EE SPORT (september 2013)

JOOKS | triatlon | matkamine | ujumine

5. september 2013

START!

3 2 1

• • • • • • • • • • •

Paldiski mnt. 4, Tallinn Avatud E-P 7.00-22.00 Tel: (+372) 6 288 120 E-mail: info@meritonsport.ee

Avar jõusaal paljude treeningseadmetega Lai rühma- ja veetreeningute valik Vee- ja saunakeskus Professionaalsed treenerid Tugi- ja personaaltreeneri teenus Eritreeningud ja spordiüritused Igaühele sobiv pakett Mõistlikud hinnad Mugav asukoht kesklinnas Mõnusalt privaatne spordiklubi Parkimine maja ümber ja garaažis

Alusta uut sportlikku hooaega

Meriton Spordiklubiga!

Sõlmi septembrikuus 9-kuuline spordiklubi leping!

• Kehtivad samad hinnad, mis aastase lepinguga.

• Lepingu periood 9 järjestikust kuud, puhkuseta.

• 3 korda tugitreeneri teenust.

Vihje! Kui soovid soodsamaid hindu pikemaks ajaks ning ühekordset kuni nelja nädala pikkust puhkust, sõlmi aastane leping.

www.meritonsport.ee

K

aks aastat tagasi kevadel seisin maijook­ su stardi­joonel ja kuulasin, kuidas mu süda paar minutit enne starti trummi lööb. Mõt­ lesin, et miks küll. Ma ei jookse ju võidu peale, olen harrastaja. Rahustasin mõttes iseennast. Vaatasin paremale, mu kõrval seisis noor tüdruk. Naeratasi­ me üksteisele ja tõdesime mõlemad, et adrenaliin on saanud meist võitu ning närv on sees. Pärast lühi­ kest vestlust kõlasid selle tüdruku suust kuldaväärt sõnad: “Ma ei tea, kuidas mul sel aastal läheb, aga eelmisel aastal läks küll hästi, võtsin tervet distant­ si entusiasmiga”. Iga kord, kui ma võistlen või trenni teen ning mul on raske, meenuvad mulle selle tüdru­ ku sõnad. Spordis ja elus üldse peab suhtuma välja­ kutsetesse entusiasmiga. Võidud ja kaotused on osa tervikust ning see, kuidas me kogu teekonda suhtu­ me, näitab, kuhu me oleme võimelised välja jõudma.

Vaid loetud päevad on jäänud aasta kõige suu­ rejoonelisema jooksuürituseni. Tuhanded kaasmaa­ lased lähevad pühapäeva hommikul starti erineva­ te ootustega: rada läbima, sõpradega koos sportlik­ ku päeva veetma, treeningutel tehtut proovile pane­ ma ja võitma. Soovin kõigile spordisõpradele edu ja kiiret jalga.

Hoiame meeles: selleks, et hakata võitma teisi, peame kõigepealt õppima võitma iseennast.

Head lugemist!

Nele Laev

EE SPORT Kommertsväljaanne.

Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Nele Laev nele.laev@lehed.ee, 669 8084 Kujundus: Tuuli Prees. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

3

persoon

Rainer Vakra: Sportlik elustiil algab lifti vaheta­ misest trepi vastu, mitte maratonist!

Rainer Vakra viimane võistlus tippsportlasena – Rakvere kuldliiga 800 m jooks.

Kiire elutempo kõrvalt vähemalt korra päevas sportimiseks aega leidev Rainer Vakra kinnitab, et aktiivne ja sportlik eluviis algab väikestest muudatustest igapäevaelus.

L

ifti asemel tuleb kasu­ tada treppi, autosõidu asemel eelistada liikle­ mist jalgrattal ja lühikeste vahe­ maade puhul käia jalgsi.

Kuigi igapäevaselt käe po­ liitikale andnud, kuulub vähe­ malt sõrme jagu sümpaatiat spordile – ning kuidas muidu saakski! Kahe tippsportlase ja kehalise kasvatuse õpetaja pe­ res sirgunud Rainer on kevadel sündinud lapsena lausa oma elu esimesed sammud teinud su­ lava lume vahel punasel Kale­ vi staadioni tartaankattel. Ses­ tap pole midagi imestada, et tihti möödusid vabad tunnid isa või ema kõrval spordisaalis nende juhendatavat treeningut jälgides ja alati piki­silmi oma võimalust oodates, et hoolima­ ta noorusest lubatakse suure­ mate poiste-tüdrukutega või­ du jooksma, hüppama või pal­ li mängima.

“Sport on alati olnud osa minu elust. Kuni 25. eluaasta­ ni olin sportlikele eesmärkide­ le ja tulemustele täielikult pü­ hendunud. Lapsepõlves harras­ tasin korraga kahte ala, tennist ja kergejõustikku, kuid teisme­

eas tuli teha valik – võitis pere­ kondlik traditsioon ehk kerge­ jõustik. Selles sai minu teenäi­ tajaks legendaarne Aleksan­ der Tšikin, kelle käe all treeni­ sin tipptasemel aastaid. Seits­ menda klassi poisi jaoks kõige keerulisemal arenguetapil õpetas Tšikin leidma endas tahet ning pani pingutama mitte treeneri ega isa, vaid just iseenda pärast.

Tegime sporti iseendale ja har­ jutasime oma unistuste nimel.

Meeskonna­töös koos vanemate ja treeneriga saavutasime sel­ le, mille olime seadnud eesmär­ giks – tulla Eesti meistriks ja kuu­ luda Baltimaade koondisesse.

Imestan vahel isegi, kuidas suutsin toona end niivõrd mo­ tiveerida, et koolipoisina eran­ ditult igal hommikul – olgu väl­ jas ilm milline tahes, 20 külma­ kraadi või lausvihm – enne tun­ dide algust 6 km läbi jooksin.

Treener Tšikin rõhutas alati, et haridus on tähtsam kui sport, seega kehtis meil reegel, et õp­ pimise arvelt trenni ei tehtud,” mõtiskleb mees.

stiili muuta ja tulemuste nimel spordi tegemine seljataha jät­ ta 2007. aastal, kui ta sügise­ sel Nõmme rabajooksul kokku kukkus. See oli selge märk, et hoolimata ülisportlikust taus­ tast ja treenitusest ei tohi ku­ nagi ülekoormuse ja haiguse koosmõju alahinnata. “Pärast kokkukukkumist olin sunni­ tud üle nädala haiglas tilgu­ tite all elu üle järele mõtlema.

See oli valus, aga selge õppe­ tund, et oma keha tuleb kuu­ lata ning puhkuseks ja taas­ tumiseks aega leida. Soovitan seda teha kõigil sportlastel, et sarnastest kurbadest tagajär­ gedest pääseda,” sõnab mees.

Nüüdseks on Rainer vahe­

Sõbrad ja sport Raineri sõnul tuli vajadus elu­ 4

tanud tippspordi tipp-poliitika vastu, kuid püüab selle kõrvalt leida iga päev aega enese lii­ gutamiseks. Sport on tema iga­ päevaste tegemiste lahutama­ tu osa – suviti peamiselt jooks­ mine ja tennis, talviti suusata­ mine ja korvpall.

Arvuka sõpruskonna seast leiab Rainer iga päev ka neid, kellega koos üks jooksutiir te­ ha ning samal ajal filosofeerida ja maailmaasju arutada. “Va­ hetevahel on vaja ka mind mo­ tiveerida kodust välja tulema, sestap on hea, kui olen kellele­ gi lubanud – siis ei saa loobu­ da!” muigab Rainer. Selline õlgõla-kõrval-tunne aitab muuta sporti elustiiliks ning on ühtla­

fotod erakogu

Võimalusel püüab Rainer Vakra harjutada koos treenerist isaga.

Selle suve jalgpallilahing: Eesti riigikogu versus Läti seim.

Eesti võitis 6 : 0, Rainer Vakra lõi kolm väravat.

si heaks stressimaandajaks ja sõpru ühendavaks hobiks. Rai­ ner tunnistab, et sport ühen­ dab ka kolleege poliitikas. “Pä­ rast tuliseid võitlusi riigikogu saalis läheme koos sportima,” sõnab ta ja märgib, et treenin­ gute ajal on sündinud nii mõ­ nigi erakondadeülene algatus või selgeks räägitud varasem arusaamatus.

Nõmme suusarajad kutsuvad Lisaks korvpalliplatsile kohtab Rainerit talviti Nõmme suusa­ radadel. Pole ka ime, sest mehe kinnitusel ei leia tegelikult sel­ lisel tasemel ning varavalgest hilisööni valgustatud suusa-­ja

gelt rohkem panustada avali­ kesse ja tasuta kasutatavates­ se spordi­rajatistesse: arendada terviseradasid, ehitada kossujalka­väljakuid ning rajada las­ te ronimislinnakuid.

Mul on siiralt hea meel, et positiivne mõtteviisi muu­ tus on meie ühiskonnas juba toimunud, sest siiani ka vä­ ga spordikauged poliitikud on nüüdseks tee spordini leid­ nud. Loodetavasti jätkub sel­ list mõtteviisi kauemaks kui vaid valimisteni jäänud mõ­ neks kuuks,” loodab Rainer, lisades, et ideaalis peaks riik võimaldama tööandjatel te­ ha näiteks 500 euro ulatuses töötaja kohta kalendriaasta jooksul kulutusi oma tööta­ jate liikumisharrastusele ja nende tervise parandamise­ le ilma maksukohustuseta.

jooksuradasid – 17 km ulatu­ ses –, kuhu ka elanikel hea mu­ gav tulla, mitte sugugi kõikjalt. “Šveitsis näiteks on sellised ra­ jad tasulised,” lisab ta, kinni­ tades, et Harku metsas, Gleh­ ni pargis ja Pääsküla rabas on mõnus liikuda, olenemata sel­ lest, milline on ilm või aastaaeg. “Üks soov on küll: Pääsküla prügimäele tuleks rajada talveja mäesuusakeskus, mis oleks terve Tallinna jaoks ainulaad­ ne ja võimas värk.” mõtiskleb Rainer.

“Liikumisest peab oskama rõõmu tunda. Kõige suurem pin­ gutus ongi pärast tööd trenni­ riided selga panna, lihtsalt õue minna ja vaikselt pihta haka­ ta – ikka naerul näo ja mõnusa tujuga,” selgitab mees.

“Rahva sportlike eluvii­ side edendamiseks tuleb sel­ 5

Pärnu ja Otepää peibutavad Kaunitest kodumaistest spor­ timispaikadest rääkides ei saa Rainer üle ega ümber Pärnu ran­ nast. “Ideaalne paik ja avasta­ mata tingimused jooksmiseks!” kiidab ta. Igal suvel püüab mees kümmekond korda seal päka vette saada ning piki rannapii­ ri madalas vees paljajalu joos­ ta. “Kilomeetreid puhast, val­ get, siledat liivaranda – jookse või Riiani välja! Seesugust pik­ ka distantsi mujalt Eestist ega ka maailmast ei leia. Olen võt­ nud omamoodi eesmärgiks kee­ rata igal aastal vähemalt paar uut jooksusõpra Pärnu meres palja­jalu jooksmise usku – ka­ sulik nii jooksutehnikale kui ka virgutus vaimule,” muigab ta.

“Lisaks muidugi Otepää ja Kääriku – mägiste looduskauni­ te jooksuradadega ning ujumis­ treeninguteks sobivate järvede­ ga. Ütlen siinkohal ausalt, et pi­ dev rahvajooksudel osaleja ma praegusel eluhetkel ei ole. Sel aastal jooksin ajaga 3.47 tren­ ni eesmärgil elu esimese mara­ toni Hiiumaal, peale selle löön kaasa traditsiooniliselt sügis­ jooksul kümne kilo­meetri dis­ tantsil. Rahvaspordiüritustest võtan osa puhtalt hea seltskon­ na ja mõnusa spordimelu nau­ timise, mitte tulemuste jahti­ mise pärast.”

