EE TEHNIKA (aprill 2015)

EE Tehnika Väljaande koostas AS-i Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

8. aprill 2015

VÄRSKENDAVAM KUI SINU IGAPÄEVANE KOHV Odavam samuti.

Nüüd uus Harley-Davidson Street 750 –

vaid 4 eurot päevas.

Vabadus on kättesaadavam, kui sa arvad!

Külasta meid ja küsi lisainfot kohalikust esindusest: Harley-Davidson Tallinn | Punane 74a, 13619 Tallinn | tel 501 5680 www.harley-davidson.ee

eesti ekspress

2 APRILL 2015 ee Tehnika

FOTOD: SUBARU

AUTO

Subaru Forester sõidab pärast uuenduskuuri palju sõiduautolikumalt ja on maastikul jätkuvalt üks võimekamaid linnamaastureid.

Vajadusel suudab vedada ka kahetonnist järelhaagist.

Subaru tõi Foresteri ajakohased mugavused Metsiku looduse piiril tegutsev metsamees Subaru Forester muutub iga mudeliuuendusega aina tsiviliseeritumaks. Vaiksem ja soliidsem sõitjateruum koos tänapäevase multimeediumseadmega teevad Subarust juba moodsa linnamehe. Ja mis kõige tähtsam – diiselmootorit pakutakse lõpuks koos Lineartronicu automaatkastiga.

K

aks aastat tagasi, kui Forester põh­ jalikuma uuenduskuuri läbis, kir­ jutasin, et see auto on justkui Pät­ su aja metsnik. Aus ja tubli mees, kelle­ le võib alati loota. Ei vea kunagi alt ja ra­ bab rohkem tööd, kui oodata oskad. Tun­ dub olevat sama igavene nagu Ivan Orav. Ülikond ja soeng on samuti eelmisest sa­ jandist ning moekatest nutiseadmetest pole ta kuulnudki. Ühesõnaga vana koo­ li mees, kellega võib sügavale metsa luu­ rele minna.

Kõik see vana hea on säilinud, kuid viimane mudelivärskendus tõi Foresteri igas mõttes tänapäeva. Vajakajäämised, millest eelkõige mugavust armastav linna­ inimene puudust tundis, said nüüd likvi­ deeritud. Oli ka viimane aeg metsast välja tulla! Kokku tehti autol 17 muudatust, mil­ lest enim sai osa just diiselversioon.

Senisest mugavam

Mootori- ja teemüra on varasemast pare­ mini summutatud, kuid nüüd häirib pi­ gem tuulevihin. Kui enne jättis veidi soo­ vida maanteesõidu vedrustusmugavus, siis seegi on parimate linnamaasturite ta­ semele lihvitud.

Kokkuvõttes on Foresterist saanud väga mugav auto, kui arvestada uuendus­ tele juurde eelmised trumbid: ruumikas sõitjate­ruum (tagaistmel palju jalaruu­ mi, parajal kõrgusel asetsev istmepadi ja 505–1592-liitrine sileda põrandaga pagasi­ ruum) ning mugav autosse sisenemine (uks katab kogu lävepaku nii, et see ei saa pori­ seks ega määri püksisääri). Lisaks pakub Fo­ rester igas suunas suurepärast nähtavust, nagu istuks suures klaaskuplis. Nii maas­ tikusõidul kui ka linnas parkides on abiks juhi silmaulatusse jäävad sõiduki esinurgad. ee Tehnika APRILL 2015 3

AUTO Varasemaga võrreldes näeb salongi viimistlus veidi efektsem välja, üldilmes troonib seitsmetolline puutetundlik ekraan. Auto põhivarustusse kuulub enamik vajaminevatest mugavusseadmetest.

Metsamees ronib ja sumpab ka seal, kus konkurendid põhja peal kinni istuvad.

on kastikujulise ja pidevalt nelikveolise auto kohta hea tulemus.

Maastikul omasugustest võimekam

TEHNIKA Subaru Forester 2,0 D XS CVT diisel

Võimsus, kW (hj): 108 (148)

Moment, Nm: 350

Suurim kiirus, km/h: 188

Kiirendus 0–100 km/h, s: 9,9

Keskmine kütusekulu, l/100 km: 6,1

Pikkus/laius/kõrgus, mm: 4595/ 1795/ 1735 Telgede vahe, mm: 2640 Pagasiruumi maht, l: 505–1592

Hind, €: 31 000

Baasmudel, €: 23 900

Suurim edasiareng puudutab aga multi­m eediumseadet. Odavamate Fo­ resteride kõlaritest kostuv heli meenutas nõukaaegse haiglaraadio nõrka tümakat ning makk pärines justkui eelmisest sa­ jandist. Nüüd ilutseb armatuurlaua keskel seitsmetolline puutetundlik ekraan, mil­ le kaudu saab kuulata korraliku helikva­ liteediga nii tava- kui ka internetiraadiot ja ühendada sellega kõikvõimalikke nuti­ seadmeid. Isegi ekraani värvitooni on või­ malik päevameeleolule vastavaks muuta.

