Eesti Kontserdi ajakiri Aplaus / sügis 2020

Eesti Kontserdi muusik aajakiri

nr 29 s체gis 2020

o v r AP채rt 85

Kummardus Tormisele: lummav muusikalavastus

Big Bang Tallinn m채ngib muusikaga

Festival KLAVER v천tab Beethoveni luubi alla

CO2-emissioon sõltuvalt tüübist 38-212 g/km ja keskmine kütusekulu 1,6-9,3 l/100 km.

Metsik maastikul. Elegantne linnas.

Uus GLA. Uus GLA on kasvanud suuremaks, küpsemaks ja põnevamaks, jäädes truuks oma linnaauto positsioonile.

GLA oma kompaktsuse ja šiki olekuga on ühendavaks lüliks paljude erinevate maailmade vahel. Kogege funktsioone, mis muudavad GLA tõeliseks linnakaaslaseks: moodne disain, tipptasemel kasutajakogemus MBUX, 64 värvitooniga meeleoluvalgustus, Mercedes-Benz Intelligent Drive juhiabisüsteemid jpm.

Metsik ja elegantne GLA on loodud väärtuslike hetkede nautimiseks.

GLA 180 Progressive Edition erihind: 36 708 €, kuumakse 318 €* Vaata www.mercedes-benz.ee/gla_edition

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152.

Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 • www.mercedes-benz.ee * Ärikliendi pakkumine, uue Mercedez-Benz GLA 180 hinnaga 36 708 eurot koos käibemaksuga summas soetamisel kasutusrendi tüüpi liisinguga kuumakseks kujuneb 318,30 eurot koos käibemaksuga järgmistel näidis tingimustel: sissemakse 20%; periood 60 kuud; intress 2,85% + 6 kuu euribor (4. mail 2020 oli 6 kuu euribor -0,1360); jääk perioodi lõpus 35% ja lepingutasu 225 eurot. Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Liising. Kalkuleeritud kuumakse kehtib kuni 31.10.2020, hiljem kuumakse võib erineda.

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee

3

PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee

Foto: BIRGIT PÜVE (ARVO PÄRDI KESKUS)

PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

SISUKORD 6 Koor liigub kui linnuparv. Veljo Tormis 90 10 Arvo Pärdi tintinnabuli mõju ja tähendus

Eesti Kontserdi ajakiri

14 Festival KLAVER pühitseb Beethoveni pärandit

www.eestikontsert.ee/meist/aplaus/ Väljaandja Eesti Kontsert aplaus@concert.ee Toimetaja Andri Maimets Trükikoda Printon AS

18 Fenomenaalne Big Bang Tallinn tuleb taas!

22 Suveks loodud džäss-Tšaikovski avab uue peatüki Eesti Kontserdi ajaloos 25 Sügishooaja programm 44 Eesti Rahvusmeeskoor. Üks kontsert, mitu juubilari 48 Kui kontsert toob lavale Saksa tööstusroboti eestikontsert.ee

1 5 0 A A S TAT

Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga.

Alkohol vĂľib kahjustada teie tervist.

juhtkiri

Eesti Kontsert läheb uuele sügishooajale vastu lootusrikkalt – usun, et just see sõna sobib kõige paremini iseloomustama ühe kultuuriasutuse tundmusi pärast seda, kui meie kõigi igapäevase elukorralduse põrmu paisanud kroonviirus lõi kõik varasemad plaanid uppi, sulges kontserdi- ja teatrimajad, seisatas kultuurielu. Anname endale aru, et maailm meie ümber on muutunud ja viiruse olemasolu tuleb meil edaspidigi teadvustada. Sestap on loodetavasti harjumuseks saanud hügieeninõuded endiselt kohased: peseme käsi, hoiame distantsi, haigena jääme koju.

Kuid ega ainult haigusest mõelda ka ei saa, kõik me vajame aeg-ajalt meelelohutust ja ülevaid emotsioone. Ja võib-olla vajame korralikku hingepaid varasemast enamgi, et argimured kasvõi üheks õhtuks peast heita. Saime sellele kinnitust oma suvekontsertidel Ida-Virumaal, Tallinnas ja Haapsalus ning õdusal südasuvisel ooperipiknikul Kuressaares. Meid tuldi kõikjal kättpidi tänama, et me hoolimata keerulistest aegadest ei jätnud muusikasõpru kvaliteetsetest kontserdielamustest ilma. Me täname kõiki, kes meid usaldasid, sest meile on väga oluline, et me külastajad tunneksid end kontserti nautides turvaliselt.

Me ei jäta oma sõpru ka algaval kontserdihooajal elamusteta. Suured avaakordid kõlavad sel erilisel aastal Estonia kontserdisaalis suisa kahel järjestikusel õhtul, mil teeme muusikalise reveransi kahele suurele heliloojale, Veljo Tormisele ja Arvo Pärdile; esmaettekandeni jõuab Tormise loomingule tuginev muusikalavastus „Ringlemisi” ning Pärdi „La Sindone” uusversioon. Sügiskavas on auväärne roll festivalil KLAVER, kus kõlavad üksteise järel kõik Beethoveni klaverikontserdid, ning noortefestivalil Big Bang Tallinn, mis õpetab muusikat sootuks uutmoodi kuulama ja tegema.

Häid muusikuid jagub kõikjale; sedamööda, kuidas väheneb üleilmne ebakindlus, toome teie ette nimekaid interpreete ka piiri tagant.

Lootusrikas olen ma veel teiselgi põhjusel.

Ehkki uuel aastal saab Eesti Kontsert juba 80aastaseks, ei kimbuta vanus meid ühestki otsast.

Oleme ikka nooruslik ja ajas uuenev organisatsioon. Aasta lõpus annab meie peaprodutsent Lauri Aav teatepulga edasi Maarit Kangronile,

Foto: GUNNAR LAAK

HEA MUUSIKASÕBER!

Ehkki uuel aastal saab Eesti Kontsert juba 80aastaseks, ei kimbuta vanus meid ühestki otsast. kes naaseb pärast Londoni-aastaid Eestisse ja toob endaga usutavasti kaasa nii vajaliku suurlinliku julguse kui ka värskeid tuuli. Aitäh Laurile ja edu Maaritile! Uuel aastal liitub meiega ridamisi külalisprodutsente, et ükski väärt idee ei läheks raisku ning publik ei jääks heade elamusteta. Eesti suurima ja vanima kontserdikorraldajana on meil selleks kõik võimalused ja jaks olemas.

Head sõbrad, aitäh, et olete meiega! Vaheaeg on läbi, palume saali!

Kertu Orro

Eesti Kontserdi juht

eestikontsert.ee

5

Ringlemisi

6

KOOR LIIGUB KUI LINNUPARV

s i m r o T Veljo

APLAUS I SÃœGIS 2020

Ringlemisi

Parafraseerides kirjandusklassikat: kui ma Tormise-alase koostööplaaniga Eesti Filharmoonia Kammerkoori jõudsin, oli neil projekti ettevalmistus juba alanud. Nii et ei saanud oma mõttest midagi kasvatada, aga vähemalt paati hüpata.

Tekst: HEILI VAUS-TAMM I Fotod: KAUPO KIKKAS, MAIT JÜRIADO, ANNELI IVASTE

V

eljo Tormise 90. sünniaastapäeva puhul saab publik valida mitme temale pühendatud kava vahel. Meie lavastus eristub sellepoolest, et vaatab maestro loomingule noorte pilgu läbi lavakujundus valmib kunstiakadeemia tudengite peas ja käes. Arutleme õhtu kontseptsiooni üle kolme võtmeisiku – dirigent Kaspars Putninši, helilooja Ülo Kriguli ja lavastaja Teet Kasega.

Idee autor dirigent Kaspars Putninš on sellest põlvkonnast, kellele Tormis oli vanem kolleeg ja auväärt maestro. „Ta häälestas end rahvamuusika sagedusel,” kirjeldab lätlasest dirigent talle väga lähedast eesti heliloojat. „Paljudel tema teostel

Eesti Kontserdi avang: paganlik ja jumalik kahel järjestikusel õhtul. on teatripotentsiaal, sest need põhinevad muusikal, mis oli elu osa. Seega rituaalne, toimingute ja uskumustega seotud helirida.” Ta tõlkis rahvuse vaimu nüüdisaja muusika keelde, pani selle ümber pillidele ja häälele. Ürgse nimega helilooja muutis rahvamuusika autentsuse tema enda iseloomulikuks stiiliks. Lõunanaabridki armastavad esitada Tormise kirjutatud Läti burdoonlaule. „Tõepoolest, midagi väga erilist ja hinnalist oli ta mulle,” nimetab Putninš põhjuse, miks ta oma lavastusega teiste kõrval sügisel üles astuda tahab.

TORMISE LAVASTUSED KÜÜNIDES JA SAALIDES Eesti Kontserdi avang koosneb sel aastal kahest õhtust: ühel kõlab Tormise looming, teise keskmes

on Pärdi uudisteos. Kõrvuti päevadel paganlik ja jumalik alge. Tormise helikude on välja kasvanud Eesti paganlikest rahvalauludest, Pärdi muusika alus on kristlik maailmavaade.

Putninš nimetab mõlemaid kalliskivideks, hindamatuteks. „Ma ei näe siin vastuolu. Elu koosneb paljudest kihtidest ja dimensioonidest, on kompleksne. Ja nii ka Tormise ning Pärdi looming esindavad inimloomuse erinevaid tahke.”

Tormise laulud on inspireerinud looma rohkelt lavastusi. Juba 2004. aastal, enne veel, kui Eesti teatrisuves hakkasid tooni andma lavastused kõikvõimalikes talu- ja tööstushoonetes, tõi Tõnu Kaljuste koos Peeter Jalakaga Soorinna küünis ettekandele Tormise „Eesti ballaadid”. Seda on nimetatud üheks märgilisemaks lavastuseks Eesti teatriloos. Edasi mindi Naissaarele. Tormis ütles saarel etendunud „Naistelaulude” intervjuus Postimehele: „Olen mõtelnud, et regilaul on igaühest meist kõrgelt üle. Olgu laulikud nii vahvad pärimuse edasi kandjad kui tahes, on regilaul ikkagi midagi niisugust, mis kulgeb meie ümber kogu aeg. Meie lülitume sellesse aeg-ajalt. Mina pole tahtnud laulikute persoone esile tõsta, need laulud on isiklikust loomest suuremad – on terve kultuur.”

Nii et on põhjust küsida, kas on mingi nurk tema loomingus, millega seni küünides, vabaõhulavadel või kontserdisaalides pole välja tuldud. On meil öelda midagi uut?

TORMIS JA RITUAALSUS Putninš nendib, et Veljo Tormise muusika lausa januneb lavale seadmise järele. Rahvamuusikas ürgalges ehk rituaalsuses pole ju tants, liikumine ja loo jutustamine üksteisest lahus. „Aga kas tahame mingi uue Tormisega välja tulla – ei!” hüüatab dirigent. „Me tahame vaid öelda, et Tormis on elus – oma loomingus, kõigis neis lavastustes ja kontsertides.” Meie rakurss on kahene: vokaalminiatüüride kaudu näitame intiimset ja isiklikku, koorilaulude kaudu universaalset. Tormise looming on küll väga eestikontsert.ee

7

Ringlemisi

Eesti Filharmoonia Kammerkoor on aastakümneid Eestit maailma muusikaareenil esindanud.

8

selgelt äratuntavalt eesti asi, aga samas arhetüüpne, seda saab suumida ülemaailmseks sõnumiks.

LAIENDATUD KÕLARUUM Siinkohal on paras aeg heita pilk selle õhtu vormile ja sisule. Liisi Koikson esitab Tormise haikulaadseid äärmiselt nappe laule tsüklitest „Neli kildu” (Aastaajad) ja „Kimbuke tähti”. Laulab klaveriga, nii nagu heliloojal kirjas, kuid väikeste kõlaliste variatsioonidega. Üldse kõlavad kõik laulud sel õhtul enamjaolt originaalis. Ei mingeid väga põhjalikke ümbertöötlusi. Ülo Kriguli ja Sander Mölderi roll on hoopis luua Tormise muusika

Koor liigub selles lavastuses nagu kala- või linnuparv. ümber laiendatud akustiline ruum. Ja et teosed ulatuvad haprast soololaulust massiivse koorifaktuurini, siis elektrooniliselt töödeldud heli aitab luua siin üleminekuid. Vahel kõlab ka Tormise partituuridele kaasa, heliseb taustal. „Kasutame maitseaineid tänapäevase helitöötluse vallast,” leiab Krigul nende ülesande köögipoolele nimetuse. Aga kogu elektrooniline helikude põhineb ikkagi Tormise akustilisel muusikal. Sealt on võetud salvestatud APLAUS I SÜGIS 2020

lõike, pandud neid kordama, kajama, hajuma, kaikudes paisuma. Kordus on ju rahvalaulu üks iseloomulikumaid ehitusvorme. Õhtu jooksul kuuleb Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses veel selliseid laule nagu „Jaanilaulud”, „Pikse litaania”, „Sügismaastikud”, „Virmalised”, „Vepsa talv”, „Helletused”, „Ingerimaa õhtud”, „Virmalised” …

Võib-olla mõni rohkem või mõni vähem. „Koor liigub selles lavastuses nagu kala- või linnuparv,” rabab Teet Kask võrdlusega. „… ühest nurgast teise, seisatades, ringi vaadates, kellegi eraldudes.” Ruumidünaamika, leiab ta ka ametlikuma termini. Ega otsest tantsulist koreograafiat

24. september Estonia kontserdisaal 25. september Pärnu kontserdimaja 26. september Vanemuise kontserdimaja Tormis. Ringlemisi Dirigent: Kaspar Putninš Lavastaja: Teet Kask Solist: Liisi Koikson Eesti Filharmoonia Kammerkoor Laiendatud kõlaruum: Sander Mölder, Ülo Krigul Kujundus: Taavi „Miisu" Varm, EKA tudengid Valgus: Margus Vaigur Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Kunstiakadeemiaga, toetavad Eesti Autorite Ühing, Eesti Kultuurkapital

Ringlemisi

Hetk proovisaalist muusikute ja lavastajaga – Liisi Koikson (vasakult), Sander Mölder, Teet Kask ja Ülo Krigul

oodata pole sel õhtul. Kuigi Liisi Koikson liigub rohkem, tema on loo vestja, ühendab isiklikku ja varjatut üleilmsega, kulgeb kahe dimensiooni vahel, kulgeb ühest aastaajast teise. „Mind huvitas, mis on Tormis tänapäeva noorele,” nimetab lavastaja end liikuma pannud mõtteid. Seepärast sai lavastuse kujunduse osas pöördutud Eesti Kunstiakadeemia poole. „Meie ajal seostus Tormis selle rahvusliku identiteediga, mis toitis ja kandis. Tänapäeval on noortel selle jaoks muud väljundid. Nii et minu küsimus ongi, mida ta tähendab praegusele noorele.”

Eks lavastus annab vastuse, aga kujunduses domineerib loodus – mitte põõsas, pink ja puu, vaid loodus mikro- ja makrotasandil. Ja EKA tudengid mässavad kilomeetripikkuste kangastega, mille peale saab pilkupüüdvaid kujundeid kuvada.

9

Kunstiakadeemia tudengitel lastakse lavakujunduseks fantaasia tööle panna.

TORMISE PÄRAND LIITUB ESIVANEMATE OMAGA Sisulise kaare loob aastaaegade vaheldus. „Meie geograafilises areaalis on rituaalsed tegevused seotud aastaaegadega,” tõdeb lavastaja. Aga siin on ka teine paralleel: aastaring kui sünd, noorus, tegutsemine ja vanadussurm. Me oleme harjunud kevadet ootama, lilledega koos rõõmustama, sügistuule all küürutama, lumega peitu pugema. Aastaaegade vaheldumine mõjutab väga meie sotsiaalset käitumist, tundeelu, mõtteid. Nii ühinevad lavastuses kaks tasandit: esivanemate ammune pärand ja Tormise hiljutine pärand. eestikontsert.ee

Arvo Pärt 85

tintinnabuli ARVO PÄRDI

MÕJU JA TÄHENDUS

10

APLAUS I SÜGIS 2020

Arvo Pärt 85 Arvo Pärdi tintinnabuli-muusika kõnetab kuulajaid üle maailma – vahetult ja isiklikult. Köidab selle eripärane, ilmeksimatult äratuntav ülemhelide- ja järelkajarikas ruumirohke kõla.

Tekst: KAIRE MAIMETS, muusikateadlane I Fotod: BIRGIT PÜVE (ARVO PÄRDI KESKUS)

S

amuti lummab tema muusika vaiksel häälel, mõõdukalt ja väljapeetult, kuid sisendusjõuliselt „kõnelemise” viis.

Seejuures on kujundid, millega kirjeldatakse Pärdi muusika kuulamiselamusi, hämmastavalt sarnased. Esile tõusevad ilu, vaikuse, rahu, kirkuse, puhtuse, süütuse, lohutuse ja lootusega seotud tundesõnad; jumaliku, ebamaise, igavikulisuse, pühaduse ja eksistentsiaalsete või kõlbeliste väärtustega seotud mõisted (armastus, siirus, empaatia); aimdused millestki, mis kuulub või osutab ’kuhugi mujale’ ajas (’iidne’, ’ajaülene’), ruumis (’kaugel eemal’, ’sügaval sisimas’, ’teispoolsuses’) ja vaimus (meditatsioon, hällilaul, unenägu) ning mis tekitab ’nostalgilist igatsust’ ja ’tagasipöördumissoovi’.

Kuidas saab üks muusika vahendada nii paljudele kuulajatele sedavõrd sarnaselt sõnastatud tähendusvälja? Et seda mõista, tuleb veidi rääkida muusikast üldiselt – sellest, kuidas ta „töötab”.

MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Muusika on inimestevaheline ja inimese endasisene kommunikatsioon, ühtaegu nii meedium kui ka sõnum. Ja kuna muusika on inimlooming, on tema „sõnum” ühelt poolt seotud inimese psühhofüüsilise olemise ehk hinge, vaimu ja kehaga ning teisalt selle konkreetse aegruumilise kultuurikonteksti ja ühiskonnaga, kus muusikat luuakse, kogetakse, kasutatakse.

Muusikat ja inimeseks olemist on võimalik kirjeldada ühiste näitajate alusel. Kuna muusika on ajas kulgev kunst, on ta kirjeldatav liikumisena.

Igal liikumisviisil, nt sammumine, hüppamine, kiikumine, on oma iseloomulik rütmiprofiil ja tempo, mis suhestub inimese pulsi, südamelöökide sageduse ja hingamise kiirusega. Nii seostame muusikalist tempot ja liikumist iseenda samalaadse kulgemisviisiga ja sellega kaasnevate tundmustega. Mida aeglasem on muusikapala tempo, seda rahulikumat, süvenenumat, introspektiivsemat tähendust väljendab meile see muusika, sest selliselt tunneme end ise „aeglases tempos” kulgedes. Samas selle, kas aeglases tempos muusika seostub pidulikkuse või leinaga, määravad teised samal ajal kõlavad parameetrid (valjusaste, laad, tämbrikvaliteet jne) ning mõistagi kultuurilised tõekspidamised ehk rohkem või vähem teadvustatud reeglid selle kohta, kuidas midagi on kombeks väljendada.

