Issuu

V채ljaande koostas AS-i Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

uudised | tennis | matkamine | treening

10. september 2014

LÄBI TORMI

MOTION PROTECT VARUSTUSES

TURVALISELT��I�A�IL�A�A�

asics.ee

uudised

Noorte vutihuviliste laagrid Eesti Jalgpalli Liidu ja Rimi suvelaag ri ekskursioonipäeval pidasid A. Le Coq Arenal jalgpallilahinguid üle 750 lapse ning elasid kaasa Eesti koondise legen dide ja Eesti muusikute vutimeeskonna kohtumisele. Legendide meeskond alis tas muusikud seisuga 4 : 0. Kohapeal selgusid ka kolm Rimi jalg pallistipendiumi saajat. Stipendiumi väärtus on 300 eurot, mille eest võib saabuval hooajal jalgpallitrennis käia va balt valitud klubis. Loosi teel ostusid sti pendiumisaajateks Uko Mihkel Pallum Tallinnast, Ken Kevin Neudorff Rae val last ja Jasper Toomas Kanter Tartust. Augustis 26 paigas üle Eesti toimu nud Eesti Jalgpalli Liidu ja Rimi suve laagris osales kokku 778 poissi ja tüdru kut vanuses 6–11 eluaastat. Suvelaagreid kus osalevad jalgpallihuvilised lapsed, korraldati sel aastal juba seitsmendat korda. Laagrid kestavad nädal aega ja toimuvad mitmetes paikades üles Eesti.

Kokku osales sel suvel Rimi jalgpalli laagrites ligi 1700 last, mis näitab jalg palli kõrget populaarsust nii poiste kui ka tüdrukute seas. Eriti tore on see, et tüdrukute huvi jalgpalli vastu aina kas vab: sel suvel oli laagrites ligi 150 tüd rukut. Laagrit on taas oodata ka järgmi sel aastal. Rimi jalgpallistipendiumit an dis Rimi välja teist aastat. Eelmisel aas tal anti stipendium kolmele laagris osa lenud lapsele juunis ja kolmele augustis. Samuti toimiti seegi kord.

Tele2-st saab kolmeks aastaks jalgpalli rahvuskoondise suurtoetaja 1. septembril allkirjastasid Eesti Jalgpalli Liidu juha tuse liige Marek Lemsalu ja Tele2 Eesti juhatuse esi mees Argo Virkebau järg miseks kolmeks aastaks kuuekohalise toetussum maga sponsorlepingu. Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul on tal on väga hea meel, et juba ligi seitse aastat kestnud partnerlussuhe arenes edasi uuele tase mele. “Jalgpall ja mobiilsideettevõtted kuuluvad kokku. Meie jaoks on tähtis, et kannaksime koos vastutust nii jalgpal li kui ka ettevõtluse arengu ees,” rõhutas Pohlak. “Paljude Tele2 teenuste kasuta jana hindan kõrgelt ettevõtte positiivset suhtumist ja pakutavat kvaliteeti.” Tele2 Eesti juhatuse esimehe Argo Virkebau kinnitusel on jalgpall ette EE SPORT Kommertsväljaanne. Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

võtte uus toetussuund ja plaan on edenda da ka kohalikku klubi jalgpalli. “Tele2 toetab rahvuskoondise teekon da 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste fi naalturniirile ning eda si,” ütles Virkebau. “Panustame nii rahali selt, moraalselt kui ka oma esindustevõrgu kaudu jalgpalli kui rahvaspordi populariseerimisse,” lisas Virkebau ja kinnitas, et on harrastus mängija ka ise. Täna allkirjastasid mängijasärgid Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Marek Lemsalu ja Argo Virkebau ning vahe tasid need koostöölepingu kinnituseks. Eesti Jalgpalli Liit on Eesti suurim spordi organisatsioon, mille korraldatavatel võist lustel teeb kaasa üle 15 000 jalgpalluri. Reklaam: Heike Kiiv heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459 Kujundus: Tuuli Prees. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

tennis

Laste Tennisekuu aitab avastada uusi talente Äsja elasime kaasa Kaia Kanepi meelierutavale võitlusele maailma paremate vastu US Openil. 15. septembril algab aga Tennisekuu, mida korraldavad Eesti Tennise Liit ja SEB Tallink Tennis Team.

is on neil kahel lau sel ühist? Aga see, et Tennisekuu kau du võib esile kerkida mõni uus Kaia Kanepi või Jürgen Zopp, kellele saame kaasa elada 10– 15 aasta pärast. Tegelikult pole muidugi Ten nisekuu põhieesmärk uue tipp mängija leidmine. Lapsed, kel lele tennis meeldima hakkab, võivad ala harrastada eri põh justel: kes pürib tippu; kes mõ nikord võidab, mõnikord kao tab, aga tunneb võistlemisest põnevust ja rõõmu; kes ei soovi teha suurt sporti, aga leiab ka suliku harrastuse kogu eluks.

Tavapäraselt sügise esimesel poolel Igal juhul tasub vanematele soovitada: viige laps Tennise kuu üritustele, kus treeningud toimuvad tasuta, ning siis vaa dake edasi, kas alaga tasub jät kata. Tennis on ju tuntud kui prestiižikas ala, mida nähes nii mõnigi õhkab: tahaks ka seda ilusat mängu osata! Maailma meedias on tennisest suurem tähelepanu vaid jalgpallil, kuid võrreldes muude aladega ollak se kindlasti tipus. Tennisekuu toimub Eestis neljandat aastat. Aeg on tra ditsiooniline – sügise esimene

pool, veidi pärast kooli algust. Tihti hakkavad vanemad just 1. septembril otsima ala, mida võiks laps harrastada. “Aeg on valitud tõesti selline, kui koo lialguse hullus möödas, ehk ki oleme mõelnud ka natuke varasemale ajale, sest tihti on septembri keskel klubides rüh mad juba komplekteeritud,” rääkis Tennisekuu korraldaja Riho Kallus. Tennisekuu kestab 12. ok toobrini ehk neli nädalat. Iga nädal peetakse Eesti tennise klubides kaks tasuta trenni. Iga laps võib seega osaleda kahek sas trennis, kuid muidugi saab

valida ka vähema arvu. “Mõ te on selles, et kuu peaks ole ma piisav aeg, mille jooksul aru saada, kas mäng meeldib ja so bib,” ütles Kallus.

TULE MÄNGI TENNIST TONDIRABA TENNISEKESKUSES

JA SULGPALLI

TALLINNA KÕIGE UUEMAS SULGPALLIHALLIS! LASTE JA TÄISKASVANUTE TREENINGUD

Marek Varblane tel 5622 6002 www.tennisekool.ee Kristo Kasela tel 5624 2282 www.sulgpallikool.ee 4

olukorda, kus uued lapsed ta haks tennist mängida, aga vas tu neid võtta ei saa. Seni on Tennisekuul osale nud igal aastal 800–1000 last, hiljem hakkavad neist trennis käima 150–200. Lisaks sellele, et tennis ei pruugi sobida kõi gile, on üks loobumise põhjus tihti kartus, et trenn võib liiga kalliks osutuda. Laste valikul mängib kindlasti rolli treener, kes märkab andekust ja oskab vanemale soovitada, et just te ma laps peaks tennist mängima. Kalluse sõnul osalevad pal jud Tennisekuu kaudu trenni jõudnud lastest juba turniiri del. “Seda, kas tõeline talent on sellisel viisil esile tõusnud, on veel vara öelda,” lisas Kallus. “Kindlasti tasub trenni pürgi da neil, kes otseselt meisterlik kust ei taotle. Lapsel on vähe malt tegevust ja liikumisega seo tud ala on kasulik igal juhul.” Eesti Tennise Liidu peasek retär Allar Hint lisas: “Maailmas mängib tennist sada miljonit inimest, kuid parimate seas on

Foto: Shutterstock

Rekordarv klubisid Sel aastal osaleb Tennisekuul rekordarv (21) klubisid kokku kaheksast linnast: Tallinnast, Tartust, Pärnust, Narvast, Rak

verest, Kuressaarest, Jõgevalt, Haapsalust. Miks kõik klubid Tennisekuust osa ei võta, on sel ge: paljudel ei ole rühmades va bu kohti ning pole vaja tekitada

Registreeri laps tasuta treeningutele: bit.ly/tennisekuu

ruumi täpselt sajale. Suure ra ha juurde pääsevad vähesed, ent on palju muid põhjuseid, miks tennist mängida.” Loomulikult pole Tennise kuu klubidele ainus võimalus uusi talente leida: treenerid käi vad neid ka ise koolides otsi mas. “Kuid eesmärk on ka klu bisid rohkem tutvustada – Ten nisekuu ajal kasutatakse suu remaid meediakanaleid ja klu bid saavad oma tööd laiemalt propageerida. Paljudel reklaa mi jaoks ressursse ju ei ole,” sõnas Kallus. Ja lõpuks: Eesti on tuntud skeptikute ja nurisejate maa, kus ükskõik millise eluala kohta osatakse leida halba. Kuid Eesti tennisega lähemalt tutvust tei nud välismaalased on väikese riigi edusammudest märksa kõr gemal arvamusel. Näiteks õde de Williamsite ekstreener Dave Rineberg on juba kaks korda Ees ti tennisiste treenimas käinud ning ta on veendunud, et prae guste noorte seast on tulemas uued tipud.

TRX JA SYNRGY

Keha vormi uudse treeninguga foto: Golden Club

Sügis on käes ja aeg on treeningutega õuest tuppa kolida. Spordiklubid meelitavad kliente põnevate trennidega. Pealinna ühe uuema spordiklubi Golden Clubi tunniplaanist leiab uusi treeninguid nii kehale kui ka vaimule. Sõnade TRX ja Synrgy taga peitub mitmekülgne jõutreening.

uel hooajal pakub Gol den Club oma klienti dele üle 75 rühmatree ningu nädalas neljas saalis. Uute trennidena on plaani lisan dunud Ballet & Tone, Zum ba Step, Hatha Yoga, Les Mil ls BodyCombat ning Les Mil ls BodyVive. Eelmisel hooajal suurt populaarsust kogunud TRX on alates sellest sügisest jaotatud treeninguteks TRX Ba sic ja TRX Advanced, millest esimene on suunatud eeskätt alustavale treenijale. Lisaks professionaalsetele rühmatreeneritele on Golden Clubis fantastilised personaal treenerid, kellel on pikaajali ne kogemus kas treeneri või tippsportlasena, ning toitumis spetsialistid ja kaaluproblee midega inimestele abiks ole vad treenerid. Uudsed jõutreeningud Mitmel nädalapäeval on tunni plaanis klientide hulgas popu laarne rühmatrenn Synrgy/TRX. Kombineeritud treening on jao tatud kahte ossa: esimene toi

nev – nii ei teki üksluisust ja kogu keha areneb proportsio naalselt. Trenni käigus leitak se üles ka lihased, millest va rem aimu ei olnud. Samuti po le vaja peljata, et ringtreening ei väsita piisavalt: treener näi tab iga harjutust eri raskusast mega ja nii saab timmida just endale sobiva koormuse. Tree ninguid tehakse väiksematele rühmadele ja indiviidipõhiselt. Synrgy360 XLi ümber on võimalik üles ehitada suurel hulgal programme alapõhis teks treeninguteks (nt golf, tennis, kergejõustiku hüppe alad) ja need sobivad ka ak tiivsetele eakatele.

mub spetsiaalsel Synrgy ringt reeningseadmel, teine samas saalis asuvas TRX-tsoonis. Synrgy360 XL on nagu väi ke fitnessiklubi. Seadmel on ka heksa treeningtsooni ning ring treeningmeetodil sooritatakse peamiselt oma keharaskust ka sutades jõu- ja vastupidavus harjutusi. Synrgyt saab kasu tada jõusaalitreeningu raames, personaaltreeneri juhendami sel või ringtreeningu vormis. TRX-treeningus tehakse har jutusi spetsiaalsete TRX-raami külge kinnitatud rihmadega. Raskusastet reguleeritakse oma keha kaldenurgaga ning sellest tulenevalt saab korrali ku koormuse nii algaja kui ka edasijõudnu. Synrgy ja TRXi treeninguid kombineeritakse ka jõusaalitree ningutega. Paljud nendest, kes varasemalt ainult kangi ja hant leid musklite treenimisel usal dasid, on pöördunud Synrgy ja/ või TRXi poole. Seda, et uudsel treeningul piisavalt koormust ei saa, pole vaja karta. Vastu pidi, treening on iga kord eri

Paketid võimaluste järgi Kliendile, kellel on soov käia võimalikult erinevates treenin gutes, pakutakse paketti Life style (tähtajaline aastane leping 75 eurot kuus ja tähtajatu le ping 85 eurot kuus). Paketiga kaasneb personaaltreeneriga kohtumine, üks kuu puhkust ja külastajakaardid sõpradele. 6

Klubiliikmed saavad tasuta ka sutada lastehoiuteenust ning neile kehtivad partnerite soo dustused. Kliendile, kes eelistab meel samini treenida hommikuti, so bib pisut odavam pakett Fresh (55 ja 65 eurot), mis annab õigu se kasutada klubi kuni kella 16ni tööpäevadel ja kogu päeva nä dalavahetustel. Septembris ja oktoobris pakutakse kampaaniatoodet Energy. See on 9kuuline täht ajaline pakett, mille hind on 65 eurot kuus. Pakett tagab klu bisse sissepääsu kõikidel lahti olekuaegadel, kuid on teatava te piirangutega. Puhkust saab kasutada vaid 14 päeva ning külastajakaarte ja personaal treeneriga kohtumist ei kaasne. Lisaks eelnevale on vali kus ettemaksupakett (6 kuud 405 eurot) ning paketid Weekly (35 eurot), Family ja Youth. Loo mulikult on mõttekas teha klu bis enne liitumist proovitree ning (hinnaga 5 eurot). Külli Värnik

ARMASTA ENNAST, ARMASTA ELU

Telli nüüd Tervis Pluss!

Hinnavõit kuni

57%

Aastatellijale kingituseks Elizabeth Ardeni kehakreem Green Tea Honey Drops (500 ml, väärtuses 33.-) ja 2 uut Vichy Freshi maitsevett.

6 kuuks 14.90 (võit 6.10), 12 kuuks 33.- (võit 43.10) Tellida saad: www.ajakirjad24.ee/tervispluss_august, tel 666 2233, tellimine@kirjastus.ee.

Tellimiskampaania kestab kuni 30.09.2014.

topelt

Mitmikud spordis pole haruldus Kuulsaid mitmikuid on igal elualal, olgu selleks poliitika, muusika või näitlemine. Ja loomulikult pole erandiks ka sport.

õige tuntumad mit mikud Eesti sportlas te hulgas on vennad Toomas ja Tõnu Tõniste, kes on kahekordsed olümpiasanga rid purjetamises ning kes prae gu nopivad tiitleid avamere purjetamises. Esimesed kolmikud tiitlivõistlustel Tänavu Zürichis toimunud ker gejõustiku EMil peetud nais te maratonil tegid Tartust pä rit õed Liina, Leila ja Lily Luik ajalugu, olles esimesed kolmi kud, kes tiitlivõistlustel debü teerinud. Kolm samasugust tüd rukut pälvisid rohkelt tähele

panu. Selleks et kohtunikud ja pealtvaatajad neil vahet teek sid, kandsid nad eri värvi põlvi kuid – siniseid, musti ja valgeid. Kaksikud kergejõustiku areenil nii erandlikud ei ole. Esimesena meenuvad belgla sed 400 m jooksjad Jonathan ja Kevin Borlee. 2000ndatel te gid ilma rootsi tõkkesprinterid Susanna ja Jenny Kallur ning jaapanlannadest maratoona rid Hiromi ja Takami Ominami. Talialadelt on tuntuimad kaksikvennad mäesuusatajad Steve ja Phil Mahre, kes ko gusid 1980ndatel kahe peale kolm olümpiamedalit ja kaks maailmameistritiitlit.

Konkurents õdede ja ven dade vahel on üksikalade pu hul paratamatu. Kord on tule mus parem ühel, kord jälle tei sel. Näiteks ujujad Triin ja Berit Aljand – nooremas eas oli Berit lootustandvam, aga siis muu tus Triin ühtäkki tugevamaks ja teda tuntakse rahvusvahe liselt rohkem. Või meie odavis kaja Risto Mätas, kelle kaksik vennast Raunost tippsportlast ei saanud, küll aga on ta nüüd oma venna treener ning saa vutusi jahivad nad ikkagi koos. Noorte kergejõustiklaste seast leiab kaksikvennad Mar tin ja Sander Moldau Lääne- Virumaalt. Kaksikõed on meie

1 -2 -3 START! Alusta uut sportlikku hooaega Meriton Spordiklubiga!

Eesti tennise tulevikulootused kaksikvennad Mattias ja Kristofer Siimar.

tippiluvõimlejad Viktoria ja Ol ga Bogdanova. Vennad väljakul koos ja üksteise vastu Päris palju kaksikuid on valinud sportlaskarjääri pallimängus, sest seal ei teki õdede-vendade vahelist konkurentsi kohe. Tihti peale on üks mitmikutest pisut andekam, kuid tuntud venda de paare leiab nii NBAst, NFList kui NHList. NBAs on läbi ajaloo kuulsai mad kaksikud Dick ja Tom Van Arsdale (1970ndatest), Jarron ja Jason Collins, Horace ja Har vey Grant, praegustest tähte dest Markieff ja Marcus Morris ning 213sentimeetrised Brook ja Robin Lopez. Jalgpallurite hulgas on tun

Meriton Spordiklubi Paldiski mnt. 4, Tallinn Avatud E-P 7.00-22.00 Tel: (+372) 6 288 120 e-mail: info@meritonsport.ee www.meritonsport.ee

SOODSAD HINNAD ILMA SIDUVA LEPINGUTA! Avar jõusaal paljude treeningseadmetega Lai rühma- ja veetreeningute valik Vee- ja saunakeskus Professionaalsed treenerid Personaaltreeneri teenus Eritreeningud ja spordiüritused Igaühele sobiv pakett Mugav asukoht kesklinnas Mõnusalt privaatne spordiklubi Parkimine maja ümber ja garaažis Avatud Uste Nädal Meriton Spordiklubis 8-14.septembrini 2014. Tule spordiklubiga tutvuma! Lisaks huvitavad loengud ja eritreeningud. ERIPAKKUMINE! Proovitreeningu hind septembrikuus vaid 3 EUR. 8

turniiri (US Open 2014 polnud artikli valmimisel veel lõppe nud) ja püsinud edetabelis esi kohal rekordilised 380 nädalat. Tennises on varasemast aja loost teada veel üks kaksikven dade duo: Wilfred ja Herbert Baddeley. Wilfred võitis kolm Wimbledon Grand Slami tiit lit üksikmängus (1891, 1892 ja 1895) ja neli paarismängus koos vend Herbertiga (1891, 1894, 1895 ja 1896). Baddeleydest oli vasakukäeline Herbert. Ka Eestis on selline tenni sistidest vendade paar täitsa olemas: Mattias ja Kristofer Sii mar. 16aastased kaksikud või davad medaleid nii üksik- kui ka paarismängus. Tänavustel Eesti meistrivõistlustel sai Mat tias U18 vanuserühmas kogu ni kolm kulda: üksikmängus, meespaaris koos Kristoferiga ja segapaaris koos Jana Kuzov kovaga. Poiste viimane saavu tus on Euroopa Summer Cup U16 tenniseturniiri kolmas koht (meeskonnas on peale Siimarite ka Martin Randpere), mis tagas

foto: erakogu

tud vennapaarid Rafael ja Fabio Pereira Da Silva, Frank ja Ronald de Boer, Michael ja Will Keane ning Martin ja Marcus Olsson. Jäähokis tegid möödunud sajandi lõpul Vancouver Ca nucksis ilma rootslastest kak sikvennad Henrik ja Daniel Se din. Hoopis põnevam oli aga teiste rootsi kaksikute lugu, kus Dallas Starsi ründaja Joel Lundqvist pidi vahel vastakuti seisma New York Rangersi vä ravavahi Henrik Lundqvistiga. Eesti spordile toovad kuul sust võrkpalluritest kaksikõed Polina ja Natalja Bratuhhina, samuti jalgpallurid Sander ja Eino Puri ning nende kolmi kõest võrkpallur Kadri Puri, kel lel on vendadest isegi särava mad tulemused ette näidata. Koos nii treeningul kui ka koolipingis Puridega samast sünniaastast (1988) on veel ühed Eesti spordis tuntud kolmikud. Elvast pärit tennisistid Tuule, Teele ja Toom Tani kogusid noorteklassis nii üksik- kui ka paarismängudes hulgaliselt medaleid. Tuule ja Teele arvates on õega paaris mängimine suur pluss: koos on trenni tehtud ja kommunikatsioon väljakul toimib sõnadetagi. Miinusena toob Teele välja selle, et õele on lihtsam negatiivset emot siooni välja näidata ja ükstei se süüdistamine võib lõhkuda mängurütmi. Teineteise vastu mängida ei meeldi neile sugugi. Praegu on Tuule ja Teele El

va tenniseklubis laste ja noor te treenerid. Huvitav on fakt, et nende käe all õpivad ühed viieaastased kolmikõed. Vend Toom on treeneriks Tartu ten nisekoolis. Õed Tanid olid pinginaab rid ka Elva gümnaasiumis. Üks teist aidates kulges koolitöö vä ga hästi. Kuna Tuule oli tenni ses edukam, käis ta sagedami ni võistlustel ja õppis pärast jä rele õe konspekte kasutades. Konspektid ja nõuanded olid suureks abiks ning nii juhtuski, et Teele lõpetas gümnaasiumi hõbe- ja Tuule kuldmedaliga. Üks südantliigutav lugu juh tus kaksikutest laskesuusata jate Tracy ja Lanny Barnesiga. Tracy võitis katsevõistlustel ko ha USA koondisesse, kuid loovu tas selle Sotši olümpiamängu del õele Lanny Barnesile, kes oli katsevõistluste eel haigeks jää nud. Tracy sõnul vääris õde koh ta olümpial rohkem kui tema.

Eesti pääsu 16 parima riigi va hel peetavale Junior Davis Cup by BNP Paribase finaalturniirile 23.–28. septembril Mehhikos. “See, et mängin paaris just vennaga, tuleb kindlasti kasuks. Tunneme üksteise mängu ja ta jume teineteist väljakul,” teab Kristofer. “Koos mängides tun neme end enesekindlalt. Boo nusena on Mattias vasaku- ja mina paremakäeline.” Siimarid Bryanite eeskujul ainult paarismängule ei spet sialiseeru. “Treenime üldiselt üksikmänguks, aga kuna paa rismängus on saavutused pare mad ja olen siis enesekindlam, meeldib see ka,” sõnab Kristo fer. Kui ta saaks partneri va lida oma eakaaslaste hulgast (andekaid poisse on selles va nuseklassis palju, nt Kenneth Raisma, Kristjan Tamm, Martin Randpere, Christopher Robin Klettenberg), oleks Kristoferi eelistus ikkagi vend. “Mõista me teineteist kõige paremini,” toob ta põhjenduseks. Külli Värnik

• spordisöögid-spordijoogid • maratonipaketid • matkasöögid • meriinovillased riided • tantsutarbed

Peegelkaksikud – trump paaristennises Maailmas on vasakukäelisi alla kümne protsendi. Huvitav on aga teada, et ühemunakaksi kutest on üks parema- ja teine vasakukäeline tervelt viiendi kul juhtudest ning sagedami ni esineb seda vendadel. Üks kuulsaim selline kaksikute paar on tennisistid Bryanid. Bob on vasaku- ja Mike paremakäeli ne. Seesugune tandem on paa rismängus raske vastane ning seetõttu pole ime, et vennad on paarismängus võitnud 99

Freesport Trading OÜ Kaupmehe 7-A7 10114 Tallinn

tel 603 2567 info@freesport.ee www.freesport.ee

Jäätisepaus Pont d’Espagnes.

Pont d’Espagne

Kompassita tundmatusse ehk Paar hetke klounmatkaja päevaraamatust Kui hakkame puhkuseplaane tegema, selgub, et kõige selle jaoks, mida tahaks, ei ole sedakorda piisavalt aega.

Pärast seda kogemust saab minust veepuhastusfiltri omanik.

õõdan maakaarti ühtja teistpidi ning olu kord tundub täiesti lootusetu. Lisaks on antud lu badus külastada sõpru Barce lonas. Nõnda asumegi teele – autoga, plaanita ja üsna ootus teta. Kuid Püreneed jäävad ilm selgelt risti tee peale ette. Haa rame bensiinijaamast Michelini atlase, kus vähemalt Prantsus maa puhul on märgitud ka mat karajad, ning juhuslikel kohvi pausidel veame sinna sõrme ga kriipse ja rõngaid. Juba esimesel päevaretkel eksime ära, mis organiseeritud turistipiirkonnas ei tähenda küll enamat kui üksjagu planeeri mata jalavaeva ja kuradite van dumist. Tasub aga nentida, et ka märgistatud mägirajal on eksimine võimalik. Kuid tors sis meel ja lendu lastud kura dite sakris kasukad saavad kur vilistel mägiradadel kaunitest vaadetest silutud.

Kui hommikul magamistoa ukse avame, astub sisse Härra Eesel. Treenitud haistmismeelega asub ta pikemat sisse juhatust pidamata meie varustusekaste skaneerima.

sub aga esile üksmeelse rahul olumõmina. Pimeda eel oleme kohal. Olematu külake enne lubatud atraktsiooni on täis eri suuru ses silte. Hoiatavaid ja infor meerivaid. Et raskeveokid ei ole üles lubatud, et köisraudteed lähevad siit sinna ja sealt tän na. Parkimisvõimalused selli sed ja sellised. Ja siis veel ühtteist puhtas prantsuse keeles. Prantsuse keel on meil piisav, et siltidele vähemalt kolm või malikku tähendust anda. Ot sustusvõimele selline tulemus ergutavalt ei mõju ja hetkeks ei oska midagi tarka teha. Po le kelleltki küsida ka, sest kü

Enne pimeduse saabumist oleme tagasi kohvipotiga ühel ruutmeetril. Vein allikasse, kala grillile ja päikeseloojangu vii maste kiirte hääbudes jääme päevaga ütlemata rahule. Väärtuslik informatsioon varjulises põõsas Järjekordset rõngast kaardile vedades panen näpu järvele, millele on lahkelt kolm tärni antud. Pont d’Espagne. Mis moodi tärne täpsemalt jaga takse, on pisut ebaselge. Kolm tärni loomaaiale tõstab meie kulmud igatahes juuksepiiri ni. Järv mägiorus, mille ümber üksjagu matkaradu tikitud, kut 10

la osutub tegelikult turistide teenindusjaamaks ja kõik on ära koju läinud. Kuna päris pimedani on veel aega, otsustame üles sõita ning kiirelt kiigata, mis ja kuidas. Lä binud käänulise mägitee, tut vume lähema informatsiooni ja lubadustega. Kurjad sildid on suuremad ja kirkamad (oma olematu prantsuse keele toel tundub, et need on kurjad ja keelavad). Sõidame alla tagasi. Ehk on hommik õhtust targem. Täiesti juhuslikult, perfekt set kämpingupaika või siis te gelikult küll intiimsemat sor ti vajadustele sobilikku põõsa tagust otsides, avastan olema tus suuruses viida, et matkara da üles algab siit ja võtab ae ga umbes poolteist tundi. Ku na autoga üles saamine ei ol nud sugugi “suts ja kohal”, tun dub see uskumatu. Hommikuks aga oleme jõudnud üksmeelse le otsusele, et poolteist tundi kõlab mitte eriti tõsiselt võe tava jalutuskäiguna ning hak kaks ikkagi astuma. Üsna kiiresti saab selgeks, et mul on selle “mitte eriti tõsi

fotod: Advig Stahl, Richard Gillespie

matkamine

selt võetava jalutuskäigu” jaoks täiesti sobimatud jalatsid: ker ged matkasandaalid, mille tallad juba siidiselt siledaks kulunud. Kuid rada on kohati järsk, tüka ti kaetud lahtise kivi ja juure rägastikuga. Siin-seal muuda vad nirisevad allikad astumise uisuväljaku ületamisega võr reldavaks ettevõtmiseks ning paaris kohas tuleb läbimiseks ka esijalad maha panna. Hu vitav, mitu korda olen enesele lubanud, et kui täpselt ei tea, kuhu minek, ja laudteed silma piiri ei mahu, on saapad alati õige valik. Ja ometi on otsus minna jala üks parimaid ter ve puhkuse jooksul. Rada kulgeb kümnete suu remate ja väiksemate koskede lakkamatus kohinas. Ühest lum mavast vaatest lahutab teist mi nutite jagu astumist. Normaal se tervisliku seisundi puhul lä bitav igaühele. Ja olles ära näi nud järve, mis on vaieldama tult kaunis, ei saa kuidagi aru, miks viide parimale osale Pont d’Espagnest on märgitud vaid

Pic du Midi de Bigorre. Viimane jupp retkest kisub jahedaks.

me. Meil on küll veekindel riie tus seljas, aga üsna päevinäi nud ning siit-sealt lekkima ha kanud. Ei ole midagi vastiku mat, kui külm ja märg olemi ne, ükskõik kui imeline vaade sinu ees ka parasjagu laiutab. Pärast paaritunnist konuta mist ilm selgineb ning hakkab lubama. Asutame suure hurraa ga minema. Olles harjunud po pulaarsete turistiobjektide or ganiseeritusega, et mitte öel da kommertslikkusega, jääme omaenese rumaluse tõttu vee hätta. Järve kaldal hägust vett ja sõraliste jälgi takseerides ka hetsen siiralt, et siiani enesele veepuhastusfiltrit hankinud po le. Rohkem matkajaid rajal ei

kõrvalises nurgataguses pea aegu olematu sildiga. Sukeldume, pea ees, probleemidesse Lõpuks suudame ka midagi pla neerida: Pic du Midi de Bigor re. Sellel on kõrgust 2877 m ja see lubab suurepäraseid vaa teid ümberkaudsele mäestiku le. Autoga saab Col du Tour maleti, mis on 2 km kõrgusel. Sealt on mäeni 5–6 km minna ja siis viimane kilomeeter kõr gusse rühkida. Hommik embab meid vih ma, halli ja jahedusega. Pil ved ronivad laisalt üle ja üm ber ümbritsevate mäetippu de. Vahime taevast ja venita

paista ja ega keegi ka kanistri tega vett kaasas vea. Esimest korda elus puutun kokku ker gel kujul kõrgmäestiku sünd roomiga. Oleme punktis, kus ilmselt tuleb enne tippu tagasi minna. Istume pikema pausi ja mõõ dame kõrgust, mis veel läbi da oleks vaja. Väsimus ja pea ringlus taanduvad ning ka ker ge peavalu annab järele. Mäge de jumalad on meie vastu ar mulised: saame vett ja jõua me tippu. Vahepeal on ilm taas helis tikku muutnud ja mäe hellalt pehmesse pilveudusse mähki nud. Tundidepikkuse rühkimi se ja dehüdratsiooni järel ava neb meile suurepärane vaade tühjusse. On vaid lõputu valge, mis tekitab maailmalõputunde. Siin-seal, justkui narrimiseks, aimatavad varjud sellest, mi da uduloor eneses peidab. Pic du Midi saab koha nimekirjas “Ebaõnnestumised, kuhu tu leb tagasi minna”. Advig stahl

väljakutse

30 päeva hüppenööri-väljakutset 30 päevaga 1000 hüppe vormi. Tehtav ülesanne? Vist. Väljakutse? Kindlasti.

üppenööri-harjutu sed olid ühed vähe sed, millega kehali ses kasvatuses hästi hakka ma sain. Vist isegi viiele. See on peamine põhjus, miks Pin teresti 30 päeva väljakutseid uurides valik just sellele jäi. Eks hüppenööril ole teisigi voorusi. See on hea kaloripõle taja. Arstid kiidavad, et tegu on suurepärase harjutusega süda mele (see käib küll normaalkaa lus ja väikeses ülekaalus olevate inimeste kohta). Ja lõpuks: mil line teine spordivahend mak sab alla kümne euro ja mahub veel vabalt käekotti? Õigupoolest olen kaht 30 päeva väljakutset juba proovinud. Mõlemad jäid poo leli. Reeglid on lihtsad: väl jakutse kestab 30 päeva. Iga päev hüpete arv suureneb. Esi ti 50 hüppe võrra. 30. päeval pean jõudma 1000 hüppeni. Iga kolme päeva järel tuleb puhkepäev. Lühidalt: challenge accepted. Mina versus sina, hüppenöör! Start! Mu hüppenöör on vana, kuu lub õigupoolest õele ja on mi nu omanduses tema teadmata. See on hall, riidest, õe omandu ses juba kaks aastakümmet ja ehk mitte kõige kvaliteetsem. Otsustan sellest mitte hoolida, rullin vaiba kokku, lük kan diivani akna alla ja võtan väljakutsele he ette. Kontrollin järele: jaa, esimesel päeval tu leb sooritada 100 hüpet. Ainult! Aga kui hüppe nööri-harjutust alustan, ei tundu üldse “ainult”. See on, vabandust, kura muse raske. Pulss läheb väga kiiresti lakke ja pärast 30. hüpet komistan. Hüppan edasi. Komistan. Umbes nelja katsega saab sada täis. Järgmine päev. 125. Algus

leb), naabri koera (kes umbes 230. hüppe paiku naaberkorte ri aknast koonu välja pistis ja haukuma kukkus) ja seda tüü pi, kes selle hüppenööri valmis tas. “Pagana hüppamine,” üt len pärast 500. hüpet hingel dades koerale. Küll valjusti, ent lootuses, et naaber ei kuule.

läheb juba paremini, aga poole peal kordub sama jama. Neljas päev on puhkepäev. Piidlen diivanil lebavat hüppe nööri. Jätan ta siiski homset oo tama. Viiendal päeval (200 hüpet) toimub edasiminek: sada hü pet tuleb välja ilma puhkepau sita. Lisaks on väljakutse viinud hasarti sõbrannad. Nad elavad sellele ootamatult entusiastli kult kaasa. Üks kilkab läbi võr gu, et sai elukaaslaselt kingiks just… hüppenööri.

650 Pärast 650. hüpet on täitsa kena olla – värskelt õlitatud põrandal on mõnus hüpata. Miskipärast on hüppamine lihtsamaks läi nud, väikese pausi pidin tegema alles pärast iga sajandat hüpet. Uus hüppenöör, mis näitab moodsa esemena hüpete arvu ja muud sellist, on küll maru tore, aga pärast esimest sadat tekib mõte, et äkki naabrid ei rõõmusta, kui ma nii 700 korda piitsaplaksule sarnanevat he li nende kohale tekitan. Vahe tan vana vastu. Puhtalt kodu rahu huvides.

500 250 kuni 450 hüpet möödusid suuremate vahejuhtumiteta. 16. päeval toimunud elutoapõ randa remont viib dilemmani: jätta päev vahele? Lükata eda si? Aga kui edasi lükkan – mõt len valju ohke saatel –, siis sin napaika see väljakutse jääbki. Ohkan veel paar korda üpris dramaatiliselt, haaran otsuse kindlalt hüppenööri ja kaon õue, augustipimedusse. Siin, korter maja hoovis toimub mu 500 hüpet. Usun, et naabrid said tol päeval meeleoluka etendu se. Minul nii lõbus ei ole, sest esiteks on tossudega hüppami ne märksa ebameeldivam ning teiseks – remont ja sellega seo tud väsimus teevad kogu üri tuse raskeks. Kirun iseennast (kes väl jakutse vastu võttis ja selle ga jäärapäiselt edasi tege

850 Issand-ma-enam-ei-jaksa-meele olu. Sest see on muutunud nii tüütuks. Mitte ainult hüppami ne. Ka see, et iga päev tuleb en ne harjutust mööbeldada. Siis hüpata, kuni oled üleni higine ja hingeldad. Sealjuures mitme pausiga: kõik 850 hüpet järjest välja ei tule. 29. – ja eelviimasel – päe val lähen vanematekoju. Just nii: hüppenöör kotis. Isa pii

lub keset tegevust tuppa, en dal mõtlik-naljakas nägu ees. Siis vangutab pead, et mida see tütar jälle… Naeratan talle – ja komistan. 1000 Tagasi Tallinnas. Vaatan hüpit sat kerge jälestusega. Veenan ennast, et see on viimane kord. Viimane! Miskipärast läheb see 1000 kole vaevaliselt. Hingel dan. Hüppan. Hingeldan. Pa nen mängima tempoka muu sika (lootuses, et see kuidagi aitab). Veidike aitabki. Siis ongi see läbi. Täpipealt kolmekümne päevaga. Tulemused? Võhma aren das eksperiment kindlasti ning jalalihased on tuntavalt tuge vamad. Aga vähem oluline po le teadmine, et tegin midagi lõ puni. Päriselt lõpuni! Tegelikult on hea, kui tugi grupp on taga. Facebookis on esindatud isegi rühmad inimes test, kes koos väljakutset läbi vad. Tõsi, enamikul kordadel lõpetab väljakutse alla poole alustajatest, kusjuures tehakse nii kükke, istesse tõuse, käte kõverdusi kui ka hularõnga harjutusi. PS! Praegu on käsil planguväljakutse. On üheksas päev. Pärast hüppenööri-pingutust tundub see minut planku puh kuse ja keeksina rannaliival. Laura Mallene

Foto: Shutterstock

Miks valida hüppenöör? Hüppenöör on lihtne ja odav vahend suure hulga lihasgruppi de arenguks. Kaasatud on nii ala- kui ka ülakeha. Hüppamine ei tugevneda üksnes südame-veresoonkonda, vaid mõjutab ka luutugevust, koordinatsiooni ja vastupidavust. Tippsportlased pole ainsad, kes sellest tegevu sest kasu saavad: hüppamine on suurepärane trenni eelne tegevus.

uudis Sony Action Cam Mini annab uue suurepärase vaatenurga Sony kõigi aegade väikseim seiklus kaamera HDR-AZ1VR toob teie ni väga hea pildi- ja helikva liteedi väikses ja alati seik lusvalmis täiskõrglahutuse ga videokaameras. Ükskõik, kas lähete rei sima, mägirajale matka ma, sõidate rattaga või jalu tate niisama ringi – uus miniseikluskaamera jäädvustab suu repärase vaatenurgaga kaadreid. Kaamera teeb täiskõrglahutusega pil te ja pakub selget stereoheli. See salves tab XAVC S-vormingus suurel bitikiirusel 50 Mbit/s ning sel on 170kraadine lai nurkobjektiiv, mis tähendab, et HDR-AZ1 on võimsam kui esmapilgul paistab. Action Cam Mini vastupidav, IPX4standardile vastav kujundus saab hakka ma ka vihmavalingute ja porilompidega. Kui teie seiklusmeel soovib veelgi enam ekstreemsusi, kaitseb kaasas olev vee kindel korpus seadet juhuslike müksude, mahapillamiste, liiva ja puru eest ning lu bab minna ka kuni 5 m sügavusse vette. Action Cam Mini HDR-AZ1VRiga on kaasas uus kaugjuhtimispult Live-View Remote RM-LVR2V. Kui kaamera on kin nitatud pea või ratta juhtraua külge, saate randmele kinnitatava juhtpuldi abil vaadata tehtud võtteid, muuta sätteid ning taasesitada ja kustutada videoid.

Juhtpuldiga on võimalik juhti da korraga ku ni viit kaame rat, mis an nab võimalu se salvestada põnevat, mitme vaatenurgaga vi deot. Juhtpult salvestab nüüd ka GPS-andmeid, mis liiku mise ajal kaamerasse jõuavad. Just tä nu GPS-seadme viimisele juhtpulti saa vutas Sony seikluskaamera AZ1 väikse mad mõõtmed. Kodus võimaldab uus hõlpsasti ka sutatav videote redigeerimise tarkvara Action Cam Movie Creator kokku pan na video. Tänu filmimisele suurel kaadri sagedusel (120 kaadrit sekundis) saate luua kauni ja sujuva aegluubis video. Tagantvalgustusega Exmor RTM CMOS-sensor, tipptasemel ZEISSi ob jektiiv ja võimas Sony Bionz XTMprotsessor loovad vapustavalt elavad ja detailiderohked kujutised – isegi kui filmite pika päeva lõpul hääbuvas val guses. Uuendatud pildistabilisaator SteadyShot muudab kujutise stabiil seks ja kauniks ka siis, kui filmite kõn dimise või rappuva mootorrattasõidu ajal. Selliste voogedastuse lehekülgede nagu Ustream abil edastab seikluskaa

mera HDR-AZ1VR video kogu maailma le just seikluse toimumise hetkel. Enne voogedastuse alustamist saate seikluse algamise kohta saata sõpradele SNSteavituse (sotsiaalvõrgustiku teenus), vaadata vaatajate arvu ja salvestada voogedastatava video mälukaardile. Action Cam Mini suurenenud lisa tarvikute valik annab teile ringi liiku des rohkem võimalusi kui kunagi va rem. Seljakotikinnitus VCT-BPM1 kin nitab kaamera kindlalt seljakoti rihma või klambriga pähe pandava komplek ti BLT-CHM1 külge, mis tagab filmimisel suurepärase vaatenurga. Veekindla kor pusega SPK-AZ1 ei pea pritsmete pä rast muretsema ning taaslaetav aku pakett NP-BY1 tagab pideva toite. Lisatarvikute komplekti ACC-TRDCY kuuluvad akulaadija ja USB-laadija. Saadaval on ka spetsiaalselt kokku pandud miniseikluskaamera komplek tid, mis sisaldavad ratturi, lumelaudu ri või lihtsalt adrenaliini otsiva seikleja elustiilile vastavaid lisatarvikuid. Kaamera uuendusi ja sellega filmitud videoid saab näha Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Prantsusmaa portaa lis www.sony.net/actioncam. Action Cam Mini HDR-AZ1 on nüüd ettetellimi sel saadaval leheküljel www.sony.co.uk. Eestis tulevad kaamerad müügile ok toobris hinnaga 250–450 eurot.

REVAL SPORT – SPORDIKLUBI JA VEEKESKUS KOGU PERELE! Ela elu sportides!

tel 641 2068

www.revalsport.ee

Suurim spordiklubi ja veekeskus Tallinnas Aia 20 Parkimine klubi sisehoovis!

• VEEKESKUS 9 BASSEINIGA: • Beebide ja väikelaste ujumine 3 kuud – 4 aastat veealused jugamassaažid, massaažitoolid, sise- ja välismullivannid, saunad13 • Laste ja täiskasvanute ujumiskursused

veteran

Kirglik võistleja Leili Kaas Fotod: Kristiina Viiron, erakogu

“Loen ennast ikka harrastajaks,” ütleb Raplas elav kergejõustiklane Leili Kaas (79), keda sport on saatnud pea kogu tema elu.

eili on kirglik võistleja – veteranide EMidelt ja MMidelt on ta aastast 1990 toonud ühtekokku 76 me dalit, sealhulgas 37 kulda. Al les paar nädalat tagasi naasis naine kergejõustikuveterani de EMilt Türgist, lisades oma arvukatele saavutustele teise koha kuulitõukes. Kunagi olevat Leilile öel dud, et kui ta kolm korda nä dalas harjutaks, täidaks ta ära ka meistersportlase normi, ent naine pidas tööd spordiühin gus Jõud tähtsamaks. “Noorena oli kergejõustik nn kohakaas lus,” nendib ta. Siiski tähendas see aktiivset võistlemist Eesti meistrivõistlustel ja Nõukogude Liidu maaspordiühingute võist lustel. “Ühingu Jõud ajal võist lesin 20 aastat nagu hull,” mu heleb naine ise. Suureks stii muliks oli tema sõnul tollal ka asjaolu, et nõnda pääses lõu nasse, näiteks Krimmi ja Kau kaasiasse. “Avastasime Nõukogude Lii du kaunimaid kohti,” tõdeb nai ne, et sporditegemise kõrval mängis ja mängib praegugi rol li võimalus reisida. Piiri tagant kaugemale kui Poola ja Soome toona ei pääsenud. Nüüdseks on nimekiri riikidest, kuhu võist lema sõidetud, muidugi pikk, nende seas Jaapan, Austraalia ja isegi Lõuna-Aafrika. Võistlussporti tegi Leili seitsmekümnendatel aastatel laste sündides paariteiseküm neks aastaks pausi, kuid liiku misvajadus oli naisest kõvasti kinni hakanud ega lasknud jõu de olla. Aastal 1982 asus Leili tegutsema Raplamaa spordi

Leili Kaas kujuga, mille ta sai möödunud aastal tänu täheks kauaaegse tegevuse eest veteranspordis.

veteranide koondises, mis sa mal aastal ka loodi, ja hakkas seejärel uuesti võistlusporti te gema. Mõlemat tänaseni välja. Konkurente on Sel aastal Türgis võistles naine 75aastaste vanuserühmas, ja kuigi võiks eeldada, et ega sin na väga palju võistlejaid jagu, on neid ühel alal siiski rohkem kui medaleid välja jagada. Näi teks saja meetri jooksus oli tä navu üheksa osalejat, kaugusja kõrgushüppes ning kuulitõu kes kuus, nii et päris iseenda ga võistelda ei tule. Leili nen dib, et kirja paneb end tava liselt rohkem inimesi, ent eri põhjustel kõik alati osa ei võta. Leilit ennastki vedas see kord õnn alt – augusti algu ses rebestas ta reielihast, mil le paranemiseks kulunuks viiskuus nädalat, ent aega jäi vaid paari nädala jagu. Siiski otsus tas ta võistluse kaasa teha, kui gi teadis, et šansid tema liidri aladel – 100 meetri jooksus ja kõrgushüppes – on kahanenud. Siiski oli lootust kuulitõukes – tõukejalg oli terve –, kust nai ne ka hõbeda ära tõi. “Jäin tu lemusega rahule – 8.07,” täp sustab Leili.

Esikolmik kuulitõukes tänavusel EMil Türgis. Paremal hõbedaomanik Leili Kaas.

lemust ta teistest ettepoole ei sea, küll nimetab eriliseks 1993. aasta Jaapanis MMil kõr gushüppes saadud pronksi. Te gu oli kalli reisiga – 25 000 kroo ni, mille Leili sponsorite abiga kokku sai. Kuna raha jagus na pilt, registreeris ta end kahele alale: kaugusja kõrgushüppele. “Esimene ala oli kaugus hüpe, kus jäin 4.23 meetriga neljandaks, kolmanda koha tulemus oli 4.24 meetrit. Vä ga kahju oli küll. Mõtlesin, et kuidas ma lähen medalita ko ju, sponsorid on ju mulle ra ha andnud…” Kulda ja hõbe dat ta toona ei püüdnudki, küll aga pronksi, ja konkurente sel lele kohale oli Leili sõnul toona neli. Kes saab, kes jääb ilma? “Igal inimesel on puu, mis talle energiat annab, ja läksin seda õhtul parki otsima,” mee nutab Leili, kuidas ta võistlu seks jõudu ammutas. Niisugu se puu tunneb inimene ära siis, kui peopesad tüve vastas tuli seks lähevad. Selline õnnestus

Kallis pronks Ühtegi ala ega saavutatud tu

Leilil kauges Jaapanis ka leida. Vajaliku kõrguse (1.25 meetrit) ületas ta esimesel katsel, kon kurendid järgmistel, ja nii oli gi kolmas koht Leili jagu. “See pronks on mulle eriti kallis,” kinnitab naine. Omandatud elukutseid – ag ronoom ja kehalise kasvatuse õpetaja – on Leili saanud ra kendada lapsi treenides ja Ra pla KEKi haljastust kujundades. “Tunnen rõõmu lille õitsema pa nemisest ja lastega tegelemi sest, kui nemadki sellest rõõ mu saavad,” kinnitab ta. Trenni teeb naine enda sõ nul üks kuni kaks korda näda las, võimeldes, suusatades, uju des ja üht 50aastast naist ju hendades. Ta rõhutab liikumise olulisust, olgu tegu noore või vanaga. “Tugiliikumisaparaati tuleb hoida!” tõdeb ta. Tõepoolest, nii nobedal sammul, kui kõnnib Leili Kaas, ei liigu paljud noored inimesedki. Kristiina Viiron

ABIKS LIIKUMISEL Pärnu mnt 107, Tallinn 11312, ESTONIA Magdaleena Haigla vastas E-R kl. 09-17, L 10-14 tel 687 1233, 5036355 www.jalakabinet.ee

Teostame jalalaba diagnostikat.

Kompressioonsokk sportimiseks Parandab vereringet ja kiirendab lihaste taastumist

Tallatoed Põrutust vähendavad tallatoed

Põlvetugi Patellat fikseeriv põlvetugi sobilik nii igapäevaselt kasutamiseks, kui sportimiseks

Tallatugi, mis aitab jalga stabiliseerida jooksmisel

Biomehhaanilise kujuga, tõstetud kannaosaga, jalga stabiliseeriv tallatugi rulluiskudesse