Aplaus.sygis2016.EestiKontsert

APLAUS muusikaajakiri

nr 17 sügis 2016 h in d 2 . 5 0 €

Vox XX Kammerkoori neli peadirigenti

10.

Tallinna klaverifestival

Sven Grünberg:

Eesmärgid võiksid olla kõrged Vaata hooaja kontserdikava

lk 31

Triin ja Kärt Ruubel

sisukord

19

13

H EN NESSY XO - MAAGILINE RÄNNA K

N AU D I N G , M I S P O L E M Õ E L D U D E DA S I LÜ K K A M I S E K S

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. Kui jood, ära sõida! www.prike.ee

25

7

Esikaanel Triin ja Kärt Ruubel Foto © Carol Liis Metsla

SISUKORD

46

Uudised 6 Sven Grünberg

7

10. Tallinna klaverifestival

13

Eesti Filharmoonia kammerkoori juubelisari

19

Gershwini suurteos kõlab neljas Eesti linnas

25

Kaks dekaadi vaimsusesse sukeldumist

26

Kontserdid Tallinnas

31

Kontserdid Tartus

38

Kontserdid Pärnus

41

Kontserdid Jõhvis

43

Suvefestivalide galeriid

49

www.concert.ee

SÜGIS 2016 APLAUS

3

juhtkiri

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee

VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee

PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee

JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee

PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

APLAUS Eesti Kontserdi ajakiri www.concert.ee/ajakiri-aplaus Nr 17 sügis 2016 Väljaandja Eesti Kontsert Indrek Poolak aplaus@concert.ee Teostus Menu Toimetaja Lauri Aav Keeletoimetaja Madli Vallikivi-Päts Kujundaja Sirli Siniväli Trükikoda Uniprint

www.concert.ee

Väärt suvi, sügises elekter

S

uvemuusika saak pole paha. “Viimase kümnendi parimaid ooperisuvesid Eestis”, ütleb Sirp, hinnates Eesti Kontserdi festivale Saaremaal ja Pärnus. Ka orelifestivalil oli sündmusi, mille kõik huvilised ei mahtunud saali.

Mida on varunud uhiuus hooaeg 2016/17? Ei meenu varasemast samaväärset külalisorkestrite galeriid: Royal Philharmonic Orchestra, Stockholmi Kuninglikud Filharmoonikud, Valgevene Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester ja SWR Sümfooniaorkester, silmapaistvad kammer- ja barokkorkestrid, aasta parimaks valitud suur hiina orkester.

Rida suurepäraseid muusikuid jõuab Eestisse esmakordselt. Briti publiku lemmiktrompetist Alison Balsom ja lava äärest ääreni täitva “reisioreliga” rändav Cameron Carpenter on staariauraga solistid, kelle esinemised kõikjal suursündmuseks.

Siiski on kontserdielu tüviväärtuseks artistid, nii omad kui külalised, kelle võlujõud teada ja kogetud.

Pea kõik uue hooaja festivalid on usaldanud sellistele muusikutele oma programmi kõrghetked.

Tallinna Klaverifestivalil on selleks oma eelmise festivalivisiidiga (2000) siinkirjutajale kõigil klaverifestivalidel ületamatuks jäänud Mihhail Pletnjov ja võrratu Bachimängija Angela Hewitt. Kuulajaskonna sügav poolehoid Kalle Randalu muusikutegevusele väljendub mitmes kaalukas projektis ERSO-ga, kaasa räägib ka meistri 60. juubel.

Alati rikkalikul ja paljuvärvilisel MustonenFestil on keskmes Trompeti-Paganiniks hüütav Sergei Nakarjakov ja Moskva Riiklik Kammerorkester.

Festivaliga “Vox XX” tähistame Vox Clamantise ja Jaan-Eik Tulve kaht aastakümmet, mille jooksul on tõustud Eesti muusika rahvusvaheliseks suursaadikuks. Osaleb “Voxi” mõttekaaslasi Iisraelist ja Norrast, sh meie aja kirkamaid vokaalkooslusi Trio Mediæval.

Järjest veendunumalt kinnitab kanda Eesti uus muusikute põlvkond. Nii solisti kui ansamblistina tõuseb hooajas esile viiuldaja Triin Ruubel, järjest enam tõestavad end klassikatähed – Kristiina Rokashevich, Johan Randvere, telekonkursi võitjate duo Marcel Kits – Sten Heinoja.

Eesti Kontserdi heliloojaresidentuuri positsiooni annab Mirjam Tally üle Sven Grünbergile.

Tähenduste ja ajataustade elekter saadab Gidon Kremeri ja Tatjana Grindenko taasilmumist “Tabula rasa” solistidena.

Pea täpselt 40 aastat möödub maailmaesiettekandest Mustamäel, imepärase valguskiirena tunnelis. 2. aprillil see kordub, ainult et enam pole dirigendipulti astumas Eri Klas. *** Pühendunud culturati’dele ja aficionado’dele tuttav tunne: kui kahju, miks ma ei teadnud! Võib siis lasta silma üle Aplausi kontserdikalendrist - peaks leiduma üht-teist, mida ei tasu maha magada.

Madis Kolk EK peaprodutsent

SÜGIS 2016 APLAUS

5

uudised

persoon

Eeva Talsi: musitseerimine pakub mulle lõputuid väljakutseid!

Viiuldaja, laulukirjutaja ja laulja Eeva Talsi on juba väikesest saadik muusikast võlutud olnud. Vestlesime Eevaga tema armastusest muusika vastu ja sellest, miks on talle südamelähedane, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.

Eeva alustas pilliõpet juba väga noorena – kolmeselt võttis ta kätte oma esimese pilli ja neljaselt viisid vanemad ta muusikakooli. Eeva esimeseks pilliks oli viiul. ’’Kasvasin üles peres, kus muusika ja pillimäng olid elu loomulik osa - vanemad armastavad meenutada, et hakkasin ennem laulma kui rääkima. Muusikakooli läksime vanema õega koos, tema valis klaveri ja mina otsustasin viiuli kasuks,’’ sõnab Eeva. Viiuliga lõpetas ta nii Ülenurme kui H. Elleri muusikakoolid ja sellele pillile on ta truuks jäänud tänini. Eeva on veendunud, et pillimängu peaksid õppima kõik lapsed ja seda juba võimalikult noores eas, olenemata musikaalsusest või andest. ’’Minu arvates võiksid kõik lapsed võimalikult vara pillimänguga kokku puutuda, sest musitseerimine on loomine

Muusikapäev 1. oktoobril täitub Eestimaa taas elava muusikaga. Nimelt kutsub Eesti Muusikanõukogu juba neljandat aastat rahvusvahelisel muusikapäeval osa saama suurejoonelisest kontserdiprogrammist. Toimub üle 150 tasuta lühikontserdi, tõepoolest kõikjal Eestis – Võrust Narvani ja Ruhnust Hiiumaani. Ikka selleks, et teada anda, kui oluline on muusika roll meie kultuuris ja igapäevaelus. Esinejate nimistu on kirev, kuid loomulikult leiab sealt ka Eesti Rahvusmeeskoori – maailma suurima kutselise meeskoori, ja armastatud klassikatähed Silvia Ilvese, Merike Heidelbergi, Kristiina Rokaševitši, Jaan Mesi, Karl Johan Kullerkupu, Jakob Peäske, Mikk Langeprooni ja Jakob Teppo. Kuula Muusikapäeval Eesti Rahvusmeeskoori dirigent Mikk Üleoja juhatamisel kell 14.30 Lindakivi kultuurikeskuses ning klassikatähti Vanemuise kontserdimajas kell 16.00 ja Jõhvi kontserdimajas kell 17.00.

Muusikapäeval jagub üllatusi: 1. oktoobril rõõmustavad klassikatähed kauni muusikaga Viru jalaväepataljoni ajateenijaid! Päeva lõpetab muusikapreemiate tseremoonia, millest teeb otseülekande ETV algusega kell 19.00.

Lisainfo www.muusikapäev.ee.

6

APLAUS SÜGIS 2016

ja loomine arendab noort inimet mitmekülgselt,’’ kinnitab Eeva oma kogemusest.

Eeva ei kõhelnud, kui ta talvel algatuse ’’Igal lapsel oma pill’’ patrooniks paluti. Algatus on kantud unistusest, et Eesti Vabariigi 100. juubeliks oleks igal Eestimaa lapsel võimalus õppida pillimängu. ’’Mind kõnetas ettevõtmise juures see, et Eesti muusikakoolides pole pilliparkide seis kiita – paljud pillid on vanad või on neid sootuks puudu. Koolidel ei jätku tihtipeale piisavalt vahendeid, et uusi pille hankida ja võimaldada seega kõigil lastel meelepärast instrumenti õppida,’’ selgitab Eeva. ’’Laste arengu eest hea seismine tundub mulle nii õige, sest pillimäng rõõmustab nii lapsi kui ka nende lähedasi ja loodetavasti tulevikus ka paljusid teisi inimesi! Kirgliku rahvamuusikuna on mulle oluline panustada ka sellesse, et meie kultuuritraditsoonid jätkuksid ja muusika kõlaks meie maal paljude aastate pärast,’’ räägib Eeva.

Eeva kutsub kõiki üles abistama lastele uute pillide soetamist, mida saab teha mitmel moel: helistades toetusnumbril 900 5505 ja annetades 5 eurot, soetades Piletilevi või Piletimaailma toetuspilet või anda oma panus konkreetse pilli soetamiseks pill.hooandja. ee lehel. Rohkem infot algatuse ja toetusvõimaluste kohta leiab EV100 kodulehelt. www.ev100.ee

Topelt kogus andeid

Triin ja Kärt Ruubel

Sven Grünberg:

foto: CAROL LIIS METSLA

Aplausi kaanefotol on kaksikõed Triin ja Kärt Ruubel, kes elavad kumbki vilgast muusikuelu. 2011. aastal asutasid nad ansambli Neophon, mis on teinud koostööd mitme tänase Euroopa tippheliloojaga nagu Wolfgang Rihm, Peter Ruzicka ja Jörg Widmann. Triin on alates 2015. aastast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister; Kärt on ühtviisi nõutud nii solisti kui kammermuusikuna. Koostöös Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liiduga annavad Triin ja Kärt oma esimese ühise kontserdi Estonia kontserdisaalis 18. oktoobril. Kavas on Wolfgang Amadeus Mozarti, Gabriel Faure ja Cezar Francki sonaadid viiulile ja klaverile ning Maurice Raveli “Mustlane”.

“Eesmärgid võiksid olla kõrged.”

www.concert.ee

►

SÜGIS 2016 APLAUS

7

persoon

persoon Rapla kiriku ja Tallinna toomkiriku suure oreli ning harfi ja hulga löökpille. Oluline on märkida, et kõiki instrumente mängib plaadil autor ise. (Plaat on hiljem välja antud ka CD-na, kuid juba sel aastal peaks Saksa plaadifirma Bureau B “Hinguse” taas vinüülplaadina välja andma.)

Ehkki 60 eluaasta täitumisel liigub eluring tagasi astroloogilisse nullipunkti, tahab Sven Grünberg tähistada oma juubelit nii edasi kui tagasi vaadates, pigem vaikselt ja mõtisklevalt kui trummipõrina ja ilutulestiku saatel. See on hea võimalus teha kokkuvõtteid, aga pakkuda kuulajaile ka päris uut ja ootamatut.

Filmimuusika

tekst: MARIA MÖLDER foto: HEIKKI-ERICH MERILA, TANIEL KIRIKAL, ARNO SAAR, PEETER SIRGE, HEINO MIKIVER, ERAKOGU

J

uba enne töötuppa sisenemist näitab Sven Grünberg riiulil fotot, millel tema isa istub klaveri taga.

Grünbergi lapsepõlvekodu oli üks Eesti džässmuusika keskuseid ning juba 16-aastaselt mängis ja laulis ta tippmuusikutega bändis, mille nimeks sai hiljem Ornament. “Mu kadunud isa ehitas kunagi 100-vatise võimenduse ansamblile Virmalised, mida me kasutasime ajutiselt ka oma noorusaja bändi proovis kõvema müra tekitamiseks. Kui kuulsime, et isa tuleb maja ülemiselt korruselt alla, tundus suurem

8

APLAUS SÜGIS 2016

pahandus käes olevat, kuid isa muigas vaikselt ja ütles kuldsed sõnad: “Teate, poisid, saate 40, hakkate palju vaiksemalt mängima.” Neid sõnu olen ma ikka siin ja seal meenutanud. Vanemaks saades muutub inimene igas mõttes aeglasemaks ja elu hakkab kiiremini kulgema, ning tõesti – vajame üha rohkem vaikust. Aga uudishimul ei tohiks lasta vaibuda, sest see käivitab arengu, mõttevärskuse ja võib viia ka selginemisse ning lõpuks rahusse.

Arvan, et inimene lihtsalt peab ennast arendama – ta on selleks kohustatud!

Miks? Sellepärast, et kõik halb tuleb lõp-

pude lõpuks siiski rumalusest, mõistmatusest. Maailmas ei ole midagi halba, mis poleks kuidagi seotud rumalusega.”

Alguses oli süntesaator

Sven Grünbergi esimene autorikontsert leidis aset 17. mail 1975 ansambliga Mess, mis tegi endises Nõukogude Liidus esimesena progerokki ehk arendatud rokki. Edasi tuli juba Messi ajal alguse saanud elektroonikaperiood. Arvatavasti pole liialdus nimetada Eesti esimeseks elektroonilise muusika teoseks Grünbergi 1976. aastal valminud lugu “Tiik”, milles www.concert.ee

on muu hulgas ohtralt konkreetse muusika elemente.

1978. aastal, kui Estonias toimus varajase ja nüüdismuusika festival, tutvustati talle paljusid seal esinenud Moskva muusikatippe, kellest said hiljem tema head sõbrad ja mõttekaaslased. Messile loodud muusika üllatas neid sedavõrd, et Sven kutsuti sedamaid Moskvasse esinema mitmele festivalile ja raadiosse, pakuti igati abi ja taheti teha koostööd. Talle lausa pakuti tasuta võimalust töötada äsja Inglismaalt ostetud suure tubasüntesaator EMS Synthi 100-ga, mille ametlik kasuwww.concert.ee

tusminut maksis tol ajal keskmise kuupalga lausa kosmilise hinna (132 rubla).

See väga loominguline periood tipneb Sven Grünbergil kahe olulise saavutusega: valmis Nõukogude impeeriumi esimene elektroonilis-akustiline autoriplaat “Hingus” (1981); kinoekraanid vallutas aga “Hukkunud Alpinisti hotell” (1979), mille muusika tegi Sven Grünbergi tuntuks kogu Nõukogude liidus.

“Hingus” on ka avang uuele suunale, milles Grünberg ühendas elektroonilised võimalused (kõiksugused süntesaatorid) ja akustilised instrumendid, eesotsas

“Hukkunud Alpinisti hotell” pani tugeva aluse Sveni edaspidistele tegemistele filmivallas – ta on tänaseks loonud muusika üle 130 filmile. Kolmel Sveni osalusega filmil on olnud esimesel linastusaastal kokku üle 60 miljoni vaataja.

Ta on teinud koostööd Saksa, Soome, Jaapani, Vene, Poola ja ka teiste maade filmitegijatega ning proovinud kätt Hollywoodiski.

Rahvusvahelise huvi tulemusena valmisid Sven Grünbergil koostöös Saksa plaadifirmaga CD-d “Milarepa” ja “Prana Symphony”. Ilmunud on mitmeid kogumikplaate ning ansambliga Mess CD Austria plaadifirmas. Jätkus koostöö filmitegijatega, mis viis 1993. aastal uue õppeaine loomiseni: Tampere kunsti ja meedia rakenduslik kõrgkool pöördus tema poole palvega tulla õpetama filmimuusikat. Sestpeale on ta õppeainet õpetanud neljas Soome ja neljas Eesti kõrgkoolis. Grünberg on kõige rohkem filmimuusikat kirjutanud eesti helilooja ja filmimuusika spetsialist. “Kontsertmuusika peab toimima sajaprotsendilisena ja vaid iseenda eest mängima. Filmimuusika teeb aga väga keeruliseks see, et pead õppima teiste filmielementidega arvestama. Mulle on olnud just see muusika kõrval oluline, et teistega arvestamine annab võimaluse ka inimesena areneda, teisi tähele panna ja kuulata-märgata.”

Kuidas on õnnestunud kõiki neid filmimuusikaga seotud kompromisse tehes luua nii palju muusikat, mis on jäänud iseseisvalt inimeste südametesse ja toimib uutes esitustes nii hästi? “Ma arvan, et midagi uut luua ei saa. Seda, mis on olemas, saab ja tuleb tõlkida muusika keelde.

Küsimus on selles, kui kvaliteetne antenn sa oled, ja see ei ole suures osas kahjuks õpitav. Õpitavad on tehnilised oskused, mis tulevad vaid visalt tööd tehes. Jääda lihtsalt lootma andekusele, ei kanna aga kindlasti vilja.”

Budism elus ja muusikas

30 aastat Linnart Mälli juures kestnud budismiõpingud ei ole olnud Grünbergile

SÜGIS 2016 APLAUS

9

persoon

persoon

Sven Grünberg N 24. november Pärnu kontserdimaja L 26. november Estonia kontserdisaal P 27. november Vanemuise kontserdimaja kontserdisari “Autoriportreed” Sven Grünberg 60 Eesti Rahvusmeeskoor, keelpillikvartett Prezioso+, kammerorkester Ott Lepland (laul), Sven Grünberg muusikainstrumendid Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Grünberg. Uus teos meeskoorile ja orkestrile, tekst “Dhammapada” ainetel (esiettekanne), uus teos kammerorkestrile (esiettekanne), teosed kammerkoosseisudele, filmimuusikat

ja hakkad alles siis mõtlema, et oot-oot, tõeliselt olulistele teemadele polegi veel jõudnud mõelda, kuigi vanadus ja lõplik hääbumine terendab ees.”

“Eesmärgid võiksid olla ikka kõrged, kuigi on oht, et neid ei saavuta kunagi. Teel kõrguste poole saab aga õppida meelerahu leidma ja end rahustama, et elame siiski ebatäiuslikkuse maailmas.”

Eks õpeta sarnast vaadet ka meie oma õpetaja Laur Oskar Lutsu “Kevades”, kui ütleb Tootsile, et “tee siis pool, aga tee ise ja tee hästi”.

Poolfabrikaatide aeg

lihtsalt hobi, vaid õppetöö meistri juures, kelle budismialast nõu on kuulda võtnud paljud väärikad budistlikud õpetlased ja vaimulikud kuni dalai-laama endani välja. Üheks oma elu ja loomingu tipphetkeks peab Sven kõigi kolme dalai-laama visiidi korraldamist Eestisse. Need on küll olnud äärmiselt keerulised ja lausa eluohtlikud ülesanded, kuid tal on muidugi olnud erakordne au kohtuda inimesega, keda peavad paljud, ka Sven, maailmakodanikuks number üks. “Kui meie tsivilisatsioon peaks kohtuma tulnukatega, võiks kogu inimkonda esindavat delegatsiooni juhtida just tema,” on Sven arvamusel.

“Kirjutan praegu RAM-ile uut muusikat ja mõtlen, et millal siis veel tegeleda tõsiste ja oluliste asjadega, kui mitte elu

10

APLAUS SÜGIS 2016

astroloogilisse nullpunkti jõudmise ajal.

Seepärast jätsin kõrvale kahtlused, et kas ma ikka võin ... eriti pidades silmas, et juba “Dhammapada” 12. salmis öeldakse, et “kes peavad olulist oluliseks, need õigelt otsustajad jõuavad olulise juurde”.

Nii julgesingi võtta kätte ühe olulise budistliku pühakirja, mis Linnart Mälli eestindatuna kõlab eriti vägevalt ja õpetlikult ka tänapäeval – igal maal ja ajal.”

Grünberg väidab, et tema vaated elule pole muutunud ei raske haiguse tõttu ega ka suure juubeli künnisel. “Elu peaks mõtestama kogu aeg, aga meie kultuuris ei taheta üldiselt tegeleda küsimustega nagu kaastunne, inimlikkus, elu ja surm.

Aga just neile peaks keskenduma kogu elu. Mitte nii, et saad ükskord vanaks

“Kahjuks iseloomustab praegust aega eelkõige tormlemine, mille tõttu ei saa peaaegu ükski asi päriselt valmis või lõpetatud. Näiteks arvutiprogrammid ei saagi valmis enne, kui tulevad juba uued. Nad pole lõpuni töökindlad ja turvalised ega jõua reeglina valmis. Kui jõutakse, siis tulevad jälle uued, millel on ka uued probleemid ja vead. Poolfabrikaatide aeg väljendub pea kõigis eluolu kihtides ja kahjuks ka muusikas.

Mõni aeg tagasi küsisin Tõnu Kaljustelt, kuidas on see võimalik, et enne kontserti ilmub välja muusik, kes pole kordagi proovis käinud. Ütleb näiteks, et tuleb Rootsist või Ameerikast, aga on läpakaga nooti vaadanud ja enam-vähem teab teost. Tõnu ütles, et tipptasemel rakendatakse tihti füüsilise eraldumise taktikat. Minnakse näiteks pühapäeva õhtul saarele või muidu eraldatud paika, lülitatakse mobiilid välja ja reedel on kontsert. Kõigi tähelepanu on muusikale keskendunud. Vaid niimoodi on võimawww.concert.ee

lik taset saavutada – eriti, kui tegu on tippmuusikutega. Tõesti, vaja on tehnilisi oskusi, aga mis veel tähtsam ja keerulisemgi – peab suutma muusikalise materjali sisse minna ja mõtestatud seisundid kuulajateni viia. See saavutatakse muidugi kõige paremini siis, kui ollakse eraldunud ja tõeliselt muusikale keskendunud.

Kuna ma pole nii rikas, et muusikuid pikemaks ajaks “palgale võtta”, olengi suurema osa oma plaate teinud üksinda.

Iseendalt saan ju nõuda kvaliteeti, millega olen enam-vähem rahul, headel muusiku-

aga muusikat või muud kunsti ohtralt.

Probleem on muidugi selles, et kui sa lähed lihtsa teed, peaks lihtne olema ka väga hästi esitatud. No võtame näiteks Pärdi muusika. See on tehniliselt justkui sedavõrd lihtne, et peaks olema kerge saak pea igale muusikule, kuid seda on just sisuliselt tema nüansirikkuse ja kõrgkvaliteedis meeleseisundite tõttu raske esitada.

Pean väga oluliseks, et kunstielamusest saadav meeleseisund oleks positiivselt konstruktiivne. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem seda hindan. Looja vastutab selle eest, mida ta teeb. Kuulaja eluaeg ju lüheneb, kui ta sinu muusikat kuulab, ja sina vastutad selle eest, et tema aeg oleks täidetud väärtuslikuga. Kui kontsert lõpeb, oleks parim, kui kuulaja mõtted oleks suunatud näiteks sellele, et jah, elu on küll kannatus, kuid on ka palju ilusat, head ja tarka siin ilmas, mille poole püüelda.

Paraku mõjuvad aga negatiivsed emotsioonid tugevamini ja seetõttu kiputakse liiga tihti mõjuvuse tõttu eelistama meeltesegadust ja see kurvastab mind ikka ja jälle. Aga vastupidise saavutamiseks teen väga hea meelega ka näiteks Lotte filmide muusikat.”

“Omal ajal, kui ma sakslastele “Milarepa” plaati tegin, siis oli stuudiomuusika ja helimaastikud rohkem huvi keskmes. Praegu on elu läinud nii agressiivseks ja intensiivseks, et inimesed oota-

Kõige tähtsam muusikas ja kunstis on see, et sul oleks midagi olulist öelda. tel on aga sada rauda tules ja jalad maast lahti. Keskendumiseks pole lihtsalt aega. Üksi toimetades olen aga saanud olla vaba poolfabrikaatlikust lähenemisest, et teeme kuidagi ära.”

“Pean kõige tähtsamaks muusikas ja kunstis üldisemalt, et oleks midagi öelda.

Kui pole midagi öelda, ole vait ja tegele millegi muuga. Aga selleks, et midagi öelda oleks, on vaja ennast igati arendada ja oma teadvusmaailma avardada. Ja kui sul on midagi öelda, siis peaks seda ütlema võimalikult lihtsalt, mitte tegema lumehelbest laviini. Palju on kunstis kuulda ja näha seda, et ideed on vähe, www.concert.ee

vad rohkem kammerlikumat lähenemist ja juuresolekut kui unenäolistest maailmadest pärit seisundeid. Arvan, et praegune digitaalne maailm on niivõrd impersonaalne ja külm, et inimesed tahavad ka füüsilist juuresolekut. Nii et sa näed, kuidas keegi mängib, mitte ei vajuta play-nuppu.”

Grünberg leiab, et kui tema autorikontserdil tulevad ettekandele kuuldud lood uudses esituses, siis tuleb selle muusika alusidee või iva ise praegust aega silmas pidades pareminigi esile. “Mida rohkem võimalusi esitamiseks muusikaline alusmaterjal võimaldab, nii et ta oma väärtust ei kaota, seda parem.”

Juubeliaasta

Sven Grünbergi 60. sünnipäevale pühendatud autorikontserdil kuuleb läbilõiget tehtust uutmoodi esituses ja oma osa on ka filmimuusikal. “Kogu loomingu kokkuvõte see pole, sest analoogseid kavasid võiks teha veel mitu. Koostasin kava eeskätt sellest materjalist, mis paremini kokku sobiks. Igal heliloojal on muidugi kalduvus mingeid meeleseisundeid eelistada. Mina eelistan seekord vaiksemat muusikat, kuigi tuleb ka pisut mürtsu.”

Autorikontserdi kava kroonib uudisteos Eesti Rahvusmeeskoorile ja orkestrile.

Novembris asetleidvale autorikontserdile lisaks on Grünberg aasta läbi Eesti Kontserdi resideeriv helilooja ning see tähendab talle õnne ja rõõmu – võimalust töötada paljude heade muusikutega. 15. märtsil tuleb esiettekandele Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile loodav teos ning plaanis on muidki kontserte ja esinemisi.

SÜGIS 2016 APLAUS

11

festival

10. Tallinna klaverifestival Kätte on jõudnud pidulik hetk – Tallinna klaverifestivali 10. juubel.

1998. aastast kestnud festival näitab, et ta on olnud edukas, vajalik, publikule huvitav ja elamusi pakkuv. Minule kui idee autorile ja festivali kunstilisele juhile on see suurim rõõm. tekst: LAURI VÄINMAA I FESTIVALI KUNSTILINE JUHT fotod: JEAN-BAPTISTE-MILLOT, LORENZO DOGANA, JAMES CHEADLE, KAUPO KIKKAS, TOM SPECHT

Ü

le 150 pianisti rohkem kui 130 kontserdil – milline tohutu hulk muusikat!

