Anti Selart, PhD

ÜHISELU, ERALDATUS JA KULTUURILINE VASTASMÕJU KESKAEGSEL LIIVIMAAL (1200–1550)

Humanitaarteadused ja kunstid Grant PUT1422, kokku 192 000 eurot 2017–2020

Probleem

Anti Selart, PhD Tartu Ülikool anti.selart@ut.ee

Foto: Mariana Tulf

MEIE RAHVA MINEVIK – MIDA ME SELLEST VEEL EI TEA?

Projekti eesmärk oli uurida eri etnilist ja/või geograafilist päritolu ning erineva ühiskondliku staatuse ja majandusliku olukorraga gruppide omavahelist koostööd ja kultuurilist vastasmõju Liivimaal 13.–16. sajandil. Projekti tulemusena leiti, et

Keskaegse Liivimaa kiriklik jaotus.

Kaardi joonistas Kristel Roog. | 13. sajandi sündmusi Liivimaal (Eesti ja Läti aladel) ei saa seletada pelgalt vallutuse ja alistamise kaudu, vaid et uus, sajandi jooksul kujunenud ühiskondlik kord tugines ka kokkulepetele ja kohanemisele. | kohalike rahvaste liikmed osalesid algusest peale kujunevas linnaelus, nende omandiõigused olid vähemalt rahu ajal aktsepteeritud ning kohalikul eliidil oli ka vallutajate silmis autoriteet. | Liivimaa keskaegne (13.–16. sajand) ühiskond oli isiklike sidemete tasandil kultuuriliselt ja poliitiliselt seotud Euroopa suurte keskustega nagu paavsti- ja keisrivõim või kultuurikeskused Madalmaades. Need sidemed sõltusid suurel määral Liivimaalt lähtuvatest algatustest, mille eesmärk oli ühe või teise jõu soov end kehtestada kas õiguslikult või näiteks luksusliku kultuuritarbimise kaudu.

Legaat – paavsti täievoliline saadik. Prebend – vaimuliku ametikoht koos selle eest saadava tuluga.

Miks on need tulemused olulised?

| Projekti tulemused on olulised Eesti ühiskonnale tema mineviku tänapäevase mõtestamise jaoks.

Näiteks toovad projekti tulemused enam esile koostööd ja kompromisse eri ühiskonnakihtide vahel 13. sajandi Eesti ajaloos, mis aitab murendada juurdunud, kuid teaduslikult põhjendamatut vastandust „heade eestlaste“ ja „pahade sakslaste“ vahel. See uus teadmine aitab teisti aru saada Eesti rollist Euroopa ajaloos, mis omakorda võib mõjutada ka tänapäeva Eesti elanike eneseteadvust.