EE KOOLIAEG (august 2016)

KOOLIAEG

VÄLJAANDE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA TEEMAVEEBIDE JA PRINDIERIDE OSAKOND.

Kõik kooliks vajalik esimesel katsel käes

17. AUGUST 2016

UUDISED

FOTO: RIINA VAINU

OMA KOOLIGA ON ENIM RAHUL POISID

IDEE: TUNNIS TOOLI ASEMEL VÕIMLEMISPALL Kevadel katsetas Kose gümnaasiumi algklassiõpetaja Riina Vainu kokkuleppel lapsevanematega 4.b klassis (pildil) võimlemispallidel istumist. Õpilased võisid soovi korral istuda tooli asemel võimlemispallile, mis nad ise kooli kaasa tõid.

“Reguleerisime lauad parajaks ja pooled klassi õpilastest istusid pallidele. Lastele väga meeldis, kellele ei sobinud, see võis palli tooli vastu välja vahetada,” rääkis õpetaja Vainu. “Kõigil palle ei olnud, nad siis omavahel vahetasid istumiskohti ja lubasid teistel ka proovida.”

Lapsed said pallidel ennast veidi liigutada, asendit muuta, vaikselt vetruda (tingimusel, et see teisi ei sega). Seljad olid õpilastel istudes sirgemad, mõni õpilane ütles alguses, et keha külgedel olevad lihased annavad tunda, meenutas õpetaja. “Siiski on vaja ka pallil istudes sirutamise pause teha. Arvestada tuleb ka õpilase enesetundega, kõigile ei pruugi pallil istumine sobida,” märkis ta. Veel on õpetaja kasutanud istumisasendi muutmiseks tunnis võimlemispause, sirutamist ja lihtsat sõnalist meelde tuletamist – selg olgu sirge! “Vestlusringe teeme klassipõrandal, õpetasin õpilasi rätsepaistes õigesti istuma, et selg oleks pingutamata ja loomulikus sirges asendis. Tunnitöö iseloomust sõltuvalt on õpilased saanud olla kõhuli põrandal või valida mõne muu neile sobiva asendi,” rääkis Vainu. “Osalt on laste halb kehahoiak tingitud treenimatusest, valesti sissejuurdunud harjumusest ja sundasenditest, kuid ka õpilase meeleseisundist – stressist, ebakindlusest, väsimusest jne.”

Vainu kutsub õpetajaid üles koos lastega rohkem liikuma, seda enam, et algklassilapsel on niikuinii väga raske 45 minutit paigal püsida.

FOTO: SHUTTERSTOCK

REKLAAMARTIKKEL

Kooliga üldiselt on poisid enam rahul kui tüdrukud, selgus 8. ja 11. klasside õpilaste rahuloluküsitluse esmastest tulemustest.

On näha, et kui õpilased on rahulolevad oma õpetajatega, on nad enam rahul ka kooliga üldiselt. Poiste üldised rahuloluhinnangud oma koolile olid tüdrukutest kõrgemad, samas õpetajaga rahulolu eri soost õpilaste vahel ei erinenud.

Suhteid kaaslastega hindasid põhikoolis paremaks poisid ning gümnaasiumis tüdrukud.

Põhjalikku analüüsi laste koolirahulolust lubab haridus- ja teadusministeerium avaldada oktoobris.

KOOLIAEG

VIKING LINE VIIB LINNANMÄKILE LÕBUTSEMA!

SISUTURUNDUS

SIGNE KALBERG

EESTI KOOLIDESSE VÕIB TULLA VIIES VAHEAEG Haridus- ja teadusministeerium tegi varasuvel ettepaneku tuua kooliaastasse praegu kehtiva nelja koolivaheaja asemel viis, et õppekoormust ühtlasemalt jaotada. Kui kohe algaval õppeaastal on koolivaheajad määratud 22.–30. oktoober; 23. detsember – 8. jaanuar; 18.–26. märts ja 7. juuni – 31. august, siis 2017/2018. õppeaastaks pakub ministeerium välja sellised koolivaheajad: sügisvaheaeg 21.–29. oktoober; talvevaheaeg 23. detsember – 7. jaanuar; suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018; kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai ja suvevaheaeg (v.a lõpuklassidel) 12. juuni – 31. august. Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud – kaheksa riigigümnaasiumi üheksast tegutsevast on otsustanud selle kasuks, märkis ministeerium. Samuti otsustas viimati Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning viie vaheaja kehtestamist kaalub ka Tartu.

Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis tähendab, et Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada lühema aja jooksul kui teistes OECD riikides.

AGNE NARUSK

KOOLIAEG

Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee Reklaam: Merit Saribekjan, merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee

Võta suvest viimast – veeda enne kooli algust sõprade või perega vahva päev Põhjamaade suurima atraktsioonide valikuga lõbustuspargis. Viking Line viib augustis soodushinnaga Linnanmäki lõbustusparki Helsingis. Väljumine Tallinnast kell 8.00 ja tagasitulek Helsingist samal päeval kell 21.30 (P 20.00).

Hind sisaldab Tallinna–Helsingi edasi-tagasi laevapileteid + Linnanmäki lõbustuspargi käepaela. Kehtib reisimiseks kuni 31.08.2016.

Soodushinnad: täiskasvanu 49 € 12–17 a laps 49 € 6–11 a laps 35 €

Viking Clubi hinnad*: täiskasvanu 43 € 12–17 a laps 43 € 6-11 a laps 35 €

*Viking Clubi liikmeks saad registreeruda tasuta!

Broneeri kodulehel vikingline.ee või telefonil 1719 (E–R 8–20, L–P 9–18).

Kujundus: Marju Viliberg.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall

KOOLIAEG AUGUST 2016 3

KOOLIKOTT

1. september tuleb alati 1939 Leili astub ema käekõrval sisse raskest kooliuksest madalas alevi puumajas. Aiast korjatud astrid said pikal teekonnal veidi räsida, aga ehk on õpetajal heameel ikka, loodab väike tüdruk. Teistest väiksem ta ju ongi, sest kirikuõpetaja soovitas isale, et terane laps võiks juba kooli minna. Muud pole midagi, aga koolitee on pikk, muretses ema. Isa oli valmis hobusega tooma ja viima.

Leili mäletab hästi, et tal oli seljas vanaema õmmeldud lilleline kleit valge kraega. Koolitee viis Vanakülast praegusele Kohtla-Nõmmele. Vana maja asemel on ammu juba suur kivimaja, seal jõudis ka Leili õppida.

Aeg on ärev. Õhtul tuli isa külast ja rääkis, et Oidermaa olla öelnud, et Saksamaa ja Poola vahel algas sõda. Aga et ärgu rahvas kartku, sest meie oleme erapooletud. Ants Oidermaa oli Eesti Vabariigi propagandaminister. Ehkki järgnevate aastate 1. septembrid tulid veelgi ärevamad, ei jäänud need kunagi ära, räägib täna 83-aastane vanaproua. Ometi need teised pole nii hästi meelde jäänud kui see esimene, kui isa külmal hommikul neid emaga kooli viis, ise kannatlikult väljas ootas ja hiljem tähtsa päeva puhul Jõhvist kingiks raamatu ostis.

1955 Kaksikud Reet ja Riina lähevad esimesse klassi. Mõlematel juustes suured valged lehvid ja seljas väikesemustrilised kirjud sitsikleidid, memm tegi oma vanast, ikkagi tähtis päev. Reet mäletab, et ema oli kuskilt saia saanud, see pandi hommikul lauale. Kaugele tüdrukutel minna ei tulnud, algkool asus väikelin4 AUGUST 2016 KOOLIAEG

FOTO: TIIT BLAAT

na teises otsas. Aga portfelli oli küll raske sinnani ja tagasi vedada, ütleb Riina. Sõda oli selleks korraks läbi ja isa ei tule koju enam kunagi. Ema ei saa aidata, sest peab hommikul vara juba vabrikus olema.

Viie aasta eest, kui kooli läks tüdrukute vanem vend Ülo, raporteeris punavalitsus, et ENSV-s algas 1950. aastal õppetöö 1170 üldhariduskoolis, 33 töölis- ja maanoortekoolis, 47 tehnikumis jm keskeriõppeasutuses ning viies kõrgkoolis. Aasta pärast läheb laste emal kergemaks – koolides kaotati õppemaks. Aasta enne tüdrukute kooliminekut aga ühendati tüdrukute ja poiste klassid segaklassideks.

2016 Elenoore ootab 1. septembrit ärevalt. Ta on iseseisvalt kõik vajaliku suurematelt sõpradelt ja vanematelt-vanavanematelt välja uurinud. Et mitu tundi esimeses klassis on. Kuidas ta teab, millal tund lõpeb? Kas koolis ikka võib toidu järele jätta, kui see ei maitse? Kas õpetaja teab, et ta peab veel balletikooli jõudma ja seega ei saa kauaks päris kooli jääda? Õnneks on vaidlusega, et kas kodukool või Tähtis Kool nüüd ühel pool. Elenoorel on Tähtsa Kooli koolimüts juba olemas ja ta passitab seda ning proovib, milline soeng paremini mütsiga sobib. Tegelikult ootab ta juba esimest koolivaheaega, sest vanemad viivad ju venna alati koolivaheajal reisile. Nüüd läheb tüdruk ka. Ta teab täpselt, et koolis on neli vaheaega. Seda on veidi vähe tema meelest, seepärast meeldib talle eriti onu minister, kes tahab laste rõõmuks kehtestada kohustusliku viis vaheaega.

1.september tuleb, kus ta pääseb.

AGNE NARUSK

RUUM

RUUM Õige valgustus hoiab silmi

Koolilapse toas peab olema mugav ja tema eale ning kasvule vastav töönurk.

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Koolilaps vajab head tuba ja õiget valgustust Istumine on lülisambale 2,5 korda suurem koormus kui seismine.

Pikalt vales asendis istudes võib selja sirutajalihased üle koormata ja välja venitada. Tagajärg on seljavalu või rühimuutus, mida lapsed ise ja ka vanemad ei märka.

Iga õppeaasta esimestel päevadel – ja kui kogu tooli pinnal (mitte serval), toetudes vaja, siis ka õppeaasta sees – käib Kose reitele nii, et tallad on kindlalt vastu põrangümnaasiumis klasse mööda töömees, dat. Kõhu ja laua vahele peab jääma labakäe laiune vahe. Keha kes koolilaudu ja -tooolgu kallutatud veidi etle lastele parajaks reSPETSIALISTID tepoole, kuid nii, et selg guleerib. Arvestatakse SOOVITAVAD ära ei väsiks ja liialt püsõpilase kasvuga; õpetises asendis pinges ei taja, kooliõe ja lapsevaSilmade kaugus monitorist oleks. Pea ja keha vari nemate (“Minu laps on 50–70 cm ei tohi lauda katta, käsivasakukäeline!”) sooArvutihiir ja klaviatuur varred olgu vabalt laual vitusi, samuti valguse ühel kõrgusel ja õlad pingevabad, mitlangemise suunda.

Randmetoega hiirematt on te üles kergitatud.

