Skip to main content

EE KODU + (+ kinnisvara) märts 2013

Page 1

28. märts 2013

+ KINNISVARA

A ST R A

PA R K & P I N K

AA STA H O O N E D

SISEAKEN

VA I P 2 0 1 3

STIILNE JA LUKSUSLIK BUTIIKMAJA

KALAMAJAS, GRANIIDI 8 MARINA HODUS 509 9765 KRISTEL JANNO 5347 0555 www.uusmaa.ee/graniidi LUKSUSLIKUD MADALENERGIAKODUD

KASSISABAS, VILLARDI 9 MARGIT SILD 515 0069 UUVE MAST 508 8957 www.uusmaa.ee/villardi9

UUED PEREKORTERID

LILLEKÜLAS, KEEMIA 7 MARGIT SILD 515 0069 KAIJA KULLAT 515 2945 www.uusmaa.ee/keemia7


AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee

* 2013. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


Uus & huvitav

Jeeriku pasunad LED-valgusti Nafir loomiseks on Karim inspiratsiooni saanud Pärsia päritolu kileda­ häälsest trompetist, mis on Põhja-Aafrikas kasutusel tänini. Samast kandist pärit disainer, kes suudab toote kõrval alati ka ise eksootiliselt efektne olla, on loonud järjekordse hiti – rippvalgusti Nafir on ruumis ülimalt dekoratiivne ka ilma süütamata. Axo Light toodab seda üksikute ja kolmikutena, varieerides valget, kroomi ja kulda. Lisa: www.tulekuma.ee

Kuidas maitseb Maranga? Ratsionaalne ja skandinaaviapärane, meenutab see siiski fantastilist puuvilja, millele disainer Christophe Mathieu­ on välja mõelnud ka nime – Maranga­. Selle valge, liivakarva või tumehall kuppel (d 32 või 50 cm) pannakse kokku 32 detailist. Hispaanlaste Marset toodab Marangat nii laua-, põranda-, ripp- kui ka laevalgustina.

Saagu valgus! Pulkadest lambivari

Kellele meeldib suvi, kellele talv, kuid ühes oleme ühel nõul – val­ gust ei ole meil iial ülearu. Uru­ sügavusse päevavalgus ei ulatu. Katusesse akende tegemine on meil tänu Veluxile selge, kuid korrus allpool aitab vaid sise­ aken. Teeme ruumidevahelisse seina akna! Eriti kristalseid vilju on valgu­ se ja klaasi teema kandnud Tal­ linna Ülikooli aatriumis (vt lk 5)! Valguse püüdmiseks ja kummar­ damiseks on püstitatud fassettstiilis klaastahukad, mis seisavad selle eest, et päevavalguse-ime ka alla konverentsisaali jõuaks. Kuna taktikute kõrval saavad seekord sõna ka strateegid, kes näevad suurt pilti, saame tea­ da: ta liigub siiski, valgus pidavat tunneli otsast peaaegu paistma.

Pappvalgusti

Disainer Matali Crasset on Fabbianile­ loonud valgusti Stick puupulkadest, mis töötavad näpitsate põhimõttel. „Näpitsad” on lükitud kõrvuti kesksele rõngale, mis toimib tugipunktina ning hoiab valgusallikat, mille valgust sile ja soe puidupind pehmelt hajutab. Nii laua-, põranda­kui ka rippvalgustina toodetava pulkadest silinder­koonuse nurka saab sättida ning sellega seintele oota­matuid varju­mustreid tekitada. Uurige: www.tulekuma.ee

Koostööst disainibürooga Pamio­ Design on Fabbianil­ sündinud võimas ökovalgusti nimega F20 Green, millel on pruunist lainepapist kihiline variant Layers ja märksa erksamates toonides triibuline Barcode. Nii kandilise kui ka ümara vormiga valgustid on valmistatud taaskasutatud paberist, mis on tugev kui puit. Toodetakse lauaja põranda­ variante.

EE kodu Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@ekspress.ee Reklaam: Marit Kõrven, marit.kõrven@lehed.ee, tel 669 8212

Anneliis Aunapuu

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

KOOSTÖÖPARTNERID: OÜ Tool & Tool, Vaibagalerii

Uusimad

Suur valik

Sinu hüvanguks.

Led valgusallikaid

valguslahendused

Teie valguse algus! Tallinnas Järve keskuse 0-korrusel, Pärnu mnt 238, tel 614 0320 • Tartus E-Kaubamajas, Tehase 16, tel 731 5537 3


TUDENGI KODU

Avati 2012. a lõpus Arhitekt: Ignar Fjuk, meeskonnas Neeme Tiimus, Kristiina Voolaid, Kristi Smirnof Fotod: Jüri Seljamaa Tekst: Anneliis Aunapuu

Aatrium pakub võimsaid vaateid, all avanevad kahele poole istumiseks parajad trepid.

L

Tallinna Ülikooli uus hoone – Astra Soliidse fassaadi taga avanev maja on täis käike ja soppe kui sipelgapesa. Ühtaegu nii novaatorlik kui ka distsiplineeriv hoone pakub võimalusi eraldumiseks ja koosolemiseks, muutumata hetkekski igavaks.

4

innakodaniku jaoks oli ootama­ tu, et Tallinna Ülikooli juurde­ ehituse rajamisel Narva maanteele võeti maha „uus” majaosa (mis oli kiirustades ehitatud Narva maan­ tee moderniseerimise käigus), sa­ mas kui vanem osa pidulikult ja re­ noveerituna edasi seisab. Olümpia­ eelne ehituskvaliteet ja nõrk konst­ ruktsioon ei lubanud olemasoleva­ le mingit pealeehitust rajada, räägib arhitekt Ingmar Fjuk. Aastal 2006 tuli alustada nullist. Algselt oli ülikool soovinud ainult­ sisehoovi katusega katta, kuid prog­ ramm hakkas jõudsalt kasvama ning lõpuks jõuti mahuka ja sisult keeru­ ka hooneni. Tänavavaade kujunda­ ti mõjult neljakorruselisena, et see ühilduks peahoonega (arhitektid Eri­ ka Nõva ja Alar Kotli, 1939). Sisuli­ selt on aga uues majas kuus ja pool korrust, kuhu lisaks uhkele aatriumi­ le mahub lõpmata hulgal õpperuume ja töötube, mitmes mõõdus auditoo­ riume ja konverentsisaal, suurte lu­ gemissaalidega raamatu­kogu ja eine­ laud. Hoone, mis ühendab omavahel mitut maja, pakub avatud koridori­ de ja siseakende kaudu aina uusi ja üllatavaid läbivaateid – vahelduvaid muljeid suurlinlikust fassaadist in­ tiimse siseõueni.

Klaas, betoon ja vineer Hoone disaini põhimõtteid võib lu­ geda juba fassaadilt. Soliidse pea­ korruse suured tumedad klaasid ja kiviplaadid (puhtalt, serv servaga ühendatud), ülalpool tehnilise il­ mega teraskonstruktsioonid koos trosside-­v aieritega, mis pooleldi klaasist seinapinda püsti hoiab. Ja


TUDENGI KODU

Aatriumist avaneb vaade hämmastavatele klaastahukatele. Neil on kaks otstarvet: lasta alla konverentsisaali päevavalgust ja pakkuda võimalust mitmesuguste objektide ekspositsiooniks.

Terves majas sõbrustab betoon kenasti heleda kasevineeriga.

