JUUNI 2018
Uus Nissan LEAF
TOIMETAJA VEERG
Head puhkust!
T
elerid ja nutiseadmed pole vist ammu saanud nii kõva vatti kui sel suvel. Kui Moskvas viimane värav löödud, saab küll silma puhata, aga mitte kaua, sest ees ootavad Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus, mis toimuvad 6.–12. augustini Berliinis. Maailmatasemel sporti näeb siiski üsna pea ka kodus. Juba 30. juunil kihutab Tallinna lauluväljakul toimuval rallipäeval teistega võistu meie oma WRC-mees Ott Tänak. Lähemalt saad lugeda juba mõne lehekülje pärast. Suvisesse EE Sporti mahuvad ka nõuanded, kuidas treenida suvel nii, et
hing sees püsiks, ja mida oleks kasulik teada spordijookidest. Veel teeme juttu Kelly Sildaru plaanidest ja sellest, millise katsumuse korraldab endale ultramees Rait Ratasepp ning kuidas hindab oma väljavaateid Berliini võistlema suunduv Magnus Kirt. Kuigi kõikide selle suve suurvõistluste ära vaatamine on paras sport, ei kahanda see kuidagi võimalikke puhkusekilosid – sellega tasub arvestada, kui plaanid heas vormis tööle naasta.
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@ekspressmeedia.ee
Urmas Verliin
Foto: Shutterstock
Reklaam: Ron Nõmm, ron.nomm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmängt pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
18
ODAVISE
Magnus Kirt:
ma ei ole EM-il kindel medalipretendent Odaviskaja Magnus Kirt (28) on jõudnud elu parimasse vormi. Viskas äsja Tartus 88,45, seejärel Turus Saksamaa ässade ees uue Eesti rekordi 88,73. Ometi ei taha ta ennast Berliini EM-i medalipretendendiks lugeda. Märt Roosna Palju õnne, Magnus! Topeltõnne mõlema Eesti rekordi puhul. Kas nüüd on tunne, et punn on eest lennanud ja oledki oma võimed täielikult avada suutnud? Seda ma ei oska öelda, aga mul on hea meel, et mida ma Tartus proovisin ja mis seal toimisid, toimisid ka nüüd.
Pakri poolsaare pankrannik. Foto: Shutterstock
Pead silmas kiirust ja selle kandmist odasse? Jah, olen suutnud hoojooksule kiirust lisada nii, et tehnika on säilinud. Pärast esimesi võistlusi videoid vaadates oligi kõige suurem murekoht, et viskasin liiga vaikse hoo pealt. See praegu toimis.
Foto: Anni Õnneleid
meirti a et s K o T nu g Ma
ODAVISE
27
JUUNI 2018 5
ODAVISE
Kas rekordvise oli ideaalilähedane või oskad selle kallal ise veel midagi norida? Ma ei oska praegu selle kohta midagi öelda, sest ma ei ole ise videoid näinud ja ei oska analüüsida. Kindlasti pidi see väga hea vise olema, kui nii kaugele lendas. Mis mõtete ja tunnetega sa Turus pärast teise vooru rekordviset edasi võistlesid? Lootsin edaspidi stabiilsust näidata, aga eks ikka pärast sellist head katset emotsioon nii-öelda ... mõtled, et paneks natuke juurde, siis läheb paremaks, kuid ... fakt on see, et kakskolm katset tuli mõõna, lõpuks viimasel katsel suutsin jälle tehniliselt üpris hea katse teha (85,90 – M. R.). Mis tingimused seal valitsesid? Teised tulemused polnud üldiselt sugugi nii
väga head, arvestades võistluse väga esinduslikku koosseisu. Eks jah ilm oli heitlik. Tuul oli heast suunast, aga ilm oli jahedapoolsem. Kui päike oli väljas, oli täitsa soe. Kui aga tõusis suur tuul, oli päris jahe. Ma arvan, et see mõjutas nii mind kui ka teisi. Ma suutsin lihtsalt teiseks katseks asjad klappima saada. Aga kuna katsed polnud stabiilsed, siis ju oli ka õnne. Või mitte õnne, aga kõik asjad lihtsalt klappisid just sellel katsel. Mis näoga need nimekad sakslased sind vaatasid? Kas nad olid väheke üllatunud ka, et tuleb mees Eestist, teeb sellise viske ja teeb kõigile ära? Seda ma ei osanud nende nägudest välja lugeda, aga nad soovisid väga sõbralikult õnne. Nad on väga tugevad spordimehed, ma ei usu, et nad end sellest eriti heidutada lasid, et ma ühel võistlusel neid võitsin. Kas neil endil polnud tehniliselt kõige parem päev? Ausalt öeldes ei oska kommenteerida, ei hoidnud väga silma peal. Odaviskajate heade tulemuste puhul on palju räägitud, et kuskil kodus Kapa-Kohilas visatakse hästi ja mujal mitte. Sinu rekord sündis Soomes 12 000 inimese ees. Kas publik andis korralikult tuge?
