EE KODU (september 2015)

EE Kodu

V채ljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

23. september 2015

eesti ekspress

2 september 2015 EE KODU

habitare 2015

Ilma nõela pistmata Elu ilu Hiilivas hämaruses sünnib asju. Disainiöö tuli ja läks, jättes oma jälje; Helsingi disainipidu Habitare samuti. Meie ajakirja messikajastused on kui varjud seinal, mis kaheldamatult vastavad reaalsusele samavõrd kui Platoni kuulus lõkkeja koopavõrdlus. Ometi ei tule sellest heituda, see on meie elu osa.

On vääramatuid jõude, millega peab koos elama, nagu see, et päikese käes on soe ja põhjanabal külm, tee või tina. Karjuv ebaõiglus. Või võtame kapitali aina räigema akumulatsiooni ja ilmajääjate viha. Selge, et kartulikooresööja kannatus saab otsa, kui tema nina ees hakatakse teistele hanepraadi serveerima.

Kõik oleneb ootustest. Pool­ tühi ja pooltäis klaas. Kui eeldame, et iga eestlase kodu peaks olema täis tippdisainerite loomingut, võime ahastuses silmad peast nutta.

Samavõrd ei suuda kõik tagurpidi saltot visata. Aga imetleda ometi võime, kui keegi seda suudab! Oleme ju harjunud mõisasaksa ilusat elu läbi akna vaatama.

Imeline on näha saavutusi kui etendust, koguda enesesse muljeid kui kalliskive, nautida valguse murdumist läbi klaasi, lihvitud puidupinna siledust, idee leidlikkust, ootamatuid seoseid... Omamine on ülehinnatud.

Loivu nime all pakub disainer Asko Lax kase­vineerist korrusvalgusteid, mille kokku­panek seisneb nende juhetpidi ülestõstmises. Kihid vajuvad üksteise suhtes parajatele vahemaadele, hajutades pirni valguse silmale mugavaks.

Valgusroos

Seenesügis Värvikuse ja vallatustega mängib taas Tarmo Luisk, kelle messiboksis rippus vanade tuttavate keskel kärbseseen – õnnetoova sümbolina peaks see lapsemeelsetele vägagi meeldima!

Meilgi on populaarsust kogunud käbikujulised lambikuplid Conia taanlaste firmalt Vita. Orgaanilise disainiga nad ka jätkavad – uus Carmina kuppel meenutab roosinuppu. Ilmub peagi ka Eestisse.

Olge mõnusad!

Anneliis Aunapuu toimetaja

EE KODU

Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kai Reilent, kai.reilent@ekspressmeedia.ee, tel 669 8212 EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

Lõpmatu kuppel Heli summutav hiidvalgusti Hood (’kubu’) on valminud Stockholmi disainistuudio Form Us With Love ja Lyktani ateljee koostöö tulemusel. Katsetustes selgus idee potentsiaal: kolmest detailist (otsast, kaarest ja laest) saab kuplit tegelikkuses suurendada igas suunas lõpmatuseni.

EE KODU september 2015 3

Jouni Harala

habitare 2015

Henrik Enbom

MUST MAJA: Kannustalo ja tekstiili­ disainer Ulla Koskineni väljapanek valiti messi parimaks.

VÕLUPILV: Ahead!-i mererohelise tulipunkti kohale olid vihmavarjupilve toonud Kaisa ja Timo Berry stuudiost Booth.

Teelahkmel

UUES ÜLESANDES: Perekond Enbom õpetas messirahvale, kuidas rämpsust disain sünnib.

Ruumieraldajad ja helisummutajad sisustuse vigu parandamas Avades uksi värskele ja noorele disainile, tegi põhjanaabrite disaininädal ja sisustusmess Habitare (9.–13. sept 2015) kummarduse just Soome disaini uhketele tippudele. Pilk tahavaatepeeglisse ja aina edasi!

J

BROKAATSAMETKERIS: Stefan Lindforsi disainitud Sawo Dragonfire.

4 september 2015 EE KODU

uba messi plaani vaadates sai selgeks, kus asub tulipunkt – nagu ikka, oli selleks osakond nimega Ahead! (mis lubab näidata usinat edasiminekut).

Tavapäraselt selgemaid ideid ja värskeimaid tuuli hõlmanud piirkond oli kenasti tähistatud ala kohale kogunenud tiheda vihmavarjuparvega ning „punkt” ja sellesse suunduvad juhtkiired olid tajutavad nii plaanil kui ka reaalsuses.

Otse tulipunkti kõrval paiknes Soome tootedisaini ikooni Tapio Wirkkala mälestusnäitus, et tähistada sajandi möödumist tema ja tema samavõrd loomingulise partneri, keraamik Rut Bryki sünnist.

„Punkti” ümber olid koondunud Kaj Francki preemia tänavune laureaat Harri Koskinen, Tapio Anttila oma kollektsiooniga ning mitmed messi erinäitused ja võistlused. Samas köitis pilku ilmatuma uhke saunakeris keset Stefan Lindforsi disainitud saunamaailma nimega Sawo Dragon­ fire. Kahemehesauna seinapaneelidel looklesid-sagisid põletustehnikas draakonid. Loomad jätkasid tantsu ümber kibu ja sametise kerisesamba, mis oma pidulikkuses tekitas küsimuse, kuidas see leili­valule vastu peab. Vastuseks väideti, et tänu disainile jäävad selle küljed üsna jahedaks.

Vaikust ja eraldatust!

Eepiliselt mõjuv akustiline seinapannoo „Vaiksed puud” võlus juba kaugelt. Selle taga avanes Innofusori vaikne boks, kus akustilised abažuurid Rimpi (disain Maija Puoskari) lausa kutsusid end katsuma. Nende kõigi materjaliks näis olevat mingi uudne kerge tardunud ökovaht, mis osutus ... pressitud turbaks. Samast materjalist akustiline seinapaneel Gran RU Pori (disain Wilhelmiina Kosonen) pääses tänavuse „Toimetajate tosina” (sisustustoimetajate valitud aas-

eesti ekspress

LÕPUKS ON KASU UUEST 4K TELERIST SpKKKKKKKKKKK KKKKK KK 1

SMART SEERIA

K KKKKKKKKKKKKKKK 4KKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK

Jälgi iga K KphKKK KK KpKK K AKKKKKK K WKKKKwK phKKK

lpool K LKKKx K WKKKKwK K MKc

4K KAAMERAD

K 4KKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK

BK Eesti AS Turvaseadmete hulgimüük Tallinn Laki 12, B-korpus Üldtelefon (+372) 650 69 01

K Numbrituvastus tarkvara aaNumbrituvastusega SMART kaamerad EE KODU september 2015 5

habitare 2015 RIMPI: Elegantne, kerge, valgustab ja summutab.

Innofusor, disain Maija Puoskari.

PUHVETIS: Messikülalisi kostitava Wine Corneri RGB-valguslahendus oli messiideede vääriline.

ta 12 parima toote) hulka. Põnevat soome­ maist materjali, pressturbast (jms taime­ kiust) plaate toodab firma Konto.

Soome puitkomposiidist seinatahvlite elegantne must-valge maailm Wall+ boksis jäi ökost ja turbast üpris kaugele, kuid täitis samuti heli vaigistavat rolli – küll mitte urbsuse, vaid tugeva reljeefiga (wallplus.fi).

Uus ja vana

SIXPACK: „Pahka” tudengivõistluse võitja – kuustaburet.

6 september 2015 EE KODU

Boksis Far Ahead! tutvustati eksperimentaaltehnoloogiat. Seal töötasid vanemad ja uuemad 3D-printerid ning põlesid orgaanilised LED-valgustid. Klassika (vineer) ja uue (OLED-valgus) sümbioosi interpreteeris üsna veenvalt Tunto Design (Mikko Kärkkäinen), mille vineervalgustid mõjusid oma lihtsusega. Seda on mitmel korral märganud ka disainipreemiate žüriid.

