Issuu

KOOLIAEG

AUGUST 2017

VÄLJAANDE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA.

Kooliks valmis? Ei vähem ega rohkem kui 5+ valik ägedaid koolikaupu Annabell’s

Laste vest

must, 122-170 cm

1595

Herlitz

Koolikott

Nini’s Creato

7595

sinine, must 40 cm

Be Bag Airgo Black Panter; Hearts

Herlitz

Laste lips

895

Sussikott värvivalik

Herlitz

Rahakott värvivalik

395 Herlitz

Täidetud pinal 31 osa

Bradley

Nutikaustik

EKA, 36 lehte jooneline, ruuduline

069

Maped

Timer

Päevik A5 kõvaköide

Vaata koolikataloogi www.prismamarket.ee

Õlipastellid 18 värvi Color Peps

UUDISED HARIDUSASUTUSED SAAVAD ÜHTSE VEEBILEHTEDE PLATVORMI Haridusasutuste veebilehtede ühtlustamiseks arendavad haridus- ja teadusministeerium ning hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) ühtsel sisuhaldustarkvaral ja halduspõhimõtetel tuginevat veebiplatvormi ja majutusteenust. “Ühtse platvormi kasutamine lihtsustab kasutajatele koolide kodulehtedelt info leidmist, sest uuel platvormil loodavad kodulehed on sarnase ülesehituse ja infoarhitektuuriga. Samas saab iga asutus kasutada kodulehe isikupärastamiseks oma kujundust ja domeeni,” ütleb HITSA infosüsteemide arenduskeskuse juht Pirgit Kahro. Veebilehtede platvorm valmib 2017. aasta lõpuks, haridusasutustel on võimalus seda kasutama hakata 2018. aasta I kvartalist. Haridusasutuste veebilehtede ühtse platvormi loomise, juurutamise ja hoolduse riigihanke võitis AS Andmevara. Platvormi loomise ja juurutamise töid teostab AS Andmevara koostöös Trinidad Wisemaniga. Loodav veebiplatvorm põhineb Drupal CMS tarkvaral. ALLIKAS: WWW.KOOLIELU.EE

ÜHELGI KOOLIL POLE ÕIGUST NÕUDA VÄLJAVÕTET ÕPILASE TERVISEKAARDIST Saabumas on uus kooliaasta ja sestap pöördub perearsti vastuvõtule üha rohkem kutsekoolidesse astujaid, kes vajavad sisseastumiseks tervisetõendit. Tavaliselt nõutakse tervisetõendit, mis kinnitab või lükkab ümber noore sobivuse teatud elukutse õppimiseks. On ka koole, kes nõuavad väljavõtet tervisekaardist. Eesti Perearstide Seltsi liige, perearst Karmen Joller ütleb, et selts soovib tähelepanu juhtida sellele, et perearst pole pädev väljastama tõendit, mis kinnitaks või lükkaks ümber inimese sobivuse teatud eriala jaoks. “Perearsti pädevuses ei ole erinevate erialadega kaasnevate riskide hindamine. Eesti Vabariigis saavad sellist sobivust hinnata vaid töötervishoiuarstid,” selgitab Joller. Vastavalt andmekaitseseadusele kuulub terviseinfo delikaatsete isikuandmete alla ja ühelgi koolil ei ole õigust nõuda väljavõtet õpilase tervisekaardist. Kooliõde saab vajadusel alaealiste laste perioodilise tervisekontrolli kohta käiva info digiloost. Kui õpilase perearst või eelmine kooliõde ei ole digilukku vajalikke läbivaatuse andmeid sisestanud, võib tal paluda seda teha. Juhul kui ametikooli astujal esineb õppimist mõjutavaid tervisehäireid, peab sellest kooli teavitama õpilane ise (alaealiste puhul lapsevanem või eestkostja). Ülikoolid tervisetõendeid ei nõua, ometigi õpetatakse ka ülikoolides väga vastutusrikastele erialadele tööle minevaid inimesi. Seetõttu ei pea Jolleri sõnul Eesti Perearstide Selts vajalikuks asjatute tõendite nõudmisest tulenevat õpilaste jooksutamist ja ei väljasta vastavaid tõendeid.

ALGAVAD ÕPILASTE MÄNGU KOOLITUSED Eesti Pagulasabi ja Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsuvad õpetajaid ja noorsootöötajaid osalema koolitusel “Õpilaste mäng “Väärtuste avastajad” ning selle laiendus pagulustemaatika käsitlemiseks koolitunnis”. Koolitusel õpitakse kasutama Tartu Ülikooli eetikakeskuse õpilaste mängu “Väärtuste avastajad” ja 2016. aastal juurde loodud 12 rände- ja pagulustemaatilist lisasituatsiooni. Koolitus toimub: 23.–24. augustil 2017 Pärnus MaarjaMagdaleena Gildis ja 28.–29. augustil Rakveres Wesenberghi hotelli konverentsisaalis. Koolitus on tasuta. ALLIKAS: WWW.KOOLIELU.EE

ALLIKAS: WWW.PEREARSTISELTS.EE

KOOLIAEG

Tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee Reklaam: Merit Saribekjan, merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee

Kujundus: Marju Viliberg. Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall

KOOLIAEG AUGUST 2017 3

POOLT VÕI VASTU

Õpilane: Toreda vormi asemel tahaks vahel oma riideid kanda

FOTO: PRIIT SIMSON

Kohustusliku koolivormi teemal jagunevad arvamused kaheks: pooltargumentidena tuuakse välja oma kooli tunde tekkimine ja võrdsustunne ühtset koolivormi kandes. Vastuhääled räägivad loovuse mahasurumisest ja eneseväljenduse pärssimisest. Lisaks seab kohustuslik koolivorm vähemkindlustatud pered keerulisse olukorda. Õpilaste vanematega rääkides jääb kõlama mitmeid lähenemisi. Malle 9. klassi minev poeg õpib reaalkoolis, kus koolivorm on kohustuslik. Alates 7. klassist lubatakse vabamalt valida särkide värve ja valikusse lisandub triiksärke. Malle sõnul muudab koolivorm elu lihtsamaks – ei pea muretsema, kas vastav rõivaese on kooli sobilik või mitte. Lisaks pole vanemates klassides kooli logoga vorm üheselt kohustuslik. Küll aga FOTO: TIIT BLAAT

peab riietus olema korrektne – T-särgid on keelatud, särk olgu kraega ja kindlasti reklaamkirjadeta, poistel tumedad püksid. “Koolivorm pole kindlasti odav lõbu. Eriti kalliks muutusid tootjate/tarnijate vahetudes kampsunite hinnad. Ajaga läks kudumite kvaliteet isegi kehvemaks ja seega tuli igal aastal uus komplekt tellida,” räägib Malle, kelle sõnul on kaubandusest saadavad alternatiivid palju soodsamad. Malle poeg on pikka kasvu ja algklassides tekkis koolivormi tellimisel probleem vajalike suurustega. Sobiliku pikkusega kampsun saadi suuremate klasside mudelite seast. “Lisaks kippusid kampsunid pesus üsna palju kokku minema ja kudum muutus topiliseks. Nüüd komplekteerin ja otsin ise sobiliku rõivastuse, mida saab kanda ka väljaspool kooli,” on ema rahul. Tallinna kesklinna põhikoolis õppiva Anneli ema on koolivormi poolt. “Nõue on mõistlik, kui sellega liiale ei minda. Näiteks stiilis: tüdrukud käigu ainult seelikus. Vormi kandmisel võiks lubada mõningasi vabadusi või kantakse üksnes mõnda vormi elementi. Üle pingutada ei tasu, aga ühtne pluus on igati omal kohal. Kehalise kasvatuse poolelt tekib ehk küsimus, kas ühtset spordiriietust on vaja,” arutleb Anneli. Samas on tema sõnul koolivorm hea ühtsustunde tekitamiseks ja kui hind sobib, siis miks mitte vormi eelistada. “Olen tähele pannud, et vähem tuleb osta igapäeva tarberiideid, sest neid ei kulu nii palju,” lisas ta.

Koolivorm koolitäikalt

Koolivorm lahendab hommikuse küsimuse, mida selga panna.

4 AUGUST 2017 KOOLIAEG

Lapse kasvades tekib paratamatult küsimus, mida väikseks jäänud vormiriietega teha. Taaskasutusse ei saa viia neid rõivad, millele on tikitud koolisümboolika või muud äratuntavad elemendid pael-

Koolivorm teeb kandjad võrdseks.

te, nööpide või märkidena peal. Vanemad kiidavad koole, kus on mõeldud ka sellele. Malle sõnul on nende koolis tore traditsioon, kus laadapäeval saab lapsele väikeseks jäänud koolivormi asju sümboolse raha eest müüa või koguni ära anda. Anneli ütleb, et neil on reaalkooli ja Tallinna kesklinna põhikooli peale koolivormi- ja kooliasjade täika.

