Issuu

25. oktoober 2012

disain kahekõne ootel

modernismi klassika

nähtamatu ventilatsioon

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad. Sanitaar- ja keskkonnatehnika

Tööriistad ja ehitusseadmed

Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

Kõik Saksa santehnika tootja GROHE segistid vähemalt 20% soodsamalt! GROHE SilkMove®

Väga sujuv liikumine ja lai töönurk tagavad segisti täpsuse ning mugavuse.

GROHE StarLight

-30%

-30% Dushikomplekt Tempesta Cosmopolitan

Valamusegisti

Pimestav ja äärmiselt vastupidav sära tänu GROHE kroomtöötlusele.

2757800E

Eurosmart Cosmopolitan 32824

GROHE TurboStat®

Alati õige temperatuur. Reageerib kohe veesurve muutustele.

GROHE SafeStop

aitab vältida termostaadi tahtmatut seadistamist üle 38 °C ja enese kõrvetamist.

GROHE EcoButton

Veekoguse reguleerimisel seiskub termostaat automaatselt 50% juures.

€ 46.-67.-

€ 27.-39.-

tavahind

-40%

GROHE EcoJoy™

tooted säästavad lihtsal moel vett ja energiat, tagades seejuures korraliku veevoolu.

Termostaat-vannisegisti

GROHE DreamSpray®

Perfektselt disainitud düüsid tagavad vee ideaalse hajutamise igas režiimis.

GROHE SpeedClean düüsid takistavad katlakivi teket.

tavahind

Grohtherm 1000 Cosmo 34215

€ 13823.1-.tavahind

GROHE QuickFix™

Lihtne ise paigaldada – kiirelt ja kindlalt.

-40%

GROHE CoolTouch™ Puudub oht end kõrvetada kuumal kroomitud pinnal.

Termostaat-dushisegisti Grohtherm 1000 Cosmo 34065

€ 1101.84.tavahind

www.feb.ee / e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500

Kampaania kestab 15.10-28.10

TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / Narva 23F VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

FaVn™

LUBa enD DiiVaniL emmata

FaVn™ on FRitz hanseni ja jaime hayoni LooVa DiaLoogi tULemUs. Lootsi 3a, 10151 Tallinn Tel. 6 617 320 www.elkemoobel.ee www.facebook.com/ELKEmoobel

FRitzhansen.com

Uus & huvitav

Täieõiguslik klassika Hurraa, Elke Mööbel toob nüüdsest Eestisse modernismiklassikat disainmööbli-legendilt Knoll. See on väga tähtis samm, sest disainialal me alles hakkame üle Atlandi kiikama... Knolli asutas 1938. aastal Hans G. Knoll, USAsse emigreerunud sakslane, keda tema isa, üks Saksamaa esimesi modernismimeelseid mööblitootjaid, oli koolitanud Inglismaal ja Šveitsis. Sõja ajal võttis Hans tööle noore disaine ri Florence’i, kes oli õppinud koos Mies van der Rohega ja töötanud koos Gropiuse ja Breueriga. Peagi nad abiellusid ning sestpeale olid firmale kindlustatud parimad jõud ja Bauhausi-suund. Kasutati parimaid: Saarinen, Albini, Bertoia jt. Hiljem ostis Knoll Mies van der Rohe ja Breueri kuulsate toodete tootmisõigused. Knolli positsiooni mööblimaailmas näitab seegi, et üle neljakümne Knolli toote on valitud New Yorgi MoMa püsiekspositsiooni. Tutvu: www.knoll-int.com Klassikat Elke Mööblist: Harry Bertoia Asymmetric Chaise, tootja Knoll.

Masinavärk ja turbo Lugedes uudist, et Elke Mööbel on teinud diili üle ookeani ning hakkab meie disainihuvilistele Ameerikast modernismiklassikat tooma, sain aru, et raudne eesriie on lõplikult läbi roostetanud. Kol manda sordi banaanide ja pool piraatkoopiate asemel jõuab ko hale kvaliteet ja maailma tipud. Oma disainihariduse Euroopa-kesksuses pole me veel endale aru andnudki, et sõja eel lahkus Bauhausi jõuline moder nismituumik hoopis Ameerikas se... ning muutus seal klassikaks. Ja klassikat osatakse seal au sees hoida. Aga miks on meie pilk suu natud kangekaelselt Itaaliasse (ja Taani-Madalmaadesse)? Sest sealt tulevad kõige värskemad uudised ning Milano on endiselt disaini meka. Veelgi enam – Euroopas hakatakse avastama disaini uni versaalset uinuvat potentsiaali. Äsja korraldati üle-euroopa line ajurünnak, mille eesmärk oli panna disain tervet majan dust ergastama. Leiti, et disai nil ON turbo-efekt! Ja kui teil on olemas vanker ja hobune, lukk ja võti, lamp ja pistik, siis on selge, et kahest koos on rohkem kasu (vt lk 6).

