Skip to main content

VEINIEKSPRESS (november 2012)

Page 1

Nr 1 s端gis/talv 2012


uus ja huvitav

K

adunud veini­ ajak ir janik Kalev Kesküla on oma raamatus öel­ nud: „ Ku i kee ­ gi kahtlustab, et veini­h arrastus on üks tühi joomarlus, siis võin kin­ nitada, et veiniga professionaalselt või asjaarmastuse tõttu tegeleja­ te seas on imeharva alkohoolikuid, nende seas, kes veine ei tunne, on neid võrratult rohkem.” Nõustun selle väitega sada protsenti. Selleks et veine tunda, tuleb neid nautida. Ja vastupidi. Huvi veinide vastu on viimas­ tel aastatel tohutult kasvanud. Ma ei mõtle siinkohal huvi alkoholi­ koguse vastu, mis kõrist alla vala­ takse. Veini­koolitused ja -degustee­ rimised on rahva hulgas populaar­ sed, reisibüroode kavasse on üha enam ilmunud veinireise, järjest avatakse vinoteeke ja veinibutiike, poes kiigatakse ka ülemistele veini­ riiulitele, õhtusöögil räägitakse vei­ ni nüanssidest. See näitab, et janu veinikultuuri järele on suur. Lugeja harimiseks on mõeldud ka Veiniekspress. Suures osas saab veinid jagada alati kaheks: punased ja valged, magusad ja kuivad, pä­ rit kas Uuest või Vanast Maailmast. Esimeses Veiniekspressis teeme jut­ tu peaasjalikult Vana Maailma vei­ nidest. Miks? Sest nendel on oma (aja)lugu. Räägime Prantsusmaa roosa­ dest ja Itaalia suurtest punastest, tutvustame Saksamaa Rieslinguid, mis just väga hästi meie köögiga so­ bituvad, ning teeme ülevaate Unga­ ri lipulaevast. Lisaks leiab vastused küsimus­ tele, mis paljude päid vaevavad: mil­ list kihisevat jooki aastavahetus­ pidustusteks eelistada ning mida sobib veini kõrvale pakkuda? Head nautimist! Külli Värnik toimetaja

veiniekspress EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee. Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Timmo Lilium, timmo.lilium@lehed.ee, tel 669 8309 Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look koostööpartnerid MV Eesti OÜ, Dunkri Kaubanduse AS, Valior AS, Veinipood OÜ, Budampex AS, BLH Kaubanduse OÜ

„Koduveini aabits” Tiina Kuuler Arvatakse, et koduvein on väga magus, käärib kaua ja tekitab hirmsat peavalu. Tegelikult saab õigete töövõtete ja uuemate -vahenditega puhta, klaari ning soovi korral ka täiesti kuiva veini. Raamat ongi lühike õpetus sellest, mida algajad kodu­veinitegijad teadma peaks: millest kodu­ veini valmistada, millised on vajalikud tarvikud, millist pärmi kasutada, mis veinis käärimise ajal toimub, kuidas käärimine lõpetada ja vein pudeldada. Lisaks hulganisti nõuandeid veini säilitamiseks ja serveerimiseks ning parimaid koduveiniretsepte.

Nimini Gurmee veiniampsude komplektid PÖFFi ajal alustas Nimini Gurmee veiniampsude komplektide tegemist. Valmistati kolm suupiste­ komplekti: poolkõvadest Prantsusmaa juustudest veiniampsud, pehmematest valge- ja sinihallitusjuustudest komplektid ning suupisted päikesekuivatatud tomatitest, kapparitest ja oliividest. Komplektid osutusid menukateks ja alates tänasest on Niminist võimalik tellida veiniampsude komplekte vastavalt oma soovidele ja vajadustele. „Tahame koostöös klientidega leida need õiged ja vajalikud tooted ning tegevused, mis viivad Nimini Gurmeed edasi. Veini­ampsude saamise lugugi on ju nõudluse-pakkumise elementaarne case-study,” ütles Margit Eerma. „Paindlikkus, soov aidata oma klientidel leida vajalik toode ning kogeda parimat teenindust on meie prioriteet.” Nimini Gurmee tootevalikus on mitmeid veini kõrvale sobilikke ampse: vahemeresegud, artišokid, kapparid ja oliivid, tuunikala, anšoovised. Juustudest pakume laia valikut Prantsuse, Itaalia, Suur­ britannia, Šveitsi juuste. Lihavalikust on saadaval Itaalia ja Prantsuse toorsuitsusingid ja salaamid. Eesti kapitalil loodud Nimini Gurmee avas uksed 18. oktoobril Rotermanni Gurmee toiduainekeskuses. Kauplus on avatud E–L 10–20 ja P 11–18. Iga päev toimuvad toodete degusteerimised.

Uus vinoteek Tartus Reserva tähendab veinikeeles mõnusalt laagerdunud, põhjalikku pühendumist nõudnud, pikema elueaga või tootja enda poolt esile tõstetud veini. Sügise hakul Tartus Vanemuise 19 avatud vino­teek Reserva pakub nii kaasa ostmiseks kui ka kohapeal joomiseks veine, mis sisaldavad palju (käsi)tööd, pühendumust, annet ja head maitset. Erineva hinna, kuid väga kõrge kvaliteediga veinide hulgas on paljusid, mida mujal Eestis saada ei ole. „See on koht neile, kes veini armastavad ja imetlevad ning kes kogu aeg midagi uut otsivad,” ütleb vinoteegi omanik, veiniajakirjanik ja juunior-sommeljee Kalle Müller. Vanemuise 19, Tartu ülikooli raamatukogu kõrval 1886. aastal ehitatud Kirjanduse maja võlvlaega keldrivinoteek on lahti T–L kell 15– 24. Lisaks poele on seal avar ruum, kus saab mõnusalt juttu vesta ja veini mekkida korraga kuni 70 inimest. Facebooki lehel Reserva­ Vinoteek antakse teavet degustatsioonide, koolituste, väliskülaliste ja tantsuõhtute kohta. Vinoteeki pääseb, nagu parimatesse paikadesse ikka siin planeedil, hoovist garaažiukse kaudu.

2

Pähklivalik jõuludeks

Marks & Spencer pakub jõuludeks rohkelt nii magusaid kui ka soolaseid pähklivalikuid. Rõõmusta lapsi pühade puhul tervislike pähklite, kuivatatud puuviljade ja šokolaadi seguga. Kindlasti toob see vaheldust kommidele ja muule magusale (6,19 ¤ / 280 g). Oota­ matult saabunud pühade­ külalistele võid pakkuda uudset maitseelamust – pähkleid suitsutatud meresoola ja musta trühvliga (6,19 ¤ / 240 g). Täiskasvanute lemmikuteks on hõrgud kašupähklid palsami­äädika ja pipraga. Maitsestatud pähklid on pakitud mugavatesse, 320 g topsidesse. Samas sarjas on ka vürtsikas pähklisegu, kuivatatud puuviljade ja pähklite segu ning röstitud pistaatsiapähklid. Tooted on saadaval nii Kristiine kui ka Rocca al Mare M&Si kauplustes.

Uued juustud Sadama turul

Sadama turule saabus kena valik Prantsuse juuste, mille nimed juustusõbra kõrva paitavad: Pont L’Eveque, Reblochon, Port Salut jne. Lisaks neile on täielikult esindatud ka Eesti väiketootjate juustud, millest näiteks Breti puna­ hallitusjuustud just kodumaiste dessertveinidega sobituvad. Sadama turg on avatud iga päev kell 9–19 (alkoholi­tooted alates kl 10st). Kauba eest saab maksta kaardiga. Tund aega parkimist tasuta.


veinipood

Veinipood Vana Maailma pärlitega

V

iimsi kaubanduskeskuse teisel korrusel asub Kru­ geri veinipood. Hea valik ja asjatundlik teenindus on teinud poe populaarseks ka mujal. Häid ja huvitavaid veine tullakse otsima Nõmmelt ja Tabasalust, mõned ei pea paljuks kohale sõita ka Tartust või Jõhvist. Veinipoes askeldab perekond Kruger. Isa Edgar on veininduse­ ga tegelenud aastast 1991 ning oma ärisse ja hobisse kaasanud ka abi­ kaasa Marina ja perepoeg Margu­ se. Veinipood OÜ tegevjuht on tü­ tar Kristi Rämmal, kes enne pere­ firma tekkimist töötas Mere puies­ tee Vinoteegi perenaisena. Seda, et pere taga on kogemus ja pühendu­ mine, on kaugele näha.

sevad medalid mitmetelt veini­ konkurssidelt.