Jah. Soome publik on alati väga hea, nad tunnevad kergejõustikku ja neid on alati nii palju. Terve staadion rahvast täis, elasid igaühele kaasa täpselt nagu oma kodu poisile või tüdrukule ja see oli tõesti väga nauditav. Kas number 90 ei hakanud juba võistluse käigus kerkima? Et prooviks seda rünnata? Ma ei mõtle kunagi võistlusel tulemusele, ikka tehnilise soorituse peale. Katsun neid teisi mõtteid oma peast eemal hoida. Oled alati olnud oma jutu poolest hästi jalad-maas-sportlane. Kas hoiad endiselt sama joont või lubad endale ka mõne veksli välja visata EM-i poole vaadates? Jätkan sama joont. Aga kas nõustud, et selle võistlusega tõusid üheks tõsiseks medalipretendendiks? Ausalt öeldes ei nõustu. Esiteks on EM-ini veel nii palju aega. Sinna vahele jääb väga palju õigeid otsuseid ja tarku treeninguid. Kindlasti lähevad kõik EM-ile parimas vormis ning saatuslikuks saavad ka kõik muud tegurid. Sellesse võistlusesse peab suhtuma aukartlikult ega tohi endale mingeid ennustusi või suuri ootusi peale panna. Tuleb võtta samm-sammult: esmalt tuleb läbida kvalifikatsiooni kadalipp ja siis on finaal. Ma kindlasti ei taha nõustuda sellega, et olen kindel medalipretendent, sest maailmas on väga palju mehi, kes viskavad väga kaugele. Tervis pärast võistlust – kõik ikka ühes tükis? Jah. Eks siit-sealt jääb ikka pärast odaviske võistlust kangeks, aga ei midagi sellist, mis takistaks treenimist või mida peaks ravima hakkama. Said Soome ajakirjanikelt teada, et oled nüüd vasakukäeliste maailmarekordi hoidja. Mida sa sellisest tiitlist ise arvad? (Muigab). Ma arvan, et seda ei tasuks üle tähtsustada, sest käed on inimestel samasugused. Kas vasak või parem, sellel ei ole väga mingit vahet. Allikas: Delfi Sport
6 JUUNI 2018
JALGPALL
Jalgpalli kõrvale
Sadadel Jekaterinburgi elanikel keeratakse jalgpalli-MM-i ajaks gaas kinni Jekaterinburgi staadioni lähedal elavad inimesed, kelle igapäevased söögikorrad valmivad gaasipliidil, peavad 15. juunist 15. juulini oma menüü pisut ümber korraldama ning käima pesemas tuttavate juures, sest jalgpalli-MM-i ajaks keeratakse nende majades gaas kinni. Turvalisuse kaalutlustel pannakse gaas kinni 14 kortermajas, kus elab kokku mitusada inimest. Seadus, mille järgi tuleb ohtlike ainete tootmine MM-i staadionite läheduses suurturniiri ajaks peatada, võeti vastu 2017. aasta juunis. “Probleem on selles, et meie majades kasutatakse kõrgsurvegaasi. Sellepärast esitati meile selline dokument. Kui meilt nii nõutakse, peame seda järgima,” vahendab sports.ru kohalike kortermajade kooperatiivi esimehe sõnu. Gunnar Leheste, Delfi Sport
Foto: Paulo Whitaker
Brasiilia riigiametnikel lubatakse tööajal jalgpalli-MM-i mänge vaadata Brasiilias võeti vastu määrus, mille järgi on kõigil riigiteenistujatel õigus juuni keskel Venemaal algava jalgpalli-MM-i ajal oma tööajast Brasiilia koondise mänge vaadata. Vastav määrus võeti vastu, sest Brasiilia koondise mängud toimuvad kohaliku aja järgi päevasel ajal, kui riigiametnikud on tööl. Samas sätestati, et ametnikel tuleb töötunnid, mis on kulunud jalgpalli vaatamiseks, järgi teha hiljemalt tänavuse aasta 31. oktoobriks. Viiekordne maailmameister Brasiilia mängib MM-il ühes alagrupis Šveitsi, Costa Rica ja Serbiaga. Viimati 16 aastat tagasi MM-tiitli võitnud brasiillaste avamäng on 17. juunil šveitslaste vastu. Delfi Sport
Foto: Mikk Raude
GOOD SLEEP SOOVIB RAHULIKKU UND! GOOD SLEEP SPREI
GOOD SLEEP KAPSLID
Kiire uinumist soodustav toime
Uinumist soodustav + rahustav ja lõõgastav toime
U US!
Sobib hästi inimestele, kes soovivad kiiret uinumist soodustavat toimet.
Sobib hästi inimestele, kelle uinumisraskused on seotud stressi, närvilisuse või ärevusega.
Sprei sisaldab melatoniini ja kannatuslille ekstrakti
Kapsel sisaldab melatoniini, kannatuslille ekstrakti, palderjani juure ekstrakti ja humalaekstrakti
Kasutamine: loksutada; pihustada 1 kord keele alla 20 minutit enne soovitavat uinumisaega.
Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080
Kasutamine: 1 kapsel ööpäevas, 20 minutit enne soovitavat uinumisaega.
JALGPALL
Ronaldo seljatagust valvavad jalgpalli-MM-il härjavõitleja ja MMA maadleja
Reitinguagentuur: MM mõjutab Venemaa majandust vähem, kui oodatakse
Eesootaval MM-il on lisaks Portugali jalgpallikoondist saatvatele turvameestele kahe mehe töö hoida eraldi silma peal nende ründetähel Cristiano Ronaldol. Daily Mirrori teatel on Ronaldo ihukaitsjateks endine dessantväelane ja praegu härjavõitlusega tegelev Nuno Marecos ning MMA võitleja Goncalo Salgado. Mõlemat meest võis näha ka Kiievis meistrite liiga finaalis, kus üks väljakule tormanud fänn nurjas Ronaldo väravaürituse. Igapäevaelus on Nuno Marecosi töö juhtida kaheksamehelist gruppi, kes lahutab Lissaboni lähedal inimeste meelt härjavõitlusega. Marecos astub härjaga vastamisi esimesena. Tema ülesanne on loom oma aedikust välja meelitada, härjal peast haarata ja teda kinni hoida, kuni tema meeskond areenile astub. Tegemist on äärmiselt ohtliku trikiga, mis on nii mõnegi Nuno ametivenna koomas haiglasse saatnud. Tegemist on Portugali traditsioonilise härjavõitlusega pega de cara, mis tähendab otsetõlkes näost haaramist. Teist meest, 187 cm pikka ja 139 kg kaaluvat Salgadot nähti MMA ringis viimati 2011. aastal. Tema profikontol on seitse võitu ja kaks kaotust.
Jalgpalli maailmameistrivõistluste mõju Venemaa majandusele ja ärile ei ole märkimisväärne, märgib reitinguagentuur Moody’s. Reitinguagentuuri hinnangul on MM-i mõju piiratud isegi infrastruktuuri arengus, vahendab Vedomosti. Agentuur märgib, et turniir kestab ainult kuu aega ning arvestades Venemaa majanduse suurust, on jalgpallivõistluse positiivne mõju piiratud ja lühiajaline. Peamiste turniirist kasusaajatena toob agentuur välja Moskva lennujaamad. Ajutiselt, kuid märkimisväärselt võivad suureneda ka toidukaupade jaemüüjate, hotellide, telekommunikatsiooniäride ning transpordiettevõtete tulud. Teistele äridele märgatavat mõju ei ole. Näiteks ei ületa pankade täiendavad tulud tõenäoliselt 1% sektori selle aasta kogukasumist. Moody’se hinnangul moodustasid jalgpalli-MM-i ettevalmistusega seotud investeeringud ainult 1% üldistest investeeringutest. Tõenäoliselt jääb jalgpalli-MM-i mõju Venemaa majandusele tagasihoidlikumaks kui 2014. aasta Sotši olümpiamängudel.
