Issuu

TOP-Lood 2017

LEHE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA

Projektijuht: Priit Häng, priit.hang@ekspressmeedia.ee Eriprojektide tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee

Detsembri lõpuni

KOGU KAUP

KUNI

Detsembris outlet'ides kogu kaup -80% E-poes aasta lõpuni kõik kaubad -75% www.kangadzungel.ee TALLINN Pärnu mnt. 558a ESINDUSPOOD +372 6003443 KANGADZUNGEL XXL Tel: TALLINN, Tartu mnt.35 E-R 10-20, L-P 10-18 Tel. +372 6213105 TALLINN E-R 9-19 Mustamäe tee 12 L-P 9-17 Tel: +372 6562869 E-R 9-19, L-P 9-18

PÄRNU Karja 6 Tel: +372 4431460 E-R 9-18, L 9-15 TARTU Turu 14 Tel: +372 7352277 E-R 10-20, L-P 10-18

KURESSAARE Kihelkonna mnt. 3 Tel: +372 6215786 E-L 10-18 HAAPSALU Jaama 9 Tel: +372 4737034 T-R 10-18, L 10-15

TALLINN-OUTLET Tartu mnt. 35, 2.korrus E-R 10-18, L 10-17 HAAPSALU-OUTLET Lihula mnt. 3 Tel: +372 4778200 T-R 10-18, L 10-15

SISUTURUNDUS

HEA TEADA Täisteenusrendi eelised Lihtne eelarvestamine ja kulude kontroll – ühes kuumakses sisalduvad kõik autoga seotud kulud. Kindel koostööpartner – autoga seotud muredega tegeleb Rentest. Kui auto vajab hooldust, rehvivahetust, ülevaatust, tekkinud on tehniline rike või juhtunud avarii, aitab klienti Rentesti 24/7 teenindus. Sõiduvahendi garantii – auto hoolduse, tehnilise rikke või avarii korral saate asemele samaväärse asendusauto. Maksed on tegevuskulu ega kajastu bilansis kohustusena. Sõiduki tagastamine – vajadusel saab tagastada enne rendiperioodi lõppu.

Erinevalt mujal maailmas levinud viisidest on Eestis nii ettevõtted kui ka eraisikud harjunud sõidukeid pangalt liisima, kuid on ka olemas lihtsam, mugavam ning ilma sissemakseta alternatiiv – täisteenusrent. Mis see on ja kuidas saab auto rentimine olla parem liisimisest, selgitab üle 15 aasta sõidukite täisteenusrenti pakkuva Rentest ASi juhatuse esimees Andrus Valma. Täisteenusrendi suurimad plussid on aja ja kulude kokkuhoid ning hinnatõusudest jaootamatustest tulenevate riskide vältimine. „Täisteenusrendile spetsialiseerinud ettevõtted, nagu meie, võtavad kliendilt riski, fikseerides täisteenusrendi makse kogu perioodiks,“ selgitab Valma. Lisaväärtuse loomine toimub rendiettevõtte ööpäev ringi töötavas teenindusosakonnas, kes tegeleb kõigi kliendi sõidukiga seotud toimingute ja küsimustega. Ettevõtte jaoks on ühe sõidukiga seotud ajakulu umbes 20 töötundi aastas Sageli liisitakse ettevõtetes sõidukid ning määratakse töötaja, kelle ülesandeks on jälgida autopargi hooldusaegu, soetada rehve, broneerida aegu rehvivahetusteks, tehnoülevaatusteks ja -hooldusteks. Täisteenusrendi puhul hoiab rendipakkuja ise silma peal kogu kliendi masinapargi elutsüklil, soetab rehvid, ladustab need, lepib kokku hooldused, tehnoülevaatused ja rehvivahetuse

ajad. Teenuse ühe osana võib Rentest ise viia sõiduki rehvivahetusse või hooldusesse, andes kliendile samal ajal kasutada asendusautot. Seda teenust on võimalik tellida nii ühekordse kui ka püsiva lisateenusena. Nii säästab klient väärtuslikku aega ja saab keskenduda oma põhitegevusele. Kui ettevõttel on sõidukeid rohkem, tekib märkimisväärne ajavõit ka raamatupidamises. Auto kasutamisega seotud ajamahuka arvete administreerimise teeb ära rendifirma. Rentest kogub sõidukitega seotud tarvikute, kütuse ning autopesu arved kasutajapõhiselt kuu jooksul kokku ja esitab kliendile need ühe koondarvena. Kogu ühiskond liigub järjest enam teenusekesksele tarbimisele ning sellest tulenevalt on ka sõiduki omamine liigne kohustus ettevõttele. „Tänapäeval rendivad ettevõtted bürooruume, seadmeid, arvuteid ning kellelgi ei tule mõttesse, et peaks need põhivarana soetama. Näiteks rentides bürooruumid, tegeleb kinnisvara hooldusega edasi haldur. Miks siis peaksime transpordivahendeid

Sõidukiga seotud muredega tegeleb Rentesti teenindusmeeskond.

Kliendile auto üle andmine.

Millest koosneb Mobire täisteenusrendi kuumakse? Lisarehvid | 7%

Tehnoülevaatused | 0%

Rehvide vahetamine ja ladustamine | 3% Korralised tehnohooldused | 6% Mugavusteenused | 2% Liikluskindlustus | 4%

Kaskokindlustus | 12%

Kulumaterjalid | 4% Sõiduki rendimakse | 62%

omama, liiatigi kui see tekitab ettevõttele lisakulusid ja lisatööd? Sisuliselt pakubki Rentest oma klientidele sõidukite haldusteenust,“ selgitab Valma, selgitades, et autopargiga tegeleva inimese tööaeg on ettevõtte jaoks konkreetne kulu.

Erinevad paketid kliendi soovide järgi Täisteenusrendi teenused pannakse kokku vastavalt kliendi soovidele. Minimaalses paketis sisalduvad: sõiduki kasutamine, liiklus- ja kaskokindlustus, 24 h teeninduskeskus, hooldused vastavalt läbisõidule ning arvete administreerimine. Lisaks saab klient valida teenuseid nagu rehvivahetus ja rehvide hoiustamine, lisarehvid kogu rendiperioodiks, too-vii teenus, lisagarantii, täiendavad kulumaterjalid kojameestest piduriketasteni, asendusauto, kütuse sooduskaart, autokahjude käsitlemine, GPS-lahendused ja sõidupäevik. Kui liisingus oleva sõiduki peab klient liisingulepingu lõppedes ise realiseerima, siis Rentesti puhul tuleb rendiperioodi lõppedes auto lihtsalt tagastada või vahetada uue vastu. Rentesti koostööpartneriteks on suuremad finantsasutused ja autoesindused Eestis, Lätis ja Leedus. Igapäevaselt tegeleb ettevõte enam kui 1500 sõidukiga, eelmisel aastal soetas Rentest oma klientidele 440 uut sõidukit. Täisteenusrent sobib nii väikestele kui ka suurtele ettevõtetele. Rentesti tütarettevõte Mobire Eesti AS pakub esimesena Eestis täisteenusrenti ka eraisikutele.

KOMMENTAAR Kliendid hindavad UNO MAITUS B&B TOOLS ESTONIA ASi tegevjuht, juhatuse liige Argumendid, miks B&B TOOLS on võtnud sõidukid Rentestist täisteenusrenti, on väga lihtsad. Esiteks tuleb see teenus soodsam ning meie saame keskenduda oma põhitegevusele. Saame rahuliku südamega anda autopargi juhtimise usaldusväärsele partnerile, kellega meid seob pikaajaline koostöö. Rentest pingutab, et ületada pidevalt meie ootusi! ROLAND BIBIKOV Äripäeva halduspartner Äripäev kasutab Rentesti täisrenditeenust juba aastaid ja on selle otsusega väga rahul. Peamine täisrenditeenuse valikul oli eelkõige see, et nende kaudu autode soetamine ei läinud Äripäevale kallimaks, vaid lisandus hoopis mugavus. Teine suur pluss oli see, et leping on paindlik ja auto saab tagastada ka enne rendiperioodi lõppu. Positiivne on ka see, et eelarvesse saab panna kindla summa ja see sisaldab kõiki kulusid – hooldused, rehvid, kindlustused jms. HELENA EVERT Tele2 personalijuht Täisteenusrendi eelis on see, et autodega tegelemiseks pole ettevõttel vaja inimest palgal hoida. Meie meeskonnas tegeleb autode vahendamisega ainult üks inimene ja sellele kuluv aeg on vaid väike osa tema tööajast. Ühes kuumakses sisalduvad kõik autoga seotud kulud. Auto on võimalik probleemideta tagasi anda, kui selleks peaks vajadus tekkima ja me ei pea ise pead vaevama kohustustega, mida auto pidamine nõuab. Teenusleping sisaldab peale finantseerimise, kasko- ja liikluskindlustuse ning korralise hoolduse mitut lisateenust: arvete administreerimine, kütuse krediitkaart, täiendavad talve- ja suverehvid, rehvivahetus ja ladustamine, too-vii teenus, asendusauto, remondid, ööpäevane hädaabi jpm. Samuti vahendavad nad meile praamipileteid, mille eest tasume kuu lõpus arvega. See on väga mugav just meie võrguhoolduse tiimile, kes liiguvad palju ringi ja ei pea ise praamipiletitega tegelema.