Praktiline B-BOX vannitoas Hispaanlaste firma Cosmic uudiseks on nutikas valamu, mis pakub avarat nn poolkuiva ala. Moodulkarpides- totsikutes on hea hoida käepärast pisiasju, nagu seep, kosmeetika, hambapasta, kellad-ehted jms. All on mahukad sahtlid. Valamuserva saab kinnitada rätikuhoidjad, pakkuda on kapp ja riiul ning LED-valgustusega peegleid. Ja seda kõike ostjasõbraliku hinnaga. Vt: www.icosmic.com

Vivid lõi särama Galerii Vivid mängulisest, särtsakast ja keskmisest tublisti julgemast tootevalikust võiks iga igav põhjamaalane leida endale midagi, millega oma halli argipäeva šikimaks muuta. Äsja tutvustati uut tekstiilja tapeedikollektsiooni, mida on vürtsitatud Swarovski kristallidega. Uurige asja kodu lehelt www.1vivid.ee või minge Maakri tänavale ise vaatama – oma silm on kuningas.

KLAASVAHESEINAD LOODUSKIVID hinnad alates

75 €/m2

hinnad alates

19 €/m2

CityFire KAMINAD AURUSAUNAD hinnad alates

121 €/kompl

hinnad alates

512 €/kompl

382 € UUDIS: võimalik osta ka JÄRELMAKSUGA

Anneliis Aunapuu

EE kodu Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@lehed.ee Reklaam: Marit Kõrven, marit.kõrven@lehed.ee, tel 669 8236

www.vaheseinad.ee

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

www.biokaminad.ee

Kotzebue 18d, 10411 Tallinn www.mendali.ee Tel 503 4533, 641 5444

www.looduskivid.ee www.aurusaun.ee

Foto: Jüri Seljamaa

KES AIAS

Elu pärast disainiööd VIP: Disainiöö kulmineerus auhinnagala ja firma Osklen tooteesitlusega. Eesti disaini Grand Prix’ andis üle komeedina rõiva disainitaevasse tõusnud firma looja Oskar Metsavaht (vasakul) ise.

ÜHENDAJA: Eesti Disainerite Liit kutsub tootjaid ja disainereid ühe laua taha. Töötuba Sagadis 2012. aastal.

Disainerid ja tootjad vajavad kahekõnet Väärikad Bruno disaini auhinnad on selleks aastaks jagatud. Disainiöö toimunud. Taas on käes argipäev ning uurisime, millisena näevad disainerid ise olukorda suhtluses tootjatega.

ootjad vajavad disaini ning disain oma ideedega vajab võimalust realiseeruda. Nagu Inge Peetris hilju tises Sirbis nentis, võinuks tootjaid, kelle abil reaalselt tavainimesteni kõik nutikad ja geniaalsed ideed jõuavad, olla Disainiöö külastajate seas kordi enam. Miks on olukord selline, nagu on, ning kuidas minna edasi?

red on osa võtnud näitustest Prantsus maal ja Soomes, hiljuti siis Helsingis. Kolmeaastane projekt „Tallinn For All”, kus osales algselt üle 30 tudengi, on nüüdseks jõudnud Euroopa maine kama auhinna DME finalistide sekka. Korraldame koolitusi, kuhu too me kokku tootja ja disaineri. Hil juti toimus Sagadis kahepäevane koolitus-töötuba, kus osales 12 di sainerit ning firmadest näiteks Stan dard, Woodman, 4ROOM jt. Tootja tega koostöös sai välja valitud seit se tooteideed. EASiga koostöös toi mub aga kolm aastat vältav mööbli tootmise ekspordi tõstmise klaster, millest loodame reaalset tulemust.”

Toetus ja suhtlemine tagavad edu

TOOTJAGA KÄSIKÄES: Martin Pärn on tootedisainerina saanud tublisti lisakogemusi büroomööblifirmas Thulema. Sarja „Krog” tunnustati preemiaga Bruno’2006.

Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilo na Gurjanova on nõus: palju on vaja teha selle nimel, et tootjate ja disai nerite koostöö viljakam oleks. „Oleme kui puhver disaineri ja tootja vahel. Püüame neid kokku tuua ning olla abiks ühise suuna leidmisel ja idee de elluviimsel. Vähemalt osaliselt on Disainiööst osa võtnud tootjate vähe ses süüdi lünklik kommunikatsioon. Eestlaslik tagasihoidlikkus siin kiitust ei pälvi. Tootjad on praktilised, neid on raske meelitada. Seega on võtme sõnaks enesereklaami ja müügitehni ka parandamine tuleviku nimel.” „Püüame noori disainereid, kel napib sidemeid ja oskusi end reklaa mida ning ideid müüa, Eesti Disai nerite Liidu poolt nõu ja jõuga toe tada. Aitame nende töid eksponeeri da näitustel, võtame üritustele osale ma ning sealset hingust tajuma. Noo

Ideed realiseeruvad koostöös Eduka disainibüroo Iseasi disainer Martin Pärn kinnitab, et hea idee vormumise nimel tuleb anda endast kõik ning enamgi veel. „Loomisprot sess võib olla raske ja valus, kuid see on ka rahuldust ja naudingut pak kuv stress. Eriti kui suudad lahen dada olukordi nii, et inimesed loodut mõistavad ja kasutada tahavad, tehes seda kõike ettevõtluse etteantud raa mides,” teab Pärn oma kogemusest. „Ideed ei tule ise ega kogune sahtlisse. Need töötatakse välja tihe das koostöös tellijaga. Head lahen 4

dused sünnivad vaid siis, kui oleme ettevõttega ninapidi koos võimali kult arendusprotsessi algusest. Disaineri ja ettevõtja vastanda mine on iseenesest vale. Disain on üks tööriist, mis on keskendunud arendusele ja kommunikatsiooni le. On hea, kui seda teevad profes sionaalid, ja on hea, kui see on in tegreeritud ettevõtte igapäevatege vuste tasandil. Disaini kasutamist ei saa ega pea kellelegi peale sundima. Küll aga võiks seda teatud olukorras nõuda, näiteks kui tellija on riik või omavalitsus. See on üks eeldus või malikult kvaliteetse ja läbimõeldud kliendikogemuse loomiseks. Kui era ettevõtja tahab omapäi keskpäraselt toimetada, on tal see õigus. Riigil aga ei ole õigust olla keskpärane. Tõde on see, et disaini rakenda mises on Eestis veel väga vähe koge must. Selle teadmatuse juured läh tuvad isoleeritud disainiõpetusest ERKIs ja hiljem EKAs, eemal part neritest, kellega tuleks koos töötada: insenerid, ettevõtjad, turundajad. Viimastel aastatel on olukord tub listi muutunud. Teema on sisenenud Tallinna tehnikaülikooli, kus koos töös kunstiakadeemiaga on avatud rahvusvaheline magistriõppekava „Design & Engineering”. Samuti on hakanud disainidistsipliinidega te

Foto: Tiit Veermäe

KES AIAS

Kanga- ja tooteseeria FLY, disain ja arendus Monika Järg, teostatud koostöös OÜga Liliina.

Disaineri ja tootja vahekorrast Eestis

TOEKAS MUUSEUMIDISAIN: Nutikaid kohvikutoole Kiek in de Kökis (disain Leonardo Meigas) on põhjust vaatama-proovima minna. Muuseumi uus kujundus oli aastal 2010 disainipreemia Bruno nominent.

gelema Tartu Ülikooli Pärnu kol ledž ja Viljandi kultuuriakadeemia ning ka Tallinna Ülikool. Head tööd teeb Disainikeskus, kes nõustab ette võtteid ja viib läbi mitmeid reaalseid programme disaini võimaluste tut vustamiseks ja rakendamiseks.”

Kunst versus tellimustöö Hinnatud disainer Leonardo Meigas kinnitab, et kunsti ei saa toota nagu asju. „Oma töid tehes olen pöördu nud nii kunsti kui ka disaini poole le, tehes neil siiski selget vahet. Uni kaallooming, olgu selleks kellad või valgustid, ei ole olnud tellimustööd. Unikaaldisainiga tegelemine lihvib disaineri oskusi ja lisab uusi ideid seeriatootmisele. Nagu ka linnaruu mi valgusinstallatsioonid. See on ela musdisain – sajandivahetuse tähista mine linnaväljakul või mingi tänava lõigu rõhutamine valguse abil. Või

