EE GURMEE (aprill 2013)

EE GURMEE 25. aprill 2013

Päikselist kevadet!

Stockmann Meals Marineeritud kalkun

799 kg

Sea sisefilee, jahutatud

6²0

Christis Halloumi juust 200 g (14,95/kg)

Stockmann Meals Kurgi-paprikasalat kg

3,50

Mirabo Juust kreekapähkliga kg

kg

Oskar E-vaba naturaalne piimaviiner 280 g (6,07/kg)

1,70

Parmacotto Bresaola veiseliha sink, viilutatud 100 g (55,00/kg) Valio Alma Meierivõi 80% soolata 500 g (6,40/kg)

299 16,90

Reval Kondiiter Kohupiimaõunamuffin 80 g (8,63/kg)

6,69

5,50

Kalev Pralineekompvek Maiuspala 200 g (14,95/kg)

2,99

3,20

Fazer Fazermint 350 g (11,14/kg)

3,90

Stockmann Delikatessist leiate iga päev üle 250 hea hinnaga toote.

Täidetud viinamarjalehed

8²0 kg

Stockmann Meals BBQ lõhesalat

690 kg

Frens Kohupiima-martsipanitort

799

Stockmann Delicatess Marinaadis sealihakotlet kg

5,30

Stockmann Delicatess Broileri poolkoivad tomatimarinaadis kg

2,96

Stockmann Delicatess Lõhetasku pestoga kg

12,60

kg

Kevadpühal, 1. mail on kogu kaubamaja avatud kell 9-19. Pakkumised kehtivad kuni 28.4. Piltidel on illustratiivne tähendus.

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

Kui soovite, et munadest tehtud TOIT OLEKS ISUÄRATAV, tuleb kasutada

LINNU TALU TUMEKOLLASE REBUGA MUNE.

Just munakollane on see, mis annab praele või küpsetisele ligitõmbava välimuse.

Tumekollane rebu on MEIE MUNADE TUNNUSJOON ja tugevaim eelis turul.

Tõeline gurmaan valib toidu tegemiseks LINNU TALU KOLLASED TALUMUNAD.

LINNU TALU KOLLASEID TALUMUNE SAAB OSTA

Kaupmees & Ko’st, Selverist, Prismast, ETK poodidest, Stockmannist, Maximast, Tartu ja Tallinna Kaubamajast.

uus ja huvitav Küpsetusšokolaadid Kalevilt Kalevi tootesortimenti on lisandunud šokolaadid, mis tänu ühtlasele sulavusele ja voolavusele sobivad eriti hästi küpsetistesse ja šokolaadimagus­ toitudesse. Küpsetusšokolaade on kolm: valge, piima-­ja tume šokolaad. Tooted on saadaval 200 g tahvlitena. Retseptis öeldud vajaliku koguse määramise teeb lihtsaks pakendil olev märge: 4 ruutu = 25 g. Soovitame šokolaadi sulatada kuumal vesivannil aeg-ajalt segades.

T

änane persoonilugu on Aivar Hansoniga, kes juba kuuendat aastat korraldab 50 parima restorani valimist. Temaga tehtud intervjuust sain teada palju uut Eesti restoranide kohta ning tema vihjetest leidsin endale uusi lemmikuid. 8. mail selguvad tänavused 50 restorani, kes hakkavad võistlema koha eest edetabelis. Ootan­seda nimekirja suure huviga. Hea on ju teada, millised restoranid teistele meeldivad ja kas sinu lemmik samuti väljavalitute hulka kuulub. Ent kõigest sellest lähemalt järgmises, 9. mail ilmuvas EE Gurmees.

Vesteldes Meritoni kokkadega, süvenesin Vene köögi avarustesse. Sain teada, kuidas valmivad õiged­pelmeenid, mis asi on štšii ja mis vahe on erinevatel kotlettidel. Oma üllatuseks avastasin, et ka eestlaste igapäevane kartulisalat pärineb meie idanaabrite köögist.

Kalle Mülleri loost selgub, et Eestisse on jõudnud müügile uusi kvaliteetseid šampanjasid – mõnest polnud ma isegi kuulnud, rääkimata siis maitsmisest. Jookide kirjeldustest leidsin uue lemmiku, mis mõnel tähtpäeval kindlasti käiku läheb.

Sain teada, et tooršokolaadi söömine polegi kahjulik. Vastupidi, see on lausa kasulik. Tükike kvaliteetset maiust annab energiat, samas vähendab söögiisu ja hoiab kontrolli all kehakaalu. On täheldatud, et tooršokolaad aitab vähendada südame-­ veresoonkonnahaiguste ja vähi riski, ennetab vananemisilminguid ning pikendab eluiga. Mulle kui šokohoolikule tuli see teadmine õnnistusena, nüüd jääb üle vaid igapäevased tavašokolaaditahvlid tooršokolaaditahvlite vastu välja vahetada.

Tänane EE Gurmee on väga minu maitsele. Loodan, et see meeldib ka sulle. Kui sul on ideid, millistel gastronoomilistel teemadel kirjutada võiksime, anna meilile kylli.varnik@lehed.ee teada.

Külli Värnik

EE GURMEE

Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

KOOSTÖÖPARTNERID: Stockmann, Looduspere, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Meriton Hotels Group EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Rain Taimre, rain.taimre@lehed.ee, tel 669 8048 Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

Prantsuse gurmeepood Kukk ja Konn saab aastaseks

Nimini Gurmee pakub erilisi juuste ja juustumoose Rotermanni kvartali aatriumis asuv Nimini Gurmee on poole tegutsemisaastaga leidnud palju sõpru. Klientide soove arvesse võttes laieneb kaubavalik iga kuu. Aprillis lisandusid Itaalia kvaliteetsed Venchi šokolaadid. Nimini Gurmees on müügil kümme šokolaadi, erilised chocaviar’id ning tume ja hele šokolaad. Eriti tähtis on, et valikust leiab vaid gluteenivabasid šokolaade.

Pidevalt laieneb juustude valik. Enim tähelepanu on võitnud kvaliteetsed Prantsuse juustud: Comtè, poolpehme Morbier, püramiidikujuline kitsepiimajuust Valenįay ja Burgundia piirkonna kuulsaim Epoisses. Juustude kõrvale leiab valiku juustumoose ja kastmeid.

Kadriorus, Raua ja Vilmsi tänava nurgal avati aasta tagasi tore ja armas Prantsuse veinide ja delikatesside pood Kukk ja Konn. Selle ajaga on pood leidnud koha paljude Prantsuse köögi austajate südames. Iga kuu toimuvad klientidele koolitused-degusteerimised, kus tutvustatakse üht Prantsusmaa piirkonda.

Prantsuse delikatesstoodete butiigis on laias valikus veine, paljud neist sellised, mida mujalt ei leia.

Samuti on müügil kange alkohol. Värskest toidukaubast pakutakse juuste ja lihatooteid (sinke, vorste ja pasteete), loomulikult ei puudu foie gras valik.

Juustude ja lihatoodete kõrvale leiab sobiliku moosi, kastme, hoidise ja maitsvad küpsised. Kohapeal valmivad värsked Prantsuse saiad.

Sügavkülmaletist leiab konna­koibi ja tigusid. Tellida saab mereande: austreid, krevette, meritigusid...

Tellimus tuleb anda enne teisipäeva, kätte saab ostu nädala pärast. Rohkem infot kohapeal, Raua 65, tel 621 1640 või e-post kukkjakonn@iddbaltic.ee.

Alma Eesti või Valio Eesti toob tarbijateni Alma tootesarjas 82%-lise klassikalise või, mis hakkab kandma nime „Eesti või”. „Alma on Eesti piimatoodete seas üks armastatumaid kaubamärke. Või lisandumine sellesse igapäeva­ toodete sarja oli meie ammune soov ja vastus tarbijate ootustele,” ütles Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

Või tarbimine näitab kasvavat trendi, sest tarbijad on hakanud taas teadvustama ja hindama puhta koorese või eeliseid teiste rasvainete ees. „Oleme jõudnud tagasi vanavanemate köökides selgeks õpitud põhitõe juurde, et kõige õigema maitse annab toidule just naturaalne või. Lisaks on või puhul tegu maitsva ja inimese organismile hästi omastatava naturaalse toiduainega,” selgitas Kalbin.

Alma Eesti või valmib parimast kodumaisest koorest, sellel on naturaalne kuldkollane välimus ning meeldivalt aromaatne lõhn. Lisaks aitab võipakendile lisatud mõõteriba kodukokkadel mugavamalt küpsetamiseks vajalikku kogust määrata.

