Aplaus nr 10, suvi 2014

Aplaus muusikaajakiri

nr 10 keva d/suvi 2014 h in d 2 . 5 0 €

Vaata suve kava

lk 45!

7

suvefestivali Eesti orelite

võidukäik

Klassikatäht

Katariina

Maria Kits

Helilooja Tõnu Kõrvits Kontserdisaalid kõnelevad

sisukord

42 38 30

Violino bis!

St. LAWRENCE STRING QUARTET Kanada

Geoff Nuttall viiul Scott St. John viiul Lesley Robertson vioola Christopher Costanza tsello

“Esinema motiveerib meid soov panna inimesed nutma, higistama, võbisema – tahame tekitada kuulajas uskumatu tunde osadusest loominguga.

See on põhjus, miks me mängime.

Kõik muu on mõttetu.”

St. Lawrence String Quartet

Haydn Keelpillikvartett D-duur, op. 20 nr 4 Hob III: 34 “Päikesekvartett” Britten Keelpillikvartett nr 2 Beethoven Keelpillikvartett Es-duur, op. 127

Vokaala nsambe l

BASIX

Christoffer Brodersen | Anders Ørsager | Niels Nørggard John Kjøller | Peter Bach | Toke Wulf

34

K 7. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja N 8. märts kell 19 Estonia kontserdisaal R 9. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja L 10. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja

T 11. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal K 12. jaanuar kell 19 Tartu ülikooli aula

Koostöös Kanada suursaatkonnaga

Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000

Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000

www.concert.ee 2012

2011

10

Award) võitja. Sama tunnustuse auhinna (Contemporary A Cappella Recording Taani vokaalgrupp Basix on neljakordne Cara zanrites popi, dzässi, r&b, Group ja SwingleSingers. Basix musitseerib erinevates on pälvinud mh ka Eesti publikule tuttavad Real 1999. ja laiem tuntus 1995. aastal, professionaalselt asuti tegutsema soul’i ja roki piirimail. Ansambel hakkas koos musitseerima Eurovisiooni lauluvõistlusel. saabus 2001. aastal, kui saavutati teine koht Taani

Peasponsor Ametlik autopartner

Jõhvi vallavalitsus

Illuka vallavalitsus

www.concert.ee

22

26

Esikaanel Katariina Maria Kits Foto Kaupo Kikkas/ERR

Sisukord Tabades parimat

5

Katariina, see esimene

8

Kahekesi verandal

10

Seitse festivali

16

Eesti orelite võidukäik

22

Kaks saksofoni, kuus tundi autosõitu ja tänulikud valgalased

26

Kes on Eesti Kontserdi kujundajad?

30

Kui saalid räägiksid

34

Glen Pilvre – puhta heli fännist kõlakujundaja

38

Kontserdisaal autos? Miks ka mitte!

42

Eesti Kontserdi hooaeg 2014

45

Klassikatähed 2014

49

Mart Mardisalu: "Önn, meie juurde jää!"

58

www.concert.ee

kevad/suvi 2014 APLAUS

3

juhtkiri

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee

VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee

PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee

JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee

PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

Aplaus Eesti Kontserdi ajakiri www.concert.ee/ajakiri-aplaus Nr 10 kevad/suvi 2014 Väljaandja ​​ Eesti Kontsert

Helen Leetsar aplaus@concert.ee Teostus Menu Toimetaja Katrin Streimann Kujundaja Silver Vaher Trükikoda

www.concert.ee

Tabades parimat

Ü

ks iidne ütlus manitseb, et maitse üle ei vaielda.

Ilmselt teadis juba vanarahvas, et kõige suuremad tülid tõusevad just seal, kus tulemust tollipulgaga mõõta ei saa ja vaid maitsemeeled kõnelevad. Mida aga maitsest sündinud valikud ja arvamused meie kohta räägivad?

Kas pidevalt hinnanguid andes võime endale kinnitada, et oleme harinud oma (maitse)meelt järjepidevalt ja rikastanud vaimu uute kogemuste ning teadmistega?

Mulle meeldib uskuda, et pidevast infotulvast veidi pealiskaudseks moondunud pinna all on meis kõigis siiski säilinud soov leida endale need hetked, mil tõepoolest süveneda vähem tuttavatesse teemadesse, külastada harjumuspärasest erinevaid sündmusi ja paiku või kuulata muusikat, mis iga päev raadios ei mängi. Nii kasvab mõistmine ja selginevad maitsed, saab anda põhjendatud hinnanguid ning eristada head viletsast. Ehk võime lõpuks naljaga pooleks öelda nagu Winston Churchill: "Mul on lihtne maitse – rahuldun vaid parimaga."

Seekord avab Aplaus mitmeski loos just parima või kõige õigema äratundmise vastuolulisi tahke muusika- ning helimaailmast.

Haarava professionaalsusega räägivad oma ala tipptegijad näiteks sellest, milline on parima akustikaga kontserdisaal Eestis, kas 380 000 eurot koduse helitehnika eest on õiglane hind või mis eristab head interpreeti parimast.

Teeme juttu põnevate persoonidega nii lavalt kui ka kulisside tagant ning kaamerasilma abil meenutame kevadisi tippkontserte Estonia kontserdisaalis.

Toome teieni põhjaliku ülevaate Eesti Kontserdi suvisest kavast, mille tippsündmused on muusikafestivalid kogu Eestis.

Muusikaelamusi jagub igasse suvekuusse.

Jätkugu teil mõnusat uudishimu ja avastamissoovi. Nii püsivad meeled ärksad ja õnnestub tabada vaid parimat.

Maitsekat muusikasuve!

Helen Leetsar

Eesti Kontserdi turundus- ja müügiosakonna juht

Kroonpress

kevad/suvi 2014 APLAUS

5

uudised

Suure-Jaani saab festivalile lisaks andekoja Senini on Suure-Jaani tõmbenumbriks olnud ennekõike igasuvine muusikafestival, nüüd on Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu eestvedamisel oluliselt avardumas selle kandi loomemajanduslik tegevus: õige pea loodetakse avada andekoda.

2005. aastal osteti ühingu liikme, saksa muusika­ kirjastaja Horst Schuberti abiga maja Johann Köleri tänaval. Majale on kasutust leitud siiski vaid ühel nädalal aastas.

Siin töötab Suure-Jaani muusikafestivali ajal infopunkt ning vaadata saab fotonäitust eelmise aasta festivalist.

Suure-Jaani kesklinna, kauni paisjärve kaldale peaks kerkima Suure-Jaani andekoda, kuhu on planeeritud saal, harjutus- ja tegevusruumid ning külalistoad. Kapi ühing saab endale bürooruumid. Juba on käsil projekteerimistööd. Arhitektuurse lahenduse tegi nimekas Taani arhitekt Erik Nobel.

Tulevikus on majas kolm korrust: Köleri tänava poolt sisenejad satuvad teisele korrusele, kohviku Arturi Juures poolt aga pääseb saali, mis läbib kaht korrust. Kolmandal ehk ärklikorrusel paikneb pool tosinat külalistuba.

Majas on kavas hakata andma muusikaharidust, korraldada näitusi ja kontserte, näidata filme, pakkuda peatumisvõimalust kõigile, kes tegelevad loomemajandusega ning soovivad keskenduda loomingule. Soomaa lähedus peaks soosima nii muusika, kujutava kunsti, kirjanduse kui ka filmi ja fotoga tegelejaid kogu maailmast. Andekoja sisuga täitmisel on ühingul plaanis teha tihedat koostööd Suure-Jaani valla ja kultuurimajaga.

Toetused Suure-Jaani andekoja väljaehitamiseks on oodatud Artur Kapi ühingu arvelduskontole EE151010220046949018 SEB pangas.

Juveliiri kingitus Saaremaa ooperi­päevadele Juveelide maailmas hästi tuntud kauba­ märgi Tenzo omanik, Eesti juurtega mees Alexander Tenzo näitas esimest korda oma juveelikollektsiooni Eestis eelmisel aastal Saaremaa ooperi­päevade ajal.

Maailma eri paigus valmivad Tenzo imekaunid ehted eksponeerivad värviliste vääriskivide põnevat ja maagilist maailma. Peen käsitöö ja eksklusiivne disain on Tenzo hinnalise kollektsiooni lahutamatu osa.

Kuigi enamasti viibib kuulus juveeliärimees Eestist eemal, on see

6

APLAUS kevad/suvi 2014

jäänud tema jaoks eriliseks kohaks, kuhu ikka ja jälle tagasi tulla. Mullune käik Saaremaale inspireeris juveliiri sedavõrd, et ta otsustas teha ooperi­ päevadele imekauni kingituse. Nii sündis väikeste teemantidega kullast rinnamärk, mille ooperipäevade korraldaja Eesti Kontsert kingib edaspidi külalisteatritele.

Ka tänavu on kavas korraldada Saaremaa ooperipäevade ajal juveelide näitus.

Vt Tenzost lähemalt: http://tenzo-jewellery.com.

www.concert.ee

uudised

Arvo Pärdi muusika USA mainekatel lavadel sponsorid. Muusikute esinemist USA-s toetavad ka kultuuri- ja välisministeerium. Kennedy keskuse üritusest võtab osa president Toomas Hendrik Ilves. Carnegie Halli kontserdil osaleb kultuuriminister Urve Tiidus. Ürituste sarja kuuluvad ka ettekanded ning vestlusringid Washingtonis ja New Yorgis. 28. mail toimub Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogiaseminari korraldusel George Washingtoni ülikoolis paneeldiskussioon, mida peavad ülikooli muusikaosakonna juhataja Douglas Boyce ja teoloogiaseminari teoloogiaprofessor Peter Bouteneff.

Koostöös Metropolitani muuseumiga korraldab Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogiaseminar 11. juunil muuseumi loengusarjas "Spark" ettekandeõhtu "Spirit in Sound and Space: A Conversation Inspired by Arvo Pärt", kus püütakse avada Arvo Pärdi muusika vaimset sisu ja seda, kuidas erinevad ruumid võivad mõjutada muusika tajumist. Esinevad neuroteadlane Robert Zatorre Montreali neuroloogiainstituudist, arhitekt Steven Holl ja teoloogiaprofessor Peter Bouteneff.

Lisainfo Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogiaseminari Arvo Pärdi projekti kohta http://arvopartproject.com/.

Foto Kaupo Kikkas

USA metropolide Washingtoni ja New Yorgi maailmakuulsates saalides annavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel 27. maist kuni 2. juunini Arvo Pärdi loomingu kontserte, kus osaleb ka helilooja.

27. mail esitavad koor ja orkester Arvo Pärdi loomingut Washingtoni John F. Kennedy keskuse peasaalis. Tasuta kontserdil kantakse ette "Fratres" (viiulisolist Harry Traksmann), "Adama itk", "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ja "Te Deum".

Eesti saatkond on Kennedy keskuse kontserdi korraldajana selle kajastamiseks loonud kodulehe aadressil http://www. estoniainconcert.com. Kontsert on esile tõstetud ka Euroopa Liidu Washingtoni esinduse korraldatud Euroopa kultuurikuu festivali programmis.

31. mail toimub kontsert New Yorgi maailmakuulsas Carnegie Hallis, kus peale nimetatud teoste tuleb ettekandele veel "Salve Regina".

Kammerorkester esitab Arvo Pärdi loomingut 29. mail Phillips Collectioni muuseumis Washingtonis, kus kõlab maailmaesiettekandes teose "My Heart’s in the Highlands" uus versioon aldile, klaverile, viiulile, vioolale ja tšellole. Kontsert kuulub sarja "Euroopa väljapaistvad heliloojad".

Kammerkoor esineb Tõnu Kaljuste juhatusel a cappella kontserdiga 2. juunil New Yorgis Metropolitani kunstimuuseumis, kavas on Pärdi "Kanon pokajanen". Kontsert kantakse üle Q2Music veebikanalil q2music.org.

USA-s toimuva kontserdisarja algataja on Ameerikas tegutsev Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogiaseminar, kes annab Arvo Pärdile audoktori tiitli vaimuliku muusika alal. Kavandatud on suurejooneline autorikontsertide turnee, millele aitavad kaasa Eesti saatkond Washingtonis, agentuur New World Classics, plaadifirma ECM, eespool nimetatud kontserdipaigad ning paljud toetajad ja era­

Eri Klasi suur juubel Palmses

Foto Sven Tupits

www.concert.ee

Eelmisel suvel alustatud edukas "Palmse mõisa muusika" saab tänavu veelgi uhkema järje. Eri Klasi 75. sünni­ päevale pühendatud neli suurejoonelist kontserti toimuvad 7. ja 8. juunil.

Esimese õhtu avab kell 18 Tallinna Kammer­orkester, kelle kavas on nii Antonio Vivaldi kui ka Astor Piazzolla "Aastaajad". Ilma dirigendita esinev orkester on otsekui suur kammeransambel, kus igal muusikul on oluline roll luua sünergias kunstiline tervik. Õhtu teisel kontserdil kell 21 annab suure orkestriga esimest korda täispika soolokontserdi ootamatult ooperitaevasse sööstnud täht Koit Toome. Kavas on uudsetes seadetes nii tuntud poplaulud kui kindlasti ka midagi sellist, mida ta varem esitanud pole. Üle-eestilist Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeerib Jüri-Ruut Kangur.

Teisel õhtul algab kell 18 suur ooperigala. Lavale astub Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Solistid on maailmanimega ooperitähed Matti Salminen, Johanna

Rusanen, Marion Elvila, Angelika Klas-Fagerlund, Oliver Kuusik, Andrei Breus, Koit Soasepp, kelle ülesastumine on isiklik kingitus juubilarile. Juhatavad Estonia peadirigent Vello Pähn ja juubilar Eri Klas.

Juubelipidustus jätkub kell 21 kergema muusika kontserdiga "Suveõhtu Eri Klasiga". Lavale tulevad Pärnu Linnaorkester, Tallinna Linnateatri meeskvartett, solistid Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson, Diana Klas ja Ivo Linna. Koos sõpradega astub dirigendina lavale taas Eri Klas.

"Palmse mõisa muusikat" korraldab sihtasutus Virumaa Muuseumid koostöös Eesti Kontserdiga.

Publikule pakutakse kõrgetasemelist klassikalist muusikat väljaspool tavapärast keskkonda. Suur esinemis­lava on rajatud otse vette, mõisa taha suure tiigi keskele. See loob lugematuid võimalusi lisada kontsertidele lavastuslikke ja vaatmängulisi nüansse.

Oodata on üllatusi. kevad/suvi 2014 APLAUS

7

kaanelugu

Katariina, see esimene

Üle tema vasaku ehk viiulipõse jookseb pikk plaaster, sest haavas elab bakter, mida tuleb kuni lõikuseni taltsutada. Neiu vasaku käe väike sõrm on silmanähtavalt pikem kui parema oma, sest vasaku käe näpud saavad poognakäe viisikust rohkem vatti. Ja kõik kleidid kuluvad ka alati vasaku õla pealt enne läbi kui mujalt! Need on vaid mõned ohvrid, mida klassikatäht 2014 Katariina Maria Kits (19) on viiulimängu altarile toonud. Ent suure, kõikvõimsa muusikaarmastuse nimel pole need Kata meelest üldse kõneväärt.

tekst: MARGIT KILUMETS fotod: KAUPO KIKKAS, ÜLO JOSING (ERR), erakogu

Kaks minutit

panelikku kuulamist väärt. Sageli ei ... on Kata vanem kui tema nüüdseks-­ ütle Katariina oma elust rääkides mitte juba-kuulus-vend Marcel Johannes Kits. "mina" või "tema", vaid kasutab hoopis Aga need minutid andsid lapsepõlves tüd- "meie"-vormi. Pidades silmas ikka ennast rukule kõva edumaa. "Me ikka kaklesime ja Marceli, mitte teisi oma pere lapsi, keda kogu aeg," tunnistab neiu siiralt. "Kiusasin on kaksikutele lisaks veel kolm: Remi teda stiilis "ma olen sust vanem ja oskan Sebastian (16), Franz Joseph Pius (13) paremini joosta!". Nüüd oleme lahutama- ja Gemma Bernadett (9). Kaksikute alatud, nii et ma tean üsna täpselt, mida vend teadlik side mängis rolli isegi siis, kui teeb ja kus liigub. Isegi armukade olen kumbki endale haridustee jätkamiseks mõnikord selle aja peale, mida Marcel kooli valis. Kui eksamid õnnestuvad, siis õpib Katariina sügisest muusikat Šveitsis ja teistele kulutab."

Seda viimast ütleb Katariina naljaga Marcel Saksamaal. pooleks, nagu sedagi, et oma revanši lapse­ põlve eest sai kaksikvend eelmisel aastal Kolmsada kilomeetrit Klassikatähtede konkurssi võites kätte. … on umbes Lausanne’i ja Trossingeni Marcel oli tõepoolest enne esimene, kui vahe. Nii et hea tahtmise korral saavad Kata esimeseks sai. Aga selles leppisid õde nad nädalavahetustel teineteisel külas käia. ja vend kohe kokku, et omavahel nad Elumuutus tuleb muidugi kolossaalne konkureerima ei hakka, sest neile ei meeldi ja vaeva peavad mõlemad veel kõvasti koos võistelda. Katariinal oli möödunud nägema, sest Katariina hakkab õppima talvel palju tegemist, seega langes liisk prantsuse ja Marcel saksa keeles. Aga minemise tuhin on mõlemal suur.

Marcelile.

"Ma kindlasti ei lähe lõplikult," Kaksikute kõneviis on üldse tähele­ www.concert.ee

ennetab neiu küsimust, "sest minu arvates peab juba minnes olema eesmärk tagasi tulla. Siis nii juhtub ka. Õhuvahetus on kahtlemata vajalik ja loomulikult tähendab uus õpetaja ka teistmoodi lähenemist.

Muide, tema pärast ma üldse nimelt selle Šveitsi instituudi valisin, sest ta mulle ikka hullult meeldib!"

Katariina vaatas internetis rahvus­ vahelisi konkursse ja ühe konkreetse viiuli­ õpetaja kasvandike mäng läks talle eriti südamesse. Kui neiul õnnestus sama mehe meistriklassis osaleda, siis oli äratundmine silmapilkne. Katariina jaoks on musikaalsusel viiulimängus olulisem roll kui tehnikal, sest muusika ei ole sport. Pealegi meenutas õpetaja Katale mingil salapärasel kombel tema emapoolset vanaisa, kes õppis omal käel kontrabassi mängima ja esines siis kõrtsides nii menukalt, et tuldi lausa aru pärima, kellele ta oma oskuste eest tänu võlgneb.

Musikaalsuse juuri otsides leiab Katariina sugu­võsast veel ühe vana­tädi, kes kevad/suvi 2014 APLAUS

9

kaanelugu õppis viiulit ja ... ongi ausalt öeldes kõik.

Ei mingeid enneolematuid geene ega muusikute võimsat sugupuud. Lihtsalt paljude lastega pere, kus tegeldi loovate asjadega ega löödud niisama teleka ees aega surnuks. Ega poleks saanudki lüüa, sest televiisor perekond Kitsede maja­ pidamisest lihtsalt puudus.

Katariina ema tõlgib ja isa on arhitekt ning esialgu polnud neil mingitki plaani kasvatada oma esiklastest professionaalseid muusikuid. Lapsi oli sellesse perre kaua oodatud ja kui ühe asemel sündis korraga kaks, siis otsustasid vanemad kinkida neile nii pika lapsepõlve kui võimalik. Esimesed neli klassi õpetas ema kaksikuid kodus ja koolis käisid nad lihtsalt vastamas ning kontrolltöid tegemas. Rohkem vaba aega, rohkem indu harjutada.

Kümme korda

... on Katariina elu jooksul kolinud. Ei oska seetõttu ühtegi linna ega maakohta

teisest kallimaks pidada ja tunneb ennast ühtviisi hästi igal pool. Võib-olla aitas hästi­arenenud kohanemisvõime Katariinal sobituda kergemini ka teleoludesse? Oma esimese viiuli sai tüdruk kuue ja poole aastasena, pärast seda, kui oli vend Marceli tšello pärast südamest kadestanud ja kõvasti vanemate närve kulutanud.

"Käisin Elleri muusikakoolis ette­ valmistusklassis ja ühel päeval küsis õpetaja minult, kas ma mingit pilli ka mängin," meenutab Katariina. "Piiksusin peenikese häälega "ei" ja sealtpeale hakkasid asjad kiiresti arenema. Seda novembrikuu päeva mäletan selgesti, kui toetasin lõua kätele ja vaatasin esimest korda oma pillile otsa. Minu viiul!"

Praegu mängib Katariina Tallinna muusikakeskkooli viiulil, mille on 2007. aastal Cremonas valmistanud naismeister. Pärast lõpueksameid seisab ees kurb hüvastijätt, sest pill tuleb koolile tagasi anda. Mitte ainult viiulist pole Katal kahju lahkuda, vaid koolist tervi-

kuna. Alates viiendast klassist hakkasid koduõppel olnud Marcel ja Katariina päriselt koolitundides käima ja sealtpeale on Katariina pidanud Tallinna muusikakeskkooli sattumist suureks vedamiseks.

"Meil on ülihea õhkkonnaga kool," õhkab abiturient. "Kõik hoiavad kokku ja erinevust peetakse pigem vooruseks.

See on eeldus, et sinust kasvaks põnev, loominguline isiksus ja sellepärast pole meie koolis ka kiusamist. Kõik muusikud on parasjagu nii erinevad, et pole põhjust kedagi kadestama hakata."

Alguses õppis Katariina Marge Lille juures ja meenutab siiani, kuidas noor õpetaja muutis erialatunnid nii huvitavaks, et viiulimäng kasvas aina rohkem ja rohkem neiu südame külge. Edasi tuli Tiiu Peäske viiuli­klass, kus Katariina on omandanud kõik need oskused, mida Rein Rannap nimetas klassikatähtede žüriis "professionaalseks küpsuseks".

Aegamisi lihvisid hea õpetaja ja Kata uskumatu töökus talle looduse poolt

Seda novembrikuu päeva mäletan selgesti, kui toetasin lõua kätele ja vaatasin esimest korda oma pillile otsa. Minu viiul!

Viiul on Katariina jaoks niisama tähtis kui pere.

10

APLAUS kevad/suvi 2014

www.concert.ee

kaanelugu kaasa antud tooni nii isikupäraseks, et sellest said aru ka tuhanded televaatajad, kes voorust vooru Katariinale oma hääle andsid.

"Viiuli toon ehk kõla sõltub käte ehitusest, kindlasti ka kujutlusvõimest," kirjeldab Katariina seda müstilist mõõdet, mis aitab eri viiuldajatel kõla järgi vahet teha. "Mõnel on see kohe olemas, mõni ei jõua selleni kunagi. Igatahes nõuab viiulimäng ülimalt head ajutööd ja tulemused sõltuvad ennekõike mõtlemisest."

