MAITSED (mai 2016)

18. mai 2016

17 aastat liha grillimise kogemust

M채o +372 384 6000 sammigrill@hot.ee

Haljala +372 384 6001 haljala@sammigrill.ee

ERIPRUUL Karksi Hele Eripruul on värske ja erilise aroomiga kvaliteetõlu. Kirgas ja jõuline värv ning maitse teevad sellest hinnatud kaaslase nii sõprade kui ka asjatundjate seltskonnas. Järgides Saksa õlletootmise traditsioone, on seda õlut valmistades kasutatud Saksamaa Baieri piirkonna humalaid, mis annavad sellele eripruulile omase nüansirikkuse.

Tugeva maitsega hele pruul!

Alkoholisisaldus 5% Serveerida 6-8 kraadi juures.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Grill on jumal ja teda me kummardame!

Päevad on veninud pikaks, ilm on läi­ nud soojaks ning karjub iga minut sel­ le järele, et inimesed tuleks majast õue. Üheks eestlast defineerivaks tegevuseks on loomulikult grillimine.

See, kas grill lüüakse püsti aias, rõ­ dul või järvekaldal, ei oma mingit täht­ sust. Nagu ka see, kas grilliks on kõiku­ vate jalgadega vana hea ufo või tugev keraamiline grillide Ferrari – ikka leia­ vad grillile tee nii kala, kana kui ka veis.

Tähtis on grillida naudinguga ja õiges­ti! Seepärast olemegi üllitanud aja­ kirja Maitsed erinumbri, mis keskendub grillimisele.

Ajakirja Maitsed maikuu numbris võ­ tame vaatluse alla grillid ning uudista­ me, milline toode milleks sobib. Valik on ju poes kirju: ufod, rennid, keraamilised grillid. Lisaks uurime täpsemalt järele, mida restile asetada ning millele seal­ juures tähelepanu pöörata nii kana, kala, veise kui ka juurikate puhul.

Põhilise rõhu paneme ajakirjas aga inimestele. Esiteks vestleme Eesti esi­ grillija Enn Tobrelutsuga sellest, kui­

Foto: Ilmar Saabas

KARKSI

juhtkiri

das temast gril­ lija sai ning mis teda selle tege­ vuse puhul pae­ lub. Teiseks külastame Liivimaa Liha­ veise perenaist Aet Külvetit ning uuri­ me, kas veis hakkab jõudma ka Eesti grillidele.

Egas muud kui söed kuumaks ja gril­ lima!

Martin Hanson toimetaja

Väljaanne valmis AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede toimetuses.

EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee Reklaam: Monika Dobrjakova, monika.dobrjakova@ekspressmeedia.ee, tel 669 8037 Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall

Lugejamäng

Suve parim grill

Grillimine peab olema meeliülendav nii maitse-, lõhna- kui ka nägemismeelele. Selleks et seda ilu saaks nautida rohkem inimesi kui vaid konkreetse grilli kõrvale kogunenud seltskond, tehke üks klõps oma parimast grillist ning saatke meile võistlema.

Pole vahet, kas restil on liha, juust või juurikad – mida mitmekesisem on fotole jääv roog, seda paremad šansid võiduks on. Pildid saatke palun aadressile info@maitsed.ee. Parima selle­suvise grilli valivad välja taas meie lugejad.

Võitja saab auhinnaks 10 kg grill-liha Eesti tootjatelt.

Eelmine lugejamäng Aknalauapeenra pildimängu fotod on hindamiseks üleval portaalis maitsed.ee. Võitja valivad lugejad välja nädala jooksul pärast grilli­ ajakirja ilmumist. Parima pildi saatjale on au­­hinnaks Click & Grow’ lillepott. Külastage kohe meie portaali maitsed.ee!

23. märts 2016

3

persoon

persoon

Fotod: Enn To brelutsu erakog u

Grillmeistri käe all saavad juba 20 aastat õige küpsuse nii vorstid kui ka fileed.

Tunnustatud grillmeister Enn Tobreluts Eesti esigrillija tähistab sel aastal oma karjääri 20 aasta juubelit. Sinna mahub ka väärikaid tiitleid, nagu omaaegne Euroopa BBQ-meister.

4

18. mai 2016

T

obrelutsuga Tondi Restos istudes ja vesteldes jääb mees korraks mõttesse ning tuleb välja huvita­ va numbribuketiga: nimelt sai selle aas­ ta kevadel 20 aastat ajast, mil Enn hak­ kas lihaga tegelema. Tobrelutsul endal täitus 40 aastat, lisaks sai 10 aastat nii Grilliliidu asutamisest, Grillfesti korral­ damisest kui ka omanimelise toitlustus­ firma loomisest. „Olen elu aeg palju tööd teinud, sa­ mas seda kõike väga nautinud. Olen pannud töö alla aega nii isikliku elu,

sõprade kui ka muude asjade arvelt.

Samas olen palju ära teinud,” mainib Tobre­luts.

Praegu oma elu peamiselt Eesti ja Inglismaa vahel jagav Tobreluts on mees nagu orkester, sest peale toitlustus­ teenuse pakkumise mõlemas riigis teeb ta ka koolitusi, on kirjutanud raamatuid, annab konsultatsiooni lihatööstuste­ le (praegu Maks & Mooritsale), korral­ dab Grillfestil võistlusi, müüb grillsütt ja grill­ahje ning kõige tipuks avab Roter­ manni kvartalis oma restorani.

„Te e n I n g l i s m a a l u m b e s ü h e toitlustus­ü rituse kuus, Eestis on mul korraga võimalik panna töösse kolm eki­ paaži grillitarvikuid. Põhilise sissetuleku teenin ikkagi kodumaalt,” sõnab mees.

Meremehest sai grillmeister

Tobreluts astus 1990ndate keskel sis­ se merehariduskeskusesse, et õppida mere­meheks ning seilata mööda pla­ neeti. Ideele tõmbas ajapikku joone peale südames kasvav soov minna kooli kõrvalt tööle ning fakt, et tööle sattus ta just äsja avatud Stockmanni kaubamaj­ ja. Seal pakuti alguses talle kohta käru­ osakonnas, kuid see ei tundunud piisa­ valt vastutusrikas. „Selle lause peale pandi mind lihaja kalaletti müüjaks, kolme kuu pärast pakuti kalafileerija kohta, mille ka vas­ tu võtsin. Kui kalatööst aega üle jäi, hak­ kasin liha lõikama. Eks nad nägid mi­

nus potentsiaali, sest mind saadeti Soo­ me koolitusele. Sellest hetkest töötasin kaks aastat Stockmannis kala- ja liha­ ruumis,” meenutab Tobreluts, kelle kirg liha vastu hakkaski välja kujunema just liha­lõikamise juures.

Süües kasvab loomulikult isu ning varsti soovis noormees teenida roh­ kem raha. Nõnda läks Enn Rakvere liha­ kombinaati müügijuhiks. Sellega algas ligi kümme aastat kestnud töö Eesti suurimas lihakombinaadis, kust Tobre­ luts sai enda sõnul enamiku oma prae­ gustest liha­teadmistest. Suur töötahe ja armastus liha vastu upitasid nii Ennu kui ka kombinaadi Eesti lihamüügi tip­ pu. Kuna 1990ndatel ei olnud lihakultuur siinmail kuigi kõrgelt arenenud, hakkas Tobreluts otsast tegelema ka Rakvere li­ hade tootearendusega, mis tõi edu ost­ jate hulgas ning võitis Rakverele mitu Eesti parima toiduaine tiitlit.

Euroopa meistritiitel

Eesti suurimas lihakombinaadis tegut­ semise ajal hakkas Tobreluts end kurs­ si viima ka grillimisega ja liha valmis­ tamisega välisoludes. 1999. aastal osa­ les mees esimest korda Grillfestil gril­ lijana, aasta hiljem juba žüriitöös ning 2002. aastal astus ise võistlustulle.

2004. aastal lõi Tobreluts koos teis­ te, nüüdseks vägagi tuntud kokkadega BBQ-tiimi, kellega koos võideti Euroopa meistritiitel, lisaks tuldi BBQ-MMil ka­ heksandale kohale.

Võidud ja tegevus grillijana hakkas vaikselt tuntust tooma ning ajakirjandus asus lugusid kirjutama. See viis omakor­ da kahe huvitava arenguni: esiteks algas koostöö Lia Virkusega grilli- ja liharaa­ matute kirjastamisel ning teiseks hak­ kasid meediaväljaanded avaldama Tob­ relutsu grilliteemalisi artikleid, enam­ gi veel – neid temalt lausa tellima. Li­ 18. mai 2016

5

persoon

persoon

Enn on maailmakuulsa küpsetusviisi Dirty Steak looja (aastast 2007) – liha küpsetamine otse süte sees Siin ka retsept:

Enn Tobrelutsu maailmakuulus Dirty Steak Vaja läheb: - laagerdatud lihaveise Rib-Eye’d või välisfileed - kvaliteetset laagerdatud Balsamico Red Wine Vinegari (aged) - purustatud musta pipart - helvessoola Valmistamine: Puhasta liha kelmetest ja lõika 1 cm paksused tükid, seejärel lase neil 30 minutit toatemperatuuril seista.

