EE SPORT (18.aprill 2013)

JOOKSMINE | JALGRATTASPORT | AUTOSPORT

18. aprill 2013

UUED RATTAD ON SAABUNUD!

379.-

Tallinnas m端端vad Merida rattaid: Veloplus, Velospets, AT Sport

Soovid omale JOOKSUJALATSEID, JOOK KS SUJ UJALA ATSE TSEIID D,

mis mis hästi hästi sti sobivad? so obiva ivad ad?

A

Enne, En E nn ne ne, e, kui kui ostad ku osstta o ad uued, uued u uu ued ed, tule tule tu lle ja ja testi test test te sti ti Jooksueksperdis!

JJo ookkssu suek uek eksp kssp sper per erdi rrd diis! d s!

eg 2.26 Pariisi jooksumaratonil – braavo, Priit Lehismets! Rõõm teada, et hoolimata pikalt kestnud talvest on Eesti sportlased heas vormis ning saavutavad juba varakevadel välisvõistlustest osa võttes imetlusväärseid tulemusi.

Kevadhooaeg on alanud hästi. Jooksuradadel näeb esimesi treenijaid, kes külma trotsides on spordi­saalidest välja tulnud. Esimesed suuremad jooksuvõistlused on Eestis samuti üsna pea algamas. 27. aprillil toimub iga-aastane RMK Kõrvemaa kevad­jooks, kus saab ennast proovile panna 6ja 16kilomeetrisel distantsil ning samal ajal nautida mitmekülgset loodust ja jooksurada. Tõeline pärl jooksusõbrale hooaja algusesse.

Seekordse EE Spordiga anname ülevaate sel suve­ hooajal toimuvatest suurematest spordiüritustest, uudistest ja muudatustest. Seekord oleme persooniks valinud peale väga heade sportlike tulemustega Rait Pallo ka Ari Vataneni, kelle kinnitamine Eesti Autospordi Liidu presidendiks on suur ja positiive üllatus kõigile autospordisõpradele.

Kaunist kevadet ja sooja suve!

Kuidas Ku s käituvad käi käituva t vad d Sinu u jalad ad joostes? joos o s?

Mida teevad M t va Sinu in nu jooksujalanõud? jooks oo uj n d??

Jooksueksperdis k k perdis r müügil mü gi m parim rim i valik a jooksujalanõusid! jjooksujalanõ oo uj n nõusid! õusid! d

Testime!

Testime sind jooksulindil ja kontrollime jalatsite sobivust.

Nele Laev

EE SPORT

www.jooksuekspert.ee

Väljanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee; Rain Taimre, rain.taimre@lehed.ee, tel 669 8048 Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

Paldiski mnt 96, Tallinn, E-R 12-18 ja L 11-15 Sissepääs läbi HAWAII EXPRESSI kaupluse.

KOOSTÖÖPARTNERID:

Helista ja broneeri aeg 566 20063

Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ, Klubi Tartu Maraton, Pärnu Kahe Silla Klubi, Jalajälg AS, Rally Estonia OÜ, Pro Jalgratturite Klubi MTÜ

3

PERSOON

Fotod: Mallor Malmre

Mitmekülgne harrastussportlane Rait Pallo: Eestlased on spordirahvas!

Juba aastaid Tartu nelik­ üritusel osalenud ning võist­ lusest viiel korral võitjana väljunud Rait Pallo sõnul on tema spordi­armastus pärit juba lapsepõlvest. Praegu seab kiire elutempo küll omad piirid, kuid spordi­ pisikut pole see siiani välja juurida suutnud.

R

ait Pallo on harrastussportlaste jaoks tuntud ja arvestatav konkurent. Tema kontole saab kanda viiekordse Tartu nelik­ ürituse võidu, lisaks on sama ürituse poodiumil esikolmikus seistud nii mitmelgi aastal. Sellest hoolimata jääb mees tagasihoidlikuks ning sõnab, et pigem on kõige enam rõõmu ja emotsioone pakkunud need võidud, mille puhul on viimase hetkeni tulnud endast viimast võtta.

Alguste algus Kui Rait Pallo käest uurin, milliseid teid pidi jõudis ta taas aktiivse spordini, sõnab mees, et tegelikult on spordi­pisik osaliselt ka sõprade teene. „Lapse­põlves tegelesin kergejõustikuga, sealt on pärit hea koordinatsioon.

Vahepeal, 1990ndatel olin keskendunud pigem õpingutele ja tööalastele väljakutsetele ning sport jäi elus taga­plaanile. Siis sattusin sõpradega 1997. aastal Amsterdamis maratoni nägema ning tekkis kihk ka ise osaleda. Umbes poolteist aastat hiljem läbisin Tallinnas elu esimese jooksumaratoni ja sealt kõik algas,” selgitab Pallo.

4

PERSOON

Edasine läks juba loogilist rada pidi. „Aasta hiljem sattusin triatloni juurde ja otsustasin, et pean läbima ka täispika triatloni: kõigepealt 3,8 km ujumist, siis 180 km ratast ning lõppu 42 km jooksu LõunaRootsis – sealt saadud emotsioon on meeles siiani. 2003. aastal lisandus huvidesse ekstreemsport. Kõik andis tugevasti entusiasmi ning kuna sõbradki on hingega asja juures, oleme aja jooksul proovinud osaleda ja võistelda nii palju, kui selleks aega ja ressurssi jagub.”

Vaheldus ja mitmekülgsus

Eelkõige pean end harrastajaks seepärast, et arvan, et spordi nautimine ei tohi muude eesmärkide kõrval esiplaanil olla.

Ennekõike rõõm liikumisest „Tegelikult võin öelda, et pean end ise võrreldes mõningate konkurentidega täiesti tavaliseks harrastus­ sportlaseks,” jääb mees tagasihoidlikuks. Minu treeningukoormus ei ole väga suur, välismaal käin tavaliselt vaid kevaditi nädala rattaga sõitmas, kui meil siin veel vastavat ilma ei ole. Igapäevaselt hoian end vormis sörgi ja mõõduka treeninguga, nädala­v ahetustel olen kas võistlustel või veedan sportlikult aega perega. Lapsed ja abikaasa on mul samuti spordipisikuga nakatunud ning armastavad rattasõitu ja suusatamist.

Igaüks loomulikult omas tempos.” „Siinkohal teeb mulle rõõmu, et kuhu ma oma spordipisiku toel ka ei jõuaks, alati on seal ükskõik millise spordi­a la harrastajate seas hulk tublisid eestlasi. Oleme oma rahvaarvu juures aktiivsemad kui nii mõnigi suurriik. Seda näeb nii nädala­ vahetustel kodusel Nõmme suusa­ rajal, Tartu maratonil kui ka Viljandi järve jooksul. Eestlane oskab sporti nautida ning see on kõige tähtsam.”

„Sport pakub midagi nii hingele kui ka kehale. Eelkõige pean end harrastajaks seepärast, et arvan, et spordi nautimine ei tohi muude eesmärkide kõrval esiplaanil olla. Võistlustel ja treeningutel on ette tulnud nii mõndagi, mis tol hetkel meele mõruks tegi, kuid mida on hea tagantjärele meenutada. Kogemus rikastab ning nõnda on oma tähendus igal võidul ja kaotusel,” kinnitab Pallo. „Lisaks suusatamisele, rattasõidule ja jooksmisele harrastan heade tiimikaaslastega juba aastaid rogaini – pika kontrollajaga võistkondlikku valikorienteerumist, millega tutvusin mõni aasta tagasi. Esmane magus tulemus oli meie meeskonnal kohe MMi kolmas koht. Poleks seda oodanudki!” meenutab Rait Pallo, lisades, et rogaini puhul on peale füüsilise tugevuse tähtis ka vaimne pool. 24 tundi vältava võistluse puhul on edukad need, kel tugev tiim ning head omavahelised suhted.

Kui uurin, millised on edaspidised sportlikud eesmärgid, selgitab Rait Pallo, et sel aastal on plaanis osaleda kevadel toimuvatel rahvajooksudel. „Viljandi järve jooks on mulle eriti südamelähedane, sest naudin sealset rada. Loomulikult Tartu jooksumaraton. Lisaks on soov osaleda välismaistest võistlustest Pihkva rogaini MMil juuli lõpus. Soovin korra perega ära käia ka Soomes Tahko suusa­ radadel – kui mitte nüüd, siis aasta lõpus. Ehk õnnestub kunagi läbida ka siiani unistuseks jäänud Hawaii triatlon, kes teab!” muigab Pallo suurimast unistusest rääkides.

Kadri Penjam

5

intervjuu

Ari Vatanen: Sihile 7. märtsil tehti Eesti Autospordi Liidus ajalugu. Juhatuse poolt oli ainsaks kandi­ daadiks seatud autoralli maailmameister ja europoliitik Ari Vatanen. Üldkoosolekul oli kohal 32 klubi 39st ja Ari Vataneni poolt hääletas 28 klubi. Sellega on Eesti Autospordi Liidu presidendiks järgmiseks neljaks aastaks valitud Ari Vatanen.

EE Sport küsitles vastset presidenti.

Milline on Eesti autosport maailma mastaabis vaadatuna?

Eesti on pindalalt küll väga väike riik, kuid alati ei peitu sügavam sisu pelgas ruutmeetrite arvus. Eesti on end riigina näidanud visa, püüdliku ja edumeelsena, mis kõik on andnud talle Euroopas ja kogu maailmas austust väärt positsiooni. Vaid pisut rohkem kui kümne aastaga suudeti sisuliselt eikuskilt tulnuna saada ELi ja NATO liikmeks, sarnased on lood autospordis. Tohutu Nõukogude Liidu koosseisus meisterdati parimad võidusõiduautod just siin, üleliidulistel meistrivõistlusel võitlesid esikohtade eest just eestlased.

Olles kuulnud ja näinud, milliste autodega Eestis taasiseseisvumise järgsetel aastatel rallit sõideti, kuidas käis esimeste lääne autode hankimine ning oma meeste upitamine maailma tippsarjadesse, olen sügavalt imestunud, kuhu on tänaseks jõutud.

Oma head klassi ei ole näidanud mitte ainult sõitjad – võistluste tase meelitab Eestisse ka hulgaliselt välis­võistlejaid. Võin omast kogemusest öelda, et siia tõesti tahetakse tulla, ning tulevikus üha rohkem, sest valmiv ringrada ja plaanitavad EM-­etapid rallis ja rallikrossis lähema viie aasta sees annavad kindlasti oma panuse.

Eks ole Eesti autospordi tublidust võimalik hinnata ka meie maailma­ tasemel kohtunike ning muidugi Formula­ Studenti meeskonna järgi, mis mõlemad on oma olematu ressursipagasi pealt suutnud terves maailmas korda saata suuri tegusid.

Autosport maailma mastaabis on poliitika ning selle seadusloome ei pruugi alati kõigile pooltele sobida.

Millised on põhiülesanded sel aastal?

Esmalt peame paika saama sihid, mille poole püüelda, ning eesmärgid, mida soovime saavutada. Säärase arengukava koostamisega tegeletakse EALis juba süsteemselt, aga tere­ tulnud on loomulikult kõik muudki konstruktiivsed ideed. Olen EALi liikmetele ikka öelnud, et minu roll on aida­ta oma kogemuste ja tutvustega, mis aastate jooksul kogunenud on.

Teen seda alati rõõmuga.

Autosport maailma mastaabis on poliitika ning selle seadusloome ei pruugi alati kõigile pooltele sobida. Enda peamise ülesandena näengi Eesti huvide paremat kaitsmist FIAs (rahvusvaheline autoliit), et aida­t a luua koostöös naaberriikidega konkurentsi­t ihedamaid meistrivõistluseid. Praegu ei ole naaberriigi noorel võidusõitjal siinsetelt meistrivõistlustelt punkte võimalik saada.