Gümnaasiumi klasparem siõpetaja Sirje Hanikat Töökoha valgustugevus ütleb, et õpetajana tuleb Vale istumisasend peab olema 500 luksi tal korduvalt lapsevanetoob kaasa rühivead Valgus ei tohi jätta tööpinmatega vestelda ka koKui laps jõuab kooliiknale varju ega peegelduda tagasi kuvarilt duse õppimiskoha teeka, on viimane aeg vaJalad peavad istudes mamal – milline peab olelida lapse vajadusteha ulatuma nii, et põlved on ma koolilapse tool, le vastav töötool. Üht kõverdatud täisnurga all laud, valgustus. Soovikindlat valemit siin Seljatugi peab toetama tused on üldiselt ikka pole, kõige kindlam on selga, jälgides selle anatooühed ja samad: laps minna koos lapsega milisi kõverusi peab istuma istmikuga poodi ja proovida eri6 AUGUST 2016 KOOLIAEG

nevaid toole. Kasvule sobilikul toolil ulatuvad lapse jalad maha nii, et põlved on kõverdatud täisnurga all ning seljatugi toetab selga, jälgides selle anatoomilisi kõverusi.

Tooli istme kõrgus võiks olla reguleeritav. Kui liigutada tool laua äärde, on oluline, et käed jääksid laua peale nii, et käsivars oleks küünarnukist kõverdatud täisnurga all. Kiikmehhanism, mis tagab seljatoe dünaamilisuse ning lisab teismelistele ja täiskasvanutele mõeldud toolide puhul mugavust, ei ole algklassilaste – ja ka väga energiliste laste – puhul siiski soovitatav, sest võib lapse tähelepanu hajutada.

Laps keskendub siis pigem toolile kui õppimisele. Kui lapsel on raskusi laua taga õiges asendis istumisega, võiks ta panna istuma hoopis seljatoega söögitoa toolile, mis ei liigu ning mille rattad ei kriibi põrandat.

Sisearhitektid Kristi Lents ja Hannelore Kääramees ütlevad, et koolilapse laua puhul pole materjal kõige määravam, pigem see, kuidas selle taga saab istuda – kas tooli ja tööpinna kõrgus on lapsele õiged? Algklassilastele sobib väga hästi laud, mille kõrgust saab samuti kasvu järgi reguleerida. Kui laua kõrgus pole reguleeritav, kuid laps on väike, võib tema jalgade alla asetada sobiva kõrgusega pingi.

Koolilaps vajab kindlasti ka laualampi. Et tavapäraselt paikneb valgusti ruumis keset lage, kuid töölaua koht on akna all, siis langeb kunstvalgus laua ääres istujale selja tagant ja tekitab tööpinnale varju.

Abistav laualambivalgus peaks tulema paremakäelise jaoks vasakult, ja vastupidi.

Kõige mugavam on kindlasti liigendiga lauavalgusti, mille valguse suunda saab vastavalt vajadusele muuta. Töökoha valgustugevus peab olema 500 luksi. Selle tagamine eeldab lisaks laualambile korralikku üldvalgust, mis võimaldab valgustada ruumi ühtlaselt. Ainult kohtvalgustuse kasutamine tekitab suuri valguse ja varju kontraste ja pigem väsitab lapse silmi. Üldvalgustuseks sobib hästi difuusse kupliga lamp, mis kumab ühtlaselt igasse suunda, miks mitte näiteks valge opaalkupliga plafoonvalgusti. Hea, kui valguse tugevust saab lülitist muuta – nii saab peale praktilisuse muuta ka meeleolu ruumis. Ülle Jõks valgusteid müüvast Hektor Lightist soovitab paigutada laualambi õppimiseks ja kuvariga töötamiseks nii, et see ei peegelduks kuvarile ega jätaks käe varju tööpinnale. Lastetoalamp peab olema alt kaetud läbipaistmatu klaa-

si või plastiga – valguse levikut ei takista ja otse silma ka ei paista.

Valgusti kuplid võiksid olla mittepurunevast materjalist, vältida tuleb teravaid servi. Lapse käe ulatuses olevad valgustid ei tohiks ka kuumaks minna. Üks ohutumaid võimalusi on leedvalgustid, mis ei kuumene ning on põrutuskindlad. Leedvalgusti kasutamine on ka säästlik, juhul kui lapse toas põleb tuli öö läbi või unustavad nad lahkudes tule põlema.

Teine võimalus on kasutada energiasäästulampe. Üks reguleeritava valgustugevusega lamp võiks olla ka voodi kõrval, sest vahel tahab laps enne magama jäämist lugeda, vahel jälle hämaruses muusikat kuulata.

Korraliku monitoriga on kergem

leb: arvutihiirt ja klaviatuuri tuleks hoida enam-vähem samal kõrgusel, et vältida käe üleliigseid liigutusi. Randme õige asendi tagamiseks võiks kasutada randmetoega hiirematti. Et vähendada koormust, peaks klaviatuur olema lauaservast nii kaugel, et kirjutaja saaks toetada küünarvarred lauale või vähemasti tooli käetugedele.

Kindlasti peaks laps saama mahukamaid kooliülesandeid teha korraliku monitori taga. Väga pisikese sülearvuti või tahvelarvuti pikem kasutamine rikub silmi ja rühti, sest silmade soovitatav kaugus monitorist võiks olla 50–70 cm. Samuti peaks vältima väikse ekraani kohal küürutamist. Ka suurem sülearvuti eeldab pikemalt töötamisel alust, mis tõstab monitori silmade jaoks mugavamale kõrgusele.

Kehaasend vajab tähelepanu ka arvutiga töötades.

Kes ütles, et üks hea reguleeritav Ajakiri Tehnikontoritool peab olema sinine või must? kamaailm loetVärv ja muster sobivad lastetuppa hästi.

SIGNE KALBERG

täispuidust mööbel Kirjutuslaudade kampaania!

Täispuidust kirjutuslauad kuni 30% soodsamad!

Kampaania kestab 11.07.-11.09.2016

Tule tutvuma Tallinna Järve keskuses, Tartu Jõe keskuses või telli laud meie e-poest! www.unolik.ee

KOOLIKOTT

Kott, kuhu lapse viid?

Algklassilapse koolikott peaks olema just nii suur, et kõik vajalik ära mahuks ja just nii väike, et jüts sellega liikuda jaksaks. Tegelikkuses on seda väga raske saavutada. Nõuandeid kogus Agne Narusk.

Algklassilapsele tuleks osta kindla vormiga ranits, mis ei vaju lössi ja kus vihikud-raamatud ei lähe kortsu. Väga oluline on koti seljaosa, mis peab olema tugev ja polsterdatud. Rihmad olgu laiad, siis ei sooni need õlgu. Hea, kui need on samuti polstriga, sest lapsel tuleb päris palju asju kaasas kanda.

Kott peab olema nii suur, et mahutab vabalt A4-suuruses raamatuid ja vihikuid. Kokkuhoid ahvatleb ostma suuremat kotti, et sellest oleks ka vanemates klassides asja, kuid tasub tähele panna, et ka kott ise kaalub üksjagu ja väike laps liigub suure kotiga päris kohmakalt. Hea, kui sel on nii sees kui ka väljas väiksemaid taskuid, nii on kergem lapsel vajalikku kiiresti üles leida.

ei tohiks koolikoti kaal ületada 15 protsenti lapse kaalust. Tervisekaitsenõuete järgi tohib 1.–3. klassi õpilase seljakott kaaluda maksimaalselt 3 kg, 4.–6. klassi õpilastel 3,5 kg ja 7.– 9. klassi õpilastel 4,5 kg. Tegelikkus kipub olema teine: mõned aastad tagasi terviseameti poolt läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et kui esimeses klassis ületas koti kaal lubatut 30% juhtudest, siis alates teisest klassist ei vastanud juba 72% õpilaste ranitsate raskus lubatud kaalule.

Allikad: Eesti Päevaleht, Delfi, terviseamet

Koolikotti ostes tasub seda põhjalikult nii seest kui ka väljast uurida: mis materjalist see on, kui hästi puhastatav, kas kotil on sees taskud ja sahtlid. Ranitsa kõikidel külgedel peaks olema helkurid, mis teevad lapse pimedal ajal liikluses hästi märgatavaks. Kindlasti minge kotti ostma koos lapsega, siis saab kohe proovida, kuidas see selga istub ja kas annab parajaks reguleerida. Pealegi võite muidu teha saatuslikke vigu, ostes näiteks Hello Kitty pildiga koti printsess Helga oma asemel vms.

Kes kindlalt teab, et paar-kolm aastat lapsele uut koolikotti ei osta, võiks otsustada klassikalisema disaini kasuks, sest iidolid võivad muutuda paari kuuga.

Jälgige ranitsa kaalu – tühi kott ei tohiks kaaluda üle 1,3 kilo. Täidetuna 8 AUGUST 2016 KOOLIAEG

www.meblik.ee

FOTO: SHUTTERSTOCK

KOOLIKORD

FOTO: SHUTTERSTOCK

Väljaspool koolimaja aga palun!

Koolid taskutelefone ei armasta

“Oleme telefoni abil kunstiõpetuse tunnis ideid otsinud,” selgitab tüdruk.

Põhja-Eestis asuva gümnaasiumi algklasside õpetaja on oma klassi lastega kokku leppinud, et telefoni ei kasutata ei tunni ajal ega ka vahetunnis ja pikapäevarühmas mängimiseks. “Ainult emale tohib helistada, selleks eraldi luba küMobiiltelefoni koht pole koolis, on enamiku õppeasutuste range sima ei pea, aga tavaliselt nad ise ütleseisukoht. Kui seda just õppetöös vaja läheb, siis olgu, aga muidu vad, et tahavad helistada,” räägib õpetaolgu telefon kotipõhjas vakka. Eriti algklassides kehtestavad ja. Tema teada nõuavad sama kõik kooli õpetajad kindlad mobiilireeglid, näiteks nõuavad hommikuti nende algklasside õpetajad, kuid on juhtunud, et mõni õpetaja reeglist kinni ei pea ja luloovutamist. bab lastel vahetunnis või pikapäevarühmas telefoni ikkagi välja võtta. “Teised Koolitööks telefoni tunnis tavaliselt tuletavad õpetajate listis siis ikka meelde, Üldiselt on keelatud, aga mitte päris keelatud, vastab ühe Kesk-Eesti gümnaasiu- ei kasutata, kuid vahel siiski, info otsimi- et leppisime ju teisiti kokku,” märgib ta. mi 11. klassi noormees küsimusele, kuidas seks näiteks. Keemiaõpetaja kasutab ka Telefoni pole ta õppetööks kasutaon reguleeritud nende koolis mobiiltelefo- õppeplatvormi Kahoot, tunnikontrolli- nud, sest koolil on olemas tahvelarvutid de ja õppeharjutuste tegemiseks. “Teis- ning siis võtab ta pigem need kasutuseni kasutamine.