3

uus ja huvitav Maailma parim viin

SUUPISTERULLID 8 tk

• • • • • •

1 baklažaan 8 viilu toorsuitsusinki 1–2 sl õli 8 sl maitsestamata määrdejuustu 50 g Dziugase juustu pipart, lemmikmaitseained (nt tüümiani, peterselli)

Peske baklažaan, kuivatage hoolikalt ja lõigake kaheksaks õhukeseks piklikuks viiluks.

Asetage küpsetuspanni põhja küpsetuspaber ja laduge sellele baklažaaniviilud. Piserdage neid õliga, maitsestage pipra ja maitseainetega. Küpsetage 200 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni viilud pruunistuvad.

Viilutage juust või riivige jämedama riiviga.

Asetage baklažaanidele toorsuitsusingi viilud ja määrige määrdejuustuga. Puistake peale pipart, maitseaineid ja riivitud juustu ning rullige kokku. Serveerige veini juurde suupistena.

Tänavu märtsi lõpus San Franciscos peetud ajaloo suurimal rahvus­ vahelisel kangete alkohoolsete jookide võistlusel osales üle 1400 kange alkohoolse joogi. Parimaks viinaks tunnistati ja kõrgeima ehk topelt­kuldse medaliga auhinnati unikaalse tehnoloogia järgi valmistatav Absolut Elyx.

Absolut Elyxi tehakse kindla aasta­ käigu Rootsi talinisust ning destilleeritakse käsitööna 1929. aastast pärinevas unikaalses vasest kolonnis, mis annab joogile iseloomulikult puhta ja pehme maitse. Vask toimib loodusliku katalüsaatorina, puhastades viina destillatsiooniprotsessi käigus tekkivatest jääkainetest. Kolonni opereeritakse käsitsi ning iga partii läbib enne villimist põhjaliku maitsetesti.

Absolut Elyxi tootmisel kasutatakse ainult looduslikke komponente. Iga tootmistsükli osa esimese nisu­ seemne külvamisest kuni villimiseni toimub 25 kilo­meetri raadiuses, Lõuna-Rootsis Åhusis. Tootmises kasutatakse ühel ainsal, Råbelöfi maavaldusel kasvatatud talinisu, milles tärklise ja proteiini tasakaal on parim võimalikest. Igal aastal toodetakse viljasaagist vaid üks partii. Ka vesi on pärit lähedal asuvast maa-alusest allikast ning tänu paekivist pinnasele eriti puhas, madala mineraalsusega ja pehme.

Alates 2012. aasta oktoobrist müüb Pernod Ricard Estonia Absolut Elyxi viina ka Eesti turul.

NB! Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Retseptid ja muusika nutitelefonist Retsepti Äpp pakub lisaks Anni Arro ja toidublogija Eneli Kaarna retseptidele isuäratavat muusikat Trafficult, Kerli Puusepalt, Eliis Pärnalt ja Tiit Bornilt.

Kasutajatel on hõlpsalt võimalik leida nii toitvad kui ka muusikalised hõrgutised. „Idee tundus vahva, sest tean, et paljud naised otsivad retsepte nutitelefoniga,” räägib Arro. „Nüüd on tore võimalus – pliidi kõrval arvutist spikerdamisele pakub alternatiivi mobiilirakendus, mis on palju mugavam.”

Idee sai lõpliku hoo sisse „Garage48 Tallinn Music 2013” startup-nädalavahetusel, kus tekkis mõte luua just muusikaline retseptirakendus. Idee elluviimist julgustas Stig Rästa, sest tema sõnul paneb kodu­ kokk toidu valmistamise ajal sageli mängima ka muusika. Stig on lahenduse muusikaline suunaja, valides sobivaid palu ning olles konsultandi rollis.

Retsepti Äpp on allalaetav Androidi telefonidele Google Play’s, iPhone’i kasutajad ja mobiilse veebi austajad saavad rakendust kasutada aadressil www.retseptiapp.ee/mobiilis.

4

Felixi supiklassika sarja lisandus hapukapsasupp sealihaga „Hapukapsasupp on eestlastele hästi tuntud ja suitsu­ lihaga valmivat versiooni võib lugeda lausa meie supi­ klassikaks,” põhjendas uue supi turule­toomist ettevõtte turundusdirektor Marek Viilol.

Viilol lisas, et supp on koduse mekiga, toitev ja maitseb iseäranis hästi serveerituna hapu­koore ja tumeda leivaga.

Nagu kõik teised Felixi purgi­supid, on ka hapukapsa­ supp naatriumglutamaadi­ vaba. 530grammise Felixi hapu­k apsasupi soovituslik jaehind on 1,95 eurot. Ühest purgist saab neli portsjonit.

Menüü.ee nutikas mobiilirakendus Menüü.ee on välja arendanud nutitelefoni rakenduse. Toiduportaal pakub peale retseptide ka mugavusteenuseid, nagu nädalamenüü ja ostu­ nimekirja koostamise võimalus. Alates aprillist on toiduportaali teenused kasutatavad nii iPhone’i kui ka Androidi telefonides. „Paljudele on igapäevaseks küsimuseks, mida perele süüa valmistada. Kui enne poodi minekut ei ole mahti asju läbi mõelda ja planeerida, saab sobilikud toidud nutitelefoni abil välja valida kasvõi poeriiuli ees. Menüü.ee mobiilirakendus võimaldab luua ja kuvada ostunimekirja vajalikest toiduainetest,” selgitas tegevjuht Margus Tapupere.

Kliendid on uue ja nutika toiduportaali hästi vastu võtnud ning iga päev liitub keskkonnaga umbes poolsada uut kasutajat. Menüü.ee mobiilirakenduse kasutamine nõuab internetikeskkonnas registreerumist, pakutav põhiteenus on kasutajatele tasuta.

kodu Stockmann Decor 19.–28. aprillil püsikliendile –20%

Kodu kevadiselt kauniks!

Stockmann Decori sarjas leidub suures valikus pehmelt naiselikke, romantilisi ja igapäevaseid tooteid kodu kaunistamiseks ning hubase meeleolu loomiseks.

Stockmanni Decori disainielemendid põhinevad traditsioonilistel motiividel ja klassikalisel disainil, mis sobivad hästi moodsasse koju.

Midagi armsat ja praktilist kööki, vannituppa, elu- ja magamistuppa – romantika on alati täis üllatusi.

Pakume köögirätikuid, säilituspurke, voodipesu, voodikatteid, käterätikuid, põrandamatte, vannitoaaksessuaare, dekoratiivpatju, pleede, dekoratiivtooteid, pildiraame, laternaid, säilituskorve ja -kaste, küünlaid, küünlajalgu, kellasid, nagisid, riiuleid, nimeplaate, peegleid, kapinuppe...

5

söö. Viimase aja huvi on vegetaarne. Mitte et ma nüüd taimetoitlaseks olen hakanud või hakkaksin, aga olen avastanud, et me absoluutselt alahindame taimetoidust saadavaid maitseelamusi ja kõhutäite­ võimalust.

Tundub selline kuninglik elu.

Kas vahel on tüdimus ka?

K u n i ng l i k k u p ole s i i n m id a gi. Keskmistes restoranides on mitme­kesisust vähe – kohast kohta korduvad samad toorained, millest tehakse sarnaseid sööke ning pakutakse kõrvale sarnaseid veine. See ei ole kuigi huvitav. On suur vahe, kas lähed restorani kohustustest vabana või tööd tegema (artiklit kirjutama, hindama, uut menüüd testima, võistlusroogi maitsma jne).

Ka sind võib pidada gurmeeturistiks? „Gurmee” on minu meelest äralörtsitud sõna. See aeg, kus Michelini tähti kollektsioneerisin, on samuti möödas. Olen need tähed endale selgeks söönud ning nüüd otsin pigem tänavakööke ja algupäraseid maitseid. Nimetaksin end toidu­reisijaks: igal reisil (ka puhkuse­reisil) on mul nimekiri kohtadest, kus tahan süüa ja mida tahan avastada.

Millal käisid viimati restoranis kohustustest vabana?

Sellele ei ole ühest vastust. Seda piiri, kus lõpeb kohustus ja algab nauding, on väga raske tõmmata. Käib töö ja vile koos.

Aivar Hanson:

Kas sa kodus ka vahel sööd?

Loomulikult, mulle väga meeldib kodus süüa. Abikaasa Piret (tuntud toidublogija Piret Hanson – toim.) teeb väga hästi süüa ja ta ei valmista kuu aja jooksul kunagi ühte ja sama toitu. Piret on julge otsija ja katsetaja. Usun, et meie toidulaud erineb n-ö keskmisest kõvasti. Restoranide puhul on tahes-tahtmata minu esimene hindamiskriteerium see, kas kannatab võrdluse kodutoiduga välja või mitte.