võtete ekspordivõimekuse ja kogu ELi liikmesmaade majanduse aren guga ei vaja enam tõestamist. Viimastel aastatel on meie Disai nerite Liit ja Disainikeskus korralda nud EASi toel hulga kõrgtasemel koo litusi, aga enamik tootjaid neile kah juks ei jõua. Ometi tegeleb Eestis näi teks mööbli valmistamisega üle 400 ettevõtte. Praegu ei leia paljud meie väärt disainilahendused ostjani muud väljundit, kui et disainer asub ise neid tootma. Omaette teema on disainila henduste ja leiutiste vahendamine. Rootsis tegeleb sellega vastav ühing. Leiutisel tekib hind, see levib. Disain kui elukutse on sündinud tänu tootmisele. Omakorda ei saa esemete tootmine läbi ilma disaini ta. Kas teha nimetut alltöövõttu või oma toodangut, selles on Eesti toot ja jaoks küsimus. ”

Maa kiirguskanalite ja nende mõju esiletoomine. Esemete seeriatootmises põimu vad turundusteave, materjalide teh noloogia, inseneriteadused, toot mis- ja disainijuhtimine. Tootedisai neri elukutse eeldab võimekust töö jaotuse loogikas orienteeruda, loo vust, et uus toode ilmale tuua, ja ha ritust, et tootmisprobleemidega hak kama saada,” selgitab Meigas.

Tootedisain kui oskus end promoda Leonardo Meigas möönab, et vastu pidiselt loodetule on viimasel küm nendil ELi maades tellimus toote disainile kokku kuivanud, samu ti nagu Eestis. „Ärimehed ja tootjad konkureerivad odava tootmise maa dega, nagu Hiina, India, Brasiilia. Kasvava kiirendusega avatakse neis ka disainikoole. Disaini seos ette

Kadri Penjam

Monika Järg, tekstiilidisainer: „Võin öelda, et disainerite ja toojate vaheline suhtlus paraneb üha enam. Siiani on probleemiks olnud kas tagasihoidlikkus, enesereklaami oskuse puudulikkus või lihtsalt olukord, kus kaks poolt räägivad erinevat keelt, sest nende haridus on olnud täiesti erisuunaline ja mitte koostööle orienteeritud. Vajadus potensiaalset koostööpartnerit mõista on vastastikune, kumbki pool ei saa seista paigal. Väga suur osa on siin professionaalsete oskuste kõrval ka isiksuseomadustel. Noortel tuleb varuda julgust, võtta kinni pakutavatest võimalustest ning osata end ja oma loomingut tootjatele tutvustada. Kindlasti vajavad nad moraalset tuge kolleegidelt ning õpetust ja sidemete loomise võimalusi. Minu jaoks on disaini ja disaineri tunnustamine nagu pidupäev, mis motiveerib, kuid sellesse hetke ei saa kinni jääda. Olime alles hiljuti Helsingis Habitarel koos kolleegidega väljas oma stendiga ning võin öelda, et tagasiside on olnud väga positiivne. Osalemiseks vajalik ettevalmistus võttis aega umbes aasta ning nüüd püüan mõneks ajaks toote arenduse poolt tagasi hoida ja viia lõpule vahepeal seisma jäänud ideed. Protsess ideest prototüübi valmimiseni on rutiinne, kuid nagu elus ikka, vahelduvad ka töös pidupäevad argipäevadega.”

„In between”, vaibadisain Monika Järg, tootja Narma LV OÜ.

KES AIAS

„Ajakuul” Kiek in de Köki kohvikulaes, disain Leonardo Meigas.

Et vaatajate jaoks aega visualiseerida, on disainer seda kujutanud bastionikäikudesse sisse seatud kalender-sammaste kujul.

Muuseumis näeb unikaaldisaini Viimastel aastatel on sagenenud viljakas koostöö muuseumide ja disainerite vahel. Nii püsiekspositsioone kui ka näitusi kutsutakse kujundama andekad disainered ning võimalused on rikkalikumad kui kunagi varem. Sedasi võib teostada ainulaadseid ideid, mida ei pea kliendini viima – sest klient tuleb idee juurde ise!

eaks näiteks on Tallinna Linnamuuseumi hallatava In geri ja Rootsi bastioni käikudes se rajatud püsiekspositsiooni „Aja rännak” osa „Ajarong”, mis annab aimu aja lainelisest liikumisest. Piki bastionikäiku panime kul gema rongi. Kujundasin selle vor mi vastavalt oma ettekujutusele aja lainelisest liikumisest. Vagunis ava neb meile vaade läbi ringidest moo dustuva toru lõpmatusse kaduvate

le tuleridadele, nende all istuvad kaasreisijad. Sõidukit projektee rides oli eesmärk see, et hoolima ta kitsas tunnelis valitsevast niis kusest ja madalast temperatuurist oleks ajarännak publikule turvaline, võimalust mööda mugav ja et nä pud ei jääks videomonitore silma de ees hoidva liikuva visiiri vahele. Tulemuses on oma osa teostus töid juhtinud kujur Kalle Pruudenil ja insener Kalle Tiismal.