EESTI EKSPRESSI 20 OSTETUIMAT LUGU AASTAL 2017 1. Salapärane topeltmõrv ajas Eesti allilma segadusse (autorid Sulev Vedler, Tarmo Vahter)

11. Erootilise salongi pidaja kannatused naistevanglas (autor Kirsti Vainküla)

2. PERH löögi all. Surmava vereülekande teinud haiglaõe lugu paisub / Vale patsient, vale veri. Meditsiiniõde tegi surmava vea (autor Sulev Vedler)

12. Viieaastane poiss terroriseeris tervet lasteaiarühma – kust saada abi? (autor Kirsti Vainküla)

4. Tallinna narkoäri tulipunktis. Kaadrid süstijate pesast (autor Marta Tuul) 5. Endine miljonär kaotas kõik. Sissetulek on vaid 250 eurot kuus ja kohtutäitur võtab sellestki poole ära (autor Sulev Vedler) 6. Cantervilla mängumaal uppunud lapse ema räägib esimest korda oma loo (autor Kirsti Vainküla) 7. Lasnamäel põlenud süürlanna uskumatult kurb lugu (autor Marian Männi) 8. Kõrge riigiametniku räige salaelu (autor Marian Männi) 9. “Raudse leedi” läbipõlemine. Kaia Jäppineni ränk võitlus depressiooniga (autor Kirsti Vainküla) 10. Nemad muudavadki Eesti noori zombideks? Vennad jäid vahele 2 miljonit eurot väärt fentanüüliga (autor Jan-Matthias Mandri)

13. Kalev Kure tütar Madeleyn: püüdsin mõrvatud isa mõista ja kaitsta (autor Toivo Tänavsuu) 14. Võrkturundus: Tüdrukud müüsid Tupperware’i asemel oma tuppe (autor Sulev Vedler) 15. Eesti oma Breaking Bad – tšellomängija hakkas koos vennaga narkot tootma (autor Dannar Leitmaa) 16. Kas ärinaine aitas armastusest allilmajuht Vjatšeslav Gulevitšit? (autor Eesti Ekspress) 17. Olerexi tegevjuht: Sinuga koos töötamine on olnud täielik piin, nii egoistlikku “kukke” annab otsida (autor Sulev Vedler) 18. Väsimatu sariahistaja Leo jälitab ühe ja sama ettevõtte naistöötajaid (autor Marta Tuul) 19. Uhked autod, tonnid kulda, kaunid naised: ärimehed lüpsid riiki miljonitega (autor Toivo Tänavsuu) 20. Klassi parimast õpilasest sai tervet linna terroriseerinud lastekamba boss (autor Kirsti Vainküla)

Foto: Tiit Blaat

3. Sahinate eri: asjad, mida me teame Taavi Rõivase afäärist Malaisias (autor Eesti Ekspress)

KOMMENTAAR

Lugeja peab tundma ennast alati puudutatuna, aga mitte kunagi lootusetuna

E Võta mõnusalt istet ja vaata möödunud aastale rõõmuga tagasi! Oli tegus ja tore aasta! Tartu Mööblikoda soovib kauneid jõule ja rahulikke pühi! www.mooblikoda.ee 4 DETSEMBER 2017

Erik Moora,

Eesti Ekspressi esti Ekspressi eesmärk on pakkuda nõudlikule lugejale uuripeatoimetaja vat, analüüsivat, eksperimenteerivat, kohati agressiivset, kuid seejuures ausat ja otsekohest ajakirjandust. Mitte kuskil pole kirjas, et see peaks olema sünge või kriminaalne. Kui poolteist aastat tagasi Eesti Ekspressi tiimiga liitusin, siis kirjutasin oma esimeses juhtkirjas: “Eesti Ekspress pole lihtsalt nädalaleht, vaid institutsioon, mis on kogu oma olemasolu jooksul meie avalikku ruumi kallutanud selles suunas, et see oleks reipam, mõttejulgem, mängulisem, käiks rohkem ühte jalga edasivaatava osaga maailmast ja oleks uuele avatum. Särtsakam.” Seda kõike oleme me püüdnud olla. Vahel õnnestub see paremini, vahel halvemini. Aga kui vaadata aasta kõige loetumaid ja ostetumaid lugusid, siis see pingutus esimesena silma ei torka. Lood, mille lugejad esimeses järjekorras üles leiavad, on ikka paljastavad, tihti skandaalsed ning uurivad sügavuti meie elu hämaramaid nurki. Kohti, kuhu enamik lugejaid õnneks kunagi ei satu. Mis seal salata, need on enamasti väga olulised ja kaalukad lood. Need lood muudavad tihti Eestit paremaks ja lugejat targemaks. Me oleme nende üle uhked, aga me ei soovi, et need kogu lehele, milles on igal nädalal Eesti parimad uurivad lood, parimad ajalooküljed ja parimad kultuuriküljed, liiga tugeva pitseri vajutaks. Meie eesmärk on see, et lugeja tunneks ennast alati puudutatuna, aga mitte kunagi lootusetuna.

JULM TERROR LASTEAIAS Illustratsioon: Shutterstock

allinna Liivamäe lasteaeda lapsele järele minnes avastas ema, et õpetajal on verine vorp otsa ees. Selle virutas kõigest viieaastane väikemees – kaks nädalat tagasi teisest lasteaiast saabunud pisike poiss. Tavaliselt kuluvad lapsel esimesed kaks nädalat uues kohas kohanemiseks ja seejärel hakkab ilmnema tegelik loomus. Nii läks ka nüüd. Väikemees märatses, ei suutnud end kontrollida, ründas Kõigil on jõhkralt nii lapsi kui ka õigused – õigused on õpetajaid. Lõpuks kaitses poisil, aga samamoodi on õpetaja oma kehaga teisi õigus turvalisele lapsi. Nii rühmaõpetakeskkonnale teistel pidas kaheksa tundi telefoni teel nõu lastel ja õpetajatel. jad kui ka lapsevanemad erinevate ametiasustustega. Olukord tegid märkmeid põnni on keeruline üle terve Tallinna – selliseid käitumisest. Seal on kirjas: agressiivseid lapsi on igal pool ja tuleb aina eakaaslase (tüdruku) raputamine juurde. Kuni neil pole diagnoosi, peetakse neid meeletu jõuga, kägistamine, (tüdrukule) rusilihtsalt ebamugavateks lasteks ja keegi ei taha katega näkku ja pähe löömine, (poisi) näo nendega tegelda. Ja mitte keegi pole Tallinnas kriimustamine ja tõukamine, (tüdrukule) sellistele jõnglastele mõelnud. Lõpuks sai see jalaga vastu õlga löömine. Näkku sülitamine. probleemne väikemees endale tugiisiku, kes Tüdrukul kukkus peavõru peast maha, poiss puutus poisi märatsemishooga kokku kohe trampis selle põrandal tüdruku nähes puruks esimesel tööpäeval. Ta juhendab last indivi(teiste laste asjade tahtlik lõhkumine). Hirmuduaalselt, toetab teda mängudes ja püüab nud lapsed poevad nuttes kappidesse peitu. ennetada tekkivaid konfliktsituatsioone. Lasteaia direktor asus kohe abi otsima ja

MUL OLI MAAILMA PARIM ISA T Foto: Priit Simson

osin aastat tagasi tapeti oma koduhoovis allilmajuht Kalev Kurg. Avameelses intervjuus räägib Kalevi tütar, praegu Ameerikas modellinna leiba teeniv ja Hollywoodi karjäärist unistav Madeleyn teda isa surma järel vallanud tunnetest ning praegusest Madeleyn Kurg

elust USAs. Aastatetaguseid sündmusi meenutades ütleb noor naine, et temal on isast üksnes head mälestused. “Tal oli kihvt iseloom – vaimukas, terava keelega, aga ka helde ja isalikult soe. Ükskõik, mida temast on kirjutatud või räägitud – ma ei vahetaks teda ühegi teise isa vastu.” Pärast isa surma rebiti tal justkui prillid eest. Kõik, mis hakkas välja tulema ja mil moel avalikkus sellele reageeris. Loomulikult ei olnud väikesel tüdrukul piisavalt elukogemust sellest kõigest mitte välja teha ja nii üritaski ta ise netikommentaatoritega võidelda ning küüned püsti oma isa kaitsta. Madeleyn ei eita, et isa surm tegi temast selle, kes ta praegu on – parema inimese. “Inimesed ütlesid nii südametuid asju ja see õpetas mind. Andsid empaatiavõime. Hakkasin inimesi teise pilguga nägema. Kui mingi asi mind ei puuduta, ei tähenda see, et kellelegi teisele ei võiks see teha suurt valu. Õppisin, et viha tuleb valust.” Neli aastat pärast keskkooli lõpetamist sõitis neiu Ameerikasse, sest USAs sündinuna saab ta seal elada ja töötada. Samuti soovis ta eluga edasi liikuda. Praeguseks on tragi noor naine saanud juba koos töötada artistidega, keda on varem telekast imetlenud, ning rühib üha oma unistuste täitumise poole. Samuti loodab Madeleyn, et isa on nüüd kusagil, kus tal on rahu.

SALAPÄRANE TOPELTMÕRV T

änavu kevadel hakkas Kemerovo grupeeringus, viimases Eestisse alles jäänud pikaajalises ja kõige vägivaldsemas kuritegelikus trustis, levima jutt, et Lauri Merimaad ei ole enam. Lauriga koos kadus Sergei Permanov. Põhja prefektuuri kriminaalpolitseinikud olid veendunud, et mehed ei kadunud niisama, vaid nendega pidi juhtuma midagi halba. Juhtunu selgitamiseks alustati salajast uurimist. Töö muutis raskeks asjaolu, et polnud ei kuriteopaika ega asitõendeid, mida uurida. Kui tavaliselt tegeleb prefektuuris ühe kriminaalasjaga üks uurija ja paar jälitustöötajat, siis selles uurimises osales üle kümne politseiniku. Igaühel neist oli oma spetsialiteet, üks tundis süütamisi, teine teadis grupeeringuid, kolmandal oli kogemus peidetud laipade avastamise alal.

Pärast pool aastat kestnud vaevanägemist leiti teadmata kadunud meeste surnukehad Viljandimaalt ühe talumaja põranda alt. Mõrvas kahtlustatuna võttis politsei augusti alguses kinni kuritegeliku taustaga vennad Erik ja Sten Kruusimäe. Kahtlustuse kohaselt peksid vennad 15. jaanuaril 2017 ööklubis Poseidon Laurit ja Sergeid. Virutasid käte ja jalgadega, lõid ka noaga. Mõlemad ohvrid surid. Tänavu 22. jaanuari õhtul, täpselt nädal pärast tapatööd puhkes aga Poseidoni ruumides tulekahju. Tunni ajaga oli kahjutuli kustutatud ja esialgse info kohaselt sai põleng alguse elektrisüsteemist. Kuu aega hiljem selgus, et tegemist võis olla süütamisega, kuid nüüd kahtlustavad uurijad, et süütamise eesmärk võis olla tapatöö jälgede hävitamine.

