Ristikheinaleht Nr 1 (141), kevad 2017
PEAGAIDI VAHETUS l JÕULUD KOLME MOODI l INCA VÄRVILINE ELU SAKSAMAAL l LIINA KÜPROSE PALMIDE ALL l MÕTLUS KAIREGA l METSAVENDADE ONNI OTSINGUL l
2 Üritused
Suitsusammas kooli võimlas
Tibude loendus 2016. Naksitrallid Eesti Gaidide Liidu traditsiooniline tibude loendus toimus sel aastal 18.-20. novembril Tori Põhikoolis. Selle laagri korraldamine oli usaldatud meile, Tori Lillekeste rühmale. eie laagrikorraldamise ajal olid meie ridades Tori Põhikooli õpilased Dorit Nõmm, Triinu Tomingas, Karina Prants, Aveli Kohtla, Galina Kuusik, EvaMaria Reppo, Karmen Toomet, Annemai Lilletai, Marie Tominga, Liisa leesmäe, Aria
M
Kohtla, Keity-Liisa Luttvärk, Emma Rätsep, Enely Tamman, Mariie-Eliise Lumijõe, Kristella Laura Kirsipuu, Aida Nõmm, Mirelli Loite ja Diana Prants. Kaasa lõid ka Pärnu Vanalinna kooli õpilane Laura Kangur ning teine juht AnnaMaria Wysocka. Meie rühm oli tänu valla toetusele ühtsetes helesinistes t-särkides ja külalistele hästi eristatavad. Reedel hakkasid esimesed rühmad saabuma alates kella viiest. Meile tulid külla 6 salka: Pärnust Plastiliinid ja Kuldsed Karud, Noarootsist Polaarrebased ja Põhjatäht ning Tallinnast Pandad
ja Lilleküla rühm. Esimese asjana sõime õhtusööki ja peale laagri avamist viisid YFU vabatahtlikud läbi „Coloured glasses“ õpitoa – aktiivne õpituba teemal kultuuridevaheline erinevus. Seal jagati noored vanuste järgi gruppidesse ja läbi mängu üritati õpetada, kuidas suhelda siis, kui keelt ei oska ja kuidas märgata teisi. Peale õpituba algas ringmängude õhtu kooli saalis. Mängiti juba tuttavaid mänge ja õpiti juurde tants „ Punane ratsu“, mis sobis eriti hästi just Toris tantsimiseks. Kell 22.00 oli esimese päeva öörahu. Laupäev algas äratusega
kell 8.00. Suundusime võimlema kooli saali ja hommikusöögile sööklasse. Kui päeva info oli jagatud, jagas meiega infot ka kohalik konstaabel Janek Saharenko. Tema varustas noori ka helkuritega ja vastas uudishimulike küsimustele. Siis hakkasime valmistuma matkapäevaks – Sammalhabeme päevaks. Jagasime rühmad nii, et 3 rühma läks Riisa rabasse ja 3 kõndis mööda Torit. Toris külastasid lapsed muuseumi ja mängisid seal Torist algust saanud mängu „ Leidsin arvu“. Tori hobusekasvatuses näitasid ja tutvustasid seal ratsutamas käivad tüdrukud
Üritused 3 Teadus on haaranud ka tagarea tähelepanu
Mida küsib Maila?
Ristikheina
Fotod: Kaire Jürgenson
leht!
lid Tori Põhikoolis hobuseid, talli ja kõike muud, mida hobusekasvatuses näha võib. Tori kirikus rääkisid lapsed rühmadele kiriku ajaloost ja ka Püha Jüri kujust. Tori Põrgus pajatati legende põrgu kohta ja mängiti üks jooksumäng. Kõik rühmad käisid ära ka Randivälja kiriku juures, kus neil tuli lahendada salakiri ja sellele vastata. Peale lõunasööki tegid grupid vahetust. Ka Riisa raba väravas tuli enne teeleasumist teha üks katse kogu rühmaga ja väikese matkaraja keskel lahendada üks ristsõna. Kui rühmad kooli jõudsid, said need, kel jaksu, mängida
„50ne mängu“, mille eesmärk oli läbi erinevate teadmiste koguda kokku 50 punkti. Kui ka õhtusöök oli söödud ja soengud-kostüümid seljas, liikusime kõik koos rahvamajja, kus pidasime meeleoluka kasside ja hiirte disko. Saalis tundsid noored end nagu ööklubis – kõik oli nii ilusasti sätitud ja meil oli seal väga tore. Tagasi koolimajja läksime kell 21.30. Selleks ajaks olid koolimaja taga süüdatud küünlad ja küünalde taga head mõtted, mille üle kahekaupa lugedes sai mõtiskleda. See oli selline heade mõtete rada. Edasi jõudsime staadioni juurde, kus oli õue-
Noored gaidid said samuti katseid teha
4 Üritused Tõotus antud, ruttu pildile!
Kas vesi kukub pähe?
Martti Allik vastas kõigi küsimustele!
Kes on järgmine?
kuga
s Martti Halli
Juhatus koo
küünaldega kaunistatud ala ja gaidide juhatuse liikmed hoidsid Eesti lippu ning Gaidide Liidu lippu gaidivormis. Seal toimus Pandade ridadesse uute hellakeste lubaduste andmine. Pärast seda pidulikku üritust ja ka ühist sõprusringi läksime koolimajja ja noorematel saabus öörahu. Vanemad gaidid said veel omavahel vestelda, aga kell 23.00 oli ka neil aeg unemaale minna. Pühapäeva hommikul oli äratus, hommikuvõimlemine, hommikusöök ja päevainfo jagamine. Kell 10.00 esines suurepärase kavaga meile teadus-
teater KVARK. See oli esitlus sellest, kuidas ained ei ole alati sellised, nagu me neid näeme, kuidas õhupalle mahub külmakasti palju, kuidas metallid toimivad erinevalt ja mismoodi liiguvad lained, nii raadiolained kui valguslained. Kõige lõpuks näidati, kuidas erinevad gaasid mõjutavad häält, mis moodi saab vaht kätel põleda ja ehitati suur aurukahur. Teadmisi said noored sealt palju. Kell 11.15 tuli meile külla Martti Hallik, kes rääkis Youtube’i ajaloost, jagas huvitavaid ja naljakaid fakte ning jutustas ka enda loo youtube-
rina: kuidas ta videosid välja mõtleb, filmib ja monteerib, millist tehnikat ja tarkvara ta kasutab, miks just neid. Ta jagas soovitusi ka alustavatele youtuberitele ning märkis ära, millele tuleks keskenduda ja millele tähelepanu pöörata. Muidugi kulus hulk aega küsimustele vastamisele, autogrammidele ja pildistamisele. Seejärel oli laagri lõpetamine. Hindasime noortega parimat salka matkal, parimaid osalejaid ja parimat juhti. Suure tänu andsime edasi ka vallavanemale Kaie Toobalile ja kooli direktorile Pille Usina-
le. Ilma nendeta ei oleks meil võimalik olnud seda laagrit korraldada. Tänud muidugi ka rahvamaja juhatajale Argo Juskele, bussijuht Raigo Raudsepale, muuseumi juhatajale Lea Puustile ja Tori Hobusekasvatuse perele ning kiriku rahvale. Paljudele meie lastele oli see esimene gaidilaager. Loodan, et varsti saan kirjutada juba nende tõotuse andmisest. Laager Toris meeldis kõigile meie külalistele ning kindlasti teavad nad sellest Eestimaa paigast nüüd palju rohkem. gdj Tiina Liiv
Üritused 5
Jõuluüritused üle Eesti Jõule tähistasime Eesti Gaidide Liidus kohapeal ehk iga üksus mõtles koos endale meelepärase tegevuse ja viis selle ellu. Sinu ees on kolmed erisugused jõulud gaidide moodi.
eada-tuntud malbe ning hingematvalt kena aeg meie kalendriaastas. Pärnakatel on valu teha ikka asju veidi kiiksuga ja teisiti, ujuda suunas, kuhu mass ei ole minemas. Pireti eestvedamisel oleme võtnud jõuluajal endale eesmärgiks õppida tundma Pärnu linna, läbida giidiga erinevaid tähtsaid nurgataguseid ja tutvuda vahvate tegelastega. Seekord oli meil suurepärane võimalus kohtuda zombidega, ilma peata mehega ja muude taoliste tegelastega. Mõtlesime küll, et me ei karda, aga kui taga ajasid, siis ikka tekitas mõned himujurdinad küll. Meie retk algas Pärnus kesklinnast Rüütli platsilt, kus me iga aasta veebruaris lippu heiskame. Meie giid Barbara võttis vastu meie Kuldsed Ka-
T
...jah, isegi minul
rud ja Plastiliinid ning juhid ja vanemad. Vana trükikoja tagune, gildi aiaäärsed ja pimedad hoovid koos oma ajalooga olid meid ootamas. Pärast tuuri tuli kõige julgem avastus meiega kaasa ja oli lahkesti nõus ka pildile jääma. Kui pähe pisukest infot hangitud, jalutasime kohvikusse, kuhu Jaanika ning Reelika lausa jooksid. Soe tee, magus küpsis ning energiat andev komm said põske kõigile. Info ja ülevaade laagritest jagatud ja ühised plaanid peetud, mindi koju. Tee koju oli kõigil täiesti kummituste ja õuduste vaba. Uuel aastal uued plaanid ja uued tarkused ning uued jõulud. Tänud meie vahvale pärnakate seltskonnale ja Eesti Gaidide Liidule, kes meie tegemist toetas. gdj Reelika Ruubel
Õudne oli kõigil...
Fotod: Reelika Ruubel
Jõuluretk Pärnus
Kuldsed Karud õudsas õhtus sooja teega
6 Üritused
Jõuluootus ja põlenud piparkoogid Noarootsis rele jõuludeks kinkida. Piparkoogitegu seevastu ei sujunud nii hästi. Tööõpetuse klassi ahi läks harjumatult kiiresti kuumaks ja kõrvetas pea pooled piparkoogid ära. Suures hirmus, et suitsuandur hakkab üürgama, avasime kõik aknad ja viskasime söestunud küpsised prügikasti. Järelejäänud piparkookidele maalisime koos kauneid mustreid. Kokkuvõttes oli Polaarrebaste jõulukoondus üdini jõululik ja õnnestunud. gdj Sandra Piir
Kas juba sulab? Lähemal vaatlusel selgus, et pliit polnud sees...
Foto: Sandra Piir
15
detsembril tegime koos Eliga oma pisikestega jõulukoonduse käigus sojavahast lõhnaküünlaid ja piparkooke. Kuigi pooled olid haigeks jäänud ja meid oli vähe, veetsime üksteise seltsis siiski toreda õhtupooliku. Igaüks sai valida, mis värvi ja mis lõhnaga sooviks ta küünla teha. Seejärel panime vaha potti sulama, panime hulka värvi ja lõhna ning valasime vormi. Kõik lubasid isetehtud küünlad pe-
Pandade ja grislide ühine suplus Pärnus
Üks maitsev kõhutäis! hel külmal detsembrikuu hommikul hakkasid grislid ja pandad erinevatest Eesti suurlinnadest liikuma Pärnu poole, et koos veeta üks tore päev Viiking spaas. Nimelt olid pandad võitnud Pärnumaa matkamängul esikoha oma vanuseklassis ja saanud tasuta pääsmeid Viiking spaasse. Enne
Ü
Fotod: Annabel Klein
Gaidijuht ei vaju iial põhja. Ka siis mitte, kui peab tervet salka õlul kandma.
sõidu alustamist kohtus Tallinnast sõitu alustav seltskond Tallinna 32. keskkooli ees, et jagada pandad ja grislid kolme auto vahel ära. Seejärel alustatigi kahetunnist sõitu Pärnu poole. Tee peal said grislid ja pandad üksteisega lähemalt tuttavaks ja kuulasid head muusikat. Mööda libises ilus Eesti talvine loodus, mis nägi oma jäätunud
ja külmunud olekus lihtsalt super välja! Aga mitte ainult lumi ja sellega kaetud aasad ei pimestanud sel päeval meie grislisid ja pandasid, vaid ka väga ere päike, mis paistis terve sõidu vältel reisisellidele silma. Pärast pikka sõitu olid grislid ja pandad lõpuks ometi jõudnud Pärnusse. Viikingite spaasse jõudes hakati otsima sissepääsu, kuna targem grisli Trine ütles, et on kaks sissepääsu: üks hotelli ja teine spaasse. Sissepääs leitud, asusid grislid ja pandad pileteid soetama ning seejärel suunduti riietusruumi. Kui oli läbitud viimane ruum enne spasse saamist, duširuum, olid kõik väga elevil. Keegi tegelastest ei olnud veel selles spaas varem käinud. Spaa üldvälimus meenutas pandadele ühte suurt koobast erinevate käikudega, mis viisid saunadesse, mullivannidesse ja külma-duši nurkadesse. Noored proovisid kõik need atraktsioonid ka ära. Peamine koht, kus reisisellid oma aega veetsid, oli suur bassein “koopa” kes-
kel, kus olid erinevad pisikesed kosed, jõgi ja veemassaaži saamiseks istumiskohad. Mängiti erinevaid mänge, ujuti, lõõgastuti, tehti palju nalja ja nauditi üksteise seltskonda. Spaas oli ka baar, kus joodi kalja ja jäätisekokteili. Varsti saigi aeg otsa ning suunduti ennast kloorist puhtaks pesema ja kuivatama. Spaast väljudes olid kõigil kõhud nii tühjad, et sooviti minna Stefanisse sööma, aga kahjuks “koht on nii populaarne, et kõiki VIPe ei lastagi sisse,” nagu Kirke ütles. Seetõttu olid reisisellid sunnitud leidma uue koha, kus kõik saaks kõhu täis. Peale pikka otsimist leiti Bum Bum pubi, kus kõik said oma burksid, supid ja friikad söödud. Söögi kõrvale said jällegi need grislid, kes veel väiksemaid nii hästi ei teadnud, selle vea parandada ning maast ja ilmast lobiseda. Kõhud täis, asuti tagasi Tallinna poole teele. Grislid ja pandad jäid reisiga väga rahule ning kindlasti teevad tulevikus veel selliseid väljasõite. vgd Grete Õunap
Üritused 7 Programmijuht Miia ja uhked plakatid
Endine peagaid Liina mõtteid jagamas
Fotod: Kaire Jürgenson
Kas oled käinud gaidiüritusel, kus ei kallistata?
