Issuu

100 AASTAT

Eestit ja Ettevõtlust Väljaande koostas Ekspress Meedia sisuturunduse ja erilehtede osakond

Talv 2020

ME TRÜKIME. NII LIHTNE SEE ONGI. /k-print.ee

/kprintestonia

/kprint_estonia

Usaldusväärne tõlkepartner juba 20 aastat!

100 aastat Eesti ettevõtlust

See on olnud üks meeletu lugu

Foto: Eesti Ajaloomuusem

Kui hakkad mõtlema, mida Eesti majandus on viimase saja aasta jooksul pidanud üle elama, tundub, et ajalool pole olnud teha muud, kui meile kaikaid kodarasse loopida. Noore riigi tasapisi jalgadele upitatud ettevõtlus sai hoobi 1940. aastate tormituultes, kui tootmisvahendid riigistati, majandus ise aga muudeti Nõukogude Liidu kuulekaks haruks, arukast planeerimisest sai halastamatu plaanimajandus. Kohaneda tuli nii uue riigikorra kui ka majanduspoliitikaga, mõnel juhul saadi sellega hakkama üllatavalt hästi. Põllumajanduses ja kergetööstuse sektorites läks samuti üle ootuste hästi, tõsi, abiks subsideeritud hinnapoliitika ja põhjatu turg. Ja seetõttu elati just neis valdkondades ääretult raskelt üle järgmist pööret 1990ndate alguses. Kuigi toona tundus see kohutava katastroofina, siis nüüd, tagasi vaadates, oli see lihtsalt tagasipöördumine õigele teele. Õnnestusime – selles pole kahtlust! Oleme tagasi seal, kus on meie koht – vabas maailmas ja ärikeskkonnas, kus kõik on võimalik, ole vaid ise hakkaja. Õnnestujatest pole puudust ka ajakirjas, mida käes hoiad. Küsisime kümnetelt ettevõtetelt, mille üle tunnevad nad rõõmu praeguses Eestis, kuidas neil läheb ja mida toob tulevik. Nii saime kokku põneva pildi, mida sinuga jagada tahame. Et asi oleks selgem, kust tuleme ja kuhu oleme jõudnud, heitsime pilgu ka eri majandusharude käekäigule viimase saja aasta jooksul. Neid omavahel võrreldes võime tunda vaid rõõmu, kuigi see kõik on olnud tõepoolest üks meeletu lugu. Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

100 aastat eesti ettevõtlust

Eesti masina- ja metallitööstus

on võimas eksportija Eestis tegutseb umbes 7000 tööstusettevõtet, millest suurima osakaaluga on 2200 metalli- ja masinatööstuse ettevõtet. Kui töötlevas tööstuses on hõivatuid 126 000, siis masina- ja metallitööstuses on neid 35 000. Iga töötleva tööstuse ametikoht annab minimaalselt kaks töökohta teistes sektorites. Masinaehitus on üks Eesti olulisemaid kasvuvaldkondi, kus 80–90% müügist moodustab eksport. Eesti siseturg on tähtsam masinate ja seadmete hoolduses, remondis ja paigalduses ning metalltoodete tootmises. Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtete ühiseid huve esindab kiiresti kasvav võrgustik Eesti Masinatööstuse Liit (EML), mis oma 115 liikmega on suurim töötleva tööstuse erialaliit. EMLi juht Triin Ploompuu rõhutas 13. jaanuaril Vikerraadio hommiku-

programmis esinedes, et kuigi tänapäeval räägitakse Eestist palju kui IT-riigist, peetakse iga riigi majanduse selgrooks siiski tugevat tööstust. Samas, kõik IT-lahendused, mis on seotud tööstuse arendamisega, ergutavad innovatsiooni ja muudavad tooted või tootmise uuenduslikumaks. Valdkonna lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad edestavad teiste tööstusharude omasid. Eksport moodustab 2/3 käibest, mis on samas suurusjärgus kogu töötleva tööstusega. Mootorsõidu-

Eestis tegutsev TechGroup toodab tööstusseadmeid. kite ja haagiste tootmises on ekspordi osakaal 90% ja elektriseadmete tootmises 80%. Positiivne on ka see, et ettevõtetel on piisavalt omavahendeid. Kindlasti suudaks masina- ja metallitööstus oma näitajaid veelgi parandada ja rohkem tulu teenida, kui ettevõtjad koonduksid tõhusamaks koostööks ekspordi suurendamisel erinevatel sihtturgudel ja haridussektor koolitaks sobivat tööjõudu. Valdkonnas on sobiva oskustööjõu ja inseneride puudus ning tihti ei vasta lõpetajate oskused tööandjate ootustele. Triin Ploompuu arvab, et kui noored saaksid enne karjäärivalikute tegemist teada, mis tänapäevases tehases tegelikult toimub, kuidas luuakse väärtust ja tekib raha, võiks see suunata noori ka masina- ja metallitöö eriala-

sid eelistama. “Eesti tööjõuturu probleem on see, et meil on liiga palju keskharidusega ja ilma kindla erialata inimesi,” ütles Ploompuu Vikerraadio saates. Kuna neid, kes oskavad metalli taltsutada, jääb aina vähemaks, on nad tööjõuturul väga konkurentsivõimelised. Ta julgustab valdkonda tööle tulema noori ja ka naisi, sest tänapäevane tehnoloogia nõuab nutikust ning vähem füüsilist tööd. “Murekohti on igas valdkonnas, aga need on ... ainult lahendamiseks.” Ploompuu loodab, et ühel päeval hakatakse jälle Eestis ise lennukeid ja vedureid valmistama ning noored insenerid teevad oma lõputöid uutest, põnevatest ja maailma muutvatest masinatest, nagu Eesti masinatööstuse muljetavaldavas ajaloos on juba pikka aega tagasi juhtunud.

Baltikumi parimad tigukonveierid Eestis ei ole ilmselt ühtegi puidutööstust, kuhu poleks jõudnud Welmetis toodetud seadmeid. Ettevõte on Baltikumis ainus, kes on täielikult spetsialiseerunud tigude ja tigukonveierite projekteerimisele ning tootmisele.

TALV 2020

Investeeringud ja spetsialiseerumine

Eestis toodetud tigukonveierid jõuavad maailma eri nurkadesse

1992. aastal loodud Welmet on varem tootnud erinevaid puidutööstuses kasutatavaid seadmeid. 2018. aastal otsustati keskenduda täielikult tigude ja tigukonveierite tootmisele. Tigukonveierite kasutusalasid on palju: bioenergeetika, puidutööstus, metallurgia, betooni- ja asfalditehased, jäätmekäitlus. Turg on lai, kuid samas väga spetsiifiline. Ettevõttes töötab ligikaudu 40 inimest ja aastane müügitulu ulatub stabiilselt üle kolme miljoni euro. Kui 2018. aastal moodustasid tigukonveierid käibest 40 protsenti, siis nüüdseks tegeletakse ainult nendega ja müügitulu tase on jäänud samaks. Võib öelda, et spetsialiseerumine on end igati õigustanud. Viimase kolme aasta jooksul on Welmet teinud ka üle miljoni euro väärtuses investeeringuid. Hangitud on uusi seadmeid ja 2017. aastal valmis värske tootmishoone.

Welmeti juhatuse liikme Märt Lehtsalu sõnul on masinaehitus tegelikult väga sarnane tavalise ehitusega – palju tööd tehakse allhangetega. Tänu sellele jõuavad siin toodetud teod ja tigukonveierid igale poole üle maailma. Ainus koht, kuhu Welmetis toodetud asjad veel jõudnud pole, on Lehtsalu sõnul Austraalia ja Okeaania piirkond. Peamiselt tehakse koostööd Skandinaavia ja Saksamaa ettevõtetega, kuhu lõviosa toodangust ka eksporditakse. Sealt edasi levib Welmet juba maailma eri nurkadesse. Eelmisel aastal toodeti kokku ligi 550 tigukonveierit ja tigu, mis näitab samuti, et investeeringud ning spetsialiseerumine olid õiged sammud. Kes Welmeti tegemistega lähemalt tutvuda tahab, võib külastada nende kodulehte welmet.ee. Samuti võib ühendust võtta juhatuse liikme Märt Lehtsaluga telefonil +372 5649 4056.

ENERGIATEHNIKA

Maailmatasemel ettevõte

algas vanaisa treipingilt

Jüri Joller paremal.

Energiatehnika OÜ arengulugu on tihedalt põimunud nii selle juhi Jüri Jolleri arenguloo kui ka Eesti riigi ja elektrotehnika ajalooga. Kui Nõmme spordipoiss Jüri Joller 1986. aastal koos sõpradega kooperatiivi rajas, polnud tal loomulikult aimugi, et kodustest tingimustest saab alguse uuenduslik ettevõte, mida mõnekümne aasta pärast teatakse mitmel pool üle maailma. Niisiis – raha oli toona rubla, kooperatiivid olid ainus Nõukogude Liidu lõpuaegadel lubatud ettevõtlusvorm ning vastloodud kooperatiiv Viru tähendas nutikaid poisse ja Jüri vanaisa treipinki aastast 1936. Õnneks töötas see sama hästi nagu poiste ettevõtlik vaim: treiti valmis vormid ja tehti autodele kummist pidurimansette, mida toona kusagilt saada ei olnud. Aastal 1992 registreeris Jüri Joller endise kooperatiivi põhjal osaühingu ning on sealtmaalt suhtunud sellesse sama ausa vastutustundega nagu oma peres kasvanud kuue lapse kasvatamisse – märksõnadeks tarkus ja pühendumine. Vasaraheite meistersportlase järgu täitnud Jüri valis oma edasiseks elualaks tehnika ja õppis Tallinna polütehnikumis tööstusettevõtete elektriseadmete inseneriks. Sealt viis tee edasi Tallinna tehnikaülikooli, millega ta kauaks

Elektriajamid

seotuks jäi – doktorikraadi, õppejõutöö ning energeetikateaduskonna teadus- ja arendusprodekaani ametikohani.

Akadeemilisus ja praktilised lahendused Õppimise ajal käis Jüri Joller ka Saksamaal Kempteni tehnikakõrgkoolis teadmisi omandamas. Praktikal käis noor insener saksa firmas Magnet-Schultz. Praktika õnnestus koguni nii hästi, et herr Joller, nagu firma aastaraamatust lugeda saab, töötas seal viiel aastal. Teenistus oli Saksamaal piisavalt hea, et paralleelselt enesele Eestis maja ehitada. Kui Jüri Joller Magnet-Schultzist tehnikaülikooli õppejõuks naasis, tabas teda üllatus: euroopaliku sissetulekuga harjunud mehe palk oli ülikoolis 1400 toonast krooni, mis praeguses vääringus on alla 100 euro. Kontaktid Magnet-Schultziga on senini alles – praegu on Energiatehnika OÜ selle ettevõtte ainus edasimüüja Eestis. Märkimisväärseid saavutusi jagus ka Eestisse, kus Jüri Jolleri tegevust iseloomustab teaduse sidumine praktiliste teemadega, millest on kasu paljudel inimestel. Üheks võimsamaks ettevõtmiseks oli Tallinna trammide muutmine energiasäästlikumaks ja võimaluse leidmine kahe trammivaguni vahele kolmanda, madala sissepääsuga osa integreerimiseks. Trammide teemal valmis ka Jüri Jolleri doktoritöö.

Tööstuselektroonika

Kui ülikoolidel tekkis võimalus luua arenduskeskusi, hakkas Jüri Joller tööle energiatehnoloogia arenduskeskuse projektijuhina. Algatusel, mis koondas parimad selle valdkonna tegijad Tallinna tehnikaülikoolist ja maaülikoolist ning väga tugevad Eesti ettevõtjad, oleks võinud olla suur tulevik, kui see oleks saanud riigi rahastuse.

Uus etapp algab Helsingi trammidega Saabus aeg naasta täiskohaga oma ettevõttesse, mis oli küll sinnamaani kenasti tegutsenud, kuid kaugeltki mitte selle jõulisusega, mille lisas doktorikraadi ja võimsa kogemustepagasiga omanik. Energiatehnika OÜ nime kannab ettevõte alates aastast 2004. Üheks esimeseks uue perioodi kliendiks sai Helsingi linnatranspordiamet, kes tellis linna trammide uuendamise. Soome oli vahepeal liitunud Euroopa Liiduga ja vastavalt EL-i direktiividele pidid trammid olema ligipääsetavad ka ratastooliga. Energiatehnika OÜ ja Jüri Jolleri ees seisis väljakutse, kuidas tekitada trammivagunite vahele lisaosa nii, et trammid sõidaksid sama kiiruse ja ohutusega nagu teised ega tekitaks pikkuse pärast probleeme sõiduaegade graafikus. Joller meenutab, et kui töö pidi lõppema projekti viimasel päeval kell 8 hommikul, mil linnapea ning ratastoolis riigikoguliige avasõidule tulevad, siis öösel käis depoos veel hoogne töö

Mõõteriistad

– üks muunduritest oli viimasel hetkel läbi põlenud. Nüüd sõidab Helsingis 52 trammi, mille elektriosa ümberehituse kavandas Energiatehnika OÜ.

Oluline roll tööstusmaailmas Aastal 2005 sai Energiatehnika OÜ riigilt ettevõtluse innovatsiooniauhinna ja innovaatiline töö on üha arenenud. Jüri Jolleril on Eestis kaheksa patenti ning tema teaduslike avastuste ja praktiliste lahenduste hulk ei mahu siinsele lehepinnale. Energiatehnika OÜ tegutseb Eestis kahel paralleelsel suunal: tööstusettevõtetele vajalike elektriajamite ja automaatika lahenduste hankimine valdkonna tugevaimatelt tegijatelt üle maailma koos nende integreerimisega siinsesse tootmisse ning originaalseadmete loomine ja tehniline tugi. Aastate jooksul on originaalprojektide hulk tõusnud sadadesse. Kõiki neid iseloomustab ebatüüpilisus ja tehniline keerukus. Üheks avalikkusele rohkem teadaolevaks on näiteks töö Cleveroni pakirobotitega. Energiatehnika OÜ kommunikatsioonijuht Kristiina Tramberg palub lisada ettevõtte töötajate hinnangu oma liidrile: targemat inimest kui Jüri pole maailmas olemaski. “Oleme valmis tema eest lõvina võitlema ja teame, et see tunne on vastastikune,” ütleb Kristiina kogu südamest.

www.energiatehnika. info@energiatehnika.ee 655 1312

TALV 2020

TS SHIPPING

Eesti jäämurdja,

mis töötab Arktikas või ehitab merre tuulegeneraatoreid „Arktikas töötamine on nagu kosmosesse minek,” räägib Eesti jäämurdja Botnica omanikettevõtte TS Shipping juht Ülo Eero. „Vähemalt poole aasta varustus, toit ja vesi tuleb kaasa võtta.” Meeskonnaliikmetele tähendab töö Arktikas pikemaajalist eraldatust, pole ei internetti ega mobiilsidet. „Teatud mõttes on see vaatamata ülipingelisele laevatööle vägagi teraapiline: niimoodi saab puhata meie igapäevasest infomürast ja sellega kaasneda võivast stressist,” märgib Eero, kes on AS Tallinna Sadama tütarettevõtte kaudu laevafirmat juhtinud 2013. aastast. Botnica tipptasemel eritehnika ja meeskond on võimaldanud TS Shippingul koostöölepinguid sõlmida naftatööstuse gigantide ExxonMobil ja Rosneft tütarettevõttega ning töötada Saksa meretuuleparkides BorWin Alpha ja BorWin Beta. Alates 2018. aastast on TS Shippingu soliidsesse klientide nimekirja lisandunud Kanada suur rauamaagikaevanduse ettevõte Baffinland Iron Mines.

Ülitäpne peakraana Kui Tallinna Sadam uue jäämurdja soetas, oli üheks oluliseks eelduseks see, et laeval oleks tasuvat tööd ka jäävabal ajal. Laeval on ülitäpne 160-tonnise tõstejõuga peakraana, mida kasutatakse nii merepõhjas kui ka veepinnast kõrgematel ehitustöödel. Kraana teeb eriliseks see, et sellega saab erinevaid töid teha ka tormisel merel, kui laev tugevalt kõigub. „Tihti on vaja laeva kraanaga mere põhja tehnikat paigaldada mõnekümne sentimeetrise täpsusega ja seda ka siis, kui mere põhjani on kuni kilomeeter,” kirjeldab Eero. Botnica on niivõrd keerukas ja spetsiifiline laev, et selle käigushoidmiseks on praeguse sisuga vaja 56 sertifikaati.

Pidev valmisolek töötamaks ka ekstreemsetes oludes Keeruline töö arktilises vööndis on esitanud TS Shippingu meeskonnale erinevaid väljakutseid. Samas on laeva meeskond sertifitseeritud tööks ka

Koostöö teadlastega Arktika uurimiseks Arktilises vööndis pole just palju neid laevasid, mille pardalt oleks võimalik läbi viia arktilise keskkonna uuringutega seotud teadusprojekte. TS Shippingul on oma Kanada koostööpartneriga kokkulepe, et jäävabadel päevadel saavad sealsed keskkonna- ja loodusteadlased Botnicat uurimistöödel kasutada. Möödunud aastal korraldasid nad koostöös laeva meeskonnaga Arktikas mitu veepealset, veealust ja merepõhja uuringut. Vaatluse alla võeti näiteks nii piirkonnas elavad linnud, loomad kui ka merepõhi. Teadlaste üks iseärali-

TALV 2020

väga äärmuslikes tingimustes, millele on eelnenud TS Shippingu põhjalik riskide hindamine. „Kara meres tekkisid näiteks ühel meeskonnaliikmel probleemid südametööga. Laev oli kaldast sellises kauguses, kuhu lennuvahendid ei lennanud, ja väline abi sai laeva saabuda alles kolme päeva pärast. Kuni sinnamaani pidi meeskond ise terviseprobleemiga kolleegile abi tagama. See sai tehtud ning meeskonnaliikme tervis ja ehk ka elu päästetud,” kirjeldab Eero.

Botnica sobib hästi meretuuleparkides töötamiseks „Keskkonnasõbralikku elektrienergiat tootvate meretuuleparkide rajamine Eesti vetes ja Läänemere piirkonnas üldisemalt on kindlasti tulevikutrend ja võin juba olemasolevale Põhjamere kogemusele tuginedes väita, et Botnica oma tehnilise varustatusega oleks meretuuleparkide ehitusel aasta ringi võimekas laev,” on Eero veendunud. Saksamaa meretuuleparkides töötamise kogemus andis juba aastaid tagasi TS Shippingule tõuke liituda Eesti tuuleenergia assotsiatsiooniga, mille liige ollakse siiani. „Oma kogemustele tuginedes suudame kindlasti anda üsna suure panuse Eesti meretuuleparkide ja tuuleparkide baassadamate arengusse. Meie jaoks on see juba tavaline, et käime ennast erinevates meretuuleparkidega riikides ja ettevõtetes meretuuleparkide tehnilistes küsimustes regulaarselt täiendamas,” kirjeldab Eero. Ilmselt seetõttu õnnestus ettevõttel juba 2017. aasta sügisel korraldada Botnica pardal kõrgetasemelised foorumid European Forum for Renewable Energy Sources ja The Baltic Sea Offshore Wind Forum, kus osalesid üheksa meretuuleparke omava riigi ja nende riikide tuuleparkide assotsistasioonide esindajad.

kumaid huviobjekte oli vee all laevadelt tuleva müra mõõtmine mere põhja paigaldatud anduritega ja selle mõju tuvastamine arktilise regiooni mereloomadele. Koostöö sujus hästi ja koostööd on oodata ka järgnevatel aastatel. Arktiline loodus on olnud siiani suhteliselt puutumatu, kuid kliima soojenemine ja üha suurenev majanduslik tegevus arktilises vööndis võib muuta paljutki. Nüüdseks on TS Shipping edastanud asjast huvitatud Eesti teadlastele meie laeva pardal töötanud Kanada teadlaste kontakandmed ja tulevikus pole ehk sugugi võimatu, et alguse saab Eesti ja Kanada teadlaste koostöö Arktika uurimisel. Eesti lipp arktilistel väljadel on igatahes juba praegu üsna tavaline nähtus.

EESTI AGA

Ettevõte, mis on oma lahendusega ka Amazonist ees Sisult tuttav, väliselt uus – AGAst saab Linde

võtted, näiteks Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp, kui ka joogitootjad, nagu A. Le Coq ja Saku Õlletehas. Peale selle kasutatakse gaase laialdaselt ka töötlevas tööstuses, meditsiiniasutustes ning toiduainetööstustes. Suurimaid muutusi ennustab Laur lähiaastatel süsihappegaasi kasutamisel. „Lindel on väga palju tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad kasvuhoonegaase vähendada ja süsihappegaasi eri viisidel kasutada,” märgib ettevõtte Eesti tegevjuht. Ka hakkavad tulevikus suurt rolli mängima vesinikutehnoloogiad ja vesinikkütus. Samuti usub Laur, et Eesti majapidamisteski mõeldakse järjest rohkem mullivee poest ostmise asemel kraanivee gaseerimise peale.

Kaks ettevõtet, 140 aastat põimunud ajalugu ja jaanuarist üks ühine nimi. AGA muudab ettevõtte nimeks Linde Gas. Nüüd juba nimevahetuse lõpusirgel olev Eesti AGA on jõudnud saja aastaga oma valdkonna turuliidriks, kes tuleb pidevalt välja uudsete gaasilahendustega. 1904. aastal asutas Rootsi leiutaja Gustaf Dalén ettevõtte, mille leiutistega puutub rohkem või vähem teadlikult igaüks iga päev kokku. Eestis tuntakse Akumuleeritud Gaaside Aktsiaseltsi kolmetähelist lühendit AGA juba 1908. aastast. 1920. aastal rajas ettevõte Tallinnas Vene tänavale ka kontori ja aasta hiljem järgnes tütarettevõtte Eesti AGA registreerimine. Kuigi atsetüleeni kasutati majakates juba 19. sajandil, töötas Dalén välja olulisemalt säästlikuma lahenduse. See tõi talle 1912. aastal ka Nobeli füüsikapreemia. Eestiski tegeles AGA saarte ning põhja- ja lääneranniku atsetüleenimajakate arendamisega. Esimese vabariigi ajal varustas seda kohapeal asuv AGA atsetüleenitehas, mis paiknes praeguses Noblessneri piirkonnas.

AGA uus nimi on Linde Gas Kuigi Eesti AGA natsionaliseeriti 1940. aastal ja tema tegevus peatus vähemalt 50 aastaks, oli AGA 1991. aasta septembris teine taasiseseisvunud Eestis ametlikult registreeritud välisettevõte. 90ndate lõpuks oli ettevõttel üle Eesti juba ligikaudu 40 teeninduspunkti. „AGA on aastate jooksul Eestisse jõudsalt investeerinud ja loonud gaaside kasutamisel mitmeid uusi tehnoloogiaid,” tõdeb Andrus Laur, Eesti AGA tegevjuht. Kuuludes juba 2000. aastast maailma suurima meditsiini- ja tööstusgaase tootva Linde kontserni – mille ajalugu ulatub lausa 140 aasta taha –, läheb ettevõte selle aasta jaanuarist üle ka uuele nimele, võttes AS Eesti AGA asemel kasutusele nime AS Linde Gas. AGA kaubamärk ei kao turult siiski täielikult – kui tööstusgaasidega seotud korporatiivne identiteet hakkab olema Linde, jäävad edaspidi AGA kaubamärgi all kasutusele gaasitarvikud ning eratarbijatele suunatud mulliveetooted ja vedelgaas. Viimase 30 aastaga on ettevõte teinud läbi olulise arengu, saades Eesti suurimaks tööstuslike ja meditsiiniliste gaaside ning gaasitarvikute tarnijaks. Iseäranis

suure hüppe on AGA/Linde Eestis teinud viimase paari aasta jooksul. Kui 2017. aastal oli ettevõtte käive ligi 19 miljonit eurot, kasvas see 2018. aastaks üle 25 miljoni ning küündis mullu juba 48 miljoni euroni. Kasvu on vedanud eksport.

Maailma võimsaim balloonide täitejaam „Naljatlemisi ütleme, et meil on Tallinna lähistel maailma võimsaim balloonide täitejaam,” muigab Laur. Jutt käib Maardu täitejaamast, kus täidetakse 425-grammiseid vee gaseerimise balloone, mida eksporditakse põhiliselt Põhjamaadesse ja Saksamaale. Mõned aastad tagasi tegi ettevõte suure investeeringu täitejaama kaasajastamiseks, mille tulemu-

Kõik sai alguse gaasilaternatest. 1904. aastal loodi Rootsis ettevõte Aktiebolaget Gasaccumulator ehk AGA, mille peamiseks tegevusalaks oli raudteesemaforide tootmine ja nende varustamine gaasiga. Valgustisüsteem põhines atsetüleenil. Edaspidi leidsid atsetüleeni abil töötavad laternad laialdast kasutust paljudes valdkondades nii autodel, tänavavalgustites, valgusfoorides, majakates, merepoides kui ka siseruumides.

