vahemere-äärsetest mereannirestoranidest. Menüüst leiab krevette, sinimerekarpe, kammkarpe, erinevaid kalasid ja isegi värskeid austreid. Lusikas ei pea veinikaardi pärast häbi tundma ning toidu kõrvale pakutakse mekkimiseks head ja kvaliteetset veini. Lusika veinikaarti kuulub üle 150 erineva ja hoolikalt valitud veini, millest paljusid mujalt ei leiagi.

Lusikas mõistab hinnata head olemist ja seda, kuidas selle loomise juures on peale toidu oluline ka selle paigutamine õigesse ruumi ja õigele lauale. Samuti see, et seda kannaksid ette õiged inimesed, seda saadaks õige muusika ja sobivad veinid. Hea toit ei pea kõnelema ainult maitsete keeles, see võib olla tõeline elamus ja nauding, mis on Lusika õdusas embuses lausa iseenesestmõistetav.

38

21. september 2016

Igal nädalavahetusel saab toidu kõrvale nautida elavat muusikat ja talviste ilmade puhul tehakse ka restorani kaminasse mõnus tuli, mis ühele kargele päevale kohe erilisema tunde loob. Sügishooajal uuenevast menüüst leiab veelgi rohkem mereande!

Lusikasse mahub kuni 100 inimest ja sealsed ruumid sobivadki hästi ühe meeldejääva ürituse korraldamiseks, sest kõik külalised mahuvad ühte õdusasse ruumi.

Erisündmuste puhul kooskõlastatakse kliendiga menüü, kuhu valitakse joogikelneri abiga ka sobivad veinid.

Tõeline restoran Telliskivi Loomelinnakus

Telliskivi Loomelinnakusse einestama suundudes leiab sealt enamasti retrostiilis eestlaslikud toidukohad, kuid kogu selle nostalgia sisse on end püsti pannud ka üks tõeline restoran − Trühvel. Loomelinnakus on küll palju häid söögikohti, kus saab kõhtu täita, kuid pole olnud kohta, kus taldrikule asetatud hõrgutav toit, tõeliselt rikkalik veinikaart, suurepärane teenindus ja vapustav interjöör moodustaksid harmoonilise terviku, mällusööbiva emotsooni.

Ega asjata ei valinud rahvas Delfi kaudu Trühvlit parimaks lõunasöögi pakkujaks.

Restoran Trühvel on kui vahemerelik oaas Telliskivi Loomelinnakus, pak-

kudes ühe enim areneva piirkonna gurmaanidele tõelist Vahemere kööki. Kõikide toitude puhul kasutatakse kalleid ja kvaliteetseid tooraineid, mis muudavad pakutud road eriti unustamatuks. Kindlasti ei saa märkimata jätta ka sealset suurepärast kohvi, mis on saamas üheks paljudest Trühvli naudingutest. Tassidesse voolava aromaatse joogi teeb eriliseks see, et parima kvaliteediga kohviube röstib asjatundlik kohvimeister ehk roastmaster. The Brick Coffee Roastery meeskonna abiga otsitakse maailmast parimaid ja erilisemaid kohvisorte, mis tuuakse tassiga restorani lauale või lausa kontorisse ja koju kätte. Väga paljud külalised tulevadki Trühvlisse sööma, et nad saaksid pärast söömist head tassikest kohvi nautida.

Trühvel on ehitatud läbi kahe korruse − alumisel korrusel on vabam õhkkond, ülemisel aga pidulikum. Ürituste korraldamiseks saab paigutada restorani esimesele korrusele lava, vajaliku valgustehnika ja võimsa helitehnika. Kokku mahub sinna ühel ajal pidutsema üle 200 inimese.

Tutvu lähemalt www.restoranlusikas.ee ja www.truhvel.ee.

promo

www.lounapagarid.ee

Käsitsi valmistatud pagari- ja kondiitritooted Lõuna-Eestist.

Lõuna Pagarid AS • Vabriku 41, 63306 Põlva • E–R 8–15 tel 797 6175 • lounapagarid@lounapagarid.ee 21. september 2016

39

AVAME VARSTI TALLINNAS, SOO 1/6!

KADAKA TEE 135A ja SOO 1/6, TALLINN |

UULITSRESTORAN | uulits.ee