Ristikheinaleht sygis 2017

Ristikheinaleht Nr 2 (142), sügis 2017

Krahvinna

visiit eesti gaidide juurde  KATRIN HELENI KULTUURIŠOKK  NOORTEKOGU JOOKSEB  MIIA SEITSME MAA JA MERE TAGA  MOTIVATSIOONI PIIRILT OTSIDES

Foto: Mari-Liis Lind

2 Sündmused

Värskendav joogipaus.

Pärnumaa matkamäng Sellel aastal toimus Pärnumaa matkamäng juba 27. korda.

Pärnumaa skautide ja gaidide maleva poolt korraldatav mäng on aastate jooksul ligi tõmmanud ka mitte ainult skaute ja gaide, vaid ka inimesi, kellele lihtsalt meeldib matkata. aja peale on pandud nii mehitatud kui mehitamata punkte.

Mehitamata punktid tähendavad sellel matkamängul, et koodsõna on kuhugi peidetud ja järgmises punktis koodsõna öeldes ja küsimusele õigesti vastates saad punkti.

Matkamäng toimus Pärnusmaal Tõstamaa vallas. Rajad läksid nii läbi

R

metsade kui läbi asula ja sai ka kaunist merevaadet nautida. Seekord oli õnneks ideaalne matkailm: natuke pilves, kuid ei olnud külm ja ei sadanud.

Mina läksin rajale oma 7-liikmelise gaidisalgaga, kellest üks oli meie uus liige ja see oli tema jaoks esmakordne kokkupuude gaidlusega. Rajaks valisime gaidide raja, kuna see tundus kõige jõu-

kohasem. Oleksime saanud valida ka rändurite raja, kuid ei hakanud oma võimeid üle hindama ja otsustasime minna kindla peale välja.

Meie 17-kilomeetrine rada tuli lõpuks veidi üle 20 kilomeetri, kuid me ise arvasime matka algul, et eksime rohkem ja läbime veelgi rohkem kilomeetreid. Aega võttis see meil umbes 7 tundi. Matka jooksul tundsime, kuidas oleks võinud eelmise öö jooksul nii mõnegi tunni rohkem magada, kuid me ei lasknud ennast sellest heidutada ja katkestamine ei tulnud kõne allagi.

Alguses, kui me kaardi kätte saime, valdas enamikku meist segadus: kuidas me neid koordinaate peaksime kaardile kandma. Õnneks oli meiega kaasas Mark, kes seda oskas ja see probleem sai kiirelt lahendatud. Läbi juhuse leidus mul kotis joonlaud, mis tegi Margi töö veidi lihtsamaks ja meie punkti leidmise täpsemaks.

Meie rajal oli kokku kuus punkti, millest kaks olid mehitamata. Meie otsustasime jätta ühe mehitamata punkti metsast üles otsimata ja läbisime viis punkt kuuest.

Punkti ülesanded olid erinevad. Esimeses punktis ootas meid KIMi mäng, st kahel liikmel tuli minuti jooksul 20 asjast võimalikult paljud meelde jätta. Järgmises punktis oli meile ehitatud seiklusrada, mis tuli ühest nöörist kinni hoides terve rühmaga läbida. Kolmas punkt oli söögipunkt ja seal ühtlasi kontrolliti ka esimese me-

Sündmused 3 Ruttu-ruttu!

Tagasi ka vaja jõuda!

Kõigi lemmikpunkt rajal  söögipunkt!

Kumb tee küll valida?

i.

Rühime aga edas

Koordinaadid kaardile ja rajale!

Fotod: Egeli Raudmäe

hitamata punkti koodsõna. Kuna meie ei otsinud seda punkti, siis seal meile küsimust ei esitatud.

Neljas punkt oli politsei poolt korraldatud punkt, kus tuli leida vastused erinevatele politseiga seotud küsimustele. Viiendas punktis kontrolliti teise mehitamata punkti koodsõna ja kuna seekord me seda teadsime, siis esitati meile ka küsimus, millele õnneks oskasime vastata. Viimases punktis tuli kahest puutoikast ja nöörist ehitada kanderaam ja üks inimene sellega ümber etteantud maaala vedada.

Kolmanda ja neljanda punkti vahel otsustasime kasutada otseteed, mis läks mööda mereäärt. Sellel hetkel, kui me selle otsuse tegime, ei teadnud me, et see tähendab lõputuna tunduvat kõrkjates ja võsas ragistamist. Kuid ilma selleta ei oleks me matka lõpupoole osanud hinnata kasvõi mudast külateed, mille üle varem võibolla nii õnnelikud poleks olnud.

Matka lõpuks olime kõik väga väsinud, kuid õnnelikud ja uhked enda üle. Kuna meid ootas ees pikk sõit tagasi Nõkku, siis kahjuks ei saanud me jääda tulemusi ootama. Tegelikult ei läinudki me sinna tulemusi, vaid hoopis kogemusi püüdma ja neid saime ka hulgi. Meie uusim liige Eneli tõdes, et ta poleks osanud arvatagi, et ühe matka jooksul nii palju õppida võib. vgd Egeli Raudmäe

Fotod: Kaire Jürgenson, Annabel klein

4 Sündmused Emajõe äärne värske õhk ja aktiivsest liikumisest tekkinud õnnehormoon (serotoniin) andsid aga hoogu juurde.

„Anname au!“

Sinilillejooks 9. on ikka Ühisfinišheerumine petamine. see kõige parem lõ

aprillil toimus Tartus Sinilillejooks, mis toimub Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide auks. Jooksule osalema olid oodatud absoluutselt kõik soovijad, nii tegevväelased kui tsiviilisikud.

Noortekogu või rahva suus tuntud kui “ninnukännu” oli pühapäeva hommikul kohal ja valmis startima ühise ilusa eesmärgi nimel. Rada oli vaid 3,2 kilomeetrit pikk ja läks üle kahe silla, jättes jooksu keskele remondis oleva Kaarsilla. Ini-

mesi oli kohale tulnud rohkem kui oli oodatud, mingist hetkest said võistlejate numbrid otsa!

Meie aga olime muidugi esimestena platsis, numbrid olemas, sinililled rinnas ja jalad juba rajale kibelemas. Stardipaugu kõlades gaididena viisakaks jäädes lasime me tõelised entusiastid edumaaga rajale ja alles siis lippasime neile järele.

Napilt esikohtadest ilma jäädes jõdsime siiski väga tugeva tulemusega kõik koos finišisse.

Tähtis polegi võit, vaid osavõtt! gdj Kirke Kalamats

Isegi kõige vähem spordilembelised said heast seltskonnast motiveeritud.

Mõnusalt õhetavad põsed pärast 3 km jooksu.

S체ndmused 5

M천nel kujunes t채itsa ise채ralik liikumisviis.

9. aprillil hommikune meeleolu enne Sinilillejooksu starti.

Liinale meeldib sport.

6 Sündmused

Tori Lillekeste OMA laager! ...unenäopüüdjad

28.-29. juuli 2017 oli Tori Lillekeste noortel oma laager Kablis. See idee, et koos minna kuskile telkima, oli juba aasta vana. eekord aga võtsime end kokku ja tegime laagri ära. Kaasasime sõidu organiseerimisse ka ühe lapsevanema ja koos kahe autoga see sõit ka toimus. Meiega koos said tulla kõik, kellel soov – söögiraha panime ühiselt kokku. Grupis olid Aria, Aveli, Triinu, Keity-Liisa, Diana, Karina, Aida ja Karl koos emaga. (Sel ajal Karl veel gaididega liitunud ei olnud, tänaseks päevaks on ta juba uues Tori salgas!)

Laagrisse sõitsime reede õhtul pärast tööpäeva. Kablis leidsime piisavalt privaatse koha, et olla omaette. Autod saime jätta parklasse ja mereäärt mööda liikudes olime omaette väikesel haljasalal. Esimesel õhtul grillisime vorstikesi ja istusime lõkketule ääres. Noored käisid ka vees – sest suvi ja meri on ju lahutamatud.

Järgmisel hommikul pärast pudru söömist meisterdasime vanadest CD plaatidest kaunistusi. Ühe külje värvisime akrüülidega ära ja kraapisime sinna mustri – teise külje värvisime krakee meetodiga ja paigutasime sinna salvrätiku pilte. Seejärel oli lõunasöök ning väike lõõgastus – ujumine ja unenäopüüdjate valmistamine. Õhtusöögi tegemiseks oli kindlal kohal lõke – selle

S

Fotod: Tiina Liiv

CD-kunst ja

Parim koht laagriks...Kabli rand.

Päike ja meri soodustavad loovust.

Suvi ja meri on lahutamatud.

ääres rääkisime nii plaanidest kui ka tehtust. Vastu pimedust tõusis tuul ja noored lennutasid tuulelohet. Pimeduses täiskuu saatel käisime jaaniussikeste helendamisi imetlemas.

Pühapäeva hommikul oli ilm udusem ja tibutas veidi vihma – pakkisime laagri kokku ja külastasime ka Treimani randa.

Miks sellist laagrit vaja oli? Kas või

selleks, et saaksime vahel koos olla rohkem kui paar tundi koondusel. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et tegelikult enam sellises formaadis koondusi teha ei saa – vahetan töökohta. Need noored on aga nagu mu enda pere – ja nagu kiuste tundub tihti, et koos saame vähe olla! Aga uuel suvel kindlasti kordame seda ettevõtmist! gdj Tiina Liiv

Sündmused

7

Sügisesed nõupäevad Septembris toimusid Türi ujulas gaidide nõupäevad, kus koos sõpradega Inglismaalt tehti suurt mõttetööd. simesel päeval, kui kõik olid kohale jõudnud ja end mugavalt sisse seadnud, söödi kõhud täis ja anti sõna meie külalistele. Tüdrukud õpetasid meile erinevaid "Learning by doing" meetodeid ehk õppida läbi tegevuste nippe ja kus neid hea rakendada oleks. Pärast õpetlikku osa oli aeg lõõgastuda ujula basseinis või kasutada võimalust aroomi- või tavasaunas leili visata. Õhtu lõpuks said soovijad veel lauamänge mängida, teha trenni jõusaalis ja ka niisama puhata.

Teisel päeval läks mõttetöö juba kiiremini käima, kuna pärast hommikusööki tuli tööle hakata ühe ürituse põhiteemaga, milleks oli vanemgaidi järgukava. Jõuti paljude heade mõteteni, mis kõik said põhjalikult läbi arutatud ning kirja pandud. Ka meie sõbrad Inglismaalt aitasid selle koha peal palju kaasa. Väikese pausi järel mindi järgmise teema juurde, milleks oli tegevuskava. Vaadati üle kõik üritused, mis sel aastal plaanis on, pandi paika kuupäevi ja toimumiskohti.

Kui ürituste kava oli üle vaadatud, olid kõigil kõhud tühjad ja oligi aeg süüa lõunat. Seejärel oli aeg hakata tegelema koolituskava ja HOLP programmiga.

Mõeldi selle üle, kuidas oleks kõige parem HOLPi kava teistele õpetada. HOLP programmi väljatöötamisega tegeldakse edasi juhikoolitusel. Koolituskavaga aitasid päris palju ka ka külalised, kes tutvustasid meile seda, kuidas nemad Inglismaal sellega tegelevad. Peale koolituskava tuli veel mõelda edutuste ja tunnustuste süsteemi üle. Vaadati üle Põhjatähe ja Tammelehe saamise põhikirjad, kus tuleb teha mõningaid muudatusi. Arutati ka selle üle, kas edutused ja tunnustused peaksid olema omavahel seotud või mitte. Ka sel teemal tuldi paljudele headele mõtetele, mis pandi kirja ja tulevad kindlasti uuesti arutusele.

Peale nii paljude heade mõtete mõtlemist anti kõigile veel õhtusöök, koristati ja oligi aeg sammud kodu poole seada. vgd Mark Bulak

OSKO lauamängu jaoks inspiratsiooni ammutamas.

Vaatamisväärsuste voolimine täies hoos!

Mitmekesi koos on ju parem asju arutada.

Fotod: Mariliis Jõgis

E

SUURLAAGER SEIKLUSRATAS KAAHE PILGU LÄBI

8 Sündmused

ISTina seiklusrattal vastas meie tekkinud küsimustele.

Muidugi ei möödunud meie koosolekud tuimalt ja igavalt, vaid alati oli seal palju nalja ja naeru. Seltskond oli meil üsna rahvusvaheline: leidus soomlasi, valgevenelasi, Ameerika eestlasi, Kanada eestlasi ja palju teisi. Sellise seltskonnaga igav ei hakka.