Eneseväljenduse vajadus Audentese Erakooli 7. klassis õppiv Elisabeth loeb koolivormi plussiks seda, et hommikul pole draamat, mida selga panna. “Ühtse riietusega pole seda ohtu, et keegi hinnaliste riietega eputaks. Enamik sõpru ikka imestab ja küsib, kuidas ma ühist koolivormi üle elan. Kui oled harjunud, on koolivorm täiesti normaalne,” räägib Elisabeth. Tüdruku sõnul on koolis mitmeid võimalusi, et vahelduseks oma riideid kanda. “Koolis on tihti üritusi ja nendel päevadel lubab õpetaja vabavormis tulla. Ühtne vorm on tore, aga vahel tahad ennast väljendada ja selleks on oma riietus kõige parem,” lisab ta. JUULI NEMVALTS

Eesti koolivormi algus on tsaariajas. Kõik tollased täiskasvanud (mees)ametnikud kandsid mundrit. Lastele disainiti nt gimnastjorka, gümnasistipluus. Tütarlaste koolivormi juurde kuulus põll. Lisaks vajas tihedat hoolitsust ja pesemist kleidikaelust ümbritsev krae. See harutati üles ja õmmeldi pärast tagasi. Esimese vabariigi ajal näitas koolikuuluvust pigem vormimüts. Üks Tallinna tütarlaste kool sai hüüdnimeks ratsagümna, sest selle neiud kandsid rippuva tutiga barette, mis meenutasid ratsaväe mundri peakatteid. Kuulsaim tolle aja koolivorm oli Elfriede Lenderi eragümnaasiumil. Selle värv tõi eesti keelde uue sõna lendrililla. Nõukogude aja algul, pärast sõda, kaotati vanad vormid, kuid kehtestati uued. Vabriku- ja kutsekoolide poisid said frentši, viigipüksid, mõnel puhul soojad kalevist sinelid. Tähekombinatsioon nokkmütsil ja vööpandlal näitas, mis kooliga tegu. Vaesel ajal muutus kohustuslik tasuta vorm mõnigi kord kooli valikul argumendiks.

1950ndate lõpus otsustati kehtestada sunduslik koolivorm kõigile. Malli võeti tsaariajast. Miskipärast ei sunnitud tüdrukuid kandma valget, vaid musta põlle, kust iga kriiditerake hullult välja paistis. 1960ndate keskel disainis Tallinna Moemaja stiilsed, moejoont arvestavad vormid. Poiste rõivailt eemaldati vask- ja messingnööbid. Tüdrukutele kavandati bleiser ja kübarasarnane peakate. See vorm oli liiga julge ja läänepärane ega läinud tootmisse. Selle asemel hakati kandma sinise seeliku või pihikseeliku ja tuhmroheka pluusiga komplekti. Viimane koolivormiuuendus toimus 1980ndate algul. Et parajasti valitses teksabuum, said poisid endale teksaülikonnad. Tegelikult eelistati kuluvaid firmateksaseid; koolid pigistasid nende ja teksaseelikute puhul silma kinni. Seelik oli moodne, ruuduline-voldiline. Põlvkond tagasi lisatud bleiserjakk sai eluõiguse. Pluus muutus siniseks.

Tuntavad lääne mõjutused said koolivormi mudelile saatuslikuks ja seda ei võetudki kasutusele. Aasta oli siis 1965.

Varsti algas laulev revolutsioon ja koolivorm vajus möödanikku. Mõned koolid kaalusid oma vormi Eesti aja rõivastuse eeskujudel, kuid vanemad keeldusid rahapuudusel. Klassis hakkas istuma kirju seltskond. Hoolimata pedagoogide tungivaist palveist ja viidetest hea maitse nõuetele, kanti tundides neoonvärvides dresse. Vormi teema võtsid taas üles koolid, kes soovisid heas mõttes eristuda. Praegu kannavad vormi paljude koolide lapsed üle Eesti. LOONE OTS, pedagoogikateadlane

KOOLIAEG AUGUST 2017 5

AJALUGU

Vorm aitab näidata inimese kuuluvust

RUBRIIK?

KOOLIELU

Mõisakool – tõeliste preilide ja Mõisakoolide võrk katab Eestit üsna ühtlaselt – iga viies maal asuv kool paikneb ajaloolises häärberis.

FOTO: IVAR LEIDUS/ ET.WIKIPEDIA.ORG

VILVE TORN

irge seljaga daamid uksi avavate härrasmeeste ees… Just sel moel sirguvad Eesti mõisakoolidest arvatavalt tuhanded lapsed. Uhketes häärberites õppinuna teisiti ei saakski. Mõisakoolide loole pandi algus 1919. aasta mõisamaade riigistamisega, kui ligi neljandik tühjaks jäänud häärberitest koolidele laiali jagati. Mitmesaja mõisakooli ridu kahandas peamiselt Teine maailmasõda, maakoolide sulgemine ja linnastumise algus 1960ndatel. Pärast iseseisvuse taastamisega kaasnenud heitlikkust on mõisakoolidele süstinud üha suuremat kindlustunnet Eesti Mõisakoolide Ühenduse asutamine 2003. aastal. Ühenduse tuntuim ettevõtmine on suvine külastusmäng “Unustatud mõisad”, mil paarkümmend kooli avab oma uksed kõigile huvilistele. Praegu tegutseb Eestis ligi 70 mõisakooli. Siin on vaid väike valik parimatest paladest. FOTO: IVAR LEIDUS/ET.WIKIPEDIA.ORG

ALU MÕIS RAPLAMAAL Mõisa praegune ilme kujunes XIX saj keskpaigas, kui selle ostis avalikul oksjonil poliitik Otto von Lilienfeld. Esimese ettevõtmisena rajati peahoone, mille projekteeris tolle ajastu nimekamaid Eesti arhitekte Paul Friedrich Wilhelm Alisch koos Friedrich Modiga. Nurgatornikeste ja kuubikujulise põhiplaaniga uusgooti stiilis ehitis on üks omalaadsemaid mõisahäärbereid. Vabakujunduslikus stiilis park koos tiikide kogumiga rajati lossiga samal ajal. Pärast riigistamist kompleksi kolinud kohalik algkool tegutses hoones 1955. aastani. Seejärel asustasid mõisa masinatraktorijaam ja muud asutused. Praegu tegutseb siin kaitseliidu kool, kes lasi hoone ka restaureerida. 6 AUGUST 2017 KOOLIAEG

LAUPA MÕIS JÄRVAMAAL Vanuselt nooruke, ent arhitektuurselt üks lossilikumaid peahooneid Eestis. XX saj esimesel poolel valminud hoone projekt telliti nimekalt baltisaksa arhitektilt Jacques Rosenbaumilt. Mõisahärra Otto van Taube ei saanud suure töö vilju pikalt nautida, sest mõisate riigistamisele järgnes justkui kohavahetus – lapsed kolisid kitsastest tingimustest piltilusasse härrastemajja ja mõisnikud pidid kuni Eestist lahkumiseni elama puupapivabrikus. Esimese pääsukesena hakati taasiseseisvumise ajaks unustatud mõisakoolide hulgast renoveerima just Laupa mõisa peahoonet. Siit algaski Eesti mõisakoolide liikumine, mille innustusel on uue elu saanud mitukümmend mõisakooli. Aastatepikkune usin töö tõi Laupa põhikoolile 2009. aastal tiitli “Eesti kaunis kool”.

HUMMULI MÕIS VALGAMAAL Uhke hoone mõjub Mulgimaale ära eksinud keskaegse Inglise lossina. XIX saj keskel valminud telliskivist härrastemaja tarvis ammutati inspiratsiooni lähedalasuvast Sangaste lossist, mille omaniku Friedrich Bergiga Hummuli mõisaomanik tihedasti läbi käis. Välisilme on säilinud suuresti algupärasena ja interjöörist leiab ajaloolisi detaile. Eriti tähelepanuväärsed on tornigalerii seintel aastaaegu kujutavad allegoorilised maalingud. Forseliuse Seltsi kasvandike abiga rajati XVII saj lõpul Hummulisse kool, mida hakkas ülal pidama mõis. Kui lapsed avariiohtlikus kõrtsihoones enam õppida ei saanud, andis Sangaste krahviproua Hummuli häärberi 1920ndatel algkoolile rendile. Ajutisest lahendusest sai püsiv ja praegu tegutseb hoones Hummuli põhikool. FOTO: SIMKA/ET.WIKIPEDIA.ORG

FOTO: IVAR LEIDUS/COMMONS.WIKIMEDIA.ORG

LASILA MÕIS LÄÄNE-VIRUMAAL Siin veetis lapsepõlve maailmakuulus embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Mõisaansamblit koos nurgatornidega härrastemajaga hakkas XIX saj teisel poolel välja ehitama noor mõisnik Rudolf von Ungern-Sternberg. Seinte ladumisel on kombineeritud kahte tooni kive: esifassaadil kollasemad, taga punasemad. Esimene talurahvale mõeldud kool avas Lasilas uksed XVIII saj lõpus. Eesti Vabariigi alguseks oli kool kasvanud kolmeklassiliseks ja sai peagi enda käsutusse heas seisus Lasila mõisahoone. 1973. aastal katkes mõisakooli elu 13 aastaks ja ruumid tuli ajutiselt loovutada kolhoosiosakonna keskusele ja keldribaarile. Praeguseks on siin tagasi Lasila põhikool ja koolipere peab väga tähtsaks loodushoidu ja kultuuripärandi uurimist.