Festivalide kuulajatel on kindlasti omad mällusööbinud pianistid, aga lubage mul nimetada mõned esimesena minu mällu kerkinud kontserdid. Mihhail Pletnjov aastal 2000, Nelson Freire aastal 2012, Marc-André Hamelin aastal 2000, Angela Hewitt aastal 2002, Arcadi Volodos aastatel 2002 ja 2008, Paul Lewis aastal 2008, Stephen Hough aastal 2008 ... Seda rida sooviks veel pikalt jätkata.

Nüüd aga oleme rõõmsa ja uhke juubelifestivali lävel. Esinejate hulk on lai, võimas ja mitmekülgne. Usun, et festivali peakülaliste Mihhail Pletnjovi, Angela Hewitti ja Nelson Goerneri nimed panevad rõõmust võpatama paljud muusikasõbrad.

Festival algab reedel, 4. novembril ülipiduliku sündmusega: ERSO ees on Neeme Järvi ja solistiks Eesti üks kõigi aegade armastatumaid pianiste Kalle Randalu. Kava on monumentaalne, lõpeb klaverikontsertide Mount Everesti – Johannes Brahmsi 2. kontserdiga.

Algusteoseks on sobivalt Carl Maria von Weberi "Juubeliavamäng", millele järgneb Ludwig van Beethoveni Fantaasia klaverile, solistidele, koorile ja orkestrile. www.concert.ee

Kalle Randalu

SÜGIS 2016 APLAUS

13

festival

festival Angela Hewitt

Nelson Goerner

Laupäeval, 5. novembril liigume vanalinna, küll väga erinevatele kontsertidele. Pärastlõunakontserdil Raekojas esitavad Imbi Tarum ja Julia Agejeva Hess barokkmuusikateoseid J. S. Bachilt, Buxtehudelt, Solerilt, C. P. E. Bachilt ja Krebsilt klavessiinile ja positiivorelile – koosseisule, mis barokilembeses Tallinnas seni kõlanud pole. Õhtusel kontserdil Mustpeade maja valges saalis säravad aga meie noored džässpianismi tulevikulootused – Holger Marjamaa ja Joel-Rasmus Remmel kahel klaveril.

Pühapäeval, 6. novembril saame kuulata väga erilist pianisti – Nelson Goernerit Argentinast, kes praegu resideerib Šveitsis. Ta on üks mitmekülgsemaid muusikuid, keda tunnen. Tema tuntud Chopini-esitused 1849. aastal ehitatud Erard´i firma klaveril, millel mängis ka Chopin, viivad meid sellesse kõlamaailma, mida kuulis helilooja ise. Ja küllap võtab ta selle kõla- ja vaimumaailma kaasa ka kaasaegsel Steinway klaveril esinedes.

Beethoveni "Hammerklaviersonaadi" esituseks vajalikku määratut intellektuaalset jõudu ja vastupidavust on sellisel määral antud vähestele. Mõlema autori muusika (Beethovenilt nimelt "Hammerklaviersonaat") kõlab ka Tallinna kontserdil, lisaks alustuseks J. S. Bachi muusika.

Eesti Klaveriorkester

Esmaspäev, 7. november viib meid kõigepealt ühte maailma muusikapealinna Viini. Tore on lõunasel Rahvakontserdil mõttes viibida Austria

palju: kontserteerinud paljudes maades, andnud välja juba neli heliplaati ja kirjutanud töötlusi klaverile. Nüüd on aeg Eesti laiemal publikul Handoga tõsiselt tutvust teha. Tema kava on mitmekülgne ja võimas: J. S. Bachi muusika suure 20. sajandi pianisti Ferruccio Busoni töötluses (Busoni sünnist möödub 150 aastat), romantilised Liszt ja Schumann, kodumaine Erkki-Sven Tüür ja kaasaegne ameeriklane John Adams.

Teisipäev, 8. november viib meid ansamblimuusika maailma – esineb Iisraeli klaveriduo Sivan Silver – Gil Garburg. Kindlasti viisid paljud nende 2012. aasta kontserdil viibinud kaasa erilise puhtuse, võlu, siiruse ja ühise muusikalise hingamise tunde. Seekord on nende kava erinev ja intrigeeriv. Ferenc Liszti klaverisonaat on üks klaverimuusika tähtteoseid. Palju on spekuleeritud selle programmilisuse üle: mefistolikud, jumalikult ülevad, faustilikult otsivad kujundid – kõik see ja palju muud seguneb teoses ja seda esitava pianisti peas ning sõrmede all. Prantsuse helilooja Saint-Saëns (Liszti hea tuttav) seadis teose aga kahele klaverile. Kuidas helilooja selle ülesande lahendas ja mida teevad teosega interpreedid, saame teada kontserdil. Ka kontserdi teises pooles kõlavad teosed on haruldased: Beethoveni mõistatuslik Suur Fuuga keelpillikvartelile, mille ta ise neljale käele klaveril ümber töötas ning mille kohta Igor Stravinski on ütelnud: "See on kaasaegseim muusika, mida ma tunnen ja jääb selleks igavesti." Kontsert

Oleme rõõmsa ja uhke juubelifestivali lävel.

Esinejate hulk on lai, võimas ja mitmekülgne. pianisti Florian Krumpöcki juhtimisel selles imelises linnas, kuulates Mozarti, Schuberti, aga ka valsikuninga J. Straußi loomingut ja omaaegse klaverivirtuoosi Grünfeldi parafraasi Straußi opereti "Nahkhiir" teemadel. Kergus, elegants, elurõõm iseloomustab Krumpöcki kava, aga ka esituslaadi. Õhtusel kontserdil ootab meid kauaoodatud kohtumine Ameerika Ühendriikides elava Eesti noorema põlvkonna pianisti Hando Nahkuriga. Hando on teinud uskumatult

14

APLAUS SÜGIS 2016

www.concert.ee

www.concert.ee

lõpeb Leonard Bernsteini sümfooniliste tantsudega tema armastatud muusikalist "West Side Story", mille on kahele klaverile seadnud autor ise.

Kolmapäeval. 9. novembril tutvume pärastlõunasel kontserdil meie pianistliku järelkasvuga. Keskastme muusikakoolide ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid avaldavad oma kontserdiga austust kahele 20. sajandi muusika suurkujule: Sergei Prokofjevile, SÜGIS 2016 APLAUS

15

festival kelle sünnist möödub 125 aastat, ja Dmitri Šostakovitšile, kellel 110. sünniaastapäev. Õhtusel kontserdil jätkame aga ühte eelnevatel festivalidel väljakujunenud liini: noorte omanäoliste vene pianistide tutvustamist. Usun, et paljudel kuulajatel on meeles Nikolai Tokarevi, Jevgeni Sudbini ja Miroslav Kultõševi isiksused. Sellel festivalil esinev Aleksander Brager kuulub kahtlemata nende hulka, kellel on muusikas edasi anda oma sõnum. “Oma ainulaadsuses esitab Aleksander Brager palavikuliselt küsimusi. Miks seda nii mängitakse? Vastuseid ei anta – Brager hoopis loob lõputult uusi käsitlusi." Nii on öelnud autoriteetne muusik Aleksei Ljubimov. Minul on Brageri mängu lõputult põnev kuulata . Ta loob pidevalt, muusika sünnib tema sõrmede all igal hetkel uuena. Kontserdil kõlab eranditult Chopini muusika, maiuspalana lõpus ka midagi temalt endalt, aga las see jääb üllatuseks.

Neljapäev, 10. november on eriline päev – ERSO ette astub solistina üks maailma suurpianiste Mihhail Pletnjov. Alustanud karjääri 21-aastaselt hiilgava võiduga Tšaikovski-nimelisel konkursil Moskvas, saavutas ta kiiresti tohutu rahvusvahelise populaarsuse.

Kontserteerides kõigis maailma juhtivates saalides, mängides parimate orkestritega, arenes ta ülioriginaalse stiiliga interpreediks. Väline vaoshoitus, aga sisemine sügavus, tõlgitsuste originaalsus ja mõjuvus viisid selleni, et Philipsi plaadifirma palus tal 1997. aastal osaleda salvestusega sarjas "20. sajandi suurimad pianistid".

Pletnjovi laiad muusikalised huvid viisid ta Vene Rahvusliku Sümfooniaorkestri loomiseni 1990. aastal, mille peadirigendiks ta sai. Kuna dirigenditöö võttis aina rohkem energiat, lõpetas Pletnjov klaverimuusika sõprade kurvastuseks esinemised pianistina aastal 2008.

Seda suurem oli rõõm, kui ta kolm aastata tagasi naasis armastatud instrumendi juurde. Tallinnas kuuleme tema esituses üht klaverirepertuaari armastatuimat kontserti – Rahmaninovi 2. klaverikontserti. Dirigendina esineb Conrad van Alphen, kava esimeses pooles kõlavad publiku maiuspalad Schuberti Sümfoonia nr. 9 "Lõpetamata" ja Tšaikovski avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia".

Reedel, 11. novembril astub meie publiku ette Angela Hewitt.

Usun, et paljudel on meeles tema esinemine 2000. aasta festivalil, kui J. S. Bachi 24

16

APLAUS SÜGIS 2016

festival

Angela Hewitt

Mihhail Pletnjov

Kalle Randalu

prelüüdi ja fuuga esitus mõjus mitte ainult kontserdi, vaid lausa rituaalina. Olles üks maailma juhtivaid Bachi-interpreete klaveril, on Hewitti ampluaa lausa hämmastavalt lai. Tallinnas kuulemegi kõigepealt Scarlatti 6 sonaati. Hewittil on käsil kümme aastat kestev projekt, mille käigus salvestab ta kõik Scarlatti 555 sonaati. Ka Tallinna saabub ta järjekordselt plaadistussessioonilt. Esitades järgnevalt Mozarti muusikat, jõuab ta kontserdi teises pooles Beethoveni juurde, kelle loomingust mängib kaht sonaati. Ka Beethoveni sonaatide salvestamine on üks Hewitti

käsilolevatest projektidest, umbes pooled helilooja 32 klaverisonaadist on juba plaadistatud. Hewitti mängu iseloomustab erakordne vaimsus, võlu, muusika ja publikuga kohene kontakti saavutamine, soojus, siirus, teiselt poolt aga kolossaalne professionaalne täpsus. See on lausa imeline kombinatsioon!

Laupäeval, 12. novembril toimub festivali pidulik lõppkontsert, mille nimeks "Esiettekannete õhtu". Selle sisustab Eesti Klaveriorkester, ansambel, mis koosneb kaheksast pianistist, kes www.concert.ee

esinevad koos neljal klaveril. Maailmas unikaalne koosseis on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, esinenud Londonis, Shanghais ja mujal. Kontserdi teeb eriliseks viie silmapaistva helilooja uue teose esmaesitus. Haruldane on maailmanimega inglise helilooja Gavin Bryarsi 2 teose pühendamine Eesti Klaveriorkestrile.

Meie klassik Rene Eespere on ansamblile kirjutanud teose paljuütleva pealkirjaga "Põgenemine lapsepõlve". Põnev saab olema eesti keskmise põlvkonna helilooja Jüri Reinvere teos. Reinvere looming on kummalisel kombel välismaal www.concert.ee

peaaegu et rohkem mängitav kui Eestis. Üllatuse võib tuua šoti helilooja John Da Simone teos "The Great Piano in the Sky". Kontserdile ja festivalile paneb punkti Modest Mussorgski teos "Pildid näituselt" Rein Rannapi töötluses Eesti Klaveriorkestrile. Kui Mussorgski teos on kirjutatud ühele klaverile, võib ette kujutada, mida saavad teha kaheksa pianisti nelja klaveri taga Rannapi professionaalse, maitseka ja vaimuka töötlusega. Tegemist on just töötluse, mitte arranžeeringuga, nii et üllatusi võib tulla ... Kontserdi osaks on ka eesti kunstniku Raoul Kurvitza val-

gus- ja videorežii, mis annab sündmusele lisamõõtme.

Selline on 10. Tallinna klaverifestivali kava, mis peaks kõigile midagi pakkuma.

Hea traditsiooni kohaselt kaasneb festivaliga näitus klaveri ajaloost, mille koostab Virge Joamets ja mis on eelmise festivali näituse järjeks. Teine näitus, mille koostab Eesti Klaverimuuseumi direktor Alo Põldmäe, tutvustab rariteetseid, "elulugudega" klavereid Eestis, mis asuvad festivali ajal Estonia kontserdisaali fuajees, kus neid saab uurida ja imetleda.

SÜGIS 2016 APLAUS

17

juubel

Eesti Filharmoonia Kammerkoori juubelisari portreteerib koori nägu kujundanud dirigente tekst: ANNE PROMMIK fotod: PEETER LANGOVITS, ERLEND ARRAS, ELERI EVER, PEETER SIRGE, KAUPO KIKKAS, EFK ARHIIV

“Ü

ks külalisdirigent viskas meil koori ees pikali. Teine viskas noodid vastu põrandat!”

Lauljad naeravad kõlavalt, meenutades Eesti tippkoori ees seisnud isiksusi. Tõttöelda pole ükski Eesti Filharmoonia Kammerkoori neljast peadirigendist nii äärmuslikuks läinud, aga nad kõik on värvikad isiksused, kellest rääkides lähevad lauljad säraküünlana põlema.

Kolmekümne viie aasta jooksul on lauljate ees seisnud neli karismaatilist juhti. www.concert.ee

Igaühe kõlaideaal ja meelisrepertuaar on koori mõjutanud. Juubelihooajal saab koori ees näha kõiki nelja: Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Daniel Reuss ja Kaspars Putniņš toovad sarjas “Peadirigendid” kuulajate ette valitud kavad muusikaga, mis nende arvates laseb kõige paremini koori haruldasel kõlal esile tõusta. Kindlasti on igas kavas ka dirigenti ennast, nii nagu teda näevad kooriliikmed ja publik. Järgnev lugu on sündinud vestlustes koori lauljate Kaia Urbi, Karin Salumäe, Kaido Janke, Annika Lõhmuse ja Aarne Talvikuga.

KOORI PEADIRIGENDID Tõnu Kaljuste (1981–2001) Paul Hillier (2001–2007) Daniel Reuss (2008–2013) Kaspars Putniņš (alates hooajast 2014/2015)

SÜGIS 2016 APLAUS

19

juubel

juubel tused ei piirdu ainult tempode või dünaamikaga. Koori algusaegadel olid lauljatel laval kaasas kõik noodid, sest dirigent otsustas alles publikut tajudes, mida esitada. Esimesel kontserdireisil Austraaliasse aastal 1993 läks publik lausa hulluks ja nõudis lisalugu. Kaljuste otsustas laulda Bachi motetti “Singet dem Herrn”. Noote muidugi kellelgi polnud, aga tema lõi loo lahti. Tal tulevad sageli äkilised, võimatuna näivad ideed ja enamasti lähevad need ka õnneks. Publik oli noodita esitatud Bachiga rahul!

Kaljuste meetod tähendab, et ta ei tee kunagi lugu proovis lõpuni valmis.

Lauljatele on see ehk väsitav, aga kuulajatele annab värskust ja emotsiooni.

Lauljadki lahkuvad tundega vau, mis kontsert! Hiljem kuulatud kontserdisalvestus ei pruugigi olla sama vaimustav, sest elavat fluidumit pole. Tõnu Kaljuste otsekui nõiuks publiku ära, ja mitte ainult publiku. Noortel lauljatel on suur oht tema kontsertidel end “ära laulda” ja hääl kaotada, sest ta paneb endast kõik andma.

Sõna mõtestajana on Kaljuste ületamatu. Neljast dirigendist on ta kõige lähemal algallikale, nagu koorile olulised Tormise ja Pärdi teosed, eesti kooriklassika või ka õigeusu muusika.

Suurt dirigenti huvitab peale muusika

Tõnu Kaljuste EFK 35. sünnipäevapeol 30. juunil 2016 juhatamas Veljo Tormise koorikontserti "Tornikell minu külas"

Geniaalne kavameister, suur mõtestaja Tõnu Kaljuste

Kammerkoori 35. sünnipäeva kontserdil juunikuus Viimsi kirikus kõlas Tõnu Kaljuste juhatusel Veljo Tormise koorikontsert “Tornikell minu külas”.

Dirigeerimise kõrval luges ta ka koorikontserdi teksti, mis on kirjutatud näitlejale. Lauljate arvates on Kaljuste ainuke inimene, kes on piisavalt hull, et seda teha, ja ilmselt ka ainuke, kes sellega hakkama saaks, sest iga dirigent juba, selg lauljate poole, koori ei juhata.

Neljast peadirigendist on temaga kammerkoorilauljatel kõige emotsionaalsem suhe. Ja mitte ainult seepärast, et Kaljuste karisma teeb igast kontserdist sündmuse. Haruldane on ka tema meeletu loovus ja spontaansus. “Täielik ideede generaator,” kinnitavad lauljad. Proovides ei ole ta kunagi seesama Kaljuste, kes laval. “Kontserdil tuleb tal sõrme otsas rippuda – jälgida mitte ainult tema kätt, vaid ka silmi ja ilmet,” räägivad lauljad.

Varem kokkulepitud piano kohal võib vabalt vallanduda tundepuhang. Ja muu-

20 APLAUS SÜGIS 2016

Paul Hillier salvestamas Galina Grigorjeva CD-plaati 2015. aasta jaanuaris Niguliste kirikus

Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Tallinna Kammerorekster ja EFK New Yorgi Carnegie Halli laval 2014. aasta mais

www.concert.ee

www.concert.ee

ka muu ühiskonnas toimuv, teda inspireerib see, mis liigub õhus, ja sellest sünnivad geniaalsed kavad. Kaljuste koostatud on ka EFK üks silmapaistvamaid kontserdisarju “Juhid ja jumalad”, kus kõlasid nii Bachi Matteuse passioon, Händeli “Saul” kui Adamsi “Nixon Hiinas”. Samuti ei oleks ükski teine dirigent teinud Tormise revolutsioonilisi laulukesi just nõnda.

Sarja “Peadirigendid” kavva on Kaljuste valinud Arvo Pärdi loomingu kõrvale Alfred Schnittke tehniliselt keeruka muusika. “Küllap ta nüüd usub, et me lõpuks saame sellega hakkama,” muigavad lauljad.

Paul Hillier – koori esimese Grammy tooja

Lauljatele oli paras šokk, kui Tõnu Kaljuste otsustas peadirigendi kohast loobuda. Asemele tuli Paul Hillier, mees, kes räägib rohkem käte kui sõnadega. Olles ise laulja, juhatab ka koori, nagu laulaks ise. Hästi rahulik, isegi tagasihoidlik, mis alguses tundus Kaljuste one-man-band’iga harjunud seltskonnale lausa kummaline.

“Ta ei tulnud ega läinud, vaid tekkis ja kadus!” Hillier oskas hoida lauljatega võrdset distantsi, ei läinud kunagi nendega koos pubisse. Lõunatada eelistas

raamat ees lahti. Tallinnas viibides otsis kohvikut, kus ei mängiks muusika, et saaks rahus süüa. (Muusika kõrval hindab ta head toitu!) Aga koor muutus tema hoole all teiste Euroopa profikooride sarnaseks.

Kui enne oli üks mees, kelle sõna maksis rohkem kui mänedžeride oma, siis Paul tegeles eeskätt kunstiliste probleemidega.

Kõrget professionaalset taset ei nõudnud ta jõuga, vaid pidas seda enesestmõistetavaks.

Alguses proovis inglane koori eesti-slaavi vokaalesteetikat euroopalikumaks lihvida, aga loobus juba poole aasta pärast. Ilmselt mõistis ta, et kahe kultuuri vahepeal asuvad lauljad on just vene muusika head esitajad, neil ongi suuremad hääled ja vanamuusikat selle bändiga ei tee. Õigupoolest ta tegi küll ka Bachi, aga üks parimaid oli ikkagi vene baroki kava. Oma kontserdi pealkirjaga “Öölaulud” kavva sarjas “Peadirigendid” on ta valinud Gruusia ja Krimmiga seotud heliloojate muusikat.

Ootamatusi temalt karta polnud, küll tuli ikka vahel ette viperusi: näiteks andis ta ükskord Tormise “Jaanilaule” alustades koorile kvardi võrra kõrgema helistiku.

Sopranid hakkasid näost siniseks tõmbuma ja Hillieri nägu üha kurjemaks muutuma, enne kui ta aru sai, mis juhtus. Aga tema ei plahvatanud kunagi, isegi vihastades küsis viisakalt: palun seletage mulle, MIKS te ei või teha, nagu ma palun? Küll aga võis Hillier publiku paika panna – heliseva mobiiltelefoni peale lõi loo kinni.

Hillieri üks fenomene oli plaadistamine.

Töö sujus lausa õlitatult ja koorile täiesti valutult. Algas oluline koostöö Harmonia Mundiga, sündis sari “Baltic Voices”. Paulil oli alati töölaual suur kuhi noote. Eeskätt huvitas teda siinse piirkonna muusika.

Kammerkoor aga hakkas saama kirju, et kust saaks selle imelise muusika noote, mida te laulate. Galina Grigorjeva loomingu levik Euroopas on osalt Pauli teene ja tema kirjastus Theatre of Voices Edition müüb siiani Baltimaade heliloojate teoseid.

Hillier pani aluse ka koori kaasaegse muusika repertuaarile ja tõi koori juurde erilisi muusikuid. Harfimängijast tulesäde Andrew Lawrence ‒King on muuhulgas vist ainuke muusik, kes on saanud Mustpeade majas metsiku aplausi osaliseks ainult häälestamise eest, mida ta tegi uskumatu meisterlikkuse ja kiirusega. Hillieri vahendusel käis Eestis ka Taani tipporkester Concerto Copenhagen. Aastal 2005 käis koor esimest korda BBC Promsil ja aastal 2008 ootas neid jälle Royal Albert Hall. Nõudlik meistriklass, mille lauljad said Hillieriga inglise keeles, on vanematel kooriliikmetel siiani kontides.

SÜGIS 2016 APLAUS

21

juubel

juubel

sari

PEADIRIGENDID KASPARS PUTNIŅŠ – “Päikeselaulud” Sofia Gubaidulina. “Canticle of the Sun” Galina Grigorjeva. "The Dark Night of the Soul" (esiettekanne) Frank Martin. Missa topeltkoorile Solist Leho Karin (tšello) 2.10 kell 16 Vanemuise kontserdimaja 4.10 kell 19 Estonia kontserdisaal Daniel Reuss juhatamas kontserti Londoni A Cappella Festivalil LSO St Luke’s kirikus 2014. aastal

Proov Kultuurikatlas praeguse peadirigendi Kaspars Putniņš käe all.

Kui Hillier töötas inglise keele hääldusega, siis Reussiga tuli perfektne saksa keel ning kohvritäis Lääne klassikat.

Daniel Reuss – harmooniataju imelaps, tehniline kurikõrv

Uus peadirigent oli aastaid töötanud barokkmuusikaguru Philippe Herreweghe kõrval ja tõi kaasa Madalmaade traditsioonidega kõlaesteetika. Kui Hillier töötas inglise keele hääldusega, siis Reussiga tuli perfektne saksa keel ning kohvritäis Lääne klassikat – Mendelssohn, Brahms, Schumann. Kavva tekkisid huvitavad suurvormid heliloojatelt nagu Martin ja Poulenc. Ka tema kava sarjas

22

APLAUS SÜGIS 2016

“Peadirigendid” hollandlase Sweelincki ja Erkki-Sven Tüüri muusikaga on lauljate hinnangul nii reussilik kui üldse olla saab, sest rohkem kui sõnad huvitab teda muusika kui struktuur ja arhitektuuriline pilt. Isiksusena oli uus peadirigent jälle omamoodi: kui Paul Hillier põgenes igal võimalikul hetkel üksindusse, siis saksa päritolu, kuid Hollandis üles kasvanud Daniel Reuss semutses julgelt nii lauljate kui publikuga. Kontserdi vaheajal käis ta rahulikult kuulajate hulgas ringi, käed taskus, ja ei kõhelnud ka naislauljaid familiaarselt õlale patsutamast. Proovis oli ta äkilise käe ja olemisega, aga teistmoodi äkiline kui Kaljuste. Tal oli kombeks öelda otse, mida arvas – see häiris mõnda kooriliiget väga. Sealjuures oli ta oma fantastilise kuulmisega üks parimaid koormeistreid. Tema terav kõrv ja oskus kõlapilti balansseerida lausa vapustasid lauljaid.

Reussi ajal tegi koor mitu Händeli suurvormi, nagu “Iisrael Egiptuses”, “Saul ” ja

“Messias”. Ükskord proovis koos ERSO ja Cappella Amsterdamiga suutis ta korrigeerida kolmanda klarneti do-dieesi.

(Teised ei kuulnud üldises mühas mitte kui midagi.) Lauljaid kooris ümber paigutades saavutas ta pea alati ideaalilähedase kõlapildi. Tema harmooniataju võiks võrrelda ehk vaid kuulsa Rootsi koorijuhi Eric Ericssoniga. Filharmoonia kammerkooril pole olnud teist nii tehnilist ja detailide kallal nokitsevat dirigenti. Seda tegi küll ka koori looja, aga vastandina Kaljustele, said Reussi lood proovis turvaliselt valmis.

Koos kolmanda peadirigendiga muutus koori kõla ehk rohkem traditsioonilise Lääne koori moodi. Reuss vähendas seda erilist, kahe kultuuri kohtumispaigas sündinud Kaljuste koori kõla, millel oli teatav ortodoksne puudutus. Eriti hoidis Reuss vaos sopraneid, nõudes peatooni.

Kõla muutumine näib jätkuvat ka juba praeguse peadirigendi Kaspars Putniņsi ajal, kuigi ehk veidi teisel viisil. www.concert.ee

Kaspars Putniņš – Eesti nüüdisheliloojate õnnistus

Ajal, kui Tõnu Kaljuste koori asutas, oli tulevane läti muusik alles teismeline, ning poleks uneski näinud, et kunagi saab temast legendaarse dirigendi mantlipärija.

Kui ta üksteist aastat tagasi esimest korda külalisdirigendina koori ette astudes läks muusikas pigem kindla peale välja nagu Daniel Reuss, siis nüüd julgeb ta ka riskida, raamidest välja tulla nagu Kaljuste, keda ta peab oma suureks õpetajaks, olemata tema juures päevagi õppinud.

Praegu kujutab dirigent endast kõigi kolme eelneva kunstilise juhi omalaadset kombinatsiooni. Dirigendi loomus paistab silma harukordse siiruse ja leebusega ning viisakamaid maneere on raske kujutleda, aga töös on ta väga aus ja otsekohene.

