Clinic (veebruar 2020)

CLINIC Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

VEEBRUAR 2021

C

SISSEJUHATUS

On aeg end turgutada!

K indlasti mõjub kriisiaeg paljudele väsitavalt – aega oleks justkui rohkem käes, ent ebastabiilne olukord toob kaasa ka mitmeid murekohti. Vaba aega võiks kasutada enda värskendamiseks, olgu siis väljast või seest.

Sellest väljaandest leiate põhjaliku intervjuu ühe staažikama ilukirurgiga Eestis.

Dr Jaan Troost selgitab, kuidas ta selle valdkonnani jõudnud on. Kui suured on ikkagi liiga suured rinnad? Üle ega ümber ei saa me ka tagumikust – see on maailma vallutanud. Siit leiate nõuandeid juhuks, kui soovite oma tagumist poolt natuke turgutada. Kas eelistada trenni või kosmeetilist abi?

Väsimus paistab tihtipeale välja just silmaaluses piirkonnas. Miks tekivad niinimetatud silmaalused kotid ja kuidas probleemiga tegeleda? Clinic pakub mõtteainet!

Lisaks painab paljusid meie seast akne.

Kui üldjuhul peetakse aknet nooremate probleemiks, siis vanemaks saades seistakse silmitsi uue väljakutsega – aknest tulenevad armid. Kuidas neist vabaneda?

Väljaandes leidub aga lugemist ka vanemale generatsioonile. Teatavasti tuleb liikuv eluviis kasuks kõigile – hoolimata east –, kuid millist liikumist võiksid eelistada eakamad. Kas tuleb tõesti minna jõusaali kangi rebima või piisab mõõdukast jalutamisest?

Hambapesu on elementaarne, kuid kõik elementaarsed tõed on mõistlik aeg-ajalt üle korrata. Igapäevane hoolikas suuhügieen hoiab ära igeme- ja hambaprobleemid, säästab hambaarstivisiidist ning võimaldab nautida täisväärtuslikku elu. On üldteada, et hambaid peaks pesema kaks korda päevas, aga kõik ei tee seda. Põhitõed aitab üle korrata proviisor Kadri Sirkas.

Head lugemist ja iseenda eest hoolitsemist!

CLINIC

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Taavet Kase, taavet.kase@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Esimene haavaravile pühendunud kliinik Eestis

Loe lähemalt lk 5

C

MARJU KARIN

Ilusüstide kuninganna Marju Karin enesetäiendamisest:

eestlased väärivad parimat!

Kuigi huuled on muutunud justkui ilusüstide sünonüümiks, on süstide kasutusvaldkond märgatavalt laiem, võimaldades värskendada kogu näo välimust alates laubast kuni lõuani. Oskusliku spetsialisti käe all saab loomulikkust säilitades palju aastaid juurde võita, lükata edasi vananemisilminguid, korrigeerida näo ebasümmeetriat ja lasta oma sisemisel säral paremini välja paista. Kes oleks sellest Eestis parem rääkima kui kümneid tuhandeid protseduure teinud Marju Karin?

K

uidas olete oma kompetentsini jõudnud? Mida huvitavat tooksite välja õpingute ja täiendkoolituste osas?

Käidud on pikk tee ja kindlasti on sinna alla ka palju raha pandud. Arvan, et Eesti inimene väärib parimat ja ega minagi armasta käia kusagil, kus pole häid teadmisi ning oskusi. Olen rohkem kui 20 aasta vältel viibinud operatsioonitubades kõikide võimalike lõikuste juures, mis on laiendanud teadmisi anatoomiast. Süstimist olen õppinud erinevates riikides ja erinevate tippspetsialistide käe all. Täna täiendan ennast väga spetsiifiliste asjade juures ja alati tuleb juurde uusi vaatenurki, millega peab kursis olema.

2020. ja 2021. aastal toimuvad konverentsid küll veebis, aga pikaajalise süstimiskogemusega ongi vaja pigem kolleegidega üle maailma nippe jagada. Palju on muutunud just süstimise tehnikates, mis puudutab näo taastamist, asümeetria muutmist ja muud sarnast. Mul on hea meel, et olen saanud erinevaid etappe läbida, see kõik on ainult laiendanud minu oskusi leida klientidele märkamatud, esteetilised ja rahuldust pakkuvad lahendused. Üldteada on, et täitesüstiga saab muuta huulte ja põskede välimust 4

VEEBRUAR 2021

ning siluda kortse. Kuid mida nendega veel teha saab?

Jah, huuled on selles osas kõigile teada ja mul on vahel isegi kahju, kui samal ajal ei teata teisi häid võimalusi, mida süstide ning süstetehnikatega näo taastamisel ja hoidmisel teha saab. Suudame täitesüstiga värskendada kogu näo ilmet alates laubast kuni lõuani. Saab teha dekolteepiirkonda ja kaela, nina, kõrvalesti taastada ning käsi värskena hoida. Tegelikult oleme seda circa kümme aastat ka teinud, aga inimesi muigama panevad huuled on kahjuks täitesüstide sünonüümiks muutunud. Huuli loomulikult värskendame ka, aga see on vaid üks osa suurest pildist ja ka siin on maitsekusel oma koht.

Kas ilusüstide puhul on tegemist „lõunapausiprotseduuriga”? Kui kaua nende toime kestab ja millised on võimalikud komplikatsioonid?

Võib teha lõunapausil, aga osa süste tekitab ikkagi sinikaid ja turseid, seega on mõistlik enne spetsialistiga taastumisprotsessi arutada. Osa süstide puhul on jäljed tõesti juba kahe tunniga kadunud, teiste puhul kulub aga kaks nädalat ning ka tulemused pole kohesed, vaid materjalist ja toimest sõltuvad. Komplikatsioone

võib alati esineda ja kogenud süstija oskab nende eest hoiatada, nendega toime tulla ja nõustada. Tegu on ikkagi protseduuriga, millel on omad reeglid – anamnees, pildid kliendist, kliendi teavitamine ja vajadusel tasuta järelkontroll. Spetsialistid oskavad ja järgivad kõike, mis on seotud kliendi tervisega ning komplikatsioone ei esine Eestis õnneks väga tihti.

Millised on peamised ilusüstidega seonduvad müüdid, mis vajavad kummutamist?

Oeh, ei teagi, kust kohast alustada.

Neid on palju ja me teeme järjepidevalt teavitustööd, kuid ega seegi alati aita. Mõneti sarnaneb see koroonaviiruse ja vaktsiinidega. Müüte on nii palju, et meedikud ei jaksa neid kõiki ümber lükata. Tuleb vaid leida nendega professionaalselt tegelev spetsialist, kellelt nõu küsida. Kes tahab enda ja oma naha eest hoolitseda, jõuab alati õigete teadmiste ja soovitusteni. Mina isiklikult pean lugu heast nahast, ilusatest hammastest ja hoolitsetud välimusest, kuigi aeg-ajalt võib mind ka dressides lonkimas näha. Kuid vähemalt on nahk ilus. Müüdid on ja jäävad ning alati pole neid ka vaja eraldi kummutada, sest paljud on neist juba teadlikud ja müüdid surevad ise vaikselt välja.

Rääkides arvudest – kui tavapärased need protseduurid Eesti naiste hulgas juba on?

Mina olen tänaseks teinud 55–60 tuhat süstimisprotseduuri, mille sees on ka kordussüstid. Kuna ma pole ka ainus tegija, siis ma arvan, et pigem on see juba tavapäraseks muutunud ega tekita inimestes väga palju kum-

mastust. Ning samuti, miks vaid naised?! Meil on ju võrdõiguslikkus ning meestel on samuti õigus oma naha ja loppi vajunud näo eest hoolt kanda. Seda ka paljud mehed teevad, nii lohkus põskede kui ka nina kuju pärast.

Kuidas teid leida? Kui pikad on keskmised järjekorrad?

Kogu info aegade, protseduuride ja hindade kohta on olemas kodulehel www.marjukarin.ee. Aegade osas on hetkel COVID-i tõttu rahulikum ehk protseduurile saab kiiresti, aga kõik võib jälle muutuda ehk võivad tekkida paarikuused ooteajad.

Oleme ka: Instagramis instagram.com/ marjukarinilukliinik Facebookis facebook.com/Ilu. marjukarin.ee

C

HAAVAKLIINIK

Haavade ravi nõuab põhjalikku ja personaalset lähenemist Haavad ja eriti kroonilised haavandid on inimese elukvaliteeti oluliselt mõjutav terviseprobleem, mis pea liiva alla peitmise asemel otsustavat tegutsemist nõuab. Sageli on tegu pikalt vinduva probleemiga, kuid õige sekkumise korral suudavad kaasaegsed teadmised ja ravivõimalused kas probleemist jagu saada või seda leevendada.

T

ervel inimesel on marrastused ja väiksemad haavad vähese vaevaga ravitavad ning paranevad üldjuhul kiiresti.

Siiski võivad ka tagasihoidlikumad haavad vajada tüsistuste vältimiseks professionaalsemat lähenemist, kui talupojatarkusest ja kodus leiduvatest vahenditest enam ei piisa. Rääkimata siis veel raskemate traumade ja põletuste käigus saadud haavadest ning raskesti paranevatest kroonilistest haavanditest (nt diabeedist põhjustatud haavad).

Igas haavas toimuvad positiivsed muutused alles paranemist takistavate barjääride eemaldamisel. Paraku võib neid barjääre olla osa haavade puhul rohkem kui üks või kaks.

Väga oluline ja toetav tegur haavaravis on patsiendi kaasamine raviprotsessi, samuti igakülgsete selgituste jagamine koduseks haavahoolduseks ning vajadusel elustiili muutmiseks. Ka lihtsamad hügieeniprotseduurid võivad haavade korral küsimusi tekitada. Kas või väga levinud müüt, nagu haavu ei tohiks pesta. Haavakliinikus töötavad kogenud spetsialistid, kes oskavad anda vajalikke nõuandeid erinevate probleemide korral. Ühtlasi tähendab professionaalse abi saamine ka seda, et ennast katse-eksitusmeetodiga vaevamise asemel saab inimene keskenduda oma teistele vajalikele tegevustele.

Eesmärk pakkuda vajalikku abi ühes kohas Juba aasta aega tegutsenud spetsiaalselt haavaravile pühendunud kliinik on lühikese tegutsemisaja jooksul puutunud kokku paljude probleemidega, mis inimestel haavade valdkonnas halva õnne või juhuste tõttu ette võivad tulla. Pikka aega oma haavadega suures

hädas olnud patsiendid pöörduvad üha julgemalt abi saamiseks Haavakliiniku spetsialistide poole. Vahel võib vajalikku abi saada juba 1–2 visiidist ja varasem lahenduse leidmine on jäänud ainult süvitsi haavadega tegeleva spetsialisti puuduse taha.

“See ongi põhjus, miks oleme Haavakliiniku ellu kutsunud. Oleme juba aastase tegutsemisaja jooksul näinud väga erinevaid probleeme alates põletustest ja noaga näppu lõikamistest kuni diabeedist ja venoossest puudulikkusest põhjustatud haavadeni välja ning suudame ka enamikule lahenduse leida. Kui meie ei saa aidata, siis oskame öelda, kuhu patsient veel võiks pöörduda,” kommenteerib ärijuht Anu Kaup Haavakliinikust ja lisab, et siiani pole kuuldus spetsiaalselt haavadega tegelevast kliinikust veel kõikide abivajajateni jõudnud ning seetõttu leiavadki paljud patsiendid tee nendeni n-ö ringiga, olles eelnevalt erinevatest kohtadest abi otsinud. Kõige enam vaevusi põhjustavad kroonilised haavandid, millest levinuim on venoosne säärehaavand. Teisel kohal on diabeetilised haavandid ja edasi lamatised. Suurt rõhku tuleb panna ka ennetusele, et erinevatest terviseprobleemidest tingitud riskidega inimesed õigel ajal abi saaksid. Haavakliinikus töötab ka kogemustega jalahooldusspetsialist, kes

teeb ravipediküüri ning aitab eelkõige neid haavandiga patsiente, kelle nahk ja küüned vajavad erilist hoolt ja tähelepanu.

Oluline näide ennetuse, diagnostika ja haavaravi komplekssusest seondub diabeetilise haavandiga. Diabeetiku organismis tekkida võivad muutused ja tüsistused viivad halvemal juhul luu mädanikuni (osteomüeliidini) ja arteriaalse verevarustuse häirituseni, mille õigel ajal märkamata jätmine võib lõppeda varvaste või koguni jala kaotusega. Ehk mida hilisemaks ravi lükata, seda vaevalisemalt see ka kulgeb.

Terviklik lähenemine Iga patsient soovib sisimas, et tema jaoks oleks aega. Isegi kui ta seda kohe välja ei ütle. Lisaks haavale on oluline ka kõiki patsiendi harjumusi, põhihaigust ja selle kulgu jälgida. Patsiendile tuleb anda nõu ja teda kogu protsessi maksimaalselt kaasata. Vaid nii suudab ta ka mõista, mis tema kehas terviklikult toimub.

Turvaline ja väike kliinik võimaldab pakkuda personaalset suhtlust alates vastuvõtulauast kuni arsti või õe kabinetini. Samuti selgitatakse tasuta eelkonsultatsiooni käigus kiirelt välja, kas tegu võib olla arsti konsultatsiooni nõudva murega või saab esmalt aidata õde. Isegi kui kroonilised haavandid on patsienti juba aastaid vaevanud,

on talle julgustav teada, et abi on tegelikult olemas.

Nutikas tarkvara ja haavaravitooted Haavade diagnostika ja tulemuslik ravi on mõeldamatu ilma dokumenteerimiseta. Haavakliiniku digitaalsed tööriistad talletavad iga visiidi kohta kogu haavadega seonduva visuaalse ja numbrilise info, mida on kerge ka teiste arstidega jagada. Samuti pakutakse kliinikus laia valikut haavaravitooteid, mis tihti ka haiglates ja apteekides piiratud on. Patsiendile vajaminevaid tooteid saab kaasa osta soodsate hindadega kohapealt.

Haavakliinik pakub patsientidele professionaalset, personaalset ja terviklikku abi, kui on vaja ravida akuutset haava või kroonilist haavandit. Küsi julgelt nõu, aitame sind hea meelega! haavakliinik.ee info@haavakliinik.ee Tegevuslubade numbrid: L04647, L04651 B. Braun Medical OÜ

VEEBRUAR 2021

5

C

Dr Jaan Troost: PERSOON

tudengina ei teadnud, kui palju arstid üldse palka saavad

Üle 40 aasta tagasi alguse saanud arstikarjääri jooksul on dr Jaan Troost teeneka kirurgina nautinud intensiivset kirurgiaosakonna juhataja ja valvearsti tööd ning tegelenud Eestis ühena esimestest veerand sajandit ka esteetilise kirurgiaga. Arstiks õppima ei kannustanud raha ega vanemad, vaid austusväärne, lugupidav ja personaalne hoiak, mis arsti elukutset ümbritses.

Tekst: Uku Adrian Ilves Foto: Kertin Vasser

A

rstiõpingute ja karjääri jooksul on kogetud nii mõndagi huvitavat, mida doktor kerge huumori ning õpetlike näidete saatel meenutab. Sõltumata sellest, kas ta seda enam ka taga igatseb.

Mis mõjutas teid rohkem kui pool sajandit tagasi arstiks õppima minema?