Oma skulptuursetest mööblitükkidest läbi aegade oli näituse koostanud Studio Antti E. Esmalt nõudsid proovimist uusimad telefoniputka-toolid Silence Phonebox ja Silence Sound Center, mis lahendavad tänapäeva avatud kontorite probleeme. Boksis sees valitses aga vallatult postmodernistlik meeleolu, ulatudes hinnalisest art déco’st (Pesä 1987) Jaapani-­ Hispaania ristandini (Toro 1990), üks lauake püüdis koguni tiibklaveriks maskeeruda. Disainer Antti Evävaara unustamatuid esemeid nimetatakse kuluaarides tulevikuantiigiks. „Plisseeritud” puit muutub aga riiuli Slide puhul dekoratiivsest ootamatult praktiliseks (studioanttie.fi).

Ahead!-i osakonna serval olnud vihje­ näitus „Signals” sisaldas palju viiteid minevikule ja selle idee oli lahti mõtestada praeguse hetke trende. Saatetekstis kuulutati kadu minimalismile ehk värvitule, lõhnatule ja maitsetule keskkonnale, nivelleerumisele ja unifitseerumisele. Trend on otsida uut ja personaalsemat disaini, eel­ arvamusteta ühendades uut ja vana. Tänu oma mängulisele värvi- ja vormirohkusele õhkus ka sellest välja­panekust post­ modernismi rehabilitatsiooni, nimetades üht suunda lausa Modern Memphiseks. Ja ennäe, seinal hakkaski silma otsene vihje – raamitud pilt Carltonist, Ettore Sottsass Jr tuntud hullust riiulist (1981). Esemetest sundis end pildistama värviliste alumiiniumjalgade ja tellitava kõrgusega klaaslaud Structuro, disain Cisneros & Terho.

Ideed ja „rämps”

Traditsiooniline Habitare disainivõistlus kandis tänavu pealkirja „Pahka!” (’pahk, tüügas’), teemaks „Kui äkki külalisi tuleb”.

Võitjateks kuulutati Aalto ülikooli tudengite tööd, linnupesalik tekstiilne ripp-iste Kiepaus (’pöörlemine’) ja Kuusio (’kuusnurk, kuuspakk’), mille moodustavad kuus puslena kokku pakitud taburetti. Kokkupanduna on see küll hoopis kuubik, mis töötab lauana.

Säästuideega haakus suurepäraselt ka üks selle Habitare tõmbeteemasid – rämpsdisain köögis. Disaineritepere Enbom on praktiseerinud nn teise ringi too-

habitare 2015 SUMMUTAB KAUNILT: Innofusor esitles turbakiumassist lummavaid paneele.

OMAETTE: Toimetuses oleks Antti Evävaara telefoniputka-tool hädavajalik, leiab Eesti Ekspressi kujundaja Tuuli Prees.

dete ümberdisainimist juba aastaid (näiteks tegid nad konservikarbist lambi) ja nüüd jagasid oma kogemusi messirahvaga.

Elegants ei kao

Tervikliku ja rabavalt põneva kodulahenduse oli messiboksi ehitanud Kannustalo, kes kuulutati messi parimaks. Kenasti mahtus sinna hädavajalik – paar tuba pluss elementaarne, lisaks siseõu ja saun. Mustaks võõbatud puitosa ei ahistanud sugugi, pigem haihtusid seinad olematusse ja tähelepanu keskendus Ulla Koskineni sisustusideedele. Jaapanlik siseõu oli saanud sulni samblavaiba.

Vastupidi stiililiberaalsele värvikirevusele jättis stiilseima mulje messil Aalto ülikooli tudengite näitus „Edited” (’toimetatud’), juhendajaks Laura Isoniemi. Inspiratsiooniallikaks oli võetud raamat kui selline (mis kardetavasti peatselt kantakse punasesse raamatusse – sic!). Sealgi boksis rippus tore ruumieraldaja, ümberringi välgatas mitmeid ideid, kuidas vanast materjalist uue tehnika abil moodsat disaini luua.

Kuid tehtud oli ka puhast kunsti, lõigates ja liites raamatukogust väljaheidetud teoseid ning glasuurides neid paksu valge värviga.

Pani mõtlema.

Tekst ja fotod: Anneliis Aunapuu

Kodu peaks valdavalt seostuma inimestele turvatundega, millegagi millele võib alati kindel olla.

Siit ka meie missioon juba aastast 2000 pakkuda selle turvatunde suurendamiseks erinevaid piirdeaia lahendusi. Kogenud meeskond ja maksimaalselt tellija soove arvestavad lahendused - see on meie tänane päev!

Võime pakkuda piirdeid alates lihtsamatest võrkaedadest kuni keerukate kombineeritud puit või metall-lahendustega aedadeni.

Soovi korral koostame eskiislahenduse või projekti. Meie klientide hulka kuuluvad nii suured kui väikesed ehitusettevõtted ning arvukalt aedadeni. oma kodule sobivat ja asjakohast piiret vajavaid inimesi.

Meie piirdeaia galeriist leiab erinevaid lahendusi, mille alusel küsida pakkumist või siis saada inspiratsiooni, millegi omanäolise ehitamiseks.

Meie eesmärk on rahulolev klient aastateks.

EE KODU september 2015 7

eritex@eritex.ee Allika tee 16, Alliku, Saue vald · tel. +372 655 2713 mob. +372 512 1865

habitare 2015

Ruupori vastand

Maha kollane!

Pressitud turbakiust helisummutusplaadi, vahva nimega Gran RU Pori (disain Wilhelmiina Kosonen, tootja Innofusor) valisid tänavu sisustustoimetajad „Toimetajate tosina” hulka.

Uut saunatrendi kuulutas messil lainelise kivisärgiga valge keris Huurre (’härmatis’). Veel geomeetrilisem mudel Nuoska olevat vastutulek esteetidele, samaga öeldakse hüvasti traditsioonidele – kollakas puidupind ei olegi sauna­elamuseks ainuvõimalik!

PATERA – Nagu päevalille süda Valgetest plastribadest on Louis Poulsen kokku monteerinud lummava kuuli. Tootmine, mille käigus iga kuuli kokkupanek võtvat viis tundi, algab oktoobris. (Pikemal harjutamisel olevat juba saavutatud 2,5tunnine tsükkel).

Vaiksed sokid

Puud büroosse!

Kanepikiududest isolatsiooniplaadid, mida pakub Yeseco, peavad looma tunde, et istud kontori asemel puudesalus.

Kodusus kuubis Padjad edastagu sõnumit, mis naeratuse palgele toob – nii nagu seda teeb aksessuaarifirma Kooky Gems padjakollektsioon.

8 september 2015 EE KODU

Nii vaimukas kui ka ülivajalik toode – vildiga kaetud kummipallikesed, mis käivad torutoolidele jala otsa ja vaigistavad nende lohistamisel tekkiva heli olematuks. (Vaata Silent Socksi helitesti Innofusori kodulehelt!)

eesti ekspress

EE KODU september 2015 9

suvemälestus

Veetallaja ja vahvlid Saared ja sadamad muutuvad meile aina omasemaks. Uus ja vitaalne elu on tulnud ka Kärdla sadamasse, mis on nüüd korras nagu Norras!

10 september 2015 EE KODU

N

agu olete ehk juba kuulnud, otsustasid hiidlased uue ja uhke sadama ehitada, ikka otse oma pealinna – et linnarahvas saaks jahisõite teha ja ülemerekülalisi koos nende purjede-alustega otse linnas vastu võtta. Vallajuhtide asjaajamistel on tõsi taga ja neil on ka disaini peale silma. Sadam on avar ja näeb kutsuv välja, sealne jahtide teenindusmaja ning pingid-lillekastid on puhas disain. Lillekastides kasvavad, muide, maitsetaimed, et merekaru saaks otse kailt supi peale rohelist lõigata!

