EE KODU (24.mai 2012)

24. mai 2012

AIAMÖÖBEL

SÕNUMIGA MARKET

LEHTLA

SAUN

NII VÄHE VAEVA KATUSEGA

Uus ruukkikatus.ee teeb sinu katusevaliku veelgi lihtsamaks.Kasuta disainimise tööriista ja vaata, kuidas uued katuseprofiilid sobivad sinu majale.

Külasta www.ruukkikatus.ee • •

uued profiilid Adamante, Classic C/D ja Classic Economy uus atraktiivne disainimise tööriist

LENNUSADAM

The ar t of things chosen well rather than of ten.

IMAGE: ThE ThOMAS PhE ASANT cOllEcTION

Ahtri 6a Tallinn, 10151 Tel: +372 6515618 | Faks: +372 6515618 S천pruse pst. 31 Tallinn, 10615 Tel: +372 6556608 | Faks : +372 6556608 luxor@online.ee | www.luxor.ee

Uus & huvitav

Tool terveks eluks Puidust tool nimega YPSO on erakordselt paindlik ja timmitav. Imikueas koos söögilaua-tasandiga, ­väikelapse jaoks koos jalatoega, jääb tool kasutatavaks ka ­täiskasvanule.

Nii tekstiil­kattega kui ka eheda puidu­ pinnaga versioonid.

Disain Martin Ballendat, tootja Paidi Möbel.

Kosmilised kuubikud Kokku ja lahti käivatest elutarvikutest on leidnud super­ teema läti päritolu Rolands Landsbergs – ­tulemuseks on futumööblisari Boxetti. Viies karbis peitub viis ­funktsiooni: magamistoakarp, sohva, kontor ja meele­ lahutuskeskus ning köök (viimase eelkäijaks võib pidada Norbert Wangeni pinal-kööki). Boxetti tootjaks on märgi­tud Elstudija. Lätlastel on uskumatult suurt joont (rohkem kui praktilisust), aga ehk leidub maailmas tarbijaid ka futudisainile.

Lisa: www.tool.ee

Rahu, ainult rahu...

Elus on asju, mida on põhjust võtta mõnuga – ja mitte (ainult) seda, mida reklaam pakub. Me ei märka, kuidas paljud asjad on to­ redad just sellepärast, et nad on olemas. Pole aega, kohe kukub kell ja peremees vihastab...

Väikesed toredad ideed, mis annavad elule värvi, on kui värvi­ laik hallil pinnal. Paistavad sil­ ma nagu geniaalne disain stan­ dardkeskkonnas. Kuigi vahel lii­ ga futuristlikud, ebapraktilised, üle igapäevaelu võimaluste, on n-ö karbist-väljas-ideed toredad, sest vahel võib neist mõnda peagi täiesti ootamatult leida igapäeva­ se elu enesestmõistetavuste hul­ gast.

Tehnika- ja ­esememaailmast saab tuua lugematult näiteid.

Aga vaata ka keelt – näiteks sõna „taris­tu”, mis näis nii kunstlik, on valutult jõudnud igapäevasesse kõnepruuki.

Küllap jõuab ka Tallinna mere­rand, mida nii püüdlikult sõnas ja teos taltsutada püütak­ se, meile igapäevaseks sõbraks tagasi. Pärast poolsajandipikkust väärkasutust see nüüd jonnib ega taha kuidagi uuesti sõber olla.

Vast avatud Lennusadam on küll üks kindel vai, uues funktsioo­n is justkui kõvemini kaldasse löödud, mille külge saab visata „otsa” nii kaldalt kui ka merelt. Saame kokku mere ääres!

Anneliis Aunapuu

Laserlõikuriga mängides Vineertahvlist välja saetud kujunditega mängides võib ka tooli­ maailma värsken­dada. Heaks näiteks on ­disainer Leo Salomi loodud käepärane mobiilne iste Folding Chair. Kaval!

KERGVAHESEINAD brändinimega Excel sobivad kasutamiseks kodus, terrassil, koolis, büroos, kaubanduskeskuses, haiglas jne. Klaasist kergvahesein eraldab ja ühendab, lahendus on kinni vaid tellija fantaasias. Kasutusel on nii alumiiniumist, puidust, MDFist kui ka täiesti ilma raamita lahendused. Uudisena pakume volditavaid seinu.

LOODUSKIVIST toode on inimese elukeskkonna loomisel kasutusel juba miljoneid aastaid. Sobib neile, kes soovivad eralduda massist ning kellel on ilust ja igikestvatest väärtustest oma nägemus. Iga looduskivi

Papist mööbliks Siin-seal ­mõeldakse koolitöödena või ­töötubade tule­musena välja lahendusi, mis oleks sama odavad kui univer­saalsed. Näiteks ajutiste väljapanekute toeks või isegi tudengikodude sisus­tuseks sobivad põnevad pappseinad, millest välja­ sirutuvatest osadest moodustuvad riiulid ja mitme funktsiooniga tarvikud.

EE kodu Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@ekspress.ee Reklaam: Oliver Kalf, oliver.kalf@lehed.ee, tel 669 8236

2

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, Trükk: AS Printall

Koostööpartnerid: Abloy OY Eesti, Saunamaailm

3

on kordumatu ja omanäoline nagu iga muu looduse kunstiteos.

City Fire KAmINAD, mis ei vaja põlemiseks suitsutoru ega korstent, võib paigaldada kas või vannituppa. Kütusena kasutatakse spetsiaalset Mendali küttevedelikku, mis põlemisel ei suitse, tekib vaid süsihappegaas ja vesi. See on uudistoode, millest pole kuulnud enamik meie inimesi.

AURUSAUNA saab paigaldada igasse korterisse, luues igaühele võimaluse kasutada tervislikku saunamõnu mõistliku hinna eest, sõltumata inimese elukohast.

Uus & huvitav

Euroaluse-robustsus on aina popim

Pööris

Pöörlevad põimingud ja kukkuvad Ukud

Uku

Eestlase aiamööbel on ikka olnud laiast lauast ja toekas. Üks hetketrende imetleb aga euroaluste töötlemata puidu robustsust. Radise aiamööblitoodang kulgeb edukalt nende liinide vahel.

R

aul Abner, kelle käekiri aia­ mööbli valmistamisel on ära­ tuntavalt toekas, maalähedane ja aus, on valmis sepitsenud hoogsama ja õhulisema sarja nimega Pööris.

Selle mööblisarja juures on enam mängitud detailidega, mis moodus­ tavad graafilisi mustreid, põimin­ guid ja geomeetrilisi kujundeid. Too­ li seljatoest leiab vihjeid tuuliku tii­ badele või laste paberist neljatipuli­ sele tuulevurrile. Lauaplaat teeb aga tornaadoliku mustripöörise, jäädes siiski sealjuures rahvus­päraselt ra­ hulikuks. Kõige selle pöörituse taga on aga tõenäoliselt veel üks aspekt – hea võimalus ära kasutada korralik­

ke, aga pisut lühikesevõitu puidu­ jääke. Oleks ju asjatu neid lihtsalt prügi­m äele suunata, kui sootuks targem mõte on need ökopöörises­ se saata. See on küll spekulatsioon, aga ehk on sarja saamislugu seotud just materjali täieliku ärakasutami­ se otsingutega.

Mööbel on õlitatud, sestap nii loodus- kui ka inimsõbralik. Tooni­ valik jääb aga igaühe enda otsustada.

Siinkirjutajale hakkas Radise va­ likust silma veel üks sari, just selli­ ne lihtne ja mehiselt maaläheda­ ne, nagu Rauli aiamööbel ikka. Esi­ le tõusis ta aga kahel põhjusel. Esi­ mene on pisut humoorikas, sest kui Uku pinki külje pealt vaadata, ta­ haks küsida, kuhu sa Uku kukud. Ei kuku ta tegelikult kusagile, sest liht­ salt heledam käetugede ja jalgade raamistik tükib esile ning oma vil­ tususes sunnib teist korda kaema, ons Uku ikka püsti. Lisaks on tunne, nagu oleks pingiots sügavale maasse surutud, mis jälle lihtsalt silmapete.

Ka lauajalad on vimkaga: hele jalg ei tohiks justkui lauda püstigi

hoida, aga tume abiline jääb esma­ pilgul tagaplaanile. Kui pisut seda heletumedust ja visuaalseid vimka­ sid veel viimistleda, võib sarjast pä­ ris kelmikas kooslus areneda, eriti kui arvestada, et tegu on selleaastase uudisega. Toote paikaloksutamine ei ole aga kunagi lühiajaline protsess.

Teine põhjus, miks too sari veel silma hakkas, on vihje euroalustele.

Euroalused on viimasel ajal aia­mööbli ehitamise juures väga populaarsed, neist tehakse üha keerukamaid vor­ me, ja edukalt. Radise mööbli puhul ei ole otse loomulikult tegu euroalus­ tega, lihtsalt siinkirjutaja hoomab istmeosa ja lauaplaadi juures sarnast vormikeelt. Ehk võiks see Uku eestili­ kult hall istmeosa vahel ka mõne erk­ sa värvikatsetuse läbi teha, kohe nii, et säraks nagu vikerkaar. Aga jätkem see disaineri otsustada. Igal juhul on selge, et sama visalt nagu Abnerite pere oma asja ajab, trotsib aias tuule­ pööriseid ja ajahammast nende too­ detud aiamööbel.

Madle Mühlbach

4

Praeguses ökolaines leitakse sageli inspiratsiooni euroalustele „raisatud” puidust. Neist tehakse kõike, alates riiulistlauast ja toolist-voodist kuni trepini välja. Viimasel Milano messilgi oli taani päritolu disainer Nina Tolstrup välja pannud taiese, mis euroalusele viitamisele lisaks meenutab Jackson Pollocki värvi­ pritsmeid ja Rietveldi tooli geomeetriat. Oma maasse­ vajunud ilmelt ja vormi taotluslikult robustsuselt sarnaneb see ideelt Eestis tavapärase laudadest aiamööbliga ning veidi uuema Ukuga.