Unikaalne disain: Bastionikäigu „Ajarong”, mis viib inimesi rännakule ajas pikuti ja sügavuti. Reaalsust süvendab digitaalne materjaliesitus.

Aega näitavad muuseumis ka seitse kalendriteemalist „Ajasam mast”, mis esitlevad kehtivaid aja mõõtmise süsteeme. Samuti Kiek in de Köki 6. korruse laes rippuv 2,5 m läbimõõduga ajanäitaja „Aja kuul”. Näeme aja liikumist valguse kaasabil ja kuuleme kuulist kost vaid Garšneki-Aunaste helisignaale. Leonardo Meigas disainer

Kuidas disainida majandust? 17. septembril 2012 tähistab disainiajaloo tähtsat ja kauaoodatud sündmust kogu Euroopa. Sel päeval esitleti Helsinki raekojas kogumikku „Design for Growth & Prosperity”, mis pakub välja meetmed, kuidas disainida Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet.

ogumik tähistab olulise tee al gust. Esimest korda on palutud Euroopa disaineritel kaasa rääkida suures plaanis, aidata luua stratee giat. Eri maade disainiliidritest moo dustati Euroopa Ko misjoni ase presiden di Antonio Tajani pal vel viieteist liikmeline Eu roopa disaini juhtkond (Eu ropean Design

Leadership Board), kes kahe viima se aasta jooksul käisid koos töötu bades. Eesmärk: töötada välja si send, kuidas rakendada disaini uute toodete ja teenuste turuletoomises ning tihendada sidet disaini ja inno vatsiooni vahel. Kooskäimisi koordi neeris Aalto ülikool ning neis osales ka Eesti Disainerite Liit. Kahe aasta töö tulemused võe ti kokku soovituste kogumikus. Väl ja sõeluti 21 tähtsamat ettepanekut, mis käsitlesid teenusedisaini rolli avalikus sektoris, disaini kasutaja sõbralikkust ja jätkusuutlikkust, ha riduse ja disainiuuringute olulisust, 21. sajandi disaineri kompetentsi ja multidistsiplinaarsest disainikogu konda, väikeettevõtete elujõulisuse

Miks pole siiani suudetud kasutada disaini täit potentsiaali, selgitab kiri kollasel lipikul: „On puudunud ettekujutus disaini haardevõimest, nii verti kaalsest kui ka horisontaalsest. Disain tähendab turbo-efekti!”

edendamist, intellektuaalse omandi kaitset jne. „Kuigi kindlasti seisab meil ees hirmuäratavalt keerukaid problee me, on nüüd olemas kindel meetme kogu, mille abil Euroopa disaini teo võimet parandada,” loodab Michael Thomson, kes tegeles ka väljaande toimetamisega. Seda, kas tegu on kogumikuga, mis jääb riiulitele tolmu koguma, või mida hakatakse aktiivselt ellu ra kendama, näeme aasta pärast, sest 15 disainiliidrit tegid ettepaneku jät kata oma tööd ning jälgida soovitus te elluviimist. Ilona Gurjanova EDLi esinaine

Uus & huvitav

Tallinn - Oslo - Vilnius - Moscow - St Petersburg - Almaty - Riga - Kiev Kodude ja kontorite kaunistamine jõuludeks. Vaaside, jõulutoodete, kunsttaimede ja - kuuskede hulgimüük. Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, shishi@shishi.ee, www.shishi.ee Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. www.shishi.ee/sale Jaemüük: “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Aianduskeskused: “Hortes” Tallinn, “Hansaplant” Kiili, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare 7keskus”, “Tähesaju City”, Narva “Fama keskus”.

MOODNE KLASSIKA

Tulip Chair, mille Pierre Paulin disainis Artifortile aastal 1965, on kasvanud ajatuks klassikaks ning endiselt populaarne, sest pakub mugavust, jäädes samas asjalikuks.