Subaru Forester oli siiani ilmselt vii­ mane dinosaurus, mille diiselmootorit pa­ kuti üksnes käsikastiga. Subarule omaselt täidab automaatkasti rolli Lineartronicu variaatorkäigukast, mida pakutakse dii­ selmootoril seitsmekäigulisena. Viimase eeliseks on see, et Subaru uus variaator ei unda gaasipedaali põhja tallates ega veni­ ta käigu alla-üles vahetamist nagu kum­ mi. Elektroonika abil on tekitatud nor­ maalne käikude vahetamise efekt, nii et juhil jääks mulje, nagu sõidaks tavalise automaatkäigu­kastiga.

Tehase väitel on ka bokserdiiselmoo­ torit uuendatud pea 80 protsendi ulatu­ ses. Võimsust on sellel 148 hj ning piisa­ valt erksa kiirenduse tagab 350 Nm mo­ ment. Proovisõidul kujunes keskmiseks kütusekuluks veidi alla kaheksa liitri, mis

EE TEHNIKA

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Ingemar Eller, ingemar.eller@lehed.ee, tel 669 8247

4 APRILL 2015 ee Tehnika

Jätkuvalt on Foresteri peamine trump analoogsete linnamaasturite seas kõrge­ tasemeline maastikusõiduvõimekus.

Metsa­mees ronib ja sumpab ka seal, kus konkurendid põhja peal kinni istuvad.

Jaapani teistest linnamaasturitest tublis­ ti kõrgem kliirens (22 cm), kuni 51kraadi­ ne lubatav külgkalle ja võimekam nelik­ veosüsteem võimaldas Subaruga läbida Männiku karjääri kraave nii, et osa rat­ taid hõljus õhus ja osa müttas paksus lii­ vas – seda tänu pidevale neljarattaveole ja variaatorkäigukastiga kaasnevale maas­ tikusõiduprogrammile X-Mode. Viimane häälestab jõuülekande ja stabiilsuskont­ rolli rasketele teeoludele vastavaks ning muudab gaasipedaali tundlikkust. Komp­ lekti kuulub ka mägipidur.

Variaatorkast lisab hinnale 1600 eu­ rot. Lineartronicuga varustatud diiselver­ sioon on bensiini tarbivast boksermooto­ riga Foresterist 3300 eurot kallim. Kü­ tusesääst seda raha tagasi ei teeni. Ise­ küsimus, kas erksama kulgemise ja pa­ rema käiguvahetuse nimel tasub maksta tuhandeid eurosid rohkem. Seni on Ees­ ti autoostja eelistanud bensiini jõul liiku­ vaid boksermootoriga Subaruid. Neid liik­ leb meie teedel protsentuaalselt rohkem kui üheski teises riigis.

Raivo Murde

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

eesti ekspress

AVASTA

UUENENUD FORESTER

AUTOSPIRITIS

SUBARU FORESTER € alates

23 900

Elu on täis seiklusi ja avastamata teid. Et edukalt sihile jõuda on Subarul tõeline nelikvedu, suutlikud boksermootorid ja 3 aastat tasuta hooldust. Uuenenud Foresteri ülivaikses ja täiustatud salongis püüavad pilku ultramoodne multimeediaseade ning eksklusiivsed sisustusmaterjalid. Täiusliku sõidunaudingu eest hoolitseb uue põlvkonna automaatkast, mis nüüd saadaval ka diiselmootoriga Foresteril. Tule proovisõidule!

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 tallinn@autospirit.ee www.autospirit.ee Kütusekulu 5,7-8,5 l/100 km, CO2 heitmed150-197 g/km. 3 aastat tasuta hooldust, läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km.

ee Tehnika APRILL 2015 5

KODUMASIN

R

eeglina demonstreeritakse neid steriilsel klaaspinnal, kus nad oma naljakate käpakestega valgeid või vär­ vilisi kuulikesi taga ajavad. Seega polnud ma neid ka eriti tõsiseltvõetavateks kodumasinateks pidanud.

Kunagi on ikka esimene kord, mõtlesin Powerbot VR9000 kodus testimiseks lahti pakkides. Peab ütlema, et väljanägemiselt on ta päris kena, soliidne. Mõni osa läigib kuldselt, mõni paistab suisa läbi. Ratastel on eri kõrgused ja väga hea manööverdamisoskus. Tark silm kaardistab pin­ na ja takistused.Tolmuimejaga on kaasas üks turva­andur, millega saab masina jaoks ohtlikusse kohta nn digitaalse seina ette tõmmata – noh, et ei kukuks trepist alla ega lä­ heks lille­pottide vahele hullama. Käske annab ka juhtimis­ pult, mis punast kiirt suunajana kasutades kutsub roboti tagasi kohta, mille puhastustasemega ei saa rahule jääda.

Ja masin tuleb nurinata ning uriseb, kuniks põrand puhas.

