Intervjuu festival KLAVER kunstilise juhi Sten Lassmanniga

Festival KLAVER

FESTIVAL KLAVER PÜHITSEB BEETHOVENI PÄRANDIT Oktoobri teises pooles saavad muusikasõbrad võimaluse nautida üht kodumaise kontserdihooaja tähtsündmust, XII rahvusvahelist festivali KLAVER. Vestlesime festivali kunstilise juhi ja hinnatud kontsertpianisti Sten Lassmanniga, et avada sündmuse kunstilist palet ja teha tutvust mitmekülgsete esinejate uhke reaga.

Tekst: TAAVI HARK I Fotod: KAUPO KIKKAS, XIOMARA BENDER, JAEHYONG PARK Tunnistan, mul oli suur kiusatus üle maailma pianiste kokku tuua, et mängitaks kõik Beethoveni 32 klaverisonaati. See oleks olnud omaette odüsseia!

Erinevatel reaalset maailma puudutavatel põhjustel jäime siiski praegu klaverikontserdi žanri juurde.

Festivali keskne telg on niisiis Beethoveni klaverikontsertide kanda. Esiplaanil on Eesti juhtivad klaverikunstnikud, kelle esituses on võimalik kolmel õhtul kuulda kõiki Beethoveni kontsertlikke teoseid – viit klaverikontserti ja koorifantaasiat, kus kõlab sarnaselt 9. sümfooniale ülimalt pidulik ood rõõmule.

14

Kirjelda pisut festivali rahvusvahelist mõõdet. Milline võiks festivalil olla väliskülaliste roll?

Sel sügisel toimub festival KLAVER juba kaheteistkümnendat korda. Mis on tänavuse festivali tuum?

Sel korral ei saa me üle ega ümber Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevast. Tähtpäeva annab tähistada õige mitmel viisil. Näiteks oleks huvitav keskenduda arenguliinidele, mis viivad tulevikku, ehk siis püüda Beethoveni pärandit aluseks võttes leida uusi suundi klaverimuusikas. Ent just klaverisonaat ja klaverikontsert on sümfoonia kõrval need žanrid, mis enim defineerisid kogu klassikalise muusika mõistet üldse. Kunstilise juhina leidsin, et peame keskmesse tõstma just need žanrid. Beethoveni 250. aasta auks peab kõlama suur hulk Beethoveni muusikat!

Tänavune festival on seda keskset pärandit rõhutav, väärtustav ja pühitsev.

APLAUS I SÜGIS 2020

Festivalil on nelja erivanuselise ja erineva taustaga tipp-pianisti neli fantastilist sooloõhtut. Minule imponeerib eriti just see, et nad esindavad eri põlvkondi. Juba festivali alguspäevilt on suurimaks olemasolu õigustajaks mulle olnud see, et lühikese aja jooksul saame Estonia kontserdisaalis kõrvuti kuulda nii eriilmelisi pianiste. Igal õhtul erinev interpreet: see tekitab tihendatud mulje ja võrdlused, mida iga kuulaja saab tunnetada. Need võimenduvad, intensiivistuvad ning annavad kuulajale mõnes mõttes muusikalise erikursuse ja esteetilise laengu, mis paigutab paljud hilisemadki muusikalised elamused mingile skaalale.

Kellele on festival KLAVER mõeldud?

Klaveri puhul on see väga lihtne. Klaver on üdini romantiline instrument, nii esteetilis-stiililises kui ka üldinimlikus plaanis. Klaverimuusika romantiline kütke on igale muusikahuvilisele tuttav, kergesti nauditav ja hoomatav. Festival KLAVER võiks palju elamuslikku pakkuda kõigile muusikahuvilistele,

Festival KLAVER olgu nad aastakümnete kogemusega või alles tärganud muusikahuviga. Klaverimängus sisalduv haruldane kombinatsioon intiimsest poeetilisusest ja teiselt poolt romantilisest tundejoonest ning mastaapsusest peaks tagama kõnetava kontserdielamuse.

Mil moel on festivali kunstilises visioonis mõeldud noorte kuulajate peale, kellele võib klassika ehk kaugeks jääda? Sageli on ju noorte kuulamiskogemus ja muusikanauding seotud hoopis mõne teise žanriga.

Olen täheldanud, et sageli jõutakse üldise muusikahuvi kaudu suurema või väiksema ringiga ikkagi klassikalise muusika ja klaverikunsti juurde. Klassikalises ja romantilises klaverimuusikas kujunenud tunnused on aluseks paljudele teistele muusikastiilidele. Mõneti on mistahes muusikastiili austajale klassikalise klaverikunsti juurde tulek õieti nagu juurte juurde jõudmine. Suur osa levimuusika ja džässi vooludest, mis 20. sajandi keskpaigas tormiliselt arenesid ja tohutu kuulajaskonnani jõudsid, nendegi aluseks on poolteist

Mõneti on mistahes muusikastiili austajale klassikalise klaverikunsti juurde tulek õieti nagu juurte juurde jõudmine. sajandit klaverikultuuri. Paljudel enesest lugu pidavatel inimestel oli kodus klaver, mille peal mängiti muidugi Beethovenit, aga ka lihtsaid levilaule, tuntud džässistandardeid ja palju-palju muud.