Gunnar Leheste, Delfi Sport
Kaja Koovit, ärileht.ee
Kaasahaaravad – jalgpalli MM ja uus Kia CEED. Mitte ainult pealtvaatamiseks!
10 JUUNI 2018 Uue põlvkonna Kia CEED lubab end proovile panna.
JALGPALL
Saksa fänn sõidab jalgpalli-MM-ile sada aastat vana traktoriga Valgevenes nähti maanteel Saksamaa lipuga traktorit, mis veab endaga kaasas tünnisauna meenutavat haagist. Kohalik autoleht Abw.by uuris välja, et sõiduvahendit jagavad 70-aastane sakslane ja tema koer, kes loodavad kümne päevaga jõuda Moskvasse jalgpalli-MM-ile. Traktoriga Saksamaalt Venemaale sõitmine võib olla üks piinarikas tegevus, sest üle 30 km/h see väga palju sisse ei võta. “Tema transpordiviis tekitas rõõmu, üllatust ja kaastunnet: vaene mees, traktor on ju nii aeglane,” ütles väljaandele sõiduvahendit oma silmaga näinud Ksenia. “Tema puust treiler näeb välja nagu õlletünn, aga on tegelikult ratastel maja,” ütles teine pealtnägija Sergei, kes filmis 1920. aastatest pärit Lanz Bulldogi traktorit Poola-Valgevene piiril.
Foto: Pixabay
Gunnar Leheste, Delfi Sport
kia.ee
JUUNI 2018 11
JÄÄHOKI
Rooba: mängime hokit, mille poole oleme aastaid püüelnud
Robert Rooba Škoda esinduses. Foto: Kristjan Järv
Võimalust Soome koondisse pürgida pakuti Roobale juba 15-aastaselt Produktsioonifirma Vita Pictura on teinud lühidokumentaalfilmi Eesti jäähokikoondise ründajast Robert Roobast.
R
ooba räägib lühifilmis oma senises hokiteest, eeskujudest, teest tippu, tulevikuplaanidest, Eesti hoki arenguvõimalustest ja paljust muust huvitavast. Taustaks kõlab Robert Rooba valikul Reketi muusika. Videoepisood meie hokimehest kuulub Vita Pictura toodetavasse lühikestest dokumentaalfilmidest koosnevasse veebisarja, mille iga osa tutvustab
ühte omal alal tuntud persooni, jäädvustades läbi kaamerasilma selle inimese igapäevaelu ning andes hea ülevaate tema saavutustest ja tulevikuplaanidest. Enne Robert Rooba episoodi on Vita Pictura avaldanud lühidokumentaalfilme Roomet Säälikust, Grindi üritustesarjast ja Shromikust. Robert Rooba osa saab vaadata kodulehel sport.delfi.ee ja kogu sarja Vita Pictura YouTube’i kanalil.
Eesti hokimehed ei hõlju pilvedes. Viis aastat tagasi saabus Eesti hokikoondis Donetskist esimese divisjoni MM-turniirilt viimase koha ja purjus mängijatega. Pidutsema oli hakatud juba MM-i käigus. Praeguseks on toimunud totaalne muutumine ja toonane mentaliteet on jõuliselt välja juuritud. Rooba sõnul koosneb koondis praegu ühtseks meeskonnaks sulandunud mängijatest. “Viimased neli aastat on koondise tuumik olnud sama ning tekkinud on väga hea hingega kooslus. Kõik teavad, mida peavad meeskonna heaks tegema,” rääkis Rooba. “Mängime hokit, mille poole oleme neli aastat püüelnud. Oluline on tegutseda targalt. Anname endale aru, et pole mõtet pea ees rünnakule tormata. Peame hoopis kaitses kokku tõmbama ja kontrarünnakutega nõelama. Seni on see õnnestunud. Tuleb võtta mäng korraga, kolmandik korraga ja vahetus korraga.” Eesti jäähokiliit üritas möödunud sügisel astuda sammu edasi ja vahetas kaks eelmist aastat meeskonda juhendanud soomlase Jussi Tupamäki Kreeka juurtega kanadalase Spiros Anastasiadise vastu. Paraku jäi Anastasiadise Eesti tähelend üürikeseks. Ta juhendas meeste koondist ühel sügisesel turniiril ning U-20 ja U-18 MM-turniiridel. Seejärel otsustati temaga koostöö lõpetada ja Tupimäki tagasi kutsuda. Võimalik, et see oli väga õige käik, sest mängijad teavad tema nõudmisi. “Meie jaoks ei muutunud midagi. Mina ei jõudnud Anastasiadise juhendamisel ühtegi kohtumist pidada. Tupimäkiga jätkasime sealt, kus eelmisel aastal koondisega lõpetasime,” sõnas Rooba pärast eilset jäätreeningut. Allikas: Delfi Sport
12 JUUNI 2018
KASULIK
Mida teada spordijookidest?