Keskkoolis tegelesin keskmisest rohkem spordiga, kuid kui kool (Tallinna Reaalkool ehk tollane Tallinna 2. Keskkool – toim) hakkas läbi saama, arutasin omaette, et treeneri ja võimlemisõpetaja elukutse mind ei köidaks.

Sel ajal unistasid kõik autodest ja mõtlesin isegi autotransporti õppima minna, kuid samas polnud ma eriline tehnikamees. Kuidagi viis tee mind ikkagi meditsiinini. See tundus kuidagi kauge ja salajane, aga midagi selles siiski võlus, see oli mida-

gi müstilist. Otsustasin selle kasuks keskkooli lõpus, vist viimasel semestril. Keskkooli lõpetasin 1966. aastal.

Vanemad või vanavanemad ei olnud arstid?

Ei olnud, ema ja isa olid kehakultuuritöötajad. Suguvõsast oli arst ainult minu onu naine, kes 1940. aastatel koos mehega Nõukogude võimu eest Ameerikasse põgenes ja seal ennast üles töötas. Onu ei olnud ka arst, tema õppis Tartus teoloogiat ja töötas kogu elu Ameerikas pastorina.

Ameerikas elasid arstid muidugi hoopis teistmoodi. Õppima asudes ma absoluutselt ei mõelnud ega teadnud, et hakkan 100 rubla kuus palka saama. Praegu ilmselt kõik mõtlevad elukutse puhul ka tuleviku rajamisele ja kindlustamisele. Mul seda absoluutselt ei olnud, ma isegi ei teadnud, kui palju arstid palka saavad. Teadsin vaid, et onu perekond elas Ameerikas väga hästi, kuna ta töötas kardioloogia valdkonnas. Sügaval Nõukogude ajal sai vaevalt kirjavahetust pidada. See ei olnud karjääri planeerimine, ma üldse ei mõelnud palga peale.

Hakkasin selle peale mõtlema siis, kui pidin Tartus üksi ühiselamus elama ja vanemad mind võimaluste piires toetasid. Selge see, et tol ajal ei paistnud rikkust kusagilt. Aga ma tulin toime.

Kuna ma omandasin keskkoolis autojuhi eriala, sõitsin ülikooli vaheaegadel veoautoga ja pärast seda muigasin, et teenisin autojuhi, ekspediitori ja transporditöölisena korraga töötades vähemalt kaks arsti palka. Töötasin mitmel järjestikusel suvel mitu kuud autojuhina. See oli päris naljakas aeg ja hea tugi õppimiseks.

Kas mõtlesite õppimise ajal kohe ka kindlamale spetsialiseerumisele?

Ikka üldkirurgia meeldis ja tõmbas mind. Esialgu hakkasin Tõnismäe

6

VEEBRUAR 2021

C

PERSOON haiglas internina tööle, siis ei olnud residentuuri. Mulle väga meeldis valvata ja kõik see vältimatu kirurgia ja need ägedad asjad, vältimatud traumad ... Väga põnev oli seal midagi ära teha. Täiendasin ennast ja tundsin head meelt, kui sain mingite suurte asjadega hakkama. Praegu ma ei taha mõeldagi, et peaksin öövalves olema, aga siis mulle meeldis, kui kogu aeg mingi action käis, see oli normaalne.

Kas tundsite siis, et arsti elukutsel on selline prestiižne ja elitaarne aura?

Jah, kodus ka räägiti sellest. Sain vanemate ja lähisugulaste kaudu aru, milline oli suhtumine arstidesse. Mäletan, et kui olin lapsena haige, kutsus ema koju doktor Aare, kes elas meie tänaval. Mäletan seda suhtumist, et kutsume doktor Aare (rõhutab arsti nime) sind vaatama. Kui sel ajal kellegi tutvusel doktor koju kutsuti, suhtuti sellesse ikka hoopis teistmoodi. Ja kui vanemad või keegi sattusid haiglasse, siis räägiti, et see või teine doktor isiklikult ravis teda.

Sain aru, et see oli väga prestiižne ja arste austati.

Kas olete oma valikut kunagi ka kahetsenud?

Ei ole. Ma tegin 1993. aastani ju ainult üldkirurgi tööd, juhatasin 28 aastat kirurgiaosakonda Lääne-Tallinnas Meremeeste haiglas. Siis hakkas üks Soome kolleeg pakkuma, et kas oleksin huvitatud kõhuplastikast, ja nii ma mõtlesin, et miks mitte. 1993 sattusin Prantsusmaale, kus minu juhendaja tegi liposuktsiooni ehk rasvaimu, tal olid niisugused vardakesed ja süstlakesed, ja ma siis jälgisin teda ja proovisin ka, kuna tundus huvitav asi ning andis hea efekti. Juhendaja soovitas mul proovida ja ütles, et naised väga tahavad seda.

Ma ei salli sõna “alluv”. Meditsiinis on mul kolleegid, kellega teen koostööd.

Pärast 28 aastat osakonnajuhataja ja kirurgi tööd hakkasin esteetilise kirurgiaga 1994. aastal pihta ja 1995. aastal juba rohkem, lisaks hakkasin ka rinnakirurgiat järjest rohkem ja rohkem tegema. Olid ajad, mil tegin 300–400 esteetilist lõikust aastas, nüüd piirdun 200–250 lõikusega. Üldkirurgiaga tegelen ma nüüd vähem, aga ikka tegelen, päris maha ei ole seda jätnud.

Ikka käin ja võtan polikliinikus korra nädalas patsiente vastu ja teen nädalas ühe operatsiooni. Olen Lääne-Tallinna Keskhaiglas lepinguline töötaja.

kümme. Vanuse mõttes otsest lage ei ole, rinnalõikusi on tehtud ka üle 60-aastastele.

Foto: The Health Clinic

Aga valvearsti tööd üle kümne aasta enam ei tee. Ma ei alahinda esteetilist kirurgiat, ka see on raske töö, aga eks see üldkirurgi töö ja need öövalved ja kõik muu, mis ma olen teinud, on ikka märgatavalt raskem.

Mis on lemmikprotseduur esteetilises kirurgias?

Teen kõige rohkem rinnasuurendamist, järgmisena rinnatõstmist ja siis kõhuplastikat. Vanasti tegin väga palju rasvaimuprotseduure, aga nüüd on tegijaid ka rohkem. Aastatel 1994–1995 alustades tegin üle saja rasvaimu aastas. Siis olid enamik Soome patsiendid.

Eesti patsiendid on tulnud aja jooksul.

Kuna koroonaajal reisida ei saanud, jäi inimestel raha üle, mida enda peale panna. Ma ei ütleks, et koroonaajal oleks asi vähenenud. Praegu on stabiilne nivoo, kindlasti mitte vähem.

(Vahepeal heliseb telefon.)

Vot väga paljud vene inimesed helistavad ka ja tulevad minu juurde.

Meie aja inimeste puhul loob usaldava kontakti, kui sa oskad tema emakeeles rääkida, nii nagu talle vaja. Inglise keelt ma räägin suhtlustasandil, mõne nalja viskan ka. Soomlaste ja venelastega ma oskan rääkida nagu emakeeles ja neile see väga sobib. Aga näiteks paljud noored ei oska ju vene keelt.

Kui inimene kahtleb, kas ikka teha või mitte, siis ...

Siis tasuks ikka veel mõelda ehk pigem otsustada “ei” kasuks. See peab olema kindel soov ja ma olen suutnud nii mõnegi kahtleja ja ebakindla inimese ümber veenda. Inimene võib leida, et ta ei ole siit ja sealt täiuslik, ja kui ma teda vaatan ja ütlen, et sul on kõik olemas ning ei ole vaja, siis ta saab aru, et vist ei olegi vaja. Aga kui ma leian ja näen, et tulemus tuleks hoopis parem ja inimene lihtsalt kardab, siis ma julgustan teda. Aga kui puudub põhjus korrigeerida ja ta veel lisaks kahtleb, siis ma kindlasti laidan selle mõtte maha. Ühesõnaga, me peame selgusele jõudma, et tulemus on parem ja ta ise ei kahetse pärast seda tegevust. Vahel on

ka kasulik mitme arsti juures konsultatsioonil käia.

On teil kindlad esteetilised ja eetilised piirid või on siin palju mänguruumi?

Kindlasti on siin palju subjektiivsust.

On patsiente, kellele meeldivad hästi suured rinnad, mida mina kunagi ei soovita, eriti enne sünnitamist. Ma olen alati sellise mõõdukama ja väiksema rinna pooldaja ja katsun kõikidele seda soovitada. See ei tähenda seda, et ma ei peaks tegema midagi muud. Mõnel patsiendil on kindel soov ja ta jääb selle juurde hoolimata sellest, et ma teen talle selgeks, mis teda ees võib oodata.

Siis tuleb ka seda teha. Eestlaste soovid on üldjuhul väga mõistlikud.

Kas teiega samu protseduure tegevad Eesti ilukirurgid on pigem konkurendid või kolleegid?

Minu jaoks on nad kõik kolleegid. Osakonnajuhatajana töötades küsiti ikka, et palju mul alluvaid on ... Ma üldse ei salli seda sõna, ma olen alati olnud seda meelt, et meditsiinis ei ole alluvaid, vaid mul on kolleegid, kellega ma teen koostööd.

Milline teie konsultatsioon välja näeb?

Kui naine tuleb konsultatsioonile, siis ma ei küsi, et milles probleem on. Vaevalt, et tal alati probleem on. Ma küsin, et mis juttu ta mulle räägib. Ja siis kõlab lihtne vastus, et tahaks rindu. Ma siis ütlen, et teil on ju rinnad (naerab).

Siis ta ütleb täpsemalt, et kas soovib suuremaks, väiksemaks, rindu tõsta jne. Siis me vestleme, ma mõõdan teda natukene, vaatan, mis talle võiks sobida, ning ütlen oma soovitused. Minu soovitused on alati natukene tagasihoidlikumad ja eks me siis leiame lõpuks kompromissi. Annan talle ka infopaberi ehk heas mõttes hirmutamiskirja kaasa, et ta oleks kõigest teadlik.

Vahel on ka mõtlemist ja uusi konsultatsioone. Uurin ka, ega pole tegu hetkelise mõttesähvatusega. Tuleb välja, et mõni on viis aastat mõelnud, mõni

Mida peate enda lemmiktegevuseks väljaspool tööd?

Terve elu olen armastanud sporti ja tennisemängu, mida siiani harrastan.

Olen XO tenniseklubi üks asutajaliikmeid, meil on seal tore seltskond, kellega igal nädalal mängime ja võistleme.

Armastan väga ka reisimist, eriti huvitavates eksootilisemates paikades. Seda muidugi alles Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude ajal ei kujutanud ette, et käiksin Jaapanis, Austraalias või Uus-Meremaal. Kuna noorena ei saanud, siis olen hiljem palju reisinud. Lemmikriik ongi siiamaani Jaapan, kuna see on nii eriline, samuti Brasiilia ja Aafrika.

Praegusel ajal järelkasvuga ilmselt probleemi pole? Mis on teie meelest hetkel kõige parem?

Tänapäeva suurim pluss on see, et pole enam piire. Kui mina alustasin kirurgina töötamist, toimusid täiendõpped ja koolitused Leningradis, Moskvas ja Kiievis. Sel ajal mujale õppima ja ennast täiendama minna ei saanud.

Ei kujuta ette, et praegu öövalves oleksin. Aga tol ajal mulle action meeldis.

Tagantjärele on ka uskumatu mõelda, missugustes tingimustes seal kliinikutes asju tehti ja töötati, kuidas kliinikud ja voodikohad välja nägid ...

Tehti küll suuri asju, aga tingimused olid kohutavad. Need koolitused olid vaatlused ja loengute kuulamised, toimusid igasugused atestatsioonid. Päris assisteerima ma ei mäleta, et oleks siis Venemaale mindud.

Baltikumis oli ka suhtumine alati vabam ja soosivam, kuid Venemaal oli kirurgide hierarhia hoopis teistsugune. Kui hiljem Soomes käisin, rääkisid kõik omavahel sõbralikult. Venemaal oli kirurg kuningas, siis selle kirurgi juht ehk osakonnajuhataja oli tema kuningas. Kui toimus mingi visiit, oli dotsent kuningas. Siis tuli professor ... Ühesõnaga, see hierarhia oli minu jaoks nii kohutav, seda Eestis siis ei olnud (naerab). Siin austasid kõik üksteist. Kui Moskvas kuulsa professori juures käisime, siis oli umbes nii, et kõik hüüdsid et “SEE tuleb!”. Nagu oleks mingi lõvi kusagile lahti lastud ja kõik ütlesid “tššš!”. See oli selline aeg, mida on mõnes mõttes tore vaadata, aga hea, et nüüd kõik teistmoodi on (naerab).

VEEBRUAR 2021

7

Pakume ainsana Eestis uudset ja innovaatilist plasmaprotseduuri originaalseadmega

PLEXR® PLASMA Soft Surgery Palju auhindu võitnud plasmatehnoloogia, mis on alternatiiv silma ringlõikusele ehk blefaroplastikale, on mõeldud eelkõige liigse nahapinna vähendamiseks näo- ja kehapiirkondades.

Ilumaailmas suure revolutsioonilise läbimurde teinud plasmatehnoloogia on esteetilises meditsiinis pioneeriks ning selle on välja töötanud professor Giorgio Fippi, kes on Itaalia Esteetilise Meditsiini Ühingu president. Meetodil on rahvusvaheline patent – see on turul esimene ja ainus originaalne plasmaseade.

Näidustused  blefaroplastika ehk silmaümbruse lõtvunud naha korrektsioon  näo-, kaela- ja dekolteenaha pinguldamine  rasedus- ja venitusarmide hajutamine  põlveümbruse ja küünarnukkide naha pinguldamine jm  healoomuliste nahamoodustiste eemaldamine

www.roosmarii.ee

PLEXR® PLASMA on alternatiiv protseduuridele, mis seni olid väga invasiivsed: seda just enne ja pärast operatsiooni tekitavate komplikatsioonide tõttu, nagu anesteesia, kirurgiline resektsioon, õmblused ja armid.

PLEXR® seevastu on mitteinvasiivne, veretu, kiire taastumisega ja ohutu protseduur.

Protseduure teostab dr Meike Pärn.

Terviseameti tegevusluba nr L04956

Kohtumiseni Roosmariis!

Saa oma endine

C

KOTKA ERAHAIGLA

keha tagasi!

Sünnitusjärgne keha korrigeerimine ehk mommy makeover

P

aljud naised märkavad pärast laste saamist oma kehas muutusi ja see on täiesti normaalne. Kõik emad on ilusad! Kuid kui oma kehas ei tunta ennast enam hästi ja tegemist on muutustega, mis ei allu trennile ega dieedile, siis aitab sünnitusjärgne korrigeerimine taastada endise silueti.

Sellisel eesmärgil keha korrigeerimine on väga individuaalne. Need protseduurid ei ole selleks, et olla kellegi teise silmis atraktiivsem või sobituda paremini iluideaalidega. Selle sammu peab ette võtma enda jaoks.

Tavaliselt on sellise sooviga kliinikusse pöörduv naine lapsed juba sünnitanud ning soovib nüüd pühendada rohkem aega ja tähelepanu endale.