Intellektuaalset tüüpi muusiku huviorbiidis on eelkõige kaasaja looming. Eesti heliloojatelt tellib ta järjepanu uudisteoseid. Nüüdismuusika esitamine tähendab lisaks laulmisele liivapaberiga sahistamist, klaasidega vilistamist ja ärgem unustagem WC-paberit ja fooliumi! Mõni kooriliige on moodsa muusikaga maadlemisest lausa tüdinud! Samas pole ta kuidagi ühewww.concert.ee

külgne, laiaulatuslike teadmistega kõigi ajastu muusikateostest suudab ta lauljaid alati üllatada. Putniņši ajal on kooris jätkunud kiire põlvkonnavahetus, eriti naisrühmas, kus on üha enam laulueriala lõpetanuid. Algusaegadel laulis kooris koorijuhte, muusikaõpetajaid, heliloojaid, muusikateadlasi, instrumentaliste ja isegi kaks inseneri. Koori asutajaliikmetest on tänaseni ridades vaid bassid Aarne Talvik ja Tõnu Tormis, kes on ka paljude kaunite koorifotode autor. Aeg-ajalt tulevad kooriga lavale ka sopran Kaia Urb, tenor Tiit Kogerman ja bass Allan Vurma.

Sarja “Peadirigendid” Kaspar Putniņši kavas “Päikeselaulud” on nii Galina Grigorjeva uus helitöö kui tänavu juubelit tähistava Sofia Gubaidulina kirglik kõiksuseülistus. Frank Martini 1922. aastal valminud Missaga topeltkoorile tegi koor tutvust juba Tõnu Kaljuste käe all.

Need ei ole kerged teosed, aga Putniņši suur pluss on, et ta oskab muuta keeruka muusika hõlpsalt arusaadavaks. Samuti annab ta lauljatele pieteeditundega palju individuaalset tagasisidet. Praegune peadirigent peab väga oluliseks iga üksiku laulja arengut ning nõuab, et laulja oleks alati mõttega tööprotsessis. Koor on tema pill ja seda tuleb hoida hääles.

PAUL HILLIER – “Öölaulud” Gruusia ja Krimmiga seotud heliloojate muusika Grigorjeva, Janjgava, Gubaidulina, Panufnik 24.03 kell 19 Tartu Jaani kirik 25.03 kell 19 Tallinna Niguliste kirik TÕNU KALJUSTE – “Requiem & Miserere” Schnittke, Pärt 13.04 kell 19 Tartu Pauluse kirik 14.04 kell 17 Tallinna Jaani kirik 15.04 kell 19 Pärnu kontserdimaja DANIEL REUSS – “Arieli laulud” Erkki-Sven Tüür. “Missa brevis” Frank Martin. “Arieli laulud” Rudolf Escher. “Rahu nägu” Jan Pieterszoon Sweelinck.

“Kolm prantsuse laulu” Arvo Pärt. “Dopo la vittoria” 24.05 kell 19 Jõhvi Mihkli kirik 25.05 kell 19 Tallinna Niguliste kirik

SÜGIS 2016 APLAUS

23

uus hooaeg

Gershwini suurteos kõlab neljas Eesti linnas

tekst: JOOSEP SANG foto: ACT / STEVEN HABERLAND

20.–23. oktoobrini saavad Jõhvi, Tartu, Tallinna ja Pärnu muusikasõbrad osa rahvusvahelisest koostööst, mis toob kuulajate ette džässversioonis meloodiad George Gershwini ooperist “Porgy ja Bess”.

1934.

aastal ilmavalgust näinud ja 1935. aastal New Yorgis esimest korda lavale toodud ooper põhineb USA mustanahaliste folklooril ja toetub suurel määral spirituaalidele. Helilooja määratleski ooperi stiililt rahvaooperiks (folk-opera), kuid viisid ja spirituaalid, mida ta lavateoses kasutas, pole autentne folkloor, vaid Gershwini looming, mis püüab tabada musta Ameerika muusikatunnetust ja traditsioone.

“Porgy ja Bessi” meloodiatest on järgnenud aastakümnetega kujunenud eelkõige jazzmuusika põhirepertuaar. Pole võimalik kokku lugeda tõlgendusi, mis on kolmveerand saja aasta vältel kõlanud jazzmuusikute esituses ja jõudnud plaatidele. Ooperi tuntuim pala on kahtlemata “Summertime”, kuid sageli esitatavad laulud on ka “It Ain’t Necessarily So”, “Bess, You is My Woman Now”, “I Got Plenty ‘o Nuttin’” ja mitmed teisedki.

“Porgy ja Bessi” tõlgendustele mõeldes meenuvad esimesena kaks albumit, mis kuuluvad vaieldamatult jazziklassikasse. Esimene neist on trompetisti Miles Davise ja orkestrijuhi Gil Evansi koostöö aastast 1959 ja teine 1958. aastal salvestatud plaat, millel kohtuvad kaks jazziajaloo armastatuimat lauljat – Ella Fitzgerald ja Louis Armstrong.

Lisaks albumid, millel “Porgy ja Bessi” meloodiaid tõlgendavad saksofonist Joe Henderson ning pianistid Hank Jones ja Oscar Peterson.

Neljas Eesti linnas toimuvatel kontsertidel lähenevad muusikud Gershwini ooperile samuti jazziprisma kaudu.

Laval on Eesti jazzi koorekiht: saksofonistid Siim Aimla ja Raivo Tafenau, pianist Joel Remmel ja bassist Mihkel Mälgand, trumme-löökpille mängivad Petteri Hasa ja Ricardo Padilla. Aimla ja Tafenau on loo-

24

APLAUS SÜGIS 2016

nud uued, esimest korda ettekandele tulevad arranžeeringud. Ansambli ees astuvad üles ka kaks vokaalsolisti: meie oma Liisi Koikson, ning muusik, kes annab kontserdikavale rahvusvahelise mõõtme – Nils Landgren.

Tromboonimängija ja laulja, rootslane Nils Landgren on Euroopa üks hinnatuim, silmapaistvalt mitmekülgne jazzmuusik. Ta on kaua juhatanud funk-ansamblit Nils Landgren Funk Unit (kuulake näiteks selle grupi 2004. aasta plaati “Funky ABBA”, kus Landgren esitab Rootsi popansambli hitte jazzi kastmes), andnud välja mitu ballaadikeskset vokaaljazzi albumit, teinud koostööd väga erinevate muusikutega ning juhib igal aastal muutuva koosseisuga ansamblit Jazz Baltica, kes on esinenud ka Eestis ning kus on aastaid osalenud ka meie Raivo Tafenau.

Kui küsisin Nils Landgrenilt, milline on tema suhe Gershwini suurteosega, vastas ta, et tunneb ja armastab neid laule juba koolipõlvest saadik. Oma lemmikmeloodiatena nimetab ta laule “Summertime”, “Bess, You is My Woman Now” ja “My Man’s Gone Now”.Juhtisin jutu ka Nils Landgreni avarale stiilipaletile. “Teen seda, mis on mulle meeltmööda,” vastas Landgren.

“Kui ette jääb laulutekst, mis mind paelub, siis miks mitte seda laulda? Armastan jazzi selle kõikides vormides,” kinnitas muusik.

Nils Landgren nimetab eesti muusikutest, kellega ta on kokku puutunud, ammust tuttavat Raivo Tafenaud, aga ka lauljatar Kadri Vooranda.

“Ootan pikisilmi võimalust taas Eestis esineda,” ütleb ta.

Kuigi George Gershwini ooper pole meie muusikasõpradele tundmatu, on uus kontsertkava unikaalne: Eestis pole varem kõlanud “Porgy ja Bessi” meloodiatega tervet õhtut täitev kava. www.concert.ee

juubel

juubel

Kaks dekaadi

vaimsusse sukeldumist

tekst: SAKARIAS JAAN LEPPIK I VOX CLAMANTISE LAULJA fotod: VOX CLAMANTISE ARHIIV

Orimattila kirik 1998 Watou gregoriaanifestival 2015

Tõmbasin kotiluku lahti. Sealt lõi pahvakuga ninna lavendli, loorberi, mägitüümiani ja rosmariini hõrke aroome. Need kokku avasid uuesti kogemuse, mille tõi tänavune Roque d'Antheroni muusikafestival.

Ansambel Vox Clamantis laulis oma kahekümnenda sünnipäeva aastal Provence'i augustipäikese soojas Schubertit ja Pärti ja gregoriaani. Boreaalselt pimeda advendiaja alguseks, kui ansambel tähistab 20. tegevusaastat, on see päike endiselt soojendav.

O

len ansambli Vox Clamantis asutajaliikmena iseenesest mõistetavalt kordi mõtisklenud selle seltsi fenomeni üle. Asjade, ka loovate asjade dünaamika kipub püsima ajas, ent minema ruumis jalutama. Ajas püsimine viitab teatud seaduspärasustele või mingitele kindlatele printsiipidele.

Kui ma ansambliga liitusin, olin tegelenud gregoriaani lauluga õhinast ja huvist juba mõnda aega, 1990. aasta suvest saati. Tsipa hiljem, Usuteaduse Instituudi tudengina pakkus mittemeetriline gregoriaani laul mulle maailma, mida ei olnud võimalik enam eemale heidutada. Niivõrd lummas see muusikas toimiv vaimulik dimensioon, mis lõi Lõuna-Eestist pärit kunagise bioloogiatudengi looduslähedasele keskendumusele vertikaalse mõõtme. Usun, suur osa Vox Clamantise esimestest lauljatest tajus suuremal või vähemal määral seda, et muusika lähe ei sõltu inimese kui looja tahtest, vaid asub inimesest väljaspool. Sestap oli gregoriaani laulu ansambliga liitumine täiesti loomulik samm. Muidugi võib väita, et Vox Clamantis oli oma alguses

Koos Arvo Pärdiga. Basel 2015

26 APLAUS SÜGIS 2016

www.concert.ee

www.concert.ee

tuli Eestisse nn Pariisi gregoriaani koori stiil (tegelikult Solesmes'i benediktiini kloostri gregoriaani uuringutele toetuv stilistika), sest oli ju isand Tulve ka selle koori dirigent. Ei ole saladus, et hulk Voxi algkoosseisu lauljaid osales ka mitmel PGK kontsertturneel ning plaadisalvestusel, saades suure osa oma gregoriaani laulu stilistikast ja vundamendist nimelt sellelt kollektiivilt. Just nende tegemiste juures võis välismaal esimest korda täheldada ka uue, Eestis sündinud ansambli nime.

Sarnlevalt Pariisi koorile moodustasid Vox Clamantise algse koosseisu mitte varajase muusika spetsid – kuigi oli ka neid –, vaid pigem inimesed-mõttekaaslased, kel muusikaline haridus või kogemus. Kes kuulasid gregoriaani laule oma magnetofonidest ööd ja päevad läbi. Ja ei väsinud!

Ei väsinud sellepärast, et huviga gregoriaani laulu vastu kaasus alati püüe tajuda seda saatvat ning Õhtumaade muusikat ülesehitavat vaimsust. See ongi sisuliselt Vox Clamantise seljakeelik. See on jäänud Vox Clamantisega tänapäevani. Kui seda enam ei ole, siis ilmselt ei ole enam ka Voxi sellisena, nagu teda teatakse praegu.

Muusikalise tunnetuse kobarõis nn alternatiivsel rajal astuja. Kusjuures ses ei ole mingit kohta olmal, et koori asutajat ning kunstilist juhti Jaan-Eik Tulvet teati aktiivse punkari ja alternatiivikuna. Alternatiivsuseks loen pigem seda, et kui ansambel Hortus Musicus – mis kasutas oma kontserdiprogrammides samuti gregoriaani laulu – oli Eestis teada koosseis, siis Vox Clamantis sai tähelepanu ning praeguse tuntuse enamjaolt välismaal. Gregoriaani laul on olnud Eestis, pidades silmas kultuurilist tausta, ikkagi liiga alternatiivne. See, mis on loomulik Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias või Madalmaades, on siinsel Maarjamaal olnud pikka aega “Viimse reliikvia” kütkeis. Aga usun, mitte enam kauaks.

Solesmes’i vundament

Ansambel Vox Clamantis ei sündinud tühjalt pinnaselt. Sellele eelnes paljude, ansambli moodustanud lauljate teadlik ja tõsine töö gregoriaani lauluga helilooja Toivo Tulevi juhendamisel. Too 1990. aastate alguse schola jõudis anda ka mõned uhkemad kontserdid. Jaan-Eik Tulve saabumisega Pariisist 1996. aastal

Pangem siinjuures tähele üht asjaolu.

Seda, et Vox Clamantise koosseis on ikka olnud semistabiilne. Mehed on algsest koosseisust alates küll vahetunud, ent samas mitte välkkiires tempos. Enamusel lauljaist on ansamblis olnud pikem periood, mille jooksul nende hääled on sulandunud ühtsesse vokaalipaletti.

Siinkirjutajagi näiteks oli ansamblist oma kolm aastat eemal, elas hoopis Setomaa suulise pärimuse muusikas ja ei saanud Tallinnas proovides käia. Just 21. sajandi esimese kümnendi lõpus, teise alguses toimus Vox Clamantise transformatsioon gregoriaani ansamblist kammerkoosseisuks. Üksnes gregoriaani laulu ja varajast mitmehäälsust laulvast ning algselt ainult meestest koosnevast ansamblist on tänaseks saanud, küll mehise dominandiga, aga siiski segakoosseis. Meestest ja pea et solistivõimetega supernaistest ansambel, mis püüab endist viisi siduda gregoriaani laulu igavikulist loogikat kaasaegse muusika võimalustega. Muusikaga, milles on näiteks Arvo Pärdi vaikus, teiste kaasaegsete heliloojate minimalism, atonaalsus, romantism või neorenessanss. Niisiis on gregoriaani laul püsivalt ja selgelt Vox Clamantise muusikamaterjali ning SÜGIS 2016 APLAUS

27

juubel

juubel

Tokyo 2015

interpretatsiooni allikaks. Nimetasin, et Vox Clamantis on alati olnud avatud meelega mõttekaaslaste või samatajujate ansambel. Sestap on ansambliga koostööd tegevad heliloojad enamasti need, kes mõtlevad ja hingavad samas vaimsuses.

Vox Clamantise suur eesõigus on olnud teha tihedat koostööd helilooja Arvo Pärdiga. Miks? Usun, et Arvol on olnud soov kasutada kammerkoorist väiksemat ansamblit, mis on pikalt kokku laulnud ja tabab seetõttu õrnu nüansse. Ja veel, Vox Clamantis laulab üksnes vaimulikku repertuaari. Minu jaoks on kummaline, et Vox Clamantise nüansitaju jätkuvalt toimib, ehkki liikmed vahetuvad.

Kui ansamblil tuleb tegeleda täiesti uue materjali ning muusikalise maailmaga, siis puhkeb õide muusikalise tunnetuse kobarõis. See võib tähendada kogemuste – nooremate ja vanemate lauljate muusikaliste ilmanägemuste põrkumisi.

Või siis jookseb rada muusikakeskkooli ja muude muusikakoolide taseme vahel.

Või on probleemiks orientaalsete laadide ebaklapp igapäevase lääneliku muusikategemise rutiini ja loogikaga. Kõike juhtub.

Aga kindlasti ei ole Vox Clamantise stiil – olgugi professionaalne koosseis – tegeleda ettelaulmise, läbikuulamise, luukerede otsimise, musikaalsuse mõõtmise või muu taolisega. Suur osa laulja võimekusest ilmneb ju kähku. Päälegi on

28 APLAUS SÜGIS 2016

Vox Clamantise ühtsama lähenemisviisi hingav sõpruskond ikka avar ning andestav. Ühed on sivad noodilugejad, teised tunnevad vokaaltehnika kõrgpilotaaži; kolmandad on jällegi sättungimeistrid; neljandail on hoopis muud kvaliteedid.

Laulmissport mentaliteedina ei ole Vox Clamantisele omane. Õnneks!

Watou majakas

Ah jaa, aga ikkagi need lõhnad ... Pärast seda, kui Vox Clamantise muusikaline lähenemisviis sai maailmas tuntumaks, hõlmas meid arusaadavalt esmalt frankofoonne ilm. Prantsusmaa uhkemaid ja sisukamaid festivalimeistreid on muidugi isand Rene Martin. Mees, kes lisaks Prantsuse võimsamale, Nantes'is toimuvale La Folle Journee klassikalise muusika festivalile on viinud selle osafestivalid ka Poolasse ja Jaapanisse ning asutanud Provence'is Roque d'Antheroni klaverifestivali. Kirjutades seda kaemust, on augusti lõpp ja säält just saabusime. Et mõista, miks me mõtleme Renega ühes ruumis, tuleb märkida, et lisaks festivalidele aitab see metseen oma kulude ja kirjadega ehitada üles kloostrit ...

Nimetet muusikasündmused on Vox Clamantise aastases tegevuses kindlad majakad. Ja muidugi meie allikas – Flandrias üle kolme aasta toimuv Watou gregoriaanifestival. Sääl aastate vältel toi-

munud juhtumistest tavatseme ikka jututada Voxi traditsiooniliseks kujunenud ühe või teise kontsertturnee lõpuõhtul hüva veini, mekkiva ampsu ja rohke huumori saatel. Watou festival on mitmele Voxi lauljale olnud kui aja möödumise peegel, sest noortest meestest, kes 1997. aastal alustasid festivalil käimist, on saanud isad, ja nende võsud, kes laulavad Püha Miikaeli poistekooris, on juba kahel viimasel festivalil samuti osalenud.

Kõigele sellele lisaks tegutseb Vox Eestis ühtede või teiste projektidega nii Eesti heliloojate, esmalt Arvo Pärdi, ja siis ka Helena Tulve, Tõnis Kaumanni, Galina Grigorjeva või Toivo Tulevi teostega.

Põnevamaid kaasaja välismaa heliloojaid, kellega juba oleme teinud koostööd ja jätkame on David Lang. Ning veel üks tahk Vox Clamantise tegevuses: õrnad sammud elava suulise pärimuse muusika maastikul.

Et gregoriaani laul on suulise pärimuse muusika, siis on meile olnud oluline tajuda eri kultuuride muusikalise mõtlemise voolamist samadel vetel. Oleme laulnud araabia, sefardi juudi, gruusia, vanavene znamennõi ja eesti rahvaviise. Ka Vox Clamantise sünnipäeval tuleb meiega taas koos musitseerima sefardi muusika õpetaja ning oudivirtuoos Yair Dalal Iisraelist.

Meie viimane kontsert tema ja ta fantastilise ansambliga oli mõned aastad tagasi Jeruusalemmas. Jah, need lõhnad ... www.concert.ee

eestikontsert.ee

KONTSERDID TALLINNAS

Meie koostööpartnereid hooajal 2016/2017: EV Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Filharmoonia, Tallinna Kammerorkester, Teater Vanemuine, Rahvusooper Estonia, SA Tartu Pauluse Kirik, Tartu linnavalitsus, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kooriühing, EELK Tallinna Jaani kogudus, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Liit, Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing, festival IDeeJazz, festival ”Fiesta de la Guitarra”, Vox Clamantis, Kultuurikatel, Okupatsioonide muuseum

L 10. september kell 18 Kadrioru loss “Vaga ja vallatu” Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kaastegev Kiili vanamuusikaansambel T 13. september kell 19 Estonia kontserdisaal Peeter Laul (klaver) Marc Coppey (tšello, Prantsusmaa) Kavas: Beethoveni tšellosonaadid Prantsuse tšellisti Marc Coppey´d peetakse üheks maailma juhtivatest tšellistidest. Noore muusiku annet märkas Yehudi Menuhin, kes kutsus ta endale ansamblipartneriks Tšaikovski trio esitustele Moskvas ja Pariisis.

Coppey rahvusvaheline soolokarjäär sai hoo sisse esinemisega Eviani festivalil (1998).

L 17. september kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari “Lõunamuusika” ”Väike pidulik missa” Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Henriette Bonde-Hansen (sopran, Taani), Jovita Vaškevičiūtė (metsosopran, Leedu RO),

Sarja alustab YXUS Ensemble, kellelt publik ootab alati midagi uut, intrigeerivat ja erakordset, kus lisaks suurepärasele muusikalisele kvaliteedile on oodata midagi enamat.

Lisaks Šostakovitši viimasele kvartetile tuleb ettekandele ka helilooja viimane sümfoonia, mille kammerversiooni kuuleme Eestis esmakordselt.

T 20. september kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari ”Eliitkontserdid. Mozart” Kristi Kapten (klaver) Kavas: Mozart, Prokofjev, Rahmaninov, Schubert

Dmitri Šostakovitš

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Kristi Kapten on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe; magistrikraadi omandas ta Šotimaa Kuninglikus Konservatooriumis Glasgow’s. Alates 2013. aastast õpib Kapten Eesti Muusika- ja

Seung Jin Choi (tenor, Korea), Jevgenij Rossini salaarmastuse, Johann Sebastian Chrebtov (bariton, Leedu RO) Bachi muusikast inspireeritud kõrgbaroki Dirigent Paul Mägi laadset stiili.

Kavas: Gioachino Rossini. ”Väike pidulik missa” Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt

Gioachino Rossini kirjutas “Väikese piduliku missa” elu lõpul, 1863. aastal.

See oli mõeldud kaheteistkümnele lauljale, klaverile ja harmooniumile salonglikuks ettekandmiseks krahvinna de Pillet-Willi kodukabelis. Kuna teos sai hea vastuvõtu osaliseks ja helilooja aimas, et seda tahetakse tulevikus esitada ka orkestriga, tegi ta vahetult enne surma igaks juhuks ka orkestriversiooni. Rossini suhtus helitöösse ilmse huumoriga ja nimetas seda oma “vanaduspattude lunastuseks”.

Missa helikeelt kuulates saab hõlpsalt aru, mida juba üle 30 aasta varem ooperite loomise lõpetanud helilooja “vanaduspattude” all silmas pidas.

Kanoonilisele missatekstile kirjutatud teose säravad soolonumbrid on parimas bel canto ooperi vaimus, milles liituvad meloodia ilu ja rütmi rühikus.

Polüfoonilistes koorilõikudes on kuulda Teatriakadeemia doktorantuuris prof Peep Lassmanni juhendamisel. Kristi on andnud soolokontserte Eestis, Suurbritannias, Soomes, Rootsis, Leedus ja Hiinas. 2011. aastal võitis Kapten esikoha Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil ning pälvis Lilian Semperi fondi stipendiumi.

K 21. september kell 19 Tallinna Toomkirik Regeri nädal Tallinna Toomkirikus Lõppkontsert Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Reger. Kümme laulu op. 83 K 21. september kell 19 Estonia kontserdisaal “Black Cello Sabbath” Tšellotrio Melo-M (Läti) Karlis Auzans, Miķelis Dobičins, Janis Pauls Tšellokvartett C-JAM Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Margus Uus, Tõnu Jõesaar Kavas igihaljas popi- ja rokiklassika

P 18. september kell 17 Kultuurikatel Kontserdisari “Pihtimused. Šostakovitš” YXUS Ensemble Harry Traksmann (viiul), Juta ÕunapuuMocanita (viiul), Kaija Lukas (vioola), Leho Karin (tšello), Marrit GerretzTraksmann (klaver) Kaastegevad Madis Metsamart, Vambola Krigul, Petri Piiparinen (löökpillid) Sissejuhatus Mihhail Lotman Kavas: Šostakovitš. Keelpillikvartett nr 15 esmoll, op.144 Šostakovitš. Sümfoonia nr 15 kammerversioon

Uus kontserdisari “Pihtimused. Šostakovitš” toob mitme kontserdihooaja jooksul kuulajani maailma muusikaajaloo ühe erakordsema tsükli, muusikalise testamendi – Dmitri Šostakovitši viisteist keelpillikvartetti.

Tšellokvartett C-JAM ja tšellotrio Melo-M on kaks unikaalset kooslust, kes vallutavad maailma sarnastel radadel. Mõlemas mängivad end klassikalises muusikas tipptasemel teostanud tšellistid, kes esinevad ka klassikasolistidena ning sümfooniaorkestrites.

Nendes ansamblites avardavad nad oma loomingu piire rokk-, džäss- ja popmuusikasse, filmimuusika ja etnoni, ja on purustanud ettekujutuse tšellost kui malbe kõlaga klassikalisest instrumendist. Mõlemad on ülipopulaarsed oma kodumaal, esinevad ka arvukatel kontserdireisidel Euroopas ja kaugemal.

Kahe ainulaadse ansambli ühisesinemisest sünnib kindlasti unikaalne kontsert.

London Royal Philarmonic

P 25. september kell 17 Kadrioru loss Kontserdisari ”Helisevad šedöövrid Kadriorus” Konstantin Aleksejevitš Korovin.

“Pariis õhtul”.

Kunstiajaloolase sissejuhatus: TiinaMall Kreem Ansambel SaxEst Ivo Lille (sopransaksofon), Rene Laur (altsaksofon), Lauri Sepp (tenorsaksofon), Sulev Sommer (baritonsaksofon) Kavas: Pascal, Debussy, Jeanjean, Dubois

Claude Debussy, Paul Jeanjean, Pierre Max Dubois.

Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Londoni Kuninglikud Filharmoonikud külastavad Eestit esimest korda.

Dirigeerib orkestri peadirigent ja kunstiline juht Charles Dutoit, üks kaasaja suurtest dirigentidest. RPO tegutseb Londonis Cadogan Hallis, annab ülipopulaarseid kontserte kuulsas Royal Albert Hallis, Royal Festival Hallis ning paljudes prestiižsetes saalides üle maailma. Sel aastal tähistab Londoni RPO oma 70 aasta juubelit.

Esimene rännak pildi ja muusika vahendusel viib publiku 20. sajandi algusaastate Pariisi. Belglase Adolphe Saxi poolt sõjaväeorkestrite jaoks loodud saksofon oli Euroopas juba laialdaselt tuntud, kuid džässmuusika ja saksofoni teineteiseleidmiseni jäi siiski veel aastaid. Saksofonikvartett SaxEst on valinud 20. sajandi alguse Pariisist pärit nn klassikalise saksofonikvarteti repertuaari: Claude Pascal,

Kaspars Putniņš

T 4. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari ”Peadirigendid” ”Päikeselaulud” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Leho Karin (tšello) Dirigent Kaspars Putniņš (Läti) Kavas: Sofia Gubaidulina. „Canticle of the Sun“ Galina Grigorjeva. Uus teos (esiettekanne) Frank Martin. Missa topeltkoorile Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga

”Peadirigentide” sarja alustab koori praegune peadirigent Kaspars Putninš.

Putninš kuulub kindlalt kõige tunnustatumate meie aja kooridirigentide hulka rahvusvahelisel kontserdiareenil. Ta juhatab regulaarselt Euroopa tippkoore, on lisaks EFK peadirigendi positsioonile ka Tenso Euroopa Kammerkoori ning Läti Raadio koori koosseisuline dirigent.