Nõupidamiste vahele mahub ka korralik söögipaus
Aira ja Trine annavad nõu nii kuis jaksavad!
d e s e m i s Aasta e d a v e ä p u õ n Kevadised nõupäevad toimusid 10.-11. märtsil Tallinnas Park Inn hotellis. Nagu ikka, olid koos kõige helgemad pead ja arukamad nõuandjad, et veel viimast korda enne aastakoosolekut päevakajalistel teemadel arutada ning ühiselt parimaid lahendusi leida.
eedel arutleti Eesti Vabariik 100 sündmuste üle ja korraldati ajurünnak, mida juhtisid Miia ja Elo. Lagedale tuldi paljude-paljude vingete ideedega, millest kuulete kindlasti juba peagi! Seejärel tutvustas programmijuht Miia uue gaidiaasta tegevusi kuni 2018. aasta Heade Mõtete päevani, sealhulgas jüripäev,
R
suurlaager, rattamatk Hiiumaal ja palju muud. Koos vaadati üle ka eelarve. Laupäeval tuli arutlusele Gold 2017 projekt järgukava täiendamiseks ning järgukava parem rakendamine EGLi juhtide ja liikmete jaoks. Edasi räägiti Trine juhtimisel uuest koolituskavast ning eesootavatest koolitustest, seejärel Kodumetsa SA reorganiseerimisest.
Maila on peale pikka päeva ikka meie päiksekiir! Räägiti ka edutamise korra uuendamisest, uuest esinduskaelarätist ja vormistatuudist. Viimasena astus kõnepulti Kirke, kes pisarsilmil kõiki ruumis viibivaid praegusi ja ka tulevasi gaidijuhte motiveeris ja õhutas, koos pandi paika ka plaan uute juhtide leidmiseks ning kaasamiseks. Kuigi teemaks olid tähtsad ja rasked otsused või ettevõt-
mised, oli kõigi meeleolu siiski ülev ja rõõmus nagu gaididele kombeks ja ilmselgelt ei puudunud ka superhea kohvilaud. Suur aitäh kõnelejatele, korraldajatele ja osalejatele! Teile, kes te seekord veel nõu andma ei tulnud, panen südamele, et sügisesed nõupäevad ootavad just teid ja teie arvamust! gdj Kaire Jürgenson
8 Üritused
Vanasõnad on ju maailma toredaimad asjad ja peidavad endas palju erinevaid tarkusi. Targem annab järele. Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Nagu küla koerale, nii koer külale. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.
Magus aitäh meile endile!
Nii need kui ka paljud teised vanasõnad käivad gaidluse juurde nagu valatult. Gaidlus ise on vahva mäng ja orienteerumine toredas maailmas, kus võib vabalt öelda, et igaüks on oma õnne sepp. Ühel vabalt valitud talvisel päeval, kui päriselt oli ka talve moodi, oodati juhte tänulõunale. Üks osa sai panna proovile enda võimet veidi jahedamas keskkonnas toimetada ja osa sai suure-suure elava tule saatel oma õnne valada. Ja oi, kui magus see õnn tollel päeval maitses!
N
Jutal kohe-kohe šokolaad valmis
Šokolaadi valmistamise töötuba
K
orraldatud oli tooršokolaadi töötuba “Tooršokolaadist trühvliteni”, mida viis läbi Eva-Liisa Kaaristo ning kus iga osaline sai esmalt väikse loengu tehnikast ning tutvustati erinevaid võimalikke tooraineid. Nii mõnigi neist oli minu jaoks üsna võõras. Samas tehniliselt midagi keerulist ei olnud ja vahendid on kättesaadavad kõigile. Selline maiustus sobib just neile, kellel puudub kodus pliit, kellel pole mikserit munade vahustamiseks ja kelle
Vajalik kraam šokolaadiks
mõttemaailm ei luba süüa valget jahu. Varu endale silikoonist vormid,
kauss ja teine suurem kauss veevanniks, segamiseks mingi vidin ja sooja vett. Siis kuivatatud marju või pähkleid või küpsiseid või seda mida fantaasia lubab. Tekkis huvi? Nüüd leia endale sõber, kes koolitusest osa võttis ja kellel on olemas ka retseptid ning tehke koos üks vahva õhtu või pärastlõuna või kutsu ta enda salgale seda suurepärast tegevust tutvustama. gdj Reelika Ruubel
Fotod: Annabel Klein, Reelika Ruubel
Elav Tuli Raudsilla puhkekeskus
Üritused 9
K
olme tunni jooksul said gaidijuhid turvaliselt harjutada Eesti metsa tingimustes üleelamist. Just üleelamist, mitte ellujäämist. Seda, kuidas täisväärtuslikult nii metsas kui pärast seda elada, mitte vaid elus olemise funktsioone säilitada või vegeteerida. Instruktor Marko Lember tutvustas Raudsilla Matkakeskuse püstkojas loitva lõkke ümber võimalikke metsa kaasa võetavate ellujäämiskomplektide sisu. Väikse karbi sisse mahutatud mitmekümnel asjakesel on igal enam kui üks kasutusvõimalus. Näiteks passib üks teeküünal tormitikkude väävli ja ka saabaste vahatamiseks, et need veekindlaks muuta, soojuse allikaks lumeonni, kindlasti aga lootuse andmiseks ja hinge soojendamiseks. Tänapäevaselt reeglite sõnastamise kaudu said meilegi selgeks kaks peamist – 3-reegel ja STOP reegel. Nn 3-reegel on vajalik teada eelkõige elupäästvas esmaabis, kehtides ometi meist sõltumata. Nimelt suudab inimene olla 3 minutit ilma hapnikuta (pärast seda võivad tekkida juba olulised kahjustused), 3 tundi alla normaalkehasoojuse (kui inimese kehatemperatuur on langenud 2 kraadi võrra alla normaalse, lakkab tema mõistus normaalselt töötamast), 3 päeva ilma veeta (tavapärases Eesti kliimas; organism saab vett nii joogist kui söögist), 3 nädalat ilma toiduta (optimistliku prognoosi kohaselt). STOP reeglit võiks rakendada igas kriisiolukorras, olgu metsa eksimise või lähedasega pahandamise korral. S – seisata, peatu, võta aeg maha, ära torma ega rahmelda, seda nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Peata hetkeks liikumine,
Marko saatis meid otsima metsavendade onni
Gaidijuhid üleelamise töötoas
10 Üritused
Lõpuks leidsime metsavendade onni! sõnade voog, vajadusel astu sammuke tagasi või jää paigale. Nii säästad nii energiat kui aega. T – tutvu olukorraga, vaata enda ümber, mõtle, mis on juhtunud, mis olukorras sa oled, millised toetavad vahendid sul olemas on, kes veel su ümber on, kuidas nemad olukorrast mõjutatud on. Kaardista olukord, kuhu oled sattunud. Leia lahendus, kuidas edasi tegutseda. O – orienteeru, sõltuvalt lahendusest leia olulised pidepunktid edasiseks. Otsustanud liikuda, leia võimalikud orientiirid, vajadusel vahendid oma teekonna märgistamiseks. Paigale jäädes selgita välja, kust saad vett, kus ööbida, kuhu saad jätta märguanded otsijatele. Suhteid puudutavates kriisiolukordades saad rajatiste asemel orientiiriks võtta vastastikuse austuse, armastuse, ühised kogemused, soovi jõuda mõlemat poolt rahuldava otsuseni. P – planeeri põhjalikult enne tegutsema hakkamist. Kindel plaanikohane tegutsemine võib aidata sul pikemaks ajaks hätta jäädes mõista tehtud strateegilisi vigu, neid vajadusel korrigeerida, nendele tuginedes teha ka ebamugavaid otsuseid. Kerge jääkirme all näis Kolga kandi maastik ja mets
Tuli, tuli, tuli, tuli, süütame sind!
Juhuuu! Tuli ja soe vesi! justkui jõulurüüs. Sellise ilmaga õues olemise nautimiseks on võtmesõna ikka kihiline riietumine ning villased esemed. Instruktori poolt kaasa pakitud ellujäämise komplektist leidsime magneesiumipulga ja sellest sädeme kraapimiseks vajaliku kaabitsa, metsast kasetohtu süütamiseks, kuivi kuuseokste raagusid ning suurema tule hoidmiseks vajalikke
kuivasid notte. Avastanud kunagise, aastatel 1938 kuni 1940 kasutusel olnud, praeguseks taastatud metsavendade punkri, püüdsime märgata, kuidas mets aitab meil toime tulla, aga kordasime ka üle, kuidas elus loodust austada. Näiteks kasepuult kergesti süttivat tohtu kaapides võtta vaid valget pealmist osa, et mitte haavata puud tervikuna. Gaididena tu-
lime lõkke süütamisega pärast mõningast katsetamist koostöös hästi toime, saime üles piisavalt suure lõkke, et plastikpudelites kaasa võetud vesi oksaharu vahel hoides keema ajada. Plastikpudelit saab keedunõuna kasutada juhul, kui see on ääreni vett täis ning seda hoitakse tules selliselt, et hõõguvate süte ega kuumade kivide vastu ei panda. Eks tekkis küsimus, kas või mil määral plastikpudelist erinevaid keemilisi ühendeid vette eristub, ent üleelamise seisukohalt võib soe vesi olla olulisema tähtsusega. Küll ei peaks seda keetmisviisi tavaolukordades kasutama, ka üleelamiskomplekti kergmetallist ümbris on keetmiseks mõeldud. Üleelamist toetab kindlasti huumorimeel, positiivne hoiak ning usk toimetulemisse. Neid kõiki meil jagus. Kui magneesiumipulgast sädeme väljalöömine ei tahtnud õnnestuda, võtsime üles gaidlikud tulesüütamise laulud, mis justkui loitsuna mõjudes käed osavamaks tegid ja aitasid tulel süttida. Saime kuulda, kuidas üleelamise koolitusel osalenud noorsandid konnasuppi keetsid, maitsestasid ja viie peale sellest söönuks said. Selleks on hea oma isiklikku üleelamise karpi ikka paar puljongikuubikut poetada – nii maitseb konnasupp paremini. Rääkides metsaandidest, nentisime, et ilma kindlalt teadmata, millega tegu, ei tasu seda söömiseks katsetada. Näiteks seente puhul kommenteeris instruktor, et ega seentel ole ju nagunii mingit toiteväärtust, nende söömine on sama hea, kui avali sui vastu tuult joosta, las seened jäävad metsa. Isekeedetud veest saime instruktori poolt “metsast leitud” kakao ja lahustuva kohvi abil sooja sisse ning vahva energiasüsti saabuvasse gaidiaastasse. Üleelamis- või ellujäämiskomplekte, mis sisaldavad juba peamist vajalikku varustust, saab instruktori sõnul soetada igast hästivarustatud matkakauplusest. gdr Lianne Teder
Üritused 11
Talverõõmud 13.-15. jaanuaril
Lumelauaproff Miia elle aasta talver õõmude keskus as us Pühajärve ää res ühes kenas 5korruselises elam us. Talviste tegevu stega tulid rind a pistma gaidid ja nende pered üle Eesti. Leidu s nii Tehvandi meistrite radade l murdmaasuusatamise huvi lisi, järsematel Munamäe nõlv adel mäesuusatajaid kui ka O tepää 8-rajalisel lumerajal snow tube’itajaid. Harrastussportla ste ülimaitsvate toid ukordade eest hoolitses meie armas Maila. Korralike talv erõõmude juurest ei puudun ud ka laupäeva õhtul tummine saunaskäik. Pü hajärve järv is e oli paariküm nesentimeetrise jääkooriku all ja pühapäeval käis osa vapramaid gaide ka järve peal jalutamas ja libisem ist harjutamas. Väga meeldejää v kogemus oli ja järgmiseks aastaks suusad kelgud-uisud ju ba ootele! gdj Annabel K lein
S
Fotod: Miia Kraun, Allan Sagor
Rasmus -
irm
mägede h
Piret testimas maapinna pehmust
Tiim Torikad edukalt nõlvu vallutamas
Ilmatüdruk Keidi Värskest õhust õnnelikud ja rõõsad
12 Üritused
Aastakoosolek Tallinnas Sel korral pidasime aasta kõigekõige tähtsamat koosolekut Tallinnas ühes kevadiste nõupäevadega. Toolid olid rahvast täis ja hääletussedeleid mõnel rohkem kui lehvitada jaksas. Kohal olid gaidid Elvast, Tallinnast, Noarootsist ja mujalt Eestist, EGL juhatus oma täishiilguses ning isegi mina!