Vignol Bordeaux’st, Weingut Heinz Schneider Moselist, Lunae Boso­ ni Liguuriast, Boscaini Carlo Val­ policellast, Villa A Sesta ja Castello di Selvole Toscanast, Casa Vinico­ la Casetta Piemontest, Bixio Pode­ ri Venetost ning Bodegas Piqueras Hispaaniast,” teeb Kristi kiirelt Eu­ roopa kaardile tiiru peale. „Paljude puhul on tegu perefirmaga, nagu meilgi. Nende toodang ei ole suur, aga seda rohkem on pandud selles­ se armastust.” Seda, et tegu on tõesti heade veinidega, näitavad pudelitel ilut­

Ideid jõulu- ja juubelikingituseks Enamjaolt ongi valikus Vana Maa­ ilma veinid ning häid veine on saa­ daval igas hinnaklassis. Neile klien­ tidele, kes ennast veinimaailmas väga koduselt ei tunne, on müü­ gil nn proovikastid kuue veini­ ga (nii hinnaklassi kui ka maitse-­ eelistuste järgi). Kangematest jookidest on vali­ kus Armagnac de Montal parimast

piirkonnast Bas-Armagnac ja Cog­ nac Claude Thorin Grande Cham­ pagne. Valiku mitmekesistamiseks on müügile võetud ka pisut teis­ te maaletoojate toodangut: port­ veinid, šampanjad, šerrid, viskid ja rummid. Lisaks kinkepakendis veinidele on huvitavaks kingituseks eri aasta­ käikude armanjakid ilusas puidust karbis. Võimalik on tellida arman­ jakke aastast 1900 kuni aastani 2008!

Tunnustus klientidelt ja ekspertidelt „Meil on väga palju asjalikke püsi­ kliente, kes oskavad hinnata head veini. Enamjaolt on ostjad kohali­ kud Viimsist ja Piritalt, aga palju kundesid tuleb ka kaugemalt,” teab Kristi. Positiivset tagasisidet pole saa­ dud mitte üksnes klientidelt, vaid ka ekspertidelt. Nende maaletoodav Châteauneuf-du-Pape sai EE Gur­ mee pimetestis esimese koha ja šampanjade testil osalenud Yann Alexandre viienda koha, edestades paljusid tuntuid kaubamärke. Lisaks veinipoele on veinid müü­ gil internetis www.wineshop.ee.

Eelistatud Vana Maailma veinid Põhiliselt tegeletakse Vana Maail­ ma veinidega ja eelkõige kvaliteet­ veinide maaletoomisega. „Veini­poes müüdavate pudelite valikul peame kõige tähtsamaks head kvaliteedi ja hinna suhet,” ütleb Kristi. „Oleme palju käinud Euroopa veinimessidel ning leidnud mitmeid huvitavaid ja isikupäraseid väikeseid veinikeld­ reid: Château La Gorce ja Château

Külli Värnik Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

3


vahuvein

Aastavahetusel Järjekordsed aastavahetuspidustused on lähenemas ning uue aasta saabudes lendavad paukudes korgid loetlematutelt vahuveinipudelitelt. Millised on need kriteeriumid, mille alusel endale külmkappi just sobiv mullivein varuda, et aastavahetus pidulikult vastu võtta?

V

Methóde champenoise või ka methód traditionelle on traditsioo­ niline vahuveini valmistamise mee­ tod, mis annab veinile tema täidlu­ se, elegantsi ja tagab pikalt kestva gaasilisuse. Meetodi omapära seis­ neb selles, et noor vein kääritatak­ se, villitakse tugevasse paksemast klaasist pudelisse ning lisatakse pärmi ja suhkru lahus. Pudelis al­ gab veini teine käärimine, mis kes­ tab üle 15 kuu. Pärast seda eemalda­ takse pudelist sade. Käärimisel tek­ kinud gaasi mulle šampanja avami­ sel ja klaasi valamisel näemegi.

õimalusi, millise vahu­ veiniga saabuvat aastat vastu võtta, on erinevaid ning järgnevalt ongi loetletud põ­ hilisemad variandid, et poes riiuli­ te vahel kergem valikuid teha oleks. Meie rahva jaoks traditsiooni­ line ja kindlasti üks odavamaid on Sovetskoje – eri nimetuste, värvide, alkoholisisalduse ja magususastme­ tega sari on valdavalt valmistatud puuviljaveini baasil ning mullid on pudelisse saadud kunstlikul teel ehk süsihappegaasi lisamisega. Enamik Sovetskojeid on toodetud Lätis, Lee­ dus, Poolas või Belgias.

Cava ja Crémant – rahakoti­ le sõbralikumad

Šampanja – vahuveinidest kuulsaim

Kindlasti väärib nimetamist cava, mis on Hispaanias Penedesi piir­ konnas šampanjameetodil valmis­ tatud vahuvein. Viinamarjasorti­ dest kasutatakse Macabeod, Pa­ relladat ja Xarellot. Cava puhul toimub mahla esimene käärimine suurtes roostevabast terasest vaati­ des ja teine pudelis. Erinevalt šam­ panjast ei sobi cava pikemaks säi­

Kõige kuulsam, kallim ja noob­ lim kihisev vein on loomulikult šampanja, mis on pärit Prantsus­ maalt Champagnest, mida val­ mistatakse kahest punasest (Pinot Noir, Pinot Meunier) ja ühest val­ gest viinamarja­sordist (Chardon­ nay) ning mis on oma nime saanud Champagne piirkonna järgi.

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

4


vahuvein

mullitab! Mullitavate veinide vahel on lihtsam orienteeruda, kui teada nende magususastet Extra Brut – täiesti kuiv vahuvein, kuhu pole enne pudeldamist suhkrut lisatud. Kogu veinis olev suhkur on käärinud alkoholiks. Brut – kuiv vahuvein, kuhu on lisatud enne korkimist veidi suhkrut, suhkru­ sisaldus võib olla 3–12 g liitri kohta. Extra Sec – eelnevast veidi magusam, suhkrusisaldus 12–20 g liitri kohta. Sec – nimi viitab küll kuivale, aga magusamale kui Extra Sec. 15–35 g suhkrut liitri kohta. Demi Sec – tegelikult juba peaaegu magus vahuvein, suhkrusisaldus 35–50 g liitri kohta. Doux – magus vahuvein, suhkrusisaldus üle 50 g liitri kohta. Kokkuvõtlikult: selle asemel et aastavahetust või ükskõik millist teist tähtsat sündmust mõne odava, paarieurose Sovetskojega tähistada, võiks vahu­veinide maailma natuke sügavamalt süüvida ning midagi põnevat ja meel­epärast välja valida, millest ka kindlasti tunduvalt meeldivamad mäletused jäävad.

litamiseks, isegi siis, kui tegu on aasta­käigu-cava’ga. Samal meetodil nagu šampan­ jat valmistatakse Prantsusmaal veel crémant’d. Crémant on šampanjast õnneks mõistlikuma hinnaga ning seda peetakse aroomilt ja maitselt asjata šampanjast kuidagi viletsa­ maks.

Kolm mõnusat mullijooki Itaaliast Kuulus vahuvein Itaaliast Pie­ monte piirkonnast on Asti. Vähe­ se alkoholi­sisaldusega, magus, aro­ maatne ja puuviljane mullijook. Val­ mistatud Moscato D’Asti viinamar­ jast, alkoholisisaldus 7,5%. Poeriiu­ litelt leiab ka odavamast hinna­ klassist Asti-laadseid jooke, mis üld­juhul valmistatud samadest või osaliselt samadest viinamarjadest, alkoholisisaldus jääb 6,5% juurde. Itaalias Lombardia piirkonnas toodetakse franciacorta’t, mis võib kodumaisele veinisõbrale olla veel mõnevõrra tundmatu. Veini iseloom on võrreldav Champagne piirkonna

omaga, sest vein tehakse enamjaolt samadest marjasortidest ning pu­ delis käärib see sama kaua või ise­ gi kauemgi kui šampanja. Seetõttu jääb samasse klassi ka francia­corta hinnaskaala. Prosecco on vahva vahuvein, mis pärineb Põhja-Itaalia Treviso (Veneto) provintsist. Veel mõned aastad tagasi oli ka viinamarja­ sordil nimeks Prosecco, kuid soo­ vist kaitsta suurepärase vahuvei­ ni nime ja kvaliteeti otsustati anda sellele uus nimi Glera. Nimevahetu­ se tingis asjaolu, et nii Itaalia teistes veinipiirkondades kui ka maa­ilmas jälgiti selle vahuveini võidukäiku ning hakati tootma Prosecco viina­ marjast vahuveini, mille etiketil ilutses õigustatult sordi nimi, mida uue nime andmise ja regulatsiooni­ de karmistamisega vältida sai. Ilusaid sündmusi!