Samuti ei hakanud meil igav ka terve näaagrisse minnes ei osanud ma dala vältel, sest iga päev oli uus teemapäev ja täpselt ette kujutada, mida see juhendada tuli erinevaid tegevusi. Veel oli alati nädalake mulle palju jooksvaid probleeme, tuua võib. Olin mida tuli kohe lahendada, põnevil ja valmis peaaegu näiteks materjalide vähesus, Soovitan kõigil, kõigeks. Kohe suhteliselt ootamatu töötoa populaarsus kel on võimalik, laagri alguses tegi meie ja nii edasi. alllaagri juht Sander meieSoovitan kõigil, kel on vähemalt ga esimese koosoleku, et võimalik, vähemalt kord elus kord elus esmased valved ja kiireosaleda laagris osaleja aseosaleda laagris loomulised töökohustused mel vabatahtlikuna. Näha, ära jagada. Pärast seda sai kui palju tööd ja vaeva laagri osaleja asemel meile rutiiniks koguneda korraldusse läheb, on imeline. vabatahtlikuna. igal õhtul umbes üheksa ajal Lisaks seltskond, kellega võikokkulepitud kohas, et ära malik aega veeta, on üsnagi jagada valved, arutada läbi kindlalt nii imeline, et laagrist järgmise päeva tegevused ja samuti töö- lahkudes tahaks nad endaga koju kaasa võtta. kohustused. Koosolekutel viibis alati ka See on kogemus kogu eluks. järgmise päeva päevajuht, kes alati lahkelt vgd Egeli Raudmäe Seekordses suurlaagris osalesin mina ISTina, mitte osalejana. Lühend IST tähendab International Service Team ehk siis Rahvusvaheline Teenindusmeeskond ehk veel omakorda lahti seletatuna olime me vabatahtlikud ja meid oli väga erinevatest riikidest.

L

IST juht Sander

Kuristiku neiud leidsime alati Mummulast!

Noored võitlemas veega!

Kassidele uus kraapimispuu.

S체ndmused 9 Annabel tegi tiiru 채ra

Plastiliinide bande.

Sai pauku.

Fotod: Kadi Sagar, Kaite J체rgenson

V채sitav laager.

Kaunis vormis Melite.

10 Sündmused

Selle suve suur laager 2017 aasta tohutult palava Eesti suve juulikuus müdistasime kõik koos Pandadega Seiklusratta laagrisse. Tegemist on ometigi suurlaagriga, mis ei toimu just iga aasta ja sellest me ilma jääda ei tahtnud, eriti kuna lastega oli ammu kokku lepitud ja lubatud tõotuse andmine suurlaagris täpselt nagu meie kunagi Mariaga andsin. oos meiega tulid Eesti erinevatest otsadest mitmed teised gaidid, trehvasime sõpru nii köögi telgitagustes, öövalves kui koristustiimides - gaidid seiklesid ringi absoluutselt igal pool.

Laager toimus muidugi Tagametsa puude all ja oli jagatud neljaks all-laagriks, milleks olid Põhi, Lõuna, Ida ja Lääs. Hoolimata sellest, et pea kõik olid laiali pillutud eri laagri osadesse, ei takistanud see meid hetkekski üksteist umbes kakskümmend kolm korda päevas külastamast. Mina olin koos Pandadega Ida laagris, mille juhiks oli Grete Maidla ja tänu kellele ma üldse hommikuti peaaegu õigeks ajaks telgist välja sain. Meie üllatuseks ning suureks rõõmuks saime teha tutvust ka Iisraeli skautidega, kes just meie telkide ette nädalaks ajaks laagrisse jäid. Pean tunnistama, et saime peaaegu parima koha, kuna tualettideni jäi joosta vaid umbes 150 meetrit.

Programm oli seekord korraldatud uudse lahendusega � kõik said valida mõned endale meelepärased tegevused, millest osa võtta ja ei pidanud tegema kõiki pakutavaid asju. Nii saidki lapsed end iga päev teatud kellaajal oma all-laagris neile erutust pakkuvatesse tegevustesse kirja panna. Igal laagri päeval oli veel omaette teema, näiteks ohutuspäev, looduspäev, ekstreempäev. Ausalt öeldes sai teha nii palju asju, et kibelesin isegi end vahel kirja panema. Alates batuutidest ja parve ehitamisest kuni sõbrapaelte ja veeohutuseni. Kõike sai!

Esimesel ametlikul laagripäeval pakkus pinget suur veemängude valik. Eriti suure osalejate arvuga oli tuletõrjeolümpia, kus osales üle 200 noore. Võimalusi märjaks saada, teisi üle kasta, näppude osavust testida, asju lahti ja kokku kruttida ja muidugi tiimitööd katsetada oli mitukümmend erinevat ja seda jätkus tõesti kõigile!

Mina kükitasin muidugi koos Kairega

K

heina sees ja hirnusime seal kahekesi, sest teistele õpetasime, kuid nii ju peabki olepealtvaatamise rõõm oli juba pool võitu. ma! Samamoodi olime me ühtäkki AnnaMuidugi ei pidanud iga päev end nii beliga pliidi taga pannkooke küpsetamas. ära väsitama, vaid võis valida ka muud Umbes neli tundi hiljem rändasime me vahvat. Ühel imekaunil poolvihmasel pliidi tagant lõkke juurde pannkoogisoopäeval käisime me näiteks koos Reelika vi ülepinge tõttu ja nii me neid pannukaid ja Annabeliga teraapiakoeri paitamas ja edasi lahmisimegi. neile kaelakeesid (loe: kaelarihmasid) Kogu laagrimelust ei puudunud ka tegemas. Veidi aega hiljem leidsime me Eesti president ise. Peale homikusööki end ammulisui vahtimas Annabeli ja teisi sõitis läbi paksude Kesk-Eesti metsade poolhullusid sportlasi, kes kiikingu kiigel meie juurde Kersti Kaljulaid, kes pidas mõne lükkega end üle kõne skautluse oluvõlli lennutasid. lisusest noortele.

Tihti juhtus ka nii, Hiljem oli kõigil Tegemist oli et samal ajal kui Panvanemgaididel ja väga toreda dad juba tegevustesse -skautidel võimalus mõttevahetusega jooksid ja mina mõne ühineda lõkkeplatsi vahva kaaslasega oma ümber arutellu noorja esimese silmastlõunat nautisin, jalutas teorganisatsioonide silma kohtumisega meie poole Sander ja rollist Eestis täna ja me teadsime juba kaumeie presidendiga. tulevikus. Tegemist gelt, mida see tähenoli väga toreda mõtdab. See oli ilmselge tevahetusega ja esivihje, et me lõpetasime mese silmast-silma mõnes punktis instruktorite või abistajate- kohtumisega meie presidendiga. Sellised na. Näiteks ühel pärastlõunal leidsime me võimalused panevad taaskord hindama end Reelika ja Annabeliga vannipomme gaidluse kaudu saadud võimalusi. meisterdamas. Tegelikult õppisime me Kogu laagrikupatusest ei puudunud seda ilmselgelt tegema samal ajal kui ka muidugi matk, kurikuulus Tagametsa saun, suplused ikka veel külmas jõevees, seiklused Türi Burgeri juurde, Oi kuidas mulle muutlik Eesti kliima, koos lageda taemeeldib nõusid va all einestamine, gaidipood, laagri pesta. särkide meisterdamine, väiksemad ja suuremad hoovihmad, liputseremooniad, disko, zip-line üle laagriala ja sada muud asja. Väga eredalt jäi mulle mällu vahupidu, mille ma esimese suurlaagri ajal maha magasin ja mille üle ma tolle hetkeni nukker olin.

Soojalt jäi südamesse juhtide kohvik, kust sai alati armsa naeratuse saatel kohvi ja teed ja mille juures asuvalt lõkkeplatsilt leidsin ma end vahel ka veel varajastel hommikutundidel. Eales ei unune mu laste tõotuse andmine, mis sügaval Tagametsas puudutas kõigi asjaosaliste hinge. Meenutan ka heldelt Mariliisi külastust meie juurde pannkoogipäeval. Kõige selle kõrvalt puudutas mu hinge enim uute ja vanade sõprade ja laste rõõmsad näod, kellega ma sain selle kesksuve nädala veeta saja miljoni erineva seikluse keskel. Mul on imehea meel selle aja eest ja loodan, et neid laagreid on ees veel nii palju, et ei jõua kokku lugedagi. gdj Kirke Kalamats

Sündmused 11

Siin me oleme!

Tuletõrjeo lü

mpia.

“Eestis on maa valge igal ajal.

Põhjatäht ei ole vaimustuses.

Jessica ämbrisse juba ei astu!

Iisraeli skaudid täpsuslaskmises.

12 Sündmused

Fotod: Kaire Jürgenson, Kirke Kalamats

Jüripäeva laager

Vallutasime Tartu.

Koordinatsiooni

Millal meie kord juba on?

Leete ja Helena punke kontrollimas.

ülesanne.

Sündmused 13

Alati valmis laagrisse minema!

Kevadel korraldasid gaidid ja skaudid koos jüripäeva laagri, mis algas sellega, et Liina Sõrmus kamandas kõik gaidid ja skaudid bussi. Bussiga mindi matka alguspunkti, kus hiljem ka ööbiti, aga kuna bussijuht ei teadnud täpselt, kuhu sõita, siis eksiti paar korda ära. õpuks jõuti ikkagi õigesse kohta välja. Kohale jõudnud, tuli püsti panna telgid, et öösel ikka soe magada oleks. Pärast seda anti süüa ja oli vaba aeg end telkides mugavalt sisse seada. Kui jõudis kätte aeg magamaminekuks, tuli teha telgi ahju tuli, et ikka soe magada oleks, aga kuna küttematerjali oli vähe, kadus tuli ahjust natuke vara ja sai pool ööd end karastada. (Täname skaute!)

Järgmisel hommikul algas matk. Ööbimiskohast Tartu linna oli umbes 25 km

L

pikkune rännak. Matk oli lõbus ja toredate ülesannetega, kuid samas ka väsitav, sest ilmataat ei soosinud rändureid eriti, näidates neile vahel päikest ja järgmisel hetkel vihma. Pärast matka said kõik lõpetajad t-särgi ja algas vaba aeg.

Kui kõik olid kenasti tagasi jõudnud, anti süüa ja algas ootusärevus, kuna varsti oli lavale astumas Daniel Levi Viinalass.

Kui Daniel lõpuks lavale jõudis, olid kõik tantsupõrandal ja mõned julgemad ka laval backi tantsimas. Pärast Danieli käis disko edasi, kuni oli aeg magama minna.

Kolmas päev algas söömisega. Mõnusa hommikusöögi järel kogunesime, et minna Tartu Raekoja platsile. Rongkäik sujus kenasti ja Raekoja platsile jõudnud, peeti kõnesid, autasustati tublimaid ja edutati neid, kes olid edutuse välja teeninud. Paraadi lõppedes oli aeg pakkida asjad ja seada sammud kodu poole. vgd Kristiina Vahemets

Tahame punkti läbida!

Pealikud kõige ees.

Väike gaidipere.

Oleme ise eeskujuks näha väga palju vaeva, et kaevata maa sisse prügikotiga taarat, klaastaarat.

Päris korduvalt leidsime ennast mõttelt, et kas tõesti on inimestel raske vedada tühja taarat välja.

Tuues on need ju täis ja palju raskemad, aga ometi ei jõua tagasi autoni või kuhu iganes vedada. Kui pool sai tehtud, siis sõitsievadel küme jupikese autoga edasi sib tegevjuht ja jätkasime oma tegevuüksuste valsega. misolekut ja Ilmselgelt tegime lõIlmselgelt annab teada, millise kandi ket, ilmselgelt sõime, ilmtegime lõket, selgelt said kõik tööd tehmetsad meie aega vajaksid. Seekord toimetasid tud ja ilmselgelt oli meil ilmselgelt Tori Lillekesed Pärnumaal koos väga tore. Julgemad sõime, ja juhatus Harjumaal. võtsid ette supluse Eesti Kokku sai meid tükkis suvises vees. Kuid gaidiilmselgelt lastega päris mitu ja terridele kohaselt tegime Elo said kõik toorium, mida koristada, eestvedamisel ka välistööd tehtud oli ka päris suur. Keskplatmaistele ränduritele heasist paremale ja vasemale, teo ̶ sõit poodi. No meie ja ilmselgelt kinnaste, labidate ja rehanoorte lemmiktegevus! :) oli meil koos dega toimus RMK puhJuhatus on saanud käe keala koristus. Korjasime valgeks RMK projektiga väga tore. üles kogu nähtava prahi, ja soovitab soojalt seda kaevasime maa sisse lõkigale salgale. Konti ei kekohad, mis polnud ametlikud jne. murra, hea kogemuse saab ja sees on hea Leidsime Mailiisiga hämmastavaid tunne ka. Proovige! asju. Mingil põhjusel oli keegi viitsinud ngdr Reelika Ruubel Kõik saavad ju elus olla iga päev eeskujuks.

Eesti Gaidede Liigu juhatus otsustas olla eeskujuks ja lüüa ise käed külge RMK projektis. Nimelt juba teist aastat teeme koostööd Riigimetsa Majandamise Keskusega.

Foto: Maimu Sagor

K

Fotod: Tiina Liiv

14 Sündmused

Tori Lil l Nagu ka 2016. aastal, nii ka sel aastal käisin oma noortega RMK radadel tööl.

Seekord oli piirkonnaks Rae järve äärne rada – ehk siis Kilingi-Nõmme lähistel. Kuna tööpäevadeks olid planeeritud 8. ja 9. august, siis läksime noortega kohale 7-nda õhtul. ohale sõitsime autoga – ehk siis mina ise autoga ja minu üks poegadest aitas teise autoga tüdrukud kohale. Kokkuleppe kohaselt oli meie jaoks üks Rae järve grillimise nurk eralda-

K

Tühi kõht on parim kokk.