No ei saa ilma pisarateta!
agu aastakoosolekule kohane, viis peagaid alguses läbi mandaatide kontrolli. Esindatud oli 70 mandaati, mille lugemiseks said valitud äärmiselt vahvad ja kohusetundlikud gaidid Maarja, Sandra ja Linda, protokollis Mailiis ning koosolekut juhatas Aira. Kõik läks nagu lepase reega! Kuulasime ära aastat kokkuvõtvad esitused Miialt, Trinelt, Rainelt, Elolt ning Liinalt, lisaks vaatasime vahvaid pilte toimunud üritustest ja külastatud koolitustest. Edasi mõtisklesime tuleva gaidiaasta plaanide üle ning kinnitasime juba kirja pandud kavatsused ja ootused. Kõikidest otsustest ei hakka ma pikemalt kirjutama, sest neist on võimalik protokollist lugeda. Küll aga hõikan peaaegu et caps lockis välja nimed, kellele kõik Eesti gaidid metsikult tänulikud on või kelle tuleviku suurtegudesse usume. Eelneva peagaidi Liina saabastesse astus Merili, kes ennast tutvustades ei suutnud ei enda ega publiku pisaraid tagasi hoida. Aitäh, kallis Liina! You go, kõikvõimas Merili! Välissekretäri kohal jätkab Ragne,
N
kel palju saavutusi seoses Soome Partio ja külastatud koolitustega juba seljataga, kuid kes väga sihikindlalt ja motiveeritult jätkab Eesti gaidide esindamist globaalsel pildil. Tuhat tänu, armas Ragne! Ka programmijuht Miia saab jätkata maailma vallutamist endisel positsioonil. Kas teadsite, et Miia on lisaks parimale programmijuhile ka parim bussijuht? Nüüd teate! Pai sulle, Miia! Rahaasjadel hoiab ka edaspidi silma peal Elo, kel asjast juba selge ülevaade ja kelle käe läbi gaidlus majanduslikus plaanis aina kasvada saab. Ainult kiitus ja veel kord kiitus, Elo! Revisjonikomisjoni liikmetena tegutsevad edaspidi Maria, Raine ja Urve, EGL ja ESÜ sihtasutuse juhatuse liikmeteks krooniti Kirke, jätkab Elo, Kodumetsa SA nõukogusse määrati Lea. Kuhjaga edu ja meelekindlust teile! Enne kui artikkel läbi saab, jõuan veel öelda, et mul on metsikult hea meel, et gaidipere muudab ka kõige ametlikuma koosviibimise lustakaks ja koduseks. Selle eest ütlen kõige suurema AITÄHAITÄHAITÄH-i ja sellega ka lõpetan. gdj Kaire Jürgenson
Üritused 13
Fotod: Kaire Jürgenson
Trine, Miia ja koosoleku juhataja Aira
Aitäh, Liina! Kõik see pere Ramon on uue varanduse üle elevil 1, 2, 3, 4 - Taskud on täis
Liinast sai Merili, rõõmsad on mõlemad
Uus juhatus täiskoosseisus!
Heade mõtete päev 2017
14 Üritused
PÄRNUS 23. veebruaril algas meie Heade Mõtete laager Pärnus. Kell 12.45 koguneti linnas, et alustada noorte rongkäiku, aga kuna meil Toris olid sel ajal veel tunnid, liitusime teistega Pärnu Vabakoolis. ohe, kui kooli jõudsime, viisime oma asjad üles kolmandale korrusele ja jagasime seal klassid ära. Meie saime esimese klassi ruumid! Pärast kogunemist läksime keldrikorrusele võileibu tegema ja teed jooma. Meid oli kuskil 50 või veidi vähem. Tori Lillekesed ehk meie, Plastiliinid, Kirsid ja Kuldsed Karud. Peale sööki hakkas minu ema Tiina laagrilistele tegevusi tegema. Jagunesime kaheksaks meeskonnaks ja iga meeskond sai paberit, hambatikke, märkmepabereid, kumme. Pidime ehitama enda rühmas valitud juhi õpetuste järgi onne, mis peavad vastu ka tugevale tuulele. See ehitamine ei olnudki nii kerge – aga lõbus oli küll! Kui ehitamisega valmis, läksime koridori ja hakkasime mängima trips-traps-trulli nii, et üks võiskond oli ühes koridori otsas ja teine teises. Joostes mänguväljani, tuli panna ruutudesse paika kas tops või taldrik ja kes sai kolm ritta, see võitis. Oleme seda ka koolis mänginud. Kell 17.30 oli õhtusöögi aeg. Seejärel sättisime end valmis ja läksime pidulikule kontserdile Pärnu noortekeskusesse, mis oli tegelikult samas majas. Kontserti ootasime väga: meile esines Ott Lepland. Kõik meie lemmiklood olid seal olemas – tore oli! Pärast kontserti mängisime veel mänge. Üks mäng oli nagu telefon, aga sõnade asemel tuli seletada, mida
K
Daamid ja härrad - Ott Lepland! pildil nägid ja viimane joonistas, mida aru sai. Seda mängu saame kindlasti veel laagrites mängida ja miks mitte ka koondustel. Mängisime muidugi ka erinevaid jooksumänge ja möllu oli palju! Enne öörahu õpetas Reelika meile, kuidas hommikul seisma peame ja kes lippu heiskavad või lipuvalvesse lähevad. Kõik tundus väga keeruline, aga mingi ettekujutuse saime siiski. 24. veebruaril ärkasime kell 6.15. Nii raske oli tõusta. Siiski, panime oma piduliku vormi selga, välisukse juures saime ka keebid peale ja hakkasime läbi linna Rüütli platsile minema. Linnas ei liikunud
peaaegu kedagi. Koos päiksetõusuga hakkas mängima Eesti lipu laul ja meie seisime valvel seni, kuni lipp üles tõmmati. Siis laulsime veel hümni ja kuulasime Pärnu linnapea tervitust. Peale seda lappasime keebid kokku ja läksime koolimajja tagasi, kus ootasid meid juba hommikupuder ja võileivad. Hommikusöögi järel kogunesime ühte klassi ja oli skype-vestlus nii Tallinnas toimuva HMP laagriga kui peagaid Liinaga. Seejärel jagunesime uuesti meeskondadeks ja hakkasime kujundama fotolavastusi erinevatel teemadel – kasvamine, võra, viljad ja palju muud. Veel tuli kohapeal antud teemal filmida väike klipp tähistamaks gaidlust, sõprust ja teisi meid siduvaid asju. Kell 10.30 koristasime kogu maja ära ja saime väikse oote. Pakid panime autodele ja läksime kogu laagrirahvaga Tervise Paradiisi ujuma. Sinna sõitsime liinibussiga. Veekeskuses oli mõnus: käisime ka õuebasseinis ja saunades, eriti huvitav oli olla õues, kus vesi tundus soe, aga lund sadas. Veekeskus väsitas meid kõiki. Seal saime ka lõunasöögiks megamaitsvad pannkoogid täidisega ja mahla. Reelika kiitis veel meid ja soovis meile kõigile head koduteed. Mõnus laager oli! gaid KeityKasvupüramiid! Liisa Luttvärk
Üritused 15 Noored tööhoos
puud Mis pidi need
dki?
nüüd kasvava
Fotod: Erakogu
Seltsis on väga segane!
Skype vestlust
maaga
Tallinna ja Hiiu
Terve kuhi gaide ja Ott Lepland
16 Üritused
S A N N I TALL
Tudengimaja on avatud!
Fotod: Kaire Jürgenson
Pakkusime suppi ka väljaspool maja
Aardejaht vanalinna peal Lumi tuli maha... ...ja valgeks läks maa
Hiiumaa ja Pärnuga ühenduses
17
Üritused
Liina pandi tanki
ee aasta ühendasime Tallinnas head mõtted vabariigi aastapäeva tähistamisega 23.-24. veebruaril Raekoja platsil Tudengimajas. Hoolimata sündmuse lühikesest ajast ei puudunud närvikõdi pakkuv aardejaht, põrutav disko, varajased lipuheiskamised, pidulik paraad ning ka mõnusad gaidimängud. Absoluutselt kõike jõudis ja kuidas veel! gdj Kirke Kalamats
S
Vormid uhkelt seljas!
''
re ''Teeselge et oli to
Pole pidu ilma ilutulestikuta
18 Koolitused Fotod: Ragne Kangro
Ungari parlamendihoone Budapestis
Välisesindajate võrgustiku koolitus Budapestis 6.–11. novembrini toimus kaunis Budapestis Euroopa Nõukogu (Council of Europe) keskuses koolitus, mis kesendus gaididele ja skautidele, kes esindavad oma organisatsiooni nii rahvusvahelisel kui kohalikul tasandil. okku oli koolitusel üle 30 osaleja erinevatest Euroopa riikidest, kes kõik aitasid luua väga vaheldusrikka keskkonna, tutvustades oma traditsioone ja struktuure organisatsioonides. Eesti gaide esindas koolitusel välissekretär Ragne Kangro. Koolituse puhul oli huvitav see, et osalejad olid väga erinevatel positsioonidel oma skautlikes organisatsioonides: oli nii välissekretäre kui ka kohalikes noortekogudes tegutsevaid noori. Koolituse meetodid olid väga mitmekülgsed ja igavaid loenguid peaaegu ei olnudki. Kasutati nii töötubade meetodit kui ka maailmakohvikuid ja ei puudunud ka aju ergutavad mängud.
K
Maailmakohvikutes räägiti näiteks noorte õigustest, vabatahtlikest, pagulastest ja paljudest muudest aktuaalsetest teemadest. Igal õhtul oli meil gruppides ka kokkuvõtvad arutelud, kus kõik said võimaluse öelda, mis just nende jaoks olid tähtsamad teemad või olulisimad sündmused päeva jooksul.
Kolm gaidlikku/ skautlikku asja, mida sain koolitusel teada. Esiteks sain teada palju põhjalikumalt Euroopa institutsioonide ja Euroopa Noortefoorumi kohta, üleüldse, kuidas neid juhitakse ja kuidas noortel on võimalus oma õiguste ja arvamuste eest seista. Samuti seda, kuidas meie, gaidlikud/skautlikud organisatsioonid, saame osaleda. Teiseks oli ääretult põnev kuulata nii mitmetest eri riikidest tulevate noorte kogemusi ja kuidas neil asjad struktureeritud on. Läbi selle oli väga hästi võimalik aru saada, kuidas me kõik oleme erinevad nii
Õhtused vandersellid, loo autor paremal.
suuruselt kui meetoditelt, kuid samas ühtsete eesmärkidega. Kolmandaks sain palju informatsiooni selle kohta, mida teevad WOSM ja WAGGGS, mis kampaaniaid viivad läbi jne ning sain suhelda otse nende esindajatega. See aitas ka paremini genereerida ideid oma välissekretäri ameti plaanide jaoks.
Kolm uut asja minu anda jaoks. Esiteks tekkis ürituse jooksul justkui oma väike pere väga erinevatest riikidest ja taustaga inimestest, kellega sai arutada meile olulistel teemadel. Nendega sai ekselda imekaunil Buda lossi alal ja nautida õhtust vaadet tulukestes linnale. Nendega sai naerda ja nutta aktuaalsete teemade üle (parasjagu siis valiti üks tähtis president ja emotsioone oli seinast seina). Nende toredate inimestega sai täiest kõrist kaasa lauldud lauluviktoriinis osaledes. Ühesõnaga, ma arvan, et poleks mingi tegu leida endale nüüd öömaja näiteks nii Islandil, Suurbritaanias kui ka Maltal! Teiseks, tänu koolitusel korraldatud töötubadele sain võimaluse ka oma oskuseid arendada. Minu jaoks on alati raskusi valmistanud avalik esinemine. Nüüd siis oli võimalus julgus kokku võtta ja õppida parimatelt, kes on esinenud maailma tasemel erinevatel konverentsidel. Tänu väikestele nippidele ja näpunäidetele, suutsin oma oskusi mitmekordsete esinemistega lihvida.