Innovatiivsed lahendused Eestis: nii Gaas 24/7 iseteeninduse kui AGA gaasiautomaatide puhul on märksõnadeks ööpäevaringne kättesaadavus ning mugav ja kiire, kellestki teisest sõltumatu ostu sooritamine.

sel täidetakse seal nüüdseks üle 1500 ballooni tunnis – see on teadaolevalt maailma suurim jõudlus balloonide täitmisel. See, et ettevõte annab Eestis tööd kokku ligi 250 inimesele, on ka Linde kontserni seisukohalt keskse tähtsusega. Just siin asub 2006. aastast Põhja-Euroopa regiooni äriteenuste keskus, mille töötajate arv on praeguseks 170–180. „Meil on hea meel, et oleme leidnud Eestist palju spetsialiste ja erinevaid keeli kõnelevaid inimesi regiooni ülesannete täitmiseks,” sõnab Laur. Keskuses töötab palju noori, kokku 13 eri rahvusest. AGA/Linde on aastaid gaasidega varustanud väga erinevate valdkondade ettevõtteid. Suurimad siinsete klientide hulgas on nii põlevkivi- ja keemiatööstusette-

LINDEST

Pärast 2019. aasta alguses USA ettevõttega Praxair ühinemist on Lindest saanud maailma suurim gaasi- ja tehnoloogiaettevõte, mille 2018. aasta müügitulu ulatus 24 miljardi euroni. Ettevõttel on üle maailma ligikaudu 80 000 töötajat ja kliente teenindatakse enam kui 100 riigis. Turustame Eestis laias valikus tööstus-, toiduaine-, eri- ja meditsiinigaase nii tööstuslikuks otstarbeks kui ka erakasutuseks kodustes tingimustes. Lisaks pakume oma klientidele lõikamis- ja keevitustarvikuid, gaasiseadmeid, gaasiohutuskoolitusi ning gaasitehnoloogilisi insenerlahendusi.

Amazonist ees Tugevast turupositsioonist hoolimata peab AGA/Linde siinset gaasiturgu väga konkurentsitihedaks, mistõttu on ettevõte võtnud oma teenuste pakkumisel kasutusele mitmeid oma valdkonna uuenduslikke lahendusi. Viimaste aastate jooksul on ettevõte käivitanud Eesti esimesed ööpäevaringselt avatud Gaas 24/7 iseteeninduspunktid ja toonud esimesena Eesti turule uudsed gaasiautomaadid. „Mõnes mõttes võib öelda, et edestasime isegi Amazoni – meie mobiiliäpiga sai juba 2017. aastal minna iseseisvalt meie konteinertüüpi iseteeninduspunkti gaase kaasa ostma,” muigab ettevõtte Eesti tegevjuht. Uudse lahenduse, mis on täielikult siinsamas kohapeal arendatud, kasutajate hulk aina kasvab. Möödunud aastal hakati iseteeninduspunkte Eesti eeskujul paigaldama ka Norrasse ja Rootsi ning huvi on üles näidanud ka teised Linde riigid. Veebruaris avab AGA/Linde Eestis gaaside ja tarvikute e-poe. Ehkki e-pood on tööstuskasutajate hulgas edukalt kasutusel juba 20 Linde riigis, lisanduvad Eesti e-poe eripärana lähitulevikus ka väiketarbijatele suunatud mugavamad makselahendused ja pakiautomaati tellimise võimalus. Ühtlasi saavad AGA/Linde kliendid e-poe kaudu jälgida oma tellimuste, arvete ja balloonisaldo infot, laadida alla ning trükkida välja dokumente või kasutada varem tehtud ostude põhjal tellimismalle. „E-poes näeme kindlasti potentsiaali ja oleme valmis seda siin veelgi paremaks arendama, Eesti klientidele see kindlasti meeldib,” rõhutab Laur.

Lugege AS-i Linde Gas (endine AS Eesti AGA) tegemistest lähemalt: www.linde-gas.ee TALV 2020

SB KESKKÜTTESEADMED

Kuidas Pelletikeskus

oma koldesse ereda tule sai? Eestis on ainult üks ettevõte, mille insenerid võivad olla uhked, et nende loodud seadmed kuivatavad Argentinas kuulsat mateteed ja aitavad teha Kanadas vahtrasiirupit. Pelletikeskuse eelkäija ESBE OÜ alustas 1993. aasta 21. septembril nagu toona ikka ühisettevõttena. Neli aastat hiljem kadus meie turu väiksuse tõttu aga rootslaste huvi Eestis toimetamise vastu. Eesti pool jätkas aga iseenesest samamoodi kui seni, ainsa erinevusega, et tuli loobuda praeguseks Euroopa ühe suurema keskkütteregulaatorite tootja ESBE nimest. Nii sündis SB Keskkütteseadmed, mis töötab siiamaani kahe põhisuunaga: ESBE toodete maaletoomise ja müügiga ning pelletikütte seadmetega. Viimaste juurde jõuti olude sunnil millenniumi hakul, kui õliküte järsku kalliks läks. „Hakkasime Rootsist pelletipõleteid importima ja 1999. aasta sügisel panime ka esimese, toona roppkalli seadme tööle. Ja kuhu see läks? Naljakas lugu, aga mehe koju, kellega koos praegu Pelletikeskust veame,“ meenutab Aavo Isak tõika, mis viis ta kokku oma praeguse äripartneri Priit Kotliga. Ühest tehingust kasvas tihe mõttevahetus, mis viis ka esimese pelletiveski püstipanekuni. Oma pelletiveski käivitamise taga 2004. aastal oli taas sund – müüdi küll seadmeid, kuid kütuse enda juurde oli eratarbijal ligipääs kangesti keeruline. „Eestist oli pelletitootmine sel ajal täiesti olemas,“ meenutab Isak, „kuid katsu sa neid pakendatult kätte saada. Nii Väike-Maarja kui ka Tõrva tehas müüsid oma toodangu lahtiselt Põhjamaadesse. Polnudki muud, kui rajada oma kundede tarvis ka pelletitootmine. Tegime siis sellise väikse n-ö taskutehase Paljassaare höövlivabriku juurde, püüdsime nende höövlilaastu lihtsalt kinni ja andsime sellele uue elu. 2008. aastal saadi Eestiski aru, et pellet on väärt värk, ja tekkisid tehased, kes kohaliku turu jaoks pelletit pakendasid. Kuna pelletitootmine polnud üldse meie huviorbiidis ja masin hakkas ka vaikselt ära väsima, siis müüsime ta Paidesse. Tiksub seal tasapisi siiani. Meie aga saime pühenduda palju põnevamale.“ Nii jõuti 2005. aastal oma põleti loomiseni ja aasta hiljem kasvas sellest välja Pelltech OÜ, kus valmivad nii põletid, katlad, mahutid, juhtautomaatika ja muu, mis puudutab pelletikütet. Praegu tegut8

TALV 2020

tikkel sellest, kuidas ikkagi tegelikkuses ei ole puidu põletamine üldse loodussõbralik, kuna atmosfääri paisatakse peenosakesi. Hakkasime siis hoogsalt uurima, millele ajakirjaniku väited tuginevad. Muidugi uuringutele. Aga millistele? Selgus, et neile, kus vaadeldi suuri viiekümne kuni saja viiekümne megavatiseid Inglismaa soojuselektrijaamade katlaid, mida varem köeti söega ja nüüd jahvatatud pelletiga. Loomulikult lendub sealt söetolmu välja veel tükk aega,“ räägib mees ja lisab, et kohaliku küttematerjali kahtluse alla seadjad võiksid kordki uurida mistahes kütteliigi kogu tsükli jalajälge alates selle tootmisest, kohaleveost kuni jääkide utiliseerimiseni. Tahkete osakeste pärast muretseda maksvat aga küll ja panna tähele, et Pelltechi kõige uuemas PK15 katlas kasutatakse tuhatsüklonit, mis eraldab suitsugaasidest peenosakesed, olles äärmiselt keskkonnasõbralik.

Soojuspumpade konkurent Väike Valge

Aitäh, Saksa korstnapühkija! Pelletikeskuse arengut on läbi aja suunanud mitmed hädavajadused, näiteks oma pelletiveski loomine. Põnev on ka katlatootmise juurde jõudmine. Aavo Isak meenutab, et kuigi loodud oli väga hea põleti, millel kõik vajalikud sertifikaadis olemas, ei jõudnud nad selle müügiga Saksa turul kuigi kaugele. „Korstnapühkija, kes on seal A ja O, küsis, kus on luba, et meie põleti võib konkreetsete kateldega töötada. Kus on katsetuste tulemused ja muu säärane info? Seesama tubli nõginina ongi põhjus, miks jõudsime kateldeni, kus meie põletiga saavutatakse kõrge efektiivsus. Sama lugu oli ka jala ukse vahele saamisega Prantsusmaal ja Inglismaal, kuhu sai põleteid müüa vaid koos neile mõeldud kateldega. Skandinaavia turuga läks siiski lihtsamalt.“

sevad need kaks ettevõtet sõbralikult ühe kaubamärgi Pelletikeskus all, jagavad nii maja kui ka meeskonda, kuhu kuulub 37 oma ala professionaali. Importijate võrgu kaudu jõuavad Euroopasse ja mujale laia maailma Eestis toodetud pelletipõletid ning katlad, mis kütavad ja annavad sooja vett eramuis, asumeis ning tööstuses.

Pellet on puhas ja kaasaegne küte Erinevalt halupuuga kütjast pole pelletikatla omanikul n-ö ahju juurde kuigi tihti asja. Hea tuleb seista üksnes selle eest, et katlal midagi „süüa“ oleks ja keskmiselt paari nädala või kuu tagant võetaks välja tuhk, mida tekib kaugelt vähem kui

halupuuga kütjal, kes nädalas mitu korda puusülemi ja tuhaämbriga õue ja toa vahet jookseb. Kulu poolest aga kannatab pelletiküte võrdlust isegi kaasaegsete maa- ja õhk-vesisoojuspumpadega ning ostuhind on soodsam. Lõivu tuleb küll pisut maksta mugavuses. Kui pumbaomanik võib istuda jalg üle põlve, siis pelleteid tuleb siiski mahutisse juurde laadida ja aeg-ajalt, kuigi harva, katelt ka puhastada. Ehkki pellet on puhas ja kõrge kasuteguriga (üle 90%) küte, kostub Aavo Isaku sõnul viimasel ajal üsna imelikke seisukohavõtte nii pelleti kui ka üldse puidu põletamise kohta. „Ilmus siin hiljuti ar-

Väike Valge – nii kutsutakse Pelletikeskuses uut isepuhastuvat kompaktkatelt – erineb harjumuspärasest tsingitud plekist mahuti ja etteande teo ning voolikulondiga kobakast pelletikatlast. Uus Pelltech PK15 on ilus valge aparaat (1310 x 800 x 500 mm), mida esmapilgul kuidagi elusa tulega katlaks olemises ei oskaks süüdistada. Eestis leiutatud ja valmistatud seadme loomise ajendiks sai vajadus pista rinda iga aastaga aina usinamalt turgu võtvate soojuspumpadega. „Mis tema kõige suurem eelis on võrreldes näiteks odavamat sorti õhk-vesisoojuspumbaga, on see, et tal on kama kaks välistemperatuurist, kütab kõrge kasuteguriga ka suurte miinustega. Lisaks on ta võimeline juhtima kogu elamu keskküttesüsteemi, on kaugjälgitav ja juhitav üle interneti. Hakkasime seda 2016. aastal arendama, kaks aastat hiljem näitasime esimest korda näitusel ja möödunud aastast alates müüme. Meie jaoks täiesti teistsugune seade, sest siiani on me tooted olnud ikka omavahel sobitatavad – võid võtta ühe katla ja panna sinna ka teisi põleteid. Väike Valge on kokku ehitatud aga nii, et üks on teise osa, mis kajastub efektiivsuses. Plaan on teha sellest omaette tootepere, kus praegusele 15-kilovatisele lisanduks kuni 25-kilovatine seade, edasi kuni 40, 80 ja lõpetaks seal 100 juures ära. Aga eks paistab, mis tulevik toob.“

100 aastat Eesti ettevõtlust

Ehitus

Noppeid Eesti betoonitööstuse ajaloost Uurides möödunud sadat aastat, on raske leida rohkem kasutatud materjali kui betoon. Suure tõenäosusega oli esimene suur ehitis Eestis, mille puhul kasutati tsementi, 1822. aastal valminud Narva-Jaanilinna sild. Oma päris esimese tehase, Kunda tsemendivabriku aktsiaseltsi asutamiseni jõuti 1870. aastal, teine, aktsiaseltsi Asserin tsemenditehas asutati Aserisse 1899. aastal. Vajadus betooni järele kasvas Eestis plahvatuslikult alates 1910. aastast. Kuna Venemaa oli kaotanud Vene-Jaapani sõjas oma Balti mere laevastiku, otsustati kaitsta Soome lahe piirkonda Saaremaalt Ahvenamaani ulatuva merekindlustuste süsteemi, nn Peeter Suure merekindluse rajamisega. Nõukogudeaegne betoonehitus sai hoo sisse magalamägede ehitamisega. Aastatel 1954–1955 hakati rajama juba suuri, industrialiseeritud betoonitööstusi, mis pidid tootma betoonelemente nii suurtööstustele (Narva elektrijaamad, Dvigatel, Oru turbavabrik, erinevad tehased ja vabrikud) kui 1960ndatest ka uutele elamurajoonidele Eesti linnades.

Langus ja uus tõus 1991. aasta iseseisvumisega muutusid ehituse finantseerimise alused ja riiklik elamuehitus peatus. 1993. aastal moodustas ehituse maht 1980. aastate 10

TALV 2020

keskpaiga tipu tasemest veidi üle veerandi. 1995. aastal oli tsemenditööstuse maht vaid 39% ja monteeritava raudbetoonitööstuse maht 11% 1985. aasta tasemest. “Eesti nüüdisaegse betoonitööstuse ajalugu ulatub Rakvere lihakombinaadi ehitamise aega, 1987–1989. Siis astusid mängu paljud praegused suurtegijad ja said alguse paljud praegugi tegutsevad ettevõtted,” kirjutab Paavo Kangur raamatus “Eesti betoonehituse ajalugu” (2014). Koos Rakvere lihakombinaadi ehitusega alustati ka investeeringuid ehitusmaterjalide tööstusse. Kuigi koos saabunud iseseisvusega kuivas kokku Eesti turg, vajasid värskelt ühinenud Saksamaalt väljuvad Vene väed uut elamispinda. Saksa riigi raha andis ka Eesti betoonitööstusele hea kiirenduse. ASi E-Betoonelement tollane juht Egon Mats võttis sihikule suurtellimuste saamise, mille toel saavutas firma paari aastaga suurima betoonelementide tootja positsiooni Eestis. “Sõjaväelinnakute ehituse maht oli meeletu ja ka logistiline ülesanne keeruline,” meenutab Mats. “Töökamatel päevadel saatsime teele sada rekatäit betoontooteid. Me ei jõudnud kõiki pa-

neele ise toota, kasutasime alltöövõtjatena Talotit, Tartu Maja ja Narva-Barki.” Kokku osales ainuüksi E-Betoonelement Venemaal üheksa sõduriküla projektis. “Vsevolodskis oli maht 50 000 kuupmeetrit. Me valasime kogu hoone karkassid ja betoonelemendid riputati ümber karkassi. Kokku ehitasime seitsme kuuga 40 maja,” meenutab Kontek Int ASi juht Tiit Raukas. “Sõdurikülade ehitus Venemaal võimaldas tollasel betoontoodete tööstusel ennast ümber seadistada ja areneda,” räägib järgmine E-Betoonelemendi juht Jaan Valbet. “Õppis kogu tööstusharu.” Pärast viimast majanduskriisi, 2009. aastaks oli ehitusmaterjalide tööstusele selge, et Eesti turg ei suuda luua piisavalt tööd ja tellimusi. Nüüdseks on Eestis terve hulk nii betoonelementide tootmise kui ka betoonehitusega tegelevaid ettevõtteid, kes on oma toodete-teenuste ekspordivõimalusi otsides jõudnud Põhjamaade turule. Raamatu “Eesti betoonehituse ajalugu” ja ajakirjanduslike materjalide põhjal koostanud Toomas Kään.

Aasta betoonehitis 2016 – Eesti Rahva Muuseum

Betoon on hästi vormitav materjal Betoon on muutumas hoonete välis- ja sisekujunduses üha populaarsemaks. Eri pinnatöötluste, värvuse ja struktuuriga ehedaid betoonpindasid võib näha põrandatel, seintel, lagedel, piiretel. Betooni on kasutatud mööblitasapindade kujundamisel, kaminate ehitamisel, dekoratiivsete disainielementide valmistamisel. Betooni puhul on tegemist hästi vormitava ja kauakestva materjaliga. “Betoon annab hoonele oma massiga temperatuuristabiilsuse, kui päeva ja öö kraadid palju kõiguvad, ning vähendab sellega kütte ja jahutamise kulusid,” ütleb AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein. “Seega on betoon ka energiasõbralik materjal, vähendades tublisti keskkonna jalajälge. Infrastruktuuri ehitusel ei leidu betoonile kuigi palju häid alternatiive – nii sillad, tunnelid kui ka paljud muud rajatised ehitatakse ikka betoonist,” nendib Einstein ja lisab, et oma elukaare lõpus muutub betoon pärast purustamist inertseks täitematerjaliks ning on sellisena taaskasutatav, “Betooni pind on võimeline olenevalt tingimustest ja keskkonnast kuni 40% selle tootmisel emiteeritud CO2 uuesti siduma.”

Eesti märgilisi betoonehitisi • Kasari sild • Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar • Eesti Rahva Muuseumi hoone Tartus • KUMU Tallinnas • Tallinna teletorn

WIRTGEN EESTI OÜ Paljude jaoks tähendab brändinimi Wirtgen kõike, mis seotud teedeehitusega. Eesti teedeehitajad ei jää masinapargi poolest Euroopa tippudest või Skandinaaviast sammugi maha ja seda paljuski tänu Wirtgen Eesti järjepidevale tööle.

Verston Ehitus OÜ Reidi teel

Teede korrashoid

on sama tähtis kui hambapesu Kogenud Saksamaa masinatootja Pärast Teist maailmasõda hakati Saksamaal jõudsalt teid taastama – sõja käigus oli palju hävinud. Sealt sai perefirmana alguse Wirtgen, kes hakkas tootma kõikvõimalikke masinaid, mida teedeehituses vaja läks. Praeguseks on firmal üle maailma umbes 8000 töötajat ja omal alal ollakse täielikus tipus. 2017. aastal toimus ühinemine veelgi kuulsama masinatootja John Deere’iga.

Eesti haru Eestis läks järjepidev teedeehitus käima pärast taasiseseisvumist. Õnneks

valitses tollase maanteeameti juhtkonnas üpris progressiivne mõttemall – sooviti kasutada kõige uuemaid masinaid ja tehnoloogiaid. Selle nimel tehti kõvasti tööd ja väikse riigi masinapark oli üks Euroopa uhkemaid. Mati Ertsen oli teedeehitusega seotud juba 80ndatel, kuid 90ndate keskel hakkas mees tõsiselt otsima võimalusi, kuidas kõige parem tehnika Eestisse jõuaks. Ametlikult loodi Wirtgen Eesti 2000. aasta 6. jaanuaril, nii et nüüdseks on tegutsetud juba 20 aastat. Suure kontserni väikeses tütarharus on hakkama saadud umbes kümne inimesega

ja stabiilselt on üle elatud nii majanduskrahh kui ka järjest tihenev konkurents.

Korralikud teed on majanduse vereringe Wirtgen Eesti tegevjuht Mati Ertsen ütleb naljatamisi, et teede korrashoid on nagu hambapesu – seda peab tegema pidevalt, sest suuremaid auke on hiljem keeruline ja kulukas lappida. Eestis on küllaltki rasked olud, ehitusperiood on lühike ning kõikuva temperatuuri tõttu on väga oluline tagada kvaliteet igas ehitusetapis. Silmas

peab pidama ka rangeid keskkonnanõudeid, mis tõstavad tihtipeale masinate hinda. Ertseni sõnul algab nende töö tegelikult alles pärast masina müümist. Uute tehnoloogiate maksimaalseks ärakasutamiseks panustatakse palju nii operaatorite kui ka teenindava personali väljaõppesse. Tavalise mehaaniku töö on kardinaalselt muutunud – kõik käib juhtmete kaudu.

Tänusõnad Kõik ettevõtted, kes Eestis suuremaid teetöid teevad, on Wirtgeniga seotud. Tänu lojaalsetele klientidele ja pühendunud meeskonnale on Wirtgen Eesti siiamaani ka niivõrd edukas olnud. Mati Ertseni tänusõnad lähevad kõikidele koostööpartneritele ja headele inimestele, kes nende tegemisi aastate jooksul toetanud on.

DOORDEC mene painutuspink ja aasta hiljem lehetöötluskeskus ning tagasivaatamist enam ei olnud. 2017. aastal koliti juba Doordecile projekteeritud 4000-ruutmeetrisesse tehasesse, kus kõiki tootmiseks olulisi seadmeid on topelt, et töö ei jääks seisma ka kõige kiiremal ajal. Nüüd on Doordecil tootmises olemas ka kaks ainulaadset pulbervärvimise ahju just nimelt avatäidete värmiseks. Ehk nagu öeldud, kontroll on algusest lõpuni firma käes. “Orgaanilist kasvu on olnud selle kümne aasta jooksul palju, loomulikult ka õnne. Lisaks on saadud palju tuge EASilt nii seadmetesse investeerimisel kui ka tootearendusel. Seda viimast ei saa kuidagi alatähtsustada,” lisab Paas.

Ekspordile orienteeritud

Uksetootja,

kes müüb turvatunnet Lõuna-Eestis 2010. aastal asutatud metallustetootja Doordec on viimase kümne aastaga kasvanud kuraditosina töötajaga rendipinnal toimetanud väikefirmast Skandinaaviat oma üheks põhituruks pidavaks tööstuseks. Edu on toonud järjepidev tootearendus ja mõned õnnelikud juhused.

Kui olla äärmiselt korrektne, siis on Doordec ettevõte, mis tegeleb terasest ja roostevabast terasest avatäidete tootmisega. Firma tooteportfelli kuuluvad nii silemetall- kui ka metallprofiilist uksed, aknad, seinaosad ja klaasfassaadide elemendid. Ettevõtte missioon on anda õhukesele leht- ja profiilmaterjalile suurim võimalik kasutamisväärtus avatäidetena. Ehk kui on vaja täita seinas olev ava ukse, akna või fassaadelemendiga, siis on Tartu külje all toimetav tehas just õige koht, kuhu pöörduda. Doordeci suurim tugevus on asjaolu, et kuna nii toote disain, arendus kui ka tootmine on kõik olemas ühes ettevõttes, suudavad nad oma toodete kvaliteeti, vastupidavust ja väljanägemist täielikult kontrollida. See tähendab, et ettevõte saab tavasortimendi tootmise kõrval pakkuda klientidele ka eritooteid, alustades lahenduse leidmisega nullist. 12

TALV 2020

Firma sai alguse tühjast kohast turul Doordec alustas aastal 2010, kui ajad olid pehmelt öeldes rasked. Paljud firmad lõpetasid tegevuse, mis tähendab, et turule hakkas tekkima ruumi uutele riskijatele. Peale selle olid Doordeci viiest asutajast kolm jäänud ootamatult tööta, kuid olemas oli nii uste-, metalli- kui ka tootmise kogemus ja tarkus. Selliseid võimalusi ei teki tihti ja otsustamine ei võtnud pikalt aega! “Kui olla täiesti aus, siis lisaks vajadusele endale tööd anda nägime turul ka võimalust – nii inimeste kui ka turu nõudluse kujul. Risk oli muidugi suur, eriti tootmisega nullist alustades. Samas andis julgust oma otsuse taga olla see, et suured tootjad lõpetasid tegevuse Lõuna-Eestis ja oleme siiani ainukesed terasuksetootjad siin piirkonnas,” räägib Doordeci juhataja Aune Paas. Alustati rendipinnal renditud ma-

sinatega, kuid siht oli selge: Doordec hakkab tootma kvaliteetseid, kuid konkurentsivõimeliste hindadega terasuksi ja aknaid, et aidata säästa inimeste vara ning elusid järjest tõhusamaid turvalisusomadusi pakkudes. Firma alustas kümnend tagasi 13 töötajaga, kellest kümme on ettevõttes tööl siiani. Paas mainib, et just meeskond on see, mis on ettevõtte kiiret kasvu võimaldanud. “Hea meeskond on alati väga tähtis olnud. Praegu töötab meil juba 59 inimest ja igal aastal kasvame keskmiselt paari-kolme töötaja võrra,” mainib juhataja. Peaaegu kaks aastat täideti tellimusi ja toodeti Doordeci brändi all uksi renditud masinatega ja partnerite juures. Sellest hoolimata võideti esimene auhind juba aasta hiljem, kui Tartu linnavalitsus andis uuele tulijale 2010. aasta parima alustaja auhinna. 2011. aastal osteti oma esi-

Doordeci esimene toode oli sileuks gaasijaotuspunktile, esimene eksportklient asus aga Islandil. Jõgeva ütleb, et käis äsja kümneaastaseks saavat ust gaasijaotuspunkti ees ka vaatamas – uks oli alles, täiesti tugev ja elujõuline. “Teras on tugev, kindel ja turvaline, lisaks peab õigesti hooldades vastu igasugusele ilmastikule ja – mis peamine – ajale,” lisab Doordeci müügijuht Aimar Jõgeva. Ettevõte müüb oma toodangut pooleks: pool toodangust läheb kaubaks Eestis, ülejäänu aga liigub ekspordina Islandile, Rootsi, Taani, Soome, Norra, aga ka Poola. Eestis müüdud toodang jõuab pooles osas valdavalt Harjumaale ja ülejäänu jääb suuremalt jaolt Lõuna-Eestisse. Doordeci tooteid leidub ka väga tuntud objektidel Eestis: ERM, Rahvusarhiiv, Teletorn, Lõunakeskus, Kvartali ostukeskus Tartu südalinnas. Minge ja tehke mõni uks lahti, ukseraamil ilutseb kindlasti just Doordeci logo. “Tüüpiliselt on terasest avatäited kasutamisel erinevates tootmishoonetes, kaubandusasutustes, logistikakeskustes ja teistes ühiskondlikes hoonetes. Samas on jäjest rohkem meie tooteid mõeldud ka kontoritele, eramutele, keldritele ja garaažidele, rääkimata traditsioonilisest korteriuksest,” räägib Jõgeva ja lisab, et nendegi filosoofiaks on olla uuendusmeelsed, paindlikud ja kliendikesksed ning toota eelkõige seda, mida kliendil vaja läheb. Eelmisel aastal tuli Doordeci tehasest välja üle 15 000 toote. Enamasti on firma aastane kasv olnud 20%, ainult viimane aasta jäi kasvuks kõigest 10%. Firma juhataja sõnul on vaatamata kasvu aeglustumisele viimasel aastal plaanis siiski oma tootmist jälle suurendada – nõudlust on nii kodu- kui ka välisturgudel ja ettevõtte ambitsioon ei ole leppida sellega, mis on, vaid ikka edasi areneda ning kasvada. Nii Doordeci juhataja kui ka müügijuht ütlevad, et kui on küsimusi, siis külastage kindlasti nende kodulehte doordec.ee. Vajaduse korral astuge Soinastes asuvast tehasest läbi. “Oleme avatud ja näitama kõike, mida teeme. Tulge, räägime ja leiame lahenduse,” lisab Paas.