Foto: Andres Putting

Ööklubi Poseidon pärast tulekahju

Foto: Ilmar Saabas

Kovan Mohammad kohtupingis

KURVA LÕPUGA LUGU N

ovembri lõpus jättis Tallinna ringkonnakohus jõusse Harju maakohtu lahendi, millega süürlasest pagulane Kovan Mohammad jäi süüdi oma naise süütamises, ja mõistis talle liitkaristuseks kümme aastat vangistust. Praeguseks meedias laia kõlapinda leidnud kurvast loost kirjutades vestles Eesti Ekspressi ajakirjanik pikalt pagulaspere tugiisiku Mai Zayasega. Mis siis valesti läks ja miks suurte lootustega Tallinna saabunud Süüria pere lõhkus? Saabumine Euroopasse tähistas pere jaoks uut ja kauaigatsetud algust. Tegelik elu osutus teistsuguseks. Vabalt inglise keelt rääkivast ja ülikoolis õppinud pereemast sai ühel päeval mehe vahendaja, sest kuueklassilise haridusega Kovan ei saanud isegi aru siltidest majaseintel. Ja nii muutuski ühel

hetkel kõiki otsuseid langetav pereisa justkui nähtamatuks. Lisaks avastas pere pettumusega, et Eesti on vaene riik. Ja korraga oli nii palju lahmimist – lähme Iraaki, lähme naise pere juurde Saksamaale. “Sattusin võib-olla pere peale, kes vajas enamat kui paljud teised,” meenutas Mai. Augustis antud usutluses tunnistas Mai Zayas: “Süüriast saabunud põgenikel on vaja kogukonda. Türile või Raplasse saates on see neile nagu vangistus. Neile meeldib koos teed juua, nad vajavad üksteist, toetavad üksteist. Muidu nad ongi õnnetud. Meile tundub, et pagulastele peaks piisama, kui neid rahulikus riigis vastu võetakse. See ongi väga oluline. Aga lõpuks tunneb iga inimene oma perest puudust. Ma arvan, et nad ei teadnud isegi, kui väga nad perekonda igatsema hakkavad.”

LUKUSTA END VABATAHTLIKULT PÄRIS PÄRNU VANGLASSE! 1861. aastal ehitati Pärnusse hullumaja, millest pärast Teist maailmasõda sai Pärnu vangla. Pärnu vangla töötas 2007. aastani ja suleti Tartu vangla avamise tõttu. Üheksa aastat üritas RKAS üle 5500-ruutmeetrist kompleksi müüa, kuid tulutult. 2016. aasta lõpuks sai kinnistu viimaks erakätesse üle antud. Tänavu aasta jaanuaris avati vanglas Põhja- ja Baltimaade suurim põgenemistubade kompleks. Mida see tähendab? See tähendab, et tavapärase ürituse puhul pannakse kuni 24 inimest Pärnu vanglasse luku taha ja neil on põgenemiseks aega kuni kolm tundi. Põgenemiseks tuleb lahendada erinevaid ülesandeid, teha koostööd kaasvangidega, pidada vastu eri- ja heliefektidele ning vangivalvuriga häid suhteid hoida. Eriliseks teeb selle põgenemistubade kompleksi asjaolu, et seni suurim grupp, kes vanglast põgenenud on, oli 84-liikmeline. Peale põgenemistubade on vanglas toimunud muusikafestival, ekskursioonid ja emadepäeva puhul avatud uste päev. Uusi üritusi on tulekul ka järgmisel aastal.

Põgenemistubade kohta leiad rohkem infot aadressil

www.pogenemistoad.ee

EESTI PÄEVALEHE 20 OSTETUIMAT LUGU AASTAL 2017

KARTULISALVEST! Kojuvedu tasuta!

HEA JÕUL UKIN KORR K ON TALV ALIK EKAR TUL!

Sordid: Laura Esmee (aretatud sordist ‘Laura’) Elfe (keskmine muredus) Gala (mure kartul)

Kartul on pakitud 25 kg võrku. 0,40€/kg. Alates 500 kg hind kokkuleppel. Müük üle Eesti! Harjumaal tasuta kojuvedu alates 50 kg ja kaardimakse võimalus!

Info: tel 513 2310

1. Ahistamised ja basseini lükatud naine. Taavi Rõivas ja Eesti äridelegatsioon korraldasid Malaisias peo, mille pärast ekspeaminister pidi avalikult vabandust paluma (autor Liisa Tagel)

11. Kasutatud rõivad visatakse peale afterparty’t ära (autor Inga Raitar)

2. Kolm aastakümmet voodi ja pange vahet. Kalle lugu (autor Laura Mallene)

13. Eston Kohveri lõksu meelitanud salakaubavedaja vahistati nädal pärast Piusa sillal toimunud kohtumist. Ta oli värvatud FSB poolt Eesti järel spioneerima (Eesti Päevalehe ja Delfi erikajastus)

3. Psühhiaater Mehilase ahistamisohver: ta ei lasknud mind lahti, ta ei lasknud mind lahti (autor Laura Mallene) 4. Rõivase loo telgitagused: kolm päeva põrgatamist, ei mingit selget vastust (autor Liisa Tagel) 5. “Ta katsus mind luba küsimata.” Tuntud psühhiaater ahistas patsienti (autor Laura Mallene) 6. Vale aeg, vale suund. Arstitudengi surmani viisid ebasoodsad asjaolud (autor Kadri Ibrus) 7. Lastepsühhiaater: isoleerunud emapoja duette kohtan oma töös väga palju (autor Laura Mallene) 8. Kohus saatis lapse seksuaalsele väärkohtlemisele kaasa aidanud ema vangi (autor Kärt Anvelt) 9. Vald on leinas. Eelmisel nädalal kaotas kaks pereisa oma elu narkomaaniale (autor Kadri Ibrus) 10. Kalle loo jätk. Vägivaldne koolipõli, keelatud koduõpe (autor Laura Mallene)

12. Endine politseinik ostis alaealistelt neidudelt kokaiini eest seksi (autor Kärt Anvelt)

14. Tuntud ettevõtjate suurtehing Kalamajas. Taas tõttas appi vene miljonäri tütar (autor Tanel Saarmann) 15. Suurpank annab aru. Kuidas sünnivad Swedbanki kodulaenuotsused? (autor Rivo Veski) 16. Tarankovi parem käsi Vjatšeslav Gulevitš: Vorobei karistamiseks on head kõik vahendid (autor Kärt Anvelt) 17. Eestis on endiselt pensionäre, kes kingivad tahtmatult riigile tuhandeid eurosid (autor Tuuli Jõesaar) 18. Räige kinnisvarapettus. Välismaalasest kelm riisus noored elukaaslased puupaljaks (autor Rivo Veski) 19. Võitlus uppuvalt laevalt välja saamise nimel: V-parvel ellu jäänute lugu (autor Tuuli Jõesaar) 20. Edukas koolitaja on oma lapsele võlgu üle 12 000 euro (autor Kadri Ibrus)

KOMMENTAAR

Nüansirikas aasta

nimesed, nende saatused, suhted ja omavahelise läbikäimise pahupool. Need teemad muutsid oma emotsioonide ja tunnete koloriidiga 2017. aasta Eesti Päevalehe jaoks äärmiselt nüansirikkaks. Vaadake nimekirja meie lugejatele kõige enam aasta jooksul korda läinud lugudest ja saab täiesti selgeks, et tänavu Raimo Poom EPL-i tegevtoimetaja ja rääkisime palju sassis inimsuhetest. Kui mujal maailmas lõi laineid igasuguses vormis ahistamise vastu mõeldud kampaania uudistetoimetuse juhataja #MeToo ehk mina ka, siis meil rääkisid oma lugusid tunnustatud Eesti psühhiaatri käperdamise ohvrid ja ekspeaminister Taavi Rõivase käitumisest šoki saanud neiu. Täiesti omaette lugu oli Kallest, kelle kohta said kirjalikud andmed kui nõiaväel otsa umbes kolmandas klassis käimise järel. Seejärel rullus lahti kõle tragöödia kontrollivast emast, kes sulges poja sisuliselt maailma eest peitu. Mõistatasime kurbusega veel noorte kadumise üle ja olime tunnistajaks salakavala narkomaania probleemi laienemise üle maapiirkondadesse jne. Ent nii jääks meie aastast liiga tusane mulje. Tegelikult mahtus Eesti Päevalehte iga päev ka palju head ja positiivset. Kõigi skandaalsete juhtumite juures otsisime alati vastust, kuidas edaspidi paremini hakkama saada. Kirjutasime põhjalikult sel aastal tänu EL-i eesistumisele maailma paremaks muuta aidanud Eesti poliitikutest ja ametnikest. Elasime maruliselt kaasa Kelly Sildarule ja Ott Tänakule, rääkisime Eesti kultuuri ning äriideede edust kodus ja siit kaugemal. Ja kuidas saaks unustada juba kolmandat korda Eesti Päevalehe ja teiste Ekspress Meedia väljaannete välja valitud käesoleva aasta mõjukamate inimestele keskendunud suurprojekti, millest rääkis terve Eesti? 2017. aasta oli Eesti Päevalehes hästi kirju, mitmekesine, mõtlema panev ja süvitsi minev.

8 DETSEMBER 2017

Foto: Priit Simson

TOPTALVEKARTUL

Foto: Karli Saul

Taavi Rõivas käis koos abikaasaga selgitusi jagamas ka saates “Kolmeraudne”.