Kogemus

Tolmuõgard kui lemmikloom Enne Samsungi robottolmuimeja Powerbot VR9000 katsetamist olin sarnaseid seadmeid näinud ainult näitusesaalides ja messidel toimetamas.

FROG ASUB LÄÄNEMERE KESKUSES

Veider on see, et nõnda targa kodumasinaga, kes veel möö­ da majapidamist ise ringi lippab, tekkis mingi suhe. Võt­ sin teda kui kodulooma või oleks korrektsem öelda – teh­ nilist lemmikut? Igatahes kippusin tema tegemistele ikka aeg-ajalt pilku peale viskama, pisut muretsedes, kas ta ikka oskab õigel ajal oma laadimispessa minna, et puhata ja toi­ tuda. Eks ta muidugi oli ka kui loomakutsikas – liikus ise mööda maja­pidamist ringi, tihti arusaamatut trajektoori pidi, aga pidas puhtust ja oli töökas. Plusspoolele võib kan­ da selle, et robot­tolmuimeja pääses tõesti väga paljudesse kohtadesse. Spiraalne pikk hari ja Cyclon Force’i tehno­ loogia tegid oma tööd hästi. Madalakarvaliste vaipadega sai ta imehästi hakkama, nurkadesse ja enamiku lauda­

Kvaliteetne autoteenindus

avatud E–R 10–17 tel 622 5838 e-post info@frog.ee

Robottolmuimeja Robot Roomba 631

389 €

Robottolmuimeja Robot Roomba 785

489 €

Automaatkäigukastide dünaamiline õlivahetus, diagnostika ja remont.

Roolilattide remont ja müük.

REHVIVAHETUS ALATES 20 EUROST

Robottolmuimeja Kärcher RC3000

739 €

6 APRILL 2015 ee Tehnika

Robottolmuimeja Neato Robot Botvac 85 valge / helesinine

499 €

www.hdimotors.ee | tel 5344 3090 Ringtee 25 (bussipargi hoov)

eesti ekspress de-toolide-voodite alla puges samuti. Õhk, mis imeja ta­ gumisest otsast välja tuli, ei olnud tolmune. Masin töö­ tas umbes tunnikese ja läks siis ise nurka 2,5 tunnikeseks elektrit nosima. Tõsi, ainu­üksi temast majapidamises ei piisa – diivaneid-­riiuleid ta puhastada ei oska, kuigi ole­ mas olevat ka autole mõeldud tarvikud ja lisatarvikud loo­ makarvadega võitlemiseks. Pole ise näinud, ei oska öelda.

Kolm asja jäi natuke kripeldama ka. Esiteks teeb elektriline koduloom töötades siiski omajagu müra. Tõsi, sellega harjub ja mingist hetkest võib seda suisa uinu­ tavaks pidada. Seda enam, et kui robot oleks igapäeva­ ne abimees, laseks ta ilmselt maja­pidamise peale oma­ päi hullama ning poleks kedagi urinat kuulamas. Teiseks oli tolmukoguja pesemine küll lihtne, kuid harja puhtaks saamine piisavalt tülikas. Enne just imestasin, et vaibad nii kenasti puhtaks said – ei mingeid juuksekarvu. Noh, kuskil need pikad karvad ju olema pidid. Samas oli robot oma töö ju ära teinud väga hästi. Kolmandaks: Power­boti hind on natuke üle 700 euro. Ühest küljest on seda palju, teisest küljest – samas hinnaklassis pakutakse ka kohvi­ masinaid ja telefone.

Kas tulevik on robotmasinate päralt?

Kuigi isesõitev auto on paljude arvates kõvasti lahedam tootearendus kui robot­tolmuimeja, ei tasu unustada, et just pesu­masin oli see majapidamisriist, mis vabastas nai­ sed paljudest n-ö kodutöötundidest. Mida aeg edasi, seda lahedamad ja targemad uued majaabilised on. Jah, mina küll usun, et tulevik on kõikvõimalike tarkade robotkodu­ masinate päralt. Ja tulevik on juba varsti.

Piret Tamm

KEVADINE HINNASULA LAO MOTIKATELE HRC Eesti pakub hea hinnaga laos olevaid mootorrattaid*

CRF250L

3 899.4 490.-

CRF250M

3 799.4 290.-

* kehtib hetkel laos olevatele mootorratastele seni kuni kaupa jätkub

CRF450R Enduro

7 999.9 236.-

CRF250R Enduro

7 799.8 843.-

Küsi pakkumist ka teistele mootorratastele ja sõiduvarustusele

Cota

MRT260 Repsol

6 799.7 710.-

+372 56 977 978 | info@hrc.ee | www.hrc.ee ee Tehnika APRILL 2015 7

eesti ekspress

8 APRILL 2015 ee Tehnika

HARIDUS Foto: Scott Sun

Steve Ballmer külalisloengut andmas.

„CS50” – arvutiteadus kõigile

Septembri alul istusin Harvardi ülikooli suurimas auditooriumis Sandersi teatris ja ootasin oma esimest arvutiteaduse kursust.