Kolmandaks sain lihvida oma keeleoskusi ja seda, kuidas tutvustada ennast ja oma organisatsiooni. Sellele aitasid kaasa taas vajalikud töötoad ja samuti huvitav eksperiment, kus meid saadeti Budapesti linna peale küsima kohalikelt inimestelt, mida nad arvavad teatud teemadest. Tulemused olid väga põnevad ja oli üllatavalt tore kohata täiesti suvaliste seas ka endisi skaute ja gaide ning väga vastutulelikke inimesi. Aga kindlasti mängis rolli see, kuidas inimestele läheneda ja oma eesmärki tutvustada.
Uus algatus Ühe kindla asjana sain kontakti Soome partio liikmega, kellega edukalt loome nüüd võrgustikku ja peame plaani, et meie organisatsioonid saaksid teha viljakat koostööd. Koolitusel sain ka teada, et neil on olemas välisesindajate töögrupp ja see tundus põnev asi, mida saaks ka siin mingil moel rakendada. Üldiselt arvan, et koolitus aitas kindlasti motivatsiooni tõsta ja andis mitmeid küsimusi, mida enne ei osanudki küsida, kuid samas ka palju ideid. Kindlasti väärt kogemus nii organisatsioonile kui ka mulle endale. PS: kui keegi soovib saada lisainfot EU institutsioonidest, noorte osalusest, e-osalusest ja paljust muust, siis gaidide kontoris on mitmeid brošüüre ja materjali, mida kaasa tõin, ja neid saab lugeda ning kasutada. gdj Ragne Kangro
Koolitused 19
MÄNG MÄNG MÄNG!
? ö ö t i k e k a e o s n e s v ä s ikese inime Ka
Noortemängude koolitus Keidi, Juta, Tiina, Reelika ja Jaanika lustakate silmade läbi ulles olid kõigi hinged täis ootust, lusti ja põnevust. Osa alustasid juba kõik koos naeruteraapiaga Pärnust, Keidi liitus meiega kohapeal ja nägi ka õnnelik välja. Ütleme nii, et kes ei näeks, kui tal on sušit! Registreerimine, kohv, küpsis – tuttav rutiin. Erilisus seisnes selles, et me jõudisime varem kui teised ja õigel ajal. Iga osaleja sai endale valida ühe värvilise mummukese, kirjutada sinna oma nime ja seejärel tuli see asetada seinal olevale Eesti kaardile.
Aga mida need noored siis tahavad?
1.Keidi 18.03.2017 Hommik, kell 9.30 - 10.30 on minu ehk Keidi kord valvata, märgata ja kirjutada päevakajalist artiklit mängujuhtimise koolitusest. Algus on 4 minutit üle läinud – ALUSTAME. Tutvumine ja tähelepanumäng – hetkel kõik kontrolli all. Igaüks kirjeldas oma seotust mängude põneva maailmaga ja mõtles endale indiaani nime
Fotod: Keidi Sagor
T
Lõbusad Pärnakad
2. Juta
3. Tiina
Mis on noortele oluline? Suurele tahvlile sai kirja kerge loetelu asjadest: söök, tähelepanu, kuulumine, sõbrad jne. Edasi tegime rühmatöid hommikul valitud mummukeste järgi ja selge see ongi, millised on head ja millised on halva mängu tunnused. Alati võib muidugi halva mängu juures head nägu teha – eestlastele nii kohane. Järgnes teooria ürituse ja mängu ettevalmistavast osast ehk kuidas korraldada pidu noortele, valida mänge ja palju muud. Minu ehk Juta osa lõpus oli kassi-hiire mäng. Ja kohvile mõeldud paus või siis meile mõeldud paus! Annan üle. :) idesse d võtavad paar Mäng: Mängija raselt, pä ra or is ebak um ru ad av is se ja ängu eteteise taga. M paarilised tein ss ja ka u nn ud üks nu lit va on s se gu al joosta ir. Hiire asi on veel nunnum hi teda ei tagada, et too kassi eest ära ja , seistes iab endale pesa tabaks. Hiir le kuhu hiir Sellest pesast, ühe paari ette. eks mine mängija uu e jooksis, on tagu õgen roll on sama. P hiireks ja tema . ja leia uus pesa da, nestub hiir taba õn il ss Kui aga ka ja kasrollide vahetus toimub lihtsalt üab u jookseb ja pü sist hiireks saan leida pesa.
Kohvipausijärgselt läks asjaks. Mängisime ringis kahte huvitavat mängu, kus oli vaja jälgida teisi. Mängu nimeks oli „Härra T”, joonistasime ka Kuud. Kuu puhul oli oluline, et see saaks kena ja viisakatel inimestel võis see kuu tulla isegi väga kena. Siis läks mölluks. Koer hakkas taga ajama oma saba, tekkis suurepärane võimalus tunda käevangus olemise tunnet Torni (lebomati) mängus ja ilma suurema jooksuta jalgpalli mängida. Lõpetasime „Pah-Pahh” teema ära ja lõunale.
Mäng: M ä ringis ja ngus osalejad o n kenasti hoiavad te kinni. K eset män ineteisest käeva ngus gijate rin lebomatt gi o ja ta teinete eesmärk on lah n pandud ti laskm is akeegi lä t tõmmata ja tir heks ma ida nii, e tile pihta t läheb üm . Kui ma be tt lihtsalt u r või ring lahti, ue alustata kse matile p sti. Mängija asi ihta min o n vältida emist. K lebomati es lä le pihta, on välja heb see, kes s ja võid alles jää ab b. PS! Ärg
e Jutaga
seda mä
ngige!
20 Koolitused 4. Reelika Mängud- mängud- mängud Asjade praktiliselt läbitegemine ja -mängimine ning veel rohkem nende õpetamine teistele toob endaga kaasa kindluse, et tõesti oskad seda nüüd. Mängudes saime teada, mis tunne on hoida käes katkist muna või siis sisuliselt võõraste ees nina nokkida. Tähtede ja muusikaga saab teha igasuguseid imesid, uskuge, ja need sobivad erinevale vanusele. Tähelepanu pöörati ka sellele, et mängude ettevalmistusel on loovus teretulnud ja paberist ning teibist saab teha edukalt pallid, tühjad pudelid sobivad teatepulgaks. Kõik mängud, mille läbi proovisime, saabuvad teieni kindlasti kusagil, siis, kui seda ei n o k s e me d jagati ja . ootagi. Koonk le a ti s s e O h tä Mäng: ati laiali e arv ja g duste planeerija ja ja e õrdn dadess onnale v ht ütles saab täiendust k s e e m ju Igale . Mängu d s ja kui on keee e h e tä m d ” ja sama s “tänav lt k a gi, kes tahab e v it ä ta n e , lo sõna see sõna li a o aidata seda ij i g s n a ä a m e konn a. Kui üh õnast d täita, siis a a s u k s kok ad olema ma teise v tu käsi püsti ja h ju s id le käe , peab ta nkti u te teate, kust h P . tä s k s k ia ka ho kes seda ena mind leida! inimese, elle sõna esimes k , e e s ! b e a a tn s koos. Lih ja õigesti
Läbi mängude e
5. Jaanika Koolituse lõpusirgel on tunda, et kõht on ikka väga valusaks naerdud. Viimasel koolituse tunnil on meeleolu endiselt lõbus ning huvitavaid mänge tuleb aina juurde. Lisaks liikumismängudele teeme toreda grupiga läbi ka rahunemiseks mõeldud mänge. Väga positiivse tunde tekitas mäng, kus käest kinni hoides saadeti „särtsu” edasi – see tekitas kohe koduse tunde! Meie vahva koolitus, mis sõna otseses mõttes oli täis mängu ja naeru, lõppes tagasisidega, tunnistuste jagamisega ning ühispildi tegemisega. Nii see tore ja tegus päev meil otsa saigi.
Mäng: Sipelgapesas oli vaja harjutada tõelist koostööd. Mängijad ase tsesid oma toolidega mööda tuba laiali ja mä ngus oli üks vaba koht pesas. Pesa ümber ja see s aga liigub ringi üks sipelga-karu. Pesaliikme te eesmärk on valvata seda vaba kohta oma pes as ja täita see alati enne, kui sipelgakaru sel lele istub. Ehk siis sipelgakaru liigub sihiki ndlalt vaba koha poole, pesakonnast keegi peab selle täitma ja sipelgakaru alustab liikumist uu e vaba koha suunas. Sipelgakaru liigub aeglas el sammul tönts-tönts nagu karudele kombeks. Mängijad pesas liiguvad tavaliselt ja vajaliku kiirusega. Mäng käib seni, kuni koh t saab täis. Variantidena võib teha aja peale, määrata pesas keegi meeskonnajuhiks või mä ärata keegi uus ilma muutmata sipelgakaruks.
Üks võti, miljon võimalust Tiina on alati ideedest pakatamas! 3.- 4. veebruaril toimus Paikuse noortekeskuses PANOKE koolitus “Läbi mängude edukaks".
E
simesel koolituspäeval pakuti noortevaldkonnas toimetavatele spetsialistidele uusi metoodilisi ja mängulisi oskusi, arendamaks noorte kaheksat elukestva õppe võtmepädevust. Koolitus toimus Erasmus+ strateegilise koostööprojekti "Enterprising and surprising through 8 key competencies" raames. Lä-
biviimisel aitas kaasa MTÜ Edela Eesti Arenduskeskus. Isikuliselt olid tegevusi tutvustamas Marika Valter ja Krista Habakukk. Osalejateks olid noortega tegelevad inimesed Saugast, Arest, Vändrast, Kilingi-Nõmmest, Abja-Paluojast, Võrust, Paidest, Kuressaarest ja Paikuselt. Mõiste „võtmepädevus” (ingl key competence) viitab
Välismaa 21
Fotod: Erakogu
e edukaks!
millelegi, mis on igas eluvaldkonnas vajalik ning toetab inimese eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Üha laialdasemalt on hakatud rääkima, et ka noored vajavad võtmepädevuste arengu toetamist. Võtmepädevused on raamistik, mis seob kõvad (nt matemaatika ja IT-pädevused jms) ja pehmed oskused (nt õppimisoskus, kultuuriteadlikkus jms) tervikuks. Kõik võtmepädevused on tänapäeva ühiskonnas toimetulekul võrdselt olulised. Üleeuroopalises elukestva õppe võtmepädevuste raamistikus on võtmepädevusi kaheksa: suhtlus emakeeles, suhtlus võõrkeeltes, matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infotehnoloogiline pädevus, õppimisoskus, isiklik, kultuuridevaheline, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus ning viimasena kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus. Nende pädevuste omandamiseks on 4 riiki Euroopas - Eesti, Läti, Hispaania ja Horvaatia pannud pead kokku ja teinud 9 erinevast mängust koosneva komplekti koos juhenditega, mis toetavad nende pädevuste arendamist. Esimesel koolituspäeval tegelesimegi 8 mängu õppimise-
Kõik on koolitusega rahul! ga ja aruteluga.
Veidi mängude jagunemisest Suhtlemine emakeeles – selle mänguks oli “One way or another", kus tuli telefoni põhimõttel edasi anda pildil nähtu, aga mitte sõna-sõnalt, vaid nagu Aliases: otse öelda ei tohtinud. Võitja pilt oli kõige sarnasem näidatuga. Suhtlemine võõrkeeles – mäng "Once upon a time", kus tuli võõrkeeles kaartide abil jutustada ühiselt muinasjuttu. Matemaatikapädevuse mäng "Ethic-Poly" meenutas monopoli, kus sai sotsiaalseid projekte osta, neid rahastada ja nii oma kapitali kasvatada, rääkides alati ka juurde, miks tahad seda projekti osta! Infotehnoloogiline pädevus – mäng "Digital adventure".