noorsandide kasvulava

KOOLIELU

FOTO: IVAR LEIDUS/ET.WIKIPEDIA.ORG

VASALEMMA MÕIS HARJUMAAL Põhikooli kasutuses olev neogooti mõisahoone on Eesti üks pilkupüüdvamaid. Selle omanikud Baggenhufwudtid olid tuntud töösturid ja kunstimetseenid, kelle rikkus pärines varem ostetud Saku mõisasse rajatud õllevabrikust. Mõisa suurim sissetulekuallikas oli kuulus paekivimurd ning dolomiiditööstus ja häärberi ilmekus põhineb paljuski kohaliku paekivi oskuslikul kasutamisel. Kõrge kaheksatahuline nurgatorn aitab Inglise rüütlilossi meenutaval hoonel kesk lauskjat maastikku efektselt mõjule pääseda. Siinne koolipere juhindub igapäevatöös motost, mis tuli hoone restaureerimise käigus nähtavale mõisahärra Eduard von Baggenhufwudti töökabineti seinalt: “Väsimatult pead sa edasi püüdlema. Usinuseta auhinda ei saa.” FOTO: IIFAR/COMMONS.WIKIMEDIA.ORG

MOOSTE MÕIS PÕLVAMAAL Siinsete tegevuste rohkus ja asukate hulk teeb silmad ette isegi sajanditagusele mõisaelule. Mõisahoonetes tegutsevad õlg õla kõrval folgisaal, kohalik kool, rahvamuusikakool, külalistemaja, villakoda, restauraatorite koda, Veskiteater ja muuseum. Järveäärses viinavabrikus on fototurismikeskus ja sepikojas näeb askeldamas seppa. Mõis rajati XVI saj lõpus, kui Poola kuningas Stefan Batory selle piirkonna Võnnu maakohtunikule Wilhelm Sturtzile läänistas. Hoonestus pärineb suuresti XX saj algusest, kui mõisnikud hoogsalt suurtootmist edendasid. Siinne koolilugu ulatub XVIII saj keskpaika, kui mõisas jagati teadmisi peamiselt lähiringkonna lastele. Vahepeal tegutses kool lähedalasuvas külas, ent kolis pärast maareformi taas mõisa.

ILLUKA MÕIS IDA-VIRUMAAL Alutaguse metsade ja soode vahel asuv mõisahäärber on laste päralt juba ajast, mil parun Claus von Nottbeck mõisa 1921. aastal riigile müüs. Neorenessansliku peahoone omapärane uusgooti astmikviil ja torn keskrisaliidil viitab ehitusmeistri huvile kombineerida ajaloolisi stiile. Häärberi projekteeris Saksamaalt pärit ehitusmeister Friedrich Modi, kes rajas Rakverre oma töökoja ning talletus rohkete töödega nii linna kui ka ümberkaudsete mõisate ehituslukku. Tiitliga “Eesti kaunis kool 2005” pärjatud kool on läbi aegade ajaloolist keskkonda oma vajadustega väga hästi põimida osanud. Praegu tegutseb siin Illuka kool. FOTO: IVO FALK/ET.WIKIPEDIA.ORG

FOTO: IVAR LEIDUS/ET.WIKIPEDIA.ORG

PÄRSTI MÕIS VILJANDIMAAL Juba enne Liivi sõda mõisakohana tuntud Pärsti mõisa uhkeim ehitis on üks erandlikumaid häärbereid siinses mõisaarhitektuuris. XIX saj teises pooles ehitatud võimas historitsistlik puithoone on Šveitsi stiilis. See väljendub erakordselt rikkalikus puitdekooris: ohtralt puitpitsi ning profileeritud räästa- ja aknakarniise. Muuseas – viimane omanik Peter Clapier de Colongue lasi oma Viljandi linnamajast tuua mõisahoonesse telefoni ja see oli teadaolevalt Eesti esimene maapiirkonnas kasutatav telefon. Pärsti külakoolist on teateid XIX saj esimesest poolest. 1920. aastal kolis kool mõisahoonesse ja sai nimeks Pärsti vallakool. Siin tegutsenud Pärsti lasteaed-kool taandati hiljuti lasteaiaks. ALLIKAS: WWW.MOISAKOOLID.EE

KOOLIAEG AUGUST 2017 7

KIRJATARBED

FOTO: SHUTTERSTOCK

Hanesulest digipliiatsini Enne täitesulepea ja pastapliiatsi kasutuselevõttu said sõnad paberil nähtavaks hanesule, krihvli ja hariliku pliiatsi abil. Tulevik kulub aga digipliiatsitele. Ajalooradadel käis Signe Kalberg.

nnevanasti polnud sellist kirjutusvahendite valikut kuskilt võtta nagu praegu. Kui roo- ja kõrkjavarrest või hanesulgedest valmistatud abimehed võeti kasutusele 500 aastat eKr, siis XXI sajandil kasutatakse märksa mugavamaid kirjutusvahendeid – neil kõigil on kindel koht ajaloos.

Hanesulg, roo- või kõrkjavars. Roo- või kõrkjavarrest lõigati sobiva pikkusega tükk. Ots ihuti teravaks ja kasteti tindi või tahma sisse. Roosulge kasutasid näiteks roomlased. Hanesulgi kasutati veel XVII–XVIII sajandil.

Krihvel ehk stiilus oli koolides kasutusel XIX sajandil ja XX sajandi algul. Igal õpilasel oli pliiatsikujuli-

8 AUGUST 2017 KOOLIAEG

ne kiltkivist kirjutusvahend ja puitraamis tahvel. Esimesena kasutasid pliiatsitaolist pulka mesopotaamlased kiilkirja kirjutamisel.

Pliiats. Keskajal kasutati pliiatsina plii(siit ka pliiat-

si nimi; hiljem peeti ka grafiiti pliiks) või hõbepulka. Aastal 1564 leiti Inglismaalt Cumbriast suur grafiidimaardla. Grafiidikamakatest lõigati neljakandilised kepikesed, millega sai kirjutada nagu krihvliga. Mõttele paigutada grafiit puitümbrisesse tuldi Itaalias. Aastal 1795 leiutas Napoleoni armee ohvitser Nicolas Jacques Conté uue pliiatsitootmise tehnoloogia. Uus meetod levis XIX saj keskpaigaks üle maailma ja täiustatuna kasutatakse seda tänini.

Täitepliiatsil (automaat- ehk mehaanilisel pliiatsil) saab grafiitsüdamikku uuendada. Selliseid pliiat-

KIRJATARBED seid kasutati sageli kuninganna Victoria ajal, mil pliiatsiümbrised tehti väärismetallist ja kaeti nikerdustega.

ri kosmosepastaka leiutas USA pastakate tootja Paul C. Fisher ja patenteeris selle 1965. aastal.

Kustutuskummiga pliiatsi patenteeris Hyman Lipman Philadelphiast 30. märtsil 1858. Paljusid pliiatseid, sh kunstis kasutatavaid, märgistatakse Euroopa süsteemis. Skaalal on tähised “H” (hard – kõva) ja “B” (black – must) ning “F” (fine point – terav). Tavaline kirjutuspliiats on “HB”.

Markeril on oma tindiallikas ja tavaliselt vildist või nailonist tehtud terav ots. Esimene viltotsaga marker loodi 1940ndatel. Seda kasutati põhiliselt märgistamiseks või kunstilistel otstarvetel.

Täitesulepea leiutaja Lewis Edson Waterman sai patendi 12. veebruaril 1884. Esimene mudel kandis nime Regular. 1900. a. Pariisi maailmanäitusel anti Watermani sulepeade eest kuldmedal.

Pastapliiats ehk pastakas. Sulepeataolises kirjutusvahendis kasutatakse tindi asemel õhu eest kaitstud trükivärvipastat. Pastapliiatsi leiutas ungarlane László Bíró 1938 Ungaris ja patenteeris 1943 Argentinas.

Fisheri kosmosepastakas kasutab survestatud tindiampulle ja töötab gravitatsioonijõu puudumisel vee all. See pastapliiats kirjutab märjale ja rasvasele paberile ning iga nurga all laias temperatuurivahemikus. Fishe-

10.

Tindi- ja geelpliiats. Kaalult kerged ja liiguvad hästi paberil. Vee baasil valmistatud pigment-geeltint kuivab kohe ja ei määri. Sestap soovitatakse neid algklassides. On ka kustutajaga geelpliiatseid.

11.