Muusika kui miski, mis on tajutav liikumisena, on lahutamatult seotud emotsioonidega, sest emotsioongi on seotud liikumisega. Emotsiooni koge-

misega kaasneb füsioloogiline reaktsioon (nt pulsi kiirenemine või aeglustumine) – s.t „liikumine”, mille näitajad me muusikasse üle kanname. Mingi muusikalise liikumise emotsionaalset toonust hinnates lisandub me enda pulsi, südamelöökide ja hingamise kiirusega võrdlemisse ka meie kõnelemis- ja väljendumismaneer üht või teist emotsiooni kogedes-väljendades: kui oleme erutatud, kõneleme kiiremini ja valjemalt kui tavaliselt (vahel lausa „tulistame” kõnet staccato’s), samuti kõrgemas registris või registreid-helikõrgusi ja näoilmeid kiiresti vahetades, ehk isegi samal ajal kätega vehkides (s.t kaasnevad suuremad žestid) ja pikkade sammudega edasi-tagasi kõndides, mis selgelt määrab meie hingamisrütmi ja südamelöökide kaasneva sageduse.

Kui kannatame sügava kurbuse käes, kaldume väljenduma aeglaselt, vaikselt, venivalt (legato’s), rohkete pausidega, võib-olla ka ohkeintonatsioonidega, kehaliselt väheliikuvana. Ja üht või teist kirjeldatud emotsiooni väljendavana oleme varmad tajuma ka muusikat, mis oma parameetritelt vastab ühe või teise emotsiooni kineetilis-motoorsele-prosoodilisele „tervikpaketile”.

Kuid seesugune struktuurisarnasuste vastavustel põhinev ülekanne ei ava meile muusika mõistmisel uksi mitte ainult emotsioonide juurde, vaid „kõnetab” ka mõistust ja vaimu. Meie taju „tõlgib” muusikasisesed akustilised muljed rohkemal või

Kuidas saab üks muusika vahendada nii paljudele kuulajatele sedavõrd sarnaselt sõnastatud tähendusvälja? vähemal määral metafoorseteks muusikavälisteks muljeteks, konkreetsemateks liigutusteks (nt ’aeglaselt ülespoole sirutuv’; ’paitus’, ’koputus’), aistinguteks (nt ’soe/külm’, ’habras’, ’pehme-sametine’), aja- ja ruumikujutlusteks, kõne- ja kõlaassotsiatsioonideks. Nii „tõlkubki” tintinnabuli-teostele eriomane ülemhelide- ja järelkajarikas kõlaväli ’kellaheliks’ ning muusikamaterjali korrastuse selgus, rõhutatud retooriline reljeef, kordused ja kõlasündmuste eestikontsert.ee

11

Arvo Pärt 85

Helilooja Arvo Pärdi esimene nõuandja, suurim kriitik ja tugi on tema abikaasa Nora.

12

mõõdukas tempo „sisendusjõulise, maagilise kõne mudeliks”.1 Nende metafoorsete muusikaväliste kõlamuljetega käivad kaasas kultuurikogemusest lähtuvad lisaassotsiatsioonid – see, kuidas me neisse kõlamuljena tajutud ideedesse-mõistetesse suhtume. Näiteks kui kellaheli kõlaga kaasneb teadvuses arusaam, et „kelli kuuleb tavaliselt kirikus jumalateenistusel”, saab ’kirikust’ või ’jumalateenistusestki’ osa ’kellaheli’ kõla meenutava muusika tähendusväljast – koos lisaks kõigi nüüd juba nende mõistetega seostuvate tähendusseostega (’usk’, ’lootus’, ’armastus’), hoiakute-väärtustega (’püha’), eksistentsiaalsete või kõlbeliste tõekspidamistega jne.

Seesugused kultuurilised lisatähendused pole enam mitte niivõrd muusika omadus, kuivõrd omaduste väärtuseline ja mõistmisega seotud aspekt.

Niisiis küllastab meie teadvus kõlavad muusikalised struktuurid tähenduslikuks erinevate koodide põhjal – mõned neist on omandatud elust, teised õpitud kultuurikogemusest.

TINTINNABULI-MUUSIKAGA DIALOOGIS Vahest olete märganud, et hea vestluse käigus kipub vestluspartnerite kõnerütm, -tempo ja -valjus ühtlustuma? Pärdi „sisekaemusliku” muusika kuulamisse süüvimine annab võimaluse peatada hetkeks aeg, pöörata ära ümbritsevast muljeteküllusest, keskenduda ühele, kohal olla. Eks ole see ju eeltingimus enda ja kõiksuse sisse vaatamiseks, refleksiooniks, mis saab toimuda ka ilma sõnadeta.

1

Tintinnabuli-muusikas on aega ja ruumi. Selle kaudu, kuidas helilooja on kõlavat muusikamaterjali struktureerinud, kujunevad kuulajas aja- ja ruumimuljed. Pärdi teoseid valitseb mittelineaarse aja mudel, kusagilt kuhugi liikumisillusiooni puudumise või aegluubiefektiga „kestev olevik”. See muusika ei „vii”, ei „too”, ei „jutusta lugu” – see „oleb”, nagu ütleksid heideggeriaanid.

Muusikaliselt kujundavad seda muljet ühe läbiva muutumatu kolmkõla kohalolek helitöös, harmoonilise tunglevuse puudumine, materjali kordused ja tsüklilised naasmised keskpunkti. Ruumikoordinaate rõhutab ta ülikõrgete ja ülimadalate registrite vastandamise kaudu (nt „Aliinale” ja „Tabula rasa” algused, „Peegel peeglis” klaveriulatus), mida tajumegi reaalselt kõrge ja madala, ülemise ja alumisena. Kui midagi ka toimub samal ajal keskregistris (nt klaveriarpedžod ja keelpillipartii palas „Peegel peeglis”), valitseb muusikas läbipaistev, hõre faktuur; lisaks on helidevaheline ala (nn vaikus) eriliselt artikuleeritud (mulje sellest, et on palju „õhku”). Keskregister on üldiselt kõrgus, millel kõneleb inimene. Muusikamaterjali puudumine selles registris (nt Charles Ives’i teose „The Unanswered Question” algul) seostub pigem „ilma inimeseta” ruumiga.

Sama kehtib muusikalise materjali puhul, mida pole võimalik lihtsasti järele laulda – mille meloodilis-rütmiline profiil on ülikeeruline või „puudub” või ületavad fraasikestuste pikkused meie kopsumahu ehk inimvõimete piiri. Pärt balansseerib oma teostes just sel inimliku-üleinimliku (s.o inimkogemust ja -tunnetust ületaval) piiril. Näiteks „Peegel peeglis” meloodiafraasid kasvavad nii pikaks, et neid ei saa enam

Arujärv, Evi (2001). „Muusika väärtusteljel: „püha” allikad ja mänguväljad”. – Vikerkaar, 5/6: 109–115

APLAUS I SÜGIS 2020

Arvo Pärt 85 ARVO PÄRT 85

Pärdi sünnipäevakontsertidel Jõhvis ja Tallinnas esineb tippviiuldaja Vadim Repin.

tervikuna haarata; „Tabula rasa” viimased helid kõlaksid justnagu „teispoolsuses”, all- või teispool kuulmispiiri. Väikeste tintinnabuli-palade suur akustiline ruum transformeerub kuulajas ühtaegu ka psühholoogiliseks või „eksistentsiaalseks” ruumiks. Ühelt poolt seostub muusikas esinevate kõlasündmuste hõredus või piiratud arv tõesti üksiolekuga, metafüüsilise tühjusega, teisalt sisendab Pärdi muusika kompositsiooniline selgus ja jälgitavus kuulajale „turvatunnet”, mida tugevdab muutumatult heakõlaline üldmulje. Teisisõnu „kõneleb” Pärdi muusika, et siin metafoorses aegruumis ei ole ohtlik minakaemuse ja metafüüsilise „tühjusega” üksi silmitsi seista. See kannab.

Kuulajate sõnul paigutub valdav osa enim armastatud tintinnabuli-teostest emotsionaalselt laengult kuhugi „leinalik-eleegilise” – „helge nukruse” teljele – hoolimata sellest, kui heatahtliku, ühtlase, turvalise, lootusrikka heliruumi mõni neist ka loob. Näib, et „minoorse” telje emotsioone ja seisundeid (nt määratut hulka sõnastamatut kurbust) eelistab meie kannatamatu „saa ruttu terveks”-kultuur üldiselt mitte kestvalt kogeda; neist püütakse kiiresti „terveneda”. Pärti kuulates on meil justkui avalik luba kogeda neid kestvalt (kogu muusikapala vältel), „turvalises” kõlaruumis, kõigutamatus rahus, üksi ja koos. Kuulajakirjeldustest nähtub, et toime on puhastav, ülendav – teraapiline.

Olemuselt kannab muusika eneses infot ka ühiskonna ja kultuurilise aegruumi kohta. Sotsiaalsed, poliitilised, tehnoloogilised muutused on alati kaasa toonud muutused muusika loomis- ja tajumisviisides.

Millist muusikat mingis konkreetses kultuuriaegruumis väärtustatakse, peegeldab arusaamu sellest, kuidas inimteadvus mõtestab end ümbritsevat maailma. Et nii paljud inimesed üle maailma peavad Pärdi muusikat tähenduslikuks, ütleb nii mõndagi meie postreligioosse, teadusele ja tehnoloogiale orienteerunud, üha globaliseeruva materiaalse maailma kohta. Et puudu on süvenemisajast ja -ruumist, et liiga palju on müra ja liiga vähe empaatilist peenhäälestust, et ühiskonnas kehtivad alusväärtused ei kanna.

Pärdi muusika vastab inimlikule igatsusele ühtse, koondava, selge hingelis-vaimse ankrupunkti järele.

Nii võib tintinnabuli-fenomeni näha kultuurimäluna, miks mitte ka ühiskonnakriitikana.

Arvo Pärdi 85. sünnipäeva puhul tuleb Eestis esiettekandele teose „La Sindone” uusversioon, mille maailma esiettekanne on 8. septembril Novosibirskis ülesiberilisel kunstifestivalil. Teose uusversioon on pühendatud helilooja pikaaegsetele loomingulistele sõpradele Vadim Repinile ja Andres Mustonenile.

Peale Repini ja Mustoneni on teos pühendatud Torino muusikafestivali Settembre Musica endisele juhile Enzo Restagnole, kelle tellimusel teos 2006. aastal esimest korda valmis.

Siberis sündinud maailma tippviiuldaja Vadim Repin võitis esimese konkursi 11aastaselt. Juba 15aastaselt debüteeris ta New Yorgi Carnegie Hallis. Nüüdseks annab ta kontserte maailma juhtivate orkestrite ja dirigentidega. Vadim Repin mängib Antonio Stradivari pillil (1733), mis kuulus keiser Napoleoni isiklikule viiuldajale Pierre Rodele. „Tänu Vadim Repini ja Andres Mustoneni koostööle tekkis mul sellest teosest täiesti uus nägemus, mida ma püüdsin ka teostada. Ma hindan Repini eriliselt tundlikku musitseerimist, samuti dirigent Andres Mustoneni head tunnetust, mida olen näinud meie pikaajalise koostöö jooksul. Hea meelega usaldan selle esiettekande nende kätte.”

Arvo Pärt Kontserdi ettevalmistamise ajal lahkus Andres Mustoneni lähedane mõttekaaslane, meie aja üks suuremaid heliloojaid Krzysztof Penderecki, kellele mõeldes on kavas tema „Agnus Dei”. Kontserdi lõpus kõlab Schuberti kuulus lõpetamata sümfoonia. „Tegu on sümboolse valikuga, sest mina olen seda meelt, et siin elus ei lõpe tegelikult kunagi midagi,” ütleb dirigent Andres Mustonen.

N, 24. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja R, 25. september kell 19 Estonia kontserdisaal Hooaja avakontsert Arvo Pärt 85 Vadim Repin (viiul) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Andres Mustonen Kavas: Kreek. Armastuslaul 13. sajandist Penderecki. „Agnus Dei” (keelpilliversioon) Bruch. Viiulikontsert nr 1 g-moll op. 26 Pärt. „La Sindone” viiulile ja sümfooniaorkestrile (uusversiooni Eesti esiettekanne) Schubert. Sümfoonia nr 8 h-moll D759 („Lõpetamata”) „Arvo Pärt 85” kontserdid sünnivad koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

eestikontsert.ee

13

Festival KLAVER

FESTIVAL KLAVER PÜHITSEB BEETHOVENI PÄRANDIT Oktoobri teises pooles saavad muusikasõbrad võimaluse nautida üht kodumaise kontserdihooaja tähtsündmust, XII rahvusvahelist festivali KLAVER. Vestlesime festivali kunstilise juhi ja hinnatud kontsertpianisti Sten Lassmanniga, et avada sündmuse kunstilist palet ja teha tutvust mitmekülgsete esinejate uhke reaga.

Tekst: TAAVI HARK I Fotod: KAUPO KIKKAS, XIOMARA BENDER, JAEHYONG PARK Tunnistan, mul oli suur kiusatus üle maailma pianiste kokku tuua, et mängitaks kõik Beethoveni 32 klaverisonaati. See oleks olnud omaette odüsseia!

Erinevatel reaalset maailma puudutavatel põhjustel jäime siiski praegu klaverikontserdi žanri juurde.

Festivali keskne telg on niisiis Beethoveni klaverikontsertide kanda. Esiplaanil on Eesti juhtivad klaverikunstnikud, kelle esituses on võimalik kolmel õhtul kuulda kõiki Beethoveni kontsertlikke teoseid – viit klaverikontserti ja koorifantaasiat, kus kõlab sarnaselt 9. sümfooniale ülimalt pidulik ood rõõmule.

14

Kirjelda pisut festivali rahvusvahelist mõõdet. Milline võiks festivalil olla väliskülaliste roll?

Sel sügisel toimub festival KLAVER juba kaheteistkümnendat korda. Mis on tänavuse festivali tuum?

Sel korral ei saa me üle ega ümber Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevast. Tähtpäeva annab tähistada õige mitmel viisil. Näiteks oleks huvitav keskenduda arenguliinidele, mis viivad tulevikku, ehk siis püüda Beethoveni pärandit aluseks võttes leida uusi suundi klaverimuusikas. Ent just klaverisonaat ja klaverikontsert on sümfoonia kõrval need žanrid, mis enim defineerisid kogu klassikalise muusika mõistet üldse. Kunstilise juhina leidsin, et peame keskmesse tõstma just need žanrid. Beethoveni 250. aasta auks peab kõlama suur hulk Beethoveni muusikat!

Tänavune festival on seda keskset pärandit rõhutav, väärtustav ja pühitsev.

APLAUS I SÜGIS 2020

Festivalil on nelja erivanuselise ja erineva taustaga tipp-pianisti neli fantastilist sooloõhtut. Minule imponeerib eriti just see, et nad esindavad eri põlvkondi. Juba festivali alguspäevilt on suurimaks olemasolu õigustajaks mulle olnud see, et lühikese aja jooksul saame Estonia kontserdisaalis kõrvuti kuulda nii eriilmelisi pianiste. Igal õhtul erinev interpreet: see tekitab tihendatud mulje ja võrdlused, mida iga kuulaja saab tunnetada. Need võimenduvad, intensiivistuvad ning annavad kuulajale mõnes mõttes muusikalise erikursuse ja esteetilise laengu, mis paigutab paljud hilisemadki muusikalised elamused mingile skaalale.

Kellele on festival KLAVER mõeldud?

Klaveri puhul on see väga lihtne. Klaver on üdini romantiline instrument, nii esteetilis-stiililises kui ka üldinimlikus plaanis. Klaverimuusika romantiline kütke on igale muusikahuvilisele tuttav, kergesti nauditav ja hoomatav. Festival KLAVER võiks palju elamuslikku pakkuda kõigile muusikahuvilistele,

Festival KLAVER olgu nad aastakümnete kogemusega või alles tärganud muusikahuviga. Klaverimängus sisalduv haruldane kombinatsioon intiimsest poeetilisusest ja teiselt poolt romantilisest tundejoonest ning mastaapsusest peaks tagama kõnetava kontserdielamuse.

Mil moel on festivali kunstilises visioonis mõeldud noorte kuulajate peale, kellele võib klassika ehk kaugeks jääda? Sageli on ju noorte kuulamiskogemus ja muusikanauding seotud hoopis mõne teise žanriga.

Olen täheldanud, et sageli jõutakse üldise muusikahuvi kaudu suurema või väiksema ringiga ikkagi klassikalise muusika ja klaverikunsti juurde. Klassikalises ja romantilises klaverimuusikas kujunenud tunnused on aluseks paljudele teistele muusikastiilidele. Mõneti on mistahes muusikastiili austajale klassikalise klaverikunsti juurde tulek õieti nagu juurte juurde jõudmine. Suur osa levimuusika ja džässi vooludest, mis 20. sajandi keskpaigas tormiliselt arenesid ja tohutu kuulajaskonnani jõudsid, nendegi aluseks on poolteist

Mõneti on mistahes muusikastiili austajale klassikalise klaverikunsti juurde tulek õieti nagu juurte juurde jõudmine. sajandit klaverikultuuri. Paljudel enesest lugu pidavatel inimestel oli kodus klaver, mille peal mängiti muidugi Beethovenit, aga ka lihtsaid levilaule, tuntud džässistandardeid ja palju-palju muud.

Milliste sündmustega pöördute noorema kuulaja poole?

Noored tegijad võiksid eelkõige tulla omasuguseid kaasaelamisega toetama. Klaverifestivali algusaegadest peale on alati olnud kavas mõni põnev kontsert, kus esinevad noored eesti talendid. Paljudele meie praegusaja juhtivatele klaverikunstnikele on see olnud üks esimesi esinemisi Estonia kontserdisaalis. Ka sel korral esinevad Estonias festivali kolmandal päeval noored talendid, mõned neist juba avastatud ja mõned veel avastamisel.

Kindlasti tuleks esile tõsta, et väga noores eas inimesed on leidnud oma talendi ja seda arendanud läbi aukartust äratava töömoraali. See võiks olla eeskujuks kõigile noortele, ükskõik millised on nende huvialad.

Millisel moel panustab kunstiline juht festivali muusikalisse kulgu? On ehk lootust ka sind mängimas kuulda?

Mul on ääretult hea meel täita üks lünk iseenda repertuaaris ja ühineda kallite kolleegidega meie Beethoveni klaverikontsertide maratonis.

Lõppkontserdil esinen koos Eesti Sinfoniettaga, mängin Beethoveni erakordset neljandat klaverikontserti, mis on omalaadi sillaks Mozarti ja Chopini vahel, nii tehniliselt kui ka esteetiliselt.

Ootan seda õhtut tohutu õhinaga.

Mis võiks just selleaastase festivali teha elamuslikus plaanis eriliseks?

Üks mu sõber ja muusikaarmastaja ütles, et ta juba väga ootab festivali KLAVER, et saaks lõpuks ometi Beethovenist isu täis kuulata! Tema tähtteosed on kultusliku staatusega, neid teab peaaegu iga inimene.

Aga Beethoveni looming vajab kogu aeg taasmõtestamist nii interpreetide kui ka kuulajate poolt, selles ongi interpretatsioonikunsti iva. Muusikateosed elavad ikkagi ettekannetes, aktiivses suhtluses publiku ja interpreedi vahel. Sellist tiheda kavaga Beethoveni ja pianismi kooslust ei kuule kaugeltki sageli, tõotab tulla intensiivne elamus.

Kava sirvides võib näha, et festivalil saab kuulda lausa mitut orkestrit. Ehk vihjad mõne sõnaga, mis ootab ees?

Traditsiooniliselt on festivali raamistik olnud selline, et ava- ja lõppkontserdi annab ERSO. Seekord kujunes nii, et esineb ka Tallinna Kammerorkester, kes on omas formaadis tõeline tipptase. Lisaks neile esineb pisut noorem ja värskem kollektiiv Eesti Sinfonietta, projektkoosseisust välja kasvanud ja iseseisvat kontserttegevust arendav kollektiiv. Nende puhul tuleb esile tõsta võimet esineda ka dirigendita, mida saamegi lõppkontserdil kogeda. Geniaalne dirigent äratab ellu nii orkestri, partituuri kui ka kuulajad ja viib nad ülevatesse kunstilistesse kõrgustesse. Väiksemate koosseisude juures võib vahel ka kasuks tulla, kui dirigendi vahendav roll on kõrvale jäetud ja solistil saab tekkida vahetum sünergia kõigi muusikutega. Seda võimalust ootan suure elevusega.

