Ă„RIPARKIDE Ăźlevaade
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Mai 2018
KOGEMUS LOEB
• Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
• • • •
Hoonete ehitus Projekteerimis-ehitustöövõtt Kinnisvaraarendus Tööstus- ja laohoonete ehitus vastavalt kliendi vajadusele
Oleme asjatundlik partner ja toetame teid teie ehitusettevõtmistes.
ehitustrust.ee
Äriparkide maastikul uidates Eestis on väga palju juba arendatud ja veel arendamisel tööstus-, tehno- ja logistikaparke. Millega neis tegeletakse? Anname lehes põgusa ülevaate. Muuga Tööstuspargist liiguvad kaubad igasse ilmakaarde. Muuga Tööstuspark sobib eriti hästi neile ettevõtetele, kes saavad kasu suurepärasest transpordiühendusest ning vabatsoonis tegutsemise eelistest. Tallinna Sadamale kuuluv 76 hektari suurune Muuga Tööstuspark asub Eesti suurima ja sügavaima kaubasadama territooriumil. Populaarne tööstuspiirkond on IdaVirumaa, kus elanike arv on 144 000 – sama palju kui Tartu maakonnas. Viimase viie aasta jooksul on Ida-Virumaal ettevõtted teinud põhivara investeerin-
guid üle 2,3 miljardi euro, seda on neli korda rohkem kui Tartumaal – tööstus areneb väga kiires tempos, mistõttu kasvab vajadus äriteenuste järele. Paldiski konkurentsieelised põhinevad globaalsetel arengutel. Piirkond on pikkade traditsioonidega tööstus- ja logistikakeskus. Eesti keskmisest oluliselt suuremat rikkust loovate ettevõtete ning kohaliku omavalitsuse ja eraettevõtluse aktiivse koostööga on see Läänemere piirkonna atraktiivne tööstuskeskus, kus 450 ha tööstusarendusteks sobivat maa-ala ootab kiirest arengust
ja kõrgemast lisandväärtusest huvitatud ettevõtjaid. Andrus Piir rõõmustab 15 aastat tagasi loodud Tänassilma tehnopargi üle. Kõige uuem park, mida parasjagu Mergo Holdinguga arendatakse, asub Vaidas, kuid tänu korralikele mahasõitudele Tallinna-Taru maanteel saab sealt hõlpsalt igale poole, ka sadamatesse. Nii et logistilises mõttes suurepärane asukoht, kuigi kaugus Tallinnast hoopis teine. Nende kahe pargi vahe ajas on üsna suur. Mis selle ajaga muutunud on?
PAKRI ENERGY ISLAND Foto: Argo Viikvald
ÄRIPARKIDE ülevaade Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Taavi Lätti taavi.latti@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
MERGO HOLDING
Ettevõtja ja ametnik võiksid hingata rohkem samas rütmis
arendustasemes üht meelt ja ei hakanud koonerdama ega trikitama. Täitsa kobe ka praeguses mõõtmes, kuigi vanust juba üle 15 aasta. Toona tundus see olevat linnast muidugi hirmkaugel. Meie kõige uuem park, mida parasjagu Mergo Holdinguga arendame, asub näiteks natuke Jürist edasi Vaidas, kuid tänu korralikele mahasõitudele Tallinna-Taru maantee mõlemas suunas saab sealt hõlpsalt igale poole, ka sadamatesse. Nii et logistilises mõttes suurepärane asukoht, kuigi kaugus Tallinnast hoopis teine. Nende kahe pargi vahe ajas on üsna suur. Mis selle ajaga muutunud on? Üsna palju, võtame või maa hinna. Aga see selleks. Hoopis olulisem on, mis tulevikus muutuda võiks, et meil kõigil siin riigis veel paremini läheks. Miks näiteks võtab detailplaneeringu tegemine aega neli-viis aastat? Kui tegu on n-ö avaliku huvi objektiga, käib asi, nagu ta käima peab, aga erasektoril läheb vahel üsna kaua aega. Tahad liita mõne ettevõtte jaoks tehnopargis kaks krunti üheks, algatada tuleb uus detailplaneering, siis pead olema valmis, et välisinvestoril kaob asja vastu huvi, kuna kogu protsess venib pikale. Ühtsus ametnike ja ettevõtjate vahel võiks olla suurem. Vahel tundub, et oleme nagu vaenlased – see ei puuduta muidugi kõiki, kuid üldises mõttes peaks meie vahel valitsema sünergia. Võimalusi elu siin Eestis inimeste jaoks paremaks teha on tohutult. Vahel tekib lihtsalt küsimus, kas see on taotluslik, et seda ei tehta. Aga usun siiralt, et seegi ükskord muutub.
„Käisin just tsikliga nagu 30 aastat ajas tagasi,” räägib Baltikumi esimese tehnopargi looja, kiites Eesti käekäiku viimasel veerandsajandil.