Uus & huvitav

5

Uus & huvitav

Lähenedes Tartu uuele Prismale, näib, justkui kerkiks silmapiirile puudesalu.

Nagu mõisapark horisondil Objekt: Tartu Prisma Arhitektid: Salto AB Ehitaja: Oma Ehitaja Fotod: Jüri Seljamaa

Kes on öelnud, et kaubanduskeskus peab välja nägema nagu kast? See, et tema funktsioon mahub kasti sisse, ei tähenda veel paratamatust. Rutiini vastu aitab arhitekt.

A

rhitekt võib hoonele lisada väheste vahenditega to­ hutu koguse isikupära, tähendust ja lausa kunsti.

Lisaks arhitekti panusele tuleb ehitist õige silmaga vaa­ data. Siin näete vaateid hoonele läbi Jüri Seljamaa foto­ kunstnikusilma. Kui oled korra hoone olemuse ära näi­ nud, ei jäta see mälupilt sind enam maha isegi siis, kui sedasama vaadet argielus tuhat korda ükskõikselt seirad – kunstielamus on sündinud.

Puudevõrad horisondil Tartusse Annelinna piirile, Räpina maantee äärde otse Ida-ringtee kõrvale otsustati püstitada uus Prisma-hall.

Aga et ei tekiks järjekordset hiigelkasti, korraldati kutsu­ tud arhitektuurikonkurss. Selle võitis julge ja värske mõt­

6

lemisega arhitektuuribüroo Salto, mille taga on arhitektid Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Karli Luik.

Hoone meenutab kõike muud kui kasti. Sobivalt on ka selle värv justkui otse Prisma firmastiiliraamatust pä­ rit. Majale lähenedes kerkivad silmapiirile rohelised küh­ mud, justkui kõrgem puudesalu, mis Eesti maastikul ena­ masti mõisaparki tähistab. See viib mõtted mitmele mõi­ saga seotud tähendusele: elu ja töö keskus, uuendused ja rikkused, side­med sise- ja välismaaga. Ehk on praegugi?

Seda on põhjust külastada. Kui palju sellised mõtteseosed just poodi piima järele minejal läbi pea käivad, aga siiski on need kusagil nois rohelistes puudes-pilvekestes peidus.

Kõiges selles on natuke ka teatri- või tivolimekki, aga mõõtkava ja lahenduse puhtus ei lase ülekaalu saavuta­

Uus & huvitav

Terasvõrk toob värvitud metallipinna kõrvale metalli ehedust.

... teiselt kui pilved.

Paneelistik on ühelt poolt kui mets...

Silda mööda üles sõites on tunne, justkui oleksite sattunud metafüüsilisse maali.

da. Pealegi on tegu lihtsa ja levinud ehitusmaterjali, Ruuk­ ki sandwich-­paneeliga, kuigi seda on kasutatud palju loo­ mingulisemal viisil kui tavaliselt. Energia­paneel koosneb kahest teraslehest, vahel isolatsioonimaterjal. „Võileivad” kinnitatakse konstruktsioonile, kus nad hakkavad täitma nii isolatsiooni- kui ka viimistlusfunktsiooni. Lisaks siin­ se ehitise juures eriti dekoratiivset, võiks öelda, et kaud­ selt isegi epohhi loovat funktsiooni.

Nihutati piirikupitsaid Uhiuue Prisma hoone (aadressiga Nõlvaku tänav 2) ehi­ tas firma Oma Ehitaja. Nende jaoks ei olnud suur kauba­ hall sugugi esimene nii suur töö, varem on nad ehitanud kaubanduse tarvis ka Järve keskuse laienduse Tallinnas

7

Uus & huvitav

Tänu arhitektide mõttele ei ole see kaubanduspind tavaline igav kast.

Ka parkla kujundati tavapärasest põnevamaks.

Konstruktsioonid, mis toetavad Ruukki/Paroci paneeli, lisavad lahendusele tehnilist maiku.

ja Papiniidu keskuse Pärnus ning sa­ male tellijale analoogse Prisma kau­ bakeskuse Narvasse (2008.–2010. aastal piduliku aadressiga Kange­ laste prospekt 29).

Oma Ehitaja projekteerimise projektijuht Enno Parker jutustab: „Iseenesest oli selle hoone valmimi­ ne pikem protsess, sest detailplanee­ ringuga muudeti linna piiri Luunja valla arvelt ning Nõlvaku tänav sai uue asukoha. Seega tuli Nõlvaku tä­ nav hoone rajamiseks ümber tõsta ning hoone projekteerimise ja ehitu­ sega kaasnes taristu projekteerimine ja ehitus.” Sellise, ilmselgelt problee­ me hõlmava fakti valguses paistab, et kaupluse-kasti projekteerimine pole sugugi alati nii lihtne ega ma­ sendavalt üksluine töö.

Detailplaneeringu muudatused ajas tellija siiski ise Tartu linnaga korda. Sestpeale kulges ehitaja sõ­ nul projekti ettevalmistus ja selle

Kindlasti oli ka ehitajale kõige lustakamaks etapiks fassaadi kat­ mine paneelidega, kui hoone hakkas omandama talle ainuomast iseloo­ mu. Kerge vertikaaltriibuga panee­ lid on soklist parapetini „ühes tükis”.

Joonise järgi lõigati paneelid koha­ peal ülaotstest parajaks, ja nad said igaüks omaenese „katuse” (paneeli kumerat ülaserva katab mahapööra­ tud servadega plekiriba, mis ilusas­ ti vormi järgib). Paneelist parapett moodustabki ülal puudevõrasid mee­ nutavaid hoogsaid kaari. „Võileivad” kruviti betoonpostide külge ning sel­ leks, et tuul neid ei murraks, on ülal nende valgetele sisekülgedele projek­ teeritud terastugede süsteem. Selle avameelne tehnilisus kuulub samas­ se teatraalsuse-sugemetega võtete­ süsteemi kui kaaredki.

Katus aga ei seisa majal niisa­ ma tühjalt, kus tuvid ja hakid pe­ sitseda saaks, vaid nagu juba Tal­

käigus ka koostöö arhitektidega tõr­ geteta, mingeid probleeme ja vastu­ olusid esile ei kerkinud.

Kuigi piltidel paistab palju me­ tallipinda, kinnitab Enno Parker, et põhiosas on hoone, nagu teisedki sa­ malaadsed, ikka raudbetoonist. Kar­ kass kaetakse fassaadipaneelidega ja kõiges selles pole midagi uut. Nii konstruktsioonilt, mahult kui ka ma­ terjalidelt on suurkauplused ehitaja­ le üpris sarnased. Isegi tellija jäi sa­ maks, äsja ehitati koos Narva kaup­ lust. Ometi oli selles töös midagi hoopis uut, nimelt üldmulje.

Lisaväärtus sündis ideest See on arhitektide panus, nad pakku­ sid välja põneva idee, tekitamata sel­ lega hiiglaslikku auku tellija büdžetti.

Hämmastavalt vähesega on saavuta­ tud hämmastavalt palju. Lihtsa idee puhul näib alati kummaline, miks kee­ gi juba varem selle peale pole tulnud.

8

linnas Rocca al Mare Prisma juures läbi proovitud, on sinna projekteeri­ tud parkla, kuhu tõuseb sild-autotee. Üles sõitmine pakub eriti metafüüsi­ list elamust – silmapiiril pole mida­ gi muud, kui otse ees taevasse tõu­ sev sild, kõrval arvutigraafikana tun­ duvad rohekaared. Ja liiklusmärgid nende keskel mõjuvad võõrandunult kui hukkunud tsivilisatsiooni märgid puutumatus looduses, meenutades mõnd Toomas Vindi maali.

Tuulevarjuna ümbritsevad ka­ tusele loodud parklat paneelide si­ sekülgede valged kaared – seetõt­ tu jääb Prisma külastajatele mulje, et nad pargivad oma auto lausa pil­ vede vahele. Ja seda on nad tänaseks saanud teha juba terve nädala, alates 16. maist, kui kauplus pidulikult avati.

Anneliis Aunapuu

Uus & huvitav

9

Uus & huvitav

10

SUVISED TORUD

Jaanitule ees mõtle külmale talvele Millele mõtlete jaanipäeva eel grillil liha vussitades või kusagil varjualuses jahedat õlut limpsides. Võib kihla vedada, et mitte talvisest ahjukütmisest. „Aga vaikselt võiksid ringikesed selle teema ümber koonduma hakata küll. Sest just südasuvi on aeg, kus on viimane tund mullutalvise vigade parandusega peale hakata,” mõtiskleb firma Toru 24 avariitööde osakonna juhataja Margus Polt.

„E

simeseks tingimuseks on möödunud aastal silma jää­ nud külmasillad ja -lekked üles lei­ da ja neutraliseerida. Ega siin palju võimalusi pole. Kahtlastes kohtades tuleb seinte taga olevad torud siiski lahti kiskuda ja õiged soojustusma­ terjalid käiku lasta. Seinte peal ole­ vate toru­ühendustega pääseb mui­ dugi hõlpsamini. Vigaste kohtade avasta­misel tuleb arvestada mõistagi veel ühe väljaminekuga – termofoto tege­misega. See ei ole väga odav lugu.

Aga siiski kindlam variant, kui umb­ ropsu rapsima ja torustikku igast kül­ jest parandama hakata. Aga võib-olla on tegu hoopis sellega, et tuul mõnest paigast vuhinal läbi puhub ja koos sellega ka meie põhilise toasooja.

Pahatihti võime kokku põrgata ka 21. sajandi ehituskunsti uuema­ te nippide ja võtetega. Nii näiteks ei tundnud vanad ehitusmeistrid väga novaatorlikku lähenemist, et seina ette nähtud soojustusvatti ei pan­ dagi ja see sootuks ära varastatak­ se. Või nihutatakse põranda­laudade alla mõeldud vatti ikka laudhaaval edasi. Ning sedasi laudade vahele ­vatti ei jää,” räägib Margus inimes­ telt kuuldud ehitusmeeste pettus­ test. Kui nii, siis ei pääse kapitaalse­ matest ümber­ehitustöödest kuida­ gi.” Kuid firmal on ka tavalisteks su­ visteks hooldustöödeks terve hulk võimalusi.

