KOOLITUSEKSPRESS (august 2013)

15. august 2013

EBSi magistriõpe Eelneva majandusharidusega inimestele

Erineva haridusliku taustaga inimestele

UUS! European Business and Finance MSc

Rahvusvaheline ärijuhtimine MBA

EBSi ja Nottingham Trent University ingliskeelne

Erineva erialase taustaga spetsialistid ja juhid saa-

ühisõppekava, mille õppetöö toimub nii Eestis kui

vad MBAs tugeva aluse, et teha oma karjääriredelil

Inglismaal. Õppekava eesmärgiks on arendada juh-

oluline samm - spetsialistist juhiks või kitsama vald-

te, kes oleksid võimelised töötama üle-Euroopalistes

konna juhist tippjuhiks. Võimalik on spetsialiseeru-

ja multikultuursetes ettevõtluskeskkondades.

da ekspordijuhtimisele.

Rahvusvaheline ärijuhtimine MA

Ettevõtluse MBA

Õppekava pakub majandusalase taustaga magist-

Õppekava eesmärgiks on anda tänastele ja tulevas-

rantidele võimalust spetsialiseeruda finants-, turun-

tele töökogemusega ettevõtjatele ning äriprojektide

duse-, või ekspordijuhtimisele ning saadud teadmisi

juhtidele uusi äriideid ettevõtte loomiseks või vaja-

ja tööalast praktikat kombineerides saada oma vald-

likke teadmisi olemasoleva ettevõtte arendamiseks.

konna eksperdiks.

Esita oma avaldus juba täna!

Magistriõppe sisseastumisintervjuud toimuvad 22.-23. augustil.

erakogu

Keelt

Kuidas õppida?

Tallinna Keeltekool pakub võimalust käia kohal nii üks kui ka kaks korda nädalas. Õpetajad soovitavad pigem kaht korda – isegi sel juhul, kui kodus pole aega õppimisega tegeleda, jääb tundides osalemisest, kordamisest ja rääkimisest rohkem külge kui üks kord nädalas kohal käies. Samas sobib ükskord-­nädalas-rütm hästi neile õpilastele, kes elavad Tallinnast kaugemal.

Nii õpetaja Randlo kui ka õpetaja Maltis on kindlad, et keeleõppes on väga tähtis õpetaja ja õpilase omavaheline sobivus. Õnneks on Tallinna Keeltekoolis enamikul keeltel mitu õpperühma ja õpetajat, mis võimaldab igaühel leida just enese jaoks sobivaima õpiviisi ja õpetaja.

“Mõnele meeldivad rohkem harjutused ja kirjutamine, mõni aga tahaks mängida rolli­ mänge ning võimalikult palju suhelda,” toob Margit Randlo lihtsa näite.

“Kõige olulisem on tegelikult see, et õpilane tuleb tundi kohale,” kinnitavad õpetajad.

suunab õppima praktiline vajadus Tänapäevased keeleõppurid lähtuvad sellest, mida neil otseselt ja kindlalt vaja läheb.

T

allinna Keeltekool on mõnus väike maja kesklinna lähistel, kus töötavad pühendunud õpetajad ning kus käimisest on paljude jaoks saanud – lisaks praktiliste vajaduste täitmisele – tore klubiline ettevõtmine.

Kaks suurt põhjust: töö ja lapsed Kuna nii Saksamaa kui ka Soome kultuuriline taust on Eesti omaga küllalt sarnane, on eestlased mõlemas riigis hinnatud töötajad ja koostööpartnerid. Õpetaja Kristel Maltis nendib, et Eesti ja Soome elud on vägagi põimunud, see tekitab ka vajaduse soome keel korralikult selgeks saada. “Natuke-oskajaid on palju, ent tihti läheb vaja paremat keeleoskust kui see “natuke”. Lihtsalt hobi korras ja armastusest sugulaskeele vastu tänapäeval üld­juhul õppima ei tulda. Ikka on Soomes kas töö või osa ettevõttest või sugulased-­tuttavad. Aina enam tekib ka segaperekondi, kus lapsed kasvavad soome keele- ja kultuuriruumis, ning selleks, et eestlastest vana­vanemad

nendega suhelda saaksid, tuleb neil soome keelt õppida.”

Samadele tendentsidele viitab õpetaja Randlo saksa keelest rääkides: “Põhjuseid õppima tulemiseks on väga palju, aga üldiselt joonistub ikka välja kas töine või pere­kondlik vajadus. Kui eestlane on kolinud Saksa­maale ning kasvatab seal lapsi, kasvavad nad rohkem saksa- kui eestikeelsetena. Sugulased-­vanavanemad tulevad saksa keelt õppima, et oma järeltulijatega ning eelkõige nende sealsete perede-­ suguvõsadega suhelda saaks.”

Keeleõpe on pikk protsess Ehkki reklaamid kirendavad lubadustest üks ja teine võõras keel kuude või lausa nädalate jooksul selgeks õpetada, ei jaga Tallinna Keeltekooli õpetajad sedalaadi optimismi.

“Keeleõpe on küllalt pikk protsess,” selgitab Margit Randlo. “Korraga võõrast keelt selgeks ei saa ja lühiajalise õppe peale enamasti rääkima ei hakata. Tõsi küll, väga palju sõltub isiksusest, tööpanusest ja motivat-

Soome keele õpetaja Kristel Maltis kinnitab, et keele korralikuks omandamiseks tuleb mitu aastat õppida.

sioonist, samuti sellest, mida kiire kursuse järel omandatuga peale hakatakse. Kui näiteks ees seisab komandeering, laager või muu viibimine keelekeskkonnas, on eelnevast intensiivkursusest kindlasti kasu.”

Nii õpetaja Randlo kui ka õpetaja Maltis on seda meelt, et esimese õppeaasta järel saadakse võõrast keelest juba mõnevõrra aru ning osatakse ka ennast väljendad, aga keele selgeks saamiseks on kindlasti vaja õppida kauem kui üks aasta.