Milliste sündmustega pöördute noorema kuulaja poole?

Noored tegijad võiksid eelkõige tulla omasuguseid kaasaelamisega toetama. Klaverifestivali algusaegadest peale on alati olnud kavas mõni põnev kontsert, kus esinevad noored eesti talendid. Paljudele meie praegusaja juhtivatele klaverikunstnikele on see olnud üks esimesi esinemisi Estonia kontserdisaalis. Ka sel korral esinevad Estonias festivali kolmandal päeval noored talendid, mõned neist juba avastatud ja mõned veel avastamisel.

Kindlasti tuleks esile tõsta, et väga noores eas inimesed on leidnud oma talendi ja seda arendanud läbi aukartust äratava töömoraali. See võiks olla eeskujuks kõigile noortele, ükskõik millised on nende huvialad.

Millisel moel panustab kunstiline juht festivali muusikalisse kulgu? On ehk lootust ka sind mängimas kuulda?

Mul on ääretult hea meel täita üks lünk iseenda repertuaaris ja ühineda kallite kolleegidega meie Beethoveni klaverikontsertide maratonis.

Lõppkontserdil esinen koos Eesti Sinfoniettaga, mängin Beethoveni erakordset neljandat klaverikontserti, mis on omalaadi sillaks Mozarti ja Chopini vahel, nii tehniliselt kui ka esteetiliselt.

Ootan seda õhtut tohutu õhinaga.

Mis võiks just selleaastase festivali teha elamuslikus plaanis eriliseks?

Üks mu sõber ja muusikaarmastaja ütles, et ta juba väga ootab festivali KLAVER, et saaks lõpuks ometi Beethovenist isu täis kuulata! Tema tähtteosed on kultusliku staatusega, neid teab peaaegu iga inimene.

Aga Beethoveni looming vajab kogu aeg taasmõtestamist nii interpreetide kui ka kuulajate poolt, selles ongi interpretatsioonikunsti iva. Muusikateosed elavad ikkagi ettekannetes, aktiivses suhtluses publiku ja interpreedi vahel. Sellist tiheda kavaga Beethoveni ja pianismi kooslust ei kuule kaugeltki sageli, tõotab tulla intensiivne elamus.

Kava sirvides võib näha, et festivalil saab kuulda lausa mitut orkestrit. Ehk vihjad mõne sõnaga, mis ootab ees?

Traditsiooniliselt on festivali raamistik olnud selline, et ava- ja lõppkontserdi annab ERSO. Seekord kujunes nii, et esineb ka Tallinna Kammerorkester, kes on omas formaadis tõeline tipptase. Lisaks neile esineb pisut noorem ja värskem kollektiiv Eesti Sinfonietta, projektkoosseisust välja kasvanud ja iseseisvat kontserttegevust arendav kollektiiv. Nende puhul tuleb esile tõsta võimet esineda ka dirigendita, mida saamegi lõppkontserdil kogeda. Geniaalne dirigent äratab ellu nii orkestri, partituuri kui ka kuulajad ja viib nad ülevatesse kunstilistesse kõrgustesse. Väiksemate koosseisude juures võib vahel ka kasuks tulla, kui dirigendi vahendav roll on kõrvale jäetud ja solistil saab tekkida vahetum sünergia kõigi muusikutega. Seda võimalust ootan suure elevusega.

On tõesti uhke, et meil on kolm eesti kollektiivi ja nende kollektiivide ees kuus eesti pianisti. See on tõeline gurmee!

Peatugem ka välissolistidel. Kes publikut rõõmustavad?

Külalistest esimene on joviaalne ja võluv Itaalia härrasmees, rahvusvahelises klaverimaailmas väga hinnatud Pietro De Maria. Ta on selle sajandi esimeste kümnendite jooksul oma salvestustegevuse ja kütkestava musitseerimisega saanud rohkelt ülistavat tagasisidet juhtivate erialaajakirjade poolt. Tema mäng on inimlikult soe ja itaallaslikult elurõõmus. Tallinnas esineb De Maria vaheldusrikka kavaga, milles on esindatud nii Beethoven kui ka viimase üks suuremaid pianistlikke rivaale Muzio Clementi oma virtuoosse fis-moll sonaadiga, lisaks sisukas ja vaheldusrikas valik eestikontsert.ee

15

Festival KLAVER Prantsuse pianist Lucas Debargue on tõusnud meteoorina muusikataevasse.