Liisi Kaupmees Dunkri Kaubanduse AS

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

5


Foto: Schutterstock

veiniampsud

Midagi väikest veini kõrvale Veini ja toidu sobivusest räägitakse palju, tihti aga otsitakse veini kõrvale lihtsalt erinevaid ampse.

V

alisime välja rahva hulgas levinumad veiniampsud ja küsisime veiniekspert Urvo Ugandilt, kas ja kuidas neid pakku­ da sobib.

Unustage viinamarjad ja puuviljad! Kõige sagedamini kohtab külas suupiste­l aual juuste, kreekereid, viina­marju ja mandariine. „Juustud ja soolased küpsised on õige valik, aga viinamarju ja muid puuvilju veini kõrvale pakku­ da küll ei soovita,” ütleb selle pea­ le veiniekspert Urvo Ugandi ja toob kohe ka põhjenduse. „Puuviljades on palju magusat fruktoosi ja glü­ koosi (suhkruid), mis segab veini maitse esilekerkimist ning muudab selle kuivemaks ja happelisemaks.” „Juustudest tuleks valida peh­ memad ja neutraalsemad,” soovi­ tab spetsialist.

Juustuvalik olgu pigem tagasihoidlik Veini kõrvale juustu valides tuleb arvesse võtta maitsete jõulisust ja omapära. Võimsama ja vürtsikama joogi kõrvale tasub otsida pikantse­ maid juuste, kergema juurde oma­ korda mahedama maitsega sorte. Pehme, ilma kooreta ja leota­ tud koorega juustu juurde on reeg­

lina valged veinid paremad kui pu­ nased (nt värske kitsejuust ja Sau­ vignon Blanc). Keskmisest täidlase­ ma puna­veiniga sobivad kõvad juus­ tud, nagu Cheddar, Gouda ja Par­ mesan. Sinihallitusjuustud moo­ dustavad parema koosluse magu­ sate veinidega (nt Roquefort ja Sau­ tern, Stilton ja portvein). „Juustuvalikuga ei tasu üle pin­ gutada, pigem üks-kaks sorti, mis pakutava veiniga sobivad,” annab Urvo Ugandi soovituse.

Eelistatud on neutraalsed maitsed Aga mida siis pakkuda juustule li­ saks? „Veini kõrvale sobivad suure­ äraselt oliivid, päikesekuivata­ tud tomat, singiviilud, salaami­ lõigud, kergemad kala- ja mere­ andidest suupisted, grillitud juur­ viljad, pasteedimäärded koos rös­ titud ciabatta­ või sepikuga, kerge tapas’e valik,” loetleb Urvo Ugan­ di. „Peaasi et oleksid neutraalsed ja balansseeritud maitsed, kus pole domineerivaid aroomi- ja maitse­ tegureid.” Näiteks küüslauk hävitab val­ ge veini aroomi ja muudab punase maitse suus karedaks. Seller, sibul, porru, spargel, kress ja artišokk hä­ vitavad noore veini puuviljamaitse ega sobi seetõttu samuti. Ükskõik

mismoodi valmistatud munad jälle­ gi lihtsustavad veini maitset liigselt. Aastalõpumeeleolus on laual tihti piparkoogid ja šokolaad. Kui­ das need veiniga sobivad? „Pipar­ koogid, šokolaad ja trühvlid tuleb veiniampsude hulgast igal juhul vä­ listada. Toidumaitse ei tohiks veini aroomi ja maitset väga palju mõju­ tada, mida eelnimetatud kindlasti teevad,” teab Urvo Ugandi.

Kust leida veini kõrvale ampse? Loomulikult leiab veini kõr va­ le küpsi­seid, juustu, sinki ja oliive igast supermarketist. Kui aga tahta midagi erilist, tasub kiigata gurmee­ poodi. Seal antakse veini ja toidu so­ bivuse kohta ka asjalikke soovitusi. Tallinnas on Rotermanni kes­ kusesse koondunud neli poodi, kust leiab sobiva veiniampsu ka kõige nõudlikum klient: Hollandi juustu­ dega tegelev Juustu­kuningad, His­ paania delikatessidega kauplev Don Gastronom, veini­pood Kork ja kõik­ jalt maa­ilmast gurmeepalu pakkuv Nimini Gurmee. Teine gurmeepoode koondav keskus on Solaris. Peale Solari­ se toidupoe ahvatleva valiku leiab 6

väärikaid ampse ka novembris ava­ tud Selveri Gourmet’ kauplusest. Kindlasti võiks külastada veel turgusid. Sadama turult leiab li­ saks parimale kodumaiste amp­ sude valikule palju kvaliteetseid tooteid mujaltki maailmast. Nõm­ me turul tasub veinisuupistete ot­ singul külastada Juustukuningate poodi, Peetri lõheäri ja gurmaani­ de kauplust.

Külli Värnik


itaalia UUED MAITSED

Uued põnevad vahuveinid Itaaliast Vale on arusaam, et vahuveinid on ainult suvised joogid – need sobivad ülihästi ka sügis- ja talveõhtutesse. Asendamatud on vahuveinid piduliku sündmuse tähistamisel ja sobivad hästi jõulukingituseks.

V

ahuveinide kuningas šampanja pärineb Prantsusmaalt, kuid mait­ seomaduste ja kvaliteedi poolest ei jää maha ka naaberriikide va­ huveinid: hispaanlaste cava ja itaallaste Pro­secco. Prosecco on vahuvein, mis on tehtud vaid „Glera” viina­marjast (kasva­ nud Põhja-Itaalias Venetos), valmistamise meetodiks enamasti Charmat.

Proseccode liigid: • Frizzante on tüübilt pärlvein. Rõhk pudelis on alla kahe atmosfääri. Vein kihiseb meeldivalt ja mullid annavad ühtaegu värskust ja kreemisust, mahendades happeseid nüansse. Pudelil on kas klikk-, kroon- või tavaline korgitseriga avatav kork. • Spumante on tüüpiline vahuvein. Selles on rohkem süsihappegaasi ja peal nn šampanjakork. Rõhk on viis atmosfää­ri, mullid lisavad joogile erk­ sust ja elavust. • Tranquillo on lihtne mullideta vein „Glera” marjasordist. Prosecco tootjaid on Itaalias palju. Villa Teresa® eripäraks on see, et viina­ marjad on kasvatatud mahepõldudel ning veinid on ökotooted, sertifitsee­ ritud Icea märgiga nii tootmise kui ka säilitamise kategoorias. Villa Teresa pudelitel on mugav klikk-kork, mille abil saab pudeli hõlp­ sasti uuesti sulgeda. See annab suurepärase võimaluse tühja pudeli taas­ kasutuseks, näiteks saab nendesse villida kodused mahlad.

Scheda Prosecco Frizzante Valmistatud „Glera” viinamarjadest Veneto ja Friuli Venezia Giulia piirkonnast. Marjade kasvatamisel pole kasutatud sünteetilisi väetisi ega pestitsiide, GMO-vaba.

Rohkem infot: www.greevin.ee, info@greevin.ee, tel: 6010387. Saadaval: Prismas, Rimis, Stockmannis, Maximas, Comarketis, Solarises, Kaupmehes jt.

Scheda Rose Frizzante Valmistatud „Raboso” viinamarjadest Treviso piirkonnast. Marjade kasvatamisel pole kasutatud sünteetilisi väetisi ega pestitsiide, GMO-vaba. Intensiivne roosa värv, elegantne ja puuviljane lõhn. Värskuses on tunda metsmaasikanoote.

Värvuselt õlgkollane, peene mulliga. Kergelt aromaatne puuviljane vein, aroomis tuntav mesi, lilled ja metsõunad.

Sobib hästi aperitiiviks ja toidukordade vahele. Ideaalne kaaslane pehme juustu, salaami ja kalaroogade kõrvale.

Sobib nii aperitiiviks kui ka toidu kõrvale nautimiseks. Eriti hea kaaslane kergete eelroogade ja kalatoitude juurde. Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

7


itaalia

Kolm kuningat Itaaliast Itaalia veinid on viimase kahekümne aasta jooksul läinud aina paremaks ja satuvad üha enam nii veini­sõprade keldritesse kui ka oksjonitele. Barolod Piemontest, Brunello di Montalcinod Toscanast ja Amaroned Venetost on saamas osaks peenemast elulaadist ning konkureerivad edukalt juba ka Bordeaux’ või Burgundia tootjatega. Veiniajakirjanik Kalle Müller jagab soovitusi. Barolo – Piemonte pärl

Toscana lipulaev Brunello

Amarone – vältige odavaid koopiaid!