Kui kehakeel ei aita...

Keel ja kultuur Enne oli juttu, et saksa ja soome keele õppijad lähtuvad sageli elulistest vajadustest – kes tööst, kes perekondlikest põhjustest. Tallinna Keeltekooli on põhjust kiita näiteks ka sellepärast, et pikkadel kursustel annavad õpetajad hea ülevaate mitte ainult keelest, vaid õpitava maa kultuurist ja kommetest.

Kui tava­kooliprogrammid keskenduvad sageli ajaloole ja kirjandusklassikale, siis keelte­ koolis pannakse enam rõhku nüüdisajale, räägitakse töökultuurist ning argipäevast ja inimeste harjumustest.

Anne-Mari Alver

Õppeaasta põhiperiood 16.09.2013 – 06.06.2014

Inglise, saksa, prantsuse, hispaania, eesti, vene, soome, rootsi ja kreeka keel.

• rühmaõpe täiskasvanutele ja kooliõpilastele • valik tööalase inglise keele rühmi • registreerumine kodulehe kaudu al 05.08.2013 või kohapeal al 02.09.2013 kuni 13.09.2013 • soodushinnad kuni 13.09.2013

2

Endla 22, Tallinn • tel 6620 996, 6620 706 • www.tallinnakeeltekool.ee

KoolitusEkspress 15. august 2013

“Ma olen 41 aastat vana. Sel sügisel lahkun kodust, et alustada iseseisvat üliõpilaselu,” muigab Tartu ülikooli magistriõppesse astunud Thea Perm.

K

ui Thea väike tüdruk oli, veetis ta lapsepõlve ja koolivaheajad vanaema juures Pärnumaal Nigula looduskaitseala servas. Armsast lapsepõlve­kodust mäletab Thea, et sugulased viitasid looduskaitsealale tõsise lugupidamise ja natuke sala­pärase häälega – seal on Looduse Kaitse.

“Kuidagi jäi see hinge ja meelde... Nii et oleks ka ise tahtnud selle Looduse Kaitsega seotud olla,” meenutab naine nüüd.

Lind pihus? Alailma!

Looduskaitse sai tähtsaks ja jäi tähtsaks. Thea kooliaastad möödusid Tallinna Lilleküla keskkoolis (enne seda Tallinna 3. keskkool), kus süvendatud bioloogiaõpet juhtis legendaarne looduspedagoog Linda Metsaorg. Theal ja tema klassikaaslastel vedas eriti – õpetaja Metsaorg oli ka nende klassijuhataja.

Seega tähendas keskkooliaeg üsna lakkamatut seiklust – üks linnuvaatlus ja -loendus järgnes teisele.

“Lind pihus...” meenutab Thea arvukaid rõngastamislaagreid. “Kooli ajal tundus see nii loomulik – kui värvulisi püütakse võrkudega, tuleb võrku lennanud linnud sealt ette­vaatlikult välja harutada ning seejärel rõngastada. Kogu aeg käed linde täis... Aga hilisemas elus sai sellest väga ilus mälestus...”

Keskkoolil, kus Thea õppis, oli oma­pärane fluidum: õpilased jõudsid tihti koju alles õhtul või koguni hilisõhtul. Pättust ei tehtud, istuti elavnurgas, tinistati kitarri, lauldi, plaaniti uusi loodusretki ning... õpiti. Küll määrajatega töötamist, küll herbaariumide, küll putukakollektsioonide tegemist. Väga paljud selle kooli – ja õpetaja Metsaoru – õpilased on looduse, keskkonnakaitse ja loodusharidusega seotud tänagi. Nagu ka Thea, kes vahe­ peal pika ringi muudel teedel ära käis ning see­järel looduse juurde tagasi jõudis.

Toit ja rahandus Pärast keskkooli lõpetamist kaalus Thea mit-

Thea Perm Läänemaal PõgariSassi rannaniidul parte ja kahlajaid vaatlemas. erakogu

20 aastat hiljem: unistuse täitumine me eriala vahel. “Süda tõmbas arstiteaduse poole, aga kartsin, et mu keemiateadmised pole piisavalt tugevad. Bioloogiaga sama lugu... Kaalusin tõsiselt ka käsitööõpetaja eriala, aga kokkuvõttes jõudsin hoopis maaülikooli toiduainete tehnoloogiat õppima. Selle juures oli tõsiseks mõjutuseks ema soovitus, et sel alal ei jää vähemalt nälga – juust ja vorst on kogu aeg käeulatuses.” Ülikooli viimasel kursusel sai tudengist ka toreda poja ema, nii et ehkki Theale pärast diplomi kättesaamist hea tööpakkumine tehti, ei raatsinud ta pisikese kõrvalt lahkuda ning jäi koduseks.

Lapse kõrvalt hakkas Thea tegema raamatupidamist elukaaslase ettevõttes. Raamatupidajast ema tütrena oli alustamine üsna kerge ning juurde sai samuti pidevalt õpitud. See töö kestis naise elus edasi ka siis, kui ta pojaga üksi jäi. Tegus daam lõi oma raamatupidamisfirma ning asus teenust pakkuma.

“Olen alati tahtnud sellest, mida teen, võimalikult palju teada,” räägib Thea. “Kui laps kasvas ja käed pisut vabamaks jäid, hakkasin kaaluma edasiõppimist. Mõtlesin finantsarvestusest, samuti audiitori erialast, aga... Kõik see oli õige ja loogiline, ainult­ et tundsin – õnnelikuks need ametid mind ei tee.”

Thea kõhkles veel. Seda, mis teeks õnnelikuks, ta tegelikult ju teadis... Ometi tundus kogu senise elu uuesti ringikorraldamine kuidagi liiga keeruline. Kuni ühe saatuslikuks saanud telefonikõneni 2008. aasta märtsis.