Tehnomuusika tümpsus ja saali oli kogunenud ligi 900 ärevat tudengit – rohkem kui ühtegi teise loengusse –, kes kõik tulid uurima ülikooli kuulsaimat kursust ja kogema akadeemilist etendust.

P

eagi alustas DJ show’d lühikese muusikalise etteastega – vaid üks väheseid kursuse traditsioone. Kui muusika lõpuks vaibus, ilmus lavale tõe­ line arvutiteaduse superstaar professor David Malan, kelle suust kõlasid kurikuul­ sad sõnad: „This is CS50!”

„CS50”

Harvardi sissejuhatav kursus arvuti­ teadusesse „CS50” on viimaste aasta­ te jooksul muutunud tõeliseks fenome­ niks. 2014. aasta sügissemestril kujunes see ülikooli populaarseimaks kursuseks, kui sellele registreeris kokku 818 tuden­ git. Järgmisest aastast hakatakse „CS50” pakkuma suure nõudluse tõttu ka Yale’is.

Eelmisel semestril läbis kursuse veebiver­ siooni sadu tuhandeid inimesi üle maa­ ilma.

Kursus ei eelda mingeid varasemaid teadmisi. Vaid 13 nädala jooksul õpitak­ se kõige muu hulgas lihtsaid C-s tehtud programme kirjutama, veebilehti ehita­ ma, Google Mapsi modifitseerima ning krüptograafiat tundma. Juba kolmandal õppenädalal programmeerivad tudengid oma isikliku arvutimängu.

Kursus on üles ehitatud nädalaste moodulitena. Igal nädalal on kaks tunni­

jookide toel. Kursuse lõpetab „CS50 Fair”, kus oma projekte esitletakse tudengitele, õppejõududele ja teistele külalistele.

Tasuta kõigile

„CS50” kõige parim omadus on ligipääs.

Erinevalt enamikust Harvardi kursustest ei pea selle läbimiseks maksma ülikooli ajast loengut, kus professor Malan selgi­ pea 50 000dollarist aastast õppemaksu. tab peamisi põhimõtteid ja ideid kindla „CS50” saab võtta iga inimene üle maa­ nädala teemas. Pärast terviku hoomamist ilma tasuta edX-keskkonnas. Kuigi veebi­ minnakse juba sügavamale section’itesse, tudengid ei saa osaleda „Hackathonil” kus 90 minuti jooksul selgitakse ära pea­ ja „CS50 Fairil”, on neil ligipääs kõigele aegu kõik, mida on vaja teada, et ära teha muule: loenguid ja section’eid võib vaada­ iganädalane kodutöö. Kuigi algul on see ta videotena ja kodutööd on täpselt samad üsna kerge, muutub asi väga kiiresti väga mis Harvardi õppuritel. keeruliseks. Seega võib ainuüksi kodutöö Kursuse läbimiseks on mitu võimalust. tegemine võtta julgelt 10–15tunnise iga­ Esiteks saab võtta kursust tasuta. Sellisel nädalase ajakulu. juhul läbitakse küll kogu materjal, kuid nimelist diplomit ei Kursus ei eelda mingeid varasemaid teadmisi. väljastata. Teiseks saab maksta 90 dol­ Vaid 13 nädala jooksul õpitakse kõige muu larit ja läbida kur­ hulgas lihtsaid C-s tehtud programme sus edX-diplomiga. kirjutama, veebilehti ehitama, Google Mapsi Kolmandaks saab hakata Harvard Ex­ modifitseerima ning krüptograafiat tundma. tension Schooli õpi­ Kursuse jooksul tuleb läbida kaks ek­ laseks ja koguda ainepunkte Harvardi üli­ samit, kus kontrollitakse nii teoreetilisi koolis, kuid selle eest peab maksma juba teadmisi kui ka programmeerimisoskust. üle 1000 dollari.

Kogu protsess kulmineerub suure lõpu­ Digitaalse hariduse edendamiseks ja projektiga, kus iga õpilane peab kas üksin­ kursusele registreerimiseks tuleb minna da või väikeses meeskonnas programmee­ leheküljele www.edx.org/course/introduc­ rima omal valikul programmi, rakenduse tion-computer-science-harvardx-cs50x. või veebilehe. Lõpu­tööde kirjutamisele aitab kaasa „CS50 Hackathon” – öö otsa Timothy H. C. Tamm kestev üritus, kus kõik tudengid nokitse­ Harvardi ülikooli bakalaurusetudeng vad oma projekti kallal kohvi ja energia­ ee Tehnika APRILL 2015 9

HARIDUS

Samsung toetab digipööret Eesti koolides Samsungi ja Tallinna ülikooli koostöös käivitub Digipöörde koolitusja nõustamisprogrammi teine etapp, milles osaleb 12 pilootkooli.