Aatriumi õhuruumis jooksevad rõdud ja sillad.

akende vahel on korruseid markee­ rimas eredavärvilised kriipsud. Di­ sain on üsna lihtne, lausa askeetlik, kuid veidi mänglev, samas ei ole pel­ jatud lõbusaid detaile. Hoone sisekujunduse juures oli arhitekt Ignar Fjuki kõrval tegev Kristiina Voolaid. Enamiku otsu­ seid, mis puudutasid hoonesse sis­ se ehitatud väikevorme, tegid nad koos, värviotsused jättis aga arhi­ tekt pigem sisearhitekti kanda. „Värvilisi kriipse leiab hoonest veel,” juhib arhitekt tähelepanu maja sisemuses avaneva vaate vana

jalt, pehmendab betooni ja aitab ühtlasi võidelda vastukajaga. Vinee­ rist on tehtud paljud uksed, maja murtud tasapindade stiili jätkavad eritellimusmööbel ja väikevormid, käsipuud ja pingid. Silma hakkab ka vineeritöö kiiduväärne kvaliteet firmalt KopKop.

maja (Silva) välisseinale. „Selleks et kohendada palju kannatanud dolo­ miitfassaadi väsinud ilmet, lisasime akendele toekad värvilised akna­ lauad.” Samas ei ole värviga liiale mindud, pigem tuleb seda majast otsida ja leida – oma värvikood on kõrvalruumide ustel, klaasseintel, korrustel ja auditooriumide istme­ polstritel. Aga see on teisejärguline, pigem hakkab esimesena silma be­ tooni ja kasevineeri sõprus. Selles, et hoone põhiolemuseks on monoliitbetoon, siseneja ei kaht­ legi. Hele vineer mõjub kõrval soo­

Trepid ja kristallid Astra peasissekäik viib aatriumi, mis on saanud Teadlaste Foorumi nime. Aatriumi keskpaik avaneb kiiluna läbi korruste taevasse, vertikaali rõ­ hutamas klaasist liftitõus. 5

Peakorrusel ruum laieneb, põ­ rand tõuseb astmetena kahele poole, pakkudes tudengitele istumis-, koh­ tumis- ja kogunemispaika. Vasakul on astmed tumedad, paremal hele­ dad, sümboliseerides maailma har­ mooniat ja koostööd. Heledad ast­ med taganevad eriti kaugele, jõudes välja teise õhuruumi alla, eksponee­ rides seal hämmastavaid tahulisi hiidkristalle, mis oleks justkui pärit teisest reaalsusest. Üllatus asendub imetlusega, kui saate teada, mis peitub trepitõusu ja tahukate all. Ideed on tellijate plaa­


TUDENGI KODU

Hoovi poole avaneb maja ekstravagantne saladus. See oleks justkui oma sammastel kikivarvule tõusnud, et üle maja hoovist välja vaadata.

Koonilise monoliitbetoonkehandi sisepind on kui hiiglasliku kooriklooma kest. See hoiab kenasti kontrolli all ka auditooriumi akustika.

nides ja arhitekti peas arenenud-­ kasvanud nagu puu. Kui lõviosa hoo­ nest juba projekteeritud oli, tuli tellijal mõte, et täielikust õnnest puudub veel konverentsisaal. Selle mahutas Ignar Fjuk aatriumi alla, nihutades sinna varem projekteeritud kõrvalruumid mujale. Saali tõusev maht kasutab ära trepi­tõusu all avanenud lisaruumi ning selgub ka kristallide mõte: klaa­ situd avade kaudu õnnestus arhitektil maa-alusesse saali isegi päevavalgust lubada! Klaastahukad on ühtlasi vitrii­ nideks, kus saab vajadusel eksponeeri­ da eriti väärtuslikke esemeid.

Murtud sirged Üks konverentsisaali sein, mis on kujundatud siksakina, et tagada pa­ remat akustikat, ulatub ka peakor­ rusele heledat treppi lõpetama. Selle serval kulgev balustraad järgib vor­ mi, saades ruumi meeleolu definee­ rimisel üsna tähtsaks aktsendiks. Sõnum võiks kõlada nii: „Tuima kul­ gemist siin majas ei harrastata”. Hoone vormikeeles on arhitekt vältinud pikka sirgjoont, loominguli­ selt liigendades seinu ja vahelagesid. Enamasti läbistavad suurte majade tuimi vahelagesid vaid trepid-liftid,

kuid siin on asi palju mängulisem. Arhitekt tunnistab, et talle pakub ra­ huldust vabaneda tavapärasest vahe­ lagede rütmist, tõstes-­langetades põ­ randaid või lõigates hoonemassi ver­ tikaalseid õhuruume. Nii siingi – aatriumi õhuruum lä­ bib kõik maapealsed korrused. Sel­ le seinu pidi jooksevad avatud kori­ dorid ehk rõdud, millelt viivad uksed tööruumidesse. Uste kõrval on sise­ aknad, et päevavalgus ruumidesse pääseks. Õhuruumi muudavad põnevaks sillad, mis kulgevad üle sügaviku, parandades ligipääsetavust. Kolm silda ei paikne täpselt üksteise kohal, vaid hargnevad lehvikuna, „et sillad ei tekitaks suletuse muljet, seina­ efekti”, nagu selgitab Ignar Fjuk. Siin on kõik loogiline ja põhjenda­ tud, mis meenutab, et viimasel ajal on Tallinna noores arhitektuuris häirivalt palju kolmnurki ja kaldeid, mis sugugi nii veenvalt ei mõju. Ignar Fjuk põh­ jendab seda mõtlikult: „Vahe on selles, et kaldjoonte ja teravnurkade kasutus ei tohi muutuda stilistikaks.” Tõsi, sel­ le maja kõik kaldpinnad on mööda­ pääsmatud – võtke näiteks auditoo­ riumide järsult tõusev põrand.

Tagurpidi torbik ja Taevalabor Üsna meelevaldselt mõjuvat kaldpin­ da võib kohata vaid hoovis, kus maa ja taeva vahel valendab kõrge sammaste­ le tõstetud koonus, külje sisse lõigatud kõrge kiilukujuline aken. Selle mahu lisas arhitekt toonase rektori viima­ se hetke ettepaneku peale. „Torbik” täiendab ülikooli mitmekihilist sise­ hoovi, mida raamivad seinajupid eri ajastutest ning kuhu avaneb ka Balti filmi- ja meediakooli pidulik fassaad. Esmapilgul mõjub see arhitekti vaimse kompensatsioonina fassaa­ di lihtsuse eest. Kuid kaugel sellest. Kumera pinna sai torbik selleks, et võimalikult vähe blokeerida valgust kõrvalseintel asuvate akende eest. Üks neist kuulub Astra pool asuvale suurele auditooriumile – selle klaas­ sein avaneb otse torbiku jalamile. Kui muidu avanenuks sealt „vaade” vastasseinale, siis nüüd pääseb sam­ maste vahelt ruumi piisavalt valgust ning vaates on isegi ülevust. Kaldu on muidugi ka torbiku sise­pinnad, olles ühtlasi kumerad. Näib, et siin on arhitekt Oma Ehita­ ja (oma.ee) tõsiselt proovile pannud talle aina uusi väljakutseid esitades.

6

Koonuse sisemusse on õnnestu­ nud istutada kolm eri mahu ja ots­ tarbega ruumi. Tipu all on vähelda­ ne Taevalabor, nagu kõlab arhitekti antud hellitusnimi. Koonuse maha­ lõigatud tipp on klaasist ja see avab ruumi taevale – ideaalne paik medi­ teerimiseks. Keset koonust paikneb ümar koosolekuruum, millest avaneb ra­ hulik vaade hoovile kõrge akna kesk­ misest osast. Alumist osa täidab ümar auditoorium, mille tooliread paiknevad kahel tasandil, rõduosale pääseb aknaäärselt sisetrepilt. Selles ainulaadses ruumis võite näha julget betoonivalu-­ eksperimenti: ülespoole koonduva ja kumera seina valamiseks oli pai­ nutatud õhukestest laudadest rakis, millest jäi kumerale seinale puidu­ muster. Betoonpind koosneks nüüd justkui koonduvatest rõngastest, nagu oleks keegi võtnud vormi hiig­ lasliku kooriklooma kestalt. Ja akustika, mis oli üks eksperi­ mendi mõte, on ruumis suurepärane. Nagu kontrollimine tõestas, on akus­ tikaga kõik korras ka teistes ruumi­ des – see on saavutus omaette.


Uus & huvitav

Sobib ka passiivmajadele! GENEO® RAU-FIPRO®

Parimad aknad nõudlikule kliendile! Suurepärane energiasäästlikkus ja stabiilsus! Saage ka Teie osa GENEO® tooteperekonna parimatest pakkumistest GENEO®-aknad: Uf kuni 0,85 W/m²K Uf kuni 0,79 W/m²K (sertifitseeritud passiivmajadele) ® GENEO -välisuksed: Uf kuni 0,75 W/m²K (sertifitseeritud passiivmajadele) ® GENEO -lükanduksed: Uf kuni 1,3 W/m²K

RAU-FIPRO® profiilisüdamik

Kõrgtehnoloogilisest materjalist RAU-FIPRO® profiilisüdamik annab GENEO® aknaprofiilile maksimaalse stabiilsuse.