16

Chopini teoseid, mis on romantilist muusikat armastava publiku maiuspalaks.

Beethoveni klaverisonaatide õhtuga tuleb esinema fantastiline Lõuna-Koreast pärit pianist Yeol Eum Son, kes on mind lummanud oma erakordse tehnilise bravuuriga, mille juures tal säilib sügav muusikaline sisukus. Hetkekski ei vangu tema musitseerimises sisuline pidepunkt. Sellelt kontserdilt võib oodata tõelist tehnilist tulevärki. Kavas on gigantne ja legendaarne Beethoveni 29. klaverisonaat „Hammerklavier”.

See ületas mäekõrguselt kõik, mida seni oli võimalikuks peetud klaverisonaadi žanris. Pianisti ja õppejõuna võin öelda, et viimase kahe sajandiga on „Hammerklavier” jäänud ületamatuks. Võime julgelt oodata unustamatut kontserdimuljet.

Lucas Debargue on noor prantsuse pianist, kelle

Beethoveni kontsertteoste telg on festivalil kaetud kodumaiste pianistide poolt. kohta võib tõepoolest öelda, et ta tõusis muusikataevasse meteoorina. Tundmatust ja võrdlemisi vähekogenud prantsuse noormehest sai ühe suure õnnestumise järel inimene, kellel on taskus juhtivate produktsiooni- ja plaadifirmade lepingud. Seda tänu esinemisele Moskvas Tšaikovski konkursil.

Esikolmikusse ta ei tõusnud, aga tema esinemine sai kohe suurepärast tagasisidet ja muusikakriitikute erilise tähelepanu. Mind väga huvitab, kuidas see särav ja originaalne muusik üle aastate on küpsenud, mida aastad tema pianistlikule ja kunstilisele arengule on juurde toonud.

Maestro Nikolai Demidenko on erakordne pianist, kelles ühilduvad vene klaverikooli parimad kvaliteedid. Aristokraatliku musitseerimise ja üdini ausa eluhoiakuga Demidenko on oma pika karjääri APLAUS I SÜGIS 2020

Yeol Eum Son lummab erakordse tehnilise bravuuriga, säilitades sügava muusikalise sisukuse.

jooksul salvestanud hulga sooloplaate, saanud muusikamaailma kõrgemaid tunnustusi. Demidenko kava põhiteos on Beethoveni Diabelli-variatsioonid, mis on variatsioonide tõeline non plus ultra, selle žanri ülim väljendus. See on niivõrd rikas muusikaline mikrokosmos, kus Beethoven on lihtsast teemast välja võlunud terve galaktikatäie erinevaid muusikalisi mõtteid.

Nõudlikuma muusikapubliku jaoks võiks just see klaveriõhtu olla üks kesksemaid elamusi.

Loetelu on tõesti ülev ja uhke! Aga kes kodumaistest pianistidest üles astuvad?

Beethoveni kontsertteoste telg on kaetud kodumaiste pianistide poolt. Avakontserdil esineb Age Juurikas Beethoveni heroilise ja romantilise viienda klaverikontserdiga. Just see teos on eeskujuks kogu järgnevale romantiliste klaverikontsertide reale. See defineeris ära kontserdižanri kui läbikomponeeritud ja suurejoonelise, solistil-virtuoosil on ad libitum kadentside asemel juba sisse kirjutatud. Age Juurikale sobib teos väga hästi, harmoneerub tema suurejoonelise mängumaneeriga.

Koorifantaasias soleerib Maksim Štšura, kes on väga elav artist ja mitmekülgsete võimetega muusik. Saame kuulda virtuoosset ja toredalt efektset teostust.

Tallinna Kammerorkestri ees soleerivad kaks armastatud pianisti, Ralf Taal ja Irina Zahharenkova, kes esitavad Beethoveni 2. ja 3. klaverikontserdi. Ralf Taal on tõeline Beethoveni mängija, kelle interpretatsioonid on alati silma paistnud peenuse ja sisusügavusega. Irina Zahharenkova vitaalne ja värvikas mäng peaks olema kõigile eesti muusikasõpradele juba tuttav.

Festivali lõppkontserdil esinevad Eesti Sinfoniettaga esimest korda ühel kontserdil kaks Steni – peale minu klassikatäht ja aina tuntust koguv pianist Sten Heinoja, kes mängib Beethoveni karakteerse ja humoorika esimese kontserdi. Minu kanda, nagu varem mainitud, on neljas klaverikontsert.

Ootame kuulama!

Veel mahub festivali raamidesse armastatud klaveritäht Rein Rannap, kes oma uudisloomingus uurib uusromantilise helikeele avaraid võimalusi ja vürtsitab seda talle omasel moel mitme ootamatu lahendusega, sealhulgas elektroonikaga.