15 aastaga mahagonist triibulise ülikonnani Enam kui 15 aastat tegutsenud Elke Mööbel võib end õigustatult nimetada disainmööbli ikoonide maaletoomise pioneeriks – nende abiga on Eestis loodud palju kauneid sisustuslahendusi.

odudesse ja kontoritesse mõel dud disainmööbli ja saalitoolide müügiettevõtte Elke Mööbel juhatu se liige Anu Hiiop meenutab, et firma pika tegutsemisaja jooksul on muu tunud ühest küljest väga palju, aga samas pea mitte midagi. „Inimeste maitse on püsinud sarnastes raami des, kuid täieliku muutuse on läbi tei nud meie keskkond.”

Väljaspool disainiringkondi seisnutel oli keeruline mõista, miks mõne too te hind, arvestades aastatetagust aega, oli paljudele kättesaamatus suuruses.” Järk-järgult on disainmööb li enda jaoks avastanute hulk kasva nud. „Inimeste silmaring on tundu valt avardunud – reisimine on elu loomulik osa, maailm on kõigile lah ti. See peegeldub ka disainiteadlikku ses. Enam ei tule disainmööblit küsi ma vaid erialainimesed, pigem näe me aasta-aastalt järjest enam klien tide hulgas ka teiste elualade esinda jaid,” selgitab Hiiop.

Disainiteadlikkus laieneb

Little Tulip, mis algsega võrreldes on saanud endale ajakohasema jala.

„Kui Elke Mööbel 1990. aastate kesk paigas alustas, olid inimeste võima lused väga tagasihoidlikud. Vähe sed olid saanud selleks ajaks koge da väljaspool olevat maailma,” rää gib Hiiop. „Seetõttu oli pikki aastaid huvi disainmööbli vastu ülekaalukalt vaid disainiharidusega inimeste pä rusmaa. Nemad oskasid seda hinnata.

Konservatiivsest modernseks Hiiopi sõnul on disainiteadliku eest lase maitse jäänud laias laastus sa maks. „Sellest annab tunnistust asja 8

olu, et algusest peale on meie too tevalikus püsinud Saksa töötoolide tootja Interstuhl ning Soome, Hol landi ja Taani disainmööblitootjate Arteki, Artiforti ja Fritz Hanseni too dang, sealhulgas legendaarsed Arne Jacobseni disainitud Muna, Sipelga, Luige toolid, Oxfordi töötoolid, Pierre Paulini Tulbi ja Gloobuse toolid, Al var Aalto tooted jpt,” räägib ta. Disainmööbli puhul on eestlaste maitse-eelistused Hiiopi sõnul kõige lähemal skandinaavlastele: puhtad, valged ja heledad ruumid, kandiline ja selgejooneline mööbel. „Kui püü da Elke Mööbli kogemuse põhjal täp semalt määratleda, siis kõige sarna semad oleme taanlastega. Rootslaste maitse jääb pisut konservatiivsemaks, soomlased eelistavad enam maalähe dasemaid lahendusi,” räägib ta.

Uus & huvitav

MOODNE KLASSIKA Klassikaks on saanud ka baaritool, mida toodab põhjanaabrite Artek, disain Eero Aarnio (1995).

Tulbimotiivi kasutas edukalt ka Arne Jacobsen, disainides Fritz Hansenile sohva ja tugitooli Swan (1958). Needki on end ajas tõestanud. Arne Jacobseni loodud bürootooli-tüüp Oxford sündis aastal 1963. Fritz Hansen toodab seda nüüd Paul Smith’i loodud värske kangaga, mis meenutab klassikalist ülikonnariiet.

Arne Jacobseni loomingust tuntakse kindlasti munakujulist tugitooli Egg Chair (loodud Royal Hoteli jaoks Kopenhaagenis aastal 1958). Tootja Fritz Hansen.

Tulevikumaitset aitab interjööri tuua kontoritool ja -laud sarjast „Silver” (disain Hadi Teherani) büroomööblifirmalt Interstuhl.

Hiiop meenutab, et 15 aastat ta gasi otsis disainmööbli ostja klassika lisemat disaini. „Tollal oli viimistlus materjalidest väga tähtsal kohal natu raalne puit. Eriline armastus nii Ees tis kui ka mujal kuulus mahagonile – mahagonviimistlus oli staatuse näita ja,” selgitab ta. Tänane disainmööbli ostja jälgib Hiiopi sõnul väga hoolikalt trende ja eelistab tänu laienenud silmaringi le modernsemaid lahendusi. Põne vaid näiteid Elke Mööbli portfellist leiab mitmeid – näiteks on ettevõte aidanud sisustada mitut kodukino, omaniku on leidnud eksklusiivne lapiteki-kattematerjaliga Muna tool,

terjalidest. Samuti on au sees vana emaaegne mööbel, mida miksitakse moodsamate lahendustega,” räägib Hiiop. „Taaskasutus tuleb järjest jõu lisemalt sisse ka disainiklassikasse.”