Sõjajärgses Piemontes oli veinitootmine mahu­ põhine. Kuna tüüpiline majapidamine tegeles kindlasti ka muude põllukultuuride kasvatami­ sega, jäeti novembri alguses korjatud Nebbiolovein marjakesti leotama, sest tuli tegeleda olii­ vide, puuviljade, teravilja ja palju muuga. Mõni­ kord jõuti veinini alles jõulude paiku, mil marja­ tanniinidest joodamatult mõrkjaks ja mustaks tõmbunud veinist ei oleks ilma väga pika laager­ dumiseta maitset pehmendavates suurtes ja va­ nades tammevaatides enam kuidagi asja saanud. Veel kolmekümne aasta eest olid Barolode buketis tunda lohakalt pestud ja ebamõistlikult kaua kasutatud vaatide ähmased, et mitte öelda räpased noodid. Lisaks hoiti veini enne pudelda­ mist veel pikalt pööningul klaasnõudes, kus tem­ peratuuri aastaringne kõikumine selle iseloomu veelgi rikkus. Barolo oksüdeerus ja on mõistetav, et sellise piinatud joogi nauditavaks muutumine võtab lõpuks vaatides aastakümneid. Uus, tänapäevane Barolo, mida sünnib ser­ veerida juba üsna kohe pärast müüki jõudmist, tekkis tänu veinimeistritele, kes söandasid lü­ hendada veini ja marjakestade kontakti ning hi­ lisemat tammelaagerduse aega (kuuekümnen­ dad), võtta kasutusele väikesed tõhusad tamme­ vaadid (seitsmekümnendad), kärpida viinapuu­ de saagikust, lühendada käärimisaega ja koli­ da veini­lihv täielikult üle väikestesse Prantsuse tamme vaatidesse (kaheksakümnendad). Mo­ dernistide veinid on kohe joodavad, kuigi säili­ nud on ka võimalus seda veini pikka aega, kas või 40 aastat keldripimeduses detailsemaks ja pee­ nemaks küpsetada.

Toscana tähtsaima sordi nimi on Sangiovese Grosso ja suurest viinamarjast tehtud suured veinid on Brunellod. Tumedad, võimsa ja inten­ siivse lõhnabuketiga veinid, mis ei sisusta veini­ keldreid küll nii pikalt nagu põhjapoolsed Ba­ rolod, aga mille täisnautimine kohe ostmise jä­ rel on peaaegu sama võimatu: tugev hape ja raju tanniinsus hoiavad parima ära tavaliselt neli-viis aastat pärast müüki jõudmist ning kogu mängu ilu avaneb alles kümmekonna aasta möödudes. Eks siingi mängib säilitusainetena töötava­ te hapete ja karmide tanniinide pehmendamisel oma rolli tammevaat, mis oskamatu veinimeist­ ri käes on üks ohtlik tööriist – veini siludes on väga lihtne varjutada kogu marjasus tamme­ tolmu taha… Ja kindlasti on see üks koht, kus ilmnevad tippveinimajade võimed, eriti kui is­ tandus asub kõrgematel küngastel, mille pinnas võimaldab veinide aromaatsust ja komplekssust. 14. sajandisse ulatuvast ajaloost hoolima­ ta on Brunello maailma veiniturul veel üsna uus tegija. Pärast Teise maailmasõja lõppu oli ainult­üks Brunello di Montalcinot tootev maja, Biondi-­Santi. Veinide hind ja väärtus olid ees­ kujuks ja 1960. aastal võis piirkonnas üles luge­ da juba 11 Brunello veinimaja, 1980. aastal 53 ja sajandi­vahetusel 200. Soov eklektilisest massist eristuda on vii­ nud isegi nii kaugele, et veinitootjaid ühenda­ vast Brunello konsortsiumist eraldus ökoloogi­ lisele tootmisele pühendunud grupp, kelle unis­ tus on jagada Brunello piirkond terroir’i alusel, nagu seda on tehtud Burgundias. Aeg näitab, kas ja kuidas see õnnestub.

Amarone elab üle kahe suure vennaga sarnaseid täiskasvanuks saamise vaevusi. Vein, mida kas­ vatasid mõnikümmend aastat tagasi vaid süga­ vate traditsioonidega üksikud veiniperekonnad, loksub nüüd supermarketite ostukärudes koos piima ja toiduõliga kassadest läbi. Amarone stiil? Amarone tootmisreeglite loojad ei osanud 1960ndate lõpus ettegi kujutada, et sajandi­ vahetusel lisandunud uued veinimajad kasuta­ vad kõiki loomingulisi ja tehnoloogilisi võima­ lusi veini odavamaks tootmiseks ning uute stii­ lide arendamiseks. Sestap ärge üllatuge, kui eri tootjate Amaroned on täiesti omanäolised veinid. Amarone stiilipuhtuse eest võitleja, MASI veinimaja omanik Sandro „mister Amarone” Boscaini võttis tänavusel Vinitaly veinimessil olukorra üsna selgelt kokku: „Amarone praegu­ se tohutu menu suurimaks probleemiks on toot­ jad, kes pole kunagi varem Amaronet teinud ja kellel puudub pikaajaline kogemus, ent kes paku­ vad seda veini supermarketites peaaegu olematu hinnaga. Kujutlege, et saate Amarone poest kät­ te 10 euroga. Kuidas saaks see olla tehtud? Ama­ rone on vein, mille loomiseks on vaja pühendu­ must, oskusi, armastust, kirge. Kui Brunello ja Barolo puhul on selliseid, alla keskmise kvaliteediga tootjaid umbes 20% , siis Amarone puhul on ainuüksi keskmise kvalitee­ diga toodangut koguni 50%. Mis on tulemus? Arvatakse, et Amarone ongi üks väga tavaline, igapäevane ja sageli pettumust valmistav vein.” Mis aitaks? Ehk klassikaline soovitus: vältige odavaid koopiaid. Surfake netis, usaldage asja­ tundjaid.

Renato Ratti Marcenasco 2006 on keskmiselt täidlane, mahlane uue kooli vein, mille lopsakaid aroome juhivad moodsa stiili küpsed punased kirsid, ploomid ja kaneeliga maasikamoos. Loomulikult on siin ka väikeste vaatide vanillist väärispuitu, mida ilustavad lagrits ja peened tubakased vürtsid. Maitses on hapukirsse ja tammevaadivanilli ning mõnusat leebet moosisust. Tanniinid on meeldivalt lihvitud ja happega tasa­kaalus. Väga pikk järelmaitse, mis võimendub seda enam, mida kauem on vein pokaalis puhanud. Juba nauditav. Tõeliselt avatud ilmselt kümne aasta pärast. Impordib Lucca Veinikaubandus, müügil Lucca restoranis, Ruco­ la veinipoes ja WineWays, hind 55 eurot.

Stella di Campalto Brunello di Montalcino 2005 on tema teine aastakäik Brunellot, mis jahmatas oma selguse ja stiilsusega. Puhtas ja väärispuiduga viimistletud lõhnas on kohviube, hapukasmagusat kirsisiirupit ja musti sõstraid. Pisut vastumeelselt avanevas, kuid siidises maitses domineerivad magusad mustad kirsid, kuivatatud puuviljad, lagrits ja seened. Kauni struktuuri ja meeldivate tanniinidega veini lõpetab kauakestev, pehme ja kontsentreeritud järelmaitse. Suure tulevikuga rikas vein, mida teeb andekas ja fokuseeritud tootja. Impordib Brillare, müügil Tar­ tus vinoteegis Reserva, hind 60 eurot.

Valentina Cubi Amarone 2006 on ehitanud moodsa joonega ja tundlik veinimeister. Disainvein, mille rikkalik ja lopsakas liköörne aroom hellitab mustade sõstarde, kirsside, küpsete vaarikate ja kallite vürtsidega. Kakaod, trühvleid, tubakat ja musta šokolaadi pakkuv keskmaitse on oma roheliste ürtide ja rahulike peente tanniinidega sametine ja tasakaalus. Avanedes annab kerget pigisust ja nahka, mitu tundi nautimist aga mitme veini jagu nüansse. Lõputu järelmaitse. Impordib Momo, müüvad vino­ teek Reserva, Veinipööning, Fine­wine ja Punase Torni veini­ baar, hind 45 eurot.