Restoranide tipp on meil maailmatasemel Aivar Hanson oli turunduskommunikatsiooni teenust pakkuva firmadegrupi juht, kes töökohustuste tõttu reisis palju. Igalt reisilt tõi ta kaasa mõne erilise maitseelamuse ning nii kujunes temast Eestis toidu- ja restoranivaldkonna arvamusliider.

Viimastel aastatel on Aivari harrastusest saanud osaliselt ka tema töö. Kuuendat aastat reastatakse tema eestvõtmisel Eesti parimaid söögikohti.

Kust pärineb sinu huvi toidu vastu?

Võttes arvesse minu vanust, on see päris noor harrastus, vist 1996. aastast. Kuulusin rahvusvahelise firma juhatusse ja pidin käima koosolekutel kõikjal Euroopas. Paraku ei võimalda Tallinna geograafiline asukoht igal õhtul koju lennata ning tihti tuli üksinda võõras linnas endale tegevust otsida. Hakkasin kü-

Restoranide külastamine on ebaregulaarne. Näiteks sellel nädalal vaatan kolme päeva jooksul üle pooled Tallinn Music Weekil kaasa löövatest restoranidest. Eile käisin neljas, nuusutasin õhku ja meeleolu, kokku saab neid kaheksa.

Kas ise ka süüa teed?

Kodune konkurents on nii suur, et ma ei löö läbi. Ka tütar valmistab oma lemmikroogasid väga hästi, seepärast on mul kogu aeg toit laual, ilma et peaksin seda ise tegema. Grillimisel löön ikka kampa.

lastama võimalikult häid söögikohti ja sellest sai harrastus.

Kui kõvaks kokaks sa ennast pead?

Kümnepalliskaalal paneme tubli ühe ära. Ma ei ole kindlasti mingi kokk.

Nüüd ongi su töö seotud ainult­ toiduga. Milline su tavaline töönädal välja näeb?

Hästi palju arvutis olemist, suhtlemist – õnneks saab nüüd koosolekuid pidada ilma koledate lennuki­ tundideta – ja üle mõistuse palju söömist.

K as sa oled liha- või kala­ inimene?

On väga vähe asju, mida ma ei 6

Kas Michelini tärnita restoran võib osutuda paremaks kui tärniga koht?

Kindlasti, maailma parima 50 restorani nimekirjas pole kaugeltki kõik Michelini tärniga. Restoran on üks osa elamusmajandusest (jooniksin alla sõna „elamus”), toit on sellest ainult üks osa. Lisaks söögile on joogivalik, serveerimine, teenindus, miljöö jne. Elamus tekib nendest kõigest kokku ja need on omavahel võrreldavad – nii nagu saab tahtmise korral võrrelda kontserdi­ elamust spordivõistlustel saadava elamusega.

Milline on kõige suurem toidu­ elamus?

Olen kogenud nii palju toiduelamusi, et mõõt hakkab vist saama täis. Ainult toiduga mind enamasti ei üllata, pigem uudse lähenemisega. Näiteks Madridis käisin trepirestoranis (kujutage ette treppidel asuvaid laudu ja toole – pooled laua­jalad on lühemad, istmeteks on suusatõstuki toolid jne). Sealset toitu ma ausalt öeldes ei mäleta, aga elamuse sain küll.

Kus on kõige vingemad restoranid?

Kaks tuntud kulinaariapealinna on London ja New York, lisandunud on veel Aasiast Tokyo ja Singapur.

Need on linnad, kus väga heal tasemel restoranide kontsentratsioon on suurim, sealne konkurents tugevaim. Aga maailmas pole linna,

Fotod: Lauri Laan

gurmaan

gurmaan

KUUS KIIRKÜSIMUST

1 2 3 4

Toiduaine, mis peab kodus alati olema?

Selleks on toiduaine, millega ma oma number-ükskoka­tasemega hakkama saan – muna.

Mitu kokaraamatut sul kodus on?

Pole kokku lugenud, ei kollektsioneeri, aga neid on kogunenud päris palju, sadakond.

Sinu lemmikkokk?

Ei ole kindlat. Täna on üks, homme teine.

Sinu tüüpiline hommikusöök?

Puder.

5

Kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest?

Eelroaks värske salat, pearoaks grillitud seasisefilee keeratuna peekoni sisse, magustoiduks midagi smuutide maailmast.

6

Mida armastasid, mida vihkasid koolisöökla toitudest?

Halb mälestus seoses koolisööklaga on lõhn, mille tõttu ei meeldinud mitte midagi. Lume­pallisupp oli vast üks, mida ei õnnestunud ka koolisööklal kihva keerata.

kus poleks head restorani – see tuleb vaid üles leida.

Milline on Eesti restoranide tase võrreldes muu maailmaga?

Väga hea ja küllalt halb ühteaegu.

Kujutame ette restoranide püramiidi: lihtsad söögikohad all ja paremad üleval. Eestis on püramiidi alus ligadi-logadi. Tegelikult on uskumatu, kuidas sellisele baasile nii tugev tipp üldse sündinud on.

Kui mulle pakutakse võimalus teha viie parima restoraniga New Yorgis silmapaistev toidu­ü ritus, läheksin küll ega kardaks sugugi. Tipp on meil igati maailmatasemel, aga baasiga peab lähemal ajal tugevasti tööd tegema. Selleks oleme asutanud Kulinaaria Assotsiatsiooni.

Mis on sellele baasile ette heita?

Uued restoranid tulevad kogu aeg peale, aga ometi söögikohtade üldarv ei kasva, see on ikka 1200 ringis.

söögikoht saab esitada kolm hääletajat, kes koostavad oma isikliku seitsme kõige parema söögi­ koha edetabeli. Oma esiseitsme esitavad ka toiduajakirjanikud ja -kriitikud. Kriteeriumiks on see, et hääletaja peab olema neid kohti külastanud ja nimekirja ei tohi kanda kodu­r estorani. Hääletajate nime­ kiri laieneb, kui kellegi poolt nimetatakse seitsme parema hulka mõni uus söögikoht. Hääletusõiguse kasutamine on vabatahtlik, mitte kohustuslik. Samas, ükski söögikoht ei saa ennast hääletamisele spetsiaalselt esitada või enda poolt hääletamist keelata.

50 Eesti parima edetabelisse pääsevad niisugusel moel kokku kõige enam hääli saanud söögikohad. Tänavuse nimekirja avaldame 8. mail.

Järelikult kehvemad kukuvad kogu aeg ära. Turg reguleerib ja areng siiski toimub. Kehva söögikoha äri­ mudel on liiga lihtne, selle saab kokku võtta ainult kahe sõnaga: kõhu täitmine – ükskõik mida odavalt sisse ostes ja kallilt edasi müües ilma tegelikku lisaväärtust andmata. Teiste valmistatud toidu edasi­ müümine või poolfabrikaadi lihtsalt lõpuni tegemine on liiga valdav.

Koolidest tulevad tööle noored, kellel on haridust tõendav dokument, aga praktiline kogemus puudub. Puudub ka piisav läbikäimine toorainetootjate ja restoranide vahel.

Liiga suur arv söögikohti „tegutseb hooajaliselt”. Talvel ollakse küll valmis tööd tegema ja vaeva nägema, aga siis ei jätku kliente.

Suvel „teenitakse raha” ja sealjuures klienti pigem tõrjutakse. Head näited teistmoodi mõtlemisest on uue laine söögikohad (Kolm Sibulat, Salt, Sesoon, Kohalik), kus kliendid on kohal sõltumata aastaajast ja isegi kellaajast.

Mis saab edasi?

8. mail avaldatud nimekiri pole veel edetabel, vaid need 50 restorani, kes on pääsenud järgmisse vooru. Esiviiekümnest enam keegi välja ei kuku, aga järgmise vooru hääletuse tulemusena selgub paremusjärjekord.

Jõuamegi nüüd parimate Eesti söögikohtade juurde. Kas on õige, et samas nimekirjas on kõrvuti gurmeerestoranid, päevased söögikohad ja kohvikud?

Tänavu valitakse 50 parimat restorani kuuendat aastat. Alguses jagasime nad kolme kategooriasse, aga selliseid kategooriate põhjal hindamisi on teisigi. Miks peab ennast gurmeerestoraniks pidav söögikoht olema automaatselt parem, kui end lihtsalt restoks tituleeriv söögikoht?

Inimesed ei otsusta einestamiskohta valides ammu enam mingite kategooriate põhjal.