Teatud määral on see muidugi õige, välistamaks n-ö noorte professionaalide tekkimist, kuid läbirääkimiste teel FIAga­on kindlasti võimalik leida kuldne kesktee. Soovin veel seda rõhutada, et FIA ei ole kellegi vaenlane, vaid koostööpartner ning ainult koostöö saab olla pikaajaliselt tulemuslik.

6

Sel aastal teeb EAL mitmeid noortele suunatud tegevusi. Näiteks on käivitatud hobikardisari „Talendid rajale 2013” ning standardsetel Renault Twingodel sõidetav „Noored rooli” – mõlemas saavad noored soodsalt esma­kordse võistluskogemuse. Meie peamine eesmärk ei ole leida otseselt uusi talendikaid autosportlasi, pigem näidata autospordi pehmemat poolt, milleks on puhas spordist saadav rõõm ning võimalus ohutus keskkonnas autot kui potentsiaalselt ohtlikku sõiduvahendit tundma õppida. Liiklusohutus on kindlasti üks meie selle aasta prioriteete, samuti autonduse suunas esimeste sammude astumine.

Olete öelnud, et Autospordi Liit pole ühemehe-show, vaid meeskonnatöö, ja kui me sellega hakkama saame, suudame ka häid tulemusi näidata. Kui suur on see meeskond? Kas tunnete tiimi olemasolu ja toetust?

Eesti autospor t koosneb umbes 1250 litsentseeritud sõitjast, kes jaotuvad kaheksa võistlusdistsipliini vahel. Tollele numbrile lisanduvad võistluste korraldajad, kohtunikud ning loomulikult tohutu taustajõud toetajate-fännidega. Tugeva alaliidu põhi­ mõte seisneb selles, et võistlusalad toetavad teineteist.

Soovin öelda seda, et näiteks tänu äärmiselt populaarsele Rally Estoniale on võimalik end autospordi­ alana edukamalt reklaamida ka mõnel drift’i- või kiirendusüritusel. Üheskoos saame luua hüvesid meile kõigile ning see ongi põhimõte, mille järgi autospordipere tegutsema peab. Arva-

intervjuu

viib alati ja ainult suur töö mus, et keegi on näiteks rallisõitja või kiirendusvõistluse korraldaja ja muud distsipliinid temasse ei puutu, on iganenud ning sellest saab iga hea maine­ kujundaja suurepäraselt aru. Loomulikult konkureeritakse omavahel teatud valdkondades, olgu selleks siis sponsorrahad jms, kuid ühisosa peab siiski olema Eesti autosport. Täna on EALil 39 liikmesklubi. See arv on viimase aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, mis on äärmiselt positiivne.

Edasiviivat jõudu näen aga igaühes, kes vaevub mis tahes kujul huvituma Eesti autospordi käekäigust.

Olgu selleks siis perega võistlusraja ääres pealtvaatajana viibimine või hobikardikeskuses pühapäeva veetmine.

Mis on ühist poliitikal ja spordil? Spordil ja nn spordi kureerimisel, juhtimisel?

Süvenemata siinkohal kummagi valdkonna detailidesse, võin öelda, et sihile viib alati ja ainult suur töö.

Eesmärgi­p ärasus, koostöövõime ja strateegiline tegutsemine on tähtsad ka kõikjal mujal elus, mistõttu mingit võrdlust või samastamist siin­kohal üle ei dramatiseeriks. Loodusseadused kehtivad igal pool.

Mis võiks muutuda / peaks muutuma nelja aastaga Eesti autospordis?

Suurt rõhku plaanime panna noorte­ projektidele, nagu juba teist aastat koostöös FIA Institute’iga toimuv EAL Akadeemia, mille väljaarendamine mitmetasemeliseks on meie järgmine prioriteet. See nõuab loomulikult kõ-

EAL Akadeemia mõte on valmistada eri tasemel sõitjaid ette järgmistele astmetele jõudmiseks.

vasti tööd ning võtab korralikult tööle­ hakkamiseks kindlasti nii mõnedki aastad aega. EAL Akadeemia mõte on valmistada eri tasemel sõitjaid ette järgmistele astmetele jõudmiseks. Kui sõidad võidu, aga su teadmised tehnika toimimise, psühholoogia, toitumise või muu vallas on puudulikud, pole sa kokkuvõttes täiuslik võidu­sõitja.

Alaliidu roll aga ongi olla suunanäitaja ning seesuguste programmide elluviija, sest Markko Märtini ja Kimi Räikkoneni taolisi talente õnnestub pimesi leida vaid kord kümnendi jooksul. Süsteemi olemasolu korral on tõenäosus lihtsalt suurem.

Spordi poolelt alustame esmalt analüüsiga, mil moel ja kas oleks Eestis võimalik luua võistlussarju, mis toidaksid võitjaga mõnd rahvusvahelist võistlussarja. Hea proovikivi on siin ralli poolelt JWRC, ringrajal aga näiteks WSR 2.0 või mõni muu sarnane, üsna soodne sari, võimaldamaks maailmas pildil püsida. Kui õnnestuks luua kodumaine odav sari, mille võitjat premeeritaks osalemisega rahvusvahelises sarjas, kasvaks kindlasti ka pühendumus ja fokuseeritus koduses liigas. Eestis võistlemisega samal ajal tegeleks noortega EAL Akadeemia koolitusprogramm.

Süsteem hakkab olema ka meie kohtunikekolleegiumil, läbi mille on võimalik kaasata inimesi, kellele võidusõitmine huvi ei paku või kellel puuduvad rahalised võimalused kohe osalemiseks. Autosporti seestpoolt vaadates tekivad kindlasti huvitavad mõtted ja avanevad uued võimalused. Samuti saab näha, et see pole mitte alati kallis. Ükskõik kas soovitakse sisimas saada sõitjaks või võistluse korraldajaks, töökogemus mis tahes valdkonnas annab alati teatud vilumuse teises vallas edukalt hakkama saamiseks.

Kokkuvõttes leian, et tegemist on meil küllaga, kuid esmalt on tähtis seada paika selged sihid.

7

ARI VATANEN Sündinud: 27.04.1952 Tuupovaara, Soome Perekonnaseis: abielus, nelja lapse isa Elukoht: Prantsusmaa/Soome Rallikarjäär maailmameister 1981 neljakordne Paris-Dakar Rally võitja Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi liige aastatel 1999–2009.

Aastatel 1999–2004 Euroopa Parlamendi liige Soome Rahvusliku Koonderakonna esindajana. 2004. aastal valiti europarlamenti tagasi. Vatanen kandideeris siis Prantsusmaa erakonna Rahvaliikumise Liit nimekirjas.

Fraktsioonid: Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraadid Osalenud järgmiste komisjonide töös: väliskomisjon, transpordija turismikomisjon (2004– 2009), põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, regionaalarengukomisjon (1999–2004)

maraton • 27. aprill RMK Kõrvemaa Kevadjooks • 1. mai Suurjooks ümber Viljandi järve • 12. mai SEB Tartu Jooksumaraton • 18. mai SEB Maijooks Tallinna lauluväljakul • 25. mai PAF Tartu Olümpiajooks • 7. juuni Eesti Ööjooks Rakveres • 10. august Narva Energiajooks • 1. september Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks Pärnus • 8. september SEB Tallinna Maraton ja Sügisjooks • 6. oktoober Viking Window Paide-Türi Rahvajooks

Maratonijooks ja jooksuharrastus koguvad populaarsust

Pargiteedele ja tänavatele on jõudnud kevadekuulutajad – kuivenev asfalt ja metsaalune meelitavad jooksjaid algavaks hooajaks ettevalmistusi tegema. On õige aeg teha kokkuvõtteid möödunud hooajast ja uurida tänavust jooksukalendrit.

M

ati Lilliallik MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubist jäi hooajaga väga rahule: rekordilised Tallinna Maraton ja Maijooks ning uue asjana käivitatud Eesti Linnajooksusari panevad silma särama ja entusiastlikult uuele hooajale mõtlema.

Tosina aastaga osalejate küm­ nekordne kasv Kõik sai alguse 2000. aastal, kui neli edumeelset ettevõtet – Nike kaubamärgi esindaja AS Jalajälg, tollane Hansapank, TV3 ja Eesti Päevaleht – panid seljad kokku ning käivitasid koos noore korraldusmeeskonnaga uue moodsa formaadiga jooksuvõistluse, mis sai nimeks Tallinna Sügisjooks. Võistluspaigaks said Kakumäe teed ja tänavad ning osavõtjaid oli 1869.

2012. aastal oli osalejaid juba kümme korda rohkem – 18 785. Mati Lilliallik prognoosib, et jooksmise populaarsus ja liikumisharrastus üldse kasvab aastatega veelgi. Kas kusagil tuleb ka lagi? „25 000 oleks veel selle raja ja formaadiga korraldatav,” usub ta.

2000. aastal toimunud esimese Tallinna Sügisjooksu põhidistantsi

21,1 km võitis Eesti parim pikamaajooksja Pavel Loskutov kohe pool­ maratoni uue Eesti rekordiga 1:03.23.

Hiljem on Loskutov tulnud võitjaks rekordiliselt seitsmel korral!

Kuna Sügisjooksu inspiratsiooniallikaks ja eeskujuks on algusest peale olnud juba aastaid toimunud suured linnajooksud mujalt maailmast, tehti esmapilgul hullumeelsena tundunud, aga tagantjärele vaadates igati loogiline järgmine samm – 2007. aastal otsustati viia Sügisjooks üle Tallinna kesklinna! „Raskeim katsumus oli ja on siiani kesklinnaliikluse võimalikult valutu ümberkorraldamine ürituse ajal ning jooksuradade turvamine ja osavõtjate teenindamine,” tõdeb Mati Lilliallik. „Kui 2007. aastal esimest korda Tallinna kesklinnas toimunud Sügisjooks oleks ebaõnnestunud, siis tõenäoliselt rohkem meid sinna lubatud ei oleks.”

Tallinna maraton rahvusvahe­ lisele tasemele Samal ajal kui Sügisjooksu esimesi kordi kesklinnas peeti, küpses korraldajail plaan edasiseks arenguks.

Eestil puudus oma suur rahvusvaheline maratonijooks – see tühimik tuli täita. Korraldajad tutvusid lähinaabri8

te Riia, Helsingi ja Stockholmi maratonide köögipoolega ning omandasid kogemusi, külastades linnamaratone Veneetsias ja Hamburgis. 2010. aastal võetigi maratonidistants kavva ja kohe esimesel korral sündis Baltimaade maratonijooksude osavõturekord – Tallinna Maratoni lõpetas 995 jooksjat. 2011. aastal valiti Tallinna Maraton maailma 50 mainekama maratoni­jooksu hulka.

Tänavusel SEB Tallinna Maratoni kõikidel distantsidel osales kokku rekordiliselt 18 785 liikumisharrastajat 37 riigist, neist maratonidistantsil 1574 jooksjat. Ühtekokku on 13 aasta jooksul Tallinna Maratonist ja Sügisjooksust osa võtnud tervelt 107 874 liikumisharrastajat! Need arvud on Eestis ja Baltimaades enneolematud ning annavad korraldajatele julgust vaadata optimistlikult tulevikku.

Üle 10 000 naise korraga rajal Lisaks Tallinna Maratonile korraldab MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi veel mitmesuguseid jooksu- ja rahvaspordiüritusi. „Kokku korraldasime 2012. aastal kaheksa sündmust, kus osales 39 528 liikumisharrastajat.

Seegi on uus rekord, tõstes meid teist aastat järjest suurimaks rahvaspordi­

maraton ürituste korraldajaks Eestis,” tõdeb Mati Lilliallik. „Eestimaa inimeste seas on rahvaspordivaimustus suurenenud ja kasvutrend jätkub.”

Populaarsuselt teine on kevadine SEB Maijooks. See on suurim naiste tervisespordiüritus Baltikumis. Maijooks sai alguse 1988. aastal – siis oli küll osalejaid kõigest 250, aga paari aasta pärast oli osalejaid 3000 ja sealt alates on osalejate arv aasta-­a astalt kasvanud. 2012. aasta Maijooksul oli 13 051 osalejat.

Need numbrid ei tähenda, et meil oleks Eestis 40 000 rahvajooksjat, kes valmis poolmaratone ja maratone jooksma. Paljud osalevad mitmel jooksul, aga paljude jaoks on mõni kindel võistlus, kus käia. „Pakun, et kattuvust on 25–30 protsenti,” ütleb Lilliallik. „Samas on Maijooks täiesti unikaalne nähtus, sellel osalenutest 2/3 mujal ei käi.”

sari – Eesti Linnajooksud. Suuremates Eesti linnades peetavad jooksuvõistlused liideti ühisesse sarja. Linnajookse oli mullu ja on ka tänavu kokku kuus: Tartu Olümpia­ jooks (tänavu 25. mail), Rakvere Ööjooks 7. juunil, Narva Energiajooks 10. augus­t il, Pärnu Kahe Silla Jooks 1. septembr il, Tallinna Maraton 8. septembril ja Paide-Türi Rahva­ jooks 6. oktoobril. Eelmisel aastal esimest korda toimunud sarjas osales kokku 34 678 osalejat. „Eesmärgiks olime võtnud 30 000, aga läks paremini,” on Lilliallik pilootprojekti üle

Midagi uut – Eesti Linnajooksud Eelmisel kevadel loodi koostöös Eesti Olümpiakomiteega ja erinevate jooksude korraldajatega uus rahvaspordi­ Huvitavaid fakte maratonist • Maratoni distants on 42,195 km. Esimestel olümpiamängudel 1896. aastal joosti pärslaste vastu lahingus saadud võidu mälestuseks Maratoni lahe äärest Ateena staadionile, pikkuseks 25 miili (40 km).

25 miilist sai 42,195 km 1908. aastal Londoni olümpiamängudel, kui maratonitrass oli Windsori lossist linnastaadionile (White City Stadium), lisaks üks ring staadionil.

• Marathonman’iks kutsutud belglane Stefaan Engels jooksis aastas (06.02.2010–05.02.2011) 365 maratoni – iga päev ühe. Ta jooksis rahulikus tempos keskmiselt neli tundi päevas. Kokku hõlmas rekordipüstitus seitset riiki (Belgia, Hispaania, Portugal, USA, Kanada, Inglismaa, Mehhiko), ent suurema osa maratonidest jooksis mees kodulinna Genti lähistel ühes pargis. „Tiirlesin täpselt viiekilomeetrisel ringil nagu karussellil – kokku tuli 18 000 ringi! Mõnikord jooksin silmad kinni,” on Engels öelnud. Eriti huvitav on see, et poisist peast põdes Engels astmat ja tal soovitati kehalisi pingutusi vältida.

• Saksamaa ülipikamaajooksja Horst Preisler (sünd. 1935) ületas esimesena tuhande maratoni piiri (aastal 2000). Nüüdseks on ta läbinud üle 1770 maratoni ja ultramaratoni.

• Briti kaksikvennad Nick ja Alastair Benbow jooksid 1998. aastal Londoni maratoni kolmel jalal 3:40.16. Vennad olid kokku seotud ka randmest.

• Tšehh Jan Skorkovsky läbis 1990. aastal Praha maratoni jalgpalliga žongleerides, aeg 7:18.55.

• Britt Susie Hewer kudus 2008. aasta Londoni maratoni joostes 1,62 m pikkuse laia salli.

• Maratoni tagurpidi jooksmise rekord on 3:43.39.

• Maratoni maailmarekord on 2:03.38, selle jooksis 2011. aastal Berliini maratonil keenialane Patrick Makau. (Geoffrey Mutai Bostoni maratonil joostud rekordaeg 2:03.02 ei kehti, sest rada ei vastanud nõuetele).

9

uhke. „See näitab, et sellised liikumisharrastajaile mõeldud sarjad on vajalikud. Loodame tänavu 10–15protsendilist osalejate arvu kasvu.”

Maailma linnamaratonide sekka Mati Lillialliku teada on maailmas kokku maratone tuhande ringis, AIMSi­ (The Association of International Marathons and Distance Races) nime­ kirjas on neid 320 ligi sajast riigist.

Tallinna Maraton kuulub ka nende hulka. Maratonituriste on hinnanguliselt 2–3 miljonit. „Kuna oleme paljude maratonijooksjate jaoks uus ja eksootiline paik, loob see maratonituristide kohalemeelitamiseks head eeldused,” räägib Lilliallik tulevikuplaanidest.

IA AF (Rahvusvaheline Kergejõustikuliit) jagab tugevamatele jooksudele tasemeid, näiteks on IA AFi kuldtase sellistel kuulsatel maratonidel nagu London, Tokyo, Boston, Berliin, Chicago. Hõbedased on teiste seas Praha, Madridi, Ottawa linna­ jooksud, pronksised Riia, Hannover, Düsseldorf. „Tahame lähitulevikus Tallinna Maratonile pronkstaset taotlema hakata. Oleme väike riik ja meile oleks sellist reklaami hädasti vaja. Linnajooksud on maailmas väga populaarsed,” räägib Mati Lilliallik. „Berliini 40. juubelimaraton müüdi läbi 3,5 tunniga.” „Kergejõustikus on kaks kallist ala: 100 m sprint ja maratonijooks, mõlema maailmarekordimehed kullatakse üle. Bolt ehk saab nõksa rohkem, aga mine sa tea... Mees, kes jookseb Londoni maratonil maailmarekordi, saab auhinnarahaks miljon naela.

See on ikka väga suur summa,” teab Lilliallik ka tipptaseme kohta põnevaid fakte. Möödunud aastal jooksis keenialane Patrick Makau Berliini maratonil uueks maailmarekordiks 2:03.38.

Sellised tipptulemused on muidugi mustanahaliste pärusmaa, maratonitulemuste esisajas on üksikud valged jooksjad. „Keenias täitis sadakond maratonijooksjat olümpianormi, ja enamik neist on sellisel tasemel, et võiksid võidelda esikoha eest,” toob Lilliallik näite. „Rahvamaratonidel on aga tuhandeid jooksjaid igast rassist ja maailmajaost.”

Külli Värnik

maraton

Mida teha emadepäeval?

Muidugi sporti!

Kevadine pööripäev on ammu möödas, mis tähendab ainult üht – kevad on viimaks ometi kohale jõudnud ja ühes sellega on õige aeg hakata mõtlema, kuidas veeta kevade tähtsaimat päeva – emadepäeva.

L

oomulikult on alati variant osta poest kook, istuda emaga pool tunnikest kohvitassi taga ja seejärel jätkata oma tavapäraste toimingutega, kuid ehk on aeg mõelda veidi põnevamate lahenduste peale, mis toovad suuremaid elamusi ja kauneid mälestusi?

Tartu Ülikooli arstitudeng Pii Müller on veendunud, et emadepäev tuleb veeta ühes emaga ja seda mitte ainult hommikukohvi seltsis. „Kuna mulle endale meeldib väga liikuda, otsustasin sel aastal koos emaga SEB Tartu jooksumaratonile minna. Plaanisin ise nagunii osaleda, aga kuna üritus toimub emadepäeval, 12. mail, tuligi mõte võtta sellest osa koos emaga.” Kui Pii käest küsida, miks tasub seal just emaga osaleda, vastab rõõmsa­meelne neiu entusiastlikult: „Aga ta on ju minu ema ja meil on koos alati väga vahva! 23 km elamusi – loomulikult.”

Treeneritööd tegev Maarja Pilipenko on samuti Pii mõtetega päri – tema meelest on emaga koos veede-

Kui maratonil juba kirjas oled, siis taganemisteed pole – motivatsioon järgmisteks treeninguteks ja vahva päev on garanteeritud!

tud aeg kvaliteetaeg. Tulenevalt oma ametist on Maarja ise väga liikuv inimene ja armu ei anta pereliikmetelegi. „Liikumine on elu alus ja et tervena elada, on vaja elada aktiivselt – kõndida, joosta, rattaga sõita. Seda olen emale alati rääkinud ja tulemusena spordime koos küllaltki tihti. Tartu jooksu­maratonil oleme üheskoos käinud juba hea mitu aastat ning ma ei näe põhjust seda vahvat traditsiooni katkestada.”

Kui nüüd liikumisest üldiselt rääkida, siis mis on see, mis teid Tartu jooksumaratonile üha tagasi toob?

10

Maarja ja Marika Pilipenko.

SEB 31. Tartu jooksumaraton toimub 12. mail • 10 ja 23 km distantsid • jooksmine ja kepikõnd

rattaralli

SEB Tartu rattaralli toob teedele tuhanded ratturid

J

SEB Tartu jooksumaraton.

Sõnasaba haarab endale Pii, kelle meelis­ala on just maastikul jooksmine. „Kui antakse valida, kas nautida mõnusat kevadilma jõusaalis või roheluses metsa vahel, ei ole küsimustki! Seda enam, et jooksumaratonil on ümber veel inimeste melu – rajal on nii vahva vaadata neid kõiki toredaid inimesi, kes sinuga sama asja on tegema tulnud.” Pii lisab veel, et kui maratonil juba kirjas oled, siis taganemisteed pole – motivatsioon järgmisteks treeninguteks ja vahva päev on garanteeritud!

Maarja nõustub, et kevadel on lausa patt ainult sisetingimustes trenni teha. „Kui ennast õue vead, on palju tõenäolisem, et treening tuleb pikem ja seega tõhusam. Kui sinna juurde lisada kvaliteetaeg emaga, siis need ongi suurimad põhjused, miks uuesti jooksumaratonile minna. Igav ei hakka kindlasti – oleme emaga käinud seal nii kepikõnnil kui ka sörkimas ning koos ürituse meluga saabki kokku komplekt, mis annab hea tuju ja mõnusa olemise.”

uuni esimene pühapäev toob endaga kaasa Tartu ratta­ ralli, mis on aastakümneid olnud Eesti rattasõprade tippsündmuseks. Eelmisel aastal võttis üritustest osa kokku 7478 inimest, kelle hulgas oli nii lapsi, noori, täiskasvanuid kui ka vanema generatsiooni esindajaid, mis näitab selgelt, et tegu on tõepoolest rattasõpru laialt haarava sündmusega.

Tartu rattarallil on võimalik sõita nii lühemat, ca 65 km pikkust distantsi, kui ka pikemat, ca 135 km pikkust rada. Kuigi esmapilgul võivad need numbrid tunduda suured, siis tegelikult on vähemalt lühike distants jõukohane igale rattahuvilisele, kellele pedaalimine päris võõras pole. Seda kinnitab ka statistika – lühema distantsi lõpetas eelmisel aastal tervelt 2054 vahvat ratturit!

Tartu rattaralli võlub kahtlemata paljude aspektidega, kuid üks kindel põhjus sõidust osa võtta peitub kaunis Tartu linnas ja Lõuna-Eesti looduses. Rattaralli on traditsiooniliselt stardi saanud Tartu kesklinnast, rajad viivad meid läbi Kambja, Otepää, Elva ja Pangodi, finišiks tullakse tagasi kesklinna.

Rattaralli toob rajale ka rattatipud Tartu rattaralli on Estonian Cycling Weekendi kulminatsioon, pan-

SEB Tartu rattaralli.

11

nes punkti 4päevasele rattanädala­ vahetusele, mis koosneb profiratturite tuurist Tour of Estonia ja SEB 32. Tartu rattarallist. Millega täpsemalt tegu? „Tour of Estonia on sel aastal esimest korda toimuv Eestimaa velo­t uur, kus võtavad mõõtu profi­ ratturid üle kogu maailma. Praeguse seisuga on 20 startiva meeskonna esindajate hulgas rattureid enam kui 25 riigist! Alguse saab velotuur 30. juunil Viimsist, sama päeva teine etapp sõidetakse aga magu­­s­aimas­ kohas – Tallinna vanalinnas. Teine päev viib ratturid Tallinnast Tartusse, tuuri viimane, kolmas päev saab punkti Tartu tänava­ sõiduga. Kuid sellega profiratturite teekond Eestis ei lõppe – suurem osa neist asub starti ka 2. juuni rattarallil, mis tähendabki seda, et kõik harrastajad saavad sõita külg külje kõrval profiratturitega, kellele nad eelnevate päevade jooksul raja kõrval kaasa on elanud,” selgitab korraldaja Indrek Kelk Estonian Cycling Weekendi olemust.

Tour of Estonia toimub 30. maist 1. juunini.

SEB 32. Tartu rattaralli toimub 2. juunil.

SEB 32. Tartu rattaralli lastesõidud toimuvad 1. juunil.

Fotod: Lenno Põder

jooks

Start – vana silla ületus.

Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks

Finiš – Roman Fosti.

Sõudelegend Jüri Jaansoni nime kandev Kahe Silla jooks on tõenäoliselt üks Pärnu läbi aegade tuntumaid rahvaspordisündmusi. Alates 2001. aastast kogunevad spordisõbrad septembri alguses Pärnusse, et üheskoos läbida Pärnu jõe kallastel kulgev ja Jaansoni nime kandev ca 9000 meetri pikkune distants – nii joostes kui ka käies.

Muide, Kahe Silla ringi täpne pikkus on peaaegu võrdne Mount Everesti kõrgusega!

S

ellek s et pöörata rahva ja linna­võimu tähelepanu Pärnu jõe kallastele ning nende korrastamise vajadusele, kutsusid mitmed linna tuntud inimesed eesotsas Jüri Jaansoniga aastaid tagasi ellu Kahe Silla jooksu. Klubi asutajate pika­ajalisemaks eesmärgiks sai vana ja uue silla vahelise kergliiklustee­kallasraja väljaarendamine.

Nüüdseks on tõhus selgitustöö ja linnavõimu tegevus jõudnud etappi, kus 2013. aasta 1. septembril, järjekordse jooksu ajal on võetud eesmärgiks läbida distants uuel kallasrajal.

Tänavune sündmus 2013. aastal kujuneb Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks esimest korda kolme­ päevaseks spordipeoks, mis pakub tegevust terveks nädalavahetuseks.

30. augustil leiab aset sporditeemaline seminar, mille eesmärk on kutsuda kokku liikumisharrastajad ning jagada neile teavet lemmikala viimaste arengusuundade kohta. 31. augustil toimub traditsiooniline Pärnumaa rahvasporditurg, kus külastajad saavad tutvuda spordiklubide tegevuse-

ga, leida sportlikke pakkumisi kaupmeestelt ning nautida meelelahutus­ programmi. Samal ajal toimuvad Jüri Jaansoni Kahe Silla lastejooksud.

Nagu eelmisel aastal, on ka sel korral plaanis neljajalgsetele ja nende pere­ meestele mõeldud laupäevane Kahe Silla koertejooks.

Sportliku nädalavahetuse finaalina toimub pühapäeval, 1. septembril stardiga kell 12 Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks. Jooksjaterivi lõpust stardivad ratastoolisõitjad ja käimis­ retkelised.

Teist aastat järjest alustavad keskpäeval jooksu stardipauguga samal ajal veesportlased – Kahe Silla regatt viib kanuud, süstad ja SUP-id uue sillani ning toob sealt pöördega kesk­ linna tagasi.

Lisaks Kahe Silla jooksule toimuvad Pärnu Kahe Silla kolmik­ ürituse sarja raames aprillis aset leidev Rannametsa luitejooks ning oktoobris Kahe Staadioni jooks. Alates 2012. aastast kuulub Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks Baltimaade suurimasse jooksusarja Eesti Linnajooksud”.

Anni Lüll

12

Andris Tammela, jooksusõber: Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu muudab ennekõike eriliseks see, et tegu on kodulinna tähtsaima rahvajooksuga. Kõik, kes Pärnus end vähegi liigutada viitsivad, tulevad siis kokku tuttavatega võidu jooksma või sõpradega aktiivselt aega veetma.

Tore on vaadata, kuidas paar nädalat enne jooksu täitub Pärnu jõe ääres kulgev Jaansoni rada ühtäkki inimestega, kes üritavad viimasel hetkel oma vormi timmida. Kui mujal pole ehk võimalik naabri või töökaaslasega võimeid võrrelda, siis jooksurajal saab sotid ikka klaariks.

Olen kuulnud, et Jaansoni jooksu on jõe vasakkalda pärast kirutudki. Mulle isiklikult see parajalt raske kuumaastik meeldis.

Samas, nüüd mil jõekallas korda tehakse, saab Jaansoni jooksust ilmselt üks Eesti kiiremaid ja mõnusamaid rahvajookse, mille läbimine peaks olema jõukohane igaühele.

Lisainfo: www.2silda.ee

jooks

Pärnumaa Võidupüha maraton Pärnu suvi toob suvepealinna melu nautima spordirahva, sest 22. juunil joostakse taas Pärnumaa Võidupüha maratoni. Samal ajal toimub Watergate’i veefestival ja Pärnule suve­ pealinna tiitli üleandmine, mistõttu osalejatele garanteeritakse terviklik puhkuseelamus.

Rajal.

2013. aastal saab sündmus järje Maratoni avapauk antakse Toril Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku juurest kell 13.30. Ühes maratoonaritega stardivad tulekandjatest Pärnumaa noored, kes vahetuste kaupa toovad mälestuskirikus süüdatud leegi Pärnu Rüütli platsile.

Maratonirada möödub mitmetest tuntud paikadest ja ehitistest – Pulli asulakohast ning kuulsa Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa projekteeritud Mudaravilast. Lõpusirgele suundutakse Tallinna väravate alt ja meeldejääv finišijoon ootab kõiki Rüütli platsil Endla teatri rõdumonumendi kõrval.

Lisaks kuninglikule maratonile on spordipäeva programmis poolmaraton, Rüütli platsil toimuvad lastejooksud ning neile, kes rahulikumat kulgemist eelistavad, Watergate’i nime kandev käimisretk.

Erakordselt kaunis rada, sportlasi innustav suviselt muretu publik ning kesklinnas lõpujoone ületamisega kaasnev võimas emotsioon – need on märksõnad, mis iseloomustavad sündmuse atmosfääri.

Korraldab Pärnumaa Spordiliit koostöös omavalitsuste ja teiste partneritega.

Lisainfo: www.2silda.ee Fotod: Lenno Põder

2012.

aastal taastas Pärnumaa Spordiliit Eesti riigi sünnimaakonnana maratoni­ jooksu traditsioonid. Tegu ei ole aga lihtsalt maratoniga – Pärnumaa Võidupüha maratoni üks eesmärk on iidse maratonijooksu ja võidu­t ule toomise legendi kaudu jutustada lugu Vabadussõjas iseseisvuse saavutanud Eesti riigist, tutvustada kultuuri- ja ajaloomälestisi ning pakkuda spordisõpradele emotsionaalset ja vaheldusrikast rada.

Tulekandjad.

Anni Lüll

Esimese Võidupüha maratoni võitja Kristo Reinsalu muljed Läksin Pärnumaa Võidupüha maratonile mitte aja ega koha püüdmise pärast, vaid selleks, et aidata kaasa uue väärt traditsiooni elustamisele, mis võidutule toomise kaudu aitab jutustada lugu Vabadussõjas iseseisvuse saavutanud Eesti riigist. Mõnes mõttes võib siin tõmmata ajaloolise paralleeli võiduteate toomisega Antiik-Kreekas. Kuna olen varem osalenud ühel analoogsel Kreeka jooksul, mille finiš oli Marathoni külas, meenusid mulle Võidupüha maratonil samad mälupildid ja valdasid sarnased tunded.

Kokkuvõttes oli rada väga vaheldusrikas ja minu seni joostutest kindlasti ühe atraktiivseima looduskeskkonnaga. Kuna joosta tuli ka pehmemal pinnasel ja kitsamatel radadel ning liikuda treppidel, siis kiire aja võtmiseks see jooks otseselt ei sobinud.

Samas tahan korraldajaid kiita selle eest, et neil jätkus julgust tuua maratonirada Pärnu südalinna. Minu arvates oli väga hea idee paigutada finiš linna peatänavale Rüütlisse. See meenutas suuri linnamaratone, kus on samuti pikem lõpusirge, näiteks mõnel peatänaval, ning kaasa elab hulgaliselt pealtvaatajaid. Kõik kirjeldatu loob võimsa emotsiooni.

Rajal.

13

varustus

Nike Free teeb treeningud efektiivsemaks

Nike Free tehnoloogia võimaldab erinevatel pinnastel treenides saavutada sama efekti, mida annab treenimine paljajalu.

E

simest korda 2004. aastal avalikkuse ette jõudnud Nike Free tehnoloogia baseerub paljajalu liikumise kontseptsioonil. Eesmärk on tugevdada jalatallalihaseid ja saavutada treeningutest maksimaalne kasu.

Kuigi paljajalu treenimise kontseptsioon oli tuntud ka varem, polnud jalatsitootjad suutnud pakkuda piisavalt head lahendust, kus jalg saaks maksimaalselt vabalt liikuda, olles samal ajal kaitstud.

Nike Free loomisel oli juhtdisaineriks üks Nike tuntumaid jalatsi­ disainereid Tobie Hatfield, kes täna juhib Nike innovatsioonikeskust. Töö toimus koos maailmakuulsa füsio­ terapeudi Gerard Hartmanniga, kelle hoolealuste hulka kuuluvad muuhulgas Paula Radcliffe, Sonia O’Sullivan, Kelly Holmes, Colin Jackson, Moses Kiptanui jpt. „Kõigil ei ole kahjuks võimalik treenida puhtal rannaliival või pehmel murupinnasel, et paljajalutreeningutest kasu lõigata. Nike Free võimaldabki seda teha erinevatel pinnastel,” selgitab Tobie Hatfield uuendusliku lahenduse sünni tagamaid.

Sel kevadel jõuab tarbijateni kõigi aegade laiem valik Nike Free jalatseid. Tänavuaastastel Nike Free mudelitel on uus pealsete disain ja toestuselemendid, kus on kasutatud tehnoloogiaid, mis toestavad jalga vajalikul määral ilma, et jalatsi kaal muutuks. Sel eesmärgil on Nike Free 5.0 jalatsites kasutusel Nike Flywire’i tehnoloogiat – tagab suurepärase toestuse minimaalse kaalu juures.

Samuti on tähtis mugavus, näiteks kasutatakse pealsetes eri materjalide üleminekukohtades õmblustevaba

tehnoloogiat. Väiksem kaal, suurem mugavus.

Jõud, liikuvus ja tasakaal Nike Free’ga liikumisel ja treenimisel on rakendatud maksimaalne arv jala­ lihaseid, eriti jalatallalihaseid, mis klassikalise jalatsiga treenides liiguvad palju vähem. Kuid just väiksemaid lihaseid töös hoides on võimalik saavutada maksimaalne efektiivsus. Lisaks parandavad sellised treeningud tasakaalu ja aitavad suurendada pöia liikuvust.

Nike Free jalatsid sobivad suurepäraselt jooksuharjutusteks, aga ka treeningutevahelisel ajal, hoidmaks lihaseid toonuses. Samas peab Nike Free’ga treeninguid alustades silmas pidama, et jalga tuleb intensiivsema trenni jaoks sõna otseses mõttes harjutada. Kui kohe alguses Nike Free jalatsitega pikki distantse joosta või kaua treenida, võib see jalalihaseid liigselt kurnata.

Vali sobiv jalats Nike Free jalatsid on tähistatud numbritega, nt 3.0, 4.0, 5.0. Mida väiksem on number, seda lähedamal on mudel paljajalu liikumisele. Suurem number näitab rohkem toestust ja põrutuskindlust. Näiteks Nike Free 5.0 jalatsid sobivad igati esimeseks Nike Free’ks, kus on olemas jooksu­jalatsitele omane põrutuskindlus ja toestus ning palja­jalutreeningule omane liikuvus ja painduvus. Kui treenitus paraneb, võib liikuda 4.0 või 3.0 juurde.

Mitte ainult jooksjatele Algselt jooksutreeningute jaoks sündinud Nike Free loodusliku liikumise 15

kontseptsioon on nüüdseks laienenud ka üldtreening- ja vabaajajalatsitesse. Kui jooksujalatsid on oma konstruktsioonilt valmistatud otsesuunas liikumiseks, siis treeningjalatsite talla ja pealsete konstruktsioon on stabiilsem ning rohkem toestatud. Samas on tallakonstruktsioon endiselt Freeloogikaga, mis tagab jalale vaba ja loodusliku liikuvuse. Huvitav on teada, et Nike Free tehnoloogiat on juba kasutatud ka korvpalli- ja tennisejalatsite juures.

Foto: Darius Kibirkštis

rally estonia

Auto24 Rally Estonia 2012 võitjad Mads Östberg ja Jonas Andersson tulid kiireid Lõuna-Eesti teid ning melu nautima juba teist korda.

Auto24 Rally Estonia on enamat kui lihtsalt ralli Kui hakata järele mõtle­ ma, siis omal ajal Tallinnas Kalevi suursõidul ei käidud mitte ainult võidusõidu pärast. Jah, sellel oli väga tähtis osa, kuid palju oli ka neid, kes tulid kohale selle õhkkonna pärast, mis valit­ ses Pirita mändide all, kuul­ sa tänavaraja ääres.

Autospordile laiem kõlapind Möödunud on aastad ja oleme taas selles punktis, kus ainult tavalise auto­võidusõiduga enam masse raja äärde ei meelita. Tõsised fännid tulevad oma kangelastele kaasa elama ka siis, kui väljas kallab paduvihma, kuid Baltikumi suurima autospordi­ sündmuse auto24 Rally Estonia korraldajatele eesotsas Urmo Aava, Tarmo Hõbe ja Silver Kütiga sellest ei piisa. Nende eesmärk pole mitte ainult publiku toomine üheks suurepäraseks juulikuu nädalavahetuseks Otepääle. Nende soov on, et auto24 Rally­ Estonia kaudu saaks autosport laiemat kõlapinda ja et raja äärde jõuaks ka need, kes pole seal varem käinud.

Ja et nad jääks käima.

Sport on meelelahutus ja sportlased on meelelahutajad, artistid, nagu seda on muusikud ja näitlejad.

Maa­ilma mootorispordis on mindud ammu seda teed, kus võistlus pole 16

enam lihtsalt võistlus. Selle ümber on seotud tegevusi igale pereliikmele. Muidugi ei ole unustatud sportlikku momenti, sest päeva lõpuks ongi ühe eduka mootorispordivõistluse sündmustik omavahel läbi põimitud ja seotud.

Meelelahutust kogu perele Sama eesmärk on auto24 Rally Estonia korraldajatel, tänu kellele toimub tänavu neljandat korda 19.–20. juulil Otepääl ja selle ümbruses Baltikumi suurim autospordisündmus. Perekesksus, nagu juba mainitud, on täna­ päeval märgusõnaks. Auto24 Rally Estonia lahutamatuteks osadeks on olnud meelelahutusprogramm koostöös Eesti populaarseima raadio­jaama Sky Plus meeskonnaga. Läbi senise kolme aasta on auto24 Rally Estonia raames peetud tasuta kontsertidel esinenud Eesti meelelahutusmaailma tipud. Perekesksusest on lähtutud

Foto: Jaanus Ree

rally estonia

Autasustamispoodiumi kõrgeimad kohad kuulusid maailma absoluutsetele tippmeestele.

Väärika kolmanda koha saavutas meie enda ekipaaž Georg Gross ja Raigo Mõlder.

ka hooldusala ülesehitusel, kus on eraldi Lõunakeskuse lasteala. Eelmisel aastal kogus palju populaarsust Cosmopolitani naisteala, rääkimata siis kaubandustänavast ja toidukohtadest Tehvandi staadionil, mis kõik on loonud ühe suure terviku.

Head kiiruskatsed

Foto: Darius Kibirkštis

Kõige selle juures ei saa loomulikult unustada rallit ja seal toimuvaid põnevaid lahinguid. Võistluskeskusega Otepääl Tehvandi staadionil pakub auto24 Rally Estonia osalejatele võimaluse kihutada ühtedel Eesti parimatel kiiruskatsetel. Eelmisel aastal pidasid võidu nimel tõsise heitluse WRC-sarjas kihutavad Mads Ostberg ja Thierry Neuville. Ford Fiesta WRC masinal sõitnud Ostberg tuli oma võitu kaitsma, aasta varem oli ta auto24 Rally Estonial alistanud meie enda sangari Markko Märtini. Noore belglase, Citroën DS3 WRC masinaga kihutanud Theirry Neuville’i suurimaks

Historic autode Euroopa meistrivõistluste etapi võitis Lõuna-Eesti teedel ülekaalukalt Jari-Matti Latvala.

konkurendiks oli norrakas Ostberg, kelle paremust pidi ta ka tunnistama.

Esimese Rally Estonia, 2010. aastal sõidetud võistluse võitjana lähevad aga ajalukku Markko Märtin ja Kristo Kraag (Ford Focus WRC 03).

Kui aastal 2011 oli auto24 Rally Estonia FIA Historic-autode Euroopa meistrivõistluste sarja kandidaatralli, siis mullu oli auto24 Rally Estonia juba FIA Historic-autode Euroopa meistrivõistluste täieõiguslik etapp, tänu millele saabus Otepääle palju maailma autospordis ilma teinud sõidu­keid, nagu legendaarne B-­rühma Lancia 037, mitmed Ford Escortid, Porsched, Mercedesed jne. Kui 2011. aastal võitis Historic-­ralli Jari Latvala Ford Escort BDA masinal, siis esimese Eestis peetud auto­ralli Euroopa meistrivõistluste etapi võitjaks tuli tema poeg, M-Sporti tehasemeeskonnas WRC-­sarjas sõitev Jari-Matti Latvala, kelle kasutuses oli seesama tagaveoline Ford Escort, millega aasta varem oli võidu võtnud tema isa.

Oluline on tugev konkurents igas klassis Auto24 Rally Estonia direktori Urmo Aava sõnul on oluline luua konkurents igasse klassi. „Osalevate sõitjate poolelt on loomulikult väga tähtis saada siia sõitma WRC-sarja piloote. Auto24 Rally Estonia toimub traditsiooniliselt paar nädalat enne Soome MM-rallit ja seetõttu saame paljudele sõitjatele nii välismaalt kui ka Eestist pakkuda head võimalust enne Soome minekut korralik võistlustingimustes test teha.

18

Võistluskeskusega Otepääl Tehvandi staadionil pakub auto24 Rally Estonia osalejatele võimaluse kihutada ühtedel Eesti parimatel kiiruskatsetel.

See on toiminud hästi, mida tõestab näiteks Mads Ostbergi ja Martin Prokopi osalemine mitmel Rally Estonial. See, et meil on Soomega sarnased olud, on meie trump. Kuid WRCsarja sõitjate siiasaamine on siiski raske töö, sest kõik asjad peavad klappima. Meil on hea meel, et nende kolme aastaga oleme ennast rallimaailmas tõestanud ning sõnapaar Rally Estonia on WRC seltskonnas teada ja tuntud. See teeb meie töö järgnevatel aastatel kindlasti pisut lihtsamaks,” räägib Urmo Aava. Ta lisab, et nende sõitjate kõrval, kes püüavad üldvõitu, ei saa unustada ka teisi klasse, sest Aava hinnangul peab olema konkurents tugev igas klassis. Üks võimalus seda tugevdada on see, et auto24 Rally Estonia oli mullu ja on ka tänavu Läti auto­ralli meistrivõistluste etapiks. Igal juhul on kindel, et ilma maailma tippsõitjateta ei oleks ka tänavust auto24 Rally Estoniat.

Quo vadis auto24 Rally Estonia?

Tööd on tehtud ja paljud skeptikud on arvanud, et auto24 Rally Estonia on

Foto: Jaanus Ree

rally estonia

Foto: Darius Kibirkštis

Korraldajatel on idee, et auto 24 Rally Estonial võiks olla sellel aastal uue hingamise saanud autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi staatus.

Maailma uusima Citröen DS3 WRC autoga oli stardis ning tegi pikki õhulende andekas noor belglane Thierry Neuville.

oma lae saavutanud. Peamine, millele nende poolt viidatakse, on Eesti väiksus. Kuid korraldajad sellega ei nõustu ning järgmised plaanid on juba auahnemad ja suuremad. Praegune ralli­ nädalavahetuse ülesehitus on saanud kiita FIA kõrgetelt ametnikelt, teiste hulgas on FIA ralli­komisjoni juht Jarmo Mahonen kiitnud auto24 Rally Estonia korraldust ja õhkkonda. Väga positiivne tagasiside tuli FIA Historic-­ autode Euroopa meistrivõistluste etapil osalenud sõitjatelt ja Historic-­ komisjoni liikmetelt. Selle taustal on loomulik, et auto24 Rally­Estonia on FIA Historic-­autode meistrivõistluste etapiks ka tänavu. Eelmisel aastal Otepääl kohal olnud Rebecca Williams­, legendaarne WRC Rally Radio reporter, kinnitas, et korralduse poolelt ei jääda kindlasti WRC-sarja etapile alla.

Ja üheks märgiks, et need polnud lihtsalt viisakusest öeldud sõnad, on see, et rallimaailmas Becsy nime all tuntud Williams on oma selle aasta plaanidesse sisse kirjutanud 19.–20. juulil Otepääl toimuva auto24 Rally Estonia.

Selle aastaga on asjad paigas ja töö käib iga päev, et pakkuda rallisõpradele üks unustamatu nädalavahetus Lõuna-Eestis. Mis saab edasi tulevikus? Quo vadis auto24 Rally Estonia?

Korraldajatel on idee, et auto 24 Rally Estonial võiks olla sellel aastal uue hingamise saanud autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi staatus. Sarja promootoriks on Eurosport Events ja Vaata lisa: www.rallyestonia.ee

Historic-autode arvestuses võis võistlemas näha unikaalset ning legendaarset Lancia 037, mida lähiriikides näeb harva.

rahvusvaheline autoliit FIA on vägagi huvitatud, et Euroopa meistrisarjal oleks taas rohkem kaalu kui viimastel aastatel. Ja miks ei võiks olla auto24 Rally Estonia Euroopa meistrivõistluste kruusarallide pärl, nagu seda on Soome MM-ralli WRC-sarjas?

Kaks aastat on publiku üheks maiuspalaks olnud auto24 Rally Estonia Otepää linnakatse selle juurde kuuluva tehistrampliiniga. Samalt katselt tehti 2011. aastal esimest korda otseülekanne internetti ja aastal 2012 oli Otepää linnakatse otseülekanne TV6 telekanalis paras väljakutse selle ülekande tegijatele. Kuid meeskond, mille eesotsas on Kulno Kägu, sai ülesandega hakkama, lisaks TV6 kanalile striimiti ülekannet internetti, misläbi said sellest osa kümnete riikide rallisõbrad.

Auto24 Rally Estonia on enamat kui lihtsalt üks võistlus Kõige kõrval ei saa märkimata jätta, et Rally Estonia toimib muuhulgas Otepää ja laiemalt Lõuna-Eesti turismi ja majanduse elavdajana. Baltikumi suurim autospordisündmus auto24 Rally Estonia 2012 sai konkursi „Ehe 20

Lõuna-Eesti 2012” raames väärika auhinna, milleks oli võit parima turismisündmuse kategoorias. Saadud tunnustus on järjekordne märk sellest, et auto24 Rally Estonia on enamat kui lihtsalt üks võistlus.

Auto24 Rally Estonia 2012 raames jälgis rallit ja sai selle sündmustest osa üle 23 000 inimese, kellest pea 16% olid välisturistid. Enim välis­ turiste tuli Soomest ja Lätist ning korduv­külastajate osakaal oli võrreldes 2011. aastaga 20,5%. Siseturistide osas oli see protsent 30.

Auto24 Rally Estonia 2012 stardis oli kokku 155 meeskonda, kellest 53 olid pärit Eestist ja 102 välismaalt. Kokku tõi auto24 Rally Estonia Eestisse võistlejaid 20 riigist üle maailma ja ajakirjanikke 10 riigist. Auto24 Rally­Estonia sündmusi kajastati aktiivselt 20 riigi meediaväljaannetes. Kõik need numbrid on kolme aasta vältel kasvanud.

Auto24 Rally Estonia 2013 leiab aset 19.–20. juulil Otepääl ja selle ümbruses ning sarnaselt selle aastaga on tegu Eesti, Läti, Balti ja NEZ auto­ ralli meistrivõistluste etapiga ning FIA European Historic Sporting Rally­ Championshipi sarja etapiga.

Selev

HI-Safety Design

Juuli

Aprill 14.04 20.04 21.04 24.04 27.04 28.04

Tallinna MV kriteeriumis Eesti rahva velotuur, I etapp; Karksi-Nuia rattaralli Team Rattapood Cup, I etapp Premium-7 temposõidu karikasari, I etapp EMV kriteeriumis, I etapp; Pärnu tänavasõit Eesti rahva velotuur, II etapp; Püha Loomaaia 13. rattaralli

EMV kriteeriumis, II etapp; Viljandi tänavasõit Samsung Estonian Cup, I etapp; Mulgi rattamaraton ELF Cup Filter maanteekarikasari, I etapp; Kuusalu rattaralli Team Rattapood Cup, II etapp Filter temposõidu karikasari, I etapp EMV kriteeriumis, III etapp; Audi tänavasõit Eesti rahva velotuur, III etapp; 6. Audi Saaremaa GP Samsung Estonian Cup, II etapp; Tallinna rattamaraton Premium-7 temposõidu karikasari, II etapp EMV kriteeriumis, IV etapp; 55. Elva tänavasõit I Jõgeva rattaralli XI KoMo 66 Filter maanteekarikasari, II etapp; Elva rattapäev Filter temposõidu karikasari, II etapp Tour of Estonia

02.06 08.06 12.06 15.06 15.06 16.06 20.06 21.–22.06 26.06 29.06 30.06

SEB 32. Tartu rattaralli Samsung Estonian Cup, III etapp; Rõuge rattamaraton Filter temposõidu karikasari, III etapp Team Rattapood Cup, III etapp Eesti rahva velotuur, IV etapp; Hawaii 16. Vändra rattaralli Eesti rahva velotuur, V etapp; 4. Mulgi rattaralli EMV eraldistardis EMV ühisstardis Premium-7 temposõidu karikasari, III etapp Eesti rahva velotuur, VI etapp; Valgete Teede rattaralli Filter maanteekarikasari, III etapp; Tabasalu rattaralli

Filter temposõidu karikasari, IV etapp Püha Loomaaia veteranide velotuur Samsung Estonian Cup, IV etapp; Rakke rattamaraton Urumarja 25. velotuur Premium-7 temposõidu karikasari, IV etapp Äkke MTB Team Rattapood Cup, IV etapp Filter maanteekarikasari, IV etapp; Haapsalu rattaralli EMV maastikurattasõidus

23.07 24.07 24.07 27.07 28.07 30.07.–02.08

Tallinna MV trekisõidus Filter temposõidu karikasari, V etapp Kalevi MV trekisõidus Samsung Estonian Cup, V etapp; Otepää rattamaraton X Lauri Ausi mälestussõit EMV trekisõidus, Estonian CC Open

03.08 04.08 06.–08.08 10.08 11.08 18.–25.08 18.08 21.08 24.08 24.08 25.08 28.08 31.08

Filter maanteekarikasari, V etapp; Pandivere rattaralli Alutaguse rattamaraton CFC noortetuur Samsung Estonian Cup, VI etapp; Elva rattamaraton Estonian Masters Baltic Chain Tour Filter maanteekarikasari, VI etapp; Võru rattaralli Filter temposõidu karikasari, VI etapp Fakto Auto Tallinna kriteerium Samsung Estonian Cup, VII etapp; Kalevipoja rattamaraton Fakto Auto Tallinna 3. rahvasõit Premium-7 temposõidu karikasari, V etapp EMV eraldistardis

01.09 07.09 08.09 14.09 15.09 15.09 21.09 22.09

EMV ühisstardis Samsung Estonian Cup, VIII etapp; Jõulumäe rattamaraton EMV teatekrossis 48. Sindi sügiskross, A. Nurme mälestusvõistlused EMV maratonis, SEB 16. Tartu rattamaraton Viimsi sügiskross RMK Kõrvemaa rattamaraton Tallinna meistrivõistlused maastikurattasõidus; Team Rattapood Cup, V etapp Keava sügiskross Viljandi sügiskross

August

Mai 04.05 05.05 07.–09.05 11.05 12.05 15.05 18.05 19.05 19.05 22.05 25.05 25.05 25.05 26.05 29.05 30.05.–01.06

03.07 05.–07.07 07.07 08.–10.07 10.07 13.07 13.07 14.07 19.–20.07

September

Juuni

28.09 29.09

Oktoober 05.10 06.10 12.10 13.10 22

45 Elva sügiskross Kambja IV sügiskross Tallinna MC Cyclocrossis, Nõmme sügiskross Tartu MV Cyclocrossis, Tartu sügiskross

Foto: Shutterstock

Võistluskalender 2013

MAANTEE ERI www.hawaii.ee

Speedster 40

erihind

699.-

normaalhind 899.Ostja BOONUS

TASUTA osavõtt ühest etapist: Kuusalu, Elva, Tabasalu, Haapsalu, Pandivere, Võru

AMETLIK RATTAPARTNER

AMETLIK RATTAPARTNER

HAWAII EXPRESS

TALLINN Hawaii Express Pirita 53 443 777, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, Dünamo* Liivalaia 5, 644 4118, Spantal Sport* Rocca al Mare kaubanduskeskus, 665 9128, Spantal Sport Järve keskus, 608 8233, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603, PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Tallinna tn 41, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 799 4945, JÕGEVA Estem Kesk tn 3, 505 8386, KÄRDLA Kerttu Sport Vabriku väljak 1, 463 2130, KEILA Rõõmu kaubamaja* Haapsalu mnt 57B, 678 1551 (*Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.

www.

.com/hawaiiexpress

Fotod: Jaanus Ree

maastikuratas

500 kilomeetrit emotsioone Samsungi-sarja uus hooaeg stardib maikuu esimesel pühapäeval.

Kaheksast etapist koosnev Eesti suurim maastikurattavõistluste sari Samsung Estonian Cup toob maist septembrini Eestimaa eri paigus metsa- ja kruusa­ teedele tuhandeid rattasõpru. Maikuu esimesel pühapäeval kõlab rattasarja uue hooaja stardipauk juba 13. korda.

Rattamaratonid toovad kevade Visalt taandunud talv Estonian Cupi korraldajaid ei heiduta. „Tõsi on, et tänavukevadised ilmaolud muudavad meie jaoks maikuus toimuvate etappide ettevalmistamise tava­pärasest keerulisemaks,” nendib rattasarja peakorraldaja Allar Tõnissaar. „Otsustasime ilmataadi esitatud väljakutse vastu võtta: Eesti tippratturite eest­vedamisel sõidab rühm aktiivseid harrastajaid 25. aprillist 1. maini läbi kõik kaheksa rattamaratonide sarja võistlusrada.”

Peakorraldaja kinnitusel ei ole kunagi varem kõiki kaheksat Samsung Estonian Cupi maratonirada läbitud vaid ühe nädala jooksul. „Soovime selle aktsiooniga öelda lõplikult nägemist lumehangedele ning näidata nädal enne uue hooaja algust kõigi Estonian Cupi maratoniradade läbimise võimalikkust,” selgitab Tõnissaar.

Projekt kannab nimetust „1/8/500”.

Need numbrid märgivad ühe nädala jooksul kaheksal maratonirajal läbitud kilomeetrite summat.

heksa maratonidistantsi kogusumma moodustabki nüüd täpselt 500 kilo­ meetrit. Sarja nn viiesajaste klubisse hakkavad kuuluma need ratturid, kes eeloleval hooajal läbivad kõik kaheksa osavõistlust. Möödunud aastal oli niisuguseid raudseid mehi ja naisi kokku 315. „Oleks suurepärane, kui viiesajaste klubisse suudaks end hooaja jook-

Üheskoos edasi!

Viiesajaste klubi Eeloleval hooajal said Samsungi-­sarja etapid pisut pikkust juurde ning ka-

sul sõita pooltuhat ratturit,” unistab Allar Tõnissaar. „Kui mitte sel, siis juba järgmisel hooajal,” loodab mees, kes on Eesti suurimat rattasarja vankumatult vedanud 13 aastat. Möödunud aastal osales Samsung Estonian Cupi igal etapil keskmiselt 1994 suurt ja väikest ratturit. „Seni on osalejate arv üha kasvanud ning usun, et järgmise tähisena ületame tänavuse hooaja lõpuks kahe tuhande ratturi piiri igal etapil,” prognoosib Tõnissaar.

Samsung Eesti esinduse juht Ursel Velve oli üks 315 ratturist, kes eelmisel hooajal läbis kõik kaheksa rattamaratoni.

24

Samsung Estonian Cupi sarivõistluse kohapunktide individuaalses üldarvestuses läheb nii maratoni kui ka poolmaratoni distantsil arvesse kuus parimat etappi kaheksast. Lisaks selgub aktiivseim rattur vahefiniši punktide alusel, samuti kiirenduskilomeetri parim, milleks summeeritakse kõigi kiirenduskilomeetrite läbimise ajad.

Võistkondlik punktiarvestus toimub eraldi nii mees- kui ka naiskondade vahel ja arvesse lähevad võistkonna nelja parima ratturi kohapunktid igalt etapilt. Möödunud aastal osales Samsung Estonian Cupi võistlus­sarjas 125 võistkonda. Allar Tõnissaar märgib, et võistkondlik punktiarvestus on hea võimalus ühistegevuseks sõprade,

maastikuratas Samsung Estonian Cup, 13. hooaeg 1. etapp

Mulgi rattamaraton

5. mai

P

2. etapp

Tallinna rattamaraton

19. mai

P

3. etapp

Rõuge rattamaraton

8. juuni

L

4. etapp

Fuji Rakke rattamaraton

7. juuli

P

5. etapp

Otepää rattamaraton

27. juuli

L

6. etapp

Elva rattamaraton

10. august

L

7. etapp

Kalevipoja rattamaraton

24. august

L

8. etapp

Honda Jõulumäe rattamaraton

7. september

L

Nädal enne põhivõistlust toimub kõikjal Tallinki matk ja avatud raja sõit.

Samsung Estonian Cupi peakorraldaja Allar Tõnissaar.

Raja joogi- ja toitlustuspunktides pakub ratturitele kosutust maailma juhtiv spordijookide ja -söökide valmistaja SIS (Science in Sport), finišis kustutavad janu Arcticu spordijoogid.

Tasuta lastesõidud.

kolleegide, naabrite või klubikaaslastega.

Rattasõit on elustiil Maratonisarja tosinale aastale tagasi vaadates toob Allar Tõnissaar välja tähtsaima, miks Samsung Estonian Cup läbi suve tuhandeid inimesi taas kokku toob. „Esikohal on kindlasti armastus liikumise, rattaspordi ja looduse vastu,” ütleb Tõnissaar, kelle sõnul on rahvasport jõudnud paljude eestimaalaste südamesse – seda nii emotsioonide kui ka tugevama tervise kaudu. „Korraldajatena oleme igal hooajal püüdnud astuda sammu edasi, et muuta rattasari veelgi atraktiivsemaks – on loomulik, et võistluskeskuses ja joogipunktides peab kõik toimima laitmatult. Ikka selleks, et osalejad saaksid maksimaalselt rattasõitu nautida,” kinnitab sarja peakorraldaja.

Parem homne täna Tuhandeid rattasõpru ühendav üleeestiline sariüritus ei saa teoks heade koostööpartneriteta. „Meil on sponsoritega vedanud – otsime koos pidevalt uusi võimalusi, kuidas luua osalejatele lisaväärtust ning pakkuda suuremat sportlikku hasarti ja rõõmu.

Nii toob algaval hooajal Samsung igale etapile profifotograafi, kes soovijatele hea spordifoto tegemise saladusi jagab. Samuti jõuab näiteks Mulgi rattamaratonile innovaatiline duširekka, et pärast sõitu oleks soovijail võimalus end mugavalt puhtaks pesta. Vannitoasisustuse ja sanitaartehnika tootja Hansgrohe, kes duširekka esimest korda põhjamaadesse ja Eestisse toob, on alates sellest hooajast ka populaarseks saanud kiirendus­ kilomeetri toetaja.

Rattamaratonide sarja Estonian Cup auhinnafond moodustab rohkem kui 30 000 eurot. Lisaks nimisponsorile Samsung on osalejatele auhindu ja kingitusi välja pannud teisedki sarja toetajad ning koostööpartnerid: Tallink, Premium7, SIS, Balbiino, Auto­e kspert, Arctic, A&T Sport ja ProShop.ee. Eesti suurimat rahvaspordiürituse korraldamist toetab hasartmängumaksu nõukogu, samuti omavalitsused ja paljud piirkondlikud ettevõtted.

Oluline teada: • Registreerimine kõigile kaheksale etapile ja võistkondadele lõpeb 21. aprilli südaööl.

• Kokku on sarjas 14 võistlusklassi, lisaks lastesõidud seitsmes vanuseklassis.

• Kõigil kaheksal etapil osalenud ratturitele on korraldajate poolt „500 km klubi” auhind.

• Igal Estonian Cupi etapil on neli rattasõitu: põhisõit (58– 70 km), poolmaraton (25– 38 km), lastesõidud ning matka­ sõit (toimub alati üks nädal varem).

• Tallinki matkasõidus ja Balbiino lastesõitudes on osalemine tasuta.

Sarja veebileht: www.estoniancup.ee www.facebook.com/ EstonianCup Rajal.

25

TENNIS JA SULGPALL IGAS VANUSES HUVILISTELE!

RÜHMA- JA INDIVIDUAALTREENINGUD LASTELE JA TÄISKASVANUTELE.

Marek Varblane tel 5622 6002 www.tennisekool.ee

Kristo Kasela tel 5624 2282 www.sulgpallikool.ee

tennis

Tennis – sport, mis sobib kõigile Viimastel aastatel on avatud uusi tennisekeskuseid ja loodud kümneid tenniseklubi­ sid. Harrastustennis on populaarne ja kogub sõpru aina juurde. See on üks väheseid spordi­alasid, mis ei tunne vanusepiire. „Tennisemängu õppida pole kunagi hilja. Minu kõige nooremad õpilased on kuuesed ja vanemad kuuekümnesed,” ütleb Säm Ulp, kes on treeneriametit pidanud neli aastat.

Kui palju õpilasi sul on?

Lapsi on kolmekümne ringis, kokku viis rühma. Täiskasvanutest on püsi­k undesid – selliseid, kes iga nädal trennis käivad – kakskümmend.

Teist sama palju käib veel kord kahe nädala jooksul või isegi korra kuus.

Mis eeldused kasuks tulevad?

Mida parem koordinatsioon, seda paremini mängid. Iga sporditegemine noores eas tuleb kasuks, eriti pallimängud.

Kuidas alustada?

Alguses on väga oluline, et saaksid teadmise sellest, kuidas liigutama peab – millised on löögid, asendid ja hoided. Tennis on väga tehniline ala ja seda mängu päris omapäi õppida ma ei soovita, esimesed viis-kümme korda võiks käia treeneri juures. Seejärel võib sõpradega mängida.

Treeneriga harjutades saab tehnika osa, sõpradega mängides aga arusaamise, et iga kord ei tulegi pallid otse reketile ja väljakul peab löökiMiks valida tennis?

• hea füüsiline koormus • ei küsi vanust, lapsed ja vanemad saavad koos mängida • seltskondlik • palju turniire • ilus vaadata

Säm Ulp õpetab Katrin Pärdile õiget tagakäelööki.

de tõrjumiseks tööd tegema. Omapäi mängides tekivad reaalsed küsimused, mida treeneri käest järele uurida.

Kas alustada sise- või välis­ väljakul?

Mõistlik on alustada sees, tunnetus on parem ja pallid ei kao ära. Kindlasti peaksid ka täiskasvanud alustama mängimist pehme palli ja väikeste kastidega. Ei tasu neid „lastepalle” häbeneda. Löögitunnetuse saab pehmema palliga kiiremini kätte. Kui nii mäng välja tuleb, võiks edasi liikuda.

Mida suurema rõhuga pall, seda suuremad piirid. Täisrõhuga pallidega alustamine on vale.

Kas eratunnid või grupitreening?

Eratund on muidugi parem, sest siis pühendub treener ainult sinule. Odavam on, kui leiad sõbra, kellega koos alustada. Hinna ja kvaliteedi suhtes on kõige parem alustada kolmekesi, sest siis saab igaüks mängida treeneri vastu, samas õpib mängu.

Millal on õige servima õppida?

Mina soovitan kohe. Inimesed ei viitsi servi peale aega kulutada, aga see on vale. Ei ole servi, pole mängu. Serv on kõige tehnilisem löök ja tehnika 27

Varustus REKET Reketi puhul on oluline leida see õige, mis sinu taseme ja mängustiiliga kõige paremini sobib. Tähtis on kaal, käepideme suurus, tasakaalupunkt, keelestus jne. Õige leiab katsetamisega. Küsi nõu treenerilt või tennisekauplusest.

PALLID Alustada tuleks pehmema palliga ja liikuda samm-sammult täisrõhuga pallidele. Pehme palliga mängitakse väiksemal väljakul ehk servikastides.

Pallid jaotuvad rõhu järgi: svammpall (päris algajatele; mängitakse väiksemal väljakul), punane pall 25% (tavapallist pisut suurem; mängitakse väiksemal väljakul), oranž pall 50% (tavapalliga sama mõõt; saab mängida ka suurel väljakul), roheline pall 75% (nn täpipall; tavapalliga sama mõõt; mängitakse suurel väljakul), tavaline pall 100%.

JALATSID Siseväljakul heleda tallaga tossud, liivaväljakul mustrilise tallaga tossud. Tennisetoss peaks olema pool numbrit suurem kui jooksutoss, sest pidurdamist ja liikumist on palju – suurem toss hoiab varbaid.

RIIDED Tenniseriided on ilusad, aga mitte kohustuslikud. Peamine, et oleks palle kuhugi panna (naiste pükstel ja seelikutel spetsiaalsed taskud).

Sise­püksid ja pikemad sokid on kasulikud, sest hoiavad lihased soojas.

Fotod: Tiit Blaat

Keda on lihtsam treenida – lapsi või täiskasvanuid, mehi või naisi?

Täiskasvanuid, sest nad aduvad, et on trenni eest maksnud, kuulavad rohkem ja proovivad võtta maksimumi. Samas hakkab õpetus paremini külge lastele ja areng on märgatavam. Arvan, et kui täiskasvanud kolm-neli korda nädalas treeningul käiksid, oleks kiire nendegi areng. Tennises on tähtis korduste arv: mida rohkem õiget liigutust teed, seda rohkem see lihasmällu kinnistub.

Kõik on kinni konkreetses persoonis. Naistele hakkab õpitu paremini külge, nad on püüdlikumad. Samas, koordinatsioon on reeglina parem meestel ja see on tennisemängus väga tähtis.

tennis kinnistub ainult harjutades – need kordused tuleb ära lüüa.

Kuidas suhtud tenniselaagrisse?

Väga positiivselt. Kihvtid asjad, nii osalejate kui ka treeneri jaoks. Saad keskkonnast eemale, kokku on tulnud toredad inimesed, kellel on ühine hobi. Päris null-tasemega sinna minna ei tasu.

Paarismäng või üksikmäng?

Mõnele sobib üksikmäng, mõnele paarismäng. See on vale arvamus, et paarismängus ei saa koormust. Kui kõik neli mängida oskavad, on paarismängu koormus vägagi suur. Punktid on küll lühemad, aga intensiivsed.

Kuna seltskonnatennis on paarismängijatele, soovitan seda kindlasti.

Millal võib mõelda paarismängu peale?

Kui saad mängust aru, oskad tõrjuda, servida, suunatud lööke teha ja väljakut näha. Paarismängus on võrgu­ mäng väga tähtis. Kokkuvõttes on see hoopis teine mäng kui üksikmäng.

Mõistlik on leida endast tugevam paariline, sest siis arened kiiremini.

Millal võiks võistlustele minna?

Harrastusliigat (naistel on kõige nõrgem III liiga, meestel IV liiga) võib

mängima minna, kui tehniline baas on olemas – löögid tulevad välja ja on tekkinud stabiilsus. Võistluskogemus on väga tähtis. Alguses kõigil käsi väriseb, aga sellest saab üle. Võistlustel saab omasugustega mängida ja uusi mängupartnereid leida. Läbi võistluste näed enda arengut ja tead, kuhu suunas edasi liikuda, mida on vaja parandada.

Mul on olnud selliseid õpilasi, kes on trenni tulnud ja kohe esimesel aastal liigas esimese kolme hulka pääsenud.

Kuidas selline kiire areng saavutada?

Nad ei olnud tippsportlased, aga noorena sporti teinud. Kõige kiiremini tuleb mäng kätte neil, kes on lapsepõlves kasvõi aasta tennist mänginud, mis sest et 25–30 aastat paus sisse jäänud.

Millise graafikuga nad treenisid/­treenivad?

Eks see ole kombinatsioon mitmest treeningust. Esimese pool aastat käisid rohkem eratrennis, teisel poolaastal eratrennis korra kahe nädala jooksul ning muul ajal umbes samal tasemel mängud sõpradega.

Külli Värnik

Kust pärineb tennisehuvi?

Tennisepisik pärineb lapsepõlvest. Mu isa mängis tennist ja vend käis tennisetrennis, aga mind pandi olude sunnil kergejõustikku.

Nüüd, aastaid hiljem paar klienti rääkisid oma tennisehuvist ja nakatasid mind uuesti: kutsusid mind ka trenni, ja nii ma Sämi juurde sattusin.

Mis oli alguses kõige raskem?

Jooksmise ja võhmaga mul probleeme polnud. Kui aeroobne baas on olemas, suudad keskenduda tehnikale. Aga tehniline pool oli väga raske. Kõige raskem on tunnetus – kuidas reketit hoida ja palli suunata.

Mis on kõige raskem element?

Tagakäelöök võrgus.

Oled poole aastaga kiiresti arenenud.

Millise graafikuga sa treenid? Üritan teha kolm tennisetrenni nädalas: üks eratund, teine grupiga ja kolmas mõne sõbraga.

Meeldib sulle üksik- või paarismäng?

Väga palju oleneb paarilisest. Südames tunnen, et mulle meeldib üksikmäng.

Kuidas tennisetreeningu­ tega alustada? ÜKSINDA OMAPÄI

+ Odavam.

Hea koormus.

– Õpid vale tehnika.

Ei saa mängust täpselt aru.

Alusta kindlasti pehmete palli* dega.

Vaata internetist või õpikust õigeid asendeid ja erinevaid lööke.

GRUPITREENING

lõbusam sõprade+ Seltskond, ga käia. teistega arengut võrrelda.

– Saad Lihtsam sobivat väljakuaega saa-

Kogemus Katrin Pärt (29) on küll elu aeg sporti teinud ja töötab personaaltreenerina, kuid tennisega alustas eelmise aasta oktoobris. Märtsi lõpus osales ta oma esimesel võistlusel Sugar Cup.

Serv on kõige tehnilisem löök.

da.

Räägi oma esimesest võistlusest?

Sain sealt fantastilise kogemuse.

Trennis tulevad mugavad pallid kogu aeg ette ja suudad tehniliselt mõelda.

Võistlustel tuleb pall igalt poolt ja eri tempoga. Närv lööb sisse – käed värisevad, ei suuda õiget asendit meenutada jne. Võistlus treenib ja suurendab võistlemis­himu.

Millal soovitad võistlustele minna?

Kui treener soovitab. Elementidest rääkides: teise servi peab kindlalt sisse saama ja liikumine platsil peaks selge olema (ei jookse pallile sisse, liiga ette jne). Aga eks sisetunne ütleb. Kui läksidki liiga vara ja kaotasid kõigile, pole midagi. Kogemustest õpid ja järgmine kord lähed, kui valmis oled. Üks soovitus veel: ei tohi vastase tempoga kaasa minna. Tähtis on enda mäng teha ja seda kõige paremini.

Mis on sinu eesmärgid?

III liiga üksikmäng. Lähen sinna kogemuse ja eneseületuse pärast.

Mida on tennis sulle andnud?

Esiteks emotsionaalne pool: olen nii õnnelik, kui trennis midagi õnnestub. Ärge kurvastage, kui välja ei tule.

Tennisemäng käibki üles-alla.

Teiseks kindlasti sotsiaalne pool: olen saanud palju uusi tuttavaid ning nad kõik on väga toredad.

28

küll jälgib, aga ei saa pü– Treener henduda sinu tehnikale.

Koormus jääb väikeseks. sarnase tasemega mängija* Vali te grupp.

Kui kiiremini arened, vali järgmise tasemega grupp.

Parima kvaliteedi ja koormuse saad kolmeses grupis.

ERATREENING

pühendub ainult sulle. + Treener kohe õige tehnika. + Õpid lugemine areneb kiire+ Mängu mini. saada sobivat väljaku+ Lihtsam aega.

– Kallis. tuleb kätte kogu aeg, ei har– Pall ju mängima. ära liikumisoskus.

– Kaob – Ei teki mängukogemust. treenerid teevad roh* Vanemad kem korviharjutusi, aga oskavad seletada tehnilist viga paremini.

Nooremad treenerid teevad vähem korviharjutusi ja mängivad rohkem.

Kõige parem on kombineerida kõiki. „Ideaalne oleks teha kõiki nädalas korra, siis on areng kiireim – sarnaneb noortetreeninguga,” soovitab Säm Ulp.

golf

Niitvälja Golfi Roheline Rada kasvatab golfareid Niitväljal saab golfiga sõb­ raks uue kolmejärgulise suvekursuse jooksul.

N

iitvälja Golfi tegijad usuvad, et ka meie inimesed hakkavad mõistma ja hindama golfi häid mõjusid sellega tegelejate tervisele ja heaolule. Kiirustavale maa­ ilmale vastukaaluks on sisu ja kvaliteet ning mõlemat oskavad golfiga tegelejad hinnata.

Olles analüüsinud senise Green Cardi koolituse nõrka tulemust – kursuse läbinutest jääb golfi juurde alla kümne protsendi –, töötati Niitväljal välja täiesti uus kontseptsioon – Roheline Rada.

Roheline Rada Roheline Rada on mõeldud kõigile, kes golfis veel rohelised on, kuid tunnevad, et rahulik ja seltskondlik sport võiks neile sobida.

Kursuse kontseptsiooni jaoks selgitati välja kõik need tegevused, mis tuleb läbida selleks, et golfi juurde jõuda. Õppurile antakse kaasa kaart, juhised ja mentorid, kes teda selle teekonna eri etappides toetavad.

Senise koolituse peamine mure oli ilmselt selles, et kuigi kursuse läbinuile lubati võimalust golfimänguga alustada, kogunes tegelikult ühe nädalavahetusega liiga palju infot ja liiga vähe eduelamust ning paljudele tundus edasiminek keeruline. Golf on lihtsalt ala, mis nõuab esiti aega ja pühendumist, hiljem aga annab vastu hea enesetunde, muhedad sõbrad ja tegevuse, mis muudab mõnusaks puhkuseks kas või iga nädalavahetuse.

Etapp 1: Roheline Algus Roheline Algus koosneb kaheksast sammust, mis läbitakse endale sobivas tempos ühe kuu jooksul. Alustakse tavapärase baaskoolitusega (sarnaneb varasema Green Cardi kursusega), mis kestab kokku ühele nädala­ vahetusele jagatuna üheksa tundi.

Selle läbinutele korraldatakse kokku neli treeningut, et harjutada nelja põhilist golfilööki. Kui ühel nädalal jääb tund juhtumisi vahele, saab seda alati läbida samal ajal nädal hiljem.

Parandamaks üldist arusaamist golfist ja valmistamaks rohelist mängijat ette rajale minekuks, pakutakse ühe eraldi sammuna reegli- ja etiketi29

koolitust. Esimesed sammud PAR20rajal astutakse koos Pro’ga (treeneriga), st Rohelise Alguse kolmas samm on koos Pro’ga läbitav ring PAR20-l.

Programmi jooksul leiab Pro iga läbija jaoks 30 minutit, et leida talle sobilikem lahendus varustuse soetamiseks või laenamiseks (on see siis spetsiaalne algajavarustus või kohe midagi kobedamat).

Roheline Algus lõppeb Green Cardi ringiga – selle läbinutele antakse Green Card ja nad võetakse Niitvälja Golfiklubi kandidaatliikmeks. Lisaks

Rohkem infot: www.niitvaljagolf.ee Niitvälja Golf ühendab endas Baltikumi vanimat täispikka PARK-väljakut, viierajalist pay & play väljakut, Eesti suurimaid harjutusalasid chipping ja putting greene, katusealust harjutusala, klubihoonet koos restorani ja saunadega, golfipoodi, kust saab endale mänguks vajalikku hankida, ning loomulikult asjatundlikke klienditeenindajaid, golfiõpetajaid ja väärikat klubi.

Foto: Mats Soomre

golf

Etapp 1: Roheline Algus Hind 119 ¤ Etapp 2: Roheline Tunnetus Hind 85 ¤

TENNIS JA SULGPALL

Etapp 3: Roheline Kogemus Hind 85 ¤

Niitvälja Golfi aktsionäride pereliikmetele (abikaasale ja lastele) on hind 50% soodsam.

IGAS VANUSES HUVILISTELE!

saab neile osaks suur hulk soodustusi, nii et kuigi paketi kõigi osiste koguväärtus on 290 eurot, müüakse seda 119 euroga.

nud esimesed kaks etappi ning suudab kindlasti hakata mängima päris golfi. Seetõttu pakutakse esimest korda Niitvälja ajaloos neile, kel kaks esimest etappi läbitud, võimalust soetada endale ühe kuu pikkune mänguõigus ehk kolmas etapp nimega Roheline Kogemus. Rohelise Kogemuse jooksul oodatakse mängiMarek Varblane jat juba PARK-väljakul toimuvatele tel 5622 6002 scramble-võistlustele. Rohelise Kowww.tennisekool.ee gemuse hind on 85 eurot nagu teiselgi etapil.

di mängida ja vajadusel ka varustust laenata. Rohelise Raja läbinutele tehakse juba super pakkumine – neil on võimalus osta järgmiseks hooajaks mänguõigus, mis kehtib ka ülejäänud osale juba kestvast hooajast.

Niitväljal usutakse, et golf ei ole ainult sport, vaid isiksuse kasvamiKristo Kasela se teekond. Jalutuskäik Rohelisel tel 5624 2282 Rajal paneb sellele arengule alguse www.sulgpallikool.ee ning aitab Niitväljale juuri ajada.

Eesti golf i kodul on sisemine kohustus teha kõik, mis tema võimuses, et golfi inimestele lähemale tuua. Rohelise Raja algatusega kavatsetakse viia Eesti lähemale põhjamaadele, kus golf on tänapäeval kujunenud rahvaspordiks.

RÜHMA- JA INDIVIDUAALTREENINGUD LASTELE JA TÄISKASVANUTELE. Pärast Rohelise Alguse läbimist on Rohelise Raja järgmine etapp Roheline Tunnetus. Selle etapi mõte on anda juba valmis golfimängijale võimalus tunnetada klubielu ja liikmeks olemist.

Esimese asjana leitakse vastsele golfarile klubist mentor vastavalt iga inimese elualale ja huvidele.

Mentor läbib koos oma hoolealusega vähemalt ühe mentorringi PAR20-l ja etapi lõpus ka PARK-­väljakul. Lisaks mentorile jätkab mängija toetamist Pro, kes koostab mängijale ülejäänud hooaja treeningplaani. Selle etapi osana saab mängija PARK-­ väljakul neli korda üheksa rada läbi mängida (õhtustel aegadel).

Nüüdsest ootavad rohelist mängijat ka klubiüritused ja algajate klubivõistlused scramble’id PAR 20-l. Roheline Tunnetus kestab samuti kuu aega ja maksab 85 eurot.

Kokkuvõtvalt Mööda Rohelist Rada liikuv mängija saab Niitväljal kokku kolme kuu pikkuse kogemuse kogumaksumusega 289 eurot. Lisaks on tal pidevalt võimalik harjutamiseks palle saada, PAR20-l piiramatu arv kor-

Kristo Tohver Niitvälja Golfi tegevjuht Foto: Mats Soomre

Etapp 2: Roheline Tunnetus

Etapp 3: Roheline Kogemus Nüüd on alustav golfar käinud Rohelisel Rajal juba kaks kuud, läbiNiitvälja Golfi Rohelise Raja koostööpartner on Danske Bank. Koostöö alustalaks on ühine mõtteviis: luua koos uusi standardeid finantsmaailmas ja golfiõppes.

30

Millal sa viimati midagi esimest korda tegid?

Golf on kallis ja elitaarne. Nii ütlevad paljud, kes seda kunagi proovinud ei ole. Tule suvel Niitvälja golfikursusele Roheline Rada ja tutvu alaga, mis ei muuda ainult su enesetunnet, vaid tõenäoliselt ka elutunnetust.

Roheline Rada on Eestis ainulaadne.

Green Cardi kursuse läbimine juhendaja käe all.

Roheline Rada on loodud koostöös Danske Bankiga.

niitvaljagolf.ee