Raineri sõnul suudab igaüks leida enda seest üles selle spordi­ pisiku, motivatsiooniiva, miks tasub ennast liigutada, olgu sel­ leks siis tõesti sportlik tulemus, hea füüsiline vorm või suurepära­ ne enesetunne. Valida tuleb liht­ salt mõistlik ja mõnus koormus: näiteks algaja spordisõber peab maratoniks valmistumist alusta­ ma rõõmu pakkuvast, paarikilo­ meetrisest jalutuskäigust, mit­ te tapvast kilomeetritepikkusest jooksust mägedes. Noorte spordi­ harjumuste tekitamiseks on loo­ mulikult parim viis lapsevane­ mate isiklik eeskuju. Teleri ees istumisele on tuhandeid huvita­ vamaid ja lõbusamaid alterna­ tiive, mida teha perega ühes­ koos ja värskes õhus.

Kadri Penjam

jooks

SEB Tallinna Maraton – Baltimaade suurim rahvaspordiüritus Pühapäeval, 8. septembril toimub läbi aegade Eesti suurim rahvaspordisündmus SEB Tallinna Maraton, mille distantsidest võtab osa pea 20 000 jooksjat 40 riigist.

M

aailma 50 mainekama maratoni hulka kuuluv SEB Tallinna Ma­ raton on lisaks Eesti spordisõp­ radele atraktiivne välisvõistlejate seas.

“Välisriikide esindatus on sel korral tõeliselt silmapaistev. Esindatud on jooks­ jad kõikidelt mandritelt, välja arvatud An­ tarktika. Tallinnasse sõidetakse kohale näi­ teks Keeniast, Etioopiast, Jaapanist, Hii­ nast, Austraaliast, USAst, Brasiiliast ja mu­ jalt. Loomulikult on kohal ka meie naaber­ maade ja enamiku Euroopa Liidu riikide esindajad,” kirjeldab SEB Tallinna Mara­ toni peakorraldaja Mati Lilliallik.

Traditsiooniliselt septembri teisel nä­ dalavahetusel toimuv Baltimaade suurim

rahvaspordiüritus on tänavu pühendatud Eesti maratonijooksu sajandale sünniaas­ tale. 28. aprillil 1913. aastal toimus esi­ mene maratonijooksuvõistlus Eestis. Pal­ diskist Tallinna lähistele Mustjõele kulge­ nud 39 versta (40,2 km) pikkuse katsumu­ se võitis Pjotor Šubin Peterburist ajaga 3 tundi, 23 minutit ja 45 sekundit. Pari­ ma eestlasena jõudis neljandana finišisse tartlane Arnold Feldmann. Seda ajaloolist sündmust loetakse Eesti maratonijooksu sünnipäevaks.

Tänavu oodatakse täismaratonistar­ ti ligi 2000 võistlejat. Favoriidid võtavad sihikule senised SEB Tallinna Maratoni raja­rekordid.

8

“Tänavu on maratonijooksjate rinna­ numbritel ka võistleja eesnimi. Rajaäär­ sed fännid saavad võistlejaid nimepidi er­ gutada,” innustab Lilliallik ja lisab, et pa­ rimad kohad jooksu jälgimiseks on stardi lähedal Viru ringi lähistel, Russalka juu­ res, Snelli pargis ja Tornide väljakul. Nen­ des kohtades on ka elav muusika, DJ-d ja muu rõõmus sportlik melu.

Peakorraldaja Mati Lilliallik lõpetab tõ­ sise ja õpetliku meeldetuletusega, et kõik jooksust osavõtjad oleksid rada läbides targad: kasutaksid joogipunkte ega hin­ daks oma võimeid üle, vaid valiksid en­ dale jõukohase tempo.

Loe lisaks: www.jooks.ee

jooks fotod tanel meos, tairo lutter

Avatseremoonia SEB Tallinna Maraton avatakse suurejoonelise avatsere­ mooniaga Vabaduse väljakul. Laupäeval, 7. septembril kell 17.30 alustab peomeeleolu loomist ansambel Vita­ miin, solistideks Marju Länik, Mait Maltis, Joel Steinfeld ja Raul Sepper. Viimati esines Vitamiin sellises koossei­ sus 23 aastat tagasi.

Kell 18 on ametlik avamine. Peetakse kõnesid ja an­ takse favoriitidele üle võistluse rinnanumbrid. Pidu jät­ kab taas Vitamiin. Esitamisele tulevad aegumatud hitid, nagu “Tiigrikutsu”, “Linda, Linda…”, “Kauge aeg”, “Kari­ kakar” jpt. Kontserdile järgneb võimas ilutulestik. Kõik on oodatud. Kontsert ja avamine on pealtvaatajaile tasuta.

Liikluskorraldusest Suurüritus toob enesega kaasa ümberkorraldusi liiklu­ ses. Korraldajad paluvad liiklejatel, jalakäijatel ja jook­ sust osavõtjatel võistluspiirkonnas liigeldes varuda aega­ ja kannatust. Selliseid spordi suurpäevi on harva ning korraldajad loodavad linnakodanike heatahtlikule suh­ tumisele.

Liiklus Maratoni ja Sügisjooksu rajal ja lähiümbru­ ses on häiritud 8. septembril kl 00.30–16.00. Piirkonna elanikel ja kohalike asutuste teenindajatel tuleb võist­ luspiirkonnas liigeldes juhinduda liiklusreguleerijate an­ tud korraldustest, mis tulenevad hetke liiklemisvõima­ lusi hinnates.

4.–7. september 2013 Kaarli parklas 10.00–19.00 Avatud on infopunkt Vabaduse väljaku kõrval Kaarli parklas (stardi­ materjalide väljastamine, registreeri­ mine, info jagamine osalejatele)

Laupäev, 7. september 2013 Vabaduse väljakul

Liikluskorraldus Tallinnas 8. septembril • Marsruudil Pärnu mnt – Viru ring – Narva mnt on liiklus suletud kl 00.30–16.00.

• Narva mnt-l on liinibussid suunatud linnast välju­ vale sõidusuunale, mis on vastavalt ajutisele liikluskor­ raldusele kahesuunaline. Võimalik seisak bussiliikluses kl 13.25–14.15 (10 km jooksu start).

• Pirita tee, Merivälja tee ja Ranna tee linna suubuval sõidusuunal alates Ranna tee parkimistaskust kuni Nar­ va maanteeni on liiklus ajutiselt peatatud ja ümber suu­ natud linnast väljuvale suunale kl 7.00–16.00.

• Ahtri tn-l, Toompuiesteel ja Kaarli puiesteel on jooksu­ rada ühel-kahel sõidureal vastavalt rajaskeemile. Nime­ tatud sõiduread on liikluseks suletud kl 5.00–18.00. Tei­ sed sõiduread on liikluseks avatud ja vastavalt tähista­ tud ning jooksurajast eraldatud. Kaarli pst-l kesklinnast väljuva suuna kaks sõidurada on liikluseks avatud ainult ühistranspordile. Ühistranspordi liikumises võib esine­ da seisakuid.

• Pirita tee äärne kergliiklustee (Promenaad), Nafta tn, Tuukri tn, Rannamäe tee, Pikk tn, Tolli tn, Laboratooriumi tee, Suurtüki tn, Tornide väljaku ja Snelli pargi kergliik­ lusteed on liikluseks suletud ajavahemikus kl 8.00–16.00.

• Trammiliiklus on peatatud kõikidel liinidel kl 7.40– 16.00.

• Ristmikel, sisse- ja väljasõiduteedel on ASi Ühis­ teenused reguleerijad. Jooksu julgestavad Põhja Politsei mootorrattapatrullid.

• Ühistranspordiskeem ja liikluse ümberkorraldused on kooskõlastatud Tallinna Transpordiametis ja Põhja Politseis.

• NB! 7. ja 8. septembril on SEB Tallinna Maratoni osa­ lejal stardinumbri olemasolul reisimine Tallinna ühissõi­ dukites tasuta.

12.00–19.00 SEB Tallinna Maratoni EXPO 14.00 Haribo lastejooksud 18.00 SEB Tallinna Maratoni avatseremoonia

Pühapäev, 8. september 2013 Tallinna kesklinnas ja Pirital 7.00

Võistluskeskuse avamine Vabaduse väljaku kõrval Kaarli parklas 9.00 SEB Tallinna Maratoni 42,195 km ja Eesti maratonimeistrivõistluste start Pärnu mnt-l 11.10 Maratonivõitja finiš 11.30 Poolmaratoni 21,1 km start 12.30 Poolmaratoni võitja finiš 13.15 MyFitnessi soojendusvõimlemine 13.30 10 km jooksjate ja kepikõndijate start 14.00 10 km jooksu võitja finiš 14.30 Autasustamine Vabaduse väljakul 16.00 Finiši sulgemine

Jooksutrass: Pärnu mnt (draamateater) – Viru ring – Narva mnt – Pirita tee – Merivälja tee – Merivälja tee kergliiklustee – Pirita tee kergliiklustee – Nafta tn – Tuukri tn – Ahtri tn – Rannamäe tee – Pikk tn – Tolli tn – Laboratooriumi tee – Suurtüki tn – Tornide väljaku kergliiklustee – Snelli pargi kergliiklustee – Toompuiestee – Kaarli pst – Vabaduse väljak

9

nike

Uuendusmeelsuse poolest tuntud Jooksmine oma lihtsuses ja kättesaadavuses on ilmselt maailma enim harrastatud liikumisviis. Samas on sellele “lihtsale” liikumisele iseloomulik pidev areng jooksuvarustuse tehnoloogiates.

U

uendusmeelsuse poolest tuntud maailma juhtiv spordikaubamärk Nike tõi sel sügisel turule mit­ meid jooksutooteid, mis aitavad nii tipp­ sportlastel kui ka harrastajatel saavuta­ da paremaid tulemusi ning pakkuda tree­ ningutel suuremat kasutusmugavust. “In­ novatsioon ei ole lihtsalt midagi leiutada, vaid luua midagi uut ja paremat. Jooks­ mine on Nike hing ja süda, millest bränd on sündinud, ning meie ülesanne on pide­ valt uuendada ja luua paremaid tooteid, mis aitavad jooksu ja kaubamärki edasi viia,” ütles Nike tegevjuht Mark Parker.

Innovatiivsemad uudistooted sel sü­ gisel on Nike Free Flyknit ja Nike Lunar­ glide+ 5 jooksujalatsid ning knit-tehno­ loogiaga jooksuriietus Nike Dri-FITKnit.

Nike Free Flyknit Nike Free Flyknit jalatsis on ühendatud kaks Nike jalatsi tipptehnoloogiat: Nike Flyknit pealsed ja Nike Free alustald. Kõigil jooksusõpradel on nüüd võimalus kogeda mõlema tehnoloogia parimaid omadusi ühes jalatsis. Tulemuseks on ülimugav ja­ lats, mis järgib jala looduslikku liikumist.

Nike Flyknit pealsed on n-ö kokku koo­ tud ühes tükis, kus vastavalt jala ja jalat­ si eripärale ja toestuse vajadusele on kan­ ga struktuur kootud erineva tihedusega, pakkudes suurepärast hingavust ja sobi­ vust. Kuna pealsetes on kasutatud vaid üh­ te materjali ja paneelidevahelised ülemi­ nekud puuduvad, on jalatseid kandes tun­ ne nagu kannaksid ainult sokke.

Nike Free alustald on valmistatud palja­ jalu treenimise kontseptsiooni järgi, mille eesmärk on tugevdada ka jalatallalihaseid.

Jalg saab maksimaalselt vabalt liikuda, kuid on samal ajal kaitstud. Nike Free’ga liikumi­ sel ja treenimisel on rakendatud maksimaa­

lne arv jalalihaseid (eriti jalatalla­lihaseid), mis klassikalise jalatsiga treenides liiguvad tunduvalt vähem. Kuid just väiksemaid li­ haseid treenides ja töös hoides on võimalik saavutada maksimaalne efektiivsus ning parandada ka tasakaalu ja pöia liikuvust.

Nike Lunarglide+ 5 Nike Lunarglide turuletulek mõni aasta tagasi oli tõeliselt revolutsiooniline, sest muutis totaalset arusaama, milline võiks üks tipptasemel jooksujalats olla ja väl­ ja näha. Kui alguses oli kahtlejaid palju, siis praeguseks on Lunarglide üks maa­ ilma juhtivaid jooksujalatseid ning sel­ list lähenemist kopeerivad ka paljud tei­ sed kaubamärgid.

