EE SPORT (mai 2016)

EE sport

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede toimetus

11. mai 2016

www.gadox.ee

TALLATOED

Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00

ORTOPEEDILISED ABIVAHENDID

Kaelatoed  Õlatoed Puusaortoosid  Põlveortoosid Randme- ja küünarliigese toed Seljatugi-korsetid Hüppeliigese- ja labajalaortoosid Ortopeedilised tallatoed Laste ortopeedilised jalatsid Invaabivahendid

AS Gadox  Türi tn. 10C  Tallinn 6 501 322  info@gadox.ee  E-R 9.00-16.00

Lai valik rattaid uutele ja vanadele tegijatele

Linnaratas Juliet Tour 3 µ Töökindel rummusisene µ µ µ µ µ µ µ µ

käiguvahetus Kiirkinnitusega esikorv Naisteraam Ketikaitse Jalgpidur Porilauad Pakiraam Seisutugi 28” rattad

€399 Maastikuratas Merida Matts 6.10-V HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

€60

µ 21 käiku µ Shimano komponendid µ Esiamort

enne €419 nüüd

€359

HINNAVÕIT

nüüd

€599

Lasteratas Merida Matts J24 HINNAVÕIT

enne €729 nüüd

€619

Maanteeratas Merida Scultura 5000

nüüd

€299

µ Süsinikraam µ Shimano Ultegra µ 22 käiku

enne €2099 nüüd

€1599

Lasteratas Merida Matts J20

Maastikuratas Merida Big.Nine 1000

µ Süsisnikraam µ Shimano XT/Deore komponendid µ Lenksult lukustatav esiamort

enne €2199 nüüd

€1539

Fatbike Cube Nutrail Pro

µ 4.4” laiad rehvid µ Kerge - 14.2kg! µ Lenksult lukustatav esiamort

enne €2299 nüüd

€1999

Lasteratas Merida Matts J16

nüüd

€259

alates 50€ ostust transport tasuta

µ Lastele vanuses 3-6 aastat µ Jalg-ja käsipiduriga µ Alumiiniumraam

E

esti sport ja ka Eesti rahvas laiemalt on seismas suure väljakutse ees. Väljakutse spordis on Eesti sportlaste konkurentsivõime säilitamine ja arendamine. Eesti elanikkonna jaoks on võtmeküsimus tervise ja töövõime parandamine.

Näen, et mõlema väljakutse puhul on pikaajalist tulemust andvaks ja efektiivseimaks lahenduseks spordi ning liikumisharrastuse kandepinna laiendamine ja sellega tegelevate inimeste arvu kasv.

Tegevus noortega Eesti Olümpiakomitee missioon on tugevdada rahva tervist ning elujõudu spordija liikumisharrastuse kaudu. Minu nägemus on, et aktiivselt sportivate inimeste arv aastaks 2030 kolmekordistub. See tähendab, et kui täna spordib aktiivselt 150 000 inimest, siis aastal 2030 on see arv 400 000 ja rohkem. See on Eesti rahvuse ja riigi kestmajäämise alus. See on reaalne majanduslik võit ja kokkuhoid ning laiema spordi kandepinnana on see aluseks Eesti tippsportlaste jätkuvale edule rahvusvahelistel võistlusareenidel.

Spordi ja liikumisharrastuse kandepinna laiendamisel on palju detaile ja

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

nüansse. Esmatähtsateks pean neist tegevust noortega, seda nii koolis kui ka väljaspool kooli. Samuti on oluline parandada spordiobjektide kättesaadavust, väärtustada rahvaspordiüritusi, suurendada riigi panust ja kaotada piirangud.

Tähtsaim neist on kindlasti tegevus noortega. Kõige olulisemad on noores eas omandatud hoiakud, teadmised ja oskused. Leian, et täna noortele pakutav ei ole piisav. Kohati näib, et spordiga tegelemine

peseme

on vaid väljavalitute privileeg. Me võime lapse passiivseks kujunemisel näpuga näidata lapse kodu ja nende vanemate poole, kuid igast päevast veedab laps koolis rohkem aega kui kodus.

Kooli roll liikumissõbraliku ellusuhtumise kujundamisel on äärmiselt oluline. Leian, et elukestvaks liikumiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks on parim koht just kool. Praegune kehalise kasvatuse olukord on enamikus Eesti koolides ideaalist veel kaugel. Sport ja huvitegevus peaksid olema iga koolipäeva lahutamatud osad.

Oluline leevendus olukorrale oleks juba see, kui koolipäeva sees kasutataks vähem koormatud spordirajatisi noortele arendatavate huvitegevuste läbiviimiseks. Koolilt väga vähe nõudev oleks ka lahendus, kus kooli kehalise kasvatuse tundides hakatakse lastele andma kodutöid nagu teistes õppeainetes. Ülesanded võivad olla seotud sportimisalaste alusteadmistega või siis ka mõne kehalist võimet arendava praktilise harjutusega. See aitaks paremini kinnistada teadmist, et liikumine on kasulik.

Regulaarselt praktiliste harjutuste te-

Kujundaja: Tuuli Prees. Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall Lehe väljaandmist toetavad: Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ, Eesti Tennise Liit, Tallinna Kalevi Tenniseklubi

enne €249 nüüd

€199

Rattaremont pumpame

liikuma 400 000 inimest

Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee, tel 6804408 Reklaam: Heike Kiiv, heike.kiiv@ekspressmeedia.ee, tel 680 4459

€50

enne €329

Väljakutse:

ee sport

HINNAVÕIT

µ Lastele vanuses 5-8 aastat µ Alumiiniumraam µ Esiamort

veloplus.ee

SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA RATASTELE

€300

€70

enne €379

-40%

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

€80

µ Noorukitele vanuses 7-11 aastat µ Alumiiniumraam µ Esiamort

µ 27 käiku µ Shimano komponendid µ Lenksult lukustatav esiamort

€500

enne €799

-20%

-10%

€660

HINNAVÕIT

€200

-10%

-15%

HINNAVÕIT

€110

Maanteeratas Merida Ride 100

µ Alumiiniumraam µ Shimano komponendid µ 16 käiku

Maastikuratas Cube Analog 29

-30%

liikumine

hooldame

remondime

ARES KINESIOTEIP

Liikumiseks valmis.

Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 Kauplus: 56 488 000 Töökoda: 56 229 000 Netimüük: 5555 1511

facebook.com/Veloplus.Estonia

3 www.evelati.ee EE sport mai 2016

liikumine

Fotod: Ilmar Saabas, Eesti Olümpiakomitee

Urmas Sõõrumaa maratonijooksjatest kolmikõdede Lily, Liina ja Leila Luigega Eesti sportlastest loodud maaliseeria esitlusel.

gemine võimaldab individuaalse arengu kaudu kogeda eduelamust, mis on spordiarmastuse tekkimisel väga oluline. Toetan nägemust, et kooli kehaline kasvatus peab olema õpetav ja hariv. Seega oleks selle õppeaine sobivamaks nimeks liikumisõpetus. Liikumine on mõtestatud tegevus.

Koolipäev peaks laste jaoks olema nagu emade-isade tööpäev, kes tööd koju enamasti ei võta. Kõik kooliga seotud asjatoimetused peaks saama tehtud koolis. Laps läheb hommikul kooli, käib ainetundides, teeb ka kodutööd seal ja käib huvialaringides, kust ta vabaneb mõistlikul ajal. Edasine peaks olema lapse vaba aeg, mida ta saaks nautida koos vanemate ja sõpradega ning huvi korral saab käia ka oma lemmikspordiala treeningul. Kingime oma lastele lapsepõlve ja nakatame nad spordipisikuga juba koolis.

Sportimispaigad kättesaadavamaks Täisealiste inimeste liikuma innustamisel oli pikka aega suureks takistuseks sportimiseks sobivate objektide puudumine.

Täna on Eesti Spordiregistri andmetel Eestis üle 4000 liikumisharrastuseks sobiva rajatise ning uuringud on kinnitanud, et sportimiskoha puudumine ei ole enam inimestele takistuseks liikumisharrastusega tegelemisel. Sportimistaristu kättesaadavamaks muutmine on teema, millega 4 mai 2016 EE sport

tuleb eraldi tegeleda, sest see on üks põhilisi eeldusi korrapärase liikumisega tegelemiseks.

Oluline roll liikumisharrastuse ja spordi kandepinna suurendamisel on täita kindlasti ka rahvaspordiüritustel ehk n-ö suurtel spordilaulupidudel, nagu on seda SEB Tallinna Maraton, klubi Tartu Maraton üritused jpt. Pean nende sündmuste rolli spordi ja liikumisharrastuse populariseerimisel äärmiselt oluliseks. Need on pidupäevad, kus on koos tervem osa Eestist, elujõust ja liikumisrõõmust pakatavad inimesed, kes on heaks eeskujuks meile kõigile.

Riik ja seadused Spordi ja liikumisharrastuse kandepinna laiendamisel on olnud aastaid suureks takistuseks riigipoolne tõlgendus, kus tööandja tehtud kulusid töötajate sportimisele ja liikumisharrastusele on käsitletud kui erisoodustust.

Täna on hea meel tõdeda, et selles küsimuses oleme liikumas lahenduse suunas. Valitsuskabinet on otsustanud vabastada tööandjate töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksumuudatus hakkab kehtima 2018. aastast. See langetatud otsus on väga tervitatav.

Mul on siiralt hea meel, et valitsejad

on sellise otsuse teinud. Igal juhul on see tõsine samm selles suunas, et meie inimesed saaksid tulevikus nautida rohkem haigusvabasid aastaid ja seeläbi pühenduda ka rohkem tööle, mille läbi panustatakse veelgi enam meie ühiskonna arengusse. Loodan, et rahva õnne ja tervise nimel tehtud sarnastest headest otsustest saame kuulda veel edaspidigi.

Võimalikud sammud, mida saab juba täna iga tööandja oma töötajate spordi ja liikumisharrastusega tegelemise soodustamiseks teha, on näiteks oma töötajatele duši- ja ümberriietumise võimaluste loomine. See lihtne samm annaks paremad võimalused jalgsi, rulluiskudega või rattaga tööl käimiseks.

Kokkuvõttes leian, et mida rohkem inimesi liigub ja spordib, seda soodsam ja kasulikum on see riigile. Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on oma raportites välja toonud fakti, et iga tervise edendusse sihipäraselt ja õigesti paigutatud euro toob riigieelarvesse kaheksa eurot tagasi. Need on kõnekad arvud.

Aktiivsed, liikuvad ja sporti armastavad noored on meie tulevik. See on alus järgmiste Eesti spordikangelaste esile kerkimiseks. Aktiivne ja sportlik eluviis on suur isiklik võit igaühele meist.

Urmas Sõõrumaa, Eesti Olümpiakomitee president

liikumine

SEB Maijooks paneb tuhanded tublid naised liikuma!

Laupäeval, 21. mail toimuv 29. SEB Maijooks toob kokku 15 000 osalejat.

E

simene Maijooks toimus juba 1988. aastal, kui paarsada entusiastlikku naist esmakordselt Maijooksu nime all tervisejooksu tegid. Tänaseks on heast algatusest kasvanud Eesti ja Baltimaade suurim naistele suunatud liikumissündmus ning tänavusele suurüritusele ootavad korraldajad juba 15 000 liikumisharrastajat!