Selged piirid puuduvad ka söögikohtade kontseptsioonis. Läbi aega­ de on sel teemal häälekalt sõna võtnud kokku kolme restorani esindajad, kelle mure seisneb tegelikult hoopis selles, et nad ise peavad ennast kolleegidest paremaks. 50 parima restorani valimise metoodika ei ole minu välja mõeldud – see on sama maailma parimate restoranide valimisel ja üksikutes riikides, kus kohalikku 50 parimat valitakse.

Kuna hääletamine on lõpu­ sirgel, siis oskad ehk öelda tänavused trendid?

Eesti restoranimaastikul on aastaid olnud tooniandjateks fine dining’u poole pealt Bordoo, Tchaikovsky, Alexander ja Horisont. Eelmine aasta paistis, et fine dining on hoopis kokku kuivamas, aga tänavune aasta tõestas, et see nii ei ole. Vihula mõisa La Boheme ja Kõue mõisa

Kaheksa Jalga on sellesse sektorisse head uustulnukad.

Casual dining’us on seni samuti neli tooniandjat: Moon, OKO, Põhjaka ja Leib. Selles sektoris on uute tulijate arv suurem, kui oodata oskasin. Igal aasta on tabelis kolmandiku jagu uusi tegijaid.

Edetabelist võiks veel välja tuua selle, et tänavu läheb tipus tihedaks.

Kui 2011. aastal oli teistest ette rebinud kuus ja möödunud aastal üheksa söögikohta, siis praegu on neid 15.

Kui raske on tippu pääseda?

Kõigepealt pean ütlema, et kõik, kes on 50 parima hulka pääsenud, on väga tublid. Iga hääletaja saab nimetada ainult seitse tema arvates parimat söögikohta. See on ju tegelikult imeõhuke šanss – 1200st seitse.

Nimekirja saab sattuda siis, kui sinu restoranis on käidud ja külastus on millegi poolest väga hästi meelde jäänud. Valik, kas koht on hea, tehakse tegelikult enne, kui sinna minnakse. Ja minnakse restorani, mis on millegi poolest aktuaalne.

Praktika on näidanud, et kohe pärast avamist nimekirja pääseda on lihtne, sinna jääda aga tunduvalt raskem. Eksisteerimise teine aasta paneb paika, kas söögi­kohal on sisu.

Tippudest rääkides – just vaatasin möödunud aastate statistikat. Selgus, et koha kümne hulgas garanteerib see, kui 25 inimest arvavad sinu parima olevat. Hindajate suur arv (umbes 300) on parimate selekteerimiseks piisavalt hea filter.

Külli Värnik

Peekonis grillitud seasisefilee • seasisefileed • 1 pk peekonit (Soome HK oma, muudega ei pruugi õnnestuda) • soola (maitseaineid jms ei ole vaja) Võta seasisefilee, puhasta kelmest ja mähi peekonisse nii, et kogu filee oleks sellega ühtlaselt kaetud. Grilli neljalt poolt kokku 20 minutit. Liha tuleb süüa kohe pärast lahtilõikamist, et mahl kaduma ei läheks.

Kuidas see edetabel sünnib?

See sünnib Eesti söögikohtade võtme­töötajate häälte põhjal. Iga 7

Et saavutada viina kodumaal

staatus, on vaja midagi erakordset.

Vaid Venemaa lõunasteppide talinisust ja puhtast liustikulisest Laadoga järve veest valmistatakse seda suurepärast viina, mida venelased on nautinud juba aastast 1894. Proovi ja sa mõistad, miks nad eelistavad Russian Standard viina ühelegi teisele.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

vene köök

Vene hing on tunda ka Vene köögis Need, kes arvavad, et Vene köök on pelmeenid, pliinid ja kalamari, eksivad. Kuigi need kolm rooga moodustavad Vene köögi tuumiku, pärineb meie toidulaual idanaabritelt ohtralt suppe, salateid ja pirukaid. Venemaa on lai ja kirev, samasugune on ka Vene köök.

V

ene köök ei ole ainult söök, see on ka suhtlemine ja elustiil. „Eelkõige meeldib mulle nende toiduvalmistamise filosoofia. Toitu teha ja süüa tuleb alati hea tujuga,” ütleb Meriton Hotelsi vanemkokk Timo Ruuto. Meriton Hotels Groupi kuulub koguni kolm Vene restorani – Balalaika, Vana Moskva ja Vene söögituba –, mistõttu on üsna arusaadav, et Vene köögiga tutvust tegemas käisime just seal.

Avastusretk Vene restoranidesse toob veendumuse, et slaavlaste hing ja suur süda peegeldub ka nende toidu­laual.

vanaemalt ning kõik söögid – alates pelmeenidest ja lõpetades kookide-­ pirukatega – teeb ta otsast lõpuni ise valmis.

Vene köögis on tähtsal kohal supid. Kui euroopalikud supid on nn isutekitajad, siis klassikalised Vene supid võivad asendada mitme­ käigulist lõunat. Borš, seljanka, rassolnik, seenesupp, hernesupp, uhhaa… Üks vene rahvussupp on štšii­, nn hapukas kapsasupp, mida talvekuudel tehakse hapukapsast, kevadel-­suvel naadist või nõgesest, sügisel värskest kapsast.

Salatid ja supid

Kotletid on Vene köögis strooganovi kõrval (veiselihast ribad alati tomatipõhises kastmes) üheks tuntumaks liharoaks. Kotlette on väga erinevaid ja igaüks teeb neid isemoodi. Hakkliha valmistatakse veiselihast või osaliselt sealihast (30%). „Pealinna kotletid paneeritakse riivsaias, aga Požarski kotletid saiakuubikutega. Zrazad on täidisega (keedumuna, seened, aedviljad) kotletid, Kiievi kotletid valmistatakse kanafileest ja täidiseks on maitsevõi,” toob Nataša mõne näite mitmekesisest köögist.

„Vene köögi omapäraks on suupistete küllus. Külalistele pakutakse koduseid hoidiseid: hapendatud kapsast, seeni ja kurke, heeringat ja sülti ning salateid,” toob eelroogadest näiteid Vene söögitoa perenaine Nataša Burõhh. See, et rosolje ja „kasukas” pärinevad Vene köögist, on kõigile teada, aga ehk on uudiseks, et idanaabritelt pärineb ka meie igapäevane kartulisalat. Tõsi, Vene köögis kannab see peenemat nimetust – Olivier’ ehk pealinnasalat.

Vene söögitoas kasutatavad retseptid pärinevad Nataša emalt või Kolm soovitust kodukokkadele 1. Õige tekstuuri ja maitsega kotletid ja pelmeenid tulevad siis, kui veiseliha on ülekaalus (70/30).

2. Kasutage Vene roogade tegemisel Peipsi sibulaid, need annavad autentsema maitse.

3. Kui väldite küüslauku tema lõhna pärast, lõigake küünel sisu (roheline osa) välja, sest just see tekitab lõhna.

Balalaika restorani interjöör reedab Vene köögi rikkust ja kirevust.

des Balalaika ja Vana Moskva on üheks firma­roaks Kaasani pelmeenid, mida serveeritakse seenekastmes ja tainast kaane all. Miks mitte ka kodus pelmeene seenekastmega serveerida,” lisab peakokk Timo Ruuto. Peagi on algamas grillihooaeg, selleks annab Timo veel ühe soovituse: „Külmutatud pelmeenid ajage vaheldumisi köögiviljadega (kirsstomat, suvikõrvits, paprika) vardasse ja küpsetage vaiksel tulel.”

Vene söögitoas korraldab Nataša Burõhh ka pelmeenikoolitusi. „Õpetame valmistama tainast ja mitmesuguseid täidiseid, igaüks saab pelmeenid ja vareenikud ise valmis teha ning pärast ühise suure laua taga tehtud töö vilju nautida,” tutvustab Nataša. Koolitused on mõeldud 12–40 inimesele, kestavad 2–3 tundi ja maksavad 29 eurot inimese kohta.

Kotletid

Meriton Hotelsi Vene restoranid Vana Moskva Pikk 33, Tallinn avatud E–P 12–23 tel 664 8880 Balalaika Paldiski mnt 4, Tallinn Meriton Grand Conference & Spa hotelli 1. korrus avatud E–P 12–15, 18–23 tel 667 7120 Vene söögituba Lai 49, Tallinn Meriton Old Town hotelli 1. korrus avatud P–N 11–19, R–L 11–20 tel 614 1350

Midagi magusat Kõige levinumad magustoidud Vene köögis on kissell ja kompotid. Ära ei saa unustada ka pliine – pannkooke, nii pakse kui ka õhukesi, nii väikeseid kui ka suuri, nii soolaseid täidisega kui ka magusaid keedisega. Eriline koht Vene köögis kuulub kõikvõimalikele pirukatele, neid tehakse hapnemata tainast, pärmi­ tainast ja lehttainast.

