EE GURMEE (august 2013)

EE GURMEE

15. august 2013

Palju õnne, Eesti Vabariik!

Stockmann Delicatess Viilutatud graavilõhe

1690

kg

Gourmet Club Sibulamoos 150 g (13,27/kg)

199

Stockmann Delicatess Sea välisfilee marinaadis

560

kg

Stockmann Deli Krevetisalat tk

2,60

Mövenpick Espresso kohvioad kg

17,90

Saaremaa Arensburgi grillvorst 440 g (6,80/kg)

2,99

Reval Kondiiter Cannoli 70 g (14,14/kg)

0,99

Leibur Kiviahju pala oliividega kg Nõo Delikatess maksapasteet 200 g (4,50/kg)

10,90 0,90

Kalev Kalevipoeg piimašokolaad mandlitega 300 g (7,00/kg) Premia Vana Toomas Plombiir metsapähklite ja šokolaaditükkidega 1 l

2,10 2,60

Stockmann Delikatessist leiate iga päev üle 250 hea hinnaga toote.

Valio Lacey Swiss juust 250 g (9,20/kg)

2³0

Viinamari Victoria II klass, Itaalia

1¹9 kg

Gourmet Club Marja tartalett 1,2 kg (8,25/kg)

990

Stockmann Delicatess Kanasingiliha marinaadis kg

3,96

Forellifilee delikatess maitseainega kg

13,60

Mantinga Lihtne baguette 310 g (10,65/kg)

20.8 on kogu kaubamaja avatud kell 9-19. Pakkumised kehtivad kuni 18.8. Piltidel on illustratiivne tähendus.

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

3,30

Aluselise vee joomine Veini kõrvale on peletab haigused eemale soovitatav juua vett

taastada pH-taset suus ja parandab Tänapäevased ebatervislikud toitu- spinat, petersell) ning kõik suhkrut seeläbi hammaste tervist. sisaldavad toiduained happelised misharjumused, magusa, kohvi ja alSuvi kestab ja sumedal õhtul on mõnus veini nautida.

Kuna rasvane juust veini kaaslasena on (nt üleküpsenud banaanid, šokolaad, koholi liigtarvitamine, suitsetamine, paljude jaoks kalorite kartuses juuakse veini puhtalt. Oma Looduslikult olemuselt onaluselise vein vee joomine Kui aga stress ning vähene liikumine on„vastunäidustatud”, meie kuivatatud puuviljad). teatud toiduainetest, nagu kohv, on lihtsaim moodus pakkuda orgaorganismile kurnavad.

Selle kõige happeline jook, mistõttu võib tühja kõhuga tarvitades põhjustada tõsiseid maovaevusi. Tegelikult selle loomumust tee, maiustused, pasta, nisutulemusel on kehal keeruline toime saab täiesti rahulikult veini tervislikumalt nautida ka ilma suurema söömata –nismile tehes tuge, seda taastada koos likku vastupanuvõimet ja tasakaalu, tulla happeliste jääkainetega. Kõige tooted jne, loobumine tundub liiga aluselise saavutamaks suuremat elujõud. karm, päästab just aluselise vee lihtsam jamineraalveega! käepärasem moodus aidajoomine.

Dr barbarid Riina Raudsik, taAntiikautorite oma organismi pH-tase tasakaalus kirjatükkidest võib lugeda, et veega lahjendamata veini jõid ainult ja mat-kes on Eestis üks tunnustatumaid keha happelis-aluhoida on juua igapäevaselt aluselist sid.

Tänapäevased vaated on vähem kategoorilised. Lõunamaades on levinud viis juua veini koos selise teooria arendajaid, leidis, et joogivett.

Jaapanis läbi viidud põhjalikest uuveega ja vahel odavamate veinide puhulringutest lausa veega segatult. et Eriti tähtis on seesugune aluseline harjumus vesi on mugav ja maitsev on selgunud, aluseline siis, kui veini joomisega ei kaasne tugevat einet.

Selliseks puhuks sobib väga hästi looduslikult vesi on parandanud järgmiseid krooalternatiiv soodaveele ning soovitab Kui võtta sihikindlalt käsile tervisjulgelt oma patsientidele. nilisi haigusi: artriit, diabeet, kõrgvelik toitumine ja juua aluselist vett, aluseline mineraalvesi Devin, mille pH on 9,1. Vein koos aluselise mineraalveegaseda on tunduvalt parerõhutõbi, tüsedus, kõrvetised, halb siis on võimalik saavutada positiivremini tasakaalustatud, sest aluseline vesi neutraliseerib happelise veini.

Aluselist vett soovitatakse kasutada verevarustus, luuhõrenemine, psoseid tulemusi ilma meditsiiniliste Ka Eestis võiks selline harjumus kanda kinnitada: siisstress, väheneks ka veini happelisuse mao ülehapkaalulangetajatel, riaas, seedehäired, migreen, vahenditeta.

Rusikareegel on, et kõiktõsisemalt pesusega võitlejatel ning kontoriinijalakrambid, krooniline väsimus. rohelist värvi aedviljad aluselised mõju ja ühtlasi langeks on alkoholi kontsentratsioon.

Lisaks aitab aluselise vee joomine mestel, kes tarbivad palju kohvi. (nt värske kurk, kapsas, brokkoli,

K

www.kaupmees.ee

uigi tuntud lasteluuletus ütleb, et kõik on uus septembrikuus, alustasime meie uuendustega juba augustis.

Suure muudatuse on läbi teinud EE Gurmee pime­ test. Alates sellest numbrist joonistuvad veinitundja­ te hinnangutest välja graafikud, kus eri telgedel on näha happesuse, suhkru­sisalduse, tanniinsuse ja teiste veinikogemust mõjutavate oma­ duste tugevus. Sakiline nn maitseroos annab hea võimaluse veinide maitset visuaalselt kõrvutada ja just endale sobiv leida. Loodame, et sedasi avastate oma lemmiku lihtsama vaevaga. Mis aga lemmiku­tesse puutub, siis igal EE Gurmee ja Kalle Mülleri korraldatud testil veini­ tundjate poolt märkimisväärseteks hinnatud veinid tunneb edaspidi ära väikese kleebise järgi.

Teise suure muudatusena tahame oma tegemistesse rohkem kaa­ sata teid, armsad lugejad. Selleks ootame kirju, mis sisaldavad põne­ vat maitseelamust, huvitavat leidu poeriiulilt, hästi õnnestunud retsep­ ti või midagi muud gurmeemaailmast. Samuti on väga oodatud taga­si­ side meie ajakirja kohta. Millised lood meeldisid, millist retsepti katse­ tasite, kellest tahaksite lugeda, millistel teemadel võiksime pikemalt pea­ tuda? Koos saame teha veelgi paremat ajakirja. Head lugemist ja retsep­ tidega katsetamist!

KÜHNE ÄÄDIKAD PÜÜAVAD SUVE KINNI!

Külli Värnik toimetaja

AUHINNAMÄNG

Kühne pakub külluslikku valikut kvaliteetseid äädikaid, mille seast leiad sobiva nii hoidistesse, marinaadidesse, salatikastmetesse kui ka argiroogade maitsestamiseks.

Millisest loost on pärit lause „Hinge kinni hoides peab vee alla su­ kelduma, kala leidma, temale järgnema ja välja tooma, kui mees oled”?