LOSSIKIVI

Lossikivi – 30 aastat entusiasmi ja armastust looduskivide vastu Looduskivide müüja Lossikivi OÜ tegevus algas 30 aastat tagasi Haapsalus nullist ja entusiasmist väärtustada Eesti paekivi kui väärikat ehitusmaterjali nii kivi kui ka plaadina, mitte ainult killustikuna nagu armastati paekivi kasutada nõukogude ajal. Tartu Ülikooli geoloogina lõpetanud Aivar Allikmaa asus 1988. aastal tööle Haapsalu KEK-i, mille halduses olevas vanas Ungru paekivikarjääris valmistati vähesel määral sorteerimata killustikku. 1989. aastal sai astutud esimesed sammud paekivi väärtustamisel, abiks Haapsalu mehed Toivo Tomingas ja Kalju Olesk ning Haapsalu Looduskaitse Valitsuse, hilisema Läänemaa Keskkonnaameti kolleegid Kalev Sootalu ja Jaan Päeva. Lisaks kohalikele aitasid Lossikivi tekkele ja arengule palju kaasa mitmed geoloogid, kellest otsustavaim oli Rein Einasto entusiasm. Omalt poolt andis tõuke ka Saaremaal kooperatiivi Redo asutanud Kalju Metsamägi, kes oli sel ajal juba valmistamas Saaremaa Selgase dolokivist suveniire ning ehitusdetaile. 1990. aasta septembris toimus ettevõtte asutamiskoosolek vastavalt äsjailmunud aktsiaseltsi näidispõhikirjale. Ametisse nimetati seitsmeliikmeline juhatus, kuhu kuulusid kõik asutajad. „Tõenäoliselt oli Lossikivi taasiseseisvunud Eestis esimese saja asutatud aktsiaseltsi hulgas,” nendib Allikmaa. 1992. aasta lõpus oli Lossikivil 18 aktsionäri. Lossikivi tekkis nii-öelda kohaliku ühisrahastusega ja oli alguses enamusosanikuta.

Algusaastail läks üle poole toodangust ekspordiks Lossikivi alustas paekivist suveniiride ja dekoratiivvormide tootmisega, mida valmistati isetehtud kivisaagi ning metallitreipinke kasutades. Pisut üle poole toodangust läks ekspordiks Hollandisse, Saksamaale, Soome ja Rootsi, ülejäänud müüdi turistidele ning läksid kingitusteks ja auhindadeks. Firma tooted olid müügis näiteks Turisti valuutapoes Tallinnas, Tallinna Kaubamajas ning Haapsalus Pipi Pansionaadi valuutaletis. Ungru paekivist valmistatud dekoratiivvorme kingiti 1990. aastate alguses paljudele prominentsetele külalistele.

siivseid trepiastmeid ja trepiastmeplaate ning aiakatteplaate graniidist ja liivakivist, dekoratiivkillustikku ja jõekive, kivikaitse- ja hooldusmaterjale, sillutise vuugisegusid. Lisaks on valik väga eksklusiivseid, isegi unikaalseid looduskivimaterjale, mille hinnad on küll igapäevastest kivimaterjalidest oluliselt kallimad. Enne kivi ostmist tasub kindlasti uurida müüja tausta ning soovitava kivimaterjali omadusi. Müüja või konsultandi kompetents on äärmiselt oluline, sest looduskivi visuaalne mulje ja parimad omadused pääsevad esile vaid siis, kui õiget materjali kasutatakse õiges kohas ning paigaldatakse õige tehnoloogiaga.

Looduskivid on Eestis jälle järjest populaarsemaks saamas 1991. aastal kinkis Läänemaa Maavalitsus ühe Ungru kivist vaasi tollasele Eesti Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile, kes külastas Haapsalu. 1992. aasta kinkis Lääne maavanem Andres Lipstok Ungru kivist karika Läänemaad külastanud Rootsi kuningale Carl XVI Gustafile. Samuti on Ungru kivist kingitused saanud nii Taani kuninganna kui ka kaks Saksamaa presidenti, rääkimata paljudest Eesti inimestest. Lisaks dekoratiivvormidele taheti aga toota ka ehituskivi ja -plaate kohalikust ilusast Ungru paekivist ning ka teistest Eesti paekividest. Selleks tuli leida investor või investorid, kes usuksid sellesse ning aitaksid vajaliku tootmise üles ehitada ning masinad soetada. 1992. aasta lõpus asutasid Aivar Allikmaa ja Lossikivi koos Rootsis elanud väliseestlase Erich Aasa ja Tallinna ärimehe Toomas Vetevoolu abiga ASi Haapsalu Paekivi, mis tegutses kuni 2011. aastani ja mille järglane OÜ Ungru Paekivi töötab Läänemaal Ungru paemurdudes tänini. Ühena esimestest saadi pikaajaline, tol ajal soodsa intressiga (17% aastas) laen Eesti Investeerimispangast. Aastatel 1994-2005 ei olnud Lossikivi firma tegevus aktiivne, müüdi laosolevaid suveniire ning tehti üksikuid eritöid. Põhitähelepanu oli AS Haapsalu Paekivi tegevusel. 2005. aastal käivitas Aivar Allikmaa taas Lossikivi aktiivse tegevuse Tallinnas ja firma keskendus looduskivimaterjalide impordile mujalt maailmast ning selle paigaldustöödele, peamiselt fassaaditöödele. Väliseestlase enamusosalus sai tagasi ostetud ja alates 2011. aastast on Lossikivi Allikmaa ainuomanduses. Täna on Lossikivi tõenäoliselt ainus looduskivi müüv ettevõte Eestis, mille omanik

on ja mida juhib geoloogilise eriharidusega spetsialist.

Looduskivi valides on mõistlik kaasata protsessi ekspert „Eesti looduskivimaterjalide turg ei ole suur ja meie eesmärgiks ei ole olnud suurus, vaid eelkõige kompetents ja kvaliteet, mida lubavad eriharidus ja kogemused. Alates 1992. aastast oleme igal aastal külastatud vähemalt ühte-kahte erialamessi mujal maailmas, aastatel 2006-2015 osalesime kümme järjest oma boksiga „Eesti Ehitab“ messil Tallinnas,” ütleb Allikmaa. „Varasemalt oleme oma toodete ja boksiga käinud ka kaks korda Leipzigi kingituste messil, korra Euroopa ühel suurimal Nürnbergi kivimessil ning mitu korda osaletud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja organiseeritud Eesti firmade ühisväljapanekutel Euroopas.” Lossikivi toob maale kvaliteetseid, hea hinna ja kvaliteedi suhtega looduskivimaterjale. Peamised partnerid-materjalide tootjad on Lossikivil Hiinas, Indias, Peruus, Brasiilias, Türgis, Portugalis, Kreekas, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Norras, Ukrainas, Poolas, Mehhikos, Indoneesias ja Hispaanias. Paljude tarnijatega on töötatud koos juba üle 20 aasta. Täna on Lossikivi laos ca 12 000-13 000 ruutmeetrit erinevaid materjale. Valikus on pea 300 erinevat looduskivist toodet. Laos on nii graniit- kui marmorplaate, paekivi- ja kiltkiviplaate, kvartsiit- ja basaltplaate, travertiini ja oonüksit, porfüürplaate ja -kive, liivakiviplaate, graniidist ja liivakivist täringukive ja äärekive, vabakujulisi plaate nii seina, põrandale kui kõnniteele ja terrassile, mas-

Lossikivi eeliseks on kompetents ja kogemus ning Eesti turu jaoks suhteliselt suur laomaterjalide olemasolu. Kivimaterjalide tundmisel on tänu Tartu Ülikooli geoloogia haridusele suur abi nii kvaliteetsete materjalide leidmisel ja väljasõelumisel tuhandete maailmas pakutavate looduskivimaterjalide hulgast kui ka õige materjali soovitamisel kliendile. „Looduskivi ei peaks kasutama ainult selleks, et ta on looduslik ja puhas toode, vaid et tegu on ilusa, kordumatu, kvaliteetse ja vastupidava materjaliga. Tuleb vaid õiget materjali kasutada õiges kohas ning õigesti paigaldatuna,” nendib Allikmaa. Kui varem läks Lossikivi müügikäibest 70-80% suurematele ühiskondlikele projektidele, siis viimastel aastatel on oluliselt suurenenud erakliendi osa. Inimesed on leidnud looduskivile koha oma kodudes. Kõige populaarsemad on Lossikivi pakutavast materjalist ehk erinevad sillutiskivid ja -plaadid, trepiastmeplaadid aga ka fassaadikivid ja -plaadid. Lossikivi on tarninud looduskivimaterjale väga erinevatele objektidele: Tallinna lennujaam, Viru keskus, Ülemiste keskus, Rocca al Mare kaubanduskeskus, Meriton hotell, Tallinna teletorn, Hilton hotell, kino Kosmos, Noblessneri keskus, korterelamud Kreutzwaldi 3, Liivaoja ja Kaupmehe 5 Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Tartu Ülikooli raamatukogu, Ahhaa keskus Tartus, Tamula järve rannapromenaad Võrus, Ervita mõis Järvamaal, Estonia Spa Pärnus, Pühajärve puhkekeskus Otepääl, Türi kultuurimaja, Kohtla-Järve keskväljak, Haapsalu piiskopilinnus ja Koluvere loss Läänemaal, Saku mõis jne. Lisaks koduturule on Lossikivi püsiklientide hulgas ka tellijaid Soomest, Rootsist ja Lätist. www.lossikivi.ee TALV 2020

100 aastat Eesti ettevõtlust

Mööbel

Fotod: Shutterstock

Eesti mööbli suunad

100 aastat tagasi

Sõna mööbel tuleb ladinakeelsest sõnast mobilis (liikuma), mis iseloomustab mööblit väga hästi – see on interjööri lahutamatu osa, mis on samal ajal liigutatav, liikuv. Eesti mööbli areng on alati jälginud Euroopa malli, kusjuures meieni – nagu ikka – jõudsid uued stiilid mõningase hilinemisega. 20. sajandi algus

Funktsionalism ja art déco

19. sajandi teisel poolel toimus Eestis ulatuslik linnastumine. Maalt linna tulnud hakkasid oma elurume vastavalt elukorralduse muutumisele sisustama. Rehetoas kasutusel olnud kirstud vajusid unustusse, tuppa toodi riidekapid, kummutid, lauad, peeglid, toolid jne. See pani aluse Eesti mööblitootjate arengule ja neid tekkis üha enam. Tollal oli üks suuremaid mööblitootjaid Lutheri vabrik. 1920.–1930. aastatel mõjutas mööbli valmistamist peamiselt juugendstiil. Saksakeelne sõna jugend tähistab noorsugu ning viitab nooruspõlvega kaasaskäivale vabadusele, iseseisvusele ja värskusele. Mööbliehitus oli inspireeritud loodusest: kasutati looklevat vormi ja kaunistamisel palju taimeornamentikat, näiteks liiliaid, orhideesid, iiriseid jne. Range sümmeetria polnud enam teab kui oluline. Tihti kasutati heledat puitu, näiteks tamme, saart või kaske, luksuslikuma kraami puhul ka õuna- või pirnipuud, pähklit ja mahagoni. Viimistluses mängis olulist rolli šellaklakk. Šellak on Indiast pärinev looduslik vaik.

Kuni 1950ndateni valitses Eesti mööblitööstuses peamiselt funktsionalistlik stiil, mille kandev idee on – nagu nimigi ütleb – funktsionaalsus. Eseme vorm tuleneb selle otstarbest. Lihtsamate vormidega mööblit oli kerge kasutada ja toota, seega hakkasid esteetiliste tegurite kõrval rolli mängima ka tehnilised ning majanduslikud. Funktsionalism avaldus kõiges, nii arhitektuuris kui ka tarbeesemetes. Eestis on

TALV 2020

sellest ajast säilinud hulgaliselt esemeid, peamiselt vabrikute masstoodangut. Ära kadus igasugune dekoor ja kaunistus, asemele tuli selge geomeetriline vorm ning puhas viimistlus. Šellaklakkide ja vahatamise kõrval võeti viimistlemisel kasutusele ka tööstuslikud lakid. Puuliikidest kasutati peamiselt kaske ja tamme, vineerimisel ka pähklipuud. Funktsionalismi kõrval hakkas levima art déco, oma olemuselt peaaegu vastandlik stiil. Erinevalt funktsionalismist on art déco dekoratiivne ja elitaarne, elegantne ja glamuurne. Nurgad muutusid ümaraks, pinnad poleerituks, siledaks. See on mõjutusi saanud paljudest varasematest kunstivooludest, sealhulgas juugendist, modernismist, kubismist ja futurismist. Tähelepanu pöörati tehnilisusele – materjalina kasutati hoolikalt valitud väärispuiduvineeri. Samuti tulid kasutusele metall ja klaas. Ka värvivalik oli julge, näiteks kroom või must.

Eesti stiil 100 aastat tagasi, esimese vabariigi ajal otsiti Eesti oma rahvuslikku mööblistiili. Meie moodsa mööblistiili ajalugu võikski ehk alata riigikogu mööblist, mis valmis eritellimusena Herbert Johansoni ja Eugen Hermanni kavandite järgi 1922. aastal. Arhitekte julgustati Eesti mööblit disainima. Palju kasutati rahvakunsti elemente. Ometi ei suutnud Eesti stiil toona korralikult jalgu alla saada – mööbli ainulaadsus tähendas ka kõrgemat hinda. Peamiselt telliti mööblit erinevatesse asutustesse (nagu eelmainitud riigikogu), seltsidesse ja ühingutesse. Laiema tarbijaskonna seas loodetud edu jäi saavutamata. Siiski saavutati 30ndatel rahvusvahelises plaanis teatav edu. 1937. aastal oli Eesti esimest korda koos Balti paviljoniga esindatud Pariisi maailmanäitusel. Kusjuures Balti paviljoni arhitekt oli 22-aastane eestlane Oskar Raunam.

Allikad: Jaanus Pihelgas “Eesti mööbli areng rehetoast kuni koosmaja, taluhäärberi ning rahvusromantismini”; muinsuskaitseamet.ee

Bellfire – jätkusuutliku ja

BELLFIRE

isikupärase pehme mööbli bränd Bellfire on Eesti pehme mööbli tootja, kes tähistab tänavu 15. sünnipäeva. Selle ajaga on saavutatud klientide usaldus ja tunnustus kodumaal ning mitmel pool piiri taga. Toodang valmib ettevõtte kolmes tootmisüksuses, kus töötab kokku 90 inimest. Tootevalik on olnud läbi aastate lai ja põhiosa läheb välismaale: Rootsi, Norrasse, Islandile, Lätti ja Venemaale. Peamine sihtturg on aga naaberriik Soome, kuhu eksporditakse valdav osa toodangust.

Bellfire tänab kliente usalduse ja koostöö eest 15 aastat on andnud valdkonnas oskused ja kogemuse ning on hea meel tõdeda, et eestlane hindab üha rohkem kodumaist toodangut. Selle eest on Bellfire väga tänulik. On ju paljudes kodudes Bellfire’i pehme mööbel, mida pakuvad Asko ja Sotka kauplused kogu Eestis. Tootevalikus on nii moodsama kui ka klassikalisema disainiga mööblit. Igasse koju leiab sobiva ja vajaliku: mugava loun-

ge-tüüpi diivani, tugitooli, funktsionaalse diivanvoodi, nurgadiivani ja tumba. Eraldi tootmisüksuses valmivad voodid. Mitmekülgne mööblivalik ei ole suunatud siiski üksnes eratarbijale. Oluline kliendigrupp on ka ärikliendid, ettevõtted, asutused ja hotellid, kes sisustavad kontoreid, avalikke ruume ja hotellitube. Mudelite loomisse panustavad pühendunud töötajad, kelle käe all valmib kvaliteetne mööbel nii Eesti kui ka Skandinaavia kliendile. Olulised on klientide ootused, soovid ja tagasiside, mida võetakse uute mudelite arendamisel arvesse. Nii sünnivad parim disain ja lahendused.

Uus esindussalong Tartus Soov oma tooteid klientidele paremini esitleda inspireeris Bellfire’it avama päris enda sisustussalongi. Näidiseid ja materjale saab kohapeal katsetada ning katsuda, sest pehme mööbli valikul on väga oluline ise mööblit ja materjali tunnetada. Vaid nii saab teada, mis on just sulle sobivaim, olgu selleks diivani kattematerjal, sulepadja täitematerjal või hoopis voodi vedrustus. Võib öelda, et oma keha on kuningas ja soovitatav on pehme mööbel isiklikult järele proovida. Näiteks elegantse diivani Plaza istmed ja seljapadjad on täidetud sulgede ning vahtmaterjali seguga. See muudab dii-

vani väga pehmeks ja mugavaks, kõrged jalad lisavad õhulisust. Mudel on klientide lemmik! Mööblikanga valikus on üle 1500 eri värvitoonis materjali, mis annab võimaluse leida meelepärase ja kontorisse või kodusesse interjööri sobiva tooni. Kuna mööbel jääb meie koju pikaks ajaks, siis tuleks otsuse tegemiseks natuke aega varuda. Tähtis on teada, milliste omadustega on erinevad mööblikangad, milliseid analüüse on materjalidega tehtud, millest on valmistatud voodi või diivani karkass, milliseid pehmendusmaterjale on toodetes kasutatud ja millised on nende materjalide omadused. See aitab teha kindla valiku. Kollektsiooni või toote loomine eeldab tihedat koostööd kliendiga ja praeguste sisustussuundade jälgimist. Muuseas, aasta algus andis vihje, et uued vormid sisekujunduses on ümarad ja pehmed.

Keskkonda säästev mõtteviis – GreenCare Kuna Bellfire’ile on keskkonnasõbralikkus südamelähedane, siis leiab mööblikangaste valikust taaskasutatud toormest kangaid. Viieteistkümnenda tegevusaasta puhul lisandub Bellfire’i materjalivalikusse GreenCare’i kollektsiooni mööblikangas.

GreenCare’i kollektsiooni kangad on valmistatud lõngast, mis pärineb ookeanidest ja randadest korjatud tavalistest plastpudelitest ning rõivatööstusest ringlusse võetud puuvillast. Nii sünnib ökoloogiliselt jätkusuutlik kangas. Sellise mööblikanga tootmine vähendab märkimisväärselt süsinikujalajälge, sest tootmisprotsess on naftavaba. GreenCare’i mööblikanga kasutuselevõtt on Bellfire’i vastus klientidele, kes teadvustavad ja hindavad üha rohkem ökoloogilist mõju. Ettevõtte siht on oma ökoloogilist jalajälge maksimaalselt vähendada. GreenCare’i kollektsiooni kangaga kaetud diivani ostmisel oled andnud uue elu 170 plastpudelile, mis on kogutud maailma meredest ja randadest keskkonna säästmise eesmärgil.

Kas teadsid, et ... ... Bellfire disainis Tartu lennujuhtidele spetsiaalselt neile mõeldud puhkekapsli, kus lennujuhid saavad puhata? ... Tartu Lõunakeskuses on Bellfire’i sisutatud puhkeala? ... Eesti Laul 2020 artistid istuvad Bellfire’i diivanitel?

GreenCare’i kollektsiooni kangaga kaetud diivani ostmisel oled andnud uue elu 170 plastpudelile, mis on kogutud maailma meredest ja randadest keskkonna säästmise eesmärgil.

TUBLI RÄTSEP

Õmblemiskirg juba üheksa-aastaselt Elujõulise ettevõtte juhil peavad olema süvateadmised ja suur kirg kindla valdkonna vastu. Tuleb olla hea suhtleja ning kohelda nii alluvaid kui ka kliente toetavalt ja inspireerivalt. Üheksa-aastaselt tekkinud õmblemisvaimustus tõi Leelo Rätsepale varakult tööharjumuse, suure hobi ja juba viimased kümme aastat ka üle-eestiliselt tegutseva õmblustöökodade keti.