Senised neli põlvkonda Lunarglide ja­ latseid on esindanud Nike uuenduslikkust parimal moel – iga mudel pakub jooksjale midagi uut ja paremat. Nii ka sel korral. Uus Nike Lunarglide+ 5 jooksujalats on oma eelkäijatest kergem ning täiustatud Fly­wire ja vetruva Lunarloni tehnoloogia abil või­ maldab segamatult läbida eri distantse. Õmblusteta ühes tükis kootud võrgust pealsed vähendavad hõõrdumisohtu ning tagavad hea hingavuse ja kasutusmuga­ vuse. Flywire tehnoloogia integreerituna jalatsi paelutusega seondub ümber võlvi­ kaare ja jala keskosa. Paelutus kohandub 11

jala järgi, pakkudes suurepärast toestust seal, kus seda kõige enam vaja läheb, li­ saks vähendab koormust jala pealsele.

Dynamic Support toestussüsteem vahe­tallas kohandub jooksja sammuga ning annab vajaliku toestuse neutraalse ja üleproneeriva jalatüübi korral. Lunar­ lon pehmendus hoolitseb jalatsi põrutus­ kindluse eest ning tagab hea pinnatun­ netuse igal sammul. Uus Nike Lunargli­ de+ 5 sobib suurepäraselt nii tippsport­ lasele kui ka harrastajale kasutamiseks erinevatel pinnastel, olenemata distant­ si pikkusest.

Nike Dri-Fit Knit Jooksurõivaste tehnoloogilist poolt on täiustatud kangaga Dri-Fit Knit, mis on äärmiselt pehme ja kerge, aidates sport­ lasel hoida temperatuuri keha erinevates osades optimaalsena terve treeningu väl­ tel igasugustes oludes.

Tehnoloogiliselt kasutatakse sama kanga­tüki eri osades erinevaid struktuu­ re ja mustreid, mis lähtuvalt oma oma­ dustest aitavad kehal paremini hingata, suurendavad liikuvust või pakuvad pare­ mat kaitset. Toote õmblusteta konstrukt­ sioon hoiab ära hõõrdumise ja suurendab kasutusmugavust.

ALARI LELL

jooks

Pühapäevane ühisstart pärast seda, kui esikümne jooksjad on Gunderseni meetodil omi kohti jooksma läinud.

Saaremaa kolme päeva jooks Kuue nädala pärast sõidavad paljud jooksusõbrad üle Eesti taas Kuressaarde, et osaleda 40. korda toimuval Saaremaa kolme päeva jooksul.

Esmamulje võib tunduda keeruline Mahutada kolmele päevale võistlusdis­ tantsid kolmes kohas, bussidega Sõrve sõit, majutuse planeerimine ja praami­ aegadega arvestamine – seda infot tun­ dub esma­osaleja jaoks väga palju, et iga­ le poole õigeks­ajaks jõuda, aga stardi­ materjalide juures on infolehed ajakava­ de, rajakaartide ja tähtsamate punktide­ ga. Laupäeva õhtul oodatakse kõiki jooks­ jaid klubisse koosviibimisele, kus paku­ takse meele­lahutust ning kus võistlejad saavad kahe väsitava päeva muljeid va­ hetada ja viimaseks etapiks plaane sea­ da. Kõiki võistlejaid ootab viimase päeva

finišis jooksumeene ja juubelijooksu puhul magus auhind.

Mis tõmbab jooksjaid ikka ja jälle Saaremaale?

Sügisene ilm on muutlik, keva­ dest sügiseni on joostud juba küll ja küll. Paljud tulevad pikaks nädalavahe­ tuseks saarele kui hooajalõpu spordilaag­ risse. Kolm päeva Saaremaal vajab natuke rohkem planeerimist: sõit, praamipiletid, majutus. Mis seal salata, eks selline võist­ lus on ka natuke kulukam kui ühepäeva­ ne oma kodukohas. Esimesed emotsioo­ nid aga tärkavad juba siis, kui Virtsu sa­ Fotod: Sander Ilvest, Raul Vinni

K

uressaare ja Sõrve teedel läbitakse kolme päe­ vaga kokku täis­ pikk maraton – 42,195 km.

Reedel on kavas 10 km Ku­ ressaares ühel pool linna, laupäeval 16,195 km Sõrve säärel ja pühapäeval 16 km taas Kuressaares, kuid teisel linnapoolel.

Kõik võistlejad osalevad individuaal­ ses arvestuses, kuid järjest populaarsem on ka võistkondlik mõõduvõtt, kus võist­ konda kuulub 3–4 jooksjat. Kuni 18aas­ tastele noortele toimub paralleelselt sa­ mades kohtades võistlus 2 km, 3,24 km ja 3,2 km.

Noored jooksevad kolmel päeval 1/5 täispikast maratonist.

12

damas ja pärast Kuressaares mitu praa­ mitäit jooksusõpru kohtuvad. Teise ja kol­ manda päeva stardis näeb juba eelmisest päevast tuttavaid jooksjaid, tekivad uued sõbrad jooksuradadel.

Tullakse koos seltskondadega Sel aastal Saaremaal 16. korda osalev Margus Pirksaar: “Jooksupartneri klubis­ se kuulub praegu pea 60 inimest. Paljude­ le meist on Saaremaa kolme päeva jooks saanud traditsiooniks. Kolme päevaga lä­ bida maraton on jõukohane igaühele, kui­ gi mitte lihtne ülesanne. Seepärast pakub­ ki võistluse formaat pinget kolmeks päe­ vaks ning põnevate sekundite ja sealjuu­ res kogemuste jagamist rohkemaks. Pä­ rast jooksu spaas veemõnude nautimine või õhtuses söögilauas muljete jagamine loob atmosfääri, mida tihtilugu muudel võistlustel ei olegi võimalik kogeda. Pal­ jud meie hulgast on teinud üritusest pere­ traditsiooni – värvikas puhkus, mille too­ nideks on hea seltskond, pingutuse mo­ ment nii iseenda kui ka sõbraga huvita­ vatel jooksuradadel Saaremaal. Siin­kohal suured tänud korraldajatele, sest kolme päeva jooks on tõesti väga hästi korral­ datud ning pakub igal aastal üha uusi ja uusi emotsioone, mida jagada!”

Kohtumiseni 18.–20. oktoobril Saare­ maal!

Lisainfo: www.saaremaajooks.ee

jooks Fotod: Ly Menov

Viking Window Paide-Türi rahvajooks Paide-Türi rahvajooks sai alguse juba 1982. aastal. Esimese jooksu võitja Viljo Emajõe jõudis Paide keskväljakult praeguse Türi gümnaasiumi staadionile 43 minuti ja 30 sekundiga, jättes selja taha 694 konkurenti.

A

asta hiljem jooksis Paidest Tü­ rile juba 1668 jooksjat ja teisel jooksul lisandus Paide-Türile ka Paide-­Kirna distants. Kõige enam finišee­ rijaid (3500) oli kahe distantsi peale kok­ ku 1986. aastal. Paide-Türi rahvajooksul võeti väidetavalt esimest korda kasutu­ sele ka mõiste “rahvajooks”.

Paide-Türi rahvajooks on eriline jooksu­ üritus. Enamasti on jooksuvõistluste stardi­ja finišipaik samas linnas, sageli samas ko­ has. Paide-Türi rahvajooksul aga toimuvad lastejooksud kahes linnas, pikkade dis­ tantside stardikohad on üksteisest 7 km kaugusel ja finiš hoopis kolmandas asu­ las. Tasuta bussid toovad võistlejad stardi­ paika ja viivad riidekotid finišisse. Hooli­ mata logistilisest keerukusest on jooks­ jad võistlusega igati rahule jäänud ja pal­ jud tippjooksjad selle üheks parima kor­ raldusega jooksuvõistluseks nimetanud.

Paide-Türi rahvajooks hoiab kindlalt enda käes Kesk-Eesti suurima spordi­ ürituse tiitlit. Kõikidel distantsidel osa­ leb kokku üle 3000 spordisõbra. Osaleja­ te vanuse­skaala on olnud lai, alates aas­ tastest põnnidest kuni üle 80aastaste ve­ teransportlasteni.

Margus Pirksaare kommentaar: 13,6 km linnast linna rada pakub jooksuharrastajale hea teenindusega üritust. Rada on väljakutsuv ning väga tugevast treenitusest halva taktika korral ei piisa.

Raja keskel, 7 km peal olev Kirna mäe tõus on eemalt vaadates küll hirmraske, kuid siiski ilma suurema vaevata joostav.

Üritust korraldab MTÜ Paide-Türi Rahva­jooks, võistluspäeval on ametis üle 200 meeskonnaliikme ja vabatahtli­ ku abilise. Rahvajooksu nimisponsor on tuntud ukse- ja aknatootja AS Viking Win­ dow, jooksu ametlik nimetus ongi Viking Window Paide-Türi rahvajooks. Meeldiv on see, et tõsine toetaja leiti kodu­maakonnast.

2013. aastal toimub Viking Window Paide-Türi rahvajooks juba 32. korda. 6. ok­ toobril kell 10 toimuvad lastejooksud Pai­ des ja Türil, kell 12 stardivad Kirnast nii jooksjad kui ka kõndijad lühemale, 6,5 km distantsile. Pikema (13,6 km) distantsi start antakse Paidest kell 12.30. Finišeeritakse 13

Hoopis salakavalam on Türile sisse­joostav tõus, mis võib röövida viimasele kilomeetrile minnes vale taktika korral kõik jõuvarud.

Nii mõnegi võidumõtteid mõlgutava jooksumehe esikoht on jäänud just sinna.

Alati kaasaelav linnarahvas teeb jooksuüritusest elamuse, mida sooviks Eestis rohkem näha.

Võistluse krooniks on väga hea teenindus finišis.

Türi linnastaadionil, kus toimub autasus­ tamine ja võistluste lõpetamine. Rohkem infot leiab kodulehelt www.rahvajooks.ee.

zumba

Triinu Toomela tee harrastajast treeneriks “Teiste treenimine on suur vastutus,” ütleb Triinu Toomela, kes on tantsuga tegelenud kogu senise elu.

Tantsiv turundaja Tantsimine on olnud Triinu Toomela suur kirg ja hobi ajast, kuni ta ennast mäletab.

Juba lasteaias sammus tüdruk ema käe­ kõrval võimlemisklubisse Piruett, sealt edasi Kanutiaia noortemaja tantsurüh­ ma ja sporttantsuklubisse Palestra. Sel­ lele järgnes mitme tantsustiili harrasta­ mine nii Eestis kui ka Taanis: 2005. aas­ tal kuus kuud Viborgi spordiakadeemias ning 2007. aastal Aarhusi tantsuakadee­ mias, kus sai praktiseeritud nii modern­ tantsu, klassikalist balletti kui ka Pilatest.

Eestisse naastes tantsis Triinu erine­ vates tantsustuudiotes ning käis paral­ leelselt tantsulistes aeroobikates, mille kaudu jõudis Zumbani. Tantsuõpingute kõrval tegeles tütarlaps ka professionaal­ se tantsijana – nii tantsutüdruku kui ka bändide taustatantsijana.

“Tants on olnud alati minu jaoks enese­ väljendus ja hea tuju tekitaja. Kui mui­ du on kõik ümberringi vaoshoitud, siis tantsu puhul saab ennast vabaks lasta ja mõnuga liigutada,” ütleb Triinu.

Võib jääda mulje, et tants ongi olnud naise kogu elu, aga n-ö päris töö mõt­ tes on Triinu ametilt hoopis turundus­ inimene, kes vabakutselise projektijuhi­ na tegeleb mitmesuguste turunduspro­ jektide ohjamisega. Selle kõige kõrvalt on tal taskus magistripaber Tallinna üli­ kooli rekreatsioonikorralduse erialalt. Li­ saks õpib ta praegugi, omandades Tartu

ülikooli Pärnu kolledžis spaa- ja heaolu­ teenuste disaini ja juhtimise diplomit.

“Olen tänaseks päevaks jõudnud sin­ na, kus teen pigem asju, mis mulle meel­ divad. Ma ei võta endale kohustusi, mi­ da mulle ei meeldi täita. Selle jaoks, mis meeldib, leiab aega alati,” vastab Trii­ nu säravalt küsimusele, kuidas ta seda kõike jõuab.