E

esti kooliarvutite ajaloo alguseks võib pidada 1963. aastat, mil matemaati­ ka süvaõppega Nõo keskkooli paigal­ dati saalisuurune kompuuter Ural. Kuul­ davasti oli just selle masina nime suupära­ seks väänamine kooli koristaja poolt alu­ seks uudissõna „raal” tekkele. Kõnealune eksemplar jäi paari aastakümne vältel ain­ saks kooliarvutiks Eestis ja ega rohkemate järele polnud ka tarvidust, sest selle hiigel­ masinaga ei saanud muud teha kui prog­ rammeerimist õpetada.

Nõukogude aja lõpul alanud Juku kooli­arvutite masstootmine ja järgmisel kümnendil käivitunud Tiigrihüpe tõid ar­ vutiklassid igasse kooli. Viimase 15 aas­ ta jooksul on IKT kasutamine õppetöös ühe keskmise geograafia- või ajalooõpeta­ ja jaoks tähendanud kas esitluste näitamist ekraanil või arvutiklassi külastamist.

Tänapäeva digiajastu pärismaalaste põlvkonna jaoks on kõige loomulikum digi­ tehnoloogia kasutamise viis seotud eelkõige isikliku nutiseadmega, mille abil tehakse, remiksitakse ja jagatakse pilte, videolõike, lühisõnumeid, pikemaid tekste ning muu­ sikat. Nutitelefonid ja tahvelarvutid on aga paraku paljudes koolides keelatud, sest nei­ le ei osata mõistlikku rakendust leida.

Aeg on teha uus digipööre

Samsungi kooliuuendusprogramm Digi­ pööre põhineb veendumusel, et arvutiklas­ side ajastu on koolides otsa saamas ja aeg on teha uus digipööre. Kui eelmise suure­ ma tehnoloogia põlvkonnavahetusega lii­

guti mudelilt „üks kooliarvuti Eesti kohta” uuele tasemele (üks arvutiklass kooli koh­ ta), siis praegu on eesmärk vähemalt üks digiseade iga õpilase ja õpetaja kohta.

Kuna nutitelefonid ja tahvelarvutid on disainitud vägagi personaalsete seadmete­ na ning kasutajatel on oma eelistused, on mõistlik lubada õpilastel tarvitada koo­ lis pigem oma isiklikke vahendeid, kui ha­ kata riigi poolt kõigile ühesuguseid ostma.

Mudel „võta oma seade kaasa” (ehk VOSK, inglise keeles BYOD: Bring Your Own Device) on paljudes lääneriikide koolides end juba õigustanud.

Just VOSK-lähenemisest lähtub ka Eesti elukestva õppe strateegias aastaks 2020 sihiks seatud digipööre, mida ei plaa­ nita siiski teostada kõikides koolides kor­ raga, sest vaid vähesed on nõnda suureks muutuseks valmis. Samsung Digipööre on üks esimesi sedalaadi projekte, mille käi­ gus toetatakse 20 pilootkooli oma digipöör­ de visiooni elluviimisel ja teistele koolidele teenäitajaks saamisel.

Kui eelnevast jutust võis jääda mulje, nagu oleks isiklike nutiseadmete lubami­ ne klassiruumi eesmärk omaette, siis te­ gelikult näeb haridusstrateegia neid sead­ meid pigem vahendina nutikamate õpi- ja õpetamisviiside kooli sissetoomisel. Ees­ märk on muuta õppimist nii, et faktitead­ miste kopeerimise asemel tegeletaks nen­ de rakendamisega eluliste probleemide la­ hendamisel, kasvatades õpilastes seeläbi loovust, koostööoskust, iseseisva õppimi­ se võimet ja ettevõtlikkust.

Mullu aprillikuus osales Samsung Digi­ pöörde pilootkoolide konkursil üle 40 õppe­ asutuse, mille seast valis žürii välja kaheksa: Pelgulinna gümnaasiumi, Kuressaare güm­ naasiumi, Narva Soldino gümnaasiumi, Põltsamaa ühisgümnaasiumi, Valga vene gümnaasiumi, Pärnu vanalinna põhikoo­ li, Konguta kooli ja Türi põhikooli. Nende kuueliikmelised meeskonnad osalesid viie kuu jooksul Tallinna ülikooli informaatika instituudi korraldatud koolitustel, mis kes­ kendusid kolmele teemale: 1) kooli digitaris­ tu ajakohastamine personaalsete digisead­ mete kasutamiseks, digiturbereeglite koos­ tamine; 2) uued õppemeetodid nutiseadme­ te abil: ümberpööratud klassiruum, projektja probleemõpe, uurimuslik ja mängupõhine õpe; 3) muutuste juhtimine, tagasiside ja ko­ gemustest õppimine kooli tasandil.