Putninši kavas on Galina Grigorjeva uus helitöö ümbritsetud kahest Ellen Nisbeth

Ellen Nisbeth (vioola, Rootsi) Dirigent Paul Mägi Kavas: Beethoven. Avamäng balletile „Prometheus“ Grieg. Süit nr 1 muusikast Ibseni näidendile “Peer Gynt” Bruch. Romanss Paganini/Primrose. „La campanella“ Stenhammar. Serenaad, op. 31

Uppsala kammerorkestrit peetakse üheks mainekamaks arvukate Rootsi kammerorkestrite seas. Paul Mägi on orkestri loominguline juht olnud alates 2004. aastast. Uppsala kammerorkester on tuntud paindliku musitseerimise ja mitmekülgse stiilitunnetuse poolest, mis võimaldab mängida repertuaari barokist nüüdismuusikani. Eriliselt on kriitikute poolt esile tõstetud orkestri Viini klassika esitusi ja salvestusi plaadifirmale Naxos. Lisaks Beethovenile kõlab seekordse kontserdi kavas Rootsi rahvusromantilise helilooja Stenhammari Serenaad, tugevate kõlavärvidega ainulaadne põhjamaa

suurejoonelisest kooriteosest. Sofia Gubaidulina on loonud Assisi Franciscuse ”Päikeselaulu” tekstile majesteetliku, kirgliku kõiksuse-ülistuse, mille tšellosoolopartii esitab särav nüüdismuusika interpreet Leho Karin. Frank Martini 1922. aastal valminud Missat topeltkoorile peetakse üheks kõige mõjusamaks meie aja missamuusikaks.

K 5. oktoober kell 19 Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak “Belle Époque” Prantsuse džässivirtuoosid Vincent Peirani (akordion), Émile Parisien (sopransaksofon)

Kaks viimaste aastate kuumemat džässmuusikut Prantsusmaal, kumbki parim oma pillil. Saksa muusikatööstuse ECHO 2015. aasta preemiate jagamisel pälvis duo Peirani-Parisien Aasta ansambli auhinna. ECHO auhindade komitee tunnistas ühtlasi Vincent Peirani Aasta instrumentalistiks.

Möödus paar nädalat, ja Peirani kuulutati Prantsuse tähtsaimal muusika. Rahvusvaheliste konkursside laureaat Ellen Nisbeth annab meile võimaluse haruldaseks hetkeks, mil vioola soolopillina orkestri ees kõlab.

P 9. oktoober kell 17 Kadrioru loss Kontserdisari ”Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kunstiteos: Salomon Corrodi.

“Itaalia maastik” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste “Mandoliini ja lauluga läbi Sitsiilia” Ansambel „Beati Mandolini“ Anto Õnnis (laul, löökpillid), Ants Õnnis (mandoliin, suupill, viiul), Joosep Sang (mandoliin), Are Jaama (kitarr), Teet Veskus (kitarr), Endel Valkenklau (bassmandoliin) Kavas: Sitsiilia rahvaviisid Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Hortus Musicuse laulja tenor Anto Õnnis ning tema isa, mandoliinimängija Ants Õnnis (tavaelus ERSO kontrabassimängija) võtavad ette tundelise teekonna läbi Sitsiilia. Lustaka

Kärt Ruubel, Triin Ruubel

T 27. september kell 19 Estonia kontserdisaal Hooaja suur avakontsert Royal Philharmonic Orchestra (London) Kunstiline juht ja peadirigent Charles Dutoit Kavas: Mendelssohn. Avamäng "Hebriidid ("Fingali koobas") op. 26 Mozart. Sümfoonia nr 39 Es-duur K 543 Brahms. Sümfoonia nr 1 c-moll op. 68

L 15. oktoober kell 16 Väravatorn Suur Muusikaakadeemia Andres Mustonen (viiul) Taavo Remmel (kontrabass) Ivo Sillamaa (klavessiin)

džässiauhindade tseremoonial "Victoires du Jazz 2015" Aasta muusikuks. Peirani on olnud Prantsuse aasta džässmuusik ka varem, 2013. aastal ajakirja French Jazz Magazine hinnangul. Mõlemad duo liikmed on võitnud kõrgelt hinnatud Django Reinhardti preemia, mida annab välja Académie du Jazz.

Süddeutsche Zeitung Peiranist: “Mida see Nice’is sündinud pariislane võlub välja akordionist, midagi sellist pole te kuulnud kunagi varem. Võib olla kindel, et siin mängib tulevane legend.”

Koostöös kontserdiagentuuriga Vapaat äänet L 8. oktoober kell 16 Väravatorn 5777 aastat maailma loomisest Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen L 8. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari “Kuldne klassika.

Beethoven” Uppsala Kammerorkester

seltskonna esituses kõlavad kaunid itaaliakeelsed rahvalaulud, särtsakad tarantellad, tantsulood nagu ciuri ciuri – laulud, mis on tänaseni Sitsiilias populaarsed.

R 14. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari “Autoriportreed“ Sofia Gubaidulina 85 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor Kammerkoor Voces Musicales Geir Draugsvoll (bajaan, Norra) Aile Asszonyi (sopran), Mati Turi (tenor), Atlan Karp (bariton), Uku Joller (bass) Dirigent Andres Mustonen Kavas: Mahler. Adagio Sümfooniast nr 10 Gubaidulina. “Fachwerk”, kontsert bajaanile ja orkestrile Gubaidulina. Oratoorium “Armastusest ja vihast” sopranile, tenorile, baritonile, bassile, segakoorile ja orkestrile (maailma esiesiettekanne) Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

Sel sügisel tähistab muusikamaailm tänapäeva ühe olulisema helilooja Sofia Gubaidulina 85. sünnipäeva.

Sofia Gubaidulina on tatari päritolu, õigeuskliku maailmavaatega helilooja, kes on õppinud Kaasanis ja Moskvas ning elas ja tegutses 1992. aastani Moskvas; sealt alates elab Gubaidulina Saksamaal. Tema muusikalised kujundid kannavad endas müstikat, metafüüsikat ja religioosset spirituaalsust; helilooja muusikaline fantaasia tegeleb tihti apokalüpsise ja viimse kohtupäeva temaatikaga.

Liisi Koikson Helin-Mari Arder

P 16. oktoober kell 17 Estonia kontserdisaal “Unenäovalgus” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: R. Strauss, Reger, saksa hilisromantiline muusika T 18. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari ”Eliitkontserdid. Mozart” Triin Ruubel (viiul), Kärt Ruubel (klaver) Kavas: Mozart, Fauré, Ravel, Franck Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Kaksikõed Triin ja Kärt Ruubel elavad mõlemad vilgast muusikuelu. 2011. aastal asutasid nad ansambli Neophon, millega on kaasnenud koostöö selliste tippheliloojatega nagu Wolfgang Rihm, Peter Ruzicka ja Jörg Widmann. Lisaks on Triin alates 2015. aastast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister.

Kärt on ühtviisi nõutud nii solisti kui kammermuusikuna, ja on esinenud paljudel mainekatel festivalidel.

K 19. oktoober kell 19 Kumu kunstimuuseum Kontserdisari “Kumu galeriides” Rahvusvahelise nüüdismuusika festivali AFEKT solistid Agata Zubel (vokaal, heliobjektid, Poola), Monika Mattiesen (flööt, heliobjektid), Helena Tulve (heliobjektid), Külli Kudu (akordion) Kavas: Furrer, Zubel, Andersen, Tulve, Haas Esiettekandel Lauri Jõelehti ja Monika Mattieseni uued teosed

L 22. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal “Porgy & Bess in Jazz” Nils Landgren (vokaal, tromboon; Rootsi) Liisi Koikson (vokaal) Kaastegev ansambel: Siim Aimla, Raivo Tafenau (saksofonid), Joel Remmel (klahvpillid), Mihkel Mälgand (basskitarr ja kontrabass), Petteri Hasa (trummid), Ricardo Padilla (löökpillid) Seaded: Siim Aimla ja Raivo Tafenau

Koostöös festivaliga AFEKT

George Gershwini ooper „Porgy ja Bess“ on maailma ooperilavasid vallutanud juba enam kui 80 aastat.

Teose muusikanumbrid on andnud tõlgendamisainet ka arvukatele jazzmuusikutele. Duo Nils Landgren (Rootsi) / Liisi Koikson poolt esitatav saab olema põnevalt omapärane.

Nils Landgren on rootsi džässmuusika suurkuju, kes oma virtuoosse tromboonimängu ning sugestiivse laulumaneeriga võitnud südameid nii kodumaal kui kogu Euroopas. Noorele lauljale omaselt on Liisi Koikson kätt

Harvaesinev võimalus kuulata kunstidest küllastatud keskkonnas nüüdismuusika interpreetide rahvusvahelist kooslust.

Lühikese ajaga Euroopa üheks silmapaistvamaks heliloojaks/ interpreediks tõusnud Agata Zubel võitis 2013. aastal rahvusvahelise heliloojate rostrumi kammerooperiga ”Not I”, milles ta ise pearolli laulis (esitas 2015. aastal ka Tallinnas). Ajakiri New Yorker valis teose aasta 10 tähtsaima esitusesalvestuse hulka kogu maailmast.

muusikuid kümnest riigist, selle esitustele on tunnuslik väga kõrge mängukvaliteet.

T 25. oktoober kell 19 Okupatsioonide muuseum Kontserdisari ”Muusika ja aja lood” Helin-Mari Arder (vokaal), Teet Raik (kitarr, trompet), Ara Yaralyan (kontrabass) Kontserdi algul vestlevad Hasso Krull ja Joonas Hellerma Kavas: Helin-Mari Arderi laulud Eesti poeetide tekstidele

Kriitikud on nimetanud Helin-Mari Arderit eesti jazzilavade päikesekiireks, kes võlub laval musikaalse siiruse ning vahetu suhtlemisega. Talle on lähedane nii emakeelne muusika, nõtked portugalikeelsed bossad ja sambad kui ka võluvad prantsuse šansoonid. Seekord esineb ta oma trio põhikoosseisuga, kõlavad laulud Eesti luuletajate tekstidele.

Koostöös Okupatsioonide muuseumiga

L 29. oktoober kell 16 Väravatorn „La-la-hö-hö“ Ansambel Hortus Musicus Kusntiline juht Andres Mustonen Kavas: 14. - 16. sajandi polüfooniline muusika Machaut, Dufay, Binchois, Senfl, Isaac P 30. oktoober kell 18 Niguliste Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Kavas: Tõnu Kõrvits. Stabat Mater. Eesti esiettekanne.

Tõnu Kõrvits. "Linnuteelaev". Tekst Doris Kareva. Maailmaesiettekanne

“Kerge on laev, mis kannab läbi unelaguunide su mõtet ja meeleheidet, mis maailma ära ei mahu.

Linnutee.

Laev.”

Need on Doris Kareva sõnad helilooja Tõnu Kõrvitsa uues teoses “Linnuteelaev”, mille

K 19. oktoober kell 15 Estonia kontserdisaal Kontserdisari ”Lõunamuusika” Telekonkursi „Klassikatähed 2016“ finalistide kontsert Merike Heidelberg (vioola), Sten Heinoja (klaver), Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Mikk Langeproon (akordion), Jaan Mesi (trompet), Jakob Peäske (fagott) ja Kristiina Rokashevich (klaver)

Lavale astuvad kolmanda telekonkursi ”Klassikatäht 2016” kaheksa säravat finalisti. Kaheksa staari, kellelt tänaval autogramme küsitakse. Konkurss ja telesaade on selleks korraks lõppenud, võitja selgunud. Võistlusmoment ja närvipinge jäävad poole aasta tagusesse aega, laval on puhas nooruslik musitseerimisrõõm. ”Klassikatähed” on ETV, Klassikaraadio ja Eesti Kontserdi koostöös valminud ülimenukas telekonkurss, mis 2016. aastal toimus juba kolmandat korda.

proovinud pea kõigis žanrites ja teinud seda üliedukalt.

P 23. oktoober kell 19 RO Estonia kammersaal Ansambel Klangforum Wien (Austria) Dirigent Clark Rundell Monika Mattiesen (flööt), Florian Zwissler (EMS süntesaator VCS 3) Kavas: Oxana Omelchuk. Uus teos flöödile, süntesaatorile, ansamblile ja videole (esiettekanne) Tatjana Kozlova-Johannes. ”Lagunemisahel” Beat Furrer. Klarnetikvintett Koostöös rahvusvahelise nüüdismuusika festivaliga AFEKT

Klangforum Wien on Euroopa silmapaistvamaid uue muusika ansambleid. Eestis esinetakse esmakordselt. Ansambli asutas helilooja ja dirigent Beat Furrer 1985. aastal. Tegevuse kolm aastakümmet mahutavad lugematuid kontserte ja sündmusi, ligi 500 teose esiettekanded ja üle 70 heliplaadi. Koosluses osaleb kammerkoor Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärav toovad maailmaesiettekandele. Läbi nende sõnade ja muusika kumab killuke eestlaste loomusest – oleme me ju alati vaadanud üles taevasse, kus meie unistuste ja soovide täitjana kõrgub Linnutee. Ka meri ja laev olnud meie jaoks vabaduse ja igatsuse sümbolid ja unistuste kandjad.

TALLINNA KLAVERIFESTIVAL 4. – 12. november Kunstiline juht Lauri Väinmaa

Kalle Randalu

Tallinna Klaverifestival tähistab oma esimest suurt juubelit. Põhjamaade suurim klaverifestival on Eesti muusikaelu oluline, lahutamatu osa.

Festivalide kokku 115 kontserdil on esinenud korüfeed Nelson Freire, Stephen Kovacevich, Pascal Rogé, Eliso Virsaladze, Cyprien Katsaris, kaasaja tipp-pianistid Marc-André Hamelin, Pierre-Laurent Aimard, Stephen Hough, Nikolai Luganski, Arcadi Volodos ja noorema põlvkonna esindajad Piotr Anderszewski ja Benjamin Grosvenor.

R 4. november kell 18 Estonia kontserdisaali fuajee Tallinna Klaverifestival Näitus „Klaveri ajalugu“, koostaja Virge Joamets Näitus „Rariteetne klaver Eestis“, koostaja Alo Põldmäe R 4. november kell 19 Estonia kontserdisaal Tallinna Klaverifestival Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Nelson Goerner

Täna siirdub festival Tallinna vanalinna.

Raekojas esitavad Imbi Tarum ja Julia Agejeva Hess barokkmuusikat klavessiinil ja positiivorelil, Mustpeade majas aga džässi meie noored säravad pianistid Holger Marjamaa ja JoelRasmus Remmel.

Wigmore Hall’i hooajas neli erinevat soolokava sarjas “Artisti portree”. Väga hästi on vastu võetud ta plaadistused, sh Beethoveni suurejooneline “Hammerklavier-sonaat”, mida nüüd kuuleb ka Tallinna Klaverifestivali publik.

P 6. november kell 19 Estonia kontserdisaal Tallinna Klaverifestival Nelson Goerner (Argentiina) Kavas: Bach, Beethoven, Chopin

P 6. november kell 17 Kultuurikatel Kontserdisari “Pihtimused. Šostakovitš” Tallinna Keelpillikvartett Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello) Sissejuhatus Šostakovitšist ja tema ajastust Kavas: Šostakovitš, Penderecki, Pärt, Vihmand

“Goerneri mängu intelligents, tuline vaim ja vitaalsus on kuulajale puhas nauding.” (BBC Music Magazine). 1969. aastal sündinud Argentiina pianist Nelson Goerner, Tallinna Klaverifestivali üks peakülalisi, on oma põlvkonna tunnustatumaid klaverikunstnikke rahvusvahelisel areenil. Ta esineb pidevalt kõige nimekamate sümfooniaorkestritega, festivalidel nagu Salzburgi festival, La Roque d'Anthéron, BBC Proms, Edinburghi ja Schleswig-Holsteini festivalid. Hiljuti esitas ta üliväärika E 7. november kell 19 Estonia kontserdisaal Tallinna Klaverifestival Hando Nahkur (klaver) Kavas: Bach/Busoni, Liszt, Schumann, Adams, Tüür

Mihhail Pletnjov

"Nahkuri esitus oli vaimustav . . . sellel on õiguspärane koht isegi legendaarsete Wilhelm Kempffi või Martha Argerichi kõrval!”(Piano News, Saksamaa). Hando Nahkuri mängu iseloomustab mastaapsus, särav virtuoossus, suurepärane stiilitunne ja mitmekülgsus. Hando Nahkur (s 1982) on edukalt osalenud mitmesugustel rahvusvahelistel konkurssidel Eestis, Soomes, Rootsis, Hollandis (sh Amsterdami Concertgebouw’s), Venemaal, Kreekas, Šveitsis, Itaalias, Iisraelis, Mehhikos, Kanadas ja USA-s (sh Carnegie Hallis).

T 8. november kell 19 Estonia kontserdisaal Tallinna Klaverifestival Klaveriduo Sivan Silver - Gil Garburg (Iisrael)

Toomas Velmet on nimetanud 1984. aastal asutatud Tallinna Keelpillikvartetti „müüriladujaks meie kvartetikultuuris“. 2003. aastal pälvis ansambel Heino Elleri nimelise muusikapreemia. Kontserdisari “Pihtimused. Šostakovitš” toob mitme kontserdihooaja jooksul Kavas: Liszt. Sonaat h-moll (Saint-Saënsi seade) Beethoven. Suur fuuga op. 134 Bernstein. Sümfoonilised tantsud muusikalist “West Side Story”

Klaveriduo Sivan Silver - Gil Garburg hämmastab oma esituse ülikõrge kultuuri, kooshingamise ja -tunnetamisega ja suure mängurõõmuga. Nende seekordne kava on intrigeeriv: kõik kolm teost on loodud erinevatele koosseisudele: sooloklaverile, keelpillikvartetile ja sümfooniaorkestrile. Tõotab tulla põnev õhtu!

K 9. november kell 16 Estonia kontserdisaal Tallinna Klaverifestival Dmitri Šostakovitš 110, Sergei Prokofjev 125 Noorte pianistide gala

Uue põlvkonna andekaimad noored klaverikunstninkud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolist, Tallinna

Dirigent Neeme Järvi Kalle Randalu (klaver) Kavas: Weber. Juubeliavamäng op. 59 Beethoven. Fantaasia c-moll op. 80 Brahms. Klaverikontsert nr 2 B-duur op. 83

X Tallinna Klaverifestivali avakontserdil esineb ERSO oma legendaarse peadirigendi Neeme Järvi juhatusel.

Solistina tähistab oma 60. juubelit armastatud eesti pianist Kalle Randalu.

L 5. november kell 16 Tallinna raekoda Tallinna Klaverifestival Imbi Tarum (klavessiin, positiivorel) Julia Agejeva Hess (klavessiin) Kavas: barokkmuusika L 5. november kell 19 Tallinna Filharmoonia Valge saal / Mustpeade maja Tallina Klaverifestival Džässiõhtu Holger Marjamaa - Joel-Rasmus Remmel

Angela Hewitt

kuulajani maailma muusikaajaloo ühe erakordsema tsükli, Dmitri Šostakovitši kõik keelpillikvartetid.

E 7. november kell 15 Estonia kontserdisaal Kontserdisari ”Lõunamuusika” ”Tervitused Viinist” Florian Krumpöck (klaver, Austria) Kavas: Mozart, Schubert, J. Strauss (noorem), Grünfeld

Võrdselt solisti ja dirigendina üles astuva Florian Krumpöcki mängu iseloomustab harukordne viinilik võlu.

Kergus, elegants, elurõõm – kõik see, mida seostame Viiniga. Samas on ta erandlik nähtus rahvusvahelises orkestrielus. 2011. aastal nimetati ta üle aegade noorimaks muusikadirektoriks Saksamaal - Rostocki ooperiteatris. Ta gastroleerib pidevalt Viini, Salzburgi, Müncheni, Zürichi, Moskva, aga ka Iisraeli, USA, Hiina ja Lõuna-Korea lavadel. Tema kunstnikuhaaret tunnustavad Daniel Barenboim, Rudolf Buchbinder, Elisabeth Leonskaja jpt.

firma valis Pletnjovi plaadisarja 20. sajandi suurimatest pianistidest.

Eesti Klaveriorkester on järjest rohkem rahvusvahelist tuntust koguv unikaalne ansambel kaheksast pianistist, kes mängivad neljal klaveril. Viimastel aastatel on esinetud Londonis ja Shanghais, ees ootavad New York ning teised välisturneed. Sel kontserdil kõlab märkimisväärne osa muusikast esiettekandes – tõeline maiuspala publikule! Kontserdi finaaliks on Mussorgski tähtteos „Pildid näituselt“, millele on uue kuue andnud Rein Rannap. Kontserdi videokujunduse loob Raoul Kurvitz.

on eestlasi rõõmustanud juba aastaid.

Oma partneri Sten Lassmanniga on ta kuulajateni toonud nii kava Georg Otsa lauludega kui kavad vene muusikast.

Donetski Muusikaakadeemias džässsaksofoni eriala lõpetanud laulja töötab täna Rahvusooper Estonia solistina.

Balakin on Eesti teatri aastaauhinna laureaat 2013.

P 13. november kell 17 Kadrioru loss Kontserdisari ”Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kunstiteos: Emmanuil Bernstein.

“Gorki tänav” Pavlo Balakin (bass, RO Estonia), Sten Lassmann (klaver) Kavas: Sviridov, Šostakovitš Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Pavlo Balakini kaunikõlaline bass ning sügavalt emotsionaalne esitus

Pavlo Balakin

T 22. november kell 19 Tallinna Filharmoonia Valge saal / Mustpeade maja Pavel Steidl (kitarr, Tšehhi) Kavas: Sor, Abril Tirado, Paganini, Legnani, Bach, Tedesco

Muusikakeskkoolist ja H. Elleri nim Tartu Muusikakoolist.

K 9. november kell 19 Estonia kontserdisaal Tallinna Klaverifestival Alexandre Brager (Venemaa) Kavas: Chopin, Brager

Koostöös festivaliga Fiesta de la Guitarra

Tänapäeval enim ülistatud ja kriitikute ning kuulajate tähelepanu võitnud Tšehhi päritolu kitarrivirtuoos Pavel Steidl alustas oma karjääri pärast Radio France’i kitarrikonkursi võitu 1982. aastal ning on tänaseks esinenud rohkem kui 40 riigis. Tema mängu iseloomustab unikaalne artistlikkus, piiritu energia, ekspressiivne esituslaad ning oskus naerda muusikas. „Iial pole publiku püsti ovatsioonid olnud nii rikkalikult välja teenitud“ (Classical Guitar)

“Provokatiivne oma ainulaadsuses, esitab Alexandre Brager palavikuliselt küsimusi. Miks seda nii mängitakse?

Kuidas on see võimalik? Vastuseid ei anta - Brager taasloob lõputult uusi küsimusi – intriigidega aja, stiili ja esitusega.”

(Alexei Lubimov) N 10. november kell 19 Nordea Kontserdimaja Tallinna Klaverifestival Mihhail Pletnjov (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Conrad van Alphen (LAV) Kavas: Mozart. Sümfoonia nr 40 g-moll K 550 Tšaikovski. Avamäng-fantaasia „Romeo ja Julia“ Rahmaninov. Klaverikontsert nr 2 op. 18

Unikaalne pianist, majesteetlik klaverikontsert, ainulaadne elamus!

Mihhail Pletnjov, X Tallinna Klaverifestivali peakülaline, esitab Rahmaninovi Teise klaverikontserdi.

Mihhail Pletnjov on ainulaadne muusik, Venemaa suurimaid pianiste, kelle mõju klaverimängule on olnud määratu.

Pärast hiilgavat võitu 21-aastasena Tšaikovski-minelisel konkursil (1978) algas Pletnjovi maailmakarjäär. Läbi aastakümnete muutus esitusstiil järjest küpsemaks, sügavamaks, lisandus Vene Rahvusliku Sümfooniaorkestri loomine ja selle peadirigendiks asumine.

Klaverimuusika austajate kurvastuseks katkestas Pletnjov 2005. aastal tegevuse pianistina, et keskenduda dirigeerimisele. Seda suurem oli rõõm, kui ta kolme aasta eest taas klaveri taha istus.

Pletnjov on küps looja, filosoof klaveri taga. Tema mäng “sünnib fantaasia tohutust virtuoossusest, mis vapustab oma iluga”, väidab The Times. Philipsi

Pavel Steidl

K 23. november kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esitleb:

R 11. november kell 19 Estonia kontserdisaal Tallinna Klaverifestival Angela Hewitt (Kanada) Kavas: Scarlatti, Mozart, Beethoven

“Muusik, kelle mängu võlujõus võib alati kindel olla. Kuulajad on transis . . . Ma ise pigem hõljusin lae all kogu kontserdi,” kirjutab Sunday Times’i kriitik Angela Hewitti klaveriõhtust Londonis.

Kanada pianisti Angela Hewitt, kelle võlujõudu mitmel korral saanud nautida ka Eesti publik, kuulub maailma tipppianistide kõige kõrgemasse ringi.

Hewittit peetakse ületamatuks Bachiinterpreediks. Sel sügisel alustab ta Bachi kogu klaveriloomingu esituste tsüklit, mis hõlmab neli hooaega ning tuleb ettekandele Londonis, New Yorgis ja Ottawas. Jätkub ta kümne aasta suurprojekt: salvestada Scarlatti

T 15. november kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari ”Eliitkontserdid. Mozart” New Theatre Ensemble Anneli Tohver (klaver), Jonathan Henderson (flööt), Nicola Bell (oboe), Soo-Young Lee (klarnet), Pan Ye (metsasarv), Tea Tuhkur (fagott) Kavas: Mozart, Milhaud, Jacob, Poulenc Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

New Theatre Ensemble’i tuumiku moodustab juba mitu aastat tegutsenud duo Jonathan Henderson – Anneli Tohver. Praegu on ansambel kasvanud kuueliikmeliseks, et esitada sellele koosseisule kirjutatud tähtteoseid.

III Tallinna Rahvusvaheline Pianistide konkurss

13.-23. novembrini 2016 toimub III Tallinna Rahvusvaheline Pianistide konkurss, kus osaleb ligi 50 noort pianisti üle maailma. Konkursi korraldajaiks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Eesti Klaveriõpetajate Ühinguga, kunstilised nõustajad on Peep Lassmann, Mati Mikalai, Lembit Orgse, Marko Martin, Sten Lassmann ja Ivari Ilja.

L 26. november kell 16 Väravatorn „Kuldne keskaeg” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen L 26. november kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari “Autoriportreed“ Sven Grünberg 60 Eesti Rahvusmeeskoor, keelpillikvartett Prezioso, kammerorkester Ott Lepland (laul), Sven Grünberg muusikainstrumendid Dirigent Mikk Üleoja

kõik 555 sonaati. Tallinna tuleb ta Scarlattit mängima otse järjekordselt salvestussessioonilt – millist kunstilist taset võime küll oodata! Kolmas salvestusprojekt, mis tal hetkel käsil, on Beethoveni kõik 32 sonaati. Neist kahte kuuleme Tallinnas. Hewittil on “võime edasi anda vaimset sügavust, jäädes vastupandamatult lummavaks” (Sunday Times). Tema mängule erakordne võlu seisneb ka soojuses, suhtluses publikuga, andumuses ja rõõmus kogu elust, mille loomulik osa on muusika!

L 12. november kell 19 Estonia kontserdisaal Tallinna Klaverifestival Klaveriorkester Piret Habak, Reet Kopvillem-Ruubel, Mati Mikalai, Johan Randvere, Kai Ratassepp, Margus Riimaa, Lauri Väinmaa, Piret Väinmaa Kavas: De Simone, ten Holt, Krigul, esiettekandel Eespere ja Reinvere uued teosed, samuti Mussorgski/ Rannap - “Pildid näituselt” L 19. november kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari “Kuldne klassika.