Andrus Piir on tagasi Rumeenia päikese alt ja kehvematelt teedelt kui meil – nii ta väidab, kui kirjeldab järjekordset tsiklireisi koos pulli seltskonnaga, kus kõik nii viiekümnesed, kes võtavad elu rahulikult. Ja jumal tänatud. „Sõidame niisama ringi, uurime, mis kus on. Igaüks muidugi oma vaatevinklist,” räägib Andrus ja lisab, et kui tee viib mõnest tehnopargist mööda, siis jääb silm ikka peale. Kuidas siis tundub see sinu ja meie regiooni esimene tehnopark võrreldes välismaistega? Tänassilma üle olen õnnelik ja happy. Rõõmustan siiani, et olime kohe partneritega
KAUPMEHE 7, TALLINN, 10114 tel +372 503 1290 piir@mergo.ee
www.mergo.ee
FAVORTE
Tähetorni tehnopark – perspektiiv tulevikku koos läbimõeldud lahendustega Tähetorni Tehnopark oma muljetavaldava 20,5 ha suuruse arendusalaga on sobilik tootmis-, laondus-, logistikaja kaubandusettevõtetele.
Kokku kahe kehtestatud detailplaneeringu järgi on tehnopargil 26 krunti ning detailplaneeringutega ettenähtud ehitusmahtu kuni 150 000 m2. Lähedusse jäävad Põhja-Eesti üks suurimaid kaubanduskeskusi Rocca Al Mares, TTÜ Tehnopol ning Laki ja Mustjõe tänavate tööstuskvartal. Asukoht tiheda liiklusega Paldiski maantee ääres Lääne-Tallinna Haabersti linnaosas tagab hea ühenduse kesklinnaga, mis omakorda paraneb Haabersti mitmetasandilise ristmiku rekonstrueerimisega. Tehnopargile juurdepääsuks ehitatakse välja fooriristmik, mis tagab parema ligipääsu ja nähtavuse, sellele lisaks on linnal koostamisel Tähetorni tänava rekonstrueerimisprojekt. „Tähetorni Tehnopargis käib esimese etapi kommunikatsioonide ja juurdepääsuteede ehitus,” kommenteerib Uus Maa Property Advisorsi konsultant Kristen Tamm. „Esimene väljaüürimiseks mõeldud stock-office’i tüüpi hoone valmib juba sel aastal.” Kõrvale kerkivad elamurajoonid koos
lähedal asuva pargiga hajutavad kiiresti ettekujutuse tehnopargist kui massiivsete ehitiste ja suurte suitsevate korstnatega hoonete kompleksist. Detailplaneering koos tugeva linna põimitusega loovad lisaks laopindadele soodsad tingimused mitmekordsete ärihoonete ehitamiseks.
Arhitektuurselt ühtne, võimalustelt paindlik ja mitmekesine Paindlikkuse mõiste on muutunud üha enam põhjendamist nõudvaks klišeeks, kuid just seda Tähetorni Tehnopark tänu arendaja visioonile ja detailplaneeringule pakkuda suudab. Tähetorni Tehnopark võimaldab äripindade müüki nii tervete hoonete kaupa kui ka eraldi hooneosadena. Kui reeglina üüritakse lao tootmispindasid kas hoonete või bokside kaupa, siis Tähetorni Tehnopark pakub võimalust neid ka osta, mis ärikinnisvara ega ka teiste tehnoparkide puhul ei ole sugugi tavaline. Arendajate või hoone omanike esimene eelistus on alati olnud pigem omada tervet hoonet korraga või müüa hoonet tervikuna – seda puhtalt haldamise ja toimetamise mugavuse poolest. Siin avaldub Tähetorni Tehnopargi oluline eelis oma laiemate võimaluste poolest: kuna ehitusõigust ja mahtu kruntide mõistes on ühel arendajal palju, võimaldab see olla paindlik vas-
tavalt ettevõtte soovidele. Rentida 400 ruutmeetrit boksi või hoopis osta 7000 ruutmeetrit hoonet – Tähetorni Tehnopargis on see võimalik. Samuti ei pakuta sellistel juhtudel tihtipeale ostuoptsiooni ehk võimalust kokkulepitud tingimustel konkreetse perioodi üürimise järel pind välja osta. Ka siinkohal on Tähetorni Tehnopargil välja käia oluline eelis ja ettevõtetele vastu tulla – piisab ettevõtte üürisoovist ning koos üürilepingu tingimustega lepitakse kokku tingimused ja loogika ostmise kohta ehk ostuoptsiooni realiseerimise võimalus. Üürihinnad algavad 5,2 €/m2, olles Tähetorni Tehnopargi tingimustele ja uutele hoonetele vaatamata vägagi konkurentsivõimelised. Kindlasti ei pea paika eeldus, et vanemad tööstuspargid suudaksid alati ka soodsamaid hindu pakkuda.