Kui naine ja ema on õnnelik, siis võidab sellest terve pere.

seks veel tehakse, on intiimpiirkonna plastika ja rasvaimu.

Kui rindade ja kõhu korrigeerimine on ilukirurgias võrdlemisi levinud protseduurid, siis mõnevõrra vähem teatakse naiste väliste suguelundite korrektsioonist. Intiimpiirkond muutub samuti raseduse ja sünnitusega ning seda soovitakse korrigeerida nii esteetilistel põhjustel kui ka ebamugavustundest, mida häbememokkade suurenemine võib põhjustada füüsilisel koormusel või kitsaste riiete kandmisel.

Rasvaimu annab võimaluse kor-

Protseduurid sünnituseelse keha taastamiseks On mitu piirkonda, millele tähelepanu pöörata, kuid enamasti soovivad juba sünnitanud naised korrigeerida rindu ja kõhtu. Kui piht ja tuharad veel alluvad tervislikule toitumisele ja trennile, siis rindade ja kõhunaha puhul see nii ei ole.

Pärast imetamist jääb rind sageli n-ö tühjaks, mis on tingitud rinnanäärme koe mahu vähenemisest. Sage on ka naha lõtvusest tingitud rindade vajumine, kuid mõlemad muutused on sellised, kus plastikakirurg saab aidata.

Tasub teada, et rindade tõstmise ja suurendamise operatsiooni on võimalik ette võtta umbes kuus kuud pärast imetamisperioodi lõppu. Hea oleks mõelda, kas soovitakse veel lapsi, sest sel juhul võib rind pärast järgmist sünnitust ja imetamist taas kirurgi kätt vajada.

Kui lõdvaks muutunud kõht teeb muret, siis elastsuse kaotanud kõhunaha ehk nn rippkõhu korrigeerimine on võimalik vaid kirurgilise sekkumisega.

Kõhuplastika käigus eemaldatakse liigne nahk ja naistel enamasti pingutatakse ka lihaseid, kusjuures lõplikku tulemust saab näha alles mitme kuu pärast.

Mõned võimalikud protseduurid, mida keha sünnitusjärgseks taastami-

Dr Jüri Kullamaa Kotka Erahaigla Plastikakirurgia Keskusest on oma 30-aastase kogemuse juures aidanud paljudel naistel taastada välimust, mis neil on olnud enne laste sündi.

Millega peaks arvestama, kui soovida taastada enda sünnitusjärgne keha?

Kindlasti tuleb olla kindel, et taastumiseks on võimalik laste kõrvalt aega võtta. Korraga saab teha mitu operatsiooni, kuid seda pikem on taastumisperiood. Õnneks on meie naistel toredad mehed ja hea tugivõrgustik. Kuid me rõhutame alati, et nüüd tuleb mõnda aega elada ainult enda heaolule mõeldes. Selleks saigi ju operatsioonile tuldud. Laste sünd ja kasvamine on imeline, aga ema peab ka enda peale mõtlema.

Kui palju võivad sellised protseduurid maksta?

Tasu operatsiooni eest sõltub valitud protseduuridest, kuid valides mitu protseduuri, mis sooritatakse korraga, on tasu väiksem, kuna kulu analüüsidele, haiglale, anesteesiale jm on ühekordne.

Kuid rahast olulisemgi on mõelda eelnevalt, milline peaks olema tulemus, mida soovitakse saavutada.

rigeerida neid keha piirkondi, kuhu dieet ja trenn ei taha mõjuda: lõug, õlavarred, kõht, rinnad, talje, puusad ja tuharad, reied ja põlved, isegi selg ja pahkluud. Kui pärast seda järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid, siis võib rasvaimu tulemus olla püsiv.

Sageli tehakse sünnitusjärgne taastamine ühe-etapilise protseduurina, et piirduda ühe haiglakülastuse ja taastumisajaga. Taastumiseks tuleb aga aega võtta, sest keha vajab pärast operatsiooni hulgaliselt aega ja rahu.

Soovitame suuremate operatsioonide puhul võtta vähemalt kaks nädalat haiguspuhkust. Sportlikud tegevused on taastumisperioodil keelatud ja lubatud alles kaheksa nädalat pärast operatsiooni. Saavutatud tulemus on kõige paremini näha poole aasta möödudes operatsioonist, mil keha on jõudnud täielikult taastuda.

Hea on ka teada, et kõigi ilukirurgiliste protseduuride korral on oluline enne planeeritud operatsiooni stabiliseerida kehakaal, sest kaalumuudatused võivad mõjutada ka tehtud protseduuride tulemusi.

Kotka Erahaigla Plastikakirurgia Keskus Tegevusloa number: L04209 Kotka 12, Tallinn | Tel +372 653 0777 | info@erahaigla.ee | www.kirurgia.ee

VEEBRUAR 2021

9

C

ESTONIAN VEIN CLINIC

Koduleht evc.ee

10

VEEBRUAR 2021

NANOREVIT: TERVISLIK MEIK, ILUS NAHK NELJA NÄDALAGA! PAESE ühendab ilusa meigi alati nahahooldusega. Seepärast oleme üle nelja aasta uurinud ja testinud, et luua uuenduslik Nanoreviti sari. Nanorevit on esimene nii väärtuslike hooldus- ja kaitseomadustega meigisari, mis on rikastatud superkoostisosaga – suletud nanostruktuuriga mustasõstraseemneõli.

Mustasõstraõlis on asendamatuid rasvhappeid, oomega-3, antioksüdante ja vitamiine. Tänu meie innovaatilisele ja patenteeritud koostisele tungib see sügavale nahakihtidesse ning toidab, niisutab ja taastab nahka pikka aega.

Nanoreviti sarja toodete mõju on kinnitanud sõltumatu labori tehtud katsed.

Nanoreviti sari on inspireeritud loodusest. Mustasõstraõli on saadud ökoloogilises ekstraheerimisprotsessis madalal temperatuuril, mis võimaldab saada erakordselt puhast õli, säilitades selle väärtuslikud omadused.

Mustasõstraseemneõli: • niisutab intensiivselt • toidab koos oomega-3-rasvhapetega • uuendab sügavuti • sisaldab rikkalikult antioksüdante, mis aeglustavad vananemisprotsessi ja kaitsevad nahka kahjulike välismõjude eest • vähendab näo punetust • on kaitsva ja rahustava toimega ning seetõttu probleemsele nahale ohutu

Creamy Lipstick 2,2 g

Lip Scrub Balm 4,3 g

High Gloss Liquid Lipstick 4,5ml

Contour Duo 4,5g

Brightening Concealer 8,5ml

Perfecting and Covering Powder 9g

Natural Finish Longwear Foundation 35ml

Glow Duo Effect 4,5g

Meid leiab Instagramist ja Facebookist @meigiweb ja e-poest aadressil www.meigiweb.ee.

C

ARMID

Aknest vaba.

Järgmine vaenlane –

armid

Akne on üks levinumaid nahahaigusi, mida esineb teismeliste kõrval üha enam ka täiskasvanutel. Kui suudad probleemi seljatada, on lõpuks aeg tunda end tõelise kangelasena, kes tuli raskest lahingust võitjana välja. Vähem hoiatatakse järgmisest raskusest teel – armid ja pigmendilaigud. Mõnele inimesele on need justkui pidev meeldetuletus möödunud valulikust ja häirivast seisundist.

Toimetas: Riina Palmiste Fotod: Shutterstock

Teie pakute hoolt, meie pakume mugavust!

Parim valik ametiriideid tervishoiutöötajatele

Simon Jersey Eesti Tutvuge toodetega e-poes: Sinu tööriietus on sama unikaalne nagu sa ise!

Parim valik ametiriideid ilusalongidele

Töötamine ei lähe kunagi moest välja!

Vormiriided, mida inimesed armastavad kanda

www.simonjersey.eu info@simonjersey.eu tel 5686 0620

M

iks on aga nii, et mõnesid kimbutavad aknearmid rohkem kui teisi? Põhjusi selleks on mitmeid. Üks neist geneetika – kui veresugulane võitleb aknearmidega, on Ameerika dermatoloogiaakadeemia andmetel päris tõenäoline, et sama mure ootab ees ka sind. Samuti on armistumine väga paljuski seotud vanusega – mida vanemaks saame, seda kergemini tekivad ka armid.

Põhjus lihtne – nahk hakkab vananedes kollageeni kaotama. Kollageenil on aga tervenemisprotsessis väga tähtis osa. Nimelt kui nahk viga saab, on sel kombeks hakata enda parandamiseks uut kollageeni tootma. Mõnikord võib aga juhtuda, et nahk toodab kollageeni kas liiga vähe või liiga palju, mille tulemusel võivad taas armid tekkida.

Veel ei maksa unustada, et akne on ikkagi põletikuline seisund. Armide tekkes on väga suur osa just sellel, kui kaugele laseme põletikul minna ja kui pikalt laseme sel kesta. Mida rohkem akneravi edasi lükata, seda enam suureneb ka armistumise risk.

Mis aitaks?

Salitsüülhape on looduslikult esinev ühend, mis kuulub paljude aknevastaste nahahooldustoodete koostisse.

See puhastab poore ja eemaldab surnud naharakud. Samuti aitab vähen-

C

ARMID dada piirkonna turset ja punetust, mis omakorda vähendab armide nähtavust. Kuna hape võib põhjustada kuivust või ärritust, tasub tundliku nahaga inimestel enne happe näole kandmist proovida seda mõnel väiksemal nahapiirkonnal.

Retinoidid ehk A-vitamiini derivaadid võivad aidata aknearmidest vabaneda, kuna vähendavad põletikku ja aknekahjustusi ning kiirendavad rakkude uuenemist. Oluline on märkida, et retinoidid võivad muuta naha päikese suhtes tundlikuks. Seega igaüks, kes kasutab akne või armide raviks retinoide, peaks õue minnes kandma päikesekaitsekreemi.

AHA-happed ehk alfa-hüdroksiidhapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised happed, mis eemaldavad surnud naharakud, vähendavad pooride ummistumist ja kiirendavad uute rakkude paljunemist. AHA-d on õrnad happed, mis aitavad kraapida maha naha pealmise kihi, et paljastada selle alt värske uus nahk. See protsess võib aidata leevendada armistumisest tingitud värvimuutusi.

Paljud inimesed kasutavad aknearmidest vabanemiseks koduseid looduslikke abilisi, kuid nende toime ei ole teaduslikult kontrollitud. Mõned neist võivad põhjustada nahaärritust või muid probleeme, mispärast tuleks

nende kasutamisel olla ettevaatlik.

Mõned kodused abinõud, mida inimesed on kasutanud, on näiteks kookosõli, shea-või, aaloegeel, töötlemata mesi, söögisooda või sidrunimahl.

Milliseid raviprotseduure on olemas?

Aknearmide leevendamiseks on mitmeid raviprotseduure. Nahaarst oskab soovitada sõltuvalt inimese nahatüübist ja armistumise ulatusest talle sobivama.

Dermabrasioon ehk armide mehaaniline lihvimine. Nagu nimetuski ütleb, lihvitakse protseduuri käigus maha naha pealmine kiht, mille tulemusel elavneb uute rakkude tootmine. Naha täielikuks paranemiseks võib kuluda kuni kolm nädalat.

Keemilised koorimised. Naha keemiliste koorimistega eemaldatakse samamoodi naha pealmine elutu rakukiht. Pärast protseduuri võib esineda punetust ja ketendust, kuid see peaks kaduma kolme kuni seitsme päeva möödudes.

Laserravi. Sarnaselt teistele protseduuridele eemaldab laser naha pealmise kihi, kuid seda kemikaale ja koorijaid kasutamata. Sellel ravil on tavaliselt kiirem paranemisaeg kui eelmainitud protseduuridel. Ravi ei ole soovitatav neile, kellel on endiselt aknega probleeme.

Microneedling. Protseduur, mille käigus torgitakse nahka korduvalt ülipeenikeste nõelakestega, et ergutada keha rohkem kollageeni tootma. See aitab vähendada armide nähtavust. Pärast protseduuri võib nahk paar päeva punetada.

Täitesüstid.

Mõnede, n-ö sügavamate aknearmide täitmiseks kasutatakse ka kollageeni, hüaluroonhapet või rasva. Kuna täiteained imenduvad lõpuks nahka, peab süste tavaliselt kindla aja pärast kordama.

See on ainult põgus ülevaade võimalikest abilistest. Kindlasti tasub enne kui midagi ise järele proovida, pidada nõu oma nahaarstiga.

Allikas: medicalnewstoday.com, everydayhealth.com

C

TRENN VÕI NUGA

Pepukultus on maailma vallutanud!

Tagumikukultus tabas kogu maailma juba 2000ndate alguses. Peamiselt sai asi alguse muusikavideotest ja popkultuurist. Üks esimesi, kes oma tagumiku kuulsaks väristas, oli kindlasti Jennifer Lopez. Kim Kardashian viis pepukultuse juba täiesti uutesse kõrgustesse. Tänapäeval teenivad tuhanded modellid tänu tagumikule Instagramis elatist ja fitnessitreenerid loovad üha uusi programme tuharate vormimiseks.

Tekst: Taavet Kase Fotod: Shutterstock

C

TRENN VÕI NUGA

I

nimene, kes soovib oma tuharate vormi tõsiselt parandada või muuta, on ilmselt kaalunud mitmeid variante. Tuharad on lihased, seega saab nende vormi parandada toitumise ja trenniga. Kangiga kükkide tegemine kogub üha enam populaarsust. Naturaalsete võimaluste kõrval kasutatakse tihti ka kosmeetilist abi – paigaldatakse tagumikuimplantaate või tehakse tagumikutõstet.

Dieet ja trenn Tagumiku kuju sõltub kolmest faktorist: luustruktuurist, tuharalihaste pikkusest ja keha rasvajaotusest. Kõik need on rohkemal või vähemal määral paika pandud geenidega, seega pole võimalik oma tagumiku kuju kardinaalselt muuta. Küll aga saab seda oluliselt parandada.

Luustruktuur mängib perfektse pepu vormimisel kõige väiksemat rolli. Kuigi tuharalihaste pikkust ei saa ise määrata, võib trenniga oluliselt mõjutada nende suurust ja tihedust ning suuremad tuharalihased tähendavad kindlasti palju paremas vormis tagumikku.

Rasvajaotus sõltub samuti geenidest – kellel koguneb see rindadesse, kellel puusadele, kellel tagumikku – ja mõjutab tagumiku vormi võib-olla isegi kõige rohkem. Inimesed, kel napib keharasva või on seda üleliia, saavad tingi-

TÄHISTA VEEBRUARIKUU TÄHTSÜNDMUSI KULDSE JUMEGA Kõik Vita Liberata isepruunistajad ja jumestustooted on

–20%

Kehapood e-poes ja kauplustes.

Kampaania kestab 10.02–24.02.2021

www.kehapood.ee

mata trenni ja dieediga rasvaprotsenti mõjutada. Raskem on aga kontrollida, kust rasv kaotatakse või kuhu see juurde tekib. Kükke tehes põletab inimene küll olulisel määral rasva, kuid kas see just tagumiku pealt ära põleb, see sõltub individuaalsest geneetikast.

Tagumikuimplantaadid Tagumikuimplantaadid tähendavad täpselt seda – silikoonist implantaadid sisestatakse tuharalihaste alla või nende kohale. Sisestuskohaks on tavaliselt piirkond, kus kannikas kohtub reiega. Protseduur parandab vormi silmapilkselt – tagumik muutub vormikamaks ja liivakellafiguur kerkib esile.