Sale disain

Antud profiilisüsteem tagab elegantselt saleda joone (115 mm) ka suuremõõduliste akende puhul. Tänu REHAU innovatiivsele klaaspaketi liimimistehnoloogiale on võimalik valmistada ka maast laeni aknaid nõutud stabiilsuses.

Soojapidavuse optimeerimine

GENEO profiil omab funktsionaalseid kambreid, mida võib kasutada erinevaks otstarbeks. Näiteks GENEO® MD plus puhul paigaldatakse sinna termomoodulid. ®

Kesktihend

Kolme uudse lahendusega tihendiga GENEO® aknaprofiil hoolitseb parimate soojapidavusomaduste eest. Erakordselt elastsed, pikaajalisele koormusele vastupidavast materjalist tihendid garanteerivad akende pika eluea.

Küsige GENEO® profiilist tooteid REHAU aknatootjatelt! www.rehau.ee 7


PARK & PINK

Linnad autostuvad. Et seda elanikele tagasi võita, tuleb luua inimsõbralikke väikevorme. Sellega tegelevad sotsiaalse närviga disainerid ka mujal maailmas. Allpool teeme Roivo Raidmetsaga juttu äsjasest näitusest „Park”, mis oli veebruarikuus väljas Arhitektuuri- ja Disainigaleriis. Probleemi lahendusele, mis sealsetes töödes avaldus, ei ole me aga sugugi lähemal.

Minimalistlik pink linnamiljöös Põhjamaiselt ehe ja turvaline, minimalistlikult stiilipuhas ja puidulõhnaline – nõnda võiks kirjeldada Toivo Raidmetsa ja Jaanika Peerna ühistöös avatud näituse „Park” Tallinna linnaruumi sobivate pinkide esimesi tootenäidiseid Arhitektuuri- ja Disainigaleriis.

Matali Crasset’ pingiuuringud Urbaniseerumisprotsessis on inimasumitest saanud tööstus-, büroo- ja transpordiasumid. Kui tööstus on viimastel aegadel haaret lõdvendanud, eriti sadama­piirkondades, siis transport mitte. Tugeva sotsiaalse närviga disainerid otsivad teid, kuidas linna inimestele tagasi võita, kuid nendelt saab tulla ainult­ idee ja ettepanek. Disainer Matali­Crasset’ sotsiaalse närviga uurimustööde-projektide­ hulgas on ka palju tooli- ja pingi­stuudiume. Tänava­ eksperiment „Empaatiline tool” on tehtud metallist ja ümbertöödeldud plastist.

E

esti kunstiakadeemia sisearhi­ tektuuri ja mööblidisaini profes­ sor, sisearhitekt Toivo Raidmets rõ­ hutab ise alustuseks, et pinkide loo­ mise protsess sai alguse arusaamast, et Tallinna linnamööbli olukorda tuleks parandada. Ja miks siis mit­ te ise? Teemat on püütud lahendada ka üliõpilastega koolitöö raames, aga tänini ilma märkimisväärse eduta.

„Igikestvat puitu pole, ka tu­ gevamaid sorte tuleb perioodili­ selt kaitsekihiga katta. Selle näi­ tuse eksponaadid on dominantselt õlitatud – säilib puidu naturaal­ ne ilu ning ka tööprotsess on hõlp­ samini teostatav,” selgitab Raid­ mets, lisades, et kahe näitusel ole­ va pingi lattidest istepinnad on kin­ nitatud nurkrauast raamidesse, et puit­materjali vigastuste eest mak­ simaalselt kaitsta.” Raidmets sai projekteerimise käigus soovituse, mida võttis tõsi­ selt – kui linnapea on näidispinki pool tundi tagunud ja see püsib ikka endine, on müügiedu garanteeritud.

Mugavus, vastupidavus, ruum Toivo Raidmets kinnitab, et linna­ pingis peaksid kokku saama valmis­ tamise mõistlikkus ja ratsionaalsus, ergonoomiline mugavus ja sobivus meie kliimavöötmesse. See tähen­ dab, et külmad materjalid – plast, metall ja betoon – pole meie kandis inimesega vahetuks kokkupuuteks eriti sobilikud materjalid. Üle jääb puit, mis peaks olema samas võima­ likult ilmastikukindlat tõugu, seega kas tamm, lehis või termotöödeldud materjal.

Lihtsus ja ratsionaalsus Näitusel välja pandud pingid on kõik rõhutatult lihtsa joonega. Raidmets leiab, et pink ei peagi olema kõne­ kas – Tallinna linnaruumis peaks pink kui selline olema pigem assis­ tent või stiililiselt sobilik partner täna­ päeva lakoonilisele arhitektuurile. 8

„Pealegi, mõistlik ja ratsionaa­ lne konstruktsioonitüüp on sääst­ liku disainihoiaku juures endast­ mõistetav – hoides kokku materjali ja hooldus­kulusid, säästetakse mate­ riaalseid vahendeid,” lisab ta. Kõik seitse esitatud pinki eri­ nevad nii disaini kui ka gabariiti­ de poolest (käetugedega ja ilma), arvestades linnaruumis võimalik­ ke asetus­situatsioone. Pikemail on istumisruumi lausa kolm meetrit, sest põhjamaa inimene vajab enda kõrvale korralikku privaatsustsooni. Toivo Raidmets tunneb heameelt New Yorgis elava eesti kunstni­ ku Jaanika Peerna kaasamise üle – tundlikud pliiatsijoonistused sein­ tel embavad pinke õrnalt, tekitades reaalset pargiõhustikku. Näitus „Park” on Arhitektuuri- ja Disainigaleriis (Tallinn, Pärnu mnt 6) avatud kuni 2. märtsini. Kadri Penjam


Uus & huvitav

Tallinn - Oslo - Vilnius - Moscow - Almaty - Riga - Kiev Kodude ja kontorite kaunistamine kunsttaimedega. Vaaside, kunstlillede ja - puude hulgimüük. Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, shishi@shishi.ee, www.shishi.ee Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. www.shishi.ee/sale Jaemüük: “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Aianduskeskused: “Hortes” Tallinn, “Hansaplant” Kiili, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare keskus”, “Tähesaju City”, “Laagri Maksimarket”, Tartu “E-Kaubamaja”, 9 Jõhvi “Jewe Mööblimaja”, Rakvere “Põhjakeskus”, Narva “Fama keskus”.


Uus & huvitav

10


SAKSA PARIM

Jäigad ja elastsed seina- ja laeliistud, valguskarniisid, laerosetid, sambad ja

Orgaanilise vormiga kohvimaja Saksa arhitektid valisid „Aasta ehitiseks 2012” hoone, mis meenutab sefiiri- või beseetorti. Talve sülest tulnule võib näida, et arhitektid on inspiratsiooni saanud lumekuhjatistest, mida tuisutuuled lihvinud... Kaffe Partneri peamaja, Osnabrück. Arhitektibüroo 3deluxe, Wiesbaden.

S

ellise sujuvajoonelise hoone väljavalimi­ ne kogu Saksamaa ehitiste hulgast ei mõju ootamatusena, vaid toob meelde imelise ehitise Potsdamis – arhitekt Erich Mendelsohni ehita­ tud Einsteini observatooriumi (valminud 1921). Telegraafimäel seisvat „Einsteini torni”, mille vormikeel pidavat väljendama geniaalse füüsi­ ku ideid, peetakse arhitektuurse ekspressionis­ mi tähtteoseks. Üsna samalaadsete valgete kurvide embuses­ se on mattunud kohvimasinatootja uus büroo- ja toomishoone Osnabrückis. Suur kohvisortide ja -maitsete sadu on põhjus­ tanud buumi kohvimasinate ehituses. Kui 20. sa­ jandil piisas daamide kohviõhtu jaoks ühest filt­ riga masinast, siis praeguseks on kohvist saanud kultus oma paljude valmistustavade ja -tüüpidega­. See muudatus kajastub ka Osnabrücki kohvimasi­ nate tehases, kus on tööl juba 300 inimest. Hoone ehitati endiste Briti armee barakkide asemele kerkivasse ärirajooni, mis asub nii sa­ dama kui ka lennuvälja vahetus läheduses. Ehi­ tises on miksitud kokku administratsioon, too­ dangu jaotuskeskus, showroom, puhkeruumid ja tilluke einelaud. Hoone välis- ja sisekujunduses väljendu­ vad kohvisõprade elustiili-eelistused. Voolav ja mitme­kihiline, kreemjas-suhkurjas vormi­ keel kandub välisfassaadidelt ka sisseruumi­ desse. Näiteks vastuvõtulaua ümbruses on fas­ saadi vormivõtetele antud interjöörikujunduse funktsioon. Puhkeruumide lähistel embab kaa­ rjas barjäär väikest einelauda. Allikas: www.german-architects.com

11

Lai valik tapeete

Decorest Disain OÜ Sisustussalong Kunderi 8a/Tartu mnt 33, Tallinn tel 504 7587◉ decorest@decorest.ee

www.decorest.ee


SISEAKEN

Toome akna tuppa Ärgem kobagem pimeduses! Kui korteris päevavalgust napib, aitab klaas. Raiuge ruumide vahele aken – selle üllatusefekt võib olla loodetust suuremgi.