Absoluutset kuulmist Katariinal ei ole, aga kolme kuulamisega paneb musikaalne tüdruk diktaadi kirja küll.

Viis-kuus tundi

... proovib ta iga päev pilli harjutada. Kui vähegi mahti, siis võtab pliiatsi ja paberi ning joonistab. Viiul seisab elu tähtsate asjade nimekirjas kindlalt esikohal, aga kui seda ei oleks, tegeleks Katariina arvatavasti kunstiga. Paar korda kuus püüab Katariina ja Marcel: rivaalid ja parimad sõbrad ühtaegu.

ta kindlasti käia kontsertidel, sest head artistid või suurejoonelised teosed annavad noorele interpreedile inspiratsiooni.

Kui Katariina on üldse kunagi olnud oma viiulist tüdinud, siis juhtus see eelmisel sügisel. Ta harjutas vähem, oli kurva­ meelne ja endasse tõmbunud. Sõbrad uurisid tujutuse põhjust, aga kui Katal on viiuliga suhted sassis, siis oleks nagu kõik halvasti. Võib-olla oli see vaikus enne tormi, sest Katariinal algas nagu mingi teine elu, kui käivitus Klassikatähtede konkurss. Kolm kuud toimus kõik hoopis uute reeglite järgi ja noored olid oma tavaelust justkui ära lõigatud.

"See võistlus oli niisugune elukool, et ma ei vahetaks seda ühegi senise kogemuse vastu," kinnitab Katariina tuliselt.

"Osalemine andis nii palju julgust juurde.

Kui ma lõppkontserdil ERSO ees seisin, siis nautisin seda algusest lõpuni, üldse ei kartnud. Enne konkurssi oli küll kõhklejaid, et mida selliste kolmeminutiliste lugude mängimine ikka näitab või arendab, aga mina olen veendunud, et see aitab mul suuri kontserte hoopis edukamalt mängida."

Suured esinemised seisavad noorel viiulivirtuoosil lähitulevikus tõesti ees, sest "Klassikatähed 2014" võit andis talle võimaluse valida viie kontserdi ja plaadistamise vahel.

Katariinat vaimustab teadmine, et publik saalis on käeulatuses ja hingab tema muusikaga samas rütmis, seega otsustab ta arvatavasti kontKlassikatähtede voor, kus õde ja vend koos mängisid, sulatas vaatajate südamed.

www.concert.ee

sertide kasuks. Ega esinemistest niisamagi puudust ole: esiteks ootab teda noorte muusikute rahvusvaheline suveakadeemia, teiseks sõidab ta oma tulevase õpetaja juurde Itaaliasse, kus terendab ohtralt esinemisvõimalusi, ja kolmandaks tuleb ustest ning akendest kutseid, et Marceli ja Katariinat oodatakse koos musitseerima.

"Praegu on tõesti kerge hingetõmbe­ aeg," ohkab klassikatäht õnnelikult.

"Midagi suurt on läbi saanud. Küpsus­ eksamid tahaks ju kas või enda au pärast hästi teha. Ja elu ei tohi elamata jätta! Artistil on suur oht kapselduda ja muutuda robotiks, kes peale muusika millestki midagi ei tea. Aga kui ma olen ükskord vana naine, kas ma olen siis õnnelik, kui mu elus pole peale viiuli midagi ega kedagi?"

Elutarkus kombineeritult vahetu lapse­ likkusega on tõuganud Katariina Mariat õnne tipu poole. Ta oskab alati teistega arvestada, sest kodus oli palju lapsi ja igaühel oli õigus oma arvamusele.

Muide, neiu vaikne respekt kaasvõistlejate vastu kumas vastu ka ekraanilt. Üsna tihti kandis Katariina esinedes punast värvi, mis ütleb: "Olgu mis on, aga enda eest oskan ma seista." Võib-olla polnudki see juhus.

Tiiu Peäske, Katariina viiuliõpetaja: "Ma olen Kata­ riinat kümme aastat õpetanud ja seda võin küll öelda, et viiulimäng köidab teda algusest peale ja kogu hingest. Erinevalt paljudest teistest on tema tahtnud ka harjutada. See on raske töö, sest sa oled tihti üksi, aga ilma tööd tegemata on võimatu leida seda elavat, kaunist heli, mis kõnetaks kuulajat. Katariina on lapsepõlvest peale viiulimängu armastanud ja temasarnaseid on vähe. Meie, õpetajad, kasutame ju ikka samu vahendeid, aga kõigile ei jõua need sugugi pärale.

Muusikakeskkooli aastakäik, kuhu kuuluvad ka Katariina ja Marcel, on keskmisest andekam. Nad kõik täiendavad üksteist, kuulavad palju muusikat, käivad koos esinemas. Jah, eriline tuumik on selles lennus."

kevad/suvi 2014 APLAUS

11

helilooja

tekst: MARGIT KILUMETS fotod: KAUPO KIKKAS

Kahekesi verandal

Idülliline Nõmme hingab vaikselt. Helilooja Tõnu Kõrvits (45) lõpetab õhtusöögi ja ütleb naisele justkui möödaminnes, et läheb paneb veel veranda ukse kinni. See kõlab nii, nagu tuleks ta hetke pärast tagasi ja hakkaks uudiseid vaatama. Aga tühjagi! Kõik teavad – nii Ingrid, lapsed kui ka Tõnu ise –, et muusika neelab mehe endasse ja enne paari tundi ta verandalt tulema ei saa.

Kirjanikud kirjutavad poeetilistes ärklitubades, kunstnikud maalivad metsade rüppe peidetud ateljeedes.

Veranda kõlab ka päris hästi.

Ma olen muusika kirjutamise romantiseerimise puhul üldiselt kriitiline. Nii nagu kirjaniku inspiratsiooniks on kirjutuslaud, teeb ka helilooja sõna otseses mõttes tööd klaveri või laua taga. Mina astun sümboolselt koduuksest välja ja verandauksest sisse – sedasi jõuan tööle.

Nii peaaegu igal hommikul. Kolmeksneljaks tunniks lülitan isegi mobiili välja ja jään muusikaga kahekesi. Mõnikord ununeb telefon kogemata sisse ja kui keegi helistama juhtub, siis võin ma ärrituda.

Mismoodi neid muusikaga kahekesi olemise tunde kirjeldada?

Ma olengi füüsiliselt oma töötoas: mängin, proovin, katsetan, improviseerin.

Muusika kirjutamisega käib kaasas tohutu taustamaailm: tuleb tekste otsida, uurida, mida maailmas tehakse. Aga helilooja töö on väga üksildane. Ma ei ole ju

12

APLAUS kevad/suvi 2014

kusagil kollektiivis, vaid nokitsen ikka pigem omaette. Jah, alguses ma isegi ei mõelnud sellele, et helilooja argipäev tähendab enamasti üksiolemist. Aga üle dramatiseerida muidugi ei maksa, rõõmu ja osasaamist on ka palju.

Kui verandalt tuled, siis on pea tühi ja toss väljas?

Mitte alati. Viimasel ajal käin näiteks öösiti Nõmmel pildistamas. Ma sain aprillis 45-aastaseks ja mulle kingiti foto­ aparaat. See, milliseid võimalusi foto­ graafia pakub, vaimustab mind väga.

Aga mulle meeldib ka niisama kitarri või mandoliini tinistada. Ja paar korda nädalas Nõmme ujulas käia.

Hea, et nüüd sünnipäev jutuks tuli.

Meil siin on käsil noore helilooja ­rubriik ...

Kui ma kuulen enda kohta öeldavat, et "ettekandele tuleb noore helilooja värske teos", siis mõjub see tõesti kummaliselt. Samal ajal elab minus täievereline

poisike, kes vaimustub kergesti kõigest.

Uudishimu on mulle ikka veel tuttav tunne ja muusikalises mõttes ma imestan tõesti iga päev. Tuleb näiteks mõni hea idee, mis haarab kaasa. Ma olen seda tööd piisavalt kaua teinud, sestap intuitsioon ütleb "nüüd!" ja ma tunnen selle õndsa hetke ära. Lasen helid voolusängi ja sünnibki muusika.

Tunnustus 2001– Heino Elleri nimeline muusikapreemia 2002 – Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia 2004 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2007 – Eesti Muusikanõukogu aastapreemia panuse eest Eesti orkestrimuusikasse 2011 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2014 – "Eesti muusika päevad 2013" heliloojapreemia

www.concert.ee

rubriik

Muusika kirjutamisega käib kaasas tohutu taustamaailm: tuleb tekste otsida, uurida, mida maailmas tehakse.

Tõnu elutööpreemia on see, kui ta näeb hommikul uut päeva aknast sisse piilumas.

helilooja Sõbrad teavad, et Tõnu oskab ka stiilselt plaate keerutada ja olla DJ.

Mis motiivid, tõuked, põhjused ­seisavad sinu muusika taga?

Kõige olulisem on mõista, et mina teenin muusikat, ja mitte vastupidi. Ma ei ole suur väejuht, vaid ikka reamees.

Varem või hiljem kantakse su looming ette niikuinii, aga seda ei maksa ületähtsustada. Mäletan, kui oluline oli kunagi, et nägin esimest korda elus oma nime kontserdiplakatil. Nii uhke tunne oli, et käisin lausa mitu korda seda kuulutusetulpa vaatamas.

Nüüd on märksa rahulikum. Kui kirjeldada impulssi sõnadega, siis on see unistus kirjutada see või teine lugu. Või et sellest asjast, sellel teemal ma tahaksin muusikas rääkida. Või leian mõne interpreedi, kellele ma tahan kirjutada. Näiteks kinkisin saksofonist Virgo Veldile ühe teose. Tõsi, oli ka suveaeg ja maakodus polnud head sünnipäevakinki võtta, nii et läksin isetehtud kingitusega – oma muusikaga.

Viimasel ajal tellitakse üha rohkem teoseid: umbes aasta-poolteise peale tean oma kohustusi ette. Mulle on veel iseloomulik, et teen oma asjad varem valmis, kunagi ei jäta kirjutamist viimasele minutile.

Mis on sinu muusikalised lemmik­ žanrid?

Jaapani kirjanik Haruki Murakami ütles ühes intervjuus, et kui ta on masendunud ja kurb, siis kirjutab lühivorme. Need annavad ennast lihtsalt kätte, ei pea väga piinlema. Minuga on sama lugu.

Aga olen teinud elus žanriliselt vist tõesti kõike. Võib-olla ehk imekoosseisud mind eriti ei paelu, rohkem meeldivad tavalised kooslused. Jumaldan soolo­ instrumente. Siis on mängija, pill ja minu muusika, ei rohkemat. Kuid armastan ka orkestrit ja selle kõla, kammerorkestrit näiteks, sest mulle meeldib keelpillidele kirjutada.

Nüüd kindlasti mõni pill loeb seda intervjuud ja läheb armukadedaks!

Kuidas ja kas üldse peab helilooja oma muusikat levitama?

Ikka peab ise selle eest seisma. Mõnikord tundub tüütu see nootide ja plaatide saatmine, aga eks võimalused ole viimaste aastatega ka maruliselt avardunud. Heli­ loojal on oma SoundCloudi profiil: kuula, kus ja mida vaid.

Minu jaoks muidugi ei asenda internet inimestega silmast silma suhtlemist.

Meistrikursustel käies ja ringi liikudes on

14

APLAUS kevad/suvi 2014

www.concert.ee

helilooja tekkinud ägedate kolleegide võrgustik.

Eestis on niisugune tuumik-sõpruskond, kellega ikka pidevalt lävime: Helena Tulve, Ülo Krigul ... Muide, Ülot ma kunagi õpetasin, aga nüüd on aeg-­ajalt tunne, et peaks ise tema juurde tundi minema.

Kui oluline see on, et peale loomise õpetad muusika- ja teatriakadee­ mias kompositsiooni?

Oi, õpetamine on suurepärane vaheldus!

Kui kooli lähen, siis on see pidupäev.

Jõuame tagasi sinna üksilduse teema juurde, sest õpetades ma näen ja kuulen inimesi. Noored on tänapäeval nii haritud ja kogu maailmas toimuvaga kursis, et mina õpin neilt ka kogu aeg. Kui järele mõelda, siis on sageli tähtsad detailid.

Olen heliloomise tööd teinud kauem kui mu õpilased, seega tean ja tunnen pisiasju.

Neile tähelepanu pööramine ongi minu õpetaja­töös kõige tähtsam.

Kas tunnustusepuudus pole karjääri jooksul kummitanud?

Kuidagi parajalt on kõike. Viimati otsustasid tulevased muusikaõpetajad anda Eesti Muusika Päevade preemia mulle ja Mariliis Valkonenile. See on sellepärast eriline tunnustus, et saajaid ei määranud mingi komisjon, vaid inimesed, kes muusikaga iga päev tegelevad.

Tunnustuse juurest tuntuse juurde.

Mis on Tõnu Kõrvitsa kõige populaar­ sem teos?

"Kreegi vihik". Teos, mis sündis Tõnu Kaljuste õhutusel ja kuidagi märkamatult.

Mõned vanad asjad seadsin ümber ja äkki oli see valmis ning nüüd on minu kõige mängitum lugu üldse: ette kantud vähemalt 30 korda ja salvestatud kolmele plaadile. Mulle teeb rõõmu see, et lauldakse ju eesti keeles. Kõik need ettekanded Ungaris või Hollandis tähendavad ju, et maailma jõudmiseks ei pea ilmtingimata kirjutama muusikat ingliskeelsele tekstile.

Meie oma armas vaimulik rahvalaul ja elab juba täiesti iseseisvat kosmopoliitset elu. Kohe sõidan "Kreegi vihiku" ettekannet kuulama New Orleansi.

Kas oma teoste jälgedes reisimine tähendab tööd või puhkust?

Ma pole puhkamas käinud 20 aastat.

Muusika ongi minu travel agency. Nüüd siis näiteks sõidan USA-sse Mississippi osariiki, mis on üks väga lahe koht.

Kuulan "Kreegi vihikut", aga leppisime kutsujatega nii kokku, et ma saan veidi www.concert.ee

vaba aega ka oma bluusikirega tegelemiseks. Robert Johnson on sealtkandi mees ja oleks võimatu ära tulla ilma, et saaksin natuke nuusutada temaga seotud paiku.

Juuni alguses viib muusika mind Londonisse, kus kollektiiv The Sixteen hakkab salvestama mu teost Stabat Materi sõnadele. Veebruaris olid proovid, vahepeal on karismaatiline dirigent Harry Christophers kõvasti tööd teinud ja nüüd siis salvestame.

Praegu kuulan ennast kõrvalt ja juurdlen, kas selline ongi siis helilooja üksildase elu kirjeldus.

Suvi toob laulupeo ja Tõnu Kõrvitsa loodut kuuleb seal ka.

Laulupidu ootan veel eriti suure õhinaga!

Seal kuulen ühendkooride esituses laulu, mille sünnilugu on väga eriline. Algas see saaga ühel koosolekul, kus minult telliti lugu, aga väga pikka aega ei olnud mul selle kirjutamiseks head ideed. Kõik tekstid, mida kaalusin, jäid kuidagi kaugeks ega tulnud niisugust õiget ... puudutust! Ja siis sõitis poetess Kristiina Ehin, kellele ma tekstiga seoses olin pannud suured lootused, LõunaEuroopasse, kust ühel päeval potsatas minu postkasti meil, et "kuule, Tõnu, ma kirjutasin ühe asja, sa võiksid seda vaadata".

Kohe, kui ma manuse lahti tegin ja pilguga sõnu haarasin, oli selge, et just seda olin ma oodanud. Olin parajasti maal, raamatukogu internetipunktis.

Printisin Kristiina teksti ja see hakkas mind veel enam kõnetama. Õhtul proovisin klaveri taga, kuid aeg oli hiline, plaanisin järgmisel päeval jätkata. Vaatasin veel ukselt tagasi ja ... See laul lihtsalt lamas seal klaveril ja oli täiesti valmis, olemas.

Ma ei saanudki ära minna, keerasin ringi ja tegin sel õhtul tähtsamad sketšid valmis. Nüüd ma väga ootan, kuidas kõlab "Puudutus" hiigelsuure koori esituses, sest tekst ise on nii intiimne. Uskumatu küll, kuidas Kristiina sõnad hakkasid enda eest rääkima, et kes ja kuidas peaks neid laulma. Yin ja yang, see tekst võiks olla naishäältele ...

Kümme tähtsamat lugu Tõnu enda valikul 1. "Kreegi vihik", koorile ja keelpillidele 2007 2. " Tuulde lauldud", sümfooniaorkestrile 2007 3. "Labürindid", keelpillidele 2010 4. "La Folia", oboele ja keelpillidele 2009 5. "Teispool päikesevälju", fagotile ja orkestrile 2004 6. "Neis aedades", saksofonile ja keelpillidele 2005 7. "Hümn nähtamatule tuulekandlele", klaverile 2013 8. "Aeg", häälele ja keelpillidele (tekst Koguja raamatust) 2012 9. "Laulud laulude laulust", naiskoorile (tekst Saalomoni Ülemlaulust) 2011 10. Muusika tummfilmile "La Passion de Jeanne D'Arc", kammerorkestrile 2009

Mina teenin muusikat, ja mitte vastupidi. Ma ei ole suur väejuht, vaid ikka reamees.

Kui tähtaeg kollitab ja head mõtet ei tule ega tule, kas helilooja saab siis käsukorras midagi lihtsalt valmis kirjutada? Ennast sundida?

Muidugi on selliseid vaakumiperioode ja kerged need ei ole. Mina ravin ennast mõttega: "Tõnu, ükski lugu pole

sul jäänud kirjutamata!" Üldiselt püüan olla väga kohusetundlik. Sundima pean ennast mõnikord hoopis teistpidi: plaanin näiteks puhkepäeval verandale mitte minna, et teha midagi muud. See on plaanina hea küll, aga kui juhtub nii nagu "Puudutusega", et lugu on valmis, ole ainult mees ja vormista ära, siis plaaniks see jääbki.

Kui ma olen oma maakodus PõhjaKõrvemaal ja pere hakkab tagasi linna sõitma, siis pole sugugi harvad korrad, kui ma viimasel minutil otsustan ikkagi üksinda sinna jääda. Päevaks, paariks.

Mõni töö on parajasti nii heas kulgemises, et kohe ei raatsi pooleli jätta.

Mis sisetunne ütleb, kas 45-aastane helilooja on siis ikkagi noor või vana?

Veljo Tormis ütles mulle hiljuti, et olen heliloomingu jaoks kõige paremas eas.

Manitses mind seda aega õigesti ära kasutama. Järgmised 10–15 aastat on tema arvates elus just parasjagu nii üht kui ka teist: kogemusi, küpsust ja – kui ennast ära ei kurna –, siis ka värskust ning uudishimu. Kavatsen maestro sõnu väga tõsiselt võtta. kevad/suvi 2014 APLAUS

15

FESTIVALISUVI PALMSE MÕISA MUUSIKA 7.–8. juuni 7.06 18.00

"Aastaajad" Tallinna Kammerorkester Solist ja kontsertmeister Arvo Leibur Vivaldi, Piazzolla Pilet 22 € / sooduspilet 15 € * 22.00

Kontsert Palmse mõisas.

Koit Toome Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester Dirigent Jüri Ruut-Kangur Pilet 22 € / sooduspilet 15 €

P 8.06 18.00

Ooperigala Eri Klas 75 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Rahvusmeeskoor Johanna Rusanen, Marion Elvila, Angelika Klas-Fagerlund, Oliver Kuusik, Andrei Breus, Koit Soasepp ja Matti Salminen Dirigendid Eri Klas, Vello Pähn ja Mihhail Gerts Pilet 25 € / sooduspilet 20 € 21.00

Suveõhtu Eri Klasiga Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson, Diana Klas, Tallinna Linnateatri meeskvartett, Pärnu Linnaorkester Dirigendid Eri Klas ja Mihhail Gerts Pilet 25 €, sooduspilet 20 €

Musitseerib Hortus Musicus.

IN HORTO REGIS IV Hortus Musicuse suvefestival 14.–17. juuni Hortus Musicus andis oma esimese kontserdi 12. novembril 1972. aastal, seega on tegemist Euroo­pa pikemalt koos tegutsenud vanamuusika­ansambliga.

Viimased 20 aastat on Hortus Musicuse kodu Pika jala Väravatorn, tõenäoliselt maa­ilma parim koht ja õhustik, kus sajanditetagust, aga alati värsket muusikat nautida. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Väravatorni kammerlikud, et mitte öelda kitsukesed olud annavad publikule füüsiliselt muusika sees olemise tunde. "In horto regis" – neli suveõhtut autentses vanalinna atmosfääris koos varajase muusika ja Hortus Musicusega!

L 14.06 16.00 Väravatorn

Muusika viivuks Henry Purcelli ja inglise XVI–XVII sajandi heli­ loojate looming Pilet 15 €, sooduspilet 11 € P 15.06 16.00 Väravatorn

Oriendi lummuses Kaugete maade traditsiooniline muusika Pilet 15 €, sooduspilet 11 €

E 16.06 18.00 Väravatorn

Itaalia barokiajastu suured meistrid Arcangelo Corelli ja Antonio Vivaldi Pilet 15 €, sooduspilet 11 € T 17.06 17.00 Väravatorn

Vahemere mosaiik Hispaania, itaalia ja prantsuse renessanss- ja barokkmuusika Pilet 15 €, sooduspilet 11 €

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Heliloojate Artur, Eugen ja Villem Kapi kodupaigas toimuv festival väärtustab Eesti muusikaklassikat.

Nagu ikka, toimuvad tänavugi muusikahetked vabas õhus, kohtumised, suur hulk kammerkontserte, lõunatunnid kohvikus Arturi Juures jpm.

17 aasta jooksul on festivali kavasse kinnistunud mitu traditsiooni, ekstreemseim ja armastatuim neist on kindlasti "Päikesetõusukontsert" Hüpassaare rabasaarel 23. juuni hommikul kell 3.00.

Festival toimub Suure-Jaani vallavalitsuse ja Eesti Kontserdi koostöös.

Kunstiline juht professor Andres Uibo.

Kontsertide ja sündmuste täielik kava on aadressil http://muusikafestival.suure-jaani.ee Passi hind 35 €, soodushind 25 €

18.00 Mart Saare majamuuseum, Hüpassaare

T 17.06 14.00 Kappide majamuuseum

K 18.06 21.00 Vanaõue puhkekeskus

Festivali avakontsert Suure-Jaani muusikafestivali konkursside laureaadid läbi aastate Tasuta

Avo Kittask (bariton, Kanada) Norman-Illis Reintamm (klaver, Kanada) Tubin, Tamberg, Saar, A. Kapp, Miido Pilet 5 €, sooduspilet 3 €

21.00 Johann Köleri kodukoht-muuseum, Lubjassaare

"Väike öömuusika" Tobiase keelpillikvintett: Maano Männi, Terje Männi, Toomas Nestor, Aare Tammesalu, Tiit Pärtna W. A. Mozarti "Väike öömuusika", Beethoven, V. Kapp Pilet 5 €, sooduspilet 3 €

J. S. Bachi "Kohvikantaat" Arete Teemets, Anto Õnnis, Pavlo Balakin, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Mari-Liis Uibo (viiul)

Dirigent Toomas Vavilov Pilet 8 €, sooduspilet 5 € N 19.06 21.00 Olustvere loss

EMTA ooperistuudio etendus G. Donizetti ooper "Il campanello" Pilet 8 €, sooduspilet 5 € R 20.06 16.00 Energia talu teemaja

Oksana Sinkova (flööt) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Jelena Ossipova (kitarr) Pilet 8 €, sooduspilet 5 € 19.00 Suure-Jaani gümnaasium

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Olari Elts Modest Mussorgski "Pildid näituselt", Eller, A. Kapp Pilet 10 €, sooduspilet 8 €

* Sooduspilet kehtib pensionärile ja lastele kuni 18. eluaastani. Sülelapsed vanema süles tasuta.

16

APLAUS kevad/suvi 2014

www.concert.ee

festivalisuvi L 21.06 16.00 Sürgavere kultuurimaja

Operett Voldemar Kuslapiga Henn Rebane (akordion) Pilet 8 €, sooduspilet 5 €

19.00 Tääksi vesiveski vabaõhulava

"Põhjahoovus" kontrabassi, tšello ja elektroonikaga Taavo Remmel (kontrabass) Aare Tammesalu (tšello) Mirjam Tally "Lindude seltsis" (esiettekanne) Pilet 8 €, sooduspilet 5 € 22.00 Suure-Jaani õigeusukirik

Meeskoor Peresvet (Moskva) Dirigent Dmitri Judenkov Pilet 10 €, sooduspilet 8 €

Dirigendid Peeter Perens ja Toomas Vavilov Haydn, Mozart, Grieg, Ernesaks, Saar, Kreek Pilet 15 €, eelmüügist 10 €, allameetrimeestele tasuta

14.00 Suure-Jaani kirik

Eesti Rahvusmeeskoor Piret Aidulo (orel) Dirigent Mikk Üleoja Lepnurm jt Pilet 8 €, sooduspilet 5 €

13.00 Suure-Jaani kirik

23.59 Mart Saare majamuuseum

Mati Palm (bass) Martti Raide (klaver) Pilet 8 €, sooduspilet 5 €

Jaanipäevakontsert "Vivat Italia!"

Nadia Kurem (sopran) Andres Uibo (orel) Pilet 8 €, sooduspilet 5 € 17.00 Suure-Jaani laululava

Ansambel Dagö Pilet 10 €, sooduspilet 8 €

E 23.06 03.00 Hüpassaare rabasaar

Päikesetõusukontsert Soo-orkester, Eesti Noorte Segakoor Solistid Nadia Kurem, Pavlo Balakin, Indrek Vau

Narva Aleksandri kirik.

Kõrsikud.

Lauri Liiv.

Oksana Sinkova.

7 LINNA MUUSIKA 8.–13. juuli Ida-Virumaa Festivali algne idee – seitse päeva, seitse kontserti, seitse linna – on aja jooksul täienenud ning festival kujunenud üheksapäevaseks suursündmuseks Ida-Virumaa põnevates kontserdipaikades: teede ristumiskohas asuv Jõhvi oma iidse kiriku ja moodsa kontserdimajaga, tööstuskeskus Kohtla-Järve, piirilinn Narva ja tema suursugune varemetest tõusev Aleksandri kirik, merekuurort Narva-Jõesuu, üllatav Sillamäe jt. Koostöös kohalike omavalitsustega on saanud heaks tavaks, et suur osa kontserte on publikule tasuta.

Festivali alapealkiri on tänavu "Romantika läbi aegade".

T 8.07 17.00 Narva-Jõesuu Hele park

Abraham’s Café Marten Altrov (klarnet), Kaspar Uljas (akordion), Madis Meister (kitarrid), Sergei Šegurov (bassid), Tõnis Kuusk (trummid) Tasuta 19.00 Narva Aleksandri kirik

Armastuse puudutus Oksana Sinkova (flööt) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Tundeküllane kava 20. ja 21. sajandi populaar­sest muusikast Pilet 6 €, sooduspilet 4 € 20.00 Jõhvi Mihkli kirik

Ansambel Kõrsikud Pilet 10 €

www.concert.ee

K 9.07 19.00 Maidla mõis

20.00 Kukruse polaarmõis

"Romantikute luule ja muusika" Marko Martin (klaver) Beethoven, Schubert, Liszt Byroni, Schilleri ja Goethe luulet loeb Karin Rask Pilet 3 €

Tähistaeva helendus Hanna-Liina Võsa René Soom (RO Estonia) Tarmo Eespere (klaver) Duette ja laule tuntud muusikalidest Pilet 10 €

N 10.07 18.00 Jõhvi kontserdimaja

L 12.07 16.00 Mäetaguse mõis

Ansambel Stary Olsa (Valgevene) Ansambel esitab Valgevene muusikat keskajast barokini, repertuaari kuulub nii kirikumuusika kui ka rahvalik muusika.

Pilet 5 € Koostöös festivaliga Klaaspärlimäng.

20.00 Pühajõe kirik, Toila

Mõtisklus Jakko Maltis ja Lauri Liiv Pilet 5 € R 11.07 18.00

Tõnu Kõrvits "Neli eesti vaimulikku rahvaviisi" Mozart. Keelpillikvartett B-duur "Jaht" Borodin. Keelpillikvartett nr 2 D-duur 18.00 Kohtla-Järve valge saal

"Helletustest bõliinadeni" Tobiase keelpillikvartett Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello) Tõnu Kõrvits "Neli eesti vaimulikku rahvaviisi" Wolfgang Amadeus Mozarti keelpillikvartett B-duur "Jaht" Aleksandr Borodini keelpillikvartett nr 2 D-duur

"Klassikatähed 2013" Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Tasuta 20.00 Saka mõis

Kes sa oled?

Oleg Pissarenko (kitarr), Raun Juurikas (klahv­pillid), Mihkel Mälgand (bass), Ahto Abner (löökriistad) Pilet 5 € P 13.07 16.00 Sillamäe linnatrepid

Seto meeste leelokoor Liinatśuraq Meelis Vind (bassklarnet) Robert Jürjendal (kitarr, elektroonika) Toomas Rull (löökpillid) Tasuta 16.00 Laagna vanatare seltsimaja

"Teisele kaldale" Tuule Kann (kannel) Jaak Sooäär (kitarr)

20.00 Sillamäe kultuurikeskus

Kadri Kipper (sopran, RO Estonia) Jassi Zahharov (bariton, RO Estonia) Tarmo Eespere (klaver) Laule Georg Otsa repertuaarist

festivalisuvi XI PÄRNU OOPERIPÄEVAD 11.–12. juuli Pikkade traditsioonidega Pärnu ooperipäevad on pärast mõneaastast toimumist talvel tagasi suvepealinna suurürituste auväärses reas.

Tänavuste ooperipäevade peakülaline on Varssavi Kammerooper, mainekas Poola ooperi­ teater, mis on spetsialiseerunud ooperiajaloo kammerlikuma poolega ajastutest pärit ooperite esitamisele, alates keskaegsetest müsteeriumi­ dest läbi varase ja hilisbaroki kuni nüüdisooperi­ teni. Varssavi Kammerooperi eripära on kahe täiesti erineva koosseisuga orkester: Varssavi Kammerooperi Sinfonietta ja vanamuusikaansambel Musicae Antiquae Collegium Varsoviense.

Pärnu ooperipäevadele tuuakse kaasa Georg Friedrich Händeli ooper "Imeneo". Ülimenukas ooperigala on seekord pühendatud ooperiklassika kõrval Poola köögikunsti saladustele. Varssavi Kammerooperi Sinfoniettat juhatab nende pea­ dirigent, Boliiviast pärit Ruben Silva.

R 11.07 19.00 Pärnu kontserdimaja

G. F. Händeli ooper "Imeneo" Varssavi Kammerooper (Poola) Dirigent Władysław Kłosiewicz Lavastaja Ryszard Peryt Piletid 27 € / 24 € / 21 € L 12.07 19.00 Pärnu kontserdimaja

Ooperigala Varssavi Kammerooperi Sinfonietta Dirigent Ruben Silva Õhtujuht Mart Mikk Mozart, Puccini, Gounod, Bizet, Verdi Pilet koos õhtusöögiga 85 € / 75 € / 65 €

Varssavi Kammerooperist räägib juht Jerzy Lach

Stseen etendusest.

1957. aastal asutas Stefan Sutkowski ansambli Musicae Antiquae Collegium Varsoviense.

Poola esimene vokaal-instrumentaalne vanamuusika­ansambel nägi oma tegevuse ühe eesmärgina Poola varajase muusika avastamist ja taaselustamist. Ansambli liikmetest moodustus paar aastat hiljem Varssavi Kammerooper.

Ooperiteatri kasvades jõudsid repertuaari ka klassitsismi ja hilisemate ajastute ooperid, kuid Collegiumi seltskond jäi teatri sees endiselt tegelema vanamuusikaga, spetsialiseerudes varajaste ooperite esitamisele, loomulikult ajastu autentsete instrumentide saatel.

Eelkõige on huviorbiidis kuningas Władysław

IV Waza (1596–1648) aegsete ooperitraditsioonide taaselustamine. Kahjuks on säilinud ainult tolleaegsete ooperite lavakujunduste joonised, partituurid on enamasti hävinud.

Fookuses on barokk, aga pärast seda, kui Varssavi Kammerooper kolis 1996. aastal päris oma majja, suurenes esietenduste arv järsult ja nende hulka sattus päris palju Mozarti oopereid. Mozarti juubeliaastal 1991 otsustas Stefan Sutkowski lavale tuua Mozarti kõik 24 lavateost. See äärmiselt edukas ettevõtmine arenes hiljem iga-aastaseks suureks Mozarti-festivaliks, mis on rahvusvahelises plaanis otsekui kaubamärk.

SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 20.–27. juuli Võrratu atmosfäär, hingeliigutav muusika, südantlõhestav ooperitraagika ning Kuressaa­re linnuse salapärane ilu! Juba seitsmendat suve võõrustab lummava looduse ja põneva ajalooga Saaremaa oma pealinnas Kuressaares ooperi suursündmust – Saaremaa ooperipäevi. Vabaõhufestival, mis toob igal aastal kokku tuhandeid ooperihuvilisi, on kasvanud üheks suuremaks kogu Läänemere regioonis, pakkudes vaid tipptasemel esitajaid, suurepärast muusikat ning nauditavat äraolemist.

Spetsiaalselt ooperipäevade tarbeks püstitatakse 13. sajandist pärit piiskopil­innuse hoovi kuni 2000 külastajat mahutav telk. Kaunite dekoratsioonide ning kvaliteetse heli- ja valgus­ tehnika abil saab sellest suvine ooperimaja, kust ei puudu ka mugavad restoranid, kohvikud ja baarid. Peale ooperietenduste linnuse hoovis toimub ka hulk väiksemaid, ooperipäevadega seonduvaid kontserte kogu Saaremaal. Ooperi- ja muusikamelu vallutab juuli lõpus kogu Kuressaare

18

APLAUS kevad/suvi 2014

ning pakub meeleolukaid sündmusi nii suurtele kui ka väikestele külastajatele.

Kuressaare linnus.

P 20.07 17.00 Arensburgi vabaõhukohvik

Saaremaa ooperipäevade avamine Ain Angeri ja Matti Pelo meistrikursuse avamine Tasuta 20.00 Kuressaare Linnateater

Kontsertetendus "Diiva" Annaliisa Pillak (metsosopran) Siim Selis (klaver) Pilet 12 €, sooduspilet 9 €

E 21.07 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja

Tšaikovski "Jevgeni Onegin" Teater Vanemuine Lavastaja Dmitri Bertman Pilet 40 € / 30 € / 20 €

www.concert.ee

festivalisuvi T 22.07 16.00 ja 20.00 Kuressaare Laurentiuse kirik

Mozarti "Reekviem" Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Dirigent Risto Joost Pilet 20 € K 23.07 18.00 Kuressaare kultuurivara

"Mustlaslaulud" Annely Peebo (metsosopran, Viin) Christian Koch (klaver, Viin) Pilet 20 €, sooduspilet 15 € 18.00 Püha Jakobi kirik

"Hommikutäht" Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Pilet 20 €, sooduspilet 15 €

18.00 Karja Katariina kirik

"Hommikutäht" Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Pilet 20 €, sooduspilet 15 € 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja

Lisenko "Natalka Poltaavast" Ukraina rahvusooper Pilet 40 € / 30 € / 20 € R 25.07 18.00 Muhu Katariina kirik

"Hommikutäht" Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Pilet 20 €, sooduspilet 15 €

Verdi "Don Carlos" Ukraina rahvusooper Pilet 60 € / 50 € / 40 €

N 24.07 18.00 Nasva kultuurikeskus

L 26.07 18.00 Kuressaare Laurentiuse kirik

Trio Contemp (Ukraina) Ukraina rahvamuusika Pilet 20 €, sooduspilet 15 €

Bellini "Norma" Ukraina rahvusooper Pilet 60 € / 50 € / 40 €

P 27.07 14.00 Kuressaare lossi ooperimaja

Ooperipäevade lastegala Maria Listra, Koit Toome, Urmas Põldma, Rauno Elp Keelpilliansambel Heldur Harry Põlda juhatusel Estonian Dream Bigband Siim Aimla juhatusel Pilet 10 € / 9 € / 8 €

20.00 Kuressaare lossi ooperimaja

Ooperigala Lilli Paasikivi, Annely Peebo, Vassili Gerello, Ain Anger, Koit Soasepp Ukraina rahvusooperi solistid, koor ja orkester Dirigendid Mihkel Kütson ja Mikola Djadjura Pilet 80 € / 70 € / 60 €

20.00 Kuressaare lossi ooperimaja

L 26.07 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja

Pavlo Balakin (bass, Rahvusooper Estonia) Jana Boiko (metsosopran, Ukraina) Sten Lassmann (klaver) Pilet 15 €, sooduspilet 10 €

Publiku ootel.

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014 Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusika­festival, alates 1987. aastast toimuv igasuvine orelipidu toob Tallinna organistide rahvusvahelise koore­ kihi. Orelifestivali avab juba traditsiooniliselt "Suur oreliöö" Nigulistes: päikeseloojangust päikese­ tõusuni vältav orelimaraton.

Tänavune orelipidu on pühendatud koguni neljale suurele juubelile: Hugo Lepnurm 100, Toomkiriku Ladegast-Saueri orel 100, Jaani kiriku Normann-Terkmanni orel 100, Unikaalne plaadisari "Eesti orelid" 40.

Festivali kava on ulatuslik: 40 kontserti, mis toimuvad Tallinnas Nigulistes, Jaani kirikus ja toomkirikus; Pärnu kontserdimajas ja Eliisabeti kirikus ning imekaunites maakirikutes Hiiumaal, Peipsi ääres ja Võrumaal.

Kunstiline juht professor Andres Uibo.

N 31.07 kell 21.59 – R 1.08 kell 4.59 Niguliste

Praeludium / Suur oreliöö Nigulistes Seitse kontserti orelil Andres Uibo, Edouard Oganessian, Guy Bovet, Piret Aidulo, Kristel Aer, Peter van Dijk, Denis Kasparovitch, Kristina Vilotševa, Ines Maidre, Tiit Kiik, Kristiina Hoidre Pilet 2 € R 1.08 17.00 Tallinna toomkirik

XXVIII Tallinna rahvusvahelise orelifestivali avatseremoonia

www.concert.ee

Kadri Ploompuu, Andres Uibo jt Kõlavad Hugo Lepnurme ja tema õpetajate August Topmani, Artur Kapi ja Marcel Dupré teosed 20.00 Tallinna Jaani kirik

Festivali avakontsert Oreli sisse minek Dokumentaalfilm "Oreli sisse minek" (1974, Olav Neuland) Improvisatsioonid orelil Toomas Trass Pilet 15 €, sooduspilet 11 € L 2.08 16.00 Niguliste

Orelipooltund Tiia Tenno Pilet 5 €

20.00 Niguliste

Guy Bovet (orel, Šveits) Pilet 15 €, sooduspilet 11 € P 3.08 10.00 Tallinna Jaani kirik

Orelifestivali missa Kaasa teenivad mitu organisti ja solisti Tasuta 16.00 Niguliste

Orelipooltund Johannes Sandner (Saksamaa) Pilet 5 € 20.00 Tallinna toomkirik

Hugo Lepnurm. "Eesti orelid I"

Kadri Ploompuu, Piret Aidulo, Andres Uibo, Guy Bovet Gabrieli, Martini, Bach, Schumann, Reger, Kušnarjov Pilet 15 €, sooduspilet 11 € E 4.08 20.00 Niguliste

Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Glass, Hindemith, Widor Tõnu Kõrvitsa uue teose esiettekanne Pilet 12 €, sooduspilet 9 € T 5.08 20.00 Niguliste

Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) Adela Srncova (tants, Tšehhi) Pilet 15 €, sooduspilet 11 € K 6.08 20.00 Niguliste

Galakontsert Johann Sebastian Bach "Orelimissa" Pilet 18 €, sooduspilet 13 € N 7.08 20.00 Niguliste

Mari-Liis Uibo (viiul) Andres Uibo (orel) Pilet 15 €, sooduspilet 11 € R 8.08 20.00 Tallinna toomkirik

Bernhard Haas (orel, Saksamaa) Pilet 15 €, sooduspilet 11 €

kevad/suvi 2014 APLAUS

19

festivalisuvi Hugo Lepnurme kantaat "Lunastus Kristuses" Pilet 18 €, sooduspilet 13 € Kontserdid mujal R 1.08 20.00 Pärnu Elisabeti kirik

Aare-Paul Lattik (orel) Pilet 7 €, sooduspilet 5 € L 2.08 19.00 Taagepera kirik

"Eesti orelid" 9 Tallinna Kammerorkester Orelil Ene Salumäe, Edouard Oganessian, Urmas Taniloo, Kristel Aer Frescobaldi, Pachelbel, J. S. Bach, Händel Piletid kohapeal L 9.08 16.00 Niguliste

Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Pilet 5 € 20.00 Niguliste

Hans Davidsson (orel, Rootsi) Pilet 15 €, sooduspilet 11 € P 10.08 16.00 Niguliste

Orelipooltund Tiit Kiik (Eesti) Pilet 5 €

20.00 Jaani kirik

Festivali lõppkontsert Bernhard Haas (orel, Saksamaa) Piret Aidulo (orel) Klaaspärlimäng Sinfonietta Kammerkoor Collegium Musicale Solistid Arete Teemets (sopran), Ott Indermitte (bariton) Dirigent Endrik Üksvärav Ferenc Liszti sonaat h-moll

21.00 Pärnu kontserdimaja

Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) Adela Srncova (tants, Tšehhi) Pilet 9 €, sooduspilet 6,5 € P 3.08 15.00 Torma kirik 20.00 Kodavere kirik

Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) Adela Srncova (tants, Tšehhi) Piletid kohapeal E 4.08 19.00 Kadrina kirik

"Eesti orelid" 29 Maris Oidekivi Kaufmann, Urmas Taniloo, Kadri Ploompuu, Peter van Dijk Redford, Byrd, Stanley, Buxtehude, Händel, Mendelssohn-Bartholdy Piletid kohapeal T 5.08 19.00 Rapla kirik

"Eesti orelid" 21 Aare-Paul Lattik, Piret Aidulo, Toomas Trass,

Ines Maidre Bach, Stanley, Reger, Marguste, Arro, Franck Piletid kohapeal N 7.08 19.00 Rõuge kirik

"Eesti orelid" 4 Helen Tammeste, Edouard Oganessian, Tiit Kiik Gigault, Bach, Couperin, Reger, A. Kapp Piletid kohapeal R 8.08 19.00 Kullamaa kirik

"Eesti orelid" 8 Andres Uibo, Peter van Dijk, Johannes Sandner, Ulla Krigul Rossi, Pachelbel, Buxtehude, Bach, Brahms, Tobias, Lüdig, Gade Piletid kohapeal 20.00 Pärnu Elisabeti kirik

Aivars Kalējs (orel, Läti) Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa) Pilet 7 €, sooduspilet 5 € L 9.08 19.00 Põltsamaa kirik

"Eesti orelid" 11 Aare-Paul Lattik, Toomas Trass, Ines Maidre, Piret Aidulo Bach, Arro, Karindi, Saint-Saëns Piletid kohapeal 20.00 Iisaku kirik

Johannes Sandner (orel, Saksamaa) Piletid kohapeal P 10.08 16.00 Lohusuu kirik

Johannes Sandner (orel, Saksamaa) Piletid kohapeal 16.00 Valga kirik

Hans Davidsson (orel, Rootsi) Piletid kohapeal

NIGULISTE SUVEMUUSIKA Tallinna ajalooline Niguliste kirik, mille varade hulgas on unikaalsed fragmendid Bernt Notke "Surmatantsust" (1466) ning saksa meistri Hermen Rode valmistatud peaaltar (1478–1481), on suurepärase akustikaga kontserdisaal. Suvi läbi toimuvad kontserdid koorirõdul hiiglasliku RiegerKlossi oreli abil või peaaltari ees.

T 10.06 19.00 Niguliste

Kontserdisari "Eliitkontserdid" Urmas Vulp 60 Urmas Vulp (viiul) Toomas Trass (orel) Tobias, A. Kapp, Süda, Eller, Tubin, Arro, Mägi Pilet 12 €, sooduspilet 9 € T 1.07 19.00 Niguliste

Mu südames on pühapäev Arete Teemets (sopran) Kristel Aer (orel) Eesti heliloojate vaimulik vokaal- ja orelimuusika Pilet 15 €, sooduspilet 11 €

20 APLAUS kevad/suvi 2014

T 8.07 19.00 Niguliste

Ansambel Stary Olsa (Valgevene) Ansambel esitab Valgevene muusikat keskajast barokini, repertuaari kuulub nii kirikumuusika kui ka rahvalik muusika Pilet 15 €, sooduspilet 11 € Koostöös festivaliga Klaaspärlimäng T 15.07 19.00 Niguliste

Tuulemuusika Stuudio Cantores Vagantes Ene Salumäe (orel) Reet Sukk (plokkflöödid) Taavi-Mats Utt (plokkflöödid) Andres Siitan (plokkflöödid) Bevin, Byrd, Morley, Gibbons, Lasso, Sweelinck, Gizeghem Pilet 15 €, sooduspilet 11 € T 22.07 19.00 Niguliste

Pühendus Mariale Kaia Urb (sopran)

Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt Pilet 15 €, sooduspilet 11 € T 29.07 19.00 Niguliste Antoniuse kabel

Õhtu ilu Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf) Charpentier, Händel, Caccini, Schubert, Mendelssohn-Bartholdy, Debussy, Pärt jt Pilet 15 €, sooduspilet 11 € E 4.08 20.00 Niguliste

Kontserdisari "Eliitkontserdid" Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Phillip Glass "Songs from the liquid days" Paul Hindemithi sonaat nr 1 Charles-Maria Widori tokaata sümfooniast nr 5 Tõnu Kõrvitsa uue teose esiettekanne Pilet 12 €, sooduspilet 99 €

www.concert.ee

Uus Mercedes-Benz C-klass.

Täiuslikkus ei vaja alternatiivi.

Stiilne bränd. Sobiv mudeliklass. Perfektne tulemus. Uus C-klass hoiab turvalist vahet jälitavate konkurentidega, et saaksite nautida uut premium-klassi ahvatlust. Täiuslik sõidumugavus on harmoonias kaasaegse tehnoloogia ja disainiga.

Palume Teid proovinaudingule.

Väikseim õhutakistustegur oma klassis (Cd=0,24) • Esimene täis-õhkvedrustusega premium-auto oma klassis • Esmaklassiline ohutus- ja juhiabisüsteemide komplekssüsteem Intelligent Drive • Kõige innovaatilisemad multimeedialahendused oma klassis • Eriti keskkonnasäästlikud mootorid (CO2-emissioon alates 103 g/km) • Ülim ökonoomsus (keskmine kütusekulu alates 4,0 l/100 km)

Keskmine kütusekulu 4,0 - 5,8 l / 100 km, CO2-emissioon 103 - 135 g / km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11

ajalugu

Eesti orelite võidukäik

tekst: HELE-MARIA TAIMLA fotod: scanpix, erakogu

"Eesti orelite" plaate ei pruukinud Eestist üldse saada, sest tegu oli üleliidulise plaadifirma Melodija tulusa ekspordiartikliga.

"K

ui me praegu räägime Eesti pinnal, et kõva tegija on müünud 2000 plaati, siis neid plaate müüdi ikka miljonites. Kõiki.

Ma arvan, et isegi mitmetes miljonites."

Just selliste üllatavate arvudega tuleb lagedale organist Andres Uibo, rääkides vinüülplaadisarjast "Eesti orelid". Sari oma üüratu tiraažiga jääb küll aastakümnete taha, ent läheneva orelifestivali valgel väärib nende vinüülide väheräägitud lugu taas jutustamist.

33 plaati

Sarja algatas Hugo Lepnurm (1914–1999), Nõukogude Liidu üks hinnatumaid oreli­ kunstnikke, kes soolokontsertide ja õpetajatöö kõrval panustas ka orelite säilimisse.

Ta rändas mööda Eesti kirikuid, remontis ja häälestas pille ning kirjutas mahuka traktaadi nende tehnilisest ja välimuse seisukorrast ("Eesti aladel asuvate orelite teaduslikud kirjeldused", 1972). Lepnurme algatusel hakati ka lindistama ja nii valmis Eestimaa oreleid tutvustav üleliiduline plaadisari 33 kauamängivaga, mida anti välja aastail 1974–1991. Enamasti lindistati kirikuoreleid, ent pillide kuningat salvestati ka Estonia ja Vanemuise kontserdisaalis ning Tartu muusikakoolis.

Seitsmel plaadil oli Lepnurm ise

organ­ist, ülejäänud 26 mängis sisse Rolf Uusväli (1930–2005). Hugo Lepnurme tütre Urve Aulise kinnitusel oli see asjade loomulik käik. "Isa ei jõudnud kõike teha, vaatas, et Rolf noor mees – las möllab," meenutab tütar. Uusväli oli Lepnurme ustav abiline ja õpilane, kes pühendas orelile kogu oma elu.

Urve Aulis rõhutab, et "Eesti orelid" oli enneolematu ja originaalne: ühe maa oreleid polnud mujal maailmas varem plaadisarjale koondatud. Andres Uibo sõnutsi oli tegu nurgakiviga. Hiljem valmisid sarnased sarjad Saksamaal, Ameerikas, Prantsusmaal ja Lätis. Eesti

Neid plaate müüdi ikka miljonites. Kõiki.

Ma arvan, et isegi mitmetes miljonites.

22

APLAUS kevad/suvi 2014

Andres Uibo

oma on endiselt kõige ulatuslikum.

Peale originaalsuse on tähelepanuväärne sarja läbilöögivõime bürokraatlikul teel plaadistuslubadeni. Eestis lindistatud plaadimaterjal tuli saata Moskvasse monopoolsesse plaadifirmasse Melodija. Sealse reglemendi kohaselt kulges kooskõlastamine väga aeglaselt: plaadistamisloa saamine võis võtta aastaid. Kui seda üldse anti.

www.concert.ee

ajalugu

www.concert.ee

Maret Olvet Aivars RiekstinĹĄ

Maret Olvet

R. Siirak

Maret Olvet

Valik plaadiĂźmbriste kujundusi.

kevad/suvi 2014 APLAUS

23

ajalugu

R. Siirak

Toonaste bändialbumitega juhtus aeg-ajalt, et plaadi ilmumiseks olid hitid juba meelest läinud. "Eesti orelite" plaadid ilmusid üldjuhul tõrgeteta ning korra­päraselt kuni kaheaastase intervalliga.

Mitmest albumist valmis ka lisa­ tiraaž.

Kõige produktiivsem oli aasta 1975, kui avaldati viis plaati. Andres Uibo sõnul oli see "peaaegu nagu masstoodang, sest juba ühe plaadi tegemine oli justkui maailmarekordi püstitamine".

Nõukogude Venemaa poolehoid oli mõneti kurioosne. Nõukogude Eestis oli orel usuvastase propaganda tõttu põlu all (konservatooriumi oreliklass suletud,

Tomsoni oskus äratada projekti vastu huvi ja leida toetajaid. Aulis kinnitab, et töö käigus mehed siiski suuri plaane ei teinud, vaid olid äraootavad. Ilmselt ei uskunud keegi, et sünnib 33 plaati.

40 aastat

Vinüülplaadi tootmise miinimumtiraaž Melodijas oli helirežissöör Enn Tomsoni andmetel 3000, kasumlikuks muutus heliplaadi tootmine alates 18 000 eksemplarist.

Tomsoni sõnul oli Melodijas komisjon, kes selgitas välja tulusamad ekspordiartiklid, mille hulka kuulusid ka "Eesti orelid" ja näiteks Hortus Musicuse plaadid. Samal ajal ei pruukinud Eestis neid plaate jätkuda. Andres Uibo meenutab: "Kui uus plaat ilmus, siis tuli tutvuse kaudu poest hankida. Ega neid müügile väga jõudnud."

Sarnast olukorda kirjeldab muiates staažikas muusikaajakirjanik Ivalo Randalu, kes mäletab, kuidas plaate saadeti ka kaugetesse Vene linnadesse ühepalju, et kõik ikka võrdselt saaksid.

"Eesti orelite" üleliidulisest avaldamisest möödub tänavu 40 aastat, Hugo Lepnurmel on õige pea 100. sünniaasta­ päev. Sestap on "Eesti orelid" ka tänavuse Tallinna rahvusvahelise orelifestivali keskmes. Teatri- ja muusikamuuseumis peetakse vestlusring plaadisarja "Eesti orelid" tähtsusest, festivali ajal ehk 31. juulist kuni 10. augustini on Nigulistes näitusel

Kõige produktiivsem oli aasta 1975, kui avaldati viis plaati.

Lepnurm professori kohalt vallandatud), Venemaal seevastu oli tegu soositud instrumendiga. Moskvas vaadati orelit kontserdipillina, sest õigeusu kirikus pille ei kasutata. Idanaabrid ei saanud aru, miks peaks sellise muusika vastu võitlema.

Eesti orelite remondi ja plaadistamise muutis võimalikuks Moskva raha, mille eraldamist soosis Andres Uibo arvates Lepnurme diplomaatiline võimekus.

Urve Aulise hinnangul andis panuse ka salvestuste tehnilise korraldaja Enn

24

APLAUS kevad/suvi 2014

kõik "Eesti orelite" 33 plaadi­ ümbrist.

Neid kujundas 11 kunstnikku. Kõige rohkem, lausa kuus vinüüli­pakendit tegi Tiina Koha.

Andres Uibo märgib, et väljapanek võib rännata ka Venemaale, kui näituse vastu tärkab laiem huvi. Festivali raames korratakse kontserdisarjas seitsme sissemängitud plaadi kava samadel orelitel. Iga kontserdi algul kõneleb Hugo Lepnurmest üks tema õpilane, seejärel kõlab lindilt selle kiriku plaadilt avalugu professori esituses ja ülejäänud kava praeguste organistide ettekandes.

Plaadisarja populariseerimiseks on olnud kuulda mõtet anda välja "Eesti orelid" CD-del, ent Andres Uibo nimetab seda "igavaks". “Vinüülplaadi aura ja tunnetus on hoopis teistsugune. Palju asju läheb [digiplaadil – toim] kaduma, see on liiga steriilne," põhjendab Uibo ja lisab, et vinüülplaadi eheduse vastu digisüsteem ei saa. Plaadileviku kunstliku suurendamise asemel peab Uibo oluliseks investeerida pillidesse. Erinevalt Eestist lõhuti Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Saksamaal vahemikus 1890–1940 ehitatud pillid ära ning ehitati uued asemele.

Et Eestis valitses siis nõukogude okupat­ sioon ning käis äge kirikuvastane propaganda, jäid orelid meil alles, olles nüüd unikaalsed vaatamisväärsused.

"On kaks asja, mida teistel pole," lausub Andres Uibo pateetiliselt, teeb kandva pausi ja lõpetab mõtte, "... Tallinna vanalinn ja Eesti orelid." www.concert.ee

13. juunil kl 19 estonia kontserdisaalis

nargenfestivali

ava

kontsert beethoven meeresstille und

dirigent

tõnu kaljuste

glückliche fahrt

vaughan williams flos campi mahler 4. sümfoonia malin hartelius (sopran, rootsi) andres kaljuste (vioola) erso & efk

tulemas:

kreegi päevad haapsalus naissaare I laulupidu: paadi puudutus singer vinger: omari küün 119 kompanii nii: pung tormis: unustatud rahvad rasmus puur ja peedu kass: esiettekanded pärdi päevad tallinnas

"Eesti orelid"

Tallinna 28. rahvusvahelisel orelifestivalil

täpsemalt www.nargenfestival.ee

2. augustil Taagepera kirikus "Eesti orelid" 9: Ene Salumäe, Edouard Oganessian, Urmas Taniloo, Kristel Aer, Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost.

3. augustil Tallinna Toomkirikus "Eesti orelid" 1: Kadri Ploompuu, Piret Aidulo, Andres Uibo, Guy Bovet.

4. augustil Kadrina kirikus "Eesti orelid" 29: Maris Oidekivi Kaufmann, Urmas Taniloo, Kadri Ploompuu, Peter van Dijk.

5. augustil teatri- ja muusikamuuseumis vestlusring plaadisarja "Eesti orelid" tähtsusest: Toomas Siitan, Ivalo Randalu, Peter van Dijk, Aivars Kaleˉjs jt.

5. augustil Rapla kirikus "Eesti orelid" 21: Aare-Paul Lattik, Piret Aidulo, Toomas Trass, Peter van Dijk.

7. augustil Rõuge kirikus "Eesti orelid" 4: Helen Tammeste, Edouard Oganessian, Tiit Kiik.

8. augustil Kullamaa kirikus "Eesti orelid" 8: Andres Uibo, Peter van Dijk, Johannes Sandner, Ulla Krigul.

9. augustil Põltsamaa kirikus "Eesti orelid" 11: Aare-Paul Lattik, Toomas Trass, Ines Maidre, Piret Aidulo.

TO E TAJA D

KORRALDAJA

Piletid Piletilevist ja kohapealt

Muusika Eestimaale

2 saksofoni, kuus tundi autos천itu

ja t채nulikud valgalased ehk sissevaade Eesti Kontserdi maakonnakontsertide programmi

Valgas esines saksofoniduo Lembit Saarsalu ja Raivo Tafenau.

Muusika Eestimaale tekst: HELE-MARIA TAIMLA fotod: HELE-MARIA TAIMLA, erakogu

Valgalaste jaoks on pidupäev, Eesti Kontserdi (EK) kalendris päev nagu iga teinegi. Auto täitub muusikutega, suund võetakse linnast välja.

P

rojekti "Muusika Eestimaale" ligi 40 toimumispaigast on seekord sihikul Valga ja sõidu­ valmis on seltskond džässmuusikuid, keda ootab esinemine kohalikus kultuurikeskuses.

Sedapuhku sõidab Valka ka produtsent Toivo Tuberik, kes aeg-ajalt külastab enda pakutud kontserte, et olla kursis nii kavade kui ka kohaliku publiku eelistustega. Põrsast kotis Tuberik ei müü. Teel Valka põikab ta läbi Hallistest, kus on avaldatud soovi liituda sama kontserdisarjaga.

Koostöösobivuse määrab see, kas kohapeal leidub entusiaste, kes korraldaks Eesti Kontserdi toel aastas vähemalt kuus kontserti: leiaks saali, taotleks raha ja kutsuks kuulajad. Pärast arutelu valla esindajaga ja kirikusaali ülevaatamist näib, et Hallistes on kõik, mida vaja. Koostöö viljad ehk tippmuusikute etteasted võivad jõuda sinna juba tuleval suvel.

"Muusika Eestimaale" eesmärk on kujundada Eesti eri paigus pidev kontserdi­

elu ja pakkuda selleks korralduslikku abi.

Kõige tihedam partnerlus on aastate vältel tekkinud Põlva, Hiiumaa ja Valgaga.

Valga haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rantsi hinnangul on

"Muusika Eestimaale" eesmärk on kujundada Eesti eri paigus pidev kontserdielu.

"Muusika Eestimaale" programmis osalemine kontserdielu korraldamist lihtsustanud ja süstematiseerinud. "Produtsent pakub meile erinevaid kontserte, teame oma eelarvet planeerida, arutame üheskoos asjad läbi ja teeme valiku," kirjeldab ta. Eelmisel aastal jõudis Valka 12 muusikasündmust, linnavalitsus arutab juba järgmise aasta plaani.

Heikko Remmeli kirglik kontrabassi­ mäng.

www.concert.ee

Anneli Rants leiab, et kontserdisarjast "Muusika Eestimaale" on veel suurem abi vähe rahastatud või väga väikestele omavalitsustele. Näiteks sinna, kus pole muusikakooli, oli varem väga raske tipptasemel kontserte tellida. Toivo Tuberik kirjeldab olukorda veel dramaatilisemalt. Ta on puutunud kokku omavalitsustega, mille tegevuskulu kultuurile aastas on võrdne ühe sellise kontserdi maksumusega. Ka taoliste paikade kultuuri­ tööle saab Eesti Kontsert kultuur­ kapitali toel õla alla panna.

Kontserdikorraldus Valgas

Valga kontserdid toimuvad kolmes kohas: kammerlikud klassikakontserdid muusika­ koolis, džässi- ja folgietteasted ning muud võimendusega etteasted kultuurikeskuses ning suvised kontserdid kohalikus kirikus. Valga muusikaelu keskmes on kohalik muusikakool, kus töötab palju erudeeritud

Löökpille valitses Tõnu Tubli.

kevad/suvi 2014 APLAUS

27

Muusika Eestimaale õpetajaid, kes soovivad anda noortele võimaluse kuulata ja näha tippmuusikuid. Õpilastele on kontserdid tasuta ja kohustuslikud. Õigupoolest: kedagi ei sunnita, küll aga soovitatakse osaleda. Kuulamine on muusikaõpingute asendamatu osa.

Koolilastega on arvestatud ka kontsertide kellaaegu valides. Erinevalt kontsertide tavapärasest algusajast kell 19 algavad need Valga muusikakoolis kell 18. Muusikakooli direktor Ants Loos räägib sellega seoses vahva seiga: kontserti tulid andma Mati Turi ja Martti Raide, kes arvestasid, et esinemine algab kell 19 ja läksid Lätti poodlema.

Publik kogunes juba saali, kui avastati, et esinejad on kadunud. Järgnesid mõned kiired telefoni­kõned ja – lõpp hea, kõik hea – kontserdi algus hilines lõpuks vaid veerand tundi. Publik suhtus esinejate poeskäiku heatahtlikult ja ootas nad rahulikult ära.

Kontserdikalendri muusikakoolis koostab õpetajate kolleegium, kes jälgib, et kõik osakonnad (keelpillid, klaver, laul, löökpillid jt) saaksid midagi. Pärast iga kontserti ootab artiste õpetajate toas kohvilaud, mille taga jagatakse muljeid.

Esinejad võivad jätta endast jälje kooli külalisteraamatusse, täiendada teadmisi Valga kohta ning saavad õpetajatelt tagasi­ sidet esinemise kohta. Kohvilaua tava kestab juba aastakümneid. Muusikutele meeldib Valgas esineda, paljud artistid on oma algatusel tagasi tulnud.

Ants Loosi hinnangul on Valga linna koostöö Eesti Kontserdiga väga hea juba aastaid. Viimasel ajal tihenenud kontserdielu teenib kogu linna huve. Kiitust väärib finantskorraldus, mis võimaldab jätta piletihinna sümboolseks. Edasises koostöös on Loos optimistlik: "Ei näe mingisugust põhjust, miks mitte jätkata, kui niiviisi juba sobib."

Kõik on kohal!

Eesti Kontserdi auto on jõudnud Valka, džässiõhtuks on end lavale seadnud saksofonistid Raivo Tafenau ja Lembit Saarsalu, kontrabassist Heikko Remmel, pianist Holger Marjamaa ja trummar Tõnu Tubli. Tafenau vaatab prožektori­ vihust pimedasse saali ja küsib, kui palju rahvast on, muheledes ise: "Kas 200 või 300?" – "Kõik on kohal!" kõlab publikust teravmeelne vastus. Osaliselt on see tõsi, sest Valga kontserdipublikus on esindatud on kõik vanuserühmad: lapsed, noored, eakad, keskealised.

Saalitäis rahvast näitab selgesti, et valgalased oskavad hinnata džässi ja selle professionaalseid viljelejaid. Meeleolukal kontserdil esitatakse kirju kava, mõnest

28 APLAUS kevad/suvi 2014

Noor džässpianist Holger Marjamaa.

Valga/Valka aasta kultuurisündmus – Cimze 200 JUUNIKUUS, kui Valga linn saab 430-aastaseks, peetakse Valkas Jãnis Cimze 200. sünniaastapäeva auks Eesti–Läti laulu­ pidu. Pärast iseseisvuse taastamist on tegu Eesti–Läti teise laulupeoga (esimene peeti Valgas aastal 2009), mis on valgalaste jaoks kauaoodatud sündmus.

Valga haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rants meenutab, et aasta tagasi oli korraldajatel suur ambitsioon saada laulupeole esinema RAM. Nüüd esitab rahvusmeeskoor seal lausa oratooriumi! Nimelt tellis Eesti Kontsert René Eesperelt ürituseks oratooriumi, mis tuleb esmaettekandele Valka laululaval 31. mail.

"Ante lucem" ("Enne valgust") on kuueosaline oratoorium sopranile, baritonile, meeskoorile ja suurele puhkpilliorkestrile, esiettekandel esinevad RAM ja Eesti Kaitseväe orkester Peeter Saani juhatusel, solistid on Ilona Bagele Läti rahvus­ Anneli Rants. ooperist ja René Soom Rahvusooper Estoniast. ­Teos põhineb Anne Lille ladinakeelsel tekstil, mis on Ees­pere sõnul väga poeetiline ja ajatu sõnumiga, sidumata end konkreetsete persoonidega.

Teose tähtpäevalist sidet Cimze ja tema seminariga loovad ajaloolised vahetekstid. Produtsent Toivo Tuberiku hinnangul annab oratoorium laulupeole professionaalse mõõtme.

Eestis ei räägita Cimzest ega tema seminarist kuigi tihti. Ilmselt peitub põhjus selles, et lätlased peavad Cimzet "enda omaks". Anneli Rants peab Cimzet sillaks kahe rahva kultuuri vahel. Seda enam, et Cimze tegutses Vene keisririigi ajal, kui Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti olid ühendatud Liivimaa kubermanguks.

Cimze seminari ajalugu ulatub 19. sajandi esimesse poolde: 1839. aastal avati Valmieras kihelkonna koolmeistrite saksakeelne seminar, mille juhiks sai Jãnis Cimze. Kümme aastat hiljem, 1849. aastal viidi seminar Valka, mis avas parema õppimisvõimaluse ka eesti noormeestele. Eestlastest õppisid Cimze seminaris näiteks Carl Robert Jakobson, Joosep Kapp, Aleksander Thomson, Aleksander Läte ja Aleksnder Saebelmann-Kunileid. Nende kõrval õppisid seal teisedki eesti koolmeistrid.

Cimze juubelile pühendatud Eesti–Läti laulupidu on nn Cimze-aasta ehk sündmuste pikema rea kulminatsioon Valgas ja Valkas. Laulupeole saabub kahest riigist kokku ligi 2000 lauljat.

www.concert.ee

Muusika Eestimaale

Saalitäis rahvast näitab selgesti, et valgalased oskavad hinnata džässi ja selle professionaalseid viljelejaid.

loost on saanud harjutusajal bändi ühine lemmik. Tafenau ja Saarsalu saksofonipartiid lummavad nagu ikka, kuid saksofonistid lubavad särada ka noortel bändipoistel. Nii saab nautida ka Heikko Remmeli põnevaid kontra­meloodiaid, Holger Marjamaa värskeid ja rikkalikke harmoonialahendusi ning imestada taas kord, kui andekad on meie 20. eluaastates džässmuusikud. Õhtu lõpetab Saarsalu sulest pärit samba, millele publik rütmi kaasa plaksutab.

Tagasisõidul Tallinna arutletakse autos Lembit Saarsalu algatusel erinevaid ühiskonnaprobleeme, näiteks laste ja nende

vanemate vähest austus õpetajate vastu.

Tagapingil valmistuvad Holger Marjamaa ja Heikko Remmel džässmuusika seminariks, vahelduseks püüavad nad oma lõbuks ära arvata ka raadiost kostvaid palu.

"Fanaatikud," muheleb seepeale autoroolis Enno Mattisen, Eesti Kontserdi endine direktor, kes on sõidutanud muusikuid üle

kümne aasta ja tunneb tööst ikka rõõmu.

Tavakohane söögipeatus tehakse Põltsamaa Olerexis, kust Mattiseni sõnul on käinud läbi kõik Eesti muusikud. Tõenäoline, et juba mõni päev hiljem naudib sama seltskond pärast Põlva-kontserti taas Põltsamaa tanklas hilisõhtuseid tortillasid.

Lembit Saarsalu ja Heikko Remmel.

kulisside taga tekst: KATRIN STREIMANN fotod: Eesti Kontserdi arhiiv, erakogud

Kes on Eesti Kontserdi kujundajad?

Rubriigis "Kulisside taga" tutvustame Eesti Kontserdi neid töötajad, kes ei satu kunagi lavale publiku silme ette, kuid kelle panus on väga oluline.

Eva Nukk ei saanud 1972. aastal kunstiinstituuti sisse, hulkus sihitult mööda linna, nägi tänaval töökuulutust ja tuli proovima. Tegi oma proovitöö direktori kabineti põrandal. Õppinud kalligraafiat. Pärast pintsleid ja sulgi tuli tema ellu arvuti. 45 aasta jooksul on ta teinud peaaegu kõike: asendanud lapsepuhkusel administraatoreid ja sõitnud Vello Orumetsaga mööda Eestit, olnud dekoraator-butafoor, meisterdanud musti roose Vanalinnastuudio etendusele.

Nende aastate sisse mahub seitse direktorit. Aivar Mäele kuulub legendaarne lause: "Eva tuli riiklikku filharmooniasse tööle juba siis, kui viimased sakslased Talllinnast välja marssisid."

Everi Vähi tuli Eesti Kontserti töö-

Ivar Reimann.

le aastal 2000. Õppinud kunstiinstituudis graafikat, olnud vabakutseline ja kujundanud plaadiümbriseid, illustreerinud lasteraamatuid.

Kui kunstiinstituudis oli teise kursuse esimesel poolaastal plakatile pühendatud kursus, siis mõtles ta endamisi: "Olgu, teen need koolitööna ära, aga hilisemas elus – ei ühtki enam!" Talle nimelt ei meeldinud üldse plakateid kujundada.

Ent just seda ta nüüd teeb, sest elus on juhuseid. Everil ei olnud parasjagu tööd, kui tehti pakkumine tulla kujundaks Eesti Kontserti.

Peakujundaja Ivar Reimann oli vabakutseline, kui tuttava tuttav küsis 2001. aastal, kas ta ei tahaks osaleda konkursil. Väga ei tahtnud, sest tööd oli

niigi palju. Siiski läks ta kohale ja tegi ära proovitöö, milleks anti aega pool päeva. Õppis kunstiakadeemias ruumi­ kujundust, kuid soov avardada loomingulisi piire suunas ta hoopis lavastuskunsti, endise nimega teatridekoratsiooni juurde.

Sel erialal puutus esimest korda kokku plakatiga, sest programm nägi ette, et korralik teatrikunstnik oskab näha tervikut alates kostüümist ja lavast kuni plakati ja reklaamini välja. Tuli osata püstitada lähteülesanne ka plakatikunstnikule. Nii see pisik sisse jäi.

Olnud Pärnu Endla teatri peakunstnik, loonud teatrilavastustele originaalmuusikat, otsinud lisarakendust reklaamimaailmast, kujundanud reklaame ja plakateid tuntud artistidele Tina

HOOAJA SUURTOETAJA HOOAJA SUURTOETAJA

HOOAJA SUURTO

esitleb

16. ve Pärnu

H

Diri

GRIEGi TRIO

K veebruar ­ kell Estonia kontserdisaal N veebruar kell Pärnu kontserdimaja R veebruar kell Vanemuise kontserdimaja

Juba Huutajate s pole midagi targ Kui koor leiab teos asutakse seda tö välja selle rütmik inimhääl. Tekib u energiaga, panne Huutajate konts mida iseloomust segatud mitteling ja lõbusad, oota esitatud kaldum

Sølve Sigerland (viiul)

(Norra)

Ellen Margrete Flesjø (tsˇello), Vebjørn Anvik (klaver),

K 24. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal

Kavas

Chick Corea Genesis

vokaalsekstett

Joe Zawinul Arvo Pärt

Jake Moulton|Rudy Cardenas|Trist Curless|Marco

19 Jõhvi kontserdimaja N 4. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja R 5. jaanuar kell kell 19 Estonia kontserdisaal L 6. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja P 7. jaanuar

rock ja dzˇässiartistidega on teinud

festivalidel nii Euroopas kui kvarteti oodatud esinejaks klassika ja dzˇässmuusika

hüpnotiseerib publikut Eestis meie publiku vaimustunud vastukajadest. M-Pact saanud M-Pacti kodulehekülg säras pärast kontserte popmuusikat, dzˇässi, Kahel korral “Jõulujazzi” publiku lemmikansambliks 6 omadele. Nad esitavad loomuliku lavalise vabadusega põnevate seadetega, mis ei jää tulevärgilt alla Take Billboard parima virtuoosse vokaaltehnika, erakordse hääleulatuse ja parima vokaalansambli ja publiku lemmiku tiitel, ajakirja a cappella laulu auhindu – festivalil “Harmony Sweepstakes” USA ja Canadas. jõululugusid, evergreene. M-Pact on pälvinud arvukalt jne. M-Pact annab kontserte Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas, Community Awards konkursil parima vokaalgrupi tiitel uue vokaalansambli tiitel, rahvusvahelisel A Capella jt.

Sheryl Crow, Bobby McFerrin, Ray Charles, Natalie Cole ivaliga Jazzkaar Nad on esinenud koos popstaaridega ja dzˇässilegendidega:

Aasias

Ko o s t ö ö s f e s t

Grieg. Andante con moto Haydn. Trio C duur Hob XV:27 Tsˇaikovski. Trio a-moll op 50

w w w. m - p a c t . c o m tel (0) 614 7760 tel (07) 377 537 tel (044) 55 800 www.concert.ee

Valik Eesti Kontserdi plakateid läbi aja.

30 APLAUS kevad/suvi 2014

Griegi Trio sponsor: Anker Chartering A/S Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000 www.concert.ee

2 0 07

2 0 07

ühelt triolt: täpsus, “Nende mäng väljendas kõike seda, mida võiks tahta kõike seda, mis tasakaal, kaunid nüansid ja pingestatud mäng. Ühesõnaga The New York Times teeb muusika kuulajale mõistetavaks ja nauditavaks. “ Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000 www.concert.ee

2 0 07

kui ka avangardmuusika vallas Koostöö tuntud

Cassone|Britt Quentin|Jeff Smith

leid üks USA a cappella tippansamb

mänginud nii pop etno dzˇäss moodustatud ARKE kvartett on end kuulsaks

www.concert.ee

kulisside taga

Eva Nukk.

Eesmärk on ­esitada lihtsat fakti kunstiliselt ilusti ja nii, et külas­ taja leiaks Eesti ­Kontserdi plakati tänavapildis üles, tunneks kohe ära.

Everi Vähi.

Turnerile, Alice Cooperile, Robert Plantile, Deep Purple'ile, Lenny Kravitzile, Queenile jt.

Elukestev näitus

Kunstnikel on kaks valikut: olla vabakutseline või palgatöötaja.

Vabakutselise kunstniku võimalus on broneerida galerii ja korraldada isikunäitus või osaleda kunstiprojektides.

"Meie teeme ikka tarbekunsti," kinnitab Ivar Reimann, "iga päev ühe plakati." Muidugi oleks tore, kui saaks tegeleda plakatiga nädal aega: joonistada käsitsi kavandi, lavastada ja pildistada. Vaat see oleks kunst! Võib aga ka nii öelda,

et kui iga kunstniku unistus on pääseda näitusele, siis Eval, Everil ja Ivaril on iga päev avalikus ruumis näitus ja pildiallkirjad autorite nimedega leiab kodulehelt.

Suured egod ennast nende laudade taga kindlasti hästi ei tunneks, sest edevust saab rahuldada harva. Loomingulist tööd jääb teinekord väheks. Eelkõige plakatite, kavade jm kujundamist vajava materjali suure hulga tõttu, mis tekitab vahel tunde, et teha tuleb liinitööd ja süvenemiseks ei jää aega.

Elu on õpetanud Eesti Kontserdi kujundajaid kiiresti töötama.

Eesmärk on esitada lihtsat fakti kunstiliselt ilusti ja nii, et külastaja

www.concert.ee

OETAJA

b:

eebruar kell 19 kontserdimaja

Mees koor

HUUTAJAT PETRI SIRVIO

(Soome )

et neil sünnilugu oli kummaline – grupp noormehi leidis, gemat teha kui luua meeskoor lemmikviiside laulmiseks. se, mis vastab nende huumorimeelele ja temperamendile, öötlema – uuritakse läbi teksti struktuur, et tuua ka, ning lisatakse kogu see rikkus, mida pakub uus kvaliteet, mis on esitatud uskumatu es kuulaja vereringegi teistpidi käima. sert on täis teravaid kontraste, tab täpne artikulatsioon, mis gvistiliste häälitsustega, amatu tõsidusega mised.

akordion, vokaal (Soome)

MONTRÉAL GUITARE TRIO

KIMMO POHJONEN HEIKKI ISO-AHOLA – helitehnik ARI "VALO" VIRTANEN – valguskunstnik

“Kimmo Pohjoneni mängimas kuulates tunned, nagu oleks teie ajule juhtmed ümber mähitud. Kõik eelarvamused, millisena akordion peaks kõlama ja millist muusikat mängima, peaksid saama minema pühitud.” Heather Henderson

Soome-Eesti Kaubanduskoda FECC

www.kimmopohjonen.com

Pärnu kontserdimaja tel 445 5800

2 0 0 8

2 0 07

www.concert.ee Tel 737 7537

www.concert.ee

N 17. aprill kell 19 R 18. aprill kell 19 L 19. aprill kell 19 P 20. aprill kell 19

Sandra Sillamaa torupill, sopransaksofon, viled, parmupill Arno Tamm laul, kontrabass Erko Niit laul, elektrikitarr Tõnu Tubli löökriistad Tanel Kadalipp laul, kitarr

Estonia kontserdisaal Jõhvi kontserdimaja Pärnu raekoda Vanemuise kontserdimaja

poistekoori kasvandiku vokaalsed COSMOS ühendab endas kuue andeka Riia toomkiriku jäljendada milliseid intrumente vaid võimed - ei mingeid pille, üksnes hääled, mis suudavad ansamblid nagu The Hilliard Ensemble, soovite. Neid on juhendanud sellised maailmakuulsad Flying Pickets ja M-Pact.

Take 6, The Real Group, The New York Voices, The ja pop-muusikat.

Kavas leidub nii keskaegseid hümne kui ka kaasaegset

e vabameelselt, Paabel on mõttesähvatus, katsetus läheneda pärimusmuusikal saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast.

N R L P

N 30. juuli kell 19 Saka mõis Talveaia kohvik avatakse külastajatele kell 18.

Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000

www.concert.ee Ametlik autopartner

Peasponsor

Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000

www.concert.ee

2 010

K 5. detsember kell 19 Ekstaatiline akordioniSˇamaan Vanemuise kontserdimaja esmakordselt Tartus!

Soome Vabariik 90 – akordion, vokaal

COSMOS

PA ABEL

Läti

Vo k a a l a n s a m b e l

E K L E K T I L I N E • E N E R G I L I N E • E R A KO R D N E

2 0 0 9

igent

Ametlik autopartner

Peasponsor

4. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja 5. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja 6. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja 7. märts kell 17 Estonia kontserdisaal Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000

www.concert.ee

kevad/suvi 2014 APLAUS

31

kulisside taga

Violino bis!

St. LAWRENCE STRING QUARTET Kanada

Geoff Nuttall viiul Scott St. John viiul Lesley Robertson vioola Christopher Costanza tsello

“Esinema motiveerib meid soov panna inimesed nutma, higistama, võbisema – tahame tekitada kuulajas uskumatu tunde osadusest loominguga.

See on põhjus, miks me mängime.

Kõik muu on mõttetu.”

St. Lawrence String Quartet

Haydn Keelpillikvartett D-duur, op. 20 nr 4 Hob III: 34 “Päikesekvartett” Britten Keelpillikvartett nr 2 Beethoven Keelpillikvartett Es-duur, op. 127

Vok aal ans am bel

CANTIGAS, HIMNOS, VILLANCICOS

BASIX

S CU SI MU HORTUS ANDRES MUSTONEN

Christoffer Brodersen | Anders Ørsager | Niels Nørgga John Kjøller | Peter Bach | Toke Wulf

Kunstiline juht

Hispaania laulud kogumikust “Cantigas de Santa Maria”, muusika 16. sajandist Pedro Escobari hümnid ning “Hispaania Kuldajastu”

Award) võitja. Sam auhinna (Contemporary A Cappella Recording Taani vokaalgrupp Basix on neljakordne Cara zanrites po Group ja SwingleSingers. Basix musitseerib erinevates on pälvinud mh ka Eesti publikule tuttavad Real 1999. ja a 1995. aastal, professionaalselt asuti tegutsema soul’i ja roki piirimail. Ansambel hakkas koos musitseerim Eurovisiooni lauluvõistlusel. saabus 2001. aastal, kui saavutati teine koht Taani

L 19. detsember kell 16 Väravatorn T 11. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal K 12. jaanuar kell 19 Tartu ülikooli aula

Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000

www.concert.ee

Koostöös Kanada suursaatkonnaga

Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000

www.concert.ee 2012

2011

2 0 0 9

Peasponsor Ametlik autopartner

K 7. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja N 8. märts kell 19 Estonia kontserdisaal a R 9. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaj L 10. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja

leiaks Eesti Kontserdi plakati tänavapildis üles, tunneks kohe ära. Mõnikord on olnud kuulda etteheiteid, et asjad on liiga kirjud, siis tuleb nuputada, kuidas jätta alles kõige olulisem. Kas see on dirigent, solist, orkester, autor, heliteos?

Praegu nõutakse, et plakat peab olema loetav autoaknast. Järelikult: mida suuremad tähed, seda parem. Siiski ei saa unustada hea plakati kriteeriume. See peab pakkuma esteetilist naudingut ning andma vaatajale teada, kuhu teda kutsutakse ja miks. Mõnikord saadab esineja agentuur ilusa pildi, sinna pannakse kirjad juurde ja kõik ahhetavad: "Nii ilus on!" Teinekord nokitseb kunstnik kaua mõne töö kallal, tundub, et kõik on lõpuni läbi mõeldud ja valmis, aga tulemus ei pälvi suuremat hurraad. Kui maailmaklassi artist ei esine ilmaski alla arvestust ega eksi kunagi, siis võib kinnitada: Eesti Kontserdi kujundajad teevad Eesti esinejatele alati sama hea plakati kui rahvusvahelisele staarile. Ilma igasuguse allahindluseta. Hea kontserdiplakat võib pakkuda esteetilist naudingut, siiski on see ainult üks müügiinstrument, mis ei taga automaatselt publikurohkust.

32 APLAUS kevad/suvi 2014

Peasponsor Ametlik autopartner

Jõhvi vallavalitsus

See on suur asi, kui teed märgi, mida inimesed loevad. Selline idamaine alltekst, et vaatad märki, aga loed lauset.

Ivar Reimann

Kui loomenõukogu otsustab midagi, siis jõuab kunstnikeni plaan, mis tuleb kuupäevaliselt täita. Eriti välisesinejate puhul on on palju kooskõlastajaid: esineja, produtsent, välissaatkond, toimetaja.

Oma majaski on kooskõlastajaid üksjagu ja mõnikord tahaks kunstnik suure ümbertegemise käigus hüüda: mina ei lähe ju kitarristi õpetama, kuidas ta mängima peaks! Meeskonda kuulub palju liikmeid, sestap on arvamuste paljusus paratamatu.

Kunsti juures on väga raske tõestada, mis on parem.

On olnud aegu, kus öeldakse: jälle on kõik sinine. Või siis: jälle on kõik punane.

Ometi ei lepi kujundajad ühelgi hom-

mikul kokku, et täna teeme kõik punase plakati! Kuidas üldse võrrelda, milline plakat on teisest parem? Ivari meelest on avalikus ruumis kunstiliselt vormistuselt paremad originaalsed filmiplakatid. Ka Põhjamaade sümfooniaorkestril on oma kindel stiil, mida on kasutatud viis aastat, samuti originaalne kirjatüüp.

Kui graafiline disainer saab Kuldmuna või kaunima raamatu auhinna, siis on see suur tunnustus. Üldjuhul me ei tea, kes on teinud mõne uue logo või muu märgi, mida inimesed tänaval näevad. Suure-Jaani festivali, Pärnu ja Saaremaa ooperipäevade, Peterburi Jaani kiriku märgid on valminud Eesti Kontserdi kujundajate toas. "See on www.concert.ee

Illuka vallavalitsus

kulisside taga

hooaja peatoetaja

hooaja peatoetaja

concert.ee

concert.ee

Aare Saal

Trio GoDeMa

Sünnipäevagala sõpradega Aare Saal bariton, RO Estonia Estonia Heli Veskus sopran, RO Estonia, Aile Asszonyi sopran, RO Pirjo Püvi sopran, Vanemuine, Kadri Kipper sopran, RO Estonia RO Estonia an, metsosopr Lill Juuli Estonia, RO Kristina Vähi sopran, RO Estonia Urmas Põldma tenor, RO Estonia, Andres Köster tenor, Oliver Kuusik tenor, RO Estonia, Mart Laur bass, RO Estonia Vanemuine bass, n Jakobso Märt Estonia, Pavlo Balakin bass, RO , Riina Pikani Klaveril Piia Paemurru, Tarmo Eespere

u / Läti / Eesti

Suur barokkakadeemiaLeed

ard

“Fiori musicali”Arkadi Gotesman löökriistad

Õhtujuht Jüri

Deniss Paskevitš saksofonid

ma tunnustuse opi, dzässi, r&b, a laiem tuntus

Soo HORTUS MUSIC MartUS

Kavas aariad, duetid ja ansamblid, Verdi, Rossini, Mozart, Puccini jt ooperite kuldrepertuaarist

kitarr

Kunstiline juht Andres Mustonen

Aarma

N 12. detsember kell 19 22. jaanuar kell 15 Rahvusooper Estonia Talveaed Estonia kontserdisaal u loss

Kavas itaalia varabarokkmuusika kaunimad õied: i, Claudio Monteverdi, Biagio Marini, Giacomo Carissim Girolamo Frescobaldi, Dario Castello jt muusika

a Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000

P 15. detsember kell 18 Kadrior

www.concert.ee

pilet 12 € / 9 €

Piletid müügil Eesti Kontserdi kassades ja Piletilevis.

Piletid müügil kontserdimajades, Piletilevis ja üks tund enne kontserdi algust kohapeal.

2 01 3

Ametlik autopartner

Eesti Kontserdi suurtoetaja

2 01 3

Ametlik autopartner

suur asi, kui teed märgi, mida inimesed loevad. Selline idamaine alltekst, et vaatad märki, aga loed lauset," ütleb Ivar. Tänavu esitab peakujundaja Eesti Kontserdi ühe seeriaplakati ka plakatikunsti näitusele Haapsalus. Iga huviline saab kujundajate loomingut vaadata internetiportaali Pinterest keskkonnast pinterest.com/eesti­ kontsert.

Kolm kunstnikku omavahel ei konkureeri, pigem on konkurent kõik see, mis seintel väljas ja ümberringi ekraanidel vilgub. Kui Everi sattus mõni aeg tagasi Viini, siis paelusid ta tähelepanu A4 suuruses "plakatid" Viini riigiooperi fassaadil.

Vanaaegse kirjutusmasinaga olid tipitud ainult õhtuse etenduse nimi ja solistid, kes üles astusid. Suurepärase sündmuse ja haritud publiku puhul polegi kirevat kära ümberringi vaja. Põhimõtteline küsimus muidugi jääb. Kui kaua paberplakatile enam üldse elupäevi antakse?

Muusikamaailm on südamelähedane

"Miks ma ei taha rohkem raha, rohkem kuulsust? Miks ma töötan nii kaua ühel www.concert.ee

kohal?" on Ivar vahel endalt küsinud. Ju siis on selles töös nii palju tahke, mis hoiavad kinni. Armastus muusika vastu eelkõige.

Kui on hea meeskond, siis on tore töötada. Üksteise toetamine on täiesti olemas.

Muusikamaailm on samuti südamelähedane. Ivari ema on muusikaõpetaja, vend professionaalne kitarrist, ta ise kitarrisõltlane, kes kasutab pilli muusikateraapia- ja meditatsioonivahendina.

Mõnikord paneb peakujundajat imestama, kuidas saadakse meile esinema kõrgema suurusjärgu artiste. Eesti on tõeline kultuuririik, kui suudab sellisel tasemel programmi pakkuda. Seda näitab ka haritud publiku rohkus. Pole sugugi ime, kui keegi seisab Eesti Kontserdi kuulutuse ees ja ümiseb mõttes muusikateost, mis tuleb ettekandele. Publik teab, mida valida.

Ivarile on tähtis seegi, et nad töötavad teatriga samas majas. See on keskkonna ja koha väga isiklik mõju. Olles kord teatris elanud, ei saa mõjuväljast enam kunagi lahti. Läbi majaseinte kostavad orkestri inspireerivad helid. Mingis vanuses hakkavad inimesed mõistma, et klassikaline muusika suudab pakkuda sarnast emotsiooni kui

Eesti Kontserdi suurtoetaja

rokk. Vanusepiir on langemas, üha rohkem näeb süvamuusika kontsertidel noori.

Ivari meelest on dirigendid nagu sensitiivid, kätega ravitsejad.

Everi kinnitab, et on õppinud palju. Töö Eesti Kontserdis on omamoodi muusikahariduse jätk. "Olen rahul, et ei pea istuma mõnes reklaamiagentuuris ega müüma maailmavaadet, millesse ise ei usu," lisab ta. Eesti Kontserdi kujundajad reklaamivad loomingulist tegevust, mis jõuab kohe vaatajani. See ju ongi looming.

Muutused ajas

Eva mäletab aega, kui kogu töö tehti käsitsi.

Letraset ehk siirdkiri kanti paberile, lasti siis koopiamasinast läbi ja pildistati maha.

"Kord joonistasin käsitsi ligi 30 plakatit.

Segasin küll guaššvärvi hulka liimi, aga vihmase ilmaga valasid kõik tähed pisaraid."

Everi kinnitab samuti, et töö on tohutult muutunud. Kunagi näiteks käidi korrektuuri lugemas trükikojas. Praegu ei kujutaks seda ettegi. "Arvutiga töötada on vist lihtsam. Tühi ekraan minus hirmu ei tekita, puhas valge paberipind mõnikord küll.

Armastan oma tööd, nagu ka muusikat." kevad/suvi 2014 APLAUS

33

külaline

Kui saalid

tekst: JUHAN KILUMETS fotod: URMAS LUIK

räägiksid

Kuigi töö on väga huvitav, on akustika­ eksperdi suur armastus endiselt muusika.

Linda Madalik tahtis viiuldajaks saada, kuid see unistus ei täitunud. Nüüd on ta hinnatud akustikaekspert.

külaline

17

-aastane Pärnu neiu soovis pealinnas edasi õppida. Paraku selgus, et liiga kõlavas ruumis mängimisest on poogna­käe surve jäänud nõrgaks. Selle vastu pidi aitama metsas harjutamine.

Vaatamata varakevadiselt külmale ilmale haaras Linda pilli ja läks metsa viiulit mängima. Tulemuseks oli närvipõletik sõrmedes ning teadmine, et unistus viiuldajakarjäärist on purunenud. Tuttava soovitusel alustas ta seejärel helitehnikaõpinguid Leningradis.

Linda Madalikust sai heliinsener Eesti Raadios ning hiljem akustiliselt nõudlike ruumide projekteerija. Võib-olla kaotas Eesti sel ammusel varakevadel andeka muusiku, kuid võitis akustikaeksperdi, kelle nõu on väga hinnas ligi pool sajandit hiljemgi.

Teie mängumaa on akustika. Kas sellest on saanud ka kutsumus?

See on küll väga huvitav töö, aga suur armastus on ikka muusika. Võib öelda, et olen liiga kõlavas ruumis harjutamise ohver. Veel praegugi tulevad Pärnu sümfoonia­orkestrit kuulates pisarad silma.

Oleksin üle kõige tahtnud olla üks neist!

Aga akustikuameti õppisin selgeks olude sunnil ning erilisi ambitsioone pole mul selle tööga seoses kunagi olnud. Pigem olen alati väga kartnud, kuidas vastutusega toime tulen.

Mida üldse tähendab hea akustika?

Hea akustika saab olla vaid siis, kui ruum vastab oma kasutusotstarbele. Eks mõõtmiste abil ole saali akustikat kõige kindlam määrata, kuid Eestis pole selline lähenemine väga levinud. Meil on tavaks juhinduda autoriteetide hinnangutest. Aastakümneid oli selline hindaja Eesti Rahvusmeeskoor.

Siiski on RAM andnud ka kummalisi hinnanguid. Nii väitsid nad, et Kalevi spordihallis on väga hea akustika, kuid Ugala teatrist halvemat kohta Eestis pole.

Ometi on Ugala teatrietenduste jaoks ideaalne koht, kuigi lauljatele võib tõesti jääda veidi vähekõlavaks. Erakordselt kõlavas Kalevi hallis on laulda muidugi tore, kuid see on ehitatud ikkagi spordiürituste korraldamiseks. Jällegi sõltub kõik saali otstarbest. Just seetõttu on mitmeotstarbeliste ruumide akustikat määratleda keerulisem. Peamine on, et akustika oleks hea nii kuulajatele kui ka esinejatele.

Kui suur osa on helivõimendusel?

Väga suur nendes saalides, kus me ei saa rääkida loomulikust akustikast. Tava­ kuulaja ei teadvusta endale tihti üldse, et www.concert.ee

probleem võib peituda helivõimenduses.

Kui midagi on halvasti, siis kipub ta kohe süüdistama ruumi akustikat. Ometi peaks põhjusi otsima mujalt. Kõik sõltub helivõimendussüsteemist ja sellest, kes paras­ jagu puldi taga istub.

Kui tihti kohtab professionaalset heli­ võimendust?

See on päris suur probleem. Peamine mure on inimeste kaitsmine liiga kõrge helinivoo eest. Leidub helivõimenduse tegijaid, keda võib nimetada lausa heliterroristideks.

Heliinsenerid peaksid heli tegema rohkem esinejate toetamiseks, mitte pelgalt võimsuse demonstreerimiseks. Eriti suur mure on see klassikalise muusika kontsertidel.

Sageli teeb üks heliinsener võimendust väga erinevale muusikale, aga sümfooniline muusika nõuab hoopis teistsugust lähenemist. Heliinseneril lasub sama suur vastutus kui dirigendil. Ta peab olema sümfoonilise muusika fänn, peab tundma muusika hingeelu. Paraku juhtub sageli, et helirežissöör jääb dirigendi kõrval nõrgemaks pooleks.

Kas siin peitub põhjus, miks Nokia kontserdisaalis sümfooniaorkester vahel ei kõla?

Nokia saal erineb kõigist teistest saalidest eelkõige mitmeotstarbelisuse poolest. Kui ma seda projekti tegema asusin, mõistsin kohe, et saali akustika peab olema üles ehitatud elektroakustikale. Loomuliku akustikaga poleks see saal suutnud lavatorni ja halva ruumigeomeetria tõttu heli hästi edastada.

Seetõttu ongi Nokia saal mahasummutatud ning heli võimendamiseks ideaalne.

Helisüsteeme aga on kaks: esimene on tavaline lavaportaalisüsteem ja teine loomuliku akustika imiteerimiseks sümfoonilise muusika edastamisel. Umbes 300 seintesse ja lakke peidetud valjuhääldi ning 80 mikrofoni abil saab saata helisignaale otsese heli suhtes erineva hilinemise ning erinevate nivoodega. Seda süsteemi nimetatakse elektrooniliseks arhitektuuriks, mis võimaldab luua ühes ruumis erinevaid akustilisi tingimusi.

Minul on õnnestunud kuulata selles saalis väga häid sümfoonilise muusika ettekandeid. Saali sisenedes aga on alati suur mure, kes ja kuidas helipilti loob.

Ei ole võimalik teha täiesti lollikindlat helisüsteemi.

Nii et oskuslik helirežissöör oskab kvaliteetset heli toota ka Saku suur­ hallis?

Saku suurhall projekteeriti akustikut kaasa­ mata. Mäletan, et ehitamise käigus paluti mul telefoni teel anda akustika­lahendus, mida ma ju ometi teha ei saanud. Hiljem olen andnud suuniseid liialt kõlava saali akustika parandamiseks, kuid kõik see on osutunud liiga kulukaks. Palju sõltub muusikute enda helivõimendusseadmete kvaliteedist, kusjuures suurim mure on liigne kiirustamine. Ruumiga lähemalt tutvudes ning selle puudusi teades on halvale akustikale vaatamata võimalik teha suhteliselt korralik helivõimendus.

Kas on olemas täiusliku kõlaga saal?

Miskipärast tahetakse alati koostada ede­ tabeleid, kuid üks Taani akustik on tabavalt öelnud, et igal saalil on paratamatult oma nõrgad kohad. Ideaalse heli musternäidiseks peetakse ikka Viini kontserdi­ maja Kuldset saali, kuid ka seal on kitsaskohti, mida võiks kritiseerida. Nii et päris ideaalset saali pole olemas.

Milline on teie lemmiksaal?

Minu lemmikpaik on vaieldamatult Omari küün Naissaarel. See on üks kummaline koht. Juba eksootiline asupaik loob haruldase võimaluse häälestada end varakult muusika nautimisele. Head akustikat soodustab loomulikult küüni puitarhitektuur.

Peamine aga on miski, mida ei saa füüsikalistele parameetritele taandada. Minule on see Omari küüni loovintelligents: seal kujuneb tasapisi välja täiesti ainulaadne loominguline õhkkond.

Erakordne tunne on istuda selles arhailises puidust küünis ja nautida Arvo Pärdi muusikat. Kõik kõlab kuidagi teistmoodi, eriliselt. Märkimisväärne on veel see, kuidas heli ruumilisus korvab küüni võrdlemisi kuiva akustika. Pärdi muusika tõepoolest kõlab seal suurepäraselt. Intelligentne ruum laseb osa helienergiast läbi oma õhukeste piirdekonst­ ruktsioonide välja, mistõttu õnnestuvad väikeses küünis ka suurvormide ettekanded, sest valjus ei kujune liiga suureks.

Päris ideaalset saali pole olemas.

Palju aega olete pühendanud Estonia teatrile. Milliste sõnadega võib ise­ loomustada ooperiteatri akustikat?

Olen teinud seal kaasa kõik renoveerimised kevad/suvi 2014 APLAUS

35

külaline alates 1972. aastast. On olnud palju juttu sellest, et meie ooperiteater on halva akustikaga, kuid mina sellega päriselt nõustuda ei saa. Omal ajal ei projekteeritud ruumi ju sugugi ooperisaaliks, mis vajaks parema kõlavuse jaoks suuremat kubatuuri. Lisaks on ruumigeomeetrias mitu puudust. Sama murega maadlevad paljud saalid mujalgi maailmas.

Viimase renoveerimise käigus õnnestus mõnevõrra parandada lavaportaali akustikat. Ei maksa unustada, et saali täislaulmiseks on vaja ka tugevat häält ja kõike ei saa ruumi akustika kaela ajada. Olin ise saalis, kui viis solisti Moskva Suurest Teatrist laulsid saali nii täis, et minul käis paiguti üleliia tugev heli peast läbi. Kammerhäälega lauljal on seda tõesti tunduvalt keerulisem saavutada.

Eesti Kontserdil on kaunid saalid Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kõigil kind­ lasti oma nägu ja tegu.

Kasulik on kõrvale tõugata eelarvamus, nagu oleks Estonia kontserdisaal tingimata teistest parem. Pärast Pärnu kontserdisaali avamist tunnistas üks saksa dirigent mulle, et temal oli Pärnus palju mugavam dirigeerida. Pärnu saali muusikaline selgus on eriti oluline suurvormide esitamisel.

Jõhvi saal on kõige pikema järelkõlaga, sest algse plaani kohaselt pidi seal leidma koha ka orel, mis pole tänaseni sinna jõudnud. Paljud muusikud eelistavad just Jõhvi puitsaali tämbrit. Üks prantsuse helirežissöör kirjutas mulle kunagi, et tema arvates on tegemist Ida-Euroopa parima kontserdisaaliga.

Nii et akustilised eripärad on kõigis neis saalides tõepoolest olemas.

Teile pärnakana on Pärnu kontserdi­ saal olnud kindlasti väga erilise tähendusega projekt.

Ma kartsin paaniliselt seda tööd vastu võtta. Nõustusin alles pärast seda, kui üks mu parimaid õpilasi oli mind pikalt veennud. Nüüd on mul tõesti hea meel, et Pärnu kontserdisaalil on lisaks kõigele olnud nii suur roll kohaliku muusikaelu edendamisel. Pärnu sümfooniaorkester on väga jõudsalt arenenud, sest neil on lõpuks koht, kus harjutada. Vähem tähtis pole, et nii Jõhvis kui ka Pärnus on kontserdisaalide juures muusikakoolid.

Noored muusikud saavad algusest peale mängida suures saalis.

Linda Madaliku sõnul on kontserdimajade saa­ lides püütud jäljendada Estonia kontserdisaal akustikat. See on olnud justkui etalonsaal.

Kuidas sobitub teiste saalide hul­ ka selline ekstravagantne koht nagu Peterburi Jaani kirik?

36 APLAUS kevad/suvi 2014

www.concert.ee

külaline

Tegelikult kõlavad ka kiviruumid hästi.

Tegemist polnud tõesti tavalise kirikusaali renoveerimisega, sest peaaegu kõik tuli ümber teha. Eesti Kontserdi inimeste majutamiseks ehitati ühele korrusele hotell, mistõttu muutus kirikusaali lagi madalamaks. Selle kompenseerimiseks lammutati ära saali horisontaalne lagi ning kaasati ka katusealune. Geomeetrialt muutus ruum seega tundmatuseni.

Renoveeritud Jaani kiriku akustika ei meenuta tõenäoliselt enam endise kiriku­ saali oma. Mulle oli esmakuulamisel harjumatu eelkõige see, et järsu kaldega viilkatuslaest ei tule erinevalt horisontaallaest tugevaid helipeegeldusi.

Avamisel oli kirik nii ülerahvastatud, et isegi sümfooniaorkester pidi püsti seisma.

Sain paraja šoki, kui kuulsin, et kõrged sagedused ei tulnud välja. Hiljem aga taipasin, et rahvamass lihtsalt neelas neid sagedusi ülemäära. Tavaolukorras seda muret Jaani kirikus ei ole. Lühikese aja jooksul on sellest saanud väga hinnatud

saal ja seda ka Peterburi muusikute seas.

vad muusikutele magnetina. Erandiks ei olnud ka sünagoog.

Teie projektide seas on teisigi pühakodasid, mis on kogunud kuulsust hea kontserdi­ paigana.

Väga huvitav töö oli metodisti kirik Tallinnas. Hoone kummalise arhitektuuri tõttu olin akustika projekteerimisel väga pessimistlik, kuid lõpptulemus üllatas mind ja paljusid teisigi. See kirik on hea näide sellest, et ehitusmaterjalidesse ei tasu suhtuda eelarvamusega. On neid, kelle arvates saab õige saal olla tehtud ainult puidust. Tegelikult kõlavad ka kiviruumid hästi ning metodisti kirik on üldse kipsplaadist. Arvo Pärtki valis kunagi ühe oma teose esmaettekandeks just selle saali.

Veidi teistmoodi kontserdipaik on ka pealinna juudi sünagoog oma ebasoodsa ruumigeomeetriaga, kus heli koondavate nõgusate laepindade liigendamise ja summutamisega tuli näha kurja vaeva. Tellija rõhutas korduvalt, et ruum on mõeldud vaid jumalateenistuste pidamiseks, kuid teadsin, et kõik sellised uued paigad mõju-

Peale kodulinna Pärnu on teil eriline suhe Viljandiga. Miks?

Viljandi on mulle tõesti südamelähedane, sest olen seal aastate jooksul projekteerinud väga erinevaid kohti eesotsas pärimusmuusika aidaga. See hoone oli enne tööde algust kohutavas seisus. Vene ajal aidas ladustatud hapukapsa lõhngi polnud aas­ taid hiljem kusagile kadunud. Nüüd aga on Viljandis vääriline koht pärimusmuusika ettekandmiseks.

Teie ametile mõeldes tekib paratama­ tult küsimus, kas te üldse muusikat nautida saate või mõtlete kogu aeg tööle?

Loomulikult saan. Kui muusikat kuulan, siis ununeb töö sootuks. Vahel isegi siis, kui peaksin hoopis töötama. Ükskord paluti mul hinnata saali akustikat, kuid ooperit kuulates läksin muusikasse nii sisse, et kõike muud mulle enam justkui ei eksisteerinudki. See juhtub kergesti, sest muusika on minu suur armastus.

Eesti kütusefirma aastast 1994

helimaailm

Glen Pilvre – puhta heli fännist kõlakujundaja

Eesti esimesi kõlakujundajaid Glen Pilvre räägib, mida tähendab puhas heli. tekst: KAIDO EINAMA fotod: erakogu

K

ui 1996. aastal kõlas Eesti eurolaul “Kaelakee hääl”, siis teravam kõrv tajus, et selle helipildis oli nagu midagi läänelikku. Oligi! Loole andis viimase lihvi Eesti päritolu välismaa mees Alar Suurna, kelle tuntumatest tegemistest võib mainida näiteks popbändi Roxette. Pole vale öelda, et selle loo aegu hakkas ka Eestisse tasapisi jõudma mastering ehk kõlakujundus.

Algus

Glen Pilvre on käinud muusikukarjääris läbi kõik kohustuslikud etapid. Õppis Tallinna 22. keskkoolis akordionit, see­ järel Georg Otsa nimelises muusikakoolis džässklaverit. Muidugi on ta olnud ka bändimees. Stuudiotegevuse juurde pöördus 1996. aasta paiku. “Hakkasime tollal koos Priit Pajusaare ja kahe sõbraga “stuudiot tegema”,” meenutab Glen.

Ametilt oli ta siis hoopis IT-mees, tegeles MicroLinkis arvutiasjadega.

Kõigepealt võeti vastses stuudios ette Eestit 1996. aasta Eurovisioonil esindanud lugu “Kaelakee hääl”. Edasi tuli juba Bläck Rokit. Eurokarussell jätkus ning

38 APLAUS kevad/suvi 2014

1999. aastal sõideti Eestit Iisraeli esindama koos Evelin Samueliga. Temaga sündis paar aastat hiljem koostöös Universaliga projekt “Alternature”. “Tol ajal polnud sellisest terminist nagu mastering üldse aimu. Eks muidugi sai uuritud-puuritud, miks välismaa lood kõlavad teinekord kuidagi paremini kui Eesti omad.

15–20 aastat tagasi kohalikus muusikamaailmas masterdajat kui ametit ei eksisteerinud. Ilus maakeelne nimetus on kõlakujundaja,” räägib Pilvre.

Mida kõlakujundaja teeb? Kui lint on kokku miksitud, siis antakse see üle kõlakujundajale. Võib selguda, et üks lugu on tuhmim, teine vaiksem, kolmas säravam, neljas valjem. Kõlakujundaja töötleb kõik ühtseks. Või nagu maste­ ring.ee lehel täpsemalt lahti seletatakse: taasesitatava muusika sagedusspekter peab olema tasakaalustatud.

Vanasti oli stuudio püha koht, kus kõik algas ja lõppes, nüüd on stuudio kolinud pigem artistide juurde. Salvestada saab igal pool, isegi keldris või garaažis, sest seadmed on väikesed ja hinnalt kätte­saadavad.

“Mina ei pea enam kahjuks või õnneks klientidega kohtuma,” nendib Pilvre. www.concert.ee

helimaailm

15–20 aastat tagasi kohalikus muusika­maailmas masterdajat kui ametit ei eksisteerinud.

Kõlakujundaja tööd tehes hindab Glen Pilvre seda, et kogu taasesitustehnika võimalikult vähe muusikat koloreeriks ja kõik oleks ehe.

www.concert.ee

kevad/suvi 2014 APLAUS

39

helimaailm

Ka need kunstiteosed on kõlarid, mis kuuluvad firmale MBL Reference Line’i 101 Extreme. Tavapäraste valjuhääldite asemel tekitavad ovaalselt paigutatud metallribad ringikujuliselt levivaid helilaineid. Lisaks kesk- ja kõrgsagedustornile on komplektis ka traditsioonilisemate elementidega bassivaljuhääldite torn. Kui kõlaripaari 190 000-euro­ ne hind sobib, siis on veel vara rõõmustada. Teist sama palju maksavad võimendid, kaablid ja CD-mängija. Kindlam on paigutada kogu setup esimesele korrusele, sest 1,8 tonni võib kõrgemalt läbi lae maanduda. Peab mainima, et MBL-id on erakordselt klaari heliga. Siiski, 380 000 euro eest võiks nii mõnegi armastatud artisti ilmselt oma rõdule esinema kutsuda, ja rohkemgi kui korra.

40

Kui Itaalia firma Montagna stiil sobib, siis võib sellise ilusa kõlaripaari saada vähem kui 120 000 euro eest.

Hiina päritolu HiFiMan tippmudeli HE-6 kuularid on tõepoolest erakordselt head.

Tegemist on n-ö lahtiste kuuevatiste(!) kõrva­klappidega, mis nõuavad võimast ja loomulikult kvaliteetset võimendit. Hinnaks krõbe 1200 eurot. Võrreldes neid aga samas hinnaklassis olevate LCD-2-dega, tasub iga kell eelistada HE-6. Kui 1200 eurot tundub kuularite eest palju, siis võib soovitada ka HiFiMani odavamaid mudeleid, mille hinnad algavad näiteks HE-300 puhul 250 eurost.

Inglise tootja Living Voice pasunakujuliste elementidega kõlari valmistamiseks kulub viiel osavnäpul 2000 tundi: neist 1400 kor­ pustele ja 600 detai­ lidele. Nii-öelda letihin­ da pole, aga suurusjärk peaks kõlaripaaril olema 220 000 eurot.

“Mulle saadetakse salvestatud või miksitud materjal ja teen valmis.”

Parema kõlaga lugu meeldib nii kuu­ lajatele kui ka raadiojaamadele. “Tehnika on muidugi odavam ja kätte­ saadavam, kuid inimest ja oskusi on ikka vaja.

Seadmete kvantiteedi paranemine ei võr­ du kindlasti töö kvaliteedi paranemisega,” möönab Pilvre. “Paljud stuudiod ja produtsendid lisavad oma teenuste nimekirja igaks juhuks ka masterdamise. Lugude läbilaskmine mingitest heli­ protsessoritest seda aga kindlasti pole, vähemalt selle sõna korrektses tähenduses,” räägib Glen Pilvre.

Eestis on häid tegijaid. Helirežissöör

Johannes Lõhmus näiteks. Eesti Raadiost kindlasti Teet Kehlmann, keda kutsutakse seal ka toonmeistriks ehk helirežissööriks.

Glen Pilvrelt on tellinud popmuusika kogumike ühtlustamist ka muusikaäri suurtegija Universal Music.

APLAUS kevad/suvi 2014

Hea helitehnika – ­võimalikult tõetruu

Hea helitehnika võimaldab muusikakonservi nautida. Glenile meenub kohe Alfred Vassilkov – Eesti kuulus kõlaritootja, kes teeb maailma tipptasemel Esteloni kõlareid kõige nõudlikumatele kuulajatele.

Audiofiilid hindavad lamp­ võimen­

deid, vinüüle ja pehme kõlaga kaste, mis on naudingu tagamiseks ilmselt vajalikud.

Kõlakujundaja tööd tehes hindab Glen Pilvre siiski seda, et kogu taasesitustehnika võimalikult vähe muusikat koloreeriks ja kõik oleks ehe. Sellepärast kasutab ta kõrva­klappe, mille peale mõni proff ütleb, et need rikuvad helipilti. Kõlarite puhul on väga raske tagada taasesituse objektiivsust. Ideaalseks ja moonutuste­vabaks taasesituseks peavad ruumi seinad olema võimalikult kajavabad ja akustika hea.

Glen Pilvre nõustub nn kõlarikool­ konnaga, et ruumilisust kõrva­ klappidega nii hästi ei taju. Ta kirjutab elektroonikast ja multimeediast püsivalt ajakirjas Tehnika­ maailm, kus ilmus mullu tema lugu Hi-­Fimessist High End 2013. Messil näidatud kõige-­kõige vingemate ovaalselt paigutatud metalliribadega heli­allikate komplekti hind jääb 380 000 euro kanti. Selle raha eest võib iga tippartisti oma terrassile esinema kutsuda: hoopis naturaalsemal moel ning rohkem kui ühe korra.

Digitehnikast rääkides ütleb Glen Pilvre, et korralikust digitaal-analoogmuunduriga transistorvõimendist ja kvaliteetsest helikaardist arvuti küljes piisab.

Hakkama saab sadade eurodega. Peale heade kõrvaklappide muud tehnikat eriti vaja polegi.

Kui head peaksid kõrva­klapid olema?

Glen kasutab töötegemisel Sony MDR7506 kuulareid juba teist aastakümmet ja arvab, et umbes paarisajast eurost üles­ poole ei mängi hind enam olulist rolli, vähemalt heli kvaliteedi puhul.

Sony klassikaline kuularimudel pakub ausat ja kohati liigagi “järsku” kõlapilti: “Audiofiilidele suunatud ülikallid ja veel kallimad kuularid võivad hakata heli pigem meeldivamaks või “pehmemaks” tegema, mida töös kindlasti vaja pole.”

“Tööl kuulan ma nii toorelt kui võimalik,” jätkab Glen Pilvre, “lampvõimendi on pigem “maalimiseks”. See lisab muusikale värvingu, mis paljudele on ilus, aga see on ikkagi värvimine. Siin on mõnes mõttes käärid tavatarbija, audiofiili ning teiselt poolt helikujundajast töötegija vahel. Stuudios monitoorimisel ei saa lubada helipilti muutvaid asju.”

Mitmeribalised kõlarid on levinud kõik­jal, kuid on ka ühe, nn lairiba-kõlari tuliseid pooldajaid. Glen Pilvre toob näitena Haapsalus kvaliteetkõlareid ehitava meistrimehe Aleksander Petersoni, kes leiab, et mitmeribaline ehk mitme kõlarielemendiga kõlar jätab alati oma varjundi ega esita seega heli tõetruult. Glen Pilvre ei võta kindlat seisukohta, kumba eelistada. www.concert.ee

helimaailm Milline aga on sobiv failivorming taasesituseks? Siin võib näha tootjate väikest vandenõud lõpptarbijate suunas. Ikka tahaksid nad võimalikult rohkem bitte, mis muudab helifalid väga suureks ja nõuab väga palju mälumahu. “CD 44,1 kHz 16-bitine standard ei tekkinud aga niisama õhust, vaid ikka mõtlemise ja arvutuste tulemusena,” ütleb Glen Pilvre. “Levinud on arusaam, et inimene kuuleb sagedusvahemikku 20 hertsist 20 000 hertsini. See aga on teoree­tiline näitaja, mis peab heal juhul paika vastsündinute­juures. Vanuse kasvades vähe­ neb kõrgete sageduste tajumine ning vanemad inimesed ei pruugi kuulda enam 10 000 hertsigi. Nüüd on igaühel lihtne oma kõrvade värskust kontrollida. Võtke nutitelefon ja tõmmake mõni vastav äpp. Kui kuulete 15 kilo, on asjad väga hästi,” muigab ta. Näiteks kõrgete sageduste regulaator on enamasti häälestatud just 10 000 hertsi piirkonda.

Nii-öelda CD-kvaliteet aga võimaldab

taasesitust kuni 22 kilohertsini. Sellest on rohkem kui küll, et katta inimkõrva kuulde­ulatust. Bittide hulk aga näitab heli dünaamikat ja 16 biti puhul on see näitaja 96 dB. Arvatakse, et inimese kõrv tuleb toime kuni 140 dB dünaamikaga, ent tegelikult võrduks see vahemikuga ideaal-

bitid lähevad digitöötlusel piltlikult öeldes katki, aga 24-bitine laiem ulatus aitab jätta selle katkimineku kuuldavuse piiridest välja.”

Viimasel ajal hinnatakse jälle vinüüle.

“Vinüülidel on CD-st kitsam dünaamika ning helispekter, aga see-eest võivad nad

Vinüülidel on CD-st kitsam dünaamika ning helispekter, aga see-eest võivad nad helipilti lisada seda “krõbinat”, mida mõned audiofiilid nimetavad soojuseks sest vaikusest kuni pommiplahvatuseni, mida keegi vaevalt ühelt audioplaadilt kuulata tahab. Selleks pole võimeline ka ükski taasesitav seade.

Nüüdisaegse popmuusika dünaamika aga on mahutatud mõnekümne, et mitte öelda mõne detsibelli sisse. Proffide jaoks annab 24-bitise digivormingu pakutav 144 dB pigem n-ö varu. Kõige vaiksemad

helipilti lisada seda krõbinat, mida mõned audiofiilid nimetavad soojuseks või eluks või kuidas tahes,” muheleb Glen Pilvre.

“Kui oled teinud väga hea söögi, siis maitseb see halvasti serveerituna ikkagi hästi. Kui aga on tehtud kehv toit, siis filigraanne serveering seda oluliselt pare­ maks ei muuda. Paralleeli võib siin tuua ka kullast tualetipotiga.”

helimaailm

Kontserdisaal autos?

Miks ka mitte! tekst: TÕNU TRAMM fotod: SVEN TUPITS

Maestro Eri Klas kuulab autos peamiselt vaid uudiseid, muusika nautimine jääb kodu- või stuudioseinte vahele. "See kogemus oli aga täiesti šokeeriv," ütleb maestro pärast tutvumist uue S-klassi Mercedes-Benzi Burmesteri helisüsteemiga.

M

aestro Eri Klas võtab istet Mercedes-Benzi uues S-klassi autos ja pakib kilest välja tuliuue CD-plaadi: Dmitri Šosta­ kovitši viies sümfoonia, esitaja Peterburi filharmooniaorkester. "See on suurepärane teos. Kusjuures dirigeerib minu koolivend Peterburi-päevilt Yuri Temirkanov," lausub maestro ning libistab plaadi pesasse.

Muusika hakkab mängima, maestro keerab heli tugevamaks. Kõrv otsib orkest­rist erinevaid pille, noote ning ta

42

APLAUS kevad/suvi 2014

püüab ette kujutada, kas ja kui palju erineb kuuldav muusika sellest, mis kostab temani dirigendipulti. Ei möödu väga kaua aega, kui maestro noogutab tunnustavalt ja keerab heli vaiksemaks. "Keel ei paindu kriitikat tegema! Ma ei ole mitte kunagi midagi nii ehedat autos kuulnud.

Täiesti eriklass!" ütleb mees naerdes. Ta ei suuda eristada mingit vahet sellega, mida on harjunud kuulma stuudios või dirigendi­puldis. "Täiesti autentne helipilt.

Mind hämmastab, kui lai diapasoon on sellel süsteemil. Tajutavad on nii madalai-

mad kui ka kõrgeimad noodid, kohale jõuab kogu loo dramaatika ja ehedus."

Eri Klas tunnistab, et tegelikult on ta Mercedese uut Burmesteri süsteemi kuulnud ka varem. "Käisin kunagi Pärnus kontserdil uue S-klassi autoga ja toona sain ma tõepoolest šoki. Midagi sellist polnud ma autos mitte kunagi kuulnud. Autos kuulan ma raadiot üldse harva. Kui, siis vaid uudiseid, sest muusika kuulamiseks on stuudio või kodune helisüsteem," räägib maestro.

Omal ajal investeeris ta korraliku summa www.concert.ee

helimaailm

Kui suvel 75. sünnipäeva tähistav Eri Klas kuulis esimest korda S-klassi Mercedese uut Burmesteri süsteemi, siis oli see jahmatus.

Midagi sellist polnud ta varem autos kuulnud.

Bang & Olufseni muusikasüsteemi, mis tol ajal oli maailma absoluutne tipp.

Kasvanud samamoodi välja väikesest ettevõtmisest nagu Burmester.

Kaks erinevat süsteemi

Mercedes-Benzi uuel S-klassil on saadaval kaks erinevat Burmesteri helisüsteemi. Selles autos on nii-öelda tavaline The Burmester® Surround Sound süsteem, millel on "kõigest" 13 kõlarit ning 590 vatti väljundvõimsust. Samuti võimalus seadistada helipilti selle järgi, kas kuulaja istub roolis, kõrval- või tagaistmel.

Absoluutne tipptase aga on The Burmester® high-end 3D surround sound system. Tollel on kõlareid pea­aegu kaks korda rohkem ehk 24, millest osa installeeritud peatugedesse. Süsteemi maksimumvõimsus on 1540 vatti. See süsteem on suuteline esitama juba ka 5.1/ DTS vormingut.

Kahe süsteemi hinnad erinevad kordi. Kui esimene maksab 1320, siis teine juba 7560 eurot. Auto hind algab 80 000 eurost.

Burmesteri mis tahes võimendi maksab www.concert.ee

eBay’s isegi kasutatuna 4000–5000 eurot.

Investeering tagab samasuguse elamuse, nagu kuulaja saab kontserdisaalis istudes.

Hobi ja teadmised käsikäes

Burmesteri firma asutati aastal 1978 Lääne-Berliinis, eestvedaja on Dieter Burmester, kes juhib ettevõtet edukalt siiani. Mees on Austria päritolu, kuid pool aastat pärast tema sündi, 9. veebruaril 1946, kolisid vanemad Saksamaale.

1968. aastal läks Dieter õppima elektroonika- ja kommunikatsioonide projekteerimist. Ta on olnud ise kogu elu kirglik muusik, mistõttu on maksimaalselt hea helipildi loomine talle eriti südamelähedane. Tema oma ansambel

Past Perfect tegutses aastani 2007.

Pärast üht järjekordset püüet saada tööle defektne Hi-Fi-süsteem otsustas ta ehitada hoopis ise eelvõimendi prototüübi, kus kasutas vaid kõrgtehnoloogilisi komponente. Seade sai nime "777", mis viitas valmimisaastale 1977 ja juulikuule. Aasta hiljem asutas ta juba ettevõtte Burmester Audio Systems GmbH. Burmeisteri koostöö autotööstusega kestab pikemat aega. Esimest korda löödi käed hoopis Volkswageni Grupiga, kuhu kuuluvad Bugatty Veyron ja Porsche Panamera said Burmesteri helisüsteemi.

Mercedese mudelivalikus on Burmesteri süsteem (väikeste erisustega) saadaval ka uuel C-klassil ning peatselt müügile jõudval uuel V-klassil ja S-klassi kupeel. kevad/suvi 2014 APLAUS

43

7.−8. juuni Palmse mõisa tiigil 7. juuni kell 18 “AASTAAJAD”

Antonio Vivaldi ja Astor Piazzolla muusika Tallinna Kammerorkester

7. juuni kell 22 KOIT TOOME

Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester Dirigent JÜRI-RUUT KANGUR

8. juuni ERI KLASI JUUBELIKONTSERDID kell 18 SUUR OOPERIGALA

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solistid JOHANNA RUSANEN, MARION ELVILA, ANGELIKA KLAS-FAGERLUND, OLIVER KUUSIK, ANDREI BREUS, MATTI SALMINEN, KOIT SOASEPP Dirigendid VELLO PÄHN ja ERI KLAS

kell 21 SUVEÕHTU ERI KLASIGA

Pärnu Linnaorkester, Tallinna Linnateatri meeskvartett Solistid MAARJA-LIIS ILUS, LIISI KOIKSON, DIANA KLAS ja IVO LINNA Dirigent ERI KLAS

Kava

EESTI KONTSERDI HOOAEG 2014 mai | juuni | juuli | august

Hortus Musicus oma kodu lävel Pika jala Väravatorni ees.

Tänavu toimub Hortus Musicuse suvefestival 14.–17. juunini.

MAI R 30.05 19.00 Valga Jaani kirik Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Andrus Siimon Valik Cimze seminaris õppinud ja seminariga seotud heliloojate (Kunileid, Thomson, Läte jt) loomingut Tasuta L 31.05 19.00 Valka laululava (Läti) Pidulik koondkontsert "Cimze 200" René Eespere suurteose esiettekanne Eesti Rahvusmeeskoor Eesti Kaitseväe orkester Ilona Bagele (metsosopran, Läti Rahvusooper) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia) Dirigent Peeter Saan Tasuta JUUNI T 3.06 19.00 Estonia kontserdisaal Ensemble Mosaik (Berliin) Solist Monika Mattiesen (flööt) Dirigent Enno Poppe Helena Tulve, Jüri Reinvere,

Eduardo Moguillansky, Oliver Schneller, Enno Poppe Pilet 15 €, sooduspilet 11 € * K 4.06 18.00 Stenbocki õu Stenbocki õuemuusika "Minu laulu pidu“ Andre Maaker (kitarr) Laulupidude laulud kammerlikus seades akustilisele kitarrile Koostöös Riigikantseleiga.

N 5.06 18.00 Jõhvi Mihkli kirik Segakoor Domestik (Jekaterinburg, Venemaa) Pilet 6 € 19.00 Estonia kontserdisaal Jevgeni Mravinski nimeliselt XX rahvusvaheliselt muusika­ festivalilt Michael Foyle (viiul, Suurbritannia) Maksim Štšura (klaver) Beethoven, Lutoslawski, Debussy, Brahms Pilet 15 €, sooduspilet 11 € PALMSE MÕISA MUUSIKA 7.–8. juuni Vt kava lk 16

Soo-orkester Suure-Jaani muusikafestivalil kell 4 hommikul.

K 11.06 19.00 Tartu Jaani kirik Kontserdisari "Eliitkontserdid" Urmas Vulp 60 Urmas Vulp (viiul) Toomas Trass (orel) Tobias, A. Kapp, Süda, Eller, Tubin, Arro, Mägi Pilet 8 €, sooduspilet 6 € L 14.06 20.00 Haapsalu kuursaal Haapsalu suvemuusika Villu Veski (saksofon) Tiit Kalluste (akordion) IN HORTO REGIS IV Hortus Musicuse suvefestival 14.–17. juuni Vt kava lk 16 XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni Vt kava lk 16 K 18.06 19.00 Tartu Jaani kirik Hortus Musicus Inglise ja itaalia barokkmuusikat Purcell, Corelli, Vivaldi jt Pilet 10 €, sooduspilet 8 €

N 19.06 18.00 Tornimäe kirik Eesti Rahvusmeeskoor Piret Aidulo (orel) Dirigent Mikk Üleoja Lepnurm jt Piletid kohapeal R 20.06 19.00 Torma kirik Eesti Rahvusmeeskoor Piret Aidulo (orel) Dirigent Mikk Üleoja Lepnurm jt Piletid kohapeal JUULI K 2.07 20.00 Tartu Jaani kirik Seto meeste leelokoor Liinatśuraq Meelis Vind (bassklarnet) Robert Jürjendal (kitarr, elektroonika) Toomas Rull (löökpillid) Pilet 10 €, sooduspilet 8 € L 5.07 20.00 Tartu Jaani kirik "Mu südames on pühapäev" Arete Teemets (sopran) Kristel Aer (orel) Eesti heliloojate vaimulik vokaal- ja orelimuusika Pilet 8 €, sooduspilet 6 €

* Sooduspilet kehtib õpilastele, tudengitele ja pensionäridele.

www.concert.ee

kevad/suvi 2014 APLAUS

45

EESTI KONTSERDI HOOAEG 2014

7 LINNA MUUSIKA 8.–13. juuli Ida-Virumaa Vt kava lk 17 K 9.07 20.00 Pärnu raehoov Ansambel Stary Olsa (Valgevene) Valgevene muusikat keskajast barokini Koostöös festivaliga Klaaspärlimäng Piletid kohapeal R 11. 07 22.00 Tartu toomkiriku varemed Ansambel Stary Olsa (Valgevene) Valgevene muusikat keskajast barokini Koostöös festivaliga Klaaspärlimäng Piletid kohapeal XI PÄRNU OOPERIPÄEVAD 11.–12. juuli Vt kava lk 18 L 12.07 20.00 Haapsalu kuursaal Haapsalu suvemuusika Kadri Kipper (sopran, RO Estonia) Jassi Zahharov (bariton,

kava

RO Estonia) Tarmo Eespere (klaver) Laule Georg Otsa repertuaarist L 19.07 20.00 Tartu Jaani kirik "Tuulemuusika" Stuudio Cantores Vagantes Ene Salumäe (orel) Reet Sukk (plokkflöödid) Taavi-Mats Utt (plokkflöödid) Andres Siitan (plokkflöödid) Bevin, Byrd, Morley, Gibbons, Lasso, Sweelinck, Gizeghem Pilet 10 €, sooduspilet 8 € SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 20.–27. juuli Vt kava lk 18 L 26.07 20.00 Haapsalu MariaMagdaleena õigeusu kirik promenaadil Haapsalu suvemuusika "Inspiratsioon" Arvo Leibur (viiul) Aare Tammesalu (tšello) Bachi teosed sooloviiulile ja soolotšellole ning duod Piletid kohapeal K 30.07 20.00 Tartu Jaani kirik "Pühendus Mariale" Kaia Urb (sopran) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel)

Kammerkoor Collegium Vocale esineb Narvas.

Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt Pilet 10 €, sooduspilet 8 € XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014 Vt kava lk 19 AUGUST L 9.08 20.00 Tartu Jaani kirik Kontserdisari "Eliitkontserdid" Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Glass, Hindemith, Widor, Tõnu Kõrvitsa uue teose esiettekanne Pilet 8 € sooduspilet 6 € 23.50 Haapsalu toomkirik Haapsalu suvemuusika Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Piletid kohapeal N 14.08 13.00 Pika jala Väravatorn Tallinnas Peter Sheppard Skærved (viiul, London) 16.–17. sajandi heliloojad, Skærvedile kirjutatud nimekate nüüdisheliloojate teosed: Poul Ruders, Hans Werner Henze jt Pilet 15 €, sooduspilet 11 €

www.concert.ee

L 16.08 20.00 Tartu Jaani kirik "Õhtu ilu" Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf) Charpentier, Händel, Caccini, Schubert, MendelssohnBartholdy, Debussy, Pärt jt Pilet 8 €, sooduspilet 6 € 20.00 Haapsalu MariaMagdaleena õigeusu kirik promenaadil Haapsalu suvemuusika Ansambel Orthodox Singers Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov Õigeusu kirikumuusika Piletid kohapeal K 20.08 16.00 Halliste kirik “Klassikatähed 2013” Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt L 23.08 18.00 Kadrioru loss Olev Ainomäe 60 Olev Ainomäe (oboe) Anne-Mari Ainomäe (viiul) Johanna Ainomäe (viiul) Silver Ainomäe (tšello) Hortus Musicus jt Pilet 15 €, sooduspilet 11 €

Varssavi kammerooper esitab Pärnu ooperipäevadel Händeli "Idomeneo".

Fotomeenutus mullustelt Saaremaa ooperipäevadelt.

46

APLAUS kevad/suvi 2014

www.concert.ee

telesaade

1. Kus ja mida õpid?

2. Kuidas sattusid "Klassikatähtede" saatesse?

3. Mis oli saates kõige raskem?

4. Mida see kogemus sulle andis?

5. Millised hetked jäid kõige eredamalt meelde?

6. Kes sinu meelest oleks pidanud saate võitma ja miks?

7. Kas teised osalejad olid konkurendid või pigem sõbrad?

8. Kui sulle tehtaks veel kord pakkumine osaleda samasuguses saates, siis mida vastaksid?

Klassikatähed

2014

fotod: KAUPO KIKKAS / ERR

Seekordne "Klassikatähtede" saade on läbi ja osalejad väärivad aplausi. Kõik kaheksa vaprat vastasid kaheksale küsimusele.

Taavi Orro (20)

1. Õpin Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis klarnetit.

2. Proovisin õpetaja soovitusel juba eelmisel aastal. Tänavu otsustasin ise, et tahan väga osaleda ning pääsesingi saatesse.

3. Kõige raskem oli valida lugusid. Näiteks teise vooru valisin lugu hästi kaua. Neli

päeva enne saadet polnud üldse kindel, et just Massenet on õige valik. Siis käisin sellega tunnis ja hakkasin uskuma. Lõpuks meeldis see mulle hullult ja nautisin mängimist.

4. See saade on üks ägedamaid ja paremaid asju, mis minuga on juhtunud. Esiteks olen

ma saanud väga palju esinemiskogemust ja mingisugust nahaalsust, et julgen minna lavale, isegi kui pole sada protsenti endas kindel. Olgem ausad, nädalase ettevalmistusega lugu peast mängida – see ei

ole maailma kõige kindlam tunne. Lisaks sain väga palju häid tuttavaid. Olen nüüd kindlasti natuke kuulsam, inimesed ikka tunnevad tänaval ära. Üleüldse olen palju rõõmsam inimene!

Tallinn ei olegi nii hirmus ja suur linn. Varem arvasin, et Tartu on täpselt mulle mõeldud, aga nüüd tunnen, et tahaksin täiega Tallinnas õppida.

5. Langesin välja neljandas saates. Tahtsin väga viiendasse saatesse minna, sest kõik

grimeerijad, juuksurid ja teised olid juba toredad tuttavad ning nendega oli mõnus rääkida. Nii läksingi lihtsalt stuudiosse. Üks saatetegija vajas minu abi ja sain anda oma panuse. Kleepisin tekste kaartidele, mida Marko Reikop otse-eetris käes hoidis.

6. Katariina on meist kõigist kindlasti kõige parem mängija ning ta on väga tore inimene!

7.Igal pühapäeval Teised osalejad on kindlasti sõbrad. läksime pärast saadet

Vapianosse sööma ja nüüd olen käinud isegi saateväliselt nendega tšillimas. Meil on Facebookis oma väike grupp, mille nimetasime alguses "Klassikatähed teevad diili". Esimeses saates oli mõnel inimesel pikem lugu kui lubatud. Võisime laenata üksteisele sekundeid, et kokku tuleks täpne aeg. Nüüd me räägime seal juba kõigest.

8. Osaleksin sellises saates kindlasti veel, sest see tähendab nii palju häid kogemusi ja toredat aega!

www.concert.ee

telesaade Pipilota Neostus (20)

1. Õpin Eesti muusika- ja teatriakadeemias esimesel kursusel Mihkel Peäske juhendamisel flööti.

2. tahtsin "Klassikatähtede" eelmine hooaeg oli niivõrd huvitav, seepärast end proovile panna.

3. Kõige raskem nädal saate jooksul oli ilmselt minu viimane, kus pidin esitama esimese osa Vivaldi kontserdist "Kevad", mis on

tehniliselt väga nõudlik, aga aega harjutamiseks ei olnud palju.

Mängisin samal nädalal ka ERSO koosseisus Šostakovitši neljandat sümfooniat.

4. Ma olen muutunud palju enesekindlamaks, julgemaks. Kindlasti oskan paremini vastu võtta ka kriitikat, saate jooksul sain seda väga erinevalt. Pidin kõige sellega toime tulema.

5. Naljakaid hetki oli palju. Sain eriti hästi läbi puhkpillimängijatega, kellega on alati väga lõbus. Enne finaali tegime ühisloo proovi ja pärast seda läksid kõik kiiresti majast minema. Jäime Taavi ja Renega stuudiosse, naersime seal tükk aega, tegime lollusi ja rääkisime niisama juttu. Kui ära hakkasime minema, oli välisuks juba lukus. Õnneks leidsime varuväljapääsu. Küll me naersime!

6. Katariina on võidu kuhjaga välja teeninud. Ta on tohutult andekas, väga töökas, küps muusik, kellel on palju anda.

7. Raske on pidada konkurentideks inimesi, kes mängivad erinevaid pille. Teiseks mängivad suurt rolli isikuomadused. Need on kõigil osalejatel niivõrd erilised ja meeldivad, seega ei suutnudki võistlusmomenti tunda.

8. Soovitan osaleda kõigil, kes kahtlevad, kas nad sellega hakkama saavad. Selline võimalus tuleb igale noorele muusikule kindlasti kasuks.