Foto: Shutterstock
Tihti tarvitatakse spordijooke liiga palju, mis koormab organismi. Samuti ei teata täpselt, mis vahe on energiajoogil ja spordijoogil, kui palju spordijooki võib korraga juua, kas tarvitada seda enne või pärast trenni. Mis vahe on energiajoogil ja spordijoogil? Energiajoogi ja spordijoogi erinevus on nii tarbimise eesmärkides kui ka koostises. Spordijoogid on spetsiaalselt välja töötatud füüsiliselt aktiivsetele inimestele. Energiajookide tarbimine on pigem maitse ja trendi küsimus. Siin mängib olulist rolli tarbija ootus ergutava toime järele, mis ei pruugi aga tegelikult energiat juurde anda. Millised on peamised spordijookide koostisosad ja mida need organismile annavad? Spordijookide peamine koostisosa on vesi, sest kõik biokeemilised ainevahetusprotsessid vajavad vett. Keharakkude tasemel toimub vee abil toitainete transport kudede ja organite vahel. Vesi reguleerib lihaste kokkutõmbumist, aitab säilitada kehavedelike mahtu ning viib välja jääkaineid, mida toodavad neerud ja meie seedesüsteem. Teise olulise koostisosana sisaldavad spordijoogid süsivesikuid energiavarude
taastajatena. Süsivesikud aitavad edasi lükata väsimuse saabumist ning parandavad sooritusvõimet. Väga oluline on naatriumi kui elektrolüüdi roll spordijookides. See aitab organismil omastada vett ja glükoosi. Naatriumi tasakaaluhäire soodustab dehüdratsiooni ja janu teket, mis mõjutab sooritusvõimet ja organismi tervikuna. Teaduslikult on kinnitatud, et naatriumi sisaldus spordijookides peab olema 460–1150 mg ühe liitri kohta. Peale põhikoostisosade võivad olla spordijooki lisatud erinevad vitamiinid (B-rühm, C-vitamiin) ja mineraalained (Mg, Ca, K) ning samuti erinevad funktsioonaalsed toimeained. Kes peaks spordijooke tarbima? Eelkõige on spordijoogid mõeldud inimestele, kes treenivad regulaarselt ja keda saab nimetada sportlasteks. Siia kuuluvad jõu- ja kiiruslike vastupidavusalade esindajad ning sportlased, kes harrastavad näiteks poksi, jalgpalli ja võrkpalli. Sportlastel on spordijook tähtsal kohal igapäevases toitumise režiimis.
Sportlastele lisaks on spordijook sobilik kutsealases töös pingutava lihastreenimisega tegelevatele inimestele, nagu päästetöötajad või sõjaväelased, ning äärmuslikes keskkonnatingimustes töötavatele inimestele. Harrastajatele on vedeliku tasakaalu säilitamine väga oluline. Kui füüsiline koormus jääb alla kahe tunni, see pole intensiivne ega kestev ning treenija toitumine on tasakaalustatud ja mitmekesine, pole spordijoogi tarbimine vajalik. Sel juhul piisab vedelikuvarude säilitamiseks tavalise vee tarbimisest. Kes peaksid vee asemel kindlasti spordijooki eelistama? Intensiivne ja koormav treening, eriti juhul, kui see toimub soojas kliimas ning mitu korda päevas, nõuab tingimata veest tõhusamat ja kiiremat taastajat. Sellistes tingimustes on spordijoogid omal kohal. Kas tarvitada spordijooki enne või pärast trenni või selle ajal? Intensiivse treeningu korral tuleks vedelikke, sh spordijooki tarbida treeningu eel, ajal ja pärast treeningut. See aitab parandada füüsilist võimekust, ennetab väsimust ning aitab seeläbi vältida ka erinevaid vigastusi. Vedeliku ja elektrolüütide puudujäägid organismis võivad
, T U L Õ M E VÄH SPORTI!
M E K H O R
vaks e ä p i n a a j deid n e h a v i d r hendid o a p iv s d r o k i p l s / a e v e opspor t. Parim -poest www.p
i osta e € ostu puhul) 0 4 Tule poodi võ le ü ta u s (transpor t ta
119.95€
134.95 €
164.95€
21.20€
199.95 €
24.95 €
719.95€
799.95 €
499.95€
549.95 €
KAUPLUSED TALLINN
TARTU
VILJANDI
KONTOR
Mustamäe keskus Tammsaare tee 104A, 12918 E–P: 10–20 Mobiil: 502 1848 E-post: mustamae@popsport.ee
Zeppelini keskus Turu 14, 51014. E-R: 10–20 L–P: 10–18 Telefon: 734 4244 Mobiil: 512 9166 E-post: zeppelin@popsport.ee
Tartu tn 1A, 71004. E-R: 10–18 L: 10–15 P: suletud Telefon: 433 3192 Mobiil: 529 0961 E-post: viljandi@popsport.ee
Tähe 131, 51013 Tartu E–R: 8–17 L–P: suletud Telefon: 730 3015 Mobiil: 5333 2853 E-post: info@popsport.ee
KASULIK
põhjustada peavalu, temperatuuri tõusu ning lihaskrampe.