Küttesüsteemi pesu Ehkki küttesüsteem on kinnine, te­ kib sinna paratamatult ­a astatega sade. Kas radiaatoritesse või torus­ tikku endasse. Seda on praktiliselt võimatu omanikul endale teha – tööstuslikult läheb käiku vesi-õhksüsteem ja puhastusaineteks on spetsiaalsed hüdrolahused.

Veelgi keerulisem on lugu soojus­vahetitega, kus on alaline oht katla­kivi tekkeks. Olgu me nii hool­ sad pere­mehed kui tahes, parata­ matult tekib see tülikas kaaslane ala­ ti. Kütte­vesi võrreldes sooja ­tarbe- ja majapidamisveega on ju kogu süs­

teemi üks hellemaid kohti, mistõt­ tu nõuab ka väga tihedalt hoolitse­ vat kohtlemist.

Veetorustikku survestamine… … on samuti samm, mis annab tal­ ve eel sootuks kindlama tunde. Nagu teada, töötab kogu küttesüsteem üsna suure surve all. Tavalises kütte­ süsteemis püsib rõhk 2–2,5 baari ümber, aga soojasõlmes endas võib see vabalt ulatuda 10 baarini. Selline veejõud võib juba purustada. Ja vä­ hemalt sellise survega teda ka suvis­ tel hooldustöödel survestatakse. Ega süsteemi endassegi lastav surve väga väike ole – vähemalt 6 baari kind­ lasti. Kui süsteem juba proovile vas­ tu peab, võib ka muretus talves kin­ del olla. Selleks et asi kõigiti ametlik oleks, tehakse surveproovid ja -aktid alati soojamehhanismide edasimüü­ jate juuresolekul. Muidugi juhul, kui selliseid veel üldse olemas on.

Torude külmutamine Kui talvel tekib pahatihti vajadus vee- ja küttetorusid lahti sulatada, siis suvel on teised eesmärgid. Vee­ toru tuleb hoopis kinni külmutada.

Seda juhul, kui süsteemi mingi kraan mingil põhjusel ei tööta või ei sulgu.

Ent süsteem tuleb siiski seisata, et näiteks seesama katkine kraan välja vahetada. Süsteemi tühjaks laskmi­ ne on halvem võimalus. Külmutami­ ne aga üsna lihtne ja valutu protsess.

Puude varumine Siiski hakkab Mart naerma, kui pä­ rida, mida tähtsat võiks veel suvel teha. „Kõige tähtsam on puude varu­ mine, heade ja kuivade küttepuude ulu alla saamine. Vahepeal levinud mõte, et küttehalud ei peagi üdini kuivad olema, vaid mõõdukas niis­ kus olevat vajalikki (et ahjutäis lii­ ga kiiresti ei põleks), on väär. Mida niiskemad on puud, seda suurema põntsu paneme korstnale,” väidab spetsialist Margus Polt.

Urmas Vahe

Kui tahate muretult veeprotseduure nautida, peavad torud olema hästi hooldatud.

3 funktsiooni: piikimine, löögiga puurimine ja löögita puurimine.

Puurvasar SDS+ HR2470

159€

• Turvasidur.

• Heas tasakaalus ja võimsa löögiga. kä id • Vibratsiooni vähendav külgkäepide.

• Võimsus 780 W • Puuritava ava suurus: Betoon 24 mm, Teras 13 mm, Puit 32 mm • Löögijõud 2,4 J

KINGITUS! Väärtus 24,20€

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul 01.04.-30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

Uus & huvitav

Turvalukk lisalukuks – kas ka kahekordne kaitse?

Mõelge kaasa: ehk ei teeks paha veel kord läbi mõelda oma kodused lukustussüsteemid?

K

Ära nii tee!

• Ära jäta võtmeid nähtavale vedelema!

• Ära lukusta turvalukku, kui oled ise kodus!

• Ära viska lukuga kaasas olevat võtmekaarti ära!

• Ära tee madala turva­ tasemega võtmest lisa­ võtmeid suvalises kohas ja mis tahes võtme­toorikust! Lisa­ võtmed tee alati Abloy volitatud edasimüüja juures.

ortermajades on lisaks kasutus­ lukule vaja kindlasti paigalda­ da turvalukk. Turvaluku ülesanne on tagada turvalisus nii korteris vii­ bides kui ka sealt lahkudes.

Turvalukku ei tohi lukustada korteris olles – seda sellepärast, et ohu korral peavad saama korteris viibijad lahkuda viivitamatult ainult kasutusluku väändenupust ust ava­ des. Kodust lahkudes lukustatak­ se ka turvalukk – nii ei ole võima­ lik näiteks akna kaudu korterisse si­ senenud kurikaelal varaga ukse kau­ du lahkuda.

Turvalukuks sobib hästi Abloy® Bodaguard SL905, mille terasest val­ mistatud konkskeel ulatub lukusta­ tud asendis piida sisse 21 mm. Turva­ luku korpus kinnitatakse ukse külge nelja kruviga – ka see lisab vastu­ pidavust ja turvalisust (lukk peab vastu külgsurvejõule 700 kg). Lukul on kaheksa muuki, mis võimaldavad üle 1 000 000 võtmekombinatsiooni.

Lukust saab võtme eemaldada alles siis, kui lukukeel on kas luku sees (uks on lahti) või täielikult väl­ ja keeratud (uks on lukus). Turva­ luku konkskeel on valmistatud ka­ rastatud terasplaatidest, millele on lisatud sirge teraskeel. Terasplaadid raskendavad lukukeele saagimist ja lisatud sirge keel välistab ukse ava­ nemise ka n-ö väänamise teel.

Turvaluku lisavõtmete tellimise õigus on ainult võtmekaardi oma­ nikul ning lisavõtmeid saab tellida üksnes Abloy volitatud edasimüü­ jatelt.

Turvaluku kattekilp on väljast­ poolt sileda kuju ja lamedate serva­ dega – sellest ei saa tangidega kin­ ni haarata ega katet maha murda.

Abloy valmistab turvalukule kolme pinnaviimistlusega kattekilpe: kroo­ mitud (CR), mattkroomitud (MCR) ja läikiv messing (MS/KILA).

Tähtis roll on täita ka turvaluku vasturaual, mis kinnitatakse piida sisse nelja kruviga – konkskeel peab vastu rauda sobima täpselt, seega ta­ sub lukupaigaldus tellida asjatundjalt.

Uus turvalukk sobib häs­ ti n-ö vana põlvkonna turvaluku Abloy 428 süvisesse, vahetus käib lihtsalt ja kiiresti.

Selleks et lukud töötaks kodu heaks kaua ja kindlalt, peab neid hooldama väljaõppe saanud lukksepp vähemalt korra aastas. Kui juhtub, et luku tõrgeteta töötamiseks tuleb hoo­ pis veidi ust kohendada, on uks de­ formeerunud ilmastikuolude käes või vajavad ülevaatamist hinged. Takis­ tuseta töötav uks ja lukud täidavad oma ülesannet, andes koduomani­ kule igapäevaelus kindlustunde.

Kuuride, keldrite ja suvekodu­ des abihoonete lukustamisel tuleks lähtuda lukustatava koha vajadus­ test. Üheks parimaks lahenduseks on siinjuures kindlasti ripplukk.

Kuuri lukustamiseks sobib kas ripplukk või süvistatav lukukor­ pus ja võtmepesa – oleneb nii ehi­ tisest kui ka uksest. Kui kuuris on vaid moosipurgid ja paar lagune­ nud mööblitükki, pole muidugi mõ­ tet karastatud terasest kallihinnalist ripplukku koos spetsiaalsete kinni­ tusraudadega osta. Selline valik tu­ leks aga teha siis, kui kuuris on hoiul väärtuslikum kraam, näiteks muru­ niitja ja jalgratas.

Oluline on ka kuuri uks, mis peaks olema üheleheline ja tuge­ va raamiga, et lukku oleks võimalik ukse­lehe sisse või ukse pinnale kin­ nitada. Laudadest valmistatud hõre­ dast uksest on võimalik lihtsate va­ henditega läbi minna ja paraku ei paku see varale mingit kaitset.

Tähtis on ka see, et kuna kuurid seisavad õues, on nad koos lukkudega pidevalt ilmastikuolude meelevallas.

Kuid Abloy ripplukud on vastupida­ vad ja töökindlad ning toimivad tõr­ geteta ka käredas pakases ja vihmas.

Lai tootevalik Ripplukkude valik on äärmiselt suur – sobiva toote leiab vastavalt vajaminevale lukustuskohale. Keld­ rite ja pööningute lukustamiseks sobib näiteks messingist ripplukk 12

Abloy PL330. Rippluku sanga läbi­ mõõt on 8 mm ja valida saab kolme pikkuse vahel: 25, 50 ja 100 mm.

Suvekodu värava ja garaažiuk­ se lukustamiseks sobib terasripp­ lukk Abloy PL340, mille sanga läbi­ mõõt on 10 mm, saadaval on pikku­ sed 25 ja 50 mm.

Kõige kõrgema turvalisusklas­ si, klass 6 nõudmised standardile EN12320 ületab tugevaim ripplukk Abloy PL362, mis sobib erilist turva­ lisust vajava kasutuskoha lukustami­ seks. Rippluku 15 mm läbimõõduga sanga kaitsevad tõhusalt kõrgenda­ tud õlad. Vägivallaga luku lõhkumi­ ne, saagimine või puurimine osutub võimatuks. Luku tugevusest annab aimu ka selle suurus – Abloy PL362 kaalub 1,23 kg!

Kõikide Abloy ripplukkude võt­ meid on võimalik ripplukust välja võtta vaid lukustatud asendis – nii ei jää lukustatava ruumi uks koge­ mata lukustamata.