Kutse Tallinna Linnuklubisse Saatusliku kõne taga oli taas õpetaja Metsaorg, kes Thead linnuklubisse kutsus. “Uskumatu tegelikult,” ütleb naine ajas tagasi vaadates. “Tal on olnud nii palju õpilasi, ilmselt on tal neist enamiku kontakt olemas... ja ta helistab mulle! Just siis, kui tõsiselt oma edasise elu üle juurdlen.”

Thea läks linnuklubisse ja täitis “nagu muuseas” ankeedi, mille õpetaja Metsaorg talle ulatas. “Korraga olin jälle oma õiges elemendis,” meenutab Thea. “Tuttavad jutud, tuttavad nimed ja inimesed... Kõik oli nii õige!”

Sellessamas nii-õige-tundes otsustas Thea ära – uueks hariduseks saab keskkonnakorraldus. Tartu ülikool õpetas seda toona rakenduskõrgharidusena Türi kolledžis. “Nädala sees sai tööd teha ja nädalalõppudel koolis käia,” meenutab ta. “Oma firma ja raamatu­ pidaja amet on selles mõttes väga hea, et tööd saan teha seal, kus parajasti olen, ning siis, kui parajasti aega on. Vanavanemad aita­ sid poega kasvatada ning tänu võimalusele paindlikult töötada elasime ära.”

Tagasi looduse juurde “See uuesti õppima minek oli absoluutselt õige. Kõige õigem samm!” on Thea kindel.

Esimese kursuse järel viis praktika naise Nigula looduskaitsealale – ring sai täis ja väikese tüdruku kunagine unistus oli täitunud.

“Teen õpilastega samu asju, mida Linda tegi meiega,” jutustab Thea. “Sõidame välja, vaatleme ja määrame linde, osaleme loendustel ja rõngastamistel. Näen enda ümber samasuguseid säravaid silmi, nagu meil omal ajal endil olid – ja see on kohutavalt hea tunne.

Tihti ümbritsevad mind lastele tehtud üritustel samad sõbrad, kes olid mu kõrval kooliajal. Nüüd on nad looduseuurijad, -kaitsjad ja õppejõud ning ikka valmis välja tulema, et oma teadmisi uute laste ja noortega jagada.”

Thea meenutab rõngastamislaagrit, kus elades oli kõik üsna samamoodi nagu keskkooli ajal. “Kella ei vaadatud, aega määras see, kas on valge või pime ja millal rohkem linde liigub. “ Laagrist tulles luges Thea uudiseid Breiviku veretöö kohta Norras – ja tundis veelgi enam, et loodusharidus on kõige õigem ja parem tegutsemissuund.

Thea lõputöö viis naise tagasi Pärnumaale ning teemaks sai “Roolindude (Acrocephalus sp) püügiefektiivsust mõjutavad tegurid Häädemeeste Pulgoja linnujaamas sügis­ rände perioodil.”

Uus tasand – magistriõpe Diplomi kättesaamise ajaks oli Thea päris kindel, et tahab edasi õppida. Tartu ülikooli juures valis ta magistriprogrammiks ökoloogia ning elustiku kaitse. VÕTA (varasemate õpingu- ja töökogemuste arvestamise) programm oli abiks ning teadlikult magistrantuuri astumise peale mõeldes valitud lõpu­töö teema aitas samuti kaasa.

Thea poeg on vahepeal saanud 18aastaseks, lõpetab järgmisel kevadel keskkooli ning õpib sellessamas Lilleküla gümnaasiumis, millest Theal endal nii soojad mälestused on.

“Tõsi küll, bioloogiakallak on vahepealsete aastate jooksul asendunud spordikallakuga. Müstiline on aga see, et kooli fluidum on jäänud endiseks. Lilleküla kooli staadion on üks Tallinna paremaid ning lisaks õpilastele treenivad seal vilistlased.” räägib Thea.

Thea on kindel, et Tallinna Linnuklubi ja noorte linnuharidusega kavatseb ta edas­ pidigi seotuks jääda, oma tulevast tööd pärast magistrikraadi omandamist aga seostab kindlalt teadustöö ja looduskaitsega.

Anne-Mari Alver

KoolitusEkspress 15. august 2013

3

Tere, e-kool!

fotod erakogu

Arvuti osakaal keeleõppes annab ainest diskussiooniks.

Vestlevad inglise keele õpetaja Ene Vasli ja IT-õpetaja Artur Räpp.

Ene: Õppida saab alati ja igat moodi. Õpetamiseks piisab õpetajast ja õppijast – mis tahes vormis ja kujul! Õpiti jalutades ning õpiti tahvli ja krihvliga... nüüd siis arvutiga, vahet pole!

Ene: Usun, et sul on suuremad e-õppe kogemused.

Artur: Olen e-õppes osalenud nii õppija kui ka õpetajana. Tallinna ülikoolis õppisin matemaatikat ja informaatikat ning Generumi Erakoolis inglise keelt. Õpetajana olen e-õpet kasutanud arvutikursustel. Minu jaoks lisab igasugusele koolitusele lisanüansi asjaolu, et olen pime.

E-õpet kaasava tunni ettevalmistamine on töömahukam kui tavatunni puhul. Viimasel juhul võib hädaga kasvõi tunni ajal improviseerida või vanal rasval liugu lasta. Minu esimesed e-õppe materjalid valmisid “Vaata maailma” koolitust andes. Kava ja maht olid ette antud, kuid kursus oli suunatud hea nägemisega inimestele: “Lugeda oskad, eks?

Käelist koordinatsiooni harjutad juba lapsepõlvest peale, eks? Võta siis see asi kätte, nimeks on sellel hiir, ja hakkame pihta!” Aga pimedad ei näe lugeda.

E: Minu meelest ongi puhas e-õpe tõhu-

Artur Räpp

omandada rohkem kui ainult füüsiliselt tunnis. Uut teemat õpetab päris õpetaja kaugelt paremini kui mistahes arvutiprogramm või õpik, ent kui teooria tundub selge olevat ja natuke harjutatud ka, tundub kõrgelt haritud inimese üksluiselt korrutama “Läks veidi valesti. Mõtle järele ja proovi uuesti” panek raiskamisena. Mõelgem roheliselt ka siin!