Millised võivad olla spordijookide kõrvaltoimed? Spordijoogi ületarbimisel või selle liiga hilisel manustamisel võivad tekkida
raskused treeningu sooritamisel, näiteks raske ja ülekoormatud tunne. Tasub meeles pidada, et spordijooke pole soovitatav tarbida madalama naatriumisisaldusega dieetide korral, kuna spordijoogis on olulisel määral naatriumi. Ei tohi ka unustada, et enamik spordijookidest sisaldab süsivesikuid, mis annavad meile energiat. See on oluline meeles pidada just neil, kes loodavad suures koguses spordijooki tarbides kiiresti kaalust alla võtta. Arvestama peab iga kilokalorit! Allikas: Delfi Sport
Foto: Shutterstock
Kui palju võib spordijooki korraga juua? Tarbitav kogus sõltub organismi võimest vedelikku omastada, spordijoogi tüübist ning koormuse liigist, kestvusest ja intensiivsusest. Soovituslik on tarbida 400–600 ml vedelikke kakskolm tundi enne sportimist. Nii jääb vedelike imendumiseks enne treeningut piisavalt aega. Treeningu ajal tuleb jälgida, et joodav kogus tagaks vedeli-
ku tasakaalu organismis. Optimaalseks loetakse klaas (200 ml) jooki iga treenitud poole tunni kohta, kusjuures vedeliku tarbimine peab toimuma 15–20-minutiliste intervallidega alates treeningu algusest. Vedeliku treeningujärgne tarbimine on seotud eelkõige ettevalmistusega järgmiseks treeningtsükliks ja on seega väga oluline.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmängt pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult! 16 JUUNI 2018
18
PERSOON
Kelly Sildaru
tahab olla tugevam kui varem Kelly Sildaru on maailma tipus olev freestylesuusataja, kes on vaatamata noorusele kogenud senise karjääri jooksul nii suuri võite kui ka raske põlvetrauma tõttu olümpiamängudelt eemalejäämist. Siim Semiskar, ajakiri Sport
16
-aastane neiu on aga väga motiveeritud edasi pürgima ja lisaks spordile suudab ta edukalt hakkama saada kooliõpingutega ning anda teistele motivatsiooni erinevates sotsiaalsetes projektides osaledes. 2016. aastal sai 13-aastasest Kellyst läbi aegade noorim X-Gamesi kuldmedalist. Aasta hiljem kordas ta oma trumpalal pargisõidus võitu ja lisas hõbemedali big air’is. Samuti on eestlannal auhinnakapis juunioride MM-tiitlid pargi- ja rennisõidus ning kaks Dew Touri esikohta pargisõidus
Targalt treenides vigastusest tagasi Mäletame kõik, et eelmise aasta septembris läbis Eesti spordiüldsust šokeeriv uudis, et juba aastaid varem Eesti peamiseks olümpia medalilootuseks peetud Kelly Sildaru vigastas Uus-Meremaal põlve. Veidi hiljem tuvastasid Eestis tehtud uuringud ristatisidemete purunemise ja viga oli saanud ka menisk. Neiu käis operatsioonil ning on sellest ajast alates töötanud eesmärgiga olla võistluskarussellile naastes tugevam ja kindlam kui kunagi varem. Kelly on intervjuu tegemise hetkel koos perega laagris Põhja-Soomes Levil, kus võetakse taanduvast talvest ja kaduvast lumehooajast veel viimast. “Praegu on siin ilm mõnusalt pehme – umbes kümme soojakraadi ja piisavalt lund. Treeningud on pigem rahulikud ja alles liigun täiskoormuse poole. Päevas umbes neli-viis tundi olen mäel, mõnel 18 JUUNI 2018
Kelly Sildaru pressikonvererents Tallinna lennujaamas Foto: Karin Kaljuläte
hommikul või õhtul käime ka murdmaad sõitmas,” räägib Sildaru oma tegemistest põhjanaabrite juures. Pärast operatsiooni sai Kelly esimest korda suusad alla veebruari lõpus Kuutsemäel ning Levi laagris tehti ka väiksemaid hüppeid ja lihtsamaid elemente reilidel. Kui veel talvel batuudil hüpates tunnistas Sildaru, et hoiab alateadlikult opereeritud jalga, siis praeguseks seda muret enam pole ja ta saab ennast vabamalt tunda. Treenerist isa Tõnis Sildaru hoiab tütre tegemistel hoolega silma peal ja täiskoormuse poole liigutakse teadlikult järk-järgult.
Naiste freestyle-suusatamine areneb jõudsalt Sildarul jäi sellel talvel vigastuse tõttu osalemata PyeongChangi taliolümpial, kuid kõrvaltvaatajana elas ta freestyle-suusatajatele kaasa. “Naised olid väga tublid, tehti näiteks kahekordseid saltosid, mida polnud keegi varem võistlustel sooritanud, ainult show-esinemistel. Muidugi tegid ka mehed väga ägedaid trikke,” tõdeb Kelly. “Konkurentide olümpiasõite vaadates tekkis ka endal tunne, justkui oleksin seal melu sees. Arvatakse, et televiisorist või videost võistluste jälgimine on kuidagi
Incrediwear toodetel on verevarustust parandav mõju. Läbi verevarustuse parandamise väheneb valu ja põletik ning kiireneb taastumine.
Vaata täpsemalt e-poest: www.hortusmedicus.ee
PERSOON
kurb või raske, aga tegelikult tekib pigem tunne, nagu suusataksin ise koos teistega,” ei tee ta vahepealsest võistluspausist suurt numbrit. Neiu sõnul on meeste vigursuusatamise tase naistest kindlalt ees, sest meeste esituses näeb kolmekordseid hüppeid, mida naised veel järele ei tee. Ka reilidel on õrnema soo esindajad tasemelt madalamal. “Ma arvan, et naistel on võimalik meestele varsti-varsti järele jõuda,” usub Kelly lootusrikkalt naissoo võimetesse järjest keerulisemaid trikke sooritada. Usk põhineb sellel, et tänavustel olümpiamängudel astusid naised taas spordiala arengus suure sammu edasi. “Päris igal võistlusel midagi uut ei näe, aga tavaliselt õpitakse kahe hooaja vahel uued trikid ära ja võisteldakse kogu aasta nende trikkidega, et siis ennast järgmiseks hooajaks uuesti ette valmistada. Just kahe hooaja vahel toimub kõige suurem areng.”
Suvi on sportlik puhkus Vaatamata sellele, et suvel on freestyle-suusatajatel oluline treeningaeg, et uueks hooajaks paremale tasemele jõuda, on suvi Kelly jaoks ikkagi ka puhkus. “Kuna on koolivaheaeg, siis ütleksin suve kohta nii, et see on puhkus, kus teen ka trenni,” räägib ta. Eelmainitud laager Levil jääb Sildarudele viimaseks korraks sel hooajal, kui
lumel ollakse, ja uuesti alustatakse tõenäoliselt augustis Uus-Meremaal. “Suvel teeme trennides üsna sarnaseid asju kui praegu, aga ilma suuskadeta. Käin kas jõusaalis või ujumas ja siis batuudil või Spot of Tallinna spordikeskuses uiskudega hüppamas,” loetleb Kelly.
Treeningud ja õppimine käsikäes Va a t a m a t a s e l l e l e , e t Ke l l y e l a b tippsportlase elu ning käib pidevalt laagrist laagrisse ja võistluselt võistlusele, pole õppimine Saksa gümnaasiumis tagaplaanile jäänud. “Kui lähen reisile, siis küsin tavaliselt õppimise kaasa või vaatan e-koolist ja teen välismaal vajalikud ülesanded ära. Eestisse tagasi tulles teen koolis ka kontrolltööd järele. Mõni õpetaja isegi saadab mulle kontrolltööd, et saaksin need juba treeninglaagris olles või võistluste vahepeal ära teha,” räägib suusaneiu oma õppekorraldusest. “Pidevalt koolis käies oleks õppimise pool parem, aga olen praeguse olukorraga rahul. Kuna juba esimesest klassist alates olen kooliajal palju välismaal olnud, olen sellega harjunud ja saan hästi hakkama,” kinnitab neiu, et hariduse omandamine ja kõrgel tasemel sportimine käivad tema puhul käsikäes. Kuna tänavu on Sildarul käsil üheksanda klassi lõpetamine, on kevadel vaja teha ka põhikooli lõpueksamid. “Ma väga ei muretse nende pärast. Olen proovieksamid juba ära teinud ja need on olnud
neljad-viied. Tuleb kevadel lihtsalt ennast kätte võtta ja eksamid ära teha.”