Kuhi väheneb iga hetkega.

Sündmused 15

l lekeste "Metsalaager" tud lintidega. Nii armas privaatne nurk just meile! Panime telgid üles ja RMK puhkekohtadele omaselt saime grillil hakata õhtusööki valmistama. Kaasas olid Keity-Liisa, Triinu, Dorit, Aria, Aveli, Karina ja Liisa.

Hommikul tulid RMK mehed meid tööle sõidutama. Tööd oli palju: tervelt 3 autokoormat hakkepuitu tuli lumelabidatega kühveldada kilekottidesse ja mehed viisid neid edasi matkarajale.

Raske oli, väga raske – sest ega lumelabidaga hakkepuidu tõstmine ühel noorel tüdrukul kerge ole. Esimesel päeval jäi meie asju valvama Liisa, aga järgmisel päeval tahtis ta väga kaasa tulla.

Kuigi ma kartsin, et ta teeks selle tööga endale liiga, oli ta väga usin ja kunagi ei

kurtnud, et on väsinud. Töömehed tõstsid tihti meie tuju ja utsitasid meid mitte lootust kaotama. Kottide juures pidi jälgima, et need ei oleks liiga täis – sest siis ei jõua mehed neid tervelt ATV käru peale tõsta. Mõni kott purunes, aga siis toodi neid meile juurde. Esimese tööpäeva õhtul tõid mehed ka oma ATVd ja autod meie juurde seisma. Algul tundus, et oleme väga väsinud – aga pärast õhtusööki mängisime ka mõned mängud, käisime matkarajal kõndimas ja vestlesime veel pikalt.

Teisel tööpäeval jätkasime juba tuttavat tööd. Imekombel oli see nüüd isegi lihtsam. Ilmad olid mõlemal päeval mega ilusad – päike paistis ja ei mingit suurt tuult. Kaks autokoormat suutsime

nende päevadega ära kühveldada. Ise me muidugi arvasime, et oleks ehk kauem pidanud töötama, aga RMK mehed jäid meie tööga väga rahule. Kiitsid meid, et me neile appi läksime. See töö oleks ju muidu ainult nende enda teha olnud.

Kolmekesi kotte täita ja neid laiali vedada – see ei oleks kindlasti nii kiiresti läinud! Pealegi ei ole neil selleks tööks ette nähtud suvine aeg, vaid hilissügis, kui turistid matkakohti enam ei külasta.

Kell 17 õhtul olime omadega valmis, laagri pakkisime kokku ja koristasime kenasti kõik ära – tegime veel viimased fotod sealsest loodusest ja meist endist ning sõitsime koju. Selline töine „vahepala“ oli siis minu noorte suves! gdj Tiina Liiv

???

Hunnikud kõrgemad kui noored ise.

Koristusbrigaad Igaüks võib hakata gaidiks?!

Meie laager

Fotod: Kaire Jürgenson

16 Sündmused

Arko kätes on rändkarikas.

Võistlusmoment.

Mai matk Mustamäel 13. mai kuupäeval oli ilm erakordselt päikseline ja absoluutselt loodud meie igaaastase Tallinna kevadmatka jaoks. õik väikesed korraldajad juba ootasid mind varahommikul Ehitajate tee trollipeatuses, kui ma minutitki hilinemata kohale jõudsin. Nimelt on pandad juba pikemat aega olnud veendunud, et nad tahavad kindlasti mõne ürituse korraldada ning ikka suurelt ja võimsalt. Kuidas siis veel! Iga veidigi vanem gaid siiski juba teab, et enne suurt ja võimsat tuleb vaikselt ja tagasihoidlikult alustada, et saaks oskusi lihvida, enne kui pirakamate tegudeni jõutakse. Niisiis oli Tallinna gaidide kevadmatk täiuslik võimalus oma oskused proovile panna.

Igal pandal oli varem enda väljamõeldud matkapunktis oma roll mängida ja nii me end laiali jaotasimegi ning ootasime pikisilmi matkajaid. Uhketel tõldadel saabus tiim number üks ehk grislid koosseisus särasilm Kaire, mõistlik Liina, seiklusjanus Maria ja kaasvõitleja Anni. Ka mitte hetkegi maha jäädes põrutas kohale tiim kaks liikmetega kiire Kristina, krapsakas Keidi, tugi Mihkel ja võitlushimuline Arko.

Nii sukeldusidki kaks tiimi pikale tee-

K

Vahukommid ja spagetid.

konnale Mustamäe rajoonis, sihiks saada esimene koht, võita enda kätte rändkarikas ja korraldada järgmine aasta kevadmatk. Auhinnad kannustasid tiime ja nii läbiti kõik matkapunktid ilma viperusteta ning pandi palava maikuu päikese all proovile oma loogika- ja gaiditeadmised.

Vaja oli ka kiireid jalgu ja osavaid näppe, mis kellelegi takistuseks ei osutunud.

Kõige lõpus ootas võistlejaid ja agaraid korraldajaid Nõmme mändide all piknik eriti šokolaadise koogi ja magusa, kuid külma morsiga. Kiirelt punktide summad oma sessihäguste silmadega kokku lugedes sai ilmsiks tõsiasi, et punktid olid tõepoolest äärmiselt võrdselt jaotunud. Sel hetkel jäigi üle vaid pead sügada ja mõelda, kas punktid said liiga heldekäeliselt tehtud või on tegemist väga kogenud võistlejatega. Mõne üksiku punktiga pani siiski karikale käpa peale grislide tiim, kuid oma auhinda gaidlikult jagades loovutasid nad korraldamise au ometi Kuristiku võistkonnnale, kes selle naerusuil ka vastu võttis. Järgmine kord saame siis kutse neilt ja oleme oma võistkondadega platsis!

Pandadel on imehea meel, et nad seda korraldada said ja oma võimed proovile panid. Järgmine kord leiame nad võibolla juba millegi suurema telgitagustest! gdj Kirke Kalamats

Esimese

Võitjate rõõm.

istrid.

punkti me

Sündmused 17

Koristustalgud Meremõisas Nagu ka eelmisel aastal, pakkus RMK gaididele võimalust korrastada telkimisalasid ning matkaradu. Grislide üksusele pakuti välja Meremõisa telkimisala Põhja-Eestis ning me võtsime selle hea meelega vastu. rislide koristusbrigaad jõudis kohale juba hommikul.

Kui jõudis kohale RMK onu, saime juhtnöörid, kust, kuidas ja mida koristada.

Samuti saime hunniku prügikotte, labidaid ja rehasid, mis olid meile suurteks abimeesteks. Hakkasime väga entusiastlikult korjama põõsastest šašlõkipakendeid ning maa sisse kaevama ise tekitatud lõkkekohti. Pikapeale muutusid prügikotid raskeks ning kaasa tirimine üsnagi ebamugavaks. Tegime mitmeid mustikakorjamise pause, millega turgutasime päikesest kurnatud päid ning siis korjasime

Külli kiigel lustimas.

Fotod: Kaire Jürgenson

G

Grislide koristusbrigraad tööks valmis.

Lõkkemeister Maria. aga edasi.

Meie tegevusest huvitus ka kohalik seeneline, kes tegi meiega intervjuu ning lubas seda jagada kohalikus Facebooki kommuunis. Ta lootis, et kohalikud elanikud saavad meist inspiratsiooni ning tulevad ise samuti ümbruskonda korrastama. Lõpuks ei jõudnud enam keegi kummarduda ega maad kaevata, seega oli aeg lõunasöögiks ning kiireks supluseks jahedas merevees.

Pärast lõunapausi läks ning teistel ei jäänud muud prügikorjamine sama hooga üle, kui hakata tuld tegema edasi. Terve rannaäär ning ning õhtusööki ette valmistakibuvitsapõõsad olid täis val- ma. Veel enne magama mineget plastmassi, mille päritolu kut käis meil külas rebane, kes me ei suutnud välja mõelda. hirmutas meid päris kõvasti.

Korjasime päris mitu kotti täis Järgmisel päeval läks koning kui päike hakkas juba ristamine sama hooga edasi. loojuma, oli Ehkki meid aeg laager oli arvuliselt püsti panna. vähem kui eelTerve rannaäär Kiiremad misel päeval, ning kibuvitsaalustasid saime koristatelkide püsti tud väga suure põõsad olid panemisega maa-ala. Leidtäis valget sime metsa plastmassi, alt kasutatud mähkmeid, mille päritolu palju erinevaid me ei suutnud jalanõusid ning isegi külmkapi välja mõelda. sahtleid! Kell viis tuli kohale RMK onu, kellele saime anda kõik rehad, labidad ning prügikotid tagasi.

Saime ka teada, et meile müsteeriumiks jäänud plastmass triivib randa merelt ning ka maa-ala haldajad ei ole päris kindlad, mis see olla võib.

Veel enne, kui kodu poole hakkasime minema, käisime ja korjasime kõik võimalikud potsikud ja purgid metsa vahelt mustikaid täis. Ehkki olime pärast kahte päeva lauspäikese käes koristamist väsinud ning mustad, oli tuju hea ning meel rõõmus, sest olime jälle saanud midagi head korda saata. gdj Liina Sõrmus

18 Sündmused

Ma armastan aidata... motivatsiooni leida saabusime, kees sushiriis juba suurel leegil. Peagi saime käised üles käärida, juuksed patsi siduda ning näpud kleepuvaks teha! Lisaks traditsioonilisele sushi rullimisele õppisime ka jääke otstarbekalt ära kasutama ning suure õhinaga proovisid paljud meist teha eestipärast sushit, mis koosnes mustast leivast, munavõist, simesel õhtul sõi- kilust ja julgematel ka näiteks me peakokk-pea- õunast. Kõlab kummaliselt, gaid Merili poolt kuid maitses imehästi! Ilmvalmistatud sala- selgelt jõudis koolituse parim tit, tutvusime vanade olijate- osa kätte siis, kui riis norilehga ning ka kaasa võetud sõp- tede vahel ja sojakaste kausis radega, mängisime lahedaid – pulgad kätte ja isuäratavaid koolitustel õpitud mänge, sau- taldrikuid tühjendama! natasime ja ajasime niisama Teise päeva õhtul käisime juttu. Teise päeva hommiku- peaaegu kõik veel ka saunane äratus oli varajane. Kiirelt tiigi ringil ning muljetasime hommikupuder suhu ja juba päeval kogetud seiklustest ja kimasimegi sadama poole, et eesolevatest plaanidest. Viiväikse praamiga Piirissaare- maste magamaminejate pead le sõita. Seal ootas meid giid, puudutasid patja alles varajaskellega koos jalutasime saarel tel hommikutundidel! ringi, külastasime kohalikku Kolmanda päeva hommimajamuuseumi, poodlesime kuks oli planeeritud improsibulalettide vahel ning sõime visatsioonikoolitus, mis oli maitsvat suppi otse rannal asu- tõeline hitt. Pidime oma muvas „välidiskoteegis“. Enne gavustsoonist välja astuma saarelt lahkumist läbisime ning kujutama ette situatsiookõik ka mängune, kuhu muikoolituse, mis du ei satuks. jätkus tagasiEks ole alati Pidime oma teel praamis. põnev ette kumugavusProovisime jutada, kuidas esmakordselt ühes või teitsoonist välja paljusid arenses olukorras astuma ning davaid laua- ja reageeriksid kaardimänge. ja hakkama kujutama ette Nendega on saaksid. situatsioone, võimalik konSaan küll kuhu muidu toris tutvuda! vaid enda eest Lisaks Piirääkida, kuid ei satuks. rissaare külasmotivatsiooni tamise käigus jagus nädaläbitud mänlavahetusel gukoolitusele otsustasime kuhjaga ning uuele hooajale leida endas üles tõelised sus- vastuminek sai alata kergemal himeistrid ja seda Ma Armas- sammul! tan Aidata keskkonna kaudu Aitäh kokale, korraldajateleitud koolitaja Uku abil. Sel- le ja koolitajatele! leks ajaks, kui ekskursioonilt gdj Kaire Jürgenson 26. augustil toimusid Peramaal alati oodatud motivatsioonipäevad, mis tavaliselt on küll kevadine ettevõtmine, kuid seekord teisiti. Traditsiooniliselt oleme alati motivatsiooni süstinud erinevate koolituste ja seikluste kaudu, nii ka seekord.

Häid gaide mahub palju ühe laua taha.

Improvisatsiooniring.

See ei ole nii nagu tundub.

Fotod: Kaire Jürgenson

E

Elevus Piirissaarel.

Sündmused 19 Aitäh!

Annabeli nälg on üüratu.

Isuäratav

Gaidlus on perekond!

.

ajamuuseum

Piirissaare m

Kutsu sõber gaidlusesse.

Elise puhkab jalga.

20 Koolitus

Three in one ehk teadmis Kolm ühes koolitus ei olnud mingi aprillinali, kuigi ta täpselt selleks sobival ajal toimus. 1.-2. aprillil Külavillas Saku vallas saime me kokku ja suutsime selle aja sisse mahutada üllatavalt suure arvu erinevaid koolitusi ja lisaks juhatuse, noorte- ja gaiderkogu koosoleku. Niivõrd tihedat ajakasutust pole just tihti ette tulnud ja tõesti jätkus põnevust igaks hetkeks.

Õiget gaidi ei peata ka ta enda lollus.

aupäeva hommikupoolikul saabus osalejaid küllaldaselt nii Tartumaalt kui Tallinna poolt. Esimeseks põhjalikuks koolituseks osutus õpetus laagriehitistest ilma naela ja haamrita. Täpselt nagu pealkiri viitab, ei olnud ruumi lollitamiseks ja tõmmati jalga saapad, pähe mütsid ja marsiti üle põldude koolitaja Asso Kommeri eestvedamisel metsa poole. Veidi totumad neiud, kel ilmselgelt pea pulki täis oli olnud koolituseks pakkides, ei olnud sobivaid jalanõusid kaasa võtnud. Kamraadide toetusel ei lasknud ta (loe: mina) end heidutada. Appi tuli vana hea kunstihariduse nipp ja üle crocside lendas kile- test, mis on väga asjakohased just kookott, mis teibiga kinni tõmmati ja lennati- litatavate vanusegrupile. Enamus meist gi aprillikuu kargesse õhku. Müdistasime käib ju mingil määral koolis, kus uute üle kraavide ja põldude, kuni jõudsime ideede genereerimine on igapäevane ja parajasse metsatukka kohale. Harjutasime vajalik teema. Saime ka grupikaupa neid erinevate lihtsamate, kuid väga vajalike teemasid ise läbi proovida ja pärast mulehitiste nagu kolmjala, redeli ja kanderaa- jetada nende meetodite efektiivsusest ja mi tegemist praktikas. Absoluutselt kõik sobilikkusest eri situatsioonideks. Sellele panid käe külge ja loodud laagriehitised teemale järgnes ka kohe kolmas koolitus olid igati õnnestunud. Peale mõnda aega “Kuidas kajastada gaidlust oma CVs ja hakkas karges õhus jahe ja saime kiirelt motivatsioonikirjas”. Kõige eredamalt püsti pandud ka lõkke, millel teadushu- jäid meelde õpetussõnad visuaalsest CVst viline Annabel sai edukalt või mitte ja selle eelistest tavalise, igavama nii edukalt hakkama ka plastpuversiooni ees. Saime sellist delis morsi keetmisega. Kes asja ka ise kujundada ja ei proovi, ei saagi teada, pärast tulemusi hinnaonju? Siiski olid varbad ta. Tekkis ka vahva (eriti crocsides varbad) arutelu üldse CV-de juba üsna külmunud ja vajalikkusest ja efekpärast mitut tundi rähktiivsusest, jagati oma lemist suundusime takogemusi, mis olid gasi sooja toa poole, kus täiesti seinast seina.

Trine oli meie õnneks juba Mina näiteks tegelesin Metsaleiud sooja sööki valmistanud ja päris aktiivselt oma CV külm tunne raputas end meist koostamisega alles pärast peagi välja. Ometigi jäi kerge erutus seda koolitust suvel juunikuus metsas müttamisest ja oma käega meis- ja oma arust kasutasin üsna efektiivselt terdamisest, mis kandus edasi ka meie omandatud nippe. ülejäänud päeva. Ühe päeva kohta oli sellises koguses Järgmise blokina saime kuulda Trine teadmisi väga muljetavaldav kogus ja käest erinevatest ajurünnaku-meetodi- võiks ju arvata, et olime üsna väsinud,

L

Appi tuli vana hea nipp ja üle crocside tõmmati kilekott, mis teibiga kinni tõmmati ja lennatigi aprillikuu kargesse õhku. kuid näiteks mina ja Annabel suutsime mingitel imelistel asjaoludel saunas jutustada ja naerda poole ööni. Võibolla uued teadmised andsid meile selle energia ̶ selle eest tahaksin küll tänada.

Järgmisel hommikul vuras kohale aga tunduvalt suurem punt rahvast, kes eelmisel päeval olid kuidagi eriti osavalt koolituse osast põigelnud. Siiski me ei olnud nende peale pahased ja nii veetsime selle ennelõuna juhatuse, gaiderkogu ja noortekogu koosolekuid pidades. Mina kui noortekogul osalenud noor võin väita, et nalja sai nabani ja võib-olla liigagi palju, kui genereerisime selsamal eile õpitud ajurünnaku meetodil uusi tegevusi, mida koos teha. Ühiskoosoleku põhiteemaks tundus olevat muidugi jüripäevaeelne edutusettepanekute arutlus.

Pärast lõunat jätsid kõik soojade kallide saatel hüvasti ja sõitsid päikese all kodu poole koos uute omandatud teadmiste ja sõpradest saadud energialaenguga. Mina tänan omalt poolt meie koolitusjuhti Trinet, ilma kelleta mul seda sisukat nädalavahetust poleks olnud. gdj Kirke Kalamats

Koolitus 21

isi igast nurgast Fotod: Kirke Kalamats

Trine s체venenult seletamas.

Leidsime metsast ka haruldase ahviliigi.

Plastpudelis morsi keetmine

Omal nahal testitud!

Raine osavate n채ppude ring.

N천o gaidid said endale uhiuued kaelar채tid.

22 Välismaa

Kajakate lend Ameerikasse

uhikoolituse õppeprogramm koosnes 29 akadeemilisest tunnist, kaheksapäevasest praktikast skaut- ja gaidmalevate suvelaagris ning üheksast silmaringi laiendamise külaskäigust. Õppeprogramm korraldati EABSi (Eesti-Ameerika Heatahtlik Selts), Välis-Eesti peaskaudi ja peagaidi ning USA kohalike malevate koostöös, mida rahastas EABS. Esimesed päevad veetsime New Yorgi ja Long Islandi Eesti Majas, kus tutvustasime oma organisatsioone ja ennast ning seeläbi tutvusime ka üksteisega, sest kohtusime esimest korda alles Tallinna lennujaamas ja seltskond oli üksteisele täiesti võõras. Pikk lend, ajavahe ja väsimus tegid oma töö, kuid tihe programm jätkus halastamatult ning ees ootas New Yorgi külastus, kus põneva ekskursiooni tegi meile Jüri Tint. Külastasime ka EV Peakonsulaati, kus meid võeti väga soojalt vastu ning hoolimata kiirest tööpäevast kuulati huviga meie organisatsioonide kohta ja arutleti ka muude päevakajaliste teemade üle.

Edasi suundusime Järvemetsa (Lakewoodi), kus külastasime Eesti Mänge, Eesti Arhiivi ning kohalikku Eesti kirikut, kust suundusime kaheks nädalaks Lakewoodi laagripaika. Tutvusime paljude praeguseks armsaks saanud inimestega. Esimese nädala veetsime erinevates tundides ning esitlusi tehes, mille lõpus oli esinemine Järvemetsa Eesti Majas.

J

Armsaks saanud seltskond.

Vasakult: Kaie, Silver, Romet, Urve, Killu, Birgit, Miia ja Markus.

Saime teadmisi Eesti skautlusest USAs, USA skautlusest tänapäeval, juhtimisest, skautluse tähtsusest ühiskonnas ja palju praktilisi tarkusi. Teise nädala veetsime suvelaagris Elupuu abijuhtidena - Romet vanemskautide alllaagris, mina ja Birgit vanemgaidide alllaagris ning Killu hundude alllaagris. Üritasime aidata kohalikke ka eesti keelega nii igapäevaste toimetuste juures kui ka eesti keele tunni raames. Nädala jooksul toimus palju huvitavaid ettevõtmisi, millest kindlasti sain mõtteid ka meie programmi paremaks korraldamiseks. Järvemetsa ja sealsed inimesed said meile kõigile laagris veedetud kahe nädala jooksul väga-väga kalliks.

Järvemetsa on sügavalt seotud Eesti ajaloo ning minevikuga ning aja jooksul on sellest kogukonnast tekkinud üks suur pere, kuhu ka meid lahkelt vastu võeti.

Suur ühtsustunne, ühised väärtused ja suured südamed hoiavad seda suurt pere koos ja see on põhjus, mis meidki sinna tagasi kisub.

Täname kõiki, kes andsid oma panuse selle koolitusreisi toimumisse. Eriti suur aitäh Priit Parmingule, kes on mitmeid aastaid kogu koolitust organiseerinud ja juhtinud. Ja kõige suurem aitäh läheb teistele nunnudele, kellega sain seda lustakat kogemust jagada. Uute kohtumisteni! ngdr Miia Kraun

Meie oleme juured ehk hundude all-laager Elupuu laagris ehk vaieldamatult kõige nunnum koht, kus sai veedetud ka kõige rohkem aega.

Juhikoolituse õppeprogrammi tavaline tööpäev: Miia tutvustab Eesti Gaidide Liitu.

2017. aasta Kajakad.

Fotod: erakogu

Augustis toimus USAs Kajakate juhikoolitus, millest võtsid osa nelja Eesti skautliku organisatsiooni esindajad. Skaute esindas KilluMarie Kell, gaide Miia Kraun, kodutütreid Birgit Sitska ja noorkotkaid Romet Pazuhanitš.

Välismaa 23

GOLD Eestis Juba teist aastat järjest pandi Inglismaal kokku Gold Eesti tiim, kes saadeti terveks septembriks Eestisse. Sel aastal oli luubi all vanemgaidide programm. Goldi tiimis oli kuus vahvat briti gaidi – Lauren, Vicky, Amy, Roxy, Amy ja Sacha. ohe, kui Gold Eestisse jõudis, hakati kiiresti tegutsema.

Kõigepealt suunduti Haapsalusse ja Hiiumaale, et tutvustada gaidlust ka Lääne-Eesti inimestele.

Tallinnas toimus mitu koosolekut nii juhatusega kui ka vanemgaididega, et saada täpsem ettekujutus, milline vanemgaidide programm võiks välja näha. Ka Türile nõupäevadele tulid Goldi tüdrukud kohale. Seal said sõna sekka öelda ka need, kes Tallinnasse ega Lääne-Eestisse veel polnud jõudnud. Goldi tüdrukud tulid ka Lõuna-Eestit avastama, tutvustades Elva ja Jõgeva koolides

ka-

proovida nõu Teletornis sai . aegseid riideid

Britid leiab päikeseprillide järgi.

Fotod: erakogu

K

Elva keskkoolis gaidlust tutvustamas. ning lasteaedades gaidlust neile, kes sellest polnud midagi varem kuulnud.

Toimusid ka kohtumised vanemgaididega Tartust ja Pärnust, et teada saada nende ideed ja soovid. Septembri lõpus toimunud Pärnumaa matkamängul esindasid Goldi tüdrukud UK gaide uhkusega, läbides matka suurepärase tulemusega. Lisaks paljudele koosolekutele ja kokkusaamistele õnnestus brittidel käia Vabaõhumuuseumis, Teletornis ja isegi päevaks Helsingis.

Terve septembrikuu koostööd teinud Gold ja vanemgaidid töötasid välja väga paindliku vanemgaidide programmi, millest kirjutab käesolevas Ristikheina-

Kohtumine Tartu vanemgaididega läks nagu lepase reega! lehes lähemalt Miia. Suur kniks ja kraaps kõigile, kes tulid ja pakkusid välja ideid ning olid olemas nõu ja jõuga! gdj Liina Sõrmus

24 Välismaa

Maailmakonverents

Indias

ehk kuidas Miia ja Ragne käisid maailmatasemel gaidlust uudistamas ning nägid imelist Indiat Eesti gaidide väljapanek.

Septembrikuus toimus gaidide jaoks väga tähtis üritus ̶ Maailmakonverents. See on iga kolme aasta tagant toimuv suur koosolek, kus leiavad aset gaidide Maailmaorganisatsiooni (WAGGGS) trienniumi (aastakolmiku) plaani arutelud, uute ettepanekute hääletamised ning valitakse ka maailma juhatus.

Kõigest sellest lähtub ka Eesti Gaidide Liit oma tegevusplaani paika pannes. eie jaoks oli esmakordne kogemus taolisel konverentsil osaleda. Kokku oli kohale tulnud gaidiorganisatsioonide esindajaid 119 riigist üle maailma! Oli imeline näha nii paljusid gaide erinevatest paikadest ja kuulda nende arvamusi või seda, kuidas asju nende kodumaal korraldatakse.

Meie sündmused algasid kohe lennujaamast välja astudes, kus esiteks tervitasid 300C kuumus, niiskus ning samuti grupp India gaide ja skaute.

Pange tähele, et kell oli siis 2 öösel, aga nemad olid ikka rõõmsalt seal meid ära oodanud, et tervitada, snäkke pakkuda ning sündmust jäädvustada. Mis saaks olla parem, kui teha foto higiste, väga väsinud ja saja kohvriga gaididega!

Nende loomulik olek, eks ole.

Pärast seda majutati meid aga ilusti hotelli, mis asus sellises turismirajoonis, kust oli meil ka hea konverentsi hotelli jalutada.

Nädala jooksul oli meil üpriski tihe programm, alustades päeva 8.30 ja lõpetades kell 20 õhtul. Päevad olid täis tihedaid arutelusid koos WAGGGSi

M

liikmetega, samuti ka teiste riikide organisatsioonidega.

Päevakavaliste asjade vahel saime tihti erinevate gruppidega kokku, et päevakajalisi teemasid läbi arutada, uusi ideid jagada ja üldse koostööd edendada. Samuti oli meil ka üritus nimega Foorum, kus sai osa võtta põnevatest paneelidest erinevatel teemadel. Lisaks saime kuulda WAGGGSi plaane, teha uusi ettepanekuid ning saime valida juhatust. See viimane oli põnev ja ka väga aeganõudev protsess. Saime ise kandidaate intervjueerida, olemaks kindlad, et just õiged inimesed satuks juhatusse. Valimisprotsess võttis aega lausa 8 tundi, kuna nagu ikka võib juhtuda, siis loeti hääli valesti ja pidi mitu etappi uuesti tegema. Õnneks järgnes sellele tore lõputseremoonia koos laulude ja tantsudega ning muidugi ka toiduga. Ma arvan, et alatiseks on meie ajusoppi salvestatud laul "When We Shine". Ehk millalgi õpetame teilegi selle laulu ja ka liigutused selgeks.

Väga põnev oli ka rahvusvaheline õhtu, kus kõik riigid said oma programme esitleda, toitu pakkuda ja annetusraha eest teistelt asju lunastada.

Meie gaidide Pokod olid üliedukad ja läksid väga kiiresti ning on nüüd üle maailma jagatud! Väikese rahasumma, mis oma nänni eest saime, annetasime tol hetkel orkaanist laastatud Dominikaani saarele.

Pärast ametlikku osa, kui olime kõigile uutele ja vanadele sõpradele head aega öelnud, algas meie enda võetud 4-päevane tuur India peal. Sinna-

Meie anname oma hääle!

3 asja, mida õppisin ja sain teada: 1. Kuidas tunnetada ja väärtustada meie organisatsiooni mitmekesisust nii kultuuriliselt kui ka suuruselt, nii regiooniti kui ka erinevate tavade järgi.

2. Õppisin tundma erinevate riikide meetodeid, kuidas nemad teemasid oma programmidesse kaasavad.

3. See on nii lahe, kui palju nt Hong Kongi gaidid kasutavad erinevat meediat oma gaidlikus töös. Äpid aaretejahiks ja kampaaniad oma kodulehel.

Fotod: Miia Kraun

Välismaa 25 Pole õige India reis ilma selfita Tāj Mahali ees.

Kohalik transpordivahend ̶ Elevants!

3 asja, mida tahan gaidluses rakendada: 1. Võiks alustada mõne WAGGGSi programmiga, nt SurfSmart.

2. Leida meie vanemgaididele koolitusi Soome partio juures.

3. Uue gaidinänni väljamõtlemine. maani ei olnudki meil kahjuks olnud võimalust päriselt Indiat näha, ainult korra saime vaatama minna indiapärast teatrit väga kaunis meelelahutuspargis. Samuti näpistasime mõne varahommiku, et korraks basseini ääres päikest võtta.

Asusime siis tuurile, millega sõitsme läbi Delhi, Agra ja Jaipuri linna. Alles siis saime korraliku kultuurišoki, kui nägime kogu seda India melu, hullumeelset liiklust, kus näiteks 4 rea asemel on 8, ja meeletut kontrasti vaesuse/rikkuse vahel. Aga India on ka imeline oma kaunite templite ja monumentidega, samuti on inimesed ülisõbralikud ja tänavapilt nii toredalt värviline tänu naiste kaunitele saridele, mis on erksad ja kaunistustega.

Saime teha klassikalisi turistiasju. Taj Mahal, tick! Aga saime käia ka põnevas vanaaja astronoomia pargis, kus olid instrumendid taeva objektide ja aja mõõtmiseks. Samuti nägime elevanti ning veel kaamleid, sigu, hulkuvaid koeri ja

26 Välismaa muidugi lehmi, kes ka linnas vabalt jalutasid.

Meie seikluste lõppfaas algas India lennujaamast, kus saime kohe hea üllatuse osaliseks, et meie lendu on 2 tundi edasi lükatud ja meil oli niigi 8 tundi vaja lennuni oodata.

See oli vaevaline protsess, kus üritasime end lõbustada mängukaartidega - kaks tundi võib ju "Linnade põletamist" mängida. Internetti oli täpselt 45 minuti jagu.

Lõpuks siis tollisaba ja kotikontroll, kus Miiale sai osaks õnn olla see, kelle kotti neli korda läbi otsiti. Seejärel saime oma kell 3.45 lennu peale. Kuid, jõudnud Moskvasse, et järgmise lennu peale minna, oli meil järjekordne tore üllatus. Nimelt koguti meid kõiki bussi peale ja viidi päris kaugele lennuki juur-

lõpuks selle lennu peale saime, olime üliõnnelikud ja vaatasime härdusega aknast tuttavaid Eestimaa kohti. Viimaseks takistuseks sai seekord minu teel see, et pagasit oodates seda ei tulnudki ja selgus, et oli jäetud Moskvasse, aga õnneks sain siiski varsti kätte.

Nii sai meie reis imelisse Indiasse otsa ja tulime tagasi paljude Vahel on päris elevanti raske pildile saada. teadmistega, rohke innustusega ning kogemude ning siis hoiti uksi kinni ja mõnekümne se võrra rikkamana. Oli meeletult tore minuti pärast alles teatati, et lend lükatakse osaleda sellisel tähtsal üritusel, kus saad siiski 2 tundi edasi ja kogu rahvas aeti jälle oma organisatsiooni nimel anda panuse, bussi pealt maha. Kõik väga lootusrikkad mõelda kaasa maailma asjadele ning tulla mõtted kojusaamisest tundusid sel hetkel tagasi motiveeritumana ja ideedest tulvil. üpriski nullilähedased. Õnneks siiski... Kui ngdr Miia Kraun

Külalisena Malta skaudilaagris Sel suvel õnnestus mul end külalisena nihverdada Malta skaudilaagrisse. Teadupärast koosneb Malta kolmest saarest, Gozo, Comino ja Malta saarest.

Minul õnnestus sattuda Gozo saarel asuvate Xaghra skautide laagrisse. ui mina laagriplatsile jõudsin, oli laager juba mitu päeva kestnud. Laagri teemaks oli steampunk. Pisikeste hellakeste-hundukeste jaoks oli too juba viimane laagripäev. Sel ajal, kui mina end laagrisse sisse seadsin, olid pisikestel töötoad pooleli, seega ma ei hakanud neid segama.

Pärast töötubasid oli plaanis ujumine ning läksin nendega meelsasti kaasa. Olin juhtidel abiks laste jälgimisel, ehkki sain ise samal ajal jahutada end kümme kraadi külmemas vees. Kui olime juba tund aega vees supelnud ning kividega lutsu visanud, oli aeg laagriplatsile tagasi liikuda. Selle

K

Laagri korraldajad, keskel peakorraldaja Steven. ajaga olid hundud juba häbelikkusest üle saanud ning ajasid minuga vabalt juttu.

Sain teada, et ka noorte jaoks on suur motivatsioon söök. Nende lemmiktoidud sellest laagrist olid olnud arbuus ning moosi ja maapähklivõi võileib. Kõige lemmikum tegevus peale söömise olid rannamängud, kus ehitati parvesid ning ujuti. Minu käest uuriti päris mitu korda, kust ma pärit olen, kuna kandsin laagri ajal

Fotod: Liina Sõrmus

Hommikune lipuheiskamine.

Grislide kaelarätti. Kui ma küsisin, et kas nad teavad, kus on Eesti, siis vastas enamus eitavalt. Ainult üks vahva noor neiu ütles mulle „Tere“ ning seejärel rääkis vene keeles edasi. Hellakeste ja hundude viimase päeva õhtul toimus ka grilliõhtu, kuhu kutsuti kõikide skautide vanemad, teiste üksuste juhid, juhatuse liikmed ning kõik skaudisõbrad. Pakuti süüa, juua ning head seltskonda, samuti toimus bingo, millest võtsid osa nii lapsevanemad kui skaudijuhid. Grilliõhtu lõpus toimus ka hellakeste ja hundukeste jaoks viimane lõkkeõhtu, kus noored astusid ette erinevate etteastetega. Pärast seda suundusid hellakesed ja hundukesed juba kodu poole.

Hommikul ärkasid kõik telgis magajad esimeste päikesekiirtega, kuna õhutamatus telgis läks magamine liialt palavaks.

Kogenenumad kolisid juba õhtul magamiskottide ja madratsitega põõsa varju magama ning ei lasknud teistel hommikul nende und häirida. Juba enne hommikusööki saime noortega koos mängida paar raundi Unot. Pärast hommikusööki toimus hommikune lipuvalve, mille käigus loeti ette päevakava ning hommikupalve. Pärast seda jätsin mina hüvasti kõikide laagerdajatega ning juhtidega. Tänu Malta skautidele sain osaks unustamatust kogemusest. Ükski laager pole nagu eelnev, seega võtke igast suvest ja igast talvest maksimum. Ka siis, kui olete puhkusel välismaal. gdj Liina Sõrmus

Välismaa 27

Vabatahtlikud Voluntarial Sportlikud ettevõtmised.

Augustikuus kogunes Prantsusmaal kokku ligi 50 vabatahtlikku Euroopa riikidest, et üheskoos jagada häid praktikaid ning koolitada end veelgi tugevamaks.

elle aasta Voluntaria teemaks oli “Global Citizenship”, mistõttu olid fookuses globaalsed probleemid ühiskonnas, nende hulgas erinevad vähemused ning nendega seotud probleemid. Üks töötubadest käsitles puhtalt LGBTQ+ kommuuni kaasamist noorteorganisatsiooni tegevusse.

Päevakava oli tihe ja mitmekesine, üheskoos õppisime viie päeva Et saavutada jooksul nii visuaalset kujundamist, edu, tuleb organisatsiooni mõtestamise teooriaid kui ka sotsiaalselt olulisi teemavastata sid. Rääkimas käisid mitmed oma ala eelkõige spetsialistid, et osalejatele lähemale tuua nii laiu teemakategooriaid, nagu küsimusele näiteks inimõigused, kui ka väga “miks?” ja praktilist lahendust, nagu seda on dialles seejärel gitaalne loo rääkimine.

Nii mõndagi õpitud asjadest sai “kuidas?” ja näha ka sügisesel juhikoolitusel, sest “mida?”. milleks õppida, kui seda teadmist ei saa jagada!

See koolitus andis mulle kui koolitusjuhile kindlasti juurde uusi nippe, meetodeid ning teadmisi, mida saan tulevikus teiega loodetavasti veelgi jagada.

PS! Selleks, et enda jaoks mõtestada oma igapäevast tegevust, jätke kõrvale väljundid ja keskenduge ajendile. Et saavutada edu, tuleb vastata eelkõige küsimusele “miks?” ja alles seejärel “kuidas?” ja “mida?”.

Päevakavad. vgd Trine Tamm

Fotod: erakogu

S

Seltsis segasem.

28 Inimesed

Kompides maailma piire läbi gaidluse ja skautluse

Floridas purjetamist õppimas.

Olgugi et 7-8 aastat gaidina on tähendanud minu jaoks võrdlemisi palju seljakotiga matkamist ning iseendaga hakkama saamist, otsustasin ma millegipärast aasta aega tagasi, et klassikaline seljakotirändur on just see, kes ma oma esimesel vabadushõngulisel aastal olla tahan. uigi minek ei olnud tegelikult üldse gaidlusega seotud, siis juhtus, et gaidlus ja skautlus olid reisimise keskmes ja südames kuidagi olemas. Alustades juba sellest, et ega ma üksi läinud – alustasime teekonda koos minuga vägagi samal lainel oleva kaas gaidi, kaas grisli, kaas veevalaja ja kaas lollpea Meriliniga. Nii läkski, et lükkasime aga pöidlad tee ääres püsti ning lasime tulevatel juhtumitel end kanda. Esimene sihtpunkt, mille endale enamvähem kindlaks määrasime (arvestades, et mingeid väga kindlaid trajektoore me ei seadnud) oligi Roverwaylt saadud skaudisõprade juurde Portugali. (nende suurejoonelisest koondusest kirjutasime Merkaga juba eelmisesse Ristikheina).

K

Jõulud mullivannis Esimene sihtpunkt tähendas aga seda, et sinna jõudmine võttis üllatuslikul kombel aega rohkem kui kaks kuud. Vahepeal

Juubel

Merilin jõululaupäeva nautimas. jõudsime päris palju korda saata, näiteks lennule saatsin, jätkus minu tee jälle gaidpidada suurejoonelisi jõule, mille võlu luse rada pidi – nimelt seekord läksin külla seisnes selles, et elasime kahekesi Hispaa- Maltal elavatele skaudisõpradele (tutvunia väikeküla villas avokaado- ja sidruni- sime iseenesestmõistetavalt taaskord Ropuude vahel ning istusiverwayl). Enne sõprade me terve päeva teleka ees trehvamist pidasin Malta Friends’e vaadates ning väikseimal saarel sinise Need olid mu vett juues (kuna leidsime, laguuni ääres telkides elu pikimad et jõulupühad on imeline oma 20ndat juubelit ning kuus kuud, mis aeg korraliku paastu pietskae, ei pääsenud ma damiseks). Õnneks päris ka sellel vaid kahe püsiva muutsid mu nii üksluine meie detasunikuga imepisikesel kümme korda sembrilõpp siiski polnud, saarekesel gaidlusest üle Jeesuse sünni tähistamiega ümber. Nimelt tundis muretumaks seks avasime siiski villa üks onu ühest teisest seal inimeseks. katusel olevas jacuzzis telkivast seltskonnast ära šampuse ning nautisime mu Roverway pusa ning mullivannis mõnuledes kutsus mu nende seltsvaadet mägedele ja troopilisele loodusele. konnaga ühinema. Selgus, et ta on Malta skautide juhatuses ning kuna ta on ka meie Sünnipäev laguuni kaldal kommunikatsioonijuhi Liina Maltalt pärit Kui pärast kolme kuud üheskoos seikle- sõbra parim sõber, siis ei olnud Eesti gaimist Merksi Barcelona lennujaamast kodu- did talle midagi võõrast. Nõnda lihtsalt

Inimesed 29

Seiklused purjekal Pärast saartel kondamisi (Maltale järgnes kolm nädalat Kanaaridel) lendasin suurde-suurde Ameerika riiki, kus sain lisaks oma kalli õe külastamisele ka mööda Florida rannikut purjetada. Purjeka pardal oli ka üks 28aastane Connar, kes oli poisina skaut olnud ning kuuldes, et olen gaid, hakkas õhinal oma poisipõlve laagritest jutte vestma, jutte ja emotsioone jätkus pea igaks päevaks nende purjepaadil elatud nädalate jooksul. Äge oli ka see, kui ühel laadal skautide välja panekut nägin ning nendega rääkima läksin, tahtsid nad minuga kohe pilti teha ja küsisid hulganisti küsimusi.

Seega kui keegi enne ei uskunud, siis nagu näha, ma päriselt ei teinud nalja kui ütlesin, et gaidlus ja skautlus oli ka kaugel maal alati lähedal ja südames. Eriti arvestades, et igal õhtul telgi üles panemine, hommikuti maha võtmine, lõkete tegemine ja palju muid aastatega kätte harjutatud kasulikke oskusi säästsid teekonnal hulganisti aega ja energiat.

Banaanid otse puu otsast Kanaaridel.

Malta skaut David oma kodukanti näitamas. niivõrd palju juurde, Toulouse’ist Tommy Cashi fänn (kes just hiljuti mul ja Merkal Eestis külas käis!), Colombia noormees Kanaaridelt, tšehhi rändajahing, venelanna Andorrast, belgia uued vanavanemad, Bedwettersi laulja perekonnatuttav USAst ja nii mõnedki teised kirjutavad mulle aegajalt ikka veel. Lisaks muutus aja jooksul ka arusaam raha olulisusest. Pea olematu eelarvega saime veeta kaks nädalat Lõuna-Prantsusmaal 13-pealise koerakarjaga viinamarjaistanduste vahel jalutades ning iga õhtu erineva riigi toite nautides, tasuta gondlisõite üle Püreneede mägiste tippude Andorras, telkida ernevate vulkaanide jalamil Kanaari saartel, õppida purjetama metsikute delfiinide vahel, ronida mandlipuu otsas ja süüa lõkkel ise küpsetatud saia Hispaania hipikülas ning hordide viisi

Fotod: Liisbeth Horn

saingi oma sünnipäeval suure pidulaua jagu süüa (kuna maltakad kaasa võetud toiduga ikka ei koonerda), nende enda organiseeritud paadiga tasuta kolmandale saarele sõita (+ seda paati isegi roolida!), turismitiiru kahel saarel ning hiljem järgmisel hommikul ka küüdi tagasi. Järgmisel päeval sain skaudisõpradega kokku, nendega nii rattaga seigelda, pidu panna kui ka seal ööbida ja perekondliku õhtusööki nautida. Südant soojendav kui hästi ma kõigi nendega ikka veel läbi sain, ulmeliselt siduv on see gaidi-skaudi värk ikka küll.

Uhke oma ilusa ja kaua põleva gaidliku lõkke üle.

(kuue kuu jagu) pool-tasuta kogemusi veel.

Oli muidugi ka raskemaid aegu, kuid lõppude-lõpuks võin siiski käsi südamel öelda, et ei kahetse minekut vähimalgi määral ;) vgd Liisbeth Horn

Vabaduse maitse Lisaks gaidlikele kogemustele olid need ka üleüldiselt mu elu pikimad kuus kuud, mis muutsid mu kümme korda muretumaks inimeseks. See vabaduse maitse, mis lubab iga hetk plaane muuta ja teeotsa vahetada on jube magus. Kõik mured on ka hoopis teistsugused ning ühegi igapäeva probleemi jaoks ei ole absoluutselt mahti. Ma ei olnud kodutu vaid mu kodu oli kõikjal – iga lahke inimese kodu, iga hosteli fuajee põrand, bensiinijaama esine pink ja muidugi kaasas kantav kõigi mugavustega telgike. Sõpradest kaugel olla oli kohati küll kurvastav, kuid sain neid

USA elevil skaudipoisid .

30 Inimesed

Mina, Katrin Helen Kasvandik, teie lemmikvanemgaid, käisin aasta vahetusõpilasena Saksamaal.

Sellepärast polegi te mind kaua aega näinud. Kogesin nii mõndagi uut ja õppisin palju ning, nagu õigele gaidile kohane, leidsin oma uues elukohas gaidi(skaudi)rühma, kellega sõbruneda. aksamaal on üks suur tavaline gaidi & skaudi ühinenud organisatsioon ning nii poisid kui tüdrukud on nende liikmed.

Seal on ka palju erinevaid organisatsioone, mis on seotud usuga, nt kristliku, katoliikliku jne. Saksamaal kutsutakse skaute ja gaide pfadfinder(innen)iteks, mis tähendab otsetõlkes rajaleidjat.

Käisin ise paaril nende koondustel ja ühes laagris. Laagris sain ma küll kultuurišoki. Sellest ka siinkohal lähemalt.

Laager toimus nädalavahetusel, 21.23.10.16 kuskil metsas. Kuigi kas seda saab käsitleda metsana, kui seal oli aed ümber, maantee viie sammu kaugusel ja meie kõrval prügila? Saksamaal ei tohi minna lihtsalt metsa, lõket teha ja telkida Nii... Istusime siis kõik maha suurde telki ning isegi ettenähtud kohtades on karmid ja ootasime… ootasime veel ja 10 minuti reeglid. Sellepärast ongi igal grupil n-ö pärast visati mulle ette leib, või, juust ja oma koht, kus nad ööbivad jne. vorst. Täpsemalt oli mu ees ainult või ning Sõitsime koos teiste korraldajatega ülejäänud koostisosad olid mu naabritel. laagripaika autoga, et asju enne teiste saa- Pärast kahte võileiba ootasin ma siis õiget bumist üles panna. Väihommikusööki, sest kesed jõnglased läksid see ei saanud ju kõik See, kes alustas jalgratastega, gaidiealised olla. Toodigi suur jalgsi ja suuremad autoga pott telki ja mina ja kõige kõvemini :D. Toiduahel, teate ju? oma heas usus arvakarjus, sai Kohale jõudnud, haksin, et see on puder. kasime laagriplatsi üles Ei, hoopis tee! Ma esimesena süüa seadma. Saksa skautide mäletan, et vaatasin ning nii läks see tüüpilised telgid on üüraringis. tud mustad telgid, nagu meie kaitseväe omad. Panime telke üles, ehitasime laagrit ja juba jõudis kätte õhtu. Muide, sakslased võtsid kaasa küünlajalad! Terve auto oli täis vaipu ja küünlajalgu, mille peale ma ainult imestasin. Õhtul oli lõke ja kõik läksid suhteliselt vara magama. Õhtusöögiks oli Döneri burger…Yap, sai, salat, kurk, tomat ja hakkliha – tervislik ja toitev õhtusöök, mis kestab terve öö...

Hommikul ärkasime umbes kella 7 paiku. Pärast hügieenirutiini sooritamist ootasin ma hommikusööki. Eeldasin midagi sooja ja toitvat, sest oktoobrihommikud ei ole just tuntud oma soojuse poolest.

S

Gaidilaagri telgid Saksamaal

Fotod: Katrin Helen Kasvandik

Skaudid saksa moodi

lihtsalt ringi ja mõtlesin, et kas see ongi päriselt kogu hommikusöök? Arvan, et olen lihtsalt ära hellitatud meie gaidilaagritega, kus võileivad on päris toidu KÕRVAL. Lisaks iga toidukord karjusid nad midagi saksa keeles ehk hüüd vms. Tulen selle juurde hiljem, miks need hüüded on päris tähtsad ja kes neid teeb.

Pärast “hommikusööki” viskasid kõik oma nõud suurde vanni ja jalutasid minema, millest ma aru ei saanud laagri lõpuni.

Arvan, et nad kaevasid oma nõud hiljem välja ja pesid need ära?! Või oli kellegi ülesanne kõik nõud ära pesta karistuseks?

Sakslaste müsteerium..

Seejärel oli kord mängida "Inglise buldogi"… Põhimõtteliselt mäng käib nii, et alguses on üks inimene ühel pool ja teised teisel pool. Siis see üks inimene, “inglise buldog” peab krabama ühe inimese või kui palju ta jaksab, tõstma ohvri maast lahti, nii et mitte ükski kehaosa ei puudutaks maad ning karjuma: “Inglise buldog, üks, kaks, kolm!” Ehk tervelt umbes 5 sekundit peab inglise buldog inimese maast lahti tõstma. Pärast, kui buldog on seda teinud, saab ohvrist nüüd ka inglise buldog ja aitab tal inimesi maast lahti kiskuda. Muidugi on kaks poolt, kus on inglise buldogid ja ellujääjad ning ellujääjad peavad jooksma buldogi poolele, ilma et keegi neid kinni nabiks, siis on nad üle elanud ühe vooru. Kõik see kestab, kuni kõik on inglise buldogid. Ausalt öeldes on see mäng suht julm, aga lõbus. Kui sa näed kümmet inimest krabamas ühte inimest ning see ini-

Inimesed 31 mene samal ajal üritab põgeneda nende haardest, siis võivad asjad päris jõhkraks minna. See mäng vigastas vähemalt viit inimest, kaks last lahkusid nuttes, inimesi joosti maha ja üks väänas oma jala välja.

Lõbus?

Pärast seda oli lõunasöök, mis oli soe!!! Risotto. Seejärel töötoad. Said valida nii vibu tegemise/voolimise, käevõrude, žongleerimise, joonistamise, mängimise, kokkamise vahel. Mina tegin põhimõtteliselt hommikusöögihelbeid šokolaadiga, mängisin mänge saksa lastega ja punusin käevõru. Pärast seda oli super segadust tekitav mäng, kus ma aitasin inimestele lõnga käe ümber panna. Ma isegi ei proovi seda seletada, sest mina ei saanud ka sellest aru. Robin Hood oli laagri teema. Aitasin õhtusööki teha, milleks oli riis seente ja järelejäänud hakklihaga. :D Nii, seletan nüüd karjumise ahelat. Põhimõtteliselt, kui saksa skaudid söövad, siis keegi grupist otsustab karjuda ja teised karjuvad vastu.

See, kes alustas ja kõige kõvemini karjus, sai esimesena süüa ning nii läks see ringis.

Ehk sa parem vaata, et sa ei oleks valel pool kõige kõvemat karjujat, muidu pead ootama, kuni kõik teised süüa saavad, enne kui lõpuks sinu kord tuleb.

Ma arvan, et kogu see laager tervikuna oli suhteliselt kultuurišokk. Esiteks, kuidas saksa lapsed on nii sõnakuulelikud. Kui oli toidujärjekord, siis kõik ootasid vaikselt oma korda ja keegi ei läinud ette. Teiseks, söök. Kolmandaks, õhtuti, kui lapsed magasid, võtsid meie mõistes vanemgaidid kasti õlut välja ja päevasel ajal suitsetati telgis, nii et lapsed ei näeks. Kuidas köögitelk oli suitsulõks, kui seal oli lõke sees, sest kogu suits ei läinud läbi ava telgi laes ning kuidas sealt läbi traavis nii palju inimesi kogu aeg. Mulle meeldis see laager ja mul oli lõbus, aga lihtsalt mõned asjad panid mind tõesti imestama. Õhtul oli lõkkeõhtu, kus kõik laulsid ning ma üritasin kaasa laulda. Natukese aja pärast uitasin köögitelki ja aitasin kaelarätte ette valmistada õhtuseks tõotuse tseremooniaks, kus lapsed said endale kaelarätid. Abistasin paari lapse transportimist laagripaigast metsa, kus oli suur lõke ja tseremoonia koht. Tee peal olid küünlad koos saksakeelsete lausetega/mõtteteradega, nagu meilgi. Pärast koha ülesleidmist seisime kõik ümber suure lõkke, vaikides.

Ootasime päris pikalt, kuni kõik tulid kohale ja siis algas tseremoonia, kus nad andsid oma tõotused, lubadused ning hüppasid üle lõkke. See lõppes umbes kella 2 paiku öösel ning olin veel ärkvel kella kolmeni, lõkke juures rääkides, kuidas meil Eestis on miinuskraadid ja lumi juba maas. vgd Katrin Helen Kasvandik

KES ON

Tiina Liiv?

Minu nimi on Tiina Liiv. Töötan Paikuse noortekeskuses PaNoKe noorsootöötajana ja AS Hoolekandeteenuste Tori Kodus tegevusjuhendaja-meistrina. Lisaks õpin Tartu ülikoolis eripedagoogiks avatud õppes. Gaidlusega olen seotud 2015 aasta sügisest. ida on gaidlus sulle andnud?

Mulle on gaidlus andnud võimalust tegeleda noortega, teha midagi nende lapsepõlve huvitavaks muutmiseks. Ma arvan, et oskan nüüd end rohkem kokku võtta ja ära teha asju väiksema aja jooksul.

M

Räägi mõni naljakas lugu, mis sul on juhtunud.

Gaidijuhtide tänulõuna Tallinnas, Lennusadamas – oli absurdselt naljakas, kui pidin minema üle kaarsilla kõrgetel kontsadel! Ma lihtsalt ei teadnud, et selline takistus seal on – ja tuli minna. See oli ka päris naljakas, kui ootasime Hiiumaal bussi, mis enam ei käinudki!

Milline on olnud sinu parim laagrikogemus?

Parim laagrikogemus on kindlasti mu enda korraldatud laager, sest seal ma teadsin, mis tuleb mille järele. Kuigi, kui päris aus olla, siis ma loodan, et parim

kogemus on veel ees. Siiani on olnud sadu häid hetki ja tuhandeid toredaid tegevusi.

Millega gaidluseväliselt tegeled?

Töötan 0,5 kohaga Tori Kodus tegevusjuhendaja-meistrina ja täiskohaga Paikuse noortekeskuses PaNoKe noorsootöötajana. Lisaks õpin Tartu Ülikoolis eripedagoogikat avatud ülikoolis esimest aastat. Olen tegev ka MTÜ Viira Arendusseltsi juures, nii palju kui mahti ja aega jagub. Loen palju, hetkel kahjuks erialast kirjandust rohkem, ja nõrkuseks on tantsimine. Vabad nädalavahetused kuluvad kindlasti tantsimisele, kinole, teatrile ning megatoredatele sõbrannadele. Kindlasti võtame midagi ette ka tütrega: käime spaades ja sõidame kuskile. Oma aja pühendan ka oma vanemale viiele lapsele ja kahele lapselapsele, aga kuna tegemisi jätkub, siis seda aega ei ole nii palju, kui ehk ise tahaks.

Kuidas sa kirjeldaksid paari lausega oma gaidirühma? (Tori Lillekesed) Need on minu tüdrukud, kelle silmad säravad ja kes koos saavad kõigega hakkama. Nad on tublid, targad ja tugevad – nagu kohane igale gaidile!

Milline mõte või lause kirjeldab sind kõige rohkem?

Ad cogitandum et agendum homo natus est! – Inimene on sündinud mõtlemiseks ja tegevuseks.

Tori Lillekesed kirjeldavad Tiinat: Tiina on tore, lahke, abivalmis, sõbralik, kena, tark, rõõmsameelne, jutukas, lõbus, energiline, arvestav, seltskondlik, õiglane. vgd Triinu Tomingas

32 Esindus

visiit gaidide juurde Sel kevadel avanes gaididel väga eriline võimalus korraldada üritus, mis võimaldas eesti gaididel ja skautidel kohtuda Wessexi krahvinna Sophiega. Krahvinna Sophie oli Eestis visiidil 2.-3. mail, kus ta kohtus ka president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratasega. Gaididega kohtumine toimus Briti suursaadiku residentsi aias. mail oli sündmuseks parajalt päikseline päev. Gaide tuli kohale nii Tallinnast, Tartust, Pärnust kui Noarootsist, et veeta koos üks aktiivne kolmapäevane pärastlõuna. Kohal olid ka skaudid, kes aitasid tegevuspunkti läbi viia ja samuti osalesid tegevustes.

Kõik kohalolijad said alguses turgutuseks Suurbritannia klassikalise eine - hot dogi, et kõik ja eriti need, kes kauFotod: Robin Roots/Õhtuleht

3

Rahvusvaheline sõprusring.

gemalt startisid, saaksid oma energiavarusid täiendatud. Pärast seda jagati osalejad nelja gruppi, kusjuures iga laps pidi grupikaaslased üles leidma oma tiimi häälitsuste kaudu. Näiteks leidsid sisistades enda kaaslased kõik ussid ja hirnudes oma tiimi hobused. Nii hakatigi käima neljas erinevas tegevuspunktis. Skautidel oli eriline tegevus, mis puudutas eri meelte koostööd ja rakendamist. Meie sõber Michelle Suurbritanniast valmistas

Wessexi krahvinna Sophie roosas mantlis.

Esindus 33

Traditsiooilist Suurbritannia lõkketoitu valmistamas.

Tema Kuninglik Kõrgus

W

Foto: Pinterest

üheks punktiks ette oma rahvuse traditsioonilisi toite, mida saab kerge vaevaga ise valmistada. Lisaks oli veel Mailiisi ja minu juhendamisel endale unenäopüüdja valmistamine veidi muinasjutulises aiapaviljonis ja Miiaga erinevate laulu- ja tantsumängude tegevused.

Krahvinna Sophie võttis samuti osa kõigist tegevustest ja suhtles meie juhtide ja lastega. Oli võimalus esitada erinevaid küsimusi, millele printsess hea meelega naerusuil vastas. Krahvinna oli hiljem olnud positiivselt üllatunud laste heast inglise keele tasemest ja väljendusrikkusest. Tegevuste lõppedes koondusime kõik sõprusringi ja laulsime nii inglise kui eesti keeles gaidide unelaulu.

Pärast tegevusi suundus krahvinna edasi residentsi hoonesse, et ette valmistada end ülejäänud visiidi tegevusteks.

Meil aga polnud pidulik osa sugugi läbi, vaid üks olulisemaid hetki oli alles ees,

essexi krahvinna Sophie (Sophie Helen MountbattenWindsor, neiupõlvenimega RhysJones; sündinud 20. jaanuaril 1965) on Ühendkuningriigi kuninglikku perekonda kuuluva prints Edwardi abikaasa.

Krahvil ja krahvinnal on kaks last, tütar Louise, keda tuntakse kui Leedi Louise Windsorit, ja 2007. aastal sündinud James Windsor, Severni vikont. Louise on esimene valitseva monarhi meesliinis järeltulija, kes ei ole prints/printsess tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus. See on kooskõlas Edwardi ja Sophie sooviga, et nende lapsed ei kannaks kuninglikke tiitleid ega aunimetusi.

34 Esindus

Suvehõnguline paviljon.

Miia juhendamisel laulumängu õppimas.

Ka suurimad unenäokalad püütakse kinni.

Uhke juht Sandra.

kui Põhjatähe gaidide hellakesed lubadust andsid. Põhjatähed said enda Polaarrebaste salka kuus hellakest ja ühe gaidi, kellele see oluline hetk kindlasti eriti eredalt meelde jäi. Meil on väga hea meel neid oma suurde gaidiperre tervitada!

Minul on äärmiselt hea meel, et krahvinna Sophie otsustas meid külastada

Skautide töötoas.

ja tahtis lähemalt tutvuda eesti gaidide tegemistega. Ka lapsed said võimaluse laiemas pildis gaidluse rahvusvahelist poolt paremini mõista. Korraldusliku poole pealt oli vahvaks kogemuseks ka tutvuda Suurbritannia saatkonna inimestega ja nendega koostöös seda sündmust korraldada. gdj Kirke Kalamats

Esindus 35

Õiguskantsler Ülle Madisega.

"Lastega ja lastele"

T

Eeskujulik Reelika.

Juhid Eli ja Sandra värskeid hellakesi õnnitlemas.

raditsiooniliselt toimus 1. juunil, lastekaitsepäeval "Lastega ja lastele" auhinna võitjate kokkusaamine. Konkurss on loodud tunnustamaks tublisid inimesi ning organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud laste ja perede käekäiku kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Eesti Gaidide Liitu esindasid üritusel Trine Tamm ja Annabel Selde.

Kui varasemalt on üritus toimunud Õiguskantselei lasteombudsmani eestvedamisel, siis sel aastal pidas sündmust oluliseks ka uus ametisolev president Kersti Kaljulaid ning nii juhtustki, et seadsime oma sammud Kadrioru roosiaia poole. Üritus oli meeleolukas: pakuti tegevust lastele, süüa-juua ning laval võis näha ja kuulda palju vahvaid esinejaid! Ehkki ilm oli külm ja tuuline, ei heidutanud see üritusest osavõtjaid.

PS Saime ka presidenti lähedalt näha. vgd Trine Tamm

Polaarrebaste lubadused ja tõotused

36 Mõttelõng

Viivitusest tegudeni Tegevuste ja ülesannete edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta on midagi, millega on enamik inimesi kokku puutunud. Eriti mil talvise lumega on mugavam voodis püsida, kui sammud õue seada.

Viivitamine on kerge tulema, kui ülesanne, mida pead üks hetk nii või naa tegema, on seatud kes-teab-millal tulevikku. õeldes, et tegelikult peaks gaidivormi külge õmblema embleemid, mis siiani asetsevad sahtlis, tegema mõne koonduse koos vanade gaidisõpradega või koguma ideid uute projektide jaoks või siis hoopis süüa paar kompvekki ning vaadata lemmikseebikaid…

Samaaegselt kõlavad end paitavad laused: "Ma teen seda homme, sest täna on minu päev (juba viiendat päeva järjest).”

“Ma töötan paremini, kui jätan asjad viimasele hetkele, sest siis mind torgib ajaline pinge.”

“See on nii kauges tulevikus, et ma ei pea veel sellele mõtlema.”

M

Kuigi õhtuks jäävad kaalukad ülesanded endiselt ajusoppi kummitama ning lõpuks õmblen jüripäevaks gaidivormile embleeme kella viieni hommikul.

Aeg on tänapäeva ühiskonna suurim väärtus. Mida konkreetsemalt ja lühemalt on võimalik infot edastada, seda rohkem on võimalik aega säästa. Mõistmine, et aega ei saa tagasi keerata, on tekitanud mõtteviisi, et kvantiteet on olulisem kui kvaliteet. See on osa modernsest elust, inimesed on harjunud sekunditega kätte saama teave, mida on vaja, ning õppinud seda efektiivselt kasutama. Selle miinuspooled tekivad siis, kui sama teguviisiga läheneda tegevusele, mis vajab täielikku fokuseerimist.

Küllap on prokrastinatsioon (viivitav käitumine) aja jooksul tugevnenud. Kiired infovood, mis silme eest läbi lipsavad, on tekitanud harjumuse süveneda pealiskaudsemalt. Harjumus saada informatsiooni kärmelt kätte ilma pikema mullita on tänapäeval sage nähtus. Milleks muidu on seatud Twitterisse 140 tähemärki? Eks ikka selleks, et saaksid matkamängust säutsuda võimalikult lühidalt! Ka asjade edasilükkamine on sellega

seotud: selle asemel, et mõnda ülesannet pikaajaliselt läbi töötada ning korraliku lõpptulemuseni viia, on mugavam teha sama lühema perioodi vältel, kuigi lõpptulemus võib selle tõttu kannatada. Kui seada endale õiged tingimused, siis saab teha tööd viivituseta ja samas efektiivselt, vältides tööde edasilükkamist.

Siin on paar mõttelõnga, kuidas vähendada tööde edasilükkamist ja olla paremini motiveeritud:

1.

Millegi alustamine on tihtipeale kõige raskem, ent kui töö juba hoogu läheb, on tööprotsess kiire ning lõbus.

Lõket on algul raskem põlema saada, ent kui tuli hoos, lähevad ka teised halud kiiremini leeki. Sellepärast ei maksa karta alustada projekte tunduvalt varem, kui tähtaeg seda nõuab.

See annab võimaluse hiljem oma tööd viimistleda ning anda parema lõpptulemuse

2.

Et olla tegus, edukas ja õnnelik mis tahes toimetamistes, on vajalik keskkond, kus puuduvad tähelepanu kõrvale juhtivad faktorid. Kui osaleda koondustel, mis toimuvad gaidide kontoris, siis on suurem võimalus, et ollakse

rohkem keskendunud teemakohastele asjadele ning kokkusaamine on andnud parema tulemuse kui kohvikus jutustamine. Kõige parem on, kui eemaldada oma keskkonnast kõik häirivad osad, mis võivad tähelepanu hajutada. See, mis võib hajutada tähelepanu, võib hävitada ka motivatsiooni.

3.

Hoides oma keha värskena, süües tervislikult, magades piisavalt ning tehes trenni (isegi kui oled tudeng), tõuseb motivatsioon olla produktiivne. Vajadus asendada tegelikud kohustused mugavustegevustega on vähenenud, sest enesetunne on reipam, optimistlikum ja aktiivsem.

Varsti polegi ükski ülesanne nii vastumeelne ning hoopis prokrastinatsioonist on saanud teise päeva mure.

4.

Projektide ja tegevuste vahelduvus mängib olulist rolli, et tööd ei muutuks üksluiseks ja igavaks. Poolt päeva gaidide üritusi ette valmistada saab tasakaalustada teise poole päevaga metsas.

See toob hea kontrasti kahe tegevuse vahele ja vähendab tüdimust. Tööjaotus tekitab igale ülesandele värske tunde, mispärast on ka huvitavam ja intrigeerivam nende kallal töötada, vähendades soovi neid viivitada.

Foto: erakogu

5.

Tundes ära, mil hakkad ilma põhjuseta toiminguid edasi lükkama, on hetk, kus saab hoida mõtteid positiivsena ning olla teadlik, et seda olukorda saab muuta.

Küsimus on mõtteviisis: iga probleem on lahendatav, olenemata, kui suur see ka poleks.

Isegi kui ees seisab monstrum projekt, saab alustada väikeste sammudega. Kui algus käes, siis on pool tööd tehtud, ülejäänud töö läheb ludinal. See hetk, mil me end ei hoia tagasi oma mõtete taga, on võti. vgd Estookin Andreen

Siit ja sealt 37 Miia uute sõpradega Roverwayl 2016.a

Fotod: erakogu

JÄRGMISE SUVE SUURIM SEIKLUS

R

Mis on Poko?

Gaidid on teada-tuntud loodussõbrad. Meile läheb meid ümbritsev keskkond väga korda. Samal ajal on gaidid ka nutikad, abivalmid, seiklushimulised ega karda raskusi. elliste omadustega võiks kirjeldada ka Kadit ja Kristinat Kuristiku lipkonnast (ja nende sõpru), kes otsustasid ühendada gaidide loodussõbralikkuse ja loodussäästliku mõtteviisi, abivalmiduse ning enda proovilepaneku soovi, võttes osa energia- ja ressursisäästu konkursist "Negavatt", mis on ellu kutsutud Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt.

Idee peamine eesmärk on vähendada plastiku reostust maailmas ning pöörata sellele

S

probleemile tähelepanu. Selleks loodi Poko, alternatiiv õhukestele läbipaistvatele kilekottidele.

Poko koosneb kahest osast: kõigepealt on see stiilne kunstnahast võtmehoidja, mille sisse käib õhuke, kuid tugev impregneerriidest ostukott.

"Idee tuli sellest, kui vaatasime ühikas naela otsas rippuvat võrkkotti ning mõtlesime, et miks see kunagi meil poes käies kaasas pole. Veel oli üks probleem, et sellega ei saa kanda mullaseid kartuleid poest koju ilma kogu koti sisu rikkumata," ütles Kristina. vgd Kristina Kasvandik

overway on rahvusvaheline skautide ja gaidide laager, mis on suunatud 16-22- aastastele vanemgaididele. Roverway 2018 korraldatakse koostöös WAGGGSi ja WOSMi Euroopa regioonidega ning sel aastal on peakorraldajaks Hollandi skaudiorganisatsioon. Roverway 2018 koosneb kolmest osast.

Esiteks toimub Haagis avatseremoonia, misjärel jagunevad osalejad gruppideks, kellega minnakse erinevatele radadele üle Hollandi ja ka naaberriikidesse. Kuue päeva pärast kogunevad kõik osalejad Zeewolde rahvusvahelisse skaudi- ja gaidikeskusesse, et saada osa viimasest Roerway osast. Suures laagris korraldatakse mitmeid töötube, üritusi ja palju muud põnevat. Sõpru, seiklusi ja kogemusi terveks eluks!

Lühidalt:

Millal? 23. juuli - 2. august 2018 Kus? Haag, Holland Kes? Kõik 16-22-aastased vanemgaidid Mis maksab? Osalustasu on 360 €, mida on võimalik maksta mitmes osas.

Juurde tuleb veel transport, mille organiseerime osalejatega koos hiljem.

Kui tekkis huvi või soovid saada rohkem informatsiooni, kirjuta mulle Facebooki või saada meil programm@gaidid.ee.

PS! Võimalus on osaleda ka ISTina, mis on eriti hea uudis neile, kes tahaks Roverway melust osa saada, kuid kahjuks ei mahu enam vanusepiiridesse. Rohkem infot erinevatest võimalustest küsi Miialt. :)

Heade Mõtete päev Pärnus

S

eekordne Heade Mõtete päeva laager toimub Pärnus.

Laagri teemaks on mõju ja see kuidas me mõjutame inimesi ja keskkonda meie ümber. Kuna Heade Mõtete päev on väga lähedal meie Vabariigi taasiseseisvumispäevale ning 2018. aastal saab meie riik 100-aastaseks, siis toimuvad selle laagri raames kindlasti ka Eesti sünnipäevapidustused. Õige pea on ka täpsem info tulemas, seega ole valvas ja ära maga maha ühtegi meili. Ära jää vahvast laagrist ilma!

38 Siit ja sealt

Pandad politseis A

prilli alguses oli pandadel võimalus saada tuur Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas. Kõik nurgatagused, autokastid ja ka põnevaimad trellitagused said läbi uudistatud ja järele katsetatud. Pärast jagas Maria lastega ka teadmisi ja õpetussõnaAitäh Maria! sid koolikiusamise teemadel. Usun, et pandadel on pikaks ajaks värviliselt või mitte nii värviliselt see visiit meeles. BR-A-A-V-O Mariale, kes meid külla kutsus ja seda maailma tutvustas! gdj Kirke Kalamats

Korrakuuletud kodanikud.

TORI Kuradikesed

K

es on Tori Kuradikesed? Tori lillekeste alla kuuluv salk, mida juhendavad kaks 9. klassi õpilast, Karina ja Dorit. Enda salga tegemise idee said nad Tiinalt. Seejärel kogusid suvel mõtteid ning sügisel tegid ainult poiste salga.

Tori Kuradikesed on Aaron, Markus, Jakob, Johannes ja Raimond. „Nad on uudishimulikud poisid, kellel on energiat veidike ülearugi,“ ütleb Karina.

Mida sisaldavad nende koondused?

Dorit ning Karina on rääkinud oma kogemustest ja gaidlusest üldiselt, mänginud erinevaid mänge, mis on olnud kas laagrites või on Tiina neile õpetanud. Edaspidi tahaksid nad teha erinevaid orienteerumisi, täita esmaabi ülesandeid ja muud vajalikku.

Tori Kuradikeste juhid.

Noored loodusega sõbraks!

K

as armastad aidata, aga tunned, et pole selleks veel piisavalt teinud? Siin on sulle üks hea võimalus!

Ma Armastan Aidata keskkonna kaudu on Sul võimalus toetada vähekindlustatud suurperede laste osalemist Eesti Gaidide Liidu tegevustes, et kõik noored, kel soovi, saaksid uurida ja avastada uut ning põnevat meid ümbritseva keskkonna

kohta. Selleks, et lähemalt lugeda, ava link meie kodulehelt ning toeta suurperede lapsi meie vahvates ettevõtmistes!

Samuti on tänu Ma Armastan Aidata keskkonnale võimalik leida vabatahtlikke. Need, kes käisid motivatsioonipäevadel, said valmistada sushit vabatahtliku koolitaja käe all, kelle me leidsime just selle platvormi kaudu.

Vanemgaidide talverõõmud

K

ui sa pole sel talvel veel jõudnud suuskadega mäele ega uiskudega järvejääle, siis ära muretse! Vanemgaidide talverõõmud on ukse ees ning just sinul on võimalik neist osa võtta. Broneeri juba praegu endale ära 19.-21. jaanuar, et saaksid koos meiega tulla Käärikule talvemõnusid nautima. Plaanis on suusatada nii palju, et põlv on nõrk, ja uisutada nii palju, et tald enam ei kanna. Kui oled käpp, siis võid endast teada anda juba info@gaidid.ee.

Siit ja sealt 39

“Kes on minu jaoks noor”

P

aikuse noortekas PaNoKe korraldas fotovõistluse teemal „ Kes on minu jaoks noor“.

Auhinnaks Kaubamaja kinkekaardi sai Keity-Liisa Luttvärk fotoga, mis kajastab Tori Lillekeste Oma laagri lõkkeõhtut!

Osa võttis ka Triinu Tomingas fotoga samast laagrist.

Uus ja põnev programm vanemgaididele Koostöös gaidijuhtide, vanemgaidide ja GOLDi programmiga on valminud uus tegevusprogramm, mis on suunatud vanemgaidiealistele (16-26-aastased). .

skused, välikeskkond, kogukond ning heaolu ja tervis need neli teemat raamivad uut programmi. Iga teema all on 3 taset, mille saavutamiseks on vaja olla võimeline arenema, tegema koostööd, organiseerima ja juhtima tegevust.

Programm on paindlik, arvestab noore huvisid ja võimaldab planeerida oma aega. Tegevused on mõõdetavad tundides, korraldatud üritustes või muud moodi.

Võimalusi valida, milliseid tegevusi just teha tahad või millised Sind kõnetavad, on tohutult palju. Ette on antud näited, kuidas punkte täita, kuid alati võib olla loov ja leida oma kõige lahedam viis, kuidas punkt kätte saada ja järgmisele tasemele hüpata. Kuna paljud punktid on seotud mõne ürituse/tegevuse korraldamisega, siis on lootust, et mida aktiivsemalt noored programmi läbima hakkavad, seda rohkem tegevusi just vanemgaidiealistele ka toimuma hakkab. Tasemelt tasemele liiguvad ka ülesanded raskemaks, muutudes näiteks oma gaidirühma tasandilt kohalikule tasandile ning sealt edasi . gaidid juba üleriigilisele või ülemaailmsele tasandile. Tegevusi ja väljakut-

O

Pandad Grete ja Kristelle 4. juunil Pika Hermanni juures lipuvalves.

2017. aastal möödus 133 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest.

d

ega rõõmsa

sked Punaste põ

Vanemgaididel on alati suu naerul. seid peaks selle programmi abil jaguma nüüd ka vanemgaididele ja kindlasti mitte ainult lühiajaliselt. Tegevuskava on välja töötatud selliselt, et ülesandeid, väljakutseid ja põnevust jaguks mitmeks aastaks ja kõik noored saaksid seda läbida endale sobivas tempos.

Siinkohal mainin ka ära, et tegemist ei ole veel ametliku järgukava osaga, kuid loodan, et pärast kevadist aastakoosolekut saab ta selleks ja leiab rakendust juba järgmisel suvel. Kellel on huvi enne aastakoosolekut programmiga detailsemalt tutvuda, kirjuta mulle: programm@gaidid.ee ja saad pilgu peale heita. Iga arvamus, tähelepanek ja ettepanek on väga oodatud. Aitäh kõigile, kes vanemgaidide programmi valmimisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid!

PS! Vanemgaidide programm kõlab kangesti lohisevalt, kui Sul on mõni tore idee, kuidas kutsuda uut programmi, siis anna mulle märku. Aitäh! ngdr Miia Kraun

Meelelahutus

LE U LU RK NU

SÕNARÄGASTIK Vaata kas leiad kõik need sõnad rägastikust ülesse: Türi sokk kivi udu tikk telk sinine riik koondus

kontor kuusk Olvet komm kaelarätt märk tõotus Aet Aira

matkamine kajaka koolitus magamiskott saun juhikoolitus Piirissaar sõprus Elo poko

S G Ü P O K O T

talgud salk Grislid juhatus Olave

Tahan saada gaidijuhiks Mu üksusest sõber juhtima eile hakkas enda salka ja

A

L

I

S N O U D U

O A

B

I

V

A

L M

K

I

V

I

H

J

V

A D A

K

D

Ä R E

A

E

A

E

T

K

T

E R

J

T

H

K G

T

N U N N

I

L

L

K

I

N

I

O K

E

A

E

E N S M A G A

M

I

S

K O T

T

L

D V

A

I

R A

I S

K Ä

K O M M U E

R A R O R B

A

L

O E D

I

I

K

L

A

L

A

K O N N

J

A

J

U

I

D A

E

L

A

L

T

U U

G V

L

K U U S

A

I

O D S O K

L

Ü

T

Ä R A R G

L

T

D

I

I R

T

J

U H A

L

I

S

K

T

E

U S

Ü R

I

S

K

K O O N D U S

T

S Õ P R U S U

T O Õ T M O R V

Õ

irja Pildiallkrss! konku Toimetus: Liina Sõrmus Kaire Jürgenson Annabel Klein Kirke Kalamats Kadi Sagor Triinu Tomingas Keeletoimetaja Anne Siniveer Kujundus Ruth Laasi Toimetuse aadress: Tööstuse 48a,Tallinn 10416 kommunikatsioon@gaidid.ee www.gaidid.ee Trükikoda Paar

Suur tänu Õhtulehele, kõigile kirjutajatele ja pildistajatele!

sellal, kui ise kipun sahmima

S D

mitte kunagi ei lahmi ta.

Kadeduseks mahti ma ent ei saagi, juba vahtima jään, kuidas kui noa ja kahvliga tema taidu salk asub ahmima.

Niiet. Täna miskit teile pihtima pean; seda, et nii tihti ma Sõnarägastiku autor on Liina Sõrmus

rabakonn kalli seljakott teadus laulud ideed India gaid abivalmis

mõtlen, kuidas ise juhtida ma saaks oma vahvat salka ka.

Kui peaksin seadma sihti ma, siis kaugemale rihti ma ei suudaks sellest seada ja..

No lihtsalt pean ma juhtima!

Külli-Triin Laanet

Mõtle sellele fotole välja vaimukas pildiallkiri ja saada see Ristikheina peatoimetajale Liina Sõrmusele Facebooki või meilile kommunikasioon@gaidid.ee.

Parima idee esitaja saab ka eriauhinna!