Minul hakkab küll pärast kahekümnendat lolli viga piinlik teist inimest kinni pidada, kinnitagu ta vastupidist palju tahes. Arvuti A: Ei vaidle vastu. Aga sa ise käisid ju on aga nõus töötama kasvõi 24 tundi päevas! lausa e-õppe kursusel.

Kolmas populaarne e-õppe valdkond on E: Jah, tahtsin e-õppest rohkem teada ja osakaugõpe. Üks tahab õppida, teine õpetada, lesin 10.–15. märtsil Euroopa elukestva õppe kuid ajad kuidagi ei klapi – või osutub väiprogrammi Grundtvig allprogrammi toetusel ke Eesti siiski liiga suureks. Kui valdkond luMaltal Gateway Centre’is toimunud e-õppe­ bab, kursus ei ole ühekordne, sisaldab palju meetodite kursusel “Advanced eLearning iseseisvat tööd ja õpetaja tagasisidet, saab Methods, Software and Tools 2013”. Kursus väga hästi hakkama ka e-posti teel või veebi­ oli hea näide sellest, kuidas põhimõtteliselt lehele õppematerjale ja harjutusi üles panvõiks just selline koolitus toimuda puhtalt nes ning õppijate töödele vastates. E-kursuse-õppe­na (vt www.acrosslimitstraining.com), te raames teevad seda paljud Eesti ülikoolid. kuid koolitaja esitas materjali süsteemselt, E: Meie ka! Kasutame e-õppe elemente elavalt ja tihendatult, kohaldas selle õppijajuba aastaid. Kui näiteks programmi Hot­ te vajadustele ja säästis sellega õppija aega.

Potatoes (http://hotpot.uvic.ca) abil koosE: Milliseid e-õppe plusse sina näed? tatud tavakeele automatiseeritud harjutuA: Minu kogemus ütleb, et e-õppe positiiv- si ei ole mõtet dubleerida – tuleb nad vaid seim külg on see, et õppija saab sama ajaga interneti­avarustest üles leida –, siis konk-

EELKOOL EELKOOL KOGUPÄEVAKOOL KOGUPÄEVAKOOL HUVIKURSUSED HUVIKURSUSED nooremale koolieale nooremale koolieale

UUS! TEADUSKURSUSED* UUS! TEADUSKURSUSED*

põhikooli õpilastele ja gümnasistidele põhikooli õpilastele ja gümnasistidele

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED* EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED* põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele eesti keel eesti keel inglise keel inglise keel matemaatika matemaatika

UUS! Cambridge English Advanced UUS! Cambridge English Advanced *vaata varajase registreerija pakkumist *vaata varajase registreerija pakkumist

KEELTEKOOL KEELTEKOOL

UUS! hiina keel UUS! hiina keel rootsi keel rootsi keel inglise keel inglise keel prantsuse keel prantsuse keel vene keel vene keel

Vaatalähemalt lähemaltwww.gakk.ee www.gakk.ee Vaata Võta meiega ühendust info@gakk.ee 4065.

Võta meiega ühendust info@gakk.ee võivõi 627627 4065.

Suur-Kloostri Tallinn Suur-Kloostri 16,16, Tallinn

4

KoolitusEkspress 15. august 2013

Ene Vasli

saim siis, kui ta on teksti- ja teadmistepõhine. Arvutisimulaatoritega ja virtuaalkeskkonnas õpitakse ka füüsilisi reaktsioone, ent siiski vaid ettevalmistavas faasis, piiratud mahus või kui see on millegi poolest paratamatu. Keele õppimine on üks keerulisemaid õppe­protsesse: peame treenima oma aju valima õigeid sõnu ja reegleid, neid rakendama ning harjutama oma hääleaparaati produtseerima mõistetavat lauset.

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Marilin Look Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Egle Leisner egle.leisner@lehed.ee, tel 669 8099

reetsele õppijale suunatud harjutused koostame just talle.

Enamik meie õpetajatest on veendunud tõlkeharjutuste vajalikkuses, sest nii harjutab õppi­ja korraga lauseehitust, õigekirja, sõna­vara ja keelekonventsioone. Tõlge on samas ainuke, mille parandamist ei saa auto­matiseerida.

Generum Erakoolil on sadu originaal­ harjutusi, mis said alguse keeleõppest just nägemispuudega ja pimedatele inimestele juba 2002. aastal. Õpetaja saadab harjutuse meilitsi; õppija teeb ja saadab selle tagasi varakult enne järgmist tundi; õpetaja parandab harjutuse, kasutades lihtsat muudatuste salvestamise režiimi, ja saadab harjutuse õppijale tagasi. Esimesed selgitused, harjutamine ja analüüs toimuvad ikka tunnis, ent kordamiseks-kinnistamiseks on selline õpiviis väga hea: hoiame tunniaega kokku; õpetajal ei kulu parandamisele rohkem aega kui tavaliselt, kuid sellised parandused on selgemad; õppijale jääb materjal alles ning ta saab sama harjutust teha oma tempoga kasvõi mitu korda ja ise ennast kontrollida. Ja üldse mitte vähe­oluline: selline parandamine on diskreetne – teised ei saa teada, mis vigu ma tegin!

Ka temaatilised sõnavaralehed, mille koostame kas õpitava teema, teksti, õppija eriala või tema tundides jooksvalt ette tulnud sõnade alusel, saadame vajadusel elektroonselt.

Motiveeritud õppija saab ise oma sõnavaralehti täiendada ja teha nende alusel esma­ vajalike sõnade nimistuid, sõnade lipikuid jne.