Hiidkajakat meenutavas lumivalges hoones leidub ka poeke Hanko. Oma nime on see saanud lähimalt ülemeresadamalt, mis paikneb Soome poolt meie poole küünitava maanina otsal. Hanko on ettevõtmine, mida juhib Kristi Linkov ning mis müüb kauni visuaalkultuuriga kohalikku käsitööd ja ajab üleüldiselt Hiiu asja. Hiidlased on üldse õige tublid õiglase kaubanduse vallas, hoolimata sellega kaasnevast krõbedamast hinnast. Sestap pole ime, et kauplusessegi valitakse vaid kohalikke või siis fair trade’i märgiga tooteid. Nähakse kaugemale!

Esialgu suviti töötava kaupluse sisustuses, mille kujundus sündis KAMP Arhitektide ja Linkovite perekonna koostöös, avaldub kõigiti mereteema. Palju on kasutatud vineeri, kuid nii mõnedki pinnad on värvitud purjevalgeks – nõnda ka kauba välja­ panekuks kohaldatud kaablirullid, mida on täiendatud sokli ja vineerist lisariiuliga.

Hanko firmagraafikas on tähtsal kohal logoks olev linnuke, nimeks veetallaja, kelle stiliseerimisel lõi kaasa Valdek Alber. Linnuke istub poes igal vabal pinnal, ta on pugenud isegi kassaaparaati ja läheb kõigile ostjaile nõnda tšeki peal koju kaasa. Muidugi on tal tähtis koht rõivaste riputamiseks ehitatud varnade purjesarnastel otstel, asendades edukalt seal tavaliselt paiknevat Optimisti rõngaslogo. Varnades rippuvatest rõivastest on suur osa sellised, mis purjetajatele huvi pakuvad, lisaks on eestlaste teadlikku toodangut, näiteks Reet Ausi ökosärgid.

Kõigest õhkub tervet mõistust ja tervislikkust. Ehthiidlaslikult meelitab ninasõõrmeid üle kõige heljuv kohvi- ja värskete vahvlite lõhn. Järgmise aasta mais kohtume!

eesti ekspress

EE KODU september 2015 11

TÄHT DISAINIÖÖS

Tõusev disainitalent Johan Lindstén Summutuspaneel Leaf, Johanson Design.

Valgusti Meltdown, Cappellini.

12 september 2015 EE KODU

TÄHT DISAINIÖÖS Johan Lindstén on põnev noorema põlve rootsi disainer, kes väisas Eestit Elke Mööbli kutsel Disainiöö festivalil.

Torutool Speed, Johanson Design.

D

isainer on koostööd teinud paljude kaubamärkidega (sh Cappellini, RocheBobois, FontanaArte, Gärsnäs, Gallery Pascale), kujundanud valgusteid, mööblit ja akustilisi paneele. Tema käekiri on helge, julge ja isikupärane. Rootsi disaini tõusvaks täheks peetava Lindsténi loomingut iseloomustab ülimalt läbimõeldud disain, mida täiendavad ootamatud detailid.

Kust saad inspiratsiooni? Popkultuurist, loodusest? Sinu mänguasjadega täidetud kell, mis markeerib lelude ajalikkust, on lihtsalt fantastiline!

Kõikjalt. See on klišee, kuid tõsi. Armastan reisida ja kogeda eri kultuure, toite ja temperatuure. Inspiratsiooni võib saada igal ajal läbi meediakanalite, inimeste ja tunnete, millega kokku puutun. Kuhjan endasse inspiratsiooni reisidest, igapäeva­ romantikast, fotodest ja tehnilistest vidinatest. Pehmeid mänguasju täis kell seostub nende mälestustega, mida kogutakse terve elu alates sünnist, sünnipäevadest, haiglakülastustest, lõpuaktustest ja nõnda edasi. Leidsin pööningut puhastades kile-

EE KODU september 2015 13

TÄHT DISAINIÖÖS koti leludega, kuid ei raatsinud neid ära visata ega ka kotti jätta. Tegin selle asemel triki – nad said kelladisaini osaks.

Tool Haddock, Johanson Design.

Milliste projektidega praegu tegeled?

Praegu on mul käsil mitu huvitavat projekti. Pallid on õhku visatud, aga kahjuks ei saa neist veel rääkida.

Kas Rootsi disainis on palju dogmasid?

Arvan, et Rootsi disain on seotud kogu Skandinaavia tugeva konstruktiivse pärandiga alates ajast, mil funktsionalism meie maile jõudis – see on puhas, karm ja lihtne. Sellest esteetilisest ja kultuuri­ pärandist ei saa Rootsis üle ega ümber, see mõjutab meid teadlikult või alateadlikult.

Siiski usun, et kogu disain on tänapäeval rahvusvaheline. Esemed, mis on toodetud ja turustatud maailma eri otstes, on nädal hiljem kättesaadavad Stockholmis.

Kas sotsiaalsus, rahulik ja sõbralik laad ning naturaalsed materjalid on sinu jaoks tähtsad?

Kolm esimest on peaaegu alati eduka projekti tingimuseks. Looduslike materjalidega tunnen end turvaliselt. Näiteks puit – minu jaoks on see optimaalne materjal, nii tunnetuslikult kui ka omaduste ja võimalus-

PÄIKESEPANEELIDEGA MAJA Maja valmis, kasutusluba olemas!

B-

energiaklass

Jakobi 21, Tallinn Viimased 3 korterit!

Korterite hinnad sisaldavad siseviimistlust, panipaika ja parkimiskohta. http://jakobi21.aristoteles.ee

Müügiinfo: tel 501 5449

14 september 2015 EE KODU

Korter nr 6

83,3 m², 3. korrus hind 169 000 €

Korter nr 7

64,8 m², 4. korrus hind 139 000 €

Korter nr 8

83,3 m², 4. korrus hind 169 000 €

TÄHT DISAINIÖÖS te poolest. Puit, mis ei ole inimkehale liiga külm ega liiga kuum, on mööbli jaoks loodud. Puuliikide hulgast leiab laia valiku värvi­toone, kergemat ja raskemat materjali ning lõputult struktuure.

Samas leian, et on oluline olla kursis ka uute materjalide ja tehnoloogiatega. Ajalugu annab meile võimaluse piiluda, milliseks kujuneb tuleviku disainiklassika. Tavaliselt on tuntud teostel ühisosaks uuenduslikkus, uus materjal ja tehnoloogia. Nagu Michael Thonet ja Alvar Aalto = painutatud puit; Verner Panton ja Charles & Ray Eames = plastivalamine; Le Corbusier ja Marcel Breuer = torud.

Oled teinud koostööd paljude tuntud kaubamärkidega. Kui vabad käed sulle tavaliselt jäetakse?

Igas projektis on alati huvitavaid aspekte, aga ka üldiseid piire, mida ma ei taha ega saa hüljata. Ühe või teise töö raamid võivad tublisti erineda.

PuittrePid, metalltrePid…

Vali meilt sobiv trepp!

Are Trepid OÜ • 5667 5496 www.aretrepid.ee Kell Omacha, kontseptuaaldisain.

Summutuspaneel Moon, Johanson Design.

Kuidas ise oma lähenemist iseloomustad?

Suunda valides järgin alati oma sisetunnet. Töötan usinalt ja keskendunult, n-ö kiirustan aeglaselt, jälgides samas, et tegevus oleks minu jaoks ikka lõbus.