Erakordne tugevus Abloy ripplukkude tugevust on tes­ titud erapooletute testidega ja nad täidavad Euroopa ripplukkude stan­ dardi EN12320 nõudmised. Abloy ripplukkude karastatud terasest kor­ pused ja boorkarastatud sangad pa­ kuvad füüsilisele väärkasutamise­ le suurimat vastupidavust. Nii pole võimalik ripplukkude sanga näiteks tangidega katki väänata ega trelliga korpusest läbi puurida.

Ripplukkudele on saadaval tolmu­kaitsed, mis takistavad niis­ kuse ja mustuse pääsemist võtme­ kanalisse. Ripplukuga lukustatud koha turvalisus sõltub ka kinnitus­ raudadest, kuhu ripplukk kinnitub.

Need peavad kindlasti olema sa­ mast tugevusklassist kui ripplukk.

Spetsiaalseid kinnitusraudu on saa­ daval erinevatele ripplukumudelite­ le ja ukse avanemissuundadele (pa­ rema- või vasakukäeline uks).

Uus & huvitav

Meie ehitame!

Mine randa... ja võta maja kaasa!

Omadused: 20 ruutmeetrit, teisaldatav, elekter, vesi, kanalisatsioon, istekohti kuni 20 Võimalused: kahe magamiskohaga, küttekeha, palju värvilahendusi, avatäited, mööbel

TEHTUD TÖÖD: Tallinn, Toompuiestee 3 – katuse lammutus, ehitus, välja arvatud plekk Tallinn, Vabriku 8/8a – katuse ehitus, välja arvatud plekk Tallinn, Koidu 122 – sarikad, toolvärk, pennid Tallinn, Saue 9 – katuse ehitus, välja arvatud plekk Tallinna teletorni fassaadi tööd (koostöös Denor Ehitusega) – looduskivi paigaldus Tabasalu eramu renoveerimine – vundamendist võtmeteni Nõmme eramu juurdeehitus Keila eramu juurdeehitus Mitmed eramud, tööstushoone, kooli katus koostöös ASiga Toode Jõe 68 korteriühistu, Keila linn – katuseehitus, tuulekastide ehitus ja vihmaveesüsteemi paigaldus

Koduleht valmimisel.

Pärnasalu 26 korteriühistu, Saue linn – katuse ehitus Kumna 27 korteriühistu, Kumna küla – katuse ehitus Põhja 31 korteriühistu, Keila linn – panduse ehitus Kumna 35, Kumna küla – katuse ehitus Munalaskme hooldekodu, Munalaskme – katuse, tuulekastide ehitus ja akende vahetus Kulna küla, Tammerma tee 12 – eramu ehitus Kumna küla, Kumna 29 – eramu ehitus Peetri küla, Tähnase tn – eramu ehitus Muraste – eramu ehitus Vasalemma, Pärna 5 – eramu ehitus Sadama 26 korteriühistu, Paldiski linn – katuse ehitus, vihmaveesüsteemi paigaldus Tallinn, Väike-Ameerika – kolme korteri ehitus

www.proffehitus.ee 13

TAAS SAUNAST

Saunagurmaan oskab head leili hinnata!

Kuigi tänapäeval saab ka kitsukesse linnakorterisse sauna ehitada, ei ületa miski head puuküttega maasaunaleili. Uurisime, kas saun korteris on võrreldav saunaga maal järve ääres ning mida annab teha, et looduslähedus ka kiviseinte vahele jõuaks.

N

eil, kel kogemused erinevate saunadega, kinnitavad, et kõi­ ge tähtsam on hüva leil. Igast kivist paraku krapsakat leili välja ei mee­ lita ning saunaelamuse parandami­ seks tuleb midagi ette võtta.

Elav tuli annab õige tunde Linnakorteritesse ja ridaelamutesse ehitatakse enamasti elektrikerisega saun, mõni otsustab ka infrapuna­ sauna kasuks. Maainimene naudib aga siiani korralikku puukeriseleili ning hüppab pärast higistamist kas lumehange või kodusesse veekokku jahutust saama.

Jannar Järg ABC Kamin OÜst kinnitab, et elektrikerisega saun so­ bib korterisse, kus ei ole suitsukors­ tent või kus puudub vaba suitsulõõr saunaahjule. Elektrikerise miinu­ seks on, et see sööb ära saunaruumis oleva hapniku. Muidugi on elektri­ kerisega ja infrapunasaunad muga­ vad, sest ei pea puudega vaeva näge­ ma. Mainida tuleb aga seda, et kuna elektrihind on endiselt tõusuteel, on ka saunarõõm kulukam. Lisa­ ma peab sedagi, et ehkki infrapuna­ sauna toimet on uuritud palju ja väi­ detakse, et sellel on positiivne mõju inimese organismile, sest puhastab keha kõige sügavamalt, tuleks siis­ ki ettevaatlik olla. Terviseprobleemi­ de korral peab enne infrapunasauna esmakordset kasutamist konsultee­ rima kindlasti arstiga.” „Puuküttega saunadest on meil enim levinud Soome saun, ilma korstnata suitsusaun ja korstnaga poolsuitsusaun. Soome sauna ke­ ris on metallist ja kaetud osaliselt või tervelt kerisekividega, samuti suitsu­toru. Kerisekivid kuumene­ vad üsna kiiresti, mõne tunni pärast peale kütmise alustamist võib juba leili visata, kivide leilivõimekus säi­ lib ka edasi küttes. Kuid saunatami­ se ajal tule allhoidmise miinuseks on õhu kuivamine.”

14

Uus & huvitav

Pärnu mnt 80, Tallinn www.omaruum.ee

TEHASEKAUPLUS

Hea diivan ei pea olema liiga kallis – tee ost õigest kohast!

Victoria katteriiet on imelihtne vahetada. See annab võimaluse muuta oma kodu ilmet vastavalt tujule ja sündmusele.

Eemaldatavat katet on väga lihtne puhastada.

Võimalus kasutada julgelt väga heledaid kangaid.

Lisakatet on võimalik valida 83 kanga hulgast.

2=1

Tellides hiljemalt juuni lõpus Softrendi tehasekauplusest eemaldatava kattega diivani Victoria, saad kingiks kaasa lisakatte.

Mudelil on palju variatsioone.

Saadaval ka nurgadiivanina.

Uus kvaliteetne santehnika, disaintapeedid ja laminaatparkett kuni 90% soodsamalt!

Ole trendikas ja osta soodsalt! kuni

–90%

Kuidas on see võimalik?

Toome kauba ise maale ja müüme otse lõpptarbijale, samuti ostame pankrotistunud ettevõtete vara, seega on meie hinnad tihti isegi tootjahinnast madalamad.

Moodsad kivimassist vannid

alates 599 €

Piiratud kogus malmvanne alates 499 €.

15 Vaata lähemalt: www.pankrotivara.com ja www.laohind.ee

TAAS SAUNAST

„Suitsusaun ja poolsuitsusaun on väga hinnatud saunad. Nende ke­ riseid on võimalik ehitada nii tellis­ test kui ka looduskividest välisvood­ riga. Saunas on kerge hingata, seal on minevikuhõng ja tõeliselt naudi­ tav, ühtlane leil. Miinuseks on sellel kerisetüübil pikk kütmise aeg – um­ bes viis tundi. Puuküttega saunade füsioloogiline mõju organismile on organismi sisetemperatuuri ja pulsi­ sageduse tõus ning vererõhu langus.

Saunaskäimisega treenitakse südant ja südameveresoonkonda, kaasneb higi teke, naha verevarustuse para­ nemine, stimuleeritakse ainevahe­ tust ja väheneb organismi nakkuste­ le vastuvõtlikkus. Kividega katmata metallosad kiirgavad metalliioone, mis muudavad saunaelamuse eba­ mugavamaks,” jätkab Järg.

Õige keris annab mõnusa leili Enok Vassel, kes elab perega Harju­ maal looduskaunis kohas, on ehita­ nud endale kokku kolm sauna, vii­ mane sai valmis äsja. Kaks neist on olnud puuküttega Soome saunad, üks pisut erilise elektrikerisega Soo­ me saun korteris. Enoki jaoks on tähtsaim värske õhk leiliruumis ja hea, õige niiskusega leil.

„Leili kvaliteet on kinni kerises ja kerise valik on kõige keerulisem.

Kuigi kaubanduses on keriste valik esmapilgul meeletult suur, on konk­ reetsete soovide korral kerist leida päris raske,” kinnitab ta.

Enok selgitab: „Hea leili saab sellisest kerisest, mille kuumad metallosad on kiviga kaetud. Ees­ ti tootjate valik on üsna ühepal­ geline – metallvõrgu sees kerise­ kivid –, parem valik on Soome toot­ jate n-ö voolukivikerised. Voolu­ kivikeris on kaetud soojust eri­ ti hästi salvestavate looduskivist plaatidega. Sellised kerised an­ navad pehme ja paraja niiskuse­ ga leili, samas on neil esteetiliselt talutav väljanägemine. Need keri­ sed teevad hea leili sõltumata sel­ lest, kas kerist köetakse elektri või puudega. Soome tootjad pakuvad seesuguseid juba mõnda aega, näi­ teks Mondex. Eesti tootjate valikus olevad „musta metallvõrgu sees ki­ vid” tüüpi keris ei ole mulle mee­ lepärane ja tavaliste kerisekivide­ ga ei saa päris seda õiget leili ka.

Kõige mõttetumaks keriseks pean nn esimese põlvkonna elektrikeri­ seid, mis koosnevad küttekehadest ja peotäiest kividest. Nende leili ei saa kuidagi mõnusaks pidada.”

Kodune saun maalähedamaks „Kui võrrelda omavahel korteris ja maal asuvat sauna, siis viimase eeli­ seks on võimalus jahutada end värs­ kes õhus või veekogus. Higistamine ja pesemisvõimalus on ainsad võr­ reldavad elamused korteris ja maal asuvas saunas. Korteri saunaelamu­ se parandamiseks on vaja korralik­ ku õhuvahetust. Mõnda tüüpi majja saab paigaldada ka puuküttega ke­ rise. Sel juhul peab see olema me­ tallist nn korvahi ehk kerisekivide­ ga ümbritsetud,” annab Jannar Järg lootust ka korteriomanikele, kel sau­ naehitus mõttes. „Korralikus saunas on hapniku­ rikas õhk sama tähtis kui kerise­ kivide kogus või lava laius ja -kõr­ gus. Õige tsirkulatsioon annab sau­ nale omase mõju ja mõnu. Vale õhu­ ringlus võib aga olla tervisele kahju­ lik, sest leiliruumis tekib ülekuume­ nemine. Leiliruumi peab tulema pii­ savalt hapnikku ning õhk peab ring­ lema ruumis nii, et keris saab värs­ ket õhku. Väljatõmbeava peaks jää­ ma kerisest võimalikult kaugele.