12


SISEAKEN

Seinakapid – olla või mitte olla?

T

änapäeval peetakse üldiseks ja normaalseks, et linnakorteris on vannituba ja tualett ning neis kunst­ valgus. Samas väidetakse raamatus „Stalinistlik maja” (Kultuuriväärtuste Amet 2012), et vannitoa ja köögi va­ heline aken olla olnud levinud võte. Vaatame, kuidas lahendati problee­ me siin nn stalinistlikus majas, kus si­ seakent ei olnud, kuid kõrvalruumid olid traditsiooniliselt kitsad ning kor­ terisügavustest valgust nappis.

Tolm, krohvipuru ja otsused Köögi avardamiseks otsustati loobuda eraldi asetsevast tualetist. Kandvaid seinu, mida lõhkuda ei tohi, sellise hoone korteri sees ei ole. Siseseinad on peaaegu „dekoratiivsed”, st koos­ nevad juhuslikest laudadest ja krohvi­ mattidest – nende eemaldamine pole suur kunst. Samas otsustati säilitada kumerustega nn peegellaed. Ümber mõeldi kogu köögi pla­ neering, muuta tuli nii gaasi- kui ka veetorude paiknemist ning mõõtjate asukohta, rääkimata elektrijuhtme­ test (mille vahetamine oli niikuinii terves majas päevakorral). Mõnele lugejale näib see kindlasti igapäeva­ tööde loeteluna, aga omas kodus on see elaniku jaoks maailmalõpp... Niisiis, töömehed eemaldasid seina köögi ja tualettruumi vahelt, alles jäi vannitoasein, millesse pla­ neeriti klaasiga avaus. Kui suur, kui kõrgele? Kui idee olnuks ainult päeva­valguses, võinuks klaasi tõsta lae alla, et säiliks vannitoa privaat­ sus. Kuid asi pole ainult valguses – avaus avardab tublisti ruumitaju.

Avaruseihaluses on mõned ini­ mesed lasknud oma kõrvalruumi­ dele üleni klaasseinad teha, samas need hiljem kardinatega katnud... Siin korteris hinnatakse privaat­ sust ja otstarbekust – aken tehti kül­ lalt kitsas ja horisontaalne, silma­ de kõrgusele, markeerides silmapii­ ri. Muljet jätkab horisontaalne peegel kõrvalseinal – loodi L-kujuline avatus. Vannitoa loomuliku valgusta­ tuse ideed jätkates – päevavalgu­ sele lähedast valgust aitavad lisada moodsad, loomuliku valgusspektri­ ga valgusallikad. Selleks et valgus te­ rav ei oleks, võiks selle hajutada, pei­ tes valgustid lae all karniisi taha või läbi­kumavast plastist lae sisse.

ti ruumi mugava lugemisnurga või kohvi­lauakese jaoks. Selle kõrvalsei­ nale tõmmati dekoratiivne tapeet, millelt silm ehk söögitegemiseks ins­ piratsiooni leiab. Muide, „stalinlikult” lai aknalaud on samuti laua eest. Köögikapid koos tehnika ja töö­ pinnaga hangiti firmast Ananke. Te­ hing oli küllaltki soodne, töö kiire ja korralik. Valamu kohale mahtus lau­ sa kolm korrust mugavaid, ülespoo­ le avanevate ustega kappe, tööpin­ na alla sahtliboks ning pliidi kõrva­ le nurga sisse nn karusselliga kapp. Tööpind on kappidest paarküm­ mend sentimeetrit laiem, et jätta ruumi istujate põlvede jaoks.

Uus plaan

Stalinistliku maja säästlikul reno­ veerimisel soovitatakse ehitise puit­ osad restaureerida, eelistades ehe­ dust ja vältides plasti. Kuid siiski sel­ gus, et kompromissid on vältimatud. Uste vineertahvlid asendati klaa­ sidega, puitosad puhastati ja värviti valgeks, kuid rohmakad piidad tuli välja vahetada, nende olemus taas­ tamist ei väärinud. Laudpõranda paljaksvõtmisel selgus, et see oli tehtud juhuslikust mater­jalist ja jupikaupa, kõne alla tulnuks selle osaline või täielik välja­ vahetamine. Pärast debatte süüme ja talupojamõistuse vahel ­otsustati kääk­ suv õnnetus siiski konserveerida, st la­ minaadiga katta, jättes selle saa­tuse tuleviku otsustada. Tegelikult on ju tähtis sõnum – ärgem säilitagem asja, mille sõnumiks on hoolimatus.

Seinakappidele läheneti individuaalselt. Köögis jagati endine sahver vertikaalis kaheks. Alumine osa asendati moodsa jahutuse – külmikuga, ülemine osa jäeti välisjahutusele, et hoida seal harjunud viisil talveks sisse tehtud aiasaadusi. Elutoa riidekapile jäeti funktsioon alles, kuid tema nägu muutus tundmatuseni. Endine odava ukse välimus asendus mööblieseme välimusega, tegemata selleks suuri pingutusi. Ukseraamis olnud vineer asendati mõnusa bambusmatiga, lisades avasse nii konstruktsiooni kui ka kujunduse huvides paar vaheliistu. Peale visuaali paranes ažuurse materjali abil ka kapi sisu ventilatsioon. Kolmas kapp on peitunud vannitoa ja naaberkorteri vahele. Arutuse all oli selle muutmine tualettruumiks või vannitoa laienduseks, kuid siiski otsustati see kapiks jätta, värskendades vaid ukse värvi. Elutuba

Esik

Uksed ja põrandad

WC arvelt tublisti avardunud köök jao­ tati nüüd mõtteliselt kaheks: toidu­ tegemise nurgaks ja kohvi­nurgaks. Es­ malt otsustati värvid – peamiselt valge, lisaks toonid hallist mustani ning särt­ suks küps punane. Tööpind ja põrand said „antiikhallid” ja tööpinna koha­ le seinale valgeks värvitud puit­laudis. Kõrguselt (u 1,2 m) ligi vannitoaseina aknani ulatuva laudise ülaservas jook­ seb karniisike, millele on hea toetada maitseainepurke ja muud pudi-padi. Valamu- ja pliidinurgas kaitseb lau­ dist klaas. Samasugune laudis on ka vanni­ toa seinaviimistluseks, kontrastiks valiti põrandale veekindel, kaunis ja efektne termolauast „laevalagi”. Köögi U-kujulise tööpinna otsa ümber on hea pukkidele toetudes hommikust süüa, vabasse nurka jäe­

Anneliis Aunapuu

13

Sahver


PUIT & BETOON

J

uba kümnendat korda Ees­ ti Metsa­- ja Puidutööstuse Lii­ du korraldatud puitehitiste konkur­ si peapreemia anti 2012. aasta no­ vembris üle arhitekt Emil Urbelile, tellijat tunnustati aga puidu kui loo­ dusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest majamärgiga. Preemiasaajat kirjeldab konkursi žürii järgmiselt: „Kukemõisa talu on lihtsa ja selge vormiga uuenduslik ehitis, milles puit on oskuslikult põi­ mitud vana talu alusmüüriga. Must puitsindlitega kaetud kuubik näib vana alusmüüri kohal justkui hõl­ juvat. Hoone väärtustab nii säilinud varemeid kui ka uut pealisehitust. Puitu on oskuslikult kasutatud nii

Puitehitis 2012 „Aasta puitehitiseks 2012” kuulutati uuenduslik maamaja – arhitekt Emil Urbeli projekteeritud Kukemõisa talu Järvamaal.

eksterjööris kui ka interjööris, sise­ tööde juures on näha palju vineeri. Kompleks näitab kätte põhimõtteli­ selt uue suuna – moodne maaehitus võiks vabalt kasutada lisaks tradit­ sioonilistele materjalidele ja töövõte­ tele uusi tehnoloogiad ning esindada eesti arhitektuuri tipptaset. Hooned on kavandatud mõnuga ning toeta­ vad omanike elustiili.” Eriauhind parima vineerikasu­ tuse eest määrati UPM Kymmene­ Otepää ASi vineeritehase konto­ ri juurde­e hitusele – autorid Erik Konze ja Peter Pääso. Uues kontoris on kombineeritud liimpuitu ja vinee­ ri, tulemus on skulptuurne ja funkt­ sionaalne.