Kellele võõrkeha paigaldamine oma kehasse liiga ekstreemsena tundub, see võib kaaluda ka tagumikutõstet. Protseduuri käigus võetakse inimese enda reitelt või kõhupiirkonnast rasva ja süstitakse see siis tahapoole. Kusjuures rasvarakkude omadused jäävad tagumikus samaks: kui varem kogunes tülikas rasv, mis üldse lahkuda ei tahtnud, puusadele, siis niisama jonnakalt käituvad rasvarakud ka tagumikus.

Kokkuvõttes võib iga inimene ise otsustada, mida ta oma kehaga peale hakata soovib. Küll aga võiks enne noa alla minemist teisi variante proovida – trenniga saab oma keha samuti tundmatuseni muuta!

C

BODYTHERAPY

Taastusravi ja aega kokku hoidev treening

Kahetunnine treening vaid 2o minutiga

EMS-i kasutusalad

„Nüüd alles läheb lõbusaks,” muheleb BodyTherapy taastusravi- ja füsioteraapiakeskuse Tartu osakonna füsioterapeut Eva Nigulas, kui on ühendanud niiske treeningkostüümi külge viimased juhtmed. Väidetavalt on ees ootav väsitav mõõduvõtt elektriimpulssidega üks efektiivsemaid treeninguid maailmas.

A

lates sellest, kui 18. sajandi Itaalia arstist bioloog Luigi Galvani avastas elektri mõju lihastele, oleme järjepidevalt arendanud erinevaid võimalusi, kuidas elektriga end ravida ja treenida. Algselt suuresti taastusravis kasutatud elektriline lihasstimulatsioon (EMS) on nüüd jõudnud ka treeningusaalidesse. II maailmasõja järel raviti stimulatsiooniga näiteks sõjas viga saanud sõdureid.

Alates 1970. aastatest on EMS kuulunud ka tippsportlaste arsenali intensiivsema jõu arendamise ja kiirema taastumise soodustamiseks. Tüüpiliselt kasutatakse sellisel juhul elektristimulatsiooni edasiandmiseks elektroode, mis asetatakse soovitud lihasrühmale. Viimase 15 aasta jooksul on seda mõtet edasi arendatud ja elektroodid on õmmeldud spetsiaalse kostüümi sisse selliselt, et kuni 12 elektroodipaari treenivad peaaegu kõiki lihasrühmi korraga.

Kui Eestis tuleb StimaWELL EMS-süsteemiga treeninguteks astuda sisse kas Tallinnas või Tartus asuvasse BodyTherapy keskusesse ja seal füsioterapeudi või treeneri juhendamisel „võimelda”, siis näiteks Saksamaal on avatud spordikeskused, kuhu inimene saab ise minna, end tuvastada ja teleriekraanilt tulevaid harjutusi matkides lihaseid kasvatada.

Kahetunnine treening vaid 20 minutiga Paljale ihule tõmmatakse puuvillased, venivad alusriided, mille peale omakorda veega niisutatud elektroodidega treeningkostüüm. Käsivarte ja jalgade ümber pannakse lisaks konkreetseid lihaseid – näiteks sääremarju ja biitsepsit – stimuleerima hakkavad mansetid. Seejärel ühendatakse end kosmonaudina tundev „võimleja” juhtmetega valge röstrisuuruse suure ekraaniga masina külge ja treening algab. „Esiteks kalibreerime, lasen eraldi igasse elektroodipaari voolu ja mõõdame ära, kui tugevat impulssi võime kasutada. Tunned, kuidas suriseb? Peabki surisema, kuid haiget ei tohi impulss teha,” selgitab Nigulas. Jalutan mööda tuba ja tunnen, kuidas võimsuse kasvuga löövad lihased sirgeks kui vibu.

Siia ongi koer maetud: elekter, millega lihaseid „muditakse”, töötab võimlemisliigutustele vastu ja muudab harjutustest saadava koormuse kordades ning kordades suuremaks.

Nüüd teatab füsioterapeut, et masinal on pilt minu kannatuslävest ees ja saame alustada treeninguga. Üks trenn kestab 20 minutit ja nagu selgub, siis hakkame tegema – parema väljenduse puudumisel – harjutusi, mida saab iganädalaselt näha saatest

BodyTherapy

www.bodytherapy.ee

16

VEEBRUAR 2021

• Lihasjõu ja vastupidavuse treenimine • Lihasmassi vähenemise ennetamine • Lihasspasmide ja -pingete leevendamine • Lihastasakaalu saavutamine • Kaalulangus • Tselluliidi vähendamine • Vaagnapõhjalihaste nõrkus ja inkontinents • Alaseljavalu, liigesvalud • Luumurrust tuleneva immobilisatsiooni või operatsioonide (nt õla, põlve või alaselja artroskoopiliste operatsioonide) järgne taastumine • Lokaalse verevarustuse paranemine

„Prillitoos”. Aeglased sirutused, kükid, istessetõusud, väljaasted, õlaringid ja nii edasi. Mõni ilma, teine jälle koos hantlite või sangpommiga. „Mida aeglasemad liigutused on, seda suurem on mõju. Tegemist ongi väga aeglase, ühtlase ja sujuva treeninguga, mis aga vaid 20 minutiga suudab väsitada ära ka tippsportlase.

See aga ei tähenda, et EMS on mõeldud vaid sportlastele, üldsegi mitte.

See treening on mõeldud absoluutselt kõigile, soost, vanusest ja treenituse astmest hoolimata. Just elektriimpulsi suurusega saame ülitäpselt kontrollida seda, kui suurt koormust kehale anname. Eesmärk on ju ikkagi kasvatada ja tugevdada seda lihaskorsetti, mis meie skeleti ümber meid püsti peaks hoidma. Selleks, et treening oleks ühtlane ega kurnaks liialt, ongi ette seatud maksimaalne treenigu pikkus, 20 minutit,” selgitab Nigulas.

Tallinn J. Kunderi 24 info@bodytherapy.ee � +372 5300 4348

Treening ja liikumine on võtmesõnad paljude haiguste ennetamises ja ravis, samuti tervist tugevdava eluviisi kujundamises. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt peaksid täiskasvanud tervisekasu eesmärgil harrastama nädalas vähemalt 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega või vähemalt 75–150 minutit tugeva intensiivsusega tegevusi, kusjuures arvesse läheb igasugune füüsiline aktiivsus, nii treeningud kui ka näiteks jalutuskäik või majapidamistööde tegemine.

Lisaks sellisele aeroobsele koormusele peaks nädalas vähemalt kahel päeval tegema kõiki peamisi lihasgruppe hõlmavat jõutreeningut.

Nigulas lubab enne treeningu algust, et selle „tühise” paarikümne minutiga töötatakse kõik lihased läbi sellises mahus nagu paari tunniga jõusaalis. Kui trenni käigus see veel nii ilmne ei ole, siis pärast treeningut higise, väsinud ja rammestununa matil lamades ning EMS-masina massaaži nautides ei ole kehas enam jõudu ühekski pingutuseks. „Üldiselt sobib see treening väga hästi neile, kellel on ajaga kitsas, sest 20 minutit leiab lihtsamini kui mitu tundi. Teiseks on EMS suurepärane viis, kuidas pärast pikemat pausi lihaseid ühtlaselt kasvatada, et siis oleks mugav minna mõne muu spordi juurde. Samas on meil väga palju neid kliente, kes teevad regulaarselt ühe EMS-treeningu nädalas ning lisaks tegelevad mõne muu alaga. Kui erinevate spordialadega arenevad mõned lihasgrupid rohkem kui teised, siis EMS treenib kogu lihaskonda. Ning treenib ka süvalihaseid, mida tavatreeninguga võib olla keeruline aktiveerida,” selgitab füsioterapeut. Ära ei saa ka unustada, et EMS on suurepärane vahend taastusraviks, näiteks seljaprobleemide puhul, samuti vaagnapõhjale suunatud raviks. Nigulas ütleb, et juba 4–5 treeningu järel on tunda, et lihaskorsett on tugevam ja toetab keha paremini.

Tartu Mõisavahe 34c tartu@bodytherapy.ee � +372 529 5243

Tegevusluba L05069

C

PROIMPLANT

Täppisteadus hambaimplantoloogias ei nõua kompromisse Populaarsed asjad või nähtused on väga harva tekkinud eelmisel päeval, pigem ikka aeganõudva arendusfaasi, katsetuste ja enesetõestamise tulemusel. Hambaimplantoloogias on läbi käidud pikk tee, mis muidugi ka jätkub, kuid praegused lahendused võimaldavad piisavalt personaalset efektiivsust ja mugavust, mida sugugi alati pole võimalikuks peetud.

H

ambaravi ja implantoloogia ei erine mitmes mõttes ühestki teisest tehnoloogia segmendist – nii turu kui ka üksikisikute nõudlus konkurentsi, innovatsiooni, kiiruse ja mugavuse järele hoiab pidevas sõiduvees ning sunnib kaasas käima kõige uuemate arengutega. Lisaks eelistame me ju alati ka personaalset lähenemist ja meeldivat suhtumist, olgu tegu hambaravikliiniku, automüügisalongi või sisustuspoega. Muret tekitav olukord hammastega alates hambakivist kuni suuremat taastamist nõudvate töödeni välja ei jäta soovijat õnneks kitsaste valikute küüsi, vaid pakub laia võimalust kliinikute, arstide ja lahenduste näol.

Implantoloogia kuulub hambaravis ühe kõige suuremat taastamistööd nõudva valdkonna alla, kus meditsiin ja bioloogia kohtuvad esteetikaga ning ilmselt pole midagi sellist, mille täpsust ja sobivust inimene sõna otseses mõttes kõige paremini tunda suudaks. Hambaimplantoloogias on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud tohutu areng kõikides aspektides, mille tulemusel patsient endale lõpuks uued ja ilusad hambad saab – seda nii materjalide ja disaini kui ka sellele eelneva mõõtmise puhul, mis ülima täpsusega uute hammaste asukoha kindlaks määrab. Sestap on niigi üsna kompleksses valdkonnas täiesti põhjendatult jala ukse vahele saanud kõik ümber sõna “nuti” koonduv.

Innovatsioon Lõuna-Koreast Paljude maailma hambaarstide eelistatuimaks valikuks kujunenud MegaGeni hambaimplantaadid pole tegelikult verivärske lahendus, vaid juba enam kui kümneaastase arendustöö tulemus. Lõuna-Koreast, kus paigaldatakse enim implantaate maailmas elanike kohta, pärit innovatiivsed meditsiinilised titaanimplantaadid on nüüdseks kasutusel ka üle 70 implantatsiooni pakkuvas hambaravikliinikus üle Eesti, mille põhjuseks peavad hambaarstid ise lõunakorealaste ja eestlaste sarnast vastuvõtlikkust uudsetele lahendustele.

Hambaimplantaatide disain jaguneb makro- ja mikrodisainiks, millest makro hõlmab implantaadikruvi kuju ja ehitust, mikro aga kruvi pinna töötlemist. Mõlema osas on MegaGeni puhul tegemist innovatiivse lahendusega. Inimese luuline materjal on paraku erineva tihedusega ning maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks pole implantaadi kruvi ehitus ja kuju sugugi väheoluline, vaid kriitilise tähtsusega. Varasemad implantaatide lahendused üksnes paari-kolme erineva variandi kujul sellist täpsust kahjuks ei võimaldanud.

Tähelepanuväärselt on MegaGeni implantaadid saanud Clean Implant Foundationi pisteliste kontrollide tulemusel puhta implantaadi sertifikaadi ja seda mitmel järjestikusel aastal. See tunnustus tähendab, et hambaimplantaat ei kanna endaga jääkai-

neid, mis inimorganismile hiljem probleeme võiksid põhjustada.

Kiirus – mitte ainult kärsitu soov Kiirus ei ole implantoloogias mitte ainult inimlik eelistus, vaid oluline patsiendi heaolu ja efektiivse tulemuse näitaja. Hambaimplantaadi paigaldamise võimalus kohe pärast probleemse hamba eemaldamist vähendab oluliselt trauma ja komplikatsioonide tõenäosust. Tänapäevased lahendused võimaldavad ravi aega kohati ka raskematel juhtudel 4–6 nädalani lühendada, endise poole aasta asemel. Eelistatud stsenaarium – inimene tuleb kliinikusse katkise hambaga ning lahkub uue hambaga – on MegaGeni implantaatide ja seda toetava tarkvara abil võimalik!

Suunatud kirurgia implantatsioon Sama tootja loodud implantatsiooni planeerimistarkvara R2Gate kasutab oma digitaalse süsteemi ja piisava know-how abil ära kõiki kaasaegseid võimalusi, et paigaldada hambaimplantaadid maksimaalse täpsusega. Patsiendi jaoks tähendab see olulist võitu mugavuse ja aja kokkuhoiu osas ning mis sama oluline – aitab vähendada hirme implantaadi paigaldamise ees. Digitaalse süsteemi abil on eksimisvõimalus alati oluliselt väiksem kui vaid manuaalselt mõõtes. Protseduuriliselt kogutakse patsiendi implantatsiooni konsultatsiooni ajal patsiendi kohta kogu vajalik informatsioon virtuaalselt kokku röntgenseadme, suusisese skanneri ning 3D-fotokaamera abil. Seejärel leitakse R2Gate’i abil implantaadi jaoks parim positsioon kõiki aspekte arvestades, mis omakorda aitab saavutada implantaadi hea stabiilisuse. Pärast sobiva plaani kinnitamist prinditakse 3D-printeri abil välja kirurgiline suunakape, mis tagab, et implantaat saavutab täpselt selle posit-

Täpne ja kiire protseduur

Võimaldab saavutada planeeritud implantaadi kirurgilise positsiooni igal operatsioonil.

Proteetikast lähtuv implantaadi positsioon

Võimaldab planeerida ette ka proteetika ja lihtsustada implantoloogi/ proteesiarsti järgmist etappi.

Meelerahu patsiendile ja arstile

Šablooniga töötamine vähendab riske ja pakub meelerahu nii arstile kui ka patsiendile.

Digital Eye väldib üllatusi ja aitab alati saavutada hea primaarstabiilsuse

Kasutades luu morfoloogia värvikodeeritud analüüsi, saab hõlpsasti tuvastada nähtamatuid luustruktuure, mis võimaldavad vältida ohtusid ja aitavad saavutada implantaadi hea primaarstabiilsuse.

Kiirem protseduur – ühe-päeva-implantaat

Võimaldab paigaldada prefabritseeritud individuaalse krooni/silla kohe pärast implantatsiooni. Kiire ja ilus tulemus.

siooni, nagu planeeriti. “Ülimugav, võtab stressi vähemaks. Seda kasutades tunnen, et olen palju paremini ette valmistatud ja tean täpselt, mida ma tegema hakkan. See teeb tegutsemise palju lihtsamaks,” ütleb K3 Hambaravi kliiniku hambaarst dr Kristina Saarepera. proimplant.ee/patsiendile k3hambaravi.ee

VEEBRUAR 2021

17

C

SILMAD

Tursed silmade all – miks?