Traditsioonilised joogid on kali, mõdu, morss, meejoogid ja loomulikult tee, millele võib lisada ürte, piima, koort ja sidrunit. Söögikorra lõpetuseks pakutakse tee kõrvale präänikuid või barankasid.

Pelmeenid „Pelmeenitaina teen kuuma veega, sest siis tuleb see pehme ja seda on kerge voolida,” jagab Balalaika kokk Niina Nikulina õpetussõnu. Klassikaliselt pelmeenid keedetakse ja serveeritakse hapukoore, äädika või sulavõiga.

Poest ostetud sügavkülmutatud pelmeenid ei näe keedetult eriti isuäratavad välja. „Pelmeene võib ka praadida või ahjus küpsetada,” leiab Niina lahenduse. „Restorani-

Külli Värnik

9

Sõrnikud • 1 pakk kohupiima • 2 sl jahu • 1–2 sl suhkrut (maitse järgi) • 1 muna • veidi vanilli • 1 sl vanillikastme pulbrit (annab kohevust) • näpuotsatäis soola • 1 tl võid • võib lisada rosinaid, sukaadi, õuna­tükke jm Sega kõik koostisained kokku, mätsi neist „kotletid”, paneeri kergelt jahus ja küpseta kuumal pannil õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveeri hapukoore, vanillikastmega, moosi või marjadega.

šampanja

Suured ja väikesed mullid

C

hampagne’is, õnnistatud maal, kus hektar põldu maksab keskmiselt miljon eurot, ei lähe enamik marju mitte otse pressi, vaid müügiks. Neil, kellele läbi röögatu pärandimaksu on jagunud esivanematelt saadud päikeselist platsikest suurepärase pinnasega grand cru või premier cru põldu, on õnne – suurtootjad, kes valmistavad 70% aastas müüdavast 370 miljonist pudelist, on suve lõpul magusate marjade peale maiad ja pidanud viimastel aastatel aina 3% kõrgemat hinda maksma...

15 000 viinamarjakasvataja hulgas on vaid 4000 neid, kellel istanduse suurus, oskused, kujutlusvõime ja traditsioonid võimaldavad ise veini valmistada. Mõned neist on sellised, kelle veinid on köitvamad kui ränga (turundus)töö ja rahaga nime teinud supertootjatel. Nii nagu sellised tootjad on hakanud vähehaaval ilmestama ka gurmeeilma tähtrestoranide veinikaarte, on nad end kihinal ilmutanud Eestiski.

Egly-Ouriet, hedonisti unelm Veinianalüütik Robert Parker, kes tööpäeviti maitseb 75–100 eri veini, deklareerib, et Egly-Ouriet’d ostab ta omale koju ja et see on kindlasti üks 13 parimast šampanjamajast.

Hoolimata sellest, et Egly-Ouriet’ veinistiil on kõike muud kui tagasi­ hoidlik, teevad veinimaja omanik Francis ja tema isa Michel kõik võimaliku, et säilitada privaatsus ning vältida veinituristide voogu: veebilehega ennast ei vaevata, ja üldse peab olema peaaegu et kohalik, et neid Ambonnayst üles leida.

Väiketootjana võib Egly-Ouriet endale üht-teist keelata: ta ei kasuta kunstväetiseid ega herbitsiide, putukamürke ega kangeid seene­ tapjaid ning koonerdab väävliga.

Ta on üks väheseid, kes pole kunagi väetanud oma istandusi Pariisi või Reimsi peenestatud linnaheitmetega (kuni keelustamiseni 1998. aastal peeti seda heaks tooniks)...

Ta hoiab saagikuse ülimadala, korjab kõik marjad oma Ambonnay, Verzenay ja Bouzy grand cru või Vrigny premier cru põldudelt ning

Nikolai II heade sõprade ja varustajate hulgas.

Arvestades, et ebatraditsiooniline šampanjaavamine on piisavalt intrigeeriv, ei ole imekspandav, et CanardDouchêne on olnud üks väheseid, kelle müük on viimase viie aasta jooksul, kui mulliturgu hõivavad odavad kihisejad, hoopis tõusnud. Oma osa on kindlasti selles, et veinimaja on kõvasti panustanud orgaanilisse tootmisse ja juba 2015. aastast peaks ta 100 000pudelise orgaanilise šampanja aastatoodanguga tõusma piirkonna suurimaks.

teeb muuseas üheistandusešampanjat, mida siis armulikult koos lihtsamate veinidega näpuotsaga välja jagab. Tema šampanja on kuulus oma kuivuse poolest (dosage – veinile lisatav magus komponent, mida sageli kasutatakse veini vigade peitmiseks, on Egly-Ouriet’ šampanjades pea olematu), kuid see ei välista maitses magusaid puuvilju.

Kõigele lisaks on ta ostja vastu aus – igal pudelil on kir jas šampanja­s õbra jaoks tähtis veini ümberkorkimise aeg.

Maaletooja: Baltic Pack AS, www.vinsdefrance.ee Saadaval: WineWay, Kaubamaja ja Veinipööning Tallinnas ning vinoteek Reserva Tartus

Egly-Ouriet

Canard-Duchêne

www.canard-duchene.fr Maaletooja: Dylan Distribution OÜ, www.dylandistribution.ee Saadaval: Gloria veinikelder ja Kaubamaja Tallinnas ning Vinoteek Reserva Tartus

Canard-Duchêne, kotka ja mõõgaga

Besserat de Bellefon

Besserat de Bellefon, loodud gurmaanidele

Aastal 1860 kohtas tündersepp Victor­ Canard naisveinimeistrit Léonie Duchêne’i ja kaheksa aastat hiljem valmis esimene partii väga kvaliteetset šampanjat, mille etiketil on armunute nimed kõrvuti siiani.

Ka tänapäeval on Canard-Duchêne üks väheseid Champagne’i perekonnaveinimaju ning kuulub oma ligi kuuemiljonilise aasta­toodanguga kahtlemata suurte ja tuntud tegijate hulka, äratades tähelepanu ka oma Montage de Reimsi all 12–48 meetri sügavusel asuvate ja 10 miljonit pudelit mahutavate neljakorruseliste keldritega. Kuus kilomeetrit pudeleid maa-alustes käikudes…

Suure Prantsuse revolutsiooni järel­k eerises suutis CanardDouchêne elus püsida mitte üksnes mõistlike hindadega – nad oskasid profiiti lõigata ka Napoleoni mulliveiniarmastusest ja eriti parasjagu moodi läinud sabraažist. Pudelite avamine mõõga abil muutus pärast Napoleoni spontaanset trikki peaaegu et Canard-Douchêne’i tunnusmärgiks ning šampanjamaja korraldab sommeljeede sabraaživõistlusi tänaseni.

Aristokraatlikku joont, mis kajastub, muide, ka veini maitse­ buketis, ilmestab šampanjade kaelust ehtiv keiserlik kahe peaga kotkas – meenutus 19. sajandi lõpust, mil šampanjamaja oli Vene tsaari

Üks teine edukas armastuslugu kulmineerus 1927. aastal, kui 1843 asutatud Besserat’ šampanjamaja omaniku pojapoeg Edmund pani veinid ühte keldrisse samuti šampanja­ perekonnast pärit Yvonne de Meric­ de Bellefoniga. Oma stiili otsinguil sai kolm aastat hiljem määravaks Pariisi ühe noobleima restorani Samaritaine de Luxe direktori ahvatlev ettepanek luua täiuslik toidušampanja, mis oleks nii lõhnalt kui ka maitselt suunatud peenemale restoranipublikule. Katsetuste tulemusel valmisid nii Cuvee des Moines kui ka leping restoraniga. Tänapäeval juuakse Besserat de Bellefoni enam ligi poolesajas Michelini tähtrestoranis ja see number kasvab iga aastaga.

Besserat’ crémant-tüüpi šampanja gurmeesõbralikkuse aluseks on madalam rõhk pudelis (vähem vahutamist toitu täis suus!) ning aromaatne ja rikkalik, kreemine stiil. Jooke iseloomustab mahe ja puuviljane järelmaitse ning teiste šampanjadega võrreldes 30% väiksemad mullid – vähemalt väidab nii šampanjast ja mullidest mitu raamatut kirjutanud Reimsi ülikooli füüsikaprofessor Gérard Liger Belair.