üks suurfirma lasi oma nõupidamis saali tellitud Oxfordi töötoolidele panna Paul Smith’i disainitud triibu lisest ülikonnariidest polsterduse. Ka ei kardeta enam viimistlusmaterjali na kõrgläikepinda, mattpinda ja klaa si, sest nende hooldamine on tehtud tänapäeval väga lihtsaks. Üheks tänase päeva märksõnaks on ka „taaskasutus” – seda nii too dete enda, disaini kui ka kasutatud materjalide osas. „Näiteks on Elke Mööblis esindatud Saksa tootja In terstuhl töötoolid Campos, mis on tarvitusel ka Tartus kevadel avatud Biokeskuse kontoriruumides, too detud 99% taaskasutatavatest ma

Originaal versus koopia Hiiop selgitab, et nagu paljud teised valdkonnad, ei ole ka mööblimaailm jäänud originaal- ja koopiatoode te teemast puutumata. „Oleme aas tate jooksul oma klientide seas mär ganud, et toodete kvaliteet ja vastu pidavus mängivad järjest suuremat rolli, garantiiaeg on vägagi tähtis ostuargument. See näitab, et inime sed on aru saanud, et vastupidavat ja 10

kvaliteetset toodet madala hinnaga ei saa,” räägib ta. Hiiopi sõnul läheneb teadlik ost ja disainmööblile kui pikaajalisele in vesteeringule. Seetõttu on ta nõus ka rohkem vahendeid välja käima. „Pal jude disainiikoonide väärtus tõuseb ajas, järelturul on nende hind sama või isegi kõrgem kui uuena. Näiteks on võimalik Taani antikvariaatidest leida 20 aasta vanust Arne Jacobse ni disainitud Muna tooli, mis on tun duvalt kallim kui selle uus eksemp lar. Koopiatooteid selline saatus küll ei oota,” räägib Hiiop. Küsitles Kristina Tšitškan

Uus & huvitav

KODU SOODSALT SOOJAKS! TALA 06

479 €

605 €

LOVERO

1611 €

2047 €

2014 €

KV 055 R/L

MARONO

1503 €

1889 €

1670 €

MENDOLO 3S 2558 €

KV 055A

1441 €

2362 €

1601 €

NORRA KERGAHJUD LUGANO

5410 €

–10% SALZBURG

BASEL

2930 € 4181 €

RONDA

3194 €

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee 11

Uus & huvitav

*võrreldes tavalise Henkeli niiskuseimajaga

EBAMEELDIV LÕHN? KONDENSAAT? SIIN ON LAHENDUS NENDEGA VÕITLEMISEL! UUS TÄIUSTATUD ! 13

ÕHK JA TORUD

Ventilatsioon suundub maa alla

TORUD MAA ALLA: Kultuurikatla moodne ventilatsioon on lahendatud novaatorlikult – õhk juhitakse maa all ruumidest eemale plasttorude kaudu. Need Uponori sinised torud sarnanevad läbimõõdult pildile jäänud betoonrõngastele.

Nõukogudeaegses ehituskunstis ei olnud ventilatsioon kindlasti mitte võtmesõna. Midagi ju kindlasti tehti. Isegi pealinna Mägede-sarnastes elamumassiivides oli üks saladuslik auk köögis ja teine tualettruumis. Aga iial ei võinud olla kindel, kas šaht üldse kuhugi viis või olid ehitajad sinisel esmaspäeval sinna lihtsalt kive sisse loopinud. Tänapäeval on ventilatsioonil hoopis teine tähendus.

entilatsioon on kindlalt ühes ruumis aina suuremat tähtsust omandava energiasäästlikkusega. Majad muutuvad järjest õhukind lamaks. Aga ventileerimist vajavad nad ometi, sest keegi ei taha elada või töötada vaakumkilekotis. Ja pu has õhk on ka üks meie tervise alu seid. Minevikust tuntud lihtne akna avamine ei ole ka väga hea mõte. See praktika hakkab saama ajast ja arust, sest tark peremees jälgib iga sissetulevat ja väljaminevat soojaka lorit äärmise tähelepanuga. Tavakohaselt paigaldati venti latsioonikanalid lae alla. Tänapäe val hakkab kaduma seegi kirjutama ta reegel. Kui laealust ruumi on vaja millekski muuks või kui lagi peab jääma puutumatuks, vaevad arhitek tid hoopis võimalusi, kuidas paigu tada ventilatsioonikanalid mujale või viia need hoopis ruumist välja. Peale gi on muutumas materjal – metallist ventilatsioonitorusid, mis õhu ener geetikat tapavad, hakkavad asenda ma plasttorud. Uponor teeb ettepaneku viia ven tilatsioon hoopis maa alla ning tal on olemas ka vastav tehnoloogiline la hendus. Kaks esimest suuremat pää sukest on juba lendu läinud ja nende näidete najal ongi võimalik rääkida uuest tehnilisest lahendusest.