Maitsestamisega tuleb olla ettevaatlik, et liha ei kaotaks oma naturaalset maitset. Raputa lõigu ühele poolele natukene musta pipart (otse veskist) ja mõni tilk punase veini äädikat.

Sega ahjuroobiga hõõguvad söed läbi ja tuuluta grillilabidaga, et nende külge ei jääks söetolmu.

Veendu, et kõik söed ilusasti hõõguks. Seejärel aseta liha otse süte peale küpsema. Kohe pärast seda võta mõlemasse kätte tangid ja kergita liha. Raputa maha liha külge jäänud söetükid ja aseta uuesti süte peale küpsema. Võid tegevust korrata – siis on kindel, et süsi liha ära ei kõrveta ja selle külge enam kinni ei jää.

Grilli seni, kuni lõigu külg on pruunistunud (1 minut). Seejärel keera teine külg ja korda, mida tegid esimesega (st raputa söed lahti). Küpsetusaeg on 12 minutit kummalgi pool, lisaks 2–4 minutit nn tõmbamisaega toatemperatuuril lõikelaual.

Oluline, et saaksid tulemuseks mahlase medium-astme. Selline liha on tugeva söearoomiga ja eriliselt nauditav. Raputa peale helvessoola, mis annab meeliülendava maitseelamuse – soolakristall avaneb hamba all ja liha hea mekk tuleb veelgi paremini esile!

sandusid veel teleprojektid. Loogilist rada pidi sisenes Tobreluts toitlustus­ ärisse ning alustas projektiga Eesti Rah­ va Grillikool. Nüüdseks on Enn oma elus korraldanud üle tuhande liha-, grilli- ja BBQ-koolituse, sealhulgas Austraalias, Indias, Maltal ja Inglismaal.

Elupööre viis Inglismaale

Umbes kümnend pärast Rakvere liha­ kombinaati tööle siirdumist tekkis Tobre­lutsul suur soov õppida selgeks inglise keel. Tavapäraselt võtavad inime­ sed selleks puhuks omale õpetaja või lii­ tuvad mõne programmiga, ent Enn kolis Londonisse. Algus võõras riigis oli raske nagu ikka – keelt ei oska, kontakte ei ole. „Õnneks sain kolme nädalaga tööle Bodean’s BBQ restorani, kus tõusin üsna kiirelt karjääriredelil – kolme kuuga olin viie sama ketti kuuluva Londoni restora­ ni toitlustusjuht, aasta hiljem tegelesin juba hankijatega ning korraldasin resto­ rani sise­asju.” „Sain selles töökohas tohutu hulga kogemusi ning inglise keele suhu,” mee­ nutab Tobreluts ja lisab, et avas Inglis­ maal restoranis töötades ketile tsentraal­ se köögi, mille kaudu varustati viit resto­ rani ja mis toimib edukalt siiani. „Ma ei olnud kunagi varem res­torani­­köögis või

suurköögis töötanud ning see avas minu silmad,” sõnab Tobreluts.

Koos elukaaslasega võõrsil elades ja sealses BBQ-restoranis töötades jätkas Tobreluts samal ajal oma toitlustusäri ajamist ka Eestis – lendas igal nädala­ vahetusel Tallinna, tegi tööd ning suun­ dus esmaspäeval tagasi Londonisse, kus jätkas oma põhitööd. „Mingil hetkel läks koormus nii suureks, et tulin Bodean’sist ära ja keskendusin vaid catering’ile,” sel­ gitab grillija.

Restoran Pull

Kogemus Londoni restoranist sai ära kasutatud siis, kui tekkis võimalus ava­ da Tallinnas oma restoran. Kohe-­kohe teebki uksed lahti Pull Rotermanni kvar­ talis, Elevaatori majas vaatega merele ja Ahtri tänavale. Restoran keskendub loomulikult kvaliteetsele lihale, kuid tu­ gevalt ka terviklikule, tasakaalustatud toidu­naudingule. „Restorani avame hil­ jemalt 2016. aasta septembris,” rõõmus­ tab Tobreluts.

Kuni oma restorani loomiseni tegut­ ses Tobreluts põhimõtteliselt ilma konk­ reetse epitsentrita. Loomulikul on tal olemas grillidele ladu ja ettevalmistuseks ruumid, samuti kaubikud ja suured fur­ goonhaagised, et toidukraamiga klienti­

deni liikuda. Tunne, et peaks avama oma toidukoha, tekkiski tegelikult Londonis. „Tegin Boeden’sis palju tööd. Ühel koosolekul ütles omanik mulle kõigi ees, et näeb esimest korda, kuidas töö­ taja mõtleb nagu omanik. Sealt hakkas kohe liikuma mõte: rabeled nagu loll, näed vaeva, kuid teed seda kohas, mis ei ole sinu enda oma. Eks natukene pel­ gasin seda riski, kuid Eestisse tulles sai oma restorani rajamise otsus partneri­ te Hanno Kuuli ja Andres Tuulega ikkagi langetatud,” mainib Tobreluts.

Poolteist aastat otsiti sobilikke ruu­ me ning pandi paika kontseptsioon. „Saaremaa Lihatööstuselt tuli ääre­tult hea pakkumine, mille ka vastu võtsime.

Nimelt üürime restoranipinda nende käest ning oleme esimene Eesti lihares­ toran, mis tegutseb eksklusiivse lihapoe kõrval. Saaremaa Butcheryst saab vars­ ti osta muu hulgas kuivlaagerdatud liha.

Restorani sisustus tuleb äärmiselt põnev ja ainulaadne. Sellist seadme­parki mu­ jalt eriti ei leia. Soovime pakkuda pa­ rimat liha kogu Eestis koos tervisliku tasa­kaalustatud toitumisega,” lisab Enn. Martin Hanson

Vähem suhkrut, paksem moos!

Parim grillimiseks on uus looduslik grillisüüteõli, mis süttib koheselt ja on grillimise lõhnatu.

Mugav ja lihtne kasutada!

Parima grillsüüteõli leiad kõikidest hästivarustatud kauplustest üle Eesti

6

18. mai 2016

18. mai 2016

7

grillimistarkus

Grillimise A & O

Shutterstock

grillimistarkus Miks valida grillile liha, kala ja kana, kui sinna võib panna ka juustu ja juurikaid?

Lihakarnist

L

ihatarbimise trendid ja tavad on maailmas piirkonniti üsna erine­ vad. Paljudes riikides on tähtsal kohal veiseliha, mõnes jällegi lambavõi broileriliha. Euroopa Liidus keskmi­ selt süüakse liha kolmandiku võrra roh­ kem kui Eestis.

Eestis süüakse kõige rohkem sealiha, järgnevad broileri-, veise-ja kalkuniliha. Üha enam katsetatakse grillil rupskitega ning juurviljade, juustude ja isegi leiba­ dega. Ühesõnaga, grillida saab peaaegu kõike, mille järele isu tekib, vaja on vaid oskusi ja ettevalmistust.

Liha on grillitoitude kuningas, selle vas­ tu ei ole võimalik vaielda. Liha tüübist sõltub õhtusöögi suund ning maitseela­ muste olemus. Liha järgi pannakse paika lisandid, marinaadid ja vedelikud, mida söömaajal tarbitakse. Tänapäeva trend eelistab kõikide lihade puhul puhtaid maitseid ning võimalikult vähe kangeid marinaade ja ameerikapäraseid pak­ se moppkastmeid, mis ausat lihamek­ ki peidavad.

Veiseliha omakorda on grill-lihade kuningas, sest sisaldab palju maitseid ja on üldjoontes väherasvane. Kuna loom on suur, annab veist lõigata ligi veerand­ sajaks tükiks, millest igale lõigule leiab õige koha ka grillil.

2016. aasta suvel on moes laagerdu­ nud ja marmorveiseliha grillimine. Veise tugevam maitse ei vaja liigset marinaadi ega lisamaitsestamist.

Eestlaste seas hoiab sealiha sel­ gelt lihakuninga tiitlit, seda kas inert­ si või hinna pärast – ei saagi aru. Sel­ ge on see, et vähema maitsega sealiha annab võimaluse katsetada just nimelt marinaadidega. Erinevalt kaelakarbo­ naadist, millele annab omapärase mait­ se üsna tugev rasva läbikasv, tuleb tei­ si lihaseid sea puhul tugevalt maitses­ tada. 2016. aasta suvel võiks katseta­ da aga tervete sealihaste, mitte lõiku­ de grillimist – grillile tuleb panna ter­ ve marineeritud välisfilee või maitses­ tatud tagatükk.

Ärge kartke proovida lammast ja ulukeid

Linnuliha osakaal meie grillidieedis pü­ sib kindlalt omal tasemel ning isegi suu­ rimad lihaarmastajad grillivad punaste­ le lihadele vahele valget. Kanaliha lausa röögib lisandite järele, seda nii marinee­ rimiseks kui ka kõrvale söömiseks – ni­ melt võib linnuliha, eriti väikeste tükki­ dena, jääda grillil kuiv.

Veel üheks 2016. aasta suvetrendiks saab nimetada tervete lindude grillimist.

Loomulikult nõuab see teataval määral kogemust, head grilli ja kannatlikkust, sest maisikana või väike hani, part ja vutt vajavad valmimiseks aega.

MURVIEDRO RESERVA Sobiv kaaslane praetud ja grillitud veise- ja ­lambaliha juurde.