Põnevaid fakte eelmise aasta SEB Maijooksust: Kõige rohkem oli Katrini-nimelisi osalejaid, lausa 212

Kevadine suursündmus tervele perele

SEB Maijooksule tullakse kogu perega, sest tegevusi jätkub nii lastele kui ka meestele!

Daamid, naised, neiud ja tütarlapsed võivad kaasa lüüa kõigile jõukohasel seitsmekilomeetrisel rajal joostes, käies või kepikõndi tehes. Valida saab ajavõtuga ja ilma ajata distantside vahel. Lastele toimuvad lustakad Draakoni lastejooksud, terve päeva on lauluväljakul terviseja vaba aja mess, avatud on eksklusiivne Tallink meestehoid ja toimub suur kevadkontsert, kus astub üles Eesti laulu võitja ja nädal enne SEB Maijooksu toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindav Jüri Pootsmann.

Osalemas oli 10 Mai-nimelist liikujat Maijooksu toimumispäeval oli sünnipäev 30 maijooksjal Kõige vanem osaleja oli 82-aastane Zinaida Kõige noorem osaleja oli alla 2-aastane Kätlin Maijooksule registreerus 416 ettevõtet ja kollektiivi

6 mai 2016 EE sport

Tule varakult kohale ning jäta auto koju

Arvestades suurt osalejate arvu, tasub Maijooksule tulla aegsasti. Mõistlik on auto koju jätta ning kohale sõita ühis­ transpordiga või tulla tervisliku päeva puhul üldse jalgsi. Saabuda võib ka jalgrattaga, sest lauluväljaku territooriumil

on avatud rattaparkla. Kui siiski tullakse autoga, peab jälgima liikluse reguleerijate märguandeid ning parkima selleks ettenähtud parklates ning parkimiskohtadel: Eesti Näituste suures parklas ja Pirita tee äärsetes parklates.

SEB Maijooksule registreeri­ mise kõrgaeg on käes

Eesti suurim traditsiooniline naiste liikumissündmus SEB Maijooks toimub juba 29. korda. Tänavu 21. mail Tallinna lauluväljakul aset leidvale suursündmusele käib väga aktiivne registreerimine. Usinalt pannakse kirja nii üksikult kui ka sõpruskonniti. Väga populaarne on registreerimine kollektiivide ja asutuste seas – tullakse kümnete ja isegi sadade kaupa. Korraldajad on tänavu valmis vastu võtma 15 000 maijooksulist. Registreerimine on avatud jooksu kodulehel www.jooks.ee

Naistele annab stardipaugu Eesti tugevaim mees

Igati sümpaatne on, et tänavusel olümpia-aastal annab SEB Maijooksu stardipaugu möödunud hooaja Eesti aasta meessportlane, Rio olümpiamängudeks valmistuv tõstja Mart Seim.

Eesti naised on tublid ja armastavad liikuda. Naised väärivad kiitust! Statistika põhjal on Eesti jooksu- ja käimisüritustest osavõtjatest tervelt 60% naised!

maraton

Maraton

kui emotsionaalne sõltuvus

Fotod: Sportfoto

Kolm maratonimeistrit kinnitavad kui ühest suust, et maratoni jooksmise või sõitmisega kaasneb arvestatav emotsionaalse heaolu tõus.

K

estvusalad toovad inimestes välja jõu, mille olemasolust nad alati isegi teadlikud ei ole. Aga kuidas niisuguse eneseületamiseni üldse jõutakse?

Nele Laev, kes juhib Ajakirjade Kirjastuse reklaamiosakonda, tunnistab, et alustas jooksmisega sportlike sõprade mõjul ning jõudis esimese maratonini pärast paar aastat kestnud treeninguid ja lühemaid distantse.

Luuletaja Contra (kodanikunimega Margus Konnula) ütleb väga ausalt, et varem oli ta kirglik tugitoolisportlane, siis aga hakkas ka ise jooksma. „Mida pikem distants, seda paremad on minu võimalused. Saja meetri rajal ei oska ma midagi märkimisväärset teha,” tõdeb ta.

Jalgrattamaratoonar ja Haanja Rattaklubi liige Tarmo Mõttus kinnitab, et käivitub aeglaselt, mistõttu sprindid pole tema jaoks. „Kuigi võin vahel kihutada päris nobedasti krossil, siis seal on pigem tegu raja sobimisega ja tehniliste oskustega,” arutleb ta.

Margus Konnula

Algajale sobiks Stockholmi maraton „Olen veendumusel, et kõigil peab olema oma kirg, millega tegeleda. Mina olen oma südame andnud jooksmisele, kuna ma tunnen, et see sobib mulle ja pakub palju rõõmu. Välismaratonidel osalemine on põnev, kuna saad palju tutvuda ümbruskonnaga, tegemist on spordifestivaliga ning rajal kohtab väga põnevaid inimesi, kes kõik kokku moodustavad ühe terviku,” arutleb Nele Laev.

Nele on jooksnud praeguseks 14 maratoni nii Eestis kui ka mujal. „Iga maraton on erinev. Vast kõige erilisem maraton, mida olen läbinud, oli Rock’n’Roll Marathon Madrid – Hispaania pealinn on väga ilusa arhitektuuriga ja inimesed on harjumatult sõbralikud ning pealtvaatajad elasid suure entusiasmiga kaasa.”

Kõige eredama mälestuse on talle jätnud enamasti aga siiski rajatingimused ja

Nele Laev

ilm. Stockholmi maratonil eelmisel aastal sadas terve distantsi vältel järjest tihedat vihma ja sooja oli alla kümne kraadi. Hiiumaa maratonil paar aastat tagasi oli sooja üle 30 plusskraadi ning start anti keskpäeval. „Tegemist on väikese maratoniga. Mäletan, et ühel hetkel leidsin ennast rajalt üksi, metsa vahel, asfaldi kate sulas, varju polnud ning päike säras. Oli suur katsumus see maraton lõpetada, aga enesetunne oli finišis suurepärane,” meenutab ta.

Lisaks Madridile ja Stockholmile on Nele välismaal osalenud veel Amsterdami, Frankfurdi, Riia, Helsingi, Malta ja Zürichi maratonil. Kõik on olnud erilised, kuid

kindlasti soovitab ta esimeseks välismaratoniks Stockholmi, kuna selle korraldustase on ülimalt hea ning väga palju on pealtvaatajaid, rasketel hetkedel annavad nad jõudu juurde.

Käesolevaks aastaks tegi Nele plaani nelja maratoniga, millest ühe jooksis ta veebruaris Maltal juba ära. „Veel plaanin minna mais Prantsusmaale sellisele maratonile nagu Marathon de la Baie du Mont Saint-Michel, septembris on ootamas ees Berliin ning oktoobri lõpus võtan ette teekonna Canne’i,” tutvustab ta oma ettevõtmisi.

Küll üksinda, küll paljajalu Contra meenutab ühe lahedama maratonikogemusena Kihnu maratoni. Joosta oli nagunii tore, aga Kihnu on väga eriline paik ning sinna sattumiseks peaks justkui mingi põhjus olema. Nagu näiteks maraton! „Väga ere kogemus jäi ka Vihti maratonilt Soomes. Tegu oli külamaratoniga, mis algas kohaliku töökoja õuelt. Numbrid olid virnas laua peal, nimekiri töökoEE sport mai 2016 9

maraton ja uksel. Starti tuli 30 inimest,” jutustab luuletaja.

Intervjuud andes on Contra Lätimaal Ventspilsis loomemajas, kuid kirjutamise vahele jagub veidi aega jooksmiseks sealgi.

Lähema aja jooksuplaanid on tal paigas – mais Vändra maraton, 1. juunil aga on kavas päris isiklik ühekordne maraton. Nimelt saab jooksja ja luuletaja 01.06.2016 täpselt 42,195 aasta vanuseks ja seda uhket päeva kavatsebki Contra Võru staadionil oma isikliku maratoniga tähistada.

Veel plaanib ta minna juulis Rõuge ratta-

Kuidas igapäevaselt treenite?

Nele Laev: „Üritan treenida nii targalt ja tihti kui võimalik. Hetkel jooksen peaaegu iga päev. Olen valinud erinevateks päevadeks erineva pikkusega distantsid, käin jõusaalis ning teen kodus harjutusi erinevate lihasgruppide treenimiseks. Kui on soov, leiad alati võimaluse. Olen märganud, et just talvel otsin kõige enam motivatsiooni pärast tööpäeva jooksuriiete selga panemiseks. Aastatega olen mõistnud, et lisaks füüsilisele vormile on oluline hoida ka vaimset teravust.”

Tarmo Mõttus: „Töö ja pere nõuavad oma, treenin siis, kui saan. Ideaalis jääb see kusagile 10 tunni kohta keskmiselt nädalas, aga vahel ka kõvasti vähem. Minu eripära on see, et ma ei planeeri puhkepäevi, sest need tulevad ise, kui midagi muud ette tuleb. Olen suutnud igal aastal Hispaanias laagris käia, sellega saab korraliku vundamendi, mis kestab mitu kuud, kui oskad hoida. Õnneks on lapsed kõik sportlikud ja nii pole nädalavahetustel mööda võistlusi tiirutades neid vaja koju maha jätta.”

maratonile ja Järvakandi maratonile, sügisel aga tahaks joosta Valmiera ja Tartu maratonidel. „Ja aasta viimasel päeval tahaks ikka ultra ka ära teha,” sõnab mees. Ultra on paljajalujooks, mis Contrale vaatamata kogetud villidele ja külmakahjustustele siiski väga meeldib.

Maratonid laste järgi Tarmo Mõttus meenutab ühe eredama kogemusena Salzkammerguti 209 km pikkust maastikumaratoni, kus tõusumeetreid koguni 7100, mida ta läbis 13 ja pool tundi: „Oli tavaline, et kui tõusu sõitsid, siis ikka tund aega ja viimase käiguga. Kui ma õigesti mäletan, siis üht tõusu sõitsin lausa 1 h 45 minutit. Olen praegu oma võimetelt tollest ajast kõvasti tugevam, aga olen hiljem mõelnud, et kahtlane, kas suudaksin veel korra sama asja läbi teha. Kohaliku pikima maratoni, Haanja 100 miili sõitu on õnnestunud võita viis korda, aga need pole nii sügavat mälestust jätnud,” räägib ta. Väga kiidab mees Võhandu 100

Tarmo Mõttus

km sõitu vesijalgrattaga, mis võttis aega 10 tundi ja 45 minuti.

Selleaastased spordiüritused on Tarmo Mõttus plaaninud peamiselt oma laste vajadusi arvestades. „Palju valida ei saa, käin seal, kus lastel käia vaja. Kuna treenin lapsi ja vanem tütar on juba naiste seas päris edukas, siis läheb põhirõhk temale. Näiteks Saku 100 on mu üks lemmikuid, aga osaleda olen saanud seal vähe, sest olen pidevalt kusagil mujal olnud.”