Betoonehitis 2012

TÜ Narva kolledž

Lennusadama angaarid

Äsja kuulutati aasta betoonehitiseks Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar. Kuna tegu pole uusehituse, vaid rekonstruktsiooniga, rõhutab preemia rajatise erakordset tähtsust meie ehitusloos.

L

ennusadamast on palju juttu olnud, kuid kordame siin­kohal üle põhitõed. Vesilennukite angaari projekteeris ja ehitas aastatel 1915– 1917 Taani firma Christian & Niel­ sen. Kolme ühendatud katusekupli õhuke koorikkonstruktsioon on tol­ leaegse raudbetooniteooria ja -prak­ tika üks silmapaistvaim saavutus kogu maailmas.

seneride Liidu eriauhinna. Tallinna tehnikaülikooli professor Karl Õiger on 11 aasta jooksul tegelenud Lennu­ sadama angaaride uurimisega, tänu millele sai hiiglasliku rekonstrueeri­ mistöö edukas lõpetamine võimali­ kuks. Objekt noppis ka mitmeid tei­ si auhindu, nende hulgas arhitektuuri auhinna – KOKO Arhitektid OÜ: Rai­ vo Kotov, Andrus Kõresaar.

Kolmikkupli taastamistööd Taastamistööde põhimureks sai an­ gaari kuplite konstruktsioonile oht­ likud praod kogupikkusega 3,6 kilo­ meetrit. Kõik praod õmmeldi metall­ varrastega kinni ja täideti spetsiaalse seguga. Kuplite alla lisatud uus raud­ betoonkiht taastas nende tugevuse. „Selles rekonstrueerimistöös on innovatsiooni rohkem kui paljudes uutes ehitistes,” kinnitas žürii. „Eks­ perdid nimetavad vesilennukite an­ gaari restaureerimisprotsessi ehitus­ alaseks vägiteoks, sest ehitist polnud 95 aasta jooksul pea üldse remon­ ditud ja selle seisukord oli ülihalb,” põhjendab žürii esimees Aadu Kana. Premeeritud angaaride konstrukto­ rid Karl Õiger ja Heiki Onton said peapreemia ja lisaks Eesti Ehitusin­

Uudse arhitektuuri tähtteos Konkursile esitatud 16 töö hulgast pälvis arhitektuurse kontseptsiooni auhinna Tartu Ülikooli Narva kol­ ledži hoone – Arhitektuuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov. Hoone ei jäta ükskõikseks keda­ gi, selle raekojaplatsi suunas kõrguv

14

harjumatu vorm on tugevas kontras­ tis endise börsihoone ajaloolist ku­ jundust markeeriva fassaadipinna­ ga, sulatades ainulaadsel viisil kok­ ku ajaloo, tänapäeva ja hoone uue funktsiooni. Betoonikonkursi pu­ hul kirjeldatakse rajatist järgmiselt: „Fassaadi väliskiht on esimese kor­ ruse ulatuses valatud kvaliteetsest valgest betoonisegust (valge tse­ ment, valged täitematerjalid). Teise, kolmanda ja eenduva neljanda kor­ ruse (,,noka”) esisein on monteeri­ tud valgest betoonist paneelidest.” Otsuse põhjendus: „Väga puhtalt lõpuni väljapeetud maailmatasemel arhitektuurne kontseptsioon. Kogu hoone on äärmiselt betoonilik, ka seestpoolt hästi betooni eksponeeriv.” Teise betoonrajatisena, mis vana uuega ühendab, tõsteti esile Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaa­ riumi, mille ehitaja – AS Nordecon – pälvis eriauhinna ajakirjalt Ehitaja.


Uus & huvitav

VÄLIKAMINAD VÄLIKÖÖGID www.koltsikaminad.ee

15


Uus & huvitav

Kodukaubad ekraanil Kodu- ja sisustuskaupade ostmiseks ei pea enam kodust väljuma – netis surfates võite oma kodu värskendada vaid paari hiireklõpsuga, ja seda vahel lausa ülisoodsalt. Veebipood MemberShop pakub brändikaupu, pidevate välkkampaaniate hulgas võib aga olla kuni 70protsendist alla­hindlust. Sooduspakkumistel silma peal hoides võib leida väga hea hinnaga kvaliteetseid lauanõusid, köögi­ tarvikuid, kodu­tekstiili – suurtest sisustus­elementidest kuni pisidetailideni. Leidub ka luksust! Sel nädalal tasub silm peal hoida köögitarvete kaubamärgil Sagaform, mis koostöös Rootsi disaineritega toob kodudesse leidlikkust – nutikad detailid ning värvirõõm loob komplekti ühtsust. Silmad tasub lahti hoida ka „lahtise köögi” armastajatel. Rösle kvaliteetne terasest aluste, konksude ja riiulite süsteem lubab kööki mugavaimal viisil organiseerida. Luues köögiriistades loogilise süsteemi, saate ruumi kokku hoida. Tellitud kaup jõuab teieni keskmiselt kahenädalase tarneajaga, sest netikaubamaja teeb koostööd üle Euroopa asuvate kuulsate tootjatega, kellest sõltub kauba Eestisse jõudmine. Kättetoimetamise tasu on viis eurot, probleemide ilmnemisel saab tooted tagastada seitsme tööpäeva jooksul. MemberShop liidab ka sõpru-sugulasi, kellele võite saata sõbra­ kutse, pakkudes rõõmu sooduspakkumistest või -kupongist neilegi. Vaadake lähemalt: www.MemberShop.ee

Baltic Brick & Roof Award 2013 Märtsi alguses kuulutas ehitus­keraamika hiid Wienerberger­ AS välja oma kolmanda rahvusvahelise tellis­arhitektuurikonkursi võitjad. Konkurss üritab leida ja tutvustada arhitekte, kes Balti riikides on aasta jooksul kõige edukamalt ehitus­ keraamikat kasutanud. Tavapärase punase kivikatuse kõrval on arhitektid leiutanud palju viise, kuidas anda arhitektuurile uus nägu, kasutades tellist, sillutis- ja katusekivi. Eriti klinkerkivi peab meie kliimas lausa surepäraselt vastu – vaadake või Tallinna linnavalitsuse hoonet. Elamu kategoorias kuulutati võitjaks kaarekujuline maja Antslas, autoriks arhitektibüroo Salto Arhitektid. Ralf Lõoke, Karli Luik ja Kristiina­Arusoo kasutasid Terca Aseri tellist (Nero sile FAT 65) ja katuse­kivi Koramic (Pottelberg 301, antratsiit). Ühiskondlikest hoonetest premeeriti Narva kolledžit, arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov. Kasutati Terca punast harjatud tellist (FAT 65), katusekivi Koramic (Pottelberg Amarant) ja klinker­ sillutist Penter (Aseri punane STT ja Dresden).

Netikaubamaja külastas Kadri Penjam

Võlusõna „Bose” Eestis juba tugevalt kanda kinnitanud Taani disaini- ja mööblibränd Norr11 on laiendanud oma tootevalikut – saabunud on värske kevadine kaup! Lisaks uutele lambimudelitele pakub Norr11 nüüdsest maailma tippheli­ süsteemi tootja Bose tooteid. Eripakkumisena on saadaval Sound­linki kaasaskantav kõlar, mis töötab kõigi Bluetooth-süsteemidega. See tähendab, et saad väga kvaliteetse heliga muusikat kuulata telefonist või arvutist, ükskõik kus sa ka ei asuks. Hind aprillis vaid 279 eurot! Uurige asja Norr11.com-i showroom’is Rotermanni kvartalis.