Kuldne kesktee vana ja uue vahel on alati mõistlik valik. Koolituses tähendab see e-õppe elementide mõtestatud kasutamist alates kodu­lehest. Enam ei astu me kõigepealt kooli­majja, vaid juba koolitaja valimisel tutvume temaga virtuaalselt. Hea koduleht annab koolist ammendava ja tõese ülevaate, sisaldab teavet õpetajate ja õppemeetodi kohta, kursuste tunniplaani ja programme, õppe­ makse, koolituse tingimusi, koolituslepingu näidist, õppekava, põhikirja ning miks mitte ka koolitajate mõtteid näiteks keelte õppimise või firmasisese koolituse korraldamise kohta.

Ka kasulike ja huvitavate veebilinkide kogu on hea mõte. Siia kuuluvad online-sõnaraamatud (www.thefreedictionary.com), õpikeskkonnad (http://web2.uvcs.uvic.ca/courses/elc/study­zone, www.russianonline.eu, www.lepoint­dufle.net), õppimiseks kohaldatud uudis­te leheküljed (www.bbc.co.uk/worldservice/learningenglish) jms. Hea, kui veebi­ aadressid on varustatud lühiselgitustega.

A: Mis su e-raamatu plaanist sai?

E: Praegu pooleli. Generumis anname igale inglise keele õppijale eesti õppijale koostatud grammatikatabelid u 50 leheküljel, mida vajadusel saadame õppijale ka meilitsi. Pärast koolitust Maltal tundus, et kogu e-ma­terjali e-raa­matuks vormistamine on hiireklõpsu kaugusel. Päris nii lihtne see pole: minu praeguste teadmiste juures on tabelite kasutamine e-raa­matus keeruline või kasutajale ebamugav.

Skype-tund on sisuliselt harilik tund. Kõige parem on seda kasutada “vanade” individuaalõppijate puhul, kes vahel ei saa või kel pole mõtet füüsiliselt kohale tulla. Siin peab paika panema reeglid: ei tegele kassi ega lastega, ilma pakilise vajaduseta ei võta telefoni vms.

A: Asjakohane on lõpetada ühe mu lemmikõpetusega ülikoolist: ei ole üht ja ainukest meetodit, mis sobib iga asja ja iga inimese õpetamiseks. Kuid mida rohkem meetodeid ja võtteid teame, seda kindlam on, et valime just selle inimese ja valdkonna jaoks kõige paremini töötava.

Kaks võimalust: õppida koolis või meistri käe all erakogu

Iluteeninduse tööturul on tekkinud paradoksaalne olukord: töötuid juuksureid-kosmeetikuid on palju, kuid umbes sama palju on kohti, kuhu neid tikutulega tööle otsitakse.

Anne-Mari Alver

E

esti Juuksurite Liidu ja Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli juht Aimar Karu näeb lahendit võimalikult praktiliste tööoskuste andmises.

Esinduslik praktikabaas Suur ja kaunis esindussalong-praktikabaas asub Tallinna kesklinnas, sadama D-terminali­ vahetus läheduses, ajaloolise Kochi Aitade õues. Hea asukoht ja õppebaasile vastavalt soodsad hinnad on teinud sellest populaarse paiga nii tallinlaste kui ka Soomest, Rootsist ning kaugemaltki tulnud turiste jaoks. Õpilaste jaoks on selline võimalus vägagi kasulik: selle asemel et praktikatel üksnes kursusekaaslaste soenguid sättida ning omavahel näo- ja küüntehooldusi teha, tuleb end proovile panna reaalseid kliente teenindades.

Iluteeninduseõppe kaks suunda “Võti on ikkagi praktikas,” kinnitab Karu. “Õppeks on kaks võimalust: koolipõhine ja duaalne ehk töökohapõhine õpe. Meil Eestis on rohkem levinud koolipõhine. Pärast põhivõi keskkooli astutakse ametikooli ning teatud mõttes võib seda vaadelda lapsepõlve pikendamisena. Saksamaal on aga duaalne haridussüsteem: kutse võib omandada nii kutsekoolis kui ka meistri käe all töötades.”

Aimar Karu näeb iluteeninduses töö­ kohapõhise õppe sisseviimisel võimalust õppijate sidet tööturuga tugevdada – reaalne salongitöö annab ülevaate sellest, mida on hakkama­saamiseks tegelikult vaja. Tulevi-

Õpetaja Reet Merimaa juhendamisel valmib värske ja moekas lõikus.

kus võiks olla riiklikult tellitavatele õppekohtadele sissesaamise eelduseks tööandja suunamis­kiri, mille alusel tehakse ka kohe kolme­poolne leping (õppur, tööandja, kool) – tööandja võtab noore meistri tööle ja noor meister asub tööle valitud erialal. Sellest võidaksid kõik osalised.

Uudne võimalus õppijatele Iluteeninduse erakooli praktikakeskus on pakkunud praktikavõimalust ka teiste iluharidust andvate koolide õpilastele ja lõpetanutele. Nüüd aga plaanitakse laieneda veelgi – töökohapõhisele õppele võib tulla nii, et kooli otseselt ei astutagi.

Kuna iluhariduse saamine on senimaani olnud küllaltki kallis ettevõtmine – leevenduseks küll võimalus tulla õppima töötukassa kaudu –, on tegu lausa murrangu-

JÄTKUB VASTUVÕTT ILUTEENINDUSE ERIALADELE! Kõik ilukoolitused ühest kohast!

www.kursused.ee

lise plaaniga: töökohapõhises õppes saada vajalikud teadmised tööandja kulul. “Samas ei ole paljudel tööandjatel võimalust omale töötajaid koolitada. Neile läheks appi meie praktikakeskus, st kursusele tuleksid isikud tulevase tööandja suunamisega. See on võimalus neile, kellel on tõsine soov õppida, aga kellel seda on siiamaani takistanud rahanappus või teine töökoht,” selgitab Karu.