Päritolu: Hispaania, Valencia DO Viinamarjad: Tempranillo, Monastrell ja Cabernet Sauvignon

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga!

Liha on grilltoitude kuningas, selle vastu ei ole võimalik vaielda.

SUITSUAHI RATASTEL

Suitsuahi on ette nähtud liha ja kala suitsutamiseks kodustes tingimustes. Ahi kujutab endast kvaliteetsest 2 mm külmvaltsplekist valmistatud risttahukat.

Ahjus on kolm suitsutusvõrku. Rattad tagavad mugava ja kiire teisaldamise, näiteks muru niitmisel.

tel 785 1261, 514 8718 urmas@ahjud24.ee

http://ahjud24.ee www.facebook.com/ahjud24.ee

VÄIKE SUPERGRILL

Grilli korpus on valmistatud 2 mm paksusest kvaliteetsest külmvaltsterasest. Pliidiosa malmist keeduplaat ja tuharest tagavad grillile pika tööea.

Grillil on neli kasutusvõimalust: välipliidina, söegrillina, suitsuahjuna ja BBQ-na.

8

18. mai 2016

18. mai 2016

9

grillimistarkus CONO SUR RESERVA CABERNET SAUVIGNON Väga hea valik grillitud veise- ja lambaliha ning tugevamaitseliste grillvorstide kõrvale.

Päritolu: Tšiili, Maipo Valley Viinamarjad: Cabernet Sauvignon 90%, Syrah 5%, Malbec 4%, Aspiran Bouchet 1%

grillimistarkus Grillikõrvane rüübe

Eesti tippbaarmen Andrei Kazakov soovitab grillimise kõrvale hästi tehtud Bloody Mary kokteili ehk vürtsikat tomatipõhist jooki. „Igaüks võiks ise mõelda, millise alkoholitüübiga see jook just parim on – viina, tekiila või Red Snapperi Giniga,” arutleb Kazakov.

2016. aasta suveks sobivad baarmeni sõnul kerged ja värsked tooted nii alkoholis kui ka lisandites. „Kindlasti tasub mängida džinnide, tekiilade ja värskete valgete rummidega. Hooaja sees soovitame kasutada kõike värsket, mida turult osta saab,” lisab baarmen ning soovitab grillõhtusöögi juurde serveerida järgmisi kokteile.

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga!

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga!

SPIER SIGNATURE PINOTAGE Ideaalne vein grillitud ja suitsutatud liha juurde.

Päritolu: Lõuna-Aafrika, Western Cape Viinamari: Pinotage 100%

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga!

Loomulikult ei tohiks karta visa­ ta grillile lammast ja ulukit. Sama jutt käib rupskite ehk looma subprodukti­ de kohta. Ühte potti ei panda neid li­ hasid ja loomi mitte seetõttu, et need oleksid kuidagi alaväärsed – kaugel sel­ lest! Nii lamba, uluki kui ka rupskite val­ mistamine nõuab palju rohkem osku­ si ja teadmisi. Need lihad on tekstuurilt, kudedelt või maitsetelt sellised, et neist parima väljatoomine nõuab kogemust ja aega. Kuid pole vaja karta – retsep­ te, kuidas grillida lam­ mast, südant, neere ja mets­siga, on täis ter­ ve maailm.

Restorani Konrad ja hotelli Palace pea­ kokk Andrus Laanis­ te arvab, et aina enam katsetatakse liha gril­ limist üle öö ning lih­ vitakse peennüansse. „Tegelikult on ikka üli­ vinge, kui paned õhtul suure sitke liha­t üki õige temperatuuriga grillile ning saad hommikul sõna otseses mõttes suus su­ lava, tervet külarahvast lõhnaga hullu­ tanud ja pool ööd neelatama sundinud ahju­sooja singi. No see pole just nüüd mitte igapäevane grillimine, aga siis­ ki juba väga levinud,” selgitab Laaniste.

Peakokale endale meeldivad puhtad maitsed, kus lisandite-kastmetega saab maitseid soovi korral lisada. „Endiselt kuulub minu lemmikute hulka grillitud veisemaks. Selleks tuleb õhukesed viilud

• Lase lihal enne grillimist umbes tund toasoojas seista – nii ei toimu järsku temperatuurimuutust (pruunistus tuleb kiiremalt).

• Väga hea on kasutada grillsöe süütamiseks spetsiaalset sütekaminat või starterit ja ökoloogilisi süütekuubikuid. Korralik puusüsi süttib väga lihtsalt ka toidu­õli ja paberituustiga.

Pearoa kõrvale Sherry Cobbler 10 cl kuiva šerrit, 2–3 apelsiniviilu, 2 cl suhkrusiirupit Raputada šeikeris, serveeri purujääga, kaunista hooajaliste marjadega.

Digestiiviks Ron Fashioned – magus, aga kange rummikokteil 4 cl Anejo rummi, 1 cl suhkrusiirupit, 5–6 tilka Angostura või muud ürdibitterit Sega jääga, lisa garneeringuks paar apelsiniviilu.

CONO SUR BICICLETA PINOT NOIR Veinisõprade lemmik kergema grill-liha, näiteks linnuliha ja lõhe juurde.

Päritolu: Tšiili, Central Valley Viinamari: Pinot Noir 100%

Kuidas õigesti grillida?

Aperatiiviks French 75 – kerge ja särtsakas džinni­kokteil vahuveiniga 4 cl džinni, 2 cl sidrunimahla, 2 cl suhkrusiirupit, 8 cl Proseccot Sega koostisosad. Kaunista rosmariini­ oksaga.

segada tilga õliga, soola maks peaaegu et ei vaja. Nüüd liha tulisele grillile ja mõ­ lemalt poolt kiirelt pruuniks. Arvestama peab sellega, et liha küpseb edasi ka gril­ lilt ära võttes,” õpetab Konradi peakokk.

Kalaletilt

Mingil seletamatul põhjusel oleme en­ dale selgeks teinud, et kui grillida, siis ikka liha, vorste ja burgeripihve. Miks unustame kala ja mereannid? Kas põh­ jus on halvas kättesaadavuses, oskus­ tes või milleski muus?

Eelnimetatu ei ole ise­ gi tähtis. Peaasi et sel suvel võtaksid ette ühe kalagrillimise – grillilt võttes mait­ seb erilisena igasugu­ ne kala.

Pärnu turuhoones tegutseva Kalamajaka kohviku ja Tabasalus asuva kohviku FAO27 peakoka Jaanus Kras­ si hinnangul tuleks va­ lida grillimiseks hooajaline kala, näiteks kohe peaks tuulenõel ehk tuulehaug rannikuvetes kohal olema, seega võiks maitsta just seda. „Peagi, lausa mõne päeva pärast lõp­ peb haugipüügi keeld, nii et haugi saab jõest või järvest püüda spinninguga.

Haug peaks võtma praegusel ajal väga aplalt – saab grilli laulma küll. Kui sel­ lest kalast tüdimus tekib, tasub proovi­ da midagi täitsa uudset, näiteks grillitud suitsulatikat,” soovitab Krass.

Loomulikult ei tohiks karta visata grillile lammast ja ulukit. Sama jutt käib rupskite ehk looma subproduktide kohta.

• Tavaliselt kulub süütamisest 10–15 minutit, et söed hakkaksid ühtlaselt hõõguma ja leeki enam ei oleks. Kui süte pealispinnale tekib õrn valge tuhakiht, on söed valmis.

• Aseta liha grillile alles siis, kui rest on kuum, terasharjaga puhastatud, rätikuga puhtaks nühitud ja toiduõliga kergelt kokku määritud.

Lisaks elusalt püütud või kasvatatud grillitoorainetele ei saa me mööda vaadata taimetoidulisest heast-paremast.

Kala marineerimiseks grilli tarbeks on kalakokal väga lihtne retsept: kuive­ male kalale õlisem marinaad, rasvase­ male hapum – selline, mis lõikaks rasva­ susest läbi. Ise plaanib Krass avada grilli­ hooaja lähipäevadel ning paneb restile just selle, mida oma õngega kätte saab.

Leivad ja juurviljad

Lisaks elusalt püütud või kasvatatud grillitoorainetele ei saa me mööda vaa­ data taimetoidulisest heast-paremast.

Juurviljade grillimisel on tavaliselt kaks põhjust: selleks, et muuta juurvilja peh­ memaks ja anda sellele kerge grillimait­ se, või selleks, et valmistada terviklikum toidukäik. Sel suvel peaks eelistama vii­ mast lahendust ning keskenduma juur­ viljade grillimisele kui tervikliku õhtu­ söögi valmistamisele.

Väga lihtne, kuid harukordseid maitse­elamusi pakub fooliumigrill, näi­ teks soola, pipra ja kerge palsamiäädika­ ga maitsestatud punased sibulad, oliivi­ õli ja mädarõikaga maitsestatud salati­ lehepambud või värske sidrunimahlaga kastetud pisikeste peetide, porgandite ja naeriste buketid. Samas ei kao kuhugi ka juurviljade tavapärane grillimine.

Meie kandi uusim trend on valmis­ tada grillahjus leiba – teraviljapätsile jääb nõnda külge grilline mekk ja kergelt suitsune aroom. Peamiselt on selle tren­ di taga soov kasutada grilli ära täies po­ tentsiaalis, eriti keraamiliste grillide pu­ hul. Kui lihad ja juurviljad on valmis, saab sooja ahju panna valmima leiva.