Radis haaras tudengid kampa Lastesõbralikul Eesti toa- ja aiamööbli valmistajal Radis on pakkuda uusi tooteid, mis seekord on valminud koostöös Eesti kunstiakadeemia magistrantidega. „Tutvustasime neid esimest korda jaanuaris Kölni messil ning huvilisi oli palju, saime juba esimesed tellimusedki,” rõõmustab Mauri Abner. Seekordsed päikeselised tooted on heledad ja kerged: www.radis.ee/tuppa.

Kujunda omale uks! Nüüd on igaühel võimalus endale ise uks kujundada – ehitusturule tuli uus firma Ukseproff, kelle kodulehel on selleks uudne veebipõhine programm. Eritellimusel sise- ja välisuksi tootva Ukseprofi kodulehel (www.ukseproff.ee/disaini-ise) saate kujundusprogrammis disaineritööd proovida. Võimalusi on piiramatult, sest materjalivalik on väga lai. Pigem piirab ideid fantaasia või julguse nappus. Nüüd aga saate oma disaini arvutiekraanil kontrollida, enne kui ukse ära tellite. Majaehitaja Anti Laiv, logistikaettevõtte ZIM Estonia OÜ tegevjuht: „Tänu Ukseprofi kodulehe programmile sain teada, milliseid võimalusi siseukse disainimiseks pakutakse. Head ideed, materjalinäidised ja proovitükid viisid suurepärase lõpptulemuseni, mis nüüd meie kodus nähtaval on.” Analoogseid veebipõhiseid vabavaralisi tööriistu internetist leida ei ole. Sarnaseid lahendusi küll on, kuid üksnes etteantud valmis­ detailide kokkusobitamiseks. Pärast edu koduturul loodab OÜ Ukseproff võtta suuna välisturgudele.

Diivanilaud Mia, disain Sirli Ehari. Laud Edi, disain Sylvia-J. Annus.

16


Uus & huvitav

17


EESTI ASI

Narma vaipu leidub ka Prisma kodukaupade osakonnas. Tekstiiliga üleõmmeldud servade ja praktilise koega on need võõramaistest naabritest kvaliteetsemad.

Eesti vaiba uuestisünd Läti Henriku kroonikas on mainitud, et Järvamaalt saadi sõjasaagiks hulgaliselt „vaipu”. Ju neid siin varanduseks peeti. Tasahilju on juuri ajamas ka tänapäevane vaibatootmine.

L

ihulas on juba kümme aastat te­ gutsenud Narma nime kandev vaibatööstus, mille taset on pidevalt tõstetud – selle tunnistuseks pree­ mia „Red dot 2011” šenillvaibasee­ riale Bog. Šenillvaipade kõrval too­ dab Narma vaipu paberist, plastist ja bukleest – näeme nende kodulehelt. NewWeave®-i tüüpi vaipade kollektsiooni „Open 2012” disainid on saanud endale tuttavakõlalised nimed Läänemaa ja saarte küladelt. „Nii nagu Eesti saare- ja rannarah­ vas on sajandeid reisinud kaugetele ülemeremaadele, jõuab välis­turule

ka suurem osa Eestis valmistatud newWeave’i vaibast,” on kodu­lehel kirjas. Lootust on, et sama hästi hakkab minema uuel kollektsioo­ nil. Lisaks leitakse selle väärtused üles meie endi randadel – nimelt on Narmal valmis uus kollektsioon „Open”, mis alates aprillist on saa­ daval ka Eestis. „Kollektsioon „Open 2013” koosneb parimatest newWeave’i vaibadisainidest. Traditsiooniliste mustri- ja rütmikombinatsioonide­ ga põrandavaipade kõrval on vali­ kus põnevate kontrastidega vaipu – 18

kokku 17 kujundust,” räägib Narma disainijuht, tuntud tekstiilidisainer Monika­Järg. Tootmine on üllatavalt paind­ lik, sest kõiki kujundusi on võima­ lik osta või tellida erinevates värvi­ kombinatsioonides ja mõõtudes. Valikus on veel kõrge auhinna saa­ nud vaip Bog. Edasimüüjateks on Asko, Aatrium­, Tallinna Kaubama­ ja ja veebipood On24.

Uuri lisa: narma.ee/est/kollektsioon/open-2013


Uus & huvitav

LUNA 1600 DH GOLD GAS

LUNA 550 V GAS

LUNA 1000 RD GOLD GAS

Salong KAMINAKODA Tallinn: Pärnu mnt 139e/2, Tel 677 6977 Tartu: Tähe 127e (Xnord OÜ Kaminasalong), Tel 56 615 954 kaminakoda@raidkivi www.raidkivi.ee 19


Uus & huvitav

Vaibatrendid 2013 Vaip on praktilisest põrandakattest lausa kultusobjektiks muutumas, nagu oli näha jaanuari­­kuisel vaibamessil „Domotex”. Mess toob igal aastal Hannoverisse värskeid ideid kogu maailmast.

P

roovime lühidalt märkida valit­ sevaid suundi vaibamaailmas, mis areneb kiiresti ja lausa ootama­ tutes suundades, sest vaibakunstni­ kud oskavad ikka ja jälle üllatada.

Materjalidest on hinnatumad siid ja kvaliteetne vill. Kõige kvali­ teetsemaks peetakse endiselt UusMeremaalt tulnut, sest seal on saas­ tatus väike ja lammastel head elu­ tingimused aasta ringi. Uus-Mere­ maa lambavillast vaibad läigivad siidjalt ja on väga hinnalised. Tihtipeale kasutatakse šenill­ tehnoloogiaga töödeldud lõnga, millele lisatakse metalselt läikivat polües­trit, et anda vaibale sära. Luksuslike vaipade mustrites domineerivad barokist inspireeritud külluslikud ornamendid, ning mõne­ ti näib, et luksuse hulka võib lugeda ka antiikset väljanägemist, st hullus­ ti kulunud pinda. Veider küll, vaibad, mille muster veel vaevu­aimatav, jäta­ vad ometi kallihinnalise mulje.

Luksus on alati moes Domineeriv luksuse kehastus on must, millele lisavad väärikust tei­ sed tumedad toonid, nagu tume­ pruun, müstiline lilla, öötaevakarva sinine, sügavrohekas sinine, tume­ punane. Nendega kombineeritakse kontrastina sooje ja säravaid toone, nagu vask, merevaik ja kuld. Vääri­ kad toonivalikud võimaldavad vai­ padele luua glamuurseid kombinat­ sioone, lisaks mängitakse põnevate faktuuride ja traditsiooniliselt vääri­ kate materjalidega. 20

Kahjustatud väljanägemine on tõesti elitaarseks muutunud – ka hirmkalleid käsitöövaipu valmis­ tatakse nüüd püüdlikult nii, nagu oleksid need juba kõvasti kulunud.

Loodus- ja maalähedus Tänapäevases virtuaalses ja rutta­ vas maailmas on vaibakunstnike üks rada pöördunud tagasi juurte juur­ de, lubades uuesti avastada ehedaid väärtuseid, nagu soojus, intiimsus ja autentsus. Näib, nagu kuulutaks nad, et kodu võib olla justkui rahulik oaas, kus jõuame tagasi looduse juurde – kaugemale igapäevastressist. Loodus­ likkus väljendub vaibakunstis mater­ jalide, värvide ja teks­tuuride kaudu. Populaarsed materjalid on jätku­ valt vill, lina, nõges, puuvill, siid ja si­


Uus & huvitav

PM1

Loodud elu parimateks hetkedeks Luba endale aega, et unustada kõik ümberringi toimuv, ja sukeldu muusika maagilisse maailma. Parimad kaaslased selleks on B&W kõlarid PM1 – kompaktsed ja tagasihoidlikud, kuid tehniliselt nii täiuslikud, et nendest tulev heli justkui haarab sind endasse. Tõeline heli. Ei mingeid takistusi.