Samas ootame vastukaja meie ajakirjale. Millised lood meeldisid, millist retsepti katsetasite, kellest tahaksite lugeda, millistel tee­ madel võiksime pikemalt peatuda?

Oodatud on ka kirjad huvitavatest maitseelamustest ja põneva­ test katsetustest.

Kõigi kirjasaatjate vahel loosime välja uued kokaraamatud „Seened potti, pannile ja purki” (autorid Pille­ Enden, Katrin Press, Lia Virkus) ja „Suvikõrvitsatoidud salatitest magusani” (autorid Lia Virkus, Pille Enden).

Kõige sisukama kirja kirjutajale on auhinnaks 30eurone kinkekaart restoranilt City Marina.

Tallinna sadamaalas, otse Admirali­teedi basseini ääres asuv võrratut merevaadet ja värsket kala pakkuv kalaresto­ ran jääb avatuks, kuni ilusaid ilmu jagub.

Kirju ootame augusti lõpuni aadressil gurmee@lehed.ee.

Auhinnasaajad avaldame järgmises EE Gurmees 5. septembril.

EE GURMEE

Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

KOOSTÖÖPARTNERID: Neikid, City Marina, Katarinenthal ja Kafo EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Rain Taimre, rain.taimre@lehed.ee, tel 669 8048 Kujundus: Anneliis Aunapuu. Korrektuur: Marilin Look

3

Küsi kõikidest hästi varustatud kauplustest.

uus ja huvitav Kulinaariateekond läbi Suurbritannia

Kaks uut kokaraamatut Seened potti, pannile ja purki

Suurbritannia on koht, kus sulanduvad üheks erinevad maitsed üle kogu maa­ ilma. Traditsiooniline Briti köök kohtub hõrgutistega kaugelt Indiast, Aafri­kast, Lõuna-Ameerikast ja Austraaliast.

Pille Enden, Katrin Press, Lia Virkus

Seenejaht on põnevust ja hasarti tekitav metsa­ retk, kus saagiks tavali­ selt korvi­täis seeni, mil­ lest saab maitsvat nii pot­ ti, pannile kui ka purki.

Maitsevalikul on abiks sisukas kokaraa­ mat, kust leiab 60 uut, lihtsat ja maits­ vat retsepti nii vanade tuntud kui ka uuemate seentega. Lisaks asjalik üle­ vaade seente kuivatamisest, soolami­ sest, marineerimisest ja külmutamisest.

Suvikõrvitsatoidud salatitest magusani Lia Virkus, Pille Enden

Kokaraamatusarja „100 rooga” väikeseformaadilise sõsarsarja teine raamat.

Suvikõrvits on köögivili, mis pakub toiduvalmistamiseks väga pal­ ju ja mitme­külgseid võimalusi. Sellest saab kiirelt ja kergelt nii mõnusa su­ pi, tõhusa eelroa, korraliku panni-, vor­ mi- või pajaroa kui ka hõrgutise magu­ salauale. Maheda maitsega suvikõrvits pakub purki panduna maitseelamusi isegi talvel.

Marks & Spencer on parim koht, kus nendega tutvuda ning põ­ nevat seiklust kokandusmaa­ ilmas alustada.

Uus e-pood Augusti alguses alustas tegevust e-pood www.KöögiSahtel.ee, mis keskendub köögitarvete müümi­ sele ja on suunatud mugavust armastavatele koduperenaistele.

Tootekataloogis on 150 toodet, kuid lähiajal on oodata täiendust. „E-poe loomise otsus tuli kii­ resti,” räägib Priit Kuuseorg, kes e-poe­ toimimist koordineerib.

“Soovime pakkuda kasutajate­ le parimat e-kogemust. Sellest lähtuvalt tahame tagada head kasutaja­kogemust, mis peab mi­ nema sujuvalt lehele sattumisest kuni toote kasutuselevõtuni.”

KöögiSahtli tootekataloogist leiab levinud brändid, nagu Bal­ larini, Arcoroc, Luminarc, Plast Team, CS System, Philips jt.

KöögiSahtel ootab tagasi­sidet e-poe süsteemide ja toodete kohta: info@koogisahtel.ee või facebook.com/koogisahtel

Inglise köögile on väga ­iseloomulik Worcesteri kaste ­(1,59 ¤), mida kasutatakse eel­ kõige salatites ja lihatoitudes,

ning see on ka üks Bloody Mary põhi­ komponent.

Picalilli kaste (2,19 ¤) kujutab en­ dast interpreteeringut India marineeri­ tud kurgi kergelt vürtsikast sinepisest kastmest, mille hapukas maitse sobib ideaalselt liha ja aedviljade juurde.

Troopiliselt magus mangopuuvilja­kaste (2,89 ¤) on oma ti­ heda konsistentsiga ideaalne lisand karritoitudele, kuid sobib hästi ka sea- või kana­liha marineerimiseks.

HEA KINGIIDEE: söödav lilleõis On teilegi viimastel aegadel kingitud lilleks lillkapsast, ananassi või muud mitte-lille? Lõikelillest võõrdunud kin­ kijal võiks soovitada järgmine kord lä­ bi astuda lillepoest või Kingituste Kiir­ abist, kus nüüd on saadaval sööda­ vad lilled.

Tartus Toomel toodetud šokolaadi­ lilled, mis sisaldavad looduslikke vär­ ve ja maitseid, on ainulaadsed kogu maailmas. Lill, mis pole mitte ainult üleni söödav, vaid ka maitsev, omab lõikelille ees tohutut eelist – see ei närtsi, vaid lõppeb magusalt!

Kingituste Kiirabi kauplused asuvad Tartus Lõunakeskuses ja Tallinnas Üle­ miste keskuses. Šokolaadililled on seal saadaval soodsaima hinnaga 7,90 ¤.

JUST T No.X Luxury – luksuslik kingitus sinu tassis Vaid viis protsenti maailma teetoodangust korjatakse tänapäeval käsitsi.

Luxury teesari on selle viie protsendi hulgas – valmistatud vaid parimatest teelehtedest.

Luxury sarja teed on fantaasia­ küllased ja hõrgud mait­ sete segud – teegur­ maanide festival.

Pidupäevane luksus disainiauhinnaga pärja­ tud ümbrises.

Luxury No.X on tee sinu erilisteks hetke­ deks. Luksuslik kingitus igaühele, kelle tassi see satub.

Luxury tee on saada­ val suuremates toidu­ kauplustes ja Kafo müügi­saalis (Tammsaa­ re tee 47, Tallinn), hind keskmiselt 9,90 eurot.

4

Gurmaan

Tippfotograaf Egert Kamenik: Roa välimus on kindlasti tähtis, aga maitse on tähtsam.

Egert Kameniku nime teavad paljud. Ta on kohal seltskonnaüritustel ja modellivõistlustel. Tema teh­ tud fotosid leiab ajalehtedest ja ajakirjadest. Kõige rohkem kuulsust on ta kogunud modellidest vee­ aluseid pilte tehes. Egert on alati rõõmsameelne ja töösse pühendunud, aga lust ja kirg ei saada teda ainult fotograafiamaailmas – vähesed teavad, et mehe hobi on kokkamine.

Mis ajendas kokakunsti vastu huvi tundma?

Konkreetset stardipauku ei olnud.

Mu ema oli hea kokk, toidulaud oli mitmekesine, valmistoite ei ostetud ning kõik tehti alati valmis kodus.

Sain lastetoa, et roog tuleb algusest peale ise valmistada ja söögitegemi­ ne pole valmistoidu soojendamine.