Küsis Karin Paulus

Kohila 2A, 11314 Tallinn

www.deko.ee

www.facebook.com/deko.ee

EE KODU september 2015 15

NUTIKODU

Nutimaja on omaniku nägu On olemas vana ütlus, et mu kodu on mu kindlus. Inimene loob kodu oma käe järgi. Mida võiks koduseinad rääkida iseloomust, eluviisidest, majandusedust ja väärtustest? Automatiseeritud nutikodu süsteemide juht Raimundas Skurdenis selgitab, kuidas nutimaja peegeldab peremehe iseloomu.

P

õhjamaise elustiili juures ei ole nutimaja luksus. Skandinaavlased püüavad selle abil oma elukvaliteeti parandada. „Nad on tohutult praktilised ja vastutustundlikud. Erinevalt eestlastest ei eelista nad suurt maja, vaid elavad pigem väiksemas targas elamus,” ütleb Skurdenis. Ta lisab, et Soomes, Norras ja Rootsis on ka rohelised ideed väga elujõulised. Hoone auto­matiseerimine aitab elada säästlikumalt ning vähendab ökoloogilist jalajälge. Näiteks aitab nutimaja reguleerida energiakulu – kütab maja ööpäev ringi paindlikult ja ökonoomselt, ent kui pere õhtuti koju jõuab, on maja juba hubaselt soe.

Tark maja aitab lahendada mitmeid probleeme, õhuniiskuse reguleerimisest kuni pimedushirmuga võitlemiseni.

Mereäärsete hoonete õhuniiskust hoiab kontrolli all automatiseeritud kliimaseade. Taevavalguse vähesuse tõttu kummitab skandinaavlasi ka depressioonioht – sellegi vastu võitleb automatiseeritud valguslahendus.

tihti kodudest suuri puuteekraane, mis teevad häält või vilguvad, lisaks võivad lülitid ja pistikupesad olla kuldsed või kroomitud. „Sellist maja külastades tekib tunne, nagu viibiks kosmoselaevas,” ütleb Skurdenis. „Samas näitab see, ei idanaabrid ei karda uuendusi ega sellesse investeerimist. Seejuures pole Venemaal esmatähtis kodu puldist juhtida, pigem on olulised privaatsus ja turvalisus ning seetõttu võib turvasüsteem olla neil kallim kui nutisüsteem,” lisab ta. „Ainsad, kes venelastega luksuse näitamises võistelda võiks, on kasahhid. Tihtipeale ehivad nende juhtimiskeskusi lausa kullast detailidega raamid. Kasahstanis valitsev isikukultus peegeldub ka nutimaja­lahendustes: väga tihti soovitakse graveerida lülititele omaniku initsiaalid või pere vapp. Sellised tellimused ei tule mitte ainult eramutest, vaid ka ettevõtetest. Lisaks on kasahhid eriti tundlikud turvaküsimustes,” selgitab Skurdenis. „Nende kodud on täis salakaameraid ja kuulamisseadmeid, mis on installeeritud näiteks maalidesse ja pistikupesadesse.”

Novaatorlus või luksus?

Nutikas mugavus

Seevastu Venemaal langeb kodulahenduste puhul põhirõhk tihtipeale just luksusele. Vastupidi põhjala inimeste säästlikule ja rohelisele eluviisile on venelastel vaja näidata, et nad elavad nutimajades. Seal leiab 16 september 2015 EE KODU

Hoone automatiseerimine on eriti populaarne Saksamaal. Erilise tähelepanu all on eakamate või puuetega inimeste kodud.

Igapäevase elu filmimine oleks privaatsuse rikkumine, ent nutilahendusega saab jälgi-

da kõrvalekaldeid inimese igapäevarütmist ilma liigse detailsuseta. Näiteks kui hommikul ei lülitata sisse vannitoavalgusteid ega kohvimasinat, saadab maja informatsiooni sotsiaaltöötajale või pereliikmele, kellel on võimalus kõnega kontrollida, kas kõik on korras. Selline lahendus ei sega kellegi eraelu, ent on abimeheks abivajajatele.

Eestlased, lätlased, poolakad ja leedukad teistest eurooplastest suurel määral ei erine. Eestlaste soovid on väga sarnased sakslaste omadega. Kuuleme tihti eestlasi enese kohta ütlemas, et nad on ratsionaalne ja säästlik rahvas, kes soovib maksta vähem, ent ootab nutimajalt maksimaalset mugavust ja turvalisust. Skurdenise sõnul küsitakse eksootilisi funktsioone Baltikumis väga vähe ning seega on nuti­majalahendused Eestis keskmiselt palju odavamad kui Venemaal, Kasahstanis või Aserbaidžaanis. „Üha rohkem keskmise sissetulekuga inimesi investeerib targa maja lahendustesse. Mõistlikult valitud süsteem ei söö tervet rahakotti, vaid pakub pigem mugavust ning säilitab maja väärtust ka tulevikus. Kinnisvara ostes või müües on kasulik mõelda nutimaja tulevikuväärtuse peale,” rõhutab Skurdenis. „USAs on nutimajad juba päris tavalised. Peamine erinevus Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on see, et viimane on pigem keskendunud meelelahutusele: vajalikud funktsioonid on kodukino ja heli­süsteemid, samuti peetakse seal tähtsaks turvalisust ja päikesepaneele. Eurooplasele aga on tunduvalt olulisem targa maja lahenduste kaunis disain, mis sobiks kokku hoone interjööriga,” lisab nuti­ kodusüsteemide tootja Jung esindaja.

eesti ekspress

EE KODU september 2015 17

VAIKUSE KODU

Kasina elu sillerdav pärl Lugu Santa Catalina kloostrist Peruu linnakeses Arequipas on alati olnud tihedalt pikitud rahaga. Hiilgeajal viibis pühakojas umbes 450 inimest, neist kolmandik nunnad, kaks kolmandikku kloostriteenijad ja orjad. Ei puudunud ka palgalised pillimehed.

18 september 2015 EE KODU

S

anta Catalina kloostrit hakati ehitama 16. sajandi teises pooles. Nagu suurem osa Arequipa ajaloolisest linna­osast, on ka klooster ehitatud sillarist, valgest vulkaanilisest kivimist, mis on dekoratiivselt poorne ning võimaldab hästi nikerdamist.

Veel enne, kui kloostri ehitus lõpule jõudis, valis paiga välja rikas noor lesk Doña María de Guzmán, kes andis kogu oma varanduse valmiva hoone hüvanguks. 2. oktoobril 1580 toimus linnas suurejooneline tähistamine, mille käigus Doña María kuulutati kloostri asutajaks, kinnitades ametli-

kult tema sõnaõigust selle edasises käekäigus. Kaunist lesknaisest sai kloostri esimene elanik ning ajaloo pöörde­punkt.

Valitud vagadus?

Kloostri kaitsvate seinte vahele pääsesid vaid kõrgema klassi peredest pärit preilid, kel piisavalt kaasavara, mida endaga ühes tuua. Tütre saatmine kloostrisse läks perele maksma 2400 hõbemünti, mis on täna­ päeval võrdne umbes 133 000 euroga. Lisaks sellele pidi uus „elanik” kaasa tooma 25 eset etteantud nimekirjast, sealhulgas kardinaid, vaipu, Hiina siidi ja kunsti.

eesti ekspress

EE KODU september 2015 19

VAIKUSE KODU

Paljud lihtsa ja mugava eluga harjunud neiud ei soovinud aga oma senisest elustiilist loobuda ning sisenesid kloostrisse koos seltsidaami, teenija või orjatariga. Lisaks nõutud varale võeti ohtralt kaasa isiklikke luksusesemeid.

Aastal 1582 sai klooster maavärinas rängalt kannatada, kuid nunnade sugulaste toel ehitati see uuesti üles. Rahanappuse tõttu või prioriteetidest lähtuvalt jäi kabel taastamata ning püha sakramendi tarvis rajati õlgedest hütt.