Energiasäästlikkus ja suured infrastruktuuri võimalused Elektrivõimsuseks on ligi 3000 amprit. Energiasäästlikkuse tõttu jäävad kõrvalkulud mõistlikuks ka kliendile, kellel vaja päevas korduvalt kaupa edasi-tagasi transportida. Tehnoparki rajatakse suuri vooluhulkasid võimaldav joogi- ja olmevee survetõstepumpla, misvõimaldab suuremat sõltumatust Tallinna linnavõrgu survetest.
Tähetorni Tehnopark on Favorte sidusettevõte, mis arendab nii Ringtee Stocki kui ka Tähetorni Tehnoparki. Favorte on 1993. aastal Eesti kapitalil asutatud ja Eestis tegutsev ettevõte, mis peab oma missiooniks nüüdisaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomist.
4 € laopind ja 6 € büroopind – üürnik valib pinnasuuruse Ringtee Stock on logistiliselt hea juurdepääsuga lao-kontori-esinduse tüüpi ärihoone Tallinna ringtee ääres. Paiknemine ringtee magistraalil võimaldab head ligipääsu Tartu ja Peterburi maanteele ning Suur-Sõjamäe kaudu Tallinna linnale. Hoone energiatõhusust iseloomustab energiamärgis B, mis tähendab väga madalaid kõrvalkulusid. Ruumiplaneeringud on hästi läbi mõeldud ning iga väljaehitatud ruutmeeter hoones leiab efektiivse kasutuse. Hoones on võimalik üürida endale sobiva suurusega lao- või tootmispind. Vajadusel saab juurde üürida ka kontoriruumid, tehes sellest üürijale suurepärase built-to-suit-lahenduse. http://tahetornitehnopark.ee http://www.ringteestock.ee/
MAI 2018 • ÄRIPARKIDE ülevaade • 5
PAKRI ENERGY ISLAND
Tööstused kolivad järjest enam Paldiskisse Foto: Argo Viikvald
Keskkonnasõbralik ja digitaliseeritud tööstus koos vajaliku tööjõu, lokaalse energiatootmise ja logistilise taristuga defineerivad konkurentsivõimelise majandusruumi, mille naabruses areneb ka nüüdisaegne elukeskkond.
Paldiski oma pikkade traditsioonidega tööstus- ja logistikakeskusena, Eesti keskmisest oluliselt suuremat rikkust loovate ettevõtete ning kohaliku omavalitsuse ja eraettevõtluse aktiivse koostööga on Läänemere piirkonna atraktiivne tööstuskeskus, kus 450 ha tööstusarendusteks sobivat maa-ala ootab kiirest arengust ja kõrgemast lisandväärtusest huvitatud ettevõtjaid.
Paldiski konkurentsieelised põhinevad globaalsetel arengutel Paldiski tööstusalade konkurentsieelisteks on lokaalsel taastuvenergia tootmisel põhinev soodne elektrihind, arenenud logistikaahelad ja sadamainfrastruktuur koos paljude regulaarliinidega peamistesse ekspordiriikidesse ning tööstustele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu 50 km raadiuses. Tööstuste ja iseäranis logistikasektori digitaliseerumine ning rohetehnoloogiate laialdane kasutuselevõtt toetavad Paldiski tööstuskontseptsiooni elluviimist ning globaalsed suundumused võimendavad Paldiski konkurentsieeliseid. Logistikasektori digitaliseerumine muudab tarneahelad läbipaistvaks ja efektiivseks, mistõttu näiteks Tallinna Sadama eesmärk olla Läänemere uuendusmeelseim sadam loob senisest soodsama pinnase ka tööstusinvesteeringute realiseerimiseks Paldiskis.
6 • ÄRIPARKIDE ülevaade • MAI 2018
Kazuteru Arimura, Jaapani ettevõtte Blockhive OÜ tegevjuht: ”Pakri Teadus- ja Tööstusparki kolimise otsuse tegemisel sai määravaks Paldiski linnavõimu toetus ja positiivne suhtumine, Pakri unikaalne keskkonnasäästlik lähenemine ning eeldatav sünergia logistiliselt hea asukoha, rohelise energiavõimsuse ja tugivõrgustiku vahel.”
Kaupo Sisask, AS Bestnet, juhatuse esimees: „Alates oma loomisest 1990. a oleme rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks pidevalt oma tootmisprotsesse arendanud. Meie plaan sel aastal kogu oma tootmine hea logistilise asukohaga ja tööstusarengut toetavasse Paldiskisse üle tuua on osa meie konkurentsivõime kasvatamise strateegiast.”