Eks juba väiksena tekkis pisik, aga pärast Toiduakadeemiaga liitumist on huvi suurenenud.

Kuidas sa Toiduakadeemiasse sattusid? Üks Toiduakadeemia eestvedaja Anneli Mihhonina oli varem üritus-­ turundusfirmas projektijuht ning te­ maga tuli mul palju koostööd teha.

Kui Anneli Toiduakadeemiaga alus­ tas, kutsus ta mind sinna meele­ olupilte üles võtma. Aga see toiduasi hakkas sedavõrd meeldima – nii äge on ju ise süüa valmistada. Kui algu­ ses suhtusin sellesse kui töösse, siis hiljem muutus asi lõbuks ja hobiks.

Kas sa oled retseptijärgija või eksperimenteerija?

Pigem olen eksperimenteerija. Kui vahel (asendamiste või küpsetus­ aegadega) hätta jään, helistan mõ­ nele heale sõbrast kokale, kes mind vajadusel aitab. Minu abikaasa ar­ mastab väga retsepti järgi süüa teha. Tal on alalõpmata kokaraamat ees, kaalud ja mõõteriistad ümber­ ringi – nagu apteegis. Minu jaoks pole kokandus keemiatund, selles­ se peab panema oma hinge.

Kas sul on meeles esimene ebaõnnestumine?

Olen ülikooli ajal üüritoas elades

isegi praekartulid tuksi keeranud.

Panin muudkui soola juurde, aga paremaks ei läinud. Maitse oli ime­ lik ja kõik hakkas kuidagi kumma­ liselt vahutama. Siis selgus, et olin soola asemel lisanud soodat.

Teine ebaõnnestumine jääb um­ bes samasse aega. Tahtsin oma tu­ levasele naisele muljet avaldada ja mõtlesin talle praetud makarone pakkuda, sest need maitsesid mul­ le rohkem kui keedetud. Mõeldudtehtud. Kui pruut külla jõudis, oli köök suitsu täis, mina nõutu näoga, sest makaronid olid kõvad ja kõrbe­ nud. Tulevane abikaasa siis õpetas, et makarone tuleb enne pannile pa­ nemist ka keeta.

Aga õnnestumine?

Esimene õnnestumine oli kindlas­ ti vahvlid. Tegin retsepti järgi taina ja küpsetasin vahvliküpsetajaga – need tulid tõesti samasugused väl­ ja nagu ema omad.

Puhastatud kala lõikasin 2–3 m ribadeks ja panin grillresti vahele.

Küpsetasin lõkke peal (mitte otse leekides) küljed kuumaks (nii et kerge valge peale tuli), panin res­ ti lapikuks taotud ämbrisse, kaane peale ja kõik koos lõkkesse. Ämbris tekkis hapnikuvaene suits, hoid­ sin kala kümme minutit selle sees, sool ja pipar vahetult enne serveeri­ mist – ja valmis oligi.

Kõik sõid ja kiitsid. Lõhe tões­ ti õnnestus – seest roosa ja imehea suitsumekiga.

Mõni õnnestumine hilisemast ajast nn gurmeetoitudega?

Esiteks f lambeeritud banaanid – need on paganama head ja neid on väga lihtne valmistada. Teiseks aedliivateekaste – hämming, kui pal­ ju asju ühe kastme sisse läheb, kui vähe kastet sellest tuleb ja kuidas maitsed täiustuvad. Üks päris hiljutine õnnestumi­ ne meenub mulle veel ja see sobib hästi eksperimenteerimise näiteks.

Tänavu jaanipäeval olime Muhu­ maal sõpradel külas. Tekkis mõte valmistada midagi lihtsat ja vah­ vat otse lõkkel. Ostsin lõhe, korja­ sin koha­p eal vanasse plekkpange mustasõstralehti ja varsi.

Kui tihti süüa teed?

Süüa teen harva, aga kui, siis ikka innuga ning reeglina pidulikel puh­ kudel. Suvel loomulikult grillin, sest lihaga mässamine ja sinna juurde kuuluv on meeste mängumaa. Kui jõest või järvest kala koju toon, val­ mistan selle reeglina ise. Muidu on kodus köök abikaasa kuningriik.

Tihti teeme süüa ka koos.

6

Kas oled loomult rohkem kokk või peakokk?

Ikka peakokk. Minu hakkimisteh­ nika on täiesti olematu, aga mul on alati nägemus, mis toitu ja kuidas teha võiks. Kindlasti olen mina see, kes paneb paika maitsed. Maitse­ nüansid meeldivad mulle üliväga.

Kui me abikaasaga oma esimest kodu rajasime (st üürikorterisse ko­ lisime), ostsin kohe kõikvõimalikud maitseained, et kunagi ei jääks toit sellepärast valmimata, et mingi­ sugused lisaained, nagu vanilli­ kaun, muskaatpähkel, seesamiõli vms, puudu on.

Kas sa käid tihti väljas söömas või eelistad einestada kodus?

Väljas käin harva. Kui sunnitud pubi­lõunaid mitte arvesse võtta, siis võib-olla paar korda aastas. Põhjus on lihtne: paljudes kohtades pole ma kvaliteediga rahul ja seal, kus meeldib, ei jaksa käia rohkem kui

FOTO iNDREK sUSI

Gurmaan

KUUS KIIRKÜSIMUST

1 2 3 4 5 6

Toiduaine, mis peab kodus alati olema?

Vahukoor. Joon hommikukoh­ vi alati vahukoorega ja olen stressis, kui see on otsa saa­ nud.

Mitu kokaraamatut sul kodus on?

Riiul või kaks.

Sinu lemmikkokk?

Ants Uustalu.

Sinu tüüpiline hommikusöök?

Kui pean ise kiirelt sööma, siis tavaliselt müsli maitsesta­ mata jogurtiga ja kohv vahu­ koorega. Kui naine hommiku­ söögi serveerib, on müsli ja jogurti asemel puder.

Kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest?

Eelroaks veise-carpaccio ru­ kola ja ürdiõliga, pearoaks pardi-confit aed-liivateekast­ mega, magustoiduks konjakis flambeeritud banaanid vanilli­ jäätisega.

Mida armastasid, mida vihkasid koolisöökla toitudest?

Vihkasin karamellikisselli, rõõ­ mustasin, kui vorstikaste oli.

paar korda aastas. Reeglina 90 prot­ sendil juhtudest teeb abikaasa pare­ mini süüa kui keskmine restoran.

Väljas einestada mulle siiski meeldib. Tore on nuputada, kuidas roog valminud on, millega mait­

de ja teda silitanud, aga mitte tap­ nud. Ma ei lase püssiga piirkonnas, kus sukeldujad kalu vaatamas käi­ vad – otsin oma saagi soppidest ja heina seest.

sestatud, kas kastme puhul on ka­ sutatud paksendajat või mitte, kas salati­leht on ikka rebitud, mitte lõi­ gatud jne.

K as sa oled liha- või kala­ inimene?

Põhjamaades söön valdavalt sea- ja veiseliha, aga kui valikus on valge kala, eelistan seda. Kohalik valge kala sõidab kõigest üle.

Kas sa õngega ka vahel püüad?

Jah, vahel harva spinningu või võsa­ õngega. Jää peal olen samuti käi­ nud, aga see ei paku minu jaoks ela­ must – liiga kaua tuleb oodata. All­ veepüügiga vaatan ära, kas kala on, ja kui ei ole, lähen järgmisse kohta.