“Mul on väga vedanud, sest olen leid­ nud endale meelepärase viisi, kuidas teha seda, mida armastan, nii et ma ei tööta 24/7,” ütleb Triinu ning lisab, et peami­ ne on siiski olla endaga seesmiselt rahul, siis tuleb ka kõik muu. Kõige tähtsamaks peab Triinu end ümbritsevaid inimesi, kes hoiavad teda rõõmsa ja energilisena.

Nüüd on õige aeg Varasemalt ei olnud Triinul soovi tree­

Fotod: Karen Härms

A

lles nüüd, 28aastaselt tundis Trii­ nu, et aeg on treeneri­paberite tegemiseks küps. Alates sügi­ sest on kõigil Zumba-sõpradel võimalik tema trenne nautida TantsuGeeni tantsu­ stuudios.

14

m neriks hakata, sest talle oli tähtis ise te­ gemine ja arenemine, katsetades stiili­ dega ja õppides paljude erinevate tree­ nerite käe all.

Praeguseks tunneb ta, et on selleks vastutuseks valmis. “Treeneri töö on aren­ dada. Ma ei ole varem julgenud seda asja enda peale võtta, sest see on suur vastu­ tus – esiteks tantsustiili osas, mida õpe­ tad, ning teiseks, kuidas seda õpetada nii, et vigastusi ei tekiks ja õpilasteni õige­sõnum jõuaks,” ütleb Triinu. “Siiani olen tahtnud õppimist ise nautida ning treeneritelt teadmisi ammutada,” lisab ta. Treeneri amet on noore naise jaoks asjade loomulik käik, pealegi armastab ta toredaid väljakutseid.

Oma mõtetest rääkis Triinu esmalt TantsuGeeni treenerite Regina Teino ja Monika Tuviga, kellega tal on pikk ühi­ ne tantsualane ajalugu. “Esimese asjana küsisin, mida nemad arvavad, kui sellise asjaga tegelema hakkaksin. Nad võtsid mind kahe käega vastu,” rõõmustab Trii­ nu. Just TantsuGeeni stuudios ta sügisest oma treenerikarjääri Zumbaga alustabki.

“Mul on väga vedanud, sest olen leidnud endale meelepärase viisi, kuidas teha seda, mida armastan, nii et ma ei tööta 24/7.”

Miks just Zumba?

“Olen suur rutiinivastane: mulle meeldib vaheldusrikkus ja nii on ka tantsustiilide­ ga. Zumba meeldibki mulle just seepärast, et see koosneb paljudest erinevatest stii­ lidest ja kombinatsioonidest,” põhjendab Triinu, miks valis treenerina alustamiseks just selle tunni. Lisaks paelub Zumba puhul teda seegi, et kombineerida saab nii füüsi­ lise fitnessi-poole kui ka tantsu.

Kui avaldan muret, kas Zumba meie kultuuriruumis, eestlaste temperamenti silmas pidades, ikka sobiv trenn on, vas­ tab Triinu, et midagi valesti seal teha ei saa. “Keegi ei tule nuhtlema, kui astud treenerist väiksema sammu. Zumbas va­ lid ise, kui palju ja mismoodi teed. Peab proovima ja lõpuks tuleb välja ka,” jul­ gustab värske treener. “Kui esimene kord hirmus tundub, tuleb veel üks kord tren­ ni minna, sest iga asi vajab harjumist, nii ka Zumba. Harjuma peab isegi treeneriga, sest Zumba on iga treeneri personaalne väljamõeldis, olgugi et põhikombinatsioo­ nid ette on antud,” sõnab Triinu.

Kas natukene hirmutab ka? “Pigem ootan seda kõike. Veidi pelgan küll seda, et minu kohustustevaba sport muutub kohustustega spordiks. Kui varem tant­ sisin, millal tahtsin ja kuidas tahtsin, siis nüüd pean seda tegema kindlatel aega­ del. Samas arvan, et väike enesedistsip­ liin tuleb vaid kasuks,” muigab Triinu.

Eve Kaljusaar

15

arigato Arigato uuenenud rühmatreeningute plaan pakub treeninguid igale maitsele ja tasemele. Väga suurt rõhku oleme pannud nn keha ja meele treeningutele, mis sobivad Arigato majja ideaalselt. Keha ja meele treeningud tasakaalustavad tänapäevast kiiret elutempot suure­ päraselt.

• Selleks et luua oma painduvuse parandamiseks ning organismist jääkainete väljutamiseks veelgi paremaid tingimusi, toome esimest korda Eestis spordiklubi klientideni Hot jooga ehk võimaluse harrastada joogat just nii, nagu seda algupäraselt Indias tehti – ligi 40kraadises soojuses. Meie joogatreeningute valikusse kuuluvad teiste kõrval Vinyasa jooga, Kundalini jooga, BodyArt ja Shindo.

• Pakume ka suurt hulka Les Mills’i kontsepttreeninguid, mis on saanud ülipopulaarseks üle kogu maailma just seetõttu, et inimesed teavad tundi minnes alati, mis neid ees ootab, ning võivad olla kindlad treeningu kvaliteedis ja muusikavalikus.

Kersti Murumägi – BodyArt, Zumba, FunctionalTone, BodyBalance; Triin Villemson – BodyJam, BodyBalance, Grit, FunctionalTone; Katrena Tenno – BodyPump, Grit, BodyTone.

Arigato: sügisest uus hingamine!

• Juba tuntud BodyPumpi ja BodyBalance’i kõrval saab sügisest Arigatos tantsida ka BodyJami tunnis ja end proovile panna võitluskunstidest inspireeritud BodyCombati treeningus. Päris uutena jõuavad Eestisse sel sügisel tunnid Gritseries Plyo ja Strength – 30minutilised üliintensiivsed intervalltreeningud.

A

rigato spordiklubis on sügisest palju muudatusi.

Uued omanikud annavad klubile värsket vormi ja sisu. Remondiga uuendatakse ruume, lisatakse pal­ ju uusi treeninguid ja tugiteenuseid. Nii mitmedki endised treenerid on majas tagasi.

CitySpa ja Arigato klubi juht Marju Liivandi rõhutab, et Arigato ei ole oma kontseptsioonilt mitte pelk spordiklubi, vaid laiemas mõttes tervisetempel. Suur hulk treeninguid on mõeldud keha ja meele tasakaalustamiseks.

Spordiklubi suureks eeliseks on ruumide puhtus ja pri­ vaatsus ning avarad, kuni 60 inimest mahutavad rühmatree­ ningute saalid, tänu millele ei teki ebameeldivat küünarnuki­ tunnet. Enamgi veel, Arigato hellitab oma liikmeid teiste ümb­ ritsevate spordiklubidega võrreldes oluliselt rohkemate väi­ keste lisateenustega. Kas sul on kombeks enne igat trenni klubis pudelivett osta, lisades sellega kuupaketi hinnale ligi 12 eurot? Arigatos saab iga uus liituja kingituseks veepude­ li, mida on võimalik enne jõusaali- või rühmatreeningut ta­ suta täita saalis asuvast veeautomaadist.

Tähelepanu pööratakse ka tervise testimisele ja isikliku arengu seirele. Kuna Arigato ja CitySpa on nüüd sõsarette­ võtted, avardab see mõlema klubi liikmete treeninguvõima­ lusi veelgi.

Arigatosse on oodatud ka sinu laps – kas siis treeningus­ se või lastetuppa hoidja ja teiste lastega mängima. Seni, ku­ ni sina trennis oled, veedab tema lõbusalt aega.

Uuenenud klubiga saab tutvuda juba 2.–6. oktoobril toi­ muva tutvumisnädala jooksul.

• Oma kindel koht on tunniplaanis loomulikult funktsionaalsetel treeningutel, mis oma tuntud headuses ka edaspidi toimuma hakkavad. Uued vahendid lisavad mitmekülgsust ja värskust neissegi.

• Pilatese treeningud jõuavad Arigatos sel sügisel uuele tasemele – pakume võimalust alustada matitundidega nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Lisaks saavad huvilised treenida personaaltreeneri käe all Pilatese reformeritel (masinatel).

• Kogu meie rühmatreeningute plaan lähtub sellest, et igaüks leiaks enesele midagi sobivat. Pakume treeninguid ka lastele, beebiootel emadele ja emadele koos beebidega. Mitmekülgsus ja ajakohasus on sõnad, mis iseloomustavad ehk kõige paremini seda, mida uus hooaeg Arigatosse kaasa toob.

Kersti Murumägi, Arigato peatreener



tule tutvu uuenenud arigatoga ja vii oma treeningud uuele tasemele!

Tutvumisnädal Arigato spordiklubis 2.–6. oktoobril 2013.

Registreeru kodulehel www.arigato.ee soovitud treeningusse, lõika välja kupong ning osale rühmatreeningus kõigest 3 euro eest. Kupongi saad kasutada kuni 30. oktoobrini 2013.

16

CEPiga maratonile t천husam vereringe

liigutuste suurem t채psus

rohkem hapnikku lihastesse kiirem taastumine

v채iksem villide teke

17

GOLDEN CLUB

Uu s

tre en ing hooaeg uue

Sume vananaistesuvine päikesevihk kumamas läbi suurte klaaspindade jooksurajale, akna taga viimased entusiastlikud tennisemängijad väljakutel esimesi jahedamaid õhtuid trotsimas, keegi avab ukse ja valab endal sõõmu jagu jahedat vett …

…

mõned teadlikud spordihuvilised taamal suurte raskustega kan­ ge tõstmas, osa vee­vulina saa­ tel sõudeergomeetril sooja tegemas, veel mõned võrdlemas raskuseid, mis rinna­

lihase treeningseadmele asetatud, ning õblukesed naised sealsamas kõrval avamas ust, kust kostab mõnus spinningutree­ ninguid ergutav rütmikas muusika…

Just nii võib kirjeldada mõtteid, mis

18

tekivad Golden Clubi jõusaalis treenin­ guid alustaval spordisõbral. Saal, kus on ohtrasti õhku, valgust ning maailma ühe parima jõusaalivarustuse tootja Life Fit­ ness punase naha ja mustade raamidega seadmed, justkui äsja tehasest tulnud kii­ red Ferrarid, mis stardivalmis ootamas.

Sealsamas kõrvalsaalis on üles rivista­ tud spinningurattad, millel väntamine muutub eriti kergeks ja meeleolukaks, kui seinale ilmuvad hingematvad vaated esmalt Los Angelese tänavailt, seejärel Niagara kose juurest, mäed, metsarajad, kõrbeteed, mereäärsed rajad – rattatree­ ning on kui tunnine reisinauding kohta­ des, kuhu päriselus ei pruugi sattuda.

Astudes sisse järgmisest uksest, ava­ neb võimas vaade – treeningsaal, kust kostub lihaste laul. Pole põnevamat, tõ­ husamat ja loovamat treeningseadet kui Synrgy, millel saab treenida oma keharas­ kusega ise, personaalselt treeneri juhen­ damisel või ringtreeningu käigus. Harju­

a g a i g r e n e

tuste mitmekesisuse piirajaks võib saada vaid ini­ mese enda loovus. Seal­samas kõrval ripub terve ri­ da kollaseid rihmasid, vilunumale treenijale teada kui TRX treening­ala – võrgustik, kuhu ühekordne sisenemine üha tagasi meelitab.

Lisaks kõigele eelnimetatule rõõmustavad Gol­ den Clubis treenijaid kolm rühmatreeningute saa­ li, kus mõnusate rütmide ja säravate treenerite ju­ hendamisel mitmete treeningstiilide viljelemise kau­ du kehale ja vaimule positiivseid elamusi ja hea­ olu pakutakse.

Golden Club ootab kõiki huvilisi tutvuma klubiga ning osalema proovitreeningul, et kogeda sellest tu­ levat uut energiat. Golden Clubi sügisese Energy pa­ ketiga saab tutvuda kodulehel www.goldenclub.ee.