Beethoven” EMTA sümfooniaorkester, segakoor ja solistid Dirigent Tõnu Kaljuste Kavas: Beethoven “Leinakantaat keiser Joseph II surma puhul" “Kantaat Leopold II keisriks kuulutamise puhul” Kantaat “Ohverduslaul” op. 121b Avamäng balletile "Prometheus" op. 43

Ludwig van Beethoveni loomingus jäävad vokaalteosed võrdlemisi varju, me peaaegu ei märkagi neid, kuni imestame, kust tõusid lõpuks üheksas sümfoonia ja „Missa solemnis“. Tõnu Kaljuste toob koos muusikaakadeemia tudengitega publikuni suurejoonelised, enamasti vaid legendina tuntud „Keisrikantaadid“ 1790. aastast, Beethoveni karjääri algushetkedest.

T 22. november kell 19 Estonia kontserdisaal

Kavas: Grünberg. Uus teos meeskoorile ja orkestrile, tekst “Dhammapada" ainetel (esiettekanne), uus teos kammerorkestrile (esiettekanne), teosed kammerkoosseisudele, filmimuusikat

Sven Grünberg sai 1970. aastatel tuntuks oma progerokkansambliga „Mess“, mis mängis peamiselt pikemaid kompositsioone. Ta oli ansamblis nii helilooja, laulja kui ka instrumentalist.

Esimesena Eestis ja suure tõenäosusega ühena esimestest ka endises Nõukogude Liidus võttis ta kasutusele süntesaatori.

1970. aastatel avastas Grünberg enese jaoks idamaade kultuuri ja religiooni ning tema loomingusse ilmusid Tiibeti ja Kaug-Ida rahvaste muusika mõjud.

Grünbergi muusika on rahulik ja meditatiivne, kaasab orientaalseid meloodiaid, budistlikke tekste ja alltekste. Suur osa Grünbergi loomingust koosneb filmimuusikast – enam kui sajale filmile kirjutatud muusika on toonud talle ka laialdase kuulsuse.

P 27. november kell 19 Niguliste kirik Jennifer Bate (orel, Suurbritannia) Kavas: Bach, Mendelssohn, Stanley, Wesley, Guilmant, Franck, Langlais, Messiaen

Jennifer Bate kuulub organistide kõrgeimasse klassi. Ta on oodatud külaline maailma suurimatel festivalidel, teda on pärjatud kõrgeimate Briti, Prantsusmaa ja Itaalia riiklike autasudega. Bate on suurim autoriteet Oliver Messiani loomingu tõlgitsejana. “….virtuoosne, värvikas, täielikult kütkestav. Bate on suurepärane, kartmatu artist, tõstab oma mänguga oreli taevani.“ (Sunday Times).

T 29. november kell 19 Estonia kontserdisaal K 30. november kell 15 Estonia kontserdisaal

Vox Clamandis

Trio Mediaeval

T 6. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari ”Eliitkontserdid. Mozart” Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver), Henry-David Varema (tšello) Kavas: Mozart, Dvořák, Brahms

Klaveritriot peetakse üheks nõudlikumaks ansamblikoosseisuks. Üles astub trio, kelle eesmärkideks on üllatada publikut mitmekülgsete kontserdikavadega, arendada järjepidevalt koosmängu ning esitada suurte heliloojate loomingut austuse ja kirega.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga L 10. detsember kell 18 Kumu kunstimuuseum Kontserdisari “Kumu galeriides” Tiit Kikas (elektriviiul, elektroonika)

Tiit Kikas

Tiit Kikas on loonud muusikat filmidele, telelavastustele ja raadiosaadetele ning andnud välja plaate koostöös erinevate muusikutega. Kirile Loo plaat "Lullabies for Husbands", mille kaasprodutsendiks oli Tiit Kikas, jõudis Euroopa

K 30. november kell 19 Estonia kontserdisaal Noorte produtsentide programmi EK:Labor raames: Einike Leppik, Ove-Kuth Kadak, Carl-Robert Kagge, Kristel Konsa.

Audiovisuaalne kontsert “Koridor”.

“Koridor” on kogemuste talletamine ja teekond, mille me kõik läbime. Otsides, leides ja kaotades kujuneme iseendaks ja ehk lõpuks mõistame . . . Kontserdi audiovisuaalne kujundikeel loob maailma, milles reaalsus ja illusioon kohtuvad. Pilt laguneb helideks ja helid valguvad ruumi.

N 1. detsember kell 19 Niguliste Festival “Vox XX” Trio Mediæval (Norra): Anna Maria Friman, Linn Andrea Fuglseth, Berit Opheim Arve Henriksen (trompet, Norra) Vox Clamantis Kunstiline juht Jaan-Eik Tulve Kavas: gregoriaani koraal, improvisatsioonid Helena Tulve. Uus teos (esiettekanne)

Vokaalansambel Trio Mediæval on loonud ainulaadse, lummava helimaailma. Sellesse kuuluvad keskaegsed norra ballaadid ja laulud, mitmehäälne inglise, prantsuse ja itaalia keskaegne muusika trio isikupärases seades, ja kaasaegsete heliloojate spetsiaalselt triole loodud helitööd. 1997. aastal Oslos asutatud trio rahvusvaheliseks läbimurdeks kujunes esimene plaat firmale ECM Records, “Words of the Angel”, mis pea kohe jõudis Billboard's Top 10 Bestseller hulka. Trio on praeguseks kõige prestiižsemate saalide püsiesineja – Brüsseli Bozar, Viini Konzerthaus, Carnegie Hall. Arve Henriksen on esinenud ja salvestanud kümnete kultus-plaadifirma ECM artistidega, 2009. aastal nomineeriti ta Euroopa Aasta džässmuusiku auhinnale. ”Hoolimata paljudest jäljendajatest, keegi ei mängi trompetit nagu Arve Henriksen . . . Briljantne, mitmekesine improviseerija . . . viib kuulaja valdustesse, kus puuduvad piirid, riigid ja žanrid.” (The Guardian).

L 3. detsember kell 20 Niguliste Festival “Vox XX” Vox Clamantis Dirigent ja kunstiline juht Jaan-Eik Tulve

maailmamuusika edetabeli (European World Music Chart) kahekümne parima hulka.

mu lemmikpaik.” Dalal on ammutanud muusikalist mõju ja ideid Balkanist Indiani, õhtumaisest klassikast, džässist ja rokist erinevate Lähis-Ida muusikakultuurideni, mis kõik on leidnud vastukaja Dalali ainulaadses värvikas muusikalises keeles. Dalal on olnud nomineeritud Grammy’le Jordi Savalli ansambli koosseisus ning BBC maailmamuusika auhinnale.

Ansambel Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Olles alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele, kõlab ansambli pea kõikides programmides ka tänapäeva muusika selle väga laialdastes väljendusvormides.

L 10. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Festival “Vox XX” Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve Iisraeli pärimusmuusikud Yair Dalal (viiul, uud, vokaal), Lubna Salame (vokaal), Georges Sama'an (viiul, uud), Erez Mounk (tabla) Kavas gregoriaani koraalid, juudi pärimusmuusika, Lähis-Ida kristliku traditsiooni muusika

Festivali “Vox XX” teises koostööprojektis esineb Vox Clamantis koos nimekate Iisraeli pärimusmuusikatega, kelle hulgas on eriti esiletõusvaks Yair Dalal.

Dalal on iraagi juurtega iisraeli muusik, kes usub muusika emotsionaalsesse ja ülendavasse jõudu. “Kui ma esinen või komponeerin, on mu pea ja vaim tulvil: juudi palve sünagoogis, iraagi maqamide kõla Baghdadi kohvikutes, araabia rahvalaulud . . . Ja samuti kõrb,

Varajaste klahvpillide asjatundjaks tituleeritud Lembit Orgse viib meid jalutuskäigule Rooma kesklinna algusega Piazza Navonalt, saatjaks Roomas sündinud helilooja ning samuti varajaste klahvpillide asjatundja Muzio Clementi muusika.

Ansambel Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Olles alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele, kõlab ansambli pea kõikides programmides ka tänapäeva muusika selle väga laialdastes väljendusvormides.

2013. aastal pälvis pianist Jean-Claude Pennetier’ga salvestatud Ferenc Liszti suurteos “Via crucis” prantsuse muusikaajakirjanike kõrgeima tunnustuse Diapason d’Or. 2014. aastal võitis aga Arvo Pärdi “Adam’s Lament” (dirigent Tõnu Kaljuste) Grammy ning Paolo Sorrentino film “La grande bellezza”, milles on kasutatud Vox Clamantise muusikat, Oscari.

2011. aastal pälvis Vox Clamantis Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna kirgastavate kontsertide eest Eestis ja piiri taga.

P 11. detsember kell 17 Kadrioru loss Kontserdisari ”Helisevad šedöövrid Kadriorus” Giovanni Battista Piranesi. “Piazza Navona vaade” Lembit Orgse (haamerklaver) Kavas: Muzio Clementi ja tema kaasaegsete looming Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

P 11. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Barokkorkester ”Arte dei Suonatori” (Poola) Kavas: J. S. Bach, W. Fr. Bach, Müthel

Lembit Orgse Kaspars Putniņš

Arte dei Suonatori on Euroopa hinnatumaid barokkorkestreid.

Ansambli asutasid 1993. aastal viiuldajad Ewa and Aureliusz Goliński.

Esinetud on kõikjal Euroopas ja Ameerikas. Lisaks 17.-18. sajandi repertuaarile esitatakse ka nüüdismuusikat. Arte dei Suonatori partneriteks on olnud kümned nimekad solistid ja dirigendid. Ansambli plaadistused on pälvinud arvukaid James Carter ja Charlie Mariano on kõrgelt hinnanud noort muusikut pärast ühiseid ülesastumisi, sh New Yorgi Lincolni keskuses ja kuulsas klubis Birdland.

P 18. detsember kell 18 Tallinna Metodisti kirik RAM jõulumuusika EBU jõulukontsert Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal, Eesti Rahvusmeeskoor, puhkpilliansambel Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Kõrvits. Uudisteos (esiettekanne) Tulev. “O Oriens” (“Oo, Koidusära”)

Kontserdikava teljeks on kahe erineva, kuid samast juurest väljakasvanud traditsiooni kõrvutamine. Kõlavad advendiaegsed luterlikud rahvakoraalid ning katoliiklikud O-antifoonid.

Koostöös Klassikaraadioga

Andres Mustonen

auhindu, sh Gramophone Award, Choc du Monde de la Musique, Diapason d’Or. Toetab Poola Suursaatkond E 12. detsember kell 15 Estonia kontserdisaal “Nukkude laulud” NUKU koor Siim Aimla ansambel Dirigent ja lavastaja Reeda Toots Kaastegevad Nukuteatri näitlejad Kontserti juhib Buratino ehk Taavi Tõnisson T 13. detsember kell 19 Okupatsioonide muuseum Kontserdisari ”Muusika ja aja lood” Annaliisa Pillak (metsosopran), KadriAnn Sumera (klaver) Kontserdi algul vestlevad Viivi Luik ja Joonas Hellerma Kavas: Chopin, Korngold, Britten, Weill

Annaliisa Pillak ja Kadri-Ann Sumera on valinud oma kavasse teosed heliloojatelt, kes on pidanud oma kodumaalt sõja või revolutsiooni eest K 21. detsember kell 15 Estonia kontserdisaal Kontserdisari ”Lõunamuusika” Rahvusooper Estonia Poistekoor Dirigent Hirvo Surva Kavas: jõulumuusika, Rasmus Puuri looming

Korduvalt kõrgeid autasusid noppinud Rahvusooper Estonia Poistekoor toob kuulajateni kimbu jõulumuusikat nii meilt kui mujalt, sh Rasmus Puuri uudisteose. Vahelugemistes eesti luule.

N 22. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Kaspars Putniņš Kavas: Händel, Corelli, Pärt, jõululaulud

Vaheldusrikas ning haarav pühadekava, mille meie Grammy-kandjad tippkollektiivid on vahetult enne Eesti kuulaja ette toomist hästi sisse laulnud - kontserdireisil Hollandis.

L 31. detsember kell 14 Estonia kontserdisaal Aastalõpukontsert Tallinna Kammerorkester Tim Kliphuis Trio (Holland): Tim Kliphuis (viiul), Nigel Clark (kitarr) ja Roy Percy (kontrabass) Kavas: Vivaldi/Kliphuis, Grappelli / Kliphuis, Kliphuis

Hollandi viiuldajat Tim Kliphuisi on nimetatud „meie aja improviseerivaks Paganiniks“. Tema trio kontserte on kirjeldatud kui „hingetuksvõtvat instrumentaal-show’d, mis on mänguline, leidlik ja tehniliselt briljantne“.

L 31. detsember kell 17 Estonia kontserdisaal Klaaspärlimäng Sinfonietta Itamar Zorman (viiul, Iisrael) Dirigent Andres Mustonen

Paljude mainekate konkursside võitja, sh Tšaikovski konkursi laureaat (2011), Tel Avivis sündinud Itamar Zorman on

võõrsile pagema. Seejuures on vahel ilmnenud saatuse uperpallina, et pealesunnitud emigratsioonis - uues keskkonnas, kunstielu metropolis – on sündinud suured loomingulised saavutused.

Koostöös Okupatsioonide muuseumiga N 15. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Alexela pühademuusika Joscho Stephan Trio (Saksamaa)

Kitarrist Joscho Stephan rabab kuulajaid uskumatu soolotehnika ja isikupäraga. Tema stiiliks on mustlaskitarri ja svingi sulam, mille väljapaistvaks teerajajaks oli legendaarne Django Reinhardt. Joscho Stephan valdab seda stiili täiuslikult ning on aktiivselt laiendamas selle piire. Hoolimata oma noorusest, on ta mänginud end parimate gipsy swing muusikute hulka maailmas.

Džässistaarid nagu Paquito de Rivera, R 23. detsember kell 16 Väravatorn “Puer natus est” Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: jõulumuusika sajandite tagant E 26. detsember kell 15 Niguliste Tallinna Poistekoori jõulukontsert Kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula Kontsertmeister ja dirigent Tomi Rahula Kaastegev Virgo Veldi (saksofon) N 29. detsember kell 19 Nordea kontserdimaja Tanel Padar & The Sun Estonian Dream Big Band "AASTAKAJAD"

Aastalõpuliku kokkuvõttega astuvad lavale Tanel Padar ja The Sun, pakkudes äratundmisrõõmu ja julget edasivaadet. Kontserdile annab vägevust ja kompab uusi muusikalisi radu Estonian Dream Big Band.

vaatamata oma noorusele esinenud juba maailma suurimatel lavadel. Koos karismaatilise Andres Mustoneniga toovad nad kuulaja ette meeleoluka kontserdi Viini kontserdimelust, muusikast, tavadest.

L 31. detsember kell 15 Tallinna raekoda L 31. detsember kell 17 Tallinna raekoda Lea Leiten (klaver) ja keelpillikvartett Ardor: Arvo Leibur (viiul), Kadi Vilu (viiul), Rain Vilu (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello) Kavas: Mozart. Klaverikontsert Es-duur K 449 Dohnànyi. Klaverikvintett op. 1 c-moll L 31. detsember kell 19 Väravatorn “Hullud päevad” Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Folia muusikas

KONTSERDID TARTUS On möödunud aasta pianisti, muusikateadlase ning ühiskonnategelase Vardo Rumesseni lahkumisest. Kontserdi kava on koostatud Rumesseni lemmikheliloojate Tubina, Brahmsi ja Rahmaninovi loomingust. Esitajateks on interpreedid, kelle tegevust on tunnustatud Neeme Järvi nimelise preemiaga eesti klassikalise muusika sisuka esitamise eest. Preemia pani välja Volvo, valiku tegijaks oli Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatuse esimees Vardo Rumessen. Preemiad kuulutati välja festivali „Eduard Tubin ja tema aeg“ avakontsertidel: aastal 2003 Age Juurikas, 2004 - Sigrid Kuulmann, 2005 - Marko Martin.

Age Juurikas Eesti Filharmoonia Kammerkoor

L 24. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja “Black Cello Sabbath” Tšellotrio Melo-M (Läti) Karlis Auzans, Miķelis Dobičins, Janis Pauls Tšellokvartett C-JAM Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Margus Uus, Tõnu Jõesaar

R 16. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise teatri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert ”Väike pidulik missa” Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Henriette Bonde-Hansen (sopran, Taani), Jovita Vaškevičiūtė (metsosopran, Leedu RO), Seung Jin Choi (tenor, Korea), Jevgenij Chrebtov (bariton, Leedu RO) Dirigent Paul Mägi Kavas: Gioachino Rossini. ”Väike pidulik missa” (Petite messe solennelle)

nimetas seda oma “vanaduspattude lunastuseks”. Missa helikeelt kuulates saab hõlpsalt aru, mida juba üle 30 aasta varem ooperite loomise lõpetanud helilooja “vanaduspattude” all silmas pidas. Kanoonilisele missatekstile kirjutatud teose säravad soolonumbrid on parimas bel canto ooperi vaimus, milles liituvad meloodia ilu ja rütmi rühikus. Polüfoonilistes koorilõikudes on kuulda Rossini salaarmastuse, Johann Sebastian Bachi muusikast inspireeritud kõrgbaroki laadset stiili.

Gioachino Rossini kirjutas “Väikese piduliku missa” elu lõpul, 1863. aastal.

See oli mõeldud kaheteistkümnele lauljale, klaverile ja harmooniumile salonglikuks ettekandmiseks krahvinna de Pillet-Willi kodukabelis. Kuna teos sai hea vastuvõtu osaliseks ja helilooja aimas, et seda tahetakse tulevikus esitada ka orkestriga, tegi ta vahetult enne surma igaks juhuks ka orkestriversiooni. Rossini suhtus helitöösse ilmse huumoriga ja

Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt

Tšellokvartett C-JAM ja tšellotrio Melo-M on kaks unikaalset kooslust, kes vallutavad maailma sarnastel radadel. Mõlemas mängivad end klassikalises muusikas tipptasemel teostanud tšellistid, kes esinevad ka klassikasolistidena ning sümfooniaorkestrites. Nendes ansamblites avardavad nad oma loomingu piire rokk-, džäss- ja popmuusikasse, filmimuusika ja etnoni, ja on purustanud ettekujutuse tšellost kui malbe kõlaga klassikalisest instrumendist. Mõlemad on ülipopulaarsed oma kodumaal, esinevad ka arvukatel kontserdireisidel Euroopas ja kaugemal. Ansambli Melo-M asutas 2005. aastal tšellist, kitarrist ning muusikaprodutsent Kārlis Auzāns, selles mängivad veel Miķelis Dobičins ja Jānis Pauls. C-JAM alustas tegutsemist aasta varem. Kahe ainulaadse ansambli ühisesinemisest sünnib kindlasti unikaalne kontsert.

R 30. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja “Belle Époque” Prantsuse džässivirtuoosid Vincent Peirani (akordion), Émile Parisien (sopransaksofon)

L 1. oktoober kell 16 Vanemuise kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev Esinevad telekonkursi Klassikatähed 2016 finalistid Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Jaan Mesi (trompet), Kristiina Rokashevich (klaver) P 2. oktoober kell 16 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari ”Peadirigendid” ”Päikeselaulud” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Leho Karin (tšello) Dirigent Kaspars Putniņš (Läti) Kavas: Sofia Gubaidulina. „Canticle of the Sun“ Galina Grigorjeva. Uus teos (esiettekanne) Frank Martin. Missa topeltkoorile Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga

Eesti Filharmoonia Kammerkoori praegune peadirigent Kaspars Putninš kuulub kindlalt kõige tunnustatumate meie aja kooridirigentide hulka rahvusvahelisel kontserdiareenil. Ta juhatab regulaarselt Euroopa tippkoore, on lisaks EFK peadirigendi positsioonile ka Tenso Euroopa Kammerkoori ning Läti Raadio koori koosseisuline dirigent.

Putninši kavas on Galina Grigorjeva uus helitöö ümbritsetud kahest suurejoonelisest kooriteosest. Sofia Gubaidulina on loonud Assisi Franciscuse ”Päikeselaulu” tekstile majesteetliku, kirgliku kõiksuse-ülistuse, mille tšellosoolopartii esitab särav nüüdismuusika interpreet Leho Karin. Frank Martini 1922. aastal valminud Missat topeltkoorile peetakse üheks kõige mõjusamaks meie aja missamuusikaks.

P 9. oktoober kell 16 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari “Kuldne klassika.

Beethoven” Uppsala Kammerorkester Ellen Nisbeth (vioola, Rootsi)

T 11. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja Ansambel „Gorod 312“ Estraadikontsert

K 21. september kell 19 Heino Elleri nimelise muusikakooli Tubina saal Vardo Rumesseni mälestuskontsert Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Marko Martin (klaver), Age Juurikas (klaver) Kavas: Tubin, Rahmaninov, Brahms Koostöös Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühinguga

Triin Ruubel

Kaks viimaste aastate kuumemat džässmuusikut Prantsusmaal, kumbki parim oma pillil. Saksa muusikatööstuse ECHO 2015. aasta preemiate jagamisel pälvis duo Peirani-Parisien Aasta ansambli auhinna. ECHO auhindade komitee tunnistas ühtlasi Vincent Peirani Aasta instrumentalistiks.

Möödus paar nädalat, ja Peirani kuulutati Prantsuse tähtsaimal džässiauhindade tseremoonial "Victoires du Jazz 2015" Aasta muusikuks. Peirani on olnud Prantsuse aasta džässmuusik ka varem, 2013. aastal ajakirja French Jazz Magazine hinnangul. Mõlemad duo liikmed on võitnud kõrgelt hinnatud Django Reinhardti preemia, mida annab välja Académie du Jazz.

K 9. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja Tallinna Klaverifestival Klaveriduo Sivan Silver - Gil Garburg (Iisrael) Kavas: Liszt. Sonaat h-moll (Saint-Saënsi seade) Beethoven. Suur fuuga op. 134 Bernstein. Sümfoonilised tantsud muusikalist “West Side Story”

Arete Teemets

Dirigent Paul Mägi Kavas: Beethoven. Avamäng balletile „Prometheus“ Grieg. Süit nr 1 muusikast Ibseni näidendile “Peer Gynt” Bruch. Romanss Paganini/Primrose. „La campanella“ Stenhammar. Serenaad, op. 31

Uppsala kammerorkestrit peetakse üheks mainekamaks arvukate Rootsi kammerorkestrite seas. Paul Mägi on orkestri loominguline juht olnud alates 2004. aastast. Uppsala kammerorkester on tuntud paindliku musitseerimise ja mitmekülgse stiilitunnetuse poolest, mis võimaldab mängida repertuaari barokist nüüdismuusikani. Eriliselt on kriitikute poolt esile tõstetud orkestri Viini klassika esitusi ja salvestusi plaadifirmale Naxos. Lisaks Beethovenile kõlab seekordse kontserdi kavas Rootsi rahvusromantilise helilooja Stenhammari Serenaad, tugevate kõlavärvidega ainulaadne põhjamaa muusika. Rahvusvaheliste konkursside laureaat Ellen Nisbeth annab meile

312 on Biškeki postiindeks - ansambli liikmed on sellest linnast pärit.

Ansamblisse kuuluvad Aja, Dim, Maša, Leon ja Nik. Nad loovad ise oma laule, millest sageli saavad tõelised hittlood.

Eriti õnnestuvad neil populaarsete vene filmide muusikale põhinevad laulud.

Ansambel on pälvinud arvukalt prestiižseid auhindu: „Kuldne grammofon“, „Aasta laul“, MTV Russian Music Award jt. „Gorod 312“ – see on lüürika ja huumor, elurõõm nii lauludes kui ka suheldes publikuga.

Ansambli laulud on vaimukad, vabad depressiivsetest varjudest, läbipaistvate kuid samas küllastatud seadetega.

T 2. november kell 19 Tartu Pauluse kirik Hingedepäeva kontsert Arete Teemets (sopran), Tuuri Dede (metsosopran), Rasmus Kull (tenor), Uku Joller (bass) Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Dirigent Martin Sildos Kavas: Urmas Sisask. Missa nr 1 Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt

Koostöös agentuuriga Vapaat Äänet

Kavas igihaljas popi- ja rokiklassika

Süddeutsche Zeitung Peiranist: “Mida see Nice’is sündinud pariislane võlub välja akordionist, midagi sellist pole te kuulnud kunagi varem.

võimaluse haruldaseks hetkeks, mil vioola soolopillina orkestri ees kõlab.

Klaveriduo Sivan Silver - Gil Garburg hämmastab oma esituse ülikõrge kultuuri, kooshingamise ja -tunnetamisega ja suure mängurõõmuga. Nende seekordne kava on intrigeeriv: kõik kolm teost on loodud erinevatele koosseisudele: olnud nii rikkalikult välja teenitud“ (Classical Guitar) P 27. november kell 16 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari “Autoriportreed“ Sven Grünberg 60 Eesti Rahvusmeeskoor, keelpillikvartett Prezioso, kammerorkester Ott Lepland (laul), Sven Grünberg muusikainstrumendid Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Grünberg. Uus teos meeskoorile ja orkestrile, tekst “Dhammapada" ainetel (esiettekanne), uus teos kammerorkestrile (esiettekanne), teosed kammerkoosseisudele, filmimuusikat

Sven Grünberg

Sven Grünberg sai 1970. aastatel tuntuks oma progerokkansambliga „Mess“, mis mängis peamiselt pikemaid kompositsioone. Ta oli ansamblis nii helilooja, laulja kui ka instrumentalist. Esimesena Eestis ja suure tõenäosusega ühena esimestest ka endises Nõukogude Liidus võttis ta kasutusele süntesaatori. 1970. aastatel

K 19. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari ”Eliitkontserdid. Mozart” Triin Ruubel (viiul), Kärt Ruubel (klaver) Kavas: Mozart, Fauré, Ravel, Franck Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Kaksikõed Triin ja Kärt Ruubel elavad mõlemad vilgast muusikuelu.

2011. aastal asutasid nad ansambli Neophon, millega on kaasnenud koostöö selliste tippheliloojatega nagu Wolfgang Rihm, Peter Ruzicka ja Jörg Widmann. Lisaks on Triin alates 2015. aastast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister.

Kärt on ühtviisi nõutud nii solisti kui kammermuusikuna, ja on esinenud paljudel mainekatel festivalidel.

R 21. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja “Porgy & Bess in Jazz” Nils Landgren (vokaal, tromboon; Rootsi)

sooloklaverile, keelpillikvartetile ja sümfooniaorkestrile. Tõotab tulla põnev õhtu!

R 11. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja Festival IDeeJazz Duo Janke – Randalu Richard Bona & Mandekan Cubano

Eesti džässpianismi suuremaid tegijaid Kristjan Randalu ja tema kauaaegne ansamblikaaslane Bodek Janke New Yorgist pakuvad kõrgkvaliteetse kontsertelamuse. Absoluutne džässmuusika tipp ja paljude eestlaste lemmikartist Richard Bona oma uue bändiga Tartus, IDeeJazzil!