Tursed või kotid silmade all on levinud probleem, aga kui selle taga pole vananemisest lõtvunud nahk, siis sageli on väsinud silmaaluste põhjused kahjutud ega ole seotud ka mingi haigusega.

Toimetas: Einar Ellermaa Foto: Shutterstock

V

irtuaalkliiniku lehel on loetletud silmaaluste tursete tekkimise järgmised põhjused. Üleväsimus. Väsimus on täiesti tavaline ja isegi vajalik normaalse töövõime taastamiseks, aga üleväsimus

tähendab, et inimene võtab enda kanda rohkem, kui on võimeline tegema.

Tuleb proovida koormust mõistlikult jaotada ja siis ei jäta üleväsimus enam näkku jälgi.

Silmalihaste ülepinge. See tänapäevane probleem on seotud arvuti-

te ja nutitelefonidega. Mõned inimesed veedavad kuvarite ees 10–12 tundi päevas, ületades tunduvalt tervishoiuorganisatsioonide soovitatud normi. Silmad võivad hakata valutama, nägemine nõrgeneb, aga tekivad ka tursed ja sinikad.

Alkohol ja suitsetamine. Nii alkoholi kui ka tubaka tarbimise tagajärjel tekib periorbitaalse koe (silmamuna on eraldatud silmakoopast selle rasvkoe kihiga, mis täidab amortisaatori funktsioone) turse, põhjustades ebasoovitavaid kosmeetilisi probleeme.

Silmaaluste tursete tekkimist põhjus-

tab just selle koe mahu suurenemine.

Kui kude on liiga palju, ei suuda silmakoopa vahesein enam rasva kinni hoida ja see n-ö valgub välja. Alkoholist ja suitsetamisest loobumine mõjub hästi mitte ainult tervisele üldiselt, vaid ka nahale ja välimusele.

Liiga palju vedelikku enne magamaminemist. Ei tasu juua pärast kella 8 õhtul väga palju vedelikku, sest silmakoopa sees olev rasvkude absorbeerib vett. Eriti puudutab see inimesi, kellel on probleeme ülekaaluga.

Liiga soolased toidud. Näiteks soolakala, hoidised, pitsa, kartulikrõp-

C

SILMAD

PÜSIVALT KOTTIS SILMAALUSED ARENEVAD VÄLJA TASAPSI Esmalt tekib vaevumärgatav padjake vahetult alumise silmalau alla. Kui sellele mitte tähelepanu pöörata, hakkab padjake paisuma, kuni ühel heal päeval on sellest saanud täispuhutud kotike.

Miks silmaalused kotti lähevad? Üheks põhjuseks on ekspertide sõnul loomulik vananemine. Silmaaluses piirkonnas leidub teatud kindel kogus rasva, mida hoiab paigal sidekude. Vanemaks saades sidekude nõrgeneb, mistõttu moodustubki rasvast silma alla väike padjake.

Mida aeg edasi, seda suuremaks padjake paisub. Nahk ei ole enam nii elastne ja nõnda tekivad lisaks lõdvad nahakortsud, mida ongi hakatud nimetama kottideks.

Niisiis võib probleem olla pärilik, kuid suureks mõjutajaks on ka elustiil, millest oli juba juttu – vähene uni, alkohol, suitsetamine, soolane toit jne.

Allikas: Naistekas

sud. Sool seob vett organismis ja tekitab janu. Liigne vedelik organismis põhjustab aga silmaaluste tursete teket.

Liiga vähene uni. Kui inimene magab vähem kui 7–8 tundi päevas, peab ta olema valmis probleemideks näoga.

Riskifaktoriteks on ka ebamugav magamisasend, liiga pehme või liiga kõva madrats ja vale pea asend.

Vereringehäired ja hapnikupuudus. Jutt pole rasketest patoloogiatest, vaid probleemidest, mille põhjuseks on vale pea asend magamise ajal ja ruumide ebapiisav õhutamine. Tuu-

lutage sageli eluruume ning pöörake tähelepanu spetsiaalsetele ortopeedilistele patjadele ja madratsitele.

Pärilikkus. Kui silmaalused tursed hakkavad kimbutama juba lapsevõi teismeeas, võivad need olla päritud isalt või emalt. Pärilik eelsoodumus koe suurenemiseks, mis peab tegelikult olema naha all praktiliselt märkamatu, on üpris sagedane nähtus. Kahjuks on sel juhul viga kosmeetiliselt raske korrigeerida ja midagi radikaalselt muuta saab ainult kirurgilisel sekkumisel. Östrogeenide hulga suurenemine,

mis tekib kõikidel naistel mõned päevad enne menstruatsiooni, põhjustab vee kinnipidamise kehas ja silmaaluste tursete tekkimise. Probleemi tekkimist lapseootel naistel peetakse normiks.

Naha ealised muutused. Ajapikku suureneb periorbitaalne kude ja n-ö vajub alumise lau naha alla. See avaldub püsivate kottide tekkimises silmade all, mis aja möödudes suurenevad. Lisaks tugevneb alumiste laugude pigmentatsioon, aga läbi naha hakkab kumama kapillaarivõrgustik, mis teeb ringid silmade all tumedamaks ja suurendab veelgi tursete efekti.

Ultraviolettkiirgus. Solaariumi liiga sagedasest külastamisest või soojamaareisist tingitud UV-lainete üleküllus põhjustab samuti silmaaluseid turseid. Päikesekiirte mõjul suureneb vabade radikaalide aktiivsus, mis põhjustab silmaaluste veresoonte laienemise ja tumedate ringide tekkimise silmade alla.

Enamasti on silmaalused tursed ajutine probleem, kuid mõnedel juhtudel osutab tursete tekkimine ka haigusele. Kui tursed mõne päevaga ei kao, tasub pöörduda arsti poole.

C

SILMAD

PEIDAME KOTIKESED ÄRA

Nippe

Kurgiviilude silmadele asetamine on arvatavasti kõige levinum kodune viis tursete leevendamiseks.

silmaaluste kotikeste koduseks raviks Tursetest või kotikestest silmade all on üpris raske lahti saada, kui rahalised võimalused on kasinad. Õnneks on siiski paljude aastakümene jooksul läbi proovitud hulk nippe, kuidas kaotada või vähendada silmaaluseid turseid või üldse turgutada väsinud silmaaluseid. Naistekas on sel teemal ilmunud mitu lugu ja anname neist ülevaate.

Toimetas: Einar Ellermaa Fotod: Shutterstock

Teekotikesed

Külmad lusikad

Vaja on kaks juba kuuma vee sees solgutatud musta või rohelise tee kotikest. Neid tuleb hoida mõnda aega külmkapis või jahutada pikemat aega toatemperatuuril. Seejärel heita pikali, asetada mõlema silma peale üks kotike ja veerand kuni pool tundi paigal püsida. Tulemus on seda 15–30 minutit lamamist väärt. Pärast tuleks silmad teejääkidest puhtaks loputada. Silmaümbruse naha pinguldamiseks tuleks protseduuri teha kord või kaks nädalas.

Teekotikesed lõdvestavad veresooni silmade all ja tee rahustab ka ärritunud või põletikulisi silmi ning vähendab punetust. Tees leidub tanniini, mis ahendab veresooni ja vähendab paistetust.

See on lihtne, kuid väga efektiivne viis kottis või paistes silmaalustest vabanemiseks. Tuleb panna kaks supilusikat 10–15 minutiks külmkappi. Seejärel tuleb suruda lusikate kumerad pooled õrnalt vastu silmaaluseid ja hoida nii kaua, kuni lusikad muutuvad soojaks.

Kindlasti on silmaalused pärast värskemad, sest külm metall lõdvestab veresooni silma all ja seetõttu paistetus alaneb.

20

VEEBRUAR 2021

Toit – kurk, kartul, munavalge Neid toiduaineid leidub igas kodus.

Kõik annavad hea efekti vähese aja ja pingutusega.

Kurgiviilud silmadel on üldse üks levinumaid meetodeid, kuidas silmaalust paistetust vähendada. Kurgivii-

Teekotikesed lõdvestavad veresooni silmade all ja tee rahustab ka ärritunud või põletikulisi silmi ning vähendab punetust. le on soovitatav hoida silmadel umbes pool tundi. Võib ka kurgi purustada ja pressida sellest välja võimalikult palju vedelikku. Seejärel panna kraam 20 minutiks külmikusse jahtuma ja siis kasta vatipadjad kurgimahla sisse. Kurgimahlaseid patju hoida silmadel 15–20 minutit ja seejärel loputada silmad puhtaks leige või jaheda veega.

Kurk sisaldab palju flavonoide ja antioksüdante, mis mõjuvad paiste-

Kõige püsivama tulemuse silmaaluste värskendamisel annab kirurgiline sekkumine, aga meil on võimalik pisut peitust mängida. Naistekas on avaldanud meigikunstnik Michael Maroni nõuanded.

Kui silmaalused on punakad või sinised, tuleks valida nende peitmiseks lõhe- või virsikukarva peitepliiats. Ei tohiks kasutada beeži või valget peitepulka, sest need toonid muudavad tumeda halliks.

Paistes piirkonnale ei tohiks kanda valgust peegeldavat kreemi. Valgus toob volüümi nähtavale ja padjad silme all tunduvad veelgi suurematena. Selle asemel tuleb kanda õhuke kiht kreemi padjakese alla ja silmanurgast allapoole suunduvasse vakku. Padjakese peal tuleks kasutada aga ühte kuni kahte tooni tumedamat peitekreemi.

Peitmist tuleb alustada alati silmaalustele mõeldud kreemist või geelist, sest see muudab naha pehmeks ja nii on lihtsam teisi meigivahendeid peale kanda.

tuse, punetuse või muu ärrituse leevendajana. On ka see efekt, et jahedas tõmbuvad laienenud veresooned veidi kokku ja turse väheneb.

Toores kartul. Kui kurki parasjagu pole, siis leidub kodus ehk kartulit. Õhukesed kartuliviilud tuleks panna silmadele umbes kümneks minutiks.

Samuti on võimalik puhas ja kooritud kartul ära riivida ja panna kanga sisse, et tekiks niiske pamp. Ka seda tuleks silmade peal hoida 10–15 minutit.

Toores kartulis on astringendid, mis eemaldavad tursunud nahast liigse vee.

Munavalge. Turse vähendamiseks tuleks kanda sõrmedega silmade alla munavalgevahtu ja lasta sel 10–15 minutit kuivada.

Seejärel loputada nahk puhtaks leige või jaheda veega.

Munavalged võivad aidata vähendada põletikku ja stimuleerida vereringet silmaümbruse naha all. Munavalgel on nahka pinguldav toime.

Täispiim. Tuleb kasta puhas rätik külma rasvase piima sisse ja katta sellega silmad veerand tunniks.

Piimas sisalduv rasv mõjub nahale rahustavalt. Selles on rikkalikult aminohappeid, valke, A- ja D-vitamiine ning piimhapet, mis aitavad silmaalust paistetust vähendada.

Külm vesi. See on üks lihtsamaid vahendeid. Puhas külm vesi vähendab silmade ümber verevoolu. Tuleks kasta puhas rätt jääkülma vette, pigistada suurem hulk vett välja ja panna rätt mitmeks minutiks silmade peale.

C

SILMATARK

Mida teeb nägemisterapeut?

Karmen Johansson tegeleb keeruliste ajuprotsesside kaudu silmalihaste treeninguga, mida nimetatakse nägemisteraapiaks.

Lugedes kodulehte nagemisteraapia.ee, kus on välja toodud nägemishäire tunnused ja sümptomid, tekkis huvi, kas tõesti on võimalik silmalihaste treeninguga sümptomeid leevendada või isegi neist vabaneda. Kuidas?

K

ui käin teraaNägemisteraapia ehk pias, siis peaks silmade treening aitab füüsiline või alati, kui kaebused ja vaimne seitunnused on tingisund paranema. Satud kahe silma koos mas paljud teavad, et töötamise nõrkukehva nägemisega inisest. On sportlamest aitavad prillid, si, kes tunnevad, et läätsed või laserlõikus. nende reaktsiooniMida teeb nägemisterakiirus võiks olla parem. peut?

Ka rallisõitjatest kaardiKonstruktor on andnud mei- Karmen Johansson lugejad on saanud abi, sest le kaks kätt, kaks jalga ja kaks kui autos lugedes läsilma. Kahe silma lihasgruppidega on heb süda pahaks, on see vihje silmakoostöö kõige keerulisem, sest sisend, de koostöö nõrkusele! mida aju töötleb, annab vastavaid impulsse lihastesse ja aju osadesse, mis Millises eas inimesed kõige enam tegelevad funktsionaalse info töötluteie poole pöörduvad? sega.

Vanuseskaala on lai. Kolmeaastased Silmalihaste jõudlust testitakse lapsed teevad juba väga hästi koosoptiliste vahenditega. Kui on määratööd. Meil on laste tähelepanu hoidtud mõlema silma optika, mis annab miseks omad nipid. Lastega töötamine kõige selgema nägemise, on nägeon suur rõõm, eriti kui näed lapsi, kelmisterapeudi töö hinnata kahe silma le lugemisoskus paraneb tänu silmalikoos liikumise võimet. Optika ainult haste treeningule, nad muutuvad eneei paranda nägemist, vaid ka nõrgessekindlamaks ja õppetöös ei ole enam tab seda! mahajäämist.

Me teame, et ekraanide kasutus ja Täiskasvanutest on enamik kontovähene liikumine on mõjurid, mis nõrris töötajad, kuid ka hambaarstid, kigestavad lihasimpulsse, kuid ka meie rurgid, õpetajad, sportlased, laskjad endi lihasstruktuurid on erinevad. Nii jne. Kõik, kes peavad hoidma silmi piei ole ühel mingeid kaebusi, kuid teikemat aega ühel kaugusel või peavad sel on neid pidevalt. täpselt fikseerima ja jälgima.

Kui testid on tehtud, määratakse Käivad vanemaealised, kellel on individuaalne treeningkava, mille järprillidest või ka prillide mittekandmigi hakatakse treenima kahe silma lisest tingitud tasakaaluhäired. haste koostööd, et tekkinud vaevusi leevendada ja selget nägemist hoida.

Mitu korda üks patsient tavaliselt käib ja millisele tulemusele ta võib Milliste muredega inimesed kõige loota? enam teie poole pöörduvad?