Teine suur eelis on see, et alamõõ­ dulisi isendeid saagi hulka ei satu – valid kala välja juba enne püüdmist.

Seoses kalaga on sul üks huvitav hobi – allveepüük. Räägi sellest lähemalt.

Allveepüügis kasutatakse harpuun­ püssi. Kala tuleb vee all jahtida vaid oma kopsumahtu kasutades, st bal­ loonid ja akvalangid on keelatud, samuti ei tohi kasutada kunstval­ gustust ehk veealuseid lampe. Liht­ sustatult: hinge kinni hoides peab vee alla sukelduma, kala leidma, te­ male järgnema ja välja tooma, kui mees oled.

Eks see hobi areneb koos os­ kustega. Alguses jahtisin silmad ruutus – kui midagi liikumas nä­ gin, kohe lasin. Nüüd on asi muu­ tunud, olen hästi valiv. Kui püssiga vee alla lähen, otsin just seda kala, mida süüa tahan. Luuran vee all nii­ kaua, kuni sobiliku leian.

Allveepüüdja mööda ei lase ja mitte sellepärast, et on täpne, vaid sellepärast, et on hea ujuja ning saab kalale hästi lähedale. Hea kala­mees suudab liikuda vaikselt ja osavalt. Olen ujunud haugi juur­

Kas toidu ja joogi sobivus on sinu jaoks tähtis?

Jah, ikka. Jook ei tohi toidust üle karjuda: tugevamad punased vei­ nid punase lihaga, valged kergema­ te roogadega. Koolat söögi kõrvale ei vali ma kunagi. Restoranis lasen alati veini soovitada sommeljeel ja hindan väga, kui ta oma tööd häs­ ti tunneb.

Kui tähtsat rolli mängib toidu välimus?

Roa välimus on kindlasti tähtis, aga maitse on tähtsam. Toit peab olema ahvatlevalt serveeritud.

Toidu pildistamine nii, et see isuäratav välja näeks, pole sugugi lihtne. Selleks on omad nipid. Kui palju oled pidanud sina trikitama?

Eestis on väga häid toidufotograafe, mina kahjuks nende hulka ei kuulu.

Olen roogadest pilte teinud ja saan sellega hakkama, aga professionaal­ seks toidufotograafiks ma end ei pea.

Kui mõni Eesti restoran tahab oma menüü üles võtta või kui mingi kokaraamat välja antakse, siis minu teada väga ei peteta, aga fotokunstis ja reklaamiäris on roa väljasättimi­ ne pisut spetsiifiline.

Toidu pildistamisega on see mure, et paljud road näevad ahvat­ levad välja kümme sekundit: viima­ sel hetkel lisatud vaht ei tohi kadu­ da, ürdivõi peab olema poolsulanud ja salatileht värske, aga selle ajaga pole võimalik valgust ja komposit­ siooni paika panna. Siis kasutatak­ segi vahu asemel ehitusvahtu ja läi­ gestatakse juukselakiga, voolavat piima paksendatakse tärklisega, til­ kade tekitamiseks kasutatakse glü­ koosi ja vee segu jne.

Sotsiaalmeedias liigub väga erineva kvaliteediga toidupilte. Kas oskad anda blogijatele mingeid nõuandeid?

1. Lülita kaameralt välk välja. 2. Tee võimaluse korral pilt õues. 3. Ära lase valgusel peale paista kaamera poolt, vaid külje pealt või tagant – siis saab toidu tekstuuri paremi­ ni kätte. 4. Otsi pildistamiseks hu­ vitav nurk, otse pealt pildistamine pole kaugeltki parim lahendus. kÜLLI vÄRNIK

Pardikoiva-confit (kaheksale) pardikoivamarinaad • 15 g küüslauku • 1 loorber • 10 g värsket tüümiani • 0,5 sidrunit • 0,5 apelsini • 50 g salpeetrit (võib asendada soolaga) • 150 g soola • 1 väiksem kaneelikoor • 0,5 tl nelki • 0,5 tl koriandriseemneid • 2 kadakamarja • 1 aniisiõis • 2,5 l vett Riivi sidrun ja apelsin. Pa­ ne kõik ained kokku ja keeda 3 minutit, jahuta maha. Kui marinaad on jahtunud, pa­ ne sisse puhastatud pardikoi­ vad. Tõsta 12 tunniks kappi.

koivad laiali ja vala peale pardirasv koos õliga. Keera ahi 160– 170 kraadi peale ning küpseta u 3 tundi. (Kui aega on rohkem, siis 140 kraadi juures u 4 tundi.) Jälgi, et pardikoivad oleks ras­ vaga kaetud, muidu kuivavad ära.

Aed-liivateekaste • 0,5 sektoriks tükeldatud sibulat • 0,5 tükeldatud porgandit • 1 tükeldatud varsselleri vars • 20 g võid • 1 pokaal punast veini • 20 g õiemett • 0,5 tl musta terapipart • 15 ml punase veini äädikat • värskeid tüümianioksi • 420 ml ise keedetud loomapuljongit (selle asemel võib kasutada Demi-glace’i, soovitatavalt Oscari toodet)

• 8 pardikoiba • soola, pipart • 2 tervet küüslaugupesa • värsket tüümiani • värsket rosmariini • pardirasva ja õli Lõika pardikoivast välja alumine kont ja üleliigne rasv, lisaks pu­ hasta ülemine kont ja lõika ots maha. Pane ahjuplaadile tüü­ mian, rosmariin, risti poolitatud küüslaugud ja koivast äralõi­ gatud tükid (annab rohkem maitset). Laota puhastatud pardi­

7

Pruunista köögiviljad kastrulipõhjas vähese võiga. Viska sis­ se tüümian ja terapipar. Pane potti mesi ja glasuuri köögiviljad.

Vala peale punase veini äädikas ja keeda alla. Vala peale puna­ ne vein ja keeda alla. Lisa loomapuljong ja keeda, kuni maitsed ühinevad ning kaste pakseneb. Enne serveerimist lisa natuke võid, mis annab ilusa läike. NB! Kastet, millele on võid lisatud, ei tohi enam keeta.

kuhu minna Neikidi peakokk Koit Uustalu ootab külastajaid terrassile vii­ maseid suviseid hetki nautima.

Neikid –

koduselt lihtne ja hubane

K

oduseks teeb selle restorani nii söök kui ka suhtumine.

Duot – peakokka Koit Uus­ talu ja perenaist Kairi Orrot – ühen­ dab kolm omadust: avatus, lihtsus ja personaalsus. Just see ongi Neikid.

Fotod: Vallo Kruuser

Hirvepargi ääres asuv Neikid resto on leidnud tee paljude toidunaut­ lejate südamesse. Kahel viimasel aastal on Neikid valitud ka 50 parima söögikoha hulka.

Neikid resto Wismari 3 www.neikid.ee/et/laua-broneerimine tel 660 4581 E–L 12–22 (köök suletakse)

Kontorist välja koosolekule Neikid pole üks suur saal, vaid lauad paiknevad kolmes toas. Privaatse­ mates ruumides saab väga edukalt pidada (lõuna)koosolekuid. „See pole ruumide rentimine, vaid kõik kasulik koos. Mis saab olla parem kui koosoleku ja lõuna ühendami­ ne?” seletab Kairi. Vajadusel alus­ tatakse koosolekuid ampsudega, et nugade-kahvlite klõbinat vältida. „Meil on küll ka grupimenüüd, aga hea meelega läheneme igale tel­ limusele personaalselt,” ütleb Kairi. „Kokkadele meeldivad väljakutsed.

