1 minute read
Peeter Selg, PhD
Sotsiaalteadused Grant PUT1485, kokku 163 200 eurot 2017–2021
Advertisement
Probleem
Peeter Selg, PhD Tallinna Ülikool pselg@tlu.ee
Foto: Maria Koldekivi
POLIITIKA – KUIDAS KIRJELDADA KEERULISI SUHTEID?
Projekti eesmärk oli näidata relatsioonilise lähenemise sobilikkust poliitika ja valitsemise analüüsiks üldiselt ja nn nurjatute poliitika/valitsemise probleemide uurimiseks spetsiifilisemalt.
Relatsiooniline (suhtepõhine) lähenemine – maailma nähtusi uuritakse esmajoones neid moodustavate suhete kaudu, mitte ei käsitleta neid eraldiseisvate objektidena, mis “astuvad” suhetesse või mille “vahel” on suhted. Relatsiooniline lähenemine eeldab, et suhted on dünaamiliselt arenevad protsessid, st et ka maailma nähtused, mis nende tulemusena tekivad, on pidevas muutumises ja pole taandatavad teatud püsivale alusele. Nurjatud probleemid – erinevalt lihtsatest ja ka komplekssetest probleemidest on nurjatud probleemid pidevas muutumises ning neid ei ole võimalik mõista ega valitseda, jagades neid alaprobleemideks või alaosadeks.
Peeter Selg (vasakul) ja Andreas Ventsel oma värske raamatuga «Introducing Relational Political Analysis: Political Semiotics as a Theory and Method» (Palgrave Macmillan, 2020).
Foto: Mari-Liis Madisson
Projekti olulisemad tulemused
| Relatsiooniline lähenemine ja nurjatute probleemide temaatika ühildati terviklikuks käsitluseks. | Näidati, et poliitika ja valitsemise valdkonnas käsitletavate nurjatute probleemide uurimiseks on tarvis relatsioonilist lähenemist. | Leiti, et ühtki nurjatu probleemi aspekti ei saa käsitleda väljaspool suhteid teiste aspektidega.
Hakates leevendama üht neist ilma teistega suhestumata, on tõenäoline, et probleem teravneb veelgi.
Miks on need tulemused olulised?
| Kuna kaasaja poliitilised probleemid (alates kliimamuutuse valitsemisest, rändekriisist kuni globaalsete pandeemiateni nagu COVID-19) on aina enam nurjatud, mitte pelgalt lihtsad või komplekssed, on nurjatute probleemide tervikliku käsitluse loomine vajalik nii praeguse poliitika mõistmiseks kui ka selle kujundamiseks tulevikus.