On tõesti uhke, et meil on kolm eesti kollektiivi ja nende kollektiivide ees kuus eesti pianisti. See on tõeline gurmee!

Peatugem ka välissolistidel. Kes publikut rõõmustavad?

Külalistest esimene on joviaalne ja võluv Itaalia härrasmees, rahvusvahelises klaverimaailmas väga hinnatud Pietro De Maria. Ta on selle sajandi esimeste kümnendite jooksul oma salvestustegevuse ja kütkestava musitseerimisega saanud rohkelt ülistavat tagasisidet juhtivate erialaajakirjade poolt. Tema mäng on inimlikult soe ja itaallaslikult elurõõmus. Tallinnas esineb De Maria vaheldusrikka kavaga, milles on esindatud nii Beethoven kui ka viimase üks suuremaid pianistlikke rivaale Muzio Clementi oma virtuoosse fis-moll sonaadiga, lisaks sisukas ja vaheldusrikas valik eestikontsert.ee

15

Festival KLAVER Prantsuse pianist Lucas Debargue on tõusnud meteoorina muusikataevasse.

16

Chopini teoseid, mis on romantilist muusikat armastava publiku maiuspalaks.

Beethoveni klaverisonaatide õhtuga tuleb esinema fantastiline Lõuna-Koreast pärit pianist Yeol Eum Son, kes on mind lummanud oma erakordse tehnilise bravuuriga, mille juures tal säilib sügav muusikaline sisukus. Hetkekski ei vangu tema musitseerimises sisuline pidepunkt. Sellelt kontserdilt võib oodata tõelist tehnilist tulevärki. Kavas on gigantne ja legendaarne Beethoveni 29. klaverisonaat „Hammerklavier”.

See ületas mäekõrguselt kõik, mida seni oli võimalikuks peetud klaverisonaadi žanris. Pianisti ja õppejõuna võin öelda, et viimase kahe sajandiga on „Hammerklavier” jäänud ületamatuks. Võime julgelt oodata unustamatut kontserdimuljet.

Lucas Debargue on noor prantsuse pianist, kelle

Beethoveni kontsertteoste telg on festivalil kaetud kodumaiste pianistide poolt. kohta võib tõepoolest öelda, et ta tõusis muusikataevasse meteoorina. Tundmatust ja võrdlemisi vähekogenud prantsuse noormehest sai ühe suure õnnestumise järel inimene, kellel on taskus juhtivate produktsiooni- ja plaadifirmade lepingud. Seda tänu esinemisele Moskvas Tšaikovski konkursil.

Esikolmikusse ta ei tõusnud, aga tema esinemine sai kohe suurepärast tagasisidet ja muusikakriitikute erilise tähelepanu. Mind väga huvitab, kuidas see särav ja originaalne muusik üle aastate on küpsenud, mida aastad tema pianistlikule ja kunstilisele arengule on juurde toonud.

Maestro Nikolai Demidenko on erakordne pianist, kelles ühilduvad vene klaverikooli parimad kvaliteedid. Aristokraatliku musitseerimise ja üdini ausa eluhoiakuga Demidenko on oma pika karjääri APLAUS I SÜGIS 2020

Yeol Eum Son lummab erakordse tehnilise bravuuriga, säilitades sügava muusikalise sisukuse.

jooksul salvestanud hulga sooloplaate, saanud muusikamaailma kõrgemaid tunnustusi. Demidenko kava põhiteos on Beethoveni Diabelli-variatsioonid, mis on variatsioonide tõeline non plus ultra, selle žanri ülim väljendus. See on niivõrd rikas muusikaline mikrokosmos, kus Beethoven on lihtsast teemast välja võlunud terve galaktikatäie erinevaid muusikalisi mõtteid.

Nõudlikuma muusikapubliku jaoks võiks just see klaveriõhtu olla üks kesksemaid elamusi.

Loetelu on tõesti ülev ja uhke! Aga kes kodumaistest pianistidest üles astuvad?

Beethoveni kontsertteoste telg on kaetud kodumaiste pianistide poolt. Avakontserdil esineb Age Juurikas Beethoveni heroilise ja romantilise viienda klaverikontserdiga. Just see teos on eeskujuks kogu järgnevale romantiliste klaverikontsertide reale. See defineeris ära kontserdižanri kui läbikomponeeritud ja suurejoonelise, solistil-virtuoosil on ad libitum kadentside asemel juba sisse kirjutatud. Age Juurikale sobib teos väga hästi, harmoneerub tema suurejoonelise mängumaneeriga.

Koorifantaasias soleerib Maksim Štšura, kes on väga elav artist ja mitmekülgsete võimetega muusik. Saame kuulda virtuoosset ja toredalt efektset teostust.

Tallinna Kammerorkestri ees soleerivad kaks armastatud pianisti, Ralf Taal ja Irina Zahharenkova, kes esitavad Beethoveni 2. ja 3. klaverikontserdi. Ralf Taal on tõeline Beethoveni mängija, kelle interpretatsioonid on alati silma paistnud peenuse ja sisusügavusega. Irina Zahharenkova vitaalne ja värvikas mäng peaks olema kõigile eesti muusikasõpradele juba tuttav.

Festivali lõppkontserdil esinevad Eesti Sinfoniettaga esimest korda ühel kontserdil kaks Steni – peale minu klassikatäht ja aina tuntust koguv pianist Sten Heinoja, kes mängib Beethoveni karakteerse ja humoorika esimese kontserdi. Minu kanda, nagu varem mainitud, on neljas klaverikontsert.

Ootame kuulama!

Veel mahub festivali raamidesse armastatud klaveritäht Rein Rannap, kes oma uudisloomingus uurib uusromantilise helikeele avaraid võimalusi ja vürtsitab seda talle omasel moel mitme ootamatu lahendusega, sealhulgas elektroonikaga.

Big Bang Tallinn

FENOMENAALNE

Big Bang Tallinn TULEB TAAS!

18

APLAUS I SÃœGIS 2020

Big Bang Tallinn Eesti Kontsert soovib pakkuda häid ja meeldejäävaid muusikaelamusi peale kogenud kontserdipubliku ka lastele ja noortele. Tänavu teist korda toimuv Big Bang festival on suurepärane võimalus tutvustada lastele muusika imelist maailma.

See on lõbus ja tegevusrohke nädalavahetus kogu perele.

Tekst: KAIRE SIINER, festivali Big Bang Tallinn korraldaja I Fotod: GUNNAR LAAK, WOUTER VAN LOOY, ARDO KALJUVEE, STADSFOTOGRAAF GENK

MILE(S)TONES.

L

aste- ja noortefestival Big Bang sai alguse veerandsaja aasta eest Belgias, kui Wouter Van Looyl tekkis mõte jagada muusikat ja seda ümbritsevat maailma lastele võimalikult kaasahaaraval moel. Nüüdseks toimub Big Bang peale Euroopa ka Kanadas, mis teeb sellest ühe suurema lastefestivali kogu maailmas. Tallinn võõrustab Big Bangi teist aastat järjest.

Eelkõige on Big Bang muusikafestival, mille eesmärk on teha lastele muusika kättesaadavaks võimalikult autentses vormis: siin pole tarvidust kostüümide ega õpetussõnade järele. Olulisim on kogeda muusikat lastele omasel moel ja lüüa muusika tegemises kaasa. Programmi kokkupanekul lähtutakse eelkõige kvaliteedist – oluline on pakkuda parimaid kontserte ning mängu ja muusika kaudu kasvatada noores publikus huvi muusika ja kontserdikülastuse vastu.

Festivali muudavad erakordseks Big Bangi saadikud ehk ambassadorid – need on festivali esindusnäod, kes saavad osa eriti põnevatest koolitustest ja ühisüritustest ning kelle kätesse usaldatakse festivali tutvustamine ja isegi korraldamine.

Lastelt lastele festival!

Saadikute valimine on igal aastal lõbus tegevus ning saadikuks võivad kandideerida kõik, kellel on huvi avaliku esinemise vastu ja kes ei karda sattuda uutesse huvitavatesse olukordadesse. Need, kes seda ametit on pidanud, tunnistavad, et saadikuelu on ääretult põnev ning puudust ei tule uutest

Spat'Sonore.

sõpradest ega ka erilistest kogemustest festivali eel ja ajal.

Eelmisel aastal osales Big Bang Tallinn saadikute konkursil üle kahekümne noore, kellest sõelale jäi kümmekond. Oma teekonda alustasid nad saadikutena juba augusti lõpus, kui osaleti kaamerakoolitusel ja filmiti ka esimesed festivali tutvustavad reklaamklipid.

Tänavu valiti festivali esindusnägudeks kaheksa andekat noort. Katsed toimusid juunis ja olid üsna pingelised, sest enesetutvustuseks eraldatud veerandtunni jooksul pidid kandidaadid laulma või tantsima ning näitama, kuidas nad intervjueeriksid võimalusel superstaare – laua taga istunud kohtunikud kehastusid kord Liis Lemsaluks, siis jälle Freddy Mercuryks või teisteks Queeni muusikuteks. Kohe tundmatus kohas vette ja ujuma!

Välja tuli väga tore nalja ja naeru täis katsetepäev, lapsed olid kõik tublid ja said antud ülesannetega hakkama. Parimatest parimatega saab tutvuda Big Bang Tallinn Facebooki lehel @bigbangtallinn, seal saab ka oma silmaga vaadata, kuidas väljavalitud saadikuametit õpivad ja millisena näevad enda elu saadikutena. Muidugi on kõik saadikud festivalil kohal, kus saavad juba päriselt võimaluse kõiki esinejaid intervjueerida ja publikuga suhelda – ning pealtvaatajad saavad omakorda neilt autogrammi küsida!

Eesti Kontsert tegi Big Bangi festivaliga algust 2019. aasta novembris, pakkudes kahte sarnase programmiga päeva, millest esimene oli eestikontsert.ee

19

Big Bang Tallinn

Elina Nechayeva ja Mihkel Mattisen

20

mõeldud eelkõige peredele ja teine koolidele.

Esimesel aastal kutsusime külla kaks välisartisti: Soleo Prantsusmaalt ning Türgi päritolu tantsija ja koreograafi Ceren Orani. Viimane juhendas noorte töötuba Nomad ning õpetas osalistele, mida kujutab endast „helidega maalimine” (ingl soundpainting) – see on kaasahaarav ja lõbus viis toetada lapsi muusikalises arengus, aidates teravdada helide kuulamist, mõista rühmatööd ja arendada improvisatsioonioskusi. Eelmisel korral said töötoast osa Saue muusikakooli õpilased, kes õppisid kahe päevaga selgeks helimaalimise käemärgid ja andsid viimaks täispika kontserdi.

Soleo etteaste oli aga mõeldud publiku meelt lahutama. Laval toimuvat võiks kirjeldada kui väga erilist ja põnevat sõud – see oli kolme noore artisti loodud muusikaline etendus, kus kohtusid keharütmid, võnked, erilised kõlad, klahvpillid ja kitarrid. Kõik kokku moodustas erakordse kehapillide vaatemängu, mis täitis saali igal korral ootusärevil lastega.

Eesti tegijate käe alt jõudis eelmisel aastal publiku ette Helen Rekkori muusikalavastus „Unehaldjailm”, kus müstilises varjuteatri maailmas mängiti imeilusa muusika saatel maha üks armas lugu unest ja haldjatest. Kaastegev oli Duo Telluur, kes toetas varjude maailma lugu helide kaudu. Peale selle sai osaleda muusikatubades koos Laura Põldvere ja Silver Sepaga, kus lapsed said kaasa lüüa lauldes, tantsides ja Silver Sepa loodud naelapillil mängides.

Sel aastal toimub muusikapidu Big Bang Tallinn 22. ja 23. novembril Kultuurikatlas – taas täitub Tallinn põnevate projektidega ning publikut ootab uuendatud ja täiendatud festivaliala. Üks erilisemaid projekte on tänavu kontsertetendus „MILE(S)TONES”, mille on lavastanud Big Bangi festivalide looja Wouter Van Looy. Siin toob Belgiast pärit džässansambel De Beren Gieren publiku ette muusikalavastuse Ameerika džässilegendi ja trompetisti Miles Davise loominguga. Lavastus on olnud juba aastaid Big Bangi kavas paljudes riikides ja esitati 2013. aastal YAM auhinnale (The Young Audiences Music Awards). Nüüd jõuab lavastus Eestisse.

APLAUS I SÜGIS 2020

Huvitava elamuse pakub Spat’Sonore Prantsusmaalt, kes toob endaga kaasa suurel hulgal mitmesuguseid vaskpille, mis aitavad luua põneva ja salapärase vasemüsteeriumi. Kontserdi muudab eriliseks, et publik jääb muusikute „piiramisrõngasse” ja helisid saab kogeda patjadel pikutades.

Samuti ei puudu Big Bang festivali traditsiooniline projekt Nomad, pealkirjaga „Kuula maailma!”, mida sel korral juhivad meie heliloojad Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannes, Ülo Krigul ja Maria Kõrvits ning paarkümmend helimeistrist last, kes koos valmistavad ette muusikalise teose heliobjektidele.

Muusikatubades musitseerivad koos lastega sellel korral Elina Nechayeva ja Reigo Ahven, kes pakuvad põneva kogemuse väga vastandlikes žanrites.

Festivalilt ei puudu ka kontserdivälised tegevused. Olulise koha on leidnud interaktiivsed installatsioonid, mida seekord on kokku suisa neli.

Põnevamad neist on vast installatsioon „Linnud” („These Birds Are Flying To the North”), milles puurilinnud reageerivad publiku liigutuste peale, ja „StepStrument”, kus antakse lastele proovida kõndida oreliviledega ühendatud jalanõudes. Põnevaid eksperimente ja üllatusi jagub veelgi.

Kohtumiseni festivalil Big Bang Tallinn!

Big Bang Tallinn toimub koostöös Zonzo Comapgnie ning Balti Filmi- ja Meediakooliga, toetavad LoovEuroopa programm, kultuuriministeerium ja Tallinna linn.

These Birds Are Flying To the North.

Big Bang Tallinn

Festivali tänavused saadikud on (tagareas) Vincent Kildjer, Silver Robin Marimäe, Iris Kivi, Rebeka Umberg, (esireas) Ronja Maria Rohtla, Maia Teemusk, Maria Isabel Kasepuu ja Liisa Laura Viru.

UUED SAADIKUD OOTAVAD ÕHINAGA FESTIVALI Igal aastal valitakse 11–14aastaste julgete noorte seast Big Bang festivalile uued saadikud, kellest saab festivali eel ja ajal selle hääl ja nägu. Nad tervitavad ja juhatavad külastajaid, osalevad kontsertidel, teevad intervjuusid artistide ja publikuga ning postitavad live-videoid sotsiaalmeediasse. Tänavused säravad noored on teie ees!

Ronja Maria Rohtla õpib Gustav Adolfi gümnaasiumis (GAG). Ta ütleb, et kõige rohkem meeldib talle oma sõpradega koos aega veeta. „Ma ootan festivalilt uusi kohtumisi, uusi sõpru!” Tubli algus on tehtud, sest teised saadikud tunduvad ka hästi lahedad.

Liisa Laura Viru (11, GAG). Talle meeldib väga sporti teha ja värskes õhus viibida. Big Bang festivalist ootab ta, et saaks võimalikult palju uusi asju teada. Edu sulle!

Maria Isabel Kasepuu (11, Tallinna Toomkool). Talle meeldib laulmine ja pillimäng, tema lemmikud on ukulele ja klaver. „Ootan, et mul oleks lõbus, et leiaksin uusi sõpru ja et saaksin kuulsust juurde!”

Silver Robin Marimäe (13, Laagri kool) maalib, laulab ja tallegi meeldib palju õues olla. Festivalilt ootab ta palju: „Tahaks saada uusi teadmisi muusika kohta ja ootan erinevates tegevustes osalemisi.”

Iris Kivi (13, Miina Härma gümnaasim). Ta armastab väga tantsida ja raamatuid lugeda. Kaassaadikutega loodab ta peagi põnevates töötubades osalemist. „Ootan kõigi nende imeliste inimestega töötamist ja ka tundi sotsiaalmeediaeksperdi Victoria Villiguga.”

Püünsi kooli õpilane Rebeka Umberg (13) ütleb, et tema meelistegevused on kassiga mängimine ja joonistamine. „Big Bangilt ootan uusi toredaid sõpru ja kogemusi!”

Vincent Kildjer (12, Tallinna Rahumäe põhikool).

Kõige rohkem meeldib talle muusikat kuulata ja video-

mänge mängida. Mida ootad Big Bangilt? „Põnevust!” hüüatab elav noormees.

Kadrioru saksa gümnaasiumi õpilane Maia Teemusk (13) käib vabal ajal ratsutamas ja veedab palju aega koos sõpradega. Ta usub, et Big Bang annab lugematu hulga lahedaid kogemusi uute inimestega.

KOGEMUS RÄÄGIB! Eesti esimese Big Bang festivali üks saadikuid Therese Simone Tamm (12), mida tähendas see festival sinu jaoks?

See tähendas minu jaoks ühte väga lahedat kogemust!

Tegemist on muusikafestivaliga, kus ägedad lapsed ja noored saavad koos kas kuulata või ise teha muusikat.

Kes peaks kindlasti Big Foto: STINA KASE Bangi külastama ja miks?

Ma arvan, et kindlasti peaks seda külastama muusikahuvilised, uudishimulikud ja julged katsetajad, sest seal sai teha muusikat ka nende asjadega, mida muidu kasutatakse näiteks sporditegemisel või torutöödeks, ja üldse kõik, kes muusikat armastavad.

Mis oli eelmisel aastal kõige ägedam asi, mis sinuga juhtus?

Kõige toredam oli ilmselt see, kui paljude uute inimestega ma kohtusin ja kuidas me ikka suhtleme ja kokku saame.

Mida ütled õpetuseks uutele saadikutele?

Ole julge ja avatud! eestikontsert.ee

21

Jazzical

džäss-Tšaikovski SUVEKS LOODUD

AVAB UUE PEATÜKI EESTI KONTSERDI AJALOOS Joel Remmeli triosse kuuluvad Ramuel Tafenau (vasakult), džässpianist ise ning tema vend Heikko Remmel.

22

APLAUS I SÜGIS 2020

Jazzical

Suvel pidanuks Haapsalus taas toimuma Tšaikovski festival, mis on paari viimase aastaga võitnud kiirelt muusikasõprade südamed.

Ehkki tänavu jäi pidu pidamata, oleks ju mõeldamatu, et andekate muusikute selleks puhuks valminud looming jääks publiku ette toomata. Nii avab Joel Remmeli trio džässikuues Tšaikovski „Lastealbum” hoopis uue, „Jazzicali” nime kandva kontserdisarja.

Tekst: IA REMMEL I Fotod: SOHVI VIIK

S

uure vene helilooja Pjotr Tšaikovski ja tema loomingu auks korraldatav festival otsib igal aastal juurde uusi muusikalisi lähenemisnurki ja põnevaid arengusuundi. Üks seekordsetest eksperimentidest oli viia kokku Tšaikovski ja džäss, loojaks Joel Remmeli trio, kuhu kuuluvad džässpianist Joel, tema kontrabassimängijast vend Heikko ja löökpillimängija Ramuel Tafenau. Sel sügisel on neil au avada Eesti Kontserdi uus kontserdisari „Jazzical”, kuhu pääsevad klassika-

„Lastealbumile” langes valik seetõttu, et lood seal on selged ja meloodilised, mida saab hästi teha ka džässharmooniaga. lise muusika seaded või klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud ning mis otsib vaimukat tasakaalu džässi ja klassika piirimail.

Joel jutustab projekti algideest, et neil trioga oli koostöö Eesti Kontserdi „Pühademuusika” koos Tallinna Sinfoniettaga, kaastegevad Heldur Harry Põlda, Hanna-Liina Võsa ja tema muusikalikooli lauljad. „Koostöö oli põnev, ega me ju iga päev keelpilliorkestriga esineda ei saa! Seal tuligi produtsent Tuuli Metsojal idee pakkuda meile ka Tšaikovski festivalile esinemist.” Nüüd jõuab noormeeste hõrk looming publiku ette õdusas Kumu auditooriumis, kontserdiõhtu kannab pealkirja „Jazzkovsky”.

Esimesel pilgul tundub Tšaikovski ja džäss üsna raskesti kokku sobivat. Joel selgitab: „Klassikat ja džässi kokku panna pole midagi uut ja ennenägematut. Eelmisel aastal tegi Jaak Sooäär oma ansambliga juba ühe Tšaikovski projekti ja nüüd tuli tal välja ka plaat „Tchaikovsky”. Muusik ütleb, et „Lastealbumile” langes valik seetõttu, et lood seal on selged ja meloodilised, mida saab hästi teha ka džässharmooniaga. „Paneme juurde kordusi, džässirütme, soolosid, et asi liiga ühekülgseks ei jääks, ehitame peale oma, mida sinna esialgu võibolla sisse kirjutatud pole, aga usun, et lood jäävad üsna äratuntavasse vormi. Kõlapildilt võib see tulla midagi sellist, nagu teeb Bill Evans, tema muusika on ju ka klassikalisel põhjal.”

SPORDIPOISIST OTSA KOOLI ÕPILASEKS Joel on mõnda „Lastealbumilt” pärit lugu mänginud lapsena Nõmme muusikakoolis õppides.

Tema vanemad on muusikud, isa Taavo tuntud džässkontrabassimängija ja ema Varje viiuldaja ERSOs. Küsin, kas muusikute perekonnas üles kasvades oli tee džässi juurde sirge või võttis sinna jõudmine aega? Joel tõdeb, et mõnda aega oli talle kõige tähtsam hoopis jalgpall. „Plaanisin isegi professionaalseks mängijaks hakata. Aga siis juhtus nii, et murdsin käeluu, meie noorterühm läks laiali ja see pani mõtlema, mida ma tegelikult tahan. Läksin Otsa kooli džässklaverit õppima, selle kõrvalt käisin gümnaasiumis, et võimalused lahti hoida. Ega vanemad mind nii väga muusikuks suunanudki, ema soovitas hoopis juurat. Aga mind kiskus ikka muusika poole.”

EESTI DŽÄSSI KÄSI KÄIB PRAEGU HÄSTI Joel peab Eesti praegust džässielu väga elavaks ja leiab, et projekte toetatakse hästi ning Eesti Jazzliidul on aktiivne kontserdielu – mitte ainult eestikontsert.ee

23

Jazzical

24

Tallinnas või Tartus, vaid üle Eesti. Võimalusi esineda annavad Jazzkaar ja teised festivalid. „Eestis on praegu head tingimused. Eesti muusikud on laia profiiliga – mängivad ka popbändides, klassikalistes koosseisudes. Suhtumine džässi ei ole nii kitsas kui suurtes riikides. Meie näiteks Heikkoga ja Ahto Abneriga lööme kaasa Eesti Draamateatris varsti välja tulevas lavastuses „Lehman Brothers”.”

AEG PÖÖRDUDA TAAS TRADITSIOONIDE POOLE Oma eeskujudest ja lemmikutest nimetab Joel kõigepealt Herbie Hancocki. „Õpilaspõlves oli ta minu suur mõjutaja. Alates 1960ndatest, mil Hancock avalikkuse ette tuli, on ta käinud ajaga alati kaasas ja jäänud sealjuures väga maitsekaks.

Niisamuti juba mainitud Bill Evans on mulle oluline muusik. Kuna olen ise klassikalisema klaveri pealt džässi tulnud, siis see suund on mulle lähedane. Mingi aeg kuulasin palju Esbjörn Svenssoni triot, kellel on hästi põnevad kõlamaailmad. Ja Brad Mehldau klaverikäsitlus meeldib mulle ka.”

Soovin teada, kuidas Joel džässi endale defineerib ja millised stiilisuundumused talle lähedasemad APLAUS I SÜGIS 2020

on. „Džäss on mulle olnud alati tugevalt seotud svingiga. See pole muidugi ainus tähtis asi, džäss on ju erinevate stiilide sulam, aga mulle on oluline, et see osa muusikast ei kaoks. Džässimeeste hulgas on käibel väljend „He can play” (Ta oskab mängida), mis tähendabki seda, kas mängija oskab svingida ja kas ta tunneb traditsiooni. Džässil on nüüdseks ka juba üle saja-aastane ajalugu, palju on katsetatud ja proovitud. Nüüd võib traditsioonide poole jälle tagasi vaadata, suurkujude poole, kes seda muusikastiili on kujundanud.”

KONTSERDISARI „JAZZICAL”. „JAZZKOVSKY” 17. septembril kell 19 Kumu auditooriumis Joel Remmel Trio koosseisus Joel Remmel (klaver), Heikko Remmel (kontrabass), Ramuel Tafenau (löökpillid) Kavas Tšaikovski „Lastealbum”

Programm TÄHELEPANU! Ebakindla olukorra ja kroonviiruse jätkuva leviku tõttu maailmas võib kontserdikavas ette tulla muudatusi. Kõige ajakohasem kava on saadaval kontserdimajade kassades ja Eesti Kontserdi kodulehel aadressil www.eestikontsert.ee

SEPTEMBER R, 4. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Hooaja avakontsert Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Tartu Noortekoor Tartu ülikooli kammerkoor Pirjo Jonas (sopran) Helen Lepalaan (metsosopran) Juhan Tralla (tenor) Märt Jakobson (bass) Dirigent Risto Joost Kavas: Tamberg. Avafanfaarid op. 112 Tamberg. Aariad ja ansamblid ooperist „Cyrano de Bergerac” Beethoven. Sümfoonia nr 9 Vanemuise teatri ja kontserdimaja koostööprojekt R, 11. september kell 19 Rakvere gümnaasiumi aula Arvo Pärt 85 Esinevad klassikatähed: Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver) Kavas: Pärt, Bach, Tüür, Saar T, 15. september kell 19 Estonia kontserdisaal T, 29. september kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet” Linda-Anette Verte (viiul) Egert Leinsaar (viiul) Sandra Klimaitė (vioola) Theodor Sink (tšello) Kavas: Schnittke. Keelpillikvartett nr 3 Glass. Keelpillikvartett nr 5 Riley. „Anthem of the Great Spirit” Selle kontserdi koosseis astus esimest korda üles 2019. aastal Leigo järvemuusika festivalil, kus tulid ettekandele variatsioonid Terry Riley teosele „Anthem of the Great Spirit”. Riley mitmekülgne teos väärib tervikuna ettekandmist, kuna see pakub pinget nii esitajatele kui ka kuulajatele.

Et hoida publikut ajastu lainel, on kavas ka 20. sajandi ühe mõjukaima helilooja Philip Glassi viies keelpillikvartett ja Alfred Schnittke kolmas keelpillikvartett (1983).

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

K, 16. september kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdsari „Lõunamuusika” „Siin on ilus elada” Kammerkoor Encore Dirigent Karin Kuulpak Kavas: Kunileid, Hermann, Saebelmann, Läte, Härma, Türnpu Kammerkoori Encore esituses kõlab esimese ärkamisaja koorimuusika. Encore on edukalt osalenud mitmel konkursil ja üles astunud põnevate programmidega, nagu „Arkaadiateel”, „Eesti tunne” jt. Koori dirigent Karin Kuulpak on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisklassi Hirvo Surva juhendamisel ja täiendanud end Amsterdami konservatooriumis. Ta on õppinud heliloomingut Tõnu Kõrvitsa kompositsiooniklassis ning kirjutanud palju koorimuusikat, mida eesti koorid on esitanud.

N, 17. september kell 19 Kumu auditoorium Kontserdisari „Jazzical” „Jazzkovsky” Joel Remmel Trio Joel Remmel (klaver) Heikko Remmel (kontrabass) Ramuel Tafenau (löökpillid) Kavas: Tšaikovski „Lastealbum”

25

Joel Remmel Trio on oodatud esineja paljudel džässilavadel. Vaieldamatult suurepärased noored muusikud on tuntud oma imeliste seadete poolest. Kontserdiõhtul tuleb esiettekandele Tšaikovski „Lastealbumi” uus käsitus. See noodiraamat mõjub paljudele nostalgiliselt, ent kontsert on kindlasti midagi sellist, mida me oodata ei oska.

L, 19. september kell 16 Väravatorn „5781” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Heebrea kalendri 5781. aasta algab sel sügisel 18. septembri päikeseloojangul.

Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

eestikontsert.ee

Programm L, 19. september kell 18 Kadrioru loss T, 22. september kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari „Liederkreis” „Mignoni laulud” Maria Valdmaa (sopran) Ralf Taal (klaver) Kavas: Schubert, Schumann, Wolff jt.

Goethe romaanist „Wilhelm Meisteri õpiaastad” pärit kangelanna Mignoni laule on viisistanud paljud heliloojad Schubertist Tšaikovskini. Seekord tulevad ettekandele Schuberti, Schumanni ja Wolffi Mignoni laulud ning baltisaksa heliloojate laulud Goethe tekstidele. Rõõm on Eesti kontserdilavadel tervitada noort lauljat Maria Valdmaad, kes tegutseb edukalt Madalmaades.

P, 20. september kell 16 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet” Katariina Maria Kits (viiul) Valle-Rasmus Roots (tšello) Sten Lassmann (klaver) Kavas: Rahmaninov. Trio nr 1 g-moll „Eleegiline” Šostakovitš. Klaveritrio nr 2 e-moll op. 67 Tšaikovski. Klaveritrio a-moll op. 50

26

Trio toob kuulajate ette oma interpretatsiooni kolme suure vene helilooja isiklikest kaotusvaludest värvunud klaveritriodest. Leinast ja hingepiinast lähtunud helitööd ei tarvitse olla ühekülgsed muusikalised pildid surmast. Kaugeltki mitte!

Selle kontserdi triodesse mahub kogu inimelu tundeskaala ja heliloojate väljendusvõime haare, mida, tõsi küll, looritab eleegiline kaotuskurbus. Kolme klaveritrio kolm leina.

Klaveritrio on kammerkoosseisu ideaalile ehk kõige lähemal: tasakaalus kõlajõud ja tämbrid, optimaalne arv muusikuid ning samas kõigile kolmele tagatud kunstiline autonoomia võimaldavad jõuda ühtse tulemuseni, lahustamata muusikute kunstnikuisiksusi.

Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Kunstiakadeemiaga N, 24. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja R, 25. september kell 19 Estonia kontserdisaal Hooaja avakontsert Arvo Pärt 85 Vadim Repin (viiul) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Andres Mustonen Kavas: Kreek. Armastuslaul 13. sajandist Penderecki. „Agnus Dei” (keelpilliversioon) Bruch. Viiulikontsert nr 1 g-moll op. 26 Pärt. „La Sindone” viiulile ja sümfooniaorkestrile (uusversiooni Eesti esiettekanne) Schubert. Sümfoonia nr 8 h-moll D759 („Lõpetamata”) Arvo Pärdi 85. sünnipäeva puhul tuleb Eestis esiettekandele teose „La Sindone” uusversioon, mille maailma esiettekanne on planeeritud 8. septembrile Novosibirskis ülesiberilisel kunstifestivalil. Teose uusversioon on pühendatud helilooja pikaaegsetele loomingulistele sõpradele Vadim Repinile ja Andres Mustonenile. Kontserdi ettevalmistamise ajal lahkus Andres Mustoneni lähedane mõttekaaslane, meie aja üks suuremaid heliloojaid Krzysztof Penderecki, kellele mõeldes on kavas tema „Agnus Dei”.

Siberis sündinud maailma tippviiuldaja Vadim Repin võitis esimese konkursi 11aastaselt. Juba 15aastaselt debüteeris ta New Yorgi Carnegie Hallis.

Nüüdseks annab ta kontserte maailma juhtivate orkestrite ja dirigentidega. Vadim Repin mängib Antonio Stradivari pillil (1733), mis kuulus keiser Napoleoni isiklikule viiuldajale Pierre Rodele.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

N, 24. september kell 19 Estonia kontserdisaal R, 25. september kell 19 Pärnu kontserdimaja Hooaja avakontsert L, 26. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Muusikalavastus „Ringlemisi” Liisi Koikson, Eesti Filharmoonia Kammerkoor Muusikajuht ja dirigent Kaspars Putniņš Lavastaja Teet Kask Laiendatud kõlaruum: Sander Mölder, Ülo Krigul Kujundus: Taavi „Miisu” Varm ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid Pühitseme Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva helilooja vokaalminiatuuridel ja kooriteostel põhineva muusikalavastusega. Soolohäälele, koorile ja elektroonikale seatud tuntuimad Tormise teosed otsekui raamivad inimese elukaart ning aastaaegade vaheldumist.

APLAUS I SÜGIS 2020

Arvo Pärt Foto: Birgit Püve (Arvo Pärdi keskus)

Programm OKTOOBER R, 2. oktoober kell 19 Kumu auditoorium N, 8. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal Kontserdisari „Rituaalid” „Looduse loomuke” Mari Kalkun (vokaal, kandled, kitarr, klaver) Aleksandra Kremenetski (löökpillid) Valdur Mikita (kommentaarid) „Maril on lugusid, mida võibki toimelt võrrelda loitsudega: need võivad rahustada, ergutada, tantsitada ja ravida. Seda kõike suutsid ja tegid lauluga ka me kunagised esivanemad.” (Tõnu Karjatse, Sirp 2017) Valdur Mikita: „Loodust ei saa lõpuni mõista, kuid meil on võimalus astuda temaga kontakti.”

P, 4. oktoober kell 14 Tallinna toomkirik In memoriam Helle Mustonen Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen T, 6. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Katariina Maria Kits (viiul) Valle-Rasmus Roots (tšello) Sten Lassmann (klaver) Kavas: Rahmaninov. Trio nr 1 g-moll „Eleegiline” Šostakovitš. Klaveritrio nr 2 e-moll op. 67 Tšaikovski. Klaveritrio a-moll op. 50 Trio toob kuulajate ette oma interpretatsiooni kolme suure vene helilooja isiklikest kaotusvaludest värvunud klaveritriodest. Leinast ja hingepiinast lähtunud helitööd ei tarvitse olla ühekülgsed muusikalised pildid surmast. Kaugeltki mitte!

Selle kontserdi triodesse mahub kogu inimelu

tundeskaala ja heliloojate väljendusvõime haare, mida, tõsi küll, looritab eleegiline kaotuskurbus. Kolme klaveritrio kolm leina.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga N, 8. oktoober kell 19 Mustpeade maja Valge saal T, 20. oktoober kell 19 Tartu ülikooli aula P, 25. oktoober kell 17 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari „Liederkreis” Elina Nechayeva (koloratuursopran) Ralf Taal (klaver) Kavas: Milhaud. Neli laulu Pierre Ronsard’i tekstidele op. 223 Strauss. Kuus laulu Clemens Brentano tekstidele op. 68 Roger Quilter. Kuus laulu op. 25 Armastus on tunne, mis tekitab inimestes enim eripalgelisi emotsioone ning puudutab nende hinge ja südant kõige sügavamalt. Kontserdi vokaaltsüklite ühine nimetaja ongi armastus, mida eri maade heliloojad annavad edasi oma muusikalise prisma kaudu. Siin kõlab kirge, õrnust, kurbust, sõjakust, rõõmu, lustakust ja mõtlikkust.

Laulude tekstid aga puudutavad meid haaravate kujunditega.

T, 13. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 14. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal N, 15. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 16. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Tormis. „Kalevala 17. runo” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Tormis. „Kalevala seitsmeteistkümnes runo” Tõnu Kõrvits. „Kuu triptühhon” (esiettekanne) „Kalevala seitsmeteistkümnes runo” (1985/1994) ehk „Vipuses käimine” on otsekui koorisümfoonia, dramaatilise, Tormisele iseloomuliku tõusva

Egert Leinsaar, Linda-Anette Verte, Sandra Klimaitė, Theodor Sink Foto: Teele Toova

eestikontsert.ee

27

Programm pingelise arendusega suurvorm. Teose tellis Eesti Rahvusmeeskoor „Kalevala” juubeliaastal 1985 Soome ringreisi tarvis. „Kogu runo üldmõte võiks meie jaoks olla sümboolne: Väinämöisel õnnestus ellu äratada igipõlised algteadmised, muistse elutunde sügavamad arusaamad ning neist tarkust ja tugevust ammutada.” (Veljo Tormis, 1985) Tõnu Kõrvitsa uudisteos on Eesti Kontserdi ja helilooja ühine kingitus Eesti Rahvusmeeskoorile nende 75 aasta juubeli puhul.

16.–23. oktoober XII rahvusvaheline pianistide festival KLAVER Kunstiline juht Sten Lassmann R, 16. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festivali avakontsert Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Tallinna Kammerkoor, segakoor Noorus, segakoor K.O.O.R. Age Juurikas, Maksim Štšura (klaver) Kavas: Beethoven. Klaverikontsert nr 5 Es-duur, op. 73 Štšedrin. „Beethoveni Heiligenstadti testament” sümfooniline fragment orkestrile Beethoven. Fantaasia klaverile, koorile ja orkestrile c-moll, op. 80

28

XII rahvusvaheline festival KLAVER algab piduliku avakontserdiga: tähistame Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva Eesti solistide, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja vägeva ühendkooriga.

(Festivali jooksul esitatakse kolmel õhtul kõik Beethoveni klaverikontserdid.)

Viienda klaverikontserdi solistina astub üles kirgliku ja peene mängumaneeriga pianist Age Juurikas. Tema detailirikkad ja eredad tõlgendused on leidnud rohkelt austajaid nii Eestis kui ka võõrsil.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga L, 10. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 17. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal T, 20. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 23. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja „Ikka ja alati ...”

Rein Rannap (klaver) Neoromantiline klaverimuusika, popi ja klassika keskel, täiendatud elektroonika ja videotega.

Rannap – omanäoline ja isikupärane helilooja ning pianist – on taas saanud valmis hulga lugusid ja pannud neist kokku hingekeeli puudutava kava. Nagu ikka, ei eelda Rannap kuulajailt muusikalist eriharidust, kontsert sobib suurepäraselt nii klassikalise kui ka kerge muusika austajaile. Muusika on lihtne, põhiliselt rahulik ja mõtisklev, kohati tantsisklev – kõlaliselt lähedane tänapäeva popile või filmimuusikale. Kui viimased 150 aastat on tõsine ja kerge muusika arenenud eraldi, kohati lausa vastandlikult, siis Rannap kutsub neid taas kohtuma ja sulanduma. Nii plaadil kui ka kontsertidel lisanduvad klaveri kõlale eelsalvestatud elektronhelid ning muusikat toetavad nende lugude jaoks valminud videod. Peale heliplaadi on kontsertidel saadaval ka noodikogumik kõigi kavas kõlavate paladega.

P, 18. oktoober kell 12 Estonia kontserdisaal Laval on Tallinna muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Heino Elleri muusikakooli alg- ja keskastme klaveriõpilased.

P, 18. oktoober kell 17 Estonia kontserdisaal Tallinna Kammerorkester Irina Zahharenkova, Ralf Taal (klaver) Dirigent Kaspar Mänd Kavas: Beethoven. Avamäng „Coriolanus”, op. 62 Beethoven. Klaverikontsert nr 2 B-duur, op. 19 Tüür. „Phantasma” Beethoven. Klaverikontsert nr 3 c-moll, op. 37

Age Juurikas Foto: Sadu-Triste Juurikas

APLAUS I SÜGIS 2020

Ludwig van Beethoveni klaverikontsertide terviktsükli ettekanded festivalil KLAVER jätkuvad.

Noore ja oma käekirja alles otsiva Beethoveni kirjutatud klaverikontsert nr 2 B-duur mõjub mozartliku liikumiskergusega, aga ei puudu ka kontrastid ja dramaatilised alged. Soleerib Ralf Taal, üks hinnatumaid eesti pianiste, kelle meisterlik ja tundlik mängustiil on pälvinud Eesti muusikaüldsuse tugeva poolehoiu. Taal on olnud solist pea kõigi Eesti orkestrite ees ja andnud arvukalt soolokont-

Programm serte. Taali soolokavades on tähtsal kohal klaveriklassika tuum – Schuberti, Beethoveni ja Chopini muusika.

Beethoveni teostest üks sagedamini esitatav klaverikontsert nr 3 c-moll kõlab Irina Zahharenkova soleerimisel. Zahharenkova omanäoline ja küps kunstnikuisiksus võlub kuulajaid üle riigipiiride, näiteks on tema Scarlatti sonaatide plaadistus pälvinud rohkelt tunnustavat vastukaja.

Tõsise süvenemise, paeluva väljenduse ja laitmatu tehnika koosmõju on toonud Zahharenkovale mitu olulist konkursivõitu: Johann Sebastian Bachi konkursil Saksamaal, Alessandro Casagrande konkursil Itaalias ja Georges Enescu konkursil Rumeenias.

Koostöös Tallinna Filharmooniaga E, 19. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Pietro De Maria (Itaalia) Kavas: Clementi. Sonaat fis-moll, op. 25/5 Beethoven. Sonaat nr 14 cis-moll, op. 27/2 („Kuupaiste”) Ligeti. Valik tsüklist „18 etüüdi” („Fém, Arc-en-ciel L’Escalier du diable”) Chopin. Ballaad nr 1 g-moll, op. 23 Chopin. Skertso nr 2 b-moll, op. 31 Chopin. Ballaad nr 3 As-duur, op. 47 Chopin. Skertso nr 4 E-duur, op. 54 Helipoeediks ja klaverivõluriks kutsutud Pietro De Maria on esimene itaalia pianist, kes kuuel järjestikusel kontserdil esitanud kogu Chopini klaveriloomingu, mille hiljem salvestanud Briti plaadifirmas Decca Records 13 CD-plaadile (2006–2011). Järgmisena salvestas De Maria Bachi „Hästitempereeritud klaveri” vihikud (Decca 2014). See töö sai valdkonna juhtivas ajakirjas International Piano maksimumhinde ja teenis ära võrdluse legendaarse Edwin Fischeriga.

Rooma Riikliku Santa Cecilia Muusikaakadeemia akadeemik ja Salzburgi Mozarteumi klaveriprofessor De Maria esineb Eestis esimest korda ning esitab traditsioonilise klassikalis-romantilise soolokava, mille raskuskeskmes on valik Chopini skertsosid ja ballaade ning Beethoveni igihaljas „Kuupaistesonaat”. Kontserdi avanumber, Muzio Clementi sonaat fis-moll 1790. aastast on pianistide seas kurikuulus oma viimase osa ülivirtuoossete topelttertside poolest. Clementi on üks tänapäevase klaverimängu rajajaid, kelle sonaate ja etüüde hindasid kõrgelt nii Beethoven, Chopin kui ka Brahms. Vürtsiks kuuleb ka Ungari modernse klassiku György Ligeti etüüde. Neid võib pidada Chopini etüüdide 20. sajandi lõpu ekvivalentideks.

T, 20. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Yeol Eum Son (Lõuna-Korea) Kavas: Ludwig van Beethoven Sonaat nr 27 e-moll, op. 90 Sonaat nr 30 E-duur, op. 109 Sonaat nr 29, op. 106 („Haamerklaver”) Yeol Eum Son alustas klaveriõpinguid juba kolme ja poole aastasena ning tegi läbimurde suurde mängu 2004. aastal kõigest 18aastasena, kui soleeris New Yorgi Filharmooniaorkestri ees Lorin Maazeli juhatusel. Samal aastal salvestas ta Chopini etüüdide mõlemad oopused Universali plaadifirmale. Praeguseks on temast saanud oma põlvkonna hõivatumaid artiste, kes paaril möödunud hooajal esinenud üle kogu maailma Buenos Airesest Vladivostokini ja Abu Dhabist Falunini Rootsis.

Tegu on särava virtuoosiga. Tema mängus valitseb haruldane tasakaal tohutu liikumisenergia ja sisulise kaalukuse vahel. Yeol Eum

Yeol Eum Son Foto: Jaehyong Park

eestikontsert.ee

29

Programm esitab klassikalise Beethoveni sonaatide õhtu, mida kroonib sonaaditsükli pikim ja nõudlikem teos, sonaat B-duur op. 109 – tuntud peamiselt kui „Haamerklaveri” sonaat. Selle kirjeldamisel ei pääse mööda epiteetidest „monumentaalne” või koguni „gigantne”. Muusikalisi absoluute kompava ja tehniliselt transtsendentaalse „Haamerklaveri” eel kõlavad Beethoveni hilisloomingut sissejuhatav, schubertlikult laulev sonaat e-moll op. 90 ja introspektiivne lüüriline sonaat E-duur op. 109.

K, 21. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia parimad klaveritudengid.

K, 21. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Lucas Debargue (Prantsusmaa) Kavas: Bach. „Itaalia kontsert” BWV 971 Schumann. Sonaat nr 3, op. 14 Fauré. Barkarool nr 3, op. 42 Skrjabin. Sonaat nr 4, op. 30 Fauré. Ballaad, op. 19 Skrjabin. Fantaasia, op. 28

30

Lucas Debargue vallutas muusikamaailma 2015. aasta suvel ühe hoobiga: tema esinemine Moskva XV rahvusvahelisel Tšaikovski konkursil tekitas publikus säärase vaimustuse, mida polevat olnud nähtud esimese Tšaikovski konkursi võitja Van Cliburni või ekstsentrilise geeniuse Glenn Gouldi ajast alates. Pärast sensatsioonilist etteastet Moskvas, kus ta pälvis žüriilt vaid neljanda preemia, olid tal sama aasta lõpuks taskus lepingud maailma ühe tähtsaima agentuuri Columbia Artists Managementiga ja plaadifirmaga Sony Classical.

Peale erakordselt sisuka ja kommunikatiivse mängu on Debargue’il ka oma lugu. Ta hakkas klaverit õppima alles kümneaastaselt ning loobus viieteistkümneselt viieks aastaks muusikast sootuks kirjanduse ja filosoofia kasuks.

Debargue on Eesti klaverigurmaanidele tuttav nimi: loetud kuud pärast Moskva läbimurret õnnistas ta sisse Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja uue Steinway ja esines solistina Tallinna Kammerorkestri ees. Vahepealsetel aastatel maailma suurimates kontserdisaalides loomingulist küpsust ja pianistipagasit kogunud Debargue esineb Tallinnas seekord fantaasiaküllase ja mitmetahulise kavaga. Esimeses pooles kuuleme klassikalise muusika üht suurimat hittlugu, Bachi „Itaalia kontserti” ja Schumanni romantiliselt voogavat sonaati f-moll, alapealkirjaga „Kontsert ilma orkestrita”; teises pooles kõrvutab Debargue originaalsel moel prantsuse hilisromantiku Fauré ning suure vene müstiku ja sümbolisti Skrjabini loomingut.

N, 22. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Nikolai Demidenko (Venemaa) Kavas: Ludwig van Beethoven Sonaat nr 8 c-moll, op. 13 „Pateetiline” Sonaat nr 14 cis-moll, op. 27/2 „Kuupaiste” „Diabelli variatsioonid”, op. 120 Vene klaverikooli tehniline briljantsus ja suurejooneline väljenduslaad põimuvad Nikolai Demidenko mängus aristokraatliku peenetundelisuse ja lüürilise spontaansusega. Ta on pika rahvusvahelise karjääri jooksul salvestanud üle neljakümne LP- ja CD-plaadi, tema repertuaaris on ligemale viiskümmend klaverikontserti, ning ta on maailma mainekaima Grammophone’i muusikapreemia laureaat.

Demidenko 1983. aastal Melodijale salvestatud LP

Lucas Debargue Foto: Xiomara Bender

Sten Lassmann Foto: Kaupo Kikkas

APLAUS I SÜGIS 2020

Programm Muzio Clementi sonaatidega on üks parimaid läbi aegade ja äratab imetlust Nõukogude pianisti kohta ääretult stiilitundliku mänguga.

Alates 1990. aastast Inglismaal ja viimasel ajal Hispaanias elanud Demidenko on sajandi esimesel kümnendil esinenud kahel korral solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, kuid soolokavaga on ta Tallinnas esimest korda. Vanameister Demidenko kava on festivali KLAVER üks sisulisi kõrgpunkte: ta kõrvutab Beethoveni kaks kõige populaarsemat klaverisonaati („Pateetiline” ja „Kuupaistesonaat”) legendaarsete „Diabelli variatsioonidega”, mis on sisusügavuselt ja vormihaardelt nii variatsioonižanri kui ka kogu klaverimuusika tippteos.

R, 23. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festivali lõppkontsert Eesti Sinfonietta Kontsertmeister Johannes Põlda Sten Heinoja, Sten Lassmann (klaver) Kavas: Ludwig van Beethoven Avamäng balletile „Prometheuse lapsed” / „Die Geschöpfe des Prometheus”, op. 43 Klaverikontsert nr 1 C-duur, op. 15 Klaverikontsert nr 4 G-duur, op. 58 Festivali KLAVER viimane õhtu toob kuulajate ette kaks Beethoveni klaverikontserti märksa kammerlikuma orkestrikoosseisuga ja ilma dirigendita, mis annab interpreetidele vabaduse, aga paneb ka vastutuse. Esimese klaverikontserdi solist on Sten Heinoja, kelle joviaalselt vahetu ja detailitundlik pianism on avanud uksed rahvusvahelisele karjäärile. Heinoja on kõrgelt hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. 2014. aastal võitis Heinoja VIII Eesti pianistide konkursi, mille varasemate laureaatide sekka kuuluvad Eesti nimekaimad pianistid: Lauri Väinmaa, Ivari Ilja, Mati Mikalai, Age Juurikas jpt. Lisaks anti samal konkursil Heinojale Eesti Heliloojate Liidu eripreemia parima uudisteose esituse eest, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri preemia, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu eripreemia ning Helmi Valtmani ja Lilian Semperi stipendiumid.

2016. aasta kevadel võitis Heinoja telekonkursi „Klassikatähed”.

Beethoveni neljanda klaverikontserdi esitab tunnustatud kontsertpianist ja festivali KLAVER kunstiline juht Sten Lassmann. Eesti ühe väljapaistvama pianistina on Lassmann saanud teenitult austava tähelepanu osaliseks nii kodu- kui ka välismaal. Peale esikoha VI Eesti pianistide konkursil Tallinnas (2002) on Lassmann saavutanud auhinnalisi kohti mitmel rahvusvahelisel konkursil. Ta on XIV Heino Elleri muusikapreemia (2011), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2015) laureaat ning 2018 valiti Lassmann Londoni Kuningliku

Muusikaakadeemia (ARAM) liikmeks. Juba üle kümnendi on Lassmann tegelenud Heino Elleri klaveriloomingu esitamise, uurimise ja tutvustamisega, muu hulgas on ta salvestanud kõik Elleri klaverimuusika 206 teost.

L, 17. oktoober kell 16 Väravatorn „Vanad rivaalid” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: 16.–17. sajandi inglise ja prantsuse muusika Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

T, 27. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal K, 28. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja R, 30. oktoober kell 19 Tallinna raekoda L, 31. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Kontserdisari „Jazzical” „Trubaduurid” Sylvain Rifflet (saksofonid, klarnetid, shruti-box, Prantsusmaa) Verneri Pohjola (trompet, Soome) Sandrine Marchetti (harmoonium, Prantsusmaa) Benjamin Flament (löökpilllid, Prantsusmaa) „12. sajandi Limousini maakond … Trubaduurid laulsid armastusest, rõõmust ja noorusest, tehes seda vaid endale iseloomulikus sõnade ja helide alkeemias.” (Gérard Zuchetto) Prantsuse džässiauhinna Les Victoires du Jazz 2016 aastaalbumi võitjat Sylvain Rifflet’d võlus see maailm. Ta otsustas ühendada keskaja vabahärrade-trubaduuride ja tänapäeva vabahärrade-džässimeeste kõlad. Eeskujuks said keskaja ilmalikku muusikat mängivad ansamblid. Sealt pärineb ka lihtne kooslus – vaid paar puhkpilli, burdoon ja veidi löökpille. Eesmärk lihtsus, vabadus ja improvisatsioon.

Koostöös agentuuriga Vapaat Äänet Toetavad Prantsuse Kultuuriinstituut, AJC, Spedidam, Bureau Export.

K, 28. oktoober kell 18 Jõhvi kontserdimaja „Operetikuningas Imre Kálmán” Rahvusooper Estonia kontsertlavastus Imre Kálmáni elust ja loomingust Kõlab muusika Imre Kálmáni operettidest: „Mustlasprimaš” (1912), „Tšaardašivürstinna” ehk „Silva” (1915), „Karnevalihaldjas” (1917), „Bajadeer” (1921), „Krahvinna Mariza” (1924), „Tsirkusprintsess” (1926), „Hertsoginna Chicagost” (1928), „Montmartre’i kannike” (1930). eestikontsert.ee

31

Programm L, 31. oktoober kell 16 Väravatorn „Fiori musicali” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Itaalia muusika keskajast barokini Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

NOVEMBER N, 5. november kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal T, 10. november kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Johan Randvere (klaver) Kavas: Rääts. „Marginaalid” op. 6 Debussy. „Bergamasque” ja „Rõõmusaar” Tšaikovski. Kuus pala op. 21 Tšaikovski-Pletnjov. „Pähklipureja süit”

32

Kontserdikava on saanud inspiratsiooni kolme suurepärase pianisti Svjatoslav Richteri, Arturo Benedetti Michelangeli ja Mihhail Pletnjovi mängust. „Olin parajasti Livornos ja vaatasin Itaalia telekanalit Rai 5, kus käis Michelangelile pühendatud saade. Michelangeli pühendumus pianismile oli imetlusväärne, tema Debussy salvestised on lihtsalt erakordsed! Võrdluseks kuulasin Richteri salvestist, mis on hoopis teistsugune, samas hoomamatu ja hirmutavalt geniaalne.” (Johan Randvere) Tšaikovski loomingut on fantastiliselt esitanud Mihhail Pletnjov, samuti erakordse pianismiga artist, kelle klaverikunsti hindab Randvere praegusaja üheks kõrgeimaks. Sellel kontserdiprogrammil on oluline osa ka Randvere doktoritöös „Pianismi tööprotsess Jaan Räätsa klaveriteoste vormi kujundamisel”. Räätsa tähelepanuväärsest klaveriloomingust kõlab 24 lühipalast koosnev tsükkel „Marginaalid”, mis esitab pianistile paraja väljakutse kujundada teos üheks suureks tervikvormiks.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga R, 6. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja P, 8. november kell 17 Estonia kontserdisaal Theodor Sink (tšello) Kalle Randalu (klaver) Kavas: Beethoveni tšellosonaadid Beethoveni tšellosonaatide tervikesitus on alati tähelepanuväärne ettevõtmine. See nõuab tohutut energiat ja vastupidavust, küpsust nii muusiku kui ka inimesena, eeldades laitmatut muusikamaitset ja teoste põhjalikku tundmist.

APLAUS I SÜGIS 2020

Nende tingimuste täitmisel pakub aga võimsat rõõmu esitajatele ja erakordset elamust publikule. Tšellosonaatide tervikesitus on teekond läbi Beethoveni elu. Esimesed sonaadid pärinevad ajast, kui Beethoven esines peamiselt klaverivirtuoosina ja jäljendas heliloojana oma suuri eeskujusid Haydnit ja Mozartit; kolmandas sonaadis jõudis ta ajast ees olevana pillide „võrdse kohtlemiseni”, ning viimased sonaadid esitlevad jõulise ja küpse looja trotslikku võitlust omaaegsete muusikatõekspidamistega ja suurejoonelist sisenemist romantismiperioodi.

Theodor Singi ja Kalle Randalu muusikaõhtu lubab sündmust. Theodor Singi, Eesti ühe tunnustatuma tšellisti ülima põhjalikkusega viimistletud tulised esitused saavad täiendust Viini klassikute laitmatu stiilitunnetusega Kalle Randalult.

Tallinna kontsert on kolmes osas.

R, 6. november kell 19 Tallinna raekoda Kontserdisari „Rituaalid” Mukesh Sharma (sarod, India) Chetna Shukla (vokaal, India) Brian Melvin (tabla) Kommentaarid: Martti Kalda (orientalist) Neljast etapist koosnev eluring ehk Ashrama on India muinas- ja keskaja tekstide üks köitvamaid peatükke. Sel kontserdil kuuleme muusikas neid tundeid ja meeleolusid, mis valdavad inimest Brahmacharya (õpilase), Grihastha (majaomaniku), Vanaprastha (aktiivse vanaduse) ja Sannyasa (asketismi taandunu) eluperioodil. See on ka India filosoofia eetika osa ning seotud elu eesmärkide täitumise, õnne ja vaimse vabanemisega.

Mukesh Sharma on India juhtiv sarod’i-mängija, lauljatar Vani Gutti on India traditsioonilisi laule esitanud paljudes riikides.

Kontserdisari „Rituaalid” vahendab pärimust muusikakeeles. Programmis kaastegev pärimuseuurija otsib koos muusikutega rituaalsuse ilminguid tänapäeval ning põhjuslikke seoseid meie juurte ja igapäevase käitumise vahel.

L, 7. november kell 16 Väravatorn „Beethoven 250” Andres Mustonen (viiul) Ivo Sillamaa (haamerklaver) L, 7. november kell 19 Tartu ülikooli aula „Atlantisest Emajõe ööbikuteni” Alo Põldmäe 75 Maria Listra (sopran), Oliver Kuusik (tenor) Rene Laur (saksofonid), Heigo Rosin (löökpillid), Henri Zibo (akordion) Tartu I ja II muusikakooli ja Heino Elleri muusikakooli õpilased Tartu Noortekoor, dirigent Markus Leppoja Klaveril Ralf Taal, Helen Põldmäe ja Andre Hinn Õhtujuht Märt Treier

Programm Kavas: Alo Põldmäe. „Kolm armastuslaulu” segakoorile, „Rännakud I” sopransaksofonile ja marimbafonile, katkendid kammerooperist „Emajõe ööbikud” Alo Põldmäe autorikontsert kajastab talle südamelähedasi tegevus- ja huvisfääre viimasel paaril aastal. Kõlab lastemuusikat, autori pühendusi sünnilinn Tartule ja Eestimaa maastikele, eri maadesse viinud rännakute muusikalisi kajastusi ning Atlantisega seotud fantaasiaid vulkaanisaarelt Santorinilt.