Kauplus-salong:W W Passaaž, Aia 3, Tallinn, tel 53 402 492, info@valiheli.ee, www.valiheli.ee 21


Uus & huvitav sal. Värvitoonid on valitud loodus­ lähedased, päikeses kuivaks pleekinud või vastupidi, vast küpsetatud saia sar­ naselt soojad, lõhnavad ja mahlased. Palju valmistatakse lihtsaid ja ühetoonilisi vaipu, mis loovad mi­ nimalistliku sisustuse juurde sobiva värviharmoonia. Kui selline lähene­ mine liiga lihtne tundub, leiab hulga­ liselt graafilises kujunduses, triibulisi või lainelise mustriga vaipu.

Käsitöövaipade aeg on käes! Käsitöövaibad võib jaotada kaheks: 1. Hõimuvaibad, mis põhinevad originaalmustritel. Nomaadide naised koovad neid kodus ning hiljem vahetavad turul muude saaduste vastu – sealt jõuavad nad edasi juba eksporti. Vaipade mustrid on ajalooliselt välja kujunenud, nii nagu Eestis rahvarõivaste juures.

Uued trendid Uus trend on kindlasti kalligraafia, tekstid, lipud, linnade panoraamid trükituna või kootuna. Kasutatakse ära arvutigraafika võimalusi. Vaipa­ del kujutatakse tänavagrafitit, abst­ raktset või popkunsti, tuuakse sisse fotorealistlikke makrovõtteid loodu­ sest, tsitaate tänavaelust ja urbanist­ likust keskkonnast. Igaühele midagi. Pealegi sobib selline kooslus imehäs­ ti tänapäevase kerge mööblidisainiga.

2. Disainvaibad, mis on kujundatud Euroopa disainerite jooniste järgi ning sobituvad tänapäeva modernsesse interjööri. Disainvaipadel katsetatakse uusi­ värvikombinatsioone ja leiutatakse uusi kudumisviise. Tootmine toimub endiselt Aasia maades, aga kudujaid jääb järjest vähemaks, sest noored leiavad väljakutseid lihtsamates tööstusharudes ning vanemad inimesed ei suuda seda täpset tööd teha. Parajat, 2 x 3 m mõõdus vaipa koob mitu kudujat mitu kuud. Lisaks unikaalsele disainile peitub just käsitöös vaiba tõeline väärtus.

Taaskasutus Kui paar aastat tagasi alustati vanade kulunud vaipade tükkideks lõikami­ se ja tervemate lappide kokkuõmble­ misega, saavutas trend tohutu edu. Nüüdseks kasutatakse seda „lapi­ disaini” ka masinal kootud vaipade puhul. Vanu kulunud vaipu püütak­ se värskendada neile uusi jooniseid peale värvides. Uued mustrid segu­ nevad aastasadu kasutusel olnutega ja tulemus on huvitav. Nii on vana vaip uuesti ellu äratatud.

On inimesi, kes eelistavad küll kõiki tänapäeva mugavusi, ent on käsitöövaibale siiski truuks jäänud. Või on nad äsja enda jaoks avastanud – just käsitööna sündinud vaip annab kodule tõelise hinge.

Vaibagalerii

Humantooliga seljavaevuste vastu

Üllatavalt uuendusliku ideega Humantool Balance­seat on Soome ­disaintoode, mis aitab vähendada seljavaevusi ­istuva eluviisiga inimestel, parandades nende elukvaliteeti. Kompaktselt kokku sulatanud jalgratta­sadula ja kiiktooli idee, on disainer Antti Limingoja loonud kontoritooli lisaseadme, mis lubab töö ajal selgroo asendit ­muuta. Kindlasti olete avastanud, et ­vaagnakalde muutmine lõdvendab seljalihaseid. Humantooli omanik võib töötoolil istudes ­lubada endale vaevunähtavaid ­asendimuutusi, pausi ajal aga teha harjutusi selgroo liiku­vuse taastamiseks. Kasuks tulevad ka ­hingamisharjutused. Väheldase „sadula” saab kaasa võtta ka pikemat istumist ­vajavatele konverentsidele. Vaadake lisainfot kodulehel www.tool.ee uute toodete hulgast.

22


Uus & huvitav

Kvaliteetne täispuidust mööbel, valmistatud Euroopa Liidus.

Nüüd kogu kaup

–20 %

DEKO salong Kohila 2a, 11314 Tallinn E–R 10–18, L 10–16 tel 680 6405 23

www.deko.ee www.laohind.ee


KINNISVARA

Kinnisvaraturg on optimistlik Kinnisvaraturg vaatab tulevikku mõõduka optimismiga, sest näitajad soosivad turu aktiivsuse jätku ja kasvu. Madal laenuintresside tase soodustab laenamist, samas ehitushinna kasvu prognoositav pidurdumine või ka langus soodustab ehitamist. SKT aeglane kasv ning palga- ja hinnatõusu pidurdumine on tõstnud tarbija kindlustunnet. Seega vaatavad kõik kinnisvaraturul euroala poole, oodates infot sealsete turgude olukorra kohta.

P

ositiivsed näitajad kinnisvara­ turul kehtivad eelkõige Tallin­ na, Tartu ja Pärnu kohta, teised piir­ konnad on veel ootel ning paljudes nn tõmbekeskustes ei olda masu­ ajast üle saadud. Kahe tuleva aasta võimalikku arengut oleks hea ana­ lüüsida osade kaupa, sest iga vald­ kond liigub ise tempos.

jääb sarnaseks eelmise aastaga ehk 5–10% vahele. Kui prognoosida natuke pike­ malt ja ennustada senise kümne­ aastase tsükli abil järgmist, saa­ me Tallinna korterituru keskmi­ seks tasemeks 2023. aasta algu­ seks 1987 €/m2 (praegu 1126 €/m2 ja kümme aastat tagasi 690 €/m2). Näeme, et kümneaastase tsükli jook­ sul on Tallinna korterite hind tõus­ nud 70% võrra.

Tallinna uued korterid 2012. aastal läks Tallinna uute kor­ terite turul hästi: tõusis nii tehingute arv kui ka keskmine hind. 2013. aas­ taks saab prognoosida hinnatõusu, mis jääb tõenäoliselt 10–20% va­ hele. Seda peamiselt tänu järgmi­ sele taktikale: igast uuest projektist müüakse esmalt ära paremik, kas parema planeeringu või asukohaga või siis pinnalt väiksemad – seega, kõrgema ühikuhinna ja madalama koguhinnaga. Lisaks on uued pro­ jektid läbimõelduma lahendusega ja loodetavasti energiasäästlikumad. 2014. aastaks jäävad turul võistlema tänavused jäägid, mis teeb olukorra veel keerukamaks. Tuleval aastal võib statistilist hinnatõusu põhjustada mõne at­ raktiivse projekti juurdetulek süda­ linnas või mereäärses piirkonnas, samas pidurdada arendustegevuse kandumine äärelinna, mida peaks toetama ehitushinna kasvu seisak, võib-olla ka langus.

Üüriturg Tallinnas on enim nõutud 2toali­ ne korter üürihinnaga 200–300 € kuus + kommunaalmaksed. Sa­ mas on hetkel u 470 pakkumisest kinnis­varaportaalides 2toalisi vaid 160 ehk u 33% üldarvust. Pakkumi­ se ja nõudluse vahel on üsna suured käärid. Samuti tõendab ERI Kinnis­ vara üürituruseire, et vanemate kor­ terite hinnad on möödunud aastal olnud üsna stabiilsed, tõusnud on aga uute hinnatase, eelkõige välis­ maalastest ostjate tõttu. Samuti on näha, et vanemate elamute korteri­ te osakaal firmade tehingutes vähe­ neb, mis näitab, et omanikud ja üür­ nikud on rahunenud, pikendatakse lepinguid. Teisalt näitab see, et palju kortereid liigub n-ö käest kätte, mit­ te avalikul turul. Järgnevateks aasta­ teks saab prognoosida olemasoleva­ te trendide jätkumist, kuid üha tu­ gevamalt murrab üüriturule sisse kommunaal­kulude, eriti küttekulu teema.