Maijooksul tähtsas rollis Kelly Sildarul oli täita oluline roll tänavusel maijooksul, kui lisaks jooksu läbimisele oli ta palutud andma ka starti. Juba mitmel korral varem maijooksul osalenud neiu jaoks on selle ürituse kujul tegemist nii mõnusa õhkkonna nautimise kui ka treeninguga. “Mulle meeldib ennast proovile panna ja üritada oma eelmiste kordade aegu üle joosta,” teatab ta. “Iga päev ma treeningutel väga ei jookse, aga vahel tuleb ette. Päris 20-kilomeetriseid otsi ma ei läbi, kuid 7–10 km täitsa meeldib. Maijooksu distants on ka 7 km ja see on igati okei,” vastab suusaneiu küsimusele, kui palju ta treeningutel jooksmas käib ja seda liikumisviisi naudib. Jooksuvõistlustele lisaks on Sildaru käinud rahvaspordiüritustel suusatamas ja rattaga sõitmas ning nende kolme vahel on tal lemmikala raske valida. “See on nii keeruline küsimus, kuna kõik alad on väga erinevad. Millegipärast arvan, et valiksin jooksmise, sest see tuleb mul kõige loomulikumalt välja.” Jooksmisega on Sildarul tänavu kevadel veel üks oluline seos, sest ta oli seotud 6. mail toimunud ülemaailmse heategevusliku üritusega Wings for Life World Run, mille eesmärk on koguda raha seljaaju vigastuste uurimiseks ja ravivõimaluste leidmiseks.
Foto: Madis Veltman
20 JUUNI 2018
PERSOON
Kust hangib Kelly motivatsiooni?
Kelly Sildaru tähtsamad sportlikud saavutused
Lisaks oma sisemisele soovile freestyle-suusatamisega tegeleda pole neiul vaja ka välist motivaatorit kaugelt otsida, kui peres on 11-aastase venna Henry kujul kasvamas väga andekas freestyle-suusataja, kes juba praegu mõningates elementides vanemale õele silmad ette teeb. “Hästi palju motiveerib mind mu väike vend, kellega väga palju ka koos võistleme. Tema innustabki mind kõige rohkem ja näen vaeva, et samal tasemel trikke teha. Enne vigastust olime praktiliselt samal tasemel, nüüd on Henry minust parem. Varem olid asjad vastupidi, et mina tegin mõne uue triki ja siis Henry proovis seda järele teha.”
X-Games 1. koht pargisõidus (Aspen, 2016) 1. koht pargisõidus (Aspen, 2017) 2. koht big air’is (Aspen, 2017) 2. koht big air’is (Hafjell, 2017)
Dew Tour 1. koht pargisõidus (Breckenridge, 2015) 1. koht pargisõidus (Breckenridge, 2016)
Juunioride MM Kelly Sildaru Big Airi treening Norra X-Mängudel Foto: Madis Veltman
1. koht pargisõidus (Chiesa in Valmalenco, 2017) 1. koht rennisõidus (Crans-Montana, 2017)
TERVIS
Nõuanded
suviseks
treeninguks Oled harjunud regulaarselt õues trenni tegema, kuid nüüd tunned suurt hirmu päikeseliste ilmade ja saabuva kuumuse ees?
Kavalda kuumus lihtsalt üle – selleks on oma nipid.
1. Niisuta, niisuta, niisuta! Säilita oma veesisaldus kehas – joo vett! Ära unusta, et olulised on ka mineraalid, mida higistamisega kaotad. Nende taastamiseks sobivad hästi erinevad mineraalveed.
2. Treeni targalt Liigne treening toob endaga kaasa ületreeningu, mis ei ole kuidagimoodi tervislik. Seda eriti kuumal ajal! Püüa valida õues sportimiseks aeg, kus temperatuur on madalam ja õhk veel värskem – näiteks varajased hommikutunnid või hilisem õhtune aeg.
3. Lase oma kehal harjuda Kui soovid siiski teha oma tervisejooksu keskpäevatunnil, lase kehal kuumusega harjuda. Alusta lühematest ringidest ja liigu edasi pikematele distantsidele. Nii ei vii sa oma keha šokiseisundisse.
4. Vali õige riietus Ära topi endale selga kiledresse! Su keha peab saama hingata. Vali selleks õiged spordiriided, mis lasevad tekkinud higil õhku haihtuda. Üldse vali lühemad riided pikemate asemel.
5. Haara sõber kaasa! Alati on ohutum teha trenni kellegagi koos. Seltsis segasem! Allikas: naistekas.ee
24 JUUNI 2018
RUBRIIK
Suurenenud magneesiumivajaduse korral
Foto: Shutterstock
400 EXTRA direkt
suus lahustuvad graanulid
Ülekuumenemise tundemärgid • • • • • • • •
peavalu liigne higistamine külm ja niiske nahk, külmavärinad uimasus või minestamine nõrk või ebanormaalselt kiire pulss lihaskrambid kiire ja sügav hingeldamine iiveldus
• EXTRA TUGEV 400 mg magneesiumi • EXTRA KIIRE tarvitatav ilma vedelikuta • EXTRA MAHLANE naturaalse apelsinipulbriga
Ülekuumenemise esmaabi
ta Tarvit a
v ilma v
edeliku
ta
Toimeta abivajaja jahedasse, varjulisse ja õhurikkasse kohta. Pane ta pikali või lase tal lihtsalt lamada. Võta riideid vähemaks ja niisuta jaheda veega tema nägu, kaela, paljast nahka mujal. Kiireks jahutamiseks vala pudelist vett otse riietele, et kogu keha saaks märjaks. Ära anna palavikuravimeid. Kui kannatanu pole äratatav, kutsu kindlasti kiirabi.
Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle ja närvisüsteemi talitlusele.
Foto: Shutterstock
Magneesium on elutähtis makrobioelement, mida organism ise sünteesida ei saa ning seetõttu tuleb seda manustada toiduga. Suurem magneesiumivajadus on kasvueas noorukitel, aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel, rasedatel ning eakatel, samuti vaimse ja füüsilise koormuse korral.
Tootja: Protina Pharm. GmbH, Saksamaa. 2018 25 Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 6A, 50412 Tartu. JUUNI www.miecys.ee
TRIATLON
Foto: Tiit Blaat
Rait Ratasepp
korraldab endale ühe mehe olümpiamängud Madis Kalvet
Septembri lõpus ja oktoobri alguses Fuerteventural 20-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp peab lisaks võistlemisele ära korraldama kogu jõuproovi. Praeguseks on ta käinud juba võistluspaigaga tutvust tegemas ja suuremalt jaolt on paigas ka võistlustrass.
”K
una olen ainus osaleja, siis tuleb mul endal ka kõik korraldada. Praeguseks on mul võistluse jaoks keskus olemas. Kohalik spordikuurort tuli minu toetajaks. Saan nende taristut kasutada tunduvalt odavama hinnaga,” rääkis Ratasepp Delfile. “Saan kasutada sealset basseini, majutust ja toitlustust.” Ratasepp käis aasta alguses Fuerteventural ja tegi tutvust kõikide oludega, mis võivad teda ees oodata. Ujuma hakkab ta 50 m pikkuses basseinis. Rat-
tasõiduks on ümber saare 180 km pikkune ring. Sõita tuleb avatud liiklusega teel. Samal ajal on teda saatmas saateauto, mille toob ta ise Eestist võistluse ajaks kohale (see reis võtab aega viis päeva – neli päeva autosõitu ja 26 tundi praamiga Lõuna-Hispaaniast Kanaaridele). Jooksudistantsiks saab olema 2 km pikkune ring või 5 km pikkune edasi-tagasi ots. “Seal on jooksmiseks väga head kergliiklusrajad. Jooksmise jaoks on lühem ring, kuna selle ajal peab
kogu aeg keegi mul rattaga kõrval olema ning andma vajadusel süüa ja juua.” Peale võistluspaikade paikapanemise ja saateauto Kanaari saartele toimetamise tuleb Ratasepal organiseerida ka oma abimeeste reisid. Korraga on ultratriatleeti abistamas kaheksa inimest. Vahepeal läheb osa tiimi vahetusse ning kokku on tal võistluse ajal abis 11 erinevat inimest. “Päevane formaat on abilistele ka selles mõttes lihtsam, et kõik saavad öösel ikka magada,” märkis Ratasepp. “Minu organiseerida on kogu tiimi lennupiletid. Seegi võtab omajagu tööd.” Ratasepp tõdes, et oleks võinud 20-kordse ultratriatloni ette võtta ka Eestis, kuid siinne maastik ja kliima oleksid teinud selle läbimise lihtsamaks. Kanaaridel on katsumus lihtsalt rängem. “Kanaarid on 20-kordse ultratriatloni jaoks uudne koht. Keegi ei ole seda seal veel läbi teinud. Ultratriatleedid võivad lõputult kulgeda, kuid kui tulevad ette mäed, siis kulgemisest enam ei piisa. See pakubki pinget,” selgitas Ratasepp, miks ta endale just sellise katsumuse korraldab. “Ajalises mõttes on need justkui ühe mehe olümpiamängud,” viitas ta 23. septembrist 12. oktoobrini vältavale 20-kordsele ultratriatlonile. Ratasepa sõnul on läbi ajaloo suutnud 20-kordse ultratriatloni läbida ainult viis inimest. Tema eesmärk on saada nüüd kuuendaks. “Viis inimest on selle üldse läbi teinud. Enamasti on seda tehtud aga lihtsa profiiliga rajal, kus nii jooks kui ka rattasõit on toimunud sisuliselt lauskmaal. Kanaari saartel on olud aga karmimad. Sealne rajaprofiil, tuul ja kuumus muudavad kogu ettevõtmise raskemaks,” avaldas Ratasepp. Viimati oli 20-kordse ultratriatloni võistlus kavas 2016. aastal ning toona lõpetas kaheksast starti tulnud atleedist neli. Kuna keegi ei ole suuteline praegu säärast jõuproovi korraldama, võtab Ratasepp seekordse katsumuse ette üksinda. “Kindlasti on niimoodi keerulisem, kuna teiste võistlejate nägemine annab ikka indu juurde. Samas on mul olemas teadmine, et selline asi on tehtav,” lisas ta ning märkis, et kindlasti on oluline leida hea tasakaal öise puhkamise ja päevase võistlemise vahel. Allikas: Delfi Sport
26 JUUNI 2018
WRC
Ott Tänak ja WRC Ott Tänak ja Martin Järveoja möödunud aastal Portugalis kihutamas. Foto: Shutterstock
Palju teenivad rallisõitjad
Tänak näitab Tallinnas oma WRC-autot
Viiekordne maailmameister Sébastien Ogier on tänavuse hooaja enim tasustatud rallisõitja, teenides M-Spordi meeskonnas 3 miljoni euro suurust aastapalka. Teisel kohal on Hyundai esisõitja Thierry Neuville 2,7 ja kolmandal Toyotas kihutav Ott Tänak 2,25 miljoni euroga, kirjutas portaal Total Sportek. Esikuuiku lõpetavad Andreas Mikkelsen (Hyundai) 2,0 ning Jari-Matti Latvala (Toyota) ja Elfyn Evans (M-Sport) võrdselt 1,85 miljoniga. Seitsmes mees ehk Dani Sordo (Hyundai) teenib juba oluliselt vähem ehk 0,9 miljonit eurot. Tänaku teise tiimikaaslase, Esapekka Lappi teenistus küünib 0,4 miljonini. Tänavu ainult kolmel etapil osalev Sébastien Loeb kasseerib Citroënilt 0,65 miljonit eurot. Edetabeli koostamisel on aluseks võetud usaldusväärsed allikad, nagu Motorsports Week, Forbes, Autoweek, Car Keys jpt. Eesti läbi aegade suurima aastateenistusega sportlane peaks seega siiani olema napilt endine rallisõitja Markko Märtin, kes teenis Soome ralliajakirjanike andmetel omal ajal 2,3 miljonit eurot aastas.