19

ujumine

Miks ujuda?

foto shutterstock

Ujumist peetakse vigastuste mõttes üheks ohutumaks spordialaks. Miks on ujumine kasulik ja mida selle ala harrastamisel jälgima peaks? Küsimustele vastab tunnustatud ortopeed, Eesti olümpiakoondiste arst ja paljude Eesti tippsportlaste abiline dr Mihkel Mardna.

Tihti räägitakse ujumise kasulikkusest. Kas ja miks see ala tähtis on?

Ujumine on spordialade hulgast kindlasti hea ja üsnagi riski­vaba valik. Ujumine on vastupida­ vusala, millel on tervisele sa­ ma kasulik mõju nagu igal tei­ selgi vastupidavust arendaval liikumisviisil (jooksmine, suu­ satamine, sõudmine, kepikõnd jt). Ujumise teeb eriliseks kesk­ kond, kus seda ala harrastatak­ se – vesi. Vees tuleb liigutusi te­ ha vastu takistust. Samas, ve­ si kergendab kaalu ja vabastab keha liigsest koormusest ning just see teeb ujumise sobivaks spordialaks väga suurele hul­ gale inimestele – ka neile, kes on hädas ülekaaluga, või neile, kellel on probleeme liigestega.

Ujumisega võib alusta­ da igas vanuses ja see sobib suure­päraselt ka esimeseks treening­alaks. Ujudes töötab ja saab koormust enamik keha lihastest, mis omakorda aren­ dab organismi töövõimet ja mõ­ jub positiivselt südame-vere­ soonkonnale. Kõik see kokku aitab meil püsida tervema ja tugevamana.

Kui oluline on ujumise juures korrektne tehnika?

Õige tehniline sooritus on täh­ tis iga spordiala juures ja seda kindlasti ka ujumise puhul. Kor­ rektne tehnika võimaldab ke­ hale mõjuvaid jõudusid jaota­ da liigeste vahel ühtlaselt, mis aitab säästa tugi-liikumisapa­ raati. On tõenäoline, et pike­ ma aja vältel valet liigutust te­ hes on mõni liiges või keha­ piirkond üle koormatud ning

varem või hiljem lõppeb see ülekoormusvigastusega. Siin­ kohal võib tuua näite jooksmi­ sest. Jala mahaasetamine üle kanna või täistallale põhjustab liigset põrutust, mis võib viia pöia-, põlve- või alaseljavalu­ de tekkimiseni. Kuivõrd ujumi­ ses puudub vertikaalne komp­ ressioon, siis põrutustest tingi­ tud vigastused harrastajaid ei ohusta. Ka kokkupõrke ja kuk­ kumise ohtu ujumises põhimõt­ teliselt ei ole.

Ujumise puhul on enim esi­ nevateks probleemideks eelkõi­ ge ülekoormusvigastused. Sõl­ tuvalt ujumisviisist on võima­ likke murekohti mitu: krooli­ tehnika puhul esineb rohkem probleeme õlaliigestes, rinnuli­ ujumises ülekoormusest või va­ lest tehnikast tingituna puusa ja vaagna ning põlvede piirkon­ nas, liblikujumises on vigastus­ tealtim selja nimme- ja ristluu­ piirkond. Kirjeldatud trauma­ ohtu aitab aga kindlasti enne­ tada õige tehnika. Vee tihedus on õhu tihedusest suurem, see­ ga liigub inimene vees aegla­ semalt. Sellest tulenevalt saab paremini kontrollida ka vees tehtavaid liigutusi, mis oma­ korda vähendab lihasvenituste ja teiste spordivigastuste ohtu.

Tehnika õppimisel on olu­ line omandada esmalt liigu­ tuste õige struktuur ehk jär­ jekord ja rütm, mille tulemu­ sel rakenduvad vajalikud liha­ sed tööle õigel­ajal ja järjekor­ ras. Rinnuli­ujumise tehnika pu­ hul võiks see olla selline: jalga­ de löök, libisemine, kätetõm­ me. Tehnika õppimise juures 20

Treeni teadlikult!

Teadlik tegutsemine ja treenimine on kindlasti üks alus, mis aitab ennetada paljusid probleeme ja võimaldab spordi positiivsetest mõjudest rohkem osa saada. Seega on ülimalt tähtis otsida võimalusi, et treeningust kõike teada saada.

Sportimisega on kahjuks sageli nii, et teadmatusest, valedest otsustest või liigsest agarusest ilmnevate terviseprobleemide tõttu kaob huvi valitud harrastuse vastu paljudel treeningutega alustajatel ja ka entusiastlikel treenijatel.

Sportima peaks ikkagi “retsepti”, st adekvaatse plaani järgi, mis arvestab treenitava võimete ja soovidega. Võrdluseks saab tuua toidutegemise, olgu selleks siis suvikõrvitsapiruka valmistamine või hommikusöögiks pudru keetmine. Iga koostisosa hulk peab olema kooskõlas teiste lisatavate ainetega. Toidu ja ka treeningu tegemiseks vajalikud koostisosad ja kogused/mahud peavad olema kindlalt teada, maitseaineid saab lisada tunde ja maitsemeele järgi. Liialdades kas või ühe koostisosaga, on ees ootamas halb üllatus.

Erinevalt toiduvalmistamisest saab spordi­ harrastaja tehtud vigadest signaali veidi pikema viiteajaga. Kui toidu puhul unustame mageda või liigsoolasuse-piprasuse ruttu, siis vale treenigu puhul jääb ülemäärane pingutus või valest tehnikast tingitud tervisehäda meelde pikemaks ajaks. Seega, treeningust peaks teadma vähemalt sama palju kui toiduretseptidest.

Sportimisel võiks alustuseks teha seda, mida ette­antud juhised soovitavad ning alles kogemuse lisandudes proovida uusi variatsioone.

Samas peab alati meeles pidama, et mistahes asjaga liialdamine rikub kogu elamuse.

Spordis päris kõike ise välja mõtlema ei pea.

Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST nime alla on koondunud hulk valdkonna tippspetsialiste, kes on avaldanud artikleid ja publikatsioone tervisliku treeningu, tervise hoidmise ja ka spordi­ meditsiiniliste teenuste kohta.

Mihkel Mardna Vaata tervisliku sportimise kohta infot SportESTi kodulehelt www.sport.ee.

ujumine tuleks silmas pidada, et harju­ tust tehtaks esialgu rahulikus tempos. Iga liigutus peab ole­ ma kontrollitud ja täpne. Kee­ rulisemate tehniliste elemen­ tide omandamiseks (nt jalga­ de löök rinnuli­ujumises) tuleks teha eraldi juurdeviivaid tree­ ningharjutusi, mis aitavad pa­ remini õiget liigutust omanda­ da ja kinnistada. Öeldakse, et õige tehnika täielikuks oman­ damiseks tuleb teha vähemalt 10 000 korrektset harjutuse kor­ dust. Paraku kehtib sama valede liigutuste kohta. Olles omanda­ nud vale tehnika, on selle hili­ sem korrigeerimine ja ümber­ õppimine juba väga keeruline.

Kas kasulikuks ujumiseks võib nimetada ka vee peal liuglemist ja n-ö konna ujumist (pea vee peal), mida väga paljud harrastavad?

Kindlasti on ka rahulikus tem­ pos ujumine ehk nn vee peal liuglemine kasulik. Kui isegi harjutuse tempo ei ole selli­

ne, mis võimaldaks arendada südame-­veresoonkonda, siis tugi-liikumis­aparaadi funkt­ sioonide toimimisele mõjub see igal juhul hästi. Vesi kui treeningkeskkond on eriline.

Ujumisel tekkiv veevool on mas­ seeriva toimega ja aitab leeven­ dada mitmesuguseid vaevusi (radikuliiti, seljavalusid, põru­ tusi). Vees on keha termoregu­ latsioon palju aktiivsem ja see­ tõttu aitab vees liikumine ku­ lutada energiat 20–100 prot­ senti rohkem kui sama süda­ melöögisagedusega harjutuste tegemine kuival maal.

Kas ujudes on võimalik ka kasu asemel endale kahju teha?

Kindlasti. Midagi valesti tehes või millegagi liialdades on prob­ leeme raske vältida. Eelnevalt sai juba mainitud, et vale teh­ nika korral on vigastuste tekki­ mine vaid aja küsimus. Sama lugu on treeningmahtudega.

Mis tahes spordiala harrasta­

des on esmatähtis jälgida tree­ ningu ja puhkuse vahekorda.

Treeningutega alustades peab koormuseid tõstma järk-järgult.

Nädalastes tsüklites ei tohiks treeningmahu kasv ületada 10 protsenti nädalas.

Algaja ja treeningutega taasalustaja peaks jõudma enda jaoks optimaalse tree­ ningukoormuseni 2,5–3 kuu pärast. Kindlasti peab meeles pidama, et ärajäänud treenin­ guid järgimisel treeningul jä­ rele teha ei tohi.

Kas mõne tervisehäda puhul on ujumine ka vastunäidustatud?

Kindlasti on spetsiifilisi tervise­ hädasid, mille puhul treenin­ gud vees ei ole soovitatavad või tuleb küllalt täpselt jälgi­ da, kus ja kui kaua vees ollak­ se. Samas on tervisehädasid, mille puhul treeningud vees on just soovituslikud. Näiteks vesi­ võimlemine on laialt kasutatav spordivigastustest ja trauma­

dest taastumisel. Ujumine so­ bib hästi ka astmaatikutele, sest trenn toimub soojas ja niiskes keskkonnas ning ujumisliigutu­ sed arendavad ülakehalihaseid ja suurendavad kopsumahtu.

Väga ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kelle nahk ei talu kloorivett. Neile võiks al­ ternatiiv olla ujumine avatud veekogude (järvede, jõgede, merede) basseinides. Ka liig­ se naha­kuivuse korral tuleks tähelepanelikult oma seisun­ dit jälgida ja sellega arvestada ning vastavalt olukorrale vees olemise aega doseerida. Samuti ei ole ujumine soovituslik, kui inimesel on seedehäired. Soo­ vitatav on jahedat vett vältida ka põieprobleemide korral, kui­ võrd see võib põhjustada hai­ guse süvenemise.

Spetsiifilisemate või raske­ mate terviseprobleemide puhul annab soovitusi ja seab piiran­ guid arst.

Eve Kaljusaar

Kas sa ujuda oskad?

Spordiklubi Reval-Sport avab sügisel Toimuma hakkavad: ujumiskursused lastele al 4. eluaastast spordibasseinis ujumiskursused täiskasvanutele 25 m basseinis beebide ja väikelaste ujumine al 4. elukuust Libero basseinis vesiaeroobika

üheksa

basseiniga

VEEKESKUSE!

Eelregistreerimine: www.revalsport.ee/veekeskus

Kiirusta! Kohtade arv piiratud.

Suurim spordiklubi ja veekeskus Tallinnas, Aia 20, tel 641 206821

Suurim Spordiklubi Tallinnas

matkamine Talikodu tundras polaaröös.

Matkamise võlud, ilud ja valud

Tipu-t w

Tõenäoliselt on sõna “matkamine” igaühe aktiivse sõnavara hulgas, kuid sama tõenäoliselt on selle sisu igaühe jaoks erinev.

S

äästmaks lugejat, pakuks välja liht­ sa, minu kogemuse põhjal hästi toimiva selgituse, mida kõne all olev mõiste endas kätkeb.

Mis on matkamine?

Lühidalt: matkamine on omaenda kondi­ auruga looduses liikumise viis, kus vähe­ malt üks kord ööbitakse väljas ning kogu ööbimiseks ja toitumiseks vajalik luuak­ se oma jõududega. Ööbimise puhul räägime kas telgi püs­ titamisest, bivikoti kasutamisest või iglu ehitamisest, kuid sama hästi võib ka nii­ sama koopasse, puu alla või rannaliivale magama heita.

Toitumise puhul on võimalikud järg­ mised variandid: kaasa võetud toiduaine­ test matkapliidil söögi vaaritamine, lihtsalt võileib/kuivikud kotis või korilus looduses.

Eelnevast johtuvalt ei tasuks matkami­ seks nimetada päevast jalutuskäiku loodu­ ses, sest sealt puudub ööbimine. Selle koh­ ta on olemas ilus eestikeelne sõna “retk”.