Iga pilootkool viis ellu oma kohalikest võimalustest ja huvidest lähtuva digi­pöörde projekti, mida hindas detsembris žürii. Sam­ sungi väljapandud 10 000eurose peaauhin­ na võitjaks osutus Valga vene gümnaasium, mille saavutused avaldasid kõige enam mul­ jet. Lähemalt võib projekti tulemustest luge­ da kodulehel samsungdigipoore.ee, kus sel nädalal avalikustati projekti teise etapi pi­ lootkoolide leidmiseks uus konkurss ja taot­ lusvorm. Igal Eesti koolil on võimalus kan­ dideerida kuni 10. aprillini, meeskondade koolitused ja digipöörde projektid käivitu­ vad mais. Ka tänavu saab üks 12 pilootkoo­ list peaauhinnaks 10 000 euro väärtuses Samsungi digi­seadmeid.

Mart Laanpere Tallinna ülikooli informaatika instituudi vanemteadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja, Samsung Digipöörde koolitusjuht

Siis ära vaevle oma autot ise müües ja uut otsides, vaid tule BRCsse – ostame sinu vana auto ja kui soovid, leiame sulle uue – autokeskusest kohapealt või laiast Euroopast BRC Autokeskus – lahendus sinu automuredele

Ootame sind meie autokeskuses Paldiski mnt 251 Tallinna piiril ja veebis www.brc.ee 10 APRILL 2015 ee Tehnika

eesti ekspress

DJI droonide ametlik lennubaas

ee Tehnika APRILL 2015 11

RAUDVARA

MSI Z97S SLI Krait Edition

Äsja saabus tulpidemaalt MSI Euroopa peakorterist mulle testiks uus Z97 kiibistikuga emaplaat, mis kannab üsna mürgist nime – Krait. Krait ehk ladinlaste keeles Bungarus caeruleus kuulub nn suurde nelikusse ehk Indias nelja enim mürgihammustusi põhjustanud mao sekka. Karbiltki vaatab vastu irevil lõugadega ussipea, kuid seest leiame tagasihoidliku, ent väljapeetud, konservatiivse, mustvalge disainiga emaplaadi.

P

raegusajal püüavad kõik tootjad üks­ teist värvikirevusega üle trumbata – ka MSI enda Lightning-­s eeria on kollase, Gaming-seeria punase ja Classic-­ seeria sinise värvilahendusega. Kuid nagu internetikasutajate soojast vastuvõtust näha, on see tilulilu paljusid ära tüüda­ nud. Samas odava „panniga” tegu ei ole – kõik tundub maitsekas, komponentide ra­ diaatorid on elegantsed, nii et ühtki paha sõna lahenduse kohta öelda ei saa.

Kraiti südameks on Inteli kiibistik Z97 Express, mis toetab kõiki Intel Soc1150 protsessoripesaga protsessoreid alates Pentiumist ja Celeronist kuni Core i7-ni välja. DDR-3 mälumoodulitele on neli pesa (kokku kuni 32 GB operatiivmälu kii­ rustega 1066–3200 MHz).

Nagu mudelinimestki selgub, toetab plaat kahe X16 PCIexpress 3.0 siini abil kas Nvidia SLI või AMD Cross­F ireX-i kahe graafikakaardi lahendust. Kahjuks pole nad kaasa pannud SLI-silda, mis tu­ leb kahe kaardi lahendusest huvitunutel juurde osta (hind 3 eurot). Lisaks laien­ duskaartidele on veel kolm X1 PCIexpres­ si ning kaks vanamoodsat PCI-siini. Seda tasub kõrva taha panna neil, kel omal ajal muretsetud mingi PCI lisakaart (nt profi­ helikaart).

SATA-3 liideseid (600 MB/s) on kuus, lisaks mSATA järglasena saabunud M.2 pesa ja SATA Expressi pistik. Viimased kaks kasutavad X2 PCIexpress 2.0 siini ja pakuvad tava-SATAst 67% suuremat kiirust (kuni 10 Gbps). See on hea uudis just moodsaimate ja kiireimate SSD oma­ nikele. Kuid siinkohal tuleb meeles pi­ 12 APRILL 2015 ee Tehnika

dada, et kaks SATA-3 porti jäävad SATA Expressi kasutuselevõtmisel mängust väl­ ja. Ent samas – tõstke käsi, kel on arvutis üle 2–3 kettaseade? Heaks lahenduseks on süsteemi jaoks hankida ülikiire M.2 või SATA Express SSD, tavaliste andme­

MSI Z97S SLI Krait Editioni tehnilised andmed Protsessoripesa: Socket LGA1150 (Intel Core i7, i5, i3, Pentium ja Celeron) Kiibistik: Intel Z97 Express Chipset BIOS: MSI UEFI Click BIOS 4 Mälu toetus: kahekanaliline 4 x DDR3 (1066–3200 MHz, max 32 GB) Siinide arv: 2 x PCIex 3.0 16X, 3 x PCIex 2.0 1X, 2 x PCI Mitme graafikakaardi tehnoloogia: 2-way AMD CrossFireX / 2-way NVIDIA SLI Audio: Realtek ALC892 5.1 High Definition Audio Võrguliides (LAN): Realtek 8111G Gigabit LAN Andmekaitse: TPM liides Liidesed: 8 x USB 2.0, 6 x USB 3.0, 6 x SATA-3, M.2, SATA Express, RJ45, 8-ch Audio Out, Mic/Line In, PS/2, D-Sub VGA, DVI-D, HDMI Form Factor: ATX 305 x 244 mm Hind: 124 € Arvutitark

ketaste jaoks piisab neljast tava-SATA-3 pordist.