Nägemisteraapias oleneb kordade arv Silmade ära vajumisega tekivad näja sagedus alati juhtumist ning sellest, gemise udusus, peavalud, kuivustunkuidas järgitakse antud soovitusi. Milne, valgustundlikkus, tasakaaluhäilest me alustame? Pärast silmalihasred, reaktsiooni aeglus, komistamite testimist õpetame tajuma kahe silsed ja lastel lugemisraskused. Samuti ma pilti. Kui ühe silma pilt on liiga udulaserlõikuse järel, kui nägemine on jälne, alustame nõrgema silma treeninle halvenenud, ja kõõrdsilmuse korral, guga ja jätkame kahe silma treeningukui silm on otseks lõigatud, kuid hakga. Me treenime silmade sisendeid ajus kab uuesti ära vajuma. Ja ka insuldi või koostööle läbi tasakaalukeskuse. Kaainfarkti järel, kel topeltnägemine. sates kesknärvisüsteemi. Treeningud Tegeleme ka ennetusega. Testime toimuvad tasakaalulaudade, 3D-teskolmeaastaseid, põnnide mõlema siltide ja peeglite ning erinevate vahenma nägemist ja kahe silma koostööd. ditega. Et tekikisid uued mustrid ajus, Eelkooliealisi testime juba väga täpon miinimum viis seanssi, edasi vastaselt, teadmaks, kas võib tekkida õpvalt vajadusele. Hiljem käiakse silmade petöös mahajäämist. jõusaalis iga kahe nädala tagant, kuid

Silmalihaste testimine Jah, silmi tuleb liigutada mistahes kaugustele. Kui käed koti kandmisel väsivad, paneme raskuse käest, andes kätele puhkust. Käelihaste treenimiseks teeme kätekõverdusi või tõstame raskusi. Nii on ka silmadega, me peame treenima mõlema silma lihasgruppe nii, et aju näeb mõlema silma pilti korraga. Kui me vaatame kaugusesse, võib olla nii, et üks silm vaatab kaugusesse ja teine lähedale. Sageli inimesed ei teagi seda. Nii on häiritud 3D-nägemine, mis mõjutab reaktsiooni kiirust, täpsust ja keha tasakaalu, eriti hämaras. Nägemistajule, mis on aju üks kõrgemaid taju vorme, on oluline mõlema silma võimalikult selge pilt, et tagada keha reageerimine, kontrastsus ja värvitoonide eristamise võime.

käiakse ka kord kuus. Koduste testidega saad oma nägemise võimekust ise testida ja kõik sõltub sellest, millist nägemist inimene soovib, kui osav ta tahab milleski olla ja kui hästi end tunda.

Silmade võimlemine annab silmalihastele väga hea füüsilise vormi – vaim püsib selgem ja meel erksam!

Silmaarstid soovitavad silmi puhata ja vaadata kaugusesse ning peavad silmade liikumist juba iseenesest teraapiaks. Mis on erinevus?

Kas nägemisteraapiaga on võimalik prillidest vabaneda?

Jah ja ei. On juhtumeid, kus lapsele või täiskasvanule määratud prillid põhjustavad kaebusi, tuleb esmalt testida, millist mõju avaldab optika silmalihastele. Õige optika aitab silmalihastel täpselt fikseerida, jälgida kiirelt liikuvaid objekte ja fokuseerida kiirelt eri kaugustele.

Lisalugemist: www.nagemisteraapia.ee YouTube: nägemisteraapia Telefon: 553 3113 E-post: nagemisteraapia@gmail.com VEEBRUAR 2021

21

C

HAMBAD

Kuidas hammaste eest õigesti hoolitseda?

Hammaste hügieenis on olulised märksõnad õige tehnika, head vahendid ja järjepidevus, selgitab Südameapteegi proviisor Kadri Sirkas.

Tekst: Einar Ellermaa Fotod: Sutterstock

I

gapäevane hoolikas suuhügieen hoiab ära igeme- ja hambaprobleemid, säästab hambaarstivisiidist ning võimaldab nautida täisväärtuslikku elu. On üldteada, et hambaid peaks pesema kaks korda päevas, aga kõik ei tee seda. Puudulik suuhügieen võib peale hammaste kahjustada ka ümbritsevaid kudesid ja üldist tervist, alates hambaaukude ning igemepõletiku tekkest kuni hammaste väljalangemiseni.

Sobiv hambahari Kõigepealt tuleks leida soviv hambahari, selgitab Kadri Sirkas. Hambaharjad jaotatakse vastavalt harjase tugevusele pehmeteks, poolpehmeteks ja kõvadeks. Hambahari võiks olla pehme ja lühikese peaga – kuni 3,5 cm. Harjapea pikkus saab oluliseks raskesti ligipääsetavate kohtade, näiteks purihammaste tagakülgede puhastamisel. Liiga kõvad harjased võivad kahjustada igemeid ning viia hambakae-

C

HAMBAD la paljastumise ja liigse tundlikkuseni.

Hambaharja tuleks vahetada 2–3 kuu järel, sest harjale kogunevad bakterid ja harjased kuluvad.

Hambapastast olulisem on õige pesemistehnika ja praktika, et pesemisel sülitatakse hambapasta suust välja, kuid suud ei loputata. Nii jätkub pastas oleva fluoriidi kasulik toime.

Õige harjamistehnika Hambaharja tuleks hoida 45-kraadise nurga all poolviltu vastu igemeäärt ja hambakrooni, et harjased jõuaksid ka igemetaskuni. Harja võiks käes hoida nagu pliiatsit, siis ei avalda hari igemele liiga tugevat survet. Hambaid tuleks pesta 2–5 minutit ja alati samas järjekorras, sest nii ei jää ükski koht juhtumisi vahele. Näiteks esmalt alalõua hammaste sise-, siis välispinnad ja hambapealsed, seejärel ülemised hambad ning lõpuks keel.

Hambaid pestakse enne sööki või 30 minutit pärast söömist, aga mitte vahetult pärast söömist. Söögijärgne happerünnak pehmendab hambavaapa, mis muudab selle harjamisele tundlikuks.

niidist tõhusamalt. Tuleb valida oma hambavahedele vastava suurusega hari.

Liiga väike hari ei puhasta piisavalt tõhusalt, liiga suur jällegi kahjustab igemeid. Hambavaheharja võiks kasutada vähemalt korra päevas, näiteks pärast lõunasööki.

Hari tuleb lükata kerge survega hambavahesse, alumiste hammaste korral väikese kalde all suunaga alt üles, ülemiste puhul ülalt alla. Harja tuleks liigutada õrnalt edasi-tagasi.

Hambavaheharjad on küll korduvkasutatavad, kuid kord juba kasutatud hari tuleb hoida teistest eraldi.

Harja eluiga on 10–15 päeva, kui harjased varem ära ei kulu.

Happelise keskkonna neutraliseerimiseks sobivad suuveed, tavaline vesi või ksülitooliga närimiskumm. Just happerünnaku tõttu on oluline vältida sagedast näksimist ning eelistada gaseeritud ja magustatud jookidele puhast vett.

Ainult harjamisest ei piisa Proviisor rõhutab, et pärast hambapesu tuleb puhastada ka hambavahesid, sest ainult nii saab korralikult kätte hambaserva alla kogunenud katu. Hambahari ei pääse hambavahedesse, kuhu kogunevad toidujäänused ja bakterid. Hambavahede puhastamiseks saab kasutada hambaniite, -linte, -vaheharju ja -tikke. Suuhügieeni tõhususe kontrollimiseks on olemas ka kattu värvivad imemistabletid, mis näitavad ära raskemini puhastatavad kohad suus.

Hambaniite on erineva jämedusega ja vahatatud või vahatamata.

Vahatatud niitidele on vahel lisatud antibakteriaalseid aineid või fluoriidi. Samuti leidub paisuvaid ja valgendava toimega niite. Niidi jämedus valitakse vastavalt hambavahe laiuse-

Hambaid pestakse enne sööki või 30 minutit pärast söömist, aga mitte vahetult pärast söömist.

le. Hambalint on niidist laiem ja sobib suurema hambapinnaga inimestele.

Hambavahesid puhastades on oluline võtta piisavalt palju hambaniiti, et puhastada iga vahet puhta niidiga. Hambaniit tuleb viia kolme-nelja hõõruva liigutusega igemetasku põhjani, kusjuures vältima peaks järsku tõmmet, mis paneb igeme veritsema. Üles-alla liigutustega käiakse niidiga esmalt ümber ühe, seejärel teise hamba. Alles siis eemaldatakse niit hambavahest ja liigutakse niidi puhta kohaga järgmise vahe juurde.

Hambavaheharjad puhastavad katu

Kuidas saada hambad valgeks nii, et tulemus oleks tõhus, aga protseduur ohutu Säravvalged hambad teevad naeratuse ilusaks. Kui hambad on muutunud hallikaks või kollakaks, oleme kohe arglikumad suu lahti naeratama. Nukker oleks hoida oma emotsioone tagasi seetõttu, et häbeneme hammaste tõttu naeratust.

V

õimalusi hammaste valgendamiseks on niivõrd palju, et võib olla raske selles maailmas orienteeruda. Vaatame järele, millised on ühe või teise valgenduslahenduse plussid ja miinused.

Laservalgendus Mõnda aega tagasi oli laservalgendus üks klassikalisemaid viise hammaste valgendmiseks. Selle kasuks on rääkinud turvalisus – kui oled välja valinud koolitatud spetsialisti, saad kind-

Suuvesi pärast sööki Suuvett on soovitatav kasutada pärast einet halva hingeõhu, hambaaukude ja igemepõletiku tekke ennetamiseks.

Suuvett ei tohiks kasutada kohe pärast hammastepesu. Suuvesi on antiseptiline vedelik, mis vähendab suuõõnes pesitsevate mikroobide hulka. Suuveed sisaldavad aktiivainetena antiseptilisi, lõhna parandavaid, kattu vähendavaid, valuvaigistavaid, kaarieseja põletikuvastaseid aineid. Suuvett kuristatakse suus ligikaudu pool minutit, misjärel sülitatakse see välja ja suud ei loputata veega.

TEETH WHITENING

la tulemuse. Laservalgenduse kahjuks räägib aga selle võrdlemisi kõrge hind.

Enamasti maksab üks protseduur sõltuvalt hambakliinikust 200 euro ringis.

Valgendavad hambapastad Kes poleks reklaami mõjul ostnud hambapastat, mille karbil kiri whitening effect. Enamasti pole küll olulist vahet märgata, kas pesid hambaid tavalise või valgendava pastaga. Mõnel pastal on küll valgendav toime, kuid siiski ei ole see ligilähedane teistele valgendamisvõimalustele.

Valgenduspliiatsid ja -plaastrid Nende kasuks räägib jälle mugavus – hambad saab hõlpsasti valgemaks kodust lahkumata. Tuleb aga jälgida, kas tellitav toode vastab Euroopa Liidu nõuetele. EL lubab müüa kuni 0,1% vesinikperoksiidi sisaldusega tooteid, sest suurem kogus võib kahjustada hambavaapa. Pliiatsite hinnad on kümnest mitmekümne euroni. Plaast-

rite hinnad jäävad ka enamasti paarikümne euro ringi.

Kodukomplekt Üks viimase aja tõhusamaid lahendusi on hammaste valgendamise kodukomplekt, kus on sama palju rõhku pandud nii efektiivsele tulemusele, ohutusele, mugavusele kui ka rahakotisõbralikkusele. Enamasti piisab ühest kasutuskorrast ehk 30 minutist, et esimesi tulemusi näha. Tasub siiski süveneda, kes on tootja ja mida tootekirjelduses lubatakse. Silma on jäänud JOI kodukomplekt, mis erineb teistest sellega, et tavapärase ühe tule asemel on JOI UV-LED-lam-

bil neid koguni viis. Vesinikperoksiid on JOI geelis asendatud ohutu naatrium-perkarbonaadiga. Protseduur on valutu ega põhjusta igemete ja hammaste tundlikkust või valu. JOIga ei pea kartma, et ohutus tuleb efektiivsuse arvelt – saadud tulemus on võrdväärne hambaarstikabinetist saaduga.

Hambad valgenevad kuni kümne tooni võrra.

Uus JOI perekomplekt on hea võimalus valgendada oma hambaid koos endale kalli inimesega. Mugavalt ja kodust lahkumata. Komplekt maksab 49,90 eurot.

Naeratamiseni! www.joi.ee VEEBRUAR 2021

23

C

MAOVÄHENDUS

Noaga kaalu kallale: viimane võimalus end surmast päästa?

Kui maailmas hakkasid vöökohad paisuma 1980ndate alguses, siis nautis Eesti viljakas kommunismis tervislikku kaalu. Vabanemine ikkest, kapitalism ja soov olla eurooplased pani meid kiiresti maailmale järele jõudma. Statistika kohaselt hakkas eestlaste kaal kasvama 2000. ja 2002. aasta vahel ning on sealt edasi piduramatult üha kasvanud.

Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock

K

ui enamasti räägitakse rasvumisest seoses meestega, siis viimastel aastatel on mitmekordistunud ülekaaluliste laste ja naiste hulk. Paljud riidetootjad on lõpetanud suuruse 32 tootmise, lisades samal ajal mudelivalikusse tooteid suuruses 46 ja 48. Kummaliseks muudab selle olukorra asjaolu, et iialgi ei ole eestlastel olnud nii palju raha ja teadmisi kui nüüd, meie linnades pole kunagi olnud nii palju spordirajatisi ja liikumisvõimalusi ning iialgi ei ole saanud nii odavalt süüa nii tervislikult kui praegu. Olenemata sellest oleme teel rasvasurma poole.

24

VEEBRUAR 2021

Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös leiab Elisa Kender, et rasvumine ohustab Eestis rikkamaid mehi ja vaesemaid naisi. Analüüsi tulemused näitasid, et suurem tõenäosus olla rasvunud oli üle 35-aastastel madalama haridustasemega meestel ja naistel. Samuti ohustas rasvumine rohkem neid, kes tarvitasid alkoholi korraga suurtes kogustes ehk kuus või enam alkoholiühikut; lisaks ka endiseid suitsetajaid ja neid, kes hindasid enda tervist halvaks. Veel oli rasvumine iseloomulik (vaba)abielus, töötavatele ja suurema

sissetulekuga meestele ning väiksema sissetuleku, madalama tajutud stressitasemega ja kehaliselt mitteaktiivsetele naistele.

Miks me kollektiivselt rasvume?

Raamatus “Kuidas me nüüd sööme” viitab toiduajakirjanik Bee Wilson ühele konkreetsele aastale, mida võib pidada meie kõikide praeguste toidu-, kaalu- ja tervisemurede ning -rõõmude sünniaastaks. Täpsemalt leiutasid kaks Saksa keemikut Haber-Boschi-nimelise protsessi, mis muutis ammoniaagi sünteesimise kiireks ja odavaks, mis omakorda muutis odavaks lämmastikväetised. See aga muutis silmapilkselt toidutootmist: kogused kasvasid kui pärm, hind aga langes kui järvevesi põua ajal.

Kanada toidutootmisekspert Václav Smil on arvutanud, et 40% kõikidest inimestest, kes olid aastaks 2002 sündinud, võlgnesid oma elu just nimelt sellele protsessile.

2008. aastal jõudiski inimpopulatsioon huvitavasse punkti, kus moodne tsivilisatsioon oma 6000 eksistentiaasta jook-

Miks me oleme rasvunud? Sest me liigume vähem kui puuhobune muuseuminurgas, kuid sööme nii, nagu läheksime kaheksatunnisesse vahetusse kaevandusse või põllule. sul pole varem kunagi olnud – korraga elas maailmas võrdne arv alatoitumises ja ülekaalus inimesi. See number oli mõlemalt poolt 800 miljonit inimest. Nüüdseks on ülekaaluliste ja rasvunud inimeste hulk kasvanud üle kahe miljardi inimese. 60% USA ja 20% kõikidest Eesti elanikest on ülekaalulised, rasvunud ning sellega kuulumas riskirühma.