“Pole nii range” tähendab tema kee- tes tundides kasutatakle või läheb klassiga arvules seda, et kõik õpetajad ei pruugi kurjus- se telefoni õppe eesmär- Õpetaja: ainult emale tiklassi. Ka tema nimetab tama hakata, kui telefonist korra kella või gil harva,” kõneleb poiss. õppeplatvormi Kahoot ja tohib helistada, sõnumeid vaadata. “Õpetajad reageerivad Siis lähevad juba käiku ka pranglimist, mida tesellises olukorras erinevalt,” täpsustab ta. arvutid ning selleks min- selleks eraldi luba hakse Miksikese keskküsima ei pea.

“Mõni palub rahulikult telefoni ära panna, nakse arvutiklassi. konnas. “Kasutan arvutit mõni katkestab tunni ja saab väga kurjaks.” erinevates ainetundides – Üks on kindel: telefoni tunni ajal laua Telefon õpetaja lauale eesti keeles, loodusõpetuses, matemaatipeal hoida ei tohi. Õpetajad nõuavad, et “Tunni ajaks panevad lapsed telefoni kas,” räägib õpetaja. see oleks kotis, hääletul režiimil. Mis tä- õpetaja laua juurde lisalauale,” kirjelhendab muidugi ka seda, et telefoni õppe- dab ühes põhikoolis kehtestatud korda Kodukord keelab mustvalgel töö ajal helistamiseks ei kasutata. Kui, siis 4. klassi poiss. Mõni püüab nõudmisest Kui uurida koolide kehtestatud kodukorvaid äärmuslikul juhul ning õpetaja loal, ka kõrvale hiilida, aga kui õpetaja seda da, siis üldiselt kinnitavad need eespool vahendab noormees. märkab, hakkab pahandama ning võtab kõneldud juttu – mobiiltelefon on tunnis Salaja üritatakse tunnis telefoni kasuta- telefoni tundide lõpuni enda kätte hoiule. keelatud, kui seda ei kasutata just õppeda ikka – Facebookis käimiseks või mängiÕppimiseks pole telefoni tema klas- tööks. miseks. “Mina tunnis ei mängi, aga meele- sis seni kasutatud, küll aga arvuteid – selNäiteks Tartu Hansa kooli kodukord lahutuskülgedel, näiteks 9GAG-is olen käi- leks minnakse arvutiklassi – näiteks loo- ütleb: “TaHK-is kasutatakse mobiiltelefonud küll,” tunnistab ta. Neilt, kes õpetaja dusõpetuses. Kuid tõenäoliselt see muu- ne tunnis vaid õppetööks vajalikel juhtunõudmisi järjepidevalt eiravad, on õpetaja tub, sest tema kaks aastat vanemal õel del õpetaja loal. Kõigi IKT-vahendite katunni ajaks telefoni hoiule ka võtnud. on telefoni juba koolitunnis vaja läinud. sutamine tunnis toimub õpetajaga koos10 AUGUST 2016 KOOLIAEG

KOOLIKORD kõlastatult. Nende nõuete rikkumisel on õpetajal õigus soovikohast õppetööd häirivad seadmed võtta selleks õppetunniks hoiule.”

Veelgi konkreetsem on Võru gümnaasium: “Mobiiltelefonid ja muud elektroonilised vahendid peavad olema tundide ajal välja lülitatud ja asuma koolikotis või selleks ette nähtud kohas klassiruumis. Nimetatud vahendeid võib kasutada aineõpetaja nõusolekul või korraldusel. Vastasel juhul on õpetajal õigus need hoiule võtta ja õpilasel kohustus hoiule anda. Hoiule võetud asjad hoiustatakse kooli direktori juures, kust need saab kätte õpilane või õpilase seaduslik esindaja (PGS § 58 lg 3 p 6).”

Rapla Vesiroosi gümnaasium on tagasihoidlikum: “RVG õpilasel on tunnis kaasas ainult vajalikud esemed. Tunni ajaks lülitatakse mobiiltelefon välja. Arvuti ja teiste elektrooniliste vahendite kasutamine peab olema seotud tunni eesmärgiga ja kooskõlastatud aineõpetajaga.”

Olgu aga koolide kodukorra sõnastus milline tahes, ühtne sõnum on see, et mobiiltelefoni tohib kasutada õpetaja nõusolekul või korraldusel. Muul juhul on selle koht koolikotis (kui mitte õpetaja käes).

ÕPILASI OOTAVAD EES DIGIPÄDEVUSE TASEMETÖÖD Las laps saab nurutud nutiseadme, sest 2017/2018. õppeaastast hakkab riik läbi viima digipädevuse tasemetööd, et teadmistest ja oskustest koolidele ning õpilastele endile selgem pilt anda.

Kui laps soovib endale nutitelefoni või arvutit, siis pole see pelgalt tema tüütu kapriis – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmed on tänapäeva elu, sealhulgas hariduse omandamise vääramatu osa. Tahab siis lapsevanem seda või mitte.

Haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul on kõikide õppeainete õppimise üks eesmärk aidata õpilastel omandada ainevaldkondlikus mõistes asjakohane digipädevus. “Digipädevus on üks kaheksast üldpädevusest, mida tuleb koolidel õpilastele lisaks õppeainetele õpetada,” selgitab Rillo.

Ministeerium on loonud ka digipädevusmudeli, kus kirjeldatakse ootusi õpilaste teadmistele ja oskustele erinevates vanuseastmetes. “Mudel annab koolidele ühtse suuna, milliseid digivaldkonna oskusi ja teadmisi erinevates ainetes tuleb õpetada,” täpsustab Rillo.

Näiteks peaks sisuloome valdkonnas oskama 3. klassi õpilane juhendaja abil ise luua digitaalseid materjale, nt loovtöid. Keskharidusega noor peaks aga oskama luua lihtsamat veebilehte, lühifilmi vms. Isikuandmete kaitsmist silmas pidades on mudelis kirjeldatud, et 6. klassi lõpus peaks õpilane oskama kasutada tugevaid paroole ning mitte avaldama delikaatset infot enda ega teiste kohta avalikus keskkonnas.

Alates 2017/2018. õppeaastast hakkab riik läbi viima digipädevuse tasemetööd, et teadmistest ja oskustest koolidele ning õpilastele endile selgem pilt anda. Riik on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks soovi korral võimalik koolides kogu õppetöö viia läbi digitaalsete õppematerjalide abil.

“Eestikeelne e-õppevara muudetakse paremini kättesaadavaks, järk-järgult minnakse üle e-eksamitele ja e-tasemetöödele, pakutakse õpetajatele täienduskoolitust ning toetatakse omavalitsusi ja erakoolide omanikke internetiühenduse parendamisel ja õpetajale õppetöö läbi viimiseks vajalike digiseadmete soetamisel,” kirjeldab Kristel Rillo.

KRISTIINA VIIRON

KOOS KOOLI

Osta Coop koolikampaania tooteid ja registreeri ostutšekk Coopi kodulehel

KAMPAANIA PERIOOD 28.07.- 11.09.16

www.coop.ee/taskuraha

9999 9999 9233 9999

R ÕIVAD

Koolivorm vahetus kolm korda, enne kui kadus.

Et siis tasapisi tagasi tulla FOTO: ERAKOGU

1978. aastal kooli läinud lapsena oli mul võimalus kanda kolme erinevat, ülevabariigiliselt kohustuslikku koolivormi. Ära sai nähtud seegi aeg, kui õpetajad vormi nõudmise muude sündmuste keerises unustasid.

FOTO: ERAKOGU

Aasta 1978 – tütarlapsed pihikseelikus.

FOTO: ERAKOGU

Neli aastat kehtis Eesti nõukogude sotsialistlikus vabariigis teksariidest koolivorm. Nagu pildilt näha, olid väikesed mööndused lubatud.

ewald junior EESTI TOODE, EESTI DISAIN! SÄRGID KOOLIPOISTELE!

1978. aastal sammus pisike tüdruk koolimaja poole nii keskmiselt sinises vööga pihikseelikus ja rohekassinises pluusis. Suuremad tüdrukud kandsid samasugust sinist seelikut ja vesti.

Ka pükse tohtisid tüdrukud kanda, sel ajal polnud viigipüksid tüdrukute jalas enam mingi uudisasi, küll olid need seda 60-ndate lõpus, mil kirjeldatud vorm kasutusele tuli.

Klassivennad kandsid nii pikki kui ka lühikesi (sic!) viigipükse ja vesti või pintsakut. Pidulikuks puhuks kanti vormi juurde valget pluusi, tüdrukute pluusikrae oli volangidega. Ja muidugi pidi rinnas olema oktoobrilapse viisnurkne märk.

Ka müts kuulus tolle aja vormiriietuse juurde – algklassitüdrukul sinisest villasest riidest kahe triibu ja samast kangast kaetud väikse nokaga, poistel ühe valge triibu ja mustast plastist nokaga. Ei mäleta küll, et neid mütse keegi rohkem kui esimesel koolipäeval ja mai- ning oktoobripühade paaraadil oleks kandnud. Siis oli see mõistagi kohustuslik.

Siis tuli teksa

Ruuduline seelik ja sinine pintsak 1986. aasta klassipildil.

12 AUGUST 2016 KOOLIAEG

1979. aasta jaanuaris tuli teksariidest koolivorm – püksid, seelik, vest ja jakk, seda viimast kandsid poisid. Pluus muutus sinakasrohelisest helesiniseks. Et kolmandas klassis astus kogu klass pioneeriks, tähendas see ühtlasi igal hommikul punasest atlasest kolmnurkse räti kaelasidumist.

Tuleb tunnistada, et n-ö vabrikurõivaid loo autor õieti kanda ei saanudki.

Ema õmbles ise teksariidest seeliku, mis erinevalt värvliga vormiseelikust oli traksidega ja rinnaesise lapaku ja taskuga. Sarnase seeliku õmbles mu parimale sõbrannale ka tema ema. Kool sellest probleemi ei teinud, välja arvatud üks kord pioneeri-

Esinduskauplus: Paldiski mnt. 29, Tallinn www.ewald.ee

RÕIVAD Koolis kuulus seeliku juurde ka tume- Vorm tüütas ära de rivivõistlusel – siis loeti ühtemoodi vormi puudumist klassis suureks patuks. Pi- sinine pluus ja pintsak. Miskipärast pea- Selle vormi eluiga oli teksa omast pikem ja nii dulikul puhul tuli pioneeridel kanda valget linna lapsed ega ka linnalähedaste kooli- kippus 1986. aastal keskkooli jõudes ühetaode tüdrukud pintsakut lisest riietusest paras tüdimus peale. Nii püüti embleemiga pluusi. ei kandnud, nemad olid vahelduseks pintsaku asemel kanda kampsuLisaks seelikule alati vaid seelikus või tu- neid ja pusasid. Sealjuures ei pidanudki need õmbles ema mulle ka si- Ilma tumesinise mesinistes vormipükstes ilmtingimata sinised või tumedates toonides nisest velvetist vesti ja pintsakuta koolitulek ja pluusis. püksid, oma ema õm- tähendanuks 1985. olema. Imelikul kombel seda tõesti enamasS e e v a s t u R a p l a ti lubati, kurjaks muutus üksnes sõjalise algmeldud vesti sai endaaastal sotsiaalset keskkoolis, kus mina õpetuse õpetaja – ise täitsa eesti mees, kel oli le sõbranna, see oli tekõppisin, tähendanuks eriline fetiš ka vormimütsi vastu. Ilma selle sariidest – fotol vasta- enesetappu. ilma pintsakuta kooli- halli värvi nokatsita tundi lihtsalt ei lubatud. valt vasakult teine esimeses ja teises reas. Kool vanemate ise- tulek sotsiaalset enesetappu ehk kaas- Nii otsisid klassiõed – mina kaasa arvatud – tegevust ei tauninud, kuna rõivaste värv õpilaste ääretut hukkamõistu. Kuigi õpe- paaniliselt iga tunni eel paralleelklassi omaja tegumood sarnanes koolivormi omaga tajad sellest vaevalt numbrit oleks tei- delt mütsi laenuks. Mujal seda küll mäletataning seega tohtis neid kanda. Nagu fotolt nud. Pintsak kuulus mõistagi ka poiste vasti kanda ei tulnud. näha, ei pandud pahaks ka sinise kamp- riietuse juurde.