Mart Undrest, Eesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liige: „Vajasime oma uue 30 inimesele tööd andva 4600 m2 pinnaga automatiseeritud kalakomponenditöötlemise tehase ehitamiseks süvasadama, heade logistiliste ühenduste ning loomulikult kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Paldiski oma paljude võimalustega vastas me ootustele enim.”
Põhjamere eeskujul Läänemeres tekkiv meretuuleparkide kiire areng ning soodne geograafiline asend teeb Paldiskist atraktiivse ehitusmaterjalide tööstuse piirkonna. Paldiski LNG-terminali ehitamine ja piirkonna ettevõtjate arendatav bioetanoolitehas jätkavad aga Paldiski traditsiooni nüüdisaegse keemiatööstuse keskusena. Põhja-Euroopa juhtiva rohetehnoloogia teaduspargi visiooni kandev Pakri Teadus- ja Tööstuspark kinnistab omakorda Paldiski kui rohetehnoloogiate arenguveduri rolli Eestis.
Sünergiat loovad innovatiivsed arendused ja koostöö Paldiski tööstuskontseptsioon seisneb energia- ja logistikalahenduste ning digitaliseerimise ühisarendamises fookusvaldkondade ehk ehitusmaterjalide, keemia-, toiduaine- ja metallitööstuse, masinaehituse, energeetika- ning logistikaprojektidega. Uskudes, et innovaatiliste mõtete realiseerimine on pikaajalise edu eeldus, ei oota me tööstusinvestoreid ainult väljastpoolt, ettevõtete koostöös arendatakse Paldiskis mitmeid rahvusvaheliselt olulisi projekte. Tänapäeva tööstus vajab inimtööjõu asemel järjest enam energia-
kasutusel põhinevat kõrgtehnoloogiat, mistõttu keskkonnasäästliku ja hea hinnaga energeetika roll kasvab ajas. Piirkonna taastuvenergial põhinev olemasolev elektritootmine (64 MW) ja käimasolevad suuremahulised energeetika arendused (500 MW Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaam, 75 MW taastuvenergia arendusi Pakri Teadus- ja Tööstuspargis, LNG-terminal koos 27 MW koostootmisjaamaga, Loode-Eesti meretuulepargi võimalik ehitamine Paldiski kaudu) koos lokaalse elektrivõrguga tagavad ühtlase ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise elektrihinna. Maailmas on jõukad ja õnnelikud need piirkonnad, kus erinevad ühiskonna osalised (ettevõtjad, kohalik kogukond ja omavalitsus, riik) suudavad defineerida ühised eesmärgid ning liiguvad koostöös eesmärkide täitmise suunas. Eesti esimese tööstustarbijate ja elektritootjate energiaühistuna moodustatud Team Paldiski on ettevõtete ja kogukonna koostöös arenenud piirkondlikuks investeeringuagentuuriks, mis viib ellu Paldiski eesmärki kujuneda Läänemere nüüdisaegse tööstuse keskuseks ja pakub investoritele kontaktpunkti, mille kaudu tegelda bürokraatiaga ning viia ellu oma äriidee.
• Paldiski eesmärk on areneda Läänemere nüüdisaegse tööstuse keskuseks. • Paldiski ettevõtted loovad Eesti keskmisest 2 x suuremat lisandväärtust. • Paldiski konkurentsieelised on soodne elektrihind, sujuv planeerimisprotsess, arenenud sadamainfrastruktuur koos paljude regulaarliinidega, tööstustele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu 50 km raadiuses. • Paldiskis arendatakse rahvusvaheliselt silmapaistvaid projekte – Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaam, Pakri Teadus- ja Tööstuspark, LNG-terminal, 2. põlvkonna biokütuste tehas. • Paldiski Tehnopark, valmis infrastruktuuriga kinnistud. http://omakodumaja.ee/objektid/paldiski-tehnopark, • PAKRI Teadus- ja Tööstuspark kuni 65 ha tootmismaad, valmis infrasturktuuriga kinnistud ja rendipinnad rohetehnoloogia- ja tootmisettevõtetele. www.pakri.ee • Paldiski Lõunasadama Tööstuspark sadama lähedust vajavale ettevõttele, 34 ha www.ts.ee/paldiski-toostuspark
VIIME TEIE KAUBA KOHALE KIIRELT JA SOODSALT Hind alates 4 EUROST
Täpsem info www.fastkuller.ee või telefonil +372 58273774
TALLINNA SADAM
Muuga Tööstuspargist liiguvad kaubad igasse ilmakaarde Muuga Tööstuspark sobib eriti hästi neile ettevõtetele, kes saavad kasu suurepärasest transpordiühendusest ja vabatsoonis tegutsemise eelistest.