K, 11. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja R, 13. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 14. november kell 19 Mustpeade maja Valge saal P, 15. november kell 17 Pärnu kontserdimaja „Armuvalitsus” Maine ja taevane armastus Monteverdist Vivaldini Maria Valdmaa (sopran) Maya Amir (metsosopran, Šveits) Iris Oja (metsosopran) Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kõlavad barokkmuusika sünnimaa Itaalia heliloojate vokaalteosed 17.–18. sajandist.

Ooperipioneer Claudio Monteverdi kasutas uut kontsertstiili nii oma ooperites kui ka vaimulikes suurteostes. Antonio Vivaldi ajaks domineeris itaalia ooper terves Euroopas – Varssavist Londonini ja Lissabonist Peterburini. Vivaldi ooperiaariad on sama temperamentsed ja sensuaalsed nagu tema instrumentaalkontserdid.

Maya Amir on noor metsosopran, kes õppinud nii Tel Avivi kui ka Leipzigi ülikoolis ning täiendab end Baseli Muusikaakadeemias. Ta on edukalt osalenud mitmel konkursil, sealhulgas võitis ta 2018 hõbepreemia Manhattani rahvusvahelisel muusikakonkursil New Yorgis.

Tema repertuaari kuuluvad nii suurvormid kui ka ooperirollid.

N, 19. november kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal R, 20. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 21. november kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Jazzical” „Talvine teekond” Martin Kuuskmann (fagott) Kristjan Randalu (klaver) Schubert. Vokaaltsükkel „Talvine teekond” D.911 (Kristjan Randalu seade)

Muusika Sinu autole!

Ku uuriministeeriumi tunnustus Kult

www.jazzpesulad.ee

Programm

34

Kristjan Randalu: „1990ndatel mängisin Saksamaal aktiivselt Lied’i-duos koos baritoniga Schumanni ja Schuberti muusikat. Proovides oli fookus igal detailil – tekstil, harmoonial, meloodial, mitmekihilisel helikeelel. Sõnad muusikas annavad laiale publikule alati kindla juhtlõnga, ent mind on alati köitnud ka sõnadeta muusika abstraktsus. Need laulud on mind aastaid saatnud ja nende uus instrumentaalne esitus väljendub džässmuusika helikeeles, see on vahetu, individuaalne, mitte tingimata normidele vastavalt lihvitud, peegeldades meid ümbritsevat nüüd ja selles hetkes, kuhu ma oma muusikaga parajasti jõudnud olen. Need ei ole transkriptsioonid, mille puhul algne laulupartii lihtsalt instrumentaalosaga asendub. Uute versioonide algimpulsiks on enamasti konkreetne meloodiline, harmooniline või rütmiline omapära, milles uus tervik areneb.

On see klassika või džäss? Algne materjal on selgelt klassikaline, teoste uus helikeel on aga originaalist eemale nihkunud ning pianistina naudin vabadust seda materjali kujundada. Laulude struktuuris on lõike, mis džässmuusika kontekstis improvisatsiooniliste soolovormidena toimivad.

Kohtusime Martiniga esmakordselt Tallinna muusikakeskkoolis 1985. aastal – argine oli ühine koolibuss. Muusikaliselt kohtusime aga alles paarkümmend aastat hiljem New Yorgis.

Mängisime koos mitmes Kristjan Järvi Absolute Ensemble’i projektis. Järgnes duoplaat „Nonstop” (2010 ERP). „Talvise teekonna” kava ettepaneku tegi Martin. See muusika oli mul juba pikemat aega mõttes olnud ja tema impulss viis selle nüüdseks uue tervikuni.

Džässi stiilimerest oleme „Jazzicali” kontserdisarja valinud klassikalise muusika seaded või klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud. See suund on hõrgu ja peene kõlapildiga, otsides vaimukalt tasakaalu džässi ja klassika piirimail ning sunnib tavatutele helimaastikele suundudes kaasa mõtlema.”

Kontsert on ühes osas, ilma vaheajata.

N, 19. november kell 19.30 Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak R, 20. november kell 19.30 Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak Kontserdisari „Curioosum” „Tarkovsky. The 8th Film” Elektronooper legendaarse filmirežissööri Andrei Tarkovski viimasest, tegemata jäänud filmist.

Teemaks inimese ümbritsemine virtuaalreaalsuse „turvalise” kilbiga, robotite integreerimine inimmaailma ja selle tagajärjed.

Aktuaalne teema, mis ei tunne vanuse ega rahvuse piire, tõi teosele ka Euroopa uute balleti- ja ooperiideede konkursil Fedora Prize 2018 hinnatud nominatsiooni. Eesti Kontsert seisis nominenAPLAUS I SÜGIS 2020

tide galal projekti ühe autorina kõrvuti Euroopa kuulsaimate teatritega.

Tarkovski: Gilbert Handler Robot: Kuka Company Kontseptsioon ja tekst: Thomas Cornelius Desi Muusika ja elav ettekanne: Trio NIHE: Ekke Västrik, Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes (flööt, süntesaatorid, elektroonika) Lavastaja Aurel Lenfert; AR-tehnoloogia: Peter Koger; valgus: Vedran Mandic; kostüümid: Katharina Kappert; kaamera: Jaako Taavili; konsultant: Johannes Braumann, UfG Linz Produktsioon: ZOON (Austria), Eesti Kontsert, PÖFF, Musiktheater Linz (Austria), Teatro della Tosse (Itaalia) Kontserdisarja toetab Telliskivi Loomelinnak.

R, 20. november kell 19 Estonia kontserdisaal „Klassikatähed 2020” galakontsert Mirjam Avango (klarnet) Helin Hallik (kitarr) Toomas Oskar Kahur (tuuba) Tähe-Lee Liiv (klaver) Kristjan-Jaanek Mölder (bariton) Triinu Piirsalu (viiul) Siret Sui (flööt) Karl Tipp (saksofon) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Kolm telekonkursi „Klassikatähed” finalisti on meie mainekaimal kontserdilaval koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, et esitada noorte muusikute väljavalitud teos. Telekonkursi lõpetab kaheksa noore ühissoleerimine ERSO ees – otsekui sümboolne inauguratsioon suure muusika laval.

L, 21. november kell 16 Väravatorn „Chiara luce” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Euroopa renessanss- ja varabarokkmuusika Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

Laste ja noorte muusikafestival Big Bang Tallinn 22.–23. november, Kultuurikatel (Põhja pst 27a, Tallinn) Big Bangi ajal muutub Kultuurikatel seiklust ja lusti täis laste muusikamajaks! Põnevad kontserdid, üllatusesinejad, etendused ja põnevad muusikainstallatsioonid haaravad su endasse kogu päevaks! Tule koos pere, sõprade või klassiga

Programm avastama unikaalset muusika võlumaailma!

Festivali korraldab Eesti Kontsert koostöös Zonzo Compagniega Belgias. Projekti toetab Euroopa Liidu programm „Loov Euroopa”.

P, 22. november kell 13 Black Box E, 23. november kell 11 ja 14 Black Box MILE(S)TONES Muusikaline lavastus Ameerika džässilegendi ja trompetisti Miles Davise muusikale.

Kolm Belgia muusikut – Bert, Fulco ja Simon juhatavad kuulaja legendaarse Ameerika džässihelilooja ja trompetisti Miles Davise kütkestavasse maailma. Davise uuenduslik ja seikluslik lähenemine muusikale on lavastuse lähtepunkt, kust hargnevad teed üha muutuvate meeleolude labürinti. Publikule avaneb mitu rolli ja olukorda: võib sattuda ka ise lavale muusikat tegema, või leida end hoopis loomingulisest helistuudiost; järgmisel hetkel peab keegi looma uue helilõigu filmile või satub hoopis kuulsa artisti maalistuudiosse.

Etendusel saab kogeda, milliseid erilisi võimalusi pakub improviseeritud muusika. Genti džässansambli De Beren Gieren liikmed Fulco Ottervanger (klahvpillid) ja Simon Segers (trummid) ning trompetimängija Bert Bernaerts on selleks ideaalsed teejuhid.

Lavastus oli 2013. aastal nomineeritud auhinnale YAMawards (The Young Audiences Music Awards).

Muusika: Miles Davis Lavastaja Wouter Van Looy Trompet, bass: Bert Bernaerts Klahvpillid: Fulco Ottervanger Trummid: Simon Segers Tehnik Pieter Nys Video: Johan Cosijns Kostüümid: Evelyn Demaertelaere Lavaasetus: Luc Cools Produktsioon: Zonzo Compagnie (Belgia) Kestus: 50 min Vanus: alates 6. eluaastast

P, 22. november kell 14.15 Väike saal E, 23. november kell 10 ja 13 Väike saal T, 24. november kell 12 Vanemuise kontserdimaja K, 25. november kell 12 Jõhvi kontserdimaja „Nomad: kuula maailma!”

Rännak heliülikooli noore kuulajaga Muusikalise rännaku peategelased on esmapilgul omavahel seostamatud igapäevaeluesemed: kristallkausid, joogiklaasid, kahhelkivid, liivapaberiplokid, poldid ja naelad, kruubid ja paberid. Kontsert tutvustab põnevat helimaailma, mida saab luua ebatavaliste instrumentidega.

Laval on Eesti Heliloojate Ansambel (EHA) koosseisus Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannes, Ülo Krigul ja Maria Kõrvits ning kakskümmend helimeistrist last, kes toovad kuulajate ette lavastuslike elementidega muusikalise teose heliobjektidele.

EHA liikmed on tundnud huvi heliobjektide vastu juba aastaid, kogudes ja ehitades ise huvitava kõlaga esemeid, et kasutada neid oma loomingus. Samuti on nad korraldanud selleteemalisi meistriklasse eri sihtrühmadele.

Kontserdiprojekt „Kuula maailma” toimub sellisel kujul esimest korda ning ühendab orgaaniliseks tervikuks heliloojate spetsiaalselt selleks projektiks loodud lühikompositsioonid ja laste loodud muusika.

Muusika autorid ja esitajad: Eesti Heliloojate Ansambel ja lapsed vanuses 10–13 aastat Kestus: 30 min Vanus: alates 6. eluaastast Nomadi projekt on Big Bangi festivali traditsiooniline osa. See põhineb loomingulisel koostööl lastega: ühiselt õpitakse ja valmistatakse ette kontserdiprojekt, mis kantakse ette Big Bangi festivalil.

Kontserti toetab Tallinna Kodurahu programm.

P, 22. november kell 12.30 Vahetänava saal E, 23. november kell 10.30 ja 12 Vahetänava saal Vasemüsteerium Spat’Sonore (Prantsusmaa)

Spat’Sonore Foto: erakogu

eestikontsert.ee

35

Programm Kogemuskontsert, kus ruumi täidavad vaid vaskpillid – ebatavaliste mõõtudega trompetid, tromboonid, tuubad on kõikjal, isegi su pea kohal!

Publik seab end mugavalt sisse patjadel ja laseb end kanda muusika meelevalda. Pillihelidest ümbritsetuna on võimalik kogeda erinevaid tundeid ja paiku – pulbitsev ookean, kauge meloodia, mõni eksootiline saar, õhuhoovus, maa-alune džungel – täpselt nii, nagu kellegi kujutlus lubab.

Vasemüsteeriumi loovad: muusikud Elsa Birgé, Philippe Bord, Nicolas Chedmail, Maxime Maurel ja Roméo Monteiro.

Kestus: 20 min Vanus: alates 6. eluaastast Koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis P, 22. november kell 12 Puupakusaal/Terrassisaal E, 23. november kell 10, 11.30 ja 13 Puupakusaal/ Terrassisaal Palume Vahetänava otsas kohal olla 10 min enne kontserdi algust!

MUUSIKATOAD

36

I „Värvid muusikas” Elina Nechayeva (sopran) Klaveril Mihkel Mattisen Eesti lauljate noorema generatsiooni tõusev täht Elina Nechayeva, kes sai laiemalt tuntuks Eestit Eurovisioonil esindades, lummab publikut imelise hääle, tundelise esituse ja suurepäraste vokaalsete võimetega. Kontserdil kuuleme, kuidas eri emotsioone ja häälevärve saab edasi anda rütmi- ja tempomuutustega. Pöörame tähelepanu muusika kurva- ja rõõmsameelsusele. Esitusele tulevad lood nii ooperitest kui ka muusikalidest ning armastatud popmuusikapalad, ühine nimetaja armastuslaul.

II „Aafrika küla kõla” Reigo Ahven Kontsert viib kuulajad rütmirännakule LääneGhanasse, ja seda ilma lennukile astumata. Me ei külasta Accra turuplatsi, vaid läheme hoopis pealinnast mitmesaja kilomeetri kaugusele karjakasvatajate hõimu lõikuspeole, kus mängitakse davuro kellasid, djembesid, dun-dune ja plaksutatakse väga palju. Keegi ei tunne ennast kõrvalejäetuna, sest selles muusikas on kõik ühtmoodi olulised ka kaasmuusikute rollis.

P, 22. november kell 12 (5–7 a) Retrosonic Pro Audio helistuudio P, 22. november kell 12.50 (8–13 a) Retrosonic Pro Audio helistuudio P, 22. november kell 13.40 (5–7 a) APLAUS I SÜGIS 2020

Retrosonic Pro Audio helistuudio E, 23. november kell 12 (8–13 a) Retrosonic Pro Audio helistuudio E, 23. november kell 12.50 (8–13 a) Retrosonic Pro Audio helistuudio Muusikaline töötuba „Ole ise DJ” Heidy Purga juhendamisel Mis tunne on hoida käes vinüülplaati ja kuidas seda plaadimängijal õigesti mängida? Millist tehnikat, teadmisi ja oskusi vajab DJ-amet? DJ Heidy Purga jagab lastele kasulikke näpunäiteid DJ-töö eripäradest. Töötoas saab proovida ka ise laule miksida ja teha mõnest tuntud laulust oma versioon.

Kestus: 35 min Vanus: 5–7 a või 8–13 a Muusikatube toetab Tallinna haridusamet.

P, 22. november kell 15 Katelde saal E, 23. november kell 14 Katelde saal Vanamuusikaansambel Hortus Musicus Kontserdil kõlavad laulud ja pillilood, mis kõlasid Euroopa maades 400–700 aastat tagasi, alates trubaduuride lüürilistest armastuslauludest kuni uhkete õukonnatantsude ja tuliste idamaise kõlaga saltarello’deni välja. Kindlasti saab osa ansambli nakatavast esinemislustist ja pulbitsevast energiast.

Kestus: 30 min Vanus: alates 6. eluaastast P, 22. november kell 12–17 Kultuurikatel E, 23. november kell 10–15 Kultuurikatel Installatsioonid „StepStrument” Logos Foundation (Belgia) Tule ja proovi muusikat teha kõndides! Aga kuidas? See on väga lihtne. Pane jalgade ümber spetsiaalsed jalapumbad ja katsu sammuda. Kui kõnnid kiiremini, siis muusikarütm kiireneb, kui aga jääd seisma, vaikib ka muusika. Mitmekesi, koos sõpradega aga on võimalik luua lausa StapStrumentide orkester!

P, 22. november kell 12–17 Vahetänava ots E, 23. november kell 10–15 Vahetänava ots „Need linnud on lendamas põhja poole” Champ d’Action (Belgia) Belgia helilooja Serge Verstockti installatsioon „Need linnud on lendamas põhja poole” („These Birds are Flying to the North”) kooseb ligi kuuekümnest puuridesse pandud linnust, kes on lastele uudistamiseks üles riputatud Kultuurikatla vahetänaval. Linnud ootavad väga eesti lapsi kohtama. Nad reageerivad iga inimese häälitsuse

Programm peale ja väljendavad oma rõõmu lõbusa sädistamisega. Kui üks neist on juba lauluhääle üles võtnud, teevad seda ka teised ning tulemuseks võib olla korralik linnukakofoonia. Tule kaema rõõmsaid linde, enne kui nad Kultuurikatlast ära lendavad!

K, 25. november kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” L, 28. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Õnne sünnipäevaks, Urmas Sisask ja Pärnu kontserdimaja!

Urmas Sisask 60 Siiri Sisask (vokaal) Urmas Sisask (klaver, toru-pill) Marcel Johannes Kits (tšello) Kaido Välja (viiul) Egmont Välja, Johannes Välja, Rudolf Välja, Tobias Välja (tšellod) Tiiu Sisask (klaver) Estonia Seltsi Segakoor (koormeister Heli Jürgenson) Pärnu Kammerkoor (koormeister Elo Kesküla) Pärnu Linnaorkester Dirigendid Kaspar Mänd, Aivo Välja Kavas: Sisask. Tšellokontsert „Must auk M-87” op. 161 (2019, maailma esiettekanne) Sisask. „Plejaadid” op. 11 Sisask. „Naage sümfoonia” op. 164 (2020, maailma esiettekanne) Sisask. Oratoorium „Floret Silva Nobilis” Koostöös Pärnu Linnaorkestri ja agentuuriga Concerto Grosso Urmas Sisask on haruldane nähtus: astronoomiahuvilisest helilooja, kelle muusika põhineb taevakehade ja helikõrguste numbrilistel seostel. M-87 on objekt Neitsi tähtkujus, mille keskel on must auk.

Igal galaktikal on keskel niisugune auk. Aga 2019.

Urmas Sisask Foto: Kristjan Rosin

aastal õnnestus maailma raadioastronoomidel esimest korda seda raadioteleskoopidega pildistada.

Selline sensatsioon andis Urmas Sisaskile tõuke luua teos tšellole ja orkestrile. Kontserdil esitavad „Plejaade” isa Urmas ja tütar Tiiu Sisask.

Naage sümfoonia on aga lapsepõlve küla lugu, mis valmis alles nüüd. Naage küla asub Türisalu pangal ja 1970ndatel oli seal neli majapidamist.

Kahest neist, Madise ja Näki talust kasvas 15 kutselist muusikut – Väljad ja Sisaskid. Koos abikaasade ja lastega tuleb neist kokku aukartust äratav nimekiri, kellest saaks kokku terve orkestri. Nii tekkis helilooja Sisaskil tahtmine see eriline küla avalikkuse ette tuua ja muusikaajalukku kirjutada.

Kaks põlvkonda neid külalapsi on laval teose peategelastena. Lugu ise on mõtlik ja ka lustlik: on heinategu, metsa istutamist, tähetorni ehitamist … kõike elulist. Oratoorium „Floret Silva Nobilis” on kirjutatud Karlsruhe orkestritellimusena.

Toetavad kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, kirjastus Edition 49.

K, 25. november kell 19 Niguliste kirik Komitas „Patarag” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Sona Hovhannisyan Kavas: Komitas. „Patarag” („Ohverdus”), liturgia solistidele ja meeskoorile Komitas (1869–1935, kodanikunimega Sogomon Sogomonjan) oli armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog ja -pedagoog.

Teda peetakse armeenia rahvusliku klassikalise muusikakoolkonna alusepanijaks. Armeenlasele on Komitasi nimega seotud midagi veel palju tähtsamat ja kallimat. Rahva teadvuses kehastab Komitasi kuju Armeenia traagilist minevikku ning rahva igavesti elavat ja loovat vaimu. Komitasi liturgia „Patarag” meeskoorile a cappella on armeenia koorimuusika sümbol. Teose kirjutamist alustas helilooja 1892. aasta paiku ja tegeles sellega Konstantinoopolis aastail 1911–1915, ent ei suutnud tööd lõpetada; teos avaldati Pariisis 1933. aastal.