Kultuurikatel Kired ümber Kultuurikatla, mis te gelikkuses pidi valmima mulluseks Euroopa kultuuripealinna aastaks, on visad vaibuma. Vanast elektrijaa mast ja sinna sisse ehitatud multi funktsionaalsest kultuurikeskkon nast koosnev väga põneva ruumis tikuga Katel ei ole käivitunud siiani. Tegelikult on hilinemine läinud pisut nagu õnneks ning tasa ja targu tali tades on kasutusse võetud mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Maa-alune ventilatsioonisüsteem on üks neist. Kultuurikatel omandab hoopis teise tähenduse, kui hoida seinad 14

ventilatsioonitorudest tühjad. Nii suurenevad tehnokraatlikus võtmes sisearhitektuuri võimalused veelgi. Sedasi tehtigi projekt maa-aluse ven tilatsiooniga, kasutades plasttorusid. Õhu sissetulek ja väljaminek suuna ti maja alla. Sel moel said keldrisse projekteeritud (ja ka paigaldatud) ka kõiksugu tehnosüsteemid. Uponori andmetel kasutati seal nende siniseid 1200 mm torusid (mis on nii jämedad, et laps selles vabalt kõndima mahub) ja objekti le läks neid vaja tervelt 28 m. Sama firma paigutas Kultuurikatlasse pea le ventilatsiooni ka sajuvee- ja kana lisatsioonitorustiku.

Teletorn Põhjaliku remondi läbi elanud tele tornist kui Tallinna ja miks mit te kogu Eesti uuest turismimagne tist räägitakse ainult ülivõrdes täni ni. Sama käib arhitekt David Bassi ladze loodud 314 m kõrguse gigandi ehitusliku poole kohta, kus on tarvi tusele võetud mitmeid edumeelseid lahendusi. Mis ka nii unikaalse ehi tuse puhul on täiesti arusaadav. Aga lihtsale elamuskeskuse kü lastajale ei jää tehniline pilotaaž pa raku üldse silma, sest kõikvõimali kud ventilatsiooniseadmed ongi pai gutatud varju. Nagu teada, teletorni aknad vähemalt alumises osas lah ti ei käi. Seetõttu on kogu ehitist lä biva ventilatsiooni olemasolu lausa hädavajalik. Liiati ei tahetud kaunis ehitises üldse raisata pinda tehnovõrkude le. Nii juhiti ventilatsiooniseadmed maa-aluseid kanaleid pidi hoonest hoopis eemale. Publik võitis sellest kindlasti. Eksponaatidele määratud pind suurenes märgatavalt ja avara maks sai ka kinosaal. Uponori and metel kulus objektile 120 m maaalust ventilatsioonitoru. Urmas Vahe

Uus & huvitav

KAMIN SALVESTAMA!? SUURE TOENAOSUSEGA ON TEIL KODUS SELLINE KAMIN. Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse. Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa. Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

ohurest

soojakapp

TANU UUTELE TEHNOLOOGITELE ON MEIL VOIMALIK PANNA TEIE KAMIN SALVESTAMA! Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

CPA plaat

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130– 200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.

CMA moodul

WWW.KOLTSIKAMINAD.EE 15

TEHASEKAUPLUS

15. sünnipäev! Sünnipäeva puhul soovib Softrend jagada kõigiga oma rõõmu, kinkides diivanihuvilistele kinkekaarte väärtuses 100 €. Et saada osa meie tähtsast sündmusest, ootame Teid vastama kolmele lihtsale küsimusele ning kinkekaart on Teie! Külasta meie sünnipäevalehte: sünnipäev.softrend.ee • salongi teenindus • tootja hinnad • eemaldatavad katted • 20aastane garantii karkassile • kattevalikus üle 4000 kanga- ja nahanäidise

Pärnu mnt 80, Tallinn E–R 10–19, L–P 11–16 tel 660 4564, 5550 7270 e-post info@softrend.ee

Tähtsaimad hetked meie elus on hetked, mis me veedame üheskoos. Tee need hetked mugavaks.