10

Thiénot

Forget-Brimont

Marjad korjatakse Avize, Bouzy, Chouilly ja Cramant’ küladest, kõikidele pudelitele on märgitud ka veini ümberkorkimise aeg. www.besseratdebellefon.com Maaletooja: France Import OÜ, www.kukkjakonn.com Saadaval: Gurmeepood Kukk ja Konn Tallinnas ning Vinoteek Reserva Tartus

Thiénot, Oscari lemmik Thiénot šampanjast rääkides on raske valida, kas pühenduda nende mulliveini moodsale disainsisule või hoopis tootja nutikale turundusele – sedavõrd

šampanja läbipõimunud on need kaks. Olles asutatud alles 1985. aastal, on Alain Thiénot’ šampanjamaja üks Champagne’i uuemaid ning tema põhi­omanik ja turundusjuht, 1976. aastal sündinud Stanislas Thiénot ilmselt noorimaid tegijaid selles keerulises äris. Stanislase strateegiat kirjeldab hästi tema ütlus: „Kui müüd oma toodangut 40 väike­ riigis, igas 25 000 pudelit, teebki see kokku ju miljon pudelit.”

Noorel šampanjamajal pole põhjust ega ka võimalust klammerduda traditsioonidesse – nii Thiénot’ erksa­värviline etikett, peamaja arhitektuur kui ka Stanislase laitmatult istuv ülikond räägivad selgelt orienteeritusest nüüdisaja tarbijale.

Hea šampanja kinnituseks on pikem leping filmimaailma tippshow, Oscari-gala korraldajatega.

Aastaid selle ürituse külalistele pakutud Moët & Chandoni asemel avati tänavu 24. veebruaril seni vähe­ tuntud Thiénot’ šampanjamaja 1500 pudelit...

Egly-Ouriet Tradition Brut Grand Cru (70% Pinot Noir, 30% Chardonnay) Klassikaline mitte-aastakäigu-cuvée on pokaalis heitlik ja tujukas. Algne tihe mullikeeris lõhnab tumedalt ja mõrkjalt – siis on avanenud aroom helge ja tsitrustega pikitud, soojenedes muutub aga kreemiseks nagu cappuchino või iiris. Maitse on avar ja vähemalt sama pöörane – eeterlikule sidrunikoorele laotub mahlaseid apelsine, mandariine ja värsket õlist vanillikauna.

Elav, võimas ja kaunilt tasakaalus pikk šampanja.

jätnud nooreks ja reipaks, hape püsib mõistlik ja sobitub väga hästi magusa järelmaitsega.

Egly-Ouriet Blanc de Noirs Vieilles Vignes Brut Grand Cru (100% Pinot Noir) Pudelis veedetud 54 kuud ja ülinapp dosage (2 g) on selle 0,3hektarise istanduse Pinot-Noirist elava ja elegantse aroomi peensusteni lihvinud: siit leiab troopiliste puuviljade suhkrustunud lõhnu, apelsinikoore eeterlikku värskust ja šampanjasõpra erutavat suurejoonelist röstimängu. Erk, kuid talitsetud hape paneb suu vett jooksma, mineraalne tekstuurne maitse väärib oma rohkusega kõrvutamist maailma tuntuimate mainešampanjadega. Lõputu järelmaitse. Kahtlemata kõige erakordsemate päevade ja ööde jook.

Forget-Brimont Brut Premier Cru (40% Pinot Noir, 40% Pinot Meunier, 20% Chardonnay) Kuldkollane ja vahutab pokaalis maruliselt.

Mineraalne ja rahulik, magusate lillede ja õunte aroomid on vaoshoitult karged ning harmoneeruvad maitse puhta ja puuviljase, virsiku-õunase loomusega. See on helge, mõistliku happesuga aperitiivne šampanja, mis avab ennast joojale aegamööda. 30 kuud pudelivangistust on veini

www.thienot.fr Maaletooja: Dylan Distribution OÜ, www.dylandistribution.ee Saadaval: Gloria veinikelder ja Kaubamaja Tallinnas ning Vinoteek Reserva Tartus

Forget-Brimont, eine murul Juba kuus põlvkonda on Craon de Ludes’is asuvas šampanjamajas vei-

Forget-Brimont Blanc de Blancs Brut Grand Cru (100% Chardonnay) Balansseerib kuiva ja mitte-nii-väga-kuiva veini piiril. Elevil puuviljaaroomid on beseekoogiselt tuhksuhkrused, entusiastlikud ja nooruslikud; magusad õunad on värsked ja kuivatatud virsikud meeldejäävad. Kreemises maitses suudab hape konkureerida naiselike magusate nüanssidega, järelmaitsesse on kootud kerget mõrusust. Kuiv blond üleminekušampanja neile, kes seni magusa peal püsinud.

Forget-Brimont Millésime 2004 Brut Premier Cru (50% Chardonnay, 50% Pinto Noir) Lõhn on mineraalsusest värske ja soolakalt mereline. Värsket stiili kannavad lõhnas mereäärsed märjad kaljud ja niiske ürdipeenar, brioche’ine röstitud maitse on pähkliselt mõrkjas ja annab kreemise puuviljasuse kätte alles pisut pärast esimest lonksu. Veel natuke ja magus, suhkrustatud pirnidega järelmaitse loksub paika, suhkur ja hape leiavad igatsetud tasakaalu. Meelde jääb põnev kooslus: natuke puuviljakompotti, natuke seeni.

Champagne Thiénot Brut (45% Chardonnay, 35% Pinot Noir, 20% Pinot Meunier) Modernne disainšampanja: mineraalsesse lillearoomi on suudetud sulandada mõõdukas annus röstisust, lõhn näib ühtaegu värske ja küps. Ka maitse järgib sama joont, puuviljad, keskmine hape ja kerglane lillelisus tasakaalustavad teine-

11

ni tehtud. Michel Forget on maja praegune omanik ja ka veinimeister, kes vormib Mailly ja Verzenay grand cru ning Chigny-Les-Roses’, Ludes’ ja Villers-Allerandi premiere­ cru kriidise pinnasega istanduste, peamiselt Pinot Noiri marjadest kokku puuviljased, värsked ja – mis paljude jaoks tähtis – mõistliku hinnaga šampanjad. Kokku on veini­aedasid, millele pani aluse 19. sajandi alguses Louis Forget, praegu 18 hektarit. Kõik viinamarjad korjatakse käsitsi ja töödeldakse väikeste portsjonite kaupa.

Forget-Brimont sobib hästi isegi šampanjast läbi imbunud prantslastele – pool nende veinidest juuak-

se ära just Prantsusmaal. Tagasihoidliku mahuga tootjana (tänapäeval villitakse 300 000 pudelit) segatakse veinid kokku kolme aasta korjest – seega on maja stiilitunnuste püsimiseks vaja üsna häid segamisoskusi.

Forget-Brimont’ tavašampanja küpseb 15 meetri sügavustes keldrites pärmisettel vähemalt kaks aastat, aastakäigušampanja aga kuni kümme.

teist, heledad puuviljad – õunad, virsikud ja valged sõstrad – sobivad ühtviisi nii lounge’i kui ka punase vaibaga vastuvõtule. Noobel, hästi lõhnastatud härrade karge ja kestva maitsega jook.

troopilised mahlased puuviljad. Kuhugi nende vahele mahub ka tagasihoidlik röstisus ning lõppmaitse kerge ja üleannetu mõrkjus. Reibas, tütarlapselikult elav, aperitiivne ja ülipuuviljane šampanja.

Besserat de Bellefon Cuvée des Moines Brut Rosé (30% Chardonnay, 30% Pinot Noir, 40% Pinot Meunier) Vaskne, pöörase mullikeerisega, pisut animaalse, pihlakaid ja paradiisiõunu meenutava aroomiga vein, kust aimub eelmisel päeval nopitud metsmaasikaid, kibuvitsa ja kartuliroosi. Värskendava happega, mahlane ja sõstrane maitse on laagerdunult röstine, järelmaitses on vürtsikat õhetust.

Proovisin – suurepärane klapp brülee­ kreemi ja teiste kreemiste dessertidega.

Canard-Duchêne Charles VII Brut Rosé (50% Pinot Noir, 50% Chardonnay) Prantsusmaa kuninga nime kandev cuvée manab silme ette kuningliku roosi roosad kroonlehed vihmamärjal graniidil… Lõhnas on ka natuke vanilli ja punaseid marju.

Mineraalne ja voolav on see šampanja, mille ümarat kreemist punasõstramaitset jääb efektselt lõpetama musta pipra õrn õhetus. Elegantne, ajatu ja suursugune rosé. Ühestki toidust selle kõrvale poleks kahju.

Besserat de Bellefon Brut Blanc de Blancs (100% Chardonnay) Ohjeldamatult imepisikesi mulle. Palju kestvat kihinat. Õunase ja pehme kreemja stiiliga valge šampanja, mille magus lillenektari ja puuviljade lõhn maandub ühtaegu nii mesisesse kui ka soolasesse aprikoosimaitsesse. Hape on tugevate magusate nootidega kooskõlas, kestab kaua ja vaibub alles pikas, sidruni­ marmelaadises järelmaitses, kus tuntavad Jaapani yuzuapelsinid. Helge joonega pidulik šampanja, mis lausa karjub romantika ja austrite järele.