K 16. november kell 19 Heino Elleri nimelise muusikakooli Tubina saal Annaliisa Pillak (metsosopran), KadriAnn Sumera (klaver) Kavas: Chopin, Korngold, Britten, Weill

Annaliisa Pillak ja Kadri-Ann Sumera on valinud oma kavasse teosed heliloojatelt, kes on pidanud oma avastas Grünberg enese jaoks idamaade kultuuri ja religiooni ning tema loomingusse ilmusid Tiibeti ja Kaug-Ida rahvaste muusika mõjud. Grünbergi muusika on rahulik ja meditatiivne, kaasab orientaalseid meloodiaid, budistlikke tekste ja alltekste. Suur osa Grünbergi loomingust koosneb filmimuusikast – enam kui sajale filmile kirjutatud muusika on toonud talle ka laialdase kuulsuse. Huvi Oriendi filosoofia ja kultuuri vastu on toonud helilooja loomingusse idamaisele muusikale omaseid elemente.

Kasutades lisaks akustilistele pillidele (s.h. pillid Hiinast, Indiast, Tiibetist ja mujalt) elektroonikat ning inimhäält, loob ta fantaasiarikkaid kõlapilte. Ta on väitnud, et “midagi uut pole võimalik luua. Kunsti looja on justkui antenn, mis “õhus olevast” kvaliteetse välja nopib ja läbi oma oskuste kunstiks vormib.”

Liisi Koikson (vokaal) Kaastegev ansambel: Siim Aimla, Raivo Tafenau (saksofonid), Joel Remmel (klahvpillid), Mihkel Mälgand (basskitarr ja kontrabass), Petteri Hasa (trummid), Ricardo Padilla (löökpillid) Seaded: Siim Aimla ja Raivo Tafenau

George Gershwini ooper „Porgy ja Bess“ on maailma ooperilavasid vallutanud juba enam kui 80 aastat.

Teose muusikanumbrid on andnud tõlgendamisainet ka arvukatele džässmuusikutele. Duo Nils Landgren (Rootsi) / Liisi Koikson poolt esitatav saab olema põnevalt omapärane.

Nils Landgren on rootsi džässmuusika suurkuju, kes oma virtuoosse tromboonimängu ning sugestiivse laulumaneeriga võitnud südameid nii kodumaal kui kogu Euroopas. Noorele lauljale omaselt on Liisi Koikson kätt proovinud pea kõigis žanrites ja teinud seda üliedukalt.

kodumaalt sõja või revolutsiooni eest võõrsile pagema. Seejuures on vahel ilmnenud saatuse uperpallina, et pealesunnitud emigratsioonis - uues keskkonnas, kunstielu metropolis – on sündinud suured loomingulised saavutused.

K 23. november kell 19 Vanemuise kontserdisaal Pavel Steidl (kitarr, Tšehhi) Kavas: Sor, Abril Tirado, Paganini, Legnani, Bach, Tedesco Koostöös festivaliga Fiesta de la Guitarra

Tänapäeval enim ülistatud ja kriitikute ning kuulajate tähelepanu võitnud Tšehhi päritolu kitarrivirtuoos Pavel Steidl alustas oma karjääri pärast Radio France’i kitarrikonkursi võitu 1982. aastal ning on tänaseks esinenud rohkem kui 40 riigis. Tema mängu iseloomustab unikaalne artistlikkus, piiritu energia, ekspressiivne esituslaad ning oskus naerda muusikas. „Iial pole publiku püsti ovatsioonid L 3. detsembril kell 19 Pauluse kirik Jennifer Bate (orel, Suurbritannia) Kavas: Bach, Mendelssohn, Stanley, Wesley, Guilmant, Franck, Langlais, Messiaen

Jennifer Bate kuulub organistide kõrgeimasse klassi. Ta on oodatud külaline maailma suurimatel festivalidel, teda on pärjatud kõrgeimate Briti, Prantsusmaa ja Itaalia riiklike autasudega. Bate on suurim autoriteet Oliver Messiani loomingu tõlgitsejana. “…virtuoosne, värvikas, täielikult kütkestav. Bate on suurepärane, kartmatu artist, tõstab oma mänguga oreli taevani.“ (Sunday Times).

P 4. detsember kell 16 Vanemuise kontserdimaja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Kristjan Järvi Kavas: Pärt. “Swansong” Sibelius. Sümfooniline poeem “Tuonela luik”

Tšaikovski. Süit balletist “Luikede järv”, Kristjan Järvi seades

NUKU koor

Kristjan Järvi

Tõnu Kaljuste

Vox Clamantis

Kristjan Järvi on 21. sajandi artisti arhetüüp, laia haardega muusik, kes tegutseb ilma silmaklappide ja piirideta. Oma innovatiivsete ideede elluviimiseks on tal väljundeid üle kogu maailma: ta on Leipzigi Raadio sümfooniaorkestri (MDR) ja Gstaadi festivali orkestri peadirigent, New Yorgis resideeriva klassikale, hip-hopile ja džässile pühendunud Absolute Ensemble’i asutajaliige ja dirigent ning Läänemeremaade Filharmoonikute asutajaliige ja dirigent. Külalisdirigendina juhatab ta orkestreid üle maailma.

Kontserdil “Luikede järv” tuuakse Eesti publikuni kava, millega ERSO läheb Hiina-turneele. Esmakordselt Eestis kõlab Kristjan Järvi enda seatud süit Tšaikovski balleti “Luikede järv” muusikast. Dirigent on öelnud, et “kontserdikülastajal on haruldane kunstiline juht Jaan-Eik Tulve Iisraeli pärimusmuusikud Yair Dalal (viiul, uud, vokaal), Lubna Salame (vokaal), Georges Sama'an (viiul, uud), Erez Mounk (tabla) Kavas gregoriaani koraalid, juudi pärimusmuusika, Lähis-Ida kristliku traditsiooni muusika

Festivali “Vox XX” koostööprojektis esineb Vox Clamantis koos nimekate Iisraeli pärimusmuusikatega, kelle hulgas on eriti esiletõusvaks Yair Dalal.

Dalal on iraagi juurtega iisraeli muusik, kes usub muusika emotsionaalsesse ja ülendavasse jõudu. “Kui ma esinen või komponeerin, on mu pea ja vaim tulvil: juudi palve sünagoogis, iraagi maqamide kõla Baghdadi kohvikutes, araabia rahvalaulud . . . Ja samuti kõrb, mu lemmikpaik.” Dalal on ammutanud muusikalist mõju ja ideid Balkanist Indiani, õhtumaisest klassikast, džässist ja rockist erinevate Lähis-Ida muusikakultuurideni, mis kõik on leidnud vastukaja Dalali ainulaadses värvikas muusikalises keeles. Dalal on olnud nomineeritud Grammy’le Jordi Savalli ansambli koosseisus ning BBC Kitarrist Joscho Stephan rabab kuulajaid uskumatu soolotehnika ja isikupäraga. Tema stiiliks on mustlaskitarri ja svingi sulam, mille väljapaistvaks teerajajaks oli legendaarne Django Reinhardt. Joscho Stephan valdab seda stiili täiuslikult ning on aktiivselt laiendamas selle piire. Hoolimata oma noorusest, on ta mänginud end parimate gipsy swing muusikute hulka maailmas.

Džässistaarid nagu Paquito de Rivera, James Carter ja Charlie Mariano on kõrgelt hinnanud noort muusikut pärast ühiseid ülesastumisi, sh New Yorgi Lincolni keskuses ja kuulsas klubis Birdland.

T 20. detsember kell 19 Tartu Pauluse kirik Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert Dirigent Mikk Üleoja

Kaspars Putniņš

R 23. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester

Dirigent Kaspars Putninš Kavas: Händel, Corelli, Pärt, jõululaulud T 27. detsember kell 19 Tartu Jaani kirik “Puer natus est” Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: jõulumuusika sajandite tagant K 27. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Tanel Padar & The Sun Estonian Dream Big Band "AASTAKAJAD"

Aastalõpuliku kokkuvõttega astuvad lavale Tanel Padar ja The Sun, pakkudes äratundmisrõõmu ja julget edasivaadet.

Kontserdile annab vägevust ja kompab uusi muusikalisi radu Estonian Dream Big Band.

L 31. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert Klaaspärlimäng Sinfonietta Itamar Zorman (viiul, Iisrael) Dirigent Andres Mustonen)

võimalus kuulata nii populaarseid muusikalisi numbreid balletist kui ka nautida kogu muusikalist narratiivi, mis dramaatilises sümfoonilises kontekstis on nauditav ka ilma koreograafiata. Ma olen sisse kirjutanud ka mitmed sageli isegi balletietendustest välja jäetud osad, sh paljud virtuoossed viiulisoolod.”

KONTSERDID PÄRNUS

N 8. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja “Nukkude laulud” NUKU koor Siim Aimla ansambel Dirigent ja lavastaja Reeda Toots Kaastegevad Nukuteatri näitlejad Kontserti juhib Buratino ehk Taavi Tõnisson N 8. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Lauljatar Gljukoza programmiga “Jään saladuseks” P 11. detsember kell 16 Vanemuise kontserdimaja Festival “Vox XX” Vox Clamantis

maailmamuusika auhinnale. http://www.yairdalal.com/ Ansambel Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Olles alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele, kõlab ansambli pea kõikides programmides ka tänapäeva muusika selle väga laialdastes väljendusvormides.

2013. aastal pälvis pianist Jean-Claude Pennetier’ga salvestatud Ferenc Liszti suurteos “Via crucis” prantsuse muusikaajakirjanike kõrgeima tunnustuse Diapason d’Or. 2014. aastal võitis aga Arvo Pärdi “Adam’s Lament” (dirigent Tõnu Kaljuste) Grammy ning Paolo Sorrentino film “La grande bellezza”, milles on kasutatud Vox Clamantise muusikat, Oscari.

2011. aastal pälvis Vox Clamantis Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna kirgastavate kontsertide eest Eestis ja piiri taga.

Vincent Peirani, Émile Parisien

N 29. september kell 19 Pärnu kontserdimaja “Belle Époque” Prantsuse džässivirtuoosid Vincent Peirani (akordion), Émile Parisien (sopransaksofon) Koostöös agentuuriga Vapaat Äänet

Kaks viimaste aastate kuumemat džässmuusikut Prantsusmaal, kumbki parim oma pillil. Saksa muusikatööstuse ECHO 2015. aasta preemiate jagamisel pälvis duo Peirani-Parisien Aasta ansambli auhinna. ECHO auhindade komitee tunnistas ühtlasi Vincent Peirani Aasta instrumentalistiks. Möödus paar nädalat, ja Peirani kuulutati

T 13. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Alexela pühademuusika Joscho Stephan Trio (Saksamaa)

Hortus Musicuse laulja tenor Anto Õnnis ning tema isa, mandoliinimängija Ants Õnnis (tavaelus ERSO kontrabassimängija) võtavad ette tundelise teekonna läbi Sitsiilia. Kaasa kutsutakse Saku mandoliiniorkestri eestvedaja Joosep Sang, kitarristid Are Jaama ja Teet Veskus ning Endel Valkenklau harvanähtaval bassmandoliinil.

Lustaka seltskonna esituses kõlavad kaunid itaaliakeelsed rahvalaulud, särtsakad tarantellad, tantsulood nagu ciuri ciuri – laulud, mis on tänaseni Sitsiilias populaarsed.

Paljude mainekate konkursside võitja, sh Tšaikovski konkursi laureaat (2011), Tel Avivis sündinud Itamar Zorman on vaatamata oma noorusele esinenud juba maailma suurimatel lavadel ja musitseerinud koos tippmuusikutega nagu Mitsuko Uchida, Juri Bašmet jt. Koos karismaatilise Andres Mustoneniga toovad nad kuulaja ette meeleoluka kontserdi Viini kontserdimelust, muusikast, tavadest.

R 16. september kell 19 Pärnu kontserdimaja Hooaja avakontsert Valgevene Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester Orkestri kunstiline juht ja peadirigent Aleksandr Anissimov Solist Peep Lassmann (klaver) Kavas: Oginski. Polonees „ Hüvastijätt kodumaaga“ Grieg. Klaverikontsert a–moll, op.16 Šostakovitš. Sümfoonia nr. 5 d-moll, op. 47

esinevad ka arvukatel kontserdireisidel Euroopas ja kaugemal. Ansambli Melo-M asutas 2005. aastal tšellist, kitarrist ning muusikaprodutsent Kārlis Auzāns, selles mängivad veel Miķelis Dobičins ja Jānis Pauls. C-JAM alustas tegutsemist aasta varem. Kahe ainulaadse ansambli ühisesinemisest sünnib kindlasti unikaalne kontsert.

Anto Õnnis

P 23. oktoober kell 17 Pärnu kontserdimaja “Porgy & Bess in Jazz” Nils Landgren (vokaal, tromboon; Rootsi) Liisi Koikson (vokaal) Kaastegev ansambel: Siim Aimla, Raivo Tafenau (saksofonid), Joel Remmel (klahvpillid), Mihkel Mälgand (basskitarr ja kontrabass), Petteri Hasa (trummid), Ricardo Padilla (löökpillid) Seaded: Siim Aimla ja Raivo Tafenau

Valgevene Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester loeb oma sündi 1927. aastast, on seega endise N. Liidu kultuuriruumi vanimaid akadeemilisi orkestreid. Esimesel kontserdil oli dirigendiks kuulus helilooja Reinhold Glière. 1937. aastal sai peadirigendiks noor andekas dirigent Ilja Mussin, hilisem terve dirigendikoolkonna rajaja (Sinaiski, Temirkanov, Gergiev, Bychkov, Sokhiev, ka meie Jüri Alperten). Alates 2001. aastast on orkestri kunstiliseks juhiks ning peadirigendiks Aleksandr Anissimov. Valgevene Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester on musitseerinud paljude maailmanimega dirigentide juhatusel – Mravinski, Svetlanov, Gergiev, Pletnev; esinenud koos legendaarsete solistidega – Gilels, Van Cliburn, Menuhhin, Oistrahh, Richter, Rostropovitš. Kontserdireisid on viinud orkestri Prantsusmaale, Saksamaale, Šveitsi, Itaaliasse, Kreekasse, Hispaaniasse jm.

P 25. september kell 17 Pärnu kontserdimaja “Black Cello Sabbath” Tšellotrio Melo-M (Läti) Karlis Auzans, Miķelis Dobičins, Janis Pauls Tšellokvartett C-JAM Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Margus Uus, Tõnu Jõesaar

Prantsuse tähtsaimal džässiauhindade tseremoonial "Victoires du Jazz 2015" Aasta muusikuks. Peirani on olnud Prantsuse aasta džässmuusik ka varem, 2013. aastal ajakirja French Jazz Magazine hinnangul. Mõlemad duo liikmed on võitnud kõrgelt hinnatud Django Reinhardti preemia, mida annab välja Académie du Jazz.

Süddeutsche Zeitung Peiranist: “Mida see Nice’is sündinud pariislane võlub välja akordionist, midagi sellist pole te kuulnud kunagi varem. Võib olla kindel, et siin mängib tulevane legend.”

Muusikakoolis vokaalansambel Palette, mille koosseisus laulavad 9-17-aastased lauljannad. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, rõõm ja muusikaline energia. Ansambli juhendaja on Ljudmila Juzvik.

Kontserdi kavas on nii klassikaline kui kaasaegne muusika, ettekanded on siirad ja kõrgetasemelised.

L 1. oktoober kell 18 Pärnu kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev Narva džässbänd Vokaalansambel “Palette”

Narva Muusikakooli džässbänd on tegutsenud edukalt, nüüdseks pea 20 aastat Boriss Paršini juhendamisel.

Käidud on kontserdireisidel Lätis, Leedus, Venemaal, Rootsis, Saksamaal, Tšehhis, Soomes jm.

Alates 2014. aastast tegutseb Narva George Gershwini ooper „Porgy ja Bess“ on maailma ooperilavasid vallutanud juba enam kui 80 aastat.

Teose muusikanumbrid on andnud tõlgendamisainet ka arvukatele jazzmuusikutele.

Duo Nils Landgren (Rootsi) / Liisi Koikson poolt esitatav saab olema põnevalt omapärane. Nils Landgren on rootsi džässmuusika suurkuju, kes oma virtuoosse tromboonimängu ning sugestiivse laulumaneeriga võitnud südameid nii kodumaal kui kogu Euroopas. Noorele lauljale omaselt on Liisi Koikson kätt proovinud pea kõigis žanrites ja teinud seda üliedukalt.

N 27. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen K 3. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Hingedepäeva kontsert Arete Teemets (sopran), Tuuri Dede (metsosopran), Rasmus Kull (tenor),

Kavas igihaljas popi- ja rokiklassika

Tšellokvartett C-JAM ja tšellotrio Melo-M on kaks unikaalset kooslust, kes vallutavad maailma sarnastel radadel. Mõlemas mängivad end klassikalises muusikas tipptasemel teostanud tšellistid, kes esinevad ka klassikasolistidena ning sümfooniaorkestrites. Nendes ansamblites avardavad nad oma loomingu piire rokk-, džäss- ja popmuusikasse, filmimuusika ja etnoni, ja on purustanud ettekujutuse tšellost kui malbe kõlaga klassikalisest instrumendist. Mõlemad on ülipopulaarsed oma kodumaal,

K 5. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari ”Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kunstiteos: Salomon Corrodi. “Itaalia maastik” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste “Mandoliini ja lauluga läbi Sitsiilia” Ansambel „Beati Mandolini“ Anto Õnnis (laul, löökpillid), Ants Õnnis (mandoliin, suupill, viiul), Joosep Sang (mandoliin), Are Jaama (kitarr), Teet Veskus (kitarr), Endel Valkenklau (bassmandoliin) Kavas: Sitsiilia rahvaviisid Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Uku Joller (bass) Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Dirigent Martin Sildos Kavas: Urmas Sisask. Missa nr 1 Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt K 9. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari ”Eliitkontserdid. Mozart” New Theatre Ensemble Anneli Tohver (klaver), Jonathan Henderson (flööt), Nicola Bell (oboe), Soo-Young Lee (klarnet), Pan Ye (metsasarv), Tea Tuhkur (fagott) Kavas: Mozart. Kvintett klaverile ja puhkpillidele K 452 Milhaud. Sonaat oboele, flöödile, klarnetile ja klaverile Jacob. Sekstett klaverile ja puhkpillidele "In memoriam Aubrey Brain" Poulenc. Sekstett klaverile ja puhkpillidele Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

New Theatre Ensemble’i tuumiku moodustab juba mitu aastat tegutsenud duo Jonathan Henderson – Anneli Tohver. Praegu on ansambel kasvanud kuueliikmeliseks, et esitada sellele koosseisule kirjutatud tähtteoseid.

R 18. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Giuseppe Verdi “Rigoletto” Rahvusooper Estonia etendus

Wolfgang Amadeus Mozart

Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Giuseppe Verdi oma ooperis

kaks ooperitraditsiooni. „Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik.

N 24. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari “Autoriportreed“

muusika on rahulik ja meditatiivne, kaasab orientaalseid meloodiaid, budistlikke tekste ja alltekste. Suur osa Grünbergi loomingust koosneb filmimuusikast – enam kui sajale filmile kirjutatud muusika on toonud talle ka laialdase kuulsuse. Huvi Oriendi filosoofia ja kultuuri vastu on toonud helilooja loomingusse idamaisele muusikale omaseid elemente.

Kasutades lisaks akustilistele pillidele (s.h. pillid Hiinast, Indiast, Tiibetist ja mujalt) elektroonikat ning inimhäält, loob ta fantaasiarikkaid kõlapilte. Ta on väitnud, et “midagi uut pole võimalik luua. Kunsti looja on justkui antenn, mis “õhus olevast” kvaliteetse välja nopib ja läbi oma oskuste kunstiks vormib.”

L 26. november kell 17 Pärnu kontserdimaja “Jõuluootus” Pärnu Kunstide Maja õpilaste kontsert

Sven Grünberg “Nukkude laulud”

Sven Grünberg

jäid tookord laulmata-kuulmata.

Nukuteatri laost on remondi käigus välja tulnud ka mõned põnevad tegelased, kes on kannatlikult oodanud, et keegi kena inimene neid tähele paneks, nüüd on need nukud taas laval.

K 14. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja Alexela pühademuusika Joscho Stephan Trio (Saksamaa)

Kitarrist Joscho Stephan rabab kuulajaid uskumatu soolotehnika ja isikupäraga. Tema stiiliks on mustlaskitarri ja svingi sulam, mille väljapaistvaks teerajajaks oli legendaarne Django Reinhardt. Joscho Stephan valdab seda stiili täiuslikult ning on aktiivselt laiendamas selle piire. Hoolimata oma noorusest, on ta mänginud end parimate gipsy swing muusikute hulka maailmas.

Džässistaarid nagu Paquito de Rivera, James Carter ja Charlie Mariano on

K 30. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Jennifer Bate (orel, Suurbritannia)

kõrgelt hinnanud noort muusikut pärast ühiseid ülesastumisi, sh New Yorgi Lincolni keskuses ja kuulsas klubis Birdland.

P 25. detsember kell 14 Pärnu kontserdimaja Tanel Padar & The Sun Estonian Dream Big Band "AASTAKAJAD"

Aastalõpuliku kokkuvõttega astuvad lavale Tanel Padar ja The Sun, pakkudes äratundmisrõõmu ja julget edasivaadet. Kontserdile annab vägevust ja kompab uusi muusikalisi radu Estonian Dream Big Band.

R 30. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Rahvusmeeskoor Solistid Kalle Randalu (klaver), Kristjan Randalu (klaver) Õhtu juht Anu Välba Dirigent Neeme Järvi

Sven Grünberg 60 Eesti Rahvusmeeskoor, keelpillikvartett Prezioso, kammerorkester Ott Lepland (laul), Sven Grünberg muusikainstrumendid Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Grünberg. Uus teos meeskoorile ja orkestrile, tekst “Dhammapada" ainetel (esiettekanne), uus teos kammerorkestrile (esiettekanne), teosed kammerkoosseisudele, filmimuusikat

KONTSERDID JÕHVIS

L 17. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja Hooaja avakontsert Valgevene Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester Kunstiline juht ja peadirigent Aleksandr Anissimov Solist Peep Lassmann (klaver) Kavas: Oginski. Polonees „Hüvastijätt kodumaaga“ Grieg. Klaverikontsert a–moll op. 16 Šostakovitš. Sümfoonia nr 5 d-moll op. 47

Sven Grünberg sai 1970. aastatel tuntuks oma progerokkansambliga „Mess“, mis mängis peamiselt pikemaid kompositsioone. Ta oli ansamblis nii helilooja, laulja kui ka instrumentalist. Esimesena Eestis ja suure tõenäosusega ühena esimestest ka endises Nõukogude Liidus võttis ta kasutusele süntesaatori. 1970. aastatel avastas Grünberg enese jaoks idamaade kultuuri ja religiooni ning tema loomingusse ilmusid Tiibeti ja Kaug-Ida rahvaste muusika mõjud. Grünbergi Kaastegev Priit Volmer (bass) Kavas: Bach, Mendelssohn, Stanley, Wesley, Guilmant, Franck, Langlais, Messiaen

Valgevene Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester loeb oma sündi 1927. aastast, on seega endise N. Liidu kultuuriruumi vanimaid akadeemilisi orkestreid. Esimesel kontserdil oli dirigendiks kuulus helilooja Reinhold Glière. 1937. aastal sai peadirigendiks noor andekas dirigent Ilja Mussin, hilisem terve dirigendikoolkonna rajaja (Sinaiski, Temirkanov, Gergiev, Bychkov, Sokhiev, ka meie Jüri Alperten). Alates 2001. aastast on orkestri kunstiliseks juhiks ning Vincent Peirani, Émile Parisien

Jennifer Bate kuulub organistide kõrgeimasse klassi. Ta on oodatud külaline maailma suurimatel festivalidel, teda on pärjatud kõrgeimate Briti, Prantsusmaa ja Itaalia riiklike autasudega. Bate on suurim autoriteet Oliver Messiani loomingu tõlgitsejana. “….virtuoosne, värvikas, täielikult kütkestav. Bate on suurepärane, kartmatu artist, tõstab oma mänguga oreli taevani.“ (Sunday Times).

T 6. detsember kell 19 “Nukkude laulud” NUKU koor Siim Aimla ansambel Dirigent ja lavastaja Reeda Toots Kaastegevad Nukuteatri näitlejad Kontserti juhib Buratino ehk Taavi Tõnisson

kes vallutavad maailma sarnastel radadel. Mõlemas mängivad end klassikalises muusikas tipptasemel teostanud tšellistid, kes esinevad ka klassikasolistidena ning sümfooniaorkestrites. Nendes ansamblites avardavad nad oma loomingu piire rokk-, džäss- ja popmuusikasse, filmimuusika ja etnoni, ja on purustanud ettekujutuse tšellost kui malbe kõlaga klassikalisest instrumendist. Mõlemad on ülipopulaarsed oma kodumaal, esinevad ka arvukatel kontserdireisidel Euroopas ja kaugemal. Ansambli Melo-M asutas 2005. aastal tšellist, kitarrist ning muusikaprodutsent Kārlis Auzāns, selles mängivad veel Miķelis Dobičins ja Jānis Pauls. C-JAM alustas tegutsemist aasta varem.

Kahe ainulaadse ansambli ühisesinemisest sünnib kindlasti unikaalne kontsert.

Osades Olesja Zeleznjak, Oleg Štefanko, Dmitri Miller

Juhuslik kohtumine neiuga, kel piiblist pärinev nimi Eva, muudab täielikult Bruno elu . . . Nende suhted arenevad tormiliselt, ebatavaliselt . . . Eva tutvustab talle . . . oma meest, kellelt soovib oma armukese abiga elu võtta . . . Kuid kas võis ta aimata, et mehest ja armukesest saavad sõbrad?

L 1. oktoober kell 17 Jõhvi kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev Esinevad telekonkursi Klassikatähed 2016 finalistid Merike Heidelberg (vioola), Mikk Langeproon (akordion), Jakob Peäske (fagott), Jakob Teppo (klaver) Kavas: Bach, Monti, Londonov, Tiensuu jt

”Klassikatähed” on ETV, Klassikaraadio ja Eesti Kontserdi koostöös valminud ülimenukas telekonkurss, mis 2016. aastal toimus juba kolmandat korda.

Kahe aasta tagusele menukale NUKU koori kontserdile tuleb järg, kuna väga paljud suurepärased lavastuste laulud

R 23. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja Etendus "Kirg, Eva ja tema mehed" Etendus on vene keeles.

Sobivalt kontserdihooaja ühele kõige pidulikumale sündmusele on laval kuldne kooslus eesti muusika parimatest jõududest: Neeme Järvi, Kalle ja Kristjan Randalu, ERSO ja RAM. Teravmeelselt humoorikale “Loomade karnevalile” järgnevad Johann Straussi (noorem) valsid, marsid ja polkad üllataval kujul: meeskoorile ja sümfooniaorkestrile.