Saatuse tahtel alates lapseeast koos õega isa ja vanaema juures kasvanud Leelo Rätsep otsustas juba aegsasti, et oma tädi vanade riiete kandmise asemel soovib ta rõivatükid endale oma parema äranägemise järgi ise valmistada. Vanaema imeline Singeri õmblusmasin ja sünnipäevaks saadud kangad panid fantaasia ning loomingulisuse tööle ja nii valmisidki esimesed kleidid, särgid ning pluusid. Tubli Rätsep on professionaalseid õmblusteenuseid ja rõivaste parandamist pakkuv ettevõte, mis on praegu esindatud 9 kaubanduskeskuses üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Raplas. 2020. aasta jooksul lisanduvate töökodade ja ateljeedega kokku tegutseb Tubli Rätsep lausa 11 kohas. Igas esinduses pakutakse õmblemishuvilistele ja õmblejatele niite-nõelu ning nõudluselt on esikohal riiete ümbertegemise ja parandamise teenus. Kleitide ja pintsakute ümbertegemises, pükste lühendamises, taaskasutus- ja parandustöödes on ettevõttes töötavatel tublidel rätsepatel suur vilumus ning nad suhtuvad oma töösse selle mahust või tasust olenemata pühendumusega. Pakutakse kõikide riidest materjalide ja nahkesemete parandust, lukkude vahetust ning tikkimis- ja trükitöid erinevateks tähtpäevadeks. Seda nii uute kui ka vanemate riiete puhul. Kuna inimestele on nende vanemad riided tihtipea-

TALV 2020

le väga kallid, on ka taaskasutus praegu äärmiselt populaarne. Tallinnas aadressil Estonia pst 1 asuva Meloni keskuse kolmandal korrusel paiknevas suuremas ateljees pakutakse lisaks eelmainitule ka tellimustöödena kleitide, pükste, kardinate ja kodutekstiilide disainitööna valmistamist. Piisab vaid kliendi esmasest ideest ja kogemustega rätsepad aitavad sealt juba edasi mõelda. Sõna „tubli” ettevõtte nimes tähendab positiivsust, mis peegeldab firma juhi Leelo Rätsepa töökust ja tahtejõudu, üldist suhtumist ellu ning äritegevusse. Enne ettevõtluse suuremas mahus alustamist tegeles naine laste kasvatamise kõrvalt viis aastat spordiriiete ja helkurvestide õmblemisega. Tubli Rätsepa edu ja kasvamise taga on tema sõnul 20 töökat rätsepat, ilma kelleta ei oleks see võimalik. Tänulikkus nii oma alluvate kui ka klientide suhtes on Leelo Rätsepa sõnul kõige alus ning heaks juhiks olemine paneb teda iga päev pingutama, et olla oma alluvate jaoks samaväärne kolleeg ja sõber, mitte lihtsalt ülemus. Esikohal on alati inimesed, seejärel tulevad palgad, rendid ja maksud ning jääbki veel suur armastus töö vastu, nii nagu ka osalemine heategevusorganisatsioonis Lionsklubi Tallinn Meri, kus ta oli eelmisel aastal president. „Oluline on eelkõige see, mida ma suudan endast anda. Mul on nii hulgi- kui ka erakliendid ja olen neile kõigile tänulik,” sõnab Rätsep ning lisab, et alati lähtutakse kliendi vajadusest, lähenetakse loovalt, kuulatakse ja aidatakse, keskendudes sobivaima lahenduse leidmisele. Naise enda huvid lisaks õmblemisele on kudumine ja heegeldamine ning ettevõtte juhtimisega seonduvate tööde kõrvalt üritab ta alati võimalikult palju ka teenuste pakkumisel abiks olla. Veel sisustab ta aega maailmas ringi reisides, seda nii neljakui ka kaherattalisel. Kui peaks juhtuma, et enda riiete parandamiseks mingil hetkel muude tegemiste kõrvalt aega napib, aitavad hädast välja kolleegid: „Usaldan enda töötajaid sajaprotsendiliselt,” ütleb Leelo Rätsep rahulolevalt. Tubli Rätsep OÜ ratsep.eu +372 502 4240 info@ratsep.eu

KAR-GRUPP

Vihterpalu mõis – interjööride restaureerimistööd

Kadrioru loss – fassaadi ja siseruumide restaureerimistööd

KAR-Grupp

taastab ajaloo ilu ja annab tänapäevale väärikuse KAR-Grupp on tänavu 30-aastaseks saav ettevõte, mis restaureerib ja remondib kultuuriväärtuslikke hooneid, mööblit ning kunstiteoseid, valmistab dekoratiivseid metallesemeid ja annab ka konsultatsioone. Mitmed ettevõtte töötajad on omandanud hariduse Eesti kunstiakadeemias ning täiendanud oma tööoskusi Skandinaavias ja Itaalias. Väärikas tehtud tööde loetelu väärikates hoonetes ei võimalda kahelda ettevõtte töö kvaliteedis. Samas annab töö, mida KAR-Grupi meistrid teevad kohalikku traditsiooni ja ajalugu arvesse võttes, ka uusehitusele väärtuse, loob hinnalise ning ainulaadse kodu. Ettevõte tahab töid teha ikka neile, kes hindavad aegumatut väärtust. KAR oli 1975. aastast vabariikliku restaureerimisvalitsuse kunstialase restaureerimise osakond, millest sai 30 aastat tagasi nüüdne aktsiaselts. Just seesama ettevõte avas esimesena pärast sõda kinni krohvitud lõvivapid majade fassaadidel. Seega on töökogemus palju pikem kui 30 aastat. Ettevõtte töötajate oskuseid on hinnanud ka Eesti muinsuskaitseorganid. Eelmisel aastal pälvisid KAR-Grupi restaureeritud Tallinna Kaasani kiriku maalingud hästi taastatud mälestiste kategoorias muinsuskaitseameti tunnustuse. “Nii-

Vallikraavi 9 Tartus. Kirjastuse Avita maja seinamaalingute konserveerimine

võrd rikkalike interjöörimaalingute olemasolu on Eesti kontekstis harukordne – sellesse tuli suhtuda erilise tähelepanuga ja luua restaureerimiskontseptsioon,” märkis amet. Ettevõttele on tekkinud aina rohkem ka eratellijaid, kel on aega ja tahtmist luua elukekkond, mis ulatub minevikust tänapäeva ja kestab ka tulevikus. “Usume, et suudame täita kõige mitmekesisemad soovid ehitiste ja esemete restaureerimisel ning kaunistamisel,” ütleb KAR-Grupi juhatuse liige Ruth Tuvike, kes töötab ettevõttes 1986. aastast. “Pakume konkurentsivõimelist hinda, tagame kõrge kvaliteedi ja peame kinni kokkulepitud tähtaegadest. Kõik meie inimesed on väljaõppinud restauraatorid, kunstnikud, skulptorid, sepad, kes tunnevad ja armastavad oma tööd. Igale detailile jääb külge meistri käe puudutus ja ainulaadsus.” Tuvike lisab, et nende poole tasub pöörduda ka lihtsalt konsultatsiooni saamiseks.

Rapla kiriku lühtri restaureerimine

Toompea lossi viiludekoori ja riigivapi taastamine

Mida me teeme? • Arhitektuurimälestiste üldehituslik konserveerimine, restaureerimine ja remont. • Metallivalu: lingid ja käepidemed ustele ja akendele, kremoonide, lühtrite ning muude dekoratiivsete metallesemete valmistamine ja restaureerimine. • Erinevate kunstiesemete, nagu maalid, skulptuurid, mööbel ja valgustid, konserveerimine ning restaureerimine. • Restaureeritavate objektide uuringud ja restaureerimisalane kosultatsioon. • Valmistame teie soovil ka koopiaid nii konkreetse eseme järgi kui ka jooniste põhjal.

Kohtu tn 6 Tallinnas. Eesti teaduste akadeemia hoone, Ungern-Sternbergi loss, interjöörid ja fassaad

Tehtud tööd KAR-Grupp on oma professionaalse meeskonnaga osalenud väga paljude Eesti oluliste kultuuriväärtuste restaureerimisel. • Eesti Pank • Kadrioru loss • Estonia teatrimaja ja kontserdisaal • Eesti Draamateater • Tallinna Vene kultuurikeskus • Toompea loss • Presidendi kantselei hoone • Tallinna Vene teater • Hotell Telegraaf – stukkdekooritööd • Rapla kirik • Vihterpalu mõis • Tallinna Issanda Muutmise kirik • Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik • Tallinna Peeter Pauli katedraal • EV Pariisi suursaatkond • EV Berliini suursaaatkond • EV Moskva suursaatkond

KAR-Grupp AS Vabriku 12, Tallinn, Eesti, 10411 Tel 641 1030 kar@kar.ee kar.ee

EV Moskva suursaatkond – ajaloolise hoone interjööride restaureerimine, kipsdekoor, valgustid uksed, aknad

Historitsistlik uksekäepide, koopia TALV 2020

VIPEX

Juubilar Vipex esitleb:

2020. aasta trendid keraamilise plaadi maailmas Kolmekümneseks saav sisustussalong Vipex on optimistlik, suure sotsiaalse vastutustundega, ettevõtlik, mitmekesine ja salliv nagu Y-põlvkonna noor. Vipex saab tänavu 30-aastaseks. Tema sünd jääb Y-põlvkonna noorte sünniaastate vahemikku (1982–1994) ning kui Y-põlvkond on see, kes otsib oma tegevuses missiooni ja laiemat väärtuspõhist tähendust, siis seda võib öelda ka Vipexi kohta. Kõik sai alguse ajal, kui Eesti taasiseseisvus ja tekkis palju uusi võimalusi ettevõtlusega tegeleda, valitses n-ö ülestöötamise meeleolu. Vipex alustas sanitaartehnika ja keraamiliste plaatide maaletoomisest ehitusfirmadele. 90ndatel oli tavaks osta materjal Soomest, kus aga olid kõrged hinnad. Tuli mõte tuua kaup otse Itaalia tootjatelt ja odavamalt. Nüüd tegeleb Vipex nii projekti- kui ka jaemüügiga. Paljud kliendid tulevad salongi oma sisekujundajaga, kui aga sellist võimalust pole, tõttavad appi oma ala tundvad müügiinimesed.

Itaalia brändi Alfalux kollektsioon Canova annab marmorile uue tõlgenduse ja loob oma hallide-beežide soonte ning veenidega muljetavaldava ruumi. Plaadid ei ole mustrisse aetud ja see loob pinnale uue tekstuuri.

Apavisa Porcelánico kollektsiooni South terratsod erinevad ajaloolisest variandist nagu öö ja päev.

Apavisa kollektsioon Punto Croce koosneb kuusnurksetest ristpistetikandit meenutavatest plaatidest.

Miks alguses olid Itaalia tootjad? Kui kohvimaa on Colombia ja parim juust tuleb Hollandist, siis plaaditootmises on esirinnas Itaalia. Itaalia on keraamilise plaadi maa, kust on tulnud kõik uued tehnoloogiad. Seal käis selle sajandi alguses kibe täismassplaadi tehnoloogia uuendamine, mille tulemusel saavutati tase, kus inimesel on peaaegu võimatu eristada tehiskivi looduslikust. Nüüd, 20 aastat hiljem, on uus tendents: keraamiline plaat läheb mõõtmetelt aina suuremaks ja suuremaks. Tehnoloogia täiustumisega on jõutud nii kaugele, et 160 x 320 sentimeetrised plaadid pole mingi probleem. Miks suured plaadid nii olulised on? Eelkõige sellepärast, et need on nii õhukesed (5,5–6,5 cm), võib neid kasutada nagu tapeeti, kattes vana kihi uuega. Ja kui neid täpselt paigaldada, saab õmblusteta esteetilise pinna. Pealegi näeb suur plaat efektne ja elegantne välja.

Jõuline soonte ja veenidega marmor Eriti hästi joonistuvad marmorimustrid välja suuremõõtmelistel plaatidel. Kui rääkida marmorist, siis pole enam tegu mulluse maheda pastelltoonides kauni18

TALV 2020

Apavisa Porcelánico motoks on korduvkasutamine ja leiutamine. Nad on liitnud vana väärtuse uuendusliku ja mässulise vaimuga, külmad ning soojad toonid eripärase tekstuuriga.

Brändi Apavisa kunstipärane kollektsioon Fire, kus roostemetalliplaadid tähistavad industriaalset keskkonda, mis on segatud dekoratiivsete õlivärvilaikudega. tariga, vaid nüüd on see võimas materjal, mis on sisearhitektuuris iseseisev tegija. Eheda marmori müstiline ilu on innustanud tootjaid leidma uusi tekstuure ja värve, et kujundada interjöör marmortekstuuriga trükitud plaatidega. Heaks näiteks ongi Itaalia bränd Alfalux, mis on välja tulnud väga jõuliste marmoritega. Alfalux on Vipexi lipulaev, tugev tegija ja suur eeskuju oma konkurentidele nii kodumaal kui ka mujal maailmas.

Vipex esitleb: 2020. aasta trendid Tänavu on eriti aktuaalne kvaliteetne imitatsioon keraamilisel plaadil, mis petab ära isegi professionaali. Materjalide valik muutub üha kirjumaks, mõeldakse välja mitmesuguseid lahendusi: plaat, mis näeb välja kui põrandalaud või nahk, mille struktuur tekitab plaatidele kantuna meeldivalt sooja tunde, või roostemetall, mis sunnib kätt üle plaadi libistama, et aru saada, millega on tegu. Prinditud

plaat on sundinud ehtsa betooni, ajaloost tuntud terratso ja looduskivi taganema, sest on kergemini paigaldatav, odavam, paremini puhastatv ja ökoloogilisem. Niisuguste plaatidega saab katta paljud käidavad ruumid ja ühendada kahe materjali head omadused: naturaalse materjali eheduse, põneva välimuse ja plaadi kulumiskindluse. Keraamiliste plaatide maailmas pole lihtne uue ja erakordse disainiga välja tulla. Samas püüavad kõik tootjad luua alati midagi omanäolist. Heaks näiteks on Vipexi koostööpartner, Hispaania tootja Apavisa Porcelánico, kes suudab igal aastal üllatada millegi erilisega. Kuigi sisustustustrendid ei vahetu nii kiiresti kui rõivamood, hoitakse siingi tempot. Keraamiliste plaatide maailmas hakkab tagasihoidlikkus ajalukku kaduma. Plaadile on jõudnud värvid, kirevad mustrid, kunst ja käsitöö, imiteeritakse maailmas aktuaalset taaskasutust. Selle kõrval teeb ilma julge geomeetria. Ma-

terjalide viimane sõna jääb plaatidele, mis muudavad põrandad ja seinad loominguliseks lõuendiks. Nagu moeski, on oluline eripära.

Hea kvaliteet ja parim hind Vipexi salongi iseloomustab pidev brändide lisandumine ja uute turule toomine, mis välistab ühe tootja diktaadi alla sattumise. Valikus on tooteid rohkem kui 40 Euroopa tehasest ja Vipex on ka enamiku kaubamärkide ainuesindaja Eestis. Sisustussalongi iseloomustab tihe koostöö kliendiga. Kui arvukatest kataloogidest ei õnnestu õiget toodet leida, on võimalik otsida vajaminevat mööblieset või komplekti koostööpartnerite abiga ka teistest firmadest. Trenditeadliku oma ala professionaalina on Vipex alati valmis nõu andma, arvestades kliendi isikupära ja soovidega. Lõpptulemuseks peab olema täiuslik lahendus käsikäes rahulolu ja naudinguga.

Hektolan annab elule avarust Võite olla üsna kindlad, et kui sulgete ennast kontoris olevasse klaasist seintega koosolekuruumi või vaatate Tallinna lennujaamas läbi klaasist vaheseina saabuvaid turiste, on nende klaaside paigaldamise taga Eesti ettevõte Hektolan. Klaas ei ole aga nende ainus töövahend, abi püütakse anda igale kliendile. Naabrimehega 15 aastat tagasi asutatud firma alustas 2005. aastal nagu paljud sarnased: heast ideest ja ühe osaniku rõdul. Ettevõtte juht ja üks asutaja Ulvar Kullerkupp ütleb, et täpsemalt algas kõik sellest, et naaber oli võtnud koduse garderoobikapi ehituseks hinnapakkumise ja saanud tagasi üsnagi krõbedad numbrid. „Hektolani esialgne plaan oli liuguste tootmine. Turul tundus olevat veel täpselt üks vaba koht. Ehitusbuum oli tulekul, ehitus ümberringi käis ja vajadus garderoobide järele aina kasvas. Oma esimesed liuguksed panime kokku kodus rõdul, sest tootmishooneid meil veel ei olnud. Naljana sai ka esimesele kliendile lubatud, et kui ustel saab kümme aastat eluiga täis, siis ta võib tasuta uued uksed saada. Kümne aasta möödudes selgus, et uksed töötavad ikka veel ilma probleemideta ja klient ei soovinud vahetust.” Ainult liuguste tootmisest ei tulnud midagi välja, sest kliendid soovisid saada Hektolanilt täislahendusi. Nii täiendati masinaparki ja hakati pakkuma nii kodudesse kui ka äripindadele muudki eritellimusmööblit, mida toodetakse siiani. Nüüdseks on suur osakaal sellest köögimööblil, kuid ükski klient ei pea nende juurest tühjade kätega lahkuma. Minema ei saadeta klienti ka siis, kui too soovib hoopis vannitoa või elutoa mööblit või erinevate seinapaneelide lahendust. Siit koorubki välja firma filosoofia. „Kõige tähtsam on meile klient. Peame oluliseks personaalset lähenemist igale kliendile, kuigi võib tunduda veidi bürokraatlik, et me telefoni teel klien-

dile hinda ei ütle, vaid soovime pigem kohtuda. Iga klient on meile kulla hinnaga ja me peame aru saama, mis on tema soovid. Parim tunnustus on see, kui klient pöördub meie poole tagasi lausega, et on meilt tosin aastat tagasi mööbli või uksed tellinud, on ikka veel toodetega rahul ja soovib nüüd uue tellimuse teha. Võime öelda, et meie missioon on luua midagi kauakestvat ja jäädavat,” räägib Kullerkupp.

Klaas, mis annab elule avaruse Firma teine valdkond on klaasvaheseinad, nende hulgas akustilised siirdseinad. Kullerkupp ütleb, et töötas varem aknaid tootvas ettevõttes ja klaas oli talle armsaks saanud. Ta ei soovinud klaasist kui ehitusmaterjalist kuidagi loobuda. Õige ruttu sai aga selgeks, et sadu meetreid kaubanduskeskuste klaasseinu paigaldada ei paku pinget ja nii jäädi klaasi puhul pigem erilahenduste peale. „Oleme teinud nii klaaspõrandaid kui ka klaastreppe, nii kaarseinu kui ka peegellagesid. Klaas on väga korrektne ja paindlik ehitusmaterjal. Klaasist näeb läbi, klaas on just see materjal, mis annab avarust, klaas jääb ajast aega ikka klaasiks. Klaasi võib kasutada nii interjööris kui ka eksterjööris. Klaasiga saame heli summutada, kuid säilitada valguse, saame eraldada kontoris ennast kaastöötajast, kuid on võimalus säilitada silmsidet. Samuti saame klaasiga kaitsta end tuule, vihma ja päikese eest, klaas võib olla kuulikindel ja takistada ka radioaktiivseid laineid. Klaasi kasutamisel ei ole piire,” räägib Hektolani juht.

Fotod: Hektolan/Erakogu

Foto: Lennuliiklusteeninduse AS

HEKTOLAN

Kuid mida kliendid siiski eelistavad? „Eelistused muutuvad ikka koos ajaga, koos trendidega. Kuigi nagu ütlesin, on klaas ajatu, kuid ka selles valdkonnas on efektseid arenguid. Mööblis muutuvad materjalid, disain, tehnoloogia. Kui alustasime, oli tippude tipuks materjal nimetusega wenge ja kõrgläikevärv, praegu on võib-olla inimesed ise rohkem loovamad ja vabama mõttelennuga,” mainib Kullerkupp. Kolmanda suunana tegutseb Hektolan suitsueemalduse ja tuleohutusautomaatika valdkonnas. Siia alla kuuluvad ka valguskatused ja -kuplid. Hektolan on aegade algusest peale pidevalt oma tootevalikut täiendanud ja muutnud seda vastavalt Eestis rakendatud tuleohutusseadusele ja -normidele. Tehnoloogiline areng, millega tuleb sammu pidada, on olnud ka selles turuosas kiire. Kuna tuleohutus ja tuletõke on eluliselt oluline teema, siis soovib ettevõte pakutavate süsteemide ja materjalide nomenklatuuri veelgi täiendada. Hektolan on oma 15 tegevusaasta jooksul näinud erinevaid aegu. Kui 2008. aastal suure masu ajal paljud ettevõtted oma tegevuse lõpetasid, oli ka Hektolan võlglaste tekkimise tõttu nurka surutud. Õnneks oli sõpru, kes ettevõttele appi tulid, ning tänu sellele saab Hektolan aastal 2020 üsna väärikat sünnipäeva tähistada. „Oleme jätkuvalt seda meelt, et oluliselt suuremaks kasvada me ei plaani. Meile meeldib nišitegevus, meeldib just see kollektiiv, kellega koos tööd teeme – neid inimesi võib usaldada ja neile loota. Trendidega püüame ikka alati kaasas käia ja oma tooteid vastavalt sellele ka uuendada. Kuid nagu juba mainisin, meie fookus on ikka meie kliendid ja nii jääb see alati,” mainib Kullerkupp. Hektolan Lõuna tee 10 Järveküla küla, Rae vald +372 664 4720 info@hektolan.ee hektolan.ee TALV 2020

100 aastat Eesti ettevõtlust

Tark tehnika

on põllumehele kõvasti abiks Infotehnoloogia võidukäik ei jäta puutumata ühtki ala, nende hulgas ka mitte üht traditsioonilisemat tootmisvaldkonda, nagu põllumajandus. Anne-Mari Alver Põllumajanduse IT on paljutahuline teema, mis teeb põllumehe elu lihtsamaks nii põllul kui ka kodus ja kontoris, alustab valdkonna tutvustamisega ettevõtte Dotnuva Baltic AS tegevjuht Renee Mõttus. Globaalses mõttes on elu nii maailma kui ka Eesti põllumajanduses muutunud märksa väljakutseterohkemaks, kui see oli 100 aastat tagasi. Põllumajanduses kasutatavat maad jääb pigem vähemaks, kui tuleb juurde, toita on aga vaja märksa suuremat hulka inimesi. Kaasaegsed IT-lahendused teevad selle võimalikuks ning inimeste heaks on võimalik tööle rakendada palju erinevaid infotehnoloogial põhinevaid süsteeme ja detaile.

Täpne ülevaade põllust ja tööst Tänu satelliitsidele on põldudest märksa täpsem ülevaade kui ise maad mõõtes. Kui inimtööga oleks veaoht kuni pool meetrit, siis satelliidipildi abiga saab põllumaad arvestada 2,5 cm täpsusega. See tähendab kokkuhoidu nii

inimeste tööajas kui ka kasutatavates materjalides, nagu seemned, väetised ja taimekaitsevahendid. Väetamine ja taimekaitse on Eestis keerulised teemad. Põllumees tahab saada korralikku saaki, keskkonnakaitse seisukohalt aga võib liigne taimekaitse ohustada nii põllumaad ennast kui ka näiteks piirkonnas tegutsevaid mesilasi. Jätaks põllumees aga taimed kaitsmata, võtaksid võimust kahjurid ja ka mesilastel poleks kasu taimest, mille kahjur ära on söönud. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab lahendada valusa vastuolu tootjate ja kaitsjate vahel ning saada senisest vähemate kuludega suuremat saaki. Nutikas põllumajandustehnoloogia suudab lugeda satelliidi- või droonipilti, millel on erinevate värvustega kuvatud taimede olukord: kus kõrgemad, kus madalamad taimed, kuhu on vaja suunata väetist, kuhu kaitsevahendeid. Tehnika teeb muu hulgas lihtsamaks ka mahepõllumeeste töö – kasutatavad materjalid võivad olla loodussõbralikud, kanakakaga väetamiseni välja. Masinatele on võimalik lisada spetsiaalseid kaameraid, mis töötavad näotuvastusprogrammile sarnasel tööpõhimõttel ja millele saab selgeks õpetada konkreetsed taimed. Näiteks võilill – tehnika tuvastab põllul soovimatu floora esindaja ja paras ports tõrjevedelik-

traktor u k i v e l u t uk Case IH ideesõid v e s i e s ehk ise 20 TALV 2020

ku maandub just sellele taimele, jättes puutumatu ümberkaudse maa.

Nõudmised töötajatele muutuvad Infotehnoloogia muudab päris palju ka töötajatele esitatavates nõudmistes. Sarnaselt sellele, kuidas treialist on saanud seadmeoperaator, on traktoristiamet muutunud ka operaatoritööks. Läbi aja oleme harjunud traktoristi ette kujutama õliste kätega spetsialistina, kes on sagedamini meessoost. Füüsiline jõud ja mehaanikateadmised kuulusid eeldatud omaduste hulka. Nutikate traktorite võidukäik vähendab mehaanika tundmise osatähtsust, kuid on tublisti kasvatanud vajadust IT-oskuste järele. Kui varem sai traktori tervisele tähelepanu pöörama hakata alles siis, kui mootorist kostus kahtlast häält või oli heitgaas liiga tahmane, siis kaasaegsed sensorid edastavad veakoodi märksa varem – nii kaitstakse keskkonda, säästetakse masina eluiga, parandamiseks kuluvat aega ja traktoristi töövõimekust. Kabiinis istumine on paljuski muutunud sensorite jälgimise ja nupule vajutamise tööks. Seda muidugi juhul, kui traktoril üldse on kabiin, kus keegi istuda saab ... ... sest infotehnoloogia areng on juba loonud ka isesõitvad traktorid. Sellise targa masinaga on vaja esimesel korral koos põllul käia, et ta “teaks ja näeks”, kuidas sinna minnakse ning mis seal tehakse.

Tõsi küll, seadusandlus ja regulatsioonid pole ei Eestis ega Euroopas tehnika arengule veel päriselt järele jõudnud ning rida olulisi vaidlusi on selgeks vaidlemata. Seda erinevalt näiteks Austraaliast, kus isesõitvad traktorid juba praktiliselt tegutsevad.

Nutiader tõmbab laitmatult sirged vaod 100 aastat tagasi vedas atra härg või hobune, eriti kehval juhul ka põllupidaja ise. Kui künda sai nii, et adra traktori tagant lahti ühendamiseks piisas nupuke vajutamisest, tundus töö juba õige kerge. Kui oled vao lõppu jõudnud, vajutad nuppu, ader tõuseb, pöörad traktori ümber, vajutad nuppu, ader langeb ... Ja algab uus vagu, mille lõpus võetakse ette samad toimingud. Tänapäevasel põllul võib tegutseda juba nutiader. Selle veidi jahmatava sõna taga on traktori tehnoloogilise ajuga ühendatud seade, mis oskab end ise põlluserval ümber pöörata ja tuldud teed tagasi liikuda. Lisaks saab ta aru mullapinna eripäradest ja oskab hoida laitmatult sirget künnijoont. Põllumeeste igasügisesel künnivõistlusel on nn VIP-kategoorias osaletud ka nutiadraga. Tark seadeldis on võimaldanud näiteks poliitikutel, kes elus varem kordagi kündnud pole, tõmmata maha nii sirge vagu, mis suudab meeldivalt üllatada isegi elukutselisi kündjaid.