Hetkel olid nad suundumas Rootsi Husqvarnasse, kus toimuvad Euroopa

OTEII PR

28 g

Contra: „Ideaalis jooksen kuuel päeval nädalas, aga alati see nii ei ole. Tavaline jooksuring on 8 km, kõige pikem on olnud 27.”

meistrivõistlused MTB XCO-s. Tarmo loodab, et saab sel aastal käidud veteranide Euroopa MV maratonil, mis toimub talle tuttavas paigas Salzkammergutis, aga sel korral on kavas 115 km distants. „Loomulikult osalen võimalusel ka Eesti maratonidel ja krossidel. Hooaja lõpuks on väikese vaheaja järel kindlalt kavas jälle Haanja 100 miili sõit,” märgib ta.

Anne-Mari Alver

HANSGROHE MOBIILNE VÄRSKENDUSJAAM MAIJOOKSUL Sel aastal rõõmustab SEB Maijooksust

osavõtjaid Hansgrohe dušimaailm, mis saabub Lõuna-Saksamaalt ekstra selleks, et meie sportlikele naistele lõõgastavat dušinaudingut pakkuda.

Tule 21. mail lauluväljakule Hansgrohe dušisüsteeme proovima!

Dušinauding on TASUTA, võta ainult saunalina kaasa! www.hansgrohe.ee

10 mai 2016 EE sport

a l a p e h a v v e s t i Ma

NI

Olen veendumusel, et kõigil peab olema oma kirg, millega tegeleda. Mina olen oma südame andnud jooksmisele.

Tõhus valguallikas

Puhtast piimast

luteenivaba Laktoosi- ja g

G O K

R A E T R T ASA E P U

RI!

Kuhu minna

Mai 11. mai Punase Risti jooks Kudjapel Saaremaal 5 km TTÜ jooks Tallinnas 6 km 13. mai Jägala joa kolme tammi jooks ja kõnd Jägala-Joal 10,5 km 14. mai Tartu kevadjooks Tartu 10 km Haapsalu Maraton 42 km, 21 km, 10 km 15. mai Swissôteli trepijooks 117 m Viimsi jooks 42 km, 21 km, 10,6 km ajavõtuta 16. mai Preediku järve jooks Järvamaal 3,8 km, 1,9 km 18. mai Nissi valla rahvajooks Turbas 5,8 km Pannjärve krossijooks Vasaveres Ida-Virumaal 6 km, 3 km, 1 km 19. mai Võru-Väimela maanteejooks 6,2 km, kõnd 6 km 20. mai Uljaste mäejooks Uljastes Ida-Virumaal 7 km, 3,5 km 21. mai SEB Maijooks ja kõnd Tallinnas 6,6 km, 6,6 km ajavõtuta Eastman Charity Run Kohtla-Järvel 10,5 km Ümber Saadjärve jooks Kukulinnas Tartumaal 17 km Tallinn City Trail Tallinnas 21 km, kõnd 8 km 26. mai Nõmme seeriajooks Tallinnas 5000 m, 800 m, 200 m 28. mai Emumäe jooks Emumäel LääneVirumaal 10 km, 5,5 km, 2,5 km Kohtla-Järve Jõhvi maanteejooks 12,2 km, kõnd 6,5 km Jooks ümber Harku 6,6 km Kunda linnajooks ja kõnd 8,8 km 29. mai Narva Promenaadijooks 7 km, 3,5 km Tankimäe maraton Keilas 42 km, 21 km, 10 km, 5 km, 3 km 30. mai Jõhvi mäkkejooks

Tallinn Tabasalu Kuusalu Haapsalu

Pandivere

Viljandi

Elva

Võru

07.05.2016 22.05.2016 05.06.2016 19.06.2016 09.07.2016 31.07.2016 21.08.2016 03.09.2016

LE

IGAÜHE Kuusalu 23. Rattaralli : Elva 31. Rattapäev JÕUKONHooArteNsõEit VALIKUS: Mulgi 6. Rattaralli aiste sõit eeste sõit • N M Tabasalu 6. Rattaralli it Granfondo sõ Haapsalu 16. Rattaralli Tervisesõit Pandivere 26. Rattaralli Võru 11. Rattaralli Fakto Auto Tallinna 6. Rahvasõit

PEATOETAJA:

Info ja registreerimine SUURTOETAJAD:

aerobike.ee

TOETAJAD JA KOOSTÖÖPARTNERID:

KIILI VALD

HARKU VALD

RAE VALD

KUUSALU VALD

Juuni 1. juuni Kohila Pikamaajooksusari Kohilas 10 km Tartu Õhtujooks ja kõnd 7 km 3. juuni Otepää Jooksutuur ja kõnd Tehvandis 10 km Saaremaa MV Kuressaares 3000 m, 800 m, 400 m, 100 m 4. juuni Hiiumaa maraton Kassaris 42 km, 21 km, 10 km, 7,8 km, 4,7 km, 0,3 km

Otepää Jooksutuur ja kõnd Pühajärvel 17,195 km Ümber Kuremäe kloostri jooks ja kõnd 10 km, 3 km 5. juuni Viljandi Trepimäe jooks 0,15 km Rapla Selveri suurjooks 10 km, 5 km, 4,6 km Simuna-Laekvere rahvajooks ja kõnd 10 km Kekkoneni jooks Käärikul Valgamaal 15 km Paka mäe jooks Raikkülas Raplamaal 3,4 km 7. juuni Narva Energiajooks 21 km, 7 km Eesti poolmaratoni MV Narvas 21 km Tõrva ekstreemjooks Tõrvas 7 km Saku valla jooksupäev Sakus 7 km, 3,5 km, 2 km 15. juuni Kiviõli mäkkejooks 0,15 km Pannjärve krossijooks Vasaveres Ida-Virumaal 6 km, 3 km 17. juuni Tõrva Tantsumäe mägedejooks 3,2 km 18. juuni Laulasmaa Ultra Harjumaal 211 km, 189,9 km, 178,2 km, 173,5 km, 168,8 km, 157,1 km, 152,4 km, 147,7 km, 136 km, 131,3 km, 126,6 km, 110,2 km, 105,5 km, 93,8 km, 89,1 km, 84,4 km, 68 km, 63,3 km, 46,9 km, 42 km, 21 km Saku Suvejooks 42 km, 21 km, 10 km Wowrun Tartus 5 km Anija valla rahvajooks ja kõnd Kehras 6 km J. Lossmanni mälestusjooks ja kõnd Viljandis 6,5 km 22. juuni Kaarma Linnusejooks Saaremaal 5,25 km, 1,25 km VAK Staieri seeriajooks Viljandis 3000 m ja 2000 m takistusjooks Kõrgessaare jaanijooks Hiiumaal 9 km, 4,5 km Pärnumaa Võidupüha maraton Toris 42 km, 21 km Raasiku rahvajooks ja kõnd 5,8 km 23. juuni Rapla Võidujooks 5,8 km 24. juuni Jaanijooks ja kõnd ümber Karksi-Nuia 4,4 km Jooks suvesse Kuressaares 5 km, 2,5 km Pulli järve jooks ja kõnd Missos Võrumaal 7,2 km, 3,6 km Hellenurme suvejooks ja kõnd 7,8 km 25. juuni Kõva Mehe Jooks Vanamõisas Harjumaal 10 km Vooremäe 1000 jooks ja kõnd Roius Tartumaal 33 km, 16,5 km 26. juuni Elva tänavajooks 10 km, 5 km

üritused 30. juuni Nõmme seeriajooks 10 000 m, 1000 m, 100 m Maakonna jooksusuvi Tamsalus Lääne-Virumaal, 9 km teatejooks Juuli 2. juuli Eesti linnade suvemängud Türil Jooks ja kõnd ümber Pühajärve 10,7 km Eesti valdade suvemängud Vändras Põltsamaa lossijooks 7,5 km 3. juuli Alajõe rääbisejooks Ida-Virumaal 3,686 km, 1,843 km Rõuge kuue järve jooks, kõnd 10,5 km, 4,2 km A. Nurmekivi rahvajooks Järva-Jaanis 5,6 km, 2,8 km Singlimaraton Keilas 42 km Rõuge Trail Run 84,4 km, 73,85 km, 63,3 km, 52,75 km, 42 km, 21 km 4. juuli Sinivoore mäkkejooks Kohtla-Järvel 0,15 km 5. juuli Meremiili jooks Pärnus 1,852 km 6.juuli VAK Staieri seeriajooks Viljandis 5000 m, 3000 m, 800 m 7. juuli Maakonna jooksusuvi Ebaveres Lääne-Virumaal 6 km 8. juuli Maidla Mõisajooks ja kõnd Ida-Virumaal 6,1 km, 3,1 km 9. juuli Narva Trail Run 6,6 km, 3,3 km, 1 km Mäetaguse mõisajooks Ida-Virumaal 1,542 km Kihnu jooks ja kõnd 10,5 km 10. juuli I. Vassiljeva nim Toila KJK jooks ja kõnd 8,5 km 13. juuli Pannjärve krossijooks ja kõnd Vasaveres Ida-Virumaal 6 km, 3 km 16. juuli Karujärve Suurjooks, kõnd Saaremaal 10 km Pirgu Poolmaraton Raplamaal 21 km, 9,3 km, 1,4 km Mulgi Maraton Karksi-Nuias 42 km, 21 km, 5,4 km 17. juuli Estonian Adventure Run Vihterpalus Harjumaal 54 km, 33 km, 33 km, 16 km 21. juuli Ida-Viru staadionimaraton Iisakus Ida-Virumaal 10,548 km, 24 h jooks, 42 km õhtumaraton, 21 km õhtumaraton, 42 km öömaraton, 21 km öömaraton Maakonna jooksusuvi Rakkes Lääne-Virumaal, 60 min jooks 22. juuli Ümber Väinjärve jooks Järvamaal 4 km 23. juuli Südasuve Maraton ja kõnd Võsul 42 km, 21 km, 7,7 km

30. juuli Sakala metsajooks ja kõnd Kurgjal Pärnumaal 14 km, 7 km Suvejooks ja kõnd Ümber Saadjärve Kukulinnas Tartumaal 17,5 km Mispo maastikumaraton ja kõnd Kurgjal Pärnumaal 42 km, 21 km Mõõkkala jooks Karala külas Saaremaal 5 km, 2,3 km Holstre-Paistu maanteejooks 5 km August 3. august Võhma Jooksupäev ja kõnd 5 km 6. august Vastseliina linnusejooks Võrumaal 12,4 km, 12,1 km, 5 km Kiikla karujooks Ida-Virumaal 10 km Igamehe Maraton Järvakandis 42 km, 33,760 km, 21 km, 16,88 km, 12,66 km, 8,44 km, 4,2 km Sangaste Rukkihundi jooks ja kõnd 9,1 km Rapla-Kehtna Maanteejooks 11,5 km, 5 km Jooks ümber Sinivoore mäe Ida-Virumaal 2,18 km Ümber Põlva järve jooks 4 km Vägilase jooks Lähtes Tartumaal 8 km 13. august Eesti Ööjooks ja kõnd Rakveres 21 km, 10 km, 5 km 20. august Lasva jõe- ja järvejooks Võrumaal 13 km, 12,1 km, 3 km Tartu Suvejooks ja kõnd 10 km Peetri Jooks ja kõnd Harjumaal 10 km, 4,7 km Viitna järve jooks Lääne-Virumaal 10,9 km, 10,8 km, 5,6 km, 5,5 km Muhu jooks Kuivastus Saaremaal 17,2 km, 6,3 km Tõrva-Valga maanteejooks Valgamaal 30 km Karujärve Maraton Saaremaal 42 km, 21 km Skechersi jooks Tartus 21 km, 5 km Muhu jooks ja kõnd Liival Saaremaal 6,3 km Lasva jõe- ja järvejooks, kõnd Võrumaal 7 km 21. august Mäetaguse rahvajooks Ida-Virumaal 10 km, 5 km Aleksandri poolmaraton Raplamaal 21 km, 10,5 km 27. august Jooks ja kõnd ümber Ülemiste järve 13,7 km, 5,3 km Räbiküla jooksukross, kõnd Valgamaal 11,1 km, 6,9 km, 6 km Pankranniku ekstreemjooks Sakas Ida-Virumaal 26 km Kihnu Maraton 42 km, 21 km, 2,1 km 28. august Narva-Jõesuu Rannajooks 10 km, 5 km, 1 km Kohila Rahvajooks Raplamaal 10,7 km, 5,6 km Elva järvedejooks 7,2 km Allikas: http://marathon100.com EE sport mai 2016 13

tennis

Tennis – harrastus kogu eluks

Foto: Irina Mägi

Kevadel otsustavad paljud ennast rohkem liigutama hakata ja otsivad suveks sportlikku tegevust. Tennis annab hea füüsilise koormuse ja erinevalt jooksmisest, rattasõidust või ujumisest on seejuures seltskondlik.