Sauna juures on tähtis, et värske õhk suunduks kerisele kas ülevalt või alt. Lähtutakse reeglist, et keris peab õhku juurde saama ülevalt, aga 16

kui inimene on valinud kerise, mil­ le puhul peab õhk tulema alt, tekib probleeme. Vastasel juhul võib tek­ kida kerise allosas asuva termostaa­ di ülekuumenemine ja keris lülitub automaatselt välja,” selgitab Järg. „Elektrikerisega saunas tuleb sisse­puhutav värske õhk juhtida ke­ rise kohale, ülemistest kividest ligi­ kaudu poole meetri kõrgusele. Välja­ tõmbeava parim koht on võimalikult kaugel kerisest lava all – umbes la­ valistuja kandade kõrgusel. Teine väljatõmbeava peaks olema võima­ likult lae all, mis on mõeldud leili­ ruumi tuulutamiseks pärast sauna­ mõnusid. Puukerise puhul tuleb ka­ sutada aga teistsugust õhu juhtimist.

Värske õhk juhitakse kerise ette, alla või taha ning väljatõmbeava on lae all. Kui saun asub eluhoones, peab mõtlema ka sundventilatsiooni­ le ning vähemalt õhu väljatõmme peaks olema mehaaniline. Sauna­ järgsele tuulutusele ei tohi omista­ da vähem tähelepanu kui värskele õhule leilivõtmise ajal, sest niiskus on sauna kui valdavalt puidust ra­ jatise suurim vaenlane,” lisab Järg.

Kadri Penjam

Uus & huvitav

KODU SOODSALT SOOJAKS! TALA 16

797 €

886 €

LOVERO

1611 €

2047 €

2014 €

KV 055 R/L

MARONO

1473 €

1889 €

1637 €

MENDOLO 3S 2558 €

KV 055A

1406 €

2362 €

1562 €

NORRA KERGAHJUD BILBAO

2090 €

–10% kuni 31.05.2012 SALZBURG

BASEL

2844 € 3087 €

RONDA

2729 €

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee 17

uus materjal

Kindel katus pea kohal Paljudele on tuttav väljend, et kui kellegi elu veereb nagu hernes, on tal kindel katus pea kohal. Katus väljendab midagi kindlat, vahest ka lõplikku. Arvatakse, et „kindel katus” on mõiste, mis ei muutu kunagi.

Tänapäevases meeletult kiiresti muutuvas tehnilises maailmas ei pruugi aga vana tõde alati paika pidada. Ikka võib leida midagi uut.

E

estimaal on kinnistunud um­ bes pool tosinat katusetüüpi: aina rohkem moodi minev kivikatus, alati õiget joont hoidev metall-, täp­ semalt plekk-katus, juba tarbimisest kaduv eterniit, veel ekstravagantne klaas, minevikku riivav laast ja sin­ del ning millegi erilisega silma pais­ ta ihkav mätas või muld.

Plussid on teada.

Miinused ka Teraskatuse plusse polegi mõtet ha­ kata taas kord üles lugeda. Ta on end tõestanud mitmesaja aasta jook­ sul. On ju teada, et võrreldes teiste katuse­tüüpidega on teras kõige ker­ gem – ruutmeeter ei kaalu viit kilo­ gi. Ilmselt on teda ka kõige kiirem paigaldada – lihtsama katusega tu­ leb 3–4meheline brigaad toime päe­ va jooksul. Erinevalt nii mõnestki tei­ sest katusetüübist ei karda teras­katus külmatsükleid ja kliima kiire vaheldu­ mine ei tee teras­plekile suurt midagi.

Teraskatust saab paigaldada iga­ sugustele kalletele – kindlasti on va­ rieerimisvõimalus mis tahes muu katusetüübi puhul.

Plekk on loomult libe materjal.

Seepärast ei jää sinna pidama jää

ja lundki peab sadama väga tihe­ dalt, enne kui valge vaip paigal pü­ sib. Plusside hulka tuleb kindlasti veel kanda katusematerjalidest ilm­ selt kõige suurema värvivaliku – hea tahtmise juures saab sobiva tooni valida kogu kataloogi ulatuses. Mit­ med pealiskatted, nagu polüuretaan­ värvkate, polüester või mattpolües­ ter, ei vaja pärast paigaldamist erilist hooldust ja kestavad muutumatuna aastakümneid. Siiski soovitatakse just puude all seisvad katused paari aasta tagant survepesuriga üle lasta, et uhtuda maha nii võimalik sammal kui ka katust mingil määral kahjus­ tav lehesodi ja õietolm.

Teraskatuse maksumus olene­ valt pleki profiilist ja kattematerja­ list kõigub viiest kuni kümne euroni, millele liitub veel paigaldustasu ju­ hul, kui kohale kutsutakse meistrid.

Kes sõrmega vigu ja miinuseid ot­ sib, leiab neid õige vähe. Teadagi, et roovitus peab olema ülisile ja vanade majade puhul tuleb see tavaliselt väl­ ja vahetada: neile lihtsalt nii siledat roovitust ei tehtud. Selle uuendamine nõuab aga meistrimehe kätt.

Mõnda ajab närvi ka teraskatu­ selt kostev vihmamüra, mis tugevate

hoogude puhul võib muutuda lausa väljakannatamatuks. Kuna aga Eesti karmilt põhjamaises kliimas pannak­ se katuse alla niikuinii soliidne soo­ justus, summutab see ka vihma­müra sumedaks.

Mängu tuleb titaantsink Teraskatuste maailma on nüüd il­ munud võimas tulnukas, millele en­ nustatakse suurt tulevikku. Ehkki tegu on mõnevõrra kallima mater­ jaliga, ületab tema vastupidavus ja ka eluiga kaugelt senised teraskatu­ sed. Tegu on titaantsingiga.

Maailmas ei ole titaani lisami­ ne terasele mingi uudis. Mainitak­ se koguni, et materjal on katustel ja ka fassaadidel saanud enim ka­ sutatavaks vähemalt nendes paika­ des, millele esitatakse kõrgendatud arhitektuurseid ootusi ja nõudeid.

Pole vist vaja lisada, et titaantsingi korrosiooni­kindlus on kordades kõr­ gem kui tavalisel teraskatusel. Prog­ noositakse, et selline katus peab vas­ tu vähemalt 300 aastat. Kuigi prakti­ kas seda loomulikult keegi veel näi­ nud ei ole.

Tähelepanuväärne on seik, et ti­ taantsink muutub ajas. Tema väli­ 18

mus muutub ilmastiku mõjul aina eksklusiivsemaks, väärikamaks ja loomulikumaks. Titaantsink on mo­ noliitne metallkate, mida võib luge­ da ka eri kihtide puudumiseks ma­ terjalis endas. Seega on välistatud materjalide isesugune käitumine.

Titaan- ehk täistsink on puhta tsingi sulam, millele on lisatud vas­ ke ja titaani. Nagu vaselgi, puuduvad ka tsingil korrodeeruvad omadused ja seetõttu on ta muutunud eriti hin­ natud materjaliks.

Titaantsinki toodetakse nii rulli­ des kui ka lehtedena ja peale loomu­ liku tsingitooni valmistatakse teda ka väga paljudes teistes värvides.

Vase lisamise eesmärk on paran­ dada materjali paindumisomadu­ si. Titaan annab muu hulgas juurde tõmbe­tugevust ja vastupidavust kõr­ getele temperatuuridele.

Titaantsingi koostis: tsink – 99,8–99,9% titaan – 0,07–0,10% vask – 0,08–1,00%

Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu materjalide põhjal Urmas Vahe

Uus & huvitav

Santehnilised- ja torutööd Veevarustuse, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide avariide likvideerimine Kanalisatsioonitrasside survepesu Fekaalide väljavedu Kanalisatsiooni ummistuste likvideerimine Elektritööd Elektriavariide likvideerimine Torustike videouuringud Kaevetööd ja välistrasside ehitus Gaasiseadmete remont, hooldamine ja paigaldus Torude sulatamine Lekkelabor

Teenindame teid ööpäevaringselt Dispetšer Tallinnas: 6 482 200, 51 16 622 19

Uus & huvitav

Rahu ja tasakaal

Megaminimalism

Suvila ei pea tähendama palkidest hütikest, pigem võib valge geomeetria vaimule rahu pakkuda. Silm jääb puhkama disainibüroo CKR (Claesson, Koivisto & Rune) betoonpaneelidest suvilal ehk Villa Wiglundil Rootsis Ölandis. Valge, väheke pikaks venitatud kuubik on klaasist otsaga mere poole pööratud. Hoone on taljest veidike kokku­ surutud, seinte- ja katusepindadele on sellega tekitatud kerged kalded. Valge kivi, klaas ja soe puit.

Mehhiko moodsa arhitektuuriga pole me eriti tuttavad, kuid see üllatab zen-auraga. Hiljuti ehitas arhitektuuribüroo Frente kitsale kiilu­ kujulisele krundile stuudio, mis õigustab minimalismi nime igati. Valged plokid ristuvad eri nurkade all ja loovad peegelsileda põrandapinnaga ruume, mis on täis potentsiaali.

Moodne hütike Kanada moodi Väsinud maja asemele on kerkinud arhetüüpne vorm Warburg House (Jordan Allen ja Ryan Trefz). See püüdleb samade eemärkide poole, mis siinmail populaarsed: lihtsus, ajakohasus ja energiasäästlikkus, teisalt avatus, paindlikkus ja tõhusus. Üleni katuseplekiga kaetud hoone on tõstetud 20 cm maast terasraamidele. Ülilihtsat interjööri jaotavad toekad tumedad terastalad, kuid kõik eluks vajalik – köök, kapid, tehnika – on tihedalt puidust plokki nagu konteinerisse pakendatud. Puitu on kasutatud aknaraamides ja viiluotstes, põrand on poleeritud betoon.