SUMAR TOOLS

Tehnoloogia tuleb ja läheb, oskajad inimesed jäävad Kui lendad oma järgmisele puhkusele, võid reisida toolil, mille plastist põhi on valmis valatud siinsamas Eestis loodud valuvormis. Oma tootmise Tallinnas Mehhatroonikumi ärimajas sisse seadnud Sumar Tools on üks neid Eesti firmasid, mida pole loodud mõne nõukogudeaegse ettevõtte varemeile, vaid ehitatud üles nullist. 2005. aastal alustanud ülitäpseid plasti survevalu vorme, peenmehaanikat ja töövahendeid tootval osaühingul on olnud nii suurepäraseid aegu kui ka kehvemaid aastaid, kuid tulevik paistab lootusrikas. Selles on kindel vaid kolm kuud tagasi ettevõtte juhtimise üle võtnud Maris Lasmanis, kes on suutnud oma kogenud meeskonda sedavõrd innustada, et selle aja jooksul on uute tellimuste hulk sama suur kui eelmisel aastal kokku.

Kaarel Kruuser, Janek Kiudorv ja Maris Lasmanis

Mida olete selle viimase kolme kuu jooksul siis muutnud? Vaid pisiasju. Sumar Tools oli ka enne minu tulekut suurepärase ja kaasaegse tehnoloogilise baasiga, aga mis veel olulisem, ääretult suure kogemusega ettevõte. Firma, mille töötajad on korralikku väljaõppega meeskonnamängijad, kes on algusest peale töötanud Euroopa ärireeglite järgi. Ainsaks miinuseks oli vast tagasihoidlikum pühendumine turundusele, fookus polnud selgelt tegevustel, mis rohkem raha sisse toovad. Aga selles osas me end tagasi ei hoia – olemas on juba ka tegevuskava, kuidas kasvatada käivet järgmise viie aasta jooksul kaheksa korda võrreldes 2019. aastaga. Luua toimiv sümbioos vanast kogemusest ja innovatsioonist – see on peamine.

vorme, mille sisse valatakse surve all plasti, aga ka erinevaid stantse ja rakiseid. Kui lähed duši alla, siis näiteks NIVEA pesugeeli plastpudel ja selle kork võivad olla sündinud Sumar Toolsi loodud valurakises. See on lihtsam näide, aga teeme ka väga keerukaid, detailirohkeid ja ülitäpseid vorme masina-, auto- ning sõjatööstusettevõtetele. Alates insenertehnilise lahenduse väljamõtlemisest, prototüübi loomisest ja katsetamisest ning lõpetades kvaliteedikontrolli ja valmis toote üleandmiseni, kui vaja, siis mõningatel hädajuhtudel ka seadistamiseni kliendi ettevõttes. Üks valuvorm võib koosneda kuni 1000 detailist ja maksta kuni üle 100 000 euro, nii et eksimise ruumi sisuliselt pole. Aga samasugused nõuded kehtivad ka vormidele, mille hind jääb võib-olla paarikümne tuhande kanti. Vastutus on meeletu ja seetõttu on pool meie meeskonnast insenerid, teise osa moodustavad põhiliselt suure töökogemusega tehnoloogid ja robotpinkide operaatorid, kokku 25 väga hinnalist inimest.

Kui peaks lihtsalt lahti rääkima, siis mida toodab Sumar Tools? Väga lihtsustatult öeldes teeme põhiliselt

Võib siis öelda, et täidate põhiliselt välistellimusi. Meile meeldib öelda, et oleme need, kes

Fotod: Kristjan Järv

raha riiki toovad. Kolm neljandikku toodangust läheb välja mitte üksi Eestist, vaid Baltikumist. Neljandik on meil Euroopa ja Skandinaavia kliente, neljandik Venemaa ning neljandik Mehhiko ja Ameerika tellijaid. Meil tehtud vorme kasutavad paljud tuntud tegijad, nagu Ford, Volvo, Siemens, Henkel, neid on veel. Aga põhiliselt auto- ja elektroonikatööstus. Neid ju Eestis pole. Eesti kliendid tellivad meilt põhiliselt peenmehaanikat, lõikeriistu, valtsirulle, detaile vastavalt soovile. Joonise järgi. Samuti oleme suutelised kopeerima olemasolevaid osi 3D abiga. Nii et aega jätkub ka koduste asjade jaoks. See on uskumatu, kui väiksele pinnale olete siin ärimajas oma tootmisbaasi loonud. Kuna meil on uued robotiseeritud seadmed, ei pea ka meie hoone olema ülearu suur. Robotiseeritud on ka kogu ladu. Tööpingid võivad ka 24 tundi ilma operaatorita töötada. Aga uus tehnoloogia ei aita meil säästa mitte üksi ruumi, vaid ka aega ja teisi ressursse. Praegusel turul, kus kõik jälgivad pingsalt hinda, kvalitee-

ti ja tähtaegu, on kaasaegne tehnoloogia ülioluline, et üldse konkurentsivõimeline püsida. Ja selle kõrval loomulikult ka kogemus, mida juba mainisin. Noor konstruktor võib ebaõnnestuda puhtalt seetõttu, et pole õppinud veel tundma meie tehnoloogia hingeelu. CAD-joonise järgi oleks kõik nagu täpne, masinad kalibreeritud ja muu säärane, aga valuvorm ei tööta nii, nagu peab, sest oluline on seegi, kuidas masinale töö ette antakse, andmeid sisestatakse. Ja seda hakkab meil õppima iga koolist tulnud värske insener, et saada kunagi oma ala virtuoosiks. Miks see on tähtis? Sest meil pole kunagi kahte samasugust tellimust, stamplahendusi. Vaja on olla loov, kuid seejuures täpne. Aga algab kõik ikkagi õppimisest. Tarkuse ja kraadi saad küll ülikoolist, aga kogemust mitte. Nii alustadki tehnoloogina, pärast seda võib-olla toimetad üldse konstruktorina ja siis edasi saad tootmisjuhiks ja nii edasi. Selle tee on läbi teinud ka meie praegune tootmisjuht Kaarel Kruuser. Hea näide on ka praegune tegevjuht Janek Kiudorv – valdkonnas 20 aastat, alustas kvaliteediinsenerina. Kui tulevikule mõelda, siis mis on eriti oluline? Et meie inimestel oleks loomingulises plaanis huvitav. Paljud sarnased ettevõtted Euroopas oskavad teha ainult pressvorme näiteks pakendi- või autotööstuse jaoks. Sumar Tools tahab olla mitmekesine, tegutseda erinevatel turgudel. Tegelikult oleme sellised juba praegu ja sellest ei tahaks loobuda ka tulevikus. Et meie personal ei peaks mõtlema vaid kitsalt ühe valdkonna piires. See on mõtlemisele hea, sest meie töö on väga loominguline.

TALV 2020

SEVE EHITUSE

25 tegutsemisaasta jooksul on perefirma Seve Ehituse AS loonud uue eluaseme umbes 1500 perele seitsmes eri riigis.

Seve Ehituse majad Põhjala torme ei karda Põhjamaalased hindavad Seve Ehituse tegevust väga kõrgelt. Maju on ehitatud nii ministritele, ülirikastele kui ka tavalistele keskklassi peredele ja täidetud on ka riiklikke tellimusi kolmes eri riigis. Ettevõtte juht Vello Enniste on uhke, et Seve Ehitus müüb Eesti kvaliteetset insenerimõtet väga keerulise kliimaga piirkondadesse. Nii näiteks on maju püstitatud tormistel Fääri saartel ja Islandi seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Majad on vastu pidanud 70 m/s puhuvatele tormituultele, mis ületavad Eesti tugevamaid kaks korda. Seve Ehituse põnevate tööde hulka kuulub ka viiekorruseline puitmaja.

Pöördelised ajad ja julged algused Kui Seve Ehitus 25 aastat tagasi alustas, oli ettevõte täiel määral siseturule suunatud. See oli murranguline ja keeruline aeg: kõik tahtsid ehitada või remontida, aga raha polnud ning pangad tegelesid alles eneseotsingute ja börsimängudega. Polnud ühtseid ehitusstandardeid. Vello Enniste meenutab, et enamik kliente tellis toona remonditeenust ja

maksis sularahas. Esimesed täiesti uued majad eraisikutele valmisid aastal 2000. Aasta varem oli käidud Kieli ehitusmessil Saksamaal ja uuritud, kuidas sealsed majatootjad tegutsevad. Sakslastelt siiski otse malli ei võetud, majamudelite projektid telliti Eesti arhitektidelt. Vello Enniste jutustab esimese maja loo: „Kui sõlmisime 2000. aasta alguses esimese elementmaja lepingu, siis meil veel tegelikult toimivat tehast ei olnud. Olid ruumid, aga neis polnud isegi töötavat elektrit. Esimeselt kliendilt saadud ettemakse eest saatsime elektriku tehasesse kaabeldust tõmbama ja keevitaja töölaudu tegema. Maja valmis täpselt tähtajaks ja väga professionaalselt. Oma 15. sünnipäevale aastal 2010 kutsusime ka tolle esimese kliendi aastast 2000, kes oli endiselt majaga väga rahul. Kuuldes seda lugu oma maja ehitusest, oli ta rohkem kui üllatunud, kuivõrd ta oli veendunud, et me oleme juba vana majatehas ja talle jäi mulje, et oleme enne tema maja ehitanud kümneid selliseid projekte.”

Nüüdseks tugev ekspordifirma „Oleme jõudnud olukorda, kus pangad pärast suurt Vene raha pesemise kümnendit jälle iseennast otsivad

ja reaalse majandustegevusega ei tegele. Samas, erakliendid saavad pangast laenu, aga mitte ehitamiseks, vaid enamasti valmis asja ostuks. Seega on ehitusettevõttel/majatehasel kaks valikut: hakata arendajaks, arendada suure rahaga piirkond valmis ja müüa seda valmis kujul, või keskenduda ekspordile. Meie oleme valinud viimase variandi,” põhjendab Enniste, miks ligi 90% Seve Ehituse tegevusest on suunatud välisturgudele. Eksporditegevus algas aastal 2003, kus kaubandus-tööstuskoja ekspordikataloogi osteti 3000 krooni eest pool lehekülge reklaami, mis tuli ise kujundada. Julge pealehakkamine ja Microsoft Painti programm osutusid võiduks: reklaam tõi kaks telefonikõnet Norrast ja ühe Rootsist ning kõigile kolmele õnnestus ettevõtte suureks üllatuseks ka maja müüa. „Ühega kolmest helistajast teeme siiani koostööd ja tema ettevõtted on olnud meie suurimaks kliendiks läbi aegade,” meenutab Vello Enniste. Praegu läheb Seve Ehituse AS-il juhtide hinnangul väga hästi. „2020. aastal on meie tellimuste hulk aasta alguses rekordilisel tasemel ja aasta lõpuks ootame eelmiste aastatega võrreldes kuni 30% käibe kasvu. Töötame aktiivselt

viies riigis ja meie riskid on rohkem hajutatud kui valdaval enamikul meie sektori ettevõtetel,” arutleb Enniste ning lisab, et ettevõttes töötab 74 inimest ja on näha, et aasta perspektiivis see number mõnevõrra kasvab. „90% meie klientidest on ärikliendid – ehitajad ja arendajad, kellele pakume inseneritöid, majaelementide tootmist ning paigaldust sihtriigis ilma sisetöödeta. Väikese osa klientuurist moodustavad erakliendid (peamiselt Eestis ja Islandil), kellele lisaks eelnimetatud ärikliendi teenustele pakume ka arhitekti ja ehitusloa taotlemise teenust.” Ühe raskusena tegutsemisel viitab Enniste taas pankadele, mis on praegu usalduskriisis, kuid usub, et kui on üle elatud 2009. aasta globaalne majanduskriis ja hulk väiksemaidki, saadakse hakkama ka sellega. Julgeid ja ilusaid unistusi on ettevõttel aga veel. „Tahame ehitada maja kuhugi, kus ükski Eesti ehitaja pole veel midagi püsti pannud – näiteks Gröönimaale. Ja perefirmana töötame selle nimel, et juba firmas töötavale kahele põlvkonnale Ennistetele saaks hästi toimiva ettevõtte üle anda ka kolmandale, praegu veel koolis käivale põlvkonnale,” ütleb Vello Enniste.

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

RMK on juba 20 aastat hoolitsenud riigimetsa säästliku majandamise eest Eesti pindalast on 51% metsaga kaetud, mis teeb meist ühe Euroopa metsarikkaima riigi. Kõigist Eesti metsadest omakorda 47% kuulub Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK), kelle hallata on 2020. aasta alguse andmete põhjal ligi 1 023 000 hektarit metsamaad. Eesti on metsariik Eesti ainsa riigitulundusasutusena loodud RMK sai alguse 1999. aastal. Keskuse juhi Aigar Kallase sõnul pole meie maa olnud sajandi jooksul kunagi nii rikas kui praegu – seda nii metsamaa suuruse, puidutagavara kui ka, paljuski just eelnevast tulenevalt, loodusliku mitmekesisuse poolest. RMK lähtub Eesti metsa hallates viiest põhilisest ülesandest: metsa kasvatamine, loodusväärtuste hoidmine, riigile metsa majandades tulu teenimine, looduses liikumise võimaldamine ja loodusteadlikkuse tõstmine. RMK on Eesti riigimetsa läbi aastakümnete säästvalt majandanud. Juba 2002. aastal, kõigest kolm aastat pärast asutamist, taotleti ja saadi vastutustundliku metsanduse märgis FSC, mida on siiani järjepidevalt hoitud. Aastal 2010 lisandus kestliku metsanduse sertifikaat PEFC. Nüüdseks on lisandunud veel kaks serti: keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. RMK pakutav sertifitseeritud metsamaterjal tagab Eesti puidule ja sellest valmistatud toodetele konkurentsivõime maailma turgudel. RMK on üks Eesti mainekamaid tööandjaid ja oluline tööpakkuja väljaspool pealinna. 2019. aastal sai riigimetsas tööd 6300 inimest, kellest ligi 700 töötab RMK-s põhikohaga. Üle Eesti on RMK-l kokku 31 kontorit, peakontor asub Sagadis.

Astutakse metsa eluringiga ühte sammu RMK tegeleb erinevates metsamajandamise ja looduskasutuse valdkondades, sealhulgas maakasutus, metsakorraldus, taimla- ja seemnemajandus, puiduturustus ja looduskaitse. Metsa hallates arvestatakse selle ürgset eluringi, nii et eestlaste üks olulisemaid ressursse otsa ei lõppeks. Aastas istutatakse üle 20 miljoni puu ja hooldatakse umbes 40 000 hektarit noort metsa. Küpses metsas teeb RMK uuendusraiet – see moodustab rii-

Levinuim puu riigimetsas on mänd, mis moodustab ligi 46% riigimetsa puidutagavarast. Järgnevad kuusk (27%) ja kask (19%). Foto: Kaupo Kikkas RMK matkatee avamine 2018. a koos Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga. Foto: Stanislav Moshkov gimetsast igal aastal 1%. Pärast raiet pannakse kasvama uus metsapõlv ja ürgne eluring algab otsast peale. Tulu kasutatakse eelkõige metsa enda hüvanguks: noore metsa hooldus, looduskaitsetööd, puhkevõimaluste arendamine, metsateede ehitamine ja hooldamine. Loodussõbraliku ressursi arvelt täidetakse kõigi hüvanguks ka riigikassat ja panustatakse metsateaduse arengusse Eestis. Riigimets on meie kõigi kasutuses. RMK pakub liikumisvõimalusi rahvusparkides, matkaradadel ja kaitsealadel üle Eesti. Vabariigi sajandaks sünnipäevaks valmis kogu riiki hõlmav matkateede võrgustik. Metsaonnides ööbimine, lõkkekohtade kasutamine või puhkealadel telkimine on heatahtlikele teelistele täiesti tasuta. Meie liigirikkaid metsi tuleb ka kaitsta. Riigimetsast on range kaitse all üle 300 000 hektari ehk 29,2%. See on ala, kus metsade majandamist ei toimu. Majandamispiirangutega metsa on veel täiendavalt 7,1% ja ka kõikides ülejäänud metsades järgitakse metsatöid tehes seaduses ette nähtud nõudeid eluslooduse hoidmiseks. RMK on ka Eesti suurim looduskaitsetööde tegija. Looduse tasakaalu hoidmine on RMK-s esmatähtis.

Kas teadsid, et ... • ... 2014. aastal valiti RMK looduses liikujale mõeldud mobiilirakendus avaliku sektori parimaks äpiks? Nüüdseks on äpile lisandunud oluliselt rohkem võimalusi ja kasvanud ka kasutajate arv. • ... tööandjate maine pingereas on RMK pidevalt olnud esikümnes? See näitab, et metsamehe kutse on endiselt väga hinnatud. • ... 2016. aastal tunnistati RMK Eesti mainekaimaks suurettevõtteks?

Üle ootuste head tulemused Riigi ootused ja eesmärgid riigimetsa majandamisele on lahti kirjutatud RMK arengukavas, mis lähtub omakorda riiklikust metsanduse arengukavast. Viimases RMK arengukavas aastaks 2020 püstitatud eesmärgid on täidetud ja hooti ka ületatud. Kui arengukavas oli eesmärgiks seatud 2,5 miljonit kaitse- ja puhkealade külastust aastas, siis nüüd on see kasvanud koguni 2,7 miljonini. Targalt kavandatud metsatööd ja metsamaa pindala suurenemine on võimaldanud ületada ka metsa tootlikku-

se kasvatamisele seatud ootusi. Eesmärgiks võetud metsatagavara iga-aastane suurenemine 4,7 miljoni tihumeetri võrra on saavutatud ja praegu mõtleme juba sellele, kuidas seda numbrit 5 miljonini kasvatada. Ikka selleks, et mets rohkem ja kvaliteetsemat puitu toodaks, süsinikku seoks ja seeläbi kliimamuutustega paremini võidelda suudaksime. Metsa raiume igal aastal miljoni tihumeetri võrra vähem kui suureneb metsa tagavara. Metsast välja toodud puit jõuab suures osas kohalikesse metsatööstusettevõtetesse ja annab seeläbi võimaluse töökohtade loomiseks ja majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks. Ohustatud või ebasoodsas seisundis elupaikade taastamise eesmärgid on samuti enam kui sajaprotsendiliselt täidetud: mullu taastati riigimaal kokku 8500 hektarit poollooduslikke kooslusi, soid ning luite- ja nõmmekooslusi. RMK juht Aigar Kallas võtab oma töö kokku järgmiselt: „Minu jaoks on selles ametis oluline tasakaal. Kõikide otsuste juures peab olema säästlik. See tähendab, et otsuste eri tahud tuleb läbi kaaluda. Et ei tehtaks majandusotsuseid ainult rahast lähtudes ega ka kaitse alla võtmise otsuseid ainult looduskaitse seisukohtadest lähtudes.” TALV 2020

RAIL BALTIC ESTONIA Rail Baltica Ülemiste ühisterminali rajamisega tekib piirkonda terviklik avalik linnaruum, muutudes nii Eesti olulisimaks transpordisõlmeks. Rail Baltic Estonia ning ühispakkujad Zaha Hadid ja Esplan sõlmisid ühisterminali projekteerimislepingu tänavu jaanuaris. FOTO: Zaha Hadid & Esplan

Kiire raudtee

avab Eesti ettevõtlusele uksi Eestit, Lätit ja Leedut omavahel ning Baltikumi Kesk-Euroopaga ühendavat Rail Baltica raudteeprojekti nimetatakse sageli sajandi suurprojektiks. Ehkki tegemist on täiesti tavapärase tänapäevase euroopaliku raudteega, on meie regiooni kontekstis tegemist tõepoolest harukordse ettevõtmisega nii oma uudse olemuse, füüsilise mahu kui ka välisinvesteeringu suuruse tõttu. Eestis pole ühtegi teist projekti, mille välisinvesteeringu potentsiaal oleks mõõdetav vähemalt miljardi euroga, millele lisandub veel ka riigipoolne panus. Suur osa Euroopa investeeringust liigub juba ettevalmistamise, projekteerimise ja ehitamise faasis Eesti majandusse ning ettevõtlusesse, luues töökohti ja võimalusi veel kaugelt enne raudtee valmimist.

Ehitus trassil juba käib Lähipäevil selgub, kes hakkab projekteerima Rail Baltica Eesti trassi viimast lõiku, ülejäänud trassi puhul põhiprojekteerimine juba käib. See omakorda võimaldab hakata valmistuma raud24 TALV 2020

tee muldkeha ja pealisehituse hangeteks. Paralleelselt põhiprojekteerimisega saab ehitada juba ka suuri raudteega seotud objekte, näiteks viadukte ja ökodukte. Eelmise aasta novembris pandi Rail Baltica raudteele nurgakivi – algas Saustinõmme maanteeviadukti ehitus. Sellel aastal kuulutatakse välja veel mitmete kohtobjektide ehitushanked. Üsna detailselt on paigas kümnete trassile jäävate objektide ehituskava, millega alustatakse juba põhiprojekti koostamise ajal ehk enne 2021. aastat. Kuna kaks paralleelset rööpapaari ristuvad oma teel paljudes kohtades olemasoleva maanteega, kõrgepingeliinide ja gaasitrassidega, siis on järgneva kahe aasta fookuses põhiprojekti koostamise kõrval just sellised objektid. Ehitusplaanides käib tihe koostöö nii maanteeameti, Eleringi kui ka teiste partneritega. Raudteele kavandatavast kaheksakümne kuuest sillast ja viaduktist läheb kahe aasta jooksul töösse kakskümmend seitse ning planeeritud kahekümne neljast ökoduk-

tist seitse. Kõrgepingeliinidega ristumisi on trassil kakskümmend kaheksa, gaasitrassiga ristub raudtee viies asukohas. Järgneva kahe aasta investeeringute kavas on juba otsapidi ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid ning Muuga kaubaterminal. 2022. aastaks peaks valmima Ülemiste, Pärnu ja Muuga terminalide ning Rae valda rajatava veeremidepoo esimesed etapid.

Uus transpordi- ja majanduskoridor – põhi-lõuna Rail Baltica muudab paremaks ka Euroopa raudteevõrgustiku tervikuna. Seal, kus praegu haigutab Baltikumi kohal modernseid raudteestandardeid arvesse võttes tühimik, hakkavad eeldatavalt juba seitsme aasta pärast liikuma kiired reisi- ja kaubarongid. 870 kilomeetrit uut raudteetaristut ühendab Eesti, Läti ja Leedu füüsiliselt veelgi tugevamalt Euroopa majandusruumi. Uue transpordi- ja majanduskoridori tekkimine loob arusaadavalt ka uusi võima-

Erik Terk Emeriitprofessor Tulevaste Rail Baltica veomahtude prognoosimisel ei peaks lähtuma arusaamast, et Rail Baltica hakkab võistlema ainult lähiregiooni-siseste kaubavoogude pärast. Peame vaatama ajas ja ruumis kaugemale, pidama silmas uusi transpordivõimalusi, mis on orienteeritud kaugematele turgudele. Nende haaramisel on modernse ja riigipiiridega mitte takistatud raudtee konkurentsivõime väga oluline ja seepärast viisimegi läbi rahvusvahelise ekspertiisi, kus analüüsisime eri transpordiliikide konkurentsivõime tõenäolist dünaamikat. Hindajateks olid iga transpordiliigi spetsiifikat tundvad eksperdid ja tulemused kujunesid raudteetranspordile kaunis soodsateks. Sealjuures tuleb aga rõhutada, et eri transpordiliigid pole omavahel mitte ainult konkurendid, vaid kujutavad endast lülisid veoahelates, mille erinevates geograafilistes lõikudes kasutatakse eri liiki transporti.

RAIL BALTIC ESTONIA

Raivo Vare Transiidi- ja majandusekspert Tuleb arvestada, et me peamegi Rail Balticale peale maksma. Kõige suurem mõistmatus ja segadus on tekkinud sellest, et arvatakse, nagu kaubaveod peaksid kompenseerima reisijateveo ja kogu taristu kulud ning projekt ennast ära tasuma. Praegu on raudteetaristu äraelamine Eestis seotud ikka veel kaubavedude makstud tasudega. See tuleb ümber mõelda. Euroopas nii ei ole, sealset raudteed on arendatud eelkõige inimeste vedamiseks ja seejärel on tulnud juurde kaubavedu. Euroopa mudel on reisijateveo-keskne ja riigi doteerimisel ning tasuvust ei arvutata ka kaugeltki ainult otseste tulude ja kuludena. Näiteks maanteid ehitatakse samuti riigieelarvest ja kuluna peetakse silmas pelgalt hoolduskulusid, jättes välja kõik teised tegurid, nagu keskkonnasaaste, inimelud jm. Kõiki taristuprojekte tuleb analüüsida samasuguse, kõiki mõjusid arvestavate arvutustega. Praegu arvutame tasuvust, nagu oleks 19. sajandi lõpp, ja eitame igasugust kumulatiivset efekti. Sõidan tihti Pärnu vahet ja sealne liiklustihedus on kasvanud pöörase kiirusega ning läheb ainult hullemaks. Lisaks katkematule autode voole ütlevad numbrid, et Ikla piiripunkti läbis eelmisel aastal ööpäevas üle 4500 auto. Kujutame, milliseks see pilt kujuneb viie või kümne aasta pärast: heite hulk, inimelud, kütusekulu, isejuhtivate autodega kaasnev paratamatu kiiruste vähenemine. Siin on Rail Baltica oluline lahendus.