“Võtame vastu pärast positiivset dokumendi- ja vestlusvooru,” kinnitab Aimar Karu, lisades, et tänavalt praktikakeskusesse sisse astumine on täiesti normaalne viis uurida, mis tingimustes õpe toimub ning kuidas meistri käealuseks saada. Teine võimalus on saata CV ja motivatsioonikiri. “Alati saab leida mõlemale poolele sobiva lahenduse,” kinnitab Aimar Karu. “Samas ootame sellele plaanile tuge oma senistelt koostööpartneritelt, kelle käsutuses on tööturuteenustega seotud vahendite eraldamine ja jaotamine.

Kuna meie võimalused on piiratud ja paljud ei soovi ennast kohe kindla tööandjaga siduda, on endiselt võimalus õppida meie kursustel, neist kõige uuemana nimetaksin kosmeetiku-massööri kursuse. Selle läbinul on tööturul läbilöömiseks paremad võimalused kui senistel kosmeetikutel, sest kursusel saab kaks väga kasulikku oskust, mis leiva alati lauale toovad.”

TEE TARK VALIK–TULE ÕPPIMA

TALLINNA POLÜTEHNIKUMI! Vaata kindlasti veebilehte: www.tptlive.ee

TÄIENDAV VASTUVÕTT ÜKSIKUTELE VABADELE KOHTADELE PÕHIHARIDUSE BAASIL JÄTKUB VASTUVÕTT KESKHARIDUSE BAASIL NII PÄEVAKUI KA SESSIOONIÕPPESSE Dokumentide vastuvõtt: Pärnu mnt. 57, Tallinn lisainfo: tel. 610 3601, info@tptlive.ee Tallinna Polütehnikum

SÜGISEST UUED JA HUVITAVAD TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE NB! ÕPPIMINE TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS ON TASUTA! KoolitusEkspress 15. august 2013

5

Veel üks võimalus – sisekoolitus

Töötajate kompetentsi tõstmiseks on palju võimalusi: osalemine koolitustel, konverentsidel, sobiva koolituse ettevõttesse tellimine või ettevõtte töötajate kaasamine koolitajatena.

Siiri Sõmer

öötajate koolitamiseks on palju võimalusi: avatud koolitus, sisseostetud koolitus või sisekoolitus. Kõigil neil on oma head küljed ja eripärad.

Kui organisatsioonis tekib vajadus töötajate arengut toetada, vaadatakse tavaliselt esmajoones ringi koolitusfirmade pakkumiste hulgas või, kui tegu on spetsiifilisemate vajadustega, palgatakse vastavat koolitust läbi viima professionaal.

Kuid on veel üks võimalus: sisekoolitus, mida sageli kasutatakse, kuid harvem teadvustatakse. Tihti palutakse kogenud spetsialistil juhendada uut töötajat, tutvustada uusi protsesse või programme või palutakse lausa perioodiliselt viia läbi üht- või teistlaadi koolitusi. On ka näiteid, kus oma töötaja teeb suurepärase team-building’u ürituse, selle asemel et selleks koolitusfirmat palgata.

gimata odavam või tasuta õppimise võimalus, nagu tihtipeale kuulda võib. Ettevõte peab arvestama vähemalt sisekoolitaja palgakuludega. Kui tegu on erialaspetsialistiga, tuleb arvestada koolituste ette­valmistamise ja läbiviimise tõttu teiste ülesannete edasilükkumisega või ülesannete ümberjagamise tõttu tekkivate lisakuludega.

Sisekoolitus on mõttekas valida, kui ettevõttes on vajalik kompetents olemas või kui väljaõpet vajatakse ettevõttesiseste programmide, protsesside või teadmiste osas.

Väliskoolitaja palkamine tooks kaasa suure ajakulu, sest väliskoolitaja peab end esmalt vajalike protsessidega kurssi viima.

Sisekoolituste süsteemi loomiseks on mitu võimalust: võib kasutada sisekoolitajaid, kelle põhitööks ongi koolitamine, aga paluda saab ka spetsialiste oma teadmist ja kogemust jagama või kasutada kahe eelmise kombinatsiooni.

Millal valida sisekoolitus?

Sisekoolituste läbiviimine ei ole tin-

Sisekoolitajad Põhikohaga sisekoolitaja peamised ülesanded on oma valdkonna

T

jälle põnev lisa igapäevatööle ning osa motivatsioonisüsteemist.

Eestis on üsna palju ettevõtteid, kus sisekoolitus on saanud normiks ning sisekoolitajate tegevust ka hinnatakse ja tunnustatakse.

erakogu

kooli­tuste läbiviimine ja seeläbi ette­võttes ühtse kvaliteedi tagamine. Sellise näitena võib tuua Enics Eesti, kus toodetakse elektroonika­ tööstusele vajalikke komponente ning kus töötajad õpetatakse välja kohapeal.

Spetsialisti-sisekoolitaja põhitöö ei ole koolitamine, vaid ikkagi tema eriala – tootejuht, müüja, raamatupidaja vmt. Lisaks oma põhitööle on ta valmis viima läbi koolitusi kas oma erialal või mõnel talle tuttaval teemal. Mõnikord on koolitamine nende töö osa, mõnikord

Koolitajate klubid On mitmeid ettevõtteid, kus sisekoolitajad on koondunud klubisse või kus klubi on asutamisel, näiteks on sarnased klubid moodustamisel Swedbank ASis ja Stockmann ASis. Klubide mõte on koondada organisatsiooni sisekoolitajad, pakkuda tuge ja enesearenguvõimalusi, jagada kogemusi ja tekitada kuuluvustunnet.

Kui organisatsioonil ei ole piisavalt ressurssi, et sisekoolitajaid koondada, nende arengut toetada ja motivatsioonipakette pakkuda, tuleb appi Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit (ESAL). See mittetulundusühing koondab Eesti organisatsioonide sisekoolitajaid, sise­ koolitusega tegelevaid koolitusspetsialiste, -juhte ja personalivaldkonna töötajaid.