Livescribe’i digipliiats. Multifunktsionaalne kirjavahend erineb paljuski tavalisest pastapliiatsist. Mõeldud õpilastele, lihtsustamaks konspekti koostamist loengus kuuldu põhjal või kiire töögraafikuga inimestele. Erinevalt teistest taolistest pliiatsitest salvestab Livescribe’i digipliiats ka heli. Allikad: Vikipeedia, www.tehnikamaailm.ee

FOTO: SHUTTERSTOCK

Mugavad kooliriided ja jalatsid valib laps ikka ise

SISERÕIVASTE VALIKUL VÕTA ARVESSE

Kui koolil puudub koolivorm, on päris keeruline leida tasakaal viisaka ja mugava riietuse vahel. Sealjuures lapse soove arvestades.

ui algklassilaps kannab üsna meelsasti lapsevanema valitud rõivastust, siis mingist vanusest alates pole emal-isal enam sõnaõigust ja nüüd tuleb loota lapse heale maitsele. Millist koolirõivast aga eelistatakse? Kindlasti mugavat, sooja, samas stiilset ja moodsat. Lisaks olgu see kergesti pestav ja triikimisvaba. Vähetähtsad pole ka jalatsid. “Käin koolis sellise riietusega nagu tahan. Talvel tavaliselt miniseelikut ei pane, aga sedagi on juhtunud. Meil riietuvad kõik suhteliselt vabalt. Mul ja paljudel teistel tüdrukutel on sisejalanõudeks kingad. Mitte sellised tikk-kontsad ja jubinad küljes, vaid ilusate 7–9 cm kiilkontsadega. Kevadel käivad kõik lühikeste pükste ja riietega, millega on mugav, kui klass on väga-väga soe,” ütleb kooliriietest rääkivas foorumis Marianna. 16-aastane Kati juhib tähelepanu sellele, et kool kui haridusasutus on ikkagi avalik koht ja seal peaks keha üsna kaetud olema. Välja ei tohiks paista rinnahoidja või stringid – üleüldse aluspesu. “Riietus peaks olema korrektne ja viisakas, samas mugav. Kool pole enda näitamiskoht. Gümnaasiumis tunnen end roh12 AUGUST 2017 KOOLIAEG

kem vabana, põhikoolis tahetakse endast nagu muljet jätta vms. Teksad ja pusa on alati sobiv kooliriietus olnud. Loeb eelkõige enda heaolu.”

Reeglid ahistavad “Minu meelest kõlbab koolis igasugust värki kanda, aga riided peavad kindlasti puhtad olema. Minu igapäevased pluusid on eranditult kõik varrukateta, kevade- ja sügisepoole käin lühikeste pükste ja seelikutega. Minu arvates on kooliriietuse reeglid täielik mõttetus. Miks ei võiks riides käia nii, nagu endal mugav on? Aeg on

Teksastega hakkab talvel külm, kui nende all pole sooja aluspesu või pakse sukkpükse. Tüdrukutel on seeliku või kleidi all mugav kanda retuuse või sukkpükse, külmal ajal peavad need olema piisavalt soojad. Soojemate sügisilmadega on mugav kanda lühikeste varrukatega trikoosärke. Külmemaks ajaks sobivad pikkade varrukatega pluusid või džemprid. Pluuside või T-särkide peal on hea kanda kampsuneid, sviitreid, kapuutsiga dressipluuse jms. Et villane kampsun või džemper ebamugavalt torkima ei hakkaks, pange selle alla pehmemast materjalist alusrõivas. Alternatiiv villasele kudumile on fliisjakid või -pusad. Vahetusjalanõudeks on kõige paremad heleda tallaga lahtised sandaalid, mis ei määri koolipõrandaid ja lasevad jalal hingata. Sporditundideks on parimad üldtreeninguks mõeldud jalanõud. Allikas: Prisma koolikataloog

Laps tahab mugavat ja sooja, kuid samas stiilset ning moodsat riietust.

nii palju edasi läinud ja see, kui tänapäeval hakatakse (igapäevase) riietuse juurde karme reegleid kehtestama, on ju lihtsalt ahistamine,” arvab põhikooli lõpetanud Marta. Gümnaasiumis õppiv Hetlin ütleb, et kannab koolis riideid, milles ennast hästi tunneb. Koolis on kahed jalanõud, ühed tennised, teised sellised baleriinikingade moodi ja olenevalt riietusest kannab mõlemaid. “Tavaliselt eelistan teksaseid, mul on mustad ja hallid-valgekad, ning pusa, mille all on varrukateta topp või T-särk.” Seitsmenda klassi lõpetanud Karmeni ema Heli on igati koolivormi poolt, seda eriti algklassides. “Oi kui palju sekeldamist hommikuti ära jääb. Vaatan, et minu tütar armastab praegu mugavaid retuuse ja nende peal tuunikaid või minikleite, millele saab veel kampsiku või pikkade varrukatega pluusi peale tõmmata. Juba veidi jahedamal aastaajal muutuvad mütsid ka väga popiks,” märgib Heli. SIGNE KALBERG

UURING

Mis on sinu lapse koolikotis? Õppetöö korraldus ei võimalda paljudes Eesti koolides koolikottide raskust lubatud piirides hoida.

el kevadel korraldas MTÜ Lastekaitse Liit 1.–9. klassi õpilaste vanematele küsitluse teemal “Minu lapse koolikott”. Lastekaitse liidu juhatuse esimehe Tõnu Poopuu sõnul oli küsitlus tingitud murest neilt lapsevanemate, kes aastate jooksul ikka ja jälle liidu poole pöörduvad ja kurdavad, et lapse koolikott on igapäevaselt väga raske. Samuti näitas lapsevanemate aktiivsus küsimustikule vastamisel ja ettepanekute tegemisel, et teema on ülioluline. Ühtlasi loodavad lapsevanemad väga, et pärast küsitlust hakkavad nii riik, omavalitsused kui ka koolipidajad,

koolid ja lapsevanemad koolikoti kogukaalu vähendamisel lahenduste leidmiseks senisest suuremat aktiivsust ja koostööd üles näitama. Lapsevanem: “Olukord on püsinud ikka uskumatult pikalt muutusteta, olenemata lapsevanemate appikarjetest. See on teema, kus riigi kaasamine ei ole kõige paremini välja tulnud. Teen ettepanekuid – viia läbi selleteemaline (koolikoti kaal) avalik mõttekoda, koondada arvamused ja tekitada edasine tegevusplaan. Ilmselgelt on juba viimane aeg hakata kasutama koolis digilahendusi.”

9 0 . 0 8-1

14.0

asI

T o olI k

L! LIK A A A V M K JALI JU VIRU H Õ P LIAS O O ID K A D E AH

Lapse koolikoti kogukaal valmistab muret 94 protsendile. lapsevanematest. FOTO: SHUTTERSTOCK

Õpikuid on nüüd kergem kanda!

www.opiq.ee Alates 1,92 €/kuu KOOLIAEG AUGUST 2017 15

UURING Topeltõpikud

FOTO: SHUTTERSTOCK

Õppetöös kaasas kantavate vahendite kogukaalu vähendamiseks toodi küsitluses kõige populaarsema ettepanekuna välja topeltõpikute kasutusele võtmine. Suisa 47% vanematest leidis, et topeltõpikute olemasolu (st lapsel on õpik koolis ja kodus) aitab oluliselt vähendada koolikoti kogukaalu, sest õpikud on raskeim osa koolikotist.

VÕTAME HUUMORIGA

Küsitluse põhjal soovitas 22% lapsevanematest isikliku kapi kasutamise võimalust. Samas juhtisid mitmed lapsevanemad tähelepanu asjaolule, et isiklik kapp koolis ei vähenda probleeme, sest õpikuid on igas aines üks ja laps peab neid kasutama nii koolis kui ka kodus (nt kui laps haigestub, peab vanem minema kooli vajaminevale õpikule järele). Välja toodi ka teisi miinuseid: kapid on tasulised, neid pole piisavalt, kappides pole riiuleid, lukustamata kappidest kaovad asjad jne. Lapsevanem: “Koolikapp. Ja mitte raha eest, vaid tasuta. Ja mitte pisike kuubik, kust alumise teise rea kasutaja peab käpuli põrandale viskama ja ülemisteni ei ulatu. Ikka korralik kapp, kuhu saab riputada ka jope, spordiriided ja jalanõud.”

Rattalukuketid ja kaktused

Muud ettepanekud

”Kord avastasin paarikilose rattalukuketi koolikotist (talvel paksu lumega, kui tõuksiga sõita ei saanud).”

Lapsevanemad pöörasid küsitluses tähelepanu ka õppevahendite digitaliseerimisele, millest on e-riigis juba aastaid räägitud. Samuti võiks lapsevanemad ise hoolikamalt koolikoti sisu jälgida. Muudatusi tuleks teha ka õppekorralduses ja kaaluda õpikute-töövihikute kaalu vähendamist.

Töölehtede kasutamine Töölehtede kasutamist soovitas 7% lapsevanematest. Muu hulgas tegid lapsevanemad ettepaneku, et töövihikuid võiks teha nii, et need koosneksid töölehtedest, st kaasa tuleb võtta konkreetseks päevaks ainult mõned lehed.

Õpikud koolis Lapsevanematest soovis 10%, et kool võimaldaks õpikute koolis hoiustamist. Vanemad juhtisid küsitluses tähelepanu, et pakutud lahendus eeldab koolis teatud pinna olemasolu, kus õpikuid hoida (sahtel, riiul, kapp). Samuti peaks enamik õppetööst saama lapsel tehtud koolis, et ei oleks tarvidust õpikuid koju tassida. Viimane tingimus eeldab pikapäevarühma või õpetajapoolset pealehakkamist, et välistada õpiku kasutamise vajadust kodus.

Isiklik kapp

”Vahetevahel, kui III klassi poiss tahab mõnda asja vahetada või klassikaaslastele näidata, on küll midagi kaasas. Näiteks viis ta hiljuti kooli 11 kaktusetaime, mis olid kõik eraldi pisikestesse pottidesse istutatud.”