Uued tennisekeskused

MYFITNESSI

SUVELAAGER 9.-12. juuni

11.-14. august

2016

Viljandis

Käärikul

„Tennis on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud. Meie noored on edukad rahvusvahelistel areenidel ja Eesti tennisetipud mängivad Grand Slami võistlustel. Eestis harrastab tennist umbes 10 000 inimest. Õnneks koos harrastajate arvuga kasvab ka tennisekeskuste arv,” tutvustab tennise arengut Eesti tenniseliidu juht Allar Hint.

Uued tennisehallid on viimastel aastatel kerkinud Kuressaarde, Viljandisse ja Rakverre. Aasta lõpus avas uksed Airoki Tennisekeskus Tabasalus. Poole aastaga on tennisekeskusele elu sisse puhutud ja kolmel siseväljakul käib vilgas tennisemäng. Toimuvad treeningud lastele ja täiskasvanutele. Viiakse läbi seltskonnatenniseturniire ja korraldatakse linnalaagreid, kus harrastustennisistid saavad oma oskusi täiendada ja proovile panna.

Suve teises pooles avab uksed Laagri tennisekeskus, kus on kuus siseväljakut ja kaks kõvakattega välisväljakut. „Tööd alustavad tennisekoolid ja treeninguid on nii lastele kui ka täiskasvanutele. Suvel on plaanis ka linnalaagreid korraldada,” lubab tennisekeskuse juht Rain Rõigas. Täpsemat infot leiab pidevalt täienevalt kodulehelt www.laagritennis.ee.

Aasta lõpus peaks Lasnamäele kerkima Tallinna suurim tennisekeskus, kus on 14 siseväljakut, lisaks sulgpall ja jõusaal.

Uued tenniseväljakud on saanud ka Kuressaare.

Tennis sobib igale vanusele Tennisega võib tutvust teha igas vanuses, kinnitavad kõik treenerid nagu ühest suust. Peaaegu kõigil on tuua näide, kuidas usina harjutamise tulemusena on keskealisest prouast, kes lapsepõlves sporti ei teinud, on tänaseks arenenud arvestatav harrastustennisist. „Ma arvan, et ei ole väga vahet, mis vanuses tennise treenimisega alustada. Kõiki peab vaatama eraldi. Üldiselt kehtib see reegel, et kes on terve elu sportlik olnud, sellel on natuke lihtsam tennisega alustada,” tõdeb Reiko Lumi, kes treeneriameti kõrval majandab ka veebipoodi TennisesT.ee.

Mida hiljem alustad, seda raskem on, juba liikumise pärast. Iga sporditegemine noores eas tuleb kasuks, eriti pallimängud. „Teistest natuke kiiremini hakkavad mängima võrkpallurid, sest servi liigutus on sama ja see aitab palju. Toetav sport on kindlasti golf. Golfis on samad tõed nagu tennises: palli vaatamine, pikk liigutus ja mida on kõige raskem ellu viia, lööma

peab kiiresti, kuid mitte jõuga,” lisab nii lapsi kui ka täiskasvanuid treeninud Reiko Lumi.

Naistele hakkab õpitu paremini külge, sest nad on püüdlikumad.

Samas on meeste koordinatsioon reeglina parem ja see on tennisemängus väga oluline.

Alusta tenniseõpinguid treeneriga Tennis on tehniline ala ja seetõttu pole õige sellega omapäi tegelema hakata. Alguses on väga oluline, et sa saaksid teadmise sellest, kuidas liigutama pead – millised on löögid, asendid, hoided. Tennises on korduste arv oluline.

Mida rohkem õiget liigutust teed, seda rohkem see kinnistub lihasmällu. Sellepärast soovitatakse esimesed viis-kümme korda käia kindlasti treeneri juures. „Loomulikult võib tennist ka iseseisvalt õppida. Ise õppimise miinuseks on, et enda tehnikat ei näe kõrvalt ja seda on raske korrigeerida,” arvab Reiko Lumi. „Vale tehnikaga saab mängida küll, kuid see on vigastusohtlik. Samas

LAAGRIS TOIMUVAD LAHEDAD TRENNID-TÖÖTOAD! Kehaanalüüs kõigile Laagrisisesed võistlused Erilised rühmatreeningud

Vaata lisaks

Põnevad matkad looduses Mõnus seltskond Parimad treenerid

Hea tuju Super vorm!

www.myfitness.ee/suvelaager

EE sport mai 2016 15

tennis kui ikkagi on soov omal käel mängima õppida, siis ma soovitan võtta endale vastaseks sein. Vastu seina mängides õpitakse kõige paremini oma lööki tunnetama. Samal ajal võiks ennast filmida ja laheneb ka see mure, et ennast kõrvalt ei näe,” lisab treener.

Tennisest saab hea füüsilise koormuse ja seetõttu valivad paljud selle aeroobseks treeninguks. Loomulikult saab üksinda mängides suurema koormuse, aga vale on arvata, et seda ei saa paarismängust. Neljakesi väljakuaega kasutades tuleb treening ka soodsam. Paarismänguga soovitavad treenerid alustada siis, kui mängust juba aru saad. Kui oskad servida, tõrjuda, suunatud lööke teha ja väljakut näha ning lisavad väikseks vihjeks, et endast tugevama paarilisega mängides arened kiiremini.

Linnalaagrid – tennis ja seltsielu käsikäes Reiko Lume on aastaid korraldanud linnalaagreid. Viimasel aastal toimusid sügisest kevadeni iga kuu kolmandal nädalavahetusel laagrid Airoki tennisekeskuses Tabasalus, suveks kolitakse taas Pärnusse Kesklinna tenniseklubisse. „Meie laagrites osalejate keskmine vanus on vast 40,” julgustab ta keskealisi laagrisse tulema. „Kuigi enamik on alali-

Linnalaagri võlu Olen osalenud mitmes linnalaagris nii Tallinnas kui ka mujal Eestis. Esimese aspektina võlub linnalaager tavapärasele püsiajatreeningule ja klubisisestele mängudele vaheldustpakkuva ja rutiinilõhkuva formaadiga. Väikeses rühmas treenimisel on oma šarm – saad proovida mängulisemaid harjutusi, jälgida kõrvalt oma trennikaaslaste tööd ning trenni vürtsitavad emotsionaalsed minivõistlused. Hästi mitmekesine rütm, samas keskendumine mingile konkreetsele mängusituatsioonile, moodustavad minu jaoks ideaalse kombinatsiooni pingutamist ja keskendumist nõudvast ja samas võistlustressist vabast treeningust.

Vähetähtsaks ei saa pidada ka värske treeneripilgu analüüsi ja soovitusi, n-ö võõra treeneri juhtnöörid ja pakutud lahendused võivad sageli aidata mingist tüütust „firmaveast” lahti saada hõlpsamalt kui oma ihutreeneri suuniseid järgides. Seetõttu ei saa kuidagi alahinnata linnalaagri treenerite rolli löögi- ja liikumistehnikate peenhäälestusel.

Samuti on osaletud linnalaagrite rütm ja paaripäevane kestus sobinud töönädalasse ilma väärtuslikke tööpäevi oluliselt ohverdamata. Ka füüsilise pingutuse seisukohast on koormus osutunud just parajaks: saad testida oma piire, samal ajal keha pikaajaliselt mitte kurnates.

Meie perele on linnalaagrid hästi sobinud, oleme leidnud uusi tennisesõpru ning parandanud oma tennisetehnikat suuremat tähelepanu nõudvates olukordades.

Arvo Kask

sed käijad, satub igasse laagrisse punti ka mõni, kes pole varem käinud.” Laagris on korraga mehed ja naised, nooremad ja vanemad. „Iga kuu toimuvatesse linnalaagritesse võtame ka päris algajaid,” täpsustab Reiko ja lisab, et mõned laagrid on sellise formaadiga, kus keskendutakse rohkem omavahelisele mängupraktikale ja kuhu võetakse vaid kogemusega mängijaid.

Treenerid moodustavad trennigrupid nii, et samas grupis oleks sarnase tasemega mängijad. Enne laagrit seatakse

eesmärgid, millel keskenduda ja jagatakse see väiksemateks eesmärkideks (võrgumängu trenn, paarismängu trenn, paarismängu taktika jne).

Milline näeb välja laagripäev? „Hommikul paar tundi tennist, seejärel lõuna ja õhtul uuesti kaks tundi tennist. Sellest kahest tunnist on tund aega treener väljakul ja tehakse harjutusi, teine tund on iseseisev mängimine, kus viiakse ellu eelnevates trennides õpitut,” tutvustab Reiko.

Külli Värnik

Kalevi Tenniseklubi – 90 aastat tegutsemist

A

astal 1926. asutatud Tallinna Kalevi Tenniseklubi on Eesti üks vanimaid ja suurte traditsioonidega tenniseklubisid, mis kuulub auväärse Eesti Spordiselts Kalev ja Eesti Tennise Liidu liikmeskonda. Praegu ajaloolise Poolamäe kõrval tegutsev, kümne klassikalise savi-liivaväljakuga tennisebaas on rajatud 50-ndatel ja kulgeb piki kunagise Härjapea jõesängi. Seega mängitakse sisuliselt Tallinna kesklinnas looduslikult kaunis ja vaikses oaasis, mis on ka väliskülaliste meelest unikaalne asukoht. Võrreldes nii mõnegi teise tennisebaasiga, on siin märksa tuulevaiksem ning tunda on erilist aurat. Seda kõike ei saa osta suure raha eest, see lihtsalt nii on ja jääb. Omal ajal rajati Eestis tennisebaase väga ilusatesse paikadesse, mille vilju me nüüd naudime.