Muuga sadamas asuvad kaubaterminalid: • 6 vedellastiterminali • segalastiterminalid (sh külmkompleks) • konteineriterminal • ro-ro-terminal • puistlastiterminalid • viljaterminal • väetiseterminal
Tallinna Sadamale kuuluv 76 hektari suurune Muuga Tööstuspark asub Eesti suurima ja sügavaima kaubasadama territooriumil. Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ning ärisuuna juht Margus Sitsi annavad ülevaate sellest, miks ettevõte võiks rajada oma tootmise ja/või logistikakeskuse Muuga Tööstusparki. Margus Vihmani sõnul sobib Muuga Tööstuspark väga hästi just neile ettevõtetele, kellel on vaja transportida suuri koguseid toorainet või kaupu ning kus transpordi osakaal toote või teenuse hinnas on kõrge, mistõttu on oluline sadama lähedus, kuhu kaubad tulevad suuremates kogustes laevadega. See, et Muuga logistika- ja tööstuspargi omanikuks on Tallinna Sadam, lisab tööstuspargi klientide jaoks koostöö usaldusväärsust – ilmselge on, et peagi börsil olev riigi osalusega ettevõte ära ei kao ning tege-
vust ei lõpeta. Tallinna Sadama usaldusväärsust kinnitab ka konsultatsioonifirma Sustinere sellekevadine uuring, kus analüüsiti majandusaasta aruannete põhjal saja Eesti mõjukama ettevõtte avatust ja läbipaistvust. Uuringust selgub, et Tallinna Sadam on neljateistkümne parima ettevõtte seas, kelle aruanne paistab silma suurema avatuse ja läbipaistvusega juhtimispõhimõtete ning ühiskondliku vastutuse kajastamisel.
Head ühendusteed ja vabatsoon Nagu öeldud, asub tööstuspark sadama alal ning ligipääs sadamakaidele ja terminalidele on väga hõlbus. Muuga Sadam on landlord-tüüpi sadam, see tähendab, et sadam on maaomanik ja ise terminaliteenuseid ei osuta. Maaomanik-sadam tegeleb sadama infrastruktuuri (kaid, platsid, juurdepääsuteed) rajamise, haldamise, parendamise ja aren-
damisega ning tagab ohutu navigatsiooni sadama veealal. Tööstuspark on väga lähedal Peterburi maanteele ning sealt omakorda saab Tallinna ringtee kaudu mugavalt sõita kõigile teistele suurtele maanteedele. Väga hea on ka raudteeühendus: sadamas on Eesti Raudtee kaubajaam, kust transpordikoridor viib nii Venemaale kui ka kaugemale ida poole. Sama hästi või veelgi paremini on teed avatud läänesuunal kauplejatele. Euroopa Liit soodustab merevedude ja raudteetranspordi eelisarendamist võrreldes teiste transpordiliikidega ning Rail Balticu
Ringtee Tehnopark asub Rae vallas Eesti ühe tihedaima liiklusega põhimaantee Tallinna ringtee Kurna liiklussõlmel – logistiliselt väga heas asukohas, kus teedeühendus Eesti eri suundadesse on eeskujulik. Arendusalale viivad juurdepääsuteed on asfalteeritud, paigaldatud on tänavavalgustus ning rajatud on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendused, sademeveetorustikud, gaasivarustus ja tuletõrje veevarustus. Tehnoparki viib ka Tallinna Nõmme linnaosa ning Kiili ja Rae valla elamupiirkondadega ühendatud kergliiklustee. Vabade kruntide suurused on 5606–8412 m2. Pakume müügiks krunte ja “võtmed kätte” põhimõttel müügiks või üürileandmiseks valmis hooneid vastavalt tellija lähteülesandele.
Lisainfo: www.ringtee.ee Ringtee Tehnopark OÜ info@ringtee.ee tel 522 9390
TALLINNA SADAM
Tööstuspargis on rajatud kõik vajalikud kommunikatsioonid kruntide piirideni Veevarustus ja kanalisatsioon – torustikud on rajatud krundi piirini. Gaasivarustus – gaasitorustik on välja ehitatud krundi piirini. Krundi valdaja kompenseerib vastavalt vajalikule võimsusele AS-i Tallinna Sadam poolt AS-ile Eesti Gaas tasutud liitumistasu. Elektrivarustus – elektrivõrguga liitumine vastavalt krundile installeeritud võimsusele ehitatakse välja liitumistasu eest. Telekommunikatsioon – sidekanalisatsioon on rajatud krundi piirini (konkreetsed sideühendused ehitab välja Telia Eesti AS vastavalt krundi konkreetsetele vajadustele krundi valdaja kulul).