Koostöös Armeenia saatkonnaga N, 26. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja R, 27. november kell 19 Estonia kontserdisaal „Klassikud üle sajandite” Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Benjamin Schmid (viiul) Dirigent Arvo Volmer Kavas: Britten. Viiulikontsert op. 15 Brahms. Sümfoonia nr 4 e-moll op. 98 Arvo Volmer, üks meie tippdirigentidest ja kunagine ERSO peadirigent, toob orkestri ette solistiks pikaaegse loomingulise partneri viiuldaja Benjamin Schmidi. eestikontsert.ee

37

Programm Benjamin Schmidi karjäär sai tuule tiibadesse pärast Carl Fleschi konkursi võitu Londonis (1992). Nüüdseks on ta soleerinud selliste orkestrite ees nagu Viini Filharmoonikud, Londoni Filharmooniaorkester, Peterburi Filharmoonikud, Amsterdami Concertgebouw’ orkester, dirigendid Christoph von Dohnányi, David Zinman, Seiji Ozawa, Valeri Gergijev jt.

Tema ebatavaliselt mitmekülgsesse repertuaari kuuluvad Hartmanni, Gulda, Korngoldi, Muthspieli, Szymanowski, Lutosławski ja Regeri kontserdid; ta on ka tähelepanuväärne džässviiuldaja.

Schmid on salvestanud ligi 50 CD-d, mille eest on pälvinud mainekaid auhindu, mh Deutschen Schallplattenpreis (nii klassika kui ka džässi kategoorias), Echo Klassik Prise, Grammophone Editor’s Choice ja Strad Selection.

Ta mängib erakordsel pillil, Stradivari viiulil „ex Viotti” 1718. aastast, mille on tema kasutusse andnud Österreichische Nationalbank.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

38

R, 27. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „Curioosum” Audiovisuaalne etendus „Billion Escapes” Nordic Pulse Ensemble Dirigent Kristjan Järvi Robot Koch (audiovisuaalkunstnik, Berliin / Los Angeles) Andi Hektor (osakeste- ja astrofüüsik) Kontsert põhineb Kristjan Järvi ja Robot Kochi loomingul. Kõlab muusika suvel 2020 ilmunud albumitelt „Next Billion Years” (Robot Koch) ja „Nordic Escapes” (Kristjan Järvi).

Kvantosakeste liikumine on kui oma unistuste vahel visklevate inimeste käitumine, ent eelkõige mõjutavad mõlemaid suuremad protsessid, ja osake liigub vooluga kaasa. Sel õhtul põimime

Kontserdisari „Curioosum”

APLAUS I SÜGIS 2020

muusika kvantmaailmaga ja näitame tulemust suurel ekraanil. Teaduslikult kommenteerib astrofüüsik Andi Hektor.

Kontserdisarja toetab Telliskivi Loomelinnak.

DETSEMBER T, 1. detsember kell 19 PROTO avastustehas, Noblessneri valukoda Kontserdisari „Curioosum” Audiovisuaalne etendus „Billion Escapes” Nordic Pulse Ensemble Dirigent Kristjan Järvi Robot Koch (audiovisuaalkunstnik, Berliin / Los Angeles) Andi Hektor (osakeste- ja astrofüüsik) Kontsert põhineb Kristjan Järvi ja Robot Kochi loomingul. Kõlab muusika suvel 2020 ilmunud albumitelt „Next Billion Years” (Robot Koch) ja „Nordic Escapes” (Kristjan Järvi).

Kvantosakeste liikumine on kui oma unistuste vahel visklevate inimeste käitumine, ent eelkõige mõjutavad mõlemaid suuremad protsessid, ja osake liigub vooluga kaasa. Sel õhtul põimime muusika kvantmaailmaga ja näitame tulemust suurel ekraanil. Teaduslikult kommenteerib astrofüüsik Andi Hektor.

Kontserdisarja toetab Telliskivi Loomelinnak.

K, 2. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal N, 3. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal T, 8. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Tallinn Accordion Trio

Programm Momir Novaković – Henri Zibo – Mikk Langeproon Kavas: Bach, Scarlatti, Mussorgski, Tšaikovski, Rahmaninov, Tobias, Trmcic, Rojko, Tiensuu, Makkonen See oli 2019. aasta suvi, kui kolm noorema põlvkonna silmapaistvat akordionivirtuoosi otsustasid jõud ühendada ja lõid uue ansambli – Tallinn Accordion Trio. Nende repertuaar on kirju, alates barokist tänapäevani, nii originaalmuusika kui ka põnevad seaded. Henri Zibo ja Mikk Langeproon on pälvinud laiema tuntuse tänu telekonkursile „Klassikatähed”, kus nad osalesid vastavalt 2014. ja 2016. aastal, samuti on nad andnud arvukalt kontserte duona. Akordioniõpingud on viinud trio liikmed Euroopa muusikakõrgkoolidesse: Mikk on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia ja Momir Lugano konservatooriumi Šveitsis, Henri on omandamas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Selleks kontserdiks on trio kokku pannud kava, kus on nii klassikalise muusika pärle kui ka spetsiaalselt akordionile kirjutatud repertuaar.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga L, 5. detsember kell 16 Väravatorn „Veni, veni, Emmanuel” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: advendimuusika keskajast barokini Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis on sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

L, 5. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Third Coast Percussion (USA) Grammy-võitjate kvartett koosneb klassikataustaga löökpillimängijatest, kelle missioon on inspireerida ja harida publikut põnevate ning ootamatute muusikakogemuste kaudu.

Laval on seninägematu hulk löökpille ning Grammy võitnud (2017) ja auhinnale nomineeritud (2020) noored chicagolased. Ansamblit on kiidetud esinemise „nõudliku elegantsi” (New York Times), salvestuste „harukordse võimsuse” (Washington Post) ning „rõõmu ja otsiva vaimu” eest. Nad on tellinud ja esmaesitanud üle 60 teose sellistelt heliloojatelt nagu vanameister Philip Glass, ameeriklanna Augusta Read Thomas, noor radikaal David T. Little ja Aafrika päritolu laulja Devonté Hynes. „Maailmas on palju häid löökpilliansambleid.

Ja siis on see eriline – Third Coast Percussion.

Miks nad varem minult midagi tellinud pole?”

(Philip Glass) P, 6. detsember kell 16 Vanemuise kontserdimaja T, 8. detsember kell 18 Pärnu kontserdimaja N, 10. detsember kell 12 Jõhvi kontserdimaja P, 13. detsember kell 12 Estonia kontserdisaal „Entel-tentel 50” Eesti Raadio Laste Laulustuudio koorid Dirigendid Kadri Hunt, Kaie Tanner Püha Miikaeli poistekoori ettevalmistuskoor (Tallinnas ja Tartus) Dirigendid Imbi Laas ja Jana Perens VHK keelpilliorkester Dirigent Rasmus Puur Seaded Jaak Jürisson ja Kadri Hunt Liikumisseaded Märt Agu Kontserdi juht Tõnu Oja

Third Coast Percussion Foto: Elliot Mandel

eestikontsert.ee

39

Programm Kava tuntud „Entel-tenteli” lauludega, kus äratundmist on nii vanavanematel, vanematel kui ka lastel. Kõlavad armastatud lastelaulude uued seaded koorile ja orkestrile.

T, 8. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 9. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal N, 10. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Alvar Tiisler (bariton) Kadri Toomoja (klaver) Kavas: Bach, Mozart, Tšaikovski, Verdi jt

40

Alvar Tiisler alustas lauljateed Rahvusooper Estonia poistekooris. Ta on üles astunud nii solistina kui ka eri koosseisudes etenduste ja suurvormide ettekannetel. Tiisler on soleerinud Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis, Iisraelis, Venemaal ja pea kogu Euroopas. Ametilt on ta Eesti Televisiooni spordikommentaator. Selle kontserdi kava on ta kokku pannud koos lähedase loomingulise partneri Kadri Toomojaga. Kõlavad aariad baroksetest suurvormidest kuni romantiliste ooperiteni.

Tavapäraselt alustavad klassikalise muusika artistid muusikaõpinguid väga varases nooruses.

Ehkki lapsena poistekooris laulmine on mõjutanud Alvari teekonda muusikas, on ta klassikalise muusika artistina olnud pigem hiline ärkaja, oma rada pidi käija, ja just seetõttu on väga põnev kuulata tema mõtteid muusikast, selle juurde jõudmisest, seostest igapäevaelu ja tööga; õige tasakaalu leidmisest, mis on tihti võtmeküsimus igasuguse muusika esitamisel.

E, 14. detsember kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” „Maa ja taeva vahel” Mari Jürjens (laul, kitarr) Robert Jürjendal (kitarr, live-elektroonika) Liis Viira (harf, live-elektroonika) „Maa ja taeva vahel vaid süttib ja sätendab valgus, helendus kerkib üha ja tuul kannab edasi sillerdust, et see võiks jõuda igale poole, kõikjale. Maa ja taeva vahel ma lendan ja kogun kiiri, valgust igasse päeva ... ja öösse jääb üle veelgi.” (Liis Viira „Maa ja taeva vahel”) Mari Jürjens on vabakutseline näitleja, laululooja ja laulja. Ta on välja andnud kolm autoriloominguga sooloalbumit: debüüt „22” (2010), „Maa saab taevani” (2013) ja „27” (2016). „Muusika on minu jaoks alati olnud müstiline ja vaba. Seetõttu pole ma kunagi tahtnud teda liiga lähedalt uurida. Olen püüdnud teda enesele saladuseks jätta, et ikka ja jälle avastada. Mulle meeldib, et muusika annab võimaluse olla hästi aus.” (Mari Jürjens) Liis Viira on mitmekülgne looja, kelle huvid hargnevad kolmes suunas: helilooming ja improvisatsioon, klassikaline interpretatsioon harfil ning heli ja liikuvat pilti (animatsiooni) ühendav looming. Liisi tegevus harfimängijana ulatub soolokontsertidest ja improvisatsioonilisest tegevusest orkestrimänguni.

Robert Jürjendal on kitarrist ja helilooja, kelle loomingusse kuuluvad heakõlaline kammer- ja koorimuusika, elektrooniline eksperimentaalne progerokk ning ambient-džäss, filmi- ja teatrimuusika.

L, 12. detsember kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Liederkreis” „Talvine teekond” Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper) Johan Randvere (klaver) Franz Schubert. Valik vokaaltsüklist „Talvine teekond” D 911 „Talvine teekond” on üks romantismi laululoomingu pärle – valus ja liigutav pilguheit tolle ajastu inimese hinge. Schubert ise on teose osi kirjeldanud kui „kohutavaid laule, mis ometi tähendavad mulle rohkem kui kogu mu varasem vokaallooming”.

Tsükkel on kirjutatud Wilhelm Mülleri sõnadele, kelle tekstid on inspireerinud Schubertit looma paljusid oma kaunimaid laule. Kogu tsüklist kuuleme seekord tunni jagu muusikat – olulisemaid laule.

Need kirjeldavad 19. sajandi noormehe igatsusi, pettumusi, võõrandumist ja hüljatust. Tekstilt kurvad ja lootusetud, on muusikas ometi palju ilu ja helgust.

Viesturs Jansons on Läti Rahvusooperi esitenoreid, kes Eestis palju laulnud nii rahvusooperi laval kui ka solistina suurvormide ettekannetel. Johan Randvere võlub kuulajaid talle omase sarmi ja tundlikkusega.

APLAUS I SÜGIS 2020

Mari Jürjens Foto: Promo

Programm N, 17. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Arsise jõulukontsert Arsise kellade ansambel Kunstiline juht ja dirigent Aivar Mäe Kui Arsise kellade ansambel 1993. aastal alustas, olid nad ainsad kellamängijad mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis ja Skandinaavias.

Praegu on ansamblis kaheksa mängijat.

Ansamblil on kaks kelladekooli ja mitu noorteansamblit. Arsise kellade ansambel on andnud ligemale tuhat kontserti, salvestanud kaheksa plaati ja käinud kontsertreisidel kõikjal maailmas: Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Poolas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Belgias, Portugalis, Hollandis, Suurbritannias, Iirimaal, Lõuna-Aafrikas, USAs, Venemaal, Kanadas, Hiinas ja Liibanonis.

R, 18. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 19. detsember kell 17 Arvo Pärdi keskus P, 20. detsember kell 17 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Tõnu Kõrvitsa autorikontsert „Laulud” Trio '95 Robert Traksmann (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Rasmus Andreas Raide (klaver) Karis Trass (metsosopran) Tõnu Kõrvitsa residentuur Eesti Kontserdi juures jätkub kammerlikes koosseisudes. Tema poeetiline ja nägemuslik muusika viib kuulaja

Tõnu Kõrvits Foto: Kaupo Kikkas

hüpnootilisele rännakule looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikele.

Kõrvitsa helikeeles täiendab väljendusrikast meloodikat peenekoeline harmoonia- ja tämbrivärvide spekter. Kammermuusika kontsert toob lavale meie noorema generatsiooni tunnustatud muusikud.

Trio '95 pälvis esikoha mainekal Hannikaineni kammermuusika konkursil Soomes, nendega koos astub üles noor eesti laulja Karis Trass.

L, 19. detsember kell 16 Väravatorn „La la hö hö!”

Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Madalmaade polüfooniline ja Saksa renessanssmuusika Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

P, 20. detsember kell 16 Estonia kontserdisaal T, 22. detsember kell 19 Tartu Pauluse kirik Jõulukontsert Florian Donderer (viiul, Saksamaa) Tallinna Kammerorkester Kavas: Corelli, Händel, Bach „Florian on loomupärane liider, temas valitseb täiuslik kombinatsioon muusikalisest intelligentsusest ja intuitsioonist. Kontsertmeistrina suudab ta luua ainulaadseid atmosfääre.”

(Paavo Järvi) Florian Donderer on õppinud Berliinis ja Londonis Berliini Filharmooniaorkestri Karajani akadeemia stipendiaadina. Ta on Saksa Bremeni Kammerfilharmoonia orkestri pikaaegne kontsertmeister (al 1999. aastast) ning on just sel perioodil loonud tänapäevase kontsertmeistrist dirigendi ja kunstilise juhi rolli. Selles astub ta üles ka koos oma ammuse partneri Tallinna Kammerorkestriga traditsioonilisel pühade-eelsel kontserdil. Florian Donderer iseloomustab kava: „Brandenburgi kontserdid ja itaalia concerto grosso’d, millest Bach inspiratsiooni ammutas. Mõnus ja lõbus kava nii esitajatele kui ka kuulajatele.”

Kontsert kuulub EBU Jõulumuusikapäeva programmi. Üleeuroopaline tunde kestev ühisprogramm läheb igal aastal ühel jõulueelsel päeval igal täistunnil eetrisse maailma erinevaist paigust, pühademeeleolus kirikutest ja kontserdisaalidest.

Koostöös Tallinna Filharmooniaga eestikontsert.ee

41

Programm P, 20. detsember kell 16 Tartu Pauluse kirik T, 22. detsember kell 18 Viljandi baptistikirik K, 23. detsember kell 18 Tallinna Jaani kirik Rahvusmeeskoori jõulukontsert Eesti Rahvusmeeskoor Iris Oja (metsosopran) Ene Salumäe orel) Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Henrik Ødegaard. „Transeamus” metsosopranile, orelile ja meeskoorile (1998), traditsioonilised jõululaulud Rahvusmeeskoor on oma kontsertidel nii Eestis kui ka mujal korduvalt esitanud Norra helilooja Henrik Ødegaardi teoseid. 2016. aastal anti koostöös välja Ødegaardi autoriplaat „Te lucis ante terminum” (Aurora).

Kontserdi peateos, 27 minutit kestev „Transeamus” on inspireeritud gregooriuse laulust ja kirjutatud piiblitekstile.

42

R, 25. detsember kell 16 Pärnu kontserdimaja L, 26. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal P, 27. detsember kell 16 Vanemuise kontserdimaja E, 28. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Pühademuusika Annely Peebo (metsosopran) Vokaalansambel VieVox (Austria) Pantelis Polychronidis (klaver) Pühademuusika toob sel korral tervitusi Viinist.

Eesti publikule tuttav ooperilaulja Annely Peebo

Annely Peebo ja vokaalgrupp VieVox Foto: Barbara Wirl

APLAUS I SÜGIS 2020

ja vokaalgrupp VieVox (Austria) esitavad kauni pühademeeleolulise kava. Kõlab Viini klassikute muusika ja Viini valsid, sekka mõned maailma tuntumad jõuluhitid, ning muidugi ka eesti muusika.

Vokaalgrupi VieVox liikmed on kõik kuulsa Viini poistekoori kasvandikud. Ansambel on nimeks kohandanud ladinakeelse väljendi Vox Viennensis (Viini hääl). Nii on VieVoxi repertuaaris alati olulisel kohal Viini heliloojate looming või teosed, mis seonduvad nende kodulinnaga. Annely Peebo ja VieVox on koos üles astunud ka varem.

Eesti publiku ees aga on VieVox esimest korda pühademuusika jõulutuuril 25.–28. detsembrini kontserdimajades üle Eesti, tuues kaasa Viinihõngulise pühademeeleolu.

P, 27. detsember kell 16 Jõhvi kontserdimaja Lasteetendus „Imeline kuusepuu” Moskva teater „Tšudaki” Laval on valgusefektidega vürtsitatud kontsertnumbrid, lisaks uhked kostüümid ja elusuurususes nukud. Etendus on vene keeles.

K, 30. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja N, 31. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja N, 31. detsember kell 17 Estonia kontserdisaal Aastalõpukontsert „Peegeldused tasasest maast” Tallinna Kammerorkester Harry Traksmann (viiul) Leho Karin (tšello) Dirigent Rasmus Puur

Programm Kavas: Pärt, Tüür, Tormis, Kõrvits, Kreek, Saar jt Kontsert maalib muusikalise akvarelli Eestimaa loodusest ja inimesest selles. Aasta lõpus, mil üks ring saab täis ja algab järgmine, on sobiv hetk muusikaliseks mõtterännakuks inimese ja looduse radadel. Kõlab eesti heliloojate muusika, vaheldumisi vanema põlve ja nüüdisaja heliloojate looming.

Koostöös Tallinna Filharmooniaga K, 30. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja suur saal R, 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal Aastavahetus Maestroga Õhtu peategelane ja dirigent on Neeme Järvi.

Erikülalised: Maarika Järvi, Paavo Järvi Õhtujuht Kristjan Järvi Solistid: Elina Nechayeva (sopran), Oliver Kuusik (tenor) Triin Ruubel-Lilleberg (viiul), Theodor Sink (tšello) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Rahvusmeeskoor Valgus: Priidu Adlas (E&T) Kavas: Strauss, Saint-Saëns, Grieg, Sibelius, Järnefelt, Vähi, Kapp, Beethoven, Villa-Lobos Austatud publik! Olete palutud uusaastaööks külla Maestro juurde! Pere on koos, maailmakodanikest lapsed on lennanud kohale. Kõlavad olulised teosed – seotud elu ja elatuga – ja Maestro kommenteerib.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

Kristjan Järvi Foto: Siiri Kumari

N, 31. detsember kell 14 Estonia kontserdisaal Aastalõpukontsert „Jõuluks koju” Euroopas õppivate noorte eesti muusikute orkester Dirigent Henri Christofer Aavik Kavas: Haydn. Sümfoonia nr 6 D-duur Hob.I:6 („Hommik”) Beethoven. Sümfoonia nr 4 B-duur op. 60

2020. aastal tähistab maailm Beethoveni 250. sünniaastapäeva – 2021. aastal möödub 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Aastavahetusel on Estonia kontserdisaali laval orkestritäis suurepäraseid noori eesti muusikuid, kes on tulnud jõuludeks-aastalõpuks koju vaheaega pidama. Kõik nad on sündinud vabas Eestis, õppinud Viini klassikutega samas kultuuriruumis – vabas Euroopas. „Hommikusümfooniat” komponeerides pidas Haydn silmas Esterházy õukonna suurepärastest muusikutest koosnevat kammerorkestrit ning jagas väljakutsuvaid soolosid pea igale pillirühmale. Beethoveni 4. sümfooniat on nimetatud tabavalt „saledaks kreeka neiuks kahe põhjala hiiglase vahel” — meistrile omane mastaapne sümfooniline mõtlemine kohtub siin peenetundelise ja solistliku orkestrikäsitlusega.