Canard-Duchêne Authentic Demi Sec (45% Pinot Noir, 20% Chardonnay, 45% Pinot Meunier) Lihtne, vanamoodsas magusas stiilis lopsakas šampanja, kus aroomis iseloomulikke magusaid õunu ja kuivatatud puuvilju täiendavad kerge kohviröst ja praesai. Maitse on mesiselt murakane ja järelmaitses tunneb valgeid virsikuid.

Mullisnoobide jaoks ehk liigagi klassikaline, kuid suurepärane vahuvein just kergemate dessertide ja puuviljasalati juurde.

Canard-Duchêne Authentic Brut (45% Pinot Noir, 30% Pinot Meunier, 25% Chardonnay) Kerge, kreemjas ja südasuviselt puuviljane. Valged, magusad, mahlased õunad juhivad veini nii aroomis kui ka maitses, kuhu lisanduvad virsikud, aprikoosid ja

PS! Valikuga nimetatud veinidest saab tutvuda 4. mail Tartus Reserva järjekordsel šampanjaõhtul.

Vaata: www.reserva.ee

www.champagne-forget-brimont.fr Maaletooja: Dietro OÜ, www.dietro.ee Saadaval: Kaubamaja Tallinnas ja Vinoteek Reserva Tartus Kalle Müller veiniajakirjanik

ökotoode

Tooršokolaad – kõige tervislikum maiuspala Kõik me armastame vahel maiustada, eriti lapsed. Aga kuidas teha seda tervislikult? Õnneks on ökopoodidesse ja loodustoodete lettidele jõudnud tooršokolaad, mille tarvitamine erinevalt tavalisest šokolaadist pole sugugi patt.

T

ooršokolaadi söömine on lausa kasulik. Tükike kvaliteetset maiust annab tõesti energiat, samas vähendab söögiisu ja hoiab kontrolli all kehakaalu. On täheldatud, et tooršokolaad aitab­ vähendada südame-veresoonkonna­ haiguste ning vähi riski, ennetab vananemisilminguid ja pikendab eluiga.

Mis on tooršokolaad?

Mõned inimesed arvavad, et kui sulatada kodus kakaovõi ning lisada kakaod, suhkrut ja muid lisaaineid, siis see ongi tooršokolaad.

Tegelikult on tooršokolaad ja toortoit üldse valmistatud põhimõttel, et midagi ei kuumutata üle 45 °C, et säiliksid kõik väärtuslikud vi-

hõrgule maitsele kehale vajalikke toit­a ineid kontsentreeritud kujul (v itamiine, mineraal­a ineid, a mino­h appeid, a nt iok süda nte jne), mis teeb sellest kõige tervislikuma maiuspala maailmas.

Poes müüdavad nn tavalised šokolaadid sisaldavad palju rafineeritud suhkrut, odavaid taimseid õlisid, piimaprodukte (piima­ pulber, koorepulber, vadak) ja emu lga atoreid. Pe a aeg u kõi k i kaubandusvõrgus müüdavaid šokolaaditooteid (sh mõru šokolaadi) on töödeldud kõrgetel temperatuuridel, mis vähendab märkimisväärselt šokolaadi toitaine­ sisaldust. Kuumtöötlemisel hävineb 70 protsenti toorkakao headest toitainetest.

tamiinid, mineraalid, ensüümid, anti­o ksüdandid ja südamele kasulikud küllastumata rasvad.

Tooršokolaadi valmistatakse üksnes puhastest töötlemata toorainetest, mida ei kuumutata mitte kunagi. Toorkakao on keemiliselt koostiselt üks meie planeedi keerukamaid toiduaineid, sisaldades üle 1200 ühendi. Kuumutamine rohkem kui 45 kraadi juures hävitab kõik toitainete omastamiseks vajalikud ensüümid ja paljud väärtuslikud taimsed toitained.

Tooršokolaad i va lmista misel kasutatakse mitmesuguseid super­toiduaineid, nagu luukumi­ pulber, ksülitool, kookosõiesuhkur ja goji-marjad. Tänu nendele toorainetele sisaldab see lisaks

Looduspere OÜ asutasid Pille-Riin ja Selim Özmen 2004. aasta mais perefirmana, millest nüüdseks on kasvanud 14 töötajaga ettevõte.

Vanoffe (fairtrade). Ilma roosuhkruta. Koostis: kakaovõi, luukumipulber, kookos­suhkur, vanill 1,5%.

Goji-marjad tooršokolaadis, kakao 74% (fairtrade). Koostis: goji-marjad 40%, tooršokolaad 60% (kakaomass, kookos­suhkur, kakaovõi, kakaopulber – kõik pärit mahepõllundusest).

Kaheksa põhjust, miks süüa tooršokolaadi 1. Tooršokolaad sisaldab tähtsaid toitaineid: rauda, tsinki, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, vaske ja B-vitamiini. Selles sisalduv serotoniin hoiab aju aktiivse ja mõnusa sumina sees ka tükk aega pärast šokolaadi söömist, lisaks aitab hästi depressiooni vastu.

Looduspere missioon on pakkuda kvaliteetseid, looduslikke, keskkonda säästvaid kaupu kogu perele, võimaldades klientidel elada loodusega käsikäes.

Kontor asub Pirital, Regati pst 1. Tel 639 6884, e-post info@looduspere.ee.

2. Kõik toortoidud on seedimisele kasulikud, sest sisaldavad kasulikke ensüüme, mis kuumutamisel lagunevad.

Looduspere poed: e-pood: www.looduspere.ee Pirita pood-ladu (Regati pst 1, Pirita TOPi 4. korpus) E, T, K, R 10–18, N 10–19, L 11–16 Viru pood (Viru keskus, 1. korrus, sissepääs Laikmaa tn-lt) E–L 9–20, P 10–18 Tartu pood (Lõunakeskus, Rimi sissepääsu kõrval) E–P 10–21

3. Toores taimetoit sisaldab sõbralikke baktereid ja teisi mikroorganisme, mis stimuleerivad immuunsüsteemi ja parandavad seedimist kasuliku mikrofloora abil.

4. Tooršokolaad tekitab heaolutunde, sest selle maiuse söömisel vallanduvad „õnnehormoonid” endorfiinid.

Selle kevade uudistooted:

5. Üks korralik tooršokolaad koosneb suures osas kakaovõist, mis sisaldab rohkelt steariinhapet, tänu millele ei tõsta tooršokolaadi söömine vere kolesteroolisisaldust ega suurenda südameveresoonkonnahaigustesse haigestumise riski.

Datlisiirup 100% – sisaldab rohkelt kalt- Punane kinoa – pärit mahepõllundusiumi, magneesiumi, rauda, kaaliumi. sest, intensiivsema maitsega kui valge kinoa.

Kasesuhkur ehk ksülitool – 40% vähem kaloreid, 85% vähem süsivesikuid, hamba­sõbralik.

Tooršokolaad apelsini ja ksülitooliga, kakao 70% (fairtrade). Ilma suhkruta, rikkalikult antioksüdante, piima-, gluteeni- ja süütundevaba. Koostis: kakao­ mass, kakaovõi, magustaja ksülitool, looduslik apelsiniõli.

Sidrunimahl 100% – mahesidrunitest, sisaldab 12 sidrunit.

6. Tooršokolaad sisaldab antioksüdante, flavonoide ja polüfenoole, mis kaitsevad südant ja veresoonkonda. Samuti on need kasulikud immuunsüsteemile ning on potentsiaalselt vähki takistavad.

Kakaos on rikkamalikult antioksüdante, isegi rohkem kui mustikas, rohelises tees, goji-marjades ja punases veinis. Vähene antioksüdantide hulk kehas kiirendab vananemist.

Kookosjahu – gluteenivaba, madala kalorsusega jahu, antibakteriaalne ja kiud­ aineterikas toiduaine.

7. Viimaste aastate uuringud on tõestanud, et šokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest.

8. Tooršokolaad ei põhjusta lastel tähelepanupuudulikkusega seotud hüperaktiivset käitumist ehk hüperaktiivsust.

Me ei taha küll öelda, kuidas elada tuleb, kuid süües rohkem toorest taimetoitu, teeme endale head ning võimaldame enesel elada tervislikumalt ja rõõmsamalt.

12

Restoranisoovitus

Kärme Küülik Estonia pst 5, Tallinn

Peakoka retsept

Kärme Küülik on tagasi!

Avame taas 30. aprillil aadressil Estonia pst 5.