Võistkondadel tuli leida maja pealt erinevates võõrkeeltes sõnad, nende tõlkimiseks äpp alla laadida ja selle abil sõnad ära tõlkida. Kui see tehtud, tuli nendest sõnadest moodustada laused ja lausetest loogiline jutt. Õppimisoskusi sai arendada mängus "4Elements", kus tuli jaguneda neljaks elemendiks mängulaua ääres – tuli, vesi, õhk ja maa ning siis, mängides nupumängu väljakul läbi erinevate loodust puudutavate väidete, püüda mitte hukutada planeeti. See mäng oli Hispaaniast! Isiklik, kultuuridevaheline, sotsiaalne ja kodanikupädevus – mänguks "Social Emotion", kus olid erinevad kaardid erinevatest arusaamistest ja kommetest eri riikides või muud sellised kõnekad väited. Mängulaualt sai tõmmata emotsiooni ja siis seletada vastavalt sellele, mida antud kaart sulle
Läbi mängu läheb õppimine kõige edukamalt
ütles. Peale seda sai väljendada ka enda emotsiooni antud teema kohta. Algatusvõimet ja ettevõtlikkust sai arendada mänguga "Pitch" – abikaartide abil projekti koostamine ja teistele selle kasulikkuse tõestamine. Kultuuriteadlikkuse mäng oli "Match to discover", kus kaartidel olid Euroopa pealinnad ja pildid neid linnu iseloomustavatest asjadest. Täitsa keeruline oli mõnel pildil kujutatut seostada antud linnaga! Jagunesid mängud nii, et 4 mängu oli enne lõunat ja 4 pärast lõunat. Muidugi olid mängud osalt rasked ja aega nendeks vähe. Kindlasti vajaks nii mõnigi mäng tundi või paari, et sellest täit mõnu saada. Päeva lõpus jagunesime paaridesse ja iga paar sai mängu, mida ise järgmisel päeval noortele õpetada. Terve pühapäev möödus samade mängude seltsis, saime ka noorte tagasisidet - kas nad mängiksid seda, kas reeglid sobisid jne. Peale koolitust saime ka info, kuidas neid mänge saaksime ja tunnistused selle kohta, et oleme neid õppinud! Ma tean juba, et kui mängud olemas, saab nii mõneski laagris või suuremal kogunemisel neid kasutada. Mõni mäng on aga ka selline, mille jaoks ei ole vaja erilisi vahendeid - see mäng läheb käiku meie Tori Lillekeste järgmisel koondusel! Väga-väga tore üritus oli! Sain palju uusi tuttavaid ja hea hulga ideid! gdj Tiina Liiv
22 Koolitus
Ühel tuulisel ja külmal oktoobrikuu pärastlõunal, poole koolipäeva pealt võtsin ma suuna Riia lennujaama poole, et jõuda päev hiljem päikselisele ja soojale Küprosele, kus toimus Academy koolitus.
Webinar –
kuidas kasutada sotsiaalmeediat vabatahtlike kaasamiseks 5. veebruaril oli kõigil võimalus kuulata neti vahendusel webinari, kus WAGGGSi eestvedamisel oli kokku tulnud mitu esinejat. Nad jagasid oma riigi ja organisatsiooni kogemusi sellest, kuidas kaasata läbi sotsiaalmeedia liikumisse vabatahtlikke. äägiti, kuidas kaardistada oma plaani ja eesmärki ning milliseid samme võtta, et nendeni jõuda. Alati ongi näiteks oluline aru saada, kes on sinu eelistatud sihtgrupp ja mis neid kõige rohkem ligi tõmbaks. Webinari loengute pidajate kogemusi oli tõesti väga erinevaid, nii suures mastaabis kui ka kitsaid valdkondi arvesse võttes. Päris huvitav ja meie jaoks teise nurga alt oli kuulata Suurbritannia ühe kogukonna lugu, kus neil ei olnud piisavalt rühmi, et võtta vastu kõiki tahtjaid. Neil on olemas selline ootelist, kus väiksed, meie mõistes tatsajad (Rainbows) ootavad, et saaksid mõne gaidirühmaga liituda. Selle probleemi lahendamiseks võtsid gaidid asja käsile ja hakkasid uurima, kus saaks koondusi teha ja kes saaks neid pidada. Lõpuks suutsid nad päris suure hulga ootelistis olevaid tüdrukuid rühmadesse jagada ning kaasasid ka nende vanemaid protsessis osalema ja aitama. Samuti õnnestus neil tänu sotsiaalmeedia postitustele leida vabatahtlikke, kes rühmasid juhiks. Kas poleks mitte vinge, kui meil oleks tulevastest gaididest/gaidijuhtidest ootelist,
R
keda me vaid peame suutma rühma paigutada? Gaidlus atraktiivseks! Suurbritannia gaididelt huvitav fakt, et inimene peab mõnda sotsiaalmeedia postitust enne 4–7 korda nägema, kui ta sellele reageerib. Soome Partio jagas oma kogemust seoses sellega, kuidas nad viisid läbi LinkedIn portaalis otsinguid, et leida personalispetsialiste, kes oleksid nõus haldama vabatahtlikke. Neile küll tasu ei pakutud, kuid anti võimalusi enesearenduseks ja oma eriala praktiseerimiseks. Tänu sellele kampaaniale leidsid nad lõpuks 8 personalijuhti, kes aitavad hallata Partios olevaid vabatahtlikke. Eesti gaidluse mastaabis oleks taoline ettevõtmine teistmoodi, kuid LinkedIn portaali kasutamine on päris nutikas ja miks mitte tulevikus leida sealt meile vajalikke asjapulki ning samas reklaamida gaidlust. Webinar oli kokkuvõttes täitsa põnev, kuna teiste riikide organisatsioonide kogemusi on alati hea kuulata ja kõrva taha panna. Lisaks oli see lihtne ja tabav. Võite huvi korral ka minu käest küsida slaidshow faili või linki tagantjärele kuulamiseks. gdj Ragne Kangro
ohale jõudnud, tutvusin oma toakaaslase Yanaga Ukrainast, kes võttis mind kiiresti omaks. Ehk oli asi selles, et kumbki oli ainus oma organisatsiooni esindaja. Eestist oli siiski veel koolitusel osalejaid, ESÜst oli esindatud Marianne ning Valdik. Esimesel õhtul algselt toimuma pidanud avatseremoonia lükkus edasi teisele õhtule, kuna paljud osalejad ei jõudnud tänu lendude edasilükkumisele kohale. Seega toimus esimesel õhtul ainult peer group-ide kohtumine. Peer group-id kujutasid en-
K
Fotod: Erakogu
Academy koolit u dast sarnase gaidliku-skautliku tausta ja tegevusaladega inimesi, kes said iga päeva lõpus analüüsida päeva jooksul kogetut ning vahetada mõtteid. Terve nädala jooksul toimus iga päev kaks koolitust, mis kestsid mõlemad 3 tundi. Koolituste seast oli võimalik valida endale sobivad – sealt võis leida midagi nii sotsiaalmeedia ja promomise, organisatsiooni arenemise ja liikmete kui ka enese arendamise poolelt. Kommunikatsioonijuhina ootasin ma eelkõige sotsiaalmeedia ja promomise koolitusi. Minu jaoks kõige meeldejäävamad olidki UK
Seiklus P
Rahvusvahelised sõbrad! Mõni ehk mäletab sügisnumbri artiklit augustikuisest Roverway laagrist Prantsusmaal. Mõni ehk mäletab sedagi, et lisaks unustamatutele elamustele saime sealt ka palju uusi ja häid sõpru. Kohe nii häid, et kui jaanauari keskpaigas Meriliniga Portugali sattusime, tahtsime sealseid skaute ilmtingimata külastada.
Välismaa 23
Fotod: Erakogu
t us Küprosel
Küprose päikeseloojang gaidi Tania poolt läbi viidud promomise, brändi ja PR ning sotsiaalmeedia koolitused, kus meile räägiti, millised on erinevate sotsiaalmeedia platvormide kasutusvõimalused ning milliseid nippe võiks kasutada, milline on hea bränd ja kuidas sinu sõnum inimesteni jõuab. Üheltki gaidiürituselt ei puudu hea söök, uued sõbrad ning vahvad sotsialiseerumis-
üritused. Nii ka Academyl! Süüa sai kolm korda päevas ja nii palju huvitavaid asju, et tagasi koju tulles oli tavaline hakklihakaste juba igav. Kui keegi pole kunagi proovinud kaheksajalga, siis see maitseb veidike nagu kana. Võin julgelt väita, et vajadusel leian endale enamustes Euroopa riikides öömaja, kuna sain omale nii palju uusi sõpru, et lugemine
Peer group Ki läheb sassi. Lisaks avatseremooniale toimus veel International evening, kus iga riigi esindajad tutvustasid oma riiki ning sealset toitu, National evening, kus meile tutvustati Küprose traditsioone ning kohalikku toitu. Viimasel õhtul toimus pidulik lõputseremoonia, kus esines Küprose skautide puhkpilliorkester! Minu jaoks on koolitused
olnud alati suureks motivaatoriks. Academy koolitus suutis mind motiveerida kümnekordselt. Põhjuseid selleks on mitu, alustades põnevate koolitustega ning lõpetades Vahemeres ujumisega. Suurima jälje jätsid siiski koolitused. Ehkki Academy koolitus on üsna kallis, soovitan siiski kõigil, kellel võimalik, seal kasvõi kord elus käia. gdj Liina Sõrmus
s Portugali skautide juures
Õ
olemas ka vetsud ja dušid, seega järgneva öö saime Meriliniga sealse kamina ees veeta. Enne aga, kui kõik vanusegrupid oma tubadesse jaotusid, rivistusid täisvormis noored maja ette, kuulasid tervituskõnesid, lugesid kooris mõned read (ei tea, mis see oli), laulsid kitarri saatel tervituslaulu, hümni ja möödunud nädala sünnipäevalastele õnnitluslaule. Kuna meie sõbrad on jube tragid ja tähtsad, siis järgnesime neile teise korruse juhtide ruumi, mis tavalise koosolekulaua ja tahvliga oli teistest hulga igavam. Koonduse sisust me muidugi mõhkugi aru ei saanud, aga oli nii tõsiseid teemasid kui ka nalja ning kõiki neid sedaviisi vaadates tekkis ikka suur igatsus kodumaal ootavate grislide ja armsaks saanud koonduste järele. See seiklus pani mõistma,
et gaidiks saamine oli üks paremaid otsuseid elus! Elagu EGL ja rahvusvahelised suhted! gdj Liisbeth Horn
Kohalik vaatamisväärsus
Fotod: Merilin Ulm, Mariana Tavares
nnelikul kombel sattus meie külaskäik juhuslikult täpselt nõnda, et saime näha ja osa võtta ka Santa Maria de Feira linna skaudirühma laupäevasest koondusest. Iganädalane koondus toimus skautidele kuuluvas kahekorruselises majas, kus igale vanuserühmale oli oma ruum. Hundud ja hellakesed trallitasid värvilises maalitud seintega ruumis, mis oli sama suur kui kaks minu elutuba. Sealt järgmine uks viis fully-equipped kööki (kus külmikuid oli lausa kaks), mis oli ühendatud skaudi-gaidiealistele mõeldud lavatsi ja pisikese ronimiskonstruktsiooniga saaliga. Teisele korrusele viis keerdtrepp ning katusealune oli jaotatud kaheks: vanemgaidid-skaudid ning juhid. Majas olid mõistagi
24 Inimesed
Fotod: Erakogu
Meie pere - Inca, Iti Krit ja Karli
Jõulude ajal on nädalavahetusteti igas linnas jõululaat
Inca ilus elu
Saksamaal
Keila gaid Inca, kes on paljudele tuttav gaidikontoris toimetamise ajast, läks mõned aastad tagasi perega Saksamaale elama ning nüüd jagab ta meiega oma muljeid elust teisel maal. uidas sa sattusid gaidlusesse? Gaid sai minust 5-aastaselt. Keilas alustas üksus, millel oli juhti vaja. Minu ema otsustas siis selle rolli oma kanda võtta. Nii sattusime õe ja vennaga kõik gaidlusesse. Esialgu oli vend skaut, tänaseks muidugi enam mitte, nüüd on gaid. Mul on sünnipäev 30. juunil ja nii ongi kõik minu sünnipäeva mälestused laagri-
K
tes. Meenutades oma lapsepõlve, siis tundub, nagu oleksime suve alguses telki kolinud ning alles sügisel tagasi tuppa. Varem oligi vist rohkem telkimistega laagreid kui praegu. Vanemaks saades olin päris pikalt eemal gaidlusest, kuna kõik oli minu jaoks end ammendanud ning ma ei leidnud endale sobivat kohta. 2010. a otsiti kontorisse töötajat ja otsustasin kandideerida. Osutusin valituks ning nägin gaidlust täiesti uue nurga alt. Millega sa hetkel tegeled? Praegu viibime perega välisteenistuses Saksamaal kuni 2018. aastani. Abikaasa käib tööl ja mina olen lapsega kodune. Olen ka hobifotograaf, millele pühendan
enamuse oma vabast ajast. Suure tõenäosusega hakkan seda ka tagasi tulles Eestis tööna tegema. Kas sulle meeldib Saksamaal? Olime elust välisteenistuses pikalt unistanud. Muidugi oli esialgu eufooria suur. Kohale jõudnud, tulid ka esimesed takistused. Asjaajamised on jube aeglased ja näiteks interneti saamine koju võttis aega 2 kuud. Meie saksa keel oli sel hetkel olematu ning siinsete sakslaste inglise keele tase on sama hea kui meie saksa keel. Kõik tundus jube keeruline. Lisaks pidi abikaasa minema kaheks kuuks Hispaaniasse ja ma jäin lapsega üksi. See oligi kõige raskem aeg. Mõned erinevused võtsid kauem aega harjumist kui teised. Näiteks on siin prügi sorteerimine kohustuslik. Prügikonteineri peab viima tänaval kindlale kohale, kui jätad eemale, siis seda tühjaks ei viida. Või kui prügiviijad teevad kaane lahti ning seal on valed asjad sees, siis saab trahvi. Esialgu tundus see kohutavalt tüütu kohustusena. Teine kummaline seadus on, et auto mootor ei tohi töötada seisvalt üle 2 minuti. Seda on kõik inimesed väga agarad ise jälgima. Esialgu me seda ei teadnud ning nii mõnedki korrad koputati autoaknale ning osutati kellale, kui kumbki meist jäi autosse teist ootama. Ja muidugi pühapäevad, kui kõik poed on kinni ja müra tegemine on keelatud. Õnneks elame me kohe Hollandi piiri ääres, nii et kui algul unustasime tihti poes käia, siis sõitsime Hollandisse süüa tooma. Praeguseks on juba võõras Eestis olles, et kuna-
Inimesed 25
Kõrvitsa festival ehk Kürbisfest gi ei saabu vaikus. Suviti niidab pidevalt keegi muru või teeb mingit müra. Eks neid kummalisi asju on veelgi, kuid tänaseks oleme siin oldud pooleteise aastaga harjunud enam-vähem kõigega. Üldjoontes oleme rahul ja õnnelikud. Muidugi Eesti on ja jääb meie koduks. Kõige suurem igatsus on oma sõprade ja pere järele.