Abituuriumi aastal ehk 1988/1989. õpMäletan, et materjal, millest pük- peaastal koolivormi enam otseselt ei nõusuni kandmist.

Ei mäleta, et keegi meist oleks kand- sid-pintsakud õmmeldud olid, määrtud. Riietus muutus üsna nud vormimütsi, seega puudub ka mälu- dus kergesti. Iseäranis vabaks, jäädes siiski ontsiis, kui nendes näiteks Sõjalise algõpetuse pilt, milline see olla võis. likkuse piiridesse. Mis täkooli vahatatud puu- õpetajal oli eriline hendab, et mini küll kanti, põrandale prantsatada.

Ruudulise võidukäik aga muud kehavõlud jäid Nelja aasta pärast tuli käiku uus kooli- Teismeeas tüdrukute- fetiš hallikarva eksponeerimata. vorm, mis tundus algul nii kena, et kand- ga juhtus seda äpardust koolimütsi vastu.

Tuletagem meelde, et sime selle sinise-punaseruudulist voldi- muidugi harva, seevas1989. aastal tõmmati esitud seelikut enne 1983/1984. õppeaas- tu väikesed poisid nägid tihtipeale välja mest korda üle 40 aasta paljude keskkooli ta algust isegi vabaajariietusena. Koos üsna tolmused. lõpetamiste aegu vardasse trikoloor. Kuid Mida vanemaks me saime, seda roh- oma riigi väljakuulutamiseni kulus veel froteeriidest Marati pusaga, tolleaegse moeröögatusega – midagi ilusamat oli kem põlgasime punast kaelarätti, see seoti kaks aastat. kaela vaid tungiva nõudmise peale. raske välja mõelda.

KRISTIINA VIIRON

RÕIVAD

ÜHA ENAM KOOLE OTSUSTAB TAAS KOOLIVORMI KASUKS Ehkki Eestis ühtse kohustusliku koolivormi kandmise kohustust pole, otsustab üha rohkem koole päris oma vormi kasuks. Enamasti on küll vormi täiskomplekti kandmine vabatahtlik, kohustuslik on siis vaid üks element – müts, vest vm. Kui veel mõne aasta eest oli oma vormi teema eliitkoolide pärusmaa, siis täna näitavad uhkusega oma vormi ka paljude väikeste maakoolide õpilased.

Koolivormi kandmise nõuded, nagu öeldud, on kooliti erinevad. Tallinna Prantsuse lütseum näiteks nõuab vormi kandmist algklasside õpilastelt. Vanemad lapsed kannavad, tsiteerides kooli kodulehekülge “koolipäeviti klassikaliselt korrektset riietust”. Teksapüksid pole lubatud.

Kohustuslik koolivorm on ka Peetri koolis, kuid alates 7. klassist on poistel ja tüdrukutel lubatud igapäevaselt kanda tumesiniseid või musti pükse/teksapükse või seelikut.

Võrreldes nõukogude ajaga, mil ainus ere laik vormirõiva juures oli punane kaelarätt, on nüüdisaegsed rõivad värvilisemad. Näiteks Ääsmäe põhikooli vormi juurde kuulub oranž vest, Valga põhikooli vormipluus võib olla salatiroheline, erkkollane või eresinine. Siiski annab ka tänapäeva koolivormides tooni sinine värv – pedagoogide sõnul on see rahustav ning akadeemiliselt stiilne valik. Sinise, enamasti tumesinise eelistamist põhivärvina tunnis-

FOTO: NORRISON

Tänapäeva koolivormi näide – Tallinna Nõmme põhikooli poiss.

tab ka Eesti suurima koolivormitootja Norrisoni juht Kalev Lember. “Koolivormi eelistamisele on mitu tugevat argumenti, klassipildi ühtlustamine on üks neist. Tumesinine lisab korrektsust,” ütleb ta. Lember räägib, et omamoodi on koolivormi taaselustamisele kaasa aidanud ka haridussüsteemi reform, mis on pannud koolid oma nägu ja identiteeti otsima. Koolivorm on selle üks osa. Üha enam auväärsesse ikka jõudnud koole tähistab seda oma vormi kasutusele võtmisega. Üks viimatisi oli Tallinna Kalamaja põhikool, mis tähistas eelmisel õppeaastal oma 100. sünnipäeva. Ka selle kooli õpilased kannavad Norrisonis toodetud punaste triipudega helesiniseid veste. Terve komplekti juurde kuuluvad veel seelik või pihikseelik, pikad püksid, argipäeva ja pidulik pluus, ülepõlve-põlvikud, sukkpüksid, kaelalehv tüdrukutel; viigipüksid, vest, pluusid, pintsak ja lips poistel.

Olemas on ka oma kooli polopluusid.

“Piirkonnakoolid eelistavad enamasti kohustuslikuks muuta ühe kindla vormielemendi, sest mis seal salata, kogu vorm maksab üksjagu,” räägib Lember. Kuigi on mitmeid näiteid sellest, kuidas kool ja omavalitsus tulevad appi raskes seisus peredele, et ka nende lapsed koolivormi selga saaks.

KRISTIINA VIIRON, AGNE NARUSK

mööbel, mis kasvab koos lapsega

514 4476 • info@informatic.ee • www.moll-system.ee 14 AUGUST 2016 KOOLIAEG

KOOLIAEG AUGUST 2016 15

SISUTURUNDUS

Laste spordijalatsid Kasvava lapse väsimusvigastuste ennetajana Kuigi laste kõõlused ja liigesed on tugevad, on kõõluste kinnituskohad veel suhteliselt nõrgad. Laste arengus on kasvamise mõttes väga intensiivne aeg enamasti vanuses 10–15 aastat. Luud võivad kasvada kiiremini kui lihased ning see põhjustab lihasülepinget. Ülepinge omakorda aga annab soodumuse luude ja lihaste vigastustele. Laste sidemed, kõõlused ja lihased on tugevamad kui skeletiluu. Korduvad tugevad liikumised ja põrutused põhjustavad väsimust apofüüsilises piirkonnas (luus kasvuplaadi lähedal asetsev kõõluse/lihase kinnituskoht).

See võib kasvualale põhjustada mikrovõi väsimusvigastusi, mis teatud juhtudel põhjustab ka apofüsiiti ehk sidemete ja lihaste luule kinnitumise koha põletikke.

Seepärast soovitavad arstid ja füsioterapeudid väga paljudel juhtudel ortoostugesid, et alajäsemete läbivajumine liigestest ei oleks liiga suur. Eriti oluline on toetada jalavõlvi ja pakkuda stabiilseid jalatseid just intensiivses kasvueas, mis suurendab võimalust, et alajäsemetes on ka täiskasvanuna vähem muresid. Kindlasti tuleks kasutada spetsiaalsed lihaseid ja kõõlu16 AUGUST 2016 KOOLIAEG

seid treenivaid harjutusi. Juba ainuüksi regulaarselt tehtavate harjutuste ja targa treenimisega on võimalik näiteks ülepronatsiooni ulatust vähendada. Küll aga on mure selles, et valdavalt lapsed neid harjutusi ei tee või kui natuke aega teevadki, ei ole see tihti piisav. Kõik me oleme selja tagant vaadates märganud, kuidas paljudel lastel silmanähtavalt vajub jalalaba sisse. Võime ainult ette kujutada, milline koormus näiteks jooksmisel või hüppamistel sellisel juhul liigestele tekib.

Inimese keha on suletud kineetiline kett. Kõrvalekalded jalalaba liigutustes põhjustavad väärasendeid ülemistes ke-

haosades. Lastel ja noortel on apofüsiidi ennetamises oluline osa kõrgetasemelistel spordijalatsitel. Hea lastele mõeldud spordijalats on ehitatud nii, et põrutus leeveneks, on päkaosas painduv, aga struktuurselt stabiilne. Kuna ülepronatsiooni esineb lastel väga palju, siis on mõistlik kasutada sisekiiluga jalatsit, et suurendada stabiilsust veelgi. ASICS GEL 1000 JR jooksujalats on siinkohal suurepärane spordijalatsi näide. GEL-i summutuselemendid vähendavad põrutust, Trussticu kesktoestustugi teeb jalatsi stabiilseks ning Duomaxi vahetalla sisekiil vähendab ülepronatsiooni ulatust.

Väga tihti sellest piisab, ei ole vaja lisaks ortoossisetaldu või muid toestavaid sidemeid. Jala normaalset liikumist ei ole vaja piirata, vähendada on vaja ohtlikke üleliikumisi. Kokkuvõttes on lapsel mugavam ning turvalisem treenida.

Vähemtähtis ei ole see, et struktuurselt tugevamad spordijalatsid kestavad ka kauem ning hinnavahe on vahel vaid 5–10 eurot. Ja miinimum, vähegi tõsisema spordipoisi/-tüdruku jooksujalats võiks olla löögisummutuselemendiga (n GEL-i padi ASICS-u spordijalatsites).

NÕUANNE

Läheneva kooliaasta puhul tasuks meelde tuletada lihtsamaid esmaabivõtteid ja neid ka lastele õpetada.

Asjad, millele tasub enne kooliaasta algust mõelda Esimese klassi lapsed, kes peavad pärast lühikest koolipäeva ise koju jõudma ja seal turvaliselt vanemate tulekuni hakkama saama, võivad sattuda kõikvõimalikesse olukordadesse. Mida saaks teha, et lapsel oleks pärast koolipäeva turvaline ja huvitav ning lapsevanemal süda rahulik?

LAPS POLE KOJU JÕUDNUD Mõnikord juhtub ka kõigile ettevaatusabinõudele vaatamata, et laps ei jõua õigeks ajaks õigesse kohta, telefon on välja lülitatud ja vanem muutub hämarduvas õhtus järjest murelikumaks. Mida siis teha?

Helista läbi kõik, kes võivad midagi teada. Nüüd on kasu sellest nimekirjast, kus on kirjas kõigi telefoninumbrid ja aadressid.