Protsessorisisese integreeritud graa­ fika jaoks oskab emaplaat eraldada kuni 1760 MG mälu. Väljunditena leiame sealt vana VGA (D-Sub), DVI-D ja 4K UHD toe­ ga HDMI-pordid. Nagu enamiku omatoo­ dete juures, kasutab MSI ka Kraitis ainult Military Class 4 elektroonikakomponente, nt Super Ferrite Chokes poole ja Dark CAP kondensaatoreid üle kümneaastase eluea­ ga. Need tagavad 35 kraadi madalama töö­ temperatuuri, 30% suurema mahutavuse ja 20% parema energiaefektiivsuse. Ema­ plaat on varustatud unikaalsete protsesso­ ri kuumuskaitse ja USB-lühisekaitse teh­ noloogiatega.

Ka emaplaadi BIOS on vastav – kuigi ikka MSI UEFI Click BIOS 4, on ta samas mustvalges disainis (ja loomulikult koos maopeaga). Kui seal One-Button-OC ak­ tiivseks klõpsata, saab teda edukalt kasu­ tada kiirendusvõimeliste K-seeria protses­ soritega nende ajamiseks 4,8–4,9 GHz-ni – ja seda tavajahutusega.

Tarkvara, mille MSI lisab, on samu­ ti kasulik. Näiteks Command Center lu­ bab muu hulgas luua piiramatu suuruse­ ga RAM-ketast. Kuid nüüd üks peamine „kompu” – seadme eest ei pea lauda la­ duma hingehinda. Arvutitarga veebipoest leidsin Kraiti vaid 124 euroga (samas MSI enda Gaming 5 ja Gaming 7 maksavad vas­ tavalt 159 eurot ja 187 eurot). Nii et kel huvi ehitada endale modernne masin, kuid pii­ ratud eelarvega, vaadaku julgelt Kraiti.

Veiko Tamm

eesti ekspress

SÜLEARVUTI HP Stream x360

11.6"

puutetundlik

Windows 8.1

1.5 kg

12:00

299.-

Kampaania kestab 01.04. 2015 - 30.04. 2015. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

Maksimaalne paindlikkus!

Maksimaalne paindlikkus! Kasuta sülearvuti asendit töötamiseks, pööra ümber seisvaks asendiks filmide vaatamiseks, muuda telgi asendiks mängimiseks ja tahvelarvuti asendisse liikumises olles.

Suhtlemine Skype'i kaudu! Mis tahes riigis asuvate sõprade ja pereliikmetega suhtlemiseks saate kasutada 60 minutit Skype'i kõneaega kuus. Skype’i kõneaega saate kasutada 8 riigis asuvatele mobiiltelefonidele või enam kui 60 riigis asuvatele tavatelefonidele helistamiseks.

TASUTA Microsoft Office 365 paketist leiad täisversiooni programmidele Word, Excel, PowerPoint ja OneNote.

TASUTA 1 TB OneDrive'i salvestusruumi võrgus dokumentide, fotode ja videote talletamiseks, redigeerimiseks ja jagagamiseks pea kõikjal ning mis tahes seadme kaudu.

www.KLICK.ee

SINU DIGIPOOD

ee Tehnika APRILL 2015 13

RAUDVARA

Topeltkiirus USB 3.1 abil USB (Universal Serial Bus) on liideseperekond, mis ilmus juba eelmise sajandi 90ndate keskel ja on nüüdseks levinuim väliste seadmete liides. Seda kasutavad kettaseadmed, mälupulgad, printerid, skannerid, nutitelefonid jpt.

O

ma arengus on USB teinud läbi hul­ ga suuri hüppeid. Esimene versioon USB 1.0 (Full Speed) oli andme­ vahetuskiirusega kuni 12 Mbps (1,25 MB/s), järgnenud USB 2.0 (High Speed) lau­ sa neljakümnekordistas selle 480 Mbps (60 MB/s) peale, mis oli tavaliste väliste kõva­ketaste jaoks piisav. Siis tuli USB 3.0 (Super Speed) oma 5 Gbps (600 MB/s) kii­ rusega, millest jagus ka väliste SSD-seadme­ te jaoks. Kuigi kiirus on sama nagu SATA-3 standardil, on juba ilmunud SSD-seadmeid, mis ületavad sellegi.