Kas oli ka midagi sootuks uut ja ootamatut võrreldes Eestiga? Siinne üldine elu on rahulik ja ka inimesed on rahulikumad. Kui võrrelda liiklust, siis need on nagu öö ja päev. Meie elame eramajade rajoonis ja siin on väga kitsad teed, kaks autot üksteisest mööda ei mahu. Nii peab üks ootama, kuni teine möödub või vahel satub hoopis jalgrattur ette sõitMilline on kõige suurem erinevus ma ning siis peabki venima vaikselt tema eestlaste ja sakslaste vahel? järel. Ometi pole see probleem, keegi ei Sakslased on hästi sõbralikud. Tänaval ja- lähe närvi sellest. Sõidetaksegi rahulikult. lutades teretavad enamus inimesi üksteist Tänatakse kaasautojuhte ja austatakse üksvõi naeratavad, kuigi olteist. lakse täiesti võõrad. TihJa pühapäevad on ti vahetatakse omavahel puhkamiseks ning elu Meenutades paar viisakuslauset. nautimiseks. Käiakse oma lapsepõlve, Eestlased on minu meelest kirikus ja üksteisel kütagasihoidlikumad. Tänalas lõunasöökidel. See siis tundub, val ei taheta isegi tuttavarahulik elutempo oli nagu oleksime tele tihti tere öelda. Rääkimeile võõras. Eestis suve alguses mata viisakusjuttudest. on kõigil kogu aeg kuhugi kiire ja elu nagu telki kolinud Kui tihti sa Eestis peaks olema pidevas ning alles käid? liikumises. Eestis oleme käinud umÜhiskonna vahe on sügisel tagasi bes 2-3 korda aasta jookka näha sellest, et tuppa. sul. Suvel tulime autoga sakslastel on iga paari ja olime pikemalt. Nii et kuu tagant riigipüha Eestist eemal ma väga pipidutsemiseks. Kõige kalt ei kannata olla, ikka tekib igatsus ja tuntum on ilmselt Octoberfest, see toimub tahaks kasvõi natukeseks tagasi. igas linnas ja külas. Nendel päevadel ülEestis käies on meie elud abikaasaga va- diselt, kas antakse vabad päevad töölt või hetuses. Kui Saksamaal olen mina kodune ongi riigipüha. lapsega, siis Eestis käies proovin alati mõ- Lisaks on veel karneval. Selle puhul panened pildistamise sessioonid sättida, nii et vad terve linna inimesed ennast kostüümisellel ajal on tema lapsega kodune. desse ning tehakse suur, suur paraad, kus
loobitakse komme välja. Veel on olemas Kirmes montag. Selle puhul tuleb linna lõbustuspark nädalavahetuseks ning seal toimuvad päeval üritused peredele ning õhtul täiskasvanutele. Meenutab veidi kunagist Tivoli tuuri. Nii karnevali kui Kirmese puhul on esmaspäevad vabad päevad. Siin on hästi palju farmide poode linnade lähistel. Sügiseti teevad enamus neid farme Kõrvitsa festivali ehk Kürbisfesti. See on minu üks lemmik aegasid. Kõrvitsatest on tehtud hiigelsuured püramiidid ja igasugu erinevaid kujusid. Kas vaatad nüüd ka Eestit teistsuguse pilguga? Jah, isegi väga teise pilguga. Eestis olles ei taju seda e-riigi mugavust. Eemal olles saab sellest tõeliselt hästi aru. Naljakas näide oli, et ma tahtsin muuta oma ebay parooli ära, seal pakkus, kas ma soovin uut parooli sms-ina või kirjana. Ma automaatselt arvasin, et e-kirjana, aga kahjuks ei, password saabus nädal hiljem mulle ümbrikus kirjana postkasti. Muidugi lisaks see kergus asjade ajamisel. Eesti süsteemid on meile enamjaolt teada ja tuttavad, siin väsitab vahel, et absoluutselt igat asja alustame googeldamisega. Õnneks on piisavalt inimesi, kes on inglise keeles kirja pannud oma kogemused. Kas puutud ka nüüd kuidagi gaididega kokku? Gaididest kuulen ikka uudiseid emalt ja gaididest suhtlen väga palju Mailiisiga, te-
26 Inimesed
Sõbrad koos - Mailiis ja Melite külas sead, pardid jne. Kohalikud harrastavad millegipärast tooreid spagette sööta, mida nad eriti ei taha. Meie käime lapsega neile porgandeid söötmas, mille üle on nad alati õnnelikud.
Kürbisfest mast on meie perele väga lähedane sõber saanud. Oskad sa rääkida veidi gaidlusest Saksamaal / su kodupiirkonnas? Gaididest siin ei tea kahjuks midagi. Ma pole isegi uurinud, kas neid tegutseb siin.
Küll aga käisime sõpradel külas Brüsselis. Nende maja taga terviseradadel oli gaididel parasjagu matkamäng käimas. Milline oli su tänase päeva heategu? Saksamaal on levinud linnapargid, kus on mõned loomad – kitsed, põdrad, mets-
Külaline koondusel elle aasta meie kõige esimesel koondusel oli meil külas Dean, skaut Maltalt. Enne ei teadnud ma Maltast mitte midagi muud, kui et see on väike riik. Tänu Deani jutule sain teada väga palju huvitavat, näiteks seda, et Malta pealinnaks on Valletta. Mainimist väärib kindlasti fakt, et Malta on Tallinnast ainult umbes 20 km² suurem. Veel rääkis Dean meile ka sellest, kuidas skautlus Maltal toimub ja millega seal tegeletakse. Üllatas mind see, et seal on eri vanuserühmadel erinevad juhid, nii et kui liigutakse ühest vanuserühmst teise, siis vahetub ka juht. Lõpetuseks õpetas ta meile aga üht mängu, mille nimi oli “ninja”. Meile kõigile meeldis see koondus väga ja ma leian, et niisuguseid võiks olla veel. Sellised koondused on ka väga head enda inglise keele proovile panemiseks, sest igapäevases suhtluses meie seda ei kasuta. See koondus andis mulle ka tõuke selleks, et leida sõpru välismaa gaidide ja skautide seast, sest see on hea võimalus tutvustada eesti gaidlust välismaal. vgd Diane Kallaste
Fotod: Liina Sõrmus
S
Nimeta mõni viis, kuidas veedaksid parema meelega oma vaba päeva Kuna hetkel minu päevad mööduvad, elades peamiselt oma 2aastasele tütrele, siis aega ainult mulle endale polegi. Seega oleks tõeline nauding minna mõne sõbrannaga kohvikusse ja lihtsalt juttu rääkida. Nii et ükski jutt ei jääks poolikuks ja saaks lihtsalt olla. Kui keegi tahab minu tegemistel silma peal hoida, siis siia kolides hakkasin pidama blogi. Sealt leiab kogu mu fotograafia poole ning kirjutan ka üht-teist meie elust siin. See on incaojamae.com gdj Kirke Kalamats
Inimesed 27 osaleda. Avanes võimalus luua välissõprust erinevate skautide ja gaididega. Ning see võimas tunne: seista paljude noortega koos ning laulda hümni. Selle kirjeldamiseks pole sõnu.
Nimi: Maarja Eik Üksus: PSGM Vanus: 22 Silmavärv: Sinine
Kes on ik? E a j r a Ma ui kaua oled gaid olnud ja mis sulle selle juures kõige rohkem meeldib? Minu gaidluse esimene etapp algas 2007. aastal, kui hakkasin PSGMi korraldatud matkamängudel ning matkadel osalema. Ametliku gaidivande andsin 24. veebruaril 2008. aastal Pärnu hotelli ees oleva samba juures. Mulle meeldib see, et olen saanud teadmised, kuidas oma kalli kodumaa loodust hoida ning kuidas seda läbi oma teguviiside rikastada ja edendada.
K
Milline on üks täiuslik gaidijuht? Gaidijuht on see, kes armastab teisi enda ümber ning peab oluliseks meie riiki ning noori, kellega koos luua paremat homset Eestit. Kindlasti tunneb üks juht metsa kui oma teist kodu. Üks ideaalne juht kasutab looduse antud võimalust temalt toitu saada. Teab, kuidas hakkama saada orienteerumises, milliseid orientiire kasutada, kui oled metsas eksinud. Üks õige juht hindab lõkkeõhtuid ning
Fotod: Erakogu
Millega gaidluseväliselt tegeled? Hetkel töötan Pärnu Kaupmehes kassapidaja-saalitöölisena poole kohaga, selle kõrvalt omandan Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ärikorralduse spetsialisti eriala. Sporti harrastan igal võmalusel, eriti jooksmist. See annab sellise mõnusa energia kogu päevaks. Pühapäeviti käin kirikus, kuna olen väiksest peale kirikuga üles kasvanud ning see on minu jaoks oluline.
sinna juurde kuuluvat laulujoru. Räägi meile oma senisest parimast laagrikogemusest! Parim laagrikogemus oli Tähemetsa suurlaager 2009. aastal, kus esimest korda sain
Kas oled ka ise mõne laagri või ürituse korraldamisel kaasa löönud? Jutusta sellest! Laagrites olen alati oma abikäe ulatanud, olgu selleks siis köögitoimkonnas olemine, väiksemate laste jälgimine või pannkookide küpsetamine, sest need tegevused on alati vajalikud ning see tänutunne, mis inimestelt peegeldub, teeb südame soojaks. Milline on olnud kõige naljakam gaidlusega seotud juhtum? Kõige naljakam kogemus on see, kui sa avastad ennast kohast, kus oled eelnevalt olnud. Matkadel tunned ära sellise sisemise tunde, et ma olen siin olnud ning tihtipeale see nii ongi. Mis on need 5 asja, mille üksikule saarele kaasa võtaksid? Tikud, sool, kile, nuga, nöör.