Allikas: www.lastekaitseliit.ee, küsitlus “Sinu lapse koolikott”

SISUTURUNDUS

Taas on kätte jõudmas see aeg aastas, mil koolilapsed ja täiskasvanud, kes on nõuks võtnud enda haridusteed jätkata, leiavad end klassiruumidest tarkust taga nõutamas. Moodsal ajal ei ole õpivahenditeks enam ainult raamatud ja vihikud, vaid üha enam ekraanide vahendusel hangitavad allikad. Eduka õppetöö oluliseks eelduseks on kindlasti hea nägemisvõime. Moodsad ajad, moodsad lahendused – ka nägemisele. Palju on räägitud sinisest valgusest, mis on küll nähtava valguse loomulik osa, kuid mida kiirgavad ka moodsad ekraanid ja valgustid. Liiga pikast ekraanide vaatamisest ja nende kiiratavast sinisest valgusest tulenevalt võid kogeda seisundit, mida kutsutakse digitaalseks sündroomiks. Hägune nägemine, ärritunud silmad, peavalud, kaela- ja seljavalud on peamisteks tunnusteks. Tihti arvatakse, et digitaalseid seadmeid kasutades on 16 AUGUST 2017 KOOLIAEG Sisuturundus on reklaamikliendi koostatud artikkel tema tegevusvaldkonda puudutaval teemal.

kaebused vältimatud, aga see ei pea nii olema. Vaata üle enda tööasend ning valgustus. Võimalusel vali prille tellides sinist valgust blokeerivad Blumax prilliklaasid koos peegeldumisvastase kattega, mis on nutiseadmete kasutamisel asendamatud. Sellised prilliklaasid aitavad parandada kontrasti, kaitsevad silmi digitaalsetelt seadmetelt tuleva kahjuliku sinise valguse eest ning vähendavad seeläbi oluliselt silmade väsimist. Noortele, kel lähedale vaatamist väga palju, on välja töötatud silmadele leevendust pakkuvad väikese üleminekuga Nova Easy prilliklaasid, mille alaosa on nõrgema tugevusega kui kaugele vaatamiseks sobiv ülemine osa. Kindlasti tee iga natukese aja tagant puhkepause, mille jooksul vaata vähemalt 20 sekundiks kaugusesse (kaugele vaatamine on silmalihastele puhkus).

ÕPIRASKUSED

Õpiraskustele tuleb otsa vaadata Kui enamikule lastest on algkool lihtne ja tore aeg, siis õpiraskustega põnnidele võivad esimesed aastad piinapingina tunduda. Mida teha, kui laps kirjutamise ja lugemisega hakkama ei saa?

namasti märgatakse lapse õpiraskusi alles pärast paari õppeaastat ja selleks ajaks on tema puudujäägid üha kasvanud. Samuti lisandub pahatihti klassikaaslaste narrimine. Seega on lapse pingeseisund ühel hetkel juba nii suur, et õpihimu kaob täielikult ja enam ei tunta huvi isegi ainete vastu, milles head ollakse. Kuna paljud õpetajad märkavad seda kahjuks liiga hilja, on soovitatav vanematel pidevalt oma last kontrollida, et õigel ajal appi tõtata. Kuidas märgata, et lapsel võivad esineda õpiraskused? Kui laps õppis suhteliselt hilja rääkima või tal on siiamaani piiratud mõistmine ja tükeldatud laused. Ole vane-

mana tähelepanelikum, kui laps algkoolis lugedes pidevalt kokutab või sõnu ise juurde mõtleb ja lausetes ära segab. Valvas tuleks olla ka siis, kui laps kirjutades ja lugedes tihti tähti omavahel vahetab, näiteks b asemel ütleb p, w asemele tuleb m. Sellistel puhkudel tuleks lapsega logopeedi juurde minna ja kindlaks teha, ega ta vaeglugemise või -kirjutamise all kannata.

Kust saab abi? Lapsevanemana võid minna laste-, noorte- või koolipsühholoogi vastuvõtule. Kindlasti tuleks alguses ette võtta ka käik silmaarsti juurde, sest paljud lapsed ei kurda kehvema nägemise pärast. Samuti

FOTO: SHUTTERSTOCK

Enamasti märgatakse lapse õpiraskusi alles pärast paari õppeaastat.

ÕPIRASKUSED tasuks ära käia kõrva-nina-kurguarsti juures veendumaks, et lapse kuulmise ja kõnega on kõik korras. Laps, kes algkooli ajal kõigest väest pingutab, ei pruugi õpetajale silma jäädagi ja tema nõrkus avastatakse alles hiljem. Tavaliselt märgatakse seda võõrkeelt õppima asudes, kus lapse mahajäämus teravamalt silma hakkab paistma. Kui sa lapsevanemana märkad, et su lapsel tekivad raskused näiteks teksti lugemisel ja selle mõistmisel, ära lase ennast pedagoogi jäigast arvamusest heidutada. Pea meeles, et õpetajal on klassitäis lapsi, keda ta kõiki jälgima peab. Sageli võib juhtuda, et sul läheb lapsevanemana enese kehtestamisega aega, kuid siis aitavad nõustajad ja logopeedid. Samuti saad alati abi sotsiaalpedagoogidelt.

Kui kahtlused vastavadki tõele? Kui spetsialistide kaasabil selgitataksegi välja, et su lapsel esinevad õpivilumuste spetsiifilised häired, on ülioluline, et ta vastavat teraapiat saaks. Siira sooviga oma last aidata ja igal õhtul raamatuga tema järel käies ning üha korrutades, et peate koos õppima, tekitad sa temas rohkem stressi ja frustratsiooni, kui sa arvatagi oskad. Kui suudad lapsevanemana objektiivseks jääda ja kogu olukorda kõrvaltvaataja pilguga hinnata, on heade tulemuste

NÄGEMINE JA ÕPIRASKUSED Uduse nägemise korral muutuvad lapsed rahutuks, ei taha tunnis paigal püsida, lugeda ega kodutöid teha. Kuidas hoida lapse silmi ülepingutusest tulenevate nägemishäirete eest? Isegi kui nägemisteravus on korras, võib lapsel olla CI (convergence insufficency), mis tähendab nõrka silmade sissepöördumise võimet. Kui selle lähedale vaatamise omadusega on probleeme, võib laps õppimises maha jääda ning lugemisraskused tekkida. Optikapoodides CI-d tavaliselt ei avastata, sest see vajab põhjalikumat kontrolli. Allikas: www.ksa.ee/ksa-blogi/kuidas-hoida-lapse-silmiulepingutusest-tulenevate-nagemishairete-eest”

saavutamine võimalik. Muidugi ei saa sa ühtäkki niisama last aitama hakata, vaid pead kindlasti ennast selle teemaga eelnevalt kurssi viima. Parimal juhul koolita ennast esmalt ise. Lapsed ei soovi kodus terapeute omada, nemad vajavad armastavat ema ja isa. Pealegi on terapeutidel vajaminev väljaõpe ja kogemus juba olemas. Loe artiklit täismahus: perejalaps.delfi.ee

KOOLILAPSE TUBA

Koolilaps tahab avarat ja heledat tuba Kui lasteaialaps soovib oma tuppa uhket mänguasjanurka, siis koolilapsel on lisaks avarusele oluline ka mugav tool ja laud.

“K

oolilapse tuba peab olema helekollane ja hästi suure aknaga, kust hoovab palju valgust ja on mõnus mõtlemise ajal välja vaadata. Kindlasti ka suur valge laud, mille taga õppida. Ja talviseks ajaks korralik valgustus,” kirjeldab mõnusat ja õdusat tuba 12-aastane Eliise. Tüdruk lisab, et kindlasti tuleks valida sahtlitega laud.

KASULIKKE SOOVITUSI Silmade kaugus monitorist on 50– 70 cm Arvutihiir ja klaviatuur olgu ühel kõrgusel Kasuta randmetoega hiirematti Töökoha valgustugevus peab olema 500 luksi Valgus ei tohi jätta käe varju ega kuvarilt tagasi peegelduda Toolil istudes peavad lapse jalad ulatuma maha nii, et põlved on kõverdatud täisnurga all Seljatugi peab selga toetama ning jälgima selle anatoomilisi kõverusi

20 AUGUST 2017 KOOLIAEG

“Laua taha kindlasti valge ratastega tool. Õppetöö läheb kiiremini, kui saad end vahepeal keerutada. Ja nii tulevad mõtted ka paremini. Ka prügikast peab olema. Lisaks suur valge voodi,” loetleb Eliise üles vajalikke meelepäraseid mööbliesemeid. Kindlasti peaks tuba olema heledates toonides, sest Eliise sõnul teevad heledad värvid toa hubaseks. “Riidekappi läheb ka vaja. See peaks sarnaselt ülejäänud mööbliga valge olema ja kindlasti peegliga. Siis on vahepeal lahe ennast peeglist vaadata ja kooli minnes riideid klapitada,” ütleb neiu. “Mina pole lapse toas midagi muutnud peale selle, et tõime koolilaua lisaks. Toas ruumipuudust pole ja laud mahtus lisaks kõigele tema nn titetuppa kenasti ära. Ma pole poja tuba veel koolilapse vajadusi järgides ümber kohandanud, sest kooli minnes ei saa ta veel suureks – tahab endiselt mängida. Nii on toas õppimisnurk, magamisnurk, mängunurk laua ja toolidega. Kapid ja riiulid paiknevad kõik veel madalal. Põhiliselt ongi riiulid, kuhu asjad ära mahuvad,” selgitab kooliteed alustava Kristjani ema Heti.