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

8


ungari Törley oli eestvedaja Ungaris turunduse valdkonnas. Siin on eelmise sajandi Törley reklaamplakat.

Törley veinikeldrid. Törley tehas Ungaris möödunud sajandil.

Esimesed Törley veoautod Budapestis tootis Mercedese autokontsern.

130 aastat Törley vahuveine „Suure töö ja järjepidevusega õnnestus mul toota vahuvein, mis on Champagne omast parem,” kirjutas József Törley 1882. aastal, kui otsustas rakendada Reims’is saadud kogemusi oma kodumaal.

J

ózsef Törley vaimus­ tus 130 aastat tagasi Champagne’st kui kuningli­ kust joogist ja Ungarisse naasnuna otsustas sarnast vahuveini hakata tootma ka kodumaal. Etyeki piir­ konnas leidis József mullastiku ja kliima poolest Champagne regioo­ niga sarnased tingimused ning Bu­ dafokis vahuveini valmistamiseks ideaalse koha, sest seal asusid lub­ jakivist keldrid, mis tagasid vajali­ ku ühtlase temperatuuri. Ta kaasas tootmisse ka prantsuse spetsialis­ tid, kes seadsid sisse veinitöökoja. Veinimeistriks sai samuti päritolult prantslane Louis François.

Ungari uhkus József Törley ei olnud ainult silma­ paistev ärimees, vaid ka hea veini­ meister. Ta täiustas oma veinitöö­koda ja tootmistehnoloogiat pidevalt. Sa­ jandivahetuseks oli tema veini­kelder kõige moodsam vahuveinitööstus Un­ garis ning 1896. aasta millenniumi­ näituseks omandanud juba „keiser­ liku ja kuningliku õukonna tarnija” uhke tiitli. Józsefi vahuveini iseloo­ mustati kui Ungari tööstuse uhkust. 1907. aastal tähistas veinitöös­ tus oma 25. aastapäeva. Selleks ajaks olid Törley vahuveinid tuntud

20 aastat Eesti turul

Jozsef Törley on vahuveini kaubamärgi asutaja.

Törley on eestlastele väga tut­ tav kaubamärk. Seda esmalt selle­ pärast, et Törley silte kandvaid pu­ deleid on siin müüdud juba 20 aas­ tat. Teisalt sellepärast, et ettevõtte toote­valik on sedavõrd lai, et katab nii nõudlike vahuveinigurmaanide kui ka odavamat meelekastet otsi­ vate klientide vajadused. Tõeline uhkus on Törley Chardonnay Brut ja Brut Nature Chardonnay, mis ei jää maitses ja kvaliteedis kuulsatele šampanjadele sugugi alla. Need on valmistatud tra­ ditsioonilisel meetodil (méthode traditionnelle), kus vahuvein käärib ja valmib temperatuuril 14 °C vähemalt 36 kuu jooksul horisontaal­a sendis hoitavates suletud pudelites, mil­ les see hiljem ka müüki suunatak­ se. Pärast laagerdamist eemal­davad veinimeistrid sette spetsiaal­sel mee­ todil, mis on tuntud kui dis­gorging. Traditsiooniliselt valmistatud vahu­ veine iseloomustab nn pärmi­maitse, mis tekib sekundaarse fermentat­ siooni ja küpsemise käigus. Te g u o n s a d a p r o t s e n t i Chardonnay’ga, mis on valmistatud Etyek-Buda veinipiirkonna (väga sarnased Champagne piirkonna kasvutingimustega) parimate istan­

Ameerikast Austraaliani. Ettevõt­ tel leidus ladusid Hamburgis, Ber­ liinis ja Kopenhaagenis. 1910. aas­ tatel kasvas veinitehase toodang ligi 2 miljoni pudelini. Üks etapp Törley eduloos lõppes 1944. aastal, kui peahoone pommi­ tabamuse tagajärjel hävis. Pärast sõda kuni 1950. aastal toimunud natsionaliseerimiseni vegeteeris ette­võte nelja töötajaga. Sellest ajast peale on Törley tõusnud tuhast nagu fööniks ning võtnud tagasi oma juhtpositsiooni Ungari vahuveiniturul, tootes aas­ tas 12–14 miljonit pudelit ja hoi­ des enda käes ligi 50 protsenti sise­ turust. Nüüdseks on Törley vahu­ veine üle saja aasta iseloomustanud traditsioon, kvaliteet ja populaarsus nii Ungaris kui ka kogu maailmas.

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

9

duse valitud viinamarjadest. Vahu­ veini teevad eriti elegantseks lak­ kamatult tekkivad väikesed mulli­ kesed. See on värskendava happeli­ susega vürtsikas jook. Klassi võrra madalamad, aga sugugi mitte kehvad on tehnoloo­ gia méthode classic järgi valmista­ tud Törley Sec, Demi Sec ja magus Tokaji Doux. Nimetatute fermentat­ sioon ja laagerdamine toimub suur­ tes, 1,5-liitristes pudelites 9–18 kuu vältel enne sette eemaldamist. Vahu­ veini maitse ja bukett sarnanevad pudelis kääritatud veiniga. Enamik lihtsamatest Törley vahu­veinidest valmivad tankmeeto­ dil (méthode charmat) rooste­vabast terasest survetankis. Tehnoloogia võimaldab toota identse kvaliteedi­ ga vahuveini suurtes kogustes. Törley on mõelnud ka autojuh­ tidest ja noorukitest pidutsejatele, sest valikus on valge ja roosa alko­ holivaba vahu­vein, mille tooraineks on samuti viina­mari. Külli Värnik

Törley vahuveinid on saadaval hästi varustatud kaubandus­ keskustes ja poodides üle Eesti. Kogu valik on olemas ka Budampex’i poes Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe põik 2.


prantsusmaa

Rosé-vein kogub üha enam populaarsust, ja seda mitte ainult suvise joogina. Rosé on suurepärane kaaslane nii lihakui ka kalatoitude kõrvale. Väga põnevad rosé-d tulevad Prantsusmaalt Provence’i maakonnast.

P

mõjub mõnusalt jahutavalt. Tugev ja tujukas, on mistraal kohalike viina­ marjaväljade jaoks ääretult tähtis: kuiv tuul kaitseb taimi liigniisku­ sest põhjustatud haiguste eest.

rovence’i maakond asub Vahe­mere ja Alpide vahel. Tänu piirkonna geograafi­ lisele eripärale on kohalikud viina­ marjaväljad mere ja mägede vahel, ulatudes ligi 200 km läänest itta ja võttes enda alla 27 000 ha. Igal aas­ tal valmib siin 600 kohaliku veini­ tootja käe all umbkaudu 170 miljo­ nit pudelit veini (88% rosé-d, 9% pu­ nast ja 3% valget). Provence’i piir­ kond on suurim AOC märgistusega rosé-veinide tootja Prantsusmaal (150 miljonit pudelit aastas), siin küpseb ja villitakse pudelisse 8% kogu maailmas toodetavast rosé-st. Château Minuty veinivaadid on valmistatud tammepuust. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitseefekt saavutatakse. Pildil olevad vaadid mahutavad 225 liitrit veini.

Château Minuty fermenteerumisruumis kõrgub kümme roostevabast terasest 200hektoliitrist mahutit, mille temperatuuri jälgib arvuti. Mahuteid ümbritsevates võrudes tsirkuleerib külm vesi, mis tagab käärimisprotsessi ette nähtud temperatuuril.