Senise ühiselamu asemel hakkasid pered kloostri territooriumile nunnadele omaette eluasemeid ehitama. Need sisaldasid enamasti magamistuba, elutuba, kööki ning tihti ka teenijatuba. Peale tarbeesemete toodi nüüd kaasa kõike, peenest Inglise portselanist kuni väärispuidust klavessiinini välja. Välismaailma jaoks näiliselt maise elu hüvedest loobunutel oli kloostri varjavate seinte vahel luksuslik elu. Ja seda lõbu jagus tervelt paariks sajandiks.

Õela õe saabumine

Kuuldused kloostri nime all tegutsevast prassivast seltsimajast ei ühtinud aga sugugi paavst Pius IX tõekspidamistega.

Püha isa saatis 1871. aastal kloostrit re20 september 2015 EE KODU

formima range dominikaani nunna. Suur osa luksusesemetest saadeti omanikele tagasi. Teenijad ja orjad vabastati, kõigile anti võimalus lahkuda või jääda kloostrisse elama jumalakartlikult ja kasinalt.

Elu Santa Catalinas sai hoopistükkis teise näo. Peen portselan ja pehmed padjad asendusid enesenuhtluspiitsade, voorusevööde ja cilice’idega (naelutatud reierihmadega).

Kadunud hiilguse monument

Santa Catalina on justkui omaette linn linnas. Kogu territoorium võtab enese alla ligi kaks hektarit ning kulub vähemalt paar tundi, et terve ala kõigi tänavate, eluruumide, kabelite, hallide ja köökidega üle vaadata.

1960. aastal sai klooster taas maavärinates tugevalt kannatada. Jälle vajati nunnadele uusi eluruume. Santa Catalina kui arhitektuuriväärtuse taastamiseks paluti abi mitmelt fondilt, kaasa arvatud World Monuments Fundilt, tänu millele taastati kloostri ajalooline osa – nüüdseks ka külastajatele avatud.

Õhtune meeleolutripp

Paaril korral nädalas on Santa Catalina lahti hilisõhtuni. Kohale on soovita-

tav minna paar tundi enne päikeseloojangut, võtta giid või asuda iseseisvale avastusretkele. Seejärel tasub nautida päikese­loojangut, terrassilt vaadet linnale ja kunsti­galeriid.

Pimeduse saabudes süüdatakse ruumides küünlad. Infotahvleid kasinas valguses enam lugeda ei näe, seinamaalingud ja nikerdused jäävad pimeduse varju, aga just siis on parim aeg lihtsalt ringi jalutada ning emotsioone ammutada. Küünlaleegi pikad varjud annavad hoopiski teistmoodi tunde. Täiesti erinev on emotsioon eluruumides, kus veiklev valgus sillerdab portselanilt vastu, või siis leinaruumis, kus varjud tantsivad lahkunu viimsel voodil pisut kõhedust tekitavat tantsu. Hämaruses mõjuvad teisiti ka kõik kloostri imelised ümarate saviahjudega köögid – nende pajad ja vaskkannud jutustavad lugusid, mis heledas päevavalguses nägemata jäävad.

Ja kui lõpuks linnaku väikesel väljakul purskkaevu vaikse vulina kuulatamiseks peatuda, meenub, et klooster tegutseb siiani ning selle moodsas põhjakorpuses elab umbes tosin nunna.

Tekst ja fotod: Advig Stahl

eesti ekspress

EE KODU september 2015 21

WIENERBERGER AS

Unibuild OÜ

MATERJAL

Pottsepa looming, kus on kasutatud helepunast siledat PTT 65 pottsepatäistellist ja Kastanjebruini käsivormitellist, annab tervele majale ainulaadse ilme.

Terca siledast punasest tellisest puhta vuugiga laotud pliit, soemüür ja leso sobivad heleda männipuiduga kenasti kokku.

Mitme näoga tellis

Terca keraamiliste telliste hulgast leiab endale sobiva nii modernse, klassikalise kui ka looduslähedase maitsega inimene.

Ahjukujunduses võib puhta vuugiga telliselao kõrval kasutada krohvitud, segukihiga võõbatud ja värvitud pindu või kombineerida neid looduskiviga.

Kütteseadmete põhiosa müürimiseks sobivad kõik täistellised ehk väärik-, pottsepa- ja formaattäistellised (VTT, PTT ja FTT).

Telliseid käsivormitelliste perekonnast (KVT, DF ja WF) kasutatakse pigem kolde välisvoodri ehitamiseks, milleks sobib ka fassaadiauktellis (FAT).

Küttekolde tulega kokkupuutuvad pinnad müüritakse tulekindlatest tellistest, näiteks šamott-tellistest, kuid kaminakoldes võib kasutada ka põletatud täistelliseid, müürides need tule suhtes lapiti.

Külastage Wienerbergeri näidistesaali Tallinnas Peterburi tee 46, infotelefon 618 1902. Vt; www.wienerberger.ee

Kodukolle kestab põlvest põlve Kolle on kodu süda. Elav tuli võlub ja loob ruumi hubasust.

Ahjude-kaminate planeerimine ja ehitamine on spetsialisti töö.

Võimaluste valik on tänapäeval lai, kuid klassika on alati usaldatav.

T

ellis on looduslik ja ökoloogiline ehitusmaterjal, mille eeliseks on unikaalne välimus, põlisus, turvalisus ja säästlikkus.

Tellistest tulekoldel on head soojust salvestavad omadused, mistõttu püsivad ruumid kaua soojad ning kütmiseks kuluv energia on optimaalne. Peale materjali omaduste sõltub see ka konstruktsiooni kogumassist. Tellistest ahi, kamin, pliit või soemüür kiirgab ruumi soojust ühtlaselt ja pika aja jooksul, ühtlustades eluaseme soojus­bilanssi isegi siis, kui iga päev ei köeta. Lisaks kõigele eelnevale on selline kütte­kolle turvaline, sest temperatuur ei tõuse ohtlikult kõrgeks ka pika kütmis­ perioodi jooksul.

Koostöös sünnib parim

Uue kodu ehitamise või vana renoveerimise kavandamine algab küttesüsteemi valikust.

22 september 2015 EE KODU

Puukütte valinutel tuleks protsessi kaasata kutsetunnistusega kogenud meister – pott­ sepp. Tema oskab välja arvestada ahju optimaalse paigutuse eluruumis, soojamüüri suuruse ning korstna asukoha. „Meie lemmikklient on inimene, kes võtab ühendust juba projekteerimise alg­ faasis. Päris tihti pöördutakse meie poole alles pärast seda, kui maja on juba peaaegu valmis – siis võivad nii korsten kui ka põrandad tulevasele küttekehale sobimatuks osutuda,” kommenteerib Unibuild OÜ omanik Kerri Koppel. „Energiahinna tõusu tõttu on tellijate nõudmised küttekehadele kasvanud. Kui varem oli kaminal peamiselt dekoratiivne otstarve, siis nüüd oodatakse koldelt ka pikaajalist soojasalvestust. Samas, ühtlast ja mõnusat toasooja 150ruutmeetrisel pinnal suudab hoida vaid massiivne tellisahi,” selgitab Koppel. Meister peab tagama, et kolle annaks hästi sooja, soojeneks ühtlaselt, hoiaks kaua sooja ega ajaks sisse suitsu ja vingu, lisaks oleks meeldiv ja pika kasutuseaga ning kõige selle juures võtaks vähe puid.

Headel meistritel on sageli pikad järje­ korrad. „Ikka on kliente, kes soovivad, et ehitustöödega alustataks juba järgmisel nädalal. Parim tulemus sünnib siis, kui klient valib meistri varakult, tutvub tema tööde-

ga ja paneb koos temaga paika tööks sobiva aja,” lisab 11 aastat pottsepana töötanud Alan Ahven ettevõttest Kaminamees OÜ.