Küsi lapse arvamust Sisustusweb soovitab oma toa kujundamistöösse kindlasti kaasata ka peatse koolilapse. Planeerimine aitab varakult uude rolli sisse elada. Tark tegu on koos lapsega läbi arutada, kus miski võiks paikneda, et õppimine sujuks ladusalt ja kõik vajalik asuks käe-jala juures. Kus võiks hoida trenniasju, kus hobidega seonduvat jne. Et tuba oleks lihtne korras hoida, olgu igal asjal kindel koht. Samuti vältige asjade ülekuhjumist. Tähelepanu hajutavad ja silmi rikkuvad arvuti ning televiisor võiksid paikneda pigem kabinetis või elutoas. Valige lapse vajadustele vastav mööbel. Et jaguks piisavalt panipaiku (laua alla lükatav sahtliplokk, kapid-riiulid, lisaks mitmes suuruses papist siltidega karbikesi), riiuliorganiseerijaid jne. Samuti lapse kasvuga sobivad või reguleeritava kõrgusega tool ja laud. Mööndusena võib reguleeritav olla ka ainult tool, kuid siis peab lisama muudetava kõrgusega jalatoe. Koolilapse toas võiks nähtaval kohal tiksuda ka seinakell. Omal kohal on siin seinale kinnitatav kork- või kriiditahvel, kuhu saab

KOOLILAPSE TUBA hõlpsalt riputada-kirjuraanilt tagasi peegelduSOOVITUSED TUBADELE tada vajalikku teavet. ma ei hakkaks. Pidage Töölaud paigutage meeles sedagi, et arvuAlgklassitüdruk: traditsiooniliselt akna tiekraan peab silmadest sahtlitega kirjutuslaud alla või otsaga akna vähemalt 50 cm kaugutäispikk voodi suunas. Narialune koosel asetsema, soovitata1–2 tooli lilaud võtke kasutusvalt kaugemalgi. riidekapp se vaid hädavariandiLapse kooliikka jõukummut (osalt pesu, riina, kui ruumi napib. des on õige aeg valida ded, trenniasjad, osalt mänÕppetöö sujub hõlpsavajadustele vastav tööguasjad) malt, kui igapäevaselt tool. Ühest valemit õige 1 kõrge lahtine riiul (raavajaminevate asjadetooli leidmisel pole, kõimatud, lauamängud) ga kapid-riiulid-sahtge kindlam on minna 1 väike madal lahtine riiul lid asuvad kohe töökoos lapsega poodi ja (mänguasjad) laua juures. erinevaid proovida. mõned nagid seinal Kui vanemates Gümnaasiumipoiss: klassides lisandub lapÕige valgustus suur kahe töökoha ja rohse tuppa arvuti, pööhoiab silmi kete sahtlitega kirjutuslaud rake varakult täheleKoolilaps vajab kindlas2 tooli panu laua suurusele, ti laualampi. Et tavapävoodi et õpikutele-vihikuteraselt paikneb valgusti suur raamaturiiul le jääks piisavalt ruumi. keset lage, aga töölaud riidekapp Hiljem on tark tegu asub akna all, langeb kummut või öökapp soetada eraldi arvutikunstvalgus laua ääres laud. Sel juhul peab kiristujale selja tagant ja jutuslaud jääma kindtekitab tööpinnale varje. Kõige mugavam lasti loomuliku valguse saamiseks eelista- on liigendiga lauavalgusti, mille valguse tud asukohta ehk akna alla. Samas jälgige, suunda saab vastavalt vajadusele muuta. et arvutilaud oleks paigutatud nii, et päe- Töökoha valgustugevus peab olema 500 vavalgus (ka laualambi valgus) kuvariek- luksi. Selle tagamine eeldab lisaks laualam-

Kvaliteetsed kooliriided ja seljakotid lastele!

www.swiiter.ee Soodustus kõigile toodetele -15% kui sisestad tellides sooduskoodi: XPRSKAMP 22 AUGUST 2017 KOOLIAEG

bile korralikku üldvalgust, mis võimaldab ruumi ühtlaselt valgustada. Kasutades üksnes suuri valguse ja varju kontraste tekitavat kohtvalgustust, lapse silm pigem väsib. Üldvalgustuseks sobib hästi difuusse kupliga lamp, mis kumab ühtlaselt igasse suunda, näiteks valge opaalkupliga plafoonvalgusti. Hea, kui valguse hulka saab lülitist lihtsalt muuta, sest see võimaldab ruumis meeleolu luua. Laualamp paigutage nii, et see ei peegeldaks kuvarile ega jätaks käe varju tööpinnale. Lastetoalamp peab olema alt kaetud läbipaistmatu klaasi või plastiga, mis ei takista valguse levikut, kuid ei sära otse silma. Valgusti kuplid võiksid olla mittepurunevast materjalist, vältige teravaid servi ning käeulatusse jäävad lambid ei tohi kuumeneda. Ohutu võimalus on leedvalgustid. Lisaks aitab nende kasutamine säästa, kui lapse toas põleb tuli öö läbi või lahkudes unustatakse valgustus kustutada. Teine võimalus on kasutada energiasäästulampe. Üks reguleeritava valgustugevusega lamp võiks asuda ka voodi kõrval, sest vahel tahab laps enne uinumist lugeda, vahel hämaruses muusikat kuulata.

KÕIK TOOTED, MÕÕDUD JA HINNAD KODULEHEL ÜLEVAL. 30 €

285 €

40 €

27 €

42,40 €

60 €

45 €

40 €

44 €

25 €

53 €

90 €

28 € 35 €

55 €

32 € 40 €

P. Pinna 21, Tallinn tel 528 2967 info@konverter.ee www.konverter.ee

LAPS JA SPORT

Lapses tuleb arendada mitmekülgsust Just lapseeas luuakse eeldused selleks, et sportlikke eluviise osataks väärtustada kogu elu.

isaks kehaliste võimete arendamisele paneb sport aluse ka lapse sotsiaalsetele oskustele ja viisile leida uusi sõpru – see on lapse arengu jaoks väga oluline. Kuidas laps spordi juurde suunata?

Näita ise eeskuju On vana ja tuntud tõde, et lapsevanem on lapsele suurim eeskuju ja pere noorimad matkivad loomupäraselt oma vanemaid. Eriti kehtib see varases lapseeas, mil saadakse tihtipeale oma esimene spordikogemus. Seetõttu on üsna loomulik, et kui lapsevanemad harrastavad aktiivset elu24 AUGUST 2017 KOOLIAEG

viisi, kandub see üle ka lapsele. Tema jaoks kujuneb tavaliseks selline maailmapilt, mille lahutamatuks osaks on spordist rõõmu tundmine. Miks mitte sisustada nädalavahetusi jalgrattasõiduga, pallimängudega või minna argiõhtutel koos jooksma või ujuma – üheskoos sportimine on suurepärane ajaviide kogu perele ja kasvatab samal ajal lapses huvi aktiivse eluviisi vastu.

Ära sunni last Sport ja oma lapse arengu nägemine võib muutuda lapsevanema jaoks nii hasartseks, et ta läheb juhendami-

LAPS JA SPORT Kui lapsevanemad harrastavad aktiivset eluviisi, kandub see üle ka lastele.

se ning suunamisega liiga kaugele. Proovi suunata last ise oma valikuid langetama ja toeta teda alati nende elluviimisel. Pea meeles, et liigne surve võib lapses tekitada vastumeelt ja trotsi spordiga mitte tegelemiseks. Spordiarmastuse kujundamisel on ennekõike oluline, et sportimine oleks lõbus ja mitte peale sunnitud. Trenni valikul kaaluge ja külastage mitmeid trennivõimalusi lapsega koos. Valiku langetamisel arvesta kindlasti lapse soovidega. Ole valmis sellekski, et koos valitud spordiala ei paku lapsele siiski piisavalt huvi ja ta soovib proovida midagi muud. Kuigi järjepidevust tasub innustada, vältige sundimist. Kui lapsele ala ei meeldi või ei tunne ta end selles edukalt, võib ta halva kogemuse tõttu hoiduda uutest kogemustest. Sport peab lapsele pakkuma ennekõike positiivseid emotsioone ja mängulusti. Sageli eeldab lemmikspordialani jõudmine mitme erineva ala läbiproovimist.

Tähtis on osavõtt

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kahtlemata tekitab igas lapsevanemas uhkust, kui tema laps saavutab valitud spordialal häid tulemusi. Seejuures ei tohiks ära unustada, et tähtis on eelkõige osavõtt. Kindlasti on ka lapsele muserdav, kui treeninguga ei kaasne kohe häid tulemusi. Seega saab just lapsevanem

oma suhtumisega edasisel motiveerimisel abiks olla. Lapsel on oluline mõista, et kuldmedal pole alati esmane prioriteet.