Põneva ideega läheb (meie) köök alati kaasa.” „Ühel itaaliapärasel üritusel ser­ veerisime keskööl eelviimase käigu­ na tiramisut ja siis kell kaks öösel pitsat,” toob peakokk Koit Uustalu näite tellijate soovidest. „Pole just

eriti tavaline öösel 40 minipitsat valmistada.”

tõid ettekandjad köögist mingi roa.

Nii jääb ära toiduootamise järjekord ja klient ei pea muretsema selle pä­ rast, kuhu oma taldrikut toetada,” tutvustab peakokk üht võimalust.

Püstijalavastuvõtt sajale Septembris-oktoobris on võrreldes suvega rohkem vastuvõtte ja kaugel see aastalõppki on. „Juba käib ruu­ mide broneerimine jõuludeks. Olge varmad, esimesed broneeringud on tehtud ja mida aeg edasi, seda vä­ hem kuupäevi valikusse jääb,” soo­ vitab Kairi pühadele mõelda juba praegu.

Neikid on valmis võõrustama püstijalaüritusel kuni sadat ini­ mest. Buffet-lauast populaarse­ mad on soojade ja külmade käiku­ dena serveeritavad ampsud. „Näi­ teks ühel vastuvõtul serveerisime kaheksa käiku, iga 20 minuti järel

Uus sügisene menüü Suvi hakkab läbi saama ja koos sel­ lega muutub lähinädalatel Neiki­ di menüü. „Karulauk lõpeb otsa, seened hakkavad metsas valmima, seepärast peab välja mõtlema mi­ dagi uut. Rahva lemmikud – escalibada, sibulasupp jm – kindlasti jää­ vad. Kui septembri lõpus põdraliha tuleb, asendub hirvepraad sellega.

Kuna meil on BBQ-suitsuahi, kasu­ tame kindlasti seda ka mõne sügis­ menüü roa puhul,” kergitab peakokk natukene saladuseloori.

Valik suupisteid Neikidi menüüst Ürtidega seemnekrõps

• 100 g väikseid seemneid (nt päevalille-või linaseemneid) • 20 g kartulitärklist • 0,5 tl Vahemere ürte (kuivatatud) • kuuma vett • soola

Peedipüreesupp neljale

BBQ-liha kirsi-chutney ja seemnekrõpsudega

Sega omavahel seemned, tärklis ja ürdid. Kalla juurde nii palju kuuma vett, et tekiks hapukooresarnane mass. Ase­ ta see õhukese kihina küpsetuspaberile ning küpseta ahjus 110 kraadi juures 10–15 minutit.

Neikidis tehakse võimalikult palju ise. „Ise kuivatame tomateid, teeme palsamiäädikat ja ketšupit, hapendame kurke ja soolame seeni,” kirjeldab Koit tööd, mis jääb söögi­ valmistamise vahele.

• 150 g keedupeeti • 100 g maitsestamata jogurtit • 100 g keefirit • 60 g hapukurki • 5 g küüslauku • maitsestamiseks veiniäädikat, suhkrut, soola, pipart

Külm peedisupp suitsurääbisega

Aseta kõik komponendid suurde potti ning purusta sau­ mikseriga püreeks. Suuremate tükkide vältimiseks va­ la läbi sõela. Maitsesta maitseainetega nii, et supp tuleks magus­hapu-soolakas.

9

Mõistlikud päevapakkumised Hirvepargi lähedal asuvate bü­ roode töötajad on ilmselt Neikidi päeva­lõunad enda jaoks juba avas­ tanud, aga söögikoht sobib ideaal­ selt ka neile, kel tekib isu lõunapau­ si pisut pikemalt pidada. Väike ja­ lutuskäik Hirvepargis või üle Har­ ju mäe ei tee söögijärgselt kellelegi kurja. Ka auto­inimesed ei pea kur­ vastama, sest maja taga on Neikidi külalistele tasuta parkla.

Lõunatajad leiavad eest iga päev kell 12–15 uue menüü, kus saab va­ lida eel-, pea- ja magusroogade va­ hel – koguaeg on vaheldus ja hind taskukohane (pearoog 5,50 €, kolm käiku 9 € – toim.). Need, kes pisut pidulikumat lõunasööki soovivad, võivad valida iga päev komplekt­ lõuna á la carte menüüst.

Kella kolmest muutub Neikid á la carte restoraniks. Kasutatakse kohalikku toorainet, mida valmis­ tatakse vahemerepäraselt. Peakoka Koit Uustalu käekirjaks on lihtsad värsked maitsed.

Külli Värnik

kuhu minna

Pikendame suve Suvi on küll peagi möödas, aga see ei tähenda, et rõõmud lõppeksid.

Päevased jalutuskäigud parkides ja õhtused päikeseloojangu imetlemised ei pea veel sugugi otsa saama – nagu ka väljas einestamised.

T

Restoran nagu Vahemere ääres

si tasub usaldada, toidud on lihtsad ja ausad, põhirõhk lasub toorainel ning loomulikult värskel kalavali­ kul. Lisaks kalamenüüle on restora­ nis tavapärane menüü, kust leiab nii salateid, suppe, pastat kui ka liha.

City Marinas väärib kindlasti eraldi tähelepanu veinikaart, sest mitmed veinid on enne hoolikalt välja valitud ja eksklusiivselt Car­ men Grupi restoranide jaoks too­ dud – mujalt neid ei leia. City Ma­ rina jääb avatuks, kuni ilusaid ilmu jagub.

Tallinna sadamaalas, otse Admira­ liteedi basseini ääres asub võrra­ tu merevaatega kalarestoran City Marina. Külastajaid ootab iga päev värske kalavalik, mille hulgast saab endale sobiva ise välja valida. Toidu hind kujuneb vastavalt sellele, pal­ ju väljavalitud kala kaalub. Roog valmistatakse kohe köögis peakoka välja­töötatud ja värsket kala väär­ tustavate retseptide järgi.

Peakoka Jörgen Kohali soovitu­

foto Lauri Laan

allinnas tekib igal aastal juur­ de uusi terrasse ja restoranide välialasid. Raekoja plats, Vene tänav ja Viru tänav reklaamimist ei vaja, kuid vanalinnas on väga arm­ said kohti veel.

Need, kes Leib Resto ja Aeda ära ei mahu (NB! Palun kasutage roh­ kem reserveerimisvõimalust!), leia­ vad kenad Bocca ja Chedi terrassid ümber nurga.

Uusi kohti on ka mujal linnaosa­ des: ­P iritale lisandus ­R iver, Viim­ sisse Villa Mary jpt.

Prantslaslik kohvik pargi servas

Kuunari, Tallinn E–P 10.30–23.00 tel 564 2004 e-post info@citymarina.ee

Ajalooline kohvik-restoran-terrass­ Katharinenthal asub Luigetiigi ääres­, Kadrioru lossi Lilleaia va­ hetus läheduses. Katharinenthal on avatud iga päev ning ootab kõiki külastajaid toite maitsma ning mõ­ nusat seltskonda nautima. Kohvikus pakutakse maitseelamusi kahel kor­ rusel: esimesel saab nautida suure­ pärast kohvi ja värskeid küpsetisi ning teisel toekamaid roogasid. Su­ visel ajal lisandub hoovis asuv šam­

Jörgen Kohali tomatikastmes kaheksajalg

• 500 g purustatud (konserv)tomatit • 500 g kooritud (konserv)tomatit • 1 šalottsibul • 1 kaneelikoor • oliiviõli • 2 loorberilehte • paar tera vürtsi • maitse järgi soola, pipart ja suhkrut • veidi tšillihelbeid või teravat kastet

panjaterrass, mis mahutab keskelt­ läbi 55 külastajat. Kohviku perenai­ ne Angeelika Kang ja peremees Da­ vid Pärnamets avasid hubase toidu­ koha selle aasta juunikuus.