Sõida/käi läbi koolitee ja kohad, kuhu laps võib olla pidama jäänud (nt elektroonikapoed, kus saab arvutimänge mängida, mänguväljakud jm). Samal ajal peaks keegi olema kodus, juhuks kui laps peaks ise välja ilmuma. Kui kedagi koju jätta ei saa, jäta vähemalt uks lukust lahti (juhuks kui lapsel on võtmed kadunud) ja kiri lauale, et ta kuhugi ei läheks ja kohe helistaks.

Positsioneeri. Kas see annab tulemusi?

Politsei. Kui teatad politseisse oma lapse kadumisest, siis järgi edasi nende antud juhtnööre ja õpetusi.

Pärast lapse leidmist on teil mõlemal vaja sellest õppida. Ära süüdista liigselt ennast ega teda. Te olete mõlemad alles uues situatsioonis ja karistused ei aita siin midagi. Analüüsige üheskoos seda, mis läks valesti ja leppige kokku kindlamad plaanid, kuidas edaspidi selliseid ehmatusi vältida.

18 AUGUST 2016 KOOLIAEG

e s m a ab i võt te d

FOTO: SHUTTERSTOCK

tegema? Kas tohib sõpru külla kutsuda? Kui kaugele tohib kodust liikuda? Kas tohib TV/ arvuti taga aega veeta? Jne.

1. Kas olete koos lapsega koolitee läbi käinud?

4. Telefon, telefon, telefon!

2. Kas õhtupoolik on sisustatud?

Algklasside lapsed ei peaks olema pärast tunde iseenese hooleks jäetud. Ma ei mõtle selle all seda, et nad ei võiks kunagi üksi kodus olla. Pean silmas, et see, mida nad teevad ja millal, peaks olema vanematega kokku lepitud. Näiteks esmaspäeval ja kolmapäeval on muusikakool, teisipäeval ja neljapäeval tuleb otse koju ja reedel võib olla sõbra juures. Nii on väiksem võimalus, et lapsed omapäi meelelahutusi otsima hakkavad (nt kaubanduskeskustest) ja ennast kuhugi kooliteele “unustavad”.

3. Mis ootab kodus ees?

Väga vähestel vanematel on võimalik pakkuda oma lapsele pärast tunde seltsi ja tuge.

Küll aga on kõigil võimalik vaadata, et kodu oleks turvaline (kemikaalid, juhtmed, ravimid, alkohol, ligipääs arvutile jne) ja last ootaks tervislik toit. Kasulik on ka lapsega läbi rääkida, mida temalt oodatakse, kui ta koju jõuab – kas ta peab iseseisvalt ära õppima või võib oodata sellega vanema tulekuni?

Kas ta peab ka mõne majapidamistöö ära

® Püüdke välja uurida, mida ja kui palju laps võttis. ® Helistage mürgistuskeskusse 16 662 ja küsige nõu. ® Seisundi halvenemisel kutsuge kiirabi.

LõiKehaavad ja Kriimustused

Mida saaks teha, et lapsel oleks pärast koolipäeva turvaline ja huvitav ning lapsevanemal süda rahulik?

Kui veel ei ole, siis nüüd on seda viimane aeg teha. Igal sammul, igal nurgal võiks rääkida võimalikest ohtudest (nt ka parklas sõidavad autod kiiresti) ja võimalikest ahvatlustest (nt ära astu siia poodi sisse).

Lapsel võiks olla alati kaasas (nt päeviku või rahakoti vahel) nimekiri nende liiklusvahendite graafikutega, millega tal sõita tuleb. Kui ta juhtub mingil põhjusel oma tavapärasest sõidukist maha jääma, teab ta, millal järgmine sõiduvõimalus tuleb.

Kui laps peab pärast kooli ise minema huviringidesse, peavad loomulikult ka need teekonnad olema eelnevalt selgeks õpitud.

mürgistused

Kuigi me kõik teame, kui ohtlik on mobiiltelefon tervisele ja teame ka seda, kuidas tänapäevased nutitelefonid katastroofiliselt suurendavad laste igapäevast ekraaniaega, ei saa ikkagi päris ilma telefonita läbi. Päris pisikeste laste puhul võiks vanem ise iga päev kontrollida, et telefon oleks laetud, sisse lülitatud ja kotti kaasa pandud. Võib-olla on isegi võimalik seadetest niimoodi määrata, et lapsevanema kõned alati valju häälega helisevad (vanem ju teab isegi, et tunni ajal ei helista).

Teisalt on hea, kui vanem on telefonitsi lapse jaoks alati saadaval, pärast tunde saab siis laps vajadusel helistada ja nõu küsida või raporteerida. Kui vanem ise ei saa kõnedele vastata, siis peaks kellegi teisega (vanaemaga?) kokku leppima, et tema oleks pisikese koolilapse jaoks telefonivalves.

Väga hea abivahend tööl käivale lapsevanemale on ka kodune lauatelefon. Palu lapsel alati kohe koju jõudes teha lauatelefonilt vastamata kõne oma mobiilile või helista ise koju.

5. Koostöö teiste vanematega.

Vanemate omavahelisel kokkuleppel ja nõusolekul võiks klass ette võtta kontaktandmete vahetamise. Kõigil peredel võiks olla iga lapse ja iga lapsevanema aadressid, telefoninumbrid.

Ei ole ka välistatud, et esimeses klassis vanemad kordamööda väikeste lastegruppide eest õhtupoolikutel hoolitsevad. Nt toovad koolist autotäie lapsi enda juurde mängima – iga päev on siis lastel turvaline ja lõbus. Nii peaks iga pere leidma näiteks ühe päeva nädalas, et õhtupoolikul lapse ja tema sõprade eest hoolt kanda.

SIIRI-LIISI KRAAV, PEREKASVATUSE INSTITUUT PEREJALAPS/DELFI.EE

® Pange laps võimalusel istuma. ® Peske kriimustus/lõikehaav ettevaatlikult veega puhtaks. Igaks puhastamiseks tuleb kasutada uut puhastuslappi. ® Puhastamisliigutused tuleb suunata vigastusest eemale. ® Asetage haavale piisavalt suur haavaplaaster, millel on riidepolster. ® Vahetage plaastrit, kui see on saanud märjaks või mustaks. ® Juhul kui lõikehaav on sakiliste servadega, viige laps kindlasti EMOsse, sest haava võib olla tarvis õmmelda. ® Pöörduge perearsti poole, kui haav läheb paiste, punetab ning tekib palavik.

KuKKumised ® Sagedamini piirdub kukkumine ehmatuse või mõne sinikaga, sest kukkudes võivad puruneda väikesed veresooned ja tekkida verimuhk. ® Kui laps on kukkumise järel täiesti vaikne, nutab nõrgalt või kiljuvalt, jääb ootamatult uniseks või hoopis magama, tuleb ta viia läbivaatuseks lähimasse haiglasse. ® Valutavat kohta saab leevendada külmaga (külmakoti või jaheda veega). ® Kui muljuda saanud jäse on liigutamisel valulik või ebaloomulikus asendis, viige laps meditsiinilise ravi saamiseks arsti juurde. ® Iga kukkumise järel peaks laps rahulikult lamama, kuni on selge, et vigastusi ei ole.

Koerahammustus ® Peske haava rohke sooja vee ja seebiga, seejärel puhastage desinfitseeriva lahusega. Katke haav nii puhtalt kui võimalik.

Kui haav jookseb verd, siduge rõhksidemega ja minge lähimasse haiglasse. ® Võtke kaasa lapse vaktsiinipass, sest tarvis on teada, kas talle on tehtud teetanuse kaitsesüst. Tundmatu looma hammustuse korral tuleb arvestada võimalusega, et last peab vaktsineerima marutaudi vastu. ® Iga loomahammustuse korral küsige alati arstilt nõu.

NiNaverejooKs ® Ninaverejooks algab tavaliselt üsna ootamatult. Verd võib tulla kas tilkadena või pideva nõrgema/tugevama vooluna. ® Ninaverejooksu ajal võib kannatanu rohkesti verd neelata või hingamisteedesse tõmmata, mis võib põhjustada oksendamist, köha ja hingamisraskust. ® Ninaverejooks võib olla ohtlik, kui kannatanu verekaotus on suur.

Kui ninaverejooks järgneb peatraumale, võib erituv veri olla vedel, veetaoline – see on väga tõsine haigusnäht ja vajab kiiret abi. ® Kallutage kannatanu pea ja ülakeha ettepoole. Käskige kannatanul hingata läbi suu ning suruda sõrmede ja pöidlaga ninasõõrmed kinni (vajadusel peate seda tegema ise) vähemalt 10 minutiks. ® Kuklale ja otsmikule võib asetada külma. Külmakoti alla tuleks asetada rätik või mõni muu riideese. ® Juhul kui 30 minuti pärast ei ole verejooks lakanud või algab uuesti, viige kannatanu haiglasse või helistage numbril 112 ja kutsuge abi. ® Pärast ninaverejooksu lakkamist ei tohi tugevalt nuusata, vältida tuleks ka füüsilist pingutust.

Turvalist kooliaastat!

EllEn StErnhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

NÕUANNE

NÕUANNE

Kuidas valida lapsele huviringi?

Kahtlemata pakub igasugune huvitegevus nagu trennid, laulmine, kunsti- ja loodusringid lapsele arenemisvõimalust. Millal aga tuleks huvitegevusega alustada ja millest lähtuda huviringi valikul? Ühed tegevused innustavad last rohkem kui teised. Lapsele meelepäraste tegevuste kaudu võib ilmneda ka mõni erianne nagu musikaalsus, tehniline taiplikkus jm, mida tasub silmas pidada. Huvialana alguse saanud tegevus võib tulevikus kujuneda ka õpitavaks erialaks. Kindlasti tuleks last sel juhul toetada ning võimaldada huvialaga tegeleda. Kui esmane tõuge huvitegevuseks tuleb kodust, siis enamasti on võimalik lasteaias ja koolis sellega jätkata.

Kui laps on avaldanud soovi hakata tegelema mõne harrastusega, hakatakse sobivat huviringi valima. Nooremate laste puhul teevad vanemad valiku ilmselt iseseis-

valt, juba suuremate puhul tuleks kindlasti kaaludes võiks küsida ka lasteaiaõpetaja või kaasata last ennast. Seejuures on loomulik, klassijuhataja arvamust. Kõrvalseisja võib et eriti algklassides vahelduvad laste huvid märgata tahke, millele valikut tehes tähesageli ja ette võib tulla olukord, kus laps lepanu pöörata.