Eelmise aasta novembri lõpus sai nurgakivi Rail Baltica põhitrassi esimene ehitusobjekt, Saustinõmme maanteeviadukt Tallinna ringteel. Foto: Martin Dremljuga

lusi, millega seni arvestada ei saanud, ning Euroopa Liidu üha jõulisem suund keskkonnasäästliku transpordi arendamisse lükkab elektrifitseeritud raudteele ainult hoogu juurde. Rail Baltica võimalusi ja tulevikustsenaariume uurinud majandusteadlane Erik Terk hindab tuleviku kaubavedude

trende raudteetranspordile soodsaks ning näeb, et Rail Baltica jaoks on märkimisväärse potentsiaaliga Aadria mere suunaline transpordikanal, mida mööda võiks põhja poole liikuda nii Eesti ja Lätiga seotud eksport- ja importkaup kui ka Soome transiitkaup. Strateegilise tähtsusega maadeks Rail Baltica-

le Aadria kanali võtmes on põhja poolt Soome ja lõuna poolt India, millele lisanduvad ka vahepealsed riigid, näiteks Austria, Tšehhi ja Türgi. Ekspertide koondhinnangule tuginedes kujunevad kaubaveotrendid aastatel 2030–2050 Rail Balticale soodsaks, sest võrreldavates hindades arvestades pole mereveo puhul ette näha hinna alanemist. Autoveol võib prognoosida pigem hinnatõusu. Mainori logistikadotsent Olga Nežerenko viitab Vilniuse tehnikaülikoolis valminud teadusuuringule, millest selgus, et kõige enam võidab Rail Baltica rajamisest just Eesti. „Me ei saa siinjuures rääkida Rail Balticast algusega Tallinnas ja lõpuga Leedus. Peame seda koridori kohe Hamburgini pikendama. Ja kui võtame kogu selle koridori, siis Eesti võidab sellest kõige rohkem,“ rõhutab Nežerenko.

Rail Baltica ühendus Euroopaga

Roheline mõtteviis saab transpordis normiks Transpordi- ja logistikainsenerist Schenkeri juht Janek Saareoks ütles eelmisel aastal Läti ajalehele Dienas Bizness antud intervjuus, et kuigi lähitulevikus ei suuda raudteetransport veel kaubaaluste ja pakkide veol maanteetranspordiga konkureerida, siis pakendamata kaubaga on hoopis teine lugu. Tema sõnul ei suuda maanteed kasvavat kaubavoogu vastu võtta ning Rail Balticast saab tulevikus oluline transpordikoridor ja ettevõtluse katalüsaator. „Ma näen Rail Balticas palju positiivseid elemente, see on Balti riikidele ainulaadne tulevikuvõimalus, mille kasu praegu paljud veel hinnata ei oska,“ rääkis Saareoks Läti äriväljaandele. Eesti põhimaanteedest on Tallinna-Pärnu-Ikla tee kõige tihedama liiklusega, kokku sõidab üle 8500 auto päevas. Kui sellel maanteel iga päev liiklevad raskeveokid kokku liita, saab juba praegu ligi 20-kilomeetrise ühtlase autorongi, aga liiklustihedus kasvab keskmiselt 5 protsenti aastas. Mida rohkem on autosid, seda aeglasemaks läheb teekond. Autod saastavad keskkonda ja liiklus muutub ebaturvalisemaks. Kuna Euroopa Liit toetab rohelist mõtteviisi üha jõulisemalt ja iga inimene on hinnas, on ilmselge, et märkimisväärne osa kaubast ning inimestest liigub tulevikus keskkonnasõbralikumasse ja ohutumasse kanalisse – raudteele. Skeptikuid leidub mõistagi alati ja see on hea, sest arvamuste paljusus tekitab diskussiooni. Ka esimestele raudteedele Euroopas oli suur vastasseis, nüüd ei kujutata elu nendeta enam ette. Või kes oleks osanud kümme aastat tagasi ennustada, et Helsingi ja Tallinna vahel liigub juba pea 10 miljonit reisijat aastas? Nõudlus tekitab pakkumise, aga mõnikord on ka vastupidi – mõnd asja ei osata tahtagi, enne kui seda pole pakutud.

Rail Baltica pikkus Eestis

213 km Kolmes Balti riigis

870 km 2 paralleelset rööpapaari, Euroopa rööpmelaius

1435 mm Reisirongi maksimaalne kiirus

234 km/h Kaubarongi kiirus kuni

120 km/h Rongile mahub

50-100 veoauto kaup Kaasrahastatav ELi Euroopa ühendamise rahastust

TALV 2020

100 aastat eesti ettevõtlust

Foto: Sven Arbet

Põllult tööstusesse

Põltsamaa Felix, kurgiliin, hapukurk

ehk sajand Eesti toitu Eesti toit on viimase sajandi jooksul läbi teinud hämmastavaid vastassuunalisi poognaid, mille on endaga kaasa toonud nii linnastumine, tehnika areng, välismaised tuuled, rahva rikastumine kui ka riigikordade muutused. Põllult mindi tööstusesse, siis kommunismi ja sealt kapitalismi. Eesti toidul on maitsemõjutusi neist kõigist. Martin Hanson

Eesti pole erand, meie toidu ja sealt edasi toidutööstuse areng algab põllult ja talust ehk sellest, mida kodus kasvatati, söödi ja joodi. Toidu tootja oli talu oma kõikide kihistustega, kuid mida aeg edasi ja mida enam inimesi linnadesse kolis, seda rohkem hakkas tekkima ka toidukraami kokkuostjaid, töötlejaid ning müüjaid. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ning Ve26 TALV 2020

nemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. 1920.–30. aastateks kujunes välja Eesti köögi nii-öelda teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid ja muu selline. Just need tuuled ja uued maitsed hakkasid suunama ka seda, mida hakati tänases mõttes tehastes ja vabrikutes tootma. Aastatel 1900–1913 suurenes kohalik tööstustoodang 2,4 korda, tootjatest teisel kohal oligi toiduainetööstus, esirinnas viina ja piirituse tootmine. 1898. aastal asutati üks Eesti vanim siiani toimiv tööstus ehk alkoholitootja Liviko, mis seda kasvu ka vedas. Samas jäi toiduainetööstus 20. sajandi alguses väga killustunuks, koosnedes väiketootmistest. Kuid nagu ka praegu oli suurem osa toiduainetööstusest koondunud Tallinna. Rotermanni kvartalis käivitati 1912. aastal leivatehas, mis oli 1886. aastal ostetud Dethloffi leivavabriku teine tulemine. Tootmise taasalustamise põhjuseks oli Tallinna elanike arvu kiire kasv. Nüüd kannab see leivatööstus Leiburi nime. Sellele trendile aga astus 1920. aastal vastu ETK Põltsamaa Tehased, mida praegu tunneme Felixi nime all. Toona toodeti selles tehases õlut, vägagi kõrgelt hinnatud veini, samuti kohvi, kama-

jahu, piiritust ja mahlasid. 1936. aastal hakati tootma konserve ja 1939. aastal müüdi esimene laar kaupa ka välismaale: Inglismaale läks teele 35 tonni musta sõstra vesihoidist.

Nõukogude tööstusest kapitalismi Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt. Sööklatesse ja restoranidesse jõudsid nüüd klassikaks saanud borš, seljanka, rassolnik, hartšoo, pelmeenid ja nii edasi. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. Kõik aga hakkas imekiiresti muutuma, kui 1992. aastal võeti vastu Eesti kroon, lipp oli meie majadel sinimustvalge ja kapitalism laiutas kõikjal. Juba 1993. aastal sai lehest lugeda, et Oliver Kruuda ja Toomas Kõuhkna on pannud aluse Epeksi-nimelisele ettevõttele, mis hakanud Põlva kombinaadis piimapulbrit tootma. Epeksist alguse saanud piimandusimpeerium toimetab Tere kaubamärgi all turul edasi ka praegu. Üheksakümnendad olidki aastad, mil vanad nõukogude suurtootmised järjest kas pankrotti läksid või erastati. Nii pandi 1995. aastal oksjonile pankrotistunud linnulihatootja AS Ranna Linnukasvatus, millest sai aasta hiljem Tallegg. Emori uuringu järgi olid tollel aastal ini-

Foto: Siim Lõvi

meste lemmikostukohad endiselt turud, läks veel hea pool aastakümmet, enne kui kaubanduskeskused ja supermarketid selle koha üle võtsid. 1998. aasta oli aga ainulaadne selles mõttes, et tervelt 40% kogu Eesti toidutööstusest kuulus ühte kontserni, täpsemalt ETFC Gruppi. Tiit Kõuhkna ja Ants Laose käpa alla kuulusid näiteks Rakvere Lihakombinaat, Kalev, Tallinna Piimatööstus ning Ekseko. Järgmine suur hüpe kohalikul toiduaineturul tuli aga alles 2007. aastal, kui kohalik inimene pööras valmistoidu usku. Järgmised 13 aastat on aga toiduainetööstus olnud kahe põhilise tuule meelevallas: konsolideerumine ja seejärel hirmus aktiivne väiketootmiste loomine. Viimase kümne aastaga on suured saanud suuremaks ning neile on tekkinud konkurentideks sadu väiketootmisi, kelle toodang ulatub õllest leiva ja jäätise, vorstist juustu ja viinani.

ROHUJUUR

Rohujuure kohvikus tunned end kui superkokast vanaema juures

Tallinna kesklinnas Lembitu tänaval asuv kohvik Rohujuur on 2,5 aastaga võitnud kõigi nende südamed, kes naudivad koduseid, puhtast toorainest värskeid pagari- ja kondiitritooteid, salateid ja suppe. Rohujuure üle linna kuulsad mooni-martsipani- ja kaneelirullid levitavad hommikuti oma magusat lõhna üle tänava ning meelitavad värskelt pressitud mahla või kodust kakaod jooma. „Meie kohvik pakub ainult selliseid toite, nagu iga hooliv vanaema oma perekonnale teeb. See tähendab võimalikult puhast ja väga valitud toorainet ning täpset teadmist, mis ühe või teise toiduaine sees on. Me ei kasuta poolfabrikaate, külmutatud sööke ega tundmatu koostisega majoneese või kastmeid,” ütleb kohviku Rohujuur perenaine ja omanik Piret Britta Pallon. Kohvik on avatud esmaspäevast laupäevani, pakkudes üle linna tuntud kondiitri- ja pagaritooteid ning isetehtud salateid alates kartulisalatist ja rosoljest kuni põnevamate kitsejuustu- ja puuviljasalatiteni, suppe ning päevapraade. Kohviku teenindus on Rootsi laua stii-

lis ning sisustus nii hubane ja kodune, et Piret Britta sõnul on juhtunud rohkem kui korra, et kliendid on asunud pärast einestamist oma taldrikuid kraanikausis pesema. Lihtsalt neil olevat tekkinud tunne, et nad on kodus või sõpradel külas. Kogu toit valmib samal päeval kohvikus kohapeal, pagaritoodete küpsetamine käib sageli lõunani, nii et soojade saiade lõhn levib kutsuvalt mööda tänavat. Põhiklientideks on kujunenud ümbruskonnas elavad ja töötavad inimesed, aga tullakse ka kaugemalt maitsvaid koduseid toite nautima, sõbrannade ja sõpradega kohtuma ning perega einestama, kui endal pole aega olnud kodus

süüa teha. Kusjuures kohvikusse on teretulnud ka sõbralikud neljajalgsed. Ka kassidele ja koertele on olemas spetsiaalne kvaliteettoit, nii et nälga ei pea tundma keegi. Ruumi on kohvikus 32 inimesele, aga laudade kokku lükates mahub külalisi ka rohkem. Rohujuur on ideaalne koht töölõunaks, väikeseks seminariks või ajurünnakuks, võimaldades ettetellimisel lisaks põhisaalile veel eraldi 12 inimesele mõeldud ruumi. Kuidas veel saaksid tulla head mõtted, kui mitte maitsvat ja ehedat toitu nautides!? Loomulikult saab saiakesi, kringleid, torte, kooke ja salateid tellida ka oma üritustele, selleks tasub küsida peolauamenüüd. Kohvikuga jagab ruumi ka väike poeosa, kus müüakse Eesti ja välismaa mahetootjate toodangut ning käsitööna valmistatud toitu, samuti limonaade ja mahlu. Ka siin ollakse valiku tegemisel väga hoolikad, võttes müügile vaid neid toiduaineid, mis on tõesti maitselt maitsvad ja koostiselt puhtad. Varasemasse ajalukku tagasi minnes alustas Rohujuure kaubamärk tegelikult kümme aastat tagasi tegevust hoopis

Tabasalus, kuid omanike vahetudes on kohvik jõudnud Tallinna kesklinna. Kõige hilisem uuendus on aga Rohujuure liitumine toidutellimisrakendusega Wolt, mis tähendab, et maitsvad kodused toidud on kättesaadavad üle linna. Olete oodatud!

Kohvik Rohujuur Lembitu 8, Tallinn Avatud: E-R – 8-19 L – 10-16 P – puhkepäev facebook.com/rohujuur TALV 2020

FIRETEK

Investeering tuleohutusse tasub end kriisi korral kuhjaga ära Firetek OÜ seisab selle eest, et hoonetes tekkiv tulekahju saaks kustutatud ilma inimohvrite ja suurte varaliste kahjudeta. Firetekist saab klient täislahenduse. Alates projekteerimisest, mis hõlmab kõiki kolme – eel-, põhi- ja tööprojekti etappi, ning lõpetades tuleohutuse tagamiseks vajalike toodete, nende paigaldamise ja hooldusega ning kasutajate koolitamisega. Praeguseks on Fireteki haare märkimisväärselt laienenud. Ettevõte pakub kõike tuleohutussüsteemidega seonduvat ning nende portfellis on muljetavaldav hulk suurkliente, kelle hulka kuuluvad kõik suurimad ehitusfirmad, erinevad tööstus- ja energeetikaettevõtted ning kütuseterminalid. Firetekis töötab praegu 55 inimest ja ettevõttes tegutsevad ka selle asutajad, kel muide on mõlemal Moskva tuletõrjekõrgkooli tuletõrjeinseneri haridus. On ka sisekaitseakadeemia diplomiga spetsialiste.

Kasutusloa saab liiga kergelt Kui Georg Kangur veel tuletõrjes töötas, oli ta operatiivkorrapidaja – see tähendab, et väga palju tuld ja suitsu näinud. Oma praeguses töös keskendub ta sellele, et tule ja suitsuga lõppevaid õnnetusi oleks võimalikult vähe. Siin oleks kõvasti abi ka riiklikest regulatsioonidest, mis tuleohutusele rohkem tähelepanu pööraksid, kuid just sel teemal on Eestil veel omajagu arenguruumi. Georg Kangur selgitab, et ehitise kasutusloa saamisel on üks kandvamaid

28 TALV 2020

rolle päästeameti hinnangul hoone või rajatise tuleohutusele, kuid sageli saab Eestis loa liiga kergesti. „Põhimõtteliselt annab päästeamet ehitusloa eelprojekti alusel, mis on küllalt deklaratiivne: plaanitakse ehitada ning antakse teada, milliseid materjale ja seadmeid on plaanis selleks kasutada. Reaalsed lahendused esitatakse alles põhi- ja tööprojektides. Kahjuks päästeamet leiab, et nimetatud projektide lugemine pole nende ülesanne. Ei soovita ka vaheülevaatuseid teha, et veenduda, kas ehitamine toimub normidest lähtudes, ja neid inspektoreid, kes vaheülevaatusi teevad, juhtkond tihtipeale kritiseerib.” Selline suhtumine on toonud kaasa ka praktilisi probleeme, mis inimesi ohustavad. Georg Kangur toob näiteks Raadiku sotsiaalmaja põlengu, mille käigus selgus, et väidetavalt suitsukindlad koridoriuksed polnud nõuetekohaselt tihendatud ja liftid jätkasid sõitmist, kuigi lift peaks tulekahju ajal kindlasti paigal seisma ning olema avatud ustega. Georg Kanguri hinnangul on päästeameti inspektorite palgad kahjuks väikesed ja töömaht väga suur.

Vooliku abil saab kustutamisega alustada Väga küsitavaks peab Georg Kangur ka päästeameti suhtumist, et tuleohutus-

seadmete hulka ei peaks enam kuuluma voolikukapp koos voolikutega, samas kui kogu muu maailm pole voolikute kasutamisest loobunud. Põhjus, miks lisaks tulekustutitele peaks hoones olema ka voolikukapp, on kustutamisajas ja -ulatuses: „Tulekustuti töötab 20 sekundit ja kustutab 7–8 m², voolikukapp aga töötab tund aega ning kustutusala on tunduvalt suurem,” selgitab Georg Kangur ja lisab, et koolitusega saab anda vajalikud teadmised selleks, et esmase tuleohu puhul ei peaks alati hoonest põgenema, vaid võib ohtu hinnata ning kustutustöödega alustada.

Koostöö kindlustusega Eestis leidub Georg Kanguri sõnul tuleohutusse suhtumises veel küllalt nõukogudeaegset pärandit. Toona oli kõik riiklik ja kui ametkond oli loa väljastanud, olid asjad korras. Kui aga ametkond väljastab loa liiga kergesti, võivad hilisemad kahjud olla väga suured. Euroopa riikides, Skandinaavias ja USAs põhineb ohutustemaatika aga sageli rahalistel suhetel ning selles protsessis on olulised osalised kindlustusseltsid. „Lepingute sõlmimine käib nii, et kindlustusselts esitab oma nõudmised, mis peavad olema täidetud, et kindlustatud saada. Üheks selliseks nõudmiseks on alati tuleohutussüsteemid: kas need on olemas ja nõuetekohased? Kui ettevõte peaks siiski tules kannatada saama, pole ka probleeme kahjukindlustuse tasumisega,” selgitab Georg Kangur, viidates sellele, et Eestis on järgnenud tulekahjudele ka kohtuprotsesse, sest kindlustusselts keeldub kahjude kompenseerimisest või ei tee seda kannatanu hinnangul õiglases mahus. Just seda annaks aga ära hoida sellega, et kindlustatav objekt oleks varustatud nõuetekohase ja toimiva tuleohutussüsteemiga.

SELVER Öeldakse ikka, et mõttel ja sõnal on suur jõud – millele annad energiat, seda ka saad. Veerand sajandit tagasi ilmavalgust näinud Selveri keti tunnuslause „Hea mõte!” paistab olevat selle uskumuse elav tõestus. Järjepidevalt tõestavad nad, et esialgu ehk pisut hirmutavatestki mõtetest kasvavad välja edukad ettevõtmised, kui nendesse ainult ise uskuda.

t a t s a a 25 d i e t t õ m häid

simest korda tõestati seda endale juba veidi pärast seda, kui 1995. aastal avas Lasnamäel Punasel tänaval uksed Selveri esimene supermarket, mida toona kutsuti veel – tõsi küll – pigem eestipäraselt selvehalliks (just sellest kaunist eestikeelsest sõnast inspireerituna sündis ka kaupluse nimi Selver – toim). Kuna supermarketid olid tolleaegses Eestis haruldus, ei osanud vast keegi loota, et tagasihoidlikust ideest võiks välja kasvada terve kauplusekett – ka AS Selveri juhatuse liikme Kristi Lombi sõnul oli esialgu plaanis avada üksainus pood. Küll usuti juba siis oma tegemistesse ja uuenduslikkusse ning nagu näha, tõi julge pealehakkamine edu. Vähe sellest, et tol ajal avatud esimestest supermarketitest on Punane Selver üks ainsaid, kes võtab siiani ostlejaid vastu oma esialgsel asukohal, hakkasid poodlejate sooja vastuvõtu toel järjepanu uksi avama üha uued ja suuremad Selverid.

Pisikesest lõunapakkujast suureks köögiks Juba 1998. aastal avas uksed Kadaka Selver, mille märksa suurem pind andis ruumi loovatele katsetustele ja nii otsustati proovida järjekordselt midagi tolle aja kohta sootuks uut – valmistoidu pakkumist. Tõsi küll, julgele ideele läheneti tagasihoidlikult, mis tähen-

dab, et esialgu müüdi valmistoitu väga väikeses nomenklatuuris ja üksnes lõunastel tipptundidel. Paari nädala pärast käis aga leti ees juba kibe tunglemine. „Rahva huvi oli niivõrd suur, et ei jäänud muud üle, kui ehitada tagaruumidesse päris oma köök,” pajatab Lomp. See näitab, et otsusega hakata pakkuma valmistoitu löödi täpselt naelapea pihta – see oli miski, mille järele oli kiire elutempoga rahvas enese teadmata juba ammu janunenud. Kadaka tagaköögist alguse saanud ja ajapikku oma tehasesse kolinud ettevõtmist tunneme tänapäeval Selveri Köögina, kelle lai salatite, magustoitude, kondiitri- ja pagaritoodete valik katab praegugi lauda nii kontorilõunatel, sünnipäevapidustustel kui ka argipäevastel õhtusöökidel.

Värske kodumaine toidukaup „Mitte lihtsalt sõnakõlks, vaid strateegiline eesmärk,” ütleb Selveri juhatuse liige Kristi Lomp, kui küsida, kas vastab tõele, et kohalikul kapitalil tegutsev kett eelistab üldjuhul kodumaist toodangut. Selgub, et juhtkond käib lausa igal aastal kolmepäevalisel ringkäigul, et tutvuda toredatest koostööpartneritest väiketaludega ning hoida meeles nende tööspetsiifikat ja elukeerukust. „Tegelikult on väiketootjate mahud nii väikesed, et nad ei jõua toota

Foto autor: Meeli Küttim

kõigile kettidele. Kui suured ketid käivad end ise pakkumas ja üritavad näida konkurentidest paremad, siis väikestega on vastupidi – neid käiakse otsimas,” avaldab Lomp. Nii valitaksegi igal aastal uus piirkond, kuhu sõita külla köögiviljatootjatele või maitsetaimekasvatajatele. Ühe koostööpartnerina nimetatakse saaremaist väiketalu, kelle värvilistel porganditel on õnnestunud võita juba paljude klientide südamed. Ennekõike usubki Selver, et väiketootjatele tuleb lihtsalt see esimene võimalus anda. Isegi kui esialgu võib koostöö kahjumlik olla, sest väikeettevõtete toodang pole kindlasti nii populaarne kui suurtootjatel, nimetab Selver ise seda pigem lihtsalt alguse valudeks. „Küll klient õpib,” ollakse oma senisele kogemusele tuginedes optimistlikud.

Hinnasõtta ei lähe Ühes on Selver kindel – hinnasõtta ei lähe. „Suure teenindusosakaaluga ei saa seda endale lubada,” on kett veendunud, et konkurentide ees püüavad nad silma paista pigem teeninduse ja kaubavalikuga. Seepärast soovitatakse arendada just oma tugevusi: teeninduslette ning eritoitude ja veganitoodete sortimenti. Rõõmu teeb see, et ka klient on valmis kvaliteetse kauba eest järjest rohkem maksma.

Uuenduslikkusele rõhutakse aga tõesti igal sammul. Selle heaks näiteks on ka 2011. aasta kevadel loodud SelveEkspressi süsteem. Kes oleks osanud veel isegi kümme aastat tagasi mõelda, et inimesed võiksid ise puldiga ostelda? Juhtus aga nii, et kliendid võtsid mugavuse nii ruttu omaks, et lõpuks tuli ajaga võidu joosta, et uusi terminale üles seada. Praeguseks on esialgsed neli terminali asendunud Järve Selveris juba näiteks rohkem kui 20ga. „Ajud kogu aeg ragisevad, et mida automatiseerida, kuidas kliendi ja samal ajal ka töötajate mugavust parandada,” kirjeldab Lomp. Nii pole ka ime, et juba rohkem kui pooltes poodides on puuviljaosakonnad üle viidud elektroonilistele hinnasiltidele.