Strauss kirjutas need 1860ndatel spetsiaalselt Viini Meestelaulu Seltsile.

Publiku vaimustusel polnud piire, mitte ainult Viinis, vaid ka Pariisis ja Londonis.

kuulnud kunagi varem. Võib olla kindel, et siin mängib tulevane legend.”

P 16. oktoober kell 15 Jõhvi kontserdimaja 3D muusikal "Alice Imedemaal" Etendus on vene keeles

E 10. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Ansambel „Gorod 312“ Estraadikontsert

16. oktoobril toimub Jõhvi Kontserdimajas

Koostöös kontserdiagentuuriga Vapaat äänet

Nils Landgren

312 on Biškeki postiindeks - ansambli liikmed on sellest linnast pärit.

Ansamblisse kuuluvad Aja, Dim, Maša, Leon ja Nik. Nad loovad ise oma laule, millest sageli saavad tõelised hittlood.

Eriti õnnestuvad neil populaarsete vene filmide muusikale põhinevad laulud. Ansambel on pälvinud arvukalt prestiižseid auhindu: „Kuldne grammofon“, „Aasta laul“, MTV Russian Music Award jt. „Gorod 312“ – see on lüürika ja huumor, elurõõm nii lauludes kui ka suhtlemises publikuga.

Ansambli laulud on vaimukad, vabad depressiivsetest varjudest, läbipaistvate kuid samas küllastatud seadetega.

Venemaa 3D kogupere muusikalis "Alice imedemaal" muutuvad imed reaalsuseks ning reaalsus sarnaneb imedega. Kõik see on võimalik tänu unikaalsele 3D-tehnoloogiale, eriefektidele, stereoefektidele ja imeprillidele! Tegemist on innovaatiliste, esmakordselt Venemaa muusikalides kasutatavate polarisatsioonprillidega, mis ei väsita isegi laste silmi kogu näitemängu (80 min) jooksul.

N 20. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja “Porgy & Bess in Jazz” Nils Landgren (vokaal, tromboon; Rootsi) Liisi Koikson (vokaal) Kaastegev ansambel: Siim Aimla, Raivo Tafenau

peadirigendiks Aleksandr Anissimov.

Valgevene Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester on musitseerinud paljude maailmanimega dirigentide juhatusel – Mravinski, Svetlanov, Gergiev, Pletnev; esinenud koos legendaarsete solistidega – Gilels, Van Cliburn, Menuhin, Oistrahh, Richter, Rostropovitš. Kontserdireisid on viinud orkestri Prantsusmaale, Saksamaale, Šveitsi, Itaaliasse, Kreekasse, Hispaaniasse jm.

N 22. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja “Black Cello Sabbath” Tšellotrio Melo-M (Läti): Karlis Auzans, Miķelis Dobičins, Janis Pauls Tšellokvartett C-JAM: Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Margus Uus, Tõnu Jõesaar Kavas igihaljas popi- ja rokiklassika

Tšellokvartett C-JAM ja tšellotrio Melo-M on kaks unikaalset kooslust, N 6. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja “Belle Époque” Prantsuse džässivirtuoosid Vincent Peirani (akordion) ja Émile Parisien (sopransaksofon)

Kaks viimaste aastate kuumemat džässmuusikut Prantsusmaal, kumbki parim oma pillil. Saksa muusikatööstuse ECHO 2015. aasta preemiate jagamisel pälvis duo Peirani-Parisien Aasta ansambli auhinna. ECHO auhindade komitee tunnistas ühtlasi Vincent Peirani Aasta instrumentalistiks. Möödus paar nädalat, ja Peirani kuulutati Prantsuse tähtsaimal džässiauhindade tseremoonial "Victoires du Jazz 2015" Aasta muusikuks. Peirani on olnud Prantsuse aasta džässmuusik ka varem, 2013. aastal ajakirja French Jazz Magazine hinnangul. Mõlemad duo liikmed on võitnud kõrgelt hinnatud Django Reinhardti preemia, mida annab välja Académie du Jazz.

Süddeutsche Zeitung Peiranist: “Mida see Nice’is sündinud pariislane võlub välja akordionist, midagi sellist pole te (saksofonid), Joel Remmel (klahvpillid), Mihkel Mälgand (basskitarr ja kontrabass), Petteri Hasa (trummid), Ricardo Padilla (löökpillid) Seaded: Siim Aimla ja Raivo Tafenau

George Gershwini ooper „Porgy ja Bess“ on maailma ooperilavasid vallutanud juba enam kui 80 aastat.

Teose muusikanumbrid on andnud tõlgendamisainet ka arvukatele džässmuusikutele. Duo Nils Landgren (Rootsi) / Liisi Koikson poolt esitatav saab olema põnevalt omapärane.

Nils Landgren on rootsi džässmuusika suurkuju, kes oma virtuoosse tromboonimängu ning sugestiivse laulumaneeriga võitnud südameid nii kodumaal kui kogu Euroopas. Noorele lauljale omaselt on Liisi Koikson kätt proovinud pea kõigis žanrites ja teinud seda üliedukalt.

T 2. november kell 18 Jõhvi Mihkli kirik Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale

Dirigent Endrik Üksvärav Kavas: Tõnu Kõrvits. Stabat Mater. Eesti esiettekanne.

Tõnu Kõrvits. "Linnuteelaev". Tekst Doris Kareva. Maailmaesiettekanne

“Kerge on laev, mis kannab läbi unelaguunide su mõtet ja meeleheidet, mis maailma ära ei mahu.

Linnutee.

Laev.

Vahel kõrgete alasti kaljude ja läbi murdlainete vahu. Ümber neemede.

Läbi lummuslike laguunide ja õitsva korallirahu.

Kerge on laev, mis kihutab su veres iha ja kujutlust.”

Tõnu Kõrvits

Need on Doris Kareva sõnad helilooja Tõnu Kõrvitsa uues teoses “Linnuteelaev”, mille kammerkoor Collegium Musicale ja astudes suudab Maksim Galkin luua hetkega saalis pidupäevatunde, rõõmu ja hea tuju õhustiku. Vaatajaid ootavad uued paroodiad, naljakad lood ja muusikalised numbrid. Oma paroodiates tabab Galkin alati täpselt kümnesse, leiab üles parodeeritavate kõige iseloomulikumad jooned, täpselt õige hääletooni ja miimika. Publikule on tagatud unustamatu õhtu, täis naeru ja positiivset energiat.

N 10. november kell 19 Kukruse mõis Kontserdisari ”Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kunstiteos: Emmanuil Bernstein.

“Gorki tänav” Kunstiteadlane Aleksandra Murre Balakin (bass, RO Estonia), Sten Lassmann (klaver) Kavas: Sviridov, Šostakovitš Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Sten Lassmann Kristjan Järvi

dirigent Endrik Üksvärav toovad maailmaesiettekandele. Läbi nende sõnade ja muusika kumab killuke eestlaste loomusest – oleme me ju alati vaadanud üles taevasse, kus meie unistuste ja soovide täitjana kõrgub Linnutee. Ka meri ja laev olnud meie jaoks vabaduse ja igatsuse sümbolid ja unistuste kandjad.

R 4. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja Inforing AS esitleb: Rico Sanchez & Gipsy Kings Party

Ansambli „Gipsy Kings“ legendaarse laulja Rico Sanchezi sooloprojekt.

Muusikakarjääri alustas Sanchez 14-aastaselt, aastast 2005 andis kontserte koos ansambliga Gipsy Kings. Pärast edukaid ühiseid esinemisi loodi programm Gipsy Kings Party, kuhu kuulusid ansambli kõige kuulsamad hitid. Rico Sanchez & Gipsy Kings Party mängivad paljudes lauludega kui kavad vene muusikast.

Donetski Muusikaakadeemias džässsaksofoni eriala lõpetanud laulja töötab täna Rahvusooper Estonia solistina.

Balakin on Eesti teatri aastaauhinna laureaat 2013. “Sten Lassmann on üks parema kooliga noorema põlvkonna pianiste praeguses Eestis. Tema interpretatsioon on sisendusjõuline ja ennast kehtestav, suure dünaamilise diapasooni ja haardega, ta on artistlik ja oma nägemuse esitamisel veenev.”

(Kai Taal, ajakiri Muusika) N 24. november kell 12 ja N 24. november kell 18 Jõhvi kontserdimaja Rahvusooper Estonia etendus “Minu veetlev leedi” Frederick Loewe’ muusikal kahes vaatuses Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw’ näidendi “Pygmalion” ainetel

Pavlo Balakini kaunikõlaline bass ning sügavalt emotsionaalne esitus on eestlasi rõõmustanud juba aastaid.

Oma partneri Sten Lassmanniga on ta kuulajateni toonud nii kava Georg Otsa

Üks maailma populaarsemaid muusikale oleks võinud peaaegu et kirjutamata jääda, kui USA muusikalitööstuse ninamehed 1930. aastate keskel järjekindlalt Loewele

Tantsuteatrit Balletto di Milano peetakse Itaalia tantsukultuuri suursaadikuks. Oma kõrge tasemega on ta rõõmustanud publikut terves maailmas. Milano balletiteatril on selja taga 30 aastat loometööd ja edukaid ülesastumisi nii Itaalias kui Inglismaa, Iirimaa, Šveitsi, Hispaania ja Saksamaa suurtel lavadel. Tšaikovski ballett "Pähklipureja" on kaunis jõulumeeleolu loov lugu. See on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ värvikat jõulumuinasjuttu.

Kristjan Järvi – 21. sajandi artisti arhetüüp, laia haardega muusik, kes tegutseb ilma silmaklappide ja piirideta. Oma innovatiivsete ideede elluviimiseks on tal väljundeid üle kogu maailma: ta on Leipzigi Raadio sümfooniaorkestri ja Gstaadi festivali orkestri peadirigent, New Yorgis resideeriva klassikale, hip-hopile ja džässile pühendunud Absolute Ensemble’i asutajaliige ja dirigent ning Läänemeremaade Filharmoonikute asutajaliige ja dirigent. Külalisdirigendina juhatab ta orkestreid üle maailma. Kontserdil “Luikede järv” tuuakse Eesti publikuni kava, millega ERSO läheb Hiina-turneele.

Esmakordselt Eestis kõlab Kristjan Järvi enda seatud süit Tšaikovski balleti “Luikede järv” muusikast. Dirigent on öelnud, et “kontserdikülastajal on haruldane võimalus kuulata nii populaarseid muusikalisi numbreid balletist kui ka nautida kogu muusikalist narratiivi, mis dramaatilises sümfoonilises kontekstis on nauditav ka ilma koreograafiata. Ma olen sisse

L 3. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Kristjan Järvi Kavas: Pärt. “Swansong” Sibelius. Sümfooniline poeem “Tuonela luik” Tšaikovski. Süit balletist “Luikede järv”, Kristjan Järvi seades

riikides üle terve maailma, esinevad populaarsete artistidega nagu London Beat, Gazebo, Al Di Meola, Scorpions, Robin Gibb, In-Grid, Boney M, Ottawan. Programm koosneb ainult live-helist ja originaaltekstidest ansambli Gipsy Kings samethääle Rico Sanchezi esituses. Publik kuuleb paljusid hitte: ”Bamboléo”, ”Volare”, ”Hotel California”, ”Vamos a Bailar”, ”Djobi Djoba”, ”Escucha Me” jt. Keegi ei jää ükskõikseks, kui kõlavad nelja flamenko-kitarri fantastiliselt virtuoosne mäng ning Rico Sanchezi veidi kähisev hääl.

Mari Poll

“Nukkude laulud”

Kahe aasta tagusele menukale NUKU koori kontserdile tuleb järg, kuna väga paljud suurepärased lavastuste laulud jäid tookord laulmata-kuulmata.

Nukuteatri laost on remondi käigus välja tulnud ka mõned põnevad tegelased, kes on kannatlikult oodanud, et keegi kena inimene neid tähele paneks, nüüd on need nukud taas laval.

P 6. november kell 17 Jõhvi kontserdimaja Huumoriõhtu. Maksim Galkin programmiga "Üks kõigi eest"

K 7. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari ”Eliitkontserdid. Mozart” Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver), Henry-David Varema (tšello) Kavas Mozart, Dvořák, Brahms

Maksim Galkin ei vaja tutvustamist.

Ta on saavutanud harukordselt lühikese ajaga tohutu populaarsuse ja publiku tunnustuse. Lavale

Klaveritriot peetakse üheks nõudlikumaks ansamblikoosseisuks.

ja Lernerile kinnitasid, et materjal ei vasta tolleaegsetele muusikali nõuetele. Nii jäi muusikali kirjutamise idee kaheks aastakümneks soiku, kuni muusikalimaailmas said kehtivaks uued reeglid. 1956. aastal asusid Alan Jay Lerner ja Frederick Loewe taas tööle ning tulemuseks oli USA muusikaliajaloo menukaim lavateos, mida on korduvalt lavastatud peaaegu kõigis maailma teatrites ning millest on 1964. aastal vändatud ülimenukas filmiversioon Audrey Hepburni ja Rex Harrisoniga peaosades.

Vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna.

Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni.

N 1. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Tšaikovski “Pähklipureja” Teatro di Milano balletietendus

K 7. detsember kell 12 Jõhvi kontserdimaja “Nukkude laulud” NUKU koor Siim Aimla ansambel Dirigent ja lavastaja Reeda Toots Kaastegevad Nukuteatri näitlejad Kontserti juhib Buratino ehk Taavi Tõnisson

katedraalide ja losside luule, vaid lihtsa inimese kahekõne Loojaga.

P 18. detsember kell 14 Jõhvi kontserdimaja ''Jõulutsirkuse 2016'' juubeliprogramm

Koostöös Tallinna Filharmooniaga Toetavad: Iirimaa Suursaatkond, Culture Ireland fond

"Jõulutsirkus" on imede, rõõmude ja võlumiste aeg, traditsiooniline talvine üritus nii täiskasvanutele kui ka lastele, üldse kõigile tsirkuse austajatele.

Tsirkus on värvikas, meeldejääv sündmus. Mis meelitab tsirkusesse? Žanrite rohkus: humoorikatest visanditest hingematvate akrobaatikatrikkideni. Loomulikult ka tsirkuste traditsiooniline žanr - dressuur. Seekord rõõmustavad publikut dalmaatsia koerad ja naljakad hülged. Koos publiku lemmiku, tsirkuseartisti Rustam Juldaševiga sööstab kupli alla tema truu sõber foksterjer. Juldašev toob publiku ette oma uue lavastuse - ereda, mitmekülgse programmi.

R 16. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Joscho Stephan Trio (Saksamaa)

Tanel Padar & The Sun, Estonian Dream Big Band

Kitarrist Joscho Stephan rabab kuulajaid uskumatu soolotehnika ja isikupäraga.

Tema stiiliks on mustlaskitarri ja svingi sulam, mille väljapaistvaks teerajajaks oli legendaarne Django Reinhardt.

Joscho Stephan valdab seda stiili täiuslikult ning on aktiivselt laiendamas selle piire. Hoolimata oma noorusest, on ta mänginud end parimate gipsy swing muusikute hulka maailmas.

Džässistaarid nagu Paquito de Rivera, James Carter ja Charlie Mariano on kõrgelt hinnanud noort muusikut pärast ühiseid ülesastumisi, sh New Yorgi Lincolni keskuses ja kuulsas klubis Birdland.

K 21. detsember kell 18 Jõhvi kontserdimaja Suur uusaasta Fiksi-Show 3 Lasteetendus on vene keeles

kirjutanud ka mitmed sageli isegi balletietendustest välja jäetud osad, sh paljud virtuoossed viiulisoolod.”

T 27. detsember kell 18 Jõhvi kontserdimaja Lasteetendus "Imeline Jõulupuu 2"

T 6. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Alexela pühademuusika Joscho Stephan Trio (Saksamaa)

Kas te olete näinud, kuidas kasvab jõulupuu? Kui mitte, siis võite seda näha jõulupäevadel - imede ajal.

27. detsembril pidulikus ja ilusas Jõhvi Kontserdimaja saalis saavad nii lapsed kui täiskasvanud vaadata toredat muinasjuttu "Imeline jõulupuu 2". Moskva teater "Tšudaki" esitab külalisetenduse raames Balti riikides ja Saksamaal uhiuue, fantastilise, muinasjutulise jõulushow, koos üllatuste, seikluste ja loomulikult jõuluvanaga. Etenduse autoriks on kuulus Moskva režissöör ja produtsent Leonid Zaslonko.

Kitarrist Joscho Stephan rabab kuulajaid uskumatu soolotehnika ja isikupäraga. Tema stiiliks on mustlaskitarri ja svingi sulam, mille väljapaistvaks teerajajaks oli legendaarne Django Reinhardt. Joscho Stephan valdab seda stiili täiuslikult ning on aktiivselt laiendamas selle piire. Hoolimata oma noorusest, on ta mänginud end parimate gipsy swing muusikute hulka maailmas.

Džässistaarid nagu Paquito de Rivera, James Carter ja Charlie Mariano on kõrgelt hinnanud noort muusikut pärast ühiseid ülesastumisi, sh New Yorgi Lincolni keskuses ja kuulsas klubis Birdland.

Tim Kliphuis

Roy Percy

R 30. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert Tallinna Kammerorkester Tim Kliphuis Trio (Holland): Tim Kliphuis (viiul), Nigel Clark (kitarr) ja Roy Percy (kontrabass)

Üles astub trio, kelle eesmärkideks on üllatada publikut mitmekülgsete kontserdikavadega, arendada järjepidevalt koosmängu ning esitada suurte heliloojate loomingut austuse ja kirega.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga R 9. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Lauljatar Gljukoza programmiga “Jään saladuseks” P 11. detsember kell 17 Jõhvi Kontserdimaja Kontserdisari „Diplomaatilised noodid” Keldi jõulud Ansambel Dordán (Iirimaa) Mary Bergin (Iiri vile), Róisín Elsafty (vokaal), Kathleen Loughnane (Iiri harf), Dearbhaill Standún (viiul) Iiri õnnistussõnu ja keldi palveid loeb Jaan Tammsalu

Rahu ja headust kiirgav õhtu. Keldi palved teeb eriliseks see armas lihtne maailmapilt, kus „Jumal hoiab oma peopesa sees varjul“. See pole N 22. detsember kell 18 Jõhvi Mihkli kirik Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert Dirigent Mikk Üleoja

“Fiksi-show” põhineb populaarselt vene animatsioonisarjal “Fiksiki”. See on interaktiivne vaatemäng-happening, kus lapsed mitte üksnes ei näe armastatud filmitegelasi laval, vaid ka aktiivselt osalevad nende seiklustes.

E 26. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Tanel Padar & The Sun Estonian Dream Big Band "AASTAKAJAD"

Aastalõpuliku kokkuvõttega astuvad lavale Tanel Padar ja The Sun, pakkudes äratundmisrõõmu ja julget edasivaadet. Kontserdile annab vägevust ja kompab uusi muusikalisi radu Estonian Dream Big Band.

Kavas Vivaldi, Grappelli ja Coplandi teosed Tim Kliphuisi seades

Hollandi viiuldajat Tim Kliphuisi on nimetatud „meie aja improviseerivaks Paganiniks“. Tema trio kontserte on kirjeldatud kui „hingetuksvõtvat instrumentaal-show’d, mis on mänguline, leidlik ja tehniliselt briljantne“. Ansambel on pälvinud publiku poolehoiu oma mängu maitsekalt sädeleva, elektriseeriva värviküllusega, kus kohtuvad mustlasmuusika, džäss, klassikaline ja folkmuusika. Kontsertidel Eestis on peateoseks Tim Kliphuisi seade kuulsatest Vivaldi “Aastaaegadest”.

Kliphuisi trio sündis 2005. aastal, nad on oodatud esinejad festivalidel ja prestiižsetes kontserdisarjades. 2013. aastal pälviti Šoti rahvusvaheline džässiauhind. Hiljutised trio tegemised sisaldavad kontserte Amsterdami Concertgebouw’s, esinemisi Hollandi kammerorkestriga, Richard Straussi festivalil ning Glasgow’ festivalil Celtic Connection.

"AASTAKAJAD" Tanel Padar & The Sun Estonian Dream Big Band

Kristiina Rokashevich

Guildhalli Muusika-ja Draamakoolis õpinguid jätkav Kristiina Rokashevich on võitnud mitu auhinda ja toetust, hilisemad ja tähtsamad nendest II preemia Oxfordi muusikafestivalil, III preemia Euroopa Beethoveni Klaveriühingu Beethoveni konkursil, Londoni Sergei Rahmaninovi Ühingu stipendium. Rokashevich on esinenud Eestis, Soomes, Lätis, Austrias, Šveitsis ning Ühendkuningriigis. 2016. aastal osales Kristiina Eesti Televisiooni saatesarjas “Klassikatähed”.

Aastalõpu kokkuvõttega astuvad lavale Tanel Padar ja The Sun, pakkudes äratundmisrõõmu ja julget edasivaadet.

Kontserdile annab vägevust ja kompab uusi muusikalisi radu Estonian Dream Big Band

P 29. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal Hiina Suur Uusaastakontsert / The Grand Chinese New Year Concert

P 25. detsember Pärnu kontserdimaja T 26. detsember Jõhvi kontserdimaja K 27. detsember Vanemuine kontserdimaja N 29. detsember Nordea kontserdimaja

Hiina Suur Uusaastakontsert jõuab oma 20. juubelituuri raames ka Eestisse. Igal aastal tähistavad Hiina parimad orkestrid uue aasta Andres Mustonen

eestikontsert.ee

VALIK KONTSERTE HOOAJA KEVADPOOLELT P 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor Solistid Kalle Randalu (klaver), Kristjan Randalu (klaver) Õhtu juht Anu Välba Dirigent Neeme Järvi Kavas: Saint-Saëns. "Loomade karneval" Valik Johann Straussi (noorem) valsse, marsse ja polkasid

Risto Joost

Sobivalt kontserdihooaja ühele kõige pidulikumale sündmusele, mida ETV vahendab otseülekandes, on laval kuldne kooslus eesti muusika parimatest jõududest: Neeme Järvi, Kalle ja Kristjan Randalu, ERSO ja RAM. Teravmeelselt humoorikale “Loomade karnevalile” järgnevad Johann Straussi (noorem) valsid, marsid ja polkad üllataval kujul. Strauss kirjutas need 1860ndatel spetsiaalselt Viini Meestelaulu Seltsile. Publiku vaimustusel polnud piire, mitte ainult Viinis, vaid ka Pariisis ja Londonis.

L 14. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal P 15. jaanuar kell 17 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari “Kuldne klassika.

Beethoven” Tallinna Kammerorkester Solistid Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Marrit GerretzTraksmann (klaver) Dirigent Risto Joost Kavas: Ludwig van Beethoven. Kontsert viiulile, tšellole ja klaverile C-duur, op. 56 (Kolmikkontsert) Sümfoonia nr 3 op. 55 „Eroica“

Tallinna Kammerorkester ning orkestriga ühes rütmis hingavad orkestri kontsertmeistritest solistid Harry Traksmann ja Leho Karin koos Marrit Gerretz-Traksmanniga toovad publikuni Beethoveni pea samal ajal kirjutatud kaks suurteost: Kolmanda sümfoonia ja kolmikkontserdi.

T 17. jaanuar kell 19 Kultuurikatel

Kontserdisari “Autoriportreed“ Mirjam Tally autorikontsert Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav

T 24. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal

Vello Pähn

Koostöös Tallinna Kultuuriametiga Koostööpartner Wu Promotion (Hiina) R 27. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal Mustonenfest Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Sergei Nakarjakov (trompet, Venemaa), Maria Meerovitch (klaver, Belgia) Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo) ja Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor Koormeister Ingrid Kõrvits Dirigent Andres Mustonen Kavas: Arutjunjan. Trompetikontsert As-duur Šostakovitš. Kontsert klaverile, trompetile ja keelpillidele op. 35

Liszt. “Dante-sümfoonia” S.109

Festivali avakontsert toob tavapäraselt meie rahvusorkestri ette tippsoliste.

Taas kord on Eesti kuulajat võlumas Sergei Nakarjakov. Artist alustas maailma kontserdilavade vallutamist imelapsena, ta on pälvinud hüüdnimed trompeti-Paganini ja trompetiCaruso. Nakarjakovi mängutehnika ja toonikvaliteet on unikaalsed. “Sergei Nakarjakov mängib trompetit sellise loomulikkusega nagu me ülejäänud hingame“ (San Francisco Chronicle).

Ta on murdnud piire klassikalises trompetimängu traditsioonides, otsides ning leides uusi võimalusi muusikaliseks eneseväljenduseks.

P 29. jaanuar kell 17 Kadrioru loss MustonenFest Christian Altenburger (viiul, Austria) Kavas: Bach

E 30. jaanuar kell 19 Peterburi Jaani kirik

Barokkorkester „Barrocade“ on loodud 2007. aastal noortest pühendunud muusikutest, eestvedajaks on gambamängija Amit Tiefenbrunn. Tänaseks on orkester üks väljapaistvamaid Iisraeli muusikakollektiive. Esinetakse nii Euroopas kui Ameerikas. Üheks väljapaistvaks ülesastumiseks oli Purcelli “Haldjakuninganna“ ettekanne koos inglise ansambliga “Retrospect” Iisraelis ja Londonis Wigmore Hall´is.

Ansambli eripäraks on erakordselt

Igal MustonenFestil on üles astunud mõni rariteetse koorikultuuri esindaja.

Oleme viimastel aastatel saanud osa kreeka, gruusia, egiptuse jt kultuuride religioossest laulust ja rahvamuusikast.

Seekord tutvustab Bütsantsi traditsioonilist jumalateenistuste muusikat Rumeenia koor Byzantion.

Teguseva kloostrikoorina lauldakse igapäevastel jumalateenistustel, aga korraldatakse ka koos Bütsantsi muusika assotsiatsiooniga

meistrikursusi, konverentse ja bütsantsi muusika festivale.

saanud kollektsionääride maiuspalaks.

Dmitri Šostakovitš ütles pärast oma 14. sümfoonia esiettekannet selle kollektiivi esituses „see on ilmselt maailma parim kammerorkester“.

sümfooniaorkester ka ooperikoori ja solistid ning kannab kontserdi põhiteosena ette Beethoveni ühe kahest suurest missast.

P 5. veebruar kell 17 Jõhvi kontserdimaja MustonenFest Moskva Riiklik Kammerorkester Dirigendid ja solistid Aleksei Utkin (oboe, Venemaa) ja Andres Mustonen (viiul) Kavas: Bach, Vähi, Corelli, Kantšeli, Utkin

P 22. jaanuar kell 17 Jõhvi kontserdimaja

saabumist kontserdireisidega üle maailma, tutvustades Hiina traditsioonilisi instrumente suurte orkestrikoosseisudega.

Ainulaadne, võimas ning meeldejääv kultuurielamus hiina muusikatippudelt! www.chinamusic.eu

Christian Altenburgeril on olnud suurepärane viiulisolisti karjäär, mis vahel võib kaasa tuua hiilgava üksinduse. Mitte Altenburgeri puhul – ta soovib jagada rõõmu muusikast kolleegide ja partneritega, teha muusikat sõpradega ja sõprade jaoks.