Varajastele ärkajatele pakutakse rikkalikku hommikusöögi­menüüd (kuni kl 11ni) muna­roogade, pudru­ valiku, kreppide ja või­leibadega.

Põhjalikult valminud à la carte me­ nüü koostaja oli toiduspetsialist Erki Siplane, kes lähtus erinevatest maitse-­eelistustest ning isiklikest lemmikutest.

Katharinenthalis tekitavad ära­ tundmisrõõmu mitmed juba Cafe More’is armsaks saanud koogid ja küpsetised. Oivaliste küpsetiste kõrvale pakutakse ka head kohvi ja kohvijooke. Veinivaliku on koosta­ nud sommeljee Kristina Ratso. Iga päev on menüüs päevapakkumised.

Angeelika Kangi kohupiima-vaarikakook Suur rikkaliku kohupiima­ täidisega plaadikook, mil­ lest jätkub ka suuremale seltskonnale. Eelista ram­ musamat kohupiimapastat.

Võid kasutada nii värskeid kui ka külmutatud vaarikaid või kirsse.

• 1 kg külmutatud kaheksajalgu • 1 tšillipipra kaun • 1 suurem šalottsibul • 3 küüslauguküünt • 300 g valget kuiva veini (magus vein ei sobi) • meresoola Puhasta tšillipipar seemnetest, koori sibul ja lõika need pooleks. Pruunista keskmisel kuumusel sibul, tšilli ja küüslauk. Lisa kül­ mutatud kaheksajalad. Vala peale vein ja hauta umbes tund aega või seni, kuni tun­ ned, et kaheksajalg on poolpehme. Vahe­ peal koori vaht, maitsesta leem soolaga.

A. Weizenbergi 22, Tallinn, tel 601 1055 e-post info@katharinenthal.ee www.katharinethal.ee

Tainas: • 5 dl jahu • 1 dl suhkrut • 0,5 tl soola • 0,5 tl soodat • 0,5 tl küpsetuspulbrit • 1 tl vanillisuhkrut • 2 dl kookoshelbeid • 225 g võid

Kuumuta õlis keskmisel kuumusel pooleks lõigatud sibul, kaneeli­ koor, loorberilehed ja vürtsiterad.

Vala peale purustatud ja kooritud tomatid. Keeda nõrgal tulel um­ bes tund aega (ära palju sega), et maitsed jõuaksid seguneda ja kokku keeda. Maitsesta soola, pip­ ra ja suhkruga, lisa tšillihelbeid või teravat tšillikastet.

Tõsta saadud tulemused kokku ja kuumuta läbi. Maitsesta lõplikult.

Serveeri sidruni ja hakitud maitse­ rohelisega (tilli või peterselliga).

Täidis: • 1 kg kohupiima • 250 g hapukoort • 4 muna • 2,5 dl suhkrut • 1 tl vanillisuhkrut • 400 g vaarikaid

10

Sega omavahel jahu, suhkur, sool, sooda, küp­ setuspulber, vanillisuhkur ja kookoshelbed.

Näpi juurde või ja sega purutaoliseks tainaks.

Täidise jaoks sega kohupiim, hapukoor, mu­ nad, suhkur ja vanillisuhkur. Pudista kolmvee­ rand tainast ahjupanni põhja. Vala peale kohu­ piimamass, kata vaarikatega. Pudista peale ülejäänud puru. Küpseta 200kraadises ahjus 30 minutit. Jahuta ja lõika ruutudeks.

EHTNE MAITSE

EHTSA DZINNIGA

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

pimetest La Bottega panzerotti kuuele

Musta kuke seltsis Nelikümmend aastat tagasi oli igas veinivõime­ lises majapidamises vähemalt üks tühi õlgedest chianti korvpudel ehk fiasco, enamasti selle otsas ka romantikast nõretav küünal.

V

einist ei mäletatud suurt midagi ja ega seal mäletada palju polnudki – sajandi­ vahetusel jälle väärtveinide hul­ ka tõusnud chianti elas viimase maailma­sõja järgsetel kümnenditel tõesti üle nõrkushetke, olles segu kehvadest marjadest, tootja ahnu­ sest ja kesisest tehnoloogiast.

Tänane chianti on seitsmeküm­ nendate vesisest korvpudelilurrist väga kaugel. Ja ega tootjad seda korvpudelit vähemalt praegu kehva maine tõttu taga igatsegi. Itaalias Firenze ja Siena vahele jääva niiöelda päris chianti ehk Chianti Clas­ sico piirkonna veine tohib endiselt pakendada korvpudelitesse, kuid enamikku müüakse siiski sihvakas bordoopudelis. Napp pakendivalik peaks veiniseaduse arvates tagama järjepidevuse ja olema osaks chianti „tõelisest” olemusest, mis sai alguse ühe esimese täpselt piiritletud veini­ piirkonnana juba aastal 1716.

Traditsioonid on just need, mis ei lase Il Borghetto veinimaja oma­ nikul laia põhjaga Burgundia-pude­ lisse pakitud Clante (just nii kutsu­ sid etruskid Chianti Classico piir­ konna maalilisi künkaid) sildile kirjutada Chianti Classico hoolima­ ta sellest, et vein on seda kõigi si­ suliste tingimuste kohaselt. Valdav osa Chianti Classico tootjaid järgib veiniseadust tähelepanelikult ja on koondunud konsortsiumisse, mille osaliste pudeleid ehib musta kuke­ ga märgis. Il Borghetto loomingu­ liselt anarhiline meeskond kuulub pigem sellesse liigasse, kes signore Antinori eestvedamisel lõid eelmise sajandi lõpus traditsioone lõhkunud ja hinnalagesid kergitanud „super­ toscanlased”. Aga see on üks teine, pikem lugu.

Aastas toodetavas 35 miljonis pudelis, rubiinpunases ning kan­ nikeste ja kirsside järele lõhnavas, mõõdukalt tanniinses Chianti Clas­

sicos loksub vähemalt 80 protsendi ulatuses Sangiovese viinamarja vein (sama mari, millest on tehtud mul­ lu EE Gurmees testitud Brunello di Montalcino ja Morellino di Scansa­ no), millele võib lisada Canaiolo, Co­ lorino, Merlot’ või Cabernet Sauvig­ noni marju.

Ehkki 1398. aastal oli chianti üleüldse valge vein ja ka parun Bet­ tino Ricasoli, kes selle tänapäevase retsepti 19. sajandi keskel kokku se­ gas, lubas sinna valgeid viinamar­ ju panna, siis alates 2006. aastakäi­ gust Chianti Classicos enam valgeid marju olla ei tohi. Veinid on sellest johtuvalt sangioveselikult rammu­ samad ning erinevused tekivad pi­ gem sellest, mis viinamarju ja kui palju lubatud normi piires lisatak­ se; pluss tuttavad keldrinõidused uute ja vanade tammevaatidega, mis kõik kokku annavad taas võimalu­ se rääkida nii modernsetest kui ka vana kooli chianti’dest. Mõlemal ju­ hul kannatavad väärikamad veinid keldris kuni 20aastast järelküpse­ tamist, tulemuseks alusmetsalised, animaalselt aromaatsed ning põne­ vad avastused.

Värvi lisamiseks oli testivali­ kus ka üks Chianti Classico piiri

Pasta: • 1 kg kõvanisujahu • 4 väiksemat kanamuna • Täidis: • 150 g Crudo Extrat (Itaalia sinki) • 150 g mascarpone’t • 1 väike kanamuna • 300 ml vahukoort • 60 g Grana Padanot (Itaalia kõva juustu) • musta pipart

Kaste: • 3 sl oliiviõli • 5 küüslauguküünt • 1 suur (liha)tomat • valge vein • 450 ml kanapuljongit • maitsestamiseks suhkrut, soola, musta pipart • 12 kirsstomatit • maitserohelist (basiilikut või peterselli) • 270 g soolata võid

Valmista värske pastatainas, vormi plaadiks ning lõika välja kettad. Valmista täi­ dis: lase sink läbi hakklihamasina peeneks, lisa massile mascarpone ning siduvaks aineks üks väike muna. Sega ja lisa väikeste osadena vahukoor, kuni mass on peh­ me. Lisa Grana Padano ning maitsestamiseks värskelt jahvatatud musta pipart.

Aseta segu pritskotti, määri pastaketta servad munavalgega, vajuta valmis se­ gu ketta keskele, voldi servad kokku, jälgides, et panzerotti’sse jääks vähe õhku – muidu võib pastatasku katki keeda.

Kastme valmistamiseks vala oliiviõli keedupoti põhja, lisa hakitud küüslauk, tomati­kuubikud ja seejärel valge vein ning oota, kuni vein peaaegu täielikult aurus­ tub. Lisa kanapuljong ning maitsesta soola, pipra ja veidikese suhkruga.

Nüüd on õige hetk panna pasta keema. Keeda umbes 3–4 min õliga segatud vees. Lisa kastmele või, pooleks lõigatud kirsstomatid ja maitseroheline. Tõsta pasta kastmesse ja lase minut seista, et maitsed seguneks. Serveeri värske basii­ likuga.

taha jääva kvaliteettootja vein, mis klassikapiirkonna veinidele milles­ ki alla ei jäänud. Sangiovese oma täies ilus loksub selleski klaasis ja pakub Toscana veinidele omaselt suurt naudingut mistahes Itaalia toidu juurde. Veinide kvaliteet on aga jätkuvalt tõusuteel ja loodeta­

12

vasti saame peatselt proovida täies­ ti uue taseme chianti’sid – Chianti Classico Gran Selezionet. Seni joo­ me liharoogade juurde vana head classico’t – ­16–18kraadisena ja tul­ bikujulisest klaasist.

Kalle Müller sommeljee

pimetest

UUS: Veinitundjate hinnangutest joonistuvad välja graafikud, kus eri telgedel on näha happesuse, suhkrusisalduse, tanniinsuse ja teiste veinikogemust mõjutavate omaduste tugevus. Sakiline nn maitseroos annab hea võima­ luse veinide maitset visuaalselt kõrvutada ja just endale sobiv leida.

Zonin Chianti Classico 2009, 12,5% A: Värsked kirsid, vaari­ kad, kannike ja pisut jõhvikane lavendl­i­ aroom. Intensiivne ja moosinegi.

M: Puuviljase karak­ teriga hästi joodav mahlane vein, mille algselt magusas maitses on küpseid vaarikaid, kirsse ja lavendli värskust ning lõpus alkoholi ja vürtsikust. www.prike.ee Zonin Chianti Classico 2009

La Castellina Tommaso Bojola Chianti Classico 2008

KLEEBIS: Igal EE Gurmee ja Kalle Mülleri korraldatud testil Eesti ­parimate veinitundjate – sommel­ jeede – poolt märkimisväärseteks hinnatud veinid tunneb edaspidi ära väikese kleebise järgi.

Testijate lemmikud:

Bonacchi Chianti Classico 2010, 13% A: Elava, veidi vanamoodsa paju­ koorelõhnaga rik­ kalikult marjane vein, millest aimub alusmetsa ja vaigusust.

Aroonia-, mustasõstramoosi ja kerged eukalüptinoodid.

M: Lühikest maasikamoosist lõppmaitset kosutab tugev luuviljaline puuviljasus. www.mediato.ee Bonacchi Chianti Classico 2010

La Castellina Tommaso Bojola Chianti Classico 2008, 13,5% Aroom: Avaneb kiiresti. Liköörselt jõuline ja elegantselt mahlane.

Lõhnas on palju alusmetsa ja metsa­marju, punaseid sõstraid, ploomi ja kirsse, aga ka veidi rohepipart ja puidusust. Väga mahe ja ühtlane.

Maitse: Jõhvikate ja pohlade esmane mõrusus asendub lõppmaitses vaarikate, maasikate ja metskirssidega.

Marja- ja puidutanniinid on harmooniliselt tasakaalus ning sobituvad happega. www.grappolo.ee La Castellina Tommaso Bojola Chianti Classico 2008

Azienda Agricola Poliziano Chianti (!)

2009, 14% A: Tumedad aroomid:­kakao, üleküpsenud mets­ vaarikad ja üldine hapumoosine kommisus, milles kirsside vahel tunneb vanilliküpsise pehmust.

M: Luuviljaliste (kirsside, kreekide ja mustade ploomide) võimas happene bukett. Sametine järelmaitse lõpeb tulise ja efektse vürtsikuse­ ga. www.balen.ee Poliziano Chianti 2009

Borgo Salcetino Chianti Classico 2010, 13% A: Laudalõhnane ja nahkne, ürdise alatoo­ niga suitsusus, milles on annus šokolaadi ja põldmarju.

M: Mahlane, metsikute kirsside ja ploo­ mide järele maitsev noor vein, mis jätab keelele pohlase vürtsikuse. www.bestwine.ee

Borgo Salcetino Chianti Classico 2010

Capoletto Terra Scura Chianti Classico 2009, 13,5% A: Esmane animaalsus asendub kiiresti puuviljasusega – küpsed kirsid, mustad ploomid ja punased sõstrad, mis liituvad vanilli ja rösti­ tud kohviga.

M: Mahlane ja mitmekesine liköörselt jõuline vein.

Tuntavad on metskirss, must ploom, tubakas ja vanill, lõppmaitse jääb meeldivalt mõrkjas. Tasakaalus! www.carpevinum.ee Capoletto Terra Scura Chianti Classico 2009

Castello di Querceto Chianti Classico 2011, 13% A: Rasked, pigiselt suitsukirsised tumedad aroomid, milles on musta šokolaadi, mustikamoosi, mandleid ja küpseid marju.

M: Algmaitse moosisus areneb kompleksseks põimunud happe ja tanniiniga veiniks, milles leidub alusmetsa seenesust, kirsse, musta šokolaadi, kakaod ja ploomi­kivi. Sametine lõppmaitse. wwww.manipenny.ee Castello di Querceto Chianti Classico 2011

Volpaia Chianti Classico 2010, 13,5%, Bio A: Küpses ja marjaselt magusa joonega väärikas aroomis on vanilli, mustikaid, küpseid kirsse, eukalüptist rohusust ning rikkalikult rohepipart. Ja kannikesed.