• Pruunista liha alguses kõrgemal kuumusel ühelt küljelt ja siis teiselt küljelt.

Lihalõiku ehk steiki võiks keerata vaid üks kord; samas šašlõkki, ribi ja toorvorste võid keerata mitu korda.

• Grill-liha küpsust saab kontrollida, hinnates lihapinna pruunistusastet. Kui lihalõigu pealispinnale tekivad niiskusepiisad, on alumine külg pruunistunud ja pööramiseks valmis. Kui juba ühelt poolt grillitud lihalõigu pealispinnale tekib väike lihamahla loiguke, on liha alumine külg pruunistunud. Grill-ribid on valmis, kui ribikondiotsad on veidikene liha küljest lahti tulnud.

• Tõsta liha vähem kuumemale grillialale või kõrgemal asetsevale restile järelküpsema.

• Liha pööramiseks kasuta mugavaid tange, mitte kahvlit. Marinaadis lihalõikude ja tooreste grillvorstide jaoks on parim kasutada lapiku otsaga tange.

• Enne söömist võiks lasta valmis küpsenud lihal 5–15 minutit seista, et mahlade liikumine peatuks. Samas ärge laske toidul liigselt jahtuda, vaid sööge kuumalt.

• Kvaliteetsele lihale kulutatud raha tasub end kindlasti ära, sest see tähendab ka vähem jäätmeid, kõrgemat toiteväärtust ja paremat maitset.

• Sitke ja vintske liha ei ole loomulikult nii hinnatud kui mõnusalt pehme ja õrn liha.

• Toiduohutuse tagamiseks tuleks kõikide küpsetusviiside puhul saavutada liha sisetemperatuuriks 71 °C (küps ehk well done), kuid veise- ja lambaliha küpsetatakse poolküpseks (medium, sisetemperatuur 60–65 °C) ja/või jäetakse pooltooreks (rare, sisetemperatuur 50–55 °C).

Allikas: Enn Tobreluts

CONO SUR RESERVA RIESLING

SPIER DISCOVER CHENIN BLANC / SAUVIGNON BLANC

Suurepärane sobivus nii grillitud kui ka ahjus küpsetatud sealiha, linnuliha ja kalaga, sobib ka grillitud köögiviljade ja salatitega.

Päritolu: Tšiili, Bio-Bio Valley Viinamari: Riesling 100%

Sobib väga kenasti nii grillitud kui ka ahjus küpsetatud sealiha, linnuliha ja kalaga.

Päritolu: Lõuna-Aafrika, Western Cape, Breede River Valley Viinamarjad: Chenin Blanc 55%, Sauvignon Blanc 45%

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga!

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga!

Martin Hanson 10

18. mai 2016

18. mai 2016

11

veinitest Shutterstock

promo

Priorati pigised, lagritsased ja sageli konjakis leotatud suitsuste kirsside järele lõhnavad veinid tehakse enamasti vanade ja väga vanade viinapuude saagist. Peamiselt kasutatakse punaste marjade maitset andva Grenache’i (Hispaanias ka Garnatxa, Garnacha) ja Cariñena viina­marju, kuid aina enam on moes ka maitses musti metsa­ marju meenutavad Cabernet Sauvignon, Merlot ja piprane Syrah.

Priorati veinid on ülikontsentreeritud, soolakad, väga tanniinsed ja jahedatest öödest tulenevalt üsna happelised, meenutades sageli (ka oma viinamarjavaliku tõttu) jõulisemaid Prantsuse Châteauneuf-duPape’i veine. Roosat ja valget tehakse väga vähe. Tõesti, miks peakski?

Priorati veinikultuur on väga vana. Veini hakati seal tegema juba 1163. aastal.

Temperamentne Priorat Hispaania veini on eestlased alati väga armastanud – juba siis, kui odavad Tšiili ja Austraalia karbiveinid ei olnud meile veel jõudnud ning paljud uskusid, et aastakäiku tähistav sõna cosecha on hoopis veinimaja nimi. Küllap sellest ajast pärineb ka eksiarvamus, et kui Hispaania vein pole Rioja, siis see nagu ei olegi päris õige vein.

T

egelikult on suure, üle 60 000 ha Rioja piirkonna veinide varjus hoo­ pis omaette arenenud veini­ilmas väga kõrgelt hinnatud Priorati veinid.

Hispaanias, Tarragona külje all, Barcelonast edelas asuvas Prioratis ha­ kati veini tegema juba 1163. aastal. Tollal vägagi elujõulise Scala Dei ('jumala re­ del') kloostri asukad istutasid aeda esi­ mesed Prantsusmaalt Provance’i palve­ rändurite kompsudes saabunud viina­ puud – küllap Grenachid.

Veini kulus munkade maise maja­ pidamise sakraalses argipäevas kõvas­ ti ja järgmiste sajandite jooksul edenes viinamarjaviljelus sealkandis päris hästi.

Laastava juuretäiepideemia ajaks 19. sa­ jandi lõpus oli Priorati järskudel nõlvadel viinapuuaedu 5000 hektari jagu.

Juuretäi tegi kaljustel nõlvadel puhta töö

Vanu aedu ei viitsinud eelmise sajan­ di vägivaldsel ja keerulisel esmapoo­ lel enam keegi taastada, uute rajami­ sest rääkimata. Kui mõned ettevõtliku­ mad Hispaania veiniloojad eelmise sa­ jandi viiekümnendatel Scala Dei ümb­ 12

18. mai 2016

ruses vanu viinapuuaedu uurima tu­ lid, ei olnud kunagisest hiilgusest järel enam varjugi ja alustada tuli vanajändri­ ke viina­marjapõõsaste sordituvastusest.

Need tootjad, kes Scala Dei ümb­ rusesse mõnikümmend aastat taga­ si ikoonveinimeistri René Barbieri juh­ timisel saabusid, on praeguseks piir­ konna kõvemad tegijad. Risk tasus ära.

Või mis risk see nii väga oligi. Hispaa­

Kergelt see vein ei tule

Järskudel, kuni 60kraadise tõusunur­ gaga mäekülgedel saab marju korjata ja põõsaid kohendada vaid köis ümber vöö, masinate kasutamine ei tule kõne alla­ gi. Odav pole see samuti, sest igivanad puhmana kasvavad põõsad – nii saab viina­puu oma lehtedega marju palava päikese eest kaitsta – annavad saagina välja ühe kobara ehk napilt pudeli vei­

Hispaania kõige kuivemas piirkonnas, imelisel punamustal, poorsel ja sätendaval, kuid toitaine­vaesel kiltkivipinnasel kasvavate sajandivanuste viinapuude marjadest saab ainult head ja väga head veini. nia kõige kuivemas piirkonnas, keskmi­ selt poole kilomeetri kõrgusel merepin­ nast päeva­lõõsas ja ööjaheduses, ime­ lisel punamustal, poorsel ja sätenda­ val, kuid toitainevaesel kiltkivipinnasel (kauni nimega Llicorella) kasvavate sa­ jandivanuste viinapuude marjadest saab ainult head ja väga head veini.

ni põõsa kohta. Lihtne aritmeetika ütleb, et kolm tuhat viinamarjapõõsast tähen­ dab kolme tuhandet pudelit veini ja sel­ lest teenitava rahaga peab pere järgmise korjeni hakkama saama. Ülimadal saagi­ kus (5 hektoliitrit hektarilt) jääb alla isegi kasinatele jaheda Saksamaa viinamarja­ põldudele (80 hektoliitrit hektarilt).

18. mai 2016

13

veinitest Crianza veine hoitakse enne müüki 12 kuud tamme­vaadis ja aasta pudelis. Reserva peab olema tammevaadiaasta järel pudelis kaks aastat, Gran Reserva tammes kaks ja pudelis kolm aastat.

Tõele au andes küpsetavad tootjad veine nii ühes kui ka teises hoopis pikemalt.

Gloria veinikeldris hindasid Hispaania Priorati piirkonna punaveine sommeljeed ja veinitundjad Imre Tiido (wines.ee), Sirly Tammisaar (manipenny.ee), Hannes Aedla (prike.ee), Marko Hark (mveesti.ee), Kristjan Ots (dunker.ee), Georgi Leinemann (veinikelder.ee), Tarmo Jänes (grappolo.ee) ja Kalle Müller (champagnestop.ee).

Õnneks ei pea Priorati veinitootjad oma veinide eest tasu küsides silmi maha lööma. Muide, mitmed tootjad kuuluvad Hispaania kõige kallimate veinide hul­ ka. Vanade viinapuude veinid on võim­ sad, lopsakad, küllusliku maitsega ja kal­ leid bordoosid meenutava suure arengu­ potentsiaaliga. Priorati veinidest juuak­ se Hispaania paremates restoranides ära pool, ülejäänu müüakse maailma laiali.

Priorat ärkab

1979. aasta 600 ha suurusest kasvanduse alast on saanud nüüdseks juba 1700 ha.

Koos veiniga on tagasi tulnud turistid.

Piirkonna puutumatu looduse, pisikes­ te külakeste ja kunagist kuninglikku pompoossust meenutavate kindluste ja kloostrite vahele satub aina enam küla­ lisi, kes ei oota, kas ja millal imelised vei­ nid nendeni jõuavad.