Menüüs on nii vanad head kui ka uued ja huvitavad road.

Osso Bucco á la Kärme Küülik Vaja läheb: • 300–400 g vasika-esijalalõiku • 100 g sellerit • 100 g porgandit • maitse järgi sibulat, küüslauku, tšillit • 100 g valget veini • 100 g puljongit • tüümiani • rosmariini • oliiviõli • soola, pipart Valmistamine:

tel 631 3444 info@kyylik.ee www.kyylik.ee

Rösti ahjus või sütel liha mõlemalt poolt kergelt pruuniks.

Pruunista pannil köögiviljad ja maitsetaimed. Võta paksupõhjaline pott, aseta sinna pruunistatud köögiviljad ja nende peale liha. Lisa vein ja puljong. Küpseta 200kraadises ahjus orienteerivalt 45 minutit kuni 1 tund.

avatud E–L 11–23

Külarestoran RootS Rohuneeme tee 57b, Viimsi

RootSu rannabaar

Avatud iga päev 12–23. tel 557 5025 info@rootsu.ee www.rootsu.ee

Kesk tee 20, Viimsi Kevad on ametlikult kätte jõudnud ning ega suvigi enam kaugel ole. Mai keskel avab taas uksed idülliline RootSu rannabaar, kus saab ka sel kevadel ja suvel käia nautimas maitsvat toitu koos suurepäraste kokteilide või klaasikese veiniga. Sel hooajal on aga oodata mõnusaid kokteiliõhtuid koos linna parimate baarmenitega, kontserte ning õhtusööke vabas õhus, otse rannaliival.

Viimsis asuv külarestoran RootS on juba kaks aastat võlunud oma sõpru vaheldusrikka ja laia menüü, südantsoojendava teeninduse ning suure lastelembusega. Lisaks on RootSu oodatud ka teie neljajalgsed lemmikud, sest koertele on olemas suisa oma menüü! Astudes üle hubase restoraniläve, tekib tunne, justkui oleks külla tulnud vanale sõbrale.

Lahkudes jääb südamesse soe ja armas mälestus.

Lisaks hoolitseb RootS selle eest, et oleks väikeste kokkade järelkasvu – restoran korraldab iga kuu esimesel kolmapäeval ja neljapäeval lastele Põngerjate Kokakooli, kus kõik väikesed sõbrad kokkamist harjutada saavad.

Rohkem infot RootSukate tegemiste kohta: www.facebook.com/rootsu

www.facebook.com/RootSuRannabaar

13

mahetoit

Me tahame ju lastele parimat!

Mahetoidu kasutamise võimalused ja kogemused lasteasutustes.

Ö

koloogiline ehk mahetoit võidab tarbijate hulgas järjest suuremat poole­ hoidu. Mahetoidu ostjaskonna seas on palju just väikeste lastega peresid, sest lastele tahetakse pakkuda alati parimat. Tänu tarbijate huvile ja riikide toetusele on mahetootmine viimasel kahel aastakümnel Euroopas ja ka mujal maailmas märkimis­väärselt arenenud. Kiiresti suureneb mahetoidu pakkumine toitlustusasutustes, sh lasteaedades ja koolisööklates.

Eeskujuks Põhjamaad ja Itaalia Mitmes Euroopa riigis on riiklikul (nt Rootsi, Taani, Itaalia) või omavalitsuste (nt Kopenhaagen, Malmö, Helsingi) tasandil seatud eesmärgid mahetoidu kasutuselevõtu suurendamiseks koolide ja lasteaedade toitlustuses. Kopenhaageni eesmärk on 2015. aastaks kasutada ühiskondlikus toitlustamises mahetoitu 90% osas, Helsingis on plaanis samaks ajaks vahetada pool lasteaedade toidust mahetoidu vastu.

Kõige rohkem pakutakse mahe­ toitu Itaalia lasteasutustes, kus see moodustab riigi keskmisena üle 40% pakutavast toidust. Itaalias kohustab seadus kõiki lasteasutusi vähemalt mingil määral mahetoitu kasutama.

Ka Eesti lasteasutused on viimasel paaril aastal hakanud mahe­ toidu peale mõtlema. Juba leidub mitmeid lasteaedu ja koole, kus mahetoitu vähemal või suuremal määral kasutatakse.

Mahetoit Eesti lasteasutustes Suures osas on mahetoidule üle läinud Viljandi Vaba Waldorfkool ja Rakvere Vanalinna Kool (ca 90%).

Palju kasutatakse mahetoitu ka Rocca al Mare koolis, Johannese koolis ja lasteaias Rosmal, Valga põhikoolis ning veel mitmetes laste­ asutustes üle Eesti.

Maheorganisatsioonide algatusel on ellu viidud mitmeid mahe­ toidu kasutuselevõttu toetavaid projekte, mitmeid tegevusi on tellinud Põllumajandusministeerium. Korraldatud on mahetoidu valmistamise töötubasid lasteasutuste kokkadele, mitmetes koolides on tuntud kokkade juhendamisel lapsed koos vanemate ja õpetajatega süüa valmistanud, korraldatud on parima lasteaia ja kooli mahetoiduvõistlusi jm.

Mõistlik on arvestada hooajalisusega ehk kasutada neid tooteid, mida on parajasti soodsamalt saada.

mida on parajasti soodsamalt saada. Samuti ostetakse kooritud kartuli ja köögivilja asemel koorimata kartulit ja köögivilja. Kasulik on koostöö teiste toitlustajatega, sest koos on võimalik toorainet soodsamalt osta.

Ekskursioonid mahetaludesse Menüüvahetus sammsammult

Koos mahetooraine kasutamisega püütakse mahepõllumajanduse teemal teavitada ka lapsi ja nende vanemaid, õpetajaid, koolijuhte

Mahetoidu pakkumist on enamasti alustatud samm-sammult, mõne üksiku toote või tootegrupi välja­ vahetamisega mahetoodete vastu – nt jahud ja helbed või kättesaadavamad köögiviljad ja kartul. Mõnel pool pakutakse alguses mahetoitu kas kord või paar nädalas või kuus.

Kogemused näitavad, et mahetoidule üle minnes ei saa menüüs jätta alles kõiki samu toite. Menüüd planeerides arvestatakse mahetooraine kättesaadavust ja hinda. Rohkem pakutakse köögi- ja kaunvilju ning täisteratooteid, natuke vähem liha. Mõistlik on arvestada hooajalisusega ehk kasutada neid tooteid,

ning ülejäänud personali. Külastatakse mahetalusid, kus lapsed saavad näiteks ise peenralt porgandeid võtta ja kanapesast mune korjata.

Mahetoitlustamise edendamisel on väga tähtis ka poliitiline tahe.

Teiste riikide kogemused näitavad, et kui mahetoidu kasutamiseks laste­a sutustes on seatud eesmärgid riiklikul või kohaliku omavalituse tasandil, tehakse nende saavutamise nimel tööd ja jõutakse tulemusteni. Ka Eesti võiks sellised eesmärgid seada!

Väga suur roll mahetoidu kasutuselevõtul lasteasutustes on lapse­ vanematel – tihti tulebki algatus just neilt. Emad-isad, kes tunnevad, et nende lapse koolis või lasteaias võiks hakata pakkuma mahetoitu, peaksid kindlasti oma soovist teavitama ka kooli. Eeskujusid leiab mitmest Eesti piirkonnast, tuleb vaid ise aktiivne olla.

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Miks on mahetoit lasteasutustes tähtis?

• Mahetoit on maitsev ning sisaldab rohkesti tervisele kasulikke ühendeid.

• Mahetoit ei sisalda põllumajanduskemikaalide jääke ega sünteetilisi lisaaineid, on GMO-vaba.

• Mahetoit on toodetud loomade heaolu arvestavalt ja keskkonnasäästlikult, pidades silmas tulevaste põlvede õigust puhtale elukeskkonnale.

• Mahetoit on usaldusväärne, sest nõuete järgimist kontrollivad riiklikud järelevalveasutused.

• Mahetoitlustamine koos mahepõllumajandusalase teavitustegevusega on üks parimaid viise alustada inimest ja keskkonda väärtustava õppega juba varakult.

14

Foto: Erkki Peetsalu

Mahetoidupäev Johannese koolis ja lasteaias Rosmal.

pimetest

Maheloomade elu on stressivaba, nad söövad puhast kodumaist mahesööta, jalutavad vabalt karjamaal ja puhkavad laudas, kus on piisavalt ruumi igale loomale.

Maheliha sisaldab rohkelt kasulikke rasvhappeid, mis on vajalikud inimorganismi arenguks. Maheliha võib ka kiskjalikuma loomu muhedaks muuta.

saaremahe.ee