Märka spordirõõmu kadumist

Kui laps on truuks jäänud ühele spordialale ning vanem on teda sel teekonnal liigselt innustanud, võib ka kõige innukamal lapsel spordirõõm vaibuda. Kui laps väldib trenniteemasid, tema elevus on kahanenud ja ta väldib treeninguid, peab lapsega rääkima ja püüdma mõista, mis talle kõige suuremat muret valmistab. Loe artiklit täismahus: perejalaps.delfi.ee

OLULINE ON MITMEKÜLGSUS Staažikas Viljandi kergejõustikutreener Ants Kuusik: “Mõistlik on arendada lapses kõigepealt mitmekülgsust. Igal spordialal on oma spetsiifilised tehnikaelemendid, mida tuleb üpris varakult hakata õppima, sest hiljem võib olla neid asju palju raskem omandada, ent päris alguses on põhiline siiski üldisem kehaline areng. Kergejõustik on alustuseks just hea. Eks siis hiljem paista, mis spordiala lapsele rohkem meeldib.” Allikas: Sportland Magazine

ootab lapsi ilu- ja tantsulisse võimlemisse ning akrobaatikasse!

Meie treeningud toimuvad: KESKLINNAS, LASNAMÄEL, HAABERSTIS, MUSTAMÄEL, JÜRIS, VIIMSIS JA SAKUS.

Pärnu mnt 45 • tel 64 63 659 piruett@piruett.ee • www.piruett.ee

KOOLIAEG AUGUST 2017 25

Üks Eesti suurim taekwondo-klubi

IDABLOKK

võitis eelmisel hooajal Euroopa võistlustelt kokku üle 100 medali!

Uuel hooajal ootame treeningutele lapsi vanuses 4–18 aastat. Treeningud toimuvad kaheksa korda nädalas Kiviõlis ja nädalavahetuseti Tallinnas spordiklubi Wiru Treening ruumides. Kõik trennid on tasuta tänu taekwondo eestvedajatele: Kalvo Salmus, Giuli Kardava, Ahti Eskel (Idabloki juhatajad), Ragnar Kenk (Wiru Treeningu juhataja) ning eluaegne õpetaja ja praegune riigikogu liige Märt Sults. Võistlejaid riietab esindusriietesse Pirados Brand.

Lisainfo: www.idablokk.ee, www.wirutreening.ee, www.piradosbrand.eu Leia meid ka Facebookist: www.facebook.com/idablokk

Wiru Treening on võistlusspordi traditsioone järgiv treeningkeskus Tallinna südalinnas. Treeningklubi juhatajate Ragnar Kenki ja Margus Keeki sõnul on klubi ideaalne nii algajatele kui ka edasijõudnutele, kellel on soovi ja tahet end vana kooli atmosfääriga spordisaalis proovile panna.

JULGE HUNDI RIND ON RASVANE:

SPORDIKLUBI WIRU TREENING OOTAB ALGAVAL HOOAJAL UUSI HUVILISI!

Wiru Treening on mitmekülgne ja pakub huvilistele klassikalise poksi, taekwondo ning uuel hooajal Tai poksi trenne koostöös Mosa Muay Thaiga. Treenerite seas on veel Urmas Närep, Mirkko Juga, Rain Karlson, Ainar Karlson, Mosa Chatchawan, Meelis Nurmekan ja Peter Napoliello. Eespool nimetatud treeneritega on võimalik kokku leppida ka eratrenne.

TERVIS

Viis müüti koolilapse stressist Lapse rõõmu kooliskäimisest võivad varjutada mured ja hirmud, millega kaasneb oht stressiks.

KUI KUULAD, SIIS HOOLID

Müüt nr 1:

Lapsel ei ole stressi. Täiskasvanud võivad teinekord olla eksiarvamusel, et lapsed ja noorukid ei koge stressi. Lapse stress võib tuleneda eri allikatest, sealhulgas kohanemisest kooliga, õpiedukusest koolis, sõprussuhete loomisest ja säilitamisest või püüdlusest vastata vanemate, õpetajate ja treenerite ootustele. Mõningane stress on kasulik, sest see aitab mobiliseerida jõuvarud teadmiste kontrolli või spordivõistluse ajaks. Liiga palju stressi tekitab aga raskusi. Stressi allikaks olevaid probleeme aitab kindlaks teha ja lahendada see, kui pöörata tähelepanu emotsionaalsetele ja käitumuslikele vihjetele ning pakkuda lapsele tuge ja suuniseid.

Müüt nr 2:

Lapse suu ei valeta ehk laps kindlasti ütleb, kui midagi pahasti on. Igas vanuses noorukitel, eriti aga noorematel lastel, on tihti raske oma stressikogemust ära tunda ja sõnastada. Lapsed väljendavad stressi mure, hirmu ja vastumeelsuse kaudu, samuti enda kohta negatiivseid asju öeldes. Iseloomulikud muutused on ärritunud olek ja tujukus, tavapäraselt naudingut pakkuvast tegevusest eemale tõmbumine ja sagedasem kooli üle kaebamine, väga paljude eri murede väljendamine ja nutmine, vanema või õpetaja külge klammerdumine, muutused unerütmis või õudusunenäod, liiga suur või ka liiga vähene söögiisu. 28 AUGUST 2017 KOOLIAEG

Müüt nr 3:

Kui laps millegi üle kaebab, siis ta lihtsalt ei taha koolis käia. Stress võib ilmneda ka füüsiliste sümptomite kujul, nagu kõhu- ja peavalud, voodimärgamine või väsimus. Kui laps käib väga sagedasti kooli meditsiiniõe juures ja arstid ei leia sümptomitest haigusi, võib tegemist olla stressireaktsiooniga. Tuleks pöörata tähelepanu, kas sümptomid on ehk seotud mõne kindla olukorraga (näiteks kontrolltöö).

Müüt nr 4:

Teismelise halb käitumine on tavapärane ealine iseärasus.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Lapse hääle ja tunnete eiramine õpetab teda oma tundeid ning mõtteid endale hoidma – need ohustavad kuhjudes lapse vaimset heaolu. Tähelepanelik aktiivne kuulamine ja lapse tunnete tunnustamine eeldab pingutust ning huvi lapse tegemiste vastu. Näidake üles lugupidamist ja hoolivust, sest lapsed tajuvad ning hindavad seda, kui nende räägitu vanematele korda läheb. See aitab tugevdada ka vastastikust sidet lapse ning vanema vahel. Laste kuulamine kasvatab neis enesekindlust ja õpetab selget eneseväljendust. Lapsevanematel on keskne roll laste suhtlemisoskuste kujundamisel ja seda mõjutab ennekõike lapsevanemate endi eeskuju.

Müüt nr 5:

Trenn väsitab, järelikult tuleks see ära jätta.

Füsioloogilise, sotsiaalse ja vaimse poole pealt on treeningud pigem õpilast toetav tegevus: hobi olemasolu, suhtluse hoidmine sõprade ja teiste eakaaslastega ning füüsiline koormus mõjuvad lapse arengule hästi. Oleks kasulik kool ja treeningud logistilises mõttes teineteisele lähemale tuua. Näiteks Audentese Erakoolis on sellele mõeldud: nii tava- kui ka spordiklasside lapsed saavad Allikas: Mari-Liis Mänd, lasteabitelefoni 116111 projektijuht mõne sammu kaugusel olevates klassiruumides ja spordisaalides tarkust ja tervist tasakaalus hoida.

Sagedasem sõprade seltsis viibimine on nooruki puhul tavaline täiskasvanuks saamise osa. Ent kui noor väldib oma vanemaid oluliselt suuremal määral, hülgab kauaaegsed sõbrad uute nimel ja näitab pereliikmete suhtes üles väga suurt vaenulikkust, võib see viidata laialdasele stressile. Halb käitumine iseenesest ei viita stressile, ent negatiivsed muutused käitumises näitavad tavaliselt üsna selgelt, et midagi on valesti.

Tehke koostööd! Lastel, noorukitel ja vanematel ei tuleks stressiga üksi silmitsi seista. Tihti aitab parima lähenemise ja lahenduse leida see, kui vanem teavitab õpetajat ja koolipsühholoogi oma tähelepanekutest ning teeb nendega koostööd. Loe artiklit täismahus: perejalaps.delfi.ee

TRIIN-KETLIN SISKA, Audentese Erakooli psühholoog

Kuidas saada vaimult ja hingelt suureks? Kallis lapsevanem! Imeline sügis ja uus kooliaasta on saabumas. Ühest küljest oled taas tuttavas olukorras – suvi on läbi, sügis algab, päevad aina lühenevad ja ööd muutuvad pimedamaks. Oled neid tsükleid kogenud palju, ja ühest küljest tundub, et kõik on sama. Teisalt oskad iga aastaga üha paremini tähele panna tähtsaid muutusi – elu kui terviku ja selle detailide jälgimine aitab mõista, et ainus kindel ja muutumatu asi siin ilmas on see, et kõik muutub. Selline tähelepanuvõime avardumine on inimese arengu oluline eeldus. See aitab tegelikkust jälgides mõista muutuste sisulisi põhjuseid ja olla seeläbi üha paremini valmis pidevalt toimuvateks muutusteks. Julgen seda valmisolekut nimetada harituseks. Ja mulle tundub, et see peaks olema ka meie koolides toimuva protsessi sisu. Iga päev õpid järjest paremini tähele panema seda, mis toimub sinu ümber. Aga veelgi olulisem on see, mis toimub sinu sees, sest seesmine ehk vaimne ja hingeline valmisolek aitab mõista, mis tegelikult väljaspool toimub ja miks see sulle tähtis on. Üksiti aitab see mõistmine loomulikul moel igasugustele keskkonnamuutustele vastavalt tegutseda ning isiksusena areneda ja ellu jääda. Meie rahva vaimne ja hingeline valmisolek tervikuna või tegelikult selle puudulikkus on põhjus, miks ma oma kolleegide ja mõttekaaslaste nimel praegu sinu poole pöördun. Mulle on alati meeldinud ütlus, et eesti rahvas on arvult väike, aga vaimult suur. Kui vaatame oma ajaloo viimast 150 aastat, on selles ütluses iva sees.