Võtsime seekord Eestis pakutavad Prioratid ette ega pidanud pettuma. Nii kõrgeid hinnanguid, nagu lauas istujad pimetestil jagasid, tuleb harva ette. Ot­ sige need veinid üles ja proovige! Õhtud on Eesti suves grillilõhnased ning korralik lihaveisekäntsakas on just see, mida nen­ de rajupargiste, animaalsete ja võimsalt happeste veinide juurde küpsetada tasub.

Seakaelast tüdinenud grillimeister saab oma rõõmsatele külalistele samasugust, veinisinist naeratust vastu naeratada.

Kalle Müller

sommeljee Kõiki pimetestil maitstud veinide arvustusi loe lähemalt portaalist maitsed.ee.

14

18. mai 2016

promo

Hindajate lemmikud: Gratavinum „GV5” 2007, 14,5%

Aroom: Küpsed, kaugele arenenud aroomid mõjuvad kaunilt ja võimsalt. Marjane, animaalne ja ürdine bukett toob esile üleküpsenud arooniad, ploomid, mustad kirsid ja isutava valiku metsamarju, jättes ruumi vanilli, heina ja mineraalse tolmu tarvis.

Nüanssideks Gratavinum GV5, 2007 tahma, võidunud nahka.

Maitse: Harmooniline, särtsaka happe ja rammusa puuviljatasakaaluga tanniinne vein, mis lausa karjub tummise prae järele. Maitses on sõstraid, musti ploome ja ohtralt metsamarju. Maasikaselt magus väga pikk järelmaitse tundub suitsuselt nõgine ja nahkne ning vihjab napilt ka tumedale sojakastmele. (vinosfair.ee)

Torres „Salmos” 2012, 14,5% Aroom: Meelde jäävad suitsused mustad ploomid, põldmarjad, mustad kirsid ja leheke basiilikut.

Mõnevõrra animaalne, täidlane ja tihe aroom on piprane ja magusalt tamme­vanilline. See on üks Miguel Torres Salmos, 2012 soe ja arusaadav, väga hea käekirjaga vein.

Maitse: Tugev ja struktuurne, aeglaselt avanev maitse võlub tumeda marjasuse, kakao ja vanillikreemiga.

Hape ja tanniinid jäävad kuni lõpuni tasakaalu ning on teineteist pigem täiendavad kui summutavad.

Järelmaitse õhetab ja on alkohoolselt piprane.

Rahvalik, rammusalt liköörne lõkkevein jahedaks suveõhtuks. (dunker.ee)

6

De Muller Garnacha, Merlot, Syrah Crianza 2013, 14,5% Aroom: Üledoos jahvatatud musta pipart, mille taustale laotuvad nii puidu­laastude kerge vanillisus kui ka mustad üleküpsenud metsa­marjad, ploomid ja sigaritubakas.

Nauditav, elegantne ja kerge eukalüptiõhetusega, tagasihoidlikult alus­ metsane.

De Muller Crianza, 2013 Maitse: Vürtsisus kandub maitsessegi, mustale piprale lisandub nelkpipar, muskaatpähkel, kardemon ja must suitsune Lapsangi tee. Marjasuse määravad sõstrad, lagritsas veeretatud magusad mustad ploomid ja kirsid. Järelmaitse näib otsatu ning mänglev, alkohol jääb peitu. Grilliõhtu staar. (wines.ee) 18. mai 2016

15

Tööpäeviti on Katusekohvikus võimalik nautida supibufeed Iga päev on valikus kolm maitsvat leemekest: üks kerge, üks tummine ja üks püree.

Enda maitse järgi saab veel lisada hapukoort, krutoone ja rohelist ning lõigata kõrvale hommikul värskelt ahjust tulnud pikka saia.

Hind inimese kohta on 3,50 €.

Täida kaussi nii mitu korda, kui soovid!

Võimalus suppi ka kaasa osta!

Katusekohvik www.katusekohvik.ee Viru 13/15, Tallinn tel 644 0145

Tänavatoidurestoran Hotokas

Millal sa viimati lõunaks sellist hot dog’i sõid?

Toompuiestee 16 tel 600 7896

Lusikas on vanalinnas Aia tänaval asuv rikkaliku menüüga restoran, mis pakub laias valikus värskeid mereande ja liharoogasid.

Meil on üks Eesti suuremaid veinikaarte, millest kogenud sommeljeed soovitavad toidu kõrvale sobivaid veine. Suvel on lahti ka avar terrass.

Restoran Lusikas Aia 7, 10411 Tallinn avatud E–L 12–23, P 12–21

tel 646 3030 info@restoranlusikas.ee www.restoranlusikas.ee restoran.lusikas

HUBASEIM KOHT, KUS VEETA KVALITEETAEGA. NAUDI MAITSVAID TOITE, HEAD KOHVI JA LINNA PARIMAID TASSIKOOGIKESI. Avatud: E-L 11-23 P 11-20

promo

Fotod: Hendrik Osula

väiketootja

Grillime rohumaaveist 6 nippi veise grillimiseks ehk kuidas meie seda teeme?

E

estlase kui grillirahva põhiinst­ rumendile on viimastel aastatel võimsa comeback’i teinud rohu­ maaveise liha. Selle tarbimine on jätku­ suutlik, sest kasvatamisel säilitame Eesti­maa põliseid puisniite ning süües hoiame oma tervist. Rohumaaveise liha grillimine ei ole keeruline, ent on siiski mõned nipid, mida tasub meeles pida­ da. Sellepärast oleme pöördunud Ees­ ti tuntuima mahekasvatatud rohumaa­ veise liha propageerija, Liivimaa Liha­ veise poole, kes jagab meiega kuut liht­ sat rohu­maaveise grillimise nippi.

Alustame algusest …

Liha valimine

Meie valime alati Liivimaa Lihavei­ se liha, sest teame, et selle kaubamär­ giga liha on kasvanud mahedalt Ees­ ti rohu­maal. Need maailma liigirikkai­ mad rohu­m aad on andud lihale eri­ 18

18. mai 2016

pärase maitse ning parima rasvhapete koosluse, mis olla saab. Tükki valides lähtume kahest omadusest: maitsest ja pehmusest. Lähtudes pehmusest, on kindla peale minek välisfilee, antrekoot või viimase erilõige. Selleks et nautida tugevaid maitsenüansse, valime esi­ selja steikide, flat iron’i, flank steak’i, bavette’i, tri-tip’i või näiteks pichanha vahel, kusjuures viimased on mõeldud grillimiseks terve lihasena.

Liha maitsestamine

Rohumaaveise liha erilisus seisnebki tema ainulaadses maitses, sellepärast ei liialda me kunagi maitseainetega. Kui grillime tervet lihast, hõõrume lihase eelmisel õhtul soolaga sisse, katame ki­ lega ning asetame külma. Sellega käivi­ tub kuivlaagerdusele üsna sarnane prot­ sess – sool imab lihast üleliigse vee väl­ ja, jättes liha endiselt mahlaseks, ent tu­ gevdades selle maitseid. Protsess aitab 18. mai 2016

19

väiketootja

väiketootja

kaasa ilusa kooriku tekkimisele grillimi­ sel. Pärast grillimist lisame veel maitse järgi soola ja pipart.

On aga hetki, kus soovime midagi alternatiivset ja huvitavat ning selleks puhuks oleme õppinud, et rohumaa­ veise liha täiendavad enim lihtsad mait­ sed. Siis kasutame marinaadi valmis­ tamisel värskeid ürte, näiteks pe­ terselli, tüümiani, rosmariini, küüs­ lauku ja koriand­ rit, ning loomuli­ kult head oliiviõli.

Marinaadi sobivad enim tugeva struk­ tuuriga lihased, nagu külje­s teik ja hanger steak.

Enne grillimist

või plaadid on puhtad, võib enne reaal­ set grillimist tõmmata need üle esime­ se pressi oliiviõliga, et vältida liha klee­ pumist grilli külge.

Liha grillimine

Liha küpsetamine ei ole kivisse raiu­ tud ning sageli tu­ leb vastavalt tüki­ le endale sobivaim küpsus­aste ise väl­ ja selgitada. Siiski on paar soovitust, mida jagada saame.

Vastu­p idi levinud müüdile ei ole terve lihase väga kuuma­ le grillile asetami­ ne mõistlik ning te­ kitatud n-ö barjäär takistab liha ühtla­ selt küpsemast. See­ ga tervet lihast või paksemat steiki tu­ leks grillida rahuli­ kult, kuni sisetemperatuur on 6 kraadi madalam soovitust, ning siis lõpetuseks asetada kuumale, et tekiks mõnus koo­ rik. Õhemat lihast, nagu hanger steak või küljesteik, tuleks grillida kogu aja vältel väga kuumal grillil.

Kui küpsetad tervet lihast või paksemat steiki, alusta grilli jahedamal osal ning hoia kaane all, kuni liha on pea­aegu sellise ­küpsusega, nagu soovid.