Samuti ei tahaks matkamiseks nimetada Lääne-Euroopa mägedes väga populaar­ set, ööbimis- ja toitlustusteenust pakku­ vate mägionnide vahel kõndimist, kuna seal on katus pea kohale ja toit lauale or­ ganiseeritud. Himaalaja mägedes levinud teemajast teemajja kulgemise kohta, kus asju kannavad kohalikud porterid, on ka­ sutusele võetud mõiste “trekkimine”, mis on tulnud ka eestlaste kõnepruuki.

Matkasid liigitatakse toimumiskoha

(nt mägimatk) või liikumisvahendi järgi.

Levinud on rattamatkad, kus liikumis­ vahendiks on mõistagi ratas; suusamat­ kad, kus edasi aitavad suusad; süstamat­ kad, kus edasi viib süst jne. Vähem ollak­ se kuuldud tõukekelgumatkast ning sisu­ liselt võib matkata ka pesupaliga, kui täi­ detud on ülal toodud kriteeriumid: liiku­ mine looduses omaenda lihaste abil, ööbi­ mine väljas ja ise toidu organiseerimine.

Sõna “automatk” on aga minu jaoks eufe­ mism sellise “tüütu” ettevõtmise kohta nagu auto­reis ja matkamise mõiste alla ei liigitu, sest seal omaenda kondi­auru ei kasutata.

Milleks matkata?

Kui küsida matkamise uustulnukalt, miks ta matkale kibeleb, on peaaegu täiesti kin­ del, et rääkima hakatakse kauni loodu­ se nautimisest. Tõsi ta on, matkamine annab sageli ligipääsu kohtadele, kuhu transpordi­vahendiga ei pääse. Tähelepa­ nu väärib aga asjaolu, et kui pärast mat­ ka millestki räägitakse, siis mitte niivõrd lummavatest vaadetest, kuivõrd neist het­ kedest, kus oli väga-väga raske, ja eeskätt sellest, kuidas nende raskete hetkedega toime tuldi. Ütlen otse: looduse imetle­ mine on pigem kogenud matkaja privi­ leeg, algaja püüab kuidagi endaga võõ­ ras ja harjumatus olukorras toime tulla.

Kummatigi paistab selline enesepiinami­ ne inimestele meeldivat. Matkamine on kaunis nakkav hobi: hinnanguliselt neli

22

ister, k õrgu

Veiko

Orn

/Nipe

s 4810 m.

rnaa

di Re isik

lubi

viiest matkale sattunust jääb matkama ka edaspidi.

Omaette küsimus on matkamise ees­ märk. Väga lihtsustatud, et mitte öelda väär, on ettekujutus, kus eesmärk on jõu­ da looduses punktist A punkti B. Enamas­ ti on selleks tunduvalt lihtsamaid viise kui see, mille valivad matkajad. Selmet hullult vaeva nähes mööda mägiradasid turnida, võiks soovitud kohta sõita auto, rongi või tõstukiga, mida tänapäeval on näiteks Alpides omajagu.

Aga just seda matkajad ei tee. Nemad valivad lihtsama või keerukama marsruu­ di ja higistavad seal nii, et hing paelaga kaelas. See viib paratamatult järeldusele, et tegelik matkaja eesmärk pole konkreet­ se koha külastamine, vaid protsess, mille käigus sinna jõutakse. Taaskord – kui pä­ rast midagi meenutatakse, siis mitte mõn­ da mäetippu või -kuru, vaid pigem seda, mis kõik teekonnal sinna juhtus või oleks peaaegu juhtunud. Hästi lühidalt võiks matkamise olemuse võtta kokku tuntud laulusõnadega “Tore oli olla, sest kole oli möödas…”.

Kes võiks matkata?

Põhimõtteliselt igaüks, kelle vaim on välja­ kutseteks valmis. Füüsilised puudujäägid või ka lausa vigastused pole tegelikult prob­ leem, iseasi, kellele milline ettevõtmine jõukohane on. Kui sul on mõni “händi­ käpp”, tuleb lihtsalt valida sobiv matka­ viis ja jõukohane marsruut. Näiteks jala­

Margus Lehtme /Nipernaadi Reisiklubi

matkamine vigastus ei mängi mingit rolli, kui lähed matkale süstaga, kus sind viib edasi keha­ja käteramm.

Erinevalt olümpiamängudest ei ole mat­ kamises keegi kehtestanud normatiive, mis tuleks enne täita, kui “mängudele” pääsed. Põhiline on leida oma füüsiliste­ le oskustele, aga eeskätt vaimsele suutlik­ kusele sobiv marsruut ning reaaloludest lähtuv matkamise strateegia. Kui ei saa ühtmoodi, leiab alternatiivse viisi ikka.

Meenub üks dokumentaalfilm kolmest sõbrast, kellest üks oli pime, teine ala­ kehast halvatud ja kolmas ilma jalgade­ ta. Neil oli tavaks ronida kaunis keerulisi marsruute, kus pime kandis seljas halva­ tut, kes oli talle omakorda silmade eest.

Amputeeritud jalgadega mees pani selts­ konna jaoks välja köisi, lisaks oli tal kaa­ sas mitu paari proteese eri kaljutüüpide puhuks. Miskipärast kipub alati just see pilt silme ette tulema, kui keegi püüab matkamisest loobumist selgitada füüsi­ lise puudujäägiga.

Kuid veel kord, väga oluline on vali­ da õige matk ja seltskond. Nii mägi kui ka meri ei mõista nalja ning enese ülehinda­ misel ja looduse alahindamisel on matka­ ja jaoks kurvad tagajärjed.

Millest alustada?

Mõistagi võib pea ees seiklusse sukeldu­ da ja loota, et vähemalt keegi teab, mis ees ootab. Tendents, kus matkavõhikute tahtmine tormata otse Mont Blanci tippu, aina süveneb. Sellise tarbijaliku suhtumi­ se taga on matkamise kommertseerumi­ ne. Ostes reisipaketi, arvavad seda tüüpi matkajad, või pigem siis kliendid, et on soetanud pileti mäetippu, ja kommerts­ giidid teevad ka kõik, et nad sinna, sage­ li sõna otseses mõttes, lohistada. Iseasi, mida selline “matkamine” pakub. Õnneks on olemas alternatiiv klubili­ se matkamisena, kus ei väärtustata teenu­ se pakkumist-ostmist, vaid panustatakse inimeste väljakoolitamise ja suhete loo­ mise peale selliselt, et matkajad oskaks iseseisvalt rühmas hakkama saada ning keegi ei peaks neid n-ö potitama. Grupiju­ hi roll on rühma juhtida ja liikmete tege­ vust koordineerida, mitte üksikute “nina­ alust pühkida”.

Valik kommertsmatka või klubilise matka vahel jääb mõistagi igaühe enda teha, aga igal juhul tasuks mõned asjad enne selgeks saada. Selleks tasub osaleda koolitusel, kus matkamise põhielemendid, nagu söömine, magamine, varustus ja lii­ kumistehnikad – vähemalt teoorias, aga veel parem kui praktikas – läbi tehakse.

Nii jääb mägedes rohkem aega ja jaksu matkamise protsessi nautida.

Mida matkamine annab?

Kui kogu eelneva jutu võiks kokku võtta umbes nii, et kulutades hullult raha, saan vastu villis varbad ja veremaitse suus, on see paraku pool tõde. Mis on matkamises sellist, et hobisse nakatutakse enamasti elu lõpuni? Psühholoogiaõpingud ülikoo­ Kunnar Karu /Nipernaadi Reisiklubi

Profülaktika villide vastu.

Tarmo Haud /Nipernaadi Reisiklubi

Varahommikul Väinamerel.

Siim Saidla /Nipernaadi Reisiklubi

Taevatrepp Tenerifel.

lis ja üle 30 aasta matkakogemust on vii­ nud mind järgmiste tõdemusteni.

Sarnaselt spordiga õpetab matkami­ ne tarmukust ja enese sundimise kunsti, mida tavaelus nukralt vähe kohtab. Erine­ valt spordist ei toimu see aga kellegi tei­ sega võistlemise teel, vaid igaüks “võist­ leb” iseendaga. Mitmed hästi tuntud põ­ genemisteed alates enesehaletsusest ja õpitud abitusest kuni lohutussöömiseni on matkaoludes suuremas osas välista­ tud. Vähemalt siis, kui tegu on terve ja hästi juhitud grupiga.

Sundolukorras, kus pole põgenemis­ teed ja ainus toimiv valik on saada hakka­

23

ma, avastab inimene oma tegeliku suutlik­ kuse reservid, ja ausalt öeldes mõjub see narkootiliselt. Ka 30 aastat hiljem naudin ikka ja jälle, et suudan veelgi enamat, kui seni arvasin suutvat – see on väga tähtis, tundmaks ennast täisvereliselt elavana.

Matkamine õpetab ennast hästi tund­ ma väga väheste asjadega, mis on selge vastuhakk meie üha enam asjastuvas/tar­ bivas maailmas. Kaasavõetavate eseme­ te hulk on paratamatult piiratud ja koha­ peal selgub, et kõik saab tehtud veelgi vä­ hemaga. Sööd, jood ja magad ning kõik on hästi. Elamiseks pole vaja järjekordset ostu­tuuri ja asjade soetamist.

Kuigi looduse nautimine pole põhi­ motiiv, nagu eespool juba arutlesime, on looduse kohalolek ja vahel ka tema võim­ suse demonstratsioon reaalsus. Kes korra­ gi on mägedes äikesetormi kogenud, see teab, kui pisike on inimene; kes on mäe­ tipus päikeseloojangut vaadanud, oskab hinnata kõigevägevama loomevõime pii­ ritust. Asjad asetuvad omale kohale, ini­ mene tunneb end taas pisikese looduse osana, mitte peremehena, kes võib loo­ dust oma suva järgi muuta või seda prügi­ kastina kasutada.

Tsivilisatsiooni tüüphaigused, nagu sundasendis töötamisest tingitud selja­ valud, kaovad kui nõiaväel. Piiratud, kuid hoolikalt valitud toit kaotab kilosid, liig­ ne vöövahelt kaob ka ainult siis, kui mä­ gedes piisavalt kõrgel lihtsalt niisama ol­ la, rääkimata liikumisest. Immuunmehha­ nism turgutatakse viimase piirini. Tavali­ selt mägedes haigeks ei jääda, vastu­pidi – enamik viirushaigusi pääseb võidule siis, kui tagasi koju jõutakse ja ennast lodevaks lastakse. Hingamine ja vere­soonkond saa­ vad korraliku karastuse, millest jätkub pä­ rast matka veel kuudeks.

Grupiga matkamine õpetab taas mär­ kama inimest enda ümber ja tegema koos­ tööd. Egoistil pole matkagrupis pikka pi­ du, väga kiiresti kisutakse maha kõik sot­ siaalsed maskid. Nii nagu igaüks salami­ si loodab kõigi teiste peale, nii loodavad teised ka sinu peale. Heas mõttes teine­ teisest sõltuvus on matkal reaalsus, ole sa kõrgmägedes või merel.

Kokkuvõtteks – kes mida matkalt ot­ sib ja/või leiab, on sügavalt individuaal­ ne, sestap mingeid lubadusi keegi anda ei saa. Aga soovituse proovida annan välja väga julgelt. Usun kindlalt, et matkami­ ne on igasugusele spordile hea alterna­ tiiv, mis turgutab nii vaimu kui ka füüsist, kohendab väärtushinnanguid ning aitab inimesel ennast taas üles leida.

Heldur Pedajas, Nipernaadi reisiklubi

rogain

Strateegiamäng looduses Kui märkida oma hobiks rogain, tundub enamikule see mingi friikide pärusmaa.

Tegelikkuses on tegu spordialaga, mille harrastamine on jõukohane igaühele ning mis pole sugugi midagi eksootilist. Eesti suurimal rogainiüritusel TAOK Rogain läheb metsa punktijahile ligi tuhat selle alaga tegelejat.

O

foto erakogu

rienteerumine (ka sellele väga lähedane rogain) on pere­sport, millega reeglina satutakse te­ gelema pereliikme kaudu. Nii juhtus ka Silver Eensaarega (pildil), kes kaheksa-­ aastasena onupoja ja venna jälgedes en­ da jaoks orienteerumise avastas.