multimodaalne kaubaterminal on samuti planeeritud just Muugale. Muuga Sadamast viivad konteinerilaevade regulaarliinid praktiliselt kõigisse Euroopa kaubasadamatesse, veeremi- ehk ro-ro-liin ühendab Muugat Soome suurima kaubasadama – Vuosaari sadamaga. Muuga sadamas vabatsoonis tegutseb ka Eesti suurim ja Baltimaade moodsaim konteineriterminal võimsusega kuni 600 000 TEU-d aastas. Peale selle on erinevad terminalid kõikvõimalike kaupade ladustamiseks ja ümberlaadimiseks. „Muuga Tööstuspark asub vabatsoo-
nis. Seega on tööstuspargis tegutseval ettevõttel võimalik tuua kaupu või toormeid väljastpoolt Euroopa Liitu, hoida neid piiramatu aja tööstuspargi territooriumil ning samuti lisada toodule enne edasimüümist lisaväärtust, näiteks kaup ümber laadida, pakendada või ümber töödelda ning sellest ka midagi toota. Kui edasimüük toimub samuti Euroopa Liidu piiridest väljapoole, ei kaasne ka kohustust tasuda impordimakse (sh käibemaksu). Samuti lihtsustab vabatsoon tolliprotseduure ning vähendab selleks vajalike dokumentide hulka,” selgitab Margus Sitsi.
Alustamine on kerge Muuga Tööstuspargi kogupindala on 76 ha, millest kolmandik on praeguseks juba tegutsevate ettevõtetega kaetud. Tallinna Sadam pakub oma klientidele pikaajalisi maakasutamise lepinguid. Hoonestusõi-
gus on võimalik seada tähtajaga kuni 99 aastat. Sadam on ette valmistanud kahe-kolme hektari suurused krundid, mida saab vastavalt vajadusele ühendada ja moodustada vajaliku suurusega krundi. Kõikidel kruntidel on olemas detailplaneering ning kommunikatsioonid on toodud krundi piirile. Tootmis- või laohoonete rajamiseks on vajalik ehitusluba ning kui see on olemas, saab kohe alustada ehitustöödega. Kõikide krundiväliste teede korrashoiuga tegeleb Tallinna Sadam. „Toetame uute liitujate tegevust nii palju, kui saame. Tavategevuse ehk tootmise ja ladustamise puhul on alustamine Muuga Tööstuspargis kerge, keerulisematel, nn erijuhtudel on vajalik keskkonna- või muu eriluba vastavalt seadusele,” selgitab Margus Vihman.
Loos kasutatud terminite selgitus Konteinerilaev – kaubalaev, mis ehitatud spetsiaalselt konteinerite vedamiseks. Ro-ro ehk veerem – veerem (ehk ro-ro-last) võib tähendada väga erinevat tehnikat – näiteks sõiduautod, veoautod, järelhaagised, põllumajandustehnika, metsa töötlemise veokid, ehitustehnika, bussid, aga ka kõiksugu muu üle 3500 kg registreeritud massiga ratastehnika, samuti rulltreilerid, millele saab laadida transpordi ajaks laadida kõiksugu erinevaid kaupu ning mis toimetatakse laeva ja laevast maha eraldi veduki abil. Ratastel on selle kaubagrupi juures määrav roll – kui muid kaupu tõstetakse laadimistehnikaga laeva ja laevalt maha, siis veeremkaubad veerevad. Need võivad seda teha nii omal jõul – autod jm ratastega liikurmasinad – kui ka laadimistehnika abil – treilereid näiteks veetakse eriliste vedukitega, sadulauto ootab järgmises sadamas ees. Ro-ro- ehk veeremilaev – ühe või mitme kaubatekiga laev, mis ehitatud spetsiaalselt veeremkauba vedamiseks.
IDA-VIRUMAA TÖÖSTUSALADE ARENDUS
Ida-Virumaal
tegutseb neli tööstusparki käivitamine väga kiire. Eesoleval sügisel käivitub Ida-Virumaa arenguprogramm, mis võimaldab praeguse info järgi finantseerida 10% investeeringutest (tootmisettevõtted) toetusrahadega,” märgib Kuusmik ning lisab, et seetõttu on just praegu projektide ettevalmistamiseks õige aeg.
„Ida-Virumaa tööstuspargid on suurepärane võimalus laiendada oma äri Eesti suuruselt kolmandasse maakonda,” märgib SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik. Ida-Virumaa soodne majandusgeograafiline asukoht Loode-Venemaa ja Euroopa Liidu vahel ning Läänemere ääres on tinginud heal tasemel tänapäevaste transpordiühenduste väljaarendamise kaubavahetuse ja logistika korraldamiseks Ida ja Lääne vahel. Ida-Virumaa elanike arv on 144 000, mis on sama palju kui Tartu maakonnas. Viimase viie aasta jooksul on Ida-Virumaal ettevõtted teinud põhivara investeeringuid üle 2,3 miljardi euro, seda on neli
Sobivate tingimuste loomine
Narva Tööstuspark.
korda rohkem kui Tartumaal – tööstus areneb väga kiires tempos, mistõttu kasvab vajadus äriteenuste järele. Mainitule lisaks toob Teet Kuusmik välja veel rea põhjuseid, miks Eesti ettevõtjal võiks olla kasulik tegutseda Ida-Virumaal.