Pikka iga ahjule

Kui küttekolle on valmis, ei tohi kütmise alustamisega tormata, vaid koldel tuleb lasta paar nädalat kuivada, hoides lõõrid ja uksed täiesti lahti. „Teeme koos tellijaga esimese proovitule kohe, kui ahi valmis. Kuivamisaeg sõltub ümbritsevast niiskusest ja temperatuurist. Kui ahi valmis, anname kliendile üle ahjupassi ja kütmisjuhendi. Hoone vastuvõtmisel esitatud ahjupass koos jooniste või fotodega on päästeametile igati meelepärane olnud,” sõnab Koppel.

Ahjupass on tähtis dokument, kus on kirjas kolde ehitanud meistri nimi ja kutsetunnistuse number, ehitamise aeg, asukoht ning köetava ruumi pindala, kolde võimsus, ühekordsel kütmisel lubatud kütuse maksimumkogus, korstnasse väljuva heitgaasi temperatuur. Ühtlasi annab ahjupass kahe­ aastase garantii. Kui klient kütmisjuhendis kirjapandut järgib, kestab tema tellisahi aasta­kümneid ega vaja suuremat hooldust.

Evelyn Parv Wienerberger ASi turundus- ja kommunikatsioonikoordinaator

eesti ekspress

KAMIN SALVESTAMA!?

Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse.

Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa.

Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab.

Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia KeskEuroopas juba keelatud on.

TANU UUTELE TEHNOLOOGIATELE ON

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest.

Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130– 200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus

30–40 kW-ni.

WWW.KOLTSIKAMINAD.EE EE KODU september 2015 23

KINNISVARA

Igal ajastul olgu oma ilu Ehitamise hoog ei vaibu.

Tallinnas on taas võtnud võimust kraanad, hooneid kerkib ja linn kasvab, tiheneb ja moderniseerub. Isegi Kadriorus ei ole ehitajatel vist olnud nii palju toimetamist juba sõjaeelsest ajast saadik. Võib muidugi öelda, et õnneks.

24 september 2015 EE KODU

E

hitatakse täis krunte, mis on millegi­ pärast tühjaks jäänud või siis tühjaks saanud. Paljud halvas olukorras vanad majad, mis juba tükk aega on naabritele muret teinud, on leidnud hoolitseva käe ja tuhkatriinudest saavad printsessid. Kuid alati, kui uut rajatakse, on probleemiks, missugune see uus olema peab.

Mõni on varjamatult modernne, mõni varjamatult nostalgitsev ja ülejäänud kusagil kahevahel. Üritasin süsteemselt aknaid pildistades luua tõestusmaterjali, et juba akna kuju järgi saab otsustada, kas hoone sobib Kadriorgu või mitte. Siiski selgus, et aknast üksi kõike välja ei loe, vaja on ka akendevahelist kaugust ja veel mingit „mõju”. Polegi nii lihtne.

Kui mõnikümmend aastat tagasi ei olnud isegi kahtlust, kas ehitada maja moejoonest lähtuvalt või leida muu tee, siis praegu liigutakse mitmes suunas – kolmnurkadest viltuste pulkade kuhjani, kontseptuaalsest klaasgeomeetriast ajaloo­ tsitaatideni.

Tallinna südalinna, Kaupmehe tänava kanti ehitatakse läänelikku suurlinna. Rävala puiestee otsa on kinni korkinud linna kõrgeima kinnis­varahinnaga hooned, mis vaatavad madalale ümbrusele ülalt alla.

Admiraliteedi basseini ääres on lõppenud tühermaa-ajajärk, seal kerkib uusi klaasmaju kui seeni. Vibu tänaval Kalamajas on rajatud terviklik keskkond, milles on tunda põhjamaist kvaliteeti. Sealne ehitatav ala näib samuti laienevat ja tühermaa ahenevat. Varsti lupsab linn juba mere­rannaga kokku ja ka Lennu­sadama populaarsete angaaride juurde saab normaalselt sõita.

Samas, Kadrioru süda nõuab midagi muud kui klaasiseid kõrghooneid, selles ei kahtle keegi. Aga mida? Sageli on tänaval möödujate suust kuulda vaidlusi, kas see või teine uus maja on ilus või ei ole. Meil kõigil on oma arvamus.

Kui hiljaaegu kerkis Poska ja Vesi­ värava nurgale kollane puitmaja, mis justkui pärinenuks aastast 1910 (arhitekt Allan Strus), jäädi enamasti asjaga lõpuks nõusse. Kui sama arhitekti käe alt hakkasid Vilmsi ja Faehlmanni nurgale tulema majad, mis oleks nagu pärit aastast 1950, leiti, et selle perioodi näoga ehitisi pole Kadriorgu vaja. Sarnane sõjajärgne majaderühm seisab aega trotsides Liivalaia ja Tartu maantee ristil. Veelgi ulatuslikum kompleks, kuhu sattudes tekib ehe ajas rändamise tunne, on Lõime tänaval Pelgulinna ja Kopli piiril. Meeldib või mitte, ent rikastab tervikut. Kui aga tahate super­elamust, külastage Sillamäed – kenasti korras hoitud stiilne keskkond mõjub lausa südamlikult, nagu filmis.

Elame erakordselt põneval ajal. Käivad arhitektuurivõistlused, et ümber kujundada suuremaid ja väiksemaid linnakeskusi, plaane tehakse isegi Tallinna Viru väljaku ümberkujundamiseks. Kas ja milline, kui futuristlik või täitumatuna näiv, neist kunagi realiseerub, näitab aeg. Kuid arhitekt Ülar Marki väljakäidud idee, et Viru keskuse väljaku liiklussõlme peaks jalakäija saama vaevata läbida ning et parandada tuleks juurdepääsu Rotermannile ja sealt edasi sadamasse, on väärt pingutusi.

Anneliis Aunapuu

eesti ekspress

GA? A R R O K TÖÖD K I Õ K E TEEM GA! U S K A M JÄREL . 15,9% l • intress akse al. 0 € • sissema

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood EE KODU september 2015 25 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.

KINNISVARA

Pähkli Kodu – igale tuumale sobiv koor Tabasalu paesel pangapealsel on elukeskkond üha hinnatum.

Seda meeleolukat kanti tunnistavad juba ammu koduks paljud, sest õhku ja rohelust seal jätkub. Ja asukoht – kuue minutiga pealinna ja kolme minutiga mereranda! Samas pole juba aastaid Tabasallu ehitatud ühtegi uusarendust.

Nüüd on see muutumas.

K

allaste pangale tõustes jääb selja taha hoogsalt arenev Tiskre. Ülal Taba­salus on juba ammu välja kujunenud tõhus infrastruktuur – poed, koolid, spordikompleks, kohvikud ja restoranid –, mida elu kogu aeg edasi arendab.

Terviserajalt, mööda merekallast Ranna­mõisa poole jalutades, avanevad muinas­jutulised vaated. Selja taha Harku poole jäävad ulatuslikud rohelised massiivid. Olles veendunud, et Pähkli tänavast kujuneb tervislik, meeldiv ja mugav elukeskkond, valis Pähkli Kodu OÜ koostöös vallaga välja just selle paiga, et rajada kolmest ridaelamust koosnev terviklik elukeskkond.

Hoone kui pähklikoor

Parima projektilahenduse leidmiseks korraldati valitud Eesti tipparhitektide seas 26 september 2015 EE KODU

koguni arhitektuurikonkurss. Tulemuseks saadi üdini läbimõeldud ehitus- ja ruumilahendusega hooned, mis pakuvad nii silma­ilu kui ka praktilisust.