Millegi alustamise ja lõpetamisega soovib iga natukese aja tagant midagi uut peaks kaasnema kasvatusproovida. Selline käitumine on moment, on ju huviringinormaalne ja laps võiks saada On loomulik, et delgi oma eesmärk avavõimaluste piires mitmesugu- eriti algklassides da lapse oskusi ja õpetada seid kogemusi. vahelduvad laste talle midagi uut, kujundahuvid ja ringid da tööturul hinnatud isikArvestage lapse soove suseomadusi. Vanemad ja Huviringi valides tulekski läh- sageli. laps peaksid huviringi vatuda peamiselt lapse soovidest ja sellest, mis teda innustab ja silma sära- lides põhjalikult kaaluma, mida see kaama paneb. Mitme põneva ettevõtmise üle sa toob ja millise vastutuse laps endale võ-

tab. Mida nooremalt harjub laps alustatut lõpule viima ja temas tekib tööharjumus, seda tõenäolisemalt ei suhtu ta valitud tegevustesse kergekäeliselt. Üks olulisim mõte, mida meeles pidada, on see, et igasugused ringid tähendavad lisategevust, mis täiendavad koolis õpitut. Lapse põhitöö on siiski koolis käimine ja kuigi huviringid on kasulikud, tihtipeale paeluvamadki, ei saa kooli tagaplaanile suruda. Kui kooliväline tegevus hakkab segama koolitööd, on aeg maha istuda ja arutada, kas ehk on targem mõnest huviringist loobuda. Kui laps veedab päevad koolis ja pärastlõunad ning õhtud huviringides, on tal siis aega hinge tõmmata ja õppida? Saab ta ringitegevustesse põhjalikult süveneda? Lapse hea tervise ja

rahulolu huvides peab talle võimaldama ka niisama olla, vanematega suhelda, kodutöid teha. Pealegi võivad sügisel n-ö kokku rabatud huviringid, millest suure koormuse ja tüdimuse tõttu järk-järgult loobuma peab, võtta koha mõnelt lapselt, kes oleks tahtnud just nimelt sinna kindlasse ringi minna.

Kehv lahendus on seegi, kui lapsel pole ühtegi huvitegevust. Loodus tühja kohta ei salli ja täiesti sisustamata vaba aeg on hea pinnas valede valikute tegemiseks.

Uksed jäägu valla

Last huviringi pannes tasub endale korrata, et tegemist on just nimelt huvi ringiga – tegevusega,

Ballett? Jalgpall? Mõlemad?

FOTO: SHUTTERSTOCK

mis pakub lapsele rõõmu ja vaheldust, tekitab temas hea enesetunde ja soovi midagi uut õppida. Lapsele ei tohiks panna peale survet saavutada midagi rohkemat, kui ta on võimeline. Loomulikult tuleb last utsitada ja toetada, aga sundimine ei avalda enamasti soovitud mõju.

Ohumärk on see, kui laps otsib ettekäändeid (ka absurdseid), miks mitte huviringi minna, või kui ta kipub luiskama. Huvialadega tegelemine peaks andma lapsele eduelamuse, see peaks olema vabatahtlik.

Kui kaob vaba tahe ja see asendub sunniviisilise harrastamisega, tekib lapses trots ja ta ei pruugi enam kunagi tegevuse juurde tagasi pöörduda.

On oluline, et nii laps kui ka vanemad austaksid üksteise arvamust ja mõistaksid, et mõlemal osapoolel on lapse huvitegevuse planeerimises võrdse kaaluga sõnaõigus. Kui laps oskab selgitada, miks ta huviringist loobuda tahab, ja lapsevanem saab aru (ning kinnitab seda ka lapsele), et lõpetamine ei tähenda ebaõnnestumist, või julgustab last veel pisut vaeva nägema ja näiteks selle õppeaasta (hooaja) lõpuni jätkama, jääb avatuks ka uks huviala juurde.

Loe artiklit täismahus: www.delfi.naistekas.ee

KOOLITARBED

Esimene kirjutusvahend on harilik pliiats Traditsiooniliselt on lapse esimene kirjutusvahend algkoolis harilik pliiats ning kindlasti on selle kasutamisega seotud mälestusi ka igal vanemal koolilapsel ja täiskasvanulgi. Miks peetakse harilikku pliiatsit parimaks vahendiks kirjutama õppimisel? Millist pliiatsit valida? Selgitab Lasnamäe Vene gümnaasiumi algklasside õpetaja Kris Kiipus.

Miks on harilik pliiats hea?

Hariliku pliiatsiga kirjutama õppides on võimalik tehtud vigu kustutada. Harilik pliiats on pehme kirjutusvahend, millega saab hästi harjutada, aga ka joonistada. Kõige tähtsam, pliiatsil on grafiitsüdamik, mis kirjutades jääb hästi paberile.

ÕPPIMINE ON RÕÕM! See harilik pliiats siin on 1. klassis ideaalne – nurgeline HB2.

22 AUGUST 2016 KOOLIAEG

FOTO: INDREK BAUER

Mitu pliiatsit võiks koolis kaasas olla?

Mina palun enda õpilaste vanematel varuda lastele kaks pliiatsit, sest kui üks läheb katki või kaob ära, on teine pinalist asemele võtta. Lisapliiatsit saab ka pinginaabriga sõbralikult jagada, kui temal parasjagu see kadunud või koju ununenud. Lisaks on mul laual suur tops pliiatsitega, kust vajadusel pliiatseid laenan.

klassis aga juba kindlasti. Oleneb käekirjast ja kui palju laps vigu teeb. Mida vähem vigu ja ilusam käekiri, seda kiiremini minnakse jällegi pastaka peale üle. Mullusest esimesest klassist hakkas 21 õpilasest viis juba esimese aasta lõpus pastakaid kasutama. See, kas valida tindipliiats või pastakas, ei olegi tänasel päeval enam nii oluline. (On koole, kus kirjutatakse kogu algkooli aja tindipliiatsiga, hiljem pastakaga – toim.)

Kui tähtis on hea teritaja ja kas seda üldse tohib koolis kasutada?

Mida parem teritaja, seda mugavam lapsel.

Meil on klassis klassiteritaja, mis on suur ja kogub teritamisest tekkinud pliiatsipuru endasse. See on ideaalne teritaja, aga kiiresti tunni ajal teritamiseks võiks lapsel olla kaasas ka endal topsiga teritaja. Miks topsiga? Siis saab seda pärast tundi tühjendada, tunni ajal edasi-tagasi teritamise pärast käimine lihtsalt segab tundi.

Milline on hea tindipliiats?

Paljud kasutavad teksti kustutamist võimaldavaid pliiatseid. Kuigi korrektoreid paljudes koolis väga kasutada ei lubata. Harjutamise ajal aga enamasti siiski natukene tohib kustutada ja seda võimalust kasutatakse päris palju. Kui on harjutatav tekst, mida laps kirjutab tindipliiatsiga ja selles esineb palju vigu või mahatõmbamisi, siis ma ikka palun hariliku pliiatsiga ümber kirjutada.

Milline on hea harilik pliiats?

Keskmise tugevusega, HB2 harilik pliiats, 1. KLASSI LAPSE mida soovitasin ka KOOLIASJAD enda õpilastele kaks tükki osta. KlassikaliAeg on kooliastujale vased pikad pliiatsid on ruda: täitsa sobilikud, kuigi koolikott, pinal, õpilaspäenüüd on tulnud müüki vik (algklassiõpilasele, kuuka kolmnurksed pakpäevadega A5), 2 harilikku sud pliiatsid või spetpliiatsit, värvipliiatsid (12 värsiaalselt vasakukäevi), pliiatsiteritaja, viltpliiatlistele mõeldud pliiatsid (6 värvi), kustutuskumm, 20 cm joonlaud, käärid (ümasid. Usun, et lapsel ra otsaga), liimipulk, lauakaoma väikeste kätega te, plastiliin, pastellkriidid (6– on mugavam kirjuta12 värvi), veetops (mitte klaada peenikese pliiatsisist), vesivärvid, guaššvärvid ga ja aja jooksul kuju(6 värvi, ka valge värv), värvineb välja ka korrektne lapp, pintslid (2t k, peenem ja käehoid. Paksu pliiatlaiem), joonistuspaber A4 ja si puhul peaks oleA3, värvilised paberid A4, A3 ma pliiatsid alati häsmapp joonistustööde jaoks, ti teritatud, et tekst ei kooliriided (paljudes koolides on kohustuslik vest, müts või jääks liiga paks. Hea, mõlemad või koolivorm), vakui pliiatsi otsas on hetusjalanõud ja neile riidest väike kustutuskumm. kott, spordiriided ja -jalanõud.

Kõige mugavamad haNõudmised varieeruvad koorilikud on nurgelised, liti, mõistlik on oma lapse sest neist on hea kinni õpetajalt üle küsida. hoida ning nad ei libiKris Kiipus se käest ära.

Millal tindipliiatsid ja pastakad tulevad?

Mõned lähevad juba esimese klassi lõpus tindipliiatsitele üle, teises

HÄSTI KINNITUVAD ABIVAHENDID TULEMUSLIKUKS JA LOOMINGULISEKS ÕPPIMISEKS

Kas tehnikaajastu on laste kirjatehnikat mõjutanud?

Laste käeline tegevus on väga suurel määral langenud. Enam ei meisterdata nii palju kui varem ja kõik on harjunud klaviatuuril kirjutama. Seetõttu küsitaksegi tihti, et mis mõttega seda üldse õpetada, kui kõik käib nüüd läbi nutiseadmete. Minu seisukoht on aga, et pliiatsiga kirjutamine õpetab käelist tegevust ja koordinatsiooni. Mõned lihased pole vähese kirjutamise või meisterdamise tõttu korralikult välja arenenud, aga peenmotoorika arendamine on lastel väga tähtis: käe-aju koordinatsioon ning ka see, et kirjutataks sujuvalt ja kiiresti.

KEILIT AEDMA

Kinnita, paranda ja dekoreeri püsivalt!

Kinnitad kindlalt ja ohutult!

Kirjuta. Märgista.

Leia üles... kiiresti!

Scotch® Extra Strong universaalliim Metalli, puidu, kanga, naha, papi, paberi, plasti, keraamika, klaasi tugevaks liimimiseks. Ei tilgu.

Nõudepesumasinakindel kuni 65°.

Scotch® Classic liimipulgad Paberi ja papi püsivaks kinnitamiseks. Ei muuda paberit kortsuliseks ja mühklikuks. Saab lühiajaliselt tööd kohendada.

Lahustivaba, lõhnatu.

Veega mahapestav

Post-it® klassikalised järjehoidjad Korduvalt kasutatavad, eemalduvad puhtalt.

Saab peale kirjutada.

3030 30ml 3010008C 84tk

Kinnita ja eemalda plakatid.

Puhtalt ja kiiresti!

Scotch® eemaldatav kleepmass Kergete esemete, plakatite ja paberite kinnitamiseks.

Ei jäta rasvaseid plekke.

6221D 21g

Teated jõuavad värvikalt kohale!

Post-it® värvilised märkmepaberid Kinnitub kindlalt, eemaldub puhtalt.

Kinnitamine, sildistamine ja kaunistamine on imelihtne!

Scotch® Magic™ matt, kristallselge või kahepoolne kleeplint Kristallselge ja õhuke universaalseks kasutamiseks.

Matt - saab peale kirjutada.

Märgistamiseks ja dokumentide parandamiseks. Kahepoolne õhuke puhtaks ja nähtamatuks kinnitamiseks. Fotodele.

654RSP /654RS 76 x 76mm, 100l

6-1975D 19mm x 7,5m

1447 18cm 6208D 8g

Mugavad ja täpsed käärid!