2019. aastal Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiilis toodi välja, et enam kui pool Eesti surmadest on seotud riskikäitumisega. Üllatav on selle juures aga see, et kõige suurem riskikäitumine on toitumi-

C

MAOVÄHENDUS Kuidas see saavutatakse? Muutes kirurgiliselt mao ja peensoole anatoomiat, väheneb näiteks näljahormoon greliini eritus, muutub jämesoole mikroobide liigiline koosseis, reguleeritakse ümber soole ja aju omavaheline suhtlus ja nii edasi. Kõik need mehhanismid mõjutavad ainevahetust, söömiskäitumist ja selle kaudu kehakaalu. Pärast operatsiooni paranevad toidueelistused, täiskõhutunne saavutatakse väiksema toidukoguse juures ja

2008. aastal jõudis tsivilisatsioon uude, varem külastamata punkti – korraga elas maailmas võrdne arv alatoitumises ja ülekaalus inimesi, kumbagi 800 miljonit.

ne, mis tekitas meil 4000 surma. Toitumisriskide hulka kuuluvad vähene puuviljade ja köögiviljade (ligi pool täiskasvanutest ei söö puu- ja köögivilju iga päev), rohke suhkru, soola ning rasva tarbimine. Ülekaalust on saanud suurem terviserisk kui alkoholist.

Ebatervislik toitumine on Eestis suur probleem. Viiendik täiskasvanutest on rasvunud, millega oleme Euroopa Liidu arvestuses jõulisel kolmandal kohal – Malta ja Läti järel. Praegu on liigse kehakaaluga kimpus 40% meestest ja iga viies naine. Ülekaalu põhjuseid on palju, kuid kõige rohkem mõjutavad meie kehakaalu maiustused, soolased snäkid, magustatud joogid, liha, mida süüakse 2–3 korda rohkem, kui oleks mõistlik.

Miks me rasvume? Vastus on väga lihtne: me sööme ebatervislikult, palju ja valesid asju ning liigume vähem kui puuhobune muuseuminurgas. Tööd on istuvad, liigume autodega, kuid sööme ikka nii, nagu läheksime kaheksatunnisesse vahetusse kaevandusse, põllule või tehasesse.

Noaga kaalu kallale Lahendus on lihtne: sööme vähem, kui kulutame. Kõlab asjaliku mõttevälgatusena, mis aga kunagi ei tööta, sest inimene ei ole niimoodi kalibree-

ritud, et teha kaineid otsuseid – eriti toiduga. Meie mammutiküttidest eellaste DNAsse on sisse kirjutatud pidev jaht toidule ja mõtteviis, et kui toitu on, siis tuleb seda tarbida nii palju kui võimalik, sest kohe võib tulla nädalate- või kuudepikkune näljahäda. Evolutsioon pole jõudnud võrreldes meie kiire arenguga toidukülluse vallas meie projektis korrektuure teha. Teine variant on olla rohkem aktiivne, sportida, liikuda. Kuid ka see pole lahendus, sest pinguts tõstab söögiisu ja lõppkokkuvõttes läheb vaja sadu tunde rasket trenni, et mingitki käegakatsutavat tulemust näha. Kõik on tegelikult kinni distsipliinis, mida aga kahjuks 99 protsendil inimestest napib ja pooltel puudub peaaegu sootuks. Seda eriti siis, kui mängus on toit ja liikumine.

Kuid nii maailmas kui ka meil epideemia mõõtmeid võtnud rasvumist ja sellest tingitud haiguste levikut, töövõimetust tuleb takistada. Kui hantlid ja salatisöömine ei aita, ei jää meil muud üle kui minna noa alla. Tuleb kirurgilisel meetodil rasv kehalt maha saada. Millised valikud meil on? Üheks võimaluseks on aina populaarsust koguv maovähendusoperatsioon.

Sõna maovähendus on aga mõnevõrra ebatäpne, sest operatsiooni eesmärk on vähendada söögiisu ja näljatunnet, teha patsient vähem näljaseks.

vähem kaloreid tarbides. Kuna rasvkude väheneb ja ainevahetuslikult aktiivse lihasmassi osakaal suureneb, siis põletatakse kehakaalu iga kilogrammi kohta rohkem kaloreid kui varem.

Fertilitase erahaig la bariaatria-abdominaalkirurg dr Sven Troost on aastaid spetsialiseerunud just seedetraktiprobleemidele ja ütleb, et kord nii-öelda rajalt maha astununa võib olla päris raske ise õiget suunda taas üles leida – see nõuab esmalt probleemi tunnistamist ning seejärel tublisti tahtejõudu ja vastupidavust, tihti ka välist abi.

“Võib tekkida surnud ring, kus üha suurenevast ülekaalust tekib stress, mis omakorda võib põhjustada ülesöömist ja seeläbi kasvab kaal veelgi.

Kes oma jõududega enam hakkama ei saa, peaks esmalt pöörduma psühholoogi, kvalifitseeritud toitumisnõustaja ja treenerite poole, kuid kui ka see

ei paku lõplikku lahendust, ei tasuks karta abi otsida meditsiinist,” ütleb Troost. Kindlasti tuleb aga rõhutada, et maovähendusoperatsioon – olgugi et üsna kerge lõikus, mille järel saab üsna kiiresti tavaelu juurde naasta – peaks olema absoluutselt viimane lahendus. Enne peaks proovima järele kõik mittekirurgilised meetodid.

Maovähendusoperatsioon on lahendus üle 18-aastastele patsientidele, kelle kehamassiindeks on tõusnud üle 40 või kellel esineb tugeva ülekaaluga kaasuvaid tõsiseid haigusi. Valida on kahe erineva lõikuse vahel.

Esimene neist on pikisuunaline vähendus ehk sleeve, kus mao resektsiooni käigus eemaldatakse suurem osa maost ja järele jääb vähenenud mõõtmetega torukujuline magu, mis mahutab oluliselt vähem toitu ning söömisel tekib kiiresti küllastustunne.

Teine lahendus on bypass-operatsioon, mille puhul moodustatakse mao ülemisest osast väike maokönt, kuhu ühendatakse peensool. Söömisel täitub maokönt kiiresti toiduga ja mao ülaosa saadab ajule signaali täiskõhutundest. See tähendab, et täiskõhutunne saabub kiiresti ja jääb kauaks püsima, ehkki söödud on väikene kogus.

Teadusuuringud näitavad, et mittekirurgiliste meetoditega (dieet ja kehaline koormus) on keskmiseks pikaajaliseks kaalulanguseks 5–6% kehakaalust, lisades kaalulangust soodustavad ravimid, võib see olla 7–9%. Kirurgilise raviga kaotatakse pikaks ajaks 25–30% kehakaalust.

“Maovähendusoperatsioonide eesmärk on saavutada suure ülekaaluga patsientidel püsiv kaalulangusefekt. Kuna kaalu alanedes saab patsient terveks ka neist haigustest, mida põhjustab liigne kehakaal, ja langeb risk neisse üldse haigestuda, siis on elukvaliteedi paranemine märgatav,” selgitab kirurg.

PÕHJUSED, MIKS TASUB KAALUDA MAOVÄHENDUSOPERATSIOONI • • • • • • • • • • • • • •

Elukvaliteet paraneb ligi 97% patsientidest.

Südame-veresoonkonnahaiguste risk langeb.

Vererõhk normaliseerub 60% tõenäosusega.

Metaboolne sündroom taandub 80% tõenäosusega.

Uneapnoe paraneb või leevendub 85% tõenäosusega.

II tüübi diabeedi kontroll paraneb kõigil opereeritud patsientidel, paljudel patsientidel kaob diabeedi ravimite tarvitamise vajadus.

Depressioon väheneb 55% patsientidest.

Kolesteroolitase normaliseerub 60% tõenäosusega.

Kõrvetised kaovad pärast mao bypass-operatsiooni.

Migreen kaob või leevendub 57% tõenäosusega.

Maksa steatoos ehk rasvumine paraneb või leevendub 90% juhtudest.

PCOS-i sümptomid vähenevad ja menstruaaltsükkel korrapärastub 78% juhtudel.

Naise viljatuse korral suureneb oluliselt nii loomuliku kui ka meditsiiniliselt assisteeritud viljastumise tõenäosus.

Selja- ja liigesevaevused vähenevad.

Allikas: www.kaalukirurgia.ee VEEBRUAR 2021

25

C

ILUKLIINIK LASERMED

Teie naha sära ja ilu LaserMediga Lifestyle Balticu lugejatele juba tuntud ilukliinik LaserMed soetas sel hooajal uue Lumenise laseri M22, mis pakub ainulaadset võimalust lahendada mitmesuguseid dermatoloogilisi probleeme. Protseduuride hulka kuuluvad näo fotonoorendus, akne ja aknearmide ravimine, kapillaarilaiendite eemaldamine ning näo pigmendilaikude, tätoveeringute ja püsimeigi eemaldamine.

FOTO: LaserMed

U

SA ettevõte Lumenis on esteetilise meditsiini spetsialistide seas tuntud juba üle 20 aasta. Lumenis on IPL-tehnoloogia teerajaja, kes on välja töötanud multiplatvormi M22. Seade M22 asendab nelja moodulit ja suudab vaid mõne seansiga lahendada tõsiseid esteetilisi probleeme: ravib aknet, eemaldab pigmendilaigud ja kapillaarilaiendid ning fotonoorenduse abil isegi sügavad kortsud. Kosmetoloogia valdkonnas on Lumenise seade M22 ainulaadne „kosmosesüstik“, mille tulekuga avanes väga palju uusi võimalusi. M22 vaieldamatu eelis on see, et sellega tehtavad protseduurid ei ole invasiivsed, ei tekita traumasid ja puudub protseduurijärgne taastumisperiood. Samuti on meetodi ohutus tõendatud: Lumenise seadme M22 on heaks kiitnud USA toidu- ja ravimiamet ning seda kasutavad maailma juhtivad spetsialistid. Protseduuri ajal ei rikuta naha pH tasakaalu ja säilib pärisnaha lipiidikiht.

Hoolimata sellest, et kosmetoloogiamaailmas on üha rohkem uusi fotonoorenduse seadmeid ja eri tootjate kõikvõimalikke lasereid, jääb ettevõte Lumenis IPL-tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutamise, laserepilatsiooni ning CO2-laserite valdkonnas juhtivale positsioonile.

Teie nahk saab sellise jume, nagu oleks see Photoshopis töödeldud, kuid see pole ideaalne ainult pildil, vaid ka reaalsuses.

IPL-i (intensiivne impulssvalgus 26

VEEBRUAR 2021

lainepikkusega 400–1200 nm) abil tehakse järgmisi protseduure.

Fotonoorendus – soovitatav patsientidele, kel on avaldunud esimesed fotovananemise nähud. Näolt aastate eemaldamiseks on fotonoorendust kasutatud juba pikka aega. Lumenise M22 on selles vallas suur samm edasi ning 20-aastase kogemuse ja teaduslike uuringute kvintessents. Spetsialisti käes muutub LaserMedi seade ülitõhusaks fotonoorenduse instrumendiks. Tänu IPL-mooduli peenhäälestusele mõjub soojuseks muundunud valgusenergia ülitäpselt naha pigmendistruktuuridele, tekitades uued ja terved koed ning soodustades naha loomulikku noorenemist, kahjustamata seejuures epidermist.

Valgusimpulsi valikuline punktmõju säästab teie nahka ja võite kohe pärast protseduuri tavaelu juurde naasta. Pärast mõnda seanssi taastatakse naha pingsus, nahk muutub siledamaks ja elastsemaks, näo ovaal on märgatavalt pinguldunud ja kortsud silenevad. Selle mooduli kasutamine ühtlustab naha jumet, soodustab toitainete ringlust, prinkust ja elastsust.

Protseduur on eriti soovitatav vananemise profülaktikaks.

Näol olevate kapillaarilaiendite ravi – laseri valgus mõjutab täpselt veresoonte struktuure ja hemoglobiini ega riiva terveid naharakke. Isegi noorel näol on mõnikord näha esteetilist ebatäiuslikkust. Kapillaarilaiendid, rosaatsea ja kuperoosa ei ole nii ohutud, kui eeldatakse. Laienenud kapillaaridesse jääb veri seisma, mis soodustab naha põletikulisi protsesse. See-

tõttu on oluline neid õigel ajal ravida: siin tulebki appi Lumenise seade M22.

Pärast protseduuri kaovad kapillaarilaiendid ja pidev punetus jäljetult ning kõike seda tüsistuste ja taastumisperioodita.

Akne fotoravi – IPL-kiirgus mõjub soolanäärmetele ja aknet põhjustavatele bakterite kogumitele. See vähendab põletikulisi piirkondi ja alandab naha rasutaset. Eriti tõhus on protseduur koos teiste akneravimeetoditega. Akne ravimine Lumenise M22 abil stimuleerib pärisnaha mikrovereringet ja lokaalset immuunsust, normaliseerib rasunäärmete tegevust ning parandab naha üldist seisundit. Praktika on näidanud, et vaid mõned protseduurid koos kompleksteraapiaga lahendavad akneprobleemi jäädavalt.

Rosaatsea fotoravi – valgusmõju vähendab põletikku ja laienenud pindmisi veresooni ning eemaldab punetuse.

Pigmendilaikude ravi – laseri valgus mõjutab melaniini ülejääki: soojendab seda ja hävitab järk-järgult.

Ebaühtlane näonahk rikub üldmulje.

Nüüd on uue tehnoloogia abiga pigmendilaikude ja tedretähnide eemaldamine väga lihtne. Lumenise M22 avab probleemi edukaks lahendamiseks uusi võimalusi. Spetsiaalselt kliendi jaoks valitud otsakute ja valgusfiltrite abil ravib arst valitud nahapiirkonda. Valgusvihk sihib melaniini, mis võtab endasse maksimaalse koguse laserenergiat. Tänu sellele soojenevad valitud kohad, pärisnaha hüperpigmenteeritud piirkonnad kooruvad ja asemele tekivad terved rakud.

Näonahk muutub ühtlaseks. Arst saab Lumenise seadmel M22 valida sobiva programmi, et see mõjutaks valitud piirkondi, mis teeb protseduuri ohutuks ja etteaimatavaks.

Lisaks saab LaserMedi kliinikus spetsiaalse pikaimpulsilise laseriga (Q-Switched Nd:YAG) eemaldada edukalt tätoveeringuid, teha süsinikuga laserkoorimist ning ravida hüperpigmentatsiooni näol ja kehal.

Enne protseduuri peab arst patsiendiga nõu pidama, et välja selgitada võimalikud vastunäidustused ja otsustada, kas konkreetne ravi on tõhusa tulemuse saavutamiseks efektiivne.

Tere tulemast LaserMedi kliinikusse!

ILUKLIINIK LASERMED TEGEVUSLUBA L05109 VESIVÄRAVA 50, 2. KORRUS KADRIORU PLAZA TELEFON: 640 4022 WWW.LASERMED.EE FACEBOOK: LASERMED.ESTONIA INSTAGRAM: LASERMED_ESTONIA

C

LIIKUMINE

10 000 sammu või hantel – kummast on vanas eas rohkem kasu?

Intrigeerivale küsimusele on üsna ühene vastus: ideaalis võiks kavva võtta mõlemad. Miks aga selline küsimus on üldse tõusnud? Põhjuse leiame uuringust, mis tõmbab võrdusmärgi jalutamise ja kepikõnni kui spordi ning kõrgemas vanuses kukkumise tõttu lõhutud põlvede, puusade ja käte vahele. Kuidas, seda vaatlemegi lähemalt.