AASTA AHISTAMISSKANDAALI PALJASTAS PÄEVALEHT 1 0. oktoobril võttis LP toimetaja Liisa Tagel endisele peaministrile ja toona riigikogu aseesimehe ametit pidanud Taavi Rõivasele esimese kõne ning soovis rääkida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ametliku delegatsiooni liikmete korraldatud peost Malaisias. Kõne oli lühike, kuid selle järel hakkasid rulluma sündmused, mille järel jõudis ahistamisskandaal Eesti Päevalehe veergudele ja levis kulutulena edasi nii kodu- kui ka välismaises meedias. Kaks päeva hiljem, 12. oktoobril Eesti Päevalehes ilmunud loost sai kohe kõigi meediakanalite esiuudis. Lugejateni jõudis info ahistamisest, basseini lükatud naisest, kuid ka selle õhtu teadaolevalt kõige tõsisemast intsidendist, mille keskmesse sattus ka Katrin (nimi muudetud). Sama päeva artikkel

Taavi Rõivase nime konkreetse ahistamislooga veel ei seostanud, kuid märgid endise peaministri seotusest selle skandaaliga hakkasid omandama üha selgemaid piirjooni. Juba samal õhtul sai Taavi Rõivas võimaluse rääkida ka telekaamerate ees. Endine peaminister võttis toona omaks ainult selle osa süüdistusest, mis puudutab kõigi silme all toimunud süütut tegevust – tantsimist, mille ajal oli Rõivas Katrini sõnul talle ebamugavalt lähedal. Tantsuplatsist eemal toimunud käperdamist Rõivas ei tunnistanud, aga ei öelnud ka, et Katrin valetab. EPLi lugudele järgnesid pikad intervjuud LPs ja ülesastumised mujal meedias. Eesti Päevalehes ilmunud avaloo ja hilisemate kirjutiste tõttu taandas Taavi Rõivas end riigikogu aseesimehe kohalt.

Foto: Arno Mikkor

Pensionärid, kelle pension on suurem kui 236 eurot kuus, peavad esitama sotsiaalkindlustusametile maksuvaba tulu avalduse.

TEADMATUSEST KINGITUD TUHANDED EUROD N

ovembri keskpaigas istus tallinlanna Mari kannatlikult sotsiaalkindlustusameti ootejärjekorras sooviga välja selgitada, kui mitu aastat on ta riigile liiga palju tulumaksu maksnud ja kui palju raha on tal lootust tagantjärele kätte saada. “Seda juhtub ikka,” lohutas teenindaja Marit ja teatas, et riik võlgneb talle 1100 eurot. Maril vedas, sest naabrimees õhutas teda pensioniasja uurima ja kogu lugu päädis õnneliku lõpuga. Naine tunnistas, et olulise avalduse tegemine läks tal tõepoolest mitu aastat tagasi meelest ja unustamisel võivad olla tõsised tagajärjed. 2011. aasta kevadel kirjutas Eesti Päevaleht, et Eestis on üle 17 000 pensionäri, kellel on õigus tulumaksuvabastusele, kuid kes pole selleks avaldust esitanud. Pensioniametites

puhkes torm ja kokku maksti eakatele tagasi 2,3 mln eurot. Suurim tagasisaadud summa oli veidi üle 1400 euro. Kuus aastat hiljem palus EPL sotsiaalkindlustusametil uuesti andmebaasist järele vaadata, kui palju on eakaid, kellel on tulumaksuvabastuse avaldus esitamata. Loo kirjutamise ajal elas Eestis 12 321 pensionäri, kes pole maksuvabastuse avaldust esitanud ja kelle pension on suurem, kui sellel aastal ette nähtud automaatne tulumaksuvabastus. Kuus aastat pärast üleriigilist tagasimakse- ja teavituskampaaniat on maksuvabastusest loobunute arv endiselt väga suur ja nende arv kasvab alates 2013. aastast tasapisi. Sestap soovitab sotsiaalkindlustusamet kahtluse korral sotsiaalkindlustusametisse helistada ja üle küsida, kas avaldus on ikka tehtud.

HINGELT HÄRRASMEHELE Nahast püksirihmad, kikilipsud ja lipsu aksessuaar Nu Windsor.

Veebipood ja eritellimused:

www.demoog.ee

demoog.ee

EDASIMÜÜJAD: Tallinna ja Tartu Kaubamaja Tallinn Design House

ÜHE KOORMA ASEMEL MITU Foto: Arno Mikkor

Psühhiaater Lembit Mehilane

unnustatud psühhiaater Lembit Mehilane soovitas sügavasse depressiooni ja sundmõtete küüsi sattunud naisel abielu rikkuda ja puudutas teda ebasündsalt. Juba esimesel visiidil tunnetas naine kummalist töömetoodikat. Arst ei lasknud naisel omi mõtteid lõpetada, päris abieluprobleemide ja kehakaalu kohta, võttis seksuaalteemasid jutuks. Siiski kirjutas arst naisele rohud välja ja patsient saigi juurde uut energiat ning tahet haigusega tegeleda. Teisel visiidil esitas arst taas seksuaalsust ja kehakaalu puudutavaid küsimusi ning soovitas abieluväliseid suhteid harrastama hakata. Ühel hetkel tunnetas naine, et arst proovib teda justkui nimme endast välja ajada. Visiidi lõpus tundis naine end täiesti tühjana ja kui arst küsis lahkelt, kas tohib teda kallistada, ühmas ta jaatavalt. Arst kallistaski. Kui niigi suures segaduses naine eemale tõmbus, libistas doktor vasaku käega tugevalt üle patsiendi vasaku rinna. Lisaks andis doktor naisele veel pooliku lehe antidepressante. Need polnud originaalpakendis, infoleht puudus, kõrvaltoimetest ei teavitatud. Arst käskis ühe kohapeal sisse võtta ja naine tundis end hiljem justkui laksu all. Kui naine pöördus Ambromedi kliiniku juhataja poole, sai ta enda suureks üllatuseks teada, et dr Mehilase töömetoodika on noorte naiste jaoks mittesobiv, kuid suure populaarsuse tõttu lastakse tal tegutseda. Arst kahetses sellise olukorra kujunemist, kuid pärast ulatuslikku meediakaja võttis toimetusega ühendust veel kolm naist ja rääkis samal pinnal tekkinud ebameeldivustest.

EMA LASI OMA VÄIKEST TÜTART VÄÄRKOHELDA E

estis pole kordagi varem esitatud süüdistust bioloogilisele emale lapse seksuaalsele väärkohtlemisele kaasa aitamises. Juuni keskel juba kohtu esimeses astmes süüdi mõistetud ema lasi oma last rüvetada aga suisa kahel pedofiilil. 2016. aasta märtsis tutvus Jaanika suhtlusportaalis iha.ee Martiniga. Äsja tutvunud kohtusid ning naine saatis Martinile pilte endast ja oma alaealistest lastest. Kuu hiljem kohtus Martin Jaanika lastega, kellest noorim oli tollal kaheksa-aastane Kati. Peagi muutus noorim tütar Martinile kinnisideeks ja lõpuks saatis Jaanika Kati juba Martini koju ööbima. Hiljem kolis Martin Jaanika loal tema juurde ning jagas pisikeses ühetoalises korteris öösiti väikese tüdrukuga sama voodit. Asi jõudis politseini tänu naabrile, kellele hakkas asi kahtlane tunduma. Naaber teatas sotsiaaltöötajale, kes omakorda teavitas politseid. Neil augustinädalatel, enne kui politsei Martini augusti lõpus kinni võttis, vägistas mees Katit vähemalt kolm korda. Nii palju suutsid uurijad tõendada. Jaanika ja Martini Skype’i vestlused, video ning laste tunnistu-

Foto: Anni Õnneleid

sed andsidki uurijatele põhjuse esitada süüdistus Martini kõrval ka Jaanikale. Kõige kurvem on kogu loo juures see, et tegelikult oli see juba teine kord, kui Jaanika tõi oma koju pedofiili, kes tema noorimat tütart, siis kõigest nelja-aastast Katit seksuaalselt väärkohtles ja selle eest ka vanglakaristuse sai. Nii kurb, kui see ka ei ole, olid mehed emale tähtsamad kui tema lapsed. NB! Kõik nimed on muudetud.

ALATES 15.12.2017 Kuldkaru

ILDIKO ENYEDI

ESITLEB

FILM

ALATES 05.01. 2018

1. Hannes Võrno laste ema Häli Veskaru: ennast ei tohi suhtesse ära kaotada, tuleb jääda iseendaks (autor Ingrid Veidenberg) 2. Rõivase ahistamisohver: ma ei kahetse, ma olen rääkinud tõtt (autor Liisa Tagel) 3. Merivälja ufolugu. Kõik sai alguse kaevu ehitamisest (autor Inge Pitsner) 4. Ühe missi langemine. Laura Kõrgemäe lugu (autor Marianne Ubaleht) 5. Intervjuu Taavi Rõivase ahistamise ohvriga: kõige suurem eneseületus oli haigettegijale uuesti silma vaadata (autor Liisa Tagel) 6. Bert Pringi: orientatsiooni varjamine on nõukogude taak (autor Ingrid Veidenberg) 7. Ebareaalne Luna. Tüdruk, kes jookseb liiga kiiresti (autor Jaan Martinson) 8. Taavi Rõivas: mulle on öeldud, et Eesti riigile ei ole minust paremat müügimeest (autor Ingrid Veidenberg) 9. Roman Baskin: minu üksinduses on süüdi mu raske iseloom (autor Raul Ranne) 10. Arvo Kukumäe lesk Marit Meri: ta oli mu elu kullatera. Kõigest hoolimata (autor Raul Ranne)

11. Ion Alender: isa surmast ei saa vist kunagi üle. Ei peagi saama (autor Ingrid Veidenberg) 12. Taavi Rõivas ja Luisa Värk: me ei oska tülis olla, klaarime kõik kohe ära (autor Ingrid Veidenberg) 13. Aasta emotsionaalseima loo finaal: Häli Veskaru saab eluga edasi minna (autor Ingrid Veidenberg) 14. Olin noor ja uljas, jooksin otse tule alla (autor Raul Ranne) 15. Edgar Savisaar: keegi ei ole mind reetnud. Inimene teeb ise oma valikud ja peab nendega elama (autor Ingrid Veidenberg) 16. Erika Salumäe 25 aastat hiljem: mõistan paljut täna teisiti (autor Piret Kooli) 17. Diana Klas: olen naernud kõige õudsemates olukordades, kus iga teine oleks nutnud (autor Ingrid Veidenberg) 18. Mihkel Raud: olen inimestele haiget teinud ja mõelnud rohkem iseendale (autor Liisa Tagel) 19. Täielik kaos (autor Neeme Raud) 20. Kroonimiljonäri argipäev: sajamiljoniline lennuk ja Ferrari emotsiooniostuna (autor Kadri Paas)

Rekordite aasta

õppev aasta oli laupäevalehele LP väga edukas. Seda jäävad meenutama lood, mis tsemenIngrid Veidenberg teerisid end pikaks ajaks lugejate LP peatoimetaja südamesse. 20 loetuma loo hulgas annavad tooni pikad avameelsed armastatud inimestega intervjuud, milleta ei kujutaks praegu LP-d ettegi. Ent kõige suurema tagasiside ja lugejahuvi tõi hoopis avalikkusele seni tundmatu naise pihtimus. Häli Veskaru rääkis ausalt, miks lõppes tema kooselu tuntud meelelahutaja Hannes Võrnoga. Tema lugu kõnetas ja rabas üldsust sedavõrd, et Häli julgest ülesastumisest sai läbi aegade loetuim ja ostetuim artikkel Delfi ajaloos. Sarnast edu kogesime kahe teisegi loo puhul, kus sõna võttis tuntud inimese lähedane. Näitleja Arvo Kukumäe lese Marit Meri tundeline tagasivaade elukaaslasega koos veedetud aastatesse ja Eesti ühe armastatuima trubaduuri Urmas Alenderi seni varjus olnud poja Ion Alenderi meenutused isast jäävad kaasahaaravate lugemiselamustena pikaks ajaks südamesse. Seinast seina emotsioone pakkus sel aastal poliitik Taavi Rõivas, kellega seotud lugudega kaasnes samuti suur lugejahuvi. Koos abikaasa Luisaga oma pulmapäeval antud intervjuu on LP 20 loetuima loo edetabelis. Sinna mahtusid aga ka Malaisia visiidi ajal Rõivase ahistatu usutlus ja Taavi Rõivase intervjuu sellest, mida äridelegatsioon õigupoolest sel visiidil tegi. See oli Taavi Rõivase aasta – nii heas kui ka halvas. Avameelsus, ausus ja julgus on märksõnad, mille võtame kaasa järgmisse, loodetavasti sama edukasse aastasse.

Foto: Laura Nestor

LAUPÄEVALEHE LP 20 OSTETUIMAT LUGU AASTAL 2017

KOMMENTAAR

LÄBI AEGADE LOETUIM LUGU I

Foto: Ilmar Saabas

Bert Pringi oma kahe lemmiku, 12-aastase varjupaigast võetud foksterjeri Maxi ja kaheksa-aastase haski Bocaga Kalamaja pargis.

Foto: Karin Kaljuläte

ngrid Veidenbergi lugu Hannes Võrno endisest elukaaslasest ja tema poegade emast Häli Veskarust tegi meediaajalugu. Kogu LP üksikmüügi tiraaž müüdi üle Eesti läbi juba enne nädalavahetuse lõppu. Delfis püstitas Häli pihtimus aegade enim ostetud loo rekordi – kokku loeti Delfis lugu koos väljatõstete ja laiendustega nädala jooksul sadu tuhandeid kordi. Enne emadepäeva ilmunud avameelne usutlus tõi lugejani

fantastilise ema ja vapra naise, kes astus välja 20 aastat kestnud kooselust tuntud saatejuhi ja meelelahutajaga. See oli pisarateni aus usutlus pettumustest, murdumisest, aastate jooksul kogetud vaimsest terrorist, lubadustest taganemisest, kuid ka uue elu alustamisest ja lootusest taas kord õnnelik olla. Häli tunnistas intervjuu jooksul mitu korda, et enda elust rääkimine on kõige raskem asi üldse, Häli elus algas sel sest tahab välistada oma elus kevadel uus hingamine selle, mis puudutab ja teeb ja kõik hoiavad talle haiget. Naist kannustas üksmõttes pöialt. Seda pole nes soov eluga edasi minna, ühe võimsa loo tulemiks keerata uus lehekülg ja olla sugugi vähe. toeks poegadele. “Kui oled maailmale avatud, suudad andestada ja teist inimest kuulata – siis oledki hea inimene. Kes tahab anda, mitte ainult saada. Sest kui annad, saad ju topelt vastu,” lausus Häli. Pärast loo ilmumist maksis Hannes Võrno avalikkuse surve all olles Hälile ära võla, mida oli kõikvõimalike põhjendustega kaks aastat välistanud. Hälile kuulunud suvila müügist saadud raha paigutati kunagi ühiselt soetatud Viimsi ridaelamusse, ent pärast lahkuminekut keeldus Võrno vara jagamisest. Kolm päeva pärast avaloo ilmumist jõudis lubatud 40 000 eurot Häli kontole.

15.12 TALLINN SALME KULTUURIKESKUS 16.12 TARTU VANEMUISE VÄIKE MAJA 20.01 MURASTE KOOL kell 16 21.01 KIISA RAHVAMAJA kell 17 25.01 VASTEMÕISA RAHVAMAJA 30.01 JÄRVAKANDI KULTUURIHALL 06.02 JÜRI, RAE KULTUURIKESKUS 07.02 TALLINN SALME KULTUURIKESKUS 20.02 PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS 27.02 MÄRJAMAA RAHVAMAJA

07.03 RÄPINA AIANDUSKOOL 08.03 TARTU VANEMUISE VÄIKE MAJA 11.03 PÄRNU ENDLA 13.03 TÜRI KULTUURIKESKUS 31.03 MÕISAKÜLA KULTUURIMAJA kl 16 12.04 TALLINN SALME KULTUURIKESKUS 02.05 VÕRU KANNEL 03.05 TÕRVA GÜMNAASIUM 08.05 AVINURME KULTUURIMAJA

ROHKEM VALGUSTUST JA AEGA V

iimase hooaja menusaates “Su nägu kõlab tuttavalt” kehastus üliandekas Bert Pringi küll Lauri Saatpaluks, küll trillerdavaks Heli Läätseks, küll rinnakaks ja koguka ahtriga Nicki Minaj’iks. Bert ei eita, et on end terve elu teistsugusena tundnud. Ta kasvas küll peres, kus vanemad lahutasid, ent oma ettevõtmistele on ta pidevalt saanud toetust ja tugevat seljatagust. Isegi murdeiga möödus pehmelt ja nähtamatult. Mingit koolivägivalda pole Bert kunagi kogenud ja alandusi või pilkeid oma orientatsiooni pärast pole ta samuti pidanud läbi elama. Seda enam jääb talle arusaamatuks kurjus, millega suur osa inimesi kooseluseadust kostitab. “Inimesed ei anna endale aru, et see ei muuda kuidagi nende elu ega suhteid oma abielus või koosluses. See ei

muuda seksuaalsust või orientatsiooni, sest see ei ole muudetav. See võimaldab teha vaid bürokraatliku poole lihtsamaks neil, kes seda soovivad. Kui selline seadus vastu võetakse, ei lenda ju heterote väärtused vastu taevast – need jäävad ju ikka samaks. Pigem on see vastupanu vastupanu pärast, mis ei olegi põhjendatud. Küllap tahab see saada rohkem valgustust ja aega,” mõtiskleb peagi kolmeaastaseks saava poja isa. Bert kohtub oma lapsega igal nädalal. Millist nõu annab Bert vanematele, kelle laps on gei? “Lapsevanem saab olla toeks ja öelda: ma armastan sind ja olen sinu jaoks alati olemas. Siis tekib usaldus. Usaldus on muidugi niisugune asi, mis peab olema vanema ja lapse suhtes juba varem, et ta üldse julgeks tulla näiteks isale rääkima.”

18.01 VALGA KULTUURIKESKUS 25.01 KUNDA KLUBI 29.01 KOLGA-JAANI RAHVAMAJA 30.01 VILJANDI UGALA VÄIKE SAAL 03.02 TARTU KARLOVA TEATER 04.02 TALLINN RAHVUSRAAMATUKOGU kell 16 05.02 KUIMETSA RAHVAMAJA 13.02 KEILA KULTUURIKESKUS 14.02 MUSTVEE KULTUURIKESKUS Algus kell 19

ISA HOOLIS MINUST VÄGA

Foto: Andres Putting

uni selle intervjuu ilmumiseni ei teadkus ta praegu kinnisvaraäriga tegeleb. Ioni nud paljud Urmas Alenderi poja olesõnul pole ta end kunagi isa kaudu reklaamasolust midagi. Isegi lauljast kirjutatud minud ega kusagil pakkumas käinud. Kui elulooraamatus pole pojalt ühtki mälestust vanemad lahutasid, jäi Ion elama emaga ja ega tsitaati. Üsna kinnise ja tagasiYoko isaga. Samas ei katkenud isa ja poja hoidliku loomuga Ion andis LP-le omavaheline suhtlus kunagi. Ka oma oma elu esimese pika intervõega on Ionil väga soe suhe ning teiLP viis Ionile juu Hispaanias Marbellas, neteise tegemistele elatakse kaasa. kingiks Ruja taasIsast on Ionil üksnes head ühinemiskontserdi Foto: Ingrid Veidenberg mälestused ja temale mõtlemine reklaamsärgi. võtab siiani pisara silma. Popstaari staatusest hoolimata oli isa alati olemas, õpetamas ja aitamas. Karistas ka, kui olukord seda nõudis. Ioni sõnul ei saanud ta väiksena sellest arugi, et isa nii kuulus oli. “Vahel laulis ta meile oma laule, katsetas neid meie peal. Meie istusime Yokoga diivanil ja kuulasime. Ma ei adunud sel ajal, et ta on suur staar, minu jaoks oli ta kodune isa.” Samuti käis Ion isaga tihtilugu kõikjal kaasas, küll linnahallis rokikontsertidel, Eesti Televisiooni stuudios salvestustel või Nukuteatri etendustega mööda Eestit ringi rändamas. Estonia laevahuku ajal oli Ion 18-aastane tudeng. Kuigi Urmase nimi öeldi esimeste hulgas, oli Ion tükk aega veendunud, et hea ujujana suutis isa siiski pääseda. Isa laule kuulab Ion üsna tihti. Huvitav on seegi, et ka Ioni lapsed kuulavad Ruja laule hea meelega ja teavad neid peast.