Scotch® Precision käärid Paberi, papi, fotode lõikamiseks, käsitööks.

Pikk tööiga. Vastupidav metallkruvikinnitus.

Mugav käepide ei koorma sõrmi.

Samad käärid parema- ja vasakukäelistele.

Lõikad mugavalt ja rõõmsalt!

8-1975D 19mm x 7,5m 136D 12mm x 6,3m

683-5CB 12x43mm, 100tk

1641 13cm

Scotch® lastekäärid (vanusele 6+) Paberi, papi lõikamiseks, laste käsitööks. Ümardatud otsaga, mittelibiseva käepidemega mugavad käärid. Roostevabad terad puhastad hõlpsalt liimi- ja teibijääkidest. Samad käärid parema- ja vasakukäelistele.

Post-it® ja Scotch® tooteid müüvad: Tallinnas Büroomaailm, Büroo Pluss, ETA Bürootarbed, Orient Kontorikaubad, Nõmme Raamat, Prismad, Rahva Raamat, Tallinna Kaubamaja; Tartus Büroomaailm, Büroo Pluss, Prismad, Rahva Raamat, Tartu Kaubamaja, Kodu ja Kontor; Abja- Paluojal Abja Büroo Pluss; Elvas Büroo Pluss; Haapsalus Kontorikaup Tack MR; Jõhvis Büroomaailm; Kuressaares Büroopluss; Narvas Büroomaailm, Prisma, Rahva Raamat; Orissaares Büroo Pluss; Põltsamaal Büroopluss; Pärnus Büroomaailm, Büroo Pluss, Rahva Raamat; Rakveres Kristallkotkas, Kontori ja Kooli A&O; Raplas Rapla Raamat; Tapal Tapa Raamat; Tõrvas Büroo Pluss; Valgas Büroomaailm; Viljandis Rahva Raamat, Viljandi Raamat. Paljudes poodides koolialguse sooduskampaania.

Unustamatu seiklus, mida ta ilmselt ei mäleta.

EESTI KEELES!

NÜÜD ÜÜD KINOD KINODES!

5 T O I TA I N E T,

M I DA S INU KO O LI L AP S VA JA B Selleks, et laps suudaks keskenduda, õppida, infot meelde jätta ja meenutada, on tarvis, et tema aju oleks õigete toitainetega piisavas koguses varustatud. Kui lapsele tekitab õppimine raskusi, võiks esimese asjana mõelda, millest koosneb tema toidumenüü ja kas ta saab piisavad füüsilist koormust.

Siin on 5 hädavajalikku toitainet, millest võib koolilapsel puudus olla:

Kasuta Eliksiiri kaupluses salasõna “KOOLIAEG” ja saad nendelt toodetelt 10% soodustust.

Pakkumine kehtib kuni 15. sept. 2016.

HEAFILM.EE/DORY

LOODUSLIKUD LISATOITAINED, MIS ON MÕELDUD SPETSIAALSELT LASTELE:

MÕNED SALADUSED ON LIHTSALT LIIGA SUURED

D-VITAMIIN

omab põletikuvastast toimet, annab energiat, toetab immuunsüsteemi ning reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on eelkõige oluline luude ja hammaste õigeks arenguks. D-vitamiini peamiseks allikaks on päikesekiirgus, mis tähendab, et Eestimaa pimedatel kuudel on kindlasti tarvis lisaannust loodulikest toidulisanditest.

Multivitamiin lastele 50tblt Terranova

Sneaky Greens multivitamiini pulber

Orgaaniline omega õlide kompleks

180g Terranova

250ml Terranova

RASVHAPPED on asendamatud aju õigeks arenemiseks, need aitavad keskenduda, on põletikuvastased ning aitavad ärevuse ja depressiooni puhul.

A-VITAMIIN

tagab terve luustikku ja hambad, parandab nägemist ja kahjustunud rakke ning aitab kaasa toimivale immuunsüsteemile.

B-VITAMIINID on kõge olulisemad ained aju efektiivseks toimimiseks. Need kiirendavad ainevahetust, aitavad glükoosi energiaks muundada ja tagavad närvisüsteemi toimimise.

C-VITAMIIN aitab kaasa luu ja hammaste moodustumisele ning on vajalik antioksüdantide tõhusaks toimimiseks. Lisaks võitleb infektsioonidega, kiirendab haigustest paranemist, aitab haavadel paraneda ja teistel toitainetel imenduda. Kui tahad, et laps ei haigestuks külmetushaigustesse, vaata, et ta saaks piisavalt C-vitamiini.

Vitamiinide ja mineraalide C-vitamiin närimistabletid D3-vitamiini tilgad kompleks lastele (jõhvika-vaarika) (apelsin) 60/120tblt Solgar

500mg, 90tblt Solgar

2500iu, 59ml Solgar

KINODES 26. AUGUSTIST HEAFILM.EE/LOHE

PROBLEEM

TERVIS

Laps tuli koju, täid peas Täid ei teki mustusest või pesematusest, seda tuleb rahulikult ja arusaadavalt selgitada ka nakatunud lapsele.

Täidest on tänapäeval üsna lihtne vabaneda.

Täinakkus võib tekkida ka piinlikku puhtust armastaval inimesel. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest.

Ekslik on ka arvamus, et täid hüppavad, lendavad või et täisid levitavad koduloomad – koerad, kassid. Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt peapea kontaktil täitõve haigega, samuti teise inimese mütside, sallide, patsikummide, kammide ja harjade kaudu. Kõige sagedamini esineb täitõbe 3–11-aastastel lastel.

Kui laps on hakanud rohkem pead kratsima, on see esimene tunnus, et tal võivad olla täid. Harilikult elutsevad täid kõrvade ümbruses ja kuklal ning kui laps tunneb sügelust just nende kohtades, on see

juba ilmne häiresignaal. Vaadake lapse pea üle, täisid näeb palja silmaga. Täiskasvanud täi on umbes seesamiseemne suurune. Alguses on peas ainult paar täid, aga kui nad on seal juba mõnda aega olnud, tekivad ka valged täimunad ehk tingud. Tingud on peanaha lähedal tugevasti juuksekarvale kleepunud nagu pärlid kees. Vahel peetakse neid ekslikult kõõmaks, kuid kõõm langeb pead raputades maha, aga tingud jäävad juustele.

Mida ette võtta?

Põhikriteeriumid, mida täivastaste vahendite valikul peab arvestama, on ohutus lastele, efektiivsus, kasutusmugavus ja täikammi olemasolu. Siiani kasutati täitõve ravimiseks peamiselt neurotoksilisi ravimeid, mis halvavad täi närvisüsteemi ja täi hukkub. Kuid selliste ravimite puhul on oht, et see on toksiline ka lapsele. Eestis selliseid tooteid apteekides ei müüda.

Teine kriteerium on efektiivsus. Tähtis on, et täivastane vahend hävitaks täid ja tingud esimese kasutuskorraga. Tavaliselt ei ole probleemiks täide hävitamine, vaid just tingudest jagu saamine. Kui tingud jäävad

Koolieelses tervisekontrollis vaadatakse tervikuna üle lapse terviseseisund, mõõdetakse-kaalutakse ja hinnatakse koolivalmidust.

ellu, siis 8–9 päeva pärast arenevad neist juba uued täid ja kõik kordub. Seega, kui vahendi kasutusjuhendis on nõue ravi korrata, siis on oht, et tingud selle toimel ei hävi.

Jälgige ka, et täiravimil oleks pakendis täikamm. Kammiga eemaldatakse juustest hiljem surnud täid ja tingud, samuti on kammiga hea kontrollida, kas juustes ei leidu pärast ravi enam elavaid täisid.

Ravi ajal tuleb ära vahetada voodipesu – eriti padjapüürid, aga ka peakatted ja juuksekummid. Kammid ja juukseharjad tuleb hoolikalt puhastada. Lisaks tuleks pesta kõik riided, mida viimasel kolmel päeval kandnud olete. Kui täidega on nakatunud laps, on soovitatav kõik tema plüüsist ja pehmed mänguasjad kotti pakkida ja kolmeks päevaks ära panna. Täid ei suuda toiduta elada üle kolme päeva ja see on piisav aeg selleks, et neid mänguasjadele ei jääks. Oluline on ka kõik nakatunud inimesega kokku puutunud perekonnaliikmed üle kontrollida. Kui täid saadi koolist või laagrist, tuleb teiste laste vanemaid sellest teavitada.

JAAN JÄNES, PROVIISOR

Täiravi edukuse tagab tingude hävitamine

FOTO: SHUTTERSTOCK

Enne kooli tervisekontrolli

Sel sügisel saabub Viljandimaal elava Liis Eidasti perre rõõmus ja tähtis sündmus – vanim laps alustab kooliteed. Koolieelne tervisekontroll sujus hästi – perearst hindas lapse arengu ja koolivalmiduse igati heaks.

Eesti haigekassa teabematerjal “Laste tervise jälgimine” sõnastab selgelt, et 6–7-aastase lapsega tuleb käia perearsti juures koolieelses tervisekontrollis, kus vaadatakse tervikuna üle lapse terviseseisund ja hinnatakse koolivalmidust. Muu hulgas kontrollib perearst nägemis- ja kuulmisteravust ning kõne arengut – seega pole kõigil lastel mingit tarvidust enne kooli paljusid spetsialiste külastada.

Kui perearst märkab kõrvalekaldeid, suunab ta lapse lisauuringutele või logopeedi juurde. Silmakontrolli saadetakse kindlasti need lapsed, kelle silmapõhjad on varem kontrollimata või kes vajavad kooliajaks prille.

Kirjalik või suuline nõusolek

Koolieelne tervisekontroll ei tähenda tingimata eriarsti vastuvõtte.

Enamasti piisab oma perearstist.

Kooli vastuvõtmiseks tuleb esitada õpilase tervisekaardi ametlikult kinnitatud väljavõte. Seal on kirjas varasemad vaktsineerimised, kroonilised haigused, pidevalt kasutatavad ravimid, aga ka ravimi- või toiduallergiad. Teave on esmavajalik lapse tervise jälgimiseks koolis, aga ka õppekoormuse ja eluviisi kohaldamiseks.

ootab lapsi ilu- ja tantsulisse võimlemisse ning akrobaatikasse!

NYDA® hävitab täid ja tingud esimese kasutuskorraga!

Efektiivne –

NYDA® sisaldab dimetikooni, mis hävitab ühe kasutuskorraga täi kõik kolm arenguastet – tingu, noortäi ja täi.

hävitab täid ja tingud esimese kasutuskorraga.

Pakendis on kaasas spetsiaalne täikamm, mille abil saab eemaldada juustest surnud täid.

Ohutu – ei sisalda putukamürke, hästi talutav.

Mugav –

Meie treeningud toimuvad: KESKLINNAS, LASNAMÄEL, MAARDUS, HAABERSTIS, MUSTAMÄEL, PÄÄSKÜLAS, JÜRIS, VIIMSIS JA SAKUS.

lihtne juustesse kanda, meeldiva lõhnaga.