Tähtis on meeles pidada, et enne liha grillimist oleks grill puhas. Kõi­ ge lihtsam ja kiirem viis grilli puhasta­ miseks on keerata kuumus maksimumi peale ning lasta jääkidel põleda kinnise kaane all. Seejärel avada kaas ja hõõru­ da grillharjaga jäägid maha. Kui restid

Liha küpsus

Kõige kindlam viis endale sobilik küpsus­aste saavutada on kasutada liha­ termomeetrit. Viimaseid on saadaval väga erinevaid. Termomeeter tuleb ka­ heks sekundiks torgata liha kõige pak­ semasse kohta. Termomeetrit ei to­ hiks lükata läbi rasvakihi, kuna see võib mõõtmis­t ulemust segada. Arvestama peab kindlasti sellega, et kui lihatükk grillilt puhkama tõsta, siis lihase sise­ temperatuur tõuseb veel 5–10 kraadi.

Nagu mainitud, erineb ideaalne küp­ susaste lihasest ja personaalsest eelistu­ sest. Küll aga on lihaseid, mis lihtsalt ei sobi küpsetamiseks astmeni well done, nendeks on näiteks picanha ja bavette.

Samas on ka lihaseid, mis soovivad kind­ lasti küpsust medium või medium+, näi­ teks abafilee, küljesteik ja tri-tip. Termo­ meetriga mõõtes on skaala järgmine: rare 48 ˚C; medium rare 51 ˚C; medium 54 ˚C; medium+ 57 ˚C ja well done 60 ˚C. Kui sul termomeeter puudub või kui sa ei ole ikka päris kindel, tee lihale ilus ja puhas sisselõige, et lollikindla meeto­ diga küpsusastet kontrollida. See vähe­ ne mahl, mis selle väikse lõikega eral­ dub, ei ole midagi terve tüki jaoks, ning kui lõige on sirge ja puhas, ei märka seda ka keegi teine.

Lõikamine ja serveerimine

Terve lihase küpsetamisel on veel üks suur pluss. Nimelt on laua taga ala­ ti sööjaid, kellel on erinevad eelistu­ sed. Kui serveerida picanha’t, tri-tip’i, külje­steiki, abafileed või bavette’i, pane­ te lauale juba valmis lõigud ning sööjad saavad valida erinevate küpsus­astmete vahel. Reeglina meeldivad otsa­t ükid neile, kellel suhe roosa lihaga puudub, ja mida keskmisem osa lihases kätte jõuab, seda roosamat ja mahlasemat steiki saab. Üks suuremaid vigu, mida oleme veiseliha tarbijate juures täheldanud, on tüki valesti lõikamine. Liha tuleb ala­ ti lõigata ristikiudu. Lihtne on see filee­ de ja antrekoodi puhul, kuid selliste tük­ kide nagu bavette ja küljesteik puhul tu­ leb kiudu tähelepanelikult jälgida. Ole­ me tihti kuulnud, kuidas räägitakse, et mõned lõigatud steigid olid pehmed ja mõned mitte. Tavaliselt ei ole süüdi mit­ te lihas, vaid see, kuidas lihas on lõiga­ tud. Mõnel lihasel kiud ka keerab ennast, seega parima tulemuse saamiseks jälgi hoolikalt kiudu.

Allikas: Liivimaa Lihaveis

Taluturul müüakse Eestimaal kasvatatud ja kohalikust toorainest toodetud kaupa.

Lõunakeskuse Taluturg Tartus Pärnu Keskuse Taluturg koos kohvikuga Ruuni Taluturg Tartus Rüütli tänava alguses www.taluturg.ee

Taarapõllu talu asub kaunis Lõuna-Eestis, toodanguks täismahlad, mahlajoogid, moosid, püreed, siirupid, marjakrõpsud, marjapulbrid ja grillihooajal kindlasti lihamarinaadid marjade ja ürtide segust.

Eesti talust otse turule!

Kõik maitsva toidu valmistamiseks meilt!

20

18. mai 2016

18. mai 2016

21

promo

Kuus korrust elamusi Tallinna ja Tartu vahel On aeg avastada uut ja põnevat enda ümber. Kas oled märganud Tallinna ja Tartu vahet sõites vanaaegset Adavere Tuulikut? Kas oled teinud väikese peatuse ning nautinud seal maitsvat sööki ja head kohvi?

22

18. mai 2016

T

uulik on söögipeatuseks suure­ pärane koht. Maja mahutab pisut üle saja inimese, umbes sama pal­ ju külastajaid saab suvisel ajal päikeses mõnuleda ja veski terrassil hommiku­ kohvi juua.

Majas on viis eri korrustel asu­ vat saali, mida on võimalik broneerida.

Tähtsat sündmust saab tähistada teisel korrusel asuvas Tornisaalis või Kamina­ saalis. Ilusa ilmaga võib minna tervet maja ümbritsevale rõdule ning imetle­ da seal kauneid vaateid. Äkki hoopis lõbus kiikedega kolman­ da korruse Kiigesaal? Neljandal ja viien­ dal korrusel saab aega veeta romantili­ semas õhustikus väiksema seltskonna­ ga ning kuuendalt korruselt avaneb vaa­ de ümbritsevatele põldudele ja väljade­ le. Kui kõht täis, võib pisut trenni teha ja kõik kuus korrust läbi jalutada.

Turistid armastavad tuulikus käia, sest lisaks maitsvale buffet-lauale saab nautida vanaaegset miljööd ja sõbralik­ ku teenindust. Torn on ehitatud maa­ kivist ja seinad on umbes ühe meetri paksused. Ajalooraamatud kirjutavad, et tuule­veski kuulus Adavere mõisale, mis ehitati tõenäoliselt 18. sajandil. Põltsa­ maa kiriku­õpetaja A. W. Hupel kirjutas 1761. aastal, et Addafer, eesti keeles Ada­ vere, on ilusasti hoonestatud mõis kau­ nis viljakate maadega, kaugeleulatuva­

te põldudega ja paljude kõrtsidega suu­ re tee ääres. Adavere mõisal on telliseja lubjapõletus, üks vesiveski ja üks suur Hollandi tuulik.

Aus ja lihtne toit kohalikust toorainest

Tuuliku menüü on koduse maitsega.

Klassikaline seapraed, šnitsel ja lamba­ raguu on pakkumises iga päev. Mõeldud on ka taimetoitlastele ning tellida saab laktoosi- ja gluteenivabu toite. Nos­ talgiaarmastajate rõõmuks on kasutu­ sel 1980ndatest pärit nõukogudeaegsed nõud toonase Adavere Tuuliku logoga.

Suvisel ajal pannakse loomulikult suurt rõhku grillile. Toorained jõuavad kööki kodumaistelt tublidelt tootjatelt, köögiviljad piirkonna taludest, liha on samuti kodumaine. Maja küpsetised on võrratud – kirsimoosisai viib keele alla, sellist saia mujalt ei saa!

Adavere Tuulik on suurepärane koht, kuhu kutsuda lõunale sõber ja äripart­ ner või panna püsti mõni üritus – ooda­ tud on ka suuremad seltskonnad! Kohvi saab letist kiiresti kätte.

Suitsuvaba söegrill Korpus ei kuumene Saab ühiselt grillida Grillimiseks valmis 3–4 minutiga Kaasaskantav Kuumus lihtsalt reguleeritav Ökonoomne

Tartust 67 km Tallinnast 118 km avatud iga päev 9–20 www.adaveretuulik.com

www.lotusgrill.ee

18. mai 2016

23

promo Lisainfo: www.hansawood.eu või 5698 3650

Lihanaudingud Argentiina moodi Suurepärast sütel küpsetatud liha hindavad inimesed teavad juba ammu, kuhu selle nautimiseks Tallinnas minna tuleb.

A

astal 1996 keldrikorrusel uksed avanud Argentiina restoran võitis hoolimata asukohast kiiresti liha­ sõprade südame ning paikneb suisa ka­ hel korrusel, avarates ja valgetes suurte akendega ruumides, mahutades kokku 130 külastajat. Privaatsete pidude jaoks on eraldi olemas tantsuplatsiga saal, kus vajadusel jätkub ruumi ka 65 osalejale.

Argentiina söögikohale omaselt on menüüs rikkalik valik veiseliha. Olles katsetanud kvaliteetseid lihasid mit­ melt kontinendilt ja paljudelt tootjatelt, on andekas peakokk Konstantin Kissel­ jov valinud välja Ladina-­ Ameerika riikides (sh Bra­ siilias ja Uruguays) kasva­ nud loomade liha. Tegu on küll palju kallimat hinda maksva tootega, kuid loo­ mad on saanud aasta läbi vabas looduses ja värs­ kes õhus liikuda, mis teeb nende liha tunduvalt hõr­ gumaks kui nelja seina va­ hele surutult kasvanud veistel.

Sütel valmiv ja suus sulav

Juba ligi 20 aastat kokana töötanud köögi­pealik toitudes järeleandmisi ei tee ja tahab pakkuda klientidele vaid pari­ mast toorainest valmistatud roogasid. „Kui oled korra juba väga head liha saa­ nud, siis enam kehvemat ei taha – liha maitsel ja tekstuuril on suur erinevus,” leiab Kisseljov. Liha valmib elaval tulel hõõguvatel sütel kliendi silme all, nagu 24

18. mai 2016

seda Argentiina pa­ rimates grillresto­ ranides tehakse, et tulemus jääks või­ malikult mahlane ja maitse­rikas.