20

Uus & huvitav

21

ARHITEKTUUR AIAS

Lehtlate lummuses Eesti suvi on selline, mille üle on sageli põhjust nalja visata stiilis „kolm kuud kehva suusailma”.

Alles hakkad tundma rõõmu tärkavatest hiirekõrvadest, kui juba on põhjust muretseda kolletavate lehtede saju üle koduaias. Sestap on täiesti arusaadav, miks majaomanikud või aiaga piiratud agulimajadegi asunikud iga hinna eest suvele pikendust leida püüavad. Miks mitte võtta siinkohal abiks eesti oma meeste välja mõeldud, projekteeritud ning juba aastasadu eestlasele hingelähedasest puitmaterjalist valmis tehtud väikeehitised.

S

elleks et õues ikka juba varakeva­ del ja hilissügiselgi mõnus oleks ja iga sabin meid suveaal tuppa taga­ si ei ehmataks, tulevad appi aiaraja­ tised. Varjualused, pergolad, leht­ lad, paviljonid. Ühe toreda lehtlaga on välja tulnud tubli eesti mees Raul Abner, kes oma firmas Radis mõtleb välja ja pakub täiendust arvukatele muudele aiarajatiste plejaadile. Ni­ meks on lehtla saanud Kuup ning sel­ le põhjust pole vaja just kaugelt otsi­ da – väline vorm on kõige alus. 2,8 m on just see õige mõõt, mis kuubi ser­ vadele pikkuseks saanud, ning tänu tema rangele geomeetriale me nimelt sellest lehtlast täna räägimegi. Eriti seetõttu, et Radis viljeleb Eestile nii omast puidust lähenemist, pikkides seda ka rahvussugemetega.

Kui hoolega vaadata, siis ka mui­ du lakoonilise lehtla külgede toes­ tusprussid on kergelt rahvuskantsete nurkade all paigutatud. Ja eestlane on oma aias ikka tahtnud näha puitu selle kõige ehedamal ja, kui lubate, ka robustsemal moel. Eks mäletame oma lapsepõlve aegadest neid kok­ kukäivaid puidust aiatoole, mis igal kevadel uue värvikuue selga said – Radise valikust meenutab neid ehk tool Liblik. Tõsi, tänapäeva mater­ jalikäsitlus ning eestlaslikult toekas disain võimaldab seda õues pidada ilma pideva värviuuendusetagi.

Vahepõikena hoopis teise nur­ ka – lehtlaks nimetati igast küljest

avatud ehitist, mis ajalooliselt oli kuuskantne või ümar, nii et seda ra­ jatist ei saaks päris lehtlaks nimeta­ dagi. Ei saa ka teda liigitada pergo­ la alla, mis tavapäraselt on rajatisi ühendav lehtkatuse konstruktsioon.

Varjualune oleks aga natukene liiga tuim nimetus. Aga kuna lehtlate ja aiarajatiste kultuur on meieni jõud­ nud siiski pigem Euroopast ning siinmail sageli ei olegi kõige kohta täpseid termineid, olgu Kuup ikka lehtla.

Siinkirjutajat lummab selle leht­ la juures just tema äärmine sirgjoo­ nelisus. Ei mingeid ülepingutatud kaldeid, nurkseid katuseid, treitud tugiprusse. Ei, siin näeme toekat konstruktsiooni, mille küljed on de­ likaatselt teostatud väiksema läbi­ mõõduga höövelmaterjalist. Rist­ lõikena ikka jälle ruut, kuubi kahe­ mõõtmeline sugulane. PVC või polü­ karbamiidmaterjaliga kaetud katus on küll kaldu, et vihmavesi ja lume­ sula esiservast tahapoole suunata, kuid seegi kalle on varjatud sirgjoo­ nelise servaga ülaosas. Nii tekib pu­ has joon ka ülaosas, kui muidu võiks tekkida pisut kuurilik mulje.

Tundub ka, et sisseehitatud ist­ metest ülespoole jääva sõrestiku kõrgus on just paras, takistamaks suuremat tuult. Kõrgemale jäetud ava väldib aga ootamatute tuulepöö­ riste teket, mida tihedamad seinad põhjustaks. Tulevikus lisavad sein­ 22

tele varjulisust ronitaimed või vähe­ malt lehtla ümber istutatud puudpõõsad. Sest lehtla ei ole ju ainult paljas raam, vaid ideaalne alus ku­ jundada seda oma näo ja aedniku­ oskuste põhjal taimedega. Roniroo­ side lummav ilu, metsviinapuu pu­ nane lõõm sügiseti, lilleamplid üla­ serva küljes vahelduse armastajate­ le. Elulõngade sortidest saab särava õiemere – kõik tänu lehtlale.

See ongi lehtla – koht, kuhu pei­ tu pugedes ümbritseb sind kaitsev rohelus, mõnus vari, selline inglas­ lik tüüne rahu. Niivõrd sümmeetri­ lise alusrajatise puhul on kerge saa­ vutada ka parem rütm taimestuse­ ga ja seeläbi võimsam lõpptulemus.

Ma vast ei hakka siinkohal lah­ kama värvitoonide tehnilisi võimalu­ si, sest see on tänapäeval juba üsnagi enesestmõistetav. Niipaljukest küll, et süvaimmutatud höövelpuidu pu­ hul idanemist ja mädanemist karta pole vaja ning edasised hooldustööd hakkajal inimesel tükki ka küljest ei tohiks võtta. Ja kes ikka väga tuule­ kartlik või kelle kodu kusagil kõrgel kaldapealsel, saab ka seinad katuse­ materjaliga sarnaselt tuuletihedaks.

Kui seni kuusnurkade ja ringi­ de seast oma pole leidnud – pööra­ ke pilgud praktilise ja rangelt sirge­ selgse Kuubi poole. Kuupimiseni!

Madle Mühlbach

Uus & huvitav

ERIPAKKUMINE

RUG Sisustuskaubad • Laki 16, Tallinn avatud E–R 10–19, L 10–17, P suletud tel 5818 8365, 5818 8978, 5818 8851 e-post info@rug.ee

EKSPRESSI LUGEJATELE!

65.-

Tool Elegant E008

149.–

189.TV-alus Elegant

129.-

Sahtliboks Elegant

359.–

255.–

499.Kummut DF 815

1050.–

499.-

Kirjutuslaud DF 832

1150.–

45.Tool D05-04

299.Laud DF877

105.–

850.–

129.-

Kontoritool QZY 0815

59.-

Kontoritool QZY 0815

299.–

125.–

Madratsid LUX Pocket, pakitud vedruga.

Väga hea kvaliteediga madratsid nüüd SOODUSHINNAGA!

99.- 185.– 120 x 200 149.- 315.– 140 x 200 159.- 345.– 160 x 200 165.- 395.– 180 x 200 179.- 415.–

80 x 200

www.rug.ee

23

VANAVARA

Fakte Lennusadama angaaride ehitusest Kogu hoone elektriga varustamiseks kasutati kaheksat suurt elektrigeneraatorit ning talvel 40 diiselsoojapuhurit.

Tööde teostamise ajal veebruaris oli sise- ja välistemperatuuri vahe 40 kraadi.

Põranda sarrust kulus 390 tonni.

Hoone oli ümbritsetud 25 000 ruutmeetri koormakattega.

Tõmbevöödel puhastati millimeeter haaval 19 000 jooksvat meetrit sarrust.

Liivapritsiga pritsiti 250 tonni liiva.

Tallinna uus uhkus – vesilennukite angaarid!

Vast avatud Lennusadam annab külastajatele võimaluse rännata ajas tagasi ning mõtiskleda olnu ja oleva üle. Mineviku ja tuleviku kooslus on saanud ideaalse lahenduse, pakkudes avastamisrõõmu igas vanuses külastajale.

T

egu on hoonekompleksiga, mis hoolimata värskenduskuurist on säilitanud endas tükikese aja­ loost ning laseb külastajatel tajuda meid kõiki tänapäeva toonud mine­ vikku. Vana arhitektuur, küll uues kuues ja funktsioonis, on sõltuma­ ta east ja minevikutaagast futurist­ liku olemusega.

linnaelanikel ja turistidel võimalus ajaloohõnguliste hoonete ja ekspo­ naatidega tutvuda ka ise. Lennuki­ angaaride puhul on tegu maailma esimese koorikbetoonist kuppel­ hoonega, mis valmis aastail 1916– 1917 osana Peeter Suure merekind­ lusest. Algselt oli olnud kavas raja­ da kaks kompleksi, kuid 1918. aas­ taks siia jõudnud sõja tõttu jäi an­ gaaride ehitus pooleli.

1920.–1930. aastatel kuulusid vesilennukiangaarid Eesti mereväe­

Minevik ja olevik üheskoos Kogu kompleks on osa mereäär­ sest elukeskkonnast ning nüüd on 24

le. Nõukogude Liidu ajal olid need, nagu kogu mereäärne ala, muidugi sõjaväe ja piirivalve raudses haar­ des. Vesilennukid tol ajal kõne alla enam ei tulnud, riigipiiri ja -saladust pidi kiivalt kaitsma. Angaare kasuta­ ti vaid ladudena. Nüüdseks, kui kõik säilitamist ja restaureerimist vääriv on suudetud oma kohale asetada, on seni varjul olnu toodud külastajate jaoks käegakatsutavalt lähedale.

Rajatise planeerimist peeti omal ajal väga tähtsaks, mida tõendab

Uus & huvitav

Milleks on vaja kanalisatsiooni ja ventilatsiooni videouuringut?

Videouuringu tulemused võib salvestada CD-plaadile või mälupulgale.

Torustiku profülaktiline ülevaatus võimaldab Teil kontrollida torude seisukorda, likvideerida ummistused aegsasti, ennetada läbijooksu ja pöördumatuid purustusi, millega hoiab kokku edasiseks remondiks kuluvaid vahendeid.