Paraku on ainus muutumatu asi see, et kõik muutub. Oleme jäänud üha väiksemaks – moodustame vähem kui 0,02% maailma rahvastikust. Samas ei ole meil täna alust uhkust tunda oma rahva vaimu- ja hingejõu üle. Lausa vastupidi – oleme muutunud planeedi häbiplekiks, kui võrrelda alkoholi, narkootikumide ja kõrgvererõhu tagajärjel surnute suhtarve.* Kõik need kolm õõvastavat edetabelit, mille tipus me rahvana troonime, viitavad erakordselt kõrgele stressitasemele ühiskonnas. Samas oleme Euroopa Lastevanemate Liidus kolleegidega igapäevase elu konkreetseid olukordi, olusid ja suhtarve võrreldes jõudnud järeldusele, et meie ühiskondlik stressitase ei erine reaalelus väga palju teiste Euroopa rahvaste omast. Kõigil on väga suur laenu- ja maksukoormus ning igapäevase eluga hakkamasaamise mured. Mis meid siis ikkagi tapab? Mulle ja kolleegidele tundub, et see on riikliku tähtsusega küsimus. Meie rahvas peaks sellest probleemist teadlik olema ja terve talupojamõistusega selle põhjuseid otsima. Mitmed Eesti kasvatusteadlased usuvad, et probleemi juurpõhjus on sisulise suhteõppe puudumine koolis. Meie lapsed ei õpi oma tundeid tundma ega nendega hakkama saama. Miks? Täpset vastust ei tea veel keegi, aga järgnev on minu ja mõttekaaslaste vaatenurk. Tunnetest rääkimine on meie ühiskonnas pigem nõrkuse tunnus, aga nõrk olemine tähendab konkurentsivõimetust. 12 aastat õpivad meie lapsed alluma välisele hindajale

ja peitma oma tundeid, et näida tugev ja püsida konkurentsis. Ja kui pinge üle pea kasvab, võetakse eeskuju vanemast põlvkonnast ning hakatakse seda pinget ennast uimastades leevendama. Muidugi võidakse pideva pingega ka kohaneda, aga selle tagajärg on reeglina varajane haudaminek kõrge vererõhu pärast. Kallis lapsevanem, kindlasti on sul nüüd küsimus, et mida sina saad teha, et see tõsine probleem lahenduse leiaks. Mul on kolm ettepanekut. Esiteks vaata endale peeglis otsa ja küsi, kui tervislikult sina oma tunnete ja mõtetega hakkama saad? Kui tunned, et pinge on kõrge ja tervisenäitajad pole samuti enam korras, siis palun ära karda olla nõrk, vaid otsi abi. Probleemi tunnistamine on suur arenguhüpe nii stressis lapsevanemale endale kui ka tema pereliikmetele, kes eeskuju järgivad. Teiseks küsi oma lapselt, kuidas ta ennast koolis tunneb, ja vajadusel aita tal nende tunnetega tervislikul moel hakkama saada. Kui oma elukogemusest ei piisa, pöördu kooli hoolekogu poole ja korraldage koos kooli kogukonnaga nii, et sinu lapse koolis oleksid vastava haridusega asjatundjad lapsi aitamas. Ja mitte ajutiselt, vaid siis, kui abi on vaja. Kolmandaks küsi oma lemmikpoliitikult, kas ta on selle probleemiga kursis ning millal ja mida kavatseb selle õõvastava olukorra muutmiseks ette võtta. Usun, et kui ka mõnikümmend tuhat Eesti lapsevanemat peab vajalikuks ja võimalikuks nende kolme ettepaneku osas tegutseda, on meil kõigil veel lootust! Oma tunnetega hakkamasaamist soovides

Aivar Haller Eesti Lastevanemate Liit

* Andmed on üksikult kättesaadavad World Health Organizationi, UNESCO ja World Banki kodulehelt, aga ülevaatliku pildi saab kodulehelt www.worldlifeexpectancy.com.

SISUTURUNDUS

Kasvava lapse väsimusvigastuste ennetajana

Laste spordijalatsid Kuigi laste kõõlused ja liigesed on tugevad, on kõõluste kinnituskohad veel suhteliselt nõrgad. Laste arengus on kasvamise mõttes väga intensiivne aeg enamasti vanuses 10–15 aastat. Luud võivad kasvada kiiremini kui lihased ning see põhjustab lihasülepinget. Ülepinge omakorda aga annab soodumuse luude ja lihaste vigastustele. Laste sidemed, kõõlused ja lihased on tugevamad kui skeletiluu. Korduvad tugevad liikumised ja põrutused põhjustavad väsimust apofüüsilises piirkonnas (luus kasvuplaadi lähedal asetsev kõõluse/lihase kinnituskoht). See võib kasvualale põhjustada mikro- või väsimusvigastusi, mis teatud juhtudel põhjustab ka apofüsiiti ehk sidemete ja lihaste luule kinnitumise koha põletikke. Seepärast soovitavad arstid ja füsioterapeudid väga paljudel juhtudel ortoostugesid, et alajäsemete läbivajumine liigestest ei oleks liiga suur. Eriti oluline on toetada jalavõlvi ja pakkuda stabiilseid jalatseid just intensiivses kasvueas, mis suurendab võimalust, et alajäsemetes on ka täiskasvanuna vähem muresid. Kindlasti tuleks kasutada spetsiaalsed lihaseid ja kõõluseid treenivaid harjutusi. Juba ainuüksi regulaarselt tehtava30 AUGUST 2017 KOOLIAEG

te harjutuste ja targa treenimisega on võimalik näiteks ülepronatsiooni ulatust vähendada. Küll aga on mure selles, et valdavalt lapsed neid harjutusi ei tee või kui natuke aega teevadki, ei ole see tihti piisav. Kõik me oleme selja tagant vaadates märganud, kuidas paljudel lastel silmanähtavalt vajub jalalaba sisse. Võime ainult ette kujutada, milline koormus näiteks jooksmisel või hüppamistel sellisel juhul liigestele tekib. Inimese keha on suletud kineetiline kett. Kõrvalekalded jalalaba liigutustes põhjustavad väärasendeid ülemistes kehaosades. Lastel ja noortel on apofüsiidi ennetamises oluline osa kõrgetasemelistel spordijalatsitel. Hea lastele mõeldud spordijalats on ehita-

tud nii, et põrutus leeveneks, on päkaosas painduv, aga struktuurselt stabiilne. Kuna ülepronatsiooni esineb lastel väga palju, siis on mõistlik kasutada sisekiiluga jalatsit, et suurendada stabiilsust veelgi. ASICS GEL 1000 JR jooksujalats on siinkohal suurepärane spordijalatsi näide. GEL-i summutuselemendid vähendavad põrutust, Trussticu kesktoestustugi teeb jalatsi stabiilseks ning Duomaxi vahetalla sisekiil vähendab ülepronatsiooni ulatust. Väga tihti sellest piisab, ei ole vaja lisaks ortoossisetaldu või muid toestavaid sidemeid. Jala normaalset liikumist ei ole vaja piirata, vähendada on vaja ohtlikke üleliikumisi. Kokkuvõttes on lapsel mugavam ning turvalisem treenida. Vähemtähtis ei ole see, et struktuurselt tugevamad spordijalatsid kestavad ka kauem ning hinnavahe on vahel vaid 5–10 eurot. Ja miinimum, vähegi tõsisema spordipoisi/-tüdruku jooksujalats võiks olla löögisummutuselemendiga (n GEL-i padi ASICS-u spordijalatsites).

Bronto Mängutuba

150 m2

Bronto Seiklustuba

ligi 300 m2

sobib kuni 7aastaste laste sünnipäevade pidamiseks

sobib 5–10aastastele lastele

Tegevust jagub igas vanuses lastele. Mahutab 15–35 inimest, korraga toimub vaid üks üritus.

Tegevust jagub igas vanuses lastele. Ruumi on piisavalt ka 50 külalisele, korraga toimub vaid üks üritus.

Vabaduse pst , Tallinn tel   info@bronto.ee www.bronto.ee

Pärnu mnt b, Tallinn Pääsküla Selveri majas tel   info@bronto.ee www.bronto.ee