„Tööjõu kättesaadavus on hea, kvalifikatsioon kõrge, on palju tööstuses töötamise kogemusega inimesi ja palgatase on konkurentsivõimeline. Ida-Virumaale koondub rahvusvaheline tootmine ja logistika. Tööstusparkide arendusprojektid on ette valmistatud, seega projektide
IVIA korraldab nelja Ida-Virumaal asuva tugeva tööstuspargi rajamist ja majandamist. Ajalooliseltki on Ida-Virumaa olnud suurte tööstusettevõtete piirkond. „Muutused hakkasid toimuma Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajal, kui plaanimajandus pöördus turumajandusele ja algas erastamisprotsess,” selgitab Teet Kuusmik. „Paljud ettevõtted ei suutnud muutustega kaasa minna. Need, kes suutsid ellu jääda, pidid konkurentsis püsimiseks alustama tehnoloogiasse investeerimist. Sellega vähenes ka tööjõuvajadus,” lisas ta. Kui 90ndate alguses oli Ida-Virumaal 120 000 hõivatut, siis
TALLINNAS • TARTUS • VIRUMAAL • KURESSAARES
ELEKTRILE kulub liiga palju raha?
KÜSI MEILT energiasäästlikku suruõhulahendust!
5
a
TEHASEGARANTIIGA
SAGEDUSMUUNDURIGA KRUVIKOMPRESSORID 10 • ÄRIPARKIDE ülevaade • MAI 2018
IDA-VIRUMAA TÖÖSTUSALADE ARENDUS praeguseks on see langenud 60 000-le. „Kui kaovad töökohad, kaovad ka inimesed,” tõdeb ta ning lisab, et IVIA eesmärk ongi olla maakondlik organisatsioon, mis tegeleb nii arendusprojektide elluviimise kui ka promotsiooniga. „IVIA täpsem eesmärk on meelitada tööstusparkide loomise ja kohaturunduse kaudu piirkonda uusi välis- ja kohalikke investeeringuid. Nendega kaasnevad ka uued töökohad. Kuid selleks, et välisettevõtted oleksid üldse siia tulemisest huvitatud, on vaja luua neile sobivad tingimused,” selgitab Teet Kuusmik.
Neli tugevat tööstusparki IVIA üks suuri saavutusi ongi olnud sobiva infrastruktuuriga maade ettevalmistamine. Praeguseks on detailplaneeringutega kaetud kokku 250 hektarit maad Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. „See pindala on jaotatud 134 krundiks. Muu hulgas oleme projekteerinud ja välja ehitanud taristud,” ütleb Teet Kuusmik. Sihtasutus on Ida-Virumaa piirkonna arendamiseks teinud investeeringud üle kaheksa miljoni euro, mida on osaliselt finantseeritud EAS-i meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine”. Erasektor on arendusse investeerinud lisaks üle 60 miljoni euro. „See näitab, et Ida-Virumaasse usutakse ja meid usaldatakse,” tõdeb ta. Suurim tööstuspark (130 ha) asub Narvas – Eesti suuruselt kolmandas linnas. Selle peamine sihtgrupp on toot-
mis- ja logistikaettevõtted, kelle ärimudel on seotud tegevusega nii EL-i kui ka Venemaa pool (müük, tootearendus, komponendid jne). Plusspunkte lisavad piiri lähedus, mitmekesine keele- ja kultuurikeskkond ning tööjõu kättesaadavus. Jõhvi Äripark (40 ha) näeb oma peamise sihtgrupina lokaalse logistika ettevõtteid, äriteenindust (näiteks eritehnika müüki või remonti suurtele tööstusettevõtetele), hulgimüüki ning väiksemat ja keskmist tootmist. Lepingud on praeguseks sõlmitud või sõlmimisel mitme toiduainetööstuse ettevõttega. Kohtla-Järve tööstuspark (80 ha) on võtnud välisturunduseks eraldi kaubamärgi Baltic Chemical Park ning ootab peamiselt energiamahukaid ja keemiasektori ettevõtteid. Kiviõli äripark (25 ha) koondab eelkõige väikeettevõtteid ning äriteeninduse pakkujaid.