Hõbekuuse tee 34 krundile kaevu ehitamise loost sai alguse Merivälja ufojuhtum, millele pole seni osatud ühest seletust anda.

MERIVÄLJA UFOJUHTUM S

ee salapärane objekt on pannud maailma teadlased aastakümneteks kukalt kratsima ja andnud mõtteainet paranähtuste uurijatele. Septembris lugejateni jõudnud loos rääkis Igor Volke Merivälja juhtumi üksikasjadest, mida ta pole avalikkusega varem jaganud. Lisaks andis lõppeval aastal Merivälja juhtum ainest Indrek Hargla uuele raamatule, kuid ka samanimelisele teleseriaalile. Lugu sai alguse 1960ndate keskel, kui Hõbekuuse tee 34 peremees Virgo Mitt hakkas krundile puurkaevu rajama. Kaevetöödel leitud leitud niklikarva ja kaalult väga rasked killud äratasid Virgos ja tema naabrimehes huvi ning jõudsid siinsetesse teadusasutustesse, Kiievi materjaliinstituuti, Moskva geoloogiainstituuti, kuid ka kaitseministeeriumi laborisse.

Kui Nõukogude Liidu kaitseministeeriumi labor Merivälja materjali erakordsuse ära tundis, võeti vastu otsus objekti M edasi uurida. Tallinna saabusid Minski ja Kiievi laborite esindajad ning jälgede segamiseks võeti siit-sealt allhankeid. Pärast korduvat mõõtmist jõudis kaitseministeerium veendumusele – see on ufomaterjal. Asi päädis toona siseministeeriumi sõjaväestatud süsteemis töötanud Igor Volkele uurimis- ja kaevamistöödega ning hiljem sai temast suisa Moskva töörühma siinne konsultant. Vahepeale jäi veelgi huvitavaid sündmusi. Viimane, Siberi teadlaste tiim saadeti Meriväljale vahetult enne seda, kui Eesti riiklik iseseisvus taastati. Koos nendega tehtud uuringu raport on ka Igor Volke käsutuses ja tõestab, et siinne objekt ei ole müüt – see ei ole folkloor.

MAALEHE 20 OSTETUIMAT LUGU AASTAL 2017 2. Igor Mang ennustab, mida toob kaheteistkümnele tähemärgile punase kuke aasta teine pool 3. Maalehe reporter käis Hiiumaa lähistel kuulsat kummitust otsimas ja peaaegu kaotas selge mõistuse (autor Madis Must) 4. Vigala Sass: Skorpion on oma tegevuses alati neljapalgeline 5. Uurimisprojektis osalenud põdrapull jäeti peale tulistamist rappa surema (autor Madis Must)

K sa oo ab liv IG u ah A isu ea PÄ ta ja EV da l !

6. Suurim õunakasvataja müüb kuldreneti pähe tundmatut sorti ja teadmata päritoluga ubinaid (autor Kristiina Viiron) 7. Miks palgatakse välismaalasi: 1000 eurot kätte, tasuta auto ja korter, aga töötajat ikka ei leia (autor Ivar Soopan) 8. Vigala Sass: noorelt Kaljukitselt võib oodata üsna mitmekesist käitumist 9. Valus tõde vaese pere argipäevast: lapsed on mu peale tigedad, sest ma ei saa neile midagi lubada (autor Aive Mõttus) 10. Nutikas äri – firma ostab omanikelt mobiilimastiga maad (autor Ain Alvela)

11. Tiine põdra lasknud salakütt jäi kohtuistungite ajaks aina haigeks (autor Kristiina Viiron) 12. Poeomanik: suurem osa kaupmehi petab oma kliente röögatult (autor Heli Raamets) 13. Venelaste hoolikalt salastatud tuumakatastroof Tšeljabinskis (autor akadeemik Anto Raukas) 14. Aarne Üksküla poeg: isa jäädvustas mu lapsepõlve makilindile (autor Jüri Aarma) 15. Igor Volke: Jeesus Kristus võis olla tulnukas (autor Margus Mikomägi) 16. Lastele söödetakse e-ainetega töödeldud kartuleid vaikimisi tonnide kaupa (autor Heli Raamets) 17. Prangli värsked asukad: tahame oma lastele Bullerby lapsepõlve (autor Kersti Möldre) 18. Trenni tulemus: üks kaotas 40 kilo, teine võttis 20 juurde (autor Madis Must) 19. Vahur Laiapea: kui olin selles valus sees, siis palusin endale surma (autor Margus Mikomägi) 20. Ratastoolis mees kuulis naabrilt, et RMK pani tema kodu müüki (autor Bianca Mikovitš)

KOMMENTAAR

Oskame ise välku lüüa, aga näeme vähe, kuidas lööb välk looduses

aalehe juubeliaasta. Nüüd ju kokku 30 aastat. Mida selAndres Eilart, lest kõrvale panna, esile tõsta? Maalehe peatoimetaja Ennäe imet, inimesi huvitavad igapäevaselt tarvilikud asjad. Toit, selle kvaliteet ja päritolu (jah, näiteks kuldrenett), hinnad-maksud, sotsiaalsfäär, teadmine, kuidas algaval aastal endal ja naabriperel läheb, mis selle vabaleviga on, mida kostab ilmaprognoos, kuidas oma kätega teha. Mangi fenomen vajab sõnaseletusraamatusse omaette ridu. Haldusreform või valimised iseenesest pole mingid kuumad teemad. Ja persoonist üksi enam ei piisa – persooni taga peab olema tuum. Inimene on uudishimulik, otsib vastust. Vastus peab olema kvaliteetne. Siin tuleb ajakirjandusel olla nõudlikum. Tuleb teha visamat tööd, et madallennust kõrgemal lennata. Me inimesed on aasta jooksul muutunud tundlikumaks. Võib-olla liiga tundlikuks. Mitte alati pole me looduse ja juurtega kaasas. Aasta üks märksõnu on olnud jahindus, kus põrkuvad emotsioonid, traditsioonid, tasakaal, olme, majandus, vaba aeg, kaine otsus. Siin oskame ise rohkem välku lüüa, aga näeme üha vähem, kuidas lööb välk looduses. Majandus kasvab, aga firmad on end ära hööveldanud. Uus aasta tuleb aina tundlik. Tulekul on palju lahenduseta keskkonnaküsimusi, Rail Balticust Emajõe vabrikuni. Need vajavad meie kõigi süvenemist. Ja peame suutma vahet teha meelelahutusel ja analüüsil, teades, et mõlemal on oma voorusi.

Foto: Sven Arbet

1. Igor Mangi horoskoop 2017

Foto: Sven Arbet

Parvlaev Wrangö viib perekond Prooveri Pranglile. Algab uus elu nii pere kui ka kogu saarerahva jaoks. Esimesele merereisile läheb ka hamster Täpik.

PRANGLI – KADAKANE BULLERBY J

uulikuine ajaleheartikkel kuulutas, et Prangli saarele oodatakse elama noori peresid põhikooliealiste lastega. Vastutasuks värskelt renoveeritud elamine ja lastele kohad Prangli koolis. Üleskutse äratas ka Sindis elanud perekond Prooveri tähelepanu. Pereisa Gunnari sõnul aitas otsust langetada varasemast kuuldud raadiosaade väikesaare koolist. Et ka maaelu ja aiapidamine paelusid, jõuti peres ühiselt mõtteni – saarele minna on vahva. Algselt esitati taotlus, aga suuri lootusi ei hellitatud. Pigem oldi kindlad, et tublisid peresid on palju. Õnneks läks teisiti ja pere kutsuti Pranglile pakutava elumaja ja saarerahvaga tutvuma. Äratundmine oli vastastikune. Nii saigi 1. septembrist varem viie õppuriga Prangli kool juurde kolm last: Roode-Marie, Gregori

ja Jaani. Oktoobris viieseks saanud Joonatan peab veel mõne aasta ootama. Pereisa Gunnar on lõpetanud merekooli ja hakkab edaspidi ilmselt tööle Wrangö liinil. Esialgu saab ta endiselt kaugtööna pidada ametit Tallinna reklaamibüroos. Kosmeetikust pereema Jaana-Evelin soovib aga saarerahva väikesest ilutoast unistama panna ja soovib omalt poolt koos tütrega kohalikelt vaibakudumise selgeks õppida: “Oleme ju sisserändajad. Meil on saarerahvalt palju õppida ja uurida, kuidas nad on siiamaani toime tulnud ning majandanud.” Ajendiks, miks selline elumuutus ikkagi ette võeti, olid pereisa sõnul koos mitu asja: “Loodus, suurepärased inimesed, kool ka muidugi. Ja elukeskkond, mis võimaldab Bullerby aega tagasi minna.”

Telliskivi Kirbuturg tänab oma vahvaid kirbutajaid ja soovib kõigile kaunist pühadeaega ja edukat uut aastat! Rõõmsa kohtumiseni uuel aastal!

Foto: Ilmar Saabas

Toidupanga igapäevane elu.