Pärnu mnt 41 • tel. 64 63 659 piruett@piruett.ee • www.piruett.ee

Müügil apteekides

Tootja: G. Pohl-Boskamp, Saksamaa Esindaja Eestis: OÜ KBM Pharma, tel. 733 8080

www.peataid.com

KOOLIAEG AUGUST 2016 27

TERVIS

TERVIS

FOTO: SHUTTERSTOCK

TERVISEKONTROLLIDE AJAD Soovituse aluseks on sotsiaalministri määrus Lapse vanus/klass Arst Õde Hamba- Silmaarst arst 6–7 aastat x x (6 a) 7–8 aastat / I x x (7 a) 8–9 aastat / II x 9–10 aastat / III x x (9 a) 11–12 aastat / V x x (12 a) 13–14 aastat / VII x x (14 a) 15–16 aastat / IX x x (15 a) 17–18 aastat / XI x Allikas: Eesti haigekassa

Kooli tulles küsitakse ka lapsevanema nõusolekut koolitervishoiuteenuse osutamiseks üldiselt, sealhulgas tervisekontrollideks I, III, VII ja IX klassis.

Nõusoleku mõiste tuleneb võlaõigusseadusest. Selle alusel võib patsienti läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Kirjaliku nõustumise kõrval kehtib samaväärselt suuline nõusolek. Viimasest piisab näiteks siis, kui õpilane ise tervisemure tõttu kooliõelt abi küsib.

Kooli tulekul antava nõusoleku osa-

Kooliaasta alguses tuleb üle vaadata kooliteed alustava ja ka juba kogenud õppuri kaitsesüstimised.

Ärge unustage lapsega enne kooliaasta algust hambaarsti külastada. Eestis on kuni 19-aastase isiku hambaravi tasuta, juhul kui arstil on haigekassaga sõlmitud vastav leping, Seda tasub eelnevalt kontrollida.

na võib pere määrata ka olukorrad, kus ei piisa üksnes lapse seisukohast, vaid vanematega tuleb kindlasti ühendust võtta. Algkoolis õppivate laste korral on see näiteks kohustuslik. Juba antud nõusoleku võib ka tagasi võtta.

Koolis ravitööd ei toimu. Haige lapse ravi määrab ja koordineerib pere- või eriarst. Kui laps koolis haigestub või juhtub trauma, peab kooliõde andma talle esmast abi ja teavitama lapsevanemaid. Haiget last ei tasu aga kooli saata, sest kooliõde uuringuid ega ravi ei määra ning puu-

KOOLIALGUSE VAHVA KOGUPEREFILM

Koolilaps peab olema vaktsineeritud nelja haiguse vastu

dumistõendit välja ei kirjuta. Haigestumisel tuleb pöörduda perearsti poole. Kindlasti tuleb kooliõde teavitada lapse allergiast või teistest haigustest, sest ainult siis saab kiiresti asjakohast abi osutada. Et väikestes koolides ei ole õde alati kohal, peavad tema vastuvõtuajad ning telefon olema alati kättesaadavad.

Loo kirjutamisel oli abiks Eesti haigekassa teabematerjal “Laste tervise jälgimine”.

K I N O D E S A L AT E S 2 . S E P T E M B R I S T

VILVE TORN

Terviseameti andmetel peab esimesse klassi mineval lapsel olema perearsti juures tehtud difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve vastased vaktsineerimised. 13-aastasel teine vaktsineerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu ning 15–16-aastastel korduvvaktsineerimine difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu.

Kõik nimetatud haigustekitajad ringlevad vähemal või suuremal määral nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas ja seetõttu on nakatumine võimalik ka reisilt kaasa toodud haigusetekitajatega. Vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud lapsed nakatuvad ise väga kergesti ja nakatavad sageli ka pereliikmeid, sõpru, klassi-, kooli- ning treeningukaaslasi, teatab terviseamet.

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik.

las

ter

Vanus 12 tundi 1–5 päeva 1 kuu 2 kuud 3 kuud 4,5 kuud 6 kuud 1 aasta 2 aastat 6–7 aastat 12 aastat 13 aastat 15–16 aastat 25, 35 jne aastat (iga 10 aasta järel)

Vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus HepB 1 BCG HepB 2 RV 1 DTaP-IPV-Hib 1 + RV 2 IPV-DTaP-Hib 2 + RV 3* IPV- DTaP-Hib 3, HepB 3 MMR 1 DTaP-IPV-Hib 4 DTaP-IPV 5 HepB 1,2,3** MMR 2 DTaP 6 dT 7

Mille vastu?

HepB – B-viirushepatiit BCG – tuberkuloos RV – rotaviirusnakkus

DTaP-IPV-Hib – difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus ja väikelaste mädane ajukelmepõletik ehk meningiit MMR – leetrid, mumps ja punetised DTaP-IPV – difteeria, teetanus, läkaköha ja lastehalvatus dTpa – difteeria, teetanus ja läkaköha dT – difteeria ja teetanus * Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral ** 1995.–2003. aastal sündinud ja eelnevalt B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 5 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel.

Allikas: terviseamet

lastejalatsid

iide

d

d

asja

u äng

m

RIIKLIK IMMUNISEERIMISKAVA

beebit arbed

Tule tutvu meie uue veebipoega

www.pisipere.ee WAVELENGHT STUDIOS FILMISTUUDIO ESTINFILM TELLIMUSEL TA A V I T E P L E N K O V P I R E T K A L D A R A I V O M E T S A U R O R A K Ü N N A PA S J T K Ä R R I S Õ E L S E P P D U B L A A Ž I R E Ž I S S Ö Ö R A R G O H E I N M A A D U B L A A Ž I P R O D U T S E N T M AT I S E P P I N G DUBLEERITUD

NÄITLEJAD TÕLKIJA

28 AUGUST 2016 KOOLIAEG

Viljandi pood Viljandi Centrumi II korrus Tallinna 24, Viljandi tel 5400 5091 info@pisipere.ee

Kuressaare pood Saaremaa kaubamaja I korrus Raekoja 1, Kuressaare tel 5352 0019 info@pisipere.ee

Klienditoe info tel 502 6683 (vastame telefonile E–R 9–16) info@pisipere.ee www.pisipere.ee

KOOLIAEG AUGUST 2016 29

SISUTURUNDUS www.haigekassa.ee

Laste hammaste tervis algab lapsevanemast Taisi Kõiv, haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist Tihtipeale ei jõuta lastega hambaarsti juure, kuna selleks ei nähta vajadust või tundub, et hambaarst asub kaugel ning peab liiga kaua järjekorras ootama. Tegelikkuses tuleks hambaarsti külastada regulaarselt kord aastas, isegi kui hambad ei valuta. Kindlasti on soovitatav külastada hambaarsti 3-, 6-, 7-, 9-, 12-, 14- ja 15-aastase lapsega. 2016. aasta I poolaasta jooksul on hambaarsti juures käinud vaid 44% 3–19-aastastest lastest ja noortest. Vanuse järgi külastavad hambaarsti kõige vähem 3-, 17- ja 18-aastased lapsed ja noored.

Kõige rohkem jõuavad hambaarsti juurde lapsed vanuses 6, 7 ja 9 aastat.

Lapsega esimest korda hambaarsti juurde minnes on oluline teda ette valmistada. Talle tuleb selgitada hambaarsti juures käimise olulisust ning seejuures tuleks jääda ausaks ega last ilustavate valedega petta – see võib tulevikus tingida hambaarsti juurde minemisest keeldumise.

Kuidas tuleks hammaste eest kodus hoolitseda?

Kodus on hambahaiguste ennetamise oluliseks märksõnaks hambapesu kaks korda päevas. Hammaste pesemiseks võiks kuluda vähemalt 2–4 minutit korraga. Aja mõõtmiseks võib näiteks kasutada lemmiklaulu või liivakella. Võimalusel ka kaariesemarkeriga suuvett või tablette, mis näitavad veel puhastamist vajavaid kohti suus. Väiksemate 30 AUGUST 2016 KOOLIAEG

laste puhul, kellele hambapesu veel harjumuseks pole saanud, oleks hea, kui vanemad peseksid laste pestud hambad veel korra üle. Oluline on valida õige hambahari ning harjamistehnika. Hambahari peaks olema pehme (märgistusega soft) ning hambaharja peaks käes hoidma nagu pliiatsitki – nii ei saa hambaid liiga tugevasti harjata. See hoiab ära hammaste tundlikuks muutumise või halvemal juhul hambakaela paljastumise.

Teiseks oluliseks märksõnaks on toitumine. Oluline on süüa regulaarselt ning meeles tuleks pidada, et toidukordade vahel ei tohiks näksida. Janujoogiks peaks olema vesi! Levinud on teadmine, et komKUST SAADA mi süües tekib hamNÄPUNÄITEID? basse auk – päris nii see ei ole. Kommi võib Laste hammaste tervise teemal saab usaldusväärset insüüa, kuid mõistlikus fot ja nõuandeid veebilekoguses ning kohe pähelt www.suukool.ee. See on rast toidukorda, mitmõeldud nii lapsele, lapsete toidukordade vavanemale kui ka tervishoiuhel. Kõige suuremaks töötajale. See info on kergeshammaste kahjustati kättesaadav ka Facebookist jaks võib pidada suhkwww.facebook.com/suukool. rut, eriti suhkrut sisalHammaste eest hoolitsemiseks ei ole aga palju vaja. Oludavaid jooke. Nendeks line on pidada meeles, et: on lisaks limonaadihambaid tuleb pesta kaks le ka näiteks magustakorda päevas vähemalt 2 mitud veed ja spordijoonutit; gid. Suuremate kahjujanujoogiks peaks olema de ärahoidmiseks on vesi ning oluline suu pärast sööhambaarsti tuleb külastada mist ja mahla joomist kord aastas! veega loputada.

Lapsevanemale on abiks nii perearst, kooliõde kui ka õpetaja

Hambahaiguste ennetamisel ja laste hammaste õigel hooldamisel on suur roll lapsevanemal, kuid panustavad ka teised lapse ning tema perega kokku puutuvad osapooled. Tervisekäitumist aitab paljuski kujundada perearst või -õde, kes teavitab, millal oleks õige aeg hambaarsti juurde minna ning kui tihti seda tegema peaks. Nemad saavad teavitada lapsevanemat sellest, et haigekassa lepingupartnerite juures on kuni 19-aastastele lastele hambaravi tasuta, ning suunata vanemat leidma endale lähim lepingupartner, kelle juures oleks mugav käia. Lepingupartnereid ja nende asukohti saab vaadata ka haigekassa kodulehel olevast kaardirakendusest. Lisaks saavad perearst ja -õde jagada informatiivseid trükiseid, mis oleks abiks lapsevanema teadlikkuse tõstmisele hammaste õigest hooldamisest. Kooliõde teavitab lapsevanemat lapse kaudu, andes informatsiooni soovituslikest tervisekontrollide aegadest, mille laps vanemale edastab. Kooli- ja lasteaiaõpetaja suunab laste tervisekäitumist mänguliste tegevustega.