Argentiina-­pärases lihaparadiisis rõõmustatakse gurmaani­ de maitsemeeli maailmakuulsa Toma­ hawki steigiga, mis tänu selles olevale suurele kondile ja marmorsusele on eri­ liselt suus sulav. Lisaks Argentiina kuul­ satele liharoogadele pakutakse parimaid palasid teistest Ladina-Ameerika riiki­ dest. Näiteks saab siin nau­ tida peruulas­ te rahvusroo­ ga ceviche’t ehk tsitrusemari­ naadis kergelt vürtsikat kala­ rooga. Parimale veiselihavalikule lisaks on võima­ lik tellida mereande (kammkarpe ja sini­ merikarpe) ja mitut liiki kala (lõhet, do­ radot, koha).

Olgugi et tooraine on kvaliteetne ja alati värske ning portsud suured, ei ole hinnad siiski kõrged – sööjate arvates on Argentiina restoran ühe parima hin­ na ja kvaliteedi suhtega söögikoht Tal­ linnas. Seda näitavad kasvõi populaar­ sete lõunapakkumiste hinnad. Päevasupi saab nimelt kätte juba 2,5 euroga, prae eest tuleb välja käia vaid viis rahaühikut.

Jooke igale maitsele

Unarusse pole selles söögi­ kohas jäänud ka joog ipool. Pa­ k u t a k s e vä r s ­ kelt pressitud mahlasid ja korralikku õlle­valikut, kohvi aga valmistavad koo­ litatud baristad alati värskelt jahvata­ tud ubadest. Mitmete sommeljeede­ ga koostöös valminud uuenenud joogi­ kaardil leiab suure valiku Argentiina vei­ ne, kuid esindatud on ka Vana Maailma kvaliteetsed nimed.

Kui hoolimata mitmekülgsest veini­ kaardist on siiski soov tulla sööma auto­ ga, võib sõiduki jätta tasuta kaheks tun­ niks kesklinnas Pärnu maanteel paikne­ va restorani kõrvale parklasse.

Kindlasti tasub pilk peal hoida ka Ar­ gentiina restorani Facebooki-lehel, kust leiab huvitavaid grillimis­nippe ja eripak­ kumisi. Kindlasti on mõistlik laud ette broneerida ja lihtsaim viis seda teha on helistada telefonil 660 5177 või külastada kodulehte www.argentiina.ee.

Moodne aiamaja Hansa Lounge XL moodsale inimesele. Ruumi suurus on 15 m², lisaks suur veranda. Pakettaknad ja 44 mm seinapaksus. Hind 3650 eurot.

Elegantne aiamaja Sophia suure varikatusega.

Toa suurus on 3,5 x 3,5 m, lisaks 4 x 3,5 m terrassikatus.

Topeltklaasitud uksed ja aknad. Hind 2800 eurot.

Praktiline aiamaja Paula koos kuuri ja verandaga.

Suur 6 m² aiakuur, aiatuba ja ruumikas veranda on kõik ühendatud ühes aiamajas.

Hind 3110 eurot.

Populaarne aiamaja Nora koos suure verandaga.

Toa suurus 9 m², veranda 3 x 3 m.

Liuguks ja pakettaknad.

Hind 2850 eurot.

Lisaks suur valik erinevas suuruses aiamajasid, aiakuure ja saunamajasid.

Enamik meie aiamajasid on võimalik kokku panna iseseisvalt 2–4 päevaga.

Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu. Kohaletoomine Tallinnas ja selle lähiümbruses 120 eurot.

www.hansawood.eu

18. mai 2016

25

promo Fotod: Shutterstock

toimetaja soovitab

Enne starti mõtle läbi, et kõik vajalikud asjad ja tarvikud oleks sul käe-jala juures, et hiljem ei toimuks jooksmist.

Grillimine on rahulik ja naudingut pakkuv tegevus, kus pole kunagi põhjust olla tusane.

Grillimine kui mõtteviis Pisidetailidele tuleb tähelepanu pöörata, sest just need muudavad lihaküpsetamise tõeliseks meistriteoseks.

P

ärast õige grilli valimist, liha ma­ rineerimist, korralike töövahendi­ te muretsemist, laua katmist ning seltskonna kokkukutsumist jääb mär­ kamatult õhku rippuma veel väga pal­ ju komponente ideaalseks grilliks. Nen­ des detailides, nagu öeldakse, ongi ku­ rat peidus, sest grillimist tuleb vaadata kui terviklikku aja veetmise viisi, mitte kui kiiret kõhutäitmise aktsiooni. Gril­ limine on mõtteviis ja elustiil, milles on tähtsad ettevalmistus ja õige häälestus.

Kuulsa telekoka ja maailmaränduri Anthony Bourdaini hinnangul ei ole küll vaid BBQ ja gril­ limisega võimalik tuua maailma rahu, kuid see tegevus on kindlasti suur samm selle poole.

Grillimine on rahu­ lik, läbimõeldud ja naudingut pakkuv tegevus, mille kõrval ei ole lihtsalt aega ega tahtmist olla kuri või sõjakas. Kes ta­ hakski mõelda tumedaid mõtteid kau­ nilt kaetud laua taga, rõõmsalt oleskle­ vate ja joovastavaid jooke tarbivate sõp­ rade seltskonnas? Minu tutvusringkon­ nas selliseid inimesi ei leidu.

Kui naasta korraks grillimise kui mõtteviisi idee juurde, siis nagu resto­ rani minek ei ole üksnes söömine, vaid terviklik aktsioon, mis algab riietuse ja toidukoha valikuga ning lõpeb ühise to­

reda aja veetmisega, on ka grillimine te­ gevus, mida tuleb vaadata holistlikumalt.

See algab planeerimisest, ettevalmistu­ sest, läbimõeldud kavandamisest ning alles seejärel reaalsest toidu sütel val­ mistamisest ja roa nautimisest. Mainitu vahele mahub enamasti ka mõni kokteil, kopsutäis suitsu ja rõkkav naer.

Mopp, marinaad ja õiged tarvikud

Liikudes empiirilisematest detailidest praktilisemate poole, tuleb enne grilli­ mist teha korralik ettevalmistus. Pea­ asjalikult tähendab see, et enne akt­ siooniga alustamist peab korraks peatuma ja mõtlema, kas kõik vaja­minev on käe-­jala juures, kohe haara­ tav. Heast lihateost ei saa juttugi olla, kui iga natukese aja tagant on tarvis joosta poodi või tuppa tooma kuivatuspaberit, teravamat nuga või muud vajalikku.

Esimese asjana kontrolli, et sütt oleks piisavalt ning selle süütamiseks tarvilikud mittevedelad vahendid on kuivad. Õige süsi on ideaalse grilli alus.

Edasi loe kokku kõik köögikraam, mis hakkab grillijat toimetusel assistee­ rima: terav nuga, lõikelaud, kuumahoi­ dev kauss, tugevad lihatangid, suure­ male lihakäntsule mõeldud termomee­ ter jms.

Enne grillimisega alustamist vaata, et kõik vajalik oleks käe-jala juures.

26

18. mai 2016

Olgugi et trend liigub maailmas ladina­ameerikalikuma grilli suunas, kus eelistatakse puhtaid lihamaitseid ning kus kangeid moppe ja marinaade ei tarvi­ tata, võiks liha mahlasena hoidmiseks olla grillimisel alati käepärast mõni kauss hea paksu vürtsmoosise kastme või õliselt ha­ puka marinaadiga. Need garanteerivad li­ hale mahlasuse, aga ka maitsenüansid.

Suitsutamine ja laamamine

Loomulikult ei pea alati valima õhtuse toidukorra lahenduseks grillimist – tegu ei ole kindlasti ainsa viisiga, kuidas liha, kala või juurikad värskes õhus söömis­ kõlblikuks kuumutada. Ideaalsed alter­ natiivid otse süte kohal toidu „hauta­ miseks” on ka näiteks vanade eestlaste seas väga ausat kohta hoidnud suitsuta­ mine või Soomest tuule tiibadesse saa­ nud laamamine. Viimane tähendab pilt­ likult otse puuplangul lõkke veerel või süte kohal kala (aga miks mitte ka liha) valmistamist. Kummalgi viisil on oma eelised, aga ka puudused, kuid selgelt on nii suitsutamine kui ka laamamine vä­ gagi efektselt välja paistvad tegevused.

Tahan panna kõigile südamele, et gril­ limine ei ole vaid laadimine või toidu õigel temperatuuril kuumutamine! Tegu on äärmiselt rikkaliku sotsiaalse ürituse ja ei­ nestamisviisiga vabas õhus. Võtkegi seda palun nõnda ning nautige ilma, suitsulõh­ na, head sööki ning mõnusat seltskonda.

Martin Hanson 18. mai 2016

27

promo Shutterstock

maailma maitsed Hea grillija, kes küpsetab hingega, saab maitsva toidu valmis igasugusel grillil.

Grillide välimääraja Milline grill endale selleks suveks muretseda? Valik on kirju.

V

anadel aegadel oli õues toidu­ valmistamisega lihtne: hooviala lõkke­asemete kõrvale olid aseta­ tud metallist vardad, millesse aetud liha või vorstid kuumaks ja krõbedaks keeru­ tada. Teine võimalus oli teha klassikalis­ se šašlõkivanni halgudest tuli ning sel­ le kohal liha, kala või vorstid söömiseks valmis küpsetada.