N, 31. detsember kell 15 ja 17 Tallinna raekoda Aastalõpp raekojas Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

Elina Nechayeva Foto: Marina Suvoroff

eestikontsert.ee

43

Rahvusmeeskoor

ÜKS KONTSERT, MITU JUUBILARI Veidi alla aasta tagasi tähistas Eesti Rahvusmeeskoor oma 75. sünnipäeva. Sel puhul andis koor novembri lõpus Estonia kontserdisaalis erakordselt kauni kontserdi, mis osasaanutele ilmselt elu lõpuni meelde jääb. Harukordselt südantliigutav esitus ning tehniline kõrgpilotaaž ei vaimusta ainult Eesti publikut – meie rahvusmeeskoor on hinnatud ja armastatud kogu maailmas.

Ent kuidas on meeskooril läinud sel aastal?

Tekst: KAI TAAL I Foto: JAAN KRIVEL

44

„N

agu kõik teisedki lavainimesed, läksime meiegi märtsi keskpaigast n-ö stopile,” kõneleb rahvusmeeskoori peadirigent Mikk Üleoja. „Ära jäi kõik, mis ära jääda sai. Tulemata jäid külalisdirigendid Grete Pedersen ja Sona Hovhannisyan, toimumata jäid kevadised-suvised välisreisid Pariisi ja Bayreuther Festspielele ning mõistagi jäid ära kõik Eestis toiAPLAUS I SÜGIS 2020

muma pidanud kontserdid, teiste hulgas esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil. Kuna koroona pole veel kaugeltki möödas, siis mõjutab see meie elu ja tegevust ka saabuval sügisel. Sedakorda jääb meil käimata Hamburgi Elbphilharmonie’s ning kahel festivalil Poolas.” Üleoja räägib, et uuesti tuldi kokku juuni algul. „Kogu eriolukorra aja oli selge, et niipea kontserte anda pole võimalik, sestap hoidsime lahti varuplaani

Rahvusmeeskoor

Mikk Üleoja

salvestuste tarbeks. Meil olid nii aprilliks, maiks kui ka juuniks salvestusperioodid kokku lepitud arvestusega, et niipea kui olud võimaldavad tööga alustada, on sellel ka mõtestatud sisu. Omalt poolt olime valmis alustama juba varem, kuid asi jäi eriolukorra reeglite taha. Saime terviseametilt teada, et meile erandit ei tehta ning 2+2 reeglist tuleb kinni pidada. Nii pole aga poolesaja mehega kuidagi võimalik proovi teha.

Tööga hakkasime pihta siis, kui saabus luba tulla üksteisele lähemale kui kaks meetrit!”

Peadirigendi sõnul oli nii suure kollektiivi kooriproov internetis mõeldamatu. „Reaalajas koosmusitseerimine interneti vahendusel vajab kõigilt laitmatu kiirusega internetiühendust, sobilikku tehnikat ja spetsiifilist tarkvara, mis tagab väikese latentsuse. Ka parimal juhul on võimalik nii duetti või triot mängida, mitte produktiivset kooriproovi teha,” tõdeb mees.

Ehkki suve teises pooles oli siiski võimalik taas kokku tulla ning Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva puhul esineda nii Veljo sünnikodus Kõrveaia talus, Viljandi pärimusmuusika aidas, Antslas kui ka Türil, tuleb nüüd proovidele keskenduda. „Ligi kolm kuud jäi vahele, aga laulmine on sport – on spetsiifilised lihased, mis vajavad pidevat treeningut; teiseks, ansamblitunnetust on võimalik harjutada ainult ansamblis musitseerides. Ilmselt olete kuulnud ütlust „hästi kokku laulnud koor”. Kahtlemata oleme mõne aja pärast jälle hästi treenitud ja kokkulaulnud koor, kuid koroonaeelse kvaliteedi kättesaamiseks läheb pisut aega. Seda meil on ning sellega me praegu tegelemegi.”

Eesti neljas kontserdimajas oktoobris toimuvate kontsertidega tähistab meeskoor samuti Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva. „Tormis on Eesti muusikakultuuri ilmasammas, see ilmasammas on nii ilmatuma suur ja hoomamatu,” räägib Üleoja. „Vaadake tema loomingu nimekirja pikkust. Algatuseks on juba sedagi raske taibata, kuidas üks inimene jõuab üleüldse nii palju muusikat elu jooksul kirja panna. Tihti öeldakse, et Tormis tõi rahvalaulu kunstmuusikasse tagasi. See ei vasta päriselt tõele. Saar ja Kreek tegid ju seda ka ning hiljem veel teisedki. Ehk Tormise fenomeni puhul ei ole tegemist tingimata rahvalauluga, vaid personaalse komponendiga, mille helilooja sellele lisab. Tormis on pihta saanud millelegi väga ürgsele ja algsele, rütmimaagilisele rituaalsele komponendile, mis on omane paljudele kultuuridele meie planeedi eri paigus. Võimalik, et see on üks põhjustest, miks publik mistahes geograafilises punktis Tormise muusika omaks võtab ja sellega elavalt suhestuda mõistab.”

Tormise loomingust tuleb ettekandele „Kalevala XVII runo” meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele.

Helilooja ise ütles selle kohta 1985. aastal nii: „Kogu runo üldmõte võiks meie jaoks olla sümboolne: Väinamöisel õnnestus ellu äratada igipõlised algteadmised, muistse elutunde sügavamad arusaamad

Tormis on pihta saanud millelegi väga ürgsele ja algsele, rütmimaagilisele rituaalsele komponendile. ning neist tarkust ja tugevust ammutada.” „Plaan see Tormise teos käsile võtta on mu peas pesitsenud kõik need üheksa aastat, mil olen rahvusmeeskooriga töötanud,” tunnistab Üleoja. „Et tegemist on üsna spetsiifilise ja massiivse teosega, siis läks nii, et kuni tänini justkui ei tekkinud õiget konteksti, kuhu teos asetada. Tormise 90. sünniaastapäeval sobib see aga kui valatult – kontekst on ja sobivas gabariidis teos ka. Nüüd tuleb esitamisega toime saada!”

Mis selle teose nii eriliseks teeb? „Lugu räägib, et Väinämöinen tahtis paati ehitada, mille valmissaamiseks oli vaja kolme tarkuse- või teadmisesõna. Sõnu teadis šamaanist hiiglane Antero Vipunen, kes ei olnud nõus neid mingi hinna eest loovutama ning nii tuli Väinämöisel sõnad mistahes vahenditega Vipuse käest välja kangutada. Partituur on 70 lehekülge paks.

Tarkusesõnade kättesaamise väga dramaatiline hetk, kulminatsioon jõuab kätte alles peale 50. lehekülge. eestikontsert.ee

45

Rahvusmeeskoor

46

Algusest kuni selle hetkeni kestab pidev pinge pealekerimine. Mõelge, 50 lehekülge sisulist crescendo’t, see on ikka täiesti pöörane! Mulle ei tule ühtegi teist üheosalist sarnase metraažiga kooriteost pähe, kus millegi võrreldavaga toime oleks saadud.”

Kontserdil kõlab ka Tõnu Kõrvitsa uudisteos. „Tõnu on meile ka varem teoseid kirjutanud,” räägib Üleoja. Esiettekandes on kõlanud „Ja päike tõuseb” (2001), „The Night Is Darkening Round Me” (2005), „Laulud vihmast ja tuulest” (2005), „Kes tuleb, kes tuleb säält mere pealt ...” (2007) ja „Laulud Dolorese lauluvihikust” (2016). „Nüüd on meie poole teel „Kuu triptühhon”, võimaluse see lugu tellida kinkis eelmisel aastal meie 75. sünnipäeva puhul Eesti Kontsert.

Kõrvits on minu arvates üks täpsemini partituuri kirjutavatest praegustest Eesti heliloojatest.” Üleoja on palju esiettekandeid juhatanud ja varasemal ajal koormeistrina ette valmistanud. Ta tõdeb, et tavaliselt tekitab uus partituur hulga küsimusi, mida heliloojaga arutada, ning tihti kerkib probleeme, kus faktuur ei tööta tegelikkuses sugugi nii, nagu helilooja on teost komponeerides ette kujutanud. „Aga Tõnu oskab oma partituurid niimoodi kirja panna ja vormistada, et tema muusikaline soov ja tahe on interpreedile selgelt loetav ja jälgitav. Kuna ta on koorimuusikat palju kirjutanud, siis tema loodud faktuurid töötavad ka tegelikkuses. Ja ei saa sellest kuidagi üle ega ümber: Tõnu on väga tolerantne oma teoste interpreteerimise suhtes. Olen tihti tema kirja pandud metronoomidega pehmelt öeldes vabalt ringi käinud. Tõnu kuulab proovis ettekande ära ja kui tõlgendus on veenev, siis kiidab takka. Helilooja selline usaldus loob esitajale vabastava kogemuse.”

Kõrvitsa muusika on alati olnud omanäoline, ilus ja heakõlaline, ta on oma rada astunud juba palju aastaid. Üks siinkirjutaja suurimaid elamusi nüüdismuusikakontserdilt oli eelmise hooaja Tallinna Kammerorkestri hooaja lõppkontsert, kus esiettekandele tuli Kõrvitsa „Sei la luce e il mano” („Sina oled valgus ja hommik”), mis kirjutatud Cesare Pavese tekstile ja mille on tõlkinud Doris Kareva; teos on ka salvestatud ning ilmub plaadina oktoobri alguses.

Kõrvitsa romantiline, õhkõrn, tihtipeale tabamatu

APLAUS I SÜGIS 2020

ja valus helikeel on kütkestanud publikut juba aastakümneid ning ta on teenitult üks tuntumaid eesti heliloojaid nii meil kui ka välismaal.

Milline on aga koori juubeli puhul valmiv uudisteos? „Natuke raske on rääkida teosest, mida veel ei ole,” kõneleb Kõrvits augusti lõpus peetud vestluses. „Ma natuke jätkan siin seda teemat, millest kirjutasin ka oma viimastes teostes „Nocturanus” ja „Kuuvalgusele”. Doris Kareva kirjutas mulle uue teksti. Eesti Rahvusmeeskoor on kogu maailmas ainulaadne – tema kõla, pikk ajalugu ja paindlik repertuaar loob ühe erilise koori. Viimastel aastatel on Mikk Üleoja seda teemanti veelgi lihvinud.” „Kuu, suur kuu, peegeltee. Süda valuleb, valuleb, laulab ja januneb, igatsus üle vee, üle vee.” See on lühike katkend Doris Kareva tekstist, millele Tõnu Kõrvitsa teos loodud. Kuu ja öö romantiline meeleolu vastandub Tormise 35 aastat tagasi loodud teosele, mis on otsekui koorisümfoonia, dramaatilise, Tormisele iseloomuliku tõusva pingelise arendusega suurvorm. Intrigeerivat ja tänapäeva kõnetavat on kindlasti mõlemas kontserdil kõlavas teoses ning meeshäälte sugestiivne ja meisterlik esituslaad pakub omaette naudingut.

Tormise ja meeskoori juubelite kõrval ei maksa unustada, et ka Tõnu Kõrvitsa esimesest juubelist pole väga palju aega möödunud ning sel aastal jõudis sama verstapostini peadirigent Mikk Üleoja. Üks kontsert, mitu juubilari – on, mida oodata!

T, 13. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 14. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal N, 15. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 16. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Tormis. „Kalevala 17. runo” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Tormis. „Kalevala seitsmeteistkümnes runo” Tõnu Kõrvits. „Kuu triptühhon” (esiettekanne)

Curioosum

KUI KONTSERT TOOB LAVALE SAKSA TÖÖSTUSROBOTI Teaduse, muusika ja tehnoloogia ühendsari „Curioosum”, millele peaprodutsent Lauri Aav tabavalt „vigase” pealkirja leidis, lubab olla Eesti Kontserdi must lammas.

Tekst: HEILI VAUS-TAMM, sarja idee autor I Fotod: KARL JOHANSON, JURI SEREDENKO

48

APLAUS I SÜGIS 2020

Curioosum

P

erfektsionistid on juba avaldanud nördimust, et olgu kurioosum või curiosum, aga mis see õigekirja eirav „Curioosum” küll on. Selles just iva ongi, et tundub esmapilgul vale, kastist väljas ja, mis seal salata, intrigeeriv. Meie agentuuri akadeemilises ja traditsioonilises üldpildis on sari kindlasti erandlik.

Maailmakogemuses aga on selliseid suundi nii ülikoolide kui ka festivalide tasandil. Ja just see on andnud mulle kui mõtte autorile ja sarja produtsendile julguse ning südikuse ideega edasi minna.

Sest vaidlusi, piikide murdmisi, tagasilükkamisi ja kahtlusi on olnud nende kontsertidega rohkem kui kõigi teistega kokku.

KÕRVALEKALDED KONTSERDILAVAL Sõna „Curioosum” viitab eksimusele ja vabadusele interpreteerida tavatul moel. Linzis toimuva maailma juhtiva tehnoloogiafestivali Ars Electronica alapealkiri oli 2018. aastal ERROR, Art of Imperfection. Ehk siis otsesõnu VIGA, vabadus katsetada, eksida ... Teisisõnu, eksimise ilu, selle kaudu mingile uuele tasandile jõudmine. Üldteada on ju fakt, et paljud teadusmaailma avastused on sündinud juhusest või kõrvalekaldest. Miks siis mitte kõrvalekaldeid katsetada ka kontserdilaval.

Sel hooajal kõlab sarja tutvustus nii: „See on tulevikukunsti sari, mis hägustab teaduse, tehnoloogia, psühholoogia ja muusika vahelisi piire. Iga kava pakub kuulamise kõrval ka visuaalse elamuse.

Kontserdisarja partnerid on eri riikide ülikoolid ja tehnoloogiaettevõtted.”

Valdkondade ühendamise ähmastele mõtetele andis tõuke Aalto ülikool, mille kogemusplatvorm (Aalto University Experience Platform, vt experience.aalto.fi) võimaldab ja innustab inimkogemuse multidistsiplinaarset uurimust teaduse, kunsti, tehnoloogia ja äri vaatepunktist.

Nii kõlab selle kõigile avatud platvormi juhtmõte.

TULEVIKUKUNSTI SARI Mida see tähendab; on see vaid suureline eputamine? Ühest küljest tähendab sarja selline määratlus, et kontserdid käivad üht sammu ülikoolide uute uurimisvaldkondadega, käsitledes ühiskonnas olulisi protsesse. 19. ja 20. novembril on Tallinnas Vabal Laval kavas elektronooper „Tarkovski.

8. film”, mis analüüsib roboti ja inimese suhet ning näitab, kuidas vana haige Tarkovski, legendaarne vene filmirežissöör, on end ümbritsenud virtuaalreaalsuse „turvalise” kilbiga. Et internetimaailma sukeldumine pole vaid teismeliste probleem. Võib-olla on see eakate ja üksildaste inimeste puhul varsti veel aktuaalsem. Kas me usaldame robotile lapsehoidmise või vanurihoolduse?

Koos Kristjan Järvi ning astroosakeste füüsiku ja teaduse populariseerija Andi Hektoriga jõuab publiku ette Kristjani uuel heliplaadil põhinev kontsert, kus näitlikustatakse kvantmaailma seadusi ja leitakse paralleele ühiskonnas toimuvate protsessidega.

Teisalt on lavastaja Mark Popovski Kuldse Maski festivalil öelnud, et tulevikukunst pole mitte niivõrd meelelahutus, kuivõrd võimalus inimesel end kunsti kaudu peegeldada, analüüsida, enda eestikontsert.ee

49

Curioosum

50

kohta rohkem teada saada. Näiteid on võtta ka teiste loomingust. Nii on Fine5 ja Tallinna Ülikool teinud hulga niisuguseid põnevaid eksperimente ning Fotografiskas lõppes äsja Leedu kunstniku Ignas Pavliukevičiuse näitus sellest, kuidas robot reageerib inimese näoilmele. „Curioosumi” eelkäijad olid Eesti Kontserdi sarjad „Tehnoloogia ja muusika” ning „Mängud alateadvusega”. Esimeses oli kontsert „Tehisintellekt ja tunded”, kus Aleksandr Žedeljovi ansambel näitas tehisintellekti loodud videot inimtunnetest. Alateadvussarja õhtutel aga peegeldati publikule tagasi tundeid, mis tekkisid neis konkreetset muusikat kuulates. Muusikaterapeut Alice Pehk analüüsis neid tundeid koos publikuga – nii palju kui diskreetsus lubas ja kuulajatelt vastukaja tuli.

Kusjuures tuli üllatavalt palju ja avameelselt. Sarja avas aga ajuteadlane Jaan Aru, kes selgitas jooniste ja diagrammidega muusika mõju ajule.

VISUAALNE KÜLG Kui „Curioosumi” eellasel, sarjal „Mängud alateadvusega” oli nähtav viidud miinimumini – publik lamas hämaras kinnisilmi kott-toolidel –, siis sel hooajal on näha päris palju. Novembris etenduval „Tarkovskil” on oluline osa videol, sest nimitegelane suhtleb oma perega vaid Skype’i teel ja lahutab meelt chatbot’i tüdrukuga. Seda kõike näeme videos.

Laval on aga kuulsa režissööri rollis austria näitleja Gilbert Handler, KUKA firma tööstuslik robotkäsi (abiks ilma käeta jäänud Tarkovskile) ja meie muusikud ansamblist NIHE: Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes ja APLAUS I SÜGIS 2020

Ekke Västrik. Euroopas on ettekanded mitmel festivalil, siin oleme koostöös PÖFFi ja nende programmiga „Music Meets Film”.

Eelmise hooaja Anna Kaneelina kontserdil „Muusika ja kunsti psühhedeelia” andis tooni videokunstnik Aljona Movko kummastav visuaal, mis põhines teadusfotograaf Heiti Pavese töödel. 29. aprillil aga näitab tehnoloogiafirma Hypervsn Eesti Navitrolla maale hologrammi abiga. Navitrolla töödes on palju detaile ja igaühes neis sees oma lugu.

Näitusesaalis on see kõik korraga vaataja silme ees, meie kontserdil aga näeb, kuidas maal detailhaaval tekib, kuidas joonistub narratiiv.

Erilist põnevust pakub see, et kunstnik on lubanud luua koos muusikaakadeemia tudengist heliloojaga uue teose „Kevad”. Sest kogu kontsert on aastaaegade-teemaline. Näiteks kantakse ette Vivaldi kuulsast tsüklist „Suvi”, „Sügis” ja „Talv”, siis uudisteos ning lõpuks kõlab helilooja Raskatovi visioon Tšaikovski „Aastaaegadest”. Iga sesooni ilmestab ka Navitrolla üks maal.

Hoolimata kummalisest eksperimendihõngust on „Curioosumi” sarja kontserdid olnud publikurohked, tekitanud elavat vastukaja (näiteks ansambli Metsatöll ja RAMi ühiskontserdi jaoks leiutatud droonipilli esinemisel) ja toetajaid ning koostööpartnereid. Läbi hooaegade on meid toetanud Telliskivi Loomelinnak, kus toimub enamik sarja üritusi.

Võib-olla me eksime. Aga võib-olla on see eksimine ilus ja põnev. Igatahes tulge ja hinnake. Ja tehke ettepanekud järgnevateks eksimusteks.

HOIAME OMA MOODI Aeg end sügisrepertuaarile ümber häälestada, sest värsked moekollektsioonid on juba kohal.

mĂľnus

peatuspaik