ESAL on sisekoolituste info vahendamise ja vahetamise keskus, mis korraldab valdkonnaspetsiifilisi töötubasid, seminare, konverentse ja organisatsioonide külastusi. Eesmärk on toetada sisekoolitaja kui täiskasvanute koolitaja professionaalset arengut ja tõsta sisekoolituste tegevuse professionaalset taset Eestis.

Liidu aasta tähtsaimaks ürituseks võib lugeda sisekoolituse konverentsi, kus tavapäraselt kuulutatakse välja aasta sisekoolitaja konkursi võitja ja kandidaadid. Oma ettevõtte sisekoolitajate konkursile seadmine on samuti üks organisatsiooni võimalus oma tublisid sise­koolitajaid tunnustada.

2013. aasta sisekoolitaja konkursile saab esitada kandidaate alates septembrist. Sisekoolitusvaldkonna tippsündmus, kus kuulutatakse välja aasta sisekoolitaja, toimub juba 21. novembril.

Loo autor on If P&C Insurance ASi koolituskonsultant ja Eesti Sisekoolitajate Liidu toetajaliige. Liidu tegemistega saab tutvuda nii Facebookis kui ka liidu kodulehel www.sisekoolitus.eu.

Inimeste juhtimise tarkus

Koolituskalender 2013 sügis SEPTEMBER 05.09., 12.09. ja 19.09.

Töölepingu seaduse rakenduspraktika, Hille Raud

11.-12.09.

7 praktilist töövahendit parimate inimeste leidmiseks Irene Metsis, Helena Laus

koolitusmaterjalide trükk

18.-19.09.

Arenguvestluste läbiviimine, Katrin Alujev

plakatite trükk

24.09.2013 19.02.2014

PERSONALITÖÖ BAASKOOLITUS, arenguprogramm Lektorid: Milvi Tepp, Hille Raud, Asta Feldschmidt, Egle Saska, Riina Rohelaan, Irene Metsis, Katrin Alujev jt. (12 päeva, 6 moodulit 5-kuu jooksul)

skaneerimine

OKTOOBER 10-11.10. ja 07.11.

Strateegiline personaliarendus organisatsioonis, Ülle Matt

15.10., 22.10., 29.10.

Personalijuht - tippjuhi koostööpartner. Eesmärgi saavutamise kunst!

Irene Metsis, Erge Heido

24.10.2013 21.03.2014

STRATEEGILINE INIMESTE JUHTIMINE, arenguprogramm juhtidele Lektorid: Riina Varts, Maris Lauri, Linnar Viik, Margus Rink, Rein Riisalu, Urmo Vallner, Milvi Tepp, Paavo Siiman, Lia Ratnik jt. (10 päeva, 3 moodulit)

NOVEMBER

Küsi pakkumist:

köitmine, kiletamine

tel 650 6072

bännerid, sildid

mob 56 629 007

visiitkaardid

hinnainfo@koopia3.ee

flaierid, voldikud kapale, pvc-le trükk

5.-6.11 ja 13.11.

Finantsjuhtimine personalijuhile, Paavo Siimann

13.11. ja 04.12.

Organisatsiooni- ja personaliuuringute teostamine ja tellimine Anne Reino, Elina Kallas

messistendid, roll-up stendid

14.11.

Töövestluste läbiviimise koolitus, Irene Metsis, Helena Laus

21.-22.11.

Arenguvestluste läbiviimine, Riina Varts

suureformaadiline fototrükk

26.-27.11.

Personalitöö baasoskuste lühikoolitus, Egle Saska, Asta Feldschmidt

SISEKOOLITUSED ja JUHTIDE KONSULTATSIOONITEENUS!

Tere tulemast PARE Akadeemia koolitustele!

Lisainfo: www.pare.ee, tel 611 6411, e-mail koolitused@pare.ee, Eesti Personalijuhtimise ühing PARE

6

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

KoolitusEkspress 15. august 2013

www.koopia3.ee Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Suhtlemine ja edu

I

lmselt väidaks iga koolitaja ja/või suhtlemis­treener, et suhtlus ja edu on omavahel lahutamatult seotud. Aga ei ole. Psühholoog Robert Hare tuvastas, et suure hulga tippjuhtide hulgas on psühhopaatsus märgatavalt kõrgem kui nn tavainimestel. Õigupoolest jäävad paljud tippjuhid Hare psühhopaatsuse hindamise skaalal ainult pisut alla sarikurjategijatele. Tippjuhtidest psühhopaadid võivad jätta väga hea mulje, ent tavaliselt puudub neil igasugune empaatiatunne.

Edukaks suhtlemiseks võib muidugi pidada nn ärarääkimisoskust (nagu kirjeldab Neil Strauss) või mõjutamise ja vaidluste võitmise oskust (nagu kirjeldavad Roger Fisher ja William Ury), ent üldjuhul on empaatiavõime, oskus asetada ennast teise inimese positsiooni, eduka suhtlemise alus.

Kuigi sellises suhtlemissituatsioonis nagu müük võib tunduda, et empaatiavõime on kohatu, sest eesmärk on ju kellelegi pähe määrida asju, mida tal ei pruugi vaja olla, ning liigne empaatia võib seejuures olla pigem takistuseks. Ent Southwestern Consultingu müügiguru Dustin Hillis ütleb, et hea müügiinimene ei suru kunagi kliendile peale asju, mida ta ei soovi või ei vaja.

Suhtlemine on tööriist Milleks siis peaks juht, teenindaja või müügiinimene üldse suhtlusoskust arendama? Nagu enamik tööriistu (olgu selleks nuga või tuumaenergia), on oma olemuselt neutraalsed ka erinevad suhtlemisrepertuaarid.

Kehtestav käitumine pole olemuslikult õigem kui alistuv. Vägivallatu suhtlemine pole parem kui agressiivne.

Vahe on “hinnas”, mis ühe või teise suhtlusviisi kasutamise eest maksta tuleb.