Tallinna korterite koguturg Tallinna korterite koguturg liikus mullu natuke tagasihoidlikumas tempos kui uute korterite turg, te­ hingute arvu kasvuks jäi 2012. aas­ tal u 20% ja hinnatõusuks 7%. Prognoos järgmisteks aastateks: uute korterite ja koguturu hinna­ vahe suureneb; suurim hinnasurve on 2toalistele ja väiksematele 3toa­ listele, mis on taskukohasemad ja ka üüriturul likviidsemad; hinnatõus

Eramuturg Kui 2010/2011 oli Tallinna hoones­ tatud elamumaade turg stabiilne, siis 2012. aastal tehingute arv kaha­ nes. Samas jätkas tõusu keskmine hind, mis näitab, et üha rohkem os­ tetakse kvaliteetseid eramuid.

Hoonestatud elamumaade tehingud Tallinnas Tehinguhinnad kerkisid 2012. aas­ tal endiselt, kuigi kasvutempo vei­ di aeglustus. Keskmiseks tehingu­ hinnaks jäi 202 751 eurot, mis teeb aastaseks hinnatõusuks u 5% (va­ rem 10%).

Tõenäoliselt kasvavad tänavu hinnad Tallinna korteriturul 10–20%.

24

Edaspidi on oodata vahepeal seiskunud valglinnastumise jätku­ mist Tallinna ümbruses. Ostetak­ se buumiaegset jääki, uusi elamuid ehitatakse veel vähe. Ülitähtsaks muutub omavalitsuste töö trans­ pordi korraldamisel. Elanike survel ja ehitustegevuse vähenemisega jääb neil loodetavasti rohkem aega infra­ struktuuriga tegelemiseks. Elamu­ kruntide turg hakkab elavnema siis, kui valmis maja soetamisest odavam on osta krunt ja ehitada maja ise.

Büroopinnad Sel ja järgmisel aastal nõudlus uute büroomajade järele püsib, sest uues majas on kergem leida vajadusele vastavat pinda. Parema ruumilahen­ dusega väiksem pind annab hinna­ võidu isegi kõrgema ühikuhinna pu­ hul. Vakantsus pigem suureneb. Üha enam hakatakse rekonstrueerima Bklassi büroohooneid, aga ka juba va­ nanevaid A-klassi ruume. Hind võib mõõdukalt tõusta, muutused jäävad pigem praegusesse hinnavahemik­ ku, mediaanhindades.

Ladu/tootmine Möödunud aastat iseloomustas en­ diselt tagasihoidlik huvi hoones­ tamata äri- ja tootmismaade vas­ tu. Veidi suuremat huvi tuntakse tehno­parkide hoonestatud kinnis­ tute vastu, mis hea üürniku puhul on muutumas taas investeerimis­ objektideks. Ajakohase tootmis- ja lao­pinna üür on stabiliseerunud ta­ semele 3,5–5,5 €/m2. Prognoosida saab stabiilsust või mõõdukat hinna­ tõusu. Sektori edasine käekäik sõl­ tub ekspordi­turgudest.

Kaubandus Kaubanduspindade turg on endiselt omanikekeskne ja suuri muutusi ei too kaasa ka sel aastal avatavad kau­ banduspinnad. Põnevamaks ja või­ malusterohkemaks läheb kauban­ duspindade turul ehk 2014. aastal, kui on oodata suuremahulise Pano­ rama City valmimist.


Uus & huvitav

25


Uus & huvitav

E R Korterid ja 채ripinnad Toompea k체lje all Simar Selezov +372 56 805 425 simar.selezov@merko.ee www.merko.ee/eha Korterid ja 채ripinnad Kristiines Almar Otter +372 56 805 405 almar.otter@merko.ee www.merko.ee/tedre

26


Uus & huvitav

27


KINNISVARA

Kalamaja elurajoon Kalamaja on koduotsijate seas kõrgelt hinnatud piirkond. Kesklinn on jalutuskäigu kaugusel ning kõik eluks vajalik lähiümbruses. Elurajoon asub äsja premeeritud meremuuseumi Lennusadama vesilennukiangaaride vahetus läheduses ning piirneb Kultuurikilomeetri ja Kalamaja pargiga. Sealsele 3,4 hektari suurusele krundile oleme juba ehitanud kaks kolmekorruselist korter­ elamut, mille arhitektuur sulandub Kalamaja keskkonda, ning järgmiseks etapiks on kolm väikest kortermaja Vibu 14, 16 ja 18. Korterelamud on väga privaatsed ning suurte korteritega, mis on eriti sobilikud peredele. Majad ehitatakse B-energia­ kasutusklassi normide järgi.

Mustamäe elurajoon Mustamäe elurajoon sobib inimesele, kes on harjunud elama kesklinnast eemal, kuid samas peab tähtsaks, et elukeskkond võimaldaks veeta vaba aega ja tagaks mugava elu. Mustamäel leidub piisavalt töökohti. Piirkonna arengut mõjutavad Mäepealse kanti kerkiv teadus- ja ärilinnak Tehnopol ning teadustempel Tallinna tehnikaülikool. Tegu on Tallinna kõige rohelisema linnaosaga ning hoolimata suurest asustustihedusest on kohatunne hoopis teine kui näiteks Lasnamäel. Mäepealsele ehitame seitsmendat korterelamut ning peatselt alustame veel ühe korterelamuprojekti arendusega aadressil Mäepealse 18. Sealsed hubase planeeringuga korterid on kliendid väga hästi vastu võtnud – endale sobiva peremehe on leidnud juba üle 240 uue kodu. Ehitajate teele, Kadaka metsa naabruses asuvasse männisalusse kerkib Männipargi maja. Mustamäele omaselt on seal välja kujunenud taristu ning lähedusest leiab nii lasteaedu, koole, poode kui ka sportimisvõimalusi. Viiekordne 23 korteriga hoone valmib tänavu sügisel, kuid kodu broneerida ja osta saab juba praegu.

YIT Kodu – sinu usaldusväärne kodupartner E

luaseme ostmise püüame muu­ ta kliendi jaoks mugavaks ja lihtsaks, sest suudame pakkuda kõiki kinnisvarateenuseid. Kliendi­ le tähendab see, et kodu ostes sõl­ mib ta lepingu tuntud arendajaga, kelle poole võib nii murede kui ka rõõmudega alati pöörduda. YIT Ehitus kuulub rahvus­ vahelisse ehitusteenuseid pakku­ vasse YIT Groupi, millele pandi Soomes alus juba 1912. aastal. Ees­ tis on meil kinnisvara arendamise

YIT Kodu on YIT Ehituse kaubamärk, mille all kavandame uusi elukeskkondi, projekteerime ja ehitame eluhooneid, pakume sisekujunduse baaslahendusi ning aitame uue kodu soetamisega seotud tegevustes.

ja ehitamise valdkonnas kogemust juba üle 20 aasta: oleme valmis ehi­ tanud üle 2000 kodu. YIT Kodu ehitab kodusid igale maitsele. Täpsema ülevaate meie arendusobjektidest leiab aadressilt www.yitkodu.ee. Ingrit Asavi kinnisvara müügi- ja turundusjuht

Paldiski mnt 5/7, kesklinn Sel kevadel alustame Toompea vahetus läheduses kahe eksklusiivse kortermaja rajamist, mis asuvad vanalinnast vaid viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Kokku valmib seal 47 eri suurusega korterit – huvilised saavad juba registreeruda meie kodulehel.

28


Uus & huvitav

Burmani

RESIDENTS

29


Uus & huvitav

30


Uus & huvitav

31


Keegi ei müü maailmas rohkem kinnisvara kui RE/MAX!

tAsUtA nõuanded - kuidas MÜÜA oma KInnIsvArA KIIreMInI ja PArIMA HInnAGA. InvestorId otsivad suuremahulisi kinnisvaraprojekte – korterelamud, büroohooned, mõisad, arendusprojektid, metsad, maad. reKLAAMIMe sinu KInnIsvArA ka sooMes ja veneMAAL

erki sepa +372 56 455 085 erki.sepa@remax.ee pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

Laura Maasik +372 56 664 447

laura.maasik@remax.ee

Pille sild +372 52 98 909 pille.sild@remax.ee

tarmo Laur +372 56 500 400 tarmo.laur@remax.ee

pdfpad.com/flags/ pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/

pdfpad.com/flags/


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
EE KODU + (+ kinnisvara) märts 2013 by Eesti Ekspress - Issuu