VALUS TÕDE VAESUSEST V

õõrandumine ja hoolimatus on tänapäeva Eestis omandanud enneolematu mõõtme. Paraku ajab jutt vaesusest võimutüüri juures olijaid iiveldama, sest nemad ei koge vaesuse tõelisust kunagi – nii arvavad paljud lapsevanemad. Märtsis ilmunud lugu võttis vaatluse alla 2015. aastal läbi viidud eeluuringu, mis on paljude teistega võrreldes üsna ainulaadne: osalenud lapsed ja nende vanemad ei vastanud etteantud küsimustele, vaid neid intervjueeriti kas eesti või vene keeles. Iga vastaja sai vabalt oma mõtteid väljendada. Erilises fookuses oli perede sotsiaalmajanduslik toimetulek ja nende subjektiivne hinnang oma elukvaliteedile. Päevavalgele tulnud tõde on kohati selline, et isegi paljunäinud inimesel tõusevad juuksed peas püsti. Nii tunnistas näiteks üks tallinlanna:

“Lapsed on mu peale tigedad, sest ma ei saa neile emana peaaegu mitte midagi lubada. Olen haigusest tuleneval põhjusel viimased kaks aastat töötu olnud. Koolis noritakse mu poega, sest tal on nn vaeste hais juures ja jube kehvad kaltsud seljas. Isegi kui ma taas normaalse töö leian, on midagi jäädavalt muutunud.” Eesti Lastevanemate Liidu uuringujuhi Ivar Tröneri sõnul elab enese hinnangul suhtelises vaesuses 23,7 ja absoluutses vaesuses 10,11 protsenti lapsevanematest. Ja võrdluses teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eestit häbiväärselt väike toimetulekupiir. “Absoluutse vaesuse piiri määramise lävepakk on meil kuritegelikult madal. See ei võta arvesse perede tegelikke kulutusi ja ei kata isegi minimaalse toidukorvi vajadusi.”

KÕIK ILUTEENUSED JA KOOLITUSED ÜHEST KOHAST Jätkub vastuvõtt iluteeninduse erialadele.

Kiirematele TASUTA töövahendite stardikomplekt! www.iluteeninduskool.ee Tel: +372 641 2214

DETSEMBER 2017 17

Foto: Hendrik Osula

Hanikatsi laiu kummitust jahtinud pööningureporteril jäi kogu taevane ilu nägemata.

HANIKATSI KUMMITUS H

iiumaast lõunasse jääval Hanikatsi laiul pole püsivaid majapidamisi juba stagnaajast, kuigi enne seda elati seal sajandeid. Eesti ühele kaunimale pisikesele laiule lisab omajagu põnevust tühjaks jäänud talumaja, kus ebamaine ilmutis pööningul kolistab, tubades ringi käib, unenägudesse tikub ja magajaid öösiti varbast sikutab. Arvatakse, et majas kummitab viimase perenaise Anna vaim, kes oli oma eluajal sügavalt usklik inimene. Sensitiivide sõnul on vaim neile rääkinud, et pole sugugi rahul saareelu hääbumisega – viimane püsielanik lahkus siit juba kuuekümnendatel. Miks on põllud söötis, miks käivad siin võõrad kolamas ja kus on omad inimesed, ei mõista Anna vaim. Veerand sajandit laidude kaitseala juhatajana töötanud Tiit Leito on tunnistanud, et

ühel ööl ilmunud tõesti tema silme ette valge naisekuju. “Ma olen seal väga palju ööbinud ja midagi tunnetanud ning näinud. Hanikatsi on ainuke koht, kus olen kahelnud ja mõelnud, et selline asi tõepoolest olemas on.” Tondijutte võib iga külaline lugeda ka maja paksust külalisteraamatust. Kummitusejahil käinud reporteri sõnul räägib enamik sissekannetest siiski meeldivatest talgutest laiu puisniidu korrastamisel, tormivarjus olemisest või saareidüllist. Kummitusest kirjutavad vähesed ja mõni neist ehk naljaga pooleks. Anna vaim seekord vaimu igatahes valmis ei pannud, sest reporteri kummitusejaht päädis üksnes une ja poolune vahel pendeldamisega. Kindlasti tasub aga Hanikatsi laiule minna looduse, vaikuse ja mereõhu pärast.

NUTIKAS TEENIMISVÕIMALUS O

Ü Live Nature avastas nutika ja raudnäitab, et iga sellise tehingu tasuvusaeg kindla teenimisvõimaluse mobiilimassaabubki kuni tosinkonna aasta pärast. Kui tide aluste maatükkide kokkuostmises. selliseid maatükke on omandatud kümneid, Seejuures pakutakse talupidajatest maaisegi sadu, on nende omanik taganud endale omanikele kuni tosin korda suuremat tasu, stabiilse ja kindla rahavoo aastakümneteks. kui mobiilioperaator maaomanikule igal Kusjuures teatud etapist muutub kasumimaraastal hoonestusõiguse eest maksab. ginaal juba muljetavaldavalt suureks. Iseenesest on see lihtne ja lollikindel Praegu võib Eestimaal olla hinnanguliidee. Ettevõtte juhi ja omaniku Reio Vare selt tuhatkond mobiilimasti ja umbes neliselgitusel on mobiilioperaatorite ning maaviis korda rohkem tugijaamu. omanike vahel sõlmitud lepingud Foto: Sven Arbet liiga jäigad – maaomanik ei saa Reio Vare öelda, et kolige oma mastiga avastas mastialuminema ja mobiilifirmal sed maad riskivaba puudub ka võimalus seda rahapaigutamise allikana 2009. aastal. Esimesed teha, sest masti rajamisse tehingud hakkavad nüüd tehtud investeering küünib juba reaalset kasumit kümnetesse tuhandetesse tootma. eurodesse. Sisuliselt on tegemist kõige riskivabama investeeringuga, sest mobiilioperaatoritelt tasu laekumata jäämise tõenäosus on väga väike. Ja hoonestusõiguse, harva ka isikliku kasutusvalduse lepingud on seatud 20–50 aasta pikkuse tähtajaga. Sisuliselt ostabki Live Nature just seda lepingut. Mastialused maatükid on suuruses 4000–5000 m2 ja mobiilifirmade makstavad summad jäävad vahemikku 700–10 000 eurot aastas. Tegus ettevõtja on valmis maatükki ostes omanikule maksma kuni 12kordse aastatasu. Lihtne rehkendus

ja toovad eestlaste lemmikspordialad ühe katuse alla

s! u m d n ü s p sta tip a a mbrist a i e p s t m e d . 1 Olü es

äitus n e g l ü k us käed

, mis ei d u m õ õ r e Talv teatest a m l i u t l õ s võitjaks a i p m ü l o Treeni end ialal ord kümnel sp maks l ü k a t ä j i is e Näitus, m väikest a g e t r u u s

tist: e n r e t n i t Osta pile e

aa.e

h piletid.ah

alat

1. Ebatavaline müügiskeem on toonud tänavatele Tšehhi numbrimärkidega autod (autor Reet Pärgma, EPL)

11. Kanepi paljastuste valguses: üheksa Eesti spordipaari, kus suhtes on olnud treener ja sportlane (autor Delfi Sport)

2. Kristel Mardisoo räägib suu puhtaks! Mis seob Tanel Padari ekskallimat ja kupeldamisskandaali epitsentris olevat Iraj Zandi? (autor Liilit Kirss, Kroonika)

12. Kapist välja tulnud noore naise allakäik ja tõus: olin muutunud inimvareks ja pidin hakkama ennast uuesti üles leidma (autor Kirjutaja Getter, Sensa)

3. Tänakust saab miljonär (autor Jaan Martinson, EPL)

13. Tulumaksuvaba miinimumi arvestamine muutub. Mida sa peaksid teadma ja tegema (autorid Lauri Tankler, Ann-Marii Nergi, EPL)

4. Vägev naine! 33 kilo kaotanud Egle: “Ma ei piira end absoluutselt millegagi – kui tahan, söön sarvesaia!” (autor Heidi Toome, Naistekas)

14. Suurpank annab aru. Kuidas sünnivad Swedbanki kodulaenuotsused? (autor Rivo Veski, EPL)

5. Rakvere noormehe edulugu. Londoni getost rikkaid teenindava ettevõtte juhiks (autor Tanel Saarmann, EPL)

15. Tuntud ettevõtjate suurtehing Kalamajas. Taas tõttas appi vene miljonäri tütar (autor Tanel Saarmann, EPL)

6. Metanoolitragöödia. Poisikeste vargatemp, mis maksis 68 inimelu (autor Tuuli Jõesaar, EPL)

16. Räige kinnisvarapettus. Välismaalasest kelm riisus noored elukaaslased puupaljaks (autor Rivo Veski, EPL)

7. Tänak tõuseb Eesti läbi aegade kolme suurima palgaga sportlase sekka (autor Madis Kalvet, EPL)

17. Wilson: maailmas on neli rallisõitjat, kes suudaksid MM-tiitli võita (autor Jaan Martinson, EPL)

8. Tele2 lubas uskumatut letialust paketti, lepingut sõlmides selgus tegelikkus (autor Rivo Veski, EPL)

18. Ettevõtja: ma ei saa mingitele sotsidele* Eesti riiki ära anda (autor Ann-Marii Nergi, EPL)

9. Piret Kalda avameelses intervjuus: on kaks püha, mida ma enam ei kannata – isadepäev ja jõulud (autor Helin Piip, Eesti Naine)

19. Kurkse retkel kõndis jääkülmas meres surmasuhu 14 noort meest (autor Tuuli Jõesaar, EPL)

10. Ebareaalne Luna. Tüdruk, kes jookseb liiga kiiresti (autor Jaan Martinson, EPL)

20. Torrentiprogramm tõi eestlanna kraesse trahvinõude (autor Rivo Veski, EPL) NB! Kõik edetabelid on 7. detsembri seisuga.