Kui torustiku üldine seisukord või selle üksikute osade korrasolek äratab kahtlust, aitab firma Toru Arst OÜ Teid probleemide lahendamisel. Meie operaatorid on alati valmis kohale tulema ja andma Teile videouuringu alusel põhjaliku ülevaate torustiku seisukorrast.

Videouuring on maa-aluste kommunikatsioonide ja tehnovõrkude tehnilise seisukorra hindamise moodne tehnoloogia.

Videouuringu meetodil on võimalik kontrollida mitte ainult kanalisat siooni, vaid ka ventilatsioonikanaleid. Seda tehakse ventilatsiooni ebaefektiivse töö põhjuste selgitamiseks, ventilatsioonikanalite puhastamise kvaliteedi ja nende üldise seisukorra kontrollimiseks.

Для чего нужна телевизионная инспекция канализации и вентиляции Если общее состояние трубопровода или же исправность некоторых его участков вызывают сомнения, фирма Toru Arst OÜ поможет найти решение этих проблем. Наши операторы всегда готовы приехать к месту залегания труб и на основании данных телеинспекции дать Вам исчерпывающий ответ о состоянии трубопровода.

Профилактический осмотр трубопровода позволит Вам контролировать состояние труб, устранять засоры на ранних стадиях, предотвратить провалы и необратимые разрушения, а также сэкономит средства на последующий ремонт. Телевизионная инспекция — это современная технология оценки технического состояния подземных коммуникаций и инженерных сооружений. Посредством метода телеинспекции возможно осуществить осмотр не только канализационных, но и вентиляционных шахт. Последний осуществляется для выявления причин неэффективной работы вентиляции, контроля качества очистки вентиляционных каналов или проверки общего их состояния. Информация о проведённой телеинспекции может быть записана на диск или флеш-карту.

Aeg on elada muretult!

TORU ARST OÜ tel 651 3646, 5553 5880 info@toruarst.ee

Настало время жить беззаботно!

UUS TEENUS!

Rotiblokeerijate paigaldamine kanalisatsioonikaevude sisse. Установка блокаторов против крыс в канализационные колодцы.

Rotiblokeerija Vermend võimaldab jäätmetevaba liikumist hoonest välja, kuid samal ajal kaitseb hoonet tõhusalt rottide sisenemise vastu. Блокатор против крыс Vermend позволяет сточным водам свободно выходить из здания, но блокирует крысам вход из канализации в дом.

25

VANAVARA

Toimetus Koko arhitektide peavisionääri Andrus Kõresaare sõnul olid avamise puhul suurimad rõõmud just tehnilist laadi: tööle õnnestus saada simulaatorid ja valguski toimis, nagu vaja. Töötab ka algses visioonis paika pandud idee, et iga tunni järel katkestatakse viieks minutiks terves ruumis valitsev sume hämarus, kui tõusevad aknakatted ja ruumi pääseb taevavalgus. Seejärel vajub kogu kolmikkupli­alune taas oma pidevasse müstilisse hämarusse, milles valitseb täesti omaette valguskosmos – objektidele suunatud ning laest ja põrandalt tagasi peegelduvatele valgus­ vihkudele lisaks pulseerivad õhuruumis võbeledes sinakad tuled, aeg-ajalt justkui sähvataks välgud...

Mõjus!

Mida huvitavat angaarides näha-teha saab?

Triin Visnapuu, Lennusadama turundusjuht: „Kuplite alla mahub suur hulk 19.–20. sajandi Eesti merenduse ja lennunduse ajalugu. On veesõidukeid alates haabjatest kuni jääpurjekate ja hõljukiteni, poisse ja toodreid, vesi­ lennuk Short 184, rannakaitse suurtükke ning laevakahureid, miine ja torpeedosid, Maasilinna laeva vrakk ja palju muud.

Lisaks oleme loonud hulga matkureid: mudellaevadega saab navigeerida miniatuursel Tallinna lahel, teha Kollase Allveelaevaga sõit veealuses maailmas või proovida selga eri vägede univorme.

Ekskursioonid tuleb ette tellida, pakkuda on eesti-, vene-, soome-, inglis- ja saksa­keelsed, pikemal ette­ tellimisel saab korraldada ringkäiku ka teistes keeltes.

Angaaride üldekskursioon kestab 45–50 minutit, peale seda võib külastaja muuseumiga iseseisvalt edasi tutvuda. Suure Tõllu ekskursioone saab tellida eraldi. Lembitu külastamine käib hetkel üldjärjekorra alusel, sest huvi allveelaeva vastu on väga suur.

Eelkooliealistele lastele ja koolijütsidele I–III kooli­ astme lõpuni on Lennusadamal hariduslikud õppeprogrammid. Nende tsükkel on jaotatud eri tasemeteks, mis moodustavad mängulise terviku. Jälgige meie kodulehte www.lennusadam.eu, külastage Facebooki lehte või helistage kliendihalduritele.”

fakt, et angaaride ehitamiseks kor­ Siiski lõpetati 2009. aastal ala­ Võib öelda, et läks kümnesse: raldati rahvusvaheline konkurss. Sel­ nud taastamistööd oktoobriks 2011. nn avatud Tallinna kontseptsioon le võitis taanlaste firma Christiani & Aastakümnetega pudedaks muutu­ on siinkohal eesmärki täitmas. Tal­ Nielsen. Tegu oli omaaegsete tipp­ nud raudbetoonist koorikkatused linn on astunud tähtsa sammu me­ tegijatega, kes tundsid oma tööd ning said alla uue betoonikihi. Restauree­ rele lähemale ning angaarid pakuvad oskasid pakkuda lahendusi, millest riti ka angaaride muid kandekonst­ nii linnaelanikule kui ka turistile-­ polnud varem osatud unistadagi. ruktsioone ning tugevdati kogu ehi­ puhkajale kvaliteetset muuseumi­ Sellest suurepärasest meeskon­ tist. Töö oli raske, nagu võib järelda­ elamust. nast on tuule tiibadesse saanud ka da Tallinna tehnikaülikooli professo­ Suure töö viljana on nüüdsest taani päritolu, kuid Inglismaal sün­ ri Karl Õigeri tõdemusest, mida oli võimalik ajalooliselt ainulaadseid dinud ja tegutsenud insener Ove tsiteeritud toonases meremuuseumi hooneid vaadata ning nende sise­ Arup, kes pälvis rahvusvahelise pressiteates. „Tuues paralleeli arsti­ muses meremuuseumi tähtsaimate tunnustuse Sydney eksponaatidega tut­ ooperi­teatri insener­ vuda. Ja inimesed tehnilise lahendu­ oskavad seda hinna­ Suure töö viljana on nüüdsest võimalik se autorina (arhitekt ta, miks muidu kü­ ajalooliselt ainulaadseid hooneid vaadata ning Jørn Utzon). Hiljem lastas Lennusadamat nende sisemuses meremuuseumi tähtsaimate on Arup Grupi oskus­ 33tunnise avamis­ eksponaatidega tutvuda. teavet kasutanud pal­ maratoni jooksul jud rahvusvaheliselt juba 11 200 inimest silmapaistvad suur­ ehk terve Haapsalu ehitised. Tänu nen­ linna jagu inimesi! de büroole seisavad Londonis püs­ teadusest, võib vesilennukite angaa­ Suvi on aga alles ees ning ka välistu­ ti näiteks klaasist „kurkhoone” ride taastamist võrrelda raske vähi­ ristid meie väheke enam merele ava­ 30 St Mary Axe ja Millenium Bridge haige terveks ravimisega,” väljendas tud kontseptsiooniga Tallinna nauti­ (arhitekt Norman Foster), mega­ oma rahulolu insener, kes on angaa­ ma saabumas. staadionid Allianz Arena Münchenis re uurinud 11 aastat. ja nn Linnu­pesa Pekingis (Herzog & Angaaride kandekonstruktsioo­ Vabaduse sümbol de Meuron), Muusikamaja Portuga­ ne tugevdati Šveitsi tunneliehitu­ Sihtasutuse Tallinn 2011 endine lis (Rem Koolhaas/OMA) ja palju-­ ses kasutatavate materjalidega. Sel­ juht, nüüdne Helsingi Goethe ins­ palju teisi. Kui mõelda, et sellise le peale kulus 1200 tonni spetsiaal­ tituudi juhataja Mikko Fritze tun­ karjääri alguses seisavad meie kolm set betooniremondisegu, mida Šveit­ nistas, et oli Lennusadama avamis­ peo kutsest siiralt liigutatud. Mehel lennuki­angaarikuplit... sist transportis 50 raskeveokit.

Vesilennukite angaaride res­ Uuendusena rajati kompleksi on angaaridega juba pikk ajalugu: ta taureerimistöid raskendas fakt, et unikaalne mereküttesüsteem. Mood­ oli nende taastamise mõtte sünni ja büroo Christiani & Nielsen algsed said lahendusi on kasutatud ka val­ arengu juures ning tuli nüüd koos ehitus­joonised olid Teises maailma­ gustuses ja muudes tänapäeva ekspo­ rohke publikuga pidulikku, värs­ kelt remonditud õhkkonda nauti­ sõjas kaduma läinud. sitsiooni puudutavates küsimustes.

26

Uus & huvitav

Multifunktsionaalsed toolid arvutiga töötamiseks istudes või lamades!

OÜ Tool & Tool C. R. Jakobsoni 14 10128 Tallinn 670 0498, 526 0767 tool@tool.ee

Meie eesmärgiks on teie mugavus.

Igasugused gaasija küttetööd ühest kohast!

+372 5552 6113 +372 670 0613 info@baltimir.ee www.baltimir.ee

VANAVARA

Ägedam, kui ootasin!

Kui meediasse tekkis arhitektuuribüroo Koko visioon tulevasest lennukiangaaride muuseumiekspositsioonist, jäi hinge miskipärast kahtlus – kas nad ikka suudavad selle hiiglasliku avarusega midagi mõistlikku pihta hakata, mulje jääb tühi ja igav....