M: Sametine, pikk ja tasakaalus tanni­ inidega vein on puuviljane, andes tunda tumedaid mureleid, musti ploome, tume­ dat šokolaadi. Lõppmaitses on erksat kirsihapet koos kerge pohlamõrkjusega. www.restoranlucca.ee Volpaia Chianti Classico 2010

San Felice Chianti Classico 2009, 13% A: Must šokolaad, ida­ maised vürtsid, sigari­ karp ja animaalsus muudavad chianti’le omased küpsed kirsid ja mustad ploomid eriliselt põnevaks.

Sekka lagritsat ning alusmetsa mõrkjaid aroome.

M: Tagasihoidliku happe ja magusa keskmaitsega modernne vein, milles on tunda metsikuid kirsse, vaarikaid ning mõrkjaid röstiseid noote. www.restoranlucca.ee San Felice Chianti Classico 2009

Azienda Agricola il Borghetto Clante IGP Restoranis La Bottega hinda­sid Chianti Classico veine 2006, 14,5% A: Massiivselt liköörne, sommeljeed Kristjan Peäske (Leib Resto ja Aed), Igor Sööt tammevaadine (Baltic Pack EST AS), Tanel Eigi (ajakiri Vine), August Alop (veinikoolitaja), Kalle Müller (vinoteek Reserva), Ene Hälinen suitsu­vanilliaroom on sama palju kirsine kui (restoran La Bottega), Imre Uussaar (restoran Dominic), piprane. Tuntav ürdisus, küpsed kirsid ja il Borghetto Clante IGP 2006

Tarvo Sarapuu (restoran Tchaikovsky).

13

vaarikad.

M: Puuviljane ja särtsaka happega kreegi-ploomine reserva-vein, milles on tugev annus musta šokolaadi.

Lõppmaitse jõhvikased tanniinid viitavad pikale säilituspotentsiaalile. Alles noor, ent juba kompleksne ja võimas. www.brillare.eu Barone Ricasoli 1141 Chianti Classico 2011, 13% A: Eukalüpti- ja seedripuu nüanssi­ dega metskirsi ning musta ploomi järele intensiivselt lõhnav vein, mille magusatele nootidele lisan­ dub kerge suitsusus. Elegantne.

M: Klassikaline chianti – maitses on kirsid, ploomid ja vaarikad ning lõppmaitses pehmed tanniinid ja meeldiv pihlakane mõrkjus. www.dunker.ee Barone Ricasoli 1141 Chianti Classico 2011

Ruffino Santedame Chianti Classico 2009, 13,5% A: Intensiivne, arene­ nud ja jõuline kirsimaasika-vanilliar­ oom, milles tunda pipart ja ürte. Tuntav laudane animaalsus. Klassika.

M: Metsik kirss ja must ploom kannavad koos meeldiva happega kuni tugevalt mõrkja tanniinse lõppmaitseni. Lihavein. www.tridens.ee Ruffino Santedame Chianti Classico 2009

Castello di Cacchiano Chianti Classico 2008, 14,5% A: Magusalt lagrit­ sane ja lopsakas kirsiaroom peotäie maitserohelisega. Vaarikad ja küpsed kirsid ning maasikad võistlevad annuse puidutolmuga.

M: Tugevalt marjamahlane ja -tanniinne, seejuures vürtsiselt võimas ning alko­ hoolne kirsine vein, mida sobib juua nii praegu kui ka viie aasta pärast. www.vinorama.ee

Castelli di Cacchiano Chianti Classico 2008

Castello d’Albola Chianti Classico 2009, 13% A: Tunda on ani­ maalsust (nahk), mida raamivad ürdisus ja punase marjatarretise aroom koos mustade kirs­ side ja mustikate tumeda buketiga. Ja loomulikult must pipar.

M: Loomult värske ning kirsine vein pakub pikalt mustikaid ja mõrkjat marjatanniinset lõppmaitset. Lihtne igapäeva-chianti! www.prike.ee Castello d’Albola Chianti Classico 2009

Poderi Castellare Chianti Classico 2011, 13,5% A: Küpsed vaarikad ja kirsid. Punased sõstrad. Magus ja rikkalik marjasus. Liköörne.

M: Siidiste tanniinidega hästi marjane ning nauditava lõppmaitsega puuviljane ja vürtsikas chianti. Lihtne ja pretensioo­ nitu. www.liviko.ee Castellare Chianti Classico 2011

Rocca delle Macie Chianti Classico 2011, 13,5% A: Lihtsat magusat aroomi täiendavad punased sõstrad, mahlased kirsid ja aedmaasikad, aroonia ning kuusevõrsed.

Tooni annab mõrkjas apteegine ürdisus.

M: Õhukese, kerge ja mahlase veini järel­ maitse on pargine ja alkohoolne. Tunda on kerget tõrvasust ja šokolaadi. www.liviko.ee Rocca delle Macie Chianti Classico 2011

RESTORANISOOVITUS

Tai restoran Krua Aia 4 / Vana-Viru 13

Info ja kaasatellimine: tel 646 2613 www.krua.ee

Vanalinna serval asuv Tai restoran Krua on tõeliselt mõnusa atmosfääriga kogu pere restoran. Krua asub imekaunis 19. sajandi puithoones, ning olgu plaanis ärilõuna või puhkehetk, meeldejääv õhtusöök sõprade või perega – killuke Taimaad asub siinsamas Tallinnas ja kutsub sind külla juba täna!

Meie menüüvalikust leiad endale kindlasti mitu lemmikut, sest esindatud on parimad traditsioonilised Tai karrid, värsked salatid, supid, taimetoidud, mereannid ja nuudliroad. Tööpäevadel kell 12–15 oled aga oodatud nautima tõeliselt hõrgutavat lõunamenüüd!

Tai köök on üks unikaalsemaid kööke maailmas ja iga toit tagab eripärase maitseelamuse. Tule ja veendu ise!

facebook.com/TaiRestoranKrua

Sushi Plaza Narva mnt 6

Sushi Plaza (Narva mnt 6) pakub argipäe­ viti ajavahemikus 11–16 komplektlõunat.

Lõunapakkumine, mis maksab vaid 5 eu­ rot, koosneb poolikust rullist ja tofu wakame miso’st. Kõrvale on võimalik valida teed, kohvi, karastusjooki või vett.

Septembris tuleb Plazas välja uus täiendatud menüü, valikusse lisanduvad jaapanipärased desserdid ja muud eksootilist.

Sushi Plaza pakub ka toitlustusteenust ja Tallinna piires kulleriteenust (4,90 ¤).

Tellida saab telefonilt 5333 2699 või lühinumbrilt 1337.

14

Sushi Plaza, Narva mnt 6, Tallinn E–N 11–23 R–L 11–02 P 14–22 tel 5333 2699 info@sushiplaza.ee

Maheloomade elu on stressivaba, nad söövad puhast kodumaist mahesööta, jalutavad vabalt karjamaal ja puhkavad laudas, kus on piisavalt ruumi igale loomale.

Maheliha sisaldab rohkelt kasulikke rasvhappeid, mis on vajalikud inimorganismi arenguks. Maheliha võib ka kiskjalikuma loomu muhedaks muuta.

saaremahe.ee

Pildi tegi hobikokk Kristel Vokk

Ma

a i lma

st 19 s nr 1 t o o r j uust juba aasta

28