Tekst: Martin Hanson Foto: Unsplash

K

ust on üldse tulnud tõdemus, et iga päev peaks inimene tegema vähemalt 10 000 sammu? Esimene vastus oleks kohe ehk see, et ju on see arstide kokkuleppena välja hõigatud päevase aktiivsuse miinimum, mis hoiab eemale infarktid, insuldid, podagra, hoiab liigesed toimivana ja tõstab toonust. Teine vastus võiks olla, et selle taga on fitnessigurud ja erinevad treenerid, kes on sellise nõuande andud oma õpilastele, vabaks päevaks näiteks. Reaalsus on aga meie kõigi arvamusest ja teadmisest palju põnevam.

10 000 sammu reegli taga ei ole keegi muu kui keegi neljast Kashio vennast või mõni nende alluv, kes 80ndatel Casio uusi digitaalseid käekelli lõid.

Nimelt olid neil kelladel peal toona innovaatilised sammulugejad. Kuskil kellatootja või kella turundaja peas koorus idee müüa kelli justnimelt selle rõhuga, et kuna inimene PEAB iga päev kõndima 10 000 sammu, võiks seda teha koos Casio kellaga. Kui hiljem arstidelt küsiti, kas mõttel on jumet ja kas meditsiiniliselt on kõik korrektne, siis saadi vastuseks, et igasugune liigutamine on parem kui mitteliigutamine. Nii saigi 10 000 sammust reegel, mis levis üle planeedi. Me kõik teame, et võiks iga päev 10 000 sammu teha. C’est la vie …

Muskel üle võhma Jõusaali ja hantlite sikutamisega käib siiani kaasas tõsine stigma. Tõdemus, et jõusaalis käivad vaid “ajudeta musklimäed ja blondid bimbod”, on ehk muutunud, kuid siiski peljatakse seda paika erinevatel põhjustel, millest peamiseks võib pidada seda, et kardetakse liiga musklisse minna. Lihasega on lihtne, lihast peab kasvatama ja seda regulaarselt. Samal ajal on metsas jalutamises või jooksmises, kepikõnnis 28

VEEBRUAR 2021

värskust ja glamuuri. Kui ausalt mõlemale pilk heita, siis on iga mainitud liikumine sama tobe ja sihitu.

Oluline on aga siinkohal märkida, et parima tulemuse saavutamiseks tuleks lisaks aeroobsele treeningule teha ka üsna korralikult anaeroobset jõusporti. Miks? Aga sellepärast, et libedaga ei kukuks puusa või põlve katki ega peaks invaliidsusega tegemist tegema. Et tasakaalu kaotades ei kukuks nagu kaltsunukk või kott kartuleid pikali, vaid oleks jõudu selle takistamiseks. Uuringud on näidanud, et on konkreetne korrelatsioon kukkumise ja jõutrenni või võhmaspordi tegemise vahel – viimasega tegelejad kukuvad talvise libedaga tihemini ja lõhuvad luu või nikastavad jäseme.

Me kõik oleme kas hoolimatusest või lihtsalt juhuslikult sattunud libedal teel olukorda, kus jalad kaovad alt.

Nõrga lihaskonnaga inimene ei suuda gravitatsioonile vastu panna, olgugi et keha reageerib ja püüab tasakaalu saavutada. Mida ei ole, on lihaskude, milles peidetud paine ja treenitud jõud suudaks olla vastukaaluks planeedi külgetõmbele. Nii kukutakse ja edasi on tee üheksal juhul kümnest röntgenimasina alla ning edasi kipsisidumisele. Võhm aitab trepist lihtsamalt üles, jõud lihastes aitab aga end üldiselt paremini tunda.

Need, kes on arendanud välja lihased ja neid toonuses hoiavad, suudavad libedustele vastu seista: vahel on tulemuseks tahtmatu spagaat ja sellest rebenenud hargivahe – millele vahel järgnev pealtvaatajate aplaus –, kuid luu ja liigesed on ühes tükis ning elu läheb edasi. Moraal on siin see, et vanusest ja soost hoolimata ei tohiks keskenduda ainult aeroobsele või ainult jõutreeningule. Valige omale üks aeroobne ala ja tehke ära jõusaali kuu-

JOOKSMINE HOIAB AJU TÖÖS Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.

Rootsi tuntud Karolinska instituudis arstihariduse saanud ja praegu psühhiaatrina töötav Anders Hansen kirjutab oma raamatus “Tugev aju”, et just liikumine – jõutreeningud, aga peaasjalikult just jookmine – on see, mis hoiab aju töös, noorena ja võimekana ka hilisemas eas. Täpsemalt kirjeldab Hansen raamatus seda, kuidas parimad ideed tulevad pärast tempokat jalutuskäiku või jooksuringi. Näitena toob autor välja maailmakuulsa kirjaniku Haruki Murakami, kes uue raamatu kirjutamisel peab ülitugevat distsipliini, kus jookseb igal hommikul mitu tundi, mille järel asub kohe kirjutama, suutes lühema aja jooksul teha efektiivsemalt tööd. Liikumine on muuseas ka parim dementsust ennetav ravim, sealhulgas nende jaoks, kellel on pärilik soodumus dementsuse tekkeks.

kaart. Treeningutel tehke ühel päeval aerobset trenni – jookske, jalutage, sikutage saalis ergomeetrit, sõitke ratast vms – ja teisel sinna kõrvale jõutreeningut. Nii ei aja kiirem kõnnak hingeldama ja kui jala alla jääb banaanikoor, suudavad lihased teid ehmatuse järel püsti hoida.

Arvatakse, et kehalise vormi saavutamiseks pole joosta vajagi Vahemärkus: mida tugevamad ja suuremad on lihased, seda kiirem on meie ainevahetus, seda tugevam on meie keha enda rasvapõletus, seda suurem on meie painduvus ja võime olla aktiivne. Jooksmine on aga kõige suurema vigastuste hulgaga sport – 70 protsendil jooksjatest on aastas üks tõsisem vigastus –, mille tegelik kasu veresoonkonna tugevdamisele on äärmiselt väike.

Grenadas asuva St. George’i ülikooli uuring vaatles 4000 regulaarset treenijat ning avastas, et kuigi mõlemad tegevused – nii jõutreening kui ka aeroobne sport – on kasulikud, on raskuste tõstmine ja keha regulaarne äärmise pinge olukorda panemine südame tervise parandamiseks kordades kasulikum.

Jookske, jalutage või pedaalige, kuid igal juhul astuge sisse ka jõusaali – see on kasulikum südmele ja vanemas eas ei kuku puusa katki, kuna tugevam lihaskond hoiab end peaaegu et ise püsti.

Kiire ja tõhus – valu puhul!

Ice Poweri külmageel leevendab valu ja aitab pehmete kudede vigastustel paraneda.

Ice Poweri külmageel alandab naha temperatuuri 5–7 °C. Mentooli ja etanooli füüsiline jahutav mõju on pikaajalisem kui tavapärase külmaravi puhul ja seega on valu vaigistav toime tugevam.

Ice Poweri külmageel • • • •

ohutu valu leevendamine ilma ravimiteta sobib kogu perele toimeained on mentool ja etanool kliiniliselt tõestatud toime*

Ice Poweri külmageelid sobivad järgmistes olukordades: • kaela ja õlgade valu • lihaspingest tulenev peavalu • lihastest tulenev seljavalu • laste kasvuvalud • närvivalud • taastumine pärast füüsilist treeningut

Ice Power Plus • lihaspinged • lihaste parema taastumise taga-

Ice Poweri külmasprei

miseks pärast füüsilist pingutust

• lihastest tuleneva seljavalu korral • paistetuse vähendamiseks

Ice Poweri külmasprei tagab kiire ja tõhusa jahutuse pehme koe vigastuste (nt venituste, nihestuste ja rebendite) esmaabimeetmena.

pärast vigastusi • tenosünoviidi ravimiseks • soovitatakse eelkõige pikaajalise valu korral

Ice Power Arthro Ice Power Arthro on mõeldud valu leevendamiseks ja paistetuse alandamiseks liigestes. Jahutav mõju põhineb mentoolil ja eukalüptiõlil.

Samuti sisaldab see glükoosamiini, kondroitiini ja MSM-i, mis on liigese hea enesetunde jaoks olulised.

meditsiiniseade

MÜÜGIL APTEEKIDES

* Efficacy of Cold Gel for Soft Tissue Injuries; A Prospective Randomized Double-Blinded Trial.

Airaksinen et al. The American Journal of Sports Medicine, Vol. 31, No. 5, 2003

C

MERIMETSA HAMBAKLIINIK

Kas sina oled valmis naeratuseks maskita?

Suuhügieeni olulisusest räägib Merimetsa Hambakliiniku suuhügieeniõde Dagmar Meedla.

V

aatamata kogu maailma ja Eestit raputanud viiruspandeemiale ning enamiku inimeste jaoks mitmes mõttes keerulisele aastale, ei tohiks kindlasti unustada oma suu tervise eest hoolitsemist, et vältida hiljem suuremaid tervisemuresid hammastega ja ka suuremaid kulutusi. Õnneks saame ka praeguses olukorras pakkuda hambakliinikus patsiendile maksimaalselt turvalist külastust, kasutades isikukaitsevarustust ja täiendavaid viirusetõrjevahendeid ning pidades kinni kõikidest ettenähtud ennetusmeetmetest.

Hea suuhügieeni tulemus on selline, kui suu lõhnab hästi ja igemed näevad terved välja. See tähendab, et hambad on pestud ja puhtad. Igemed on roosakad, pringid, ei valuta ja pestes või niiditades ei veritse.

Hoolimata heast suuhügieenist jäävad hambaid pestes ja niiditades mõningad piirkonnad tihtipeale suus korralikult puhastamata. Selle tagajärjel jääb hammaste pinnale, igemepiirile ja hammaste vahedesse hambakatt. Hambakatu moodustumine ham-

bakiviks sõltub sülje mineraalisisaldusest ja on seetõttu väga individuaalne. Hambakatuga on seotud mitmeid haiguslikke seisundeid. Et neid ennetada, on vajalik regulaarselt hambaid puhastada ehk hambakattu eemaldada. Hambakatus sisalduvad bakterid tekitavad igemepõletikku ja hambakaariest. Kaugele arenenud igemepõletik võib tekitada hammast ümbritsevates kudedes põletikku, mis viib luukaoni ja seetõttu võime hammastest ilma jääda.

Suuhügieeni kontrolli võiks teha 1–2 korda aastas suuhügienisti (suuhügieeniõe) või hambaarsti juures. Suuhügieeni visiidi käigus tehakse vajadusel hammaste sügavpuhastus. Nn AirFlow pärlipesuga eemaldatakse pigment ja katt. Pärlipesu hambaid ei valgenda, aga eemaldab hammastel oleva pigmendi, mis jätab mulje, et hambad on valgemad, ja toob esile hammaste loomuliku tooni.

Hambakivi eemaldatakse ultrahelimasinaga, mis on patsiendile ohutu. Ultraheli tekitab võnkumist skeileri (kiirelt vibreeriva peenikese instru-

Alumiste esihammaste taha kinnitatud hoide- ehk reteinertraat 30

VEEBRUAR 2021

mendi) otsal ja raputab suurema osa hambakivist lahti. Reeglina on vaja hambakivi täiendavalt eemaldada ka mehaaniliselt. Protseduuri lõpus hambad poleeritakse, et hammaste pind oleks võimalikult sile ja libe. Patsiendid tunnevad kohe pärast protseduuri suus head ja värsket tunnet. Kui patsiendil on ebamugav, saab teha sellist protseduuri tuimestusega.

Hammaste puhastamise visiidile on oodatud kõik inimesed, sõltumata vanusest. Juba lapseeas tuleks alustada õige suuhoolduse harjumuse kujundamisega. Lisaks hammaste puhastusele annab suuhügieeniõde patsiendile ka juhiseid koduseks suuhoolduseks, jagab toitumisnõuandeid, et hoida hambad terved, ja innustab vajadusel patsienti parandama oma tervisekäitumist. Vastuvõtul patsienti nõustatakse ja patsient saab omandada uusi suuhügieenivõtteid. Suuhügieeniõde aitab vajadusel kontrolli all hoida ka juba diagnoositud igemehaiguseid, kuid igemehaiguseid diagnoosib ja ravib vastava eriharidusega hambaarst ehk parodontoloog.

On väga oluline, et iga patsiendi suuhügieen oleks korras enne restauratiivse või ortodontilise raviga alustamist. Põhjalik hammaste puhastus peaks tegelikult eelnema ükskõik millisele hambaraviteenusele. Regulaarsed suuhügienisti külastused aitavad pikendada hammaste ja proteeside (kroonide ja implantaatide) eluiga ning võimaldavad hambaravi tulemusel püsima jääda. Aegajalt peaksid laskma kontrollida oma suuhügieeni ja tegema põhjalikumat puhastust nii need patsiendid, kes kannavad aktiivseid suhu kinnitatud ortodontilisi aparaate (nt breketeid), kui ka patsiendid, kes on ortodontilise ravi juba läbinud ning kellel on suus kinnitatud hoidetraadid ehk reteinerid, mille ümbrusesse kipub aja jooksul kogunema pigmenti ja hambakivi.

Kas sina oled kindel, et sinu suuhügieen on piisavalt hea? Saad kergesti oma kahtlused hajutada ja lihtsa vaevaga säravalt puhtad hambad, kui külastad regulaarselt hambaarsti või suuhügienisti.

Reteineri ümbrusesse tekkinud hambakivi ja pigment

Saavuta kauni välimusega nahk loodusliku superaine kakaovõi abil Valmistatud vastutustundlikult toodetud toorkakaovõist koos loodusliku e-vitamiiniga.

Palmersi kakaovõi on igapäevane lahendus teie karedale, kuivale ning tundlikule nahale. Kiiresti imenduv kreem aitab tõhusalt leevendada ja pehmendada ka kõige kuivemat nahka, tasandab arme ja saavutab terve välimusega kauni jume.

P arabeenivaba S obib ka atoopilisele ja tundlikule nahale S obib ka ekseemiline kalduvale nahale

ILMA LÕHNATA UUS!

www.palmers-shop.ee

Kotka Tervisemaja – terviseaudit Terviseaudit on teenus, mille käigus tehakse erinevate elundkondade funktsiooni mõõtvaid esmaseid meditsiinilisi uuringuid.

Terviseaudit on suunatud ja sobib eelkõige inimestele, kellel selgeid haigussümptomeid ei ole, aga soovitakse veenduda oma heas tervises või märgata esmaseid tunnuseid, et tervis pole päris korras.

Kotka Tervisemaja terviseaudit hõlmab erinevates tervisemaja kliinikutes tehtavaid uuringuid ühe paketina, st korraldame Teie poolt valitud uuringud ühel päeval, üksteise järel ja Teie jaoks optimaalse ajakuluga. Pärast uuringute läbiviimist on Teil võimalik saada kirjalik kokkuvõte uuringute tulemuste kohta (Teie e-posti aadressile) või tulla arstivisiidile, kus Teile tulemusi lähemalt tutvustatakse, Teie küsimustele vastatakse ning vajadusel edasisteks uuringuteks ja konsultatsioonideks soovitusi antakse.

Uuringute tegemine võtab aega umbes 2 tundi.

Täpsem info tel 615 4115 või kodulehelt www.tervisemaja.ee/terviseaudit/ Terviseauditi teenust Kotka Tervisemajas korraldab Dermatoonkoloogia Kliinik OÜ (Niine Nahakliinik), litsentsi number L02718.