Paistab, et tegijad on kartnud sama ja suunanud kõik vahendid selle probleemi lahendusse. Tulemus on otse vastu­pidine: põnev ja tihe, informatsiooni­rohke ja muljet avaldav.

Kohapeal tajud... headust. Sees on küll sõjatehnikat, aga see on „võidetud”, kahjutuks tehtud. See on miski, mis on tõepoolest inimestele antud. Tehtud on palju, kulutatud heldelt aega ja raha selleks, et tuua esile meie ühine pärand.

Verstapostid, informatsioon, säilitatud teadmised ja kasutatud vahendid.

Ja kuigi mitte päris tasuta, pole see paik sugugi loodud selleks, et inimene seal võimalikult palju raha kulutaks, kuigi oma efektsuselt ja mastaabilt jätab angaar nn rahakoti tühjendamise asutused selja taha.

Asutuse avamine meelitas kohale nii palju inimesi, et ime, et kogu kupatus selle ehmatuse peale merre ei libisenud.

Edaspidi on rahulikum ning sinna on tõesti hea mõte minna nii lastega peredel kui ka lihtkodanikel ja turistidel.

Palju kiidetud rajatis jätab mingi ürgse koopa mulje. Aja jooksul on visioon muutunud: erinevalt algsest Koko visioonist, mis lubas heledat ja valgusküllast elamust, on valmis saanud välisvalgusest mittehooliv ainulaadse miljööga teatrisarnane paik, kuhu sisenedes aeg kaob.

Põrand on kui kaardistatud mere­ põhi – läikiv, nagu märg, lõbusalt värviline ja sugugi mitte sile, pakkudes näidatavale häid toetuspunkte.

Ekspositsioon on tihe. Meil on uskumatult palju suuri merelisi esemeid, mida saab vaadeldavaks muuta ainult sellises imelises paigas. Iga nurga alt on näha trossidel õhus rippuvad paadid, purjekad ja lennukid, ning muidugi keskne hiiglane – vana hea Lembitu, kes täidab parasjagu kolmikkuplialust ruumi, justkui oleks see tema jaoks ehitatud.

Selleks et eksponaate lähemalt uurida saaks, on kolmekuplilise hiidangaari kõhtu rajatud jalakäijate sild. Tänapäeva maailmas on sillaehitusest saanud omamoodi kunstipärane-tehniline-­vaimukas spordiala, kus näib, et omavahel võisteldakse lennukate ideede, materjalikasutuse, suuruse ja kandevõime alal.

Seegi sild balansseerib võimaluste piiril, loogeldes kui draakoni selgroog läbi angaari õhuruumi, vaid paaris kohas varbaotsaga maha toetudes. Kas pole see ilus kummardus ajaloole, sest insener Ove Arup, kes selle koorikstruktuuri loomise kallal töötas, arendas elu jooksul välja maailmakuulsa autoriteetse insener­tehnilise büroo, kus muude keerukate (ka koorik-)ehitiste kõrval on lahendatud ka viimase aja uhkemaid sildu, näiteks Londoni Millenium Bridge ja meile lähim, Öresundi pikalt kaarduv väinaületustee.

Keerukas ja mitmekesine valgustus lisab kogumuljele üpris tähtsa osa, kuid segab tõsiselt pildistamist. Nii et täie ülevaate saamiseks tuleb siiski kohale minna. Piltidele ei jää pooltki sellest muljest, mille kohapeal saab.

Anneliis Aunapuu

ma. Fritze südamlikku suhtumist on mõjutanud kindlasti seegi, et tema vanaisa Rudolph Cramer von Clausbruch oli 1920. aasta­ tel vesilennukipiloot.

Fritze sõnul on angaaride restaureerimine hulljulge tegu, kuuldavasti polnuks soome in­ senerid seda ettegi julgenud võt­ ta. Omal ajal tuli angaarikuplite valamiseks ehitada ennenägema­ tult hiiglaslikud tellingud ning samasugused valmistati kuplite­ le topeltkihi lisamiseks nüüdki, angaare restaureerima asudes.

Kindlasti on see mainimist väärt fakt, mis annab aimu eestlasli­ kust kangekaelsusest ja edasi­ pürgimistahtest.

Angaarid on eestlastele kind­ lasti omaaegse edumeelse in­ senertehnika, ambitsioonide ja lennukuse sümbol (viimast nii otseses kui ka kaudses mõttes).

Nüüd on sinna edasiseks säili­ 28

tamiseks kogutud väärtuslik­ ku Eesti ja rahvusvahelist mere­ tehnika ajalugu. Lennusadamas on avatud seiklusterohke muu­ seum, kus jagub uudistamist ter­ vele perele. Allveelaev Lembit on leidnud endale koha, mis vastab tema väärtusele meie ajaloos. Li­ saks üliharuldane arheoloogiline leid, Maasilinna laev, tänapäeva­ sest digitehnikast aga uhked si­ mulaatorid ning lisaks rohkelt meresõjatehnikat, mis peaks vai­ mustama suuri ja väikesi poisse.

Lennusadam nüüd ja tulevikus Kindlasti tuleks leida see aeg ning Lennusadamast läbi astu­ da. Juhul kui jaksu, võib tutvu­ da terve kompleksiga, ent vesi­ lennukite angaare saab külasta­ da ka eraldi.

Rühmadel on võimalik valida mitme ekskursiooni vahel, lähtu­

des just neid huvitavatest aspek­ tidest. Midagi põnevat lubatakse nii insenerile, poliitikule, spordi­ mehele kui ka kunstiinimesele.

Endasse tuleks ammutada nii palju kui võimalik, sest lugude seast tehakse valik rühma rah­ vuse, vanuse ja huvide järgi.

Lennusadama külastus so­ bib lisaks vaba aja veetmisele ja nautimisele suurepäraselt õpi­ kohaks. Koolirühmadele haka­ takse lõbusaid ja meelelahutus­ likke haridusprogramme pak­ kuma 2012. aasta sügisel. Prog­ rammi osad kooskõlastatakse haridus- ja teadusministeeriumi õppe­kavade alusel.

Pole kahtlust, et aastaks 2016 on Lennusadamast saanud tõe­ poolest üks kolmest tähtsaimast ja enim külastatavamast muuseu­ mist Eestis. Hoiame kätt pulsil!

Kadri Penjam

Uus & huvitav

Katlakivi jja torustiku lekked Suurepärane tootepaar, kui on vaja sulgeda varjatud lekkeid või võidelda vee- ja küttesüsteemides esineva katlakivimurega: REMS Solar-Push K 60 ja MULTISEAL!

REMS Solar-Push K 60:

MULTISEAL:

Täitmine, loputamine ja õhutamine korraga Hea imemisvõimega

Vedel tihendusvahend varjatud lekete sulgemiseks

Kõrge tootlikkusega

Katlakivi eemaldajad

Ideaalne solaar-, maa- ja põrandaküttesüsteemidele

Puhastusvedelikud

*) Soojusvahetitest katlakivi eemaldamiseks kasutades Unipak Multiseal`i vastavaid kemikaale

Päikeseküttesüsteemides kasutatavad soojuskandjad

Heakskiit kasutamiseks tarbeveesüsteemides

Suletud süsteemide kiire ja lihtne täitmine, läbipesu ja ventileerimine

REMS Solar-Push K 60 ja MULTISEAL´i kombinatsioon kindlustab:

Lihtne täita ja puhastada tänu plastmahuti suurele kaaneavale

Kiire ja lihtsa katlakivi eemaldamise küttesüsteemidest

Lihtne ja mugav seadme käsitsemine tänu praktilistele topelt-käepidemetele

Küttesüsteemide kiire ja tõhusa käivitamise ning korrashoiu

* EI TOHI kasutada teisi katlakivi eemaldamiseks mõeldud kemikaale!

Varjatud lekete kiire ja lihtsa sulgemise

Hals Tr a d i n g 29

AS HALS TRADING Kadaka tee 42 H, 12915 Tallinn Tel 71 51 400, Faks 71 51 401 e-post: hals@hals.ee, www.halstrading.ee

RailYardStudios

AINULT MEESTELE

Tõeliste meeste mööbel Jõuline ja nostalgiline, toekas ja efektne, aga eelkõige vaieldamatult mehine – nii võiks kirjeldada disaini, mida pakub firma Rail Yard Studios.

R

audteerööpatehase stuudio on leidnud oma laadi maskuliin­ ses nostalgias, tuginedes perekon­ na pärandile. Tööstusdisainer Ro­ bert Hendrick jätkab rauaga rinda pistes oma perekonna traditsioone.

Vanaisa Hendrick oli valukoja oma­ nik, nüüd peavad tema poeg Jim ja pojapoeg Robert edukat disainiäri, luues mööblit vanadest raudteeröö­ bastest ja paksust puidust.

Rööbaste materjal tuleb peami­ selt Kagu-Ameerikast, kus parasja­ gu renoveeritakse sajandivanuseid raudteid. Liipreid mööbli juures ei

kasutata, sest nagu nad rõhutavad, on need töödeldud ainetega, mis oleks siseruumides viibijatele kah­ julikud. Puiduks kasutab firma ai­ nult varem töötlemata prusse, mil­ le mööblitööstus on välja praakinud, sest neis on kas liiga palju oksakoh­ ti või nad on pragunenud. Mõlemad puudused tulevad aga disaini juures ainult kasuks!

Robustne tahutud puit ja jõhk­ ralt tükkideks saetud paks raud li­ savad koos hapra klaasiga mahlakat elu igavasse keskkonda, elavdades minimalismi või lisades standard­ 30

setele lahendustele lopsakust. Too­ dete nimekiri pole kaugeltki mitte lõplik, nagu mehed lubavad.

Kindlasti on neil kindlate klien­ tide nimekirjas „tõeliste meeste baa­ rid” – kaugsõidujuhtide lemmikpai­ kadesse, maantee- ja eriti raudteeäärsetesse söögikohtadesse sobib siintoodud esemete toekus ja vastu­ pidavus muidugi eriti hästi.

Uus & huvitav

31