Tänapäeval on õige grilli kasuks ot­ sustamine tunduvalt raskem, sest valik on mitu korda laiem: keraamiline grill, klassikaline ufo, gaasigrill jpt.

Sobiva või eelistatud ahju valimist tuleb aga alustada terminoloogiast – teeme selgeks, mis asi on barbecue ja mis asi grillimine.

BBQ on toidu (eriti liha) aeglane küpsetamine spetsiaalses veevanniga varustatud ahjus üsna madalal tempe­ ratuuril (70–120 °C), suitsuses ja niiskes keskkonnas. BBQ-liha omandab kergelt suitsuse maitse ning on tänu aeglase­ le valmimisele mahlasem kui grill-liha.

28

18. mai 2016

Grillimine on küpsetamine hõõguva­ te süte kuumuses, st soojuskiirguse mõjul.

Grillides tekib lihale kõrge ja kuiva kuu­ muse mõjul ilus pruunistus, seetõttu tuleb pöörata tähelepanu liha mahlasuse, meel­ diva aroomi ja välimuse säilitamisele.

Eelnevast seletusest saab aimu, mil­ list ahju tuleks eelistama hakata. Üld­ juhul saab iga ahjuga nii grillida kui ka BBQ-d valmistada, aga parimaks tule­ museks on ikkagi vaja spetsialiseeruda.

Selge on see, et grillida on võimalik kõi­ gega, selleks peab olema vaid kogemust, tunnetust ja oskust tajuda, kuidas liha ja teised toorained kuumuses valmivad.

Teiseks tuleb teada, kas eelistada gaasi- või söegrilli. Elektrigrill võiks va­ likust üldse välja jääda.

Igal ahjul omad head ja vead

Kõik professionaalid ja kokad mainivad kui ühest suust, et alati tasuks eelistada söegrilli, sest äärmiselt mõistlik tulemus on võimalik saavutada ka kõige nigelama

Ideaalse grilli aluseks on hea süsi

Liha valmib sütel ning grill on vaid anum, mis ümbritseb kuuma andvat kütteallikat – tegelikku väärtust.

Hea grillsöe saladus peitub selle suuruses: süsi peab olema terves pakis sama suurte tükkidena, mis tagab parima süütamise ning järjepideva ja pika põlemise.

Tavapärased, kommertsvõrkudest ostetavad grillsöed on tihti liiga peened ning vajuvad läbi resti ummistama grilli õhuavasid. See segab õiget põlemist ning sealt edasi liha valmimist ja grillimise kvaliteeti.

Loomulikult on tähtis seegi, mis puust on süsi valmistatud.

Eelistada tasub lehtpuusütt, millel on kõrge süsinikusisaldus.

18. mai 2016

29

maailma maitsed

Grillide valik ja võimalused

Milline grill sobib milleks ja miks eelistada just seda?

Keraamiline grill Keraamiline grill on praegusaja hitt-toode, kuid tähele tuleb panna seda, et tegu on selgelt edasijõudnud grillija „mängukanniga”, mida tuleb osata kasutada. Loomulikult on ahi väga hea ja mugav, millel küpsetamist ei sega tuul, sest grill on hermeetiline. Kogu konstruktsioon on üles ehitatud kuumustsirkulatsioonile – tänu sellele valmib liha ühtlaselt.

Keraamilises grillis on võimalik küpsetada liha samadel sütel kuni 12 tundi jutti, samal ajal kui muid BBQ-ahjusid tuleb tihti, iga tunni tagant kütta.

Keraamilisi grille peab, nagu öeldud, oskama kasutada: kaant ei tohi tugevalt kinni kolksutada, sest see võib puruneda; talvel ei tohi grilli valada söestarterist tulikuuma sütt sama purunemisohu tõttu. Pärast pikka kaane all „haudumist” tuleb kaant kergitades olla ettevaatlik – ootamatult suur hapnikutulv lööb leegi välja.

Ufogrill Kui osta saab vaid ühe grilli, tuleks selleks valida universaalne metallgrill ehk ufo. Tegu on lollikindla ja alati toimiva grilliga, mis annab võimaluse valmistada oskuste ja teadmiste korral ka BBQ-d. Räägime siin loomulikult kvaliteetsetest ufodest, millele on külge ehitatud korrektsed manipuleeritavad õhuaugud, korrektselt sulguv kaas ning tugev ja roostevaba konstruktsioon.

Gaasigrill Gaasigrilli peetakse kõige mugavamaks grilliks maailmas: selle tööks valmisseadmine võtab vaid mõne minuti ning koristamismuret peaaegu ei ole. Gaasigrilli eelistavad harvemini grillivad inimesed ning need, kes elavad kortermajas või tihedama asustusega elurajoonis, kus tihe söeving võib tekitada tüli naabritega.

Tehnilise poolega tuleb gaasigrillide puhul olla väga valiv ning eelistada tuntumaid kaubamärke – grillikaane kubatuurist sõltub grilli kvaliteet ehk see, kas toimub grillimine või hautamine.

Sarvik Viimasel kümnel aastal väga populaarne kahe korstnaga grillBBQ-masin on nüüdseks juba iganenud ning langenud välja ka professionaalsete grillijate arsenalist. Põhjuseid on kaks: keraamilise grilli turule tulek ning fakt, et sarvikut peab tihti ja pidevalt toimimiseks kütma. Loomulikult ei tasu kodust seda grilli nüüd minema visata – tegu on selgelt toimiva asjaga.

Šašlõkivann ja -renn Vana kooli grillivahendid pakuvad ka nüüdisajal nauditavat tulemust, eriti kui soovitakse saada Kaukaasiast pärit lihatraditsiooni mekki – tugevalt suitsust ja krõbeda koorega kiirelt valminud liha.

Professionaalid eelistavad igapäevaseks tegevuseks kindlasti kaanega grilli, mille puhul on võimalik tulemust ennustada ning valmimist paremini manipuleerida.

Kohver ehk elektrigrill Eestis üsna vähe kasutust leidnud elektrigrill on populaarne USAs, eriti toas kasutamiseks – pole sütt, pole lõket, pole leeki ehk pole haisu ja tahma. Teeb oma töö korrektselt ära, kuid nagu ka enne mainitud sai – puudub täielikult see õige söemekk!

promo ufoga. Gaasigrilli puhul ei tea enne esi­ mest kasutamist kunagi, kas masin on õigesti ehitatud või on selle juures teh­ tud vigu. Peamine gaasigrilli viga seisneb liiga suures kaanekubatuuris, mis ei luba teravamal kuumusel tekkida ning annab hoopis haudumisefekti.

Suurima võidukäigu ongi viimastel aastatel teinud mainitud keraamilised grillahjud (Kamado Joe, Big Green Egg, Primo), positsiooni on tugevdanud ka kuppelgrillid ja tünn-smoker'id (Weber, Pro-Q). Oma turuosa on suuresti kao­ tanud korstnatega BBQ- ja gril­lahjud.

Gaasi­grillide osatähtsus on samuti kas­ vanud, kuid tõelised grilligurmaanid eelis­t avad ikka söegrilli ja BBQ-ahju.

Maailma juhtiv grillikaubamärk on jät­ kuvalt Weber, järgnevad GrandHall, Na­ poleon, Campingaz ja Broil King.

Turule on toodud ka hulgaliselt põ­ nevaid tarvikuid: ürdigraanulid, puidust grillpaberid (wraps) ja -plangud. Vahe­ peal kogus hoogu grillbriketi kasutami­ ne, kuid nüüdseks on tõelised profid kva­ liteetse söe peale uuesti tagasi läinud.

Peakokad eelistavad keraamilist grilli

Restorani Konrad ja hotelli Palace pea­ kokk Andrus Laaniste, kelle köögis sei­ sab samuti üks keraamiline „roheline muna”, mainib, et grillimise juures on ülitähtis tunda konkreetse grilli hinge­ elu – igal aparaadil on see erinev. Kind­ lasti tuleks enne suurema koguse liha grillimist läbi teha rahulikumas rütmis prooviküpsetus. „Igal grillil on oma plussid-miinu­ sed. Kui naudid just kogu protsessi ala­ tes grilli puhastamisest, ettevalmistami­ sest, ülessoojendamisest, tehnoloogia­ test, ületamatust maitsest ja lõpptule­ musest, on kindlasti mõistlik otsus ke­ raamiline söegrill Big Green Egg – mitu suurust, hulga lisavarustust, kvaliteetne järelteenindus. Kui tähtis on mugavus ja kiirus, võidab muidugi gaasigrill. Elektri­ grill on ilmselt veel kiirem ja mugavam, aga sellel pole peaaegu üldse nn elava tule maitset,” lisab peakokk. Ööbiku Gastronoomiatalu peremees, Big Green Eggi grillide levitaja Ants Uus­ talu assisteerib, mainides, et tema jaoks on keraamilised grillid rohkem kui gril­ lid – nende kasutusvõimalused, lihtsus ja mobiilsus on midagi, mida teised tootjad pole suutnud veel pakkuda. „Keraamili­ sed grillid sobivad tõesti kõigeks. Tegu on aparaatidega, mida võiks kirjelda­ da väljendiga „mees nagu orkester”. Kui miski sellega ei õnnestu, peab kasuta­ ja küll enne grilli kirumist ise peeglisse vaatama,” sõnab Uustalu.

Martin Hanson

30

18. mai 2016

18. mai 2016

31