Momendil veel vaid välishooajal tegutsev tennisebaas on vaieldamatult üks hubasemaid ja paremaid Eestis. Eelisteks on väljakute kõrge kvaliteet ja paindlik hinnapoliitika. Sellest annab tunnistust fakt, et Tallinna Kalevi Tenniseklubis eelistab treenimist kogu Eesti paremik, siin toimuvad Eesti täiskasvanute meistrivõistlused ning kõik nädalavahetused on sisustatud 16 mai 2016 EE sport

erinevate võistlustega. Viimastel aastatel on põhjaliku renoveerimiskuuri läbinud peaväljakute tribüünid ning väljakute tegemisel järgitakse vana traditsioonilist tehnoloogiat, vaatamata selle suuremale kulukusele.

Eesmärk on kvaliteeti mitte ainult hoida, vaid ka pidevalt tõsta. Igal aastal kasutatakse selleks Lätis spetsiaalselt valmistatud telliskivipuru ja väljakumeistri knowhow’d. Koostöös Tallinna linnaga ja ETLiga on kavas rajada ka väike sisehall ning

minimaalselt veel kaks välisväljakut, et tekiks võimalus aastaringseks aktiivseks sportlikuks tegevuseks.

Aasta jooksul kasutab Tallinna Kalevi Tenniseklubi mitusada mängijat, nende seas nii profid kui ka harrastajad. Eesti seeniorkoondisest moodustavad Kalevi Tenniseklubi tennisistid ligemale poole. Püsikliendid on jäänud klubile truuks, mistõttu vabu aegu on päris raske leida ning juba maikuuks on enamik väljakuid välja müüdud.

kalev 25

Fotod: Lembit Peegel

SPORDIRIIDED OLE ISIKUPÄRANE! VALI VÄRVID LOO DISAIN PAIGUTA LOGOD VALI NIMED JA NUMBRID

KÕIK ÜHE HINNAGA!

Kalevi võidukas meeskond.

Rahvuslik marss ühest riigist teise 1991. aastal viimaseks N. Liidu korvpallimeistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskond marssis ühest riigist teise ega peatunud ühegi tanki ees. Kalevi erinevatest koosseisudest ning laulu- ja tantsupeost said pimedusega kaetud ajal alalhoidliku rahva ainsad avalikud vastupanusammud punase võimu vastu.

Ekspressmeedia (EPL ja Delfi) kutsuvad ka sind, lugejat, osa saama ajaloolisest mängust 2. juunil, mängimata jäänud finaal Tallinna Kalev vs. Kaunas Žalgiris lisainfo www.delfi.ee/kalev25

K

alevi korvpallimeeskonna ühiskondlikku fenomeni on küllap kõige paremini kirjeldanud Mihkel Tiks oma „Korvpalliromaanis”. Ta pühendas pikki lehekülgi sellele, kuidas 1980ndatel terve vabariigi süda lõi meeskonnaga samas taktis ning mängude ajal valitses kõikjal vaikus – õigemini ootus. Võit tähendas pisikest sammukest vabaduse suunas. Kuigi keegi seda nii ei mõtestanud ega sõnastanud. Paralleel vabadusvõitlusega tekkis hiljem, juba tõeliselt vaba olles.

Kõik, ka need, kes ei hoolinud pallimängust, kuulasid või vaatasid, kuidas visad ning motiveeritud mehed võitlesid enda ja kogu rahva eest. Nii läbi kõikide Nõukogude-aastate.

Nii oli Tiksi sõnul veel 1980ndate alguses, mil ENSV murenemist ei näinud keegi. Nii oli ka 1980ndate keskel, mil küll nähti ühe režiimi hääbumist, kuid kindlasti mitte vaba Eesti taassündi.

Fööniksina tuhast Keset ühiskondlikku kaost oli Kalevi korvpallimeeskond kukkunud põhja. Isegi veel sügavamale. Neist ei oodatud enam mitte midagi. Nad oli kunagise hiilguse vari.

Jäänud oli vaid nimi – Tallinna Kalev.

Aasta oli siis 1985.

Kaks eestlaste suurt unistust – iseseisva Eesti taassünd ja Kalevi tulek Liidu meistriks – kõlasid toona hullumeelselt.

Neist mõtlemine oli nagu paralleelreaalsuses elamine.

Aga siis hakkas juhtuma. Valged ja punased poliitikud nägid hetke ja hakkasid kultuurirahva tuules vabadusest rääkima kõikides koridorides; mädasoost vargsi tõusev korvpallimeeskond aga puges taas eestlaste radarile.

Alguses oli mõlemas naiivset lootust, mängurõõmu ja tegelikkuse eitamist. See kõik oli nagu endale valetamine. Kuigi mõtted poliitilisest ja sportlikust läbiEE sport mai 2016 19

kalev 25

kalev 25 juba 1988. aastal. Või vähemalt uskusid sellesse suure veenvuse ja kirega.

Kalev rühkis samal ajal turniiritabelites üles ja taasvallutas kogu rahva. Neist sa Eesti elu ja spordi väike edumudel.

Nad olid loomas jälgijas- ja järgijaskonda, mida praegusel FB-ajastul pole Eestis mitte ühelgi ettevõttel, liikumisel ega sõpruskonnal.

Kalev tõusis mõne aastaga kõige avalikumaks ning silmapaistvamaks tööriistaks, kel oli ametlik ja avalik võimalus võidelda Moskva ideoloogilise käepikenduse – CSKA meeskonnaga. Kalev tähendas siis seda, mida hiljem on kõigest osaliselt suutnud Kristina Šmigun, Andrus Veerpalu, Erika Salumäe või Gerd Kanter. Hiljem oli rahva kiindumusel alternatiive ja õigus kaasaelamisest loobuda, kui tulemust ei tulnud. Oli ka õigus solvuda.

Kalev kasvatas eestlasi Aivar Kuusmaa ja NSVL meistrikarikas.

löögist näisid alguses võimatuna, kõlasid mõlemad mõtted joovastavalt ja innustavalt. Ja ühel hetkel hakkas illusioon iseend toitma.

Et Eesti saabki vabaks, nägid paljud

Kalevi iga võit, kaotus ja pakutud emotsioon oli absoluutne ning asendamatu.

Kõik said sellest osa ja teisiti ei saanudki olla. Kalev puudutas kõiki. Ta olid nagu suur vend iga akna taga. 1988. aastast polnud neile enam alternatiivi, Kalev oli suurem kui Rahvarinne või Eesti Kongress.

Või vähemalt sama suur.

Kalevi kiirelt areneva edulooga kas-

vas Eestis terve põlvkond. Need, kes hankisid alternatiivset infot ajalehtedest Eesti Ekspress ja Esmaspäev. Need, kel oli näppude vahel esimene ports valuutat. Need, kes püüdsid end meeskonnale vajalikuks teha ja nende kiiluvees ka ise kuidagi õnnestuda. Kalevi halli tribüünidel ja betoonist treppidel kadus noorte ja vanade, edukate ja edutute, erinevate mõttemaailmade ja tulevikulootuste vahe. Kõik sulas kokku, üheks emotsiooniks ja lootuseks.

1991. aasta kevadel peeti lõppmäng.

Kõik tunnetasid, et edu ja medal on väga lähedal, samas tuli ületada mitu takistust.

Aga need polnud enam psühholoogilised takistused, vaid seljatada tuli kolm vastast – Kiievi ASK, Riia VEF ja Leningradi Spartak.

Kiievi ning Leningradiga (finaal!) läks tegelikult lihtsalt. Korvpallibuum ja ühiskondlik ärevus saavutas haripunkti poolfinaalis Riiaga. Esimese kohtumise Kalev kaotas ja Kuusmaa sai (esmapilgul) jõhkralt vigastada. Siis näis tõesti, et kõik on kadunud ja rännak saab läbi ühe libisemise tõttu Riia spordihoone märjal põrandal.

Ja kui tekkis lootus, et Kuusmaa siiski mängib, algas rongkäik ja tärkas lootus. Raske on ette kujutada, milline olnuks ühiskondlik temperatuur, kui 1991. aasta mais domineerinuks online-ajakirjandus…

Eeskuju teistele meeskondadele

Pilk minevikku 1990 mai

Korvpalliliidu president Aadu Kana kirjutas New Yorgis alla maailmaliiga Global Basketball Associationiga liitumise lepingule, võistlussarja algus lükkus aga edasi. Kalev pidas õigemaks jätkata NSV Liidu kõrgliigas osalemist, millest Leedu korvpallimeeskonnad Žalgiris ja Statyba olid märtsis loobunud.

1990 oktoober

Kõrgliiga ja esiliiga meeskonnad pidasid kolmeringilise alagrupiturniiri, kaks paremat pääsesid meistrisarja. Sergei Babenko ravis vigastust ja Kalev sai kolm nulli järjest.

Krasnodaris saadi võit sealse Impulsi üle, kuid pärast Saraatovile kaotamist oli Kalevil selg vastu seina. Ainult võit Dinamo üle jätnuks Kalevile kõrgliigakoha alles. Alistanud kolm rivaali kodus, jätkas Kalev kõrgliigas.

le kaitsjat, jätsid Kalev ja VEF Riias mängu ära. Kalev katkestas meistrisarjas osalemise veebruarini. Tol ajal Soomes mänginud Margus Metstak: „Hea, et ei loobutud. Edasimängimine oli õige otsus.”

1991 veebruar

Kalev alistas kodupubliku ees AKSK 100 : 85. Pärast Alma-Ata ASK-lt võõrsil lüüasaamist sattus Kalev võidusoonele.

1991 märts

Järjestikused võidud Moskvas nii AKSK kui ka Dinamo üle liitsid Kalevi ühtseks löögirusikaks ja meeskonnas tekkis usk, et turniiri on võimalik võita.

1991 aprill

Poolfinaal VEF-iga: 26. aprillil Riias 87 : 94, 29. aprillil Tallinnas 107 : 90 ja 30. aprillil 113 : 96.

1991 mai

Kui NSV Liidu eriüksuslased tapsid 13. jaanuaril Vilniuse teletorni juures 14 sel-

Finaal Spartakiga: 4. mail Leningradis 93 : 82, 6. mail Tallinnas 85 : 77. Gert Kullamäe puudutab kogemata põrandale pandud võidukarikat, mis puruneb kildudeks.

Kõik, kel võimalus, seadsid sammud vananevasse Kalevi spordihoonesse, teised liimisid end raadiote ja telerite külge.

Kaks mängu Tallinnas oli hooaja sisuline finaal. Selle hooaja, meeskonna, ajastu ja

ühiskondliku korra jaoks. Meeskondliku töö ja tahte triumf. See oli tänu arstidele jalgadele tõusnud Kuusmaa lend igaveseks iidoliks. Kalev võitis mõlemad mängud, Kuusmaa oli ületamatu.

1991 jaanuar

1991. aasta 6. mail, viimaseks Liidu meistriks tulles, võideti Eesti sportmängude eredaim tiitel, mis seisab nagu tamm teistele võistkondadele eeskujuks. Toonased mängijad olid popikoonid ja eeskujud kõiges, mida nad tegid.