Kolm kahekorruselist ridamaja, mis kombineerivad pähklikarva laudist ja kivi­ halli pinda, on energiasäästlikud ja valgusküllased. On näha, et nende planeering arvestab ilmakaari ja asendit üksteise suhtes, andes elanikele privaatsuse ja kõigi kodude terrassidele õhtupäikese. Uus elukeskkond kannab õnnestunud nime – Pähkli kodu.

Hoonetes on 4–5toalised 100–150 m² suurused kodud. Hooneboksid ümbritsevad sisehoovi, kuhu rajatavale laste mängu­väljakule antakse veidi põnevam kujundus – ronimisredelid ja teised lastemagnetid tõstetakse väikesele „munamäele”, et sinna ulatuks majadest kätte kõigi vanemate silmad.

Koor sobib tuumaga

„Meie jaoks on tähtis, et ehitatav kompleks pakuks võimalust elada roheluses ja mõnusas keskkonnas; et kogu tervik oleks ilus ja näeks hea välja ka aastate pärast; et hooned oleks kestvatest materjalidest ega vajaks hooldust. Pähkli elamukvartal on enamat kui lihtsalt uuselamu­rajoon – see on kodu, kus on mõeldud nii nooremale kui ka vanemale elanikule,” on Pähkli kodu arendajad Kristjan-Thor Vähi ja Reigo Randmets veendunud.

Igal majal kolmest on nägu suunatud ilmakaarte suhtes veidi erinevalt, et pere saaks valida omale kodu, mille aiaosa on avatud päikesele. Bokside juurde kuuluvad isiklikud terrassid ja õuealad, mida hakkavad eraldama hekid. Hinna sisse kuulub ka kaks autokohta.

Elamutesse on planeeritud piisavalt ruumikad panipaigad, kuhu mahutada sporditarbeid ja muud kraami, mida koguneb inimestel, kes armastavad värsket õhku ja sportlikku eluviisi. Terrassimööbel, surfi­ lauad, rulluisud, suusad, surfilohed – kõigele on mõeldud. Kes teab, see saab aru, kui oluline on selliseid asju arvesse võtta. „Aktiivsetel inimestel tekib majas elades alati hulk kõiksugu tarvilikke asju. Oleks ääretult ebameeldiv, kui nendega ei ole arvestatud,” lisab Reigo Randmets.

Läbimõeldud terviklahendus

Vähi sõnul on tema pikaaegne kinnisvaraga tegelemise kogemus näidanud, et kõik teistele rajatav tuleb alati ehitada nii, nagu ehitaksid iseendale, seejuures kompromisse tegemata. „Kui teed justkui endale, tahavad seda ka teised ning see on ajas kestev,” põhjendab Vähi. „Me soovime ehitada läbimõeldud ja parimate lahendustega tervikut, kuhu teeme lisaks haljastuse – istutame korterite vahele hekid, mis tagavad privaatsuse – ning rajame majade vahele väga korraliku mänguväljaku,” kirjeldab Vähi valmivat Pähkli elamurajooni.

eesti ekspress

tiskremaja.ee

Kontor kodu lähedal

•

Innovaatiline ja inspireeriv

• Madalad kulud

töökeskkond uues A-klassi

• Hea sisekliima

büroohoones Tiskres. Ärimaja valmib 2016.a. sügiseks.

• Valgusküllased ruumid • Hea asukoht • Jalgratta parkla

Bürood 20–250 m2

• Elektriautode laadimine

tel 501 1157 info@tiskremaja.ee

www.tiskremaja.ee EE KODU september 2015 27

KINNISVARA

Õnneliku lapsepõlve kodud

Paljudele inimestele on elu tähtsaim eesmärk olla õnnelik. Või siis õnnelikuks saada. Aga kuidas? Esimene tingimus – alustada tuleb varakult.

K

üsimusele, kuidas saada õnnelikuks, polegi nii lihtne vastata. Teadlased on siiski oma pead kokku pannud ning jõudnud järeldusele, et õnneliku elu saladus peitub lapsepõlves. Professor Richard Layard kinnitab, et täiskasvanu õnnefaktorit mõjutab tema emotsionaalne tervis lapsena. Ehk siis lihtsustatult saab öelda, et mida rõõmsam on laps, seda õnnelikum on ka tema elu täiskasvanuna.

Lapsevanemad on ilmselt nõus, et just nende kätes on peamised vahendid oma lapse elu kujundamisel. Millega laps tegeleb, kes on tema mängukaaslased ning juhendajad koolis ja lasteaias ning milline on tema kodu ja selle ümbrus – kõik need ja paljud muud faktorid on lapse kasvamisel suure tähtsusega.

Mida lapsed vajavad?

Kodu ja selle ümbrus on koht, kus laps veedab ilmselt suure osa oma lapsepõlvest. Selle, kas kodu on täis soojust, helgust ja turvatunnet, määravad muidugi lapsevanemad. Kas kodu juures on piisavalt avarust, rohelust ning rohkelt oma­ vanuseid mängukaaslasi – seda peaksid pered kindlasti kodu valimisel silmas pidama. Kui pakkuda lastele võimalus, veedavad nad meelsasti oma aega õues sõpradega pallimängu või peitust mängides, mänguväljakul liivakooke valmistades ja rattateel võidu kimades.

28 september 2015 EE KODU

Kõike eelkirjutatut kinnitab ka teine uuring, mille järgi on õnneliku lapsepõlve jaoks vaja vabadust, loodust ja häid suhteid: vabadust, et teha valikuid, välja mõelda mänge, kasutada kujutlusvõimet ning luua enda jaoks sobivad rutiinid; ümbritsevat loodust, et märgata lillede õitsemist, mesilaste suminat ning lehtede langemist; häid suhteid nii oma pere kui ka toredate sõpradega.

Õnneliku lapsepõlve kodud

Tartu külje all Tila külas on õnneliku lapse­põlve jaoks olemas pea kõik vajalik.

Merko Tartu ehitatavad Kaupmehe kortermajad on projekteeritud kodudeks, mitte lihtsalt hooneteks. Mõeldud on kõigele olulisele, et nii täiskasvanutel kui ka lastel oleks seal hea elada. See on koht, kuhu on alati hea tulla ning kus on hea olla.

Loodus ja avarus – seda hindavad ka täiskasvanud, aga kahtlemata rõõmustavad selle üle lapsed. Neil on ruumi jooksmiseks, fantaasiarikasteks mängudeks, lisaks mänguväljakud ja korvpalliplats, teed rattasõitudeks ja kõigeks muuks.

Mängukaaslased – Kaupmehe kodude kõrvale rajatud Pärna alleele on kodu valinud paljud lastega pered ning omaealised mängukaaslased on õuealal alati ootamas.

Koolid ja lastehoiud – lapsed saavad oma kaaslastega kohtuda ka Pärna alleel asuvas lastehoius või läheduses asuvates

Kõrveküla ja Tartu koolides. Kõik olulised kohad on paari kilomeetri raadiuses, kuhu saab nii jala, rattaga kui ka mugavalt ühissõidukiga.

Õnnelikud lapsevanemad

Kaupmehe kodudes on 2–4toalised mugava planeeringu ja kauni sisekujundusega korterid, mille juurde kuuluvad ka pani­ paik ning parkimiskoht. Arhitekt Janno Põldme projekteeritud 3korruselised 30 korteriga majad on B-energiaklassiga ehk väga energiasäästlikud.

Kaupmehe kodud on ideaalses asu­ kohas – hoolimata rohkest rohelusest hoonete ümbruses asub Tartu kesklinn vaid viieminutilise autosõidu kaugusel, üle tee valmib Eesti Rahva Muuseum ning läheduses on mitu kauplust. Merko Tartu on loonud majad, mis sisaldavad kõiki mugavusi ning kus argielu toimetusi saab teha lihtsalt ja probleemideta – õnneliku lapsepõlve jaoks on tähtsad ka õnnelikud lapse­ vanemad.