Vanuse kasvades aina soliidsemaks ja esinduslikumaks Vaadates tagasi 25 aasta tagusele Selverile, oli see oma olemuselt võib-olla pisut muinasjutulikum kui praegu. Olgugi et siiani on Selveri tunnusvärvid punane ja kollane, maskotiks tibu ning oma senisest imagost ei plaanita loobuda, on uuematesse poodidesse sisse toodud juba neutraalsemaid värve ja moodsamat joont. Võib lihtsalt öelda, et Selver on oma vanuse kasvades küpsemaks, täiskasvanulikumaks muutunud – nii nagu elus ikka. Väärikas, kodumaine ja ennekõike ikkagi „Hea mõte!”. TALV 2020

100 aastat Eesti ettevõtlust

Infotehnoloogia

areng algas praktilisest vajadusest Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu hindab Eesti IT-arengus väga kõrgelt ka psühholoogilist poolt, mis lähtub hoiakutest ja usaldusest. Anne-Mari Alver

Mida loete Eesti IT-majanduse ajaloo alguseks? See langeb kokku Eesti iseseisvusaja algusega, mil puudusid süsteemid iseseisva riigi ülesehitamiseks. Polnud muud valikut kui need luua. Eesti tugevuseks oli toona piisav julgus, et mitte kopeerida teiste riikide paberimajandusel põhinevaid süsteeme. Selle asemel võeti vastu otsus liikuda edasi ja luua midagi täiesti uut. Teine oluline algussamm on otsus muuta ID-kaardid kohustuslikuks. Tänu sellele, et loodi taristu ja muudeti ID-kaart kohustuslikuks, sai võimalikuks selle lai levik ning tekkisid

erinevad võimalused selle kasutamiseks. Algul, kui neid võimalusi polnud, ei saanud inimesed kuigi hästi aru, milleks ID-kaart vajalik on. Tehti nalja, et seda tuleb kaasas kanda, et vajadusel autoaken jääst puhtaks kraapida. Praegu ei küsi enam keegi, miks on ID-kaart vajalik. Mida peate infotehnoloogia valdkonnas Eesti kõige olulisemateks saavutusteks? Ma arvan, et selleks on X-tee kui põhimõte, kui printsiip – kui turvaline andmevahetuskiht. Väiksema-

test juppidest kokku pandud suur pilt on siin olnud paremaks lahenduseks kui suure eraldi süsteemi ehitamine. Valitsuse tasandil on väga oluline paberivaba riigijuhtimine. Eesti on siin loonud ainulaadse lahenduse, kus kõik menetlusprotsessid toimuvad elektrooniliselt ja ministeeriumide vahel ei liigu kaustad. Eesti suur saavutus pole siinjuures seotud tehnoloogiaga, vaid suhtumisega. See on olnud keeruline protsess mitte niivõrd tehniliselt kui just valmisoleku mõttes. Võeti vastu otsus, et saab ka teisiti, kui on tehtud mujal – ja tehtigi teisiti. Eesti omapäraks on siin riigi ja kodanike koostöö. Riik ei tegutse salaja ja kodanike usalduse tase riigi protsesside vastu on suur. Need protsessid on ka ajas areneva kasutuskogemusega ja inimesed on valmis nendega kaasa tulema.

Kas Eesti IT ettevõtluses on midagi sellist, mis on iseloomulik just Eestile? Seesama mõtteviisi teema. Ettevõtluse tasandil iseloomustab seda hästi idufirmade ja traditsiooniliste ettevõtete lähenemine. Algul tundus see keeruline, sest räägiti n-ö erinevates keeltes. Traditsioonilised ettevõtted suhtusid idufirmadesse nii, et see pole ju tööstus, kui midagi justkui ei toodeta. Uued tulijad omakorda pidasid vanu ettevõtteid dinosaurusteks, kes uutest suundadest aru ei saa. Praegu on see trend Eestis taandumas ja on tekkinud dialoog. Sama oluline on eraisikute usaldus riigi vastu ja riigi usaldus nende vastu. Näiteks see, et igaüks saab vaadata, kas ja kes on tema andmete vastu huvi tundnud. Loomulikult on meil veel ka arenguruumi. Aga väga oluline on valmidus edasi areneda ja avatud hoiak.

JETMAR

Jetmari kogemus:

kergekäeline suhtumine elektritööde projekteerimisse on üks levinumaid vigu Jetmar OÜ spetsialistid aitavad oma pikaajalise kogemuse alusel rajada võimalikult optimaalse, mugava, töökindla ja säästliku elektripaigaldise. Personali pidevalt koolitades ja muutuvate trendide, uute innovatiivsete ning säästlike lahendustega kaasas käies on firma seadnud eesmärgiks olla edukaim ja kliendisõbralikem ettevõte oma tegevusvaldkonnas.

Pärnu-Jaagupis asutatud ja Pärnus Pae 4 asuv ettevõte tegutseb üle Eesti 2005. aastast ning neil on olemas kõik vajalikud litsentsid, registreeringud ja pädevustunnistused. Jetmari tegevjuht Janno Semenov selgitab, et nad on orienteeritud pigem suuremate tööstus- ja kaubandusobjetide või spaade elektrisüsteemide ehitamisele, aga ei ütle kunagi ära ka kortermajade või eramute projekteerimisest ning ehitamisest. Enamasti on Jetmari klientideks siiski pigem ehitusfirmad kui eratellijad. Hoolimata sellest, et lepingu sõlmivad kaks ettevõtet ja töömahud on tihti suured, saab iga tellija sügavalt personaalse lähenemise, sest nii nagu kõik inimesed on erinevad, on seda ka nende vajadused. Janno Semenov selgitab, et kõik vajadused ja soovid tuleb üksikasjalikult selgeks teha juba projekteerimise käigus: ”Paljudel juhtudel aitavad meie pikaaegsed kogemused ja nii saavad ka kliendid uusi teadmisi selle kohta, mida ja kuidas on üldse võimalik teha.” Millised on levinumad vead, mida elektrisüsteemi planeerimisel ja töödel tehakse? Jetmari juht selgitab: ”Kui mõelda, et elektritöö planeerimine on elektripaigaldise projekteerimine, siis sellesse kergekäeline suhtumine on üks levinumaid vigu. Sellest saab kõik alguse, tarbijate kogused ja võimsused aga dikteerivad kilbid, kaabliteed ja kaablimahud. Need omakorda dikteerivad tööde ajalise mahu ja nii edasi. Kui mingi objekti avamine on kindlaks päevaks välja kuulutatud ja viimastel päe-

Jetmari seni kõige mahukam töö, Metsa Woodi vineeritehas. Fotol peavad nõu projektijuht ja elektrik.

Ühe eramu elektrikilp, kust juhitakse 12 akna kardinate liikumist.

Mida me teeme? • Elektritöid algusest lõpuni. • Koostame lähteülesande ja kehtivate standardite põhjal tööprojekti. • Teeme ise kõik projektis olevad tööd. • Aitame koostada elektripaigaldise remondikava, et klient saaks jaotada investeeringuid pikemale ajaperioodile. • Korraldame kõik vajalikud mõõdistamised ja kasutuselevõtu kontrollid. • Täpsustame teie eest ja teie valitud seadmete kõik vajalikud parameetrid ning tehnilised andmed seadmete tootjatega, et teie valik oleks õigustatud. • Anname töödele ja paigaldatud materjalidele kaheaastase täisgarantii. • Koostame piksekaitsepaigaldistele tööprojekte, paigaldame ja hooldame piksekaitsepaigaldisi. • Arvestame alati teie tagasisidega, et muuta koostöö veelgi paremaks

Jetmari tõstuk vastvalmivas Decora uues kaupluses.

Jetmar on mitu korda olnud ka Äripäeva Gaselli TOPis ja kõik saadud tunnustused ei mahugi kontoriletile. vadel käib veel kõva askeldamine, näitab see, et eelnevatel etappidel on nii ehitaja ehk peatöövõtja kui ka alltöövõtjad teinud väga palju vigu.” Kui on pädev peatöövõtja, kes oskab objekti juhtida ja töid õiges järjekorras planeerida, siis on objekt kasumlik kõigile, kes selle valmimise nimel pingutavad. Millised nõrgad kohad tulevad aga välja vananenud elektrisüsteeme remontides? Janno Semenov tunnistab, et mitte kunagi ei näe täpselt seinte ja lagede sisse. Mis seal täpselt on ja mis seisus on varjatud elektripaigaldis, seda saab ainult varasemale kogemusele tuginedes ette mõelda, aga kindlasti on lõpliku eelarve koostamine oluliselt keerulisem kui uue projekti puhul. Janno Semenov rõhutab veel korra, et kõik saab alguse projektist. See on planeerimise, mõtlemise, paberil läbimängimise ja kui vaja, ka muutmise aeg. Jetmar teeb uutes ja renoveeritavates hoonetes elektripaigaldise ehitust täies mahus, paigaldab hoonete toitekaableid, välivalgustust ja sidekanalisatsiooni ning paneb ka maandusi. Janno Semenov nendib, et üks keerukamaid osi elektripaigaldise juures

on kilbid. Kilbi õigesti valitud aparatuur tagab inimeste ja koduloomade kaitse ning välistab hoonete süttimise elektrist. Jetmar teeb koostööd kõigi Eesti suurimate kilbitootjatega ja kui vaja, siis koostab väiksemad jaotuskeskused ise. Nii tegija kui ka tellija tahavad ju ohutut ja kena elektrisüsteemi. Ettevõte pakub ka elektipaigaldise käitlemist. Hoone omanik või kasutaja tahab tegelda oma põhitegevusega ega saagi kõike teada ja osata. Käidukorraldaja tagab ohutuse ja just niisugust muretust maja elektrisüsteemi suhtes pakub Jetmar. Ettevõtte seni kõige mahukam töö on olnud Metsä Woodi vineeritehas Pärnus, kus tootmispinda peaaegu 3 hektarit. Raskem objekt oli Ugala teatrihoone elektripaigaldis, aga Janno Semenov loodab, et nende kõige keerulisem objekt on veel ees ja praeguseks ehitamata. OÜ Jetmar Kooli 8, Pärnu-Jaagupi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa, 87201 Tel 513 3475 E-post: janno@jetmar.ee www.jetmar.ee TALV 2020

DIGISTEP

Digistep aitab, kui soovid • uut arvutit, mis vastab täpselt sinu vajadustele, • kasutatud arvutit, millele võid veel pikki aastaid kindel olla, • rendiarvutit endale, oma alluvale või tervele grupile, • usaldusväärset remontijat rikkis arvutitele, • vabaneda vanadest seadmetest, nagu arvutid, monitorid, printerid jms. Vaata lähemalt digistep.ee.

Säästame

ressursse tuleviku IT-revolutsioonideks Keskkonnasäästlikkus on märksõna, millest ei pääse mööda enam üheski valdkonnas. Kuidas vältida looduse koormamist arvuti soetamisel? Nutika vastuse pakub Pärnu arvutisalong Digistep. Digistep on pealtnäha täiesti tavaline arvutite müügiga tegelev ettevõte. Uute toodete sortiment koosneb eranditult HP arvutitest. Miks? Sest aastatega on selgeks saanud, et just see bränd võimaldab pakkuda oma klientidele parimat. Seda nii uute lahenduste, turvalisuse kui ka koostekvaliteedi vallas. Ent teadagi – uute IT-seadmete müük ei ole just kõige loodussõbralikum tegevus, kuna toetab hoogsalt ületarbimist. Õnneks on leitud nišš, millest võidavad keskkond, kliendid, aga ka kolmandad pooled. Riideid ostes on keskkonnasõbralike valikute tegemine lihtne. Sammud tuleb seada lähima kasutatud rõivaste poe poole ja oma panus ongi antud. Kasutatud tehnika ostmine nii lihtne pole, sest ilma spetsiifiliste teadmisteta on mõistlikku otsust keeruline teha. Lisaks heale väljanägemisele peab arvuti olema eeskujulik ka seestpoolt. Täpselt sellele Digistepi teine oluline ärisuund – arvutite refurb’imine – keskendubki. Laias laastus on refurb’imine kasutatud arvutite uueväärilisteks korras32 TALV 2020

tamine. Tegemist on äriklassi arvutitega, mis pärinevad suurettevõtetest, kus kogu masinapark on läinud väljavahetamisele. Kõrgete nõudmistega ettevõtetes juhtub see iga paari-kolme aasta tagant, sest tehnika areneb kiiresti. Digisteppi jõuavad arvutid enamasti liisinguettevõtete kaudu, kuid harvad pole ka juhud, kui seadmed ostetakse välja otse ettevõttelt – see võimalus on ettevõtetele rahaliselt tulusamgi.

Truud tööloomad Refurb’itud arvutite ostu ei tasu karta. Seadmed, mis ei vasta enam võib-olla ülikõrgete nõudmistega ettevõtete vajadustele, on kodusele kasutajale või väiksemate nõudmistega äriklientidele igati korralikud ja truud tööloomad. Äriklassi arvutite eelis tavaklassi arvutite ees ongi eeskätt see, et need on loodud kestma. Seega võib klient pärast spetsialistide kontrolltööd ja vajalike komponentide asendamist kindel olla, et seade peab vastu aastaid. See omakorda tähendab, et kui olla kahevahel, kas osta täiesti uus, aga odav tavaklassi seade või refurb’itud äriklassi arvuti, tasuks kind-

lasti eelistada viimast. Kõik selle juures – alustades korpusest, lõpetades akuga – on mitu korda vastupidavam kui tavaklassi seadmel. Iga komponent on kindluse mõttes üle kontrollitud ja vajadusel välja vahetatud. “Ei pea kartma, et ekraanil on kriimud või mõned klaviatuuriklahvid kulunud. Lõpptulemus kuni pakendamiseni välja on praktiliselt samaväärne nagu uuel seadmel,” kirjeldab ettevõtte juht Peep Hansson, et kuna ka välimus on refurb’itud seadmetel uueväärne, ei taha enamik, kes esimest korda nende salongi külastab, uskuda, et need arvutid ei olegi täiesti uued. Pole siis ka ime, et eelmisel aastal refurb’iti ja müüdi rohkem kui 10 000 kasutatud seadet. Selle numbriga annab Pärnu suurim IT-ettevõte ja Baltimaade üks suurimaid refurb’ijaid igal aastal oma kõneka panuse keskkonna kaitstmisse. Kui jätkata numbrite lainel, siis igal aastal toodetakse maailmas üle 160 miljoni sülearvuti. Samal ajal hävitatakse ainuüksi Euroopa Liidus iga päev 160 000 sülearvutit, mida saaks taaskasutada. Digistepi ja teiste refurb’ijate tänuväärse tööta võik-

sid need numbrid rääkida veel märksa teistsugusemat keelt.

Võidavad kõik Taaskasutusest võidavad paljud. “Nii ettevõtted, kellel on tarvis vabaneda tehnikast, mida enam ei vajata; vahendajad, kelle müügivõrgustiku abil tooted klientideni viia; aga ka lõpptarbijad, kes saavad soodsa hinnaga uueväärilised seadmed,” rõõmustab staažika arvutiettevõtte juht, et see tänuväärne suund aitab neil abiks olla mitte ainult loodusele, vaid ka väga suurele hulgale inimestele. Paistab tõesti, et ettevõttes tuntakse suurt rõõmu sellest, kui saadakse olla toeks laiemale ringkonnale. Nii ei tule kuigi suure üllatusena, et ühtaegu ollakse suured spordi ja kultuurisündmuste toetajad. Näiteks toetab ettevõte Eesti sportlaste arengut sellega, et on Eesti spordiseltsi Kalev IT peasponsor. Jõudumööda on üritatud abiks olla ka koolinoorte võrgupidude ja spordivõistluste korraldamisel. Aastaid on koostööd tehtud ka ühe suurima suvise kultuurisündmuse Viljandi folgiga.

WEEREC

Innovaatilised ettevõtted

toimetavad uutmoodi majandusmudelite alusel Net System Group OÜ on turul tegutsenud kakskümmend aastat ja koondab ettevõtte asutaja Tõnis Kaasiku sõnul enda alla kolm ringmajanduse ettevõtet: Ecometal AS Sillamäel, WeeRec AS Kiiul ja Höhle OÜ Raplamaal. Neist viimane on Eestis ainulaadne plastist mikrotorude valmistaja. „Oleme oma ettevõtetega hea näide eesrindlikust ringmajandusest, kus lõpp-protsessis saab jäätmest taas toode: plii sulam, puhas plii või plasti jäätmed saavad uuesti tooraineks. Näiteks meie ettevõte Höhle kasutab puurimistorude valmistamisel meie enda ümbertöödeldud graanulit WeeRecist,” selgitas Kaasik. Ta lisas, et praegu on kavandamisel mõned uued tooted, milles tootmisjääkidest valmistatud tooraine osakaal suureneb, kuuludes seega juba orgaaniliselt ringmajanduse kontserni. Sillamäel asuv Ecometal käitleb vanu

pliiakusid kogu Baltikumis ja Põhjala regioonis, olles teine omataoline ettevõte Põhja-Euroopas. „Meie tegevuse väljundiks on 12 000 tonni pliisulamit, mida müüme üle maailma akutootjatele ja millest enamik jääb Euroopa Liitu,” rääkis Kaasik. Akude ümbrised (kastid) pestakse, purustatakse, granuleeritakse ja tarnitakse toorainena akutööstustele uute akukastide valmistamiseks. „Meie väljund on puhas tooraine. Selle kõigega hoiame loodust ja vähendame ressursikasutust. Maailma pliikasutusest on 65–70 protsenti sekundaarne plii. See on väga tänuväärne metall, mida võib lõpmata arv kordi ümber töödelda, ilma et selle kvaliteet langeks,” rääkis Kaasik. Ta lisas, et ringmajanduse toimimise eelduseks on elanikkonna mõtteviiside muutused, mis paraku vajavad omakorda aega, sest midagi ei sünni üleöö.

Valdkonna parimad Kontserni kuuluvas ettevõttes WeeRec käideltakse elektri- ja elektroonikajäätmeid ning töödeldakse ümber plastijäätmeid, mis suunatakse uuesti toormena plastitööstustele. WeeReci tegevjuht Hans Talgre kinnitusel on nad turuliidrid (jäätmete kategoorias) tänu ring-

majandusmudelile, mis on majanduses saamas uueks mudeliks. „Ringmajandus kui taaskasutus on meil väga lai mõiste. Pigem kiputakse seda väljendit kasutama hüüdlausena, adumata, mida see päriselt tähendab. On suur vahe, kas tootes on kasutatud juba taaskasutatud materjale või „meie toode koosneb taaskasutatavatest materjalidest”. Viimasel juhul ei pruugi tooted olla ümbertöödeldavad, sest kõiki materjale ei saa omavahel koos ümber töödelda,” kommenteeris Talgre vähest keskkonnateadlikkust tööstuse ja tootmise valdkonnas. Talgre sõnul on üheks probleemsemaks ja keskkonnaohtlikumaks e-jäätmeks vana kineskoopseade. Ohtlikuks teeb selle jäätme just pliisisaldus kineskoobi tagumises klaasimassis, mida erinevate arvutuste järgi võib olla isegi kuni kolmandik. Esimesest klaasipoolest teeb WeeRec toodet, mida saab kasutada dekoratiivklaasina. „Anname jäätmetele uue elu, nagu on kirjas meie väravate juures. Pliid sisaldavad klaasigraanulid plaanime Sillamäele saata ja nemad sulatavad klaasimassist plii välja. Tean, et sarnane tehnoloogia on juba kasutusel Inglismaal,” lausus Talgre. Raplamaal asuv Höhle toodab fii-

beroptilise kaabli ehk nn valguskaabli paigaldus- ja kaitsetorusid, mida nimetatakse väikese läbimõõdu (3–20 mm) tõttu mikrotorudeks. Tegevjuht Toomas Koobas ütles, et mikrotorude tootmisel kasutavad nad ainult esmast toorainet – polüetüleeni, mis on väga tänuväärne materjal, sest võimaldab rajada pika elueaga ja kvaliteetset ülikiire interneti taristut. „Meie suhtumist keskkonnahoidu väljendab asjaolu, et kõik meie tootmises tekkiv tehnoloogiline jääkmaterjal võetakse uuesti kasutusele (jäätmed tooraineks) ja sellest toodetakse näiteks nn manteltorusid jmt. Nende jääkide uuesti kasutuselevõtmine on võimalik tänu WeeRecis olevale tehnoloogiale,” lausus Koobas. Ta lisas, et keskkonnahoiu sammuks saab lugeda ka seda, et Höhle meeskond andis uue elu Raplamaal Lõiuse külas tühjana seisnud vanale sigalale. „Renoveerisime olemasoleva 5000 m² hoone ning laiendasime seda 2000 m² juurdeehituse võrra – niimoodi on meil praegu 7000 m² kaasaegset tootmispinda. Selle sammuga tõime piirkonda uut energiat, elevust ja loomulikult töökohti. Meie soov on teha kohalike meestega rahvusvahelisi asju – ja seda me ka teeme,” kinnitas Koobas.

TALV 2020

100 aastat eesti ettevõtlust

Kodumaisele ravimitööstusele

panid aluse saksa soost apteekrid 20. sajandi alguses ei toodetud Eestis apteegikaupu ning kogu ravimite- ja kosmeetikaalane tegevus koondus apteekidesse. Siinne ravimitööstus sündis ühes Eestimaa farmatseutilise kaubandusseltsi EPHAG, praeguse Tallinna farmaatsiatehase eelkäija loomisega. EPHAGi asutasid 1913. aastal saksa soost apteekrid. Juba enne seda taotlesid hiljem juhatusse valitud apteekrid Lehbert ja Fick luba ümber ehitada Harju tänaval asuv elamu ning luua sinna farmatseutiliste preparaatide valmistamise laboratoorium. Laboris alustati tööd 1914. aasta kevadel. Ladudes oli laias valikus parfümeeriasaadusi ja kosmeetikatarbeid parimatest kodu- ja välismaistest tehastest, juukse-, naha-, küüne- ja hambahooldusvahendeid, originaalpakendeis patentravimeid, sidumisvahendeid, kirurgilisi instrumente, kummi- ja klaastarbeid meditsiiniliseks otstarbeks. Samuti pakuti mitmesuguseid kemikaale

koduseks ja tööstuslikuks kasutuseks, maitseaineid restoranidele ja koduköökidele ning essentse likööri-, kompveki- ja karastusjoogitootjatele.

Sai hoo sisse Esimese maailmasõja aastail ja vahetult pärast Vabadussõda arenes ettevõte mõõduka tempoga. 1923. aasta sügisel, kui EPHAGile kuuluv hoone sai juurde neljanda korruse ja ajakohastati tootmisruume, lisandusid tootenimekirja estrid, ekstraktid, tabletid ja süsteravimid. Samal aastal avati ettevõtte filiaal Tartus ning uusi jaemüügikauplusi. 1931. aastal liitus EPHAGiga keemialabor, misjärel koliti ümber Suur-Kloostri

tänaval asuvasse hoonesse. Sinna koondati kogu tootmine. Harju tänavale jäid ainult ühendfirma juhatus, uurimis- ja kontroll-labor ning pood. Tootmisüksuses kasutati moodsaid seadmeid: vaakumaparaate, elektri jõul töötavaid tabletipresse, suuri tuubide täitmise masinaid, droogide ja kemikaalide peenestamisveskeid. Selleks et tihedas konkurentsis oma tulevikku kindlustada, otsustati tootmist laiendada ja osteti suur maalapp Tondi tänava äärde. Kahekorruselises avaras tootmishoones, kuhu 1937. aastal ümber koliti, paikneb farmaatsiatehas tänini. 1940. aastal EPHAG natsionaliseeriti ja tegevus jätkus vaheaegadeta ka Teise maailmasõja ajal. Pärast sõda nimetati ettevõte ümber Tallinna farmatseutiliseks tehaseks. Esimesena Nõukogude Liidus hakati seal tootma esimest laiemat kasutust leidnud tuberkuloosivastast ravimit paraaminosalitsüülhapet ja P-vitamiini.

Põhirõhk valuvaigistitele ja põletikuvastastele vahenditele 1950. aastal loobuti parfümeeriatoodete valmistamisest, samas lisandus tootmisse mitmeid ravimeid. Põhirõhk asetati valuvaigistite ja põletikuvastaste vahendite väljatöötamisele ning tootmisele. 1961. aastal toimus uus nimevahetus, mille käigus nimetati ettevõte Tallinna keemia- ja farmaatsiatehaseks. Kuni 1990. aastateni üleliidulises alluvuses olnud tehase uurimislaboratoorium oli kogu Nõukogude Liidus juhtivaks laboriks loomsete mürkide uurimise ja farmaatsias kasutamise alal. 1998. aastal omandas Baltimaade suurim ravimifirma JSC Grindeks Tallinna farmaatsiatehase aktsiate kontrollpaki. Pärast kontsernilepingu sõlmimist toimub siiani tihe koostöö. Allikas: Tallinna farmaatsiatehas

Teeme seda, mida patsient järgmiseks vajab Pika ajalooga perefirma

Tervishoid muutub üha väärtuspõhisemaks, ravimid järjest personaalsemaks – arusaam, et üks lahendus sobib kõigile, on iganenud. Juba 15 aastat iseseisvana tegutsenud Roche Eesti OÜ on meditsiinivaldkonnas maailma esirinnas oleva Šveitsi ravimitootja tütarharu. Roche Eesti peamised tegevusalad on ravimite import, hulgimüük ja kliiniliste uuringute tegemine. 34 TALV 2020

Roche asutati Šveitsis perefirmana juba 1896. aastal. Omal alal üks maailma juhtivaid biotehnoloogia ettevõtteid tegeleb patendiravimide väljaarendamise ja levitamisega. Nüüdseks tegutsetakse rohkem kui sajas riigis, kusjuures töötajaid on üle maailma kokku ligi sada tuhat ja firma käive on 56 miljardit Šveitsi franki (üle 51 miljardi euro). Ettevõtte põhifookuses on uute ravimite ja personaalmeditsiini võimaluste teaduslik arendamine, mistõttu investeeritakse tublisti just innovatsiooni: eelmisel aastal näiteks 11 miljardit Šveitsi franki. Tulemused vastavad pingutusele ja 30 Roche ravimit on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hädavajalike ravimite nimekirjas, samuti hinnati Roche mullu 11. korda järjest Dow Jonesi indeksi

järgi farmaatsiasektori kõige jätkusuutlikumaks firmaks.