Nad olid võitjad, kelle teekond ja edu sattus aega, mil me seda kõige enam vajasime. Nad olid hallide päevade meelelahutajad ja ühendajad. Sel kooslusel oli üks ja ainus hetk lunastada mitme põlvkonna ponnistused. 1991. aastani vaadati seda kui sõjamasinat, mil oli ajalooline ootus, roll ja ülesanne. Nende õnn seisnes ühe riigi vaikses hääbumises ja sama tugeva alternatiivi puudumises.

6. mail krooniti Kalev meistriks. Taevas ühines mitmeks päevaks maaga, iga sõna oli liiga väike ja ükski fraas ei sisalda piisavalt palju emotsioone.

Aga midagi purunes. Mitte vaid maha pudenenud karikas, aga midagi veel. Kuigi oli lootus, et kõik – tase, mängijad, huvi, panused – tõusevad uuele tasemele ja liidavad meid veel enam, siis nii pole läinud.

Hiljem on küll tekkinud emotsionaalseid hetki, aga väga harva ülemaalist hüsteeriat. Isegi mitte ajakirjanduse abiga.

Urmo Soonvald

Tartus Zeppelini keskuses Turu 14 Viljandi südalinnas Tartu tn. 1a UUS ASUKOHT TALLINNAS MUSTAMÄE KESKUSES Tammsaare tee 104A www.popsport.ee

20 mai 2016 EE sport

EE sport mai 2016 21

treener

Personaaltreener annab tagasi hea vormi ja eneseusu

treener

foto: shutterstock

Isiklik treener ei keela, kamanda ega sunni kunagi klienti, vaid kuulab ja jagab soovitusi.

I

Aastad või hetkevorm ei mängi treeningute alustamisel vähimatki rolli.

värvikad hetked

gal kevadel leidub neid, kes sattuvad peegli ees ühtäkki karmi tõe tunnistajaks. Õhema pintsaku nööbid ei lähe kinni ja seelikuvärvli vahelt turritavad üleliigsed voldid. Sellistel puhkudel kihutavad muude abinõude seas silme eest läbi ka spordiklubid.

Mida teha aga siis, kui rühmatreeningute tarvis napib kogemustest ja ka julgusest. Paljud meist ei taha kõigi silme all oma niigi habrast enesekindlust proovile panna. Sellistel puhkudel tuleb appi personaaltreener. Tallinna CitySpa spordiklubis sama ametit pidav Rauno Rikberg ütleb, et just personaaltreener aitab kõige paremini madalale langenud enesehinnangu taas üles upitada. „Kokkulepitud tund kindlal kellaajal ja päeval paneb meid oma keha armastama ja soovitud tulemuste suunas tegutsema,” julgustab Rikberg.

Meriton Spordiklubi Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn Paldiski mnt. 4, Tallinn Avatud E-P 7.00-22.00 Tel: (+372) 6 288 120 e-mail: info@meritonsport.ee www.meritonsport.ee /meritonspordiklubi

husa koostöö nimel uurin sedagi, kas kliendil on istuv töö või mitte. Kogu see materjali kokku kogumine aitab parima treeningkava koostada,” räägib Rikberg.

Konsultatsiooni käigus annab personaaltreener nõu ka ostetava riietuse ja jalanõude kohta. Kas valida lühike või pikk dress, kas osta pehmema või tugevama tallaga spordijalatsid jne.

Küsimusele, millises vanuses võiks ja peaks treeningutega alustama, vastab Rikberg, et aastad või hetkevorm ei mängi vähimatki rolli. Tema praktikas on ette tulnud nii teismelisi kui ka seeniore. Märksa olulisem on hoopis see, et treeningule jõutaks enne, kui organism häirekella lööma hakkab.

Spordileigus on tihti seotud negatiivsete emotsioonide või halva kogemusega ja sel juhul nõuab esimese sammu astumine suurt julgust. Kui see on tehtud, muutub edasine palju lihtsamaks. Muidugi kohtavad personaaltreenerid aeg-ajalt kliente, kes varem või hiljem ikkagi käega löövad, aga neid pole palju.

Teisalt on personaaltreeneril kliendi jaoks alati aega. Tavalisel rühmatreeningul on koos paarkümmend inimest. Kui taganurgas olev Mari nüüd midagi valesti teeb, jõuab treener seda küll silmanurgast märgata, kuid tal ei ole alati võimalust ega aega teda parandada või juhendada.

Kui tantsuliste harjutuste puhul pole ehk nii oluline, kui mõni liigutus metsa läheb, siis jõuharjutuste puhul on õige tehnika ülioluline. Isikliku treeneri juures treenides ei jää aga kahe silma vahele ainuski valesti tehtud harjutus.

Mis mulle sobib?

Soov personaaltreeneri juures alustada ei tähenda kohe esimesel korral rassimist jõumasinate taga. Iga koostööplaan saab alguse konsultatsioonist, kus isiklik treener õpib oma klienti läbinisti tundma. „Mina kaardistan vestluse käigus kõik kliendi mured-rõõmud, eesmärgid, ootused.

Samuti pean ülevaate saama tema toitumisharjumustest ja elustiilist. Tõ-

ASTU MÄNGU! Tule proovi maailma parimat trenni!

Mõttekaaslane ja motivaator Et personaaltreenerist saab ühel hetkel treenitava usaldusisik ja mõttekaaslane, on asjade loogiline käik. Rikbergi sõnul on personaaltreener oma kliendiga koos ju vähemalt korra nädalas ja see suurendab kliendi usaldust.

Samas peab personaaltreener olema ka pidev motivaator. Eriti juhtudel, kus oodatakse pikisilmi tulemusi, aga neid kohe ei tule. „Tagasilöögid on normaalsed ja kuuluvad asja juurde. Ja üleöö ei suuda keegi end nagunii trimmi ajada,” ütleb Rikberg. Sellistel juhtudel hoolitsebki personaaltreener kliendi positiivse mõtteviisi säilimise eest ning selgitab järjepidevalt, et vormi parandamine on pikk protsess.

Näiteks esimesel aastal ei pruugi inimene enda juures suuri muutusi üldse märgata, kuid kolmandal aastal on ta õppinud juba oma keha väga armastama. „Kliendi enesehinnang ja tahe võib kiiresti langeda, kui treener temaga hingesugulust ei tunne,” tõdeb Rikberg.

Vilve Torn

#JÕUD #PÕNEVUS #VASTUPIDAVUS #MEESKONNAVAIM

10x kaart: rühmatreeningud + jõusaal + vee- ja saunakeskus mais soodushinnaga 99 EUR Kaart kehtib ostupäevast 3 kuud.

Avar jõusaal • Lai rühma- ja veetreeningute valik • Professionaalsed treenerid Mugav asukoht kesklinnas • Igaühele sobiv pakett • Parkimine

parkinn.com 22 mai 2016 EE sport

fa

ce

o bo

k.

c

om

/c

ro

fi ss

tim

EE sport mai 2016 23

FOTO: MAKSIM AAN

veesport

Vesi kutsub surfama ja sukelduma

Skimmimine, sukeldumine, jetisõit või lohesurf – tegevused, mis sobivad hästi kokku vee ja päikese ning puhkusega.

E

PROOVISUKELDUMISED JA KOOLITUS VARUSTUSE MÜÜK, HOOLDUS, RENT SUKELDUMISREISID ÜLE MAAILMA VÄLJASÕIDUD JA ÜRITUSED EESTIS TRIATLONIVARUSTUS Waterworld Expedition Regati pst 1, Tallinn tel 502 4341

info@waterworld.ee www.waterworld.ee WaterworldSukeldumisklubi

esti sukeldumine on koondunud põhiliselt Põhja-Eesti piirkonda, kuid sukeldutakse loomulikult üle kogu Eesti. Sukeldutakse meres, järvedes ja karjäärides nii talvel kui ka suvel.

Põhiliste sukeldumiskohtadena võib nimetada Tallinna lahte ja selle ümbrust, Põhja-Eesti rannikuala, Lõuna-Eesti järvesid, Saaremaa ja Hiiumaa ümbrust, Pakri saari ja Paldiskit ning Mohni saart.

Sukeldumine näitab veealust maailma Meres on vee temperatuur olenevalt aastaajast ning paljudest muudest teguritest väga erinev. Suvisel hooajal võib ülemistes veekihtides küündida temperatuur 17–18 kraadini, kuid sügavamates kihtides võib järsult langeda 4–5 kraadini. Järvedes võib olla temperatuur seotud allikate olemasolu ja rohkusega ning olla samuti väga jahe või soojem kui meres.

Põhilisemad merepõhja koostised on liiv, paekivi või liiva-muda segu. Järvedes ja karjäärides on põhjaks põhiliselt muda või muda ja liiva segu. Olenevalt põhja koostisest ja ilmastiku teguritest võib nähtavus Eesti vetes olla keskmiselt 3–6 meetrit, kuid vahel õnnistatakse meid ka parema nähtavusega. Tavaliselt on külmem vesi ja hea nähtavus käsikäes.

Lohesurfi harrastajaid köidavad kõrged lained ja tugev tuul.

Paljudes madalamates sukeldumiskohtades meres, nagu Lohusalu ja Nabesaare madalad, on põhi kivine ja kaetud ilusate ja värvikate vetikatega. Järvedes aga võib kohata väga erinevat ja tihedat taimestikku.

Meres sukeldudes võib kohtuda põhiliselt lestakalade, emakalade, meriahvenate, kammeljate ja ogalikega, aga vahel

saab näha ka merikuradeid ja merivarblasi. Samuti võib kohata erinevaid koorikloomi mööda põhja liikumas. On nähtud ka krabisid. Järvedes saab vaadelda ahvenat, haugi, särge ja palju muid mageveekalasid.

Eesti vete rikkuseks on rohked laeva­ vrakid, mis aegade jooksul on oma tee erinevatel põhjustel merepõhja leidnud. PalEE sport mai 2016 25

veesport jud tänapäeval vaadeldavad vrakid on uppunud sõjategevuse tõttu. Tänu merevee madalale soolsusele säilivad sügavamas vees asuvad vrakid hästi. Vrakkidele sukeldumiseks peab olema läbitud vrakisukeldumise erikoolitus.

val ületas selle tema kaasmaalane Alex Caizergues (50,57 sõlme ehk 93,66 km/h).

2010. aasta oktoobris püstitas USA lohesurfar Robert Douglas kiirusrekordi 55,65 sõlme (103,66 km/h), aga Cattelan Euroopa rekordi 55,49 sõlme (102,77 km/h).

Lohesurfiga kiirus üle 100 km tunnis

Jett ehk vesiturbiinsõiduk

Fotod: Shutterstock

Jett on kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes. Jetijuhi tunnistust saab taotleda isik, kes on sooritanud sellekohase teooriaeksami ja on vähemalt 15 aastat vana.

Jetijuhi tunnistuse taotlemiseks vajaliku ettevalmistuse, sealhulgas praktilised oskused võib omandada iseseisvalt, aga ka veeteede ameti tunnustatud kursustel. Jetijuhi tunnistuse taotlemiseks on vaja sooritada teooriaeksam, mille viib läbi koolituskursuste korraldaja. Jetiga võisteldakse rajasõidus, kestvussõidus, vigursõidus, slaalomis ja teistes erinevates võistlusvormides

Lohesurf on ekstreemne veespordiala, kus sõitja liigub vee peal, seistes laual, mille küljes on tavaliselt 5–17 m² suurune tuulelohe. 1903 leiutas Samuel Cody seadme, mis töötas tuulelohe jõul ja mis suutis inimese õhku tõsta.