Kaupmehe kodudes on olemas pea kõik tähtis – vaid kodusoojuse ja turvatunde peavad lapsele tagama tema armastavad vanemad ise.

Tule tutvu Kaupmehe linnakodudega keset loodust kliendipäeval, 24. septembril kell 16–19 Pärna allee 12 näidis­ korteris. Vaata ka kodulehe aadressi www.merko.ee/kaupmehe.

M

-15%

A K EL DE R

AA

MA

KEL D ER

eesti ekspress

01 .09 – .11.15 01

EE KODU september 2015 29

KINNISVARA

Kontor kodule lähemale Nagu terves maailmas, pendeldavad inimesed Eestiski kodu ja töökoha vahet, raisates väärtuslikku aega. Olukorra parandamiseks otsustati Tiskresse, mida seni vaid elamurajoonina tuntakse, rajada mitmeotstarbeline ärimaja.

O

n laialt teada tõsiasi, et hommikuti ja õhtuti on linna sissesõiduteed ja liiklussõlmed autodest tulvil. See raiskab närve ja energiat ehk läheb kalliks maksma. Tänapäeval küpsevad uued ideed nii elu- kui ka töökohtade eraldatuse vähendamiseks. Kuna trend on viinud kodud linna piirile, on hea mõte viia bürood neile järele. Sellest mõttest võttis kinni piirkonna pikaajaline fänn Kristjan-Thor Vähi ja otsustas rajada oma partneritega Tiskres­se äriotstarbelise maja, rahuldamaks kogu­konna vajadusi. Sellega võimaldatakse säästa ummikutes viidetavat aega, samuti viia oma tegevus kodu- või linna­kontorist teise miljöösse.

Tiskre asum jääb linnakärast piisavalt eemale, samas on kesklinnast veerandtunnise autosõidu kaugusel. Tiskre ärimaja pakub kontoritöötajatele avaramat atmosfää­ri ja ajakohase A-taseme kvaliteediga keskkonda. Planeeritud kompleks sisaldab bürooruume, söögikohta ning mitmesuguseid teenuseid. „Hoone planeerimisel lähtusime uusimatest põhimõtetest, mis pole büroohoonete insenerilahendustes veel väga levinud – energiasäästlikust ärikompleksist.

Erilist tähelepanu pöörasime sisekliimale.

Ruumide küte ja jahutus on tagatud Šveitsi firma Zehnder Group aktiivlagede kontseptsiooniga – traditsioonilised küttekehad ja jahutusseadmed puuduvad. Sisetemperatuuri reguleerib lagi, mis keerab kraade küttevajaduse korral juurde ning jahutusvajaduse korral maha. Jahutuse ajal „neel30 september 2015 EE KODU

dub” akende pindadelt, kontoritehnikalt ja inimestelt tulev soojusenergia aktiivlae taga peituvale veekontuurile ja kandub seeläbi ruumist välja. Tulemuseks on külmade õhuvoolude vaba tervislik sisekliima. Ära jäävad suvised külmetushaigused ning kõikidele kontoris viibijatele luuakse ühesugune mugav keskkond.

Aktiivlaes kasutatavad temperatuurid on optimeeritud, et saavutada jahutuse ja kütte puhul maksimaalne energia­ kasutuse efektiivsus, mis tagaks rentnikele väiksemad kõrvalkulud. „Eestis leiab selline kontseptsioon esmakordset kasutust.

Enne otsustamist käisime lahendusega ise tutvumas ja seda n-ö omal nahal proovimas. Tehnoloogia kogub juba mõnda aega maailmas populaarsust. Nüüd hakkab uutel­põhimõtetel ehitatud ärihoone olema siinsamas Tiskres,” räägib ärimaja teine partner Reigo Randmets.

Arvestab kliendi vajadusi

Küsimusele, miks peaks klient valima Tisk­re ärimaja, vastab Kristjan-Thor Vähi nõnda: „Esiteks asukoha pärast. Teiseks on kontorite kvaliteet sama mis kesklinna ärihoonetes, kuid üürikulud märksa soodsamad ja parkimine tasuta. Tänu uuenduslikele lahendustele on väiksemad ka igakuised püsikulud.”

Hoone sisaldab eri suurusega bürooruume, kliendil on valida 20–250 m² vahel. Vajadusel saab hoone konstruktsioonist lähtuvalt tekitada täpselt nõutava suurusega ruumid. Kõiki seinu kattev kat-

kematu aknarida annab võimaluse kujundada siselahendusi oma soovi järgi ning kõike alati ümber mängida. „Meie eesmärk on pakkuda nii äri- kui erakliendile pindu kodu lähedal. Pakume võimalust tuua oma kontor siia mõnest vanemast büroomajast linnas või siis kodust.

Just viimane on äratanud palju huvi, sest töö tegemine kodus on tihti komplitseeritud. 20 m² kontor kodu lähedal aitab kaasa nii töö produktiivsusele kui ka pereelule,” tutvustavad oma ideed Tiskre äri­maja esindajad.

Tipparhitekt Martin Aunini projekteeritud kolmekorruseline hoone on ajakohase arhitektuuriga ja peegeldab mere lähedust, selle sisu on planeeringult lihtne. Esimesel korrusel on koht, kus kõik piirkonna elanikud saavad mõnusalt hommiku­p utru süüa, lõunal einestada või kohvitassi juures kohtumisi korraldada. Eraldi küljelt sissepääsuga on kontormaja, teenusepakkujad ja bürood, mis laienevad kolmele korrusele. Praeguseks on pea pool pindadest juba broneeritud.

Peale hoone on läbi mõeldud ka selle ümbrus. Maja kõrvale rajatakse jalgrattaparkla ning avar ja mugav autoparkla koos elektriautode laadimise kohaga. Haljastuses säilitatakse võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Ärimajja on mugav saabuda nii jalgsi kui ka jalgratta ja autoga. Hoone valmib 2016. aasta sügiseks. Täpsem info kodulehel www.tiskremaja.ee, lisaks tasub projektiga tutvuda Tiskre ärimaja kontoris.

eesti ekspress

SINU UUS KODU TABASALU SÜDAMES

Tabasalu südamesse, Pähkli ja Sarapuu tänavate nurgale valmib kolmest moodsast ridaelamust koosnev terviklik elukeskkond.

Kodu, mis asub just õiges kohas. Mitmete aastate järel ehitatakse Tabasallu Eesti tipparhitektide poolt loodud kaunid ja läbimõeldud kodud. Kaasaegsed ja valgusküllased ülimalt praktiliste siselahendustega kodud asuvad jalutuskäigu kaugusel ühistranspordile, koolidele, spordikompleksidele ja poodidele.

Esimesed kodud valmivad juba 2016.a. suveks.

tel 501 1157 info@pahklikodu.ee www.pahklikodu.ee EE KODU september 2015 31

Tar tu mnt 14, Tallinn Tel: +372 646 1004 Estonia

UUSARENDUS LASNAMÄE vEEREL LiikURi tN. 41 iii EtApp MüügiS

ENERgiA kLASS

www.liikuri41.ee

viiMASED, kOLMEkORRUSELiSED, hEA pLANEERiNgUgA jA hUbASED pEREkORtERiD tOhU 1 jA tOhU 3 piRitA-kOSEL, MAARjAMÄEL.

ENERgiA kLASS

www.tohu.ee

Müügikorraldus: Colonna kinnisvara Oü Müügiinfo: www.liikuri41.ee, www.tohu.ee ja www.colonna.ee Martin Sillandi, martin@colonna.ee, +372 511 9962