Koolituse teema

erakogu

Miks on psühhopaatsusele kalduvad inimesed tihti edukad juhid (Hare on nimetanud kõrge psühhopaatsusega juhtideks selliseid suurkujusid nagu Henry Ford, Walt Disney, John D. Rockefeller)? Ilmselt on empaatia puudumine üheks instrumentaalseks eeliseks: vähese empaatiavõimega juhil on lihtsam langetada ebapopulaarseid otsuseid.

Ent sellel on oma hind. Pidevalt agressiivselt käituv inimene on pahatihti väga üksi.

Kuidas edu mõõta?

Edu võib mõõta rahas. Edu võib mõõta saavutustes. Edu võib mõõta tuntuses. Edu võib aga mõõta ka toetavates suhetes või jagatud ja kogetud rõõmus. Suhtlemise taandamine pelgaks instrumendiks müüginumbrite suurendamisel, meeskonna motiveerimisel või läbirääkimiste võitmisel on suhtlemise kui tööriista tohutu potentsiaali alahindamine. Oskuslik suhtlemine võib aidata saavutada palju enamat kui professionaalne edu. Suhtlemise arendamine on investeering elukvaliteeti.

Robert Louis Stevenson on kirjeldanud edu järgmiselt: “Edu on saavutanud see, kes on hästi elanud. Kes on palju naernud ja palju armastanud, kes on omandanud targa inimese kuulsuse, intelligentsete inimeste lugupidamise ja väikeste laste armastuse... Kes jätab maailma maha paremana, kui ta selle eest leidis... Kes otsib teistes parimat ning annab endast parima, mis tas on.”

Tegin hiljuti koostööd Tallinna tehnikaülikooliga tootmisjuhtide akadeemia raames ning oli rõõm tõdeda, et stereotüüp tootmisjuhist kui kuivast tehnikahuvilisest ei pea kaugeltki paika. Arukas juht investeerib ja mitte ainult tegevuse edukusse, vaid elukvaliteeti.

Kui tahan, siis saan, kelleks tahan. rahvusvahelised suhted tõlkimine sisearhitektuur moedisain keskkonnakaitse ärijuhtimine

Dokumentide vastuvõtt AVATUD. www.euroakadeemia.ee info@euroakadeemia.ee / Tel +372 611 5801

Jaanus Kangur, koolitaja

Aeg, hind

Korraldaja, info

KeelteKoolitus Inglise, saksa, vene, eesti, prantsuse, soome, itaalia, rootsi, hispaania, portugali, hiina, jaapani, araabia, türgi, läti, leedu, poola, heebrea ja kreeka keel. Üldkursused, intensiivkursused, asutusesisesed kursused, kursused koolinoortele ja seenioritele, kursused üle Eesti, minigrupid, individuaalõpe, keeleõpe välismaal, keeletaseme testimine.

UUS! - TEA Seminarikeskuses huvitavad koolitused. Võimalik rentida ruume koosolekuteks ja seminarideks.

- Avatud väike raamatupood: sõnaraamatud, keeleõpikud, vestmikud, reisijuhid, juhtimisalased koolitusmaterjalid, lastekirjandus.

Eesti, vene, inglise, saksa, itaalia, hispaania, rootsi, prantsuse, soome, türgi ja läti keele kooli­ tus avalikes gruppides, individuaalselt ja firma­ siseselt.

Giidiõppe baaskursus.

Võõrkeeltekeskuses on võimalik õppida inglise, soome, prantsuse, vene, itaalia, saksa, rootsi, hispaania, jaapani, eesti, norra ja hiina keelt.

Ootame kõiki keelehuvilisi õppima!

aasta ringi 60 ak t / al 270 € + km Soodustused püsiklientidele!

TEA Keeltekool – 25 aastat kogemust! Üldkursused: varajase tellija soodustus 15% Eraõpe: tellimisel augustikuus soodustus 10% Asutusesisesed keelekursused soodushinnaga! al sept-okt vt: www.generum.ee 60 ak t tavagrupis 324 € minigrupis 360 € individuaaltunnid al 22,80 € firmasisene koolitus 1 ak t / al 21 € + km al sept-okt 100 ak t / 420 €

al 09.09 õppemaks al 75 € kuus

Tammsaare tee 47, III k 11316 Tallinn tel 626 3113, 523 1119 kool@tea.eu või www.tea.ee koolitusluba 5019 HTM

WTC Tallinn, Jõe 5 tel 611 6599, 551 4677 info@generum.ee koolitusluba 6314HTM www.generum.ee ITIC/ISIC, WTC soodustus 5%, kliendisoodustus 10%.

Tõlke­ ja giiditeenused.

VÕÕRKEELTEKESKUS

Pärnu mnt 82/88, Tallinn tel 646 0080, 501 9320 info@keeltekool.ee www.keeltekool.ee Üks rida (kursuse info) koolituskalendris 27 € + km.

Tellides vähemalt kolm rida, on logo TASUTA, muidu ühe rea hinnaga.

Reklaami tellimine: tel 669 8099, e-post egle.leisner@lehed.ee

Registreerimine vestlusele tel 6600197 / mob 5011073 või interneti teel www.loovus.ee / kool@loovus.ee Aadress: Kadriorg Tina tn 9 IV korrus Tallinn KoolitusEkspress 15. august 2013

7

SWISSÔTEL TALLINN ... KUS KOKKUSAAMISED MUUTUVAD MEELDIVATEKS KOGEMUSTEKS JA IGA SÜNDMUS ANNAB KAUAKESTVA INSPIRATSIOONI. Põhjamaine disain ühendatuna soojade toonide ja naturaalsete materjalidega muudab Swissôtel Tallinna ideaalseks nii ärikohtumiste kui ka privaatürituste jaoks.

Hotelli ballisaal mahutab kuni 500 külalist ning seda saab sisustada unustamatuks pulmapeoks, luksuslikuks vastuvõtuks, ärikohtumiseks või konverentsiks.

Swissôtel Tallinn, Tornimäe 3 | 10145 Tallinn, tel 624 2444 | events@swissotel.com | www.swissotel.com/tallinn