26 sajandit ajalugu Piirkonna veinivalmistamise aja­ lugu ulatub Antiik-Rooma perioo­ di, kui roomlased 2. sajandil eKr asusid koloniseerima muistseid li­ guurlaste alasid. Just nemad and­ sid piirkonnale tema praeguse nime Provincia Romana (Provence) ja rajasid siia esimesed viinamarja­ kasvandused. Roomlaste valmistatud vein oli kahvatu värvusega, sest mahla matseratsioon viinamarjakestade­ ga oli tol ajal ilmselt tundmatu või kasutati seda võtet väga harva. See­ ga on Provence Prantsusmaa kõige vanem veinipiirkond ja rosé kõige vanem vein. Pärast Rooma langemist kat­ kes veini valmistamise traditsioon Provence’is pikkadeks sajanditeks ja taastati alles keskajal, kui teate­ pulga võtsid üle mungaordud. 5.–12. sajandil tehti Saint-­ Victori, Saint-Honorat’ ja SaintPonsi kloostrites veini mitte ainult munkade ja kohalike elanike tar­ beks. Ordud tegelesid ulatusliku veiniäriga ja täitsid jõudsalt oma kukrut. Alates 14. sajandist muu­ tus veinivalmistamine Provence’is aadlisuguvõsade, auväärt kodani­ ke ja kuninga ohvitseride tegevus­ alaks – seda perioodi loetaksegi piirkonna veinitööstuse alguseks. 20. sajand tõi kaasa ootamatu häda – ületootmise. Sellega seoses

Pinnas ja kliima Rosé-veine valmistatakse Provance’is juba sajandeid. Kohalik kliima, pin­ nas ja viinamarjasordid sobivad sel­ leks ideaalselt. Siinne maa on lahja ning korralikult kuivendatud. Liig­ se niiskuseta õhuke pinnas on veini­ viinamarjade kasvatamiseks ideaal­ ne ja saak kasvab üksnes loodusliku niiskuse toel. Rohke päikesepaiste on kohali­ ku kliima dominant, aastas õnnis­ tavad soojad kiired seda maanurka 2700–2900 tundi. Siinsed suved on kuumad (üle 30 soojakraadi), samas kingib mägimaastiku mitme­kesisus väga erinevaid kasvutingimusi. Vih­ ma sajab peamiselt kevadel ja sügi­ sel, suvel on palav ja kuiv ning tuu­ levaiksel päeval tungib kõrvetav kuumus sügavale sisemaale. Piirkonna kliima lahutamatuks osaks on tuuled, tugevaim ja tun­ tuim neist kindlasti mistraal. Tal­ vel on ta üle Alpi lumeväljade koha­ le tuisates jäiselt külm, suvekuudel

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

10

Château Volterra on väike veinimõis, kus aastas villitakse 200 000 pudelit valget, punast ja rosé-veini. Varem arvati, et hapnemisprotsess toimub pudelis. Tegelikult hapniku hulk pudelis hoopis väheneb aja jooksul. Tänu sellele omandab pudelivein parima võimalikest bukettidest.

otsustasid mitmed veinitootjad oma jõud ühendada ja nii asutati hulk kooperatiivsetel alustel tegutsevaid väiketööstusi. 1935. aastal moodus­ tati Institut National des Appella­ tions d’Origine (INAO), mis tegeleb veinide kaitstud geograafilise tä­ histuse väljastamisega. Provence’i viinamarjakasvatajad, tuginedes 26. sajandi pikkusele veinivalmis­ tamise traditsioonile, taotlesid ko­ haliku identiteedi säilitamiseks ja tugevdamiseks oma kaitstud geo­ graafilist tähistust (AOC).

Kohaliku väiketootmise eripärad Sõltuvalt aastast valmivad viina­ marjad juba augusti lõpus või sep­ tembri alguses. Saak korjatakse, kui suhkru ja happe vahekord marjades on saavutanud kindla taseme. Sii­ rupi lisamine mahlale on keelatud, kuigi mõnel pool pigistatakse selle suhtes silm kinni. Tõsiselt võetavad veinitootjad seda teed siiski ei lähe. Marjakobarad nopitakse ööjahe­ duses käsitsi ja toimetatakse väikes­ tes kastides viivituseta põldude lä­ hedal asuvasse veinitöökotta. Ope­ ratiivne tegutsemine tagab toor­aine jaheda temperatuuri, lühike vahe­ maa aitab marjadel püsida tervena. Päevasel ajal korjatud mari oleks oma 30 soojakraadi juures prot­ sessi alustamiseks liiga kuum. Õige temperatuur on veini valmistami­ sel väga tähtis, sest oksüdeerumi­ ne algab kohe pärast kobara lõika­ mist, kiireneb temperatuuri tõustes ning omab negatiivset mõju viina­ marjadest pressitud mahla värvu­ sele ja maitsele.

Fotod: Katre Koit

La vie en Rosé


prantsusmaa Seejärel sorditakse saak käsit­ si ja saadetakse purustajasse. Pu­ rustajast tulev virre peab rosé val­ mistamiseks seisma 2–20 tundi temperatuuril 16–20 kraadi. See on aeg, kus kestade aroom ja vär­ vus seguneb mahlaga. Kirjelda­ tud lühikese matseratsiooni käi­ gus omandabki rosé iseloomuliku värvi ja aroomi. Veini värvuse ja aroomi ehk kogu elegantsi saladus sõltub täielikult neist paarist üli­ olulisest tunnist. Provence’i roséd on kuulsad oma kahvatu too­ ni ja haruldase läbipaistvuse poo­ lest. On huvitav teada, et loodus­ lik punakas pig­ment esineb ainult punaste viina­marjade kestas. Val­ gete kestad, nagu ka valgete ja pu­ naste marjade säsi, värvipigmente ei sisalda. Edasi eemaldatakse mahlast pressi all tahked osad (kestad ja seemned) ning algab mahla fer­ menteerumine. Valmistajad kasu­ tavad selleks erinevaid mahuteid. Mõnel pool kallatakse pressi alt tulnud mahl tammepuust mahuti­ tesse, teisal on selleks ette nähtud tsemendist vaadid, mis on seest­

semist tammevaatides või rooste­ vabast terasest ankrutes. Rosé-veinid on noored, tava­ liselt juuakse neid juba järgmisel aastal. Provance’i rosé-d on mait­ selt puuviljased ja isikupärase rik­ ka karakteriga.

Trendikas rosé-vein

poolt kaetud spetsiaalse kaitsekile­ ga, et vältida viinamarjade kokku­ puutumist tsemendiga. Fermentee­ rumismahutite temperatuuri jälgi­ takse samuti tähelepanelikult. K ä ä r i m i s e k ä ig u s muut ub viina­m arjamahl pärmi toimel al­ koholiks. Fermenteerumine toi­ mub aroomide säilitamiseks mada­ lal temperatuuril (18–20 °C). Kää­ rimise lõpetanud mahl jätkab küp­

Lõunamaise temperamendiga toorsuitsuvorstid. Nüüd Eestis. Milano – Toledo – Rakvere

Rosé-veinid on noored, tavaliselt juuakse neid juba järgmisel aastal.

Prantsusmaa veinitarbimise langu­ se taustal torkab silma, et rosé-­veini populaarsus on viimase 20 aas­ ta jooksul hoopis kasvanud ja seda enam kui 14 protsenti. Tervelt ühek­ sa veinijoojat kümnest pooldab rosé-d, mis annab Prantsusmaa rosé-veinide tarbijate koguarvuks 27,5 miljonit! Tegu ei ole pelgalt moenähtu­ sega. Rosé on muutunud Prantsuse elu lahutamatuks osaks, kus söögi­ korrad pole enam nii range ülesehi­ tusega, kasvanud on rahvusköökide populaarsus, inimesed otsivad liht­ sust, uusi kulinaarseid kogemusi ja mõnusat ajaviidet. Rosé kättesaada­ vus ja tema ebaformaalne iseloom pakuvad uue ja senisest vabama vei­ nile lähenemise. Katre Koit


saksamaa

Vaade Moseli jõele Langguthi Rieslingu-põllult.

Moseli magushapu maailm Peab olema muretu seikleja, hullunud GPSi ohver või tõeline Saksa Rieslingu fänn, et leida ennast otse Moseli südamest, Traben-Trarbachist.

S

iin, ussina lookleva ja los­ se täis tipitud nõlvadega jõe maalilisel paremkaldal kas­ vatab enamik põllumehi Rieslin­ gut – kuulsat Moseli Rieslingut, mis on läbi aegade suu vett jooks­ ma pannud, sõltumata sellest, kas hape on äkilisemat laadi või peitu­ nud mesise magususe taha.

Üleaedsetega ühed mõtted Ulrich Langguthi kõige suuremaks teeneks võib vist pidada seda, kui ta 1982. aastal koos Rheinesseni veini­ kuulsusest sõbra Hans Langiga lii­ tis mitmed Saksa viinamarjakasva­ tajad ja tootjad ühtseks MoRheNa kooperatiiviks (tema enda osa selles on 90%, sõbrale kuulub 10%). Veini­ kaupmeeste jaoks tähendas see, et kui muidu pidi äri ajades piirduma ühe tootja veinidega – ost-müük käib teatavasti aluse kaupa –, siis nüüd oli ühekorraga võimalik osta väga suurt valikut eraldi tootjate

veine. Lisaks teeb MoRheNa kõva Saksa veini propagandat üle maa­ ilma ning hoolitseb selle eest, et sakslased omavahelgi sõbralikult infot jagaks. „Viimastel aastatel on veini­ tootjate mõtlemises ja käitumi­ ses väga palju muutnud,” vaa­ tab herr Langguth tagasi Weingut Langguthi 250aastasele ajaloole. „Arukam weingut’i omanik ei taha enam omaette nikerdada. Kui on mingi lahe idee või uus nipp, aru­ tatakse asja kohe üleaedsetega. Nii­ moodi koos infot vahetades on kõi­ gil võimalik teha paremat veini ja areng on palju kiirem.”