Mütsid peas, varbad paljad
28 Inimesed
Uus peagaid Merili sid? Minu elu on aegade algusest olnud risti-rästi gaidlusest läbi põimitud. Ema väidetel oli minu kokkupuude gaidlusega juba siis, kui ma alles kõhus olin. Ühtlasi käivad jutud, et ega ka mu esimene laager polnud palju hiljem kui umbes ajal, mil olin kolmene. Seetõttu on tänaseks päevaks juba üsna võimatu kindlalt välja selgitada, kunas ja kus ma täpsemalt gaidlusega esmaselt kokku puutusin. Mis on lemmikosa gaidlusest? Inimesed! Olen ennast ikka korduvalt tabanud mõttelt, et kuidas küll see gaidirahvas üksteisest nii erinev ja samas nii ühesugune on. Mulle meeldib, et igaühel on olla võimalus just seesama tema ise, kes ta olla tahab. Parim gaidimälestus? Sellele küsimusele olen ma üritanud vastust leida juba alates nõupäevadest. Minu jaoks ei ole olemas gaidimälestuste edetabelit. Kõik üritused, koolitused, laagrid on võrdselt olulised ja väärt mäletamist. Kindlasti on kõik need mälestused sellised, mida ma gaidluseta saanud ei oleks. Alustades siis võimalusest olla abis Vabaõhumuuseumi jõulumaal, osaleda Elavas raamatukogus ja lõpetades lugematul arvul laagritest, kus ma osalenud olen. Milliseid rolle täidad oma argipäevas lisaks gaidlusega seonduvale? Esimene ja ilmselt ka kõige olulisem roll on olla ema oma pojale ja tütrele. Oma põhitöökohast elektroonikaettevõttest olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Vähesel määral tegelen laste kõrvalt
Merili lastega
paari erineva tööalase projektiga. Lisaks kirjutan lõputööd, et viimaks „lukku panna“ oma õpingud Eesti Maaülikoolis loodusturismi erialal ja tegelen jahindusega. Kas oled oma igapäevase elu gaidlusega ühendanud? Kui peagaidi ametisse astumine läheb igapäevase elu ja gaidluse ühendamise alla, siis otse loomulikult olen! Milline vahva/naljakas gaididega seotud lugu sulle pähe tuleb möödunud aastast? 24h matk! Konkurentsitult kõige ägedam matk, kus ma oma elus käinud olen! Olen koos oma parima sõbraga juba aasFotod: Erakogu
K
us ja millal sa esmakordselt gaidlusega kokku puutu-
köögis mõnusasti aega kapsast hakkides, kui astus ligi Ivo Koronen ja nii muuseas küsis, kas ta võib ka meiega tulla ja juba järgmine hetk ta oligi meie meeskonna liikmena registreeritud, tuttuue rattavarustusega platsis ja valmis startima. Taas kord mõeldud-tehtud. Küsite, miks see lugu just meelde jäi. Meelde jäi sellel põhjusel, et ma ei kujutaks ühelgi juhul endale ette ägedamat meeskonda, kui meil oli! Üllatuskülaline Ivo oli just see puuduv lüli, tänu kelle heale kodukoha tundmisele me kindlasti olime täpselt nii palju edukad, kui me olime. Meil sai väga palju nalja, omavahel oli tore vestelda, meeskond tegi lõpuni head koostööd ja saime luurata põõsastes nagu teismelised õunavargil. Aitäh teile, poisid, selle eest!
taid käinud ennast Öörännakul proovile panemas, kus läbida tuleb umbes 35 km jala. Seega tundus asjade väga loogiline kõik olevat see, et kutsun tema ka matkale. Ühtlasi mõtlesin võimalust pakkuda ka oma rattaspordihullule vennale. Mõeldud-tehtud ja – registreeritud me olimegi. Meie meeskonna nimeks sai „Küüslauk paneb juuksed kasvama“ ja seda sel kõige lihtsamal põhju- Kuidas tuli soov peagaisel, et kuna meil ühtegi muud di kingadesse astuda? head nime polnud, siis leppi- Alguse sai see ilmselt siis, kui sime kokku, et kord sai naljana see on suvaliõhku visatud, et Meie sest raamatust kunagi saan ma niilehekülg 72 kuinii peagaidiks. meeskonna kolmas lause. Kui eelmisel aastal nimeks sai Umbes 20 tunmuutus asi reaal„Küüslauk di enne matka semaks ja tekkis veetsin laagri konkreetne vajadus paneb uue peagaidi kanjuuksed didaadi järele ja minult küsiti nõuskasvama“. olekut, kas ma olen sellega päri, siis ei jäänud enam lihtsalt muud üle kui see õhku visatud lause realiseerida. Kindlasti ei olnud see kerge otsus ja vajas natukene pikemat mõtlemist. Arutasin asjad hoolega oma olulistega läbi ja nii see läks. Mida soovid gaidluses korda viia? Minu väga suur unistus oleks näha, et tee gaidlusesse leiaks üles need, kes on siit kaua eemal olnud – kasvõi meie sõpradena. gdj Annabel Klein
Inimesed 29
Endine peagaid Liina
Fotod: Kaire Jürgenson
Suur paber ja veel suuremad plaanid!
us ja millal sa esmakordselt gaidlusega kokku puutu-
sid? Sattusin gaidlusesse põhikooli alguses, kui tahtsin näha, mida põnevat minu klassi tüdrukud seal gaidides teevad. Minu esimene laager oli Lohu mõisas, millest on meeles peamiselt see, kuidas seal oli põnev magamiskottidega ööbida. Siis hakkasin ka regulaarselt koondustel käima ja andsin gaiditõotuse 1996. aastal Pangodis. Mis on lemmikosa gaidlusest? Mulle meeldib, et gaidluses on olemas kõik, mida elus edukaks hakkamasaamiseks vaja. Minu meelest õpetab gaidlus eelkõige seda, et kui tahad, saad hakkama igas olukorras ja kõigega, mida soovid. Matkamine meeldib väga. Ja muidugi see, et mul on üle maailma 10 miljonit inimest, kellega kannan samu väärtushinnanguid ja kellelt ikka vajadusel abi saab. Parim gaidimälestus Parimad mälestused on kindlasti enda gaidiaegadest: Met-
saraamat 1998. aastal oli laager, kus olime parajas vanuses, et ise tegevustest aktiivselt osa võtta. Milliseid rolle täidad oma argipäevas lisaks gaidlusega seonduvale? Mul on Hiiumaal pere ja kaks vahvat last. Töötan Hiiu vallavalituses terviseedendajana ja teen ka valla lehte. Samuti olen osaline mitmes MTÜs ning jõudumööda pakun toitumisnõustamisalaseid teenuseid. Kas oled oma igapäevase elu gaidlusega ühendanud? Kuna olen gaidluses suureks kasvanud, siis gaidlus on mu elu ja väärtushinnanguid nii palju mõjutanud, et ei oska kuidagi seda oma elust eraldada. Ka neil päevil, mil ma otseselt midagi gaidluse heaks ei tee, kannan neid väärtusi endaga kaasas ja märkamatult liigun ikka selles gaidlikus rütmis ja satun olukordadesse, kus on gaidlusest palju kasu. Milline vahva/naljakas gaididega seotud lugu sulle pähe tuleb möödunud aastast?
Mulle meeldis väga, et saime kevadel peetud rõõmsad ja konstruktiivsed nõupäevad Tallinnas ja ees on ootamas lootustandvalt põnevad sündmused kevadel ja suvel. Eriti vahva oli muidugi ise matkata, mida jõudsin teha küll alles nüüd pärast peagaidi teatepulga üleandmist. Aga seda vahvam oli EV100 avasündmuse matkal kohata gaide, kelle seltsis läks see 14 km nagu möödaminnes. Mida sa oma peagaidiks olemise ajast väärtuslikku õppisid? Õppisin selle aastaga kindlasti ennast paremini tundma: oma tugevusi ja nõrkusi. Veelgi paremini tundma seda vastutust, mida juhiks olemine eeldab. Samuti oma aega planeerima ja ennast väärtustama. Mõtlesin, kuidas me õigupoolest tõlgendame ja õpetame seda, et isiklikud huvid on allutatud ühiskondlikele huvidele. Millise nõuande annad järgmisele peagaidile? Võta aega ka ise gaidlikest tegevustest osa saada ja neid nautida! gdj Annabel Klein
PEAGAIDID
K
Peagaid Liina ja peagaid Merili
30 Mõttelõng
Olen gaidijuht, olen õnnelik! Nõupäevadel ja veidi ka aastakoosolekul võttis Kirke teemaks ühe olulise päevakorrapunkti. Olulise just meie, gaidide jaoks. Nimelt on laagrites osalevate laste arv viimaste aastate jooksul langenud, paljud salgad on jäänud tagaplaanile ning pistavad pea välja vaid üllatuslikus korras. ee teema viib meid kiirelt ja kergelt edasi, et arutada selle üle, miks uusi salku eriti ei teki või miks uute motiveeritud juhtide leidmine aina raskemaks läheb. Noore tüdrukuna, kelle elust julgelt pool keerleb gaidluse ümber, kelle parimad sõbrad kätlevad vasakuga ning kelle tugivõrgustik on juba peaaegu 2 aastat hunnik haldjaid sinises, tunnen vahel hirmu. Hirmust tugevam, suurem ja parem on aga kohusetunne ja usk sellesse, mida teeme ja mida väärtustame. Seetõttu jagan teiega enda kümmet kõige-kõige lemmikumat asja gaidijuhiks olemise juures. Tänu minu panusele tunneb ennast kindlalt, kaitstult ja armastatult rohkem noori kui mul kahel käel sõrmi. Selleks, et oleksin motiveeritud gaidijuht, piisaks ka ühest lapsest, kuid mul on vedanud ja saan armastada tervet hunnikut pätakaid, kes teavad, et saavad murega alati minu poole pöörduda. Mulle meeldib lilli saada. Sellest saab rääkida ka üldisemalt: lapsed hoolivad oma juhist ja näitavad seda välja. Ühel päeval tulevad nad sinu juurde ja ulatavad sulle kimbu lilli ja „aitäh!“ paistab nende silmist, nende naeratusest ja õhkab nende soojast kallistusest. Gaidijuhi sünonüümiks võiks olla kallistaja. Ma pole mitte kunagi varem nii
S
1.
2.
3.
palju kallistusi saanud kui pooleteise aasta jooksul gaidluses. Tõsi, siin kallistavad kõik, kuid sa ei saa siseneda ruumi, kus on sinu salga lapsed, ilma et oma tasakaalu proovile paneksid, kui su käte vahele tormi joostakse. Lapsed muudavad mind sama palju, kui mitte rohkem, kui mina neid. Ma pole eriti vana. Alles oma teises kümnendis, kuid vahel tunnen juba praegu, et elu on omad jäljed jätnud ning lapsemeelsust minus on vähem, kui mulle meeldiks. Siinkohal aitab kõige paremini nädalavahetus või isegi paar tundi, mille noorte seltsis veedan. Viimati, kui koondust läbi viimast tulin, valdas mind tunne, et tahaksin auto kinni pidada ja hundirattaid visata. Ma ei teinud seda, aga ainult sellepärast, et pime oli ja mul ei olnud helkurit küljes. Mul on kõhulihased ja ma pole pidanud neid ise endale hankima – mu lapsed panevad mu naerma! Lapsed lollitavad, see on kõigile teada. Vahel on see naljakas, vahel läheb ülekäte. Aga vahel teevad nad ka tõsiselt head nalja, mis ei ole pahatahtlik ega tee kellelegi liiga. Need on ühed mu lemmikhetked üldse. Tunnen ennast vajaliku ja olulisena. Ühelt poolt olen vajalik lastele, kes minu peale loodavad ja mind usaldavad, et annan neile õigeaegselt vajalikku informatsiooni, kaitsen nende huve ja olen üleüldiselt olemas. Teiselt poolt annan oma panuse Eesti
4.
5.
6.
Gaidide Liidu tugevdamisele ja edasiviimisele. Gaidijuht on oluline ja seda teadvustavad nii lapsed kui ka juhatus. Ma pole kunagi üksi – juht aitab juhti hädas, jagab rõõmu lustis. Mul on vedanud. Kuigi hüppasin juhirolli, pea ees, ja ei osanud midagi oodata, ei tundnud ma kunagi, et ei saa hakkama. See pole lihtsalt võimalik, sest alati leidub vähemalt üks juht, kes jagab mänguideid või isegi tuleb sinuga koos koondust läbi viima, kuulab su muret ja annab nõu. Mu lapsed arvavad, et ma olen kõikvõimas. Olgem ausad, kellele ei meeldiks seda kuulda. Ja see jääb külge ka. Ma ei olnud varem eriti enesekindel, ei arvanud, et vääriksin võimalust kellelegi teisele öelda, mida või kuidas teha, aga gaidijuhiks olemine muudab seda. Ei, sinust ei saa kamandajat. Sinust saab usaldusväärne ja iseseisev inimene, kes tunneb rõõmu teadmiste jagamisest ja keda lapsed ning eakaaslased austavad. Küsimus „Kas need on sinu lapsed?“ täidab mu soojusega. Erinevatel üritustel tuleb ikka ette, et juhti, salka ja noori ei viida kok-
7.
8.
9.
ku ja uuritakse, kelle lapsed kõnealused on. Minu lapsed. Seda tunnet on keeruline seletada, aga soojus tundub kõige täpsem. Võib olla päikseline, aga seda on ilmselt veel keerulisem mõista. Ja siit jõuame viimase punkti juurde. Minu lapsed kuuluvad mulle ja mina neile. Selle punkti seletamiseks ei ole mul sõnu, on ainult pisarad. Ma olen leidnud oma koha ja tean, et pakun seda võimalust ka noortele, kes on mulle kui pereliikmed, parimad sõbrad ja toetajad. Kord gaid, alati gaid ei tähenda, et siit enam välja ei saa. See tähendab, et sul on alati koht, kuhu minna, ja inimesed, kes on sinu inimesed.
10.