Praeguseks ongi tema solistitegevusele lisandunud aktiivne ansamblimäng, koostöö heliloojatega, õpetamine ning oma festivalid - Schwäbische Frühling Saksamaal ning Loisiarte festival Austrias. Altenburgeri viiuliõpingud algasid ta isa, Viini Filharmoonikute orkestrandi juhatusel, ning jõudsid pärast Viini muusikaülikooli Zubin Mehta soovitusel New Yorgi Juilliardi muusikakooli. Altenburger debüteeris Viini Musikvereinis 19-aastaselt, nüüdseks on ta esinenud Berliini Filharmoonikute, Chicago sümfooniaorkestri, New Yorgi Filharmoonikute, Londoni Sümfooniaorkestri, Concertgebouworkestri jpt orkestrite ees, maestrote nagu Claudio Abbado, James Levine, Lorin Maazel, Zubin Mehta dirigeerimisel.

L 4. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal

Mirjam Tally loomingus on kesksel kohal kõla. Tema muusika on tulvil mängulisi kontraste – selles segunevad humoristlik, dramaatiline ja poeetiline kõlakasutus. Viimastel aastatel on Tally loomingus suurenenud orkestriteoste osakaal. Mõnikord kasutab ta oma teostes kunstmuusikas vähemlevinud, Põhjamaade või ka eksootilisi rahvapille (kannel, didgeridoo, tanpura, akordion), käsitledes folkloorset kõlamaterjali modernistliku vabameelsusega.

N 26. jaanuar kell 19 Peterburi Jaani kirik Kontserdisari „Eliitkontserdid. Mozart“ Kristiina Rokashevich (klaver) Kavas: W. F. Bach, Bartók, Liszt, Mozart, Debussy, Vine

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Moskva kammerorkestri asutas 1956. aastal legendaarne dirigent ja vioolamängija Rudolf Barshai, seda peetakse tänaseni vene rahvuslikuks aardeks. Orkester on lugematutel turneedel esinenud koos suurimate solistidega nagu David Oistrahh, Mstislav Rostropovitš, Emil Gilels, Yehudi Menuhin, Svjatoslav Richter, Vladimir Spivakov, Viktor Tretjakov.

Orkestri sügavalt omanäolised salvestused Mozarti, Vivaldi, Corelli, Albinoni ja Boccherini muusikaga on

T 31. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja K 1. veebruar kell 19 Tallinna Filharmoonia Valge saal / Mustpeade maja MustonenFest Barrocade barokkorkester (Iisrael) Priit Aimla (trompet), Taavi Kuntu (trompet) Kammerkoor Voces Musicales Dirigent Andres Mustonen Kavas: Vivaldi, Händel

L 18. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari “Kuldne klassika.

Beethoven” Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, ooperikoor ja solistid Kammerkoor Voces Musicales Dirigent Vello Pähn Kavas: Beethoven. Missa C-duur op. 86 Bruckner. Sümfoonia nr 3 d-moll

Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri kontserdikavad on oodatud ja värvikas vaheldus nii orkestrile endale kui ka publikule orkestri igapäevatööle ooperimajas. Programmid on alati hästi ette valmistatud ja detailirohked.

Oleme rõõmuga täheldanud neil kontsertidel ooperipublikut ka kontserdisaalis.

Seekordses kavas kaasab

kandev basso continuo sektsioon, mis toetab kõrgete instrumentaalliinide sära ning annab kogu ansamblile ainulaadselt küllusliku, sujuva ja meeldejääva üldkõla.

K 1. veebruar kell 19 Pärnu Eliisabeti kirik N 2. veebruar kell 19 Niguliste MustonenFest Byzantion – bütsantsi muusika akadeemiline koor (Rumeenia) Dirigent Adrian Sîrbu „Bütsantsi hääled“

R 3. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Alison Balsom (trompet, Suurbritannia) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Kavas: Bernstein. Avamäng operetile “Candide” Barker. Trompetikontsert “The Lanterne of Light” (esiettekanne Eestis) Ravel. “Hispaania rapsoodia” Respighi. “Rooma pidustused”

Esimest korda on Eesti kontserdipublikul võimalus kohtuda sädeleva inglise trompetivirtuoosi Alison Balsomiga, ühe silmapaistvama uue ajastu artistiga rahvusvahelisel areenil. Balsom on oodatud peaesineja klassikalise muusika piire ületavatel suursündmustel. Balsom on ainuüksi festivalil BBC Proms, kuus tuhat kuulajat mahutavas Royal Albert Hallis, säranud solistina 14 aastat järjest.

Tallinnas esitab Balsom Guy Barkeri suure trompetikontserdi “Valgustav latern”, mis on sündinud tema jaoks ning tulnud esiettekandele samuti BBC Promsil (2015). “Balsom on lihtsalt jumalik!” (Sunday Telegraph) N 9. märts kell 19 Estonia kontserdisaal R 10. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja Heino Eller 130 ”Modernist & rahvakunstnik” Tallinna Kammerorkester Sten Lassmann (klaver, kõne) Keelpillikvartett Triin Ruubel (viiul), Johanna Vahermägi (viiul), Egert Leinsaar (vioola), Theodor Sink (tšello) Mikk Murdvee (viiul) Kavas Heino Elleri looming

Heino Eller

Heino Eller (1887-1970) on Eesti muusika suurkuju kelle elutee ühendab eesti rahvuskultuuri selle lätetest kuni tänapäevani – oma pika elu vältel puutus ta kokku paljude Eesti N 16. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja R 17. märts kell 19 Estonia kontserdisaal L 18. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari “Kuldne klassika.

Beethoven” Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solist Triin Ruubel (viiul) Dirigent Mihhail Gerts Kavas: Grünberg. Uus teos (esiettekanne) Elgar. Viiulikontsert, op. 61 Beethoven. Sümfoonia nr 5

Mihhail Gerts

Paul Hillier

kultuuritegelastega alates Karl August Hermannist kuni Lepo Sumerani. Elleri originaalne ja mitmekesine looming pani aluse kõrgetasemelisele eesti instrumentaalmuusikale; pool sajandit väldanud pedagoogilise karjääri jooksul koolitas ta terved põlvkonnad eesti heliloojaid, sh Eduard Tubin, Arvo Pärt ning Jaan Rääts. „Kodumaise viisiga“ õnnestus Heino Elleril tabada punkt, kus muusikakunst ühineb rahvustundega, ning temast sai 50-60. aastatel üldtunnustatud rahvusklassik.

Kuid veel 30ndatel tunti Ellerit kui Eesti esimodernisti, komplitseeritud helikeelega, mis tekitas mõnikord hämmeldust koguni muusikute seas. Elleri 130. sünniaastapäevale pühendatud galakontsert toob esiplaanile need kaks põimuvat telge Elleri elu- ja loometeel – modernismi ja rahvuslikkuse.

K 15. märts kell 19 Vaba Lava „Multitalent Aniko” Panu Savolainen (vibrafon, Soome), Mart Soo (kitarr), Raivo Tafenau (altsaksofon), Siim Aimla (baritonsaksofon), Joel Remmel (klaver), Heikko Remmel (kontrabass), Reigo Ahven (löökpillid)

27. märtsil möödub 70 aastat legendaarse Eesti džässmuusiku Helmut Aniko sünnist. Ta oli tuntud kui helilooja, arranžeerija, saksofonist, klarnetist, flöödi-, vibrafoni-ja klaverimängija, akordionist, pedagoog ning ansambli- ja orkestrijuht.

Aniko mängis või lõi solistina kaasa ansamblites Kevade, Baltika, Virmalised, Psycho, Andromeeda, Fix, Apelsin, Laine, TV ansambel, Eesti Raadio estraadiorkester. Lisaks arvukad väiksemad ansamblid ja omanimeline bigbänd.

Koostöös Teatri- ja Muusikamuuseumiga

Mihhail Gerts on Saksamaa Hageni ooperiteatri esimene dirigent ja muusikajuhi asetäitja.

P 19. märts kell 17 Kultuurikatel Kontserdisari “Pihtimused. Šostakovitš” Quatuor Tana (Prantsusmaa) Sissejuhatus David Vseviov Kavas: Turina, Šostakovitš, Bartók, Bedrossian

on Kremerata ka praegu. Koostööd muusikamaailma legendidega - Jessye Norman, Martha Argerich, Mihhail Pletnjov, Evgeny Kissin, Yo-Yo Ma, Mischa Maisky, sir Simon Rattle, EsaPekka Salonen, Christoph Eschenbach, Vladimir Ashkenazy, Arvo Pärt, Gija Kantšeli, Pēteris Vasks, Alexander Raskatov; jätkuvalt ülesastumised kõige väärikamatel kontserdilavadel, sh korduvalt BBC Proms’il; Grammy auhind. “Haruldased noored mängijad, hingestavad kõike, mida nende poognad puudutavad” (Los Angeles Times).

R 7. aprill kell 18 Tartu Ülikooli Narva Kolledž L 8. aprill kell 19 Peterburi Jaani kirik

Voces Musicales

kasutamine nootidena ning esitused elektroonilistel hübriidpilllidel.

T 21. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari ”Eliitkontserdid. Mozart” Mati Turi (tenor), Martti Raide (klaver) Kavas: Mahler, Zemlinsky, Rihm, Tšaikovski, Oja, Aints Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Mati Turi ja Martti Raide haruldane musikaalsus ja tehnilised võimed annavad duo valdusse rikkaliku arsenali nüansse, mida julgelt kasutatakse. Kõik, mis toimub sõnas, peegeldub väga täpselt ka meloodias ja saatepartiis. 2017. aastal tähistab kooslus 10. tegutsemisaastat. Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Ansambli repertuaarivalikus domineerivad kaks suunda: saksa Lied’i-klassika ja eesti muusika. Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsert on alati üks Kuldse klassika sarja kõrgpunkte. Sel korral on orkestri ees soleerimas Triin Ruubel, andekas ja hinnatud eesti noore põlvkonna viiuldaja, kes ERSO kontsertmeistrina töötatud aasta jooksul on pälvinud publiku sooja aplausi ja oma kogenud kolleegide heakskiidu. Elgari Viiulikontsert on kirjutatud 20. saj alguses, pühendatud viiulivirtuoos Fritz Kreislerile ja kuulub armastatumate viiulikontsertide hulka. Dirigent

Noorema põlvkonna tippkeelpillikvartette Euroopas, arvukaid auhindu võitnud Tana Kvartett on hinnatud värskete, klassikalist ning eksperimentaalset põimivate kavade, suurepärase mängutaseme, ennekõike aga isikupärase ja vaba lähenemise poolest kõiges, mida ette võetakse.

Ansambel on esinenud prestiižsetel lavadel üle maailma, sh Wigmore Hall Londonis, Pariisi Filharmoonia, Barcelona Palau de la Musica, Brüsseli BOZAR, Louvre’i auditoorium.

Lisatähelepanu on pälvitud iPadide

K 22. märts kell 19 Estonia kontserdisaal

R 24. märts kell 19 Tartu Jaani kirik

T 28. märts kell 19 Estonia kontserdisaal

10 -14. mai JÕHVI BALLETIFESTIVAL

N 23. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja Stockholmi Kuninglik Filharmooniaorkester (Royal Stockholm Philharmonic Orchestra) Solist Janine Jansen (viiul) Dirigent Sakari Oramo Kavas: af Malmborg Ward. Operatic Tšaikovski. Viiulikontsert D-duur op. 35 Schumann. Sümfoonia nr 3 Es-duur, op. 97 “Reini sümfoonia”

L 25. märts kell 19 Niguliste Kontserdisari ”Peadirigendid” ”Öölaulud” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Paul Hillier Kavas Tulve, Tulev, Gruusia ja Krimmiga seotud heliloojate muusikat

K 29. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja Marcel Johannes Kits (tšello), Sten Heinoja (klaver) Kavas Beethoven, Schumann, Šostakovitš, Piazzolla Uus ansambel - noorema põlvkonna kahe säravama tähtesineja duo.

L 13. mai kell 19 Estonia kontserdisaal

Paul Hillier on erinevate vokaalkunstide valdkonnas autoriteetsemaid, mitmekülgsemaid ja isikupärasemaid tegijaid kogu maailma ulatuses. Poisipõlves Londoni St Pauli katedraali ja Windsori lossi kuningliku kapelli lauljast on saanud igal tegevusalal parimate hulka kuuluv dirigent, laulja, muusikauurija ja – kirjanik, õppejõud, mitme kuulsaima vokaalansambli asutaja ja juht (Hilliard Ensemble, praegu Theatre of Voices).

Hillieri saavutuste hulka kuulub ka tööperiood Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, sh koos võidetud Grammy auhind (2007). Praegu on Hillier ka Ars Nova Kopenhaageni ja Iiri Rahvusliku Kammerkoori peadirigent.

P 2. aprill kell 17 Estonia kontserdisaal Kremerata Baltica Solistid Gidon Kremer ja Tatjana Grindenko (viiul, Venemaa), Reinut Tepp (klavessiin) Dirigent Martynas Stakionis Kavas Schubert-Kissine, Pärt

Stockholmi Kuninglikud Filharmoonikud kuuluvad Euroopa orkestrite eliiti. Neid tuntakse auhinnatud salvestiste ning esinduslike ringreiside kaudu, ent ka Nobeli preemiate tseremooniate orkestrina. Eestis on orkestri ees väga tähelepanuväärsed muusikud: Sakari Oramo on nii selle orkestri kui ka BBC Sümfooniaorkestri peadirigent, Hollandi staarviiuldaja Janine Jansen esitab oma stradivaariusel Tšaikovski armastatud Viiulikontserdi.

30 aastat tagasi debüteeris Lockenhausi kammermuusika festivalil uus noortekollektiiv, kuhu maailmakuulus Läti viiuldaja Gidon Kremer oli valinud andekaid noori muusikuid kolmest Balti riigist.

Sündis Kremerata Baltica, ja tõusis väheste aastatega üheks hinnatumaks kammerorkestriks rahvusvahelisel muusikaareenil. Tipp tippude seas

Cameron Carpenter

K 12. aprill kell 19 Mihkli kirik Eesti Vabariik 100 Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja

püsikülaline. Seekordne ettekanne on eriline, kuna eestvedajaks on varajase muusika suurepärane tundja Peter Spissky. Bratislavas sündinud Spissky on maineka barokkorkestri Concerto Copenhagen kontsertmeister. Ta on teinud koostööd tippinterpreetidega nagu Lars Ulrik Mortensen, Paul Hillier, Andrew Lawrence-King, Alfredo Bernardini jpt. Spissky tõlgendusi iseloomustab ajastutruu nägemus, mis esitatud suure emotsionaalsuse ning virtuoossusega, jätmata tähelepanuta ühtki muusikalist nüanssi.

K 19. aprill kell 19 Nordea kontserdimaja N 20. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja Cameron Carpenter (orel, USA) Kavas: Bach, Tšaikovski, Wagner, Piazzolla

Kontserdilavad pole varem näinud sellist orelivirtuoosi nagu Cameron Carpenter: üleküllaga tunnustust ja vaidlusi, kindlasti teistest

P 14. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja SWR SÜMFOONIAORKESTER (Saksamaa) Solist Sol Gabetta (tšello, Argentiina) Dirigent Vassili Sinaiski (Venemaa) Kavas: Kodály. „Galánta tantsud“ Elgar. Tšellokontsert e-moll op. 85 Brahms. Sümfoonia nr 3 F-duur op. 90

SWR Sümfooniaorkester tegutseb 1945. aastast ning on silmapaistev isegi sümfooniaorkestrite Mekas Saksamaal kui nüüdismuusika rahvusvahelise mõjuväljaga viljakas ja kõrgetasemeline esitaja, tellija ja esmaesitaja. Orkester osaleb nimeka Schwetzingeri festivali ooperi- ja kontserdiprogrammis, sir Roger Norringtoni ajajärgul peadirigendina lisandus kollektiivi eripärale ajalooliste esituspraktikate suurepärane tundmine. SWR Sümfooniaorkestril

on olnud teisigi väga nimekaid peadirigente: Sergiu Celibidache, sir Neville Marriner, Georges Prêtre.

Suurte vene dirigentide hulka kuuluv Vassili Sinaisky tõusis muusikaelu kõrgustesse, võites 26-aastaselt Karajani konkursil kuldmedali (1973). Sealtpeale ja tänaseni on reas lugematud esinemised nimekate orkestrite ees ümber maailma, positsioonid peadirigendina (sh Moskva Filharmoonia SO, Moskva Bolshoi Teater) ja esimese külalisdirigendina (BBC Philharmonic).

Argentiina tšellist Sol Gabetta on noorema põlvkonna põnevamaid ja omanäolisemaid soliste rahvusvahelises kontserdikarussellis. “Vaimukus, aristokraatlik hoiak ja elegants; tabamatud meeleoluvaheldused, puudutuse intensiivsuse ja kerguse pea imepärane tasakaal,” kirjutab Glasgow Herald. Gramophone’i Aasta noor artist 2010, Echo Klassik’u Aasta instrumentalist 2018.

Kavas Peterburis õppinud Eesti heliloojate looming N 13. aprill kell 19 Tartu Pauluse kirik R 14. aprill kell 17 Jaani kirik L 15 aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari ”Peadirigendid” ”Reekviem ja Miserere” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Tõnu Kaljuste Kavas: Schnittke. Reekviem Pärt. „Miserere“

Antud kava peateost, nõukogude perioodi ühe põnevama heliloojaavangardisti, nn polüstilistilise kompositsioonistiili looja Alfred Schnittke “Reekviemi” kui vaimulikku muusikat ei olnud võimalik salvestada Schnittke kodulinnas, nõukogude Moskvas. “Reekviemi” esimene salvestus leidis aset Estonia kontserdisaalis, Tõnu Kaljuste

juhatusel, 1976. aastal.

Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori võidukäik Eesti ja maailma kontserdilavadel on olnud lahutamatult seotud. Kaljuste oli koori asutaja (1981) ning peadirigent (aastani 2001). EFK-ga ja samuti Kaljuste poolt koorile partner-orkestriks asutatud Tallinna Kammerorkestriga on koos ringeldud üle mandrite, salvestatud kõrgeimaid auhindu pälvinud plaadistusi (sh Grammy 2014).

L 15. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja P 16. aprill kell 18 Jaani kirik Händel. Oratoorium “Messias” Kammerkoor Voces Musicales Tallinna Kammerorkester Dirigent ja viiulisolist Peter Spissky

Oratoorium ”Messias” on muusikaajaloo kullaprooviga suurvorm, kontserdilavade

rohkem rahvusvahelist nähtavust ja sensatsiooni; fenomenaalsed klassikatöötlused riski piiril, rokkstaari välimus ja suhtlemine publikuga. Cameron esineb kõikjal ning saabub ka Eestisse oma “reisioreliga” – ligi tonni kaaluva International Touring Organi võimas helisüsteem täidab lava äärest ääreni.

jne, mis väljendub temanimelises osas. Teos jaguneb kaheks suuremaks alalõiguks ja samas ka kolmeks osaks religioosse ühtsuse ja jagamise printsiibil: kaks ühes ja kolm ühes. Teos lõpeb Aameni meditatsiooniga, mis on rajatud ülemhelide harmooniale ja kõlavärvidele.“ (Lera Auerbach)

P 23. aprill kell 16 Tartu Jaani kirik

L 29. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal

T 25. aprill kell 19 Niguliste

R 28. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari “Kuldne klassika.

Beethoven” Pärnu Linnaorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Jüri Alperten Kavas: Mozart. Missa c-moll KV 427 Beethoven. Sümfoonia nr 6

K 26. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari “Autoriportreed“ “72 inglit“ Kammerkoor Collegium Musicale, Raschèr Saxophone Quartet Dirigent Endrik Üksvärav Kavas: Lera Auerbach. „72 inglit“

"Suuremõõtmeline teos segakoorile ja saksofonikvartetile, muusikaline meditatsioon heebreakeelse piibli 72 ingli nimedel. Igal inglil on oma eriline omadus, mida ta esindab, näiteks armastus, tervis, andestus N 18. mai kell 19 Estonia kontserdisaal R 19. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja L 20. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja ja Vanemuise sümfoonikute hooaja lõppkontsert Heigo Rosin (marimbafon) Dirigent Paul Mägi Kavas: Ülo Krigul. Uudisteoas (esiettekanne) James MacMillan. "Veni, veni, Emmanuel" Camille Saint-Saens. Sümfoonia nr 3 c-moll, op. 78 "Orelisümfoonia" Koostöös Vanemuise teatriga K 24. mai kell 19 Jõhvi Mihkli kirik N 25. mai kell 19 Niguliste Kontserdisari ”Peadirigendid” ”Arieli laulud” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Daniel Reuss (Holland) Kavas Sweelinck, Martin, Escher, Schnittke, Pärt, Tüür

Sobilikult lõpetab sel hooajal Beethovenile keskendunud ”Kuldse klassika” kontserdisarja üks helilooja viimaseid ja suursugusemaid teoseid „Missa solemnis“. Armastatud maestro Jüri Alperten tähistab kontserdiga suve hakul saabuvat 60. juubelit.

Daniel Reuss on valinud Eesti Filharmoonia Kammerkoori juubelisarja värvika, mitmekülgse kava, mis suurepäraselt toob välja koori paljude maade kuulajaid võlunud oskusi.

Daniel Reuss on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud koori- ja orkestridirigent, kes juba enne perioodi Eesti Filharmoonia Kammerkoori eesotsas aastatel 2008-2013 oli kahe Euroopa eliitkoori peadirigent – Cappella Amsterdam ja Berliini RIASkammerkoor. Reuss tegevus on tõeliselt laiahaardeline. Tippkooride kõrval on ta juhatanud nii suurtes ooperimajades (English National Opera, Brüsseli La Monnaie) kui ka kõige nimekamaid varajase ja nüüdismuusika ansambleid (Akademie für Alte Musik Berlin, MusikFabrik, Scharoun Ensemble).

7 linna muusika

„Seitsme linna muusika” festivaliga

Mairo Marjamaa (saksofon)

Moskva Barokksolistid

said sõbraks ka lapsed fotod: PIRET ALMISTE, HANNES ARUS

Pärast “Seitsme linna muusika” festivali perepikniku kontserte pole lastel enam küsimust, mis festival see on, kus vanemad igal suvel käivad. See on üks hea festival!

Kuigi kogu nädal oli ürituste poolest Ida-Virumaal väga tihe, jagus publikut “Seitsme linna muusika” festivali kõikidele kontsertidele.

Eeva ja Villu Talsi kontsert lõi Illuka kiriku kummi, samuti oli Jõhvis Mihkli kirik puupüsti täis esimest korda koos üles astunud Saara Kadaku ja Rolf Roosalu kontserdi ajal. Ning “Diiva” kontserdi ajal Mäetaguse mõisa saalis ei mahtunud kõik istumagi. Festivali külastajaid oli tänavu üle 1800.

Tanja Mihhailova ja band

Tiia Linnard Põhjarannik Mari Kalkun Hanna-Liina Võsa ja Marek Talts (kitarr)

Saara Kadak ja Rolf Roosalu

Perepäeva piknikukontserdid

Aleksandr Ivaškevitš

Eeva ja Villu Talsi

Elmira Darvarova (viiul, USA)

50 APLAUS SÜGIS 2016

www.concert.ee

www.concert.ee

SÜGIS 2016 APLAUS

51

Pärnu ooperipäevad

Pärnu ooperipäevad Ooperigala dirigent Aleksandr Goihman

Ooperigala vene rahvusköögiga

Ooperigala

G. Donizetti „Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused“

Arne Mikk ja Aivar Mäe

Pretsendenditult kõrgelennuline

ooperijuuli

fotod: KADRI PRESS JA DANEL RINALDO Saaremaa ja Pärnu ooperipäevade kavavalikuga suutis meie suurim kontserdiorganisatsioon luua pretsedendi: kavas olid peaaegu ainult tundmatud teosed ja saal publikust tulvil. Tulemus on üks viimase kümnendi parimaid ooperisuvesid Eestis. End juukseidpidi üle eelarvamuste müüri tirimine on kindlasti hirmutav, aga tasuv tulevikuinvesteering.

Nagu varasemadki aastad on näidanud, osutub külalis­trupi päritolumaa algu­pärand sageli kava parimaks ja põnevaimaks numbriks.

Anne Prommik „Sirp“

52

APLAUS SÜGIS 2016

www.concert.ee

www.concert.ee

SÜGIS 2016 APLAUS

53

Saaremaa ooperipäevad

Saaremaa ooperipäevad

Seni parimad

Bizet „Pärlipüüdjad“

ooperipäevad?

Arne Miku kureerimisel toimuva festivali kunstiline tase ja programmi sisukus on aastate jooksul sõltuvalt esinejatest ja ettekandele tulnud teostest pisut kõikunud, kuid olnud stabiilselt hea. Tänavu oli see väga hea, allakirjutanu meelest koguni kõigi aegade parim – ning Saaremaa ooperipäevade rahalisi ja repertuaaripoliitilisi võimalusi arvestades ilmselt ka ideaalilähedane.

Festivali neljast ooperiõhtust kolm täitis oma etendustega Wrocławi ooperiteater Poolast. Kõrgetasemelises esituses tulid ettekandele Georges Bizet’ noorpõlveteos «Pärlipüüdjad», Giuseppe Verdi «Othello» ning Poola 20. sajandi klassiku Karol Szymanowski «Kuningas Roger». Neist esimene oli Eestis varem publiku ette jõudnud üksnes kontsertettekandes, viimast polnud seni üldse esitatud. Mis tähendab, et koos kolm nädalat varem toimunud Pärnu ooperipäevade kahe etendusega pakkus Eesti Kontsert ooperisõpradele tänavuse juulikuu jooksul koguni viie ooperi esmakordse lavastatud ettekande Eestis.

Iiris Vesik Alexela Ooperigala

Alvar Loog „Postimees“

fotod: GUNNAR LAAK

Verdi „Othello“

Szymanowski „Kuningas Roger“

Ülo Krigul „Luigeluulinn“

S Ooperipäevade meeskond

„Luigeluulinna“ trupp pärast esietendust

54

APLAUS SÜGIS 2016

www.concert.ee

www.concert.ee

Keskmine kütusekulu 3,9–6,3 l/100 km, CO2-emissioon 102–144 g/km.

Uus E-klass.

Intelligentsuse meistriteos.

Uus E-klass on enamat, kui lihtsalt väga hea auto. Uus E-klass on kaasamõtlev partner, mis tagab intuitiivselt teie turvalisuse ja vähendab sõidustressi. Auto, mis toetab oma juhti kõikides liiklusolukordades kindlalt, märkamatult, intelligentselt.

Uus E-klass Mercedes-Benz „Intelligent Drive” tehnoloogiaga soovib teiega tuttavaks saada.

Tutvumiseks olete oodatud Silberauto esindustes üle Eesti.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee