Aplaus1 2015

Aplaus muusikaajakiri

nr 12 talv 2015 h in d 2 . 5 0 €

Muusikateatri omanäoline võlur Robert Wilson

4

Vaata kevade kava

lk 47!

kontserdisoovitust Eesti muusikud Hiinas Jõhvi kontserdimaja kulisside taga Kalev Mark Kostabi, mees nagu orkester Pianist ja Evita

Sisendusjõuline

Kadri Voorand

sisukord

52

18

28 12

32

22

36

Sisukord Kadri Voorand: “Edu on minu ellu vaikselt tulnud!”

42

8

Mees nagu orkester

12

Noppeid Eesti elektroonilise muusika ajaloost

18

10 000 sammu koos Piiaga

22

Eesti muusikud Hiina hoomamatuses

28

Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert – 20

32

Muusikateatri omanäoline võlur

36

Kontserdisoovitused

41

Kevadhooaja kava

47

Väärikas sünnipäev

54

Pianist ja Evita

58

www.concert.ee

Esikaanel Kadri Voorand Foto Kaupo Kikkas

TALV 2015 APLAUS

3

juhtkiri

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee

VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee

PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee

JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee

PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

Aplaus Eesti Kontserdi ajakiri www.concert.ee/ajakiri-aplaus Nr 12 talv 2015 Väljaandja Eesti Kontsert

Indrek Poolak aplaus@concert.ee

Hea Aplausi lugeja ja Eesti Kontserdi sõber!

M

is oleks veel parem kui emotsionaalselt aplodeerida järgmisel muusika-aastal?

Selle soovi täitmiseks oleme kogunud kõik oma paremad mõtted ja jõu, et sind üllatada.

Mitte ainult suurtes saalides Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis, mitte ainult Kuressaare ooperitelgis või Peterburi Jaani kirikus, vaid kindlasti ka Sillamäel, Mustvees, Rõuges ja paljudes teistes kohtades üle Eesti ja piiri taga.

Eesti Kontsert on suuremõõduline artell, kus käsitööna valmivad hoole ja armastusega muusikalised elamused, mida pakuvad nii meie interpreedid kui ka väliskülalised.

Ootame sõpru külla Hiinast, Ameerikast, Iisraelist, Soomest, Saksamaalt ja paljudest teistest riikidest. Meid teatakse ja meiega sõbrunetakse.

Sellest ajakirjast leiad väikese kunstilise teejuhi esimeseks poolaastaks, et kavandada oma aega tööks, puhkuseks ja aplodeerimiseks.

Viimane on peaaegu alati positiivne ning seda me ju vajame, et koguda vaimujõudu elamiseks siin maailmas.

Eesti muusikal on, mida maailmale öelda, ning kuulata, mis vastu kajab.

Head lugemist ning kohtumiseni kontserdisaalides!

Jüri Leiten

Teostus Menu Toimetaja Katrin Streimann Kujundaja Kutt Niinepuu Trükikoda Kroonpress

www.concert.ee

TALV 2015 APLAUS

5

uudised

Fabergé monument 2014. aasta 4. märtsil möödus 200 aastat Pärnust pärit eduka juveliiri, kullassepa ning maailmakuulsa juveelifirma Fabergé asutaja Gustav Fabergé sünnist.

Fabergé firma on saanud tuntuks tänu filigraanse juveliiritööna valminud lihavõttemunadele, mis olid juba 19. sajandil hinnatud Vene keisrikojas ja kuninglikes perekondades kõikjal maailmas ning kaunistavad praegu kollektsioone ja erakogusid Venemaal, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Monacos, Šveitsis, Kataris ja mujal.

Gustav Fabergé monumendi kavandamise mõte hakkas arenema Pärnu Fabergé seltsi esimehe kunstnik Tiina Ojaste ja Peterburi juveelimaja Tenzo Yewellery House omaniku Alexander Tenzo kohtumisel mullu sügisel Eestis. Monumendi paiknemiskohaks pakkus seltsi liige, kirjanik, muusik ja kultuurisildade looja Toomas Kuter Pärnu kontserdimaja esise platsi, mille kiitsid heaks seltsi teised liikmed ning Alexander Tenzo.

Monument on kummardus kõikidele kaunitele kunstidele ja loovisiksustele, kellel on jätkunud jõudu viia oma loomingut Pärnust maailma. Pronksist valatud monument kujutab elusuuruses Gustav Fabergéd laua taga töötamas ja kirjutamas nime Fabergé.

Monumendi ansamblis on ka kaks tooli, kuhu kõik soovijad võivad hetkeks istuda.

Ausamba autor on Peterburi skulptor Jevgeni Burkov.

Illustreerimaks seda ajaloolist sündmust, toimub Pärnu kontserdimajas 3. jaanuaril 2015 suurejooneline ja ajalooliselt kordumatu Fabergé ball. Selle käigus avatakse kontserdimaja ees Gustav Fabergé monument, mis on Alexander Tenzo kingitus Pärnule ja Eestile. Ballil teevad kaasa muusikud ja artistid Eestist, Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest, Austriast, Katarist, Šveitsist, Indoneesiast, Itaaliast, Argentinast, Prantsus­ maalt, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Ukrainast, Valgevenest, Hiinast, Leedust ja Poolast. Ballimelule lisavad hoogu õhtujuhid Tiina Ojaste, Toomas Kuter ja Igor Gräzin, Pärnu linnaorkestrit dirigeerib karismaatiline Erki Pehk.

Peter Carl Fabergé “Mosaiikmuna” 1914. aastast. Briti kuninganna Elizabeth II kollektsioonist. Foto autorite loal raamatust “Imperaatorlikud Fabergé lihavõttemunad” 1997. T. Fabergé, L. Proler, V. Skurlov

Noorte produtsentide konkurss 12. detsembril startis programm EK:Labor, mis ootab osalema kuni 30-aastasi muusikasündmuste korraldajaid.

Eesti Kontserdi algatatud nelja-aastase programmi võitjaid ootavad ees võimalused osaleda oma projektidega mainekatel välisfestivalidel.

EK:Labor on uue publiku, muusikaekspordi ja haridusprogramm, mille eesmärk on arendada Eesti noorte muusikasündmuste korraldajaid ja luua neile uusi tegutsemisvõimalusi, samuti kaasata uut publikut. Žürii hindab kõrgelt rahvusvahelise potentsiaaliga ideid ning produktsioonigruppide võimekust neid ka vääriliselt ellu viia.

“Eesti Kontserdil on suur huvi teha koostööd noorte kontserdikorraldajatega, kes otsivad värskeid lahendusi uue auditooriumi leidmisel kõrge kvaliteediga muusikasündmustele,” ütles programmi produtsent Madis Kolk.

Programmi EK:Labor esimene tsükkel toimub ajavahemikul 2015–2018. Konkursile valitakse 2015. ja 2016. aastal kuni kolm produtsenti või produktsioonigruppi, kelle ülesanne on sama aasta sügiseks ette valmistada põnev ja uudse lähenemisega muusikaprojekt või eri kunstivaldkondi ühendav muusikaprojekt, mille põhieesmärk on tuua kontserdisaali uut publikut ning korraldada kõrgetasemeline muusikaõhtu.

Programmi vahetulemused pannakse publiku ees proovile iga aasta sügisel. Igale programmis osalevale grupile luuakse võimalus ideed arendada koostöös rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalidega.

2017–2018 valmistuvad etappide võitjad konkursi finaaliks. Finaalis valib rahvusvaheline žürii projekti, mida ootab ettekanne välisfestivalil.

“EK:Labori programm on noortele muusikaelu korraldajatele parim võimalus saada oma ideedele asjalikku tagasisidet ja head nõu rahvusvaheliste muusikafestivalide juhtidelt ning oma ala tipp-professionaalidelt, kellega noored tavaelus ei kohtuks,” tutvustas projektijuht Madli-Liis Parts programmi eripära.

2015. aasta konkursile oodatakse ideid 1. veebruariks. Statuudi leiab Eesti Kontserdi kodulehelt: www.concert.ee/eklabor.

Vanemuise viies ooperigala Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi ühistööna valmiv ooperigala tänavune kontsert on järjekorras viies.

Juba tavaks kujunenud talvine ooperipidu on alati eriilmeline nii repertuaari, solistide kui ka dirigentide poolest.

Vanemuise sümfooniaorkestrit ja ooperikoori on varasematel aastatel dirigeerinud Anu Tali, Mihkel Kütson, Endel Nõgene, Hendrik Vestmann, Toomas Vavilov, Paul Mägi. Alati on galale kutsutud külalissoliste. Teiste seas on esinenud näiteks sopran Charlotta Larsson Rootsist, Viini Rahvaooperi tenor Vincent Schirrmacher, sopran Jelena Voznessenskaja Venemaalt, tenor François Soulet Prantsusmaalt, tenor Ivan Magri Itaaliast, bass Young-Myoung Kwon Koreast ja paljud teised.

Seekordse gala külalised on metsosopran Aleksandra Kovalevitš Moskva ooperiteatrist Helikon ning Ungari tenor László Boldizsár, kes on viimastel aastatel laulnud rahvuslikes ooperiteatrites Budapestis, Prahas ja Bratislavas ning Stockholmi kuninglikus ooperiteatris.

Vanemuise solistidest astuvad üles Pirjo Püvi (sopran), Karmen Puis (sopran), Valentina Kremen (metsosopran), Reigo Tamm (tenor), Rasmus Kull (tenor), Simo Breede (bariton) ja Märt Jakobson (bass).

Kui mõnel varasemal galal on olnud kindel temaatika, nagu prantsuse või vene ooperi muusika või Richard Wagneri looming, siis seekord esitatakse kauneid avamänge, aariaid ja duette maailma parimatest ja kuulsaimatest ooperitest. Ooperigalat dirigeerib Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi, osalevad Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja solistid.

Ooperigala on 12. veebruaril Vanemuise kontserdimajas algusega kell 19.

www.concert.ee

László Boldizsár.

TALV 2015 APLAUS

7

kaanelugu

Kadri Voorand:

tekst: MARGIT KILUMETS fotod: KAUPO KIKKAS, Sven tupits

“Edu on minu ellu vaikselt tulnud!”

Septembrist alates pole Kadril olnud ühtegi vaba päeva. Õigupoolest üks oli: RAM-i 70 aasta juubel 16. novembril, kaks päeva enne lauljatari oma sünnipäeva. Millestki märgilisest see fakt igatahes kõneleb, sest just RAM-iga on seotud Kadri järgmine muusikaline julgustükk.

“M

ikk Üleoja on üks neist, kellele lihtsalt ei öelda ära, ja nii ei teinud ka mina,” tunnistab Kadri häbelikult ja sahistab laua all tennistega, kuigi kalendri järgi on väljas talv.

Mikk Üleoja on RAM-i dirigent, kes mõtles, et koori juubelikontserdil võiks olla midagi teisiti. Midagi erilist ja hingele. Kuna Mikk ja Kadri on loominguliselt varemgi kokku puutunud, siis palus dirigent, et just Kadri arranžeeriks RAM-i tarbeks Olav Ehala loomingut. See on suur ja huvitav töö, millega Kadri nüüd silmitsi seisab. Seadmisele lisaks annab lauljatar koos rütmiinstrumentalistidega koorile oma hääle.

“Kindlasti ei hakka ma Ehala muusikat nii-öelda ära keerama. Püüan kogu hingest hoolitseda selle eest, et kõik ilus

8

APLAUS TALV 2015

ja hea veelgi võimsamalt esile tuleks,” kinnitab Kadri.

Elu heliredelid

Kadri muusikaline teekond algas Haljala kodust, kus laulmine ja pillimäng olid elu loomulik osa ja “trall käis kogu aeg”.

Samas nägi ta vanemate pealt, et muusikuna leiba teenida on ikka väga keeruline, ja otsustas õppida inglise keelt või sisearhitektuuri.

“Sisearhitektuuri, no tõesti,” panevad tookordsed mõtted noore naise muigama.

“Joonestamisest olin ma põhimõtteliselt näinud ainult und ning ema silmistki võis lugeda soovitust tegelda elus pigem sel-

lega, milles on potentsiaali olla nii-öelda parim võimalik versioon iseendast.”

Kõhklused ja otsingud kestsid peaaegu keskkooli lõpuni. Kadri küsis endalt, kas poleks loomulik jätkata sellega, millega on suurest huvist ja ka rõõmust tegelnud

Püüan kogu hingest hoolitseda selle eest, et kõik ilus ja hea veelgi võimsamalt esile tuleks. juba kogu senise elu, ehk siis muusikaga.

Džässklaveri eriala oli esimene valik, kuid tema teele sattus niisugune inimene nagu Piret Pormeister-Rips, kes soovitas proovida www.concert.ee

Kadri laulab, seab muusikat ja kirjutab ise tekste ning pakub muusikaringkondades aina rohkem kõneainet kui multitalent.

www.concert.ee

TALV 2015 APLAUS

9

kaanelugu muusika- ja teatriakadeemiasse astuda kõigepealt laulu õppima. Kui selgus, et klaveri erialale astus ka jumaliku andega Jürmo Eespere, oli selge, et laulmise tee oli Kadrile õige. Nüüdseks on Kadri lõpetanud EMTA magistrantuuri ning töötab samas džässiosakonnas õpetajana.

Kadri laulab vähemalt üheksas muusikalises kollektiivis, millest kaks kannavad tema nime: Kadri Voorand Trio ja Kadri Voorand Group. Järgneb tuline vaidlus teemal, kas sellise pagasiga laulja on Eestis kuulus või mitte. Peale jääb Kadri, kes raiub nagu rauda, et nägupidi teda Eesti inimesed ei tunne. “Ma pole kunagi esimene olnud,” lisab ta justkui oma sõnade kinnituseks. “Lauluvõistlustel käisin palju, aga olin loru ega viitsinud sõnu ära õppida ja sain ikka teisi või kolmandaid kohti.”

Kadri jäärapäisust iseloomustab hästi lugu, kuidas ta teismelisena pääses “Laulukarusselli” finaali, aga otsustas siis viimasel minutil, et ei laula korralikult ettevalmistatud laulu, vaid hoopis üht Marju Kuudi vinget pala. Ema ei saanud tütrest jagu ja nii läks Kadri riskile välja ning kukkus täielikult läbi. “Ikka väga kole oli see kõik,” kirjeldab Kadri. “Millele järgnes loomu-

Kultuurkapitali aastaauhindade jagamisel oli Kadri Voorand üks helikunsti sihtkapitali auhinna laureaat.

likult enesehaletsus, miks ma nii tegin ja kõik ära rikkusin.”

Lauluvõistlusel “Kaks takti ette” läks umbes samamoodi. Ent nüüd, justkui täiskasvanud inimesena? “Ma olen arenenud,” noogutab Kadri. “Ei proovi enam hoo pealt otsustada. Ja see, et ma olen kohutavates kogustes põrunud, on teistpidi kasuks tulnud. Ma ei looda enam heale õnnele ega võta inspiratsioonipuhangut enesestmõistetavalt. Mis kõige tähtsam: ma ei kirjuta enam nii keerulisi asju ainu-

10

APLAUS TALV 2015

kaanelugu üksi katsetamise eesmärgil, minu ideed on muutunud selgemaks ja lihtsamini mõistetavaks nii mulle endale kui ka kuulajatele. Vahel kirjutan mõnest südamele lähedal olevast teemast nii-öelda kolme duuri loo ja olen õnnelik!”

Maa ja keel

Kolm duuri on ilmselge liialdus, sest Kadri loodud muusikat armastavad tõelised džässigurmaanid.

Aga et sõna on püha ja tekst tähtis, peab tema puhul paika küll. Kui Kadri teeb uut lugu, siis kaevub ta eesti luulesse.

Seda on päris armas ette kujutada, kuidas oma kodus Kassisabas istub hipster ja ainult ninaots paistab raamatukuhjade vahelt välja. “Ma loen ja kaevan nii kaua, kuni leian õige luuletuse,” kirjeldab Kadri. “Vahel on mingi kindel teema, millest tahan kõnelda, aga vastavat luuletust ei leidu. Siis tuleb endal tekstikirjutamise tee jalge alla võtta. Igapäevase sõnavaraga on teksti loomine muusikale komplitseeritum, sest sõnade valik peab olema suur, et leida parim võimalik vaste õigele rütmile. Üldiselt on hea enne kirjutamist intensiivselt lugeda. Vahel panen vabas vormis essee paberile, et teksti idee sisu selgineks, ja alles seejärel vormin sellest rütmistatud variandi.”

Kadri ei laula tühjast-tähjast.

Mõningate laulusõnadega õnnestub tal publik lausa segadusse ajada. Näiteks valutas ja valutab lauljatar südant Eestist lahkumise pärast ning küsis omaloodud laulus iroonilise ingliskeelse tekstiga, kas poleks tore elada täiesti tühjal ja vaiksel Eestimaal, kust kõik on lahkunud, et teenida suurt raha. “Hämming ja segadus peegeldusid publiku näolt,” kirjeldab Kadri reaktsiooni oma loole.

Kadri ise tunneb, et on kõige paremas mõttes Eesti maa sisse kirjutatud. Tema vanavanaisa talukoht oli Kasispeal ja just selle maatüki sisse ongi nende pere juured aetud. Vanavanaisal oli kaubalaev ja omatehtud koduorel, tema leiutajaandest räägitakse siiani imelugusid. “Koht on ju sama, nii üdini meie maa, millesarnast ei ole võimalik leida tervelt maakeralt,” kirjeldab Kadri vajadust tulla kõigilt oma rännakutelt ikka koju tagasi. “Usun, et umbes samadel põhjustel ei taha suurem osa mu headest tuttavatest Eestist kusagile ära minna.”

Teine, vähemalt niisama tähtis argu-

ment on keel ja keele kaudu ka huumor, võime mõista nalja. Kui Kadri õppis poolteist aastat Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias, siis sai ta küll rootsi keeles aetud suurema osa oma igapäevastest asjadest, ent nalja koos nüanssidega ei õppinud lõpuni mõistma. “Ainuüksi intonatsioon võib nii palju lugeda, et kogu vürts läheb loost kaduma. Ja kuidas sa ilma naljaviskamiseta elad?!”

Ma ei looda enam heale õnnele ega võta inspiratsioonipuhangut enesestmõistetavalt.

Kui Kadri räägib endale nii olulistel teemadel, siis muutub tema madal hääl eriti sisendusjõuliseks. Mitte et ta kamandaks, aga Kadri paneb kuulaja uskuma, et suudab näiteks bändide asjad joonde ajada ja oma arvamuse eest seista. Ometi tunneb ta üksi kontserdireisidel käies ennast välismaal üha üksildasemalt. Kord Kaasanis tuli Kadril proovi teha sõnastiku abil, sest tema ei osanud vene keelt ja kohalikud muusikud jäid inglise keelega hätta. “Õnneks muusika kui universaalne keel lahendab lõpuks kõik probleemid, aga sellistel hetkedel mõtled küll, kui mõnus oleks koos oma bändiga ringi rännata,” tunnistab Kadri.

Lähitulevikus sõidab Kadri koos oma trio ehk Taavo Remmeli ja Virgo Sillamaaga Itaaliat vallutama. Mõni aeg tagasi õnnestus neil paduitaallastest publik Kesk-Itaalias oma muusika ja eesti luule abiga nii meisterlikult ümber sõrme keerata, et nüüd ootab välismaine produtsent neid oma stuudiosse salvestama.

“Jälle näide sellest, kuidas kohalikud ei mõistnud sõnakestki eesti keelt, aga see, mida tegime, jõudis publikuni. Ja enamgi veel. Kui me nüüd põnnama lööme ega katseta Itaaliat kui uut lava, siis ei saa me kunagi teada, kas Itaalia tahaks meid või mitte. Eks me näe!” arvab Kadri.

Head lauluinimesed ja sõber klaver

Kadri on väga paljude inimestega koos muusikat teinud ja kinnitab, et lauluinimesed on kõik head. 14. eluaastast alates laulis Kadri üle-eestilises koolinoorte segakooris ja kirjeldab seda aega ülivõrdes. Ükski juubel ei andnud proovidest www.concert.ee

Dirigent Mikk Üleoja: “Kõik algas kavast luua RAM-ile võimalikult eripalgeline 70. hooaeg, kuhu mahuksid esiettekanded ja nüüdisaegne muusika, rahvusromantism ja suurvormid orkestriga, aga ka natuke magustoitu.

Plaan Ehala kavaga lavale tulla oli juba mõni aasta vana, aga arranžeerija oli puudu. Olin teadlik, et Kadri seisab valdava osa Estonian Voicese seadete taga. Lõplikult veenis aastatagune koostöö Peeter Vähi teose “Supreme Silence” ettekandmisel. Kadri demonstreeris sellist muusikalist tundlikkust ja materjali mõistmist, mis ei jätnud kahtlustele mingisugust ruumi.

Olen tulevasest koostööst juba praegu parasjagu õhevil.”

Nii võimsalt esines Kadri Eesti Jazzi Galal 2014.

vabastust ja harjutamine käis kohati isegi fanaatiliselt. Koorist kaasa võetud suhted kestavad tänaseni. Nagu needki tutvused, mis sõlmiti Jõgeval Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil. “Käisime seal ikka aastaid järjepanu, kuni leidsin, et tunnen asja piisavalt hästi, et tulla välja oma seadete ja ansambliga. Olin siis umbes 16 aastat vana,” meenutab Kadri. “Võit ei olnudki nii tähtis kui asjaolu, et Alo Mattiiseni päevad olid kohtumispaik. Teadmine, et kohtud taas põnevate inimestega Tartust ja Kuressaarest, innustas. Nüüd on mul Estonian Voices, Heliotroop ja palju muid kollektiive – kõik häid inimesi otsast otsani täis!”

Ah jaa, üks suur muudatus on Kadri muusikuelus sel hooajal siiski veel: ta hakkas jälle klaverit harjutama. Rakvere www.concert.ee

Kadri laulab vähemalt üheksas muusikalises kollektiivis. muusikakoolis ladus õpetaja Ruth Patune Haljala tüdruku klaverimängule tugeva põhja alla ja klaverist sai tema põhipill.

Aga mäletate, mis juhtus, kui Kadri kohtus EMTA eksamitel Jürmo Eesperega?

Ta pani klaverikaane kinni, läks hoopis

laulu õppima ega avanud kaant koguni seitse aastat. Eelmisel aastal hakkas vaikselt kripeldama ja Kadri tundis, et tahab klaveriga loodud sõprust tagasi saada.

“Otsustasin, et järgmisel minu trio plaadil, mida me Itaaliasse salvestama sõidame, mängin ma jälle klaverit,” tunnistab Kadri ja teeb siis ilmeka, kuid ehmunud grimassi. “Uups, ütlesingi selle välja!

Nüüd andsin valju häälega lubaduse. Kui lauluharjutused võivad enne tulemuseni jõudmist võtta aastaid, siis klaverimängu puhul tundub harjutusprotsessis saadud tulemus kuidagi selgem. Päev otsa harjutad ja õhtul tulebki juba paremini välja.”

Nii et kui kellegi õhtused jalutuskäigud viivad juhuslikult Kadri akendest mööda, siis voogab sealt akorde ja passaaže. Kadri muudkui harjutab, et paremaks saada.

TALV 2015 APLAUS

11

külaline

külaline

Mees nagu orkester

Ta loob muusikat, mängib klaverit, esineb solistina ja koos teistega, kirjutab kolumne, produtseerib tele-show’sid ning turundab iseennast ja oma tegemisi imetlusväärse osavusega. Ennekõike on ta aga maalikunstnik, kelle tööde müüginäitus Estonia kontserdisaalis hakkab kandma nime “I Did It Steinway”. Sel puhul käiski Aplaus Kalev Mark Kostabil New Yorgis virtuaalselt külas. tekst: MARika makarova fotod: KALEV MARK KOSTABI ARHIIV, PEETER VÄHI, EESTI KONTSERT

E

stonia kontserdisaali fuajees hakkab rippuma 15 aastatel 1998–2014 loodud Mark Kostabi õlimaali. Pluss kolm, mis ta on teinud koos vend Indrek Pauliga, lisaks neli Indrek Pauli ja neli Tony Esposito tööd. Kokku 26 teost.

Samad maalid olid mullusuvisel festivalil “Klaaspärlimäng” esimest korda vaatamiseks-ostmiseks väljas Tartu Jaani kirikus.

Trio aga esines selsamal festivalil Tartu Toomkiriku varemetes kui Kostabi Band.

Minu parim aeg Eestis on möödunud just Estonia kontserdisaalis ja selle ümbruses.

12

APLAUS TALV 2015

www.concert.ee

Teie 1998. aastal ilmunud debüütalbum kannab nime “I Did It Steinway”.

Praeguse müüginäituse kõige varasem ja suurem maal, mis on loodud ka 1998. aastal, kannab samuti nime “I Did It Steinway”. Mis tähendus sel teosel teile on?

Mulle meeldib “I Did It Steinway” kujund, sest see räägib heaks pianistiks olemiseks vajalikust enesedistsipliinist. Mees on küll aheldatud klaveritooli külge, ent võiks soovi korral takistamatult püsti tõusta ja ära minna.

Kus olete õppinud klaverimängu ja kompositsiooni? www.concert.ee

Mu esimene õpetaja oli mu klaveriõpetajast ema. Isalt õppisin veidi meloodiaid ja muusika ülesehitust ning koolis natuke muusikateooriat ja -ajalugu. Sestpeale olen õppinud nii iseseisvalt kui ka oma hiilgavatelt muusikutest sõpradelt.

Ornette Coleman on mulle olnud mentori eest. Palju on mulle õpetanud mu noorem vend Indrek Paul, kellega tegime muusikat juba garaažibändis koduses Whittieris. Ning muidugi mu ansamblikaaslane, kuulus Itaalia löökpillimängija Tony Esposito, kelle hitt “Kalimba de Luna” lõi 1980. aastatel laineid Eestiski. Üks teie plaat kannab nime “Songs For Sumera”. Miks Sumera? Millega on ta teid puudutanud ja inspireerinud?

Kohtusin Lepoga suitsuses Kuku klubis 1990. aastatel. Leppisime kokku, et teeme albumi: tema orkestreerib mu klaveripalu ja Kristjan Järvi dirigeerib. Jõudsime poole peale, kui Lepo traagiliselt ja enneaegu suri. Otsustasin lisada albumile mõne oma klaverisoolopala, pühendada albumi Lepole ja panna sellele nimeks “Songs for Sumera”. Lepo oli üks mu lemmikheliloojaid ja lemmikinimesi.

“I Did It Steinway” Kalev Mark Kostabi, Indrek Paul Kostabi ja Tony Esposito maalide müüginäitus.

Estonia kontserdisaali fuajee 18. veebruarist kuni hooaja lõpuni.

Kokku 26 tööd: 15 Mark Kostabi aastatel 1998–2014 loodud õlimaali, 3 koos vend Indrek Pauliga aastatel 1998–2014 loodud õlimaali, 4 Indrek Kostabi ja 4 Tony Esposito õlimaali.

Mark Kostabi maalid 2200–11 750 eurot.

talv 2015 APLAUS

13

külaline

külaline Kas teil on oma lemmikvärv? Või ehk mitu?

Ei ole. Ma armastan neid kõiki. Küll on mulle teatud moel erilised must, valge ja sinine, kui nad on koos.

Let there be light, 2010.

Kas Kalev Mark Kostabi, Mark Kalev Kostabi või nii, nagu on teie Facebooki kontol ja kodulehel www.mkostabi.com – Mark Kostabi?

Ennekõike meeldib mulle, kui mind kutsutakse mu keskmise nime Mark järgi.

Ehkki mulle on meeltmööda ka see, kui mõni eestlane ütleb mulle Kalev või Kalev Mark. Küll aga ei meeldi mulle Mark Kalev – vale nimekuju, mis jõudis Eesti meediasse aastaid tagasi vea tõttu mu esimese Eestis toimunud näituse plakatil.

Olete joonistamist ja maalimist õppinud California riiklikus ülikoolis Fullertonis. Kas mäletate, kui vanalt te üldse oma esimese pildi tegite?

Oma kõige esimest joonistust ma ei mäleta, küll aga on mõni lapsepõlves tehtud töö trükitud ära raamatus “Kostabi: The Early Years”. Kunstnikuks tahtsin ma igal juhul saada juba kuueaastaselt. 6.–12. eluaasta vahel tegin pilte vesi- ja akrüülvärvidega. Oma esimest õlimaali mäletan aga hästi. See on öine maastik maagilise lossiga, maalitud impasto, paksu värviga, natuke van Goghi moodi. Ka see on raamatus “Kostabi: The Early Years”.

Läksite 1982. aastal 90 000 elanikuga Whittieri linnakesest kaheksamiljonilisse metropoli New Yorki, olles vaid 21-aastane. Kas kõhe polnud?

Või hoopis vastupidi – see oli ootus­ ärevusest särisev väljakutse?

Mul polnud hirmu raasugi. Olin põnevil ja indu täis. Mäletan täpselt – see oli 1. jaanuaril 1982. Umbes kuu varem,

14

APLAUS TALV 2015

Press escape, 2012–2013.

27. novembril, olin saanud 21. Oli kibekülm talv, ent ma olin New Yorgi energiast nii elevil, et oleks võinud vabalt ka T-särgi väel õues ringi käia.

1988 asutasite Manhattanil New Yorgis Kostabi Worldi – kuulsa kompleksi stuudiost, galeriist ja kontorist. On see praegu sama kui siis, et hulk assistente maalib teie visandite ja näpunäidete järgi pilte, mida te vajadusel parandate ning pärast signeerite? Ja lisaks assistentidele on seal maalidele teemasid pakkuvad ideede väljamõtlejad.

pilti. Mul on tööl viis maalijat, kaks ideede väljamõtlejat ja veel viis assistenti, kes teevad kõike muud, mida vaja – nii et kokku on meid 13 inimest. Olen oma uue elukorralduse ja elukohaga Upper East Side’is väga rahul.

Kuidas te taolise Kostabi maailma loomise mõtte peale üldse tulite?

See sündis kuidagi loomulikult. Oma osa oli nii mu edukusel New Yorgi kunstimaailmas kui ka mu loomupärasel kalduvusel infot inimestega jagada. Paljudel kunstnikel, näiteks Jeff Koonsil, Damien Hirstil ja Takashi Murakamil, on minu

küll veel täiuslikult, ent üha paremini.

Eesti keelt räägin vaid veidi, ent aru saan tunduvalt rohkem.

Oma muusikuande olete pärinud ema Ritalt ja isa Kaljolt. Aga kunstnikuande?

Jah, mu vanemad olid hea käega ja oskasid joonistada, ent ameti poolest olid nad siiski muusikaga seotud, nagu ka mu muusikateoreetikust onu Heino Kostabi. Mu noorem vend Indrek Paul maalib, mängib kitarri ja on produtsent oma muusikastuudios Thunderdome. Temaga seob meid koostöö nii maalides kui ka musitseerides.

Mu vanem vend Urmas Allan tegeleb kunstiga nii palju, et kogub meie töid. Ametis on ta Lõuna-Carolinas kindlustusäris.

Te elate New Yorgis ning viimased 18 aastat ka Roomas, mida kutsute oma teiseks koduks ja lemmiklinnaks.

Miks Itaalia? Ja miks just Rooma?

Rooma on Itaalia pealinn ja keskus. Itaalia on aga riik, mis on alates 1991. aastast olnud mu kunsti vastu väga toetav. Minu arvates on see maailma ilusaim linn.

Mulle meeldib küll ka Praha, Tallinna, Veneetsia ja Pariisi ülim ilu, ent Roomas tunnen end tõeliselt koduselt – tänu kenadele inimestele, kunstiajaloole, toidule ja tervislikule elurütmile. Roomas elan ma umbes kaheksa kuud aastast, New Yorgis neli, enamasti oktoobris-novembris ja aprillis-mais, mil ilmad on ilusad ja kultuurielu kihab.

Teie viimane ülevaatenäitus Eestis toimus 1998. aastal Eesti Kunstimuuseumis. Mille järgi valisite tööd praeguse näituse jaoks? Mis mõtted ja tunded teil sellega seoses on? Ehk ka mõni soov?

Ma armastan Tallinna. Minu parim aeg Eestis on möödunud just Estonia kont-

Kas te räägite itaalia keelt? Ja eesti keelt?

Itaalia keelt räägin ma üpris hästi. Mitte

serdisaalis ja selle ümbruses, nii et näituse toimumine nimelt seal teeb mu uhkeks ja õnnelikuks. Ja kuna ma olen uhke oma Eesti päritolu üle, lähtusin neid maale valides kvaliteedist, ma tahan anda endast parima. Aga soov… Mulle meeldiks esineda Estonia kontserdisaalis oma sooloklaverikontserdiga.

Peeter Vähi on öelnud, et teis on prohvetlikkust. Pärast 9/11 meenus talle üks teie maal, mida ta oli kuskil kataloogis näinud: sellel on kujutatud kahte torni, mille suunas lendab lennuk. Maal on tehtud enne aastat 2001. “On kunstnikke, kellel on teistest võimsamad antennid või telepaatilised signaalid või oskus ette näha.

Miks ta maalis need kaks torni ja selle lennuki sinna?” mõtiskles Peeter meie kohtumisel. Mida te ise sellest prohvetlikkusest arvate?

Tegelikult aimasid seda ette paljud kunstnikud. Ja muidugi mõni minu maal ka.

Aga kuidas või miks? Ma ei oska seda seletada. Tunduvalt teadlikumalt oskan mõtiskleda selle üle, et teadsin, et arvutid

esmaspäeviti kell 21.35

Jah, mu vanemad olid hea käega ja oskasid joonistada, ent ameti poolest olid nad siiski muusikaga seotud.

Suurim muutus on see, et kolisin. Nii et nüüd asuvad mu New Yorgi stuudio ja eluruumid ühe katuse all. Varasematel aastatel oli Kostabi Worldis assistente tunduvalt rohkem, sageli kuskil 27 ringis ja vahepeal lühikest aega vist isegi umbes 40. Seda oli palju, palkasin inimesi valimatult, mistõttu osutus mõnigi neist vargaks ja laiskvorstiks. Nüüd on seltskond väiksem ja usaldusväärsem ja ka kvaliteet tunduvalt parem ning sellele vaatamata suudan aastas maalida umbkaudu 500

omaga võrreldes nii suuremad stuudiod kui ka rohkem assistente, ent 1980. aastate lõpus ei afišeerinud keegi avalikult, välja arvatud Andy Warhol ja Robert Longo, et nad arvukalt assistente kasutavad. Mina sain rohkelt meedia tähelepanu tänu sellele, et muutsin selle meedia jaoks performance’iks.

Mitu pilti te professionaalse kunstnikuna maalinud olete?

Umbes 20 000. www.concert.ee

kultuur.err.ee

vestlussaade kultuurist

PLEKKTRUMM

külaline

kaunismuusika.ee

Sellele küsimusele vastamiseks võiksin ma kirjutada raamatu. Lühidalt öeldes: isiklikust elukogemusest, kunstiajaloost…

Ideed ilmuvad pingpongilikust dialoogist struktuuri ja improvisatsiooni vahel. Ma võin klaveril uidates improviseerida ja juhuslikult tabada meeldejäävat meloodiat. Seejärel ma kordan, täiustan, tasakaalustan ja loon struktuuri.

hakkavad tulevikus meie elude üle valitsema, ja nii on mitme mu 1980. aastate alguse maali teema inimeste üle kontrolli võtnud kompuutrid.

Lisaks maalimisele olete teinud skulptuure, nagu paavst Johannes Paulus II pronksbüsti ja pronksskulptuuri San Benedetto del Tronto keskväljakul, mõlemad Itaalias. Mis teid skulptuuri juures võlub? Kas töötate ainult pronksiga?

Olen töötanud ka marmori ja puiduga, ent enamasti siiski pronksiga. Pildiline maalimine on illusioon. Skulptuur ei ole seda. See on midagi, mis on päris.

Teie kunsti näeb ka plaadiümbristel, näiteks ansambli Guns’N’Roses omal, lisaks Swatchi kellale, Bloomingdale’i kotile, Alessi vaasidele, Rosenthali espressotassidele ja Giro d’Italia särgile, mida olete disaininud.

Nagu paljud teised 1970. aastatel üles kasvanud kunstnikud, nii unistasin minagi saada plaadiümbriste kujundajaks. Mõtlesin, et selline amet on olemas.

Hiljem avastasin, et pole. Et tegelikult valivad rokkstaarid oma kunstnikest sõprade tehtud või ettearvamatutest allikatest pärit töid. Nii ma siis sellest unistusest loobusin ning pühendusin omandama päris elukutset kaunite kunstide vallas.

Guns’N’Rosesi albumikujunduse lugu on aga selline. Axl Rose astus sisse Californias Beverly Hillsis olevasse Han-

16

APLAUS talv 2015

soni galeriisse, kust ostis mu maali “Use Your Illusion” – nime andis sellele mu vend Indrek Paul. Siis helistas mulle Axli mänedžer ja rääkis, et Axl kirjutab laule, mille teema on illusioon, ning tahaks oma uue albumi ümbrisel kasutada nii mu maali kui ka selle nime. Leppisime kokku mõlemaid pooli õnnelikuks tegeva tehingu. Plaat läks oma 36-miljonilise läbimüügiga rokiajalukku. Mul aitas see saada aga käevangu nii mõnegi noore ja kauni sõbratari, kes oli üles kasvanud mu “Use Your Illusion” T-särki pidžaamana kandes.

Ideed ilmuvad pingpongilikust dialoogist struktuuri ja improvisatsiooni vahel.

Kas on veel kunstiliike, millega te tegelda tahaksite?

Hetkel olen ma selleks liiga hõivatud nii oma maalide täiustamise kui ka tööga paari hiti kallal.

Kust tuleb kunsti tegemiseks ja muusika kirjutamiseks inspiratsioon?

Mis on teile see Allikas?

Kui peaksin Roomat külastama, soovitage palun mõnd rooga ja söögikohta.

Absoluutset lemmiktoitu ja lemmiksöögikohta mul Roomas pole. Agata e Romeos sööksin ma kõike, veel viivad keele alla Ai Balestrari pizza Margherita, Dal Bolognese köögiviljaroog, La Gensola munaroog, Antica Pesa spagetid juustu ja pipraga ning Gli Angelli spagetid rosmariiniga. Rosmariinilõhn on mu lemmiklõhn.

Mis teeb teid õnnelikuks?

Anda intervjuud, kuulates samal ajal YouTube’ist Led Zeppelini playlist’i.

Olete väga mitmekülgne. Paljusid meid nii paljude annetega õnnistatud ei ole. Tundub, et saatus on teile talenti jagades olnud helde?

Ma ei oska öelda. Tean vaid, et tuleb keskenduda sellele, et püüda olla niivõrd hea kunstnik, muusik ja inimene kui võimalik.

Ma arvan, et igaühest võib saada rikas ja kuulus kunstnik, kui ta järgib minu kaheksat reeglit.

Ja need kaheksa reeglit on?

1. Loo suurepärast kunsti.

2. Ela New Yorgis.

3. Suhtle (käi näituste avamistel ja kunstirahva pidudel).

4. Ole professionaalne.

5. Olgu sul oma lugu.

6. Pane teised inimesed enda heaks tööd tegema.

7. Usu iseendasse.

8. Ära unusta oma sõpru. www.concert.ee

Uku Suviste, Mairo Marjamaa Holger Marjamaa

9.03

19.01

GRETAGRUND

16.03

Raul Ukareda - Tanel Padar

26.01

MODERN TIMES

23.03

Kirke Karja, Allan Järve Siim Usin, Tõnu Tubli

30.03

Laura Junson, Erko Niit Joel Remmel

6.04

Henri Peipman, Taavo Remmel Mart Soo

Allan Järve, Heikko Remmel, Tõnu Tubli

13.04

Ain Varts - Tiit Varts

CARROT LIGHTS

20.04

Á LA FRANÇAISE

Brian Melvin, Peedu Kass Raul Sööt, Virgo Sillamaa

2.02

Argo Vals, Jalmar Vabarna, Jaan Jaago

Vaigla - Aimla - Vaigla Marie M - Siim - Raul

9.02

UNIT JÄRVE

16.02

Laura Remmel, Kaspar Kalluste, Joel Remmel

23.02

Paul Daniel - Mart Soo

2.03

Liisi Koikson Marti Tärn, Marek Talts

Viljandi Guitar Trio

Susanna Aleksandra, Jaak Lutsoja, Tanel Liiberg

27.04

MUSICAL TALES

by Django Reinhardt and Stéphane Grappelli

Henno Soode, Eivin Toodo, Kerstin Tomson Mati Leibak, Indrek Kruusimaa ALGUS KELL 19.00.

SISSEPÄÄS 6 €, LAPSED VANUSES 6-17 AASTAT 3 €.

LIVE FROM 19.00.

ENTRANCE FEE 6 €, CHILDREN FROM 6-17 YEARS 3 €.

Esmaspäevaõhtune Jazziklubi

Lisainfot leiad meie uuelt Facebooki lehelt "Esmaspäevaõhtune Jazziklubi".

Please like our new Facebook page "Esmaspäevaõhtune Jazziklubi" for up to date information.

RADISSON BLU SKY HOTEL, TALLINN Rävala puiestee 3, 10143 Tallinn Tel: +372 682 3000 info.tallinn@radissonblu.com www.radissonblu.com/skyhotel-tallinn

www.sõrujazz.ee Hiiumaa

12.01

19-21 JUUNI 2015 KALANA JA SÕRU SADAM

MONDAY NIGHT JAZZ CLUB IN LOUNGE24

Ida-Virumaa www.tuletornikontsert.ee

A loss for words, 2007.

ESMASPÄEVAÕHTUNE JAZZIKLUBI LOUNGE24-S

3-4 JUULI 2015 RANNAPUNGERJA

Mõni meist on öökull, mõni lõoke.

Milline on teile loomiseks parim aeg või on sel üldse mingit tähtsust?

Tavaliselt lähen ma magama kella 24–1 ajal. Tõusen kell 8 või 9. Viimastel aastatel on mu rituaal hommikuti selline, et kakskolm tundi harjutan ja mängin klaverit ning kirjutan muusikat. Pärast seda lülitan end ümber visuaalsetele kunstidele. Ja nii jätkuvalt.

GUIDO KANGUR ESITLEB • GUIDO KANGUR PRESENTS

elektrooniline muusika

elektrooniline muusika

Noppeid Eesti

elektroonilise muusika ajaloost Maailma esimesed elektronmuusikastuudiod loodi pärast II maailmasõda, kui siinmail summutas lääne uued tuuled raudne eesriie. tekst: HELE-MARIA TAIMLA fotod: Shutterstock, ERAKOGU

O

1997. aastal võeti muusikaakadeemias vastu esimene kursus elektronmuusika tudengeid.

18

APLAUS TALV 2015

meti tõusis elektrooniline muusika fanaatikute toel esile ka Eestis: põlve otsas ehitati süntesaatoreid, elektroonikat asuti kasutama heliloomingus. Üks oluline verstapost Eesti muusikaloos on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) elektronmuusikastuudio avamine, millest möödub tänavu 20 aastat.

“Seen kasvab läbi asfaldi, kui tal on vaja tulla,” meenutab elektroonilise muusika Eestisse jõudmist Margo Kõlar, kes on stuudio tegemisi juhtinud juba 15 aastat. “Sisemine sund, huvi ja tehnoloogia arengujärk olid niikaugel, et selle eest polnud pääsu,” leiab ta.

Fanaatikute leiutised

Rääkides fanaatikutest, kes tegutsesid ammu enne stuudiot, on värvikas näide Heino Pedusaar. Ta töötas Eesti Raadios heliinsenerina, oli muusika- ja tehnikaajakirjanik ning kirjutas helitehnikast rohkelt raamatuid. Füüsik Anatol Sügise abiga ehitas Pedusaar 1960. aastate algul elektroonilise klahvpilli, mis sai nimeks varioola.

Sarnaselt teiste toonaste leiutistega oli pill suuremõõtmeline ja vajas transportimiseks suisa veoautot. Hans Hindpere on meenutanud, et varioola funktsioonide tundmaõppimine võttis mitu päeva ning www.concert.ee

www.concert.ee

huvitavate tämbrikombinatsioonide leidmisele kulus temal isiklikult pool aastat.

Omas ajas oli see Hindpere hinnangul väga korralik pill.

1970. aastateks olid tehnilised võimalused edasi arenenud ja võis valmistada juba kompaktsemaid pille. Aastal 1974 valmis Härmo Härmil ühehäälne süntesaator, mida kasutas Sven Grünberg ansamblis Mess. Pilli kasutada polnudki niisama lihtne, sest see mängis kohati kaootilisi helikõrgusi ning tämbrite vahetamiseks tuli kohapeal kaableid ringi tõsta. Sellegipoolest oli Grünberg esimene, kes tõi süntesaatori Nõukogude Liidus rokilavale. Aasta hiljem kasutas Mess süntesaatorit ka Grünbergi esimese elektroakustilise teose “Tiik” plaadistamisel. Mõni aeg hiljem ehitas Koit Saarmäe süntesaatori, mida kasutas Erkki-Sven Tüür oma ansamblis In Spe. Eesti süvamuusikalavadele jõudis elektrooniline muusika üle 15 aasta hiljem, aastal 1991 NYYD-festivali raames.

Elektroonilist muusikat serveeriti toona kui täiesti uut perspektiivi heliloomin-

gus, mis võimaldab akustilistele pillidele võimatuid lahendusi. See oli justkui “uus horisont uue muusika loomisel”, meenutab Margo Kõlar. Samal ajal kui üht hulka muusikuid tabas vaimustus uutest võimalustest, oli Sven Grünbergi mäletamist

Eesti süvamuusikalavadele jõudis elektrooniline muusika üle 15 aasta hiljem, aastal 1991 NYYD-festivali raames. mööda üldsuse suhtumine elektroonilisse muusikasse dramaatiline ning enamik oli kategooriliselt selle vastu. Seda vastandati selgelt heale ja harjumuspärasele akadeemilisele muusikale.

EMTA stuudio loomine

Fanaatikute tegevus andis aluse ka kohaliku elektronmuusika stuudiole. Üks entusiaste oli Rauno Remme, kes juba muusikakeskkooli õpilasena tegi muusikatehnilisi katsetusi kõikvõimalike käepäraste TALV 2015 APLAUS

19

elektrooniline muusika

Vastab muusik ja helilooja Taavi Kerikmäe Milliseid arenguid olete aastate jooksul märganud Eesti elektronmuusikas?

Elektronmuusika on lai valdkond, kõigepealt peaksime täpsustama, millest me räägime. Kui rääkida elektroonilisest süvamuusikast, siis selle traditsioon ei ole Eestis kuigi pikk. Meie publik saab sellist muusikat üsna harva kontserdil kuulata.

Põhjusi on mitu. Meil ei ole olnud elektronmuusikaga seotud stuudiot (sageli asusid need riiklike raadiojaamade juures) või rühmitust, nagu olid alates 1950. aastatest Lääne-Euroopas või PõhjaAmeerikas. EMTA elektronmuusikastuudio on üpris noor. Eesti aastakümnetetagusest elektronmuusikast leidub vaid üksikuid näiteid.

Viimasel 20 aastal on pilt muidugi muutunud. Piltlikult võiks elektronmuusikas toimunut võrrelda fotograafiaga, kus analoogkaamerad asendusid mingil hetkel digikaameratega ja muutusid peagi kõigile kättesaadavaks. Mulle näib, et meie elektrooniline muusika on justkui selle analoogosa ajaloost “vahele jätnud” ja hüpanud kohe n-ö digiajastusse. Nüüd on ju tore, et kõigil on masinad käeulatuses, aga kultuur, millelt need masinad tulid, on meil õhuke. Eelisena on ehk meil siis ka vähem stampe, millesse takerduda.

Minu pilgul kasutavad eesti heliloojad üha rohkem erinevaid elektroonilisi lahendusi oma teoste juures, noorema generatsiooni tegijatel on tehnoloogiaga muidugi ka vahetum suhe.

Milliseid võimalusi ja riske kätkeb endas eri tehnikavidinate kasutamine muusikas?

Võimaluste palett on tehnoloogia arenguga muidugi plahvatuslikult suurenenud. Teisalt näib mulle, et loomingulisus käivitub siiski just piiranguid tunnetades. Praegu pakuvad tarkvaraprogrammid sageli etteantud mudeleid ja lahendusi, mida laisemad on ka altid rakendama. Olles elektronmuusikaga pisut tegelenud, hakkad aga kuulma, milliseid programme ja valmislahendusi keegi kasutab. Mina pean lugu tegijatest, kes püüavad kasutada tehnoloogiat originaalsel moel.

Taavi Kerikmäe õpetab EMTA-s nüüdisaegset muusikat ja improvisatsiooni ning tegutseb näiteks ansamblis U:. Aastal 2014 pälvis Kerikmäe Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia mitmekülgse ja uuendusliku tegevuse eest interpreedina.

20 APLAUS TALV 2015

Sven Grünberg.

vahenditega. Kui Remme kutsuti tööle muusikaakadeemia helikabinetti, hakkas ta koguma sinna helisalvestusvahendeid ning arendama tegevust eksperimentaalmuusika suunas.

Avalikkuses oli veel suurem entusiast Lepo Sumera – professor, heliloojate liidu esimees ja elektronmuusikastuudio esimene juhataja. Sumera propageeris elektronmuusikat jõuliselt televisioonis, raadios ja mujal. “Ta oli elektronmuusikastuudiole tõeline ideoloogiline isa,” meenutab Margo Kõlar, kelle hinnangul saatis Sumera teavitustööd lumepalliefekt.

“Avalikus sfääris hakkas paisuma teave ja ettekujutus, et tehnoloogia abil on võimalik teha midagi täiesti uut.”

Elektronmuusikastuudio avamise tegi võimalikuks konkursil võidetud raha.

Stuudio rajati Kölni elektronmuusikastuudio eeskujul ning avati 1995. aasta oktoobris. Lepo Sumera on meenutanud, et esimene poolaasta kulus temal ja Remmel arvutiprogrammidega tutvumiseks, õppeplaanide koostamiseks, stuudio aparatuuri häälestamiseks ja muudeks ettevalmistusteks. Muuhulgas valmistati ette Mari Vihmandit ja Toivo Tulevit, et läkitada nad õppima välismaale. 1997. aastal võeti muusikaakadeemias vastu esimene kursus elektronmuusika tudengeid, stuudios tehtud töid esitleti Estonia talveaias järgmisel kevadel.

1999. aastal asus stuudiot juhtima Margo Kõlar. Vaadates tagasi 15 aastale

stuudio töös, rõõmustab Kõlar arvestatava kunstilise taseme üle. Stuudios on tunde andnud rida huvitavaid õppejõude, stuudio on osalenud mitmes produktsioonis ja teinud koostööd mainekate plaadifirmadega, nagu ECM ja Harmonia Mundi.

Elektronmuusikastuudio on aktiivne ka Eesti muusikamaastikul, näiteks festivalide NYYD ja Eesti Muusika Päevad või EMTA sügisfestivali raames. Stuudios sündinud loomingut on korduvalt rahvusvaheliselt tunnustatud. Hiljuti võitis Marianna Liik Euroopa filmimuusika ja -heli festivalil filmimuusika preemia ning sai auhinnaks päevase salvestussessiooni ringhäälingu orkestriga WDR Funkhausorchestra Köln.

EMTA elektronmuusikastuudios on praegu kolm eriala: helirežii, elektroakustiline kompositsioon ja audiovisuaalne kompositsioon. Viimane on sedavõrd värske õppesuund, et esimene lend lõpetas alles eelmisel kevadel. Selleks et stuudios tegutsejate loomingulisi ideid realiseerida, tuleb pidevalt tegelda stuudio tehnilise arendamisega. Stuudio nüüdisajastamist on märkimisväärselt toetanud Hariduse Infotehnoloogia SA ja SA Archimedes.

Elektronmuusika populaarsus

Huvi elektroonilise muusika vastu on vähemasti noorte seas märgatavalt kasvanud. Seda näitab juba sisseastujate arv, mis on selgelt tõusuteel. Kui alguses oli www.concert.ee

elektronmuusika kursusel 1–3 tudengit, siis nüüd püüab sinna igal aastal pääseda mitukümmend noort. Paljud neist on eelneva akadeemilise muusikahariduseta sisseastujad, kellel on huvi, kuid hõredavõitu muusikaline taust, et omandada selles valdkonnas kõrgharidust. Nende integreerimine akadeemilisse maailma on üks stuudio ülesandeid.

Tänapäeval saab iga arvutiomanik kerge vaevaga luua kõige lihtsamad stuudiovõimalused. Võib-olla tekib varsti elektroonilise muusika suhtes hoopis üleküllastus? Peeter Vähi hinnangul on elektronmuusika populaarsuse kasvu või vähenemist raske ennustada. Vähi toob paralleeli klavessiiniga, mis renessansi- ja barokiajastul oli ülipopulaarne, kuid tekitas ühel hetkel muusikutes ja kuulajates “allergia”, nii et pill unustati sajanditeks. Alles 20. sajandi teisest poolest naasis klavessiin “normaalse instrumendina” teiste kõrvale. Peeter Vähi usub, et sarnast arengukõverat võib näha ka süntesaatori ja elektroonika puhul: “Millalgi oli see novaatorlik ja moodne, seejärel olen kohanud sageli süvamuusikaloojate, kontserdikorraldajate ja plaadifirmade tõrjuvat hoiakut. Praegu tajun pigem taastuvat neutraalset hoiakut.”

Tulevikku vaadates on elektronmuusikastuudiol võimsad plaanid uue kammersaaliga, mis loodetavasti akadeemia juurde ehitatakse. “Oleme helitehnoloogilised lahendused läbi mõelnud, sellega põhjalikult palju aastaid tegelenud,” sõnab Kõlar ning loodab, et plaanitav ehitis – kui see tõepoolest teoks saab – tuleb muusikatehnoloogia mõttes väga nüüdisaegne.

Elektronmuusika kontsert tulekul

Eesti Kontserdi sarja “Müstilised kõlad” raames esinevad 28. veebruaril Estonia kontserdisaalis oma elektroakustilise loominguga Margo Kõlar, Peeter Vähi, Sven Grünberg ja Taavi Kerikmäe. Margo Kõlar esitab oma “Tornikellade laulu”, mille aluseks on Tallinna vanalinna kümne kiriku 47 kella helid. Teose esiettekanne oli Tallinna kultuuripealinna aasta 2011 lõpetamisel. Peeter Vähi valis esitamiseks

Huvi elektroonilise muusika vastu on vähemasti noorte seas märgatavalt kasvanud. enda teostest “Vihmategija”, mis on inspireeritud šamaani vihmaloitsudest. Lisaks sünteetilistele pillidele kasutab Vähi akustilisi löökpille. Grünberg ja Kerikmäe esitavad kontserdil vast loodud uudisteoseid.

Kui enamikul juhtudel on helivõimendusega kontsertide puhul tegemist kahekanalilise stereoheliga, siis selle kontserdi helisüsteem tuleb vähemalt nelja audiokanaliga, luues ruumilise heli. See teeb kontserdi tehniliselt keeruliseks ja nõuab professionaalset režissööri-elektroonikut.

Selles rollis on Tammo Sumera, kes juhib kontserdi helimaailma arvutite, protsessorite ja mikserpuldi abil.

Kontserdil teeb kaasa ka Vambola Krigul löökpillidel. www.concert.ee

Lõuna-Ees� raamatust leiate põnevaid lugusid ning rohkem kui 300 ak�ivse puhkuse, majutuse, toitlustuse ja kultuurisündmuse head pakkumist. Esmakordselt on koondatud ühte väljaandesse Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa organisatsioonide ja e� evõtete sooduspakkumised.

Head Lõuna-Ees�avastamist!

Täpsem info kodulehelt: www.visitsouthestonia.com

kulisside taga

kulisside taga

10 000 sammu

koos Piiaga

Kui Jõhvi kontserdimaja direktrissile Piia Tammele pista taskusse sammulugeja, siis meedikute soovitusliku päevanormi ehk 10 000 sammu saaks ta vaevata kokku tööpostilt lahkumata. tekst: Margit kilumets fotod: toomas tuul

P

iia kontsade ülikiire klõbin kuulub lahutamatult Jõhvi kontserdimaja helipilti. Jõudnud lava taha, viskab naine äkki siuh-sauh! kingad jalast ja hiilib kikivarvul kardinate vahele, et piiluda saali. Kas on ikka rahvast ja laudadel värvilised küünlad ja kohvitassid kõigil kenasti ees? On-on. Nii algab salongiõhtu, mis on Piialegi uus formaat, sest täna astub ta üles intervjueerijana.

Kontserdisaal,

22

APLAUS TALV 2015

Saali kaunist, pehmet kõla kiidavad muusikud nii lähedalt kui ka kaugelt.

mis praegu salongiks kohendatud, on Jõhvi kontserdimaja au ja uhkus. Saali kaunist, pehmet kõla kiidavad muusikud nii lähedalt kui ka kaugelt ning selle puidust seinad lausa õhkavad mahagonikarva soojust. “Ega selliseid saale palju

Jõhvi kontserdimaja on neljast Eesti kontserdimajast noorim, tähistades 2015. aasta oktoobris kümnendat sünnipäeva.

www.concert.ee

www.concert.ee

ole,” tõuseb direktrissi ninaotsake veel kaks millimeetrit ülespoole. “Sibeliustalos Soomes ja Peterburi Maria teatris on

umbes samasugused. Jah, kaunis kõla ja soe publik – need on meie trumbid!

Nende pärast tullaksegi tagasi.”

Ja Piia räägib laheda loo dirigent Olari Eltsist, kelle energiline dirigeerimisstiil tekitas publikus kerge hämmingu. A eta vaša, ili naša? (Kas ta on teie või on meie?)

Soe publik saabub mõnikord salongiõhtule, soengud peas ja singirullid käekotis. Kui antaks võimalus, läheks kindlasti TALV 2015 APLAUS

23

kulisside taga

Hüüdlause “Lähemal kui tundub, lahedam kui arvad” tõestab ennast aasta-aastalt üha võimsamini.

kulisside taga ka tantsuks. “Võib-olla peakski algaval sünnipäevahooajal midagi uut välja mõtlema?” õhkab Piia ja vaatab mõtlikul pilgul helitehnikut, kes kuuldavasti on ka viimase peal retrodiskor. Üks mis kindel – kontserdimajas tantsitakse 24. veebruaril, kui siin toimub Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtt. Ja kindlasti ka 2015. aasta oktoobris, kui kontserdimaja tähistab kümnendat sünnipäeva. Täpselt niisama kaua on ametis olnud ka Piia. Kui ta 24-aastasena Tartust Ida-Virumaale maandus, küsis Raul Rebane retooriliselt käsi laiutades: “Mille eest seda noort inimest ometi niimoodi karistatakse?” Isale ütles tütar, et läheb ainult korraks, sest oli varem seal kandis käinud vaid paar korda ja tundis kahte kohalikku inimest. Ent Piia armus Virumaasse ülepeakaela ja põhjalikult ning kuna tunne oli vastastikune, siis ei ilmuta see siiani mingeid vaibumise märke.

Taevatrepist

Piia Tamme korraldus- ja taustajõud koosnevad eranditult naistest, tehnilisse meeskonda kuuluvad seevastu mehed. Ta rõhutab, et on küll eesliinil, kuid ilma kokkuhoidva tiimita ei suudaks midagi.

Itaallasest Carlo Pestast on saanud viimastel aastatel suur Eesti sõber. Ta jumaldab musta leiba ja seepärast kingitigi Eesti Kontserdi ja Balletto di Milano koostöölepingu kinnitamiseks 2015. aasta Jõhvi balletifestivali korraldamisel Carlole päts musta leiba.

24

APLAUS TALV 2015

ehk teiselt korruselt esimesele laskub direktriss mitukümmend korda päevas.

Kui majas on kolm üritust 24 tunni sees, siis saabki ainult joostes kõigel silma peal hoida. Jõhvi kontserdimajas peetakse seminare, seal töötavad linnagalerii ja muusikakool, antakse huviharidust, näidatakse kino ja pakutakse süüa. Eelkõige aga on see maja muidugi kogu Virumaa muusikaline süda. Detsembris pole ühtegi rahulikku päeva, jaanuari alguses käib palju vene rahvusest inimesi, 24. veebruarist hakkab tempo koos kevadega jälle kasvama ja kulminatsioon on muidugi Jõhvi balletifestival maikuus. Kuidas sündis idee teha balletist midagi, mis hakkaks iseloomustama just Jõhvi kontserdimaja?

“Eks seda oligi alguses keeruline välja mõelda, sest Vanemuise juurde kuulus džäss- ja levimuusika ja Pärnu kontserdimaja seostati ooperiga,” meenutab Piia.

“Aga kuna iga hästi kasvatatud slaavi tütarlaps mängib klaverit, loeb raamatuid ja käib balletitunnis, siis tekkis mõte proovida. Tõime Peterburist Jõhvi häid balletietendusi ja müüsime kaks etendust päevas välja nii, et ei saanud arugi. Nii see julgus tuli.”

Piia võttis veel kaks kuud hoogu ja läks siis priimabaleriin Kaie Kõrbi jutule.

Et kui korraldaks õige Jõhvis festivali?

Kaie ohkas, püüdis mõttes siduda tööstusmaastikku ja balletti, naeratas lõpuks ja arvas, et miks ka mitte. Sellest hetkest alates tehti kõvasti tööd ja nüüd on Jõhvi www.concert.ee

balletifestivalil oma kindel publik ning aura. Inimesed planeerivad oma puhkuse nii, et saaks tulla Ida-Virumaale, vaadata, mis seal kandis uut, ja loomulikult nautida head balletti. Tullakse Moskvast ja kaugemaltki ning hüüdlause “Lähemal kui tundub, lahedam kui arvad” tõestab ennast aasta-aastalt üha võimsamini.

6.–10. mail 2015 näeb Jõhvis Itaalia tantsuteatrit Balletto di Milano. Piia julgustab kõiki kõhklejaid, sest need, kes tulevad, pettuvad väga harva.

Jõhvi kontserdimaja on arvatavasti kõige kirevama repertuaariga kultuuriasutus Eestis.

Kontserdisaal on nagu kameeleon: väärikast ja akadeemilisest saalist saab hõlpsasti kujundada hubase salongi. Saali ilusat kõla kiidavad nii muusikud kui ka publik.

“Kui me alustasime, siis polnud ballett Eestis sugugi nii populaarne kui praegu,” kinnitab Piia ja on kogu korraldusmeeskonna ning toetajate üle silmanähtavalt uhke. “Loomingulised inimesed on meid samamoodi usaldanud nagu publik: Age Oks ja Toomas Edur andsid meie majas oma viimase etenduse, Nacho Duato ja Arvo Pärdi kohtumine kuulub ka imede valdkonda. Meid on vähe ja meie linn on väike, aga tahe on suur!”

Oma kabinetis

käib Piia e-kirju vaatamas, helistamas ja suurelt mõtlemas. Jõhvi kontserdimaja peab ju katma territooriumi Rakverest Narvani ning repertuaari paikapanek on olnud aastatepikkune peen timmimine.

Kavas peab olema klassikalist Eesti teatrit, teisalt käib venekeelse teatripubliku tarvis sagedasti ka truppe Peterburist. Jookseb Eesti Kontserdi hooaeg, samas on piisavalt vene produktsiooni. Kõrsikud on niisama populaarsed kui Anne Veski ja kinos Amadeus näidatakse filme seinast seina. Jõhvi kontserdimaja on arvatavasti kõige kirevama repertuaariga kultuuriasutus Eestis ja kindlasti on see oma publikut märkimisväärselt kasvatanud. “Kui kümme aastat tagasi ütles kassapidaja kliendile, et täna õhtul mängitakse Bachi,” meewww.concert.ee

Piia nimekaardil seisab “Jõhvi kontserdimaja direktor”. Tema ülejäänud kümme ametit kaardile ära ei mahu, ent üks värskematest on õhtujuhi roll salongikontsertidel. Lauljatar Liisi Koikson tundis ennast Piia küsimustele vastates igati mugavalt.

nutab Piia, “siis jäi iga teine ostja korraks kõhkvele ja küsis, kas midagi kergemat ei ole pakkuda. Nüüd juhtub seda juba harvem ja me julgeme siia kutsuda väga elitaarseid esinejaid, kellest kaheksa aastat tagasi poleks julgenud unistadagi.”

Piia e-postkast on muidugi väärt põhjalikumat inventuuri. Kui ta teeb ülevaadet, millest ja kellega kirjavahetust peab, siis kuulen kõrvus Piia ema küsimust, milleks küll tütrel seda kõike vaja on.

Piia paneb käed lauale, kortsutab hetkeks

laupa ja ütleb siis iga sõna rõhutades: “Ma tahan, et Ida-Virumaal läheks hästi!” Üks parasjagu aktuaalne vaidlus puudutas Kaljo Kiisa nimelist stipendiumi ja selle saajat. Siis veel Ida-Virumaa filmifond ja fotokonkurss “Ilus oled, Virumaa”, mille parematest töödest tehakse kontserdimajja ka näitus. Peale selle on Piia vabatahtliku merepäästeühingu liige, aitab oma vabast ajast laulupidusid korraldada ja oli viimati lausa lauluväljaku staabijuht.

Ta on tulihingeline kodumaa patrioot ja TALV 2015 APLAUS

25

kulisside taga

Maailma kuulsaim tsirkusetrupp on tagasi uue lavastusega

Ida-Virumaalt pärit eesti filmi suurkuju Kaljo Kiisk andis kontserdimaja kinole nimeks Amadeus. Kino on balleti ja muusika kõrval Jõhvi kontserdimaja oluline osa. Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipendiumi pälvib aga kinole pühendunud inimene, kelle võtteplatsid või filmiideed on seotud Ida-Virumaaga.

teinud palju selle nimel, et Ida-Virumaalt ei tuleks ainult kriminaalse alatooniga uudiseid.

“Meie kodanikualgatuse korras hallataval maakondlikul Facebooki kontol on

kontserdimaja esimene töökoht. Piia loodab, et kui neist, kes selles majas alustanud ja sealset sütitavat keskkonda kogenud, vähemalt mõnigi kodukohta tagasi tuleb, siis on hästi. Ka Ida-Virumaa ettevõtted,

Kogukond võib olla küll mööda maailma laiali, aga meie siinsed asjad lähevad neile väga korda.

Ida-Virumaa sõpru üle 5000,” kirjeldab Piia, “ja ma tunnetan, kuidas kogukond võib olla küll mööda maailma laiali, aga meie siinsed asjad lähevad neile ikka väga korda. Kui sageli kirjutatakse stiilis, et “olen üldse Austraalias praegu, aga lugesin, et teete seal nii ägedaid asju”…

Ja sügaval oma sisemuses julgen loota, et kogu meie kontserdimaja meeskond on ikka väga palju kogu regiooni huvides ära teinud. Sisuliselt peaksime olema Virumaa kontserdimaja, sest meie vastutusel on ju kaks maakonda!”

Paljudele Virumaa noortele on Jõhvi

eesotsas Viru Keemia Grupiga, otsivad andekaid noori ja toetavad nende õpinguid just eesmärgiga siduda nad pehmelt kodukoha külge.

Kohvikus Amadeus

võtab Piia pärast mitmetunnist traavimist lõpuks aja maha ja keskendub suurele piimakohvile. Ta ei vasta isegi telefonile, sest kümme minutit iseenda aega vähemalt paar korda tööpäeva jooksul on miinimum, et pilk püsiks selge.

Kaheksa esimest direktoriaastat pühendus Piia kontserdimajale kahesaja­

protsendiliselt, kuid nüüd kiirustab ta kella kuuest koju. “Mul on juba poolteist aastat oma sisekontroll,” naerab Piia ja näitab pilti Albert Erikust, kellel ülemuse hoiak täitsa olemas. “Osa minust tahaks muidugi kogu aeg majas olla, kui üritused toimuvad, aga teine pool kipub koju pojaga tegelema. No ja kui ta kell üheksa magama läheb, siis kolm tundi jõuan veel kodus ka tööd teha.”

Piia mobiil hakkab ähvardavalt plinkima ja sõõmuke kohvi jääbki joomata.

“Tegelikult ma olen kinni, aga olgu peale...” Ühe käega telefoni hoides kallistab ta teisega Anastassiat, kes on Piia naistetiimi värskeim liige. Siis piilub direktriss üle esinejate toa ukse, kas kõik vajalik on ikka laual ja olemine mõnus. Midagi tahab arutada kinomehaanik, siis valguskunstnik, kes muide samuti kogu perega hiljuti Jõhvi elama kolis.

“Aga kui juhe lõplikult kokku jookseb, kuidas siis?” ei saa jätta küsimata.

“Siis lähen Toila randa, kus merepäästjatel on oma väike maja,” vastab Piia karlssonliku rahuga. Pistab seejärel nina paberisse ja nendib rahulolevalt, et kogu päeva jooksul külastas Jõhvi kontserdimaja 800 inimest. See pole kaugeltki rekord..

DIRECTED BY FRANCO DRAGONE

Saku Suurhallis

27.-30. MAIL Pileteid müüb Ticketpro www.fbi.ee / www.cirquedusoleil.com AMETLIKUD SPONSORID

26 APLAUS Talv 2015

www.concert.ee

MEEDIAPARTNERID

KORRALDAB

muusikaeksport

Eesti muusikud

Hiina hoomamatuses tekst HELE-MARIA TAIMLA fotod EESTI KONTSERT

Möödunud hilissügisel andsid Eesti tippmuusikud Hiinas 20 kontserti Balti muusikafestivalil, mida siitpoolt korraldas Eesti Kontsert. Vastuvõtt linnades, kus elab 2–24 miljonit inimest, oli soe, esinemisi kroonisid autogrammi- ja fotojärjekorrad.

O

ktoobris ja novembris peetud Balti muusikafestivalil esitlesid meie muusikat Hiinas tšellokvartett C-JAM, pianist Rein Rannap, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja käsikellade ansambel Arsis. Kõik esinejad valis välja Hiina delegatsioon, kes käis Eesti Kontserdi kutsel neid möödunud aastal siin kuulamas.

Hiina muusikanõukogu aseesinaine Pan Yan ütles muusikasaatele “MI”, et Hiina majanduskasv suurendab kultuuritarbimist ning huvi välismaise kultuuri vastu. Hiina lõppematust publikust ja suurtest honoraridest tahavad saada osa eestlasedki, nii et kultuurivahetusprogramme kavandatakse usinalt. Alanud aastal plaanib Eesti Kontsert saata Hiinasse Eesti Rahvusmeeskoori ja Estonian Dream Big Bandi. 2015. aastal toimuvad Eestis esinduslike Hiina kollektiivide vastukülaskäigud. 20. veebruaril Tartus ja 21. veebruaril Tallinnas esineb mongoli muusika ansambel Ih Tsetsn, hiina ansambel osaleb ka "Müstiliste kõlade" sarjas. Mai lõpus annab festivalil Orient etenduse Hiina juhtiv Pekingi ooperi teater. Juunis osalevad Hiina koorid popkooripeol Tartus.

Augustis külastab Tallinna ja Pärnut suur Hongkongi Hiina Orkester.

Suurepärane retseptsioon

Rein Rannap jagab pärast Pekingi kontserti autogramme.

Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten koos Balti festivali ühe Hiina-poolse eestvedaja, Hiina Esituskunstide Assotsiatsiooni presidendi Pan Yaniga.

28 APLAUS TALV 2015

www.concert.ee

Lõppenud Balti muusikafestivali raames said Eesti muusika ja muusikud Hiinas sooja vastuvõtu. Produtsent Tuuli Metsoja pani tähele, et Hiina publik kuulas huviga ka täiesti tundmatut ja uut eesti muusikat: kuulajad olid vastuvõtlikud ning vabad eelarvamustest.

“Rahvast oli kuulamas palju, vast keskeltläbi 70 protsenti umbes 1000-kohalistes saalides. Palju oli lapsi, kuigi piletihinnad olid tõeliselt kõrged,” kirjeldab kontsertide kuulajaskonda Neeme Punder. Piletid maksid kuni 50 eurot.

Käsikellade ansambel Arsis polnud varem Aasias esinenud ning Hiina kultuur jättis neile sügava mulje. “Inimeste külalislahkus, siirad emotsioonid – see oli väga südantsoojendav!

Kontserdikorraldus aga super!” kiidab hiinlasi Arsise mänedžer Tiina Kodumäe. Tänuväärne oli näiteks seegi, et Arsisel võimaldati Hiinas keskenduda vaid esinemisele, instrumentide transpordiga tegeles kohalike meeskond.

Tiina Kodumäe sõnul hoiatati ansamblit eelnevalt, et publik on rahutu ja kõnnib ringi. Reaalsus Hiinas oli vastupidine: publik kuulas väga hästi ja kui omavahel jutustati, siis pigem selleks, et jagada vahetult muljeid. Esitatud muusikast võeti kõige soojemalt vastu eesti rahvalaulud Tõnu Kõrvitsa seades ja hiina rahvalaul Vahur Soonbergi arranžeeringus. Arsis esines kuues linnas, kõige menukamalt läks megalinnades Pekingis, Shanghais ja Hongkongis, kus publik kannustas neid pidevalt hüüatuste, naeru või tugeva aplausiga.

Etteastele järgnesid pikad fotosessioonid ja autogrammijagamised, sest publik soovis esinejatega suhelda ning oma emotsioone väljendada ka pärast kontserte. Produtsent Tuuli Metsoja sõnul tundus pildistamise ja autogrammide maania eurooplasele uskumatu, isegi veidi naljakas, sest kellamängu Hiina kontserdilavadel pole ja Arsise nimi ei ütle seal kellelegi midagi. Ometi on pildistamine ja autogrammide küsimine kontserdikülastuse loomulik osa, mis Metsoja hinnangul lähendab publikut muusika ja esinejatega.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Kultuurilised erinevused

Festivali korraldamisel oli suurim takistus keelebarjäär, sest hiinlased ei oska üldiselt inglise keelt ega ka muid võõrkeeli.

“Tõesti – kui saab suhelda umbes 1,3 miljardi inimesega, on sellest ju juba täiesti küllalt, milleks veel mingi muu keel?” selgitab produtsent Neeme Punder hiinlaste hoiakuid. Inglise keelt kõneleb maailmas märksa väiksem hulk: emakeelena 380 miljonit inimest ja esimese võõrkeelena umbes 600 miljonit.

Rein Rannapi kontserte hallanud produtsent Svea Ideon-Marksi hinnangul oli koostöö hiinlastega kasulik kogemus, mis õpetas nii mõndagi sealse kultuuri kohta.

Hiina publik kuulas huviga ka täiesti tundmatut ja uut eesti muusikat.

www.concert.ee

Rein Rannapi proov Pekingi rahvusraamatukogu saalis.

Käsikellade ansambel Arsis.

Näiteks eelistavad hiinlased pika planeerimise asemel olukordade operatiivset ja kollektiivset lahendamist. “Kui klaverit oli vaja laval nihutada, siis seda arutasid seitse hiinlast omavahel pikalt ja põhjalikult, Fotomeenutused esinemistest. ›

TALV 2014 APLAUS

29

enne kui neilt mingit vastust või otsust kuulda sai,” meenutab Ideon-Marks.

Samas leiab ta, et kohalikud korraldajad suhtusid projekti täie tõsidusega ning kõik laabus suurepäraselt.

Hiina kontserdipubliku tavad ja temperament erinevad piirkonniti, nii et vastuvõtt oli igas linnas veidi omanäoline.

“Kui Pekingis elas publik silmanähtavalt kaasa ja enamik ootas pärast kontserti autogramme, siis Jinanis oli publik rahulikum,” toob Svea Ideon-Marks näite.

Suured elamused

Hiinat külastanud muusikud ja produtsendid räägivad kui ühest suust selle hoomamatust suurusest: hiiglaslikud vahemaad, üüratud inimhulgad, lõppematu liiklusvool, pidevalt kerkivad ehitised.

“Hiina areneb ja ehitab tohutu kiirusega, kõikjal paistsid kraanade pikad nokad, 30-korruselised majad aina kerkisid. Üle maa oli viaduktide ämblikuvõrk mitmetasandiliste peale- ja mahasõitmistega,” kirjeldab Neeme Punder, kes vaimustus iseäranis hiinlaste liikluskultuurist.

“Inimesed on tohutult sõbralikud, osatak-

... hiiglaslikud vahemaad, üüratud inimhulgad, lõppematu liiklusvool. se üksteisega arvestada. Näiteks liikluses, kus üldiselt autojuhid suunda ei näita ja esmapilgul tundub nende liiklemine kaootiline, tegelikult avariisid pole ja kõik sõidavad sujuvalt.”

Hiina on kirju maa, kus kohtab kõrvuti ülimat luksust ja kerjuseid, kirevat tänavapilti ja ööelu. Eestlase silmadele on seal kõike ja kõiki väga palju. Hiinas tekkinud koduigatsuse sõnastab Tuuli Metsoja: “Kui vaadata, millises tempos linnad kasvavad, kuidas paisub liiklus, kuidas suurlinnades tõesti sinist taevast ei näe, sest tööstus matab ja katab taevalaotuse, tekib abitu tunne. Ja soov esimesel võimalusel põgeneda... koju sinise taeva ja madalate ning hallide, kuid looduslike pilvede alla.”

‹ Imeline Hiina.

Hiinlane Eestis Hiina ja Eesti kultuurivahetus toimub pidevalt ka vahetusüliõpilaste kaudu. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õpib praegu 25 hiina tudengit. Üks neist on Jun Zhao, muusikaakadeemia doktorant ja vahetus­ üliõpilaste projektijuht.

Mis tõi sind Eestisse?

Hiinas elades tekkis mul soov tutvuda Euroopa kultuuriga ja jätkata oma muusikaõpinguid välismaal. Valisin Eesti, sest suhtlus siinse muusikaakadeemiaga oli sümpaatne, nad võtsid mu rõõmuga vastu. Ühtlasi olin vaimustuses andekatest eesti muusikutest, nagu Arvo Pärt ja Järvide perekond.

Miks sa tahad siin elada?

See on väga hea küsimus. Siin õppides ja töötades olen märganud, et paljud suurepärased eesti muusikud on Euroopas tuntud, kuid Hiinas mitte. Nad on maailmatasemega artistid, kes saaksid jagada oma muusikalisi kogemusi, teadmisi ja esteetikat. Võib-olla saan mina ehitada sildu: luua neile võimalusi esinemisteks, meistriklassideks ja festivalidel osalemiseks Hiinas.

Teisalt tahaksin ma tuua Hiina kohalikke muusikuid Eestisse, et eestlased tutvuksid autentse hiina muusikaga.

Nende kahe poole ühendamise pärast tahangi siin elada. Tahaksin Eesti ja Hiina muusikavahetusele rohkem tähelepanu juhtida ning anda sellesse oma panuse.

Olen Eesti muusikutele korraldanud kontserte Hiinas ja neid on seal väga hästi vastu võetud.

Mis on sind Eestis kõige rohkem üllatanud?

Siin on väga vaikne! Inimesed on harva tänavatel, eriti pärast kella 20, kui Hiinas ööelu alles algab. Kuigi Tallinn on pealinn, pole siin järjekordi bussipeatustes, haiglates ega restoranides. Inimesed räägivad avalikus kohas väga madala ja viisaka häälega. Kõik on rahulik ja korras.

Mis on suurimad erinevused Eesti ja Hiina kultuuris?

Eestlastele meeldib töötada üksi (erandiks laulu- ja tantsupidu), hiinlased aga tegutsevad üldjuhul koos, sest usuvad, et nii on kergem ja kiirem. Suurim erinevus ongi, et eestlased usuvad individualismi, hiinlased aga koostöösse.

Kas eestlased ja hiinlased suhtuvad ka muusikasse kuidagi erinevalt?

Kindlasti. Kui räägime klassikalisest muusikast, eelistab hiina publik kuulsaid esitajaid. Tähelepanu pööratakse meloodiale, atmosfäärile ja esineja mängustiilile.

Eestlastel on fookuses muusika, nad võtavad seda oma elu osana. Aina enam püüavad hiinlased kontserte nautida nii nagu lääne inimesed, kuid erineva ajalooja kultuuritausta tõttu pole seda suhtumist kerge üle võtta.

traditsioon

Saal on ootusärevuses.

traditsioon

Eri Klas on jutuhoos Priit Kessaga.

Peomeeleolu üks loojatest.

Eesti Kontserdi ja Hennessy

uusaastakontsert

20

On 1. jaanuar. Estonia kontserdisaalis väreleb harras elevus, hõljub hõrgutav hõng, voogab meeliülendav muusika ja kõlavad naerusuised uusaastasoovid.

Meeleolu on helge ja lustiline.

Nii juba kaks aastakümmet ühtejärge.

tekst: MARIKA MAKAROVA fotod: PRIKE ARHIIV

E

i osanud uusaastakontsertide “ämmaisandad” – Eesti Kontserdi tollane asedirektor Aivar Mäe ja AS Prike omanik Priit Kessa – aastal 1996 kõige uljamateski unistustes uskuda, et on loonud hakatuse millelegi nõnda legendaarsele, menukale ja kestvale.

Alguslugu

“1990. aastate alguses oli Eesti Kontserdi 787-kohalises saalis kuulajaid tavaliselt 50 ringis. Mitte sellepärast, et inimesed

32 APLAUS TALV 2015

muusika vastu huvi poleks tundnud, vaid sellepärast, et raha polnud. Vaadati, et saaks kodusooja eest makstud, lastele riided selga ja toidu lauale, kultuuri jaoks ei jäänud üle midagi. Hakkasin siis mõtlema, mida ette võtta, et saalis ei haigutaks tühjus,” meenutab Aivar Mäe aega, mil ta 1993. aastal Eesti Kontserdisse tööle tuli.

Otsus aasta hiljem Prike omaniku Priit Kessa jutule minna ei sündinud aga majandustulemuste uurimisest ega muude numbrite analüüsimisest, vaid... kuskilt-ei-tea-kust. “Ega ma Kessa kabinetti

astudes päris täpselt teadnud, mida ma talle räägin, aga me mõistsime teineteist, leidsime ühiselt muusikamaailma vastu sõbraliku Hennessy, tegime ära esimese uusaastakontserdi, mõne aasta pärast tulid televisiooni, hiljem ka raadio otseülekanded... ja nii see läks.”

Priit Kessa mäletamist mööda oli kahe juhi omavaheline jutuajamine üsna konstruktiivne, sest ühendasid sarnased väärtushoiakud. “Aivar palus Priket üheks sponsoriks mitmest. Meie tingimus oli, et kui tuleme, siis ainsana. Nii me kohe ilma www.concert.ee

pikema aruteluta ka kokku leppisime.

Eks ta muidugi risk oli, sest klassikalise muusika kontserdid ei olnud sel ajal just väga populaarsed. Siis olid Rock Summer ja muud üritused ning arukad firmad toetasid pigem neid,” mõtiskleb Priit Kessa.

Et aga esimesest kontserdist võiks kasvada järjekestev traditsioon Eesti muusikaelus, ei osanud ennustada kumbki.

Vaatamata sellele, nagu kontserdi idee üks autoreid kinnitab, et Prikes tehakse asju üldiselt ikka perspektiivitunde ja südamega: kaugemale tulevikku vaadates on tehtu ees vastutus suurem.

Kestvuslugu

Korraldada kontserti 1. jaanuaril ei ole mõistagi lihtne. Keeruline on leida esinejaid, pealegi on see väga kallis. “Kes see ikka vana-aastaõhtuks kodust ära tahab.

Nii me siis meelitasimegi, tänu Hennessy toetusele, dirigente ja soliste Tallinna sellega, et kaasa sai tulla kogu pere. Eesti kostitas,” jutustab praegune Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe. “Eesti Kontserdi poolt on saalis tuhat inimest ning mitte ainult eestlased. On ka kontserdigurmaane, kes reisivad erinevatesse riikidesse ainuüksi taoliste eriliste esinemiste pärast.”

Uusaastakontserdi piletid müüakse läbi paari päeva ja peaaegu olematu reklaamiga. Tallinnas on nimeks Hennessy uusaastakontsert, Tartus, Pärnus ja Jõhvis Hennessy aastalõpukontsert. Mäe lisab veendunult, et piletid saaksid otsa ka siis, www.concert.ee

Sihikindel Rein Rannap.

kui reklaami üldse mitte teha. “1. jaanuari kontsert on nagu vanade sõprade taaskohtumine, imehea võimalus teineteist jälle näha ja head uut aastat soovida. Nii kontserdi kui ka kogu majaga käib siis kaasas eriline, kirjeldamatu hõng.”

Sama meelt on Priit Kessa. Mõlemad mehed on jätnud nende aastate jooksul vahele vaid paar korda. “Hennessy kontsert on saanud sama loomulikuks osaks meie elust nagu jõulud või uue aasta tervitamine. Paljud, kes sel õhtul Estonia kontserdisaalis kokku saavad, tunnevad üksteist juba vähemalt nägupidi. On haruldaselt tore tunne soovida 1. jaanuaril head uut aastat nii rohkele publikule,” on Priit Kessa tänulik kõigile, kes tulevad Hennessy kontsertidele kohale, istuvad

Hennessy kontsert on saanud sama loomulikuks osaks meie elust nagu jõulud või uue aasta tervitamine.

Siim Kallas muheleb.

Mis on konjak?

Konjak on saanud nime Lääne-Prantsusmaa linna Cognac järgi, mille ümbruses konjakit valmistatakse. Konjaki nime võib kanda vaid jook, mis vastab kindlatele nõuetele. Vein, millest konjakit destilleeritakse, peab olema tehtud 90% ulatuses viinamarjasortidest Ugni Blanc, Folle Blanche ja Colombard ning 10% ulatuses viinamarjasortidest Folignan, Jurançon Blanc, Meslier St-François, Sélect, Montils või Sémillon. Samuti peab see olema kaks korda destilleeritud vasest destillaatorites ning laagerdunud vähemalt kaks aastat spet­ siaalsetes Prantsuse tamme vaatides.

Jaan ja Kati Toots.

TALV 2015 APLAUS

33

traditsioon

traditsioon kodudes televiisori ees või raadio juures. Veel palju inimesi väärib tänu: Eesti Kontsert eesotas Jüri Leiteniga, ERR-i töötajad, ERSO, samuti kõik dirigendid ja esinejad, õhtujuhid ja Prike rahvas.

Eriline tänu aga muidugi Aivar Mäele.

Kultuurilugu

Aarne ja Erika Saluveer.

Signe ja Kalju Kivi.

Janne Klooren ja Andres Peets.

Hennessy saamine ristiisaks oli üsna loomulik, sest konjakimajal oli juba kultuuri sponsimise tava. Hennessy on toetanud palju muusikat alates klassikast ja lõpetades nüüdisaegsete artistidega: maestro Rostropovitši ülemaailmset turneed, džässmuusikat Ameerikas, saksofonist Alex Budmanit, tipptasemel hiphoppi, diskorite festivale ja muud. Praegu abistab ülemaailmne üritustesari “Hennessy Artistry” noori talente Eestis ja Lätis.

Hennessy firma asutaja järeltulija kaheksandast põlvest Maurice-Richard Hennessy on lausunud tunnustavad sõnad: “Hennessyle on Hennessy uusaastakontsert ainulaadne ja pikima traditsiooniga koostöö kultuurivaldkonnas terves maailmas.” Seda on toodud eeskujuks ning kiidetud ka firma piirkondlikel turundusüritustel ja õpikodades.

Mis aga puutub konjakijoomisse, siis Hennessy sõnum on: “Ärge jooge palju, vaid nautige seda kvaliteeti mõõdukalt nagu muusikatki. Ega liiga palju muusikat või liiga vali muusika ka hea ole.”

Kinnitamaks, et Hennessy konjakit ja muusikat saab nautida kultuurselt üheskoos, ilma liialdusteta, pärib Priit Kessa: “Kas olete sel kontserdil näinud purjus inimesi? Prike algatas juba mõni aeg tagasi Eestis esimesena vastutustundliku alkoholitarbimise kampaania “Kui jood, ära sõida!”, millega on liitunud väga paljud eestimaalased. See projekt on meile väga oluline ja jääb väga oluliseks ka edaspidi.”

Hennessy lugu

Paavo Nõgene ja Tiina Tšatšua.

34

APLAUS TALV 2015

Hennessy perekonna juured pärinevad küll Iirimaalt, kuid juba aastasadu on pere elupaik Lääne-Prantsusmaa linn Cognac, kus asuvad nii Hennessy konjakitehas kui ka viinamarjakasvandused. Just seal sai konjakifirma 1765. aastal alguse. 1865 loodi konjakite kvaliteedi hindamiseks tähesüsteem. Sajand hiljem, aastal 1971 liitus Hennessy šampanjatootjaga Moët & Chandon. 1987 loodi luksustoodete grupp Louis Vuitton Moët Hennessy (LVMH), mis on praegu 60 luksusbrändi ühendav maailma suurim luksustoodete firma.

Konjakit peetakse soliidsete seenioride luksusjoogiks, mida Hennessy konjakid mõistagi on, ent sellest peavad lugu

ka noored. Konjakit on nimetanud oma lemmikuks muuhulgas räpparid Snoop Dogg, Busta Rhymes, P. Diddy ja Kanye West. Hennessy traditsiooniline konjak pole enam asi iseeneses, seda müüakse nii mahlasegude kui ka cooler’itena ning soovitatakse mekkida kokteilides koos jõhvika- ja õunamahla või ingveriõllega. Mõni aasta tagasi Eestis käies andis konjakipere esindaja ja brändi saadik Maurice-Richard Hennessy nõu proovida ka üht luksuslikku kokteili, milles on Hennessy konjak õunalikööri, suhkrusiirupi ja šampanjaga Moët Brut Imperial. “Konjak sobib hästi ka toidu kõrvale, kuid kindlasti mitte samas koguses nagu vein. Seda juuakse väikeste sõõmudega just nii, nagu lisatakse lihale pipart,” soovitab Maurice-Richard Hennessy. Konjakeid XO-st ülespoole soovitab ta juua siiski puhtalt ja ilma jääta, et vääriliselt hinnata maitsenüansse.

Hennessy konjakimajale on konjakitegu loominguline protsess, kus mitmest erinevast eau de vie’st segatakse kokku jook, mis pakub inimestele elamusi ja naudinguid. Ka surematud muusikateosed on segatud kokku eri nootidest selleks, et pakkuda elamusi ja naudinguid.

Ning nii, nagu ei tule imelise konjaki kokkutempimisega toime igaüks, ei suuda ka kaunist muusikat luua igaüks..

Hennessy konjakite kollektsioon Hennessy V.S Hennessy V.S.O.P Hennessy X.O Hennessy Paradis Hennessy Paradis Imperial Richard Hennessy Hennessy Library

20 aastat taktikaupa

ERSO Dirigent ja õhtujuht Tõnu Kaljuste Üllatus. Händel, Mozart, Haydn, Britten, Rossini jt Solist Malena Ernman (metsosopran, Rootsi)

1996

ERSO Dirigent Arvo Volmer Mozart, Gershwin, Bach jt Õhtujuht Neeme Kuningas

2011

ERSO Dirigent Petr Altrichter (Tšehhi) Viinist Peterburi. Kavas Tšaikovski, Strauss Solist Annely Peebo (metsosopran) Õhtujuht Mikko Fritze

1997

ERSO Dirigent Peeter Saul Filmimuusikakontsert filmidest “Ristiisa”, “Moulin Rouge”, “Dr. Zhivago”, “Päikesepaistelise oru serenaad” jt Solistid Annika Tõnuri (sopran), Jassi Zahharov (bariton), Maano Männi (viiul), Peeter Saul Õhtujuht Mart Sander 1998

ERSO Dirigent Eri Klas Tšaikovski, Brahms, Sibelius, Bernštein, Desjatnikov jt Õhtujuhid Karmel Eikner ja Eri Klas 1999

ERSO Dirigent Eri Klas Schumann, Delibes, Rossini, Puccini, Albinioni, Anderson Solist Dilber (koloratuursopran, Hiina/Rootsi) Õhtujuht Karmel Eikner 2000

ERSO, segakoor Latvija Dirigent Arvo Volmer Beethoven. Sümfoonia nr 9 Solistid Kirsi Tihonen (sopran, Soome), Anna-Lisa Jakobsson (metsosopran, Soome), Helmut Wildhaber (tenor, Austria), Mati Turi (tenor), Fjodor Kuznetsov (bass, Venemaa) Õhtujuht Marite Kallasma 2001

ERSO Dirigent Eri Klas Viva Verdi! Tuba mirum. Tšaikovski, Hatšaturjan jt Solistid Inga Kalna (sopran, Läti), Patrick Sheridan (tuuba, USA) Õhtujuht Arne Mikk 2002

ERSO Dirigent Mikko Franck (Soome) Mozart, Strauss, Kálmán, Lehár, Bernstein, Loewe Solistid Annely Peebo (metsosopran), Markus Werba (bariton, Austria) Õhtujuht Mart Mikk 2003

ERSO Dirigent Eri Klas Rodrigo, Gounod, Gershwin, Valgre jt Solistid Marion Melnik (sopran, Soome), Angelika Klas (sopran, Soome), Diana Klas, Robert Bonfiglio (suupill, USA) Õhtujuht Mart Mikk

www.concert.ee

2010

www.concert.ee

2012

Mõtlik Hannes Võrno.

2004

ERSO Dirigent Olari Elts Tamberg, Liszt, Chopin, Smetana, Berlioz jt Solist Kálmán Balogh (tsimbel, Ungari) Õhtujuht Indrek Tarand 2005

ERSO Dirigent Vello Pähn Gomes, Verdi Opera Ebony (USA) solistid Geraldine McMillian (sopran), Mark Rucker (bariton), Curtis Rayam (tenor) Õhtujuht Maire Aunaste 2006

ERSO Dirigent Mihkel Kütson Bel canto ja Viini valss Solistid Cordula Berner (sopran, Saksamaa), Byoung-Ho June (tenor, Korea) Õhtujuht Mart Mikk 2007

ERSO Dirigent Eri Klas Verdi, David, Offenbach, Strauss, Mozart, Sandström, Monti, Pann Solistid Svetlana Trifonova (sopran, Venemaa), Christian Lindberg (tromboon, Rootsi) Õhtujuht Hannes Võrno

ERSO Dirigent Andres Mustonen Bardanašvili, Bernstein, Brahms, Grieg, Lully, Mendelssohn, Page, Piazzolla, Ravel Solistid Etty Ben-Zaken (sopran, Iisrael), Mario Stefano Pietrodarchi (bandoneón, Itaalia) Õhtujuht Andrus Vaarik 2013

ERSO, tütarlastekoor Ellerhein Dirigent Paavo Järvi Strauss, Brahms, Kõrvits, Sibelius Solistid Tanja Tetzlaff (tšello, Saksamaa), Christian Tetzlaff (viiul, Saksamaa) Õhtujuht Margus Saar 2014

ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Mikko Franck (Soome) Rahmaninov, Šostakovitš, Poulenc Solistid Kaia Urb (sopran), Aleksandr Gavriljuk (klaver, Ukraina) Õhtujuht Mari-Liis Lill 2015

ERSO Dirigent ja õhtujuht Olari Elts Festa! Wolf-Ferrari, Paganini, Respighi, Ligeti, Hubay Solist Barnabás Kelemen (viiul, Ungari)

2008

ERSO Dirigent Anu Tali Suveöö unenägu. Mendelssohn-Bartholdy, Bellini, Puccini, Massenet, Bizet jt Solistid Sonora Vaice (sopran, Läti), JeanPierre Furlan (tenor, Prantsusmaa) Balletisolistid Nashua Dakhab (Egiptus), Hayley Blackburn (Suurbritannia), Antonio Ayesta (Peruu) Õhtujuht Mart Mikk 2009

ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Daniel Reuss (Saksamaa) Händeli gala Solistid Sophie Daneman (sopran, Suurbritannia), Thomas Walker (tenor, Suurbritannia) Õhtujuht Aarne Üksküla

Mullu juhtis kontserti Mari-Liis Lill.

TALV 2015 APLAUS

35

hooaja tipp

hooaja tipp

Muusikateatri omanäoline võlur

Vähe on neid, kes on suutnud kõige kõrgemal kunstilisel tasemel tuua teatrilavale lavastused Sigmund Freudist, Albert Einsteinist, Jossif Stalinist, Marie Curiest ja seda moel, mis suudab oma värske käsitlusega iga kord vaimustada nii publikut kui ka kriitikuid. tekst: MARTIN RITS fotod: KRISTIAN KRUUSER

H

iljuti lavastas see mees ka Lady Gaga esinemise koos legendaarse laulja Tony Bennettiga. 2015. aasta mais saavad eestlased olla tunnistajaks sellesama lavastajakäekirja uutele pintslitõmmetele Noblessneri valukojas, kui lavalaudadele jõuab “Aadama passioon”. Unikaalse suurteose alustalad on Arvo Pärdi muusika ja Robert Wilsoni geniaalne lavastajanägemus.

Koostöö algus

Robert Wilson.

36 APLAUS TALV 2015

www.concert.ee

Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni koostöö algas põgusast kohtumisest 2009. aastal Vatikanis, kuhu paavst Benedictus XVI kutsus väljapaistvaid kunstiinimesi. Järgnes kirjavahetus, mis kulmineerus Eesti Kontserdi algatusel 2012. aasta augustis Wilsoni teatrikeskuses New Yorgi lähedal lavastuse algkontseptsiooni väljatöötamisega.

Teatrikriitikud nimetavad Wilsonit tema lavastusmaterjali unikaalsuse tõttu tihti postdramaatiliseks, mõneti oleks kohane teda nimetada ka teatrimaailma Arvo Pärdiks. Wilsoni teater on kunst, mis allub vaid omaenese reaalsusele, ja sestap on Wilson teeninud ka avangardimaestro tiitli. Tema lavastajanägemusest kiirgavad selge visioon ja ambitsioon murda traditsioonilise teatri piire.

Kaks suurkuju, kelle teed tänu kõrgetasemelisele kunstile ristusid, väärivad teineteist lisaks loomingu erilisusele puhtalt neile omistatud tunnustuse põhjal. Kui www.concert.ee

Wilsonile kuulub muuhulgas Veneetsia biennaali Kuldne Lõvi, siis Arvo Pärti tunnustas alles mõne kuu eest Jaapani kunstiühing kõrgeima võimaliku kultuuripreemiaga – Praemium Imperiale.

Arhitektiametist lavalaudadele

Robert Wilsoni kunagised arhitektuuriõpingud on kahtlemata jätnud jälje kogu tema loomingule ja oskusele ühildada omavahel erinevaid suuri teemaplokke

ning panna need harmoonias toimima.

Teatrimaailma sügavusse sukeldus mees aga 1960. aastatel New Yorgi nüüdisaegse tantsu radadelt, püüdes vastukaaluks seal valitsenud minimalismile hakata ellu viima oma märksa suurejoonelisemat visiooni.

Etenduskunstnikuna jääb Wilsoni revolutsioonilisus 1970.–1980. aastatesse.

Maailmaareenile murdis ta end 1976. aastal, kui koos helilooja Philip Glassiga lavastati ooper “Einstein on the Beach”,

Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni koostöö algas põgusast kohtumisest 2009. aastal Vatikanis.

Arvo Pärt.

TALV 2015 APLAUS

37

hooaja tipp

hooaja tipp Ruum ise otsustada

“Aadama passiooni” muusika moodustavad Arvo Pärdi mõjusamaid teoseid “Aadama itk”, “Tabula rasa” ja “Miserere”, mis põimuvad spetsiaalselt selleks lavastuseks loodud uue teosega “Sequentia”.

Wilsoni sõnul on Pärdi muusikat raske dramatiseerida ja visualiseerida. “Tuleb olla hoolikas, et seda üle ei lavasta ega sega sellega kuulajaid kuulmast ning nägemast. Tähtis on jätta kuulajale-vaatajale ruumi ja mitte tema eest otsustada.”

Lisaks muusikale mängib “Aadama passioonis” olulist rolli tekst, mida Wilson on just oma kogemuste tõttu paljude muusikute, näitlejate ja lauljatega valitud teatrikeeles edastama. Wilsoni näitlejad ja tantsijad kuulavad laval muusikat ning annavad võimaluse vaadata teatrit ja samas kuulata muusikat näitlejate, tantsijate ja muusikute kaudu.

Esietendused 2015. aasta mais

Wilson eelistab mitte kasutada professionaalseid näitlejaid, sest üldjuhul on neile Proovisaalis.

mis on siiani tema loomingu üks nurgakive. Praeguseks on Wilsoni nägemust saanud tunda kõik maailma olulisemad teatrilavad.

Wilsonit peetakse laval aja ja ruumi avastajaks. Inimesed, kes tema lavastusi vaatamas käivad, oskavad oodata midagi alternatiivset, mida suudab pakkuda vaid teater. Nii nagu näitlejatele ei ütle lavastaja ette, mida tuleks mõelda, jääb ka vaatajatel vabadus näha teatrisaalis oma lugu.

Eksperimentaalne DJ

Otsides Wilsoni loomingu tagamaid, viib teerada varem või hiljem lapsepõlve, kus ta paistis silma eraklikkuse ja juba siis väga omapärase maailmanägemusega. Ühtlasi on tema lavastajakäekirja palju suunanud erivajadustega inimesed. Wilsoni teatritee algas tänu lapsendatud tummale kasupojale, kelle käitumine ja liigutused inspireerisid meest uuele teele asuma.

Praegu on Wilson tuntud kui teatrimaailma “eksperimentaalne DJ”, kes miksib omavahel nii muusikat, koreograafiat, valguskunsti kui ka teisi kunstiliike – saades tulemuseks terviku, millest iga osa suudab jutustada oma kindlat lugu. Siiski kehtivad teatud reeglid, näiteks hoitakse

38 APLAUS TALV 2015

Inimesed, kes tema lavastusi vaatamas käivad, oskavad oodata midagi alternatiivset, mida suudab pakkuda vaid teater. liikumist ja muusikat kuni viimase hetkeni teineteisest lahus, et üks teist mõjutama ei hakkaks. Kirjeldades kuulamist, vaatamist ja seoste loomist teatris, eelistab Wilson otsad alati lahti jätta.

Muusika kuulamine

Millist lavastuslikku käsitlust võib oodata Arvo Pärdi muusikale, pole praegu veel samuti päris kindel. Esimene prooviperiood Tallinnas oli augusti lõpus ning taas kohtuvad osapooled 2015. aasta aprillis, et panna siis lavastusele juba viimistluslik punkt. Wilsoni äratuntav käekiri lubab aga aimata, millele lavastuses rõhku pannakse.

Robert Wilsoni sõnul peitub “Aadama passiooni” lavastamise suurim proovikivi

selles, kuidas muusikat kuulata. Tema hinnangul on seda parim teha suletud silmadega. “Mulle kui lavastajale on väljakutse vastata küsimusele, kas muusikat saab kuulata avatud silmadega ning näha seejuures midagi, mis aitaks seda muusikat paremini kuulata,” tõdes Wilson lavastuse esimese prooviperioodi lõpus.

“Aadama passiooni” puhul peab lavastaja katsumuseks ka teose valgust. “Ilma valguseta pole ruumi. Seda teost on lihtne kujutada tumedana, väljakutse on esitada seda tulvil valgust,” kirjeldab Wilson Arvo Pärdi muusikat. “Ma loodan, et meil õnnestub töö käigus jõuda lõpuks meelte vabastamiseni, et anda ruumi mõttelennule. Loodan luua ruumis midagi, mis aitaks Pärdi muusikat paremini kuulata.” www.concert.ee

Kaks kohtumist Robert Wilsoniga Lavastaja ja dramaturg Paavo Piik: “Mõni aasta tagasi elasin Berliinis ja käisin vaatamas Robert Wilsoni lavastust “Lulu”.

Lavastus oli justkui pikk visuaalne filmikaader, milles muusika ja valguse saatel mängisid traagilised klounid, kes tundusid oma keharaskusega üksi üleval hoidvat saksa ekspressionismi traditsiooni. Ehkki ma sõnadest sain vaevu aru, oli sel lummav mõju.

Mu teine kohtumine Robert Wilsoniga leidis aset Tartus, kuhu ta oli tulnud Eesti teatraalidele loengut pidama. Seal rääkis ta oma lavastamise meetodist – panna kogu tegelaste liikumine paika enne teksti ja muusika lisamist –, nii et kehaline ja kõlaline moodustavad laval täiesti iseseisvad tervikud. See oli huvitav, aga veel huvitavam oli see, kuidas ta oma loengut alustas.

Ta tuli rahuliku sammuga kõnepulti ja esimesed kolm minutit seisis seal lihtsalt niisama, vaikis.

Sel oli täpselt samasugune lummav mõju, nagu mäletasin tema lavastusest.”

teatrikoolidest jäänud külge komme teksti tõlgendada, mitte keskenduda kehale, ning see hakkab pärssima liikumist.

“Aadama passiooni” esitavad dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid, näitlejad ning teatri- ja tantsukoolide üliõpilased.

Noblessneri valukoda valiti “Aadama passiooni” lavaletoomiseks ruumi uni-

kaalse akustika tõttu. Wilsoni sõnul on see Arvo Pärdi muusikale võrratu koht, meenutades akustiliselt kiriku suurejoonelisust.

Eesti Kontserdi partnerluses Milano tootjafirmaga Change Performing Arts (CPA) lavale toodava suurteose esietendused toimuvad 12.–16. mail 2015. “Aadama passioon” tähistab Arvo Pärdi 80. sünnipäeva ja muusika-aastat Eestis.

kontserdisoovitus

Valgustavad valitsejad.

Uus Mercedes-Benz CLS: neljaukseline kupee ja Shooting Brake.

Mercedes-Benz CLS Shooting Brake‘i katusejoon tundub lõppematuna, CLSi kupeeversiooni voolav siulett räägib aga julgusest positiivselt eristuda. Mõlema auto puhul on kasutusel täiesti uued MULTIBEAM LED esituled ja eriti sujuvat käiguvahetust võimaldavad üheksakäigulised automaatkäigukastid, mis teevad CLSi mudeleist teid eriti hästi valgustavad maanteedevalitsejad.

George Gurjieffi klaverimuusika Määratlus “klaverimuusika” täiendava kommentaarita häälestaks potentsiaalse kontserdikülastaja kindlasti valele lainele.

T

Keskmine kütusekulu 4,6 - 10,6 l / 100 km, CO2-emissioon 122 - 248 g / km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11

egemist pole Kristjan Randalu klaveriõhtuga tavapärases tähenduses ja ega üks tavaline klaveriõhtu sobikski hästi “Müstiliste kõlade” sarja. Samuti ei saa me George Gurjieffist rääkida kui heliloojast.

Pigem on tegemist müstiku, filosoofi, esoteerikaguruga, kelle muusikalised mõtted on noodipaberile vormistanud Gurjieffi jünger Thomas de Hartmann.

Kreeka-armeenia juurtega Gurjieffi muusikat iseloomustab ühelt poolt peaaegu naivistlik lihtsus ning teiselt poolt harva esinev religioosne sügavus. Lühikeste klaveripalade kirjeldamiseks sobivad märksõnad sufism, dervišid, Tiibet, meditatsioon, tantsuviisid... Muusikat kuulates jääb mulje, et autor on jõudnud arusaamisele maailma asjadest.

Tallinnas toimuval kontserdil on lisaks klaverile kasutusel harmoonium ja klahvlöökpillide hulka kuuluv tšelesta.

Need pillid pole iseenesest küll kuigi haruldased, kuid sooloinstrumendina professionaalses kontserdipraktikas üliharva kasutusel. Selle kontserdisarja korraldajatel puuduvad andmed, millal ja kas üldse on harmoonium ja tšelesta Estonia kontserdisaali laval soolopillina kõlanud.

Eespool öeldu seab interpreedile tavalisest erinevad nõuded. Gurjieffi muusika esitamine eeldab küll klassikalist pianismikooli, kuid liigne akadeemilisus võib tulla isegi kahjuks.

Pianist Kristjan Randalu on vaieldamatult kõige aktiivsem ja laiema haardega eesti džässmuusik rahvusvahelises mastaabis. Kontserdid on Randalu viinud www.concert.ee

maailma tuntumatele kontserdilavadele, näiteks Carnegie Halli ja Lincoln Centerisse New Yorgis. Gurjieffi kontekstis on aga märksa olulisem, et ühena väga vähestest eesti muusikutest astub Randalu teatud regulaarsusega üles ka Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas ning kuulub

Tuneesia hinnatud udi-virtuoosi Dhafer Youssefi ansambli põhikoosseisu.

Aeg ja koht: R 9. jaanuar 19.00 Vanemuise kontserdimaja L 10. jaanuar 19.00 Estonia kontserdisaal P 11. jaanuar 17.00 Jõhvi kontserdimaja

TALV 2015 APLAUS

41

kontserdisoovitus

kontserdisoovitus

Endla teatris 9. ja 31. jaanuar 7. ja 28. veebruar

Barokk-rokkarid on tagasi!

Kai Rüütel

Red Priest käis Eestis esimest korda kümmekond aastat tagasi MustonenFesti eelkäija, Tallinna barokkmuusikafestivali raames, mis tollal kandis ajutiselt nime “opeNBaroque”.

A

nsambli juhtfiguur Piers Adams ütles lahkudes lennujaamas, et ta pole nii ägeda nimega festivalil kunagi käinud ja nad tahaksid kindlasti tagasi tulla.

See juhtub nüüd! MustonenFestile saabub varase muusika maailma supergrupp, mida on võrreldud Rolling Stonesi, Jackson Pollocki, Marx Brothersi, Spike Jonesi ja Cirque du Soleil’ga.

Red Priest on täiesti ainulaadne loominguline kooslus, mille esitusi on kriitikud pidanud kõrvuti visionäärlikuks ja ketserlikuks, ennekuulmatuks ja kõiki reegleid rikkuvaks, üleni lugupidama-

tuks ja kõrgelt austavaks, täiesti metsikuks ja sügavalt loominguliseks. See on terava ning pahelise huumorisoonega rokk-kontserdilik lähenemine varasele muusikale. Hoolimata akadeemilisest Briti muusikaharidusest ja harva nähtavast virtuoossusest oma instrumentidel on Red Priesti kontsertidel atmosfäär selline, et Estonia kontserdisaalist oleks paslik toolid välja veeretada, sest siis oleks kontserdi ajal ruumi segamatult näppu visata.

Ansambel tuli kokku 1997. aastal punapäise preestri Antonio Vivaldi auks ning on andnud sadu kontserte mainekatel festivalidel ja kontserdilavadel kõikjal maail-

mas. Red Priesti moodustavad Piers Adams (flöödid), Julia Bishop (viiul), Angela East (tšello) ja David Wright (klavessiin).

Kuigi just novembri lõpus sai Red Priest pärast viieaastast pausi valmis uue plaadi “Handel in the Wind”, on Tallinna kontserdi pealkiri “Aastaaegade karneval”, mille peateos on bändi superhitt, Vivaldi “Aastaajad” nende enda seades. Vivaldi loodud ülipopulaarne tsükkel ehk neli kontserti viiulile ja orkestrile esitatakse loomulikult... ainult neljakesi!

Aeg ja koht: E 2. veebruar 19.00 Estonia kontserdisaal

Mihhail Lermontov

MEIE AJA KANGELANE armastusest ja aadetest

lavastaja Galina Polišuk

kunstnik Aigars Ozolinš

kostüümikunstnik Liene Rolšteina

Oma esimese kauaoodatud soolokontserdi annab Estonia kontserdisaalis Kai Rüütel, kes esinenud juba mitme Euroopa ja Ameerika kuulsa ooperiteatri ja kontserdisaali laval.

K

ontsert toimub saksa kunstlaulule Lied’ile pühendatud sarja “Ilus möldrineiu” raames ja on kaheldamatult sarja üks kõrghetki.

Metsosopran Kai Rüütel alustas laulmist ETV tütarlastekooris Aarne Saluveeri käe all. Ta on õppinud Georg Otsa nimelises muusikakoolis, Hollandis Haagi kuninglikus konservatooriumis ja saanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Seejärel valiti ta sadade konkurentide hulgast Londoni Jette Parkeri noorte solistide koolitusele, mis tõi kaasa esimesed rollid Covent Gardenis. Praeguseks on Kai Rüütli rollipagas ooperites ja suurvormides nii noore laulja kohta aukartust äratav. Sel hooajal lisandusid Šostakovitši “Mtsenski maakonna leedi Macbeth” Vlaamse ooperis ja Wagneri “Valküürid” Barcelona kuulsas Gran Teatre del Liceus.

Hiljuti debüteeris Kai Rüütel USA-s St. Louisi sümfooniaorkestri ees, samuti on ta Birminghami sümfooniaorkestri ja Londoni Philharmonic Orchestraga soleerinud Mozarti “Reekviemi”, Beethoveni missa C-duur ja Elgari “Gerontiuse unenäo” ettekannetel. Ees ootavad ülesastumised Prantsusmaal Toulouse’is Théâtre du Capitole’is ja Dallase ooperis. Koostöös maailmas suurt tunnustust leidnud pianisti Roger Vignolesega on esitatud mitu Lied’i-kava, millest valikut kuulebki Eestis toimuvatel kontsertidel. Roger Vignoles annab ka meistrikursusi Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Aeg ja koht: T 17. märts 19.00 Estonia kontserdisaal K 18. märts 19.00 Tartu ülikooli aula

42

APLAUS TALV 2015

www.concert.ee

www.concert.ee

TALV 2014 APLAUS

43

kontserdisoovitus

Saksamaa Noorteorkester (Bundesjugendorchester)

See orkester on täis nooruslikku energiat, jalustrabavat ülekeevat inspiratsiooni, vaba igasugusest rutiinist.

Mind on elus õnnistatud paljude autasudega, kuid kõigest, mis ma muusikapõllul teen, pakub enim rahuldust töö noorte andekate inimestega. Saksamaa Noorteorkester koosneb suure tulevikuga muusikalistest talentidest.

Kurt Masur

S

aksamaa Noorteorkestri asutas 1969. aastal Saksamaa Muusikanõukogu. Orkestri tase on paljude prominentsete muusikute hinnangul erakordselt kõrge, täis nooruslikku energiat, jalustrabavat ülekeevat inspiratsioo-

44

APLAUS TALV 2015

ni, vaba igasugusest rutiinist. Orkester koosneb 14–20-aastastest, enamikus populaarse konkursi “Noorus musitseerib” laureaatidest, kes kogunevad kolmeks harjutuskorraks aastas. Muusikutele pole orkester institutsioon, vaid ühtselt hingav kogukond, kellel on suured loomingulised eesmärgid ja lai repertuaar, mis nõuab ülimat meisterlikkust. Charles Koechlin, Olivier Messiaen, Luigi Nono ja Hans Zender, Viini koolkonna autorid Ludwig van Beethoven ja Johannes Brahms või Anton Bruckner ja Gustav Mahler on orkestri visiitkaardid.

Orkestrit on juhatanud Herbert von Karajan, sir Simon Rattle, Gerd Albrecht,

Heinz Holliger, Bernhard Klee, Kurt Masur, Heinrich Schiff, Mario Venzago ja paljud teised. Saksamaa Noorteorkester on olnud seotud paljude projektidega, nagu “Aitäh sulle, Ameerika!” Kurt Masuri dirigeerimisel, “Poola ja Saksamaa – koos Euroopa südames” Gerd Albrechtiga, “Saksamaa aasta Jaapanis 2005–2006”, 2006. aastal kontserdireis Venetsueelasse Andris Nelsonsi ja Gustavo Dudameli juhatusel, kontserdireis Lõuna-Aafrikasse 2009. aastal, ühisprojekt Stingiga jpm.

Aeg ja koht: L 18. aprill 19.00 Estonia kontserdisaal

www.concert.ee

Kava KEVAD 2015

jaanuar | veebruar | märts | aprill | mai

Galina Grigorjeva autorikava Kontserdisari “Oratorio” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Vokaalansambel Theatre Of Voices (Taani) YXUS Ensemble Monika Mattisen (flööt) Dirigent Paul Hillier (Suurbritannia) Galina Grigorjeva “Svjatki”, “Salve Regina”, “Diptühhon”, “Lament”, “Nature Morte”, “In Paradisum” Kõigest, mida Paul Hillier puudutab, saab koorimuusika kuld.

James R. Oestreich, New York Times Paul Hillierile on rahvusvahelisel areenil eliitvokaalansamblite eestvedajana vaevalt võrdset leida: alates Hilliard Ensemble’ist (mille ta asutas 1973) ja peadirigendi ametist Eesti Filharmoonia Kammerkoori ees ning lõpetades praeguste, parimates saalides ja festivalidel nõutud ansamblitega Theatre of Voices, Ars Nova Copenhagen, Iirimaa Rahvuslik Kammerkoor.

Hillier on võitnud Grammy nii Eesti Filharmoonia Kammerkooriga kui ka Ars

JAANUAR N 01.01.

■ 18.00 Estonia kontserdisaal

Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert Festa!

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Olari Elts L 03.01.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal Bachi-gala: tokaatad ja fuugad Klaaspärlimäng Sinfonietta, solistid Dirigent Toomas Vavilov T 06.01.

18.00 Paldiski gümnaasium “Muusika Eestimaale” “Baroki puudutus” Maria Listra (sopran), keelpillikvartett Prezioso ■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid” Tanel Joamets (klaver) Debussy, Skrjabin, Tubin, Rahmaninov ■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontsert Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver) R 09.01.

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja

Estonia kontserdisaal

www.concert.ee

“Müstilised kõlad” Kristjan Randalu (klaver) George Gurdjieffi klaveriteosed 19.00 Saka mõis Orthodox Singers Dirigent Valeri Petrov Vene heliloojate ülistuslaulud L 10.01.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Müstilised kõlad” Kristjan Randalu (klaver) George Gurdjieffi klaveriteosed P 11.01.

■ 17.00 Jõhvi kontserdimaja “Müstilised kõlad” Kristjan Randalu (klaver) George Gurdjieffi klaveriteosed 17.00 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Orthodox Singers Dirigent Valeri Petrov Vene heliloojate ülistuslaulud T 13.01.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid” Tallinna klaveriduo 40 Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske Mägi, Kuulberg, Rahmaninov, Liszt K 14.01.

■ 19.00 Pärnu kontserdimaja “Eliitkontserdid”

Vanemuise kontserdimaja

Jõhvi kontserdimaja

Theatre Of Voices.

Novaga, kokku on ta olnud Grammyle nomineeritud seitse korda. Hillier on olnud suurte nüüdisheliloojate mõttekaaslane ja teoste esiettekandja: Arvo Pärt, Karlheinz Stockhausen, Steve Reich, John Adams, David Lang, Gavin Bryars. Suurepärane, et nüüd on järjekorras Galina Grigorjeva autorikava ja selle plaadistus. Kõrgetasemeline kontsert toob kokku kaks Hillieriga tihedalt seotud tippkollektiivi – Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Theatre of Voicesi –, ning tema uue partneri viimasel ajal, YXUS Ensemble’i.

P 18. jaanuar 18.00 Niguliste

Tallinna klaveriduo 40 Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske Mägi, Kuulberg, Rahmaninov, Liszt 19.00 Peterburi Jaani kirik Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai Mozart, Debussy, Bizet, Mendelssohn N 15.01.

19.00 Puurmani loss “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Elina Netšajeva (sopran), Ksenia Kutšukova (sopran) Auli Lonks (klaver) 19.00 Jõgeva kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Tallinna Kammerorkester Dirigent Risto Joost Rääts, Eller, Tšaikovski, Auster L 17.01.

16.00 Väravatorn “Aeg seisma on jäänud” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Renessanssmuusika Inglismaalt ja Itaaliast: Banchieri, Byrd, Dowland 18.00 Tallinna raekoda “Ilus möldrineiu” Arete Teemets (sopran) Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) Klaveril Martti Raide ja Sten Lassmann Mussorgski, Schubert, R. Strauss

P 18.01.

18.00 Niguliste “Oratorio” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Theatre Of Voices (Taani) YXUS Ensemble Dirigent Paul Hillier (Suurbritannia) Galina Grigorjeva teosed

T 20.01.

18.00 Elva raekoda “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Elina Netšajeva (sopran), Ksenia Kutšukova (sopran) Auli Lonks (klaver)

K 21.01.

■ 15.00 Estonia kontserdisaal

“Lõunamuusika” “Kaks tenorit” Lembit Saarsalu ja Raivo Tafenau (tenorsaksofonid) 18.00 Valga muusikakool “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Johan Randvere (klaver) N 22.01.

18.00 Abja muusikakool “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Johan Randvere (klaver) ■ 19.00 Jõhvi kontserdimaja

Pärnu kontserdimaja TALV 2015 APLAUS

47

Jaanuar

kava

www.concert.ee

kava

www.concert.ee

Põnev Poola muusik Kontserdisari “Siin rostrum!”

MustonenFest 30. jaanuar – 8. veebruar 2015 Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi

Mihhailoski teater.

Agata Zubel (sopran, Poola) Orkiestra Muzyki Nowej (Poola) Dirigent Szymon Bywalec Agata Zubel. Kammerooper “Not I”

1989. aastast regulaarne rahvusvaheline muusikafestival toimub neljandat korda MustonenFesti nime all. Festivali algataja ja kunstiline juht Andres Mustonen toob 2015. aasta talvisele muusikapeole väljapaistva valiku muusikaisiksusi. Üles astuvad Paul Badura-Skoda (klaver), vokaalansambel Armenian Voices, Rascher Saxophone kvartett, Klaaspärlimäng Sinfonietta, ansambel Red Priest, Anat Fort (klaver), Hortus Musicus ja Art Jazz Kvartett. Rahvusvahelises koostöös kõlavad suurejoonelised Verdi “Reekviem” ning Aleksander Knaifeli “Saalomoni ülemlaul”.

Seekordsel festivalil pole planeeritud ava- ega lõppkontserti, kõik festivali kontserdid on säravad, mitmekülgsed ja huvipakkuvad.

Kontserdisarja kõrgpunkt on rahvusvahelise heliloojate rostrumi 2013. aastal võitnud teos autori enese esituses: Agata Zubeli “Not I” Samuel Becketti tekstile. Zubel on praegu põnevamaid Poola muusikuid, kes pälvinud rohkesti menu ja auhindu nii komponisti kui ka virtuoosse nüüdismuusikat esitava vokalistina. Vokaalsolistina on sellelgi kontserdil laval Zubel ise koos ansambliga Orkiestra Muzyki Nowej. Kunagi oli tavaline, et suured heliloojad olid ka tippinterpreedid. Zubel on üks väheseid selle traditsiooni jätkajaid. Oma teise sümfoonia kirjutas Zubel Bonni Beethoveni-festivali tellimusel, Varssavi Suur Teater on toonud esiettekandele kaks tema ooperit. Vokalistina on Zubel soleerinud parimate uue muusika ansamblite ees (Klangforum Wien, musikFabrik, London Sinfonietta) ja esinenud paljudes riikides ka ansambliga Elettro Voce Duo. “Not I” on sündinud Becketti kuulsa samanimelise monoloogi (1972) tekstile: elatanud naine paiskab sõnadevoolus välja kokkuvõtte oma beckettlikust elust. Zubel on leidnud mõjusa videolahenduse Becketti suunisele jätta pimeduses valguskiirde ainult rääkija huuled.

Armenian Voices.

Ooperigala

Veebruar

Maria Litke (sopran, Peterburi Mihhailovski Teater) Dmitri Golovnin (tenor, Peterburi Mihhailovski Teater) Aleksandr Kuznetsov (bariton, Peterburi Mihhailovski Teater) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Igor Tomaševski Kavas: Leoncavallo, Puccini, Verdi, Glinka, Rimski-Korsakov, Tšaikovski Pärnu ooperipäevad tuletavad end meelde talvise ooperigalaga, mille külalised on Venemaa ühest vanemast ooperiteatrist, Peterburis Kunstide väljakul asuvast Mihhailovski Teatrist. 2012. aastast on teatri peadirigent ja muusikajuht Mihhail Tatarnikov.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

Vapustava, maagilise auraga teos!

Ada Ginał-Zwolińska Agatha Zubel.

T 17. veebruar 19.00 Eesti Raadio 1. stuudio

L 24. jaanuar 19.00 Pärnu kontserdimaja

“Eliitkontserdid” Tanel Joamets (klaver) Debussy, Skrjabin, Tubin, Rahmaninov 19.00 Kilingi-Nõmme klubi “Muusika Eestimaale” Tšellokvartett C-JAM R 23.01.

19.00 Tapa kultuurikoda “Muusika Eestimaale” Georg Otsa laulud Kadri Kipper, Jassi Zahharov, Tarmo Eespere 19.00 Karksi valla kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Lauri Väinmaa (klaver) Jüri Aarma (tekstid) Chopini, Schumanni, Liszti palad ja kirjad T 27.01.

18.00 Põlva muusikakool “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Elina Netšajeva (sopran), Ksenia Kutšukova (sopran), Auli Lonks (klaver) K 28.01.

17.00 Põltsamaa muusikakool “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Johan Randvere (klaver) 18.00 Paldiski muusikakool “Muusika Eestimaale” Tiit Peterson (kitarr) Urmas Sisask “Nüüdisaegne sodiaak” N 29.01.

18.00 Käina kaunite kunstide kool “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Johan Randvere (klaver) ■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Järvi & Ellington” Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Neeme Järvi

48

APLAUS TALV 2015

■ 19.00 Jõhvi kontserdimaja

show-keelpillikvartett Asturia (Kiiev) R 30.01.

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja show-keelpillikvartett Asturia (Kiiev) 19.00 Kuressaare kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Johan Randvere (klaver) 19.00 Juuru rahvamaja “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Henri Zibo (akordion) Mikk Langeproon (akordion) Piazolla, Albeniz, Mussorgski, Bach, Semjonov ■ 19.00 Jõhvi kontserdimaja MustonenFest Vokaalansambel Armenian Voices (Armeenia) L 31.01.

16.00 Iisaku rahvamaja “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Henri Zibo (akordion) Mikk Langeproon (akordion) Piazolla, Albeniz, Mussorgski, Bach, Semjonov jt ■ 19.00 Estonia kontserdisaal show-keelpillikvartett Asturia (Kiiev) ■ 19.00 Pärnu kontserdimaja MustonenFest Vokaalansambel Armenian Voices (Armeenia)

VEEBRUAR P 01.02.

14.00 Niguliste MustonenFest Vokaalansambel Armenian Voices (Armeenia)

■ 17.00 Pärnu kontserdimaja

show-keelpillikvartett Asturia (Kiiev) E 02.02.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal MustonenFest “Aastaaegade karneval” Ansambel Red Priest (Suurbritannia) T 03.02.

■ 15.00 Estonia kontserdisaal MustonenFest ja Lõunamuusika New Classic Ensemble Vienna Bach, Haydn, Schubert, Silvestrov 19.00 Peterburi Jaani kirik MustonenFest Vokaalansambel Armenian Voices (Armeenia) K 04.02.

17.00 Põltsamaa muusikakool “Muusika Eestimaale” Theodor Sink (tšello) Holger Marjamaa (klaver) 18.00 Räpina muusikakool “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Johan Randvere (klaver) 19.00 Tallinna raekoda MustonenFest “Farinelli värvides” Yaniv d’Or (kontratenor, Suurbritannia) Risto Joost (kontratenor) Ansambel Hortus Musicus N 05.02.

18.00 Põlva muusikakool “Muusika Eestimaale” Theodor Sink (tšello) Holger Marjamaa (klaver) ■ 19.00 Estonia kontserdisaal MustonenFest Raschèr Saxophone Quartet (Saksamaa) Klaaspärlimäng Sinfonietta Klaveriduo Rostislav Krimer ja

Paul Badura-Skoda Dirigent Andres Mustonen Vähi. “Violet Winds” (esiettekanne) Mozart. Kontsert kahele klaverile nr 10 ■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Eliitkontserdid” Peep Lassmann (klaver) Bach, läbilõige eesti klaverimuusikast, uudisteos R 06.02.

19.00 Võru kultuurimaja Kannel “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Johan Randvere (klaver) ■ 19.00 Estonia kontserdisaal MustonenFest ja Oratorio Verdi. “Reekviem” Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Andres Mustonen 19.00 Märjamaa rahvamaja “Muusika Eestimaale” Lauri Väinmaa (klaver) Jüri Aarma (tekstid) Chopini, Schumanni, Liszti palad ja kirjad ■ 19.00 Pärnu kontserdimaja Raschèr Saxophone Quartet (Saksamaa) Glass, Bach, Pärt, Lukáš L 07.02.

16.00 Väravatorn MustonenFest Paul Badura-Skoda (haamerklaver, Austria) Haydn, Mozart, Beethoven ■ 19.00 Estonia kontserdisaal MustonenFest Anat Fort (klaver, Iisrael) Yaniv d’Or (kontratenor, Suurbritannia) Art Jazz Quartet Ansambel Hortus Musicus Barokkmuusika interpreteeringud džässis ja maailmamuusika

www.concert.ee

P 08.02.

14.00 Niguliste MustonenFest Alexander Knaifel “Saalomoni ülemlaul” Patrick Demenga (tšello, Šveits) Segakoor Latvija, RO Estonia poistekoor Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Andres Mustonen ■ 17.00 Rahvusooper Estonia MustonenFest Händel. “Rinaldo” RO Estonia etendus

T 10.02.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal

“Eliitkontserdid” Peep Lassmann (klaver) Bach, läbilõige eesti klaverimuusikast, uudisteos K 11.02.

18.00 Antsla kultuuri- ja spordikeskus “Muusika Eestimaale” Theodor Sink (tšello) Holger Marjamaa (klaver) 18.00 Jõgeva kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Johan Randvere (klaver) ■ 14.00 ja 19.00 Pärnu kontserdimaja “Tsirkusprintsess” Imre Kálmáni operett kolmes vaatuses RO Estonia etendus 19.00 Paide kultuurikeskus Puhkpilliansambel Brassical N 12.02.

18.00 Kärdla muusikakool “Muusika Eestimaale” Theodor Sink (tšello) Holger Marjamaa (klaver) ■ 19.00 Estonia kontserdisaal

www.concert.ee

“Muusika Eestimaale” “Tõmbtuulelaulud” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Ants Soots Valik meeskooriteoseid 20. sajandist ■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja Ooperigala Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Dirigent Paul Mägi R 13.02.

19.00 Elva gümnaasium “Muusika Eestimaale” “Tõmbtuulelaulud” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Ants Soots Valik meeskooriteoseid 20. sajandist L 14.02.

17.00 Põltsamaa kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Sõbrapäeva kontsert Kuninglik Kvintett 19.00 Kukruse mõis “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Ksenja Kutšukova (sopran) Andrei Bogatš (tenor) Helin Kapten (klaver) Vene romansid Glinka, Dargomõžski, Mussorgski loomingust P 15.02.

17.00 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Ksenja Kutšukova (sopran) Andrei Bogatš (tenor) Helin Kapten (klaver) Vene romansid Glinka, Dargomõžski, Mussorgski loomingust E 16.02.

18.00 Võru muusikakool “Muusika Eestimaale”

Theodor Sink (tšello) Holger Marjamaa (klaver) T 17.02.

19.00 Eesti Raadio 1. stuudio “Siin rostrum!”

Agata Zubel (sopran, Poola) Orkiestra Muzyki Nowej (Poola) Dirigent Szymon Bywalec Agata Zubel. Kammerooper “Not I” K 18.02.

■ 17.00 Jõhvi kontserdimaja Kontsertkohtumine. Hedvig Hanson 18.00 Paldiski muusikakool “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Johan Randvere (klaver) 19.00 Avinurme kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Georg Otsa laulud Kadri Kipper, Jassi Zahharov, Tarmo Eespere (klaver) N 19.02.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Sibelius 150” ja “Kuldne klassika” Henning Kraggerud (viiul, Norra) Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester Dirigent Vello Pähn Sibelius. Sümfoonia nr 2, viiulikontsert d-moll R 20.02.

18.00 Peterburi Jaani kirik “Kaks tenorit” Lembit Saarsalu ja Raivo Tafenau (tenorsaksofonid) Holger Marjamaa (klaver) Kaspar Kalluste (löökpillid) Heikko Remmel (kontrabass) 19.00 Karksi valla kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” “Eesti kuningriik” Jaanus Nõgisto ja Tõun

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja

Kultuurivahetusprojekt “Hiina muusika aasta Eestis” Ih Tsetsn (Hiina) Pärimusmuusikud Sise-Mongoolia steppidest L 21.02.

13.00 Pala kultuurimaja “Muusika Eestimaale” Tšellokvartett C-JAM ■ 19.00 Estonia kontserdisaal Kultuurivahetusprojekt “Hiina muusika aasta Eestis” Ih Tsetsn (Hiina) Pärimusmuusikud Sise-Mongoolia steppidest E 23.02.

18.00 Otepää gümnaasium “Muusika Eestimaale” Georg Otsa laulud Kadri Kipper, Jassi Zahharov, Tarmo Eespere (klaver) T 24.02.

13.00 Jõelähtme rahvamaja “Muusika Eestimaale” “Kallis õhtu II” Henn Rebane (akordion) Juhan Viidingu tekste esitab Tõnis Rätsep L 28.02.

16.00 Väravatorn “Armastus käib kõhu kaudu” Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Söögi-, joogi- ning armastuslaulud Prantsuse ja Itaalia barokkmeistritelt ■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Müstilised kõlad” Eesti elektroakustiline muusika Sven Grünberg, Taavi Kerikmäe, Margo Kõlar, Peeter Vähi

TALV 2015 APLAUS

49

Märts

kava Rahvusvaheline karjäär Kontserdisari “Violino!”

Vox Clamantis.

Esiettekanne Eestis Kontserdisari “Oratorio” “Muusikaline ohver” Ansambel Vox Clamantis Kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve Johann Sebastian Bachi suurteos “Muusikaline ohver” Tõnis Kaumanni versioonis vokaalansamb­ lile, aluseks traditsiooniline missatekst. Versiooni esiettekanne Eestis.

N 5. märts 19.00 Niguliste

MÄRTS T 03.03.

■ 15.00 Estonia kontserdisaal

“Lõunamuusika” ja “Baltic Concert Express” Ansambel ART-i-SHOCK (Läti) Piazzolla, Golijov, Harrison, Abe, Štšedrin, Vecumnieks, Pētersons K 04.03.

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Eliitkontserdid” Ralf Taal (klaver) Chopin, Schumann, Liszt, Verdi/Liszt N 05.03.

19.00 Niguliste “Oratorio” “Muusikaline ohver” Vox Clamantis Kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve Bachi suurteos “Muusikaline ohver” Tõnis Kaumanni versioonis vokaalansamblile ■ 19.00 Pärnu kontserdimaja Flamenkoetendus “Kellasüit” José Torrese Trio 19.00 Põltsamaa loss “Muusika Eestimaale” Trio Contemp (Ukraina) Vitali Kozitski (bajaan) Tatjana Kozitskaja (kobza) Natalja Geri (kobza) 19.00 Peterburi Jaani kirik “Lõunamuusika” ja “Baltic Concert Express” Ansambel ART-i-SHOCK (Läti) Piazzolla, Golijov, Harrison, Abe, Štšedrin, Vecumnieks, Pētersons R 06.03.

18.00 Kärdla kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Georg Otsa laulud Kadri Kipper, Jassi Zahharov, Tarmo Eespere (klaver) ■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja Flamenkoetendus “Kellasüit” José Torrese Trio 19.00 Abja kultuurimaja “Muusika Eestimaale” Trio Contemp (Ukraina) Vitali Kozitski (bajaan) Tatjana Kozitskaja (kobza)

50 APLAUS TALV 2015

Tallinna Kammerorkester Gili Schwarzman (flööt, Saksamaa) Solist ja dirigent Guy Braunstein (viiul, Saksamaa) Bach. Kontsert viiulile a-moll Schumann. Romansid (G. Braunsteini orkestratsioon) Webern. Keelpillikvartett 1905 (orkestriversioon) Bartók. Rumeenia rahvatantsud Brahms. Sekstett B-duur (Y. Talmi orkestratsioon) Guy Braunstein oli Berliini Filharmoonikute läbi aegade noorim kontsertmeister, asudes sellele postile 2000. aastal. 2013. aastal pühendus ta ainult soolokarjäärile.

Ta sündis Tel Avivis ja õppis viiulimängu legen­ daarse Iisraeli Filharmoonikute kontsertmeistri Chaim Taubi ning hiljem New Yorgis Glenn Dicterowi ja Pinchas Zuckermani juures.

Rahvusvahelise solistikarjääriga alustas ta väga vara, esinedes niisuguste orkestritega nagu Iisraeli Filharmoonikud, Tonhalle Zürichis,

Natalja Geri (kobza) 19.00 Antsla kultuuri- ja spordikeskus “Muusika Eestimaale” “Eesti kuningriik” Jaanus Nõgisto ja Tõun L 07.03.

16.00 Väravatorn Suur Muusikaakadeemia Antonio Vivaldi sonaadid IV Andres Mustonen (viiul) Ivo Sillamaa (klavessiin) Taavo Remmel (kontrabass) ■ 19.00 Estonia kontserdisaal Flamenkoetendus “Kellasüit” José Torrese Trio 19.00 Avinurme kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Trio Contemp (Ukraina) Vitali Kozitski (bajaan) Tatjana Kozitskaja (kobza) Natalja Geri (kobza) 19.00 Loo kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Georg Otsa laulud Kadri Kipper, Jassi Zahharov, Tarmo Eespere (klaver) 19.00 Lasva rahvamaja “Muusika Eestimaale” “Eesti kuningriik” Jaanus Nõgisto ja Tõun P 08.03.

16.00 Kõrgessaare vaba aja keskus “Muusika Eestimaale” “Eesti kuningriik” Jaanus Nõgisto ja Tõun 16.00 Neeme rahvamaja “Muusika Eestimaale” Trio Contemp (Ukraina) Vitali Kozitski (bajaan) Tatjana Kozitskaja (kobza) Natalja Geri (kobza) ■ 17.00 Jõhvi kontserdimaja Flamenkoetendus “Kellasüit” José Torrese Trio 18.00 Paide kultuurikeskus Naistepäevakontsert Georg Otsa laulud Kadri Kipper, Jassi Zahharov, Tarmo Eespere (klaver)

www.concert.ee

Bambergi Sümfooniaorkester, Kopenhaageni Raadioorkester, Frankfurdi Raadioorkester, La Scala Filharmoonikud, Berliini Filharmoonikud jpt.

Braunsteini 2013/2014. aasta hooaja kõrghetkede hulka kuuluvad esinemised Berliini Staatskapelli, Bostoni Sümfooniaorkestri, BBC Filharmoonikute, Põhja-Madalmaade Orkestri ja Mozarti Orkestriga.

Ta esines soolokontsertidega Londonis, Pariisis ja Berliinis, samuti Hamburgi Sümfoonikute ees.

Sellest hooajast on ta Brüsseli Hulencourt Soloists Chamber Orchestra peadirigent.

Guy Braunstein mängib 1679. aastal valmistatud Francesco Roggieri viiulil.

Koostöös Tallinna Filharmooniaga N 12. märts 19.00 Estonia kontserdisaal R 13. märts 19.00 Vanemuise kontserdimaja

18.00 Kadrioru loss “Oo, kaunis daam” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

E 09.03.

18.00 Käina huvi- ja kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Trio Contemp (Ukraina) Vitali Kozitski (bajaan) Tatjana Kozitskaja (kobza) Natalja Geri (kobza)

T 10.03.

19.00 Jõgeva kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Trio Contemp (Ukraina) Vitali Kozitski (bajaan) Tatjana Kozitskaja (kobza) Natalja Geri (kobza) ■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid” Ralf Taal (klaver) Chopin, Schumann, Liszt, Verdi/Liszt

K 11.03.

18.00 Põlva muusikakool “Muusika Eestimaale” Trio Contemp (Ukraina) Vitali Kozitski (bajaan) Tatjana Kozitskaja (kobza) Natalja Geri (kobza)

N 12.03.

18.00 Valga muusikakool “Muusika Eestimaale” Trio Contemp (Ukraina) Vitali Kozitski (bajaan) Tatjana Kozitskaja (kobza) Natalja Geri (kobza) ■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Violino!”

Tallinna Kammerorkester Gili Schwarzman (flööt, Saksamaa) Solist ja dirigent Guy Braunstein (viiul, Saksamaa) Bach, Schumann, Webern, Bartók, Brahms 19.00 Tallinna Jaani kirik Muusika Armeeniale Eesti Rahvusmeeskoor Hortus Musicus Dirigent Andres Mustonen

R 13.03.

19.00 Tapa kultuurikoda

Guy Braunstein.

Teose keskel Kontserdisari “Oratorio”

Uue generatsiooni artist Kontserdisari “Violino!”

Berlioz. “Grande messe des morts” (reekviem) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Rahvusmeeskoor Tütarlastekoor Ellerhein Tallinna muusikakeskkooli noortekoor Dirigent Tõnu Kaljuste

Keelpillikvartett META4 (Soome) Antti Tikkanen (viiul) Minna Pensola (viiul) Atte Kilpeläinen (vioola) Tomas Djupsjöbacka (tšello) Kaija Saariaho. “Terra Memoria” Joseph Haydn. Keelpillikvartett nr 2 op. 20 Robert Schumann. Keelpillikvartett nr 1 op. 41

Berlioz oli aastaid valesti mõistetud ja alahinnatud geenius, keda nüüd peetakse üheks suuremaks romantismiaja heliloojaks. Hiiglaslikku reekviemi “Grande messe des morts” on helilooja planeerinud esitama kuni 600 muusikut! Selliseid mõõtmeid meie lavad Eestis ei võimalda, ent ometi on vaja Estonia kontserdisaali lava suuremaks ehitada, et ära mahutada ligi sada lauljat ning suur sümfooniaorkester, kelle koosseisus mängivad ka saali laiali paigutatud neli puhkpillirühma. Publik satub sel kontserdil otsekui teose keskele, sest muusikud ümbritsevad kuulajaid igast küljest. Selle monumentaalse teose iga ettekanne on erakordne sündmus maailma kontserdilavadel. Dirigendipuldis on Grammy auhinna võitja Tõnu Kaljuste.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga R 3. aprill 19.00 Estonia kontserdisaal L 4. aprill 19.00 Pärnu kontserdimaja

“Muusika Eestimaale” Trio Contemp (Ukraina) Vitali Kozitski (bajaan) Tatjana Kozitskaja (kobza) Natalja Geri (kobza) 19.00 Iisaku rahvamaja “Muusika Eestimaale” “Eesti kuningriik” Jaanus Nõgisto ja Tõun ■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Violino!”

Tallinna Kammerorkester Gili Schwarzman (flööt, Saksamaa) Solist ja dirigent Guy Braunstein (viiul, Saksamaa) Bach, Schumann, Webern, Bartók, Brahms L 14.03.

16.00 Rõuge rahvamaja “Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Jakob Teppo (klaver) P 15.03.

17.00 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Ansambel FA Schola Iidsed meloodiad Vana-Kreekast ja muusika, mis loodud antiikmütoloogia teemadel T 17.03.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Ilus möldrineiu” Kai Rüütel (metsosopran) Roger Vignoles (klaver, Inglismaa) Zemlinsky, Mahler K 18.03.

19.00 Tartu ülikooli aula “Ilus möldrineiu” Kai Rüütel (metsosopran) Roger Vignoles (klaver, Inglismaa) Zemlinsky, Mahler N 19.03.

19.00 Puurmani loss “Muusika Eestimaale” “Kallis õhtu II” Henn Rebane (akordion) Juhan Viidingu tekste esitab Tõnis Rätsep ■ 19.00 Jõhvi kontserdimaja Ansambel Kulgejad Põhjamaine meditatiivne minimalism ja džäss

www.concert.ee

Aprill

kava

www.concert.ee

P 22.03.

■ 16.00 Vanemuise kontserdimaja

Urmas Taniloo, Pille Taniloo, Elke Unt (orel) 17.–19. sajandi orelimuusika ühele, kahele ja kolmele orelile 18.00 Võru kultuurimaja Kannel “Muusika Eestimaale” “Itaalia lauluraamat” Maris Liloson (sopran), René Soom (bariton, RO Estonia), Siim Selis (klaver), Andrus Vaarik (tekstid, lavastus) Hugo Wolfi 46 laulust koosnev tsükkel sopranile ja baritonile T 24.03.

■ 13.00 Estonia kontserdisaal Lastekontsert “Muinasjutugala” Georg Otsa nimelise muusikakooli sümfooniaorkester, koor ja solistid Dirigent Kaspar Mänd Prokofjev. “Petja ja hunt” K 25.03.

11.00 Paide kultuurikeskus Lastekontsert “Muinasjutugala” Georg Otsa nimelise muusikakooli sümfooniaorkester, koor ja solistid Dirigent Kaspar Mänd Prokofjev. “Petja ja hunt” ■ 19.00 Pärnu kontserdimaja “Muusika Eestimaale” “Itaalia lauluraamat” Maris Liloson (sopran), René Soom (bariton, RO Estonia), Siim Selis (klaver), Andrus Vaarik (tekstid, lavastus) Hugo Wolfi 46 laulust koosnev tsükkel sopranile ja baritonile N 26.03.

■ 12.00 Jõhvi kontserdimaja Lastekontsert “Muinasjutugala” Georg Otsa nimelise muusikakooli sümfooniaorkester, koor ja solistid Dirigent Kaspar Mänd Prokofjev. “Petja ja hunt” R 27.03.

■ 13.00 Vanemuise kontserdimaja Lastekontsert “Muinasjutugala” Georg Otsa nimelise muusikakooli sümfooniaorkester, koor ja solistid Dirigent Kaspar Mänd Prokofjev. “Petja ja hunt” 19.00 Tõrva kirik-kammersaal

www.concert.ee

Soome keelpillikvartetti META4 loetakse praegu META4. edukaimaks Soome ansambliks omas žanris. Pärast esikohta Šostakovitši-nimelisel keelpillikvartettide konkursil 2004. aastal Moskvas on nad olnud pidevad külalised maailma tähtsamatel kontserdilavadel, nagu Hamburgi Filharmoonia, Londoni Wigmore Hall ja King’s Palace, Madridi Auditorio Nationale, Pariisi Cité de la Musique, Stockholmi Konserthuset ja Viini Mozart-Saal. BBC omistas kvartetile tiitli “BBC uue generatsiooni artist 2008–2010”.

META4 esimene salvestus Joseph Haydni kvartettidega tunnistati kohe Saksa heliplaadikriitikute ja ECHO Klassiku auhindade vääriliseks. Praeguseks on nad salvestanud kolm albumit.

Kvarteti liikmed kasutavad Stradivariuse ja Carlo Bergonzi meisterdatud viiuleid ning Lorenzo Storioni 1780. aastal Cremonas ehitatud tšellot.

T 28. aprill 19.00 Estonia kontserdisaal

“Muusika Eestimaale” “Klassikatähed” Elina Netšajeva (sopran) Ksenia Kutšukova (sopran) Auli Lonks (klaver) 19.00 Narva kultuurikeskus Geneva Eesti Rahvusmeeskoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Mikk Üleoja Tüür. “Questions...” jt L 28.03.

■ 17.00 Estonia kontserdisaal Eesti Rahvusmeeskoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Mikk Üleoja Tüür. “Questions...”, Tormis “Hamleti laulud”

APRILL R 03.04.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal

“Oratorio” Berlioz.“Grande messe des morts” (reekviem) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Rahvusmeeskoor Tütarlastekoor Ellerhein Tallinna muusikakeskkooli noortekoor Dirigent Tõnu Kaljuste L 04.04.

18.00 Tartu Jaani kirik Ülestõusmispüha kontsert Soome Barokkorkester ■ 19.00 Pärnu kontserdimaja “Oratorio” Berlioz.“Grande messe des morts” (reekviem) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Rahvusmeeskoor Tütarlastekoor Ellerhein Tallinna muusikakeskkooli noortekoor Dirigent Tõnu Kaljuste P 05.04.

17.00 Tallinna Jaani kirik Ülestõusmispüha kontsert Soome Barokkorkester T 07.04.

19.00 Paide kultuurikeskus “Eliitkontserdid” Virgo Veldi (saksofon), Marius Järvi (tšello)

Jaak Lutsoja (akordion) Milhaud. “Scaramouche”, Fancelli.

“Acquarelli Cubani” K 08.04.

■ 19.00 Pärnu kontserdimaja “Eliitkontserdid” Virgo Veldi (saksofon), Marius Järvi (tšello) Jaak Lutsoja (akordion) Milhaud. “Scaramouche”, Fancelli.

“Acquarelli Cubani” N 09.04.

■ 19.00 Jõhvi kontserdimaja “Eliitkontserdid” Virgo Veldi (saksofon), Marius Järvi (tšello) Jaak Lutsoja (akordion) Milhaud. “Scaramouche”, Fancelli.

“Acquarelli Cubani” L 11.04.

16.00 Väravatorn “Hüvasti, mu rõõm” Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Renessansiajastu polüfooniameistrite muusika P 12.04.

17.00 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus” ja “Sibelius 150” Mikk Murdvee (viiul) Sten Lassmann (klaver) Muusika Jean Sibeliuse ja ta kaasaegsete sulest T 14.04.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid” Virgo Veldi (saksofon), Marius Järvi (tšello) Jaak Lutsoja (akordion) Milhaud. “Scaramouche”, Fancelli.

“Acquarelli Cubani” K 15.04.

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Eliitkontserdid” Virgo Veldi (saksofon), Marius Järvi (tšello) Jaak Lutsoja (akordion) Milhaud. “Scaramouche”, Fancelli.

“Acquarelli Cubani”

R 17.04.

■ 19.00 Jõhvi kontserdimaja

“Vaikuse laul” Eesti Rahvusmeeskoor Kadri Voorand (vokaal) Dirigent Mikk Üleoja Olav Ehala helilooming Kadri Voorandi seades L 18.04.

■ 19.00 Pärnu kontserdimaja “Vaikuse laul” Eesti Rahvusmeeskoor Kadri Voorand (vokaal) Dirigent Mikk Üleoja Olav Ehala helilooming Kadri Voorandi seades ■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Kuldne klassika” Bundesjugendorchester (Saksamaa Noorteorkester) Dirigent Karl-Heinz Steffens R. Strauss. “Seitsme loori tants” ooperist “Salome” Schubert. Sümfoonia nr 8 (Lõpetamata) Tšaikovski. Sümfoonia nr 4 P 19.04.

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Vaikuse laul” Eesti Rahvusmeeskoor Kadri Voorand (vokaal) Dirigent Mikk Üleoja Olav Ehala helilooming Kadri Voorandi seades T 21.04.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Ilus möldrineiu” Jaakko Kortekangas (bariton, Soome) Martti Raide (klaver) Schubert. Vokaaltsükkel “Ilus möldrineiu” K 22.04.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Vaikuse laul” Eesti Rahvusmeeskoor Kadri Voorand (vokaal) Dirigent Mikk Üleoja Olav Ehala helilooming Kadri Voorandi seades ■ 19.00 Pärnu kontserdimaja “Ilus möldrineiu” Jaakko Kortekangas (bariton, Soome)

TALV 2015 APLAUS

51

Mai

kava

6.–10. mai Jõhvi balletifestival

Hooaja lõppkontsert Kontserdisarjad “Sibelius 150” ja “Kuldne klassika”

Kevadet Jõhvis kannavad Itaalia meeleolud!

VIII Jõhvi balletifestivali peakülaline on Balletto di Milano. Teater toob külakostiks kahevaatuselise balleti “Viva Verdi”, mis on loodud Giuseppe Verdi aegumatule ooperimuusikale. Lisaks on vaatajatel võimalik osa saada prantsuse šansoonidele loodud tantsulavastusest. Festivali ajal saab kuulata ooperit, vaadata filme, teha tutvust moe ja lilleseadega.

Muusika Édith Piaf, Charles Aznavour, Yves Montand, Jacques Brel Koreograafia Adriana Mortelliti L 9. mai 18.00 “Viva Verdi”

Muusika Giuseppe Verdi Koreograafia Agnese Omodei Salè ja Federico Veratti P 10. mai 17.00 Lastegala

Martti Raide (klaver) Schubert. Vokaaltsükkel “Ilus möldrineiu” N 23.04.

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Müstilised kõlad” Hiina muusika ansambel Külaline vahetusprojektis “Hiina muusika aasta Eestis” Sissejuhatus kontserdisarja kunstiliselt juhilt Peeter Vähilt R 24.04.

■ 19.00 Jõhvi kontserdimaja “Müstilised kõlad” Hiina muusika ansambel Külaline vahetusprojektis “Hiina muusika aasta Eestis” Sissejuhatus kontserdisarja kunstiliselt juhilt Peeter Vähilt L 25.04.

16.00 Väravatorn “Eretz Israel” Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Iisraeli riigi sünnipäevale pühendatud programm “Juudamaa” ■ 19.00 Pärnu kontserdimaja “Müstilised kõlad” Hiina muusika ansambel Külaline vahetusprojektis “Hiina muusika aasta Eestis” Sissejuhatus kontserdisarja kunstiliselt juhilt Peeter Vähilt P 26.04.

■ 17.00 Estonia kontserdisaal “Müstilised kõlad” Hiina muusika ansambel Külaline vahetusprojektis “Hiina muusika aasta Eestis” Sissejuhatus kontserdisarja kunstiliselt juhilt Peeter Vähilt T 28.04.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Violino!”

Keelpillikvartett META4 (Soome) Haydn. Keelpillikvartett C-duur Kuusisto. “Play III” Schumann. Keelpillikvartett a-moll

52

APLAUS TALV 2015

Nemanja Radulovic (viiul, Serbia) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Ville Matvejeff (Soome) Nielsen. Avamäng “Helios” Barber. Viiulikontsert Sibelius. Sümfoonia nr 5

Nemanja Radulovic.

R 8. mai 19.00 “Šansoonid” ja “Boolero”

Laval balletikoolide õpilased

www.concert.ee

Milano ballett.

Nemanja Radulovic esindab klassikalise muusika innovatiivset noort põlvkonda. Olles andekas ja muljetavaldav lavapersoon, otsib ta keevaliselt ja kirglikult muusikalist sidet üha laiema publikuga. Ta on võitnud auhindu mitmel prestiižikal rahvusvahelisel konkursil: Joachimi viiulikonkurss Hannoveris, George Enescu konkurss, Stradivariuse ning Henry Wieniawski viiulikonkursid jt. Radulovic on esinenud tuntumates saalides (Concertgebouw, Salle Pleyel, Carnegie Hall) parimate orkestrite (Royal Philharmonic Orchestra of London) ja dirigentidega (Myung-Whun Chung jt). Ta on salvestanud mitu omanäolist albumit, millest suurima tunnustuse on pälvinud 2009. aastal ilmunud “Kuraditrillerid”. Jaanuaris 2014 sõlmis Radulovic eksklusiivse salvestuslepingu firmaga Deutsche Grammophon.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

N 7. mai 19.00 Pärnu kontserdimaja R 8. mai 19.00 Estonia kontserdisaal

K 29.04.

R 08.05.

“Lõunamuusika” Maria Listra (sopran) Aare-Paul Lattik (orel) Bach, Mozart, Lebègue, Guilmant

“Sibelius 150” ja “Kuldne klassika” Hooaja lõppkontsert Nemanja Radulovic (viiul, Serbia) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Ville Matvejeff (Soome) Nielsen. Avamäng “Helios” Barber. Viiulikontsert Sibelius. Sümfoonia nr 5 L 09.05.

16.00 Väravatorn “Balkani ballaadid” Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen P 10.05.

17.00 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Insomnia-kvartett Prokofjev, Debussy T 12.05.

19.00 Noblessneri valukoda “Aadama passioon” Muusika Arvo Pärt Lavastaja Robert Wilson Muusikalavastuse esiettekanded Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Solistid, näitlejad ning teatri- ja tantsukoolide üliõpilased Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste K 13.05.

19.00 Noblessneri valukoda “Aadama passioon” Muusika Arvo Pärt Lavastaja Robert Wilson ■ 19.00 Estonia kontserdisaal “Siin rostrum!”

Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja MacMillan, Grigorjeva, Tulev, Bryars, esiettekanded N 14.05.

19.00 Noblessneri valukoda “Aadama passioon” Muusika Arvo Pärt Lavastaja Robert Wilson

■ 15.00 Estonia kontserdisaal

MAI T 05.05.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal

“Eliitkontserdid” Anna-Liisa Bezrodny (viiul) Irina Zahharenkova (klaver) Brahms, Schumann K 06.05.

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Eliitkontserdid” Anna-Liisa Bezrodny (viiul) Irina Zahharenkova (klaver) Brahms, Schumann

07.–10.05.

Jõhvi Balletifestival R 08.05.

■ 19.00 “Šansoonid” ja “Boolero” Muusika Édith Piaf, Charles Aznavour, Yves Montand, Jacques Brel Koreograafia Adriana Mortelliti L 09.05.

■ 18.00 “Viva Verdi” Muusika Giuseppe Verdi Koreograafia Agnese Omodei Salè ja Federico Veratti P 10.05.

■ 17.00 Lastegala Laval balletikoolide õpilased

N 07.05.

■ 19.00 Pärnu kontserdimaja

“Sibelius 150” ja “Kuldne klassika” Hooaja lõppkontsert Nemanja Radulovic (viiul, Serbia) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Ville Matvejeff (Soome) Nielsen. Avamäng “Helios” Barber. Viiulikontsert Sibelius. Sümfoonia nr 5

■ 19.00 Estonia kontserdisaal

■ 19.00 Jõhvi kontserdimaja

Jõhvi kontserdimaja hooaja lõppkontsert Estonian Dream Big Band Solist Holger Marjamaa (klaver) R 15.05.

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõpp­ kontsert Vanemuise sümfooniaorkester Ivari Ilja (klaver) Dirigent Paul Mägi Britten. Klaverikontsert Bruckner. Sümfoonia nr 2 L 16.05.

■ 17.00 Estonia kontserdisaal “Lõunamuusika” Vanemuise sümfooniaorkester Ivari Ilja (klaver) Dirigent Paul Mägi Britten. Klaverikontsert Bruckner. Sümfoonia nr 2 19.00 Noblessneri valukoda “Aadama passioon” Muusika Arvo Pärt Lavastaja Robert Wilson R 22.05.

■ 19.00 Vanemuise kontserdimaja Alo Põldmäe 70 “Tema Kõrgeausus – Kuninganna KLAVER!” E 25.05.

19.00 Tartu Jaani kirik Neue Vocalsolisten Stuttgart T 26.05.

■ 19.00 Estonia kontserdisaal Neue Vocalsolisten Stuttgart N 28.05.

19.00 Tartu H. Elleri nim muusikakooli Tubina saal Eduard Tubin 110 L 30.05.

16.00 Väravatorn “Kui muusika on armu toit” Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Dowland, Purcell jt

www.concert.ee

Eesti kontsert?

seltskond

Väärikas sünnipäev Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee annab Edmar Tuulele üle Gustav Ernesaksa fondi õppestipendiumi.

Helilooja Toivo Tulev aplodeerib koorile.

Esinevad Kuninglik Kvintett ja RAM-i Sümfoonikud.

fotod: Peeter Sirge

16. novembril 2014 oli Estonia kontserdisaalis juubelikontsert ja pärast seda pidu. Just sel päeval 70 aastat tagasi asutas Gustav Ernesaks ametlikult RAM-i.

Tromboonimängija Andres Kontus ja laulja Ülo Krigul analüüsivad edukat kontserti.

Kooriühingu esimees Raul Talmar kõnehoos.

Endine baritonisolist Ülo Tui, oktavist Lembit Traks ja tenor Lennart Mängli kogemusi vahetamas.

Hirvo Surva, Kuno Areng, Arvo Aun ja Ants Soots vaatavad RAM-i tulevikku optimismiga.

Ants Soots ja Venno Laul kuulavad Raul Talmari seisukohti.

Põlvkondade käepigistus: Kuno Areng, Ants Üleoja ja Olev Oja suruvad Mikk Üleoja kätt ja käsivart.

Rõõmsad RAM-i veteranid.

Aivar Kaldre, Arvo Aun ja Enn-Aare Mänd on suunanud pilgu kuulsusrikkasse minevikku.

Maestro Kuno Areng sõnu seadmas.

Ansambel Lehmakommionud peolisi hullutamas.

Natalja SikemäeOrg abikaasaga.

Hille Valdmaa abikaasaga.

Rahvusmeeskoor kontserdil.

54

APLAUS TALV 2015

www.concert.ee

www.concert.ee

Auväärne publik kuulab kõnet.

TALV 2015 APLAUS

55

ristsõna

Eelmise ristsõna vastus oli: Arvo Pärt ja Robert Wilson.

Loosiõnn soosis Eve Pritsi Jõhvist.

Ristsõna vastuseid ootame aadressil: Aplaus, Eesti Kontsert, Estonia pst 4, 10148 Tallinn või aplaus@concert.ee. Vastuseid ootame 15. aprillini.

Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Kontserdi 20-eurose kinkekaardi.

Eesti kontsert?

56 APLAUS TALV 2015

www.concert.ee

lõppsõna

Raul Rebane: Pianist ja Evita

A

astaid tagasi, mingi suure ürituse lõppedes, korraldati Eesti Raadios esinejatele soovikontsert. Mina soovisin pianist Peter Kreuderi esituses “Toselli serenaadi”. Seda fonoteegis ei olnud, tuli endal Berliinist ostetud CD kaasa võtta. Pärast saadet ja hiljemgi sain telefonikõnesid, milles tänati, et olin nende lapsepõlveiidolit meelde tuletanud.

Selge, et need kõned olid üsna vanadelt inimestelt. Reageeris ka mõni noor, eelkõige seepärast, et mul on nii “keskaegne” maitse.

Miks Kreuder meeldib, ma seletada ei oska. Tundub tore, kuidas ta viisi pealt “rändama läheb” ja jälle õigel ajal raja peale tagasi jõuab. Ka sellestsamast “Toselli serenaadist” on hulga eri variante. Mu muusikaalane lugemus on üsna väike, ega ma praegusel ajal tema nime Eestis eriti kuskil kohanud ole. Ühes Valter Ojakääru raamatus silmasin küll väljendit, et keegi mängivat “Kreuderi stiilis”. Mingil hetkel tekkis siiski huvi, mis mees ta oli. Tuli välja mitte ainult suur muusik, vaid ka suur lugu.

Peter Kreuderist (1905–1981)

P

eter Kreuder oli lapstalent, kes andis oma esimese kontserdi juba kuueaastaselt. 20-aastaselt sai ta Müncheni Saksa teatri dirigendiks. 1930.–1940. aastatel oli ta otsitud muusikakujundaja, tema muusikukäsi on mängus rohkem

58 APLAUS TALV 2015

kui 180 filmi juures. Osa laule Zarah Leanderi ja Marika Rökki esituses on popid tänaseni. Legendaarset šlaagrit “Ich brauche keine Millionen” kasutati veel 35 aastat hiljem “Muppet Show” tiitellauluna.

Natsidega oli Kreuderil probleeme, ka seetõttu, et 1938. aastal tegi ta muusika propagandafilmile “Eile ja täna” ning oli kaua aega vaata et kurjategijate nimekirjas. Ta läks küll 1939. aastal natside eest ära Rootsi, kuid pidi tagasi tulema, sest pere sattus ohtu. Lihtsam hakkas alles 1950. aastate keskel ja eriti siis, kui Kreuder võttis 1959. aastal Austria kodakondsuse. Elu jooksul andis ta 4318 kontserti 39 riigis. Temast jäi maha üle 2300 linti mängitud pala.

ja algas tormiline armastuslugu. Kreuder järgnes Evitale Argentinasse, kus ta määrati kohe rahvusliku sümfooniaorkestri dirigendiks. Varem oli dirigent sellele kohale valitud. Ilmselt oli siin mängus Evita soov. Kreuder elas Argentinas kuni Evita surmani ning on hiljem kirjutanud, et “Evita oli minu elu armastus”.

Niimoodi sain ma ühe juhuslikult ostetud plaadi abil teada loo, mis pole ilmselt eriti levinud, aga on kahtlemata huvitav. See sunnib mõtlema, kui paljusid kunstilisi variante inimestest, ajaloosündmustest ja nähtustest inimesed tõe pähe võtavad.

Kes aga tunneb huvi Kreuderi stiili vastu, siis just eelmisel aastal ilmus Youtube’i temast uut materjali.

Kunstitõde ja tõde

K

ümned miljonid inimesed on näinud ja imetlenud Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i “Evitat”. See on lugu legendaarse Argentina kaunitari Evita Peróni elust ja tõusust võimule ning tema surmast kõigest 33-aastaselt.

Muusikalis on juttu Evita armastusest kolonel Peróni vastu, eelkõige aga tema suhtest Argentinaga (“Don't cry for me Argentina”). Sellisena, nagu Tim Rice kirjutas Evita muusikali libretosse, on ta maailma teadvuses ja ilmselt jääbki.

Ent tegelikkus, tuleb välja, oli natukene teistmoodi…

On mitu allikat, mis räägivad, et Evita ja Kreuder kohtusid 1947. aastal Bernis

Peter Kreuder.

www.concert.ee

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE

www.visitsouthestonia.com