Foto: Priit Simson

DELFI 20 OSTETUIMAT LUGU AASTAL 2017

KOMMENTAAR

Suursündmused, video, interaktiivsus ja Ott Tänak

Tarmo Paju, Delfi tegevtoimetaja

Eesti populaarseima uudisteportaali 2017. aastale tagasi vaadates meenub esmajoones neli suurt märksõna. Suursündmuste aasta. Noorte laulu- ja tantsupidu ning kohalikud valimised pole väljakutse üksnes osalistele, vaid igale meediamajale. Erikeskkonnad ja -lahendused, otseülekanded, videoblogid ja ports suurepärast ajakirjandust olid peaosas, et pakkuda oma kasutajatele parimat kajastust. Just oktoobri lõpus valimistejärgsel nädalal püstitas Delfi kasutajaskond kõigi aegade rekordi: nädala jooksul külastati Delfi keskkonda 1 536 929 veebibrauserist. Video võidukäik jätkus. Tähelepanu videosisule kasvab koos kasutajate ootuste, vaatajanumbrite ja uute formaatide otsingutega. Delfi TV eksklusiivsed otseülekanded Kelly Sildaru ajaloolistest esimestest triumfidest X-Mängudel nihutasid Eesti veebimeedia piire veebruaris, kui Kelly võidukat sõitu vaadati tipphetkel korraga rohkem kui 22 000 seadmest. Interaktiivsed lahendused värskete uudissündmuste, keerukamate nähtuste või ajaloo tähtsate verstapostide visualiseerimiseks ja selgitamiseks – nende seltsis veetsid Delfi lugejad 2017. aastal aega rohkem kui kunagi varem. Muidugi Ott Tänak. Delfi aasta 20 loetuimast artiklist koguni seitse olid otseblogid, mis kajastasid maailma eliiti kerkinud Ott Tänaku kihutamisi WRC-rallidel. Märgiline oli Tänakuga sõlmitud koostööleping, mille tulemusena sündis ralliässa blogi Delfi keskkonnas. Koostöö jätkub uuel hooajal.

Foto: Tiit Blaat

KANDERAAMID AINA TULID ... 2

JMV Motors annab sõidukid esmalt rendile ja sel ajal pole keelatud Tšehhi numbrimärgiga kas või kuude kaupa ringi sõita.

EBATAVALINE MÜÜGISKEEM V

iimasel ajal kohtab Tallinna tänavatel Tšehhi numbrimärke kandvaid uhkeid autosid, esmajoones Mercedes-Benze. Paraku ei esinda need Eestisse saabunud rikkaid Praha ärimehi, vaid automüüjate nutikat müügistrateegiat. Autod pärinevad Tšehhi maaletoojatelt, kes peavad tooteid müüma eelkõige oma siseturul. JMV Motorsi kaudu saavad aga ka Eestis elavad kliendid Tšehhist osta valmis auto või tellida uue sõiduki ja valida lisavarustuse. Ent Tšehhi partneril on range tingimus – autod peavad kuni aasta aega Tšehhi registris olema ja alles seejärel võib neid edasi müüa. Seetõttu annabki JMV Motors autod esmalt rendile. Kui klient on kindla aja Tšehhi numbrimärkidega rendiautoga ringi sõitnud ja nii Tšehhi partneri nõuded täitnud, vormistatakse ost-müük ning

uus omanik kannab auto Eesti registrisse. Konkurentidele mõistagi selline skeem ei meeldi, sest Tšehhist tulevad autod on odavamad ja JMV Motors võidab nii hulganisti kliente juurde. Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu kontroll midagi keelatut ei näidanud. Ka maksu- ja tolliameti hinnangul pole autode Tšehhi registris hoidmine seotud maksudest kõrvalehiilimise, vaid lihtsalt müüja seatud tingimustega. Politsei- ja piirivalveamet kinnitab veel, et välismaa ettevõttest autot rentida ei ole keelatud. Seadus näeb ette karistuse siis, kui auto on Eestis registreerimata. Kui tegemist on aga rendilepinguga, ei kohusta mitte keegi registreerima. Samuti ei tekitavat välismaa numbrimärgid politseile lisatööd, sest neid autosid pole palju.

mürgistusega inimest, kellest suri 25 – suu001. aastal Eestit vapustanud metarema osa suutsid arstid päästa. 43 inimest noolitragöödia sai alguse kahe nooruki suri mürgistusse oma kodus ega jõudnudki lootusest hõlptulu teenida. Toona napilt üle arstiabini. 18-aastased Deniss Pletškin ja Robert Petrov 2002. aastal anti kohtu alla 18 inimest, töötasid Pärnumaa firmas, mis kasutas tootkellest üheksat süüdistati ettevaatamatuse mises metanooli. Nii tekkiski noormeestel tõttu surma põhjustamises. mõte ettevõtte hoovil valveta seisvatest mürgise vedelikuga tünnidest kasu Foto: Ingmar Muusikus / EE arhiiv Esimesed lõigata. metanooliohvEttevõtmisse kaasati tuttav rid jõudsid Pärnu Sergei Maistrišin, kellele metanool haiglasse 9. septembri odavalt maha müüdi. Maistrišin hommikul 2001. tariski ühel ööl kümme kahesajaaastal. liitrist metanoolivaati minema. Kolmik teadis suurepäraselt, et vaatides on metanool ja selle joomine on tappev. Sellest hoolimata otsis Maistrišin vahendajaid ja kohalike aseri kriminaalide abiga jõuti Uulu võõrastemajapidaja ja salaviinaärika Aleksandr Sobolevini, kellele mürgine hundijalavesi etanooli pähe maha müüdi. Ostja petmiseks oli Maistrišinil talle isegi pakkuda maitseproov, mis oli aga hoopis teine vedelik kui see, mis tegelikult tünnides loksus. Sobolev ostis kolmikult metanooli ära ja jagas kümmekonnale salaviina edasimüüjale, kes omakorda lahjendasid metanooli veega ja müüsid viina pähe edasi. Kogu tarneahel toimis kiiresti ja juba kolm päeva pärast vargust surid esimesed ohvrid. Kokku tappis Pärnu metanoolitragöödia 68 inimest. Pärnu haiglasse jõudis 111

GETOST EDUKAKS ETTEVÕTJAKS

MEIE RALLIÄSSA EDUKAS AASTA Foto: Andres Putting

õppeval aastal saime õnneks lugematu arv kordi maruliselt Ott Tänakule kaasa elada ja ralliässaga seotud lood ületasid korduvalt uudisekünnise. Ja siis saabus uudis Ott Tänaku siirdumisest Toyota tiimi. M-Spordi boss Malcolm Wilson kinnitas oktoobri keskpaigas üles kerkinud uudise valguses, et ralliässade palgad on küll viimastel aastatel langenud, kuid tippsõitjad teenivad ikka kopsakat töötasu. Ühtlasi selgitas ralli MM-sarja ametlik raadiohääl Colin Clark Hispaania ralli viimasel päeval pisut tagamaid. Tema sõnul pakub Toyota arvatavasti Tänakule üsna korralikku palka. “Noor sõitja, kellel on perekond, peab tuleviku materiaalset kindlustamist sama tähtsaks kui maailmameistritiitliks tulla,” oletas Clark. Toyota jahtis Tänakut juba ammu. Eks põhjusi leidus mitu, aga neist peamine oli see: autofirmale on ülimalt tähtis võita meeskondlik MM-tiitel. Selleks on aga vaja kahte tipptasemel võidusõitjat, mis tähendab, et ilmselgelt nõustus Toyota eestlase endale saamiseks rahakotiraudu pisut rohkem paotama. Poleks Tänak meeskonnaga liitunud, pidanuks Toyota leppima kas Juho Hännineniga või palkama Mads Østbergi. Selgeks sai ka see, et duo Jari-Matti Lat-

Ott Tänak

vala ja Tänak, Esapekka Lappi tagalat kindlustamas, on võimeline MM-tiitlit võitma rohkem kui mõni teine kooslus. Kõike eelnevat kokku võttes polegi mingit põhjust arvata, et Tänaku aastapalk on madalam kui kaks miljonit eurot – pigem siiski rohkem. Niisiis võib arvata, et Tänaku tulevik on kindlustatud – ja selle üle on kõigil põhjust rõõmustada.

006. aastal maandus Rakverest pärit dusele tuginedes suurematelt kinnisvarafirnoormees Viktor Muhhin Londoni made ülemustelt ja tippmaakleritelt siseinfot peagi turule tulevate suure potentsiaaliga Gatwicki lennujaamas, taskus ainult 50 hoonete kohta. Seejärel tehakse need koosnaela – uhkus ei lubanud vanematelt rohtöös investoriga korda ja müüakse maha. kem küsida. Vastu tulnud sõber majutas Muhhini sõnul on ta oma edu eest tänulik mitMuhhini enda katuse alla ja andis suurlinmele ülemusele, aga eriti isale. “Ta lasi mul naga kohanemiseks nädalajagu aega – leia kodus esimest korda muru niita juuli alguses, elamine, töökoht, õpi linna tundma. Esikui see oli meetripikkune, et saaksin aru, kui mene laks oli ikka julm: noormees ahmis raske töötegemine on.” õhku ja püüdis viletsa inglise keelega igati hakkama saada. Foto: Tanel Saarmann Muhhin pages Lõuna-Londoni getost ja sõna otseses mõttes tema voodisse Eduka ettevõttunginud asotsiaali juurest ning ajas jana on Viktor kõige rikkamate londonlaste keskel Muhhinil mitu rauda jalad alla tänu visale tööle, järjekindkorraga tules. lusele, kuid ka algaja õnnele. Londoni vingemasse torufirmasse esimest tõsist töökohta nõutama minnes ütles Muhhin otse, et suudab sitta vastu võtta rohkem, kui talle seda ette anda suudetakse. Täna on Muhhinil mitu rauda tules. Tema töötajad tegelevad ventilatsiooni, gaasisüsteemide, keskkütte ja vannitubade remondiga. Lisaks käivad kaks brigaadi pidevalt kodudes väljakutsetel. Samuti saab Viktor Muhhin aastatepikkusele kogemusele ja vastastikusele usal-