Ta ületas tuulelohe jõul sõitva väikese paadi abil La Manche’i. Tänapäevane lohesurfamine sai võimalikuks alles 1970. aastate lõpul pärast paremini kontrollitavate ja tõhusamate tuulelohede leiutamist. 1978 saavutati tuulelohe jõul liikuva katamaraaniga Tornaado kiirus 40 km/h.

1980. aastatel tehti katseid tuulelohede ühendamiseks kanuude, uiskude, suuskade, veesuuskade ja rulluiskudega. Mõned neist katsetest isegi õnnestusid.

Esimesena ületas lohesurfarina 50 sõlme kiiruse piiri Prantsusmaa lohesurfar Sébastien Cattelan, kes saavutas 3. oktoobril 2008 Namiibias kiiruse 50,26 sõlme (93,08 km/h). Juba järgmisel päe-

Skimboarding sarnaneb surfamisega Skimboarding sarnaneb rulasõidu, lumelauasõidu ja surfamisega. Seda harrastatakse liivasel rannal otse veepiiril või mitte väga sügavas vees; skimboarding ei

A

J

A

K

I

R

Sukeldujaid ahvatlevad Eesti vete rikkuseks olevad rohked laevavrakid.

A

I

J

A

K

I

R

I

Üle 100 lehekülje mõnusat spordijuttu iga kuu!

A

J

A

K

I

R

I

Üle 100 lehekülje mõnusat spordijuttu iga kuu!

Telli ajakiri Sport 12 kuuks ja saad kingituseks Salomoni jooksusokid (2 paari pakis, väärtus 13€). Tellimuse hind 29.90€

A

J

A

K

I

R

A

J

A

K

I

R

I

A

J

A

K

I

R

I

A

J

A

K

I

R

I

I

Sokid saadetakse DPD pakipoodi mai teisel nädalal.

Kõik aastatellimuse tegijad saavad kingituseks Salomoni jooksusokid.

Sokid on kvaliteetsed, vastupidavad, anatoomiliselt sobivad, üliõhukesed ja ekstrahingavusega ning püsivad perfektselt jalas, lame varbaõmblus aitab

ennetada hõõrumist. Disainitud hoidma jalgu jahutatuna kogu treeningu vältel.

Telli ajakiri Sport 12 kuuks ja saad kingituseks Salomoni jooksusokid (2 paari pakis, väärtus 13€). Tellimuse hind 29.90€ Kampaania kehtib 5.05-4.06.2016 Sokid saadetakse DPD pakipoodi.

www.tellimine.ee/sport

Lai valik rattaid uutele ja vanadele tegijatele

Linnaratas Juliet Tour 3

HINNAVÕIT maantekas

€660

enne €729

µ 27 käiku µ Shimano komponendid µ Lenksult lukustatav esiamort

€359

nüüd

Maanteeratas Merida Scultura 5000

HINNAVÕIT

€599

nüüd

µ 4.4” laiad rehvid µ Kerge - 14.2kg! µ Lenksult lukustatav esiamort

€1599

ETTEVÕTE Lasteratas Merida Matts J24SPORTLIK Lasteratas Merida Matts J20

põhjust triatlon

tõuks

HINNAVÕIT

ultraspordiks €80

HINNAVÕIT

€70

WOW veloplus.ee

nüüd

-10% -20%nüüd €299

Maratoni taustajõud

-30%

€50

veloplus.ee

Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 Kauplus: 56 488 000 transport tasuta 000 hooldame remondime R a t t a r e m o n t Töökoda: pumpame56 229 peseme Netimüük: 5555 1511

Öös on jooksu

Suur jooksumaa Keenia

Põlvevalust priiks

Ülekoormusvigastused facebook.com/Veloplus.Estonia facebook.com/Veloplus.Estonia | Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 9 772382 818016

µ Lastele vanuses 5-8 aastat µ Alumiiniumraam -10% µ Esiamort

-30%nüüd €259 -40%

SURF -40% Rohkem kui sport

HIND 4.95alates 50€ ostust

µ Lastele vanuses 3-6 aastat µ Jalg-ja käsipiduriga µ Alumiiniumraam

-30%

transport tasuta

pumpame peseme

HIND 4.95

| Kauplus: 56 488 000 | Töökoda: 56 229 000

9 772382 818016

enne €249

€199

nüüd HIND 4.95

-20% Rattaremont

alates 50€ -10%ostust -15%

|

Netimüük: 5555 1511

hooldame

remondime

Kihlveopettused

PÕLVKONDADE KOHTUMINE

Kõht ja tagumik trimmi!

Jalgratas vajab hooldust Eesti koondis ujumise EM-il

Mis on TARTU külmateraapia?

JOOKSUMARATON Baltikumi suurim Maailma maastikujooks populaarseimad maratonid

hübriid HINNAVÕIT

SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA RATASTELE enne €379 enne €329

Draamateatri sportlikud näitlejad

SUKELDUMINE Treeni targalt ja tervislikult

Elu nagu akvaariumis

SPORDI PAHUPOOL

Epp Mäe ja August Englas

Rahulik nagu lõvi

µ Noorukitele vanuses 7-11 aastat µ Alumiiniumraam µ Esiamort

Kuidas valida kõrvaklappe

€1999

Lasteratas Merida Matts J16

KRISTJAN KANGUR

Sport ja meik

Alma Sarapuu

Contra Grete Treier

HIND 4.95

9 772382 818016

tänav

Saku Õlletehas

Mitte ainult meestele

Tippfotograaf Joosep Martinson Võisteldes „punases” Nõuanded maanteerattaspordiks Sport ja armastus enne €2299

9 772382 818016

Meelis Atonen

enne €2099

µ Süsinikraam µ Shimano Ultegra µ 22 käiku

SCOUTSRÄNNAK

28 toitumismüütiRAUDNE NAINE €1539

E LU ST I I L

TEMPOMEISTER

nüüd

Tour de France

PAAVO NURMI

E LUS TIIL

enne €799

€300

Milline on trenniks parim aeg? enne €2199

nüüd

Fatbike Cube Nutrail Pro

HINNAVÕIT lastekas

HINNAVÕIT

µ Alumiiniumraam µ Shimano komponendid µ 16 käiku

µ Süsisnikraam µ Shimano XT/Deore komponendid µ Lenksult lukustatav esiamort

€619

Sandra Raju

A J AV I I D E

Esimest Marilyn Endla naistekas maastik jooksukas korda €200 €500 maratonil Jurman Ava l d a b Vaher muljet

MOTIVEERIV TREENER

Vahemerel

M E E L E L A H UT US

enne €419 nüüd

Maanteeratas Merida Ride 100

Ilma lihata grillima

26 mai 2016 EE sport

Mis on HINNAVÕIT fät jooksukultuur? €110

ELEKter

AJAVIID E

ELUST II L

ELU ST II L

35 aastat hiljem

€60

µ Shimano komponendid µ Esiamort

Müüt või inimene

OM 1980 PURJEREGATT

HINNAVÕIT

Rallifänni kirev elu Vollemehed paadis µ 21 käiku

M A I 20 1 6

CYCLOKAS

Elav legend

MAI 2016

Purjetajate

seiklused Maastikuratas Merida Big.Nine 1000

ME E LE LAHUTUS

AJ AVI IDE

AJ AVI IDE

SEB COE

viimane valge jooksuime

-10%

-10%

€399

Eesti suurim

LEMBIT PEEGEL ME ELEL AH UT US

ME E LEL AH UTU S

UUS RUBRIIK! Testi ennast

-15%

APRILL 2016

SEP T EMB ER 2015

JU UL I 20 15

Wakepargis

-30%

APRILL 2016 SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA RATASTELE

meelelahutuslik Toitumise põhitõed spordiajakiri Maastikuratas Merida Matts 6.10-V Maastikuratas Cube Analog 29

Jooksjate jõutreening

ANDRUS KIVIRÄHK

RAHVASPORTLASE KANNATUSED

käiguvahetus

µ Kiirkinnitusega esikorv µ Naisteraam µ Ketikaitse µ Jalgpidur µ Porilauad µ Pakiraam µ Seisutugi µ 28” rattad

OTT KIIVIKAS

OTT KIIVIKAS

Südasuvine kodutreening

Diplomita tugitoolisportlane

µ Töökindel rummusisene

-40% LAI VALIK RATTAID UUTELE JA VANADELE TEGIJATELE -20%

SEPTEMBER 2015

JUULI 2015

www.seb.ee/noustamine

RATTAHOOAEG ON ALANUD!

tugitoolisportlasest maratonijooksja tippratturist koduperenaiseks

www.tellimine.ee/sport

vaja hiigellaineid. Esimene variant kujutab endast liuglemist paari sentimeetri paksusel veekihil, põhiliselt puulaua

veesport ehk woody’ga. Selleks oodatakse hea laine, mis tekitab kena veekile, või seistakse lihtsalt pahkluuni vees, antakse lauale viskega hoog sisse ja sellele järele joostes hüpatakse peale.

Kuna puulaud on suhteliselt raske, ei kanna ta skimmerit eriti sügavasse vette, aga piisavalt, et teha enamikku skeidivõtetest, näiteks ka rampidel, mida ise madalasse vette ehitada annab. Sõidu pikkus sõltub skimmeri kogemustest, rannajoone ehitusest ja lainetusest, olles tavaliselt kümneid meetreid.

Teise, surfamisega sarnaneva skimmimisvariandi puhul kasutatakse liitmaterjalidest lauda, mis on surfilauast tunduvalt kergemad ja vastupidavamad ning võimaldavad sellise väikse lauaga laineid võtta.

Skimboarding’uga tegelemiseks sobib iga liivane rand, kus pole liiga palju kive, mis sõitu takistaksid ja lauda lõhuksid. Puulauaga on pikaks ja rahulikuks sõiduks hea võimalikult lauge rand ühtlase õhukese veekihiga ja mida õhem kiht, seda kiirem minek. Järsul ebatasasel rannal on sõidud lühemad ning lõpevad tihtipeale põlvini vees. Põhilised kohad, kus skimboarding’ut harrastatakse, on USA, Suurbritannia, Portugal, Prantsusmaa, Austraalia ja Jaapan.

Veelauasõit (ka veelauatamine ehk veelauaga sõitmine; inglise keeles wakeboarding) on lumelauaga sõitmisega sarnanev spordiala, kus sõidetakse veepinnal kaatri slepis kiiludega veelauaga.

Purjelaual ajalugu 2000 aastat Purjelaud tuli Eestisse 1973. Ain Vilde osales purjespordi maailmameistrivõistlustel Michiganis ja võitis need DN-klassis. Ta tõi koju purjelaua joonised ja protsess läks käima. Purjelaud oli algselt lainelaud, mis taglastati harkpoompurjega ja mille külge liigendi abil mast kinnitati. Triivi vähendamiseks on laual uim ja osal mudelitest svert ning jalgade toeks jala-aasad.