Härra Ulrich Langguth kinnitab, et just selline kiltkivi annab tema Rieslingutele erakordse maitse ja mineraalsuse.

temal ja ta abikaasal, võluval frau Langguthil väljateenitud au olla veinimaja saadikuteks ning ränna­ ta mööda ilma ringi. Kohapeal kor­ raldavad asja pojad, kelle vahepeal peetud ametitest – üks oli pankur ja teine jurist – on konkurentsitihedas veinimaailmas kindlasti palju abi. Vein müüks ennast ilmselt ka ise. Kogu vajaminev saak tuleb

Käsitöö ja veel kord käsitöö Praegu kasvatab Ulrich viinamar­ ju lähikonnas Enkirchi, Trabeni ja Piesporti külades kokku 4,5 hek­ taril. 90 protsenti sellest on loo­ mulikult Riesling. Tegelikult ta ise enam ei kasvatagi, 73aastasena on

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

12

käsitsi­korjena veinimaja enda ae­ dadest, võõraid marju ja mahlu sis­ se ei osteta. Uhkusega näitab pere­ mees maast korjatud kiviklibu. Pu­ has kiltkivi, mis annab kümneid meetreid kivipragudesse puurinud juurtega Rieslingu-põõsaste kau­ du veinidele võimsa mineraalsuse, avaldudes vähe vanemate ja pee­ nemate veinide puhul tuttavas pet­


saksamaa

roolsuses. Liites siia juurde spätlese magususe, saame veinid, millel võib olla väga pikk elulugu.

Tallinnas saab Ulrich Langguthi veine Veinipööningult, Tartus Reservast.

Elu on sõpradega magusam Härra Tallinna-visiidi pagasisse ju­ huslikult sattunud 1994. aasta täis­ magus spätlese-Riesling oli kaota­ nud küll osa suhkrust, kuid seda asendas peen bukett kuivatatud puuvilju ja marmelaadiseid tsitru­ seid. Veini üldist erksust arvesta­ des olnuks pudelil arenguaega veel kõvasti. Filotainas hapukapsast sai hape küll hõlpsasti jagu. „Sakslaste jaoks ei pea vein ala­ ti toiduga koos käima,” selgitas herr Langguth. „Tihti istutakse liht­ salt pere või sõprade ringis ja mõnu­ letakse klaasi veini juures. Loomuli­ kult on siis hea, kui viimane on na­ tuke magus. Muide, Eesti ja Saksa rahvusköögid on väga sarnased ning inimesed võiks oma toidu juurde rohkem just Saksa veine proovida.” Kalle Müller veiniajakirjanik

K

õige uhkem on Ulrich Langguth 2003. aasta üle: „Et meenutada sama erakordset aastakäigu-Rieslingut nagu oli siis, peaksime ajas väga palju tagasi minema.” Kuldselt sillerdav ja suud silitav Riesling Spät­ lese Piesporter Goldtropfchen 2003 küpseb edasi veel kümmeviisteist aastat, aga juba praegu lööb klaasist ninna selle kilt­kivine mineraalsus, Rieslingu-sõpru hullutav traktorijaama-bukett ning pikk, muljet avaldav, värskelt tsitruseline puuviljasus. On tunda, et see tuleb ühest maailma kuulsamast Rieslingu-külast.

Riesling Hochgewächs Feinherb 2010 on poolkuiv, tuntava suhkrususega vein, mis ilma toiduta on äkiline nagu akuhape ja magus nagu veeldatud sidruni­ marmelaad. Sealjuures on see üsna lühikese lõpuga väga agressiivne jook lihtsa bratwurst’i, pekisema sealiha ja kartuli-kapsaga muljet avaldavalt mahlane, muutes muidu raske toidukorra järel olemise kergeks ja tuju heaks.

Riesling Sekt Brut 2010 on klassikalisel meetodil tehtud vahuvein, karge ja värske, väga elegantne ja ergutav aperitiiv. Kui tuleb pähe muuta traditsiooniline vorstijõululaud väheke õhulisemaks, on see üsna õige valik. Veini kerge pärmiröstisus ja killuke laimi mängivad pohlamoosiga kokku suutäie lõpuni. Maitseelamus!

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Karge ja puhas – nii saab öelda parima Rheingau Rieslingu maitse kirjeldamiseks. Tähendades seda, et mitmete hapete meeldiv kombinatsioon seguneb hästi väljenduvate, selgete puuviljamaitsetega, ja tänu veinimeistri kujundavale valikule on maitse tasakaalustatud vaevumärgatava magususega. Hea Riesling on vein, mis võlub kõige delikaatsemal moel. Rheingau veinipealinn Rüdesheim on üks tähtsamaid sihtkohti, mida maailma veinientusiastid külastavad. Jalutuskäik viinamägedel ja õhtune, Saksa roogadega veinipidu Drosselgrassel vana kellatorni kõrval on väärt puhkus. Georg Breueri nagu teistegi veinimajade käärimiskeldrid vanades tammevaatides käärivate veinidega jäävad linnakese peidetud, maa-alusele korrusele. Seal valmivad maja parimad veinid, iga põllulapp eraldi: Schlossberg, Roseneck, Nonnenberg, Rottland. Nende küpsemisaeg võib kannatliku ootaja puhul ulatuda lausa tema eluea pikkuseks. Breueri veinidest kõige värskemad ja mahlasemad, just meie jõuluaega sobituvad Estate Rüdesheim, Estate Rhauental, Charm ja Sauvage on müügil Veinimaailma kahes vinoteegis. Koos Breueri maja toodanguga leiab sealt palju erilist: huvitavaid algupäraseid viinamarjasorte; butiik-tootjate puhtamaitselisi veine, bioveine, veinikuulsusi, aga ka kurikuulsusi jpm.

VEINIMAAILM Tatari 25, Tallinn E–R 11.00–19.30 L 12.00–19.00 tel 640 6005

Fortuuna 1, Tartu E–L 11.00–19.00 tel 738 5282

Info ja tellimine: info@veinimaailm.ee tel 509 3959

Veinikooli ja -õhtute kava:

www.veinimaailm.ee


A lla

6–

8

5

¤

¤

veinisoovitused

Farnese Sangiovese Terre Di Cheti IGT

Rocca Dei Forti Demi Sec

Punane, kesktäidlane, kauni happega kuiv vein.

Valge poolkuiv vahuvein.

Päritolu: Itaalia, Piemonte. Viinamari: White Pinot ja Chardonnay. Vahuvein on valmistatud charmat’ meetodil. Joogil on kerge, kuldselt särav värv ning puuviljade ja lillede aroom. Meeldiv ja kergelt magus kauakestev järelmaitse.

Päritolu: Kesk-Itaaliast Abruzzo piirkonnast Aadria mere äärest. Viinamari: 100% Sangiovese. Mahlakalt keskküpse. Nootidest on tunda põldmarja, mustikat, ploomi, vürtsi ja rohelist pipart. Järelmaitses mõnusad pehmed tanniinid ja must pipar. Serveerida temperatuuril 15–17 °C. Sobib suurepäraselt kastmetes grillitud liha (sea-, looma- ja lambaliha), vorsti ja šašlõkiga. Hind: 6,15 ETK poodides.

Serveerida temperatuuril 6–8 ºC. Sobib enne või pärast põhirooga, samuti mitte väga magusate puuviljadessertidega. Hind: 4,69 Maximas

Teised tooted: Teised tooted: Rocca Dei Forti Dolce Rocca Dei Forti Brut Rooca Dei Forti Prosecco

¤

8 6–

8– 10

¤

Farnese Trebbiano D’Abruzzo DOC Farnese Montepulciano D’Abruzzo Cerasuolo Farnese Chardonnay Terre Di Cheti IGT Farnese Montepulciano D’Abruzzo DOC

Torres Ibericos Crianza Täidlane kuiv punavein.