Pehme maandumine Ida-Virumaal Ida-Virumaa tööstusparkides on taristuga maade hind 10–15 eurot ruutmeetri kohta. Hinnas sisaldub liitumine kõikide kommunikatsioonidega, v.a elektriliitumine. Infrastruktuur on krundi piirideni välja ehitatud. IVIA üheks suureks tugevuseks on soft-landing-programm uutele tulijatele. „IVIA pakub oma klientidele nende investeerimisprojektide realiseerumiseks vajaminevaid saatvaid teenuseid ning
toetab sisenemisel kohalikku äri- ja elukeskkonda,” selgitab Teet Kuusmik. Vastavalt vajadusele võib abi saada nii kohaliku omavalitsuse esindajatega kohumise korraldamisel, ärimudeli ja sektori analüüsil või mistahes muul tööstuspargis ettevõtte rajamisega seotud teemal, sh projekteerijate, ehitajate, finantseerijate ja töötajate leidmisel. Teet Kuusmik toob välja mitu põhjust, miks on hea rajada oma ettevõte juba toimivasse tööstusparki. „Kõigepealt kiirus – ettevalmistused on tehtud, detailplaneering kehtestatud (tavapärane ajakulu üks-kaks aastat), taristu on välja ehitatud (tavapärane ajakulu koos projekteerimisega üks aasta). Samuti taristu varustuskindlus: kuna taristu on ehitatud värskelt, on varustuskindlus väga hea. Uutel trassidel ei ole katkestused tõenäolised. Oluline on ka koostöö teiste tööstuspargi ettevõtetega. Kuna ühes piirkonnas tegutseb palju ettevõtteid ja suhtlus on tihe, tekivad koostöös väärtusahelad ja ühistarnete võimalused (parem hind tänu mastaabiefektile). Ühtlasi on võimalik vahetada infot teenuseosutajate kohta. Suurema hulga inimeste kontsentreerumine tööajal ühte piirkonda võimaldab lahendada palju vajalikke teemasid, näiteks ühistransport ja toitlustamine,” kirjeldab Kuusmik ning soovitab teemast huvitatud ettevõtetel kindlasti külastada nii IVIA kodulehekülge (www.ivia.ee) kui ka Ida-Virumaad.
Võtmed-kätte-lahendused AllikA TöösTuspArgis
Pehme maandumise pakett • Kohaliku omavalitsuse esindajatega kohtumiste korraldamine. • Nõustamine finantseerimisskeemi valikul ja finantseerimisasutuste esindajatega kohtumiste korraldamine. • Esialgne analüüs investeeringute teostatavuse ja tasuvuse väljaselgitamiseks. • Ettevõtte registreerimine. • Abi vajaliku dokumentatsiooni komplekteerimisel ja kliendi saatmine notariaaltehingute sõlmimisel. • Abi dokumentide vormistamisel ettevõttevälise finantseerimise saamise korral. • Nõustamine projekteerimisja ehitusfirmade valikul ning partnerite otsingul. • Abi kohalikelt ja riiklikelt institutsioonidelt vajalike kooskõlastuste ning lubade taotlemisel. • Taotluste ja projektide ettevalmistamine riiklikest ja kohalikest toetusprogrammidest finantseerimise leidmiseks. • Abi personali värbamisel ning töötajate täiend- ja ümberõppe korraldamisel.
TEguTsE jubA TäNA! Teile sobiva maatüki, äri- või tööstushoone kasutusse saamine eeldab vaid rendikokkulepet.
TALLINN Allika Tööstuspark
E265
PALDISKI
KEILA SAUE
E265
ANNAME rENDilE võtmed-kätte-lahenduses rajatavaid äri- ja tootmishooneid Allika Tööstuspargis.
Tallinna linna piiril, Paldiski mnt ääres, Harku teeristis asuv Allika Tööstuspark sobib tootmise, laonduse ja logistikaga tegelevate äride tarbeks. Piirkond annab atraktiivsed töövõimalused lähedalasuvate Õismäe ja Astangu ning Harku ja Saue elanikele. Allika Tööstuspargile lisab veelgi väärtust planeeritav Tallinna ringtee. Tööstuspargi kogupindala on 30 hektarit, olemas on kehtestatud detailplaneering, vajalikud teed ning tehnovõrgud.
FirmAd AllikA TöösTuspArgis: vastavalt kliendi soovidele on rajatud või rajamisel tootmishooneid 18 000 m2 ulatuses firmadele Frog Plastic ja Stera Technology. Lisaks rentnikud tootmis- ja laohoonekompleksis: Nippon Auto, Ceprot, IT Projektid, THEK Tehnika, Tuge Energia, Prolexplast, VEGA Mobility Solutions Estonia, Baltic Metal. AllikA TöösTuspArki ArendAb tänavu 50. tegevusaastat tähistav AS Harju Elekter, kel on pikaajaline kogemus tööstusliku kinnisvara arendamisel ja haldamisel.
kONTAkT: ArON kuHi-THAlFElDT, AS Harju Elekter, kinnisvara ja energeetikateenistuse juhataja tel 517 1448, aron.kuhi-thalfeldt@he.ee, www.harjuelekter.ee