Roche Eesti OÜ Tavaliselt jõuavad kõige uuemad ja tõhusamad ravimid Eestisse teiste Euroopa riikidega võrreldes kolm kuni viis aastat hiljem. Roche tegutseb koos teiste ravimifirmadega selle nimel, et seda aega lühendada. Väikese elanikkonna tõttu on meie turg pisike ja haigeid vähe, kuid hoolimata sellest tuleb ka siin ette harukordseid juhtumeid, kus on tarvis väga spetsiifilist ravimit. Veelgi enam – innovatsioon ei tähenda alati uut ravimit, vaid ka ravimivormi. Patsiendina mõistame ju, et kodus tabletti neelata on mugavam kui süsti saamiseks haiglas viibida. Tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi on aastate jooksul märganud pa-

ROCHE EESTI

radigma muutust: „Kui veel 15 aastat tagasi peeti vähki surmatõveks, siis praegu on see pigem krooniline haigus ja mitmed vähivormid on varajase avastamise korral ravitavad.” Peale selle saavad tervishoiutöötajad kogemuse rahvusvaheliste kliiniliste uuringute tegemisel, samal ajal saavad haiged uusimat ravi ja haigekassa hoiab nende ravi arvelt raha kokku.

Hea sisekliima, tegelik kasu Eestis töötab 20–25 töötajat. Kõik neist on vähemalt ühe kõrgema haridusega, ligi pooled kas arstivõi proviisorikutsega. Roche Eesti töökultuur põhineb avatusel, pühendumusel ja julgusel ning Tervise Arengu Instituut on tunnustanud neid tervist edendava ettevõttena.

LOOTE ULTRAHELISKRIINING

3D ultraheliuuring.

Loode 9. rasedusnädalal

Loode 12. rasedusnädalal

Loode 20. rasedusnädalal

Loode 35. rasedusnädalal

Loote Ultrahelikeskus

pakub kvaliteetset tipptehnoloogist ultraheliteenust

Loote Ultraheliskriining OÜ on Eesti esimene eraultrahelikabinet, mis on pühendunud loote arengurikete ja rasedusaegsete probleemide varajasele avastamisele. Keskuse eesmärk on pakkuda lapseootel emadele turvalisi ultraheliuuringuid, mis tänu kõrgele kvaliteedile avastaks võimalikult varakult loote arengurikkeid ja emal raseduse ajal tekkivaid patoloogiaid ning samas vähendaks asjatuid ja mõnikord ka lootele ohtlikke lisauuringuid. Loote Ultrahelikeskus avas uksed 1. juunil 2011, sümboolselt tähtsal lastekaitsepäeval. Alustasime esimese trimestri kombineeritud sõeluuringuga (OSCARi test) loote kromosomaalse patoloogia ning rasedusaegsete probleemide (preeklampsia ja kasvupeetus) varajaseks diagnostikaks. Tol ajal oli OSCARi test täpseim sünnieelne kromosomaalsete haiguste sõeltest ning riiklikud haiglad seda veel ei pakkunud. Panustasime juba algaastatel kõrgtehnoloogiale ja võtsime kasutusele maailma selle aja ühe täiuslikuma sünnieel-

se 3D-/4D-ultraheliaparaadi Voluson E8. See võimaldas uurida loote organstruktuure varajases raseduses ja teha lootest 3D- ja 4D-mahu-uuringuid ning loote veresoonte doppler-uuringuid. Tegutsemisaja jooksul oleme aidanud 29 559 patsienti ja teinud 5694 OSCARi testi. Algaastatel oli suur osakaal loote 3D-/4D-ultraheliuuringutel, aga nüüdseks pöördub iga neljas patsient keskusesse OSCARi testiks ja iga kolmas loote anatoomiliseks uuringuks. Ainult iga viies patsient pöördub loote ultraheliuuringuks emotsionaalsetel näidustustel. 2011. aastal alustasime ka loote südame detailse uuringuga ehk loote ehhokardiograafiaga, mida kõik riiklikud haiglad veel ei pakkunud. Samal aastal saatsime esimese raske südamerikkega loodet kandva ema Berliini Südame Instituuti, kus naine sünnitas ja vastsündi-

Loote Ultrahelikeskuses ootab teid dr Marek Šois. nut kohe edukalt opereeriti. Sel ajal niisuguseid südamerikkeid Eestis vastsündinutel veel ei opereeritud. 2012. aastal alustasime loote kesknärvisüsteemi süvendatud ultraheliuuringut – loote neurosonograafiat, mida riiklikud haiglad ei pakkunud. Samal aastal saatsime raske kopsupatoloogiaga loote sünnieelsele operatsioonile Londonisse King’s College Hospitali. Siiamaani sünnieelseid operatsioone loodetel Eestis veel ei tehta. 2013. aastal võtsime esimesena Eestis kasutusele loote kromosoomihaiguste mitteinvasiivse sünnieelse sõeluuringu – Panorama testi, mis on seni üks täpsemaid teste maailmas. Oleme praeguseks teinud 712 Panorama testi. 2014. aastal lisandus Panorama testile mikrodeletsioonide paneel, mille abiga sai peale eelnimetatud kromosoomihaiguste teatavaks ka info viie kõige

sagedasema vaimset alaarengut põhjustava geenihaiguse kohta (DiGeorge’i sündroom, 1p36 deletsioonisündroom, Angelmanni sündroom, Cri-du-Chatsündroom ja Prader-Willi sündroom). Samal aastal hakkasime pakkuma OSCARi testi raames loote kaheksa kõige raskema südame arengurikke sõeluuringut. Meetod võimaldab OSCARi testi käigus avastada juba ligi 85% eluks sobimatutest südameriketest. 2015. aastal võtsime esimesena Eestis kasutusele sünnieelse mitteinvasiivse loote küpsuse hindamise testi – Quantus FLMi testi, mis on oluline enneaegse sünnituse ajastamiseks kasvupeetusega last kandvatele emadele. 2016. aastal võtsime Eestis esimesena kasutusele Horizoni testi, mis uurib vanemaid 274 retsessiivse autosomaalse haiguse suhtes. Kui mõlemad vanemad kannavad vastavat defektset geeni, siis on 25% juhtudest oht, et nende laps on haige. Samal aastal võtsime kasutusele ka Anora testi, mis on geneetiline uuring abortlootest raseduse katkemise geneetilise põhjuse väljaselgitamiseks. 2017. aastal lisandus võimalus pakkuda kaksikraseduste puhul Panorama testi. 2018. aastal lõime seoses loote sünnieelsete patoloogiate keerulisemaks muutumisega väliskonsultantide võrgu: professorid Rabih Chaoui Saksamaalt, Dario Paladini Itaaliast ja Gustavo Malinger Iisraelist. Saame konsulteerida nendega raskemaid haigusjuhtusid ja saata patsiente konsultatsioonile. 2019. aastal hakkasime esimesena Eestis pakkuma lapseootel naistele lisaks esimese trimestri preeklampsia sõeluuringule ka teise ja kolmanda trimestri preeklampsia sõeluuringut. Samal aastal võtsime kasutusele Vistara testi, mille eesmärk on saada teada 30 erineva loote üksikgeeni patoloogia kohta, mis võivad põhjustada 25 erinevat geenihaigust. Uuemaks suunaks on raskete rasedusaegsete komplikatsioonide preeklampsia, loote üsasisene kasvupeetus ja enneaegse sünnituse varane diagnostika ning riskirasedate ja nende loodete teaduspõhine jälgimine. Loote Ultrahelikeskuses on olnud ka katselabor, kust on alguse saanud uued innovaatilised ideed, nagu Skype- ja stream-ultraheliuuringu ülekanne, loote 3D-kujude valmistamine ultrahelipildi alusel ning ultraheliuuringu salvestus koos häälega mälupulgale. Täname patsiente, kes on meid usaldanud ja tundnud, et on meile alati oodatud. Loote Ultraheliskriining OÜ Tegevusluba L03850 A.H. Tammsaare tee 47 Tammsaare Ärikeskus, Tallinn tel 656 6162, 521 0046 ultraheli.ee TALV 2020

101 aastat Eesti ettevõtlust

Foto: Tanel Meos

Turism on Eestilegi

oluline majandusharu Meil ei ole küll turismiministrit nagu maailma suurtel turismiriikidel, kuid ka põhjamaisele Eestile on turism ülimalt oluline. Siinsete reisiettevõtjate jaoks on tähtis Eesti võimalikult hea ühendatus maailmaga. Hiljuti Eesti Turismifirmade Liidu presidendiks saanud Külli Karing ütleb, et turism on Eestile väga oluline majandusharu, mis annab kümnendiku riigi eksporditulust. Vähem tähtis ei ole turismi roll tööandjana: maailma turisminõukogu hinnangul annab turism laiemalt Eestis tööd igale kuuendale tööealisele elanikule. Einar Ellermaa

Ja neid töökohti on üle Eesti kõikides piirkondades, nii maal kui ka linnas. Selleks, et meelitada siia rohkem välisturiste ja seega ka välisraha, tuleb Eestit kui atraktiivset ning aastaringset puhkuse- ja konverentsisihtkoha laias maailmas järjepidevalt tutvustada. Eksporditulu on väikese riigi majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ülitähtis. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis majutuvate välisturistide arv kasvanud 1,5 korda, jõudes 2018. aastal 2,14 miljoni inimeseni. Viimastel aastatel on tehtud Eestisse aastas juba üle 6 miljoni külastuse, mis tähendab, et aastas külastab Eestit pea viis korda rohkem inimesi, kui on meil kodanikke. Presidendi hinnangul on Eesti inimesed reisilembesed ning huvi ja vajadus professionaalselt korraldatud reisiteenuste järele on väga suur. “Aina rohkem inimesi pöördub reisiettevõtete poole, et saada massiivses infoväljas asjalikku ja vajalikku nõu ning kindlustunnet. Soovitakse usaldusväärset infot reisisihtkohtade kohta, ideid jätkusuutlike ja turvaliste reisimisviiside kohta ning seda, et keegi tagaks kogu reisi sujuva kulgemise,” ütles Karing. Eesti Panga and-

metel tuleb iga Eesti inimese peale ligi kolm väliskülastust aastas. Viimase kümne aasta jooksul kogeme kõik plahvatuslikku jagamismajanduse arengut. Karing selgitab, et võimaluste mitmekesisus on kindlasti hea, aga on näha, et õiguslik keskkond ei jõua teenuste pakkumisele järele. Kui ühtedele kehtib rida nõudeid, mis on äärmiselt vajalikud tarbijate õiguste kaitseks, siis väga suur osa uusi turuosalisi justkui ei pea neid järgima. See tekitab palju segadust ja ebavõrdse olukorra. Eesti Turismifirmade Liidu (ETFL) selle aasta üks peasündmusi on 7.–9. veebruarini toimuv 29. rahvusvaheline turismimess Tourest, mis toob kolmeks päevaks kokku Eesti reisiprofessionaalide paremiku. Karingu hinnangul muutuvad nii maailmas kui ka Eestis järjest olulisemaks kestliku turismiga seonduvad teemad. Kestlikkuse all peetakse lisaks keskkonnahoiule ja kliimaneutraalsusele silmas ka näiteks kultuuripärandi hoidmist. Et Eesti oleks hästi ja sujuvalt maailmaga ühendatud. Ka seda, miks üldse keegi meie juurde tulla soovib. Ikka seepärast, et näha ja kogeda seda erilist, mis Eestil pakkuda on.

AASTAT TÄNAME KLIENTE JA KOOSTÖÖPARTNEREID!

100 aastat eesti ettevõtlust

Ajalooline tõdemus: vägi peitub laevades Eesti laeva- ja paadiehituse ajaloo meenutamisega võiks kahtlemata alustada märksa varasemastki ajast kui 100 aastat – mõeldes näiteks meie esivanemate eellastele, kes ühepuulootsikutes mööda Eesti- ja Liivimaa jõgesid libisesid. Anne-Mari Alver

Tõeline laevaehituse algus jääb aga siiski aega, mil ehituse eel tuli esmalt metsa minna ja sobivad puud langetada. Mis küljelaudadeks, mis tekilaudadeks – kõige olulisem oli aga emapuu, mille valimine kuulus laevameistri jaoks kogu protsessi kõige tähtsamate toimingute hulka. Nõukogude ajal olid meri, rannik ning kõik sellega seonduv keskvõimu kontrolli all, nii et kaasaegses võtmes

laeva- ja paadiehitusest saame rääkida alles iseseisvusaja raamides.

Tootmise ja teaduse koostöö Pole aga üldse ime, et laeva- ja paadiehitusvaldonna ettevõtteid koondav Eesti meretööstuse liit asub Saaremaal ning reklaamib end kodulehel nii: “Põhjala ristiretkedest kirjutati Henriku Liivimaa kroonikas nii: “Saarlased on ümbritsetud merest ega karda tugevaid sõdalasi, sest saarlaste vägi peitub nende laevades.”” Eesti meretööstuse liidus on 17 liikmesettevõtjat ning kaks õppe- ja teadusasutust: Kuressaare ametikool ja Tallinna tehnikaülikooli väikelaevaehituse kompetentsikeskus. Eesti meretööstuse liidu projektijuht Maria Ruubas loebki Eesti laeva- ja paadiehituse ajaloo alguseks eelmise sajandi 90ndaid. “Turumajandus ja uued välisturud on nii olulised arengumootorid, millest mööda vaadata ei saa,” ütleb ta. Väikelaevaehituses peab Maria Ruubas üheks olulisemaks saavutuseks

edukate kodumaiste brändide olemasolu, mille kasum tuleb Eestisse. “Seda toetab pikk ja tulemuslikult toimiv ning jätkuv koostöö meretööstuse klastri näol, avaliku sektori toetus, sh eriala õpe ja kompetentsikeskuse teenused,” kinnitab ta.

Kaasaja äritrendid on eksport ja erilahendused Kuna Eesti koduturg on väike, otsivad laeva- ja paadiehitajad võimalusi välisturul. Kuigi võimalused suur- ja seeriatootmises on piiratud, on tugevuseks väikeseeriad ja eriprojektid (custom- ja semi-custom-alused). Ka on Eesti tööjõul hea maine, seda tänu valmisolekule teenindada kliente kõikjalt maailmast. Maria Ruubas nimetab valdkonna suurimate väljakutsetena oma niššide leidmist ja hoidmist, tootmise ja toodete uuenduslikkust ning kvalifitseeritud tööjõu puudust inseneridest laevaehitajateni. Ometi ollakse Eesti meretööstuse liidus tuleviku suhtes optimistli-

kud: “Arvatavasti nii teadus, tootearendus kui ka tootmine ja turundus jätkavad arenemist. Rahvusvahelised trendid on need, millega tuleb Eestiski kaasas käia. Palju räägitakse keskkonnasäästlikkusest, varasemast enam on fookuses laevade energiatõhusus ja loodussäästlikkus. Efektiivsuse suurendamisel on teemaks digiteerimine ja automatiseerimine.”

Personaalne lähenemine lahkunu väärikaks ärasaatmiseks

TALLINNA MATUSEBÜROO

Hoolimata kurbusest ja kaotusevalust tuleb matuse korraldamisel ning lähedase inimese väärikalt viimsele teekonnale saatmisel vastu võtta mitmeid otsuseid. Sellistes asjaajamistes aitab lahkunu lähedasi kogenud matusekorraldaja, kes tagab kogu protsessi ladusa ja südamliku kulgemise planeerimisest leinatalituseni. Matusetööstus on ühest küljest äri- ja ettevõtlus nagu iga teine, teisalt tegeletakse ühe kõige tundlikuma ja emotsionaalsema osaga inimeste elus, milleks on oma kaasteelise ärasaatmine. Lahkunu ja tema lähedaste erisoovid, usulised ja kultuurilised tavad, logistilised tegurid ning kõige selle kestel kaotusevalus inimestega suhtlemine näitab, kui palju enamat on vaja usaldusväärsuse kasvatamiseks lisaks vaid ärilisele poolele. Haua- või tuhastamismatuse vahel valimine on ainult üks

ärasaatmisega seonduvatest üksikasjadest ja harvad ei ole juhused, kus tuleb välisriigis surnud lähedase põrm võõrsilt kodumaale toimetada või vastupidi. Sellistel juhtudel peab tegelema nii transpordi kui ka juriidilise dokumentatsiooniga, mis võib riigiti erineda. Lisaks numbriliselt mõõdetavale äriloogikale on matusetööstuses välja kujunenud hindamiskriteerium usaldusväärsuse mõõtmiseks: kellele on usaldatud presidendi või tähtsa riigitegelase matuse korraldamine?

Mitte ainult tseremoonia Eestis on võrreldes muude lähiriikidega matuse korraldamine suurel määral era-, mitte riigi kätes. Pika ajaloo ja kogemustega Tallinna Matusebüroo võimaldab tellida kõiki matuse korraldamise ja tuhastamisega seotud teenuseid. Sobivalt korraldatud matusele aitab kaasa lähedastega vajalike küsimuste läbiarutamine, kuid loomulikult on igati abiks ka matusebüroo nõustajad. Tallinna Matusebüroo on usaldusväärseks partneriks muu hulgas ka paljudele riigiametitele

ja institutsioonidele, omades kogemusi suurte ja esinduslike matuste korraldamisel. Siiski on tähtsal kohal ka võimalus väheste vahenditega lahkunule väärikas ärasaatmine korraldada. Samuti tegeletakse repatrieerimisega (ingl k repatriation) ehk aidatakse vastu võtta või koju tuua välismaal lahkunu põrmu ning toimetada tagasi kodumaale Eesti Vabariigis lahkunu koos tema päritoluja sihtkohariigis nõutud dokumentidega. Tallinna Matusebürool on kogemusi lahkunu rahvusvahelist transporti nõudva dokumentatsiooni organiseerimisega üle kogu maailma. Sagedasemad sihtkohad on Skandinaavia ning Kesk- ja Ida-Euroopa, Euraasia riigid, harvem tuleb ette eksootilisi riike Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast. Kuna iga matusejuhtum on erinev, saabub kõige sobivam lahendus lahkunu lähedaste ja kogenud korraldajate koostöös. matus.ee info@matus.ee Lahkunu transport 24 h: 517 2599 või 644 9580 TALV 2020

SODALIS

Teekond ühest vanast operatsioonilauast

kolme kliinikuni Mõnele eduloole eelneb tõeline sündmuste jada. Tagasi vaadates tundub iga juhtumus selles loos märgilise tähendusega. Nii ka lõunaeestlaste seas armastatud Sodalise loomakliinikuga. Tänavu 15. sünnipäeva tähistava kliiniku juht Jaan Konks usub, et edu on tulnud ennekõike raske töö ja pühendumusega. “Kõik sai tegelikult alguse sellest, et ma ei suutnud elada korteris. Mul oli vaja muru ja mulda,” meenutab loomakliiniku juht Jaan, kuidas otsusel vahetada oma väike korter Põlvamaa looduse vastu on tegelikult kliiniku sünniloos tähelepanuväärne osa. Just otsus tallu kolida tõi tema ellu koera ja just koer tõi tema ellu Pireti – väikeloomaarsti, kellega hiljem kliinikule elu sisse puhuti. “Ühel talveõhtul koju tulles leidsin eest alati rõõmsa, kuid lonkava koera. Ta oli kuidagi oma käpa nii katki teinud, et loomaarsti sekkumine oli hädavajalik,” mõtleb Jaan tagasi tutvusele loomaarst Piretiga, kes toona oli äsja lõpetanud õpingud maaülikoolis ja asunud Põlva väikeloomakliinikusse tööle. Jaani võlus kohe Pireti suhtumine loomadesse. Kuna juba mõnda aega oli mehe mõtteis keerelnud soov midagi ise luua, süttis pärast saatuslikku kohtumist Jaani peas lambike. “Sain aru, et väikeloomakliinik on see, mis tuleb ära teha.” Rääkinud ettepanekust ka Piretile, tehti ettevalmistustega 2005. aasta lõpus algust.

Ühe vana teise uus Jaan ei tee saladust, et algusaeg oli kõike muud kui lihtne ja üks suurim kurja juur sealjuures raha. “Seda meil ei olnud,” räägib Jaan ja toob näite, et kui tasemel kliiniku loomiseks olnuks vaja umbes 600 000 krooni, siis neil oli sel hetkel krõbisevat käepärast 60 000 kanti. Selle eest tuli soetada tehnika ning sisustada ja muidugi ennekõike remontida ruumid. Suureks abiks sealjuures said Jaani kuld38 TALV 2020

taalne röntgen, hambaröntgen, ultraheliaparaat ja esinduslik labor.

Lemmikloom on number üks

sed käed – osava ehitusmehena võttis ta remonditööd enda kanda, nii et ruumid said esinduslikud. Töövahenditega oli aga märksa nukram lugu. “Kõik olid teise või kolmanda ringi omad ja mõeldud tegelikult äraviskamiseks,” mõtleb ta tagasi tavakliinikutest saadud vahenditele. Jällegi tulid appi Jaani enda kuldsed käed, millega puhuti päevi näinud vahenditele uus elu sisse. “Nii saime operatsioonilaua, lambi, tsentrifuugi, autoklaavi.” Esimene kliinik saigi uksed avada. Aasta oli siis 2006 ja asukohaks Võru.

Hea sõna läks levima Läks omajagu aega, enne kui tehtud töö hakkas vilja kandma. “Poolteist aastat istusime nagu kännu taga kinni,” vaatab Jaan tagasi ajale, kus käive küll kasvas iga kuuga, kuid ei olnud sugugi see, mida esialgu optimistlikult loodeti. “Kliendid lihtsalt ei leidnud meid.” Siis käis aga justkui klõps ja silmapilgust muutus kõik. Reklaam nii

Pireti ülimalt hooliva suhtumise kui ka hea teenuse kvaliteedi kohta läks levima ning kliinikusse leidis tee üha rohkem kliente. Aina suurenev klientuur ei jätnud kliinikupidajaid aga loorberitele puhkama. Kuna teenuse kvaliteet sõltub suuresti töövahenditest, tuli teenitud raha uute töövahendite peale kulutada, et üha parema teeninduse poole püüelda. Kusjuures sedasama põhimõtet järgitakse tänini. Kõik teadmised ja kogemused investeeritakse alati kliiniku arendamisse ning muutusi viiakse ellu igal aastal. Suurem muutus viib tagasi aastasse 2011, kui avati teine kliinik Räpina vallas. Eesmärk ikka üks: olla abivajajatele võimalikult lähedal. Siiski alustati sealgi samal moel nagu Võrus. “Kõikvõimalik sisustus ja tehnika oli taaskasutus,” meenutab Jaan juba tuttavaks saanud mustrit. Ometi osutus seegi ettevõtmine edukaks ning esialgu rendipindadel alustanud kliinik sai projektide ja toetuste toel 2015. aastaks päris oma hoone. Nagu öeldakse, siis kolm on kohtu seadus: 2019. aastast leiab Sodalise kliiniku ka Tartust Forseliuse keskusest. Üleüldse on aastatega kasvatud üheks Lõuna-Eesti arvestatavaimaks väikeloomakliinikuks ning arstidel on kasutada tipptasemel diagnostikavahendid, digi-

Sodalise kliinikutes on iga lemmikloom tõsiselt oodatud ja hoitud ning see paistab välja ka personali hoiakust. Küsimusele, kuidas sealsed töötajad ikkagi nii kergesti looma usalduse võidavad, on loomaarst Piretil väga lihtne vastus. Eesmärk on panna lemmik end turvaliselt tundma. “Kõige parem on hakata looma kliinikuga tutvustama juba päris kutsikaeast peale,” soovitab ta käia visiidil ka siis, kui loomal tegelikult muret ei ole – kaalumas või niisama vestlemas. Siis ei seosta koer igat arstivisiiti ainult ebameeldivaga. “Kui igal visiidil torgitakse nõelaga või kraaditakse, siis ka mina hakkaksin seda kohta kartma,” on tal varnast võtta vahva võrdlus. “Vahel võib ju niisama käia ja ainult kõrva tagant sügada saada.” Just selline soe suhtumine Sodalise personali iseloomustabki. Küsimusele, kust oma imeinimesed leitakse, vastavad ettevõtte juhid, et neil on hästi läinud ja head inimesed on nad kuidagi ise üles leidnud. Kõige siirama ja suurema tänu võlgnevadki nad just oma töötajatele – nii endistele kui ka praegustele –, kelle toeta ei oleks edulugu kindlasti samasugune. “Loomakliinikuna on oluline leida endale inimesed, kellele läheb loomade käekäik sama palju korda kui inimeste,” kirjeldavad nad, et kui sellised pärlid juba leida, tuleb neist ka kümne küünega kinni hoida. “Me panustame väga palju ühistegevustele,” räägivad juhid, et lisaks iga-aastasele kliiniku sünnipäeva tähistamisele on ette tulnud nii pimeõhtusööke, veiniõhtusööke, viburajal kätt proovimist kui ka grillpidusid. “On oluline, et saaksime töövälisel ajal mitte tööst rääkida ja tundma õppida inimesi, kellega koos töötame.”

HUVITAV TEADA! Kliiniku nimi SODALIS tuleb ladinakeelsest sõnast ja tähendab kaaslast. “Lemmikloom meie kodudes, meie elus, on tihtipeale kõige lojaalsem kaaslane ja just see inspireeris meid nime valikul,” avaladab meeskond.