Päritolu: Hispaania, La Rioja. Viinamari: Tempranillo. Vein on laagerdunud 12 kuud Ameerika ja Prantsuse tammest vaatides, osaliselt uutes vaatides. Värvuselt sügav rubiinpunane. Aroomilt soe ja isuäratav, elegantne ja peene tammevanillinüansiga. Maitselt intensiivne, meeldiva küpse karakteriga, tunda tugevaid küpseid puuvilju, nagu ploomid ja kirsid. Järelmaitse pikk ja isuäratav.

Malesan Bordeaux Rouge Punane kuiv lauavein. Päritolu: Prantsusmaa, Bordeaux (kaitstud päritolunimetusega vein). Viinamari: Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot. Välimuselt ilus rubiinpunane. Aroomilt meeldivalt marjane, milles on tunda punaseid ja tumedaid marju (vaarikas, must sõstar). Maitse marjane ja mahlakas ning heas tasakaalus. Serveerida temperatuuril 17–18 °C. Sobib nautimiseks punasest lihast roogadega (nii grillituna kui ka kastmes) ning juustudega. Hind: 7,79 Rimis

Serveerida temperatuuril 16–18 °C. Sobib suurepäraselt punase liha, tugevama linnuliha (nt pardi ja hane), grillitud veiseliha, lambaliha, hautiste, ulukiliharoogade ning tugevate küpsete juustudega. Vein on ideaalses küpsuses ja sobilik kohe joomiseks, küpsemispotentsiaal 2–7 aastat.

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

14


¤

8 Kumala Western Cape Chenin Blanc Chardonnay Valge kuiv lauavein.

6–

6–

8

¤

veinisoovitused

Vina Maipo Vitral Cabernet Sauvignon Täidlane ja aromaatne lauavein.

Päritolu: Tšiili, Maipo Valley. Viinamari: Cabernet Sauvignon. Viinamarjad on korjatud käsitsi aprilli keskel Maipo Valley’st. Vein on laagerdunud 7 kuud Ameerika tammest vaatides. Värvuselt kirgas, sügavpunane. Iseloomult täidlane, aromaatne, tulvil aroome punastest marjadest, milles domineerivad punased küpsed kirsid ja mustad ploomid; viiteid röstitud tammele. Maitse elegantne ja kontsentreeritud, tunda musta sõstart ja šokolaadi. Järelmaitse pikk ja vürtsikas.

Päritolu: Lõuna-Aafrika Western Cape (geograafilise tähisega lauavein). Viinamari: Chenin Blanc, Chardonnay. Värvuselt kollakaskuldne. Aroomilt värske ja rohkelt puuviljane, viited troopilistele puuviljadele. Maitse puuviljane ja tasakaaluka happesusega. Serveerida temperatuuril 8–10 °C. Sobib nautimiseks kala- ja pastaroogade ning idamaiste karritoitudega. Hind: 6,59 Rimis

Serveerida temperatuuril 18 °C. Heaks kaaslaseks liharoogadele, küpsetatud ulukilihale ning küpsetele juustudele.

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Puhas jõulurõõm puhta toidu ja hea veiniga! Vina Emiliana ökomärgisega ADOBE veinid toovad esile parima, mida Tšiili puhtast loodusest võib leida. Üllatage oma lähedasi Adobe Cabernet’ ja ahjulamba imelise kombinatsiooniga!

Ahjulammas punapeedi ja mustade ploomidega 1 kg talle abaliha 2 spl õli 1 tl jahvatatud kaneeli 1 tl jahvatatud ingverit 0,5 tl jahvatatud kurkumit 1 tl soola 2-4 purustatud küüslauguküünt 1 spl kuusevõrsesiirupit (või mett) 1 kg punapeeti 1-2 punast sibulat Retsepti on koostanud puhta kodumaise toidu tarbimise edendaja Tagurpidi Lavka.

Valmistamine: Võta ahjupann, kalla sinna õli, siirup, küüslauk, sool ja vürtsid. Tõsta pannile lambalihatükid ja hõõru õli-vürtsiseguga hoolikalt sisse. Kata fooliumiga ja lase tund toatemperatuuril maitsestuda. Aja ahi võimalikult kuumaks ning pane fooliumiga kaetud pann ahju, keera temperatuur koheselt 170-180 kraadi peale. Küpseta umbes tund. Lisa siis tükeldatud peedid ja sibulad ning pestud ploomid, sega ning pane toit veel vähemalt tunniks ahju. Käi aegajalt segamas, et maitsed ühtlustuksid ning liha mahlane saaks. ADOBE Cabernet Sauvignon Reserva on täidlane ja lopsakalt puuviljane punavein, mis sobib ideaalselt punapeedi, mustade ploomide ja hautatud lambalihaga. Roas sisalduvad vürtsid täiendavad Tšiili Cabernet Sauvignon’i sooja ja vürtsikat iseloomu. Vaata meie teisi jõuluretsepte: www.valior.ee Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.


C. H. Mumm Cordon Rouge Brut, karbis Maht: 0,75 l Kastis: 6 pdl Alk: 12% Hind: 29,90 €

Zuani Vigne Collio 2011 Viinamarjasort: Friulano, Chardonnay, Sauvignon ja Pinot Grigio Maht: 75 cl Kastis: 6 pdl Alk: 13% Hind: 18,60 €

C. H. Mumm Cordon DemiSec, karbis Maht: 0,75 l Kastis: 6 pdl Alk: 12% Hind: 29,90 €

Farnese Don Camillo Sangiovese Terre di Chieti 2010 Viinamarjasort: 100% Sangiovese Maht: 75 cl Kastis: 6 pdl Alk: 13,5% Hind: 8,99 €

Champagne Tsarine Cuvee Premium Brut, pehme ümbris Maht: 0,75 l Kastis: 6 pdl Alk: 12% Hind: 30 €

Farnese Casale Vecchio Montepulciano 2010 Viinamarjasort: 100% Montepulciano Maht: 0,75 l Kastis: 6 pdl Alk: 13% Hind: 8,99 €

Jõulu d on kohe-kohe uks e ees!

Siiras rõõm kingisaaja silmades teeb südame soojaks igal kingitegijal. Kõige ihaldatumad kingitused koostööpartneritele ja kolleegidele leiab meie poest ja jõulukataloogist. Kvaliteetse teeninduse ja linna parima sortimentiga alkoholikauplus Wine Way toimetab kõik joogid teieni ise kohale! Meie jõulukollektsiooniga saate lähemalt tutvuda kodulehel

www.wineway.ee/christmas

Lummavat jõuluaega!

Teie WineWay

KINKEPAKKIDE TELLIMISEKS ON MITU VÕIMALUST Beluga Noble Russian Vodka 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 31,20 €

Beluga Transatlantic Vodka 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 38,10 €

Legenda Kremlja Premium Vodka 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 24,20 €

• Esitage tellimus kodulehel www.wineway.ee/christmas. • Esitage tellimus telefoni teel 558 1180, 600 3709. • Külastage Wine Way kauplust aadressil Merivälja tee 24, Tallinn. Teie tellimus kinnitakse ühe päeva jooksul alates tellimuse esitamise kuupäevast. Wine Way jätab endale õiguse leida asendustoode originaaltoodete lõppemise korral.

Kinkepakkide tellimine ja lisainformatsioon 7 päeva nädalas kl 10–22 telefonil 558 1180 või e-posti aadressil tellimused@wineway.ee. KOHALETOIMETAMINE

Tellides rohkem kui 320 euro eest, toimetame kinkepakid Tallinna piires kohale tasuta! Väiksema tellimuse puhul lisandub kohaletoomise tasu 9,60 eurot. Eesti piires, väljaspool Tallinna tarnime kauba kohale, kasutades Eesti Posti teenust. Teenuste hind vastavalt Eesti Posti hinnakirjale.

Merivälja tee 24  tel 558 1180  faks 605 0535 info@wineway.ee  www.wineway.ee

Grant’s Sherry Cask 70 cl Kastis: 12 pdl Alk: 40% Hind: 16,10 €

Grant’s Ale Cask 70 cl Kastis: 12 pdl Alk: 40% Hind: 16,10 €

Tullamore Dew 70 cl Kastis: 12 pdl Alk: 40% Hind: 15,90 €

Domaine du Buisson Prestige 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 33,90 €

www.wineway.ee Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Glenfiddich 12YO Special Reserve 70 cl Kastis: 12 pdl Alk: 40% Hind: 34,90 €

Hine Rare VSOP 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 46 €

The Balvenie Double Wood 12 Year Old 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 45 €

Kelt Tour de Monde VSOP 70 cl, kahe klaasiga Kastis: 6 pdl Alk: 40 % Hind: 59,80 €


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
VEINIEKSPRESS (november 2012) by Eesti Ekspress - Issuu