Katariina Maria Kits (19)

1. Õpin Tallinna muusikakeskkooli 12. klassis 5. Kõige toredamad hetked on olnud koos viiuli erialal. kaasvõistlejatega. Nad kõik on usku2. Jälgisin põnevusega eelmise aasta saadet, kus osales mu vend. Algul kahtlesin, kas tasub proovida, sest sellega kaasnevad omad riskid. Otsustasin siiski proovida, sest nägin, kui palju kogemusi said eelmise aasta osalejad.

3. Kõige raskem oli ennast saate ajal tõsiselt kokku võtta, sest eelnes raske päev.

Hommikul umbes kella kümnest heli- ja videoproovid, tund aega grimmi- ja juuksuri­ toolis istumist, siis veel saate läbimäng jne.

matult toredad ja meeldivad inimesed.

Naersin pisarateni, kui finaalsaates vahetati enne ühislugu omavahel instrumendid ära, Pipi läks lavale saksofoniga, Anni klarnetiga, Rene ja Taavi flöötidega ...

6. Selle saate oleks võinud võita iga osaleja, sest kõik nad on vaimustavad muusikud ja suurepärased artistid.

7. Minu jaoks olid kõik sõbrad. Kõike muud oli saate juures nii palju, et tavapärase

konkursi võistlusmomenti nagu polnudki.

4. Saade andis mulle tohutult eneseusku ja kindlasti palju uusi võimalusi. Samuti oskust 8. Teist nii õnnestunud saadet ei ole olemas! lühikese ajaga väga palju uut ära õppida Lähiajal ei osale ma kuskil, sest enne tuleb ning õiget mõtlemist.

www.concert.ee

kool lõpetada.

telesaade Jakob Teppo (23)

1. Õpin muusika- ja teatriakadeemia magistrantuuris klaveri erialal.

2. Algul tegi sõber lihtsalt nalja, et äkki võiksin osa võtta.

Ei jõudnud selle peale väga mõeldagi, kui juba oli vaja

lindivooru salvestised ära saata. Järgmisel hetkel leidsin ennast ootamatult eelvoorus. Ja mõne nädala pärast tuli mängida otse-eetris.

3. Heelseisvaks arjutada mitu nädalat järjest ilma vabade päevadeta pühapäevaks. Tihti oli ka nädala sees mõni

kontsert, näiteks enne neljandat vooru kontsert Estonia kontserdisaalis. See oligi tõenäoliselt kõige pingelisem nädal. Ainukesed puhkehetked olid pärast saadet pühapäeva õhtul.

4.võhma Saade on korralikult parandanud mu ja kokkuvõtmisvõimet. Oskust anda laval endast kõik. Taganemisteed ju ei olnud. Muidugi õpetas saade, kuidas eirata igasuguseid segavaid faktoreid ja keskenduda tähtsale.

põhjuste, nii väidetavate tehniliste probleemide kui ka müra pärast ei jõudnud ma kordagi mängida üle 30 sekundi.

Siis kutsuti mind heliruumi. Nähes seal produtsendi nägu, taipasin, et see kõik oli üks suur nali. Nad panid meie kannatuse lihtsalt proovile! Naersin endamisi terve päeva.

Veel mitu päeva oli tunne, et igaüks, kellega suhtlen, on osa järjekordsest naljast.

6. Mul on väga hea meel Katariina võidu üle. Olin juba enne saadet salaja tema poolt. Muusikuna saavutas ta kõige parema kvaliteedi ja ka muusikalise üleoleku. Usun, et kõigist kaheksast on ta harjutanud pilli kõige rohkem.

Mul on väga hea meel, et Henri sai žüriilt parima tulemuse.

Selle saate üllataja oli just tema.

7. Õhustik oli minu arvates väga sõbralik. Loomulikult andsid kõik endast laval parima, mitte ei soovinud teise põrumist.

Pigem vastupidi, kõigile tegi rõõmu, kui kellelgi õnnestus eriti hästi. Tuldi kiitma, kui midagi meeldis. Kui mõnel oli raskeid hetki, siis ikka julgustati. Me olime ühel poolel!

Kõik seitse kaasvõistlejat ei ole ainult suurepärased muusikud, vaid ka erakordselt toredad inimesed.

5. Ühel kolmapäeval kutsuti 8. Eiümbritsevad oskaks kohe vastata. Selle saate tegid meeldivaks meid kõiki salvestama nelja minutit inimesed: professionaalne, toetav ja hoolitsev muusikat, mida saaks saata kuhugi konkursile. Ega ma väga ei küsinud, millega tegu. Läksin kohale ja salvestamine kestis umbes 30 minutit, aga erinevate

telemeeskond, osalejad ja sõbrad.

Henri Zibo (17)

1. Õpin Tallinna muusikakeskkoolis akordionit.

2. Mul oli plaan võtta saatest osa juba eelmisel aastal, ent mõtlesin, et targem on proovida tänavu, kui olen vähe vanem, kogenum ja repertuaari ka rohkem.

3. Kõige raskem oli pinge, mis saatega kaasnes. Väga lühikese aja jooksul pidi uusi

lugusid harjutama ja need selgeks saama.

Kindlasti oli mõnikord keeruline ka oma aega planeerida, sest proove ja muid tegemisi oli palju.

4. Saates osalemine andis mulle väga palju uusi tutvusi ja võimalusi panna end

proovile erinevates olukordades. Usun, et edaspidi tuleb see kogemus kasuks näiteks ajaplaneerimisel ja pinge talumisel.

Taavi või Rene, tõeliselt geniaalsed muusikud ja inimesed, kelle jutt oli niivõrd vaba ja rõõmus, et nad võtsid enne salvestust teistelt osalejatelt närvipinge maha.

6. Saate võitis just see inimene, kellele mina kõige rohkem pöialt hoidsin. Katariina oli

võitu väärt, sest ta on tõeliselt hea muusik ja viiuldaja. Ta on väga hea esineja, kes suudab end laval maksma panna.

7. Kõik osalejad olid pigem sõbrad, me ei võtnud üksteist kui konkurente. Nagu Anni

ütles: meil oli pigem perepidu kui konkurss.

Toetasime ja aitasime üksteist nõu ja jõuga.

8. Kui kunagi peaks veel selline pakkumine tulema, siis usun, et võtaksin selle rõõmsasti vastu, sest emotsioon oli väga positiivne.

Sellised kogemused ei tee halba.

5. Meie seltskonnas oli humoorikaid kujusid, kes suutsid alati tuju heaks teha. Näiteks 50 APLAUS kevad/suvi 2014

www.concert.ee

telesaade Anni Ruugla (21)

1. Õpin muusika- ja teatriakadeemias teisel kursusel flöödi interpretatsiooni erialal.

2. Klassikatähtede teise hooaja saatesse kandideerides oli ettekujutus olemas,

millesse ma ennast segan. Nii saatsingi erialaõpetaja toetusel ja innustusel konkursile avalduse. Nädal aega enne ettemängu õnnestus mul nii tõsiselt haigeks jääda, et suutsin alles paar päeva varem loo meelde tuletada. Mõtlesin viimase hetkeni, et ei osale üldse ettemängul, läksin siiski tõbisena kohale. Tore üllatus oli, kui mõni tund hiljem helistati ja öeldi, et osutusin üheks valitutest.

3. Kõige raskem oli vast esimene saade.

Pidime varakult telemajas olema ja proove

tegema, kõike mitu korda läbi harjutama.

Loomulikult tekkis hetk enne saadet tõeline väsimus. Siis algas otse-eeter, kus kõik peab suurepäraselt õnnestuma. Esimeses saates läksin enne lavale minekut tõeliselt närvi. Sain esimese hoobi kätte ja edasi läks iga nädalaga lihtsamaks. Teadsin juba, mida oodata. Eks õppisin, kuidas end päeva jooksul mitte liiga väsitada või siis enne saadet veidi pikutada ja ennast koguda.

pisikesed armsad talled tundusid täiesti muusikalembesed, arvestades, et mina mängisin neile viimasena ja selleks ajaks olid nad tubli paar tundi muusikat kuulanud.

Sellest hoolimata olid nad täitsa tubli publik, kuulasid üsna rahulikult. Kindlasti olid neil muusika puhul oma eelistused.

6. Mina hoidsin pöialt Katariina Mariale. Ta on vaimustav muusik, tehniliselt väga võimekas, musikaalne ning pühendunud.

7. Kõik osalejad olid supertoredad ja väga toetavad. Elasime päris pikka aega

"Klassika­tähtede" lainel, seega elasimegi saatega seonduvaid emotsioone välja omavahel. Vist peaaegu kõik suutsid saate jooksul ka korra haigeks jääda. Eks see näita samuti, et pinge ja väsimus tegid oma töö. Siis jagasime oma Facebooki-kommuunis ravimisnippe ja häid soove ning kõik lahenes lõpuks hästi.

8. Kui keegi minu käest küsiks, kas soovitaksin osaleda, siis vastaksin kindlasti jaatavalt.

4. Kindlasti andis see saade juurde palju julgust ja innustust. Esitusi järelvaadates

olen saanud palju ideid, mida oma mängu juures veel täiustada. Varem ei keskendunud ma palju lavalisele väljanägemisele ega liikumisele, mis on tervikelamuse juures siiski olulised.

5. Kõige meeldejäävam oli mängida lammastele. See oli tõeline elamus! Uted ja nende

www.concert.ee

kevad/suvi 2014 APLAUS

51

telesaade Rene Laur (21)

1. Õpin muusika- ja teatriakadeemias saksofoni.

2. Jälgisin eelmist hooaega ja tekkis huvi proovida. Et muusikuna head karjääri

teha, tuleb ennast tõestada ja häid tutvusi luua. "Klassikatähtede" konkurss on selleks suurepärane võimalus.

3. Saatepäeval pidi olema telemajas terve päeva. Kui saade lõpuks algas, siis oli väsimus juba peal ja ennast kokku võtta raskem.

4.

See konkurss andis kindlasti juurde

enesekindlust, lavanärvi, inimestega suhtlemise oskust ja võimet kohaneda ootamatute olukordadega.

5. Paar päeva enne finaalsaadet tegime ühislooga proovi ning pärast seda

otsustasime Pipilota ja Taaviga teha stuudios veel mõned pildid. Lahkudes oli uks lukus! Olime juba valmis helistama saate tegijatele. Proovisime üht tagaust, mis õnneks seestpoolt avanes.

6. Minu arust vääris Katariina võitu, sest ta on äärmiselt musikaalne ja valdab oma pilli väga hästi.

7. Läbisaamine teistega oli ja on siiamaani väga hea. Kõik tundsid alati üksteise käekäigu vastu huvi.

8. Sain oma osa sellest saatest kätte ja soovin, et uued inimesed võiksid kogeda sama.

Elina Netšajeva (22)

1. Õpin Tallinna ülikoolis muusikaosakonnas laulumoodulis Eda Zahharova juhendamisel.

2. Vaatasin eelmise aasta saadet ning sattusin vaimustusse. Nägin,

kuidas see mõjus artistidele ja kui palju see neile andis. Ka minul tekkis soov saada samasuguseid kogemusi. Pealegi sai Ksenja Kuchukova eelmisel kevadel "Klassikatähtede" saate tõttu rohkem erialatunde. Otsustasin, et nüüd on minu kord!

realiseerida kõik see, mille kallal olen töötanud.

5. Mulle jättis kõige sügavama mulje töö ja esinemine ERSO ning

dirigent Toomas Vaviloviga! See oli fantastiline kogemus ning üks mu unistustest, mis täitus tänu saatele. Ma olen ääretult tänulik kõigile, kes mind toetasid ja aitasid unistustel teoks saada!

Sain esimest korda elus lammastele laulda ja neid süles hoida. Nad olid nii armsad!

3. Pärast pikka päeva täis 6. Jäin saate tulemusega rahule. Oli kaameraproove, grimmi ja juuksurit kahju, et keegi pidi varem lahkuma. pidi ennast õhtuseks otse-eetriks kokku võtma ja andma endast sada protsenti just see üks ja ainus kord. Minu pill ehk hääl võis reeta väsimust ja tervislikku seisundit.

4. Kogemustepagas, mille sain saatest, on hindamatu. Mõistsin,

kui tähtis on olla siin ja praegu ning nautida kõike, mis minu ümber toimub. Sain aru, kui tähtis on oskus kontsentreeruda ja

52

APLAUS kevad/suvi 2014

Oleks olnud huvitav näha ja kuulda, kuidas oleks teised osalejad esinenud järgnevates voorudes.

7. Meie omavaheline suhtlemine tundus sõbralik ja töine.

8. Pärast pisikest puhkust oleksin valmis minema uute kogemuste jahile.

www.concert.ee

ImelIsI asju sünnIb Ida-VIrumaal Viru Keemia Grupp ja Eesti Kontsert toovad neid Teieni.

Удивительные события происходят в ида-вирУмаа.

Viru Keemia Grupp и Eesti Kontsert дарят их Вам.

j õ h V I b a l l e t I f e s t I Va l 8–11. maI 2014

Hinda Jõhvi Balletifestivali promovideot siit Промо-клип Балетного фестиваля можете оценить здесь

kontserdil

A

fotod: SVEN TUPITS

prillis oli Estonia kont­serdi­saalis kolm kontserti, kuhu soovijatel polnud enne algust enam võimalik pileteid soetada. Need olid hooaja tippsündmused.

1. aprillil esines West-Deutshe Rund­funkorchester (WDR), mida dirigeeris Jukka-Pekka Saraste, solist oli Anna Vinnitskaja.

16. aprillil oli galakontsert "Klassikatähed 2014". Hiina staarpianist Yundi andis soolokontserdi 23. aprillil.

Publik elas väärt muusikasündmustele kaasa kogu hingega.

Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus ja Peeter Oja.

Maria Listra ja Risto Joost.

Enne WDR-i kontserti on jutuhoos on Liivi Listra, Maria Listra ja ETV režissöör Ülle Õun.

Maailmarändurid Tiina Jokinen ja Peeter Vähi.

Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder.

Solist Anna Vinnitskaja (klaver) ja dirigent Jukka-Pekka Saraste.

Saalis ei leidunud ühtki vaba kohta.

54

APLAUS kevad/suvi 2014

www.concert.ee

Põhjamaiselt tagasihoidlikul moel tõestas kontsert ajakirjanduses ilmu­ nud väidet, et "... Yundi on pianist, keda kontsertidel saadavad vaimustu­ sest kiljuvad fännid". Nad olid kohal! Yundi kaaskonna sõnul pääseti see­ kord isegi kergelt, sest tavaliselt on fänne kohal umbes paarsada.

Kontserdile jõudis ka Iisraeli trompeti­ virtuoos Avishai Cohen, kes esines Jazzkaarel.

Eesti pianistid Rein Rannap ja Peep Lassmann.

Ameerika fänn, kes käib Yundi igal kontserdil.

Vardo Rumessen.

www.concert.ee

kevad/suvi 2014 APLAUS

55

ristsõna

Festivali raames toimuv Villem Kapi nimeline heliloomingu konkurss

Eritis

Eelmise ristsõna vastus oli Mario Brunello ja Maggini tšello.

Loosiõnn naeratas Kristy Tättarile. Palju õnne!

Ristsõna vastuseid ootame aadressil Aplaus, Eesti Kontsert, Estonia pst 4, 10148 Tallinn või aplaus@concert.ee. Ootame õigeid vastused 31. augustini. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Konsterdi 20-eurose kinkekaardi.

Laulja

Veera Saare romaan

Kreeka sõjajumal

Suusaveteran Helilooja

Talverõõme maitsma Masti rõhtpuu Okeaania riik

Päikesetõusukontserti juhatav dirigent pildil

Jahiloom

Kõrbesaar Metall

Inglise keele eessõna

O NU Jooksma Toitlus- Festivalil ERSO-t saksa tus30247 juhatav keeles asutus dirigent UNO

Noot

Festivalil ette- Metall kandmisele tulev Harilik J. S. Bachi heliteos küdoonia

Jõgi Siberis Lühend kirjas

Radoon Endine turvafirma

Raud Rubiidium See bänd esineb festivalil 20. juunil

3-kordne kalavõrk Baas

Inglise k eessõna United States

Umbrohi

Igihaljas lehtpõõsas

Naisenimi Kala

Kirjanik

Automark

Hüüdsõna Mehenimi

ETV saade Noorteühendus

Endine muusik Kont

Trükivead

Nurm Rootsi kroon Nõid

Kuld

Riik Aasias

Rohtla

Roodium Jo-le-mi aste Endine laulja Vahend

Järjest tähed Jo-le-mi aste

Laulja, kes on Suure-Jaanis saanud Hõõglambi leiutaja juba omainimeseks (eesnimega)

Lavats Piirits

Näitleja Püstolimark

Jõud, ramm Kala

Juustusort

Loopealne Räni

Aeglaselt, suursuguselt (muus.)

Lill

Lauljatar Lipp lipi peal, lapp lapi peal

56 APLAUS kevad/suvi 2014

Moes Asesõna Amper Kirjanik

Gruusia mehenimi

Naisenimi

Kala „käsi” Noot

Kirjanik

Male ex-MM Kirjanik

Eesliide ühikutel

Ingliskeelne eitus

Suurvõistlus Endine näitleja, en. + n.

USA filmitäht Kitarrist

Sidesõna

Tesla

Graafik Looduskaitse

Noot Teatmeteos TKNRLP

ETNRLP

Fotod: Jaanus Siim

Euroopa Liit

www.concert.ee

lõppsõna

Mart Mardisalu: "Önn, meie juurde jää!"

H

oolimata sellest, et mul pole Saaremaaga peresidet, isegi mitte suvekodu Sääres, on kuidagi nii läinud, et seda Austraalia ja Hiiumaa järel kõige olulisemat saareriiki tuleb aastas mitu korda külastada. Mõnikord tööl käies, teinekord lulli löömas või kuulsates vannides stressiga võitlemas ja 45-aastasest elukogemusest väsinud pekke triikimas. Pärast eelmise aasta kohalikke valimisi on tarvis käia korrale kutsumas sotsist semu Hannes Hansot – eks ikka selleks, et ta Kuressaaret päris punaseks ei võõpaks ega linnast uuesti Kingissepat teeks! Nali naljaks (ja nalja saab Saaremaal alati!), kuid noor XXI sajand on toonud keset suvist lõikusaega kaasa veel ühe jõulise põhjuse Saaremaal käia.

Sel suvel ooperipäevadele sõites ümisen praamil raudselt kuulsat "Casta Divat". Võib tunduda triviaalne, kuid miks ka mitte?! Tean ju, et kohtun taas Normaga ning pole üldse oluline, kelle nägu ta parajasti on! Piinlik tunnistada, kuid kümneaastase Mardi esimene Casta Diva oli Nana Mouskouri leebe palgega.

Alles mõni aasta hiljem, muusikakooli literatuuritunnis avastasin punastades, et "… che argienti ..." polegi originaalis Nana lugu.

Õ

igupoolest olen fantaasiates tubli tüki sellest suvisest nädalast juba ette läbi elanud ja tean piltlikult öeldes neid poste, mille juures jalga tõstan ning saba liputan. Muidugi mitte

58 APLAUS kevad/suvi 2014

kõiki, improvisatsioonile ja üllatustele jääb ruumi, kuid aastate jooksul juurdunud ja vaid ooperipäevade juurde kuuluvate tavade kordamine annab võimaluse neid mõttemängudes ette nautida ja nii festivali enda jaoks tuhandekordselt võimendada. Naudin juba ette neid pisut eksalteeritud ja ootusärevaid hiliseid pärastlõunaid mõnes armsas kohvikus, kui kõik on veel ees. Või siis restoranimelu pärast etendusi, kui heas seltskonnas "retsensioone kirjutame". Või läbi hotellitoa seinte kostvaid kohmakaid fiorituure.

N

audin taaskohtumist kümnete kaasmõtlejatega, keda ikka ja jälle vaid ooperi­ päevadel näen. Neid pikki, pisut letargilisi jalutuskäike Kuressaare väikestel armsatel tänavatel, mille kohal aeg on juulileitsakusse tardunud. Sooje, kergelt adrulõhnalisi tuulepuhanguid, mis merelt valgeid pilverünki lossi poole puhuvad ja millele on siis nii lustakas kuulsate heliloojate nimesid anda. Neid üksikuid helisid, mis tekkinud juhuslikult kõrva kandunud lapsekilkest või jõudnud sinuni möödasõitva auto aknast. Noodiks saanult tõusevad need capuccino-vahust jõudu kogununa lendu, põrkavad paar korda ekseldes vastu päikse­varju ja teevad vaimustunult õhku paiskudes linnale tiiru peale, naastes Puccinit lauldes. See on nii neetult väikekodanlik, et selle nimel tasub elada!

Kuid fantaseerinud olen ka suuremalt.

Miks ei võiks Saaremaa festivalist saada meie kultuurielu üks rahvus­vahelisi visiit-

kaarte? Eeldusi selleks kahtlemata on.

Saan aru, et Kuressaare ei kannataks praegu välja ooperisõprade üle-­ euroopalist palverännakut, kuid unistada ju võib.

Võtke või üks mu noore­põlve lemmikraamatuid, kus Ostap Volga-äärsele Vasjukile maailma malepealinna tulevikku ennustab. Asendage male ooperi ja Vasjuk Kuressaarega ning saate päris metsiku pildi: marmortrepid laskuvad merre, sadamas seisavad ookeaniaurikud.

Köisraudteel sõidavad linna massiivsete lõugadega välismaalased ja ooperileedid, Verdi austajad Austraaliast ja valgetes turbanites hindud, kes jumaldavad Wagnerit. Saarlasi kadestavad Helsingi, Stockholm, Kopenhaagen ja Tromsö.

Võimas! Unistuste eest ju ei lööda?!

2018. aastal tähistab Eesti Vabariik 100. ja eesti kaunimaid oopereid, Evald Aava "Vikerlased" 90. sünnipäeva. Miks mitte tuua see mastaapne lavastus just siis jälle lavale? Vabas õhus ja suurelt! Kulissid on lossina juba olemas. Hitte täis suur lugu, mis räägib ajast, kui eestlased ja saarlased olid Läänemere isandad! Seda enam, et mees, kellelt nõu küsida, on olemas! Arne Mikk teab, tema randevuust Ülo ja Jutaga saab 2018. aastal samuti pea pool sajandit. Odav see muidugi pole, aga ehk tuhanded ooperisõbrad aitavad. Mina näiteks võtaksin Ülo mõõga kohe enda peale. Taara meid aidaku! www.concert.ee

Valitud palad, parrimad kohaad ja sood dsaim mad pakkkum mised on nü üüd d Sulle muretult ja enne teisi kätttesaad davaad, kui liitud d Eesti Ko ontsserdi elektroo oniliise kuukkirjaga.

Meie toome sinnuni parim masst parima. Sina kliki vaaid internnetiss aadresssil concerrt.ee ja liitu uu udiskirjjagga või kü üsi liiitumisvorm mi Eesti Konttserd di kassaast!

* kunnst pikkk, ellu lühike!! concerr t .ee e