Silver Eensaar on võitnud medaleid Eesti meistrivõistlustel orienteerumises.

Uhkemad saavutused on tal ette näidata rogainis – koos vend Rain Eensaarega tu­ li ta 2011. aastal Euroopa meistriks ning 2012. ja 2013. aastal maailmameistriks.

Mis on rogaini ja orienteerumise suurim erinevus?

Rogain on kontrollajaga valikorienteeru­ mine. Enne starti saab teekonna ise pla­ neerida. Pead kaardi peale vaadates hin­ dama, kui kiiresti suudad punktidevaheli­ sed distantsid läbida. Lisaks pead tegema optimaalse valiku, sest punktid on erine­ va väärtusega. Finišisse hilinemist trahvi­ takse punktide mahaarvamisega.

Kas orienteerumisel minnakse rohkem suuna peale läbi metsa või mööda teed?

See teebki orienteerumise ja rogaini huvitavaks, et alati on enda valik ja niimoodi iga punkti korral. Tuleb hinnata, kas rin­ gi mineku pikema distantsi kompenseerib võimalik suurem kiirus. Rogain on sport­ likust orienteerumisest erinev: distantsid on pikemad ja tervet vahemaad joostes läbida ei suudeta. Rogainis kasutatakse võimalusel alati teid ja radu, sest pikas perspektiivis väsitab see vähem.

Kui tähtis osa on paarilisel?

Rahvarogainil on paariline tore kaaslane, kellega saab teekonna valikul vastustust jagada ja muljeid vahetada. Sportlikus ro­ gainis on kaaslane mõnes mõttes abiks, mõnes mõttes riskiks. Kuna mõlemal tuleb igal juhul lõpuni jõuda, peavad nad olema füüsiliselt sama võimekad. Kui mõlemad oskavad hästi kaarti lugeda, on see boo­ nus, sest siis saavad nad teineteist kont­ rollida ja kordamööda puhata.

Võistkonnas võib olla liikmeid rohkem­ gi (rahvarogainil kuni viis liiget), aga se­ da enam on riske: kellel tekivad villid, kel­

õpetust. Abiks oleks korra või kaks käia orienteerumise teisi- või neljapäevakutel, et kaardi ja kompassiga tutvust teha. Li­ saks iseõppimisele võib seal abi küsida asjatundjatelt. Üks võimalus on leida tutvusringkon­ nast mõni, kes on asjaga juba tegelenud, ja tema käest uurida – miks mitte ka esi­ mene võistlus koos läbi teha. Ärge oma võimeid üle hinnake. Kahek­ sa tundi järjest joosta ja samal ajal kaar­ ti lugeda jõuavad vähesed. Esimest kor­ da tulijad võiksidki esialgu ala tundma­ õppimiseks valitud raja läbi jalutada.

Milline on rogaini varustus?

lel krambid – sellega peavad arvestama kõik. Võistleja, kellel on n-ö halb päev, ta­ kistab kogu võistkonna liiklemist. Samas saab meeskonna sees ülesandeid jagada: näiteks ei pea kõik olema tugevad kaardi­ lugemises või kompassiga suuna peale mi­ nemises.

Kellele sa orienteerumist ja rogaini soovitad?

Sellega võiks tegeleda kõik, kellele meel­ dib looduses viibida. Rahvaspordiüritustel osalejatele sobib rogain küll. Proovige jä­ rele, see on palju huvitavam kui tavaline maanteejooks. Boonusena saab eluliselt vajaliku kaardilugemisoskuse.

Kus sellega tegeleda saab?

Orienteerumises on üle Eesti päevakud, kus saab ennast regulaarselt proovile panna.

Tekib hasart ja nii ta läheb. Rogaini saab Eestis harrastada 4–5 korda aastas. Suu­ rim üritus on TAOK Rogain, mis toimub sel aastal 5. oktoobril Jänedal.

Kui kellelgi tekkis huvi, siis milline peaks olema ettevalmistus, et kuu aja pärast rogainil osaleda?

Tänapäeval on muidugi piiramatute või­ malustega internet, kust leiab igasugust 24

Kaheksa tundi on selline aeg, et kindlasti peaks kaasas olema midagi süüa ja juua.

Rajal on küll joogipunktid, aga sina ei pruu­ gi neist mööduda.

Riietuses tasuks vältida puuvilla, pigem panna selga midagi sünteetilist, mis õhku läbi laseb ja kiiresti kuivab. Kui vihma sa­ jab, võiks seljas olla ka vihmakindel jakk.

Väga tähtsad on jalanõud. Matkasaapad pole soovitatavad – need on veekindlad ainult selle piirini, kui vesi üle ääre sisse tuleb. Eelistatud on spordijalatsid, pari­ mad aga maastikujooksutossud.

Pikal jooksmisel-kõndimisel on villid väga tõenäolised tekkima. Kuidas neid ära hoida?

Jalanõu peab olema mugav ja sissekan­ tud. Tähtis, et jalatsid oleksid parajad: lii­ ga suures jalatsis jalg liigub ja villid on kergemad tulema. Villide vältimiseks võib õrnemad kohad enne teipida. Müügil on hõõrdumisvastased salvid, aga asja ajab ära ka beebitagumikule mõeldud kreem.

Küüned tuleb kindlasti lühikeseks lõiga­ ta. Kui ikkagi tunned, et kusagilt hõõrub, peaks keset võistlust korraks kinni pidama ja enne villi katkiminemist sellele plaast­ ri peale panema. Villiplaaster päris õige ei ole, sest mutta või vette astudes ligu­ neb see kergelt lahti. Kõige parem on ta­ valine leukoteip.

Kas sa 5. oktoobril stardis oled?

Ikka, aga ma ei lähe sinna seekord võitma, vaid kogu perega sportlikult aeg veetma.

Külli Värnik

Hea matkajalats on midagi, millele Sa ei pea looduses liikudes mõtlema.

Veepidavus, hingavus, põrutusi vähendav, jalga toetav ja hästi haakuv tald ning vastupidavus on vaid mõned üksikud paljudest detailidest, mis teevad jalatsist selle õige.

Juhtivate tootjate sajad patendid ja pikaajaline kogemus ning meie aastatepikkune kirg matkamise vastu lubavad Sulle pakkuda esinduslikku valikut parimaid matkajalatseid.

Garmont Eclipse GTX

KEEN Siskiyou WP

Garmont Aurora GTX

Kerged ja stabiilsed matkajalatsid meestele.

GORE-TEX® XCR vooder on väga hea hingavusega ja muudab jalatsid veekindlaks.

Vetthülgavast nubuknahast, seemisnahast ja sünteetilisest tekstiilist pealis.

Vibram® hästihaakuv ja isepuhastuv välistald. Garmont PU Spine system toetab jalalaba keskosa ja on paindlik päka all. PU sisetald parandab jala hingamist, EVA vahetald pehmendab põrutust.

Ilmastikukindlad matka- ja vabaajajalatsid meestele. Veekindla ja hingava membraaniga KEEN.DRY vooder. Vetthülgavast nubuknahast ja sünteetilisest tekstiilist pealis. KEEN.PROTECT kive tõrjuv varbakaitse. Y-paindekohad päka all.

Sportlikud naistejalatsid nii matkaradadele kui linnatänavale. GORE-TEX® vooder tagab veekindluse ja hingavuse. 1,4 mm vetthülgavast nubuknahast ja seemisnahast pealis.

Vibram® hästihaakuv ja isepuhastuv välistald. Põrutusi pehmendav EVA vahetald.

Anatoomiast Dikteeritud Disain.

MATKaSPORT kauplused: Tallinn - Järve, Ülemiste ja Rocca al Mare keskus; Tartu - Lõunakeskus; Pärnu - Port Artur 2 25

triatlon

TriSmile Triathloni ihaldatuimad võidud läksid Lätti ja Taani Augustikuu alguses Pühajärvel, Pedeli paisjärve ümbruses toimunud kolmepäevane Baltimaade suurim ja populaarseim triatlonifestival TriSmile hõlmas nelja spordiüritust, sekka mõnusat meelelahutust nii osalejatele kui ka kaasaelajatele.

O

tepää kuppelmaasti­ kult avanevaid vaa­ teid, ligi 30kraadist suvesooja ja mõnusat sportlikku äraolemist tuli sel aastal nau­ tima 1244 triatleeti 14 riigist.

Lisaks spordiemotsioonile pak­ kus võistlus harukordset või­ malust näha tipptriatlonisport­ laseid nii Eestist kui ka välis­ riikidest.

Enim pingeid kruttis mõis­ tagi põhivõistlus poolpikas triat­ lonis ehk TriSmile111, mis pa­ ni omavahel mõõtu võtma üle poolesaja individuaalvõistleja ja 76 võistkonda. Seda, et re­ bimine esikoha nimel tuleb ti­ he, kinnitas juba ainuüksi asja­ olu, et starti läks 11 professio­ naali, nende seas mitmekord­ ne krosstriatloni X-Terra võitja Sam Gardner Suurbritanniast, Esben Hoovgard Taanist ning Ri­ nalds Sluckis Lätist. Just Slucki­ sel, endisel ettevõtjal, kes hak­ kas elukutseliseks triatleediks alles kolm ja pool aastat tagasi

• Kõik võistlustulemused on üleval TriSmile’i kodulehel www.trismiletri.ee.

• Järgmisel aastal toimub TriSmile 1.–3. augustil.

• Pühajärvel juba viiendat korda aset leidnud triatlonifestival sai alguse aastal 2009 endise profitriatleedi Ain-Alar Juhansoni eestvedamisel. Toona kandis võistlus nime Pühajärve triatlon, järgnevatel aastatel toimus see TriStar-sarja osavõistlusena ning tänavu sai võistlus nimeks TriSmile Triathlon.

ning pääses mullu samal võist­ lusel kolmandale poodiumiast­ mele, õnnetus murda end see­ kord ülivõimsalt esikohale. Kui ujumises sai lätlane kirja küm­ nenda ja jooksus viienda koha aja, siis rattasõidul tegi ta kao­ tatud aja tagasi, kasvatas edu­ maa teise koha ees viie minuti pikkuseks ning vormistas aja­ ga 3.18:21 võidu enda nimele.

Põnevat vaatemängu pak­ kusid ka taanlased Esben Hov­

gaard ja Simon Langvad, kes jõudsid rattaraja starti samal ajal ning naasid sõidust samu­ ti üheskoos. Jooksutrassil kas­ vatas Hovgaard siiski rahvus­ kaaslase ees edu mitme minuti pikkuseks, võttes teise kõrgei­ ma poodiumikoha ning jättes Simon Langvadi kolmandaks.

Poodiumile pääsemise eeldu­ si oli ka mitmel eestlasel, ent

26

äärmiselt tihedas konkurent­ sis tuli neil seekord tunnistada välissportlaste paremust. Pari­ ma eestlasena sai viienda ko­ ha Priit Ailt.

Rajal olnud naistest näitas suurepärast sportlikku vormi nii ujumises, rattasõidus kui ka jooksus Maja Stage, kes võt­ tis kohe stardis liidripositsioo­ ni ning hoidis seda vankuma­ tult võiduka lõpuni. Kodupubli­ ku ees teisena lõpetanud eest­ lannat Alma Sarapuud edastas võitja 17 minutiga. Kolmanda­ na jooksis finišikoridori vene­ lanna Julia Surikova.

Võistkondade arvestuses võttis ülekaaluka võidu jooksu­ ekspert Sailfish, mille meeskon­ na moodustasid Jan Siebbersen, Kert Martma ja Ilja Nikolajev.

Põhivõistlusele eelnes hea­ tegevusjooks SmileRun, lisaks startisid Kalev TriSmile11.1 distantsil üle 200 lapse ning A. Le Coq33.3 distantsil pea 300 harrastajat.

SINU TREENING AINULT NUTIKAM

Vastupidavusprogrammid Saavuta oma eesmärgid personaalsete jooksu ja rattasõidu programmide abil.

Füüsilise võimekuse test Ütleb sulle täpselt, kuidas sinu füüsiline võimekus areneb.

Vii oma treeningud uuele tasemele Polar RCX3, RC3 GPS või RCX5 abil.

Kõigis nendes mudelites on sisse ehitatud Polari ainulaadsed Nutika Treeningu funktsioonid, mis sind treeningul juhendavad.

Vali enda lemmik kodulehelt polarestonia.ee või veebipoest oleterve.ee 27

Jooksmisindeks Näitab sinu jooksmisvõimekuse arengut.

persoon

Rivo Saarna: Vaimsest vä paremat vahendit kui füü Fotod: erakogu

Kommunikatsiooni­ agentuuri Idea PR-juhi Rivo Saarna jaoks on rõõmuga tehtud treening hästi veedetud aeg.

Kui guugeldada Rivo Saarna nime, tõestavad mitmedki vasted, et jalgratta­spordil on Rivo elus tähtis roll.

Nii et suhtekorralduse kõrval olete ka tubli spordiinimene?

Määratlus “spordiinimene” kõlab ootama­ tult, kuid rattaspordi roll on tõepoolest minu elus mõneti kasvanud suuremaks, kui kümmekond aastat tagasi oleks osa­ nud ette kujutada. Rattasõidust nagu ka muust aktiivsest treeningtegevusest on saanud elu loomulik osa. Ma ei pea end sportlaseks, aga sageli, kui juttu tuleb sa­ dulas läbitud kilomeetritest või veedetud tundidest, kohtan nii imetlevaid, mõist­ matuid kui ka kaastundlikke pilke.

Kui palju trenni te siis teete?

Kaheksa kuni kümme tundi nädalas, su­ vel keskmiselt 300–400 rattakilomeetrit nädalas. Ka 150kilomeetrises treeningus ei ole midagi tavatut, ajaliselt kulub sel­ leks viis tundi. Kõrvaltvaatajale võib se­ da tunduda palju, kuid samal ajal töötab üheksa inimest kümnest nädalas vähe­ malt 40 tundi ja seda peetakse täiesti nor­ maalseks. Minu jaoks on rõõmuga tehtud treening igal juhul hästi veedetud aeg.

Mis teid rattasõidu juures köidab?

See on mitmekülgne ja huvitav viis tren­ ni teha. Rattaga sõites saab valida aja, intensiivsuse ja koha, kus treenida. Sõi­ ta võib igal pool – maanteel, kruusateel, metsarajal. Rattaga näeb ja avastab palju.

Rattasõitu peetakse pigem raskeks treeninguks.

Usun, et suurem osa inimesi, kes end ak­ tiivselt treeningutel ei liiguta, alahindab oma tegelikke võimeid. Samuti ollakse tu­ lemuste ootuses kärsitud ja tehakse esi­ mesed trennid liigse intensiivsusega. Mi­ nu kuueaastane poeg avaldas mõni aeg ta­ gasi soovi sõita rattaga lennujaama, bus­ sijaama ja rongijaama. Lisasin loetelusse veel sadama ja nii sõitsimegi koos ühel juu­ likuu õhtupoolikul kõik need kohad Tal­

Võistlusel Alpides tuli ühe sõiduga läbida üle 5000 tõusumeetri.

28

persoon

äsimusest ülesaamiseks üsiline pingutus ei olegi tegema. Hea füüsiline vorm on tähtis sel­ leks, et elu nautida ja õnnelik olla. Vaim­ sest väsimusest ülesaamiseks paremat vahendit kui kehaline pingutus ei olegi.

linnas ratastel läbi. Aega kulus paar tun­ di ning 20 kilomeetri läbimine ei olnud lii­ ga raske ka lasteaialapsele. Vastupidi, us­ kumatult lahe, kuidas ta seda nautis. Kui kuueaastane väntab rõõmuga paarküm­ mend kilomeetrit, on 50–60 kilomeetrit jõu­ kohane distants igale täiskasvanule. Selli­ ne rahulik paaritunnine kulgemine peegel­ dab ratta­sõidu positiivseid külgi: ei koor­ ma lihaseid, on kehale tõhus ja aeroobne tegevus ning süda lööb tervislikus tsoo­ nis. Tähtis on muidugi valida õige tempo.

Kuidas te ise rattasõitu harrastama hakkasite? Ütlesite ju ennist, et aastaid tagasi poleks te ette kujutanud, et läbite nii palju kilomeetrid ja kulutate sõidule arvukalt tunde.

Elus määrab juhus. Meie asi on need või­ malused ära tunda ja neist kinni haara­ ta. Oma esimese maastikuratta ostsin 1998. aastal. Täiesti juhuslikult kutsus sõber mind samal sügisel Tartu rattama­ ratonile, mis toimus siis esimest korda.

(Sel aastal juba 16. korda. Rivo Saarna on osalenud neist kõigil. – K.V.) Tollal oli ma­ raton 63 kilomeetrit pikk. Raske oli, sest distantsi läbimisega kahekordistasin ko­ gu oma eelneva kilometraaži – enne olin sõitnud vaid 2 x 30 kilomeetrit. Järgmisele Tartu rattamaratonile läksin taas. Sihipä­ raselt trenni ma siis ei teinud ja spetsiaa­ lselt maratoniks ei valmistunud.

Pöördemoment saabus tosin aastat ta­ gasi, kui töö viis kokku Allar Tõnissaare ja Sulev Lipuga, kes alustasid üle-eestilise maastikurataste sarivõistluse korraldamist.

Olin tollal ETV reklaami- ja turundusdirek­ tor ning Allar ja Sulev tulid küsima, kui­ das uut rattasarja kajastada võiks. Hästi toredad inimesed – jäime lobisema ja tut­ vus süvenes. Edasi tulid juba rattalaagrid Pro Jalgratturite Klubiga, üha enam võist­ lusi ja treeninguid. Mulle meeldis, tekkis hasart ja soov proovida, kui kaugele võin jõuda ning millised on piirid.

Milline on praegu “kooselu” teie ja jalgratta vahel?

Nüüdseks olen leidnud oma aja, treenin­ gute ja heaolu vahel tasakaalu. Treenin­ gud ja võistlused on minu elu loomulik osa. Mulle ei ole esmatähtis koht tulemus­ te tabelis, vaid sõidu ja trenni nautimine.

Treeningvõimalusi on meil piisavalt?

Rivo Saarna rattamaratoni Grand Raid 45. kilomeetril, teeninduspunktis. Ühel laskumisel purunes esirehv, rehvivaht lubas sõita teeninduspunkti, kus Rivo sai vajalikku abi.

Sõitsite sel kevadel koos kaheksa harrastusratturiga ühe nädalaga läbi kõik Samsung Estonian Cupi kaheksa rada ja 500 kilomeetrit. “Ringvaatele” antud intervjuus ütlesite, et spordis tuleb püstitada eesmärke. Mida te täpsemalt silmas pidasite?

Sport on olemuselt tulemuse, eesmärgi ja selle ületamise keskne. Usun, et iga­ ühel, kes Samsungi sarjas osaleb, on oma eesmärk – olgu selleks siis võrdlus sõbra­ ga, kõrgem koht, soov pääseda paremas­ se stardigruppi või distants üldse läbi sõi­ ta. Möödunud aastal sõitis üle 300 inime­ se läbi kõik Samsungi sarja kaheksa ma­ ratoni. Need on sihikindlad ratturid, kes tunnevad võistlustest kahtluseta rõõmu.

Motiveeriv eesmärk võib olla ka regulaar­ ne treeningtegevus.

Kumb on teie jaoks tähtsam, kas tulemus või füüsiline heaolu?

Pigem heaolu läbi füüsilise pingutuse. Saa­ vutusspordis on reeglina tulemus võrdeli­ ne panustatud ajaga. Selleks et tippu jõu­ da ja eesmärk saavutada, tuleb pühendu­ da. Elus on ka teisi olulisi asju ning usun, et olen leidnud enda jaoks hea tasakaalu.

Minu jaoks on vähetähtis, kas olen lõpu­ protokollis 51. või 151. kohal. Tunnen rõõ­ mu heast sooritusest, pingutusest ja ra­ jal olemisest.

Mida on rattasport teile andnud?

Õpetanud oma elu planeerima ja valikuid 29

Kergliiklusteede rajamine on hea näide sellest, kuidas pakkumine loob nõudlust ja sisu. Seni, kui polnud rattateid, ei osa­ tud seda vajadust ka hinnata. Nüüd on tekkinud teed ja koos sellega inimesed, kes tänuga seda võimalust kasutavad. On tähelepanuväärne, kui kiirelt aktiivsete ja sportlike inimeste hulk Eestis kasvab.

Loodan väga, et eestlane teeb sporti hea füüsilise vormi ja enesetunde pärast, mit­ te eestlasliku saavutusvajaduse “naabrist parem” nimel. Võrreldes naaberriikidega on meie rahvaarv väike, kuid spordiüritu­ si, millest võtavad osa tuhanded, on roh­ kem kui Soomes, Lätis või Venemaal. Võist­ luskalender Eestis on ülitihe ja võistluste korraldustase kõrge.

Kus treenite? Kergliiklusteedel?

Minu puhul kehtib 20/80 printsiip – 80% rattatreeningutest teen maantee­ rattaga. Maastikul sõidan vaid iga viien­ da trenni, kuid enamik võistlustest on just maastikurattamaratonid. Kergliiklusteid kasutan linnas liikumiseks, kuid treenin­ gute maht tuleb ikka maanteelt.

Stardite 20. augustil Šveitsi poole…

Jah, tõstame sõpradega rattad matkabus­ si ja asume teele. Teeme läbi kaks kõige ägedamat rattamaratoni Alpides: Grand Raid ja National Park Marathon. Mõle­ mad on u 130 kilomeetrit pikad ja Ees­ ti ratta­maratonidega võrreldes väga eri­ nevad võistlused. Ühe sõiduga läbime üle 5000 tõusumeetri, mida on enam kui ko­ gu Samsung Cupi hooaja jooksul kokku.

Eestis on lihtsad rajad, mägedesse lähe­ me selleks, et kogeda, mida mägirattasõit endast tegelikult kujutab. Kui eesmärki­ de seadmise juurde tagasi tulla, siis niisu­ guste võistluste läbimine on samuti ees­ märgi saavutamine. Polegi varem seda­ võrd raskel võistlusel osalenud – sõidu­ ajaks tuleb tõenäoliselt üle kümne tunni.

Ees ootab kvaliteetaeg koos sõpradega.

Kristiina Viiron

ADIDAS Fotod: Zuzu

Rio maratoniks treenivad kolmikõed Luiged vasakult: Lily, Liina, Leila.

Kollektsioone esitles FreeFlow Stuudio tantsuklubi Alice Aleksandridi juhtimisel. Stilist Karolin Kuusik, muusika eest vastutas 5Loops.

adidas avas Eestis oma esimese esinduskaupluse Andres Oper uudistab uut adidase jalgpallipuutsat Nitrocharge.

A

ugustis avas adidas Tallinnas Rocca al Ma­ re keskuses oma esi­ mese rahvusvahelistele stan­ darditele vastava firmakaup­ luse Eestis. Uues parimas adi­ dase sporditoodete kaupluses on müügipinda 140 m². Vali­ kus on üle 2000 spordirõiva (adidas Performance), vabaaja­ rõiva (adidas Originals), jalat­ si ja aksessuaari.

Muuhulgas on kaupluses müügil uuenduslikud vahetal­ da Boost sisaldavad sügistal­ vise kollektsiooni jooksujalat­ sid BoostSonic.

Tähistamaks uue poe ava­ mist, annetas adidas avamis­ nädalal iga ostu pealt kindla summa Keila SOS laste­küla jalg­ pallistaadioni renoveerimis­ fondi – kokku koguti 2241 eu­ rot. Lisaks keerutati üritusel õnnepalli sportlaste nimede­ le, kelle treeningu kingib adi­ das Keila lastele. Õnnepall ot­ sustas, et laste treeningut lä­ hevad läbi viima õed Luiged.

Avapeo korraldaja Mihkel Lubi Elamusstuudiost.

Kaupluse avapaugu andsid Evelin Pae, adidase turundus­­ juht, ja Marta AlechnoPurliene, adidase frantsiisipartneri Winnerspordi esindaja.

30

Indrek Zelinski koos Marko Kristali pojaga adidase uusimaid trende uudistamas.