Edasi, võitlemaks Inteli-Apple’i Thunder­b olti liidesega, kinnitas USB Group juulis 2013 uusima standardi USB 3.1 (Super Speed+), kuid selle kiiruse jä­ rele USB vallas puudus tollal vajadus ja nii tukkuski ta kuni 2015. aastani vaikselt talveund. Aga nagu mainitud, on praegu­ seks ilmunud SSD-seadmeid, mille luge­ miskiirus ületab juba gigabaiti sekundis, ning USB 3.1 tuligi päevakorda.

USB 3.1

USB 3.1 ei muutnud olukorda sama drasti­ liselt nagu varem – ta „ainult” kahekordis­ tas infovahetuse kiirust 10 Gbps-ni. Kuid üks suur muudatus saabus veel – USB Power Delivery v2.0 spetsifikatsioon, mis lubab uue liidese kaudu toita seadmeid, mille võimsusjanu ulatub kuni 100 W-ni (vana standard lubas vaid kuni 10 W).

Koos uue standardiga ilmusid ka uued pistikud, nimelt lisaks senistele Type-A ja Type-B pistikutele lisandus Type-C. Sel­ le liidese abil võib nn USB Alternate Mo­ de’iga üle kanda ka mitte-USB informat­ siooni, näiteks DisplayPorti või MHLi. Nii saab luua eri liidesevalikuid, näiteks kasu­ tada nelja kiiret liini DisplayPorti jaoks ja kaablis olevaid vanu USB 2.0 liine hiire, klaviatuuri, mängukontrolleri vms jaoks.

Juba vana itimeeste nali ütleb, et USB-pistikut peab kolm korda enne kee­

rutama, kui see õieti pessa läheb. Type-C lahendab sellegi probleemi – enam pole vahet, kas otsik on „üles” või „alla”, sest pesasse ta läheb ja info liigub. See olla ka üks põhjus, miks Apple, kes siiani USBst kõrvale hoidis, kasutab oma uute MacBoo­ kide juures nii USB 3.1 kui ka Type-C lii­ dest. Samuti saab USB 3.1 jaoks kasuta­ da vanamoodsat Type-A pistikut ja pesa, mis on tagasiühilduv USB 3.0 ja 2.0-ga.

Kui USB 2.0 oli valge või musta sisuga ja USB 3.0 sinisega, siis uus on eristamiseks helesinine.

MSI-l terve uus seeria USB 3.1 toega emaplaate

Kui CESil uhkeldasid USB 3.1 toega vaid üksikud tootjad, siis äsja tuli MSI-lt uudis, et välja on kuulutatud USB 3.1 toega ema­ plaatide seeria – tervelt kümme plaati. Kui varasemad Z97/X99 emaplaadid algasid kas Z97S-i või X99S-iga, siis uued tunneb ära A-tähe järgi – Z97A ja X99A. Samast seeriast ilmub kolm Z97 kiibistikuga ema­ plaati (Z97A GAMING 9 ACK, Z97A GA­ MING 7 ja Z97A GAMING 6) ning seitse X99 kiibistikuga nn Extreme-seeria ema­ plaati (X99A XPOWER AC, X99A MPower, X99A Gaming 9 ACK, X99A Gaming 7, X99A SLI Krait Edition, X99A SLI Plus ja X99A Raider). Põhimõtteliselt on tegu va­ rasemate emaplaatidega, lisandunud on vaid USB 3.1 ja SATA Expressi tugi. Aga kiirus on seda väärt, et uue masina soeta­ misel veidi oodata ja siis juba „igaks juhuks ette” üks võimekam emaplaat osta.

Praegu veel USB 3.1 perifeeriat ei ole, kuid täpselt sama olukord kujunes USB 3.0 ilmudes. Nüüdseks on USB 3.0 välis­ tes andmekandjates USB 2.0 kõrvale tõr­ junud. Pakutakse, et aasta lõpus hakkab sama juhtuma ka USB 3.0-ga. Uusi plaate ootaks siinmaile juba aprillis.

Veiko Tamm

Selline ümardatud nurkadega „ovaal” ongi liidestetaeva uus särav täht Type-C MSI emaplaadil Z97A Gaming 6.

USB 3.1

14 veebruar 2015 ee Tehnika

eesti ekspress

Prestigio Grace X3 Moodne, kerge ja multifunktsionaalne telefon kahe k천rgkvaliteetse kaameraga.

천huke, vaid 8 mm ja 118 g

1,3 GHz 4tuumaline protsessor

8 MP autofookusega BSI ja 5 MP BSI kaamera

480 x 854 IPS-ekraan

2 SIM-kaarti

PA R I M AT E PA K K U M I S T E V E E B I K A U B A M A J A

ee Tehnika APRILL 2015 15

eesti ekspress

Forss 1

Kasuta head võimalust!

Tellides nüüd Forss teeninduses oma autole hoolduse, saad lisaks kliimaseadme kontrolli täiesti TASUTA Vajadusel lisame ka külmaine TASUTA Küsi pakkumist juba täna - email : tookoda@forss.ee või tel : 6651001

VW • AUDI • ŠKODA • SEAT

Sõidad jälle ja naeratad!

16 APRILL 2015 ee Tehnika