Eesti rallifännidel on võimalik taas üle pika aja Ott Tänaku võidusõitmisele kodus kaasa elada. Tänak tutvustab oma selle hooaja masinat rallipäeval, mis toimub 30. juunil lauluväljakul. Kõik fännid saavad Toyota rallitiimi 2018. aasta võistlusautot oma silmaga mõõta ja näha, milleks WRC Toyota Yaris võimeline on, kui selle rool kindlatesse kätesse anda. Ott Tänak ootab kohtumist fännidega väga ja on lubanud nautida päeva täiel rinnal. “Mul on väga hea meel, et oleme suutnud koos sõpradega Eestis sellise ürituse kokku panna. Meil on kodumaal palju autospordi jälgijaid, kuid paljudel ei õnnestu MM-võistlustel kohapeal käia ja seepärast on see hea võimalus meie sport fännidele lähemale tuua ning väikese perepäeva jooksul koos lahedalt aega veeta.
Allikas: Delfi Sport Spordiaasta tähed 2017 Foto: Ilmar Saabas
Kindlasti saab olema põnev maastikukartide võidusõit kohalike ralliässade ja loodetavasti ka krossikardiässadega,” kinnitas Tänak. Otile lisaks võistlevad krossi- ehk maastikukartidel erinevate rallispordialade praegused ja endised tähed, nagu Martin Järveoja (Ott Tänaku kaardilugeja), Karl Kruuda (rallisõitja), Margus Murakas (viiekordne Eesti meister), Ralf Aron (vormelisõitja), Kevin Korjus (ringrajasõitja), Egon Kaur (rallisõitja), Eero Nõgene (krossikardisõitja), Sten Oja (mitmekordne Eesti meister rallikrossis), Raul Orav (krossikardisõitja), Martin Kangur (rallisõitja) ja teised. Ainukordsel rallipäeval on mõeldud ka pisikestele rallisõpradele ning neile, kelle kõrvu ei kriibi Aropi, Koit Toome või Smilersi muusika. Allikas: Delfi Sport
TENNIS
Tennis –
kunagine piiskoppide ja kardinalide meelelahutaja Kui esimene tennist puudutav dokumenteeritud märge Eestis pärineb aastast 1895, kui ajaleht Revalsche Zeitung andis teada tenniseväljaku avamisest Kadriorus, siis Prantsusmaa kloostrite siseõuedel tagusid mungad ja kõrgemadki vaimulikud seda kütkestavat mängu juba 800 aastat tagasi. Tõsi, toona käis see pisut teistel alustel.
Foto: Shutterstock
S
el ajal löödi palli üle võrgu peopesaga, millele tõmmati siiski peagi spetsiaalne nahast kinnas peale. Mõni aeg hiljem võeti kasutusele puidust, puulabidat meenutav reket, mis vahetati keelestikuga variandi vastu välja alles 15. sajandil. Umbes samal ajal muutus mäng populaarseks Prantsuse kõrgseltskonnas, kusjuures väidetavalt oli sama sajandi lõpuks üksnes Pariisis juba ligi 250 mänguks kohandatud väljakut.
Napoleoni sõjad ja “ujuvad” reeglid Inglismaale levis tennisepisik 16. sajandil. Tõsi, toona harrastasid seda peamiselt ainult kuningakoja liikmed. Kuigi Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad mõjusid tennise aren-
gule omajagu laastavalt, reketeid päris ajalooprügikasti õnneks siiski ei visatud. Tennise uus tõus saabus 19. sajandi keskel ja seda suuresti tänu inglise üliõpilastele. Mäng hakkas vaikselt, ent järjekindlalt massidesse imbuma, millele aitas omakorda tublisti kaasa tenniseklubide ja -sektsioonide loomine kriketi- ja kroketiklubide juurde. Erilise hoo tõi aga 1870ndate revolutsiooniline muutus – kasutusele võeti kummipall, mis võimaldas tennist ühtlasi väljas mängida. Kuigi selleks ajaks oli tennis levinud Ameerikasse ja Austraaliassegi, takistas selle ülemaailmseks sportmänguks tõusmist asjaolu, et igal pool käis mäng oma reeglite järgi. Isegi nimetus oli erinev – Inglismaal mängiti reaaltennist,
Austraalias kuninglikku tennist, Ameerikas väljakutennist. Olukord muutus aastal 1873, mil Briti ohvitser Walter Wingfield patentis mängu nimetusega sfäristika ehk lawn-tennis, millele järgnes tennise populaarsuse kiire tõus kogu maailmas. Kõigest mõned aastad hiljem, 1877. aastal, toimus Wimbledonis esimene suur turniir, kus 22 osavõtjat võtsid mõõtu meeste üksikmängus. Praeguseks on sellest välja kasvanud üks prestiižsemaid turniire, kus on suuri tegusid teinud eestlasedki. Näiteks tuli 1959. aastal selle noorteturniiri võitjaks Toomas Leius. Rohkem kui viiskümmend aastat hiljem, aastal 2010, jõudis Wimbledonis veerandfinaali Kaia Kanepi ning aastal 2014 murdis Anett Kontaveit end Grand Slami põhiturniiri kolmandasse ringi. Allikas: Eesti Tennise Liit
! E L U G n Ä M a LaSN
Välisväljakute hinnad: E-N kl 17-21.30 15 € /h, kõik ülejäänud ajad 12 Püsiaja soodustus 15%. Üksikbroneeringuid saab teha kuni 7 päeva ette.
€ /h
eri ja e n o r B kohe: ee a s k ma inkcity. ta l l . w w w
10 %
ma a s d o so
www.tallinkcity.ee
tallinktennisekeskus
tennisekeskus@tallink.ee, 611 8383, Osmussaare 7 Avatud E-N 7–23 | R 7–21 | L-P 9–21
lt!
SISUTURUNDUS