Purjelaud on Polüneesias kasutusel olnud umbes 2000 aastat. Jäigast lauast ja sellel asuvast vertikaalsest purjest koosneva veesõidukiga võtsid polüneeslased ette vahel kogu päeva kestvaid retki. Sellepärast ei ole õige purjelaua leiutamise au ühele inimesele omistada. 1984. aasta suveolümpiamängudele võeti kavasse ka purjelaud. 1992. aasta suveolümpiamängudest alates võistlevad purjelaual ka naised.

Allikad: Vikipeedia, sukeldumine.ee Signe Kalberg

treening

treening

Vigane treeningukava võib teha kasu asemel kahju Vale treening võib lõppeda lihase või liigese vigastusega.

seljalihaste tasakaalustamatust ja lülisamba külgniverduste kujunemist; lihase-kõõluse ülepinget ja lihaste-kõõluste-sidemete koekahjustust; fasett-liigeste funktsioonihäireid; seljaliigeste ülekoormust ja seljalülide vaheliste ketaste (diskide) kahjustust; siseelundite talitlushäireid jne.

Allikas: seljaarst Leili Lepik

„T

renni tehes hakkab alaselg valutama tavaliselt siis, kui seljas on funktsioonihäired või koemuutused juba algselt ehk varjatult olemas. Tihti kannatavad seljavalude all ka need, kes reeglipäraselt ja aktiivselt treenivad, kuid valitud on sobimatu/kahjustav treeninguliik,” ütleb seljaarst Leili Lepik, kes lisaks akadeemilisele arstiharidusele on omandanud lisaeriala ka manuaalmeditsiini alal.

Jõusaali treening, mis mõjub lihaskonnale ja liigestele asümmeetrilise ja ülemäärase koormusena, ei ole selja tervisest

Foto: Shutterstock

Levinud arusaam, et jõuline, pingutav ja kiiretempoline treening on kasulikum kui pehme ja aeglane sooritus, on üks põhjuseid, miks tekivad kudede mikrotraumad ning seljavalud.

Sobimatu treeninguga võib põhjustada:

lähtudes mitte alati sobiv valik. Keha treenimise all ei peaks mõtlema ainult lihastoonuse tõstmist, vaid pigem lülisamba ja lihaste elastsuse ning seljaliigeste liikumisvabaduse arendamist.

Oluline on seljalihaste tasakaal Tähtis ei ole mitte ainult pindmiste ja süvalihaste, vaid ka keha vasaku ja parema poole lihaste, sirutajate- ja painutajatelihaste tasakaal. See sõltub peamiselt iga-

päevasest kehahoiust, aga ka treeningu või terviseharrastuse iseloomust. Näiteks asümmeetrilise koormusega (tennis, hoki jt) ja kühmus kehahoiuga (jalgratas, mootorsport jt) treeningud soodustavad lihas-tasakaalustamatust ja nii selja kui ka jäsemete vaevusi.

Lihaste tasakaalustamine on oluline, kuid mitte ainult lihasjõudu silmas pidades: samavõrd kui on ebasoovitav nõrk lihas, on seda ka ületreenitud puine ja ülepinges lihas. „Selja tervise ja ka üldise enesetunde seisukohalt on tähtis lihaste elastsus, mit-

te pingestatus ja jäikus. Lihaste tasakaalu ja seljaliigeste liikumisvabadust saab hinnata selja funktsionaalsete testidega: painutus- ja sirutussuuna, külgpainutuste ja pöördliigutuste ulatuse järgi,” selgitab Lepik.

Neid tervisesportlasi, kes ratta seljast maha tulles alaseljavalu kurdavad, polegi vähe. „Rattaga sõites on selg kumeras ja üla- ning keskselg liikumatus asendis.

Selline kehaasend ei ole soodne selja tervisele. Kühmus asendijärgne seljakanguse esinemine viitab seljaliigeste funktsioonihäiretele,” ütleb seljaarst.

Nikastus ja nihestus „Kõige sagedamini nikastatakse ehk väänatakse jalga hüppeliigesest ja kätt randmest. Nikastuse puhul on liiges ülemääraselt liikunud, kuid tõsist ravi sel puhul pole vaja, trauma möödub ka ilma ravita mõne päevaga,” ütleb Pärnu haigla ortopeed Aldin Talving. Kui nikastumisel liigesesidemed ja liigesekihn osaliselt rebenevad, võib tagajärjeks tekkida verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. „Siis läheb liiges tursesse ning hea on päeva paar või isegi kolm anda haigele liigesele rahu, panna peale külma, määrida jahutava geeliga. Hüppeliigese võib siduda ka elastse sidemega, aga mit-

te liiga kõvasti, sest muidu saab häiritud liigese verevarustus,” soovitab ortopeed.

Nihestus tekib siis, kui mingi tegevuse või õnnetusjuhtumi tagajärjel liigese ümber olev kapsel ja sidemed kahjustuvad nii ulatuslikult, et liigesepinnad teineteise suhtes nihkuvad. Kui liigesepinnad on veel kuidagi kohakuti teineteisega, on tegu osalise nihestusega. Täieliku nihestuse puhul on liigesepinnad täielikult nihkunud välja liigesepesast. Sellisel juhul on jäseme kuju muutunud ebaloomulikuks ning tugev valu ei lase teha mingitki liigutust.

Kui tegemist on puusa- või põlveliigese nihestusega, on valu nii tugev, et haige on kaetud külma higiga. Sagedamini esineb õla-, küünar-, lõua-, pöidla- või puusaliigese nihestust. „Ise ei saa nihestuse puhul inimene midagi teha ja ainus õige tegu on kiiresti pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, kus arst juba liigese paika paneb,” ütleb Talving. „Kindlasti tuleks tagada nihestunud liigesele rahu, peale panna külma ja 24 tunni jooksul jõuda arsti juurde, kuna eriti hüppeliigese puhul võib tekkida väga tugev turse, mis takistab liigese paikapanemist,” lisab Talving. Kui nihestust korralikult ei ravita, tekib harjumuslik luksatsioon, mis tähendab, et liiges hakkab väljas käima.

Signe Kalberg

Aktiivset eluviisi toetavad TORQ sporditoidud Inglismaalt!

efektiivsed ja looduslikke koostisosi sisaldavad energiageelid, batoonid, joogi- ja taastuspulbrid; ei sisalda kunstlikke lisaaineid (sh aspartaami), mistõttu on tooted kergesti omastatavad ja ei tekita kõhuvaevusi (kunstlikud lisaained ei paranda sooritust, vaid võivad pikaajalisel kasutamisel kahjustada Sinu tervist)!

Tooted on saadaval uues ProShop rattapoes Tallinnas aadressil Pärnu mnt 139e/1 ja e-poes www.proshop.ee.

28 mai 2016 EE sport

EE sport mai 2016 29 TORQ tooted kuuluvad vaieldamatult sporditoitude kõrgeimasse kvaliteediklassi!

veesport

Foto: Shutterstock

Lisaks Jägalale sõidetakse raftingut heade veeoludega ka mujal, näiteks Piusal, mida peetakse üheks karmimaks raftingukohaks.

Rafting

vajab mägijõge ja kummiparve Rafting on kärestikulisest mägijõest spetsiaalse kummiparvega allasööstmine.

Kus on Eestis kärestikulised mägijõed? Ega igal ajal ei olegi, kuid kevadtalvise suurvee ajal muutuvad mitmed jõed raftingujõgedeks.

Ü

ks kuulsamaid raftingujõgesid on Jägala – ja esimesed kärestikukajakitega ekstremistid proovisid veebruari esimestel päevadel kärestiku ära.

Esimest korda toodi raftinguparved Jägala jõele 2001. aastal – siis kasutati allavoolu kulgemiseks vanu päästeparvesid, mis polnud selliseks spordialaks ehitatud.

Aga viga polnud midagi – üle ääre sisse voolanud vesi kallati finišis kohe välja ja vastu kive sisse rebitud augud pandi hõbedase teibiga kinni. Nii sai sõita terve hooaja. Eesti rafting ei kesta ju kaua – Jägala joa juurest (muidugi pärast juga, mitte ülevalt) allavoolu sõites on kärestikulist vett kõige rohkem 10–15 minutit.

Raftinguparves on tavaliselt kuus sõudjat ja tüürija. Sõudjad alluvad tüürija korraldusele, mida see valjuhäälselt kar30 mai 2016 EE sport

judes jagab, sest vetemöllus pole muidu midagi kuulda ja tegutseda tuleb kiirelt.

Just tüürimees on see, kes otsustab, kust poolt takistusest möödutakse ja mismoodi siseneda mõnesse järsumasse langusse, et parv kummuli ei läheks.

Sõitjatel on päästevestid seljas, kummikud jalas ja kiivrid peas. Kui üle parda lendad, siis kiivrita on oht pea vastu veest välja ulatuvaid kive lüüa. Kärestik ongi tavaliselt väga kivine. Märjaks saab niikuinii, kui pole seljas veekindlaid riideid. Samas on sõit nii lühike, nii et selle elab üle.

Tihti on raftinguretke korraldajatel lõpus ka mõni telksaun soojaks köetud.

Jägalal lähenetakse kärestikule vasakult kaldalt – sealt, kuhu tavaliselt joa imetlejad ei satu. Sõidetakse mõni kilomeeter allavoolu, tõstetakse parv auto katusele ja üles tagasi. Nii 5–6 korda järjest.

2003. aastal sõideti Jägalal esimest

Sõitjatel on päästevestid seljas, kummikud jalas ja kiivrid peas. Kui üle parda lendad, siis kiivrita on oht pea vastu veest välja ulatuvaid kive lüüa.

korda päris raftinguparvedega – sellistega, millega pakutakse ekstreemturistidele sõitu kas Slovakkia Tatrates või Nepalis. Himaalajas võib kärestikujõel lainetega võidelda 40 kilomeetrit järjest – kuni füüsilise kurnatuseni, aga instinktid sunnivad ka kõige nõrgemat tavaliselt lõpuni aerutama.

Tüürimehe käskluse peale peab parem või vasak parras aerutama elu eest, teine pool samal ajal tõmbama aeruga rahulikumalt, kuid mitte lausa käed rüpes istuma – seda võimalust kärestik ei anna. Üle kivi sõites tuleks kummarduda sissepoole, et kokkupõrge üle parda ei paiskaks. Jalg on raftingupaadi põhjas oleva vastava aasa sees. Ümberminek on tavaliselt välistatud, kui just väga suuri vigu ei tehta.

Lisaks Jägalale sõidetakse raftingut heade veeoludega ka mujal. Näiteks saab kärestikuelamuse mõnikord Pirita jõel Lagedi ja Kose-Lükati vahelistel lõikudel, Kunda ja Purtse jõel, Lõuna-Eestis Ahjal ja Võhandul endiste tammide alla jäävatel lõikudel, Põhja-Lätis Amata jõel ning Piusal, mida peetakse üheks karmimaks raftingukohaks. Viimastel aastatel on proovitud Eestis ka mereraftingut – siis on vaja tuulist ilma või kiirlaevade laineid, mis elu põnevamaks teevad.

Kaido Einama