Mul ei ole vastuseid ega lahendusi kõikidele probleemidele, mis takistavad gaidluse laialdast levikut. Ma ei tea, kuidas veenda inimesi, et aja leiab alati või et gaidlus ei pea olema kohustus, vaid pigem nagu teraapia ja hinge parandamine. Aga mul on tuhat ja üks põhjust, miks gaidijuht on õnnega koos. Loodan, et minu mõtisklused aitavad vähemalt ühe inimese kahtlusi vähendada, vähemalt ühte motiveerida. Ühest piisab. gdj Kaire Jürgenson
Hellakesed 31 Fotod: Kirke Kalamats, Mailiis Jõgis
Lõke nagu jaanipäeval
Pandad Mustamäe vastlatrallil ehk mudarallil elleaastane vastlapäev maandus just küünlakuu viimasele kuupäevale ehk 28. veebruarile. Kõige porisemast ja hallimast ilmast hoolimata toimus Mustamäe Avatud Noortekeskuse poolt korraldatud traditsiooniline vastlatrall Vilde tee staadionil. Sellel päeval toimusid erinevad töötoad ja mängud, kust said osa võtta nii suuremad kui pisemad ning muidugi ei puudunud hiiglaslik lõke, mis võis vabalt Piritalegi paista. Soojus
S
Elav sõlmede selgitamine
jõudis staadioni teisest otsast ka Pandade telgini, kus kolm vahvat hellakest ja nende juht Kirke olid välja seadnud 20 paberit, et pakkuda 50-mängu lühendatud versiooni mängimiseks ka Mustamäe rahvale. Võitlema pidi tihti küll tuulega, kuid kõik ülesanded jäid paari vahejuhtumiga lauale ja erinevates ülesannetes said kõik kätt proovida. Kõige viimase punktini ehk Eesti lipu õigesti kokkuvoltimiseni jõudsid üsna mitmedki noored, kes lahkusid laua juurest peotäie kommidega.
Kõige sagedamini ettejuhtuvaks ülesandeks sattusid erinevad sõlmed, mistõttu võivad Pandad kinnitada, et vähemalt ühe kortermaja trepikoja elanikkond võib nüüd vabalt stoppersõlme või kalamehesõlme ette näidata. Kui-
Pandad vastratrallil
gi kelguga üheltki künkalt alla sõita ei saanud, ei takistanud see meid alternatiivina põlvini poris liugu laskmast, et tähistada seda vahvat tähtpäeva Eesti kliimale kohaselt. gdj Kirke Kalamats
32 Siit ja sealt
Kõik matkama!
PSGM kutsub taas matkamängule!
K
Uus esinduskaelarätt! Kas teadsid juba, milline on Eesti Gaidide Liidu täiesti värske ja tutikas esinduskaelarätt? Siin ta on! Kui tunned, et see sobiks just sinu kaela, leia ruttu endale meelepärane välislaager, sest just nii avaneb sul võimalus end uue kaelarätiga ehtida!
V
eebruari esimeses pooles toimus Balti jaama
õigil loodus- ja matkahuvilistel on 30. septembril võimalik osa võtta XXVII Pärnumaa matkamängust, mida korraldab Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev. Tegemist on lustlik-sportliku maastikumänguga, kus võistkonnad saavad proovile panna oma nutikuse, kiiruse, osavuse, loovuse, koostööoskuse ja matkatarkused. Võisteldakse kolmes vanuseklassis: 7-11, 12-16, 17 ja vanemad. Võistkonna suurus 3–6 liiget, raja pikkused 10 kuni 25 km. Noorema vanuseklassi liikmetega .
peab matkale minema ka täiskasvanud juht. Suuremaid kompse (nt vahetusriided) ei pea enesega rajale kaasa vedama, need saab loovutada stardis ja viiakse korraldajate poolt lõpp-punkti. Täpsem info (sh stardikoht, osavõtumaks, registreerumine): Matkamängu koduleht: http://matkamang.blogspot.com Facebook: http://www.facebook.com “Pärnumaa XXVII matkamäng”. E-post: mailiis.jogis@gmail.com Telefon: 55 956 313 (Mailiis)
Noortevaldkonna tunnustusüritus Balti Jaamas
toimus juba üheteistkümnendat korda ja kus tuuakse välja kõige silmapaistvamad tegijad. Eesti Gaidide Liidu poolt käis üritusel Kirke, kes sai nautida õhtut lõbusat kava juhtiva Tõnis Millinguga, mõnusa muusika ja maitsva toiduga. Noorsootöötajad pingutavad iga päev eesti noortele meelepäraste ja kasulike arenguRoheline nagu ristikhein ja tegutsemisvõimaluste paviljonis noortevaldkonloomise nimel. Toodi välja na tunnustussündmus, mis enim silma paistnud noor-
sootöösse panustanud ja seda edendanud inimesed, organisatsioonid ja algatused, millel oli väga oluline mõju. Auhindu jagas minister Mailis Reps, kes kuulutas välja laureaadid kokku üheteistkümnes kategoorias. Tol õhtul tunnustatud inimesed olid selle pikaaegse tööga välja teeninud ning võtsid auhinna tänulikult vastu. Võib vaid loota, et varsti saab ka Eesti Gaidide Liidust mõni äärmiselt hoolas ja tubli gaid tunnustusauhinna.
Siit ja sealt 33
Elagu Tori gaidid!
27
jaanuaril toimus Tori kooli 142. sünnipäeva puhul pidulik aktus. Kuna on laste- ja noortekultuuri aasta, soovis direktor Pille Usin pühendada selle aktuse noorteorganisatsioonidele. Näidati katkendeid paari aasta tagusest etendusest pioneerielust Toris ja peale seda tutvustas Mailiis Jõgis gaidide organistsiooni. Mina rääkisin paari sõnaga, kus ja millal on järgmine koondus. Aktusel tantsisid ka kooli tantsulapsed. Hea oli vaadata, et 6. ja 7. klassi tüdrukud-tantsijad olid ka meie viimases laagris osalised, loodetavasti varsti ka tõotust andmas! Pärast aktust pakuti sünnipäevale kohaselt torti! gdj Tiina Liiv
Juubeldamine Tori valla 25. aastapäeva puhul!
SED
U VÄLISKOOLIT
T
ori valla 25. juubelile 19. detsembril kutsuti tähistama tavapäraselt kõikide vallaasutuste juhid ja inimesed, kelle abil on vald saanud kuulsaks või kelle töö on aidanud kaasa vallaelu mitmekesistamisele. Sel aastal sain kutse ka mina, kaaslaseks kutsusin Reelika Ruubeli ja koos nautisime ilusat õhtut. Pidu koosnes kolmest osast. Volikogu esimehe kõnest Tori vallamajas, Jääääre kontserdist Tori kirikus ja vallavanema Kaie Toobali vastuvõtust Tori rahvamajas. Toimus väike kontsert ja vallavanem andis üle tänukirjad. Väga meeleolukas ja väljapeetud õhtu oli! gdj Tiina Liiv
Armsad gaidid!
K Kondimootoriga üle Hiiumaa Märgi ära oma kalendris 26.-31. juuli, sest Eesti Gaidide Liit korraldab Hiiumaal suurejoonelist rattaorienteerumismängu. Kui oled 18+, jalgrattasõit ei ole võõras, ei karda mõnel päeval 60km sõita ega telkimist ega seda, et juukseid iga päev pesta ei saa, siis see pakkumine on just Sulle!
õik, kes satuvad tulevikus mõnele välismaal toimuvale gaidlikule koolitusele, olgu selleks Kajaka koolitus, Academy või hoopis midagi muud, siis kirjutage sellest üks lugu ka Ristikheinalehte. Nii saab ka ülejäänud gaidipere osa sinu väljakutsetest ja seiklustest. Samuti täitke ära ankeetküsimustik, mille saate meie vahva välissekretäri Ragne Kangro käest. Selleks, et välismaisest kogemusest ikka midagi raisku ei läheks, varuge ka väike tutvustav etteaste nõupäevade tarvis. Ole siis valmis!
34 Pildinurk
Viis õnnelikku päeva gaidina
“Postita 5 päeva jooksul iga päev pilt toredast mälestusest gaidirajalt ning märgista ka oma sõber, kes teeks sama.” Selline nostalgiline väljakutse levis sellel varakevadel läbi Facebooki kutsudes üles kõiki gaide oma parimaid fotosid välja kaevama. Sinu ees on väike väljavõte postitustest.
Pilliroogu uppumas Kihnu rannajoone matkal 2012. Annabel Klein
Minu hetkeline lemmiklaager, Roverway 2016! Imeline kogemus Prantsusmaal vabatahtlike tiimijuhina. Laagrialulu kuuldes pisardan! Katrin Helen Kasvandik
New York Esto 1992 Rongkäik - meid olid igalt poolt ja esimest korda ka vabad eestlased! Ingrid Kütt
1998. aastal meisterdasime keilakatega suurlaagris sellise värava, ilma ühegi kruvi ja naelata kusjuures. Liina Siniveer
Minu ja Eli pisikesed näitamas üles ääretut motivatsiooni matka suhtes eelmisel Tibude Loendusel - nagu juhid ees, nii hellakesed järgi. Sandra Piir
Fotod: Kaire Jürgenson
Pildinurk 35 Saime Vabakal lippe hoida ja päiksepaistet nautida
99. sünnipäev Eesti Vabariigi 99. aastapäeva puhul seisid gaidid taaskord sirge seljaga lipuvalves nii Pärnus kui Tallinnas. Juba varajastel hommikutundidel lipuheiskamisel ja paraadilgi ei kadunud gaidide lõbusad näod rahva seast.
Valmis minekuks!
Lipud lehvivad, jalad sammuvad
eeleolus!
Pärnakad peom
Pärnakad millimeetri täpsusega rivis
Tallinna gaidid lipu heiskamisel
36 Meelelahutus
LE U LU RK NU
1 2 3 4
TS I R NA SÕ
5
Ristsõna autor on Liina Sõrmus
6 7 8 9 10 11
12 13
1. Gaidlik hüüd 2. Traditsiooniline gaidlik sündmus Eesti sünnipäevakuus 3. WAGGGSI korraldatud koolitus 4. Linn, kus toimub selleaastane Jüripäeva laager 5. Pühajärvel toimunud lumised tegevused jaanuarikuus 6. Mis amet oli Liina Siniveeril EGLi juhatuses? 7. Noorgaididele suunatud iga-aastane üritus, mis toimus sel aastal Toris 8. Skautidega koos peetav kolmepäevane laager, mis toimub kevadeti
Toimetus: Liina Sõrmus Kaire Jürgenson Annabel Klein Kirke Kalamats Kadi Sagor
Keeletoimetaja Anne Siniveer Kujundus Ruth Laasi
Toimetuse aadress: Tööstuse 48a,Tallinn 10416 kommunikatsioon@gaidid.ee www.gaidid.ee Trükikoda Paar
Suur tänu ka kõigile kirjutajatele ja pildistajatele!
9. Detsembris toimunud tänulõunal leidis aset missugune koolitus? 10. Uus peagaid 11. Üritus, mida korraldatakse Tagametsas iga nelja aasta järel 12. Kuidas on eelmise vastuse nimi sellel aastal? 13. Mis riigis toimus gaidide ja skautide Euroopa tasandiline koolitus, kus käis ka kommunikatsioonijuht Liina?
PALJU ÕNNE!
Sel aastal tunnustasid gaiderkogu ja juhatus tublisid gaide ja eriti tublisid gaidijuhte: Hellakese Tubliduse Tunnustus - Annabel Selde, Anette Tedremäe ja Sandra Tedremäe Pandade rühmast. Hellakese Hoolsusmärk Jacqueline Kase, Simona Tomingas, Kristelle Reiser, Maria Mirabel Tänover, Melite Pärnpuu, Meriliis Kahju, Grete Kolk Pandade rühmast ja Karite-Mirell Mandel Kuristiku lipkonnast. Gaidi Tubliduse Tunnustus - Eli Mitman, Linda Malmet, Sandra Piir Põhjatähe salgast ja Keity-Liisa Luttvärk,
Aknast sisse puhus tuul linnulaulu salmi lind tagasi oli puhkuselt, maha jätnud kõrbed, palmid laulust virgusin, tõusin, läksin otsima vitamiin Deed ei võtnud kaasa midagi, mind ootasid metsateed ühtäkki madalalt käis päiksekiirestik ja teelt mind ehmatas teadmata liiki rästik end taas leides olin täiesti eksinud teelt viimsetki lootust kaotamas näitasin keset metsa fortuunale keelt seepeale kostus kellegi nakatav naer, mis mu tähelepanu sai ja enda kõrvale vaadates nägin sinist vormi – ja teadsin, et olin pääsenud – seal mu vana sõber, gaid! Külli-Triin Laanet
Aria Kohtla Tori Lillekeste rühmast. Gaidi Hoolsusmärk - Kaire Jürgenson, Külli-Triin Laanet Grislide rühmast, Urve Luht Klooga rühmast ja Tiina Liiv Tori Lillekeste rühmast. Pronks Ristikhein - Kirke Kalamats Grislide rühmast, Katrin Helen Kasvandik, Kristina Kasvandik, Kadi Sagor ja Keidi Sagor Kuristiku lipkonnast, Kaire Koronen Keila lipkonnast.
nustati rguga tun jä I e h tä ühenPõhja ni suure p e e n o r o K Lea idlus panuse ga ikkuse dumuse ja s jätku